Meie Meri Ja Meie Sadamad

REFORMIERAKONNA PIIRKONDLIK AJALEHT | VEEBRUAR 2017 Jõelähtme vald 125 ja 25 [ EESSÕNA ] PEATEEMA ehk endiselt edukas Meie meri ja ja kestlik omavalitsus meie sadamad Jõelähtme Loo Kostivere Iru Uusküla Neeme Liivamäe Rebala Haljava Koogi Maardu Jägala Saha Jõelähtme Kallavere Jõesuu Ruu Kaberneeme Ülgase Aruaru Manniva Saviranna Haapse Ihasalu Parasmäe Vandjala Jägala-Joa Kostiranna Sambu Loo alevik Nehatu Koila Kullamäe Võerdla Koipsi Rammu Haldusreform tundub olema justkui üks pelk formaalsus, mis inimeste olla efektiivsemad ja majanduslikult igapäevategevust eriti ei mõjuta ja paistab, nagu oleks see üks riigi ja edukamad. Seega tuleb leida nende omavalitsusjuhtide omavaheline mõõduvõtt, kes suurema territooriumiga kahe justkui üksteise suhtes vastandli Art Kuum või rahvaarvuga omavalitsuse tiitli saab. Kuid tegelikult on sellel ku eesmärgi – efektiivsus ja kodaniku volikogu esimees tunduvalt suurem ja kaugemaleulatuv mõju inimeste alateadvuses, lähedus – vahel tasakaal. Jõelähtme identiteedis ja ka turvatundes, mida hetkel veel ei tajuta ning ette näha valla näitel saab öelda, et ca 6000 ela Hiljuti vestlesin ühe Rae vallavolikogu liikmega ja tunnustasin Rae ei osata. Seetõttu tulevad 2016. ja 2017. aasta väga paljude Eesti inimeste nikuga omavalitsus on elanikule lähe valda viimastel aastatel toimunud kiire arengu ja rahvaarvu kasvu jaoks oluliste muutuste aastad. Mida kauem inimene ühes kohas elab, dal, jõuab ja saab reageerida iga üksiku puhul. Vastuseks kuulsin häid sõnu meie ilusate randade ja pika seda enam ta tunneb sidet selle piirkonnaga. mure lahendamiseks ning samas on ning liigendatud rannajoone aadressil. Jah, Rae võib olla väga tore majanduslikult hästi toimetulev ja ja tubli vald, kuid merd neil pole. Tihti on nii, et see, mida meil ei sna kindlalt võime täna tõdeda, oleks oma 5000 elanikku kokku saanud, suudab ka valla arengusse investeerida. ole, aga teistel on, seda hindame ja imetleme, kuid see, mis meil et Jõelähtme vallast läks seekord oleks alanud ebakindluse periood kõigi Juba aastaid riigi tellitud omavalitsuste juba olemas on, seda peame loomulikuks ega märka enam. Nii ei Ühaldusreform mööda väikese tema naabrite Jõelähtme, Anija, Kose ja võimekuse edetabelis on Jõelähtme pane me vahel tähele, kui ilusas kohas tegelikult elame ja millise tuuleiili saatel, suuremate diskussiooni Rae valla jaoks, kuivõrd teoreetiliselt olnud esikümnes, eelmisel aastal või lisaväärtuse annab sellele meri. de, rahvakoosolekute ja emotsioonideta. oleks võinud vabariigi valitsus teha mekuselt lausa kolmas omavalitsus Jäime sellest Eesti elu suuresti mõjuta ükskõik millisele omavalitsusele neist riigis. Seega saame Jõelähtme valla öödunud 2016. aasta oli Eestis merekultuuriaasta, mille tunnuslause „Mere vast reformist puutumata, kuna täidame sundliitmise ettepaneku, see aga paisa näitele tuginedes öelda, et riigi seatud äärsest riigist mereriigiks!”. Võiksime ennast ju tänagi mereriigiks ja mere seaduses sätestatud miinimumkritee nuks selle konkreetse sundliidetavate kriteerium haldusreformiks – 5000 Mvallaks nimetada, kuid 50 aastat okupatsiooni on meie kontaktid merega riumit – 5000 elanikku – ning samuti paari terveks 2017. aastaks tegelema elanikku – on üsna adekvaatne number, nii otseses kui kaudses mõttes läbi lõiganud. Oli ju kogu põhjarannik nõukogude puudus selleks vajadus ja initsiatiiv nii ühise omavalitsuse väljakutsetega ja mis võiks eelduslikult säilitada piisava ajal piiritsoon, kuhu tavalisi inimesi ei lubatudki. Nii kadus merekultuur, sadamad vallavolikogu kui ka kogukondade tase oma valla murede lahendamine jäänuks kodanikuläheduse vallavõimule ning lagunesid, paate oli vähe ja inimesed jäid merekaugeks. Kalameheamet ja mere mel. Väikeseks tuuleiiliks võib pidada suures plaanis teisejärguliseks. samas saada juba majanduslikult hak armastus, mida isalt pojale põlvest põlve edasi anti, ununes. Suur osa rannakalu Raasiku valla pöördumist, milles nad Nagu eelnevalt öeldud, siis Jõelähtme kama ja suutma pakkuda kvaliteetseid ritest põgenes okupatsiooni eest Soome või Rootsi. Näiteks Kaberneeme pool tegid meile ettepaneku Aruaru, Haljava vald seisab tugevatel jalgadel, meie avalikke teenuseid. saare 300 elanikust lahkusid tol ajal välismaale umbes pooled. Kuigi oleme ja Sambu külade üleandmiseks Raasiku vallas elab 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Jõelähtme vallal täitus eelmise nüüd juba veerand sajandit taas iseseisvad olnud ja meri on vaba, ei ole side valla koosseisu. Nende külade enda 6341 elanikku, mis on eelmise aasta algu aasta veebruaris 125 aastat omavalit merega päriselt taastunud. Üks merekultuuriaasta eesmärke oligi merega kogukonnad aga selles suhtes huvi ja sega võrreldes 125 inimese võrra rohkem. suse moodustamisest, just 15. veeb seonduva rahvapärandi taaselustamine. initsiatiivi üles ei näidanud ning soovi Meie valla elanikest on alaealisi ehk siis ruaril 1866 moodustati mõisavaldade Kuidas on lood merekultuuriga Jõelähtme vallas? Kas saame ennast ranna sid jääda Jõelähtme valla osaks, samuti kuni 18aastaseid vallakodanikke 1342 ühendamise tulemusel Jõelähtme rahvaks nimetada või mitte, see on paljuski meie endi suhtumises kinni. Küsimus oli ka vallavolikogu seda meelt, et Jõe ja pensioniealisi 1076 ning potentsiaal vald, mis on erinevate riigivõimude ja pole enam selles, kas meri on meile avatud, vaid hoopis selles, kas meie oleme lähtme valla terviklikkust ei tohiks lõh seid maksumaksjaid seega 3923 inimest territoriaalsete ümberkorralduste mere jaoks avatud või mitte. Jõelähtme valla rannakülades on elu igatahes käima kuda, kuna välja on kujunenud ühtne ehk tugevalt üle poole. Sellest tulenevalt kiuste säilitanud oma olemasolu laias läinud: ehitatakse uusi maju ja elanikke tuleb juurde. Inimestel meeldib mere Jõelähtme valla kogukond ja identiteet. oleme valla tulubaasiga elaniku kohta laastus samal territooriumil ja isegi ääres elada, sest meri annab inspiratsiooni, meri on ligitõmbav ja ühendav, meri Eelnevale tuginedes sai Raasiku ettepa esimeste seas ja saame öelda, et saime vallamaja on sama koha peal, kus ta annab palju võimalusi sportida, puhata ja lõõgastuda. Iga õige rannaküla keskmes nek viisakas vormis tagasi lükatud. varem ja saame ka edaspidi majandus valla asutamise ajal paika sai pandud on aga sadam. Sadam on tõeline kogukonna ühendaja, see on tihti koht, kus koos Usun, et sellest oli kasu nii meie valla likult oma valla pidamisega mõistlikult – Jõelähtme külas, vanas postijaama käiakse, kus jaanituld tehakse ja külapidusid peetakse. Meie vallas on kolm korra eelimetatud kolme küla kogukondadele, hakkama. Oleme ka üks väheseid oma hoones. Käesoleva aasta jaanuaris likku hobialuste sadamat: Kaberneeme, Neeme ja Koljunuki. kellel oli põhjust kokku tulla ja omavahel valitsusi, kes ei ole saanud lisaks tulu täitus ka üks teine oluline teetähis ↘ arutleda, millise kogukonna liikmed nad maksu eraldistele riigieelarvest toetust valla ajaloos, nimelt taastas 16. jaa FOTOD: ERAKOGU rohkem on ja kuhu nad kuuluda soovi tasandusfondist ja nii kummaline kui nuaril 1992 Eesti Vabariigi Ülemnõu vad kui ka tegelikult Raasiku vallale, see ka ei ole, oleme selle põhjal tublimad kogu Jõelähtme valla õigused iseseisva Kaberneeme sadam kellel oli seda enam põhjust oma 5000 ka mitmest suurest linnast, näiteks Tar omavalitsusüksusena. Meil on põhjust elaniku kokkusaamiseks pingutada. tust ja Narvast, keda riigil on vaja täien olla uhked oma valla ja tema kodanike Ilmselt sellist identiteedi ja kogukonna davalt toetada. üle. Pikka iga meie vallale ja edu tema tunnet, nagu tekkis tänu haldusreformi Kui suur üks omavalitsus peaks olema, kodanikele. 5000 elaniku kriteeriumile, ei ole seal on paljuski kogukonna tunnetusliku kandis varem tunnetatud, ja seda enam otsustamise küsimus. Laias laastus saab Andrus Umboja mõtestasid sealsed inimesed enda jaoks, öelda, et mida väiksem see on, seda Jõelähtme vallavanem miks on Raasiku vald neile oluline. Nagu üksikindiviidile lähemal ta seisab ja seda nüüd teame, ületati kriteerium Raasikul detailsemalt saab ja jõuab ta konkreetse üsna kindlalt ja Raasiku vald on liiku kodaniku murega tegelda. Mida suure mas iseseisvuse ja omavalitsusena jät maks omavalitsus kasvab, seda ano kamise kursil. Selle tubli töö eest jääb nüümsemaks vallavõim iga üksiku koda neile ainult õnne ja edu soovida oma niku suhtes jääb. Jõelähtme valla idapoolseim sadam asub Kolga lahe läänekaldal Kaberneemes. valla asja ajamisel. Teine kriteerium on kindlasti efek Sealkandis on merd sõidetud ja kala püütud juba sajandeid. Näiteks on ajalooraa Tänu meie naabrite Raasiku valla tiivsus ja hakkamasaamine. Eelduslikult matus märgitud Kaberla küla, kus oli 1375. aastal aset leidnud Eesti ja Rootsi kala inimeste suurele pingutusele saame ka tulevad suuremad omavalitsused pare meeste vaheline kokkupõrge. Rootsi kalureid olid ajendanud üle mere sõitma meie Jõelähtmes keskenduda oma valla mini toime ja suudavad osutada elanike eriti rikkalikud lõhevarud, mis neis vetes tol ajal leidusid. 19. sajandi teisest poolest asjade ajamisele, sest kui Raasiku ei le kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, Järgneb lk. 2 PAREM JÕELÄHTME 2 veebruar 2017 PEATEEMA tel 680 8080 | www.reform.ee ↘ ARVAMUS Järgneb: kujunes aga Kaberneemest tähtis kala kaikohaga sh 10 külalisaluste jaoks. Olen uhtunud. 2015. aastal sadam aga EASi sadam ja hiljem ka kalatööstus. Kirovi oma väikest mootorpaati Kaberneeme toel renoveeriti, sadamakai pikendati ja kalurikolhoosi osana leidis see sadam sadama slipilt mitu korda vette lasknud akvatoorium süvendati 2,5 meetrini ning Loome Loole

Load more