Puhtama Elu Nimel 20 Aastat Tagasi Kogunes Enneolematu Hulk Eesti Rahvast Tallinna Lauluväljakule, Et Nõuda Vabadust

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Puhtama Elu Nimel 20 Aastat Tagasi Kogunes Enneolematu Hulk Eesti Rahvast Tallinna Lauluväljakule, Et Nõuda Vabadust Jõelähtme4 V A L L A L E H T NR. 1 3 3 M A I 2 0 0 8 Sisukord Sel aastal täitub 100 aas- tat emadepäeva esma- kordsest tähistamisest Vallavanem Ardo Lass tänas abipolitseinikke Dr. Ester Sassi, ema, vanaema ja arst Persoon - Hugo Nigol Peokutse kõigile - Jõe- 2 x Liis Truubon lähtme Laulupäev 23 Valla külavanemad hüüdsid riigikogu ja valitsust appi Viikingite veri pole kadunud Kallaveres külas tehti ajalugu Vandjala küla sai infokaardi Enne ja nüüd. Nii jääbki. Külaseltse ja külavane- maid tuleb aina juurde Puhtama elu nimel 20 aastat tagasi kogunes enneolematu hulk eesti rahvast Tallinna lauluväljakule, et nõuda vabadust. See oli võimas Riigimets on rahva ühisvara idee – vabaduse idee. 3. mail kogunes 50 000 inimest üle Eesti, et meie maa prügist puhtaks teha. Jõelähtme4 Puhtama elu nimel pidi olema see Seekord oli hakkamas ka meie nö. üle kogu Eesti ja nüüd oli aeg küps Masendavad arvud. Kogu selle laga suur idee, mis sellise hulga rahvast lii- suur vend, AS Tallinna Sadama mit- suuraktsiooni läbiviimiseks. keskel, kiviviske kaugusel troonib aga Kolm olupilti tis. Mitte juhuslikult ei ole mõtte sünni mekümnepealine töötajate vägi kraa- Jõelähtme valla ebameeldiv visiit- Tallinna prügila 32 meetri kõrgune juures Eesti Looduse Fondi inimesed. mis Klauksest kuni Saviranna majaka- kaart – Põhjakarjäär on pärast 3. maid mägi – otsekui majakas mitte millestki prügitalgutelt See näitab, et puhta elukeskkonna ni puhtaks mereranna ja metsaalused. prügist peaaegu puhas. Tõsi, selle hoolivatele prügi loodusesse sokutaja- idee on uue ajastu probleem number Nüüd on järgmine suur ülesanne, hiiglasliku isetekkelise prügila koris- tele. Eriti piinlikuks teeb olukorra see, 1. Kuid 50 000 inimest näitas ka seda, kuidas hoida valda puhtana, et ille- tamiseks ei piisanud ainult kodaniku- et Põhjakarjäär on riigimaa ja lisaks Laatu peeti juba et hoolimatute lagastajate suhtes võib gaalsed prügimäed uuesti ei tekiks. algatuse korras toimunud „Teeme ära veel Rebala Muinsuskaitseala terri- kannatus katkeda. Vaid ühiskonna val- Muidugi võib fosforiidikaevanduse 2008” talguliste jõupingutustest. Põh- toorium. On täiesti selge, et kodani- muinasajal, Loo Laat dava enamiku suhtumise muutumine Põhjakarjääri puhul näidata näpuga jakarjääri kualgatuse korras tuleb esmakordselt koduümbruse puhtuse säilitamisse Maardu ja sealse piirkonna pilpaküla saastast Harjumaal kaardistati 1/3 toimunud prügist saab muuta meie maastikud prügiva- elanike suunas. Samas on kindel, et la- puhasta- puhastamise akt- baks. gastajaid on ka Jõelähtme valla elani- mine al- kogu Eesti prügist. siooni järel tuleb Ligi 1000 inimest koristas Jõeläht- ke ja ettevõtete seas. Prügikoristamise gas juba Jõelähtme vallal Lapsed laulsid, tegid me vallas prügi meie valla üle 200 käigus leitud asitõendid kinnitavad märtsi lõpul. Kuid mõelge ise prob- tõsisemalt hakata mõtlema tegevuse teatrit ja käisid Rootsis ruutkilomeetril laiuval territooriumil. kahjuks seda kurba tõsiasja. leemi ulatust, eriti kui seda väljenda- lõpetanud karjääridele, nende korras- Palju oli neidki, kes korrastasid oma Teisalt on Kaberneeme kandi rahvas da arvude keeles. „Teeme ära 2008” hoidmisele ja kasutamisele tulevikus. vahetus koduümbruses. Seda tehti ka omaalgatuslikult juba aastaid korral- kaardistatud illegaalsetest prügimäge- Aga ka sellele, miks mitte koduvalla külade kaupa. Ega teisiti olegi võima- danud prügitalguid, et sealne mere- dest oli 800 tonni Põhjakarjääri prügi rahva jõududega tulevikus samasugu- Riigikogulased käisid lik keskkonna lagastamisega lõpparvet rand ja teeäärne prügist puhtaks teha. 7-9% kogu Eesti saastast! Harjumaal seid üritusi korraldada, nagu oli seda meil külas teha teha, kui ei ole eeskuju näitajaid. Ilmselt on selliseid häid algatusi olnud aga kaardistati 1/3 kogu Eesti prügist. „Teeme ära 2008.” Lehte saab värvilisena näha internetiaadressil http://www.joelahtme.ee/?id=547 JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 133 / MAI 2008 lk 2 Ema, kallis ema, oled nõnda hea, panen sinu sülle oma väikse pea… Soovin kõikidele emadele kannatlikku meelt, suurt südant, andeksandmisvõimet ja muidugi VOLIKOGU palju, palju armastust. Tihti on väga raske, aga väikesed käekesed ümber kaela ja kõrva sosista- tud “emme, sa oled niiiii kallis”, panevad mõneks ajaks jälle unustama magamata ööd ja nähtud vaeva ning te jaksate jälle. See on imetlusväärt! VEERG Tänu teile, armsad emad, on läbi aegade püsinud ja olen kindel, et püsib ka edaspidi Eesti riik, rahvas ja meie kaunis emakeel. Olla ema on kõige ilusam, kõige raskem, kõige tähtsam, kõige tänuväärsem ja ka tänamatum asi siin ilmas. Suur suur aitäh Teile kõige eest! Kaunist emadepäeva! Ardo Lass, vallavanem Emale Henri Salström Mõnda kevadisse päikesehom- tugevaim tunne – emaarmastus. rasked tulema, justkui saaksid need väl- Paljud asjad elus saavad meile selgeks jaütlemisega otsa. Aga ei saa. Õnnelikud mikusse ärgates on vististi pal- mitte siis, kui nendega kokku puutume, inimesed võivad seda kinnitada. Ja lõpuks jud meist tabanud endas igitut- vaid tükk maad hiljem. Oma emagi mõis- on meil ju mälestused. Puhtad mälestused Art Kuum tavat lapsepõlvetunnet. tad tegelikult alles ise samasse seisusesse on elujõu igavene allikas, on keegi kunagi volikogu esimees tõusnuna. Siis näed, kuidas mõndagi hoo- väitnud. Meenutagem neid Kersti Merilaasi Enne, kui tegelikkus taastub, jõuad sind pis teistmoodi paistma hakkab ja senised abiks võttes: ümbritsevas kuldses vaikuses mõelda, kuhu väärtused teisenevad. Aastatetagune imelik 29-ndal aprillil toimunud vallavolikogu istungil olid lisaks „Sel kuskil eemal kuldses udus kõik teised on kadunud. Eeskätt muidugi ütlemine „lapsel valutab sõrm, emal süda“ detailplaneeringutele kavas ka mitmed põhimõttelistlaadi ot- on igavene noorusmaa. ema – kõige tähtsam inimene meie lap- omandab sinu jaoks lõpuks sisu. sused. Kohe päevakorra alguses oli punkt: valla muudetud Üks kerge käsi kanga kudus - sepõlves. Tegelikult kogu elus. Aga seda Oma ema noorust ei oska me aduda, va- arengukava kinnitamine. Vaatamata sellele, et arengukava oli see vikerkaar las särada.“ mõistad hiljem. Kui millelegi siinilmas nadust aga küll. Olen ikka õnnelikuks pida- juba teisel lugemisel ning läbi käinud ka mitmest komisjonist, Liina Kusma esitati istungi ajal veel täiendus- ja parandusettepanekuid ning toetuda võid, siis ikka sellele lihtsale heale, nud neid inimesi, kel iseendagi vanaduses hetkeks tundus, et arengukava tuleb veelkord vallavalitsusse mis kodu kaasa andnud. Lapsele on ene- emakene seltsiks. Olgu ta pealegi muldva- tagasi saata ning uus ettepanekute tähtaeg seada. See oleks sestmõistetav, et ema on alati olemas, ta on na ja vajagu abi. Sina oled nüüd selleks, et Igal aastal maikuu teisel pühapäeval tähis- tähendanud arengukava kinnitamise lükkumist vähemalt kuu esimene su saavutuste üle rõõmustamas ja teda aidata. Kord oli teistpidi, mäletad ju? tame emadepäeva kui riiklikku tähtpäeva. aja võrra edasi. Selle vältimiseks soovitasin volikogul kõik tema puhub sulle peale, kui valutab varvas Ja tead ise, kui palju on selleks vaja, et üks Sel aastal täitub 100 aastat emadepäeva ettepanekud kohe läbi arutada ja arengukava vastavalt muuta või haiget saab hing. inimene suureks kasvatada. Siis läheb ta esmakordsest tähistamisest 10. mail 1908. ning lõpuks hääletusele panna. Nii ka läks, lõpuks sai arengu- Kummalisel kombel ei ole emad laste oma teed, aga ema kannab teda oma süda- aastal Ameerika Ühendriikides.1914. aas- kava kuni aastani 2015 vastu võetud. meelest kunagi noored, kui nad seda ongi. mes ja mõtteis, kuni elab. tal määras USA Kongress maikuu teise Samamoodi jäävad lapsed ema jaoks alati pühapäeva ametlikult emadepäevaks. Mitmeid kordi on nii volikogus kui komisjonide koosole- lasteks, olgu nood pealegi juba vanaisad ja „Lõi üles Armastus! Kuid panna kuhu Eestis tähistati emadepäeva esmakordselt kutel olnud jutuks munitsipaalettevõtete tegevus. Jõelähtme vanaemad. Ma ei tea kedagi teist, kes võiks see, mida varem varjand häbelikkus? 1923. aastal Naiste Karskusliidu algatusel Varahaldus ja Loo Vesi on vallale väga tähtsad ettevõtted, kel- sinu suhtes olla nii erapoolik kui ema – sind Ei tulnud õigel ajal õiged sõnad suhu Emadepäev on eriline püha. Tegemist on le edukast tegutsemisest sõltub kogu valla heaolu. Volikogu hoides ja kaitstes. Samas ei suuda mitte ning vaeseks teeb mind nüüd see kurblik pühaga igaühe südames. on nimetanud nende fi rmade nõukogud, kes peaksid esindama keegi temale rohkem haiget teha kui hoo- rikkus.“ Emadepäev on püha, millega avaldame omaniku ehk siis vallarahva huve ja samas ka fi rma tegevu- limatu laps. Aga ema püüab ka siis mõista, austust kõigile emadele, kes on meid kõi- sest aru andma volikogu ja avalikkuse ees. Kahjuks on see ta kasvõi mõtleb ise välja põhjenduse su Nõnda kirjutas kord oma emast ja iseen- ki üles kasvatanud oma igapäevase töö, tagasiside olnud nõrk ning volikogu liikmetel ja kindlasti ka käitumisele. Ja loomulikult andestab. Ta dast poetess Marie Under. Kes võiks väita, mure ja rõõmuga. valla kodanikel puudub piisav ülevaade munitsipaalfi rmade suudab seda, sest talle on toeks maailma et see tema kohta ei käi? Head sõnad on nii tegevusest. Sellepärast jõudiski volikokku otsuse eelnõu OÜ Loo Vesi põhikirja muutmisest. Otsustati muuta nõukogu suu- rust kolmelt liikmelt viiele ning uued liikmed nimetada voli- kogu koosseisust. Munitsipaalettevõtete tegevust avalikumaks muutmisel on Kutsumuselt arst veel mitmeid võimalusi. Püüdsin valla kodulehelt leida infot nende fi rmade kohta, kuid peale kontaktinformatsiooni ma sisuliselt muud ei leidnud. Loodan, et lähipäevil saab kodu- Kostivere perearst
Recommended publications
  • BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 Doi:10.5200/Baltica.2012.25.12
    BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 doi:10.5200/baltica.2012.25.12 Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia Mait Metsur, Madis Metsur, Erki Niitlaan, Anto Raukas, Peep Siitam Metsur, Mait, Metsur, Madis, Niitlaan, E., Raukas, A., Siitam, P., 2012. Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia. Baltica, 25 (2), 121-128. Vilnius. Revised manuscript submitted 27 June / Accepted 19 July 2012 / Published online 10 December 2012 © Baltica 2012 Abstract Efficient use of natural resources is a global goal. A specific way of improving resource productivity in Estonia is utilisation of Maardu granite deposit as a joint goal for producing granite aggregates and construction in the caverns of the granite mine and a pumped hydroaccumulation plant. The environmental impact assess- ment in connection with construction of a Maardu deep granite mine was accepted by the Estonian Ministry of Environment in 2009. The most challenging engineering task, causing also the biggest environmental risks, is safe penetration of aquifers and aquitards during construction of vertical and/or inclined tunnels for granite mine and/or pumped hydroaccumulation plant. A major problem is also the high radiation level in the Maardu area and in the planned deep mine. High radon concentrations up to 10 000 Bq/m3 have been recorded on the outcrops of alum shale in the mine area and they can be dangerous to human health. Based on the hydrogeo- logical modelling it was found, that under normal circumstances the construction and operation of the Maardu deep granite mine is environmentally safe.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2026
    Konsultant OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu T: +372 7305 060 E: [email protected] reg. kood 10769210 MTR nr EP10769210 Tellija OÜ LOO VESI Töö nr 0584.01 A: Saha tee 9F, Loo, 74201 T: +372 608 0677 E: [email protected] reg. kood 10451270 JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2026 Projektijuht Reimo Alas Tartu juuni 2015 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................. 6 1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED .................... 7 1.1 ÕIGUSLIK BAAS ........................................................................................ 7 1.1.1 Euroopa Liidu direktiivid .......................................................................... 7 1.1.2 Eesti seadused ...................................................................................... 8 1.1.3 Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused ..................................................... 9 1.1.4 Veemajanduskavad ................................................................................ 11 1.1.5 Omavalitsuse arengukava ........................................................................ 11 1.1.6 Planeeringud, ehitusprojektid................................................................... 11 1.1.6.1 Harju maakonnaplaneering .................................................................... 11 1.1.6.2 Jõelähtme valla üldplaneeringud
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering
    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Veebruar 2019 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Esitatud Ettepanekud Eelarvesse 2021
    Esitatud ettepanekud eelarvesse 2021 Eelarves 2021 arvestatud / Ettepaneku esitaja Ettepanek Selgitus mitte arvestatud Maigi Päären, Haljava Haljava-Raasiku kergliiklustee. mitte arvestatud Puudub programm, millest rahastada. külavanem Haljava tee remondi jätkumine. arvestatud Jooksva remondi korras. Täiendava tänavavalgustuslambi paigaldamine külaplatsile. arvestatud Jooksva remondi korras. Mänguväljakule hakkepuidu lisamine. arvestatud Jooksva remondi korras. Tiigi puhastamine (et täis ei kasvaks). Võimalusel liivaranna mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. loomine ühte külge. arvestatud Erinevate külaseltsi projektide kaasfinantseerimine (KOP jne) Kert Veiper, Ihasalu küla Prügikonteineritele prügimaja ehitus koos betoonalusega. mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. külavanem Külaplatsi elektriliitumine (3x20A) arvestatud Jooksva remondi korras. Külaplatsi tee projekteerimine vastavalt kehtesstatud DP-le II mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. etapp Külaplatsi tee väljaehitamine II etapp mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Külaplatsi valgustuse projekteerimine ja väljaehitamine mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Tiia Välk, Vandjala küla Külaplatsi niitmine ja hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt külavanem Vandjala tuletõrjeveevõtukoha hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Vana Vandjala külatee äärte hoolduseks summa 600 eurot. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Rajada Raasiku-Kostivere
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked
    NR. 229 JUULI 2016 JJaanilaupäevalaanilaupäeval ssüüdatiüüdati lõkkedlõkked Pihlakobara seiklused Ruhnus Katkend Rein Veski raamatust “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Anna Veski lugu“ Nagu igas rannakülas, on ka Savirannas traditsiooniks korraldada jaanipidu just rannas. Tiitli Neeme ilu sai renoveeritud pood Kaunis Ruu küla Seppade suguvõsa Võerdlas Linnud valla saartel Marko Matvere pliiatsijoonistused Jaanipäeva ja võidupüha meenutus. Kostivere jaanitulel lustisid koos suured ja väikesed rahvatantsijad. Pilt Kostivere jaanipeolt. Fotod: Merike Metstak Kriminaaluurimine ei leidnud Jõelähtme Varahalduse kinnisvaratehingus kuritegu Keskkriminaalpolitsei lõ- likogu revisjonikomisjoni aval- kuritarvitamisest. Arvesse võe- kriminaalasja. ERR-ile teada- menetluse piires ja seadusega petas kuriteokoosseisu puu- duse alusel selle kohta, et OÜ ti ka asjaolu, et erinevate eks- olevalt nentis uurimisasutus määratud ulatuses. Jõelähtme Varahaldus müüs pertide hinnangud kinnisvara kriminaalasja lõpetamise mää- Jõelähtme abivallavanema dumise tõttu kriminaaluuri- mullu juulis Suiga kinnistu hin- hindadele ja tegelikud müügi- ruses, et üles jäi küsimus, kas ja OÜ Jõelähtme Varahaldus ju- mise, mille käigus selgitati naga 51 000 eurot OÜ-le hinnad on sageli väga erinevad, Teet Sibrits ikkagi täitis Jõeläht- hatuse liikme Teet Sibritsa Serfdom. mistõt tu ei saa sellise erinevu- me abivallavanema ning OÜ kommentaar: Jõelähtme vallaettevõttele Komisjoni hinnangul võis se puhul veel kindlalt rääkida Jõelähtme Varahaldus juhatuse “Kõnealuse kinnistumüügi,
    [Show full text]
  • Ma Jõelähtme Valda!
    Ma Jõelähtme valda! Ma Eestimaad www.reform.ee Eesti Reformierakonna prioriteedid Jõelähtme valla alevike ja külade arendamiseks Loo, Liivamäe, Saha, Nehatu, Maardu Kaberneeme, Haapse, Kullamäe Neeme, Ihasalu, Jõesuu, Jägala-Joa, Ruu Visioon Lasteaia juurdeehituse valmisehitamine; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogi- Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Loo aleviku, Lagedi kes- Kaberneeme külamiljöö säilitamine nii hoonestuses kui teede ra- vee kvaliteedi parandamine; Jõelähtme vallas on mõ- kuse ja Saha külade vahele; jamisel; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; nus elukeskkond - inim- Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogivee Ühisveevärgi rajamine ning joogivee kvaliteedi parandamine; Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Neeme küla ja Jõe- sõbralik, roheline, tervis- kvaliteedi parandamine; Ühissõidukiliikluse parandamine; suu küla vahele; lik, sportlik, turvaline. Väärtustatakse vallas ela- Ühissõidukiliikluse parandamine ja Tallinna linnaliinide pikendami- Valgustatud kõnni- ja rattatee rajamine Kaberla küla, Kaberneeme Ühissõidukiliikluse parandamine; ne Loole; küla ja Haapse küla vahele. Korvpalliväljaku rajamine; mist, luues uusi võimalusi Naabrivalve edendamine ja turvakaamerate võrgustiku laiendamine; Kolmanda lasteaiarühma avamine. elukvaliteedi tõstmiseks. Keskküttetrasside rekonstrueerimine; Vald on stabiilne, hooliv, Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Iru tegus ja keskkonnasõbra-
    [Show full text]
  • Kaitseala Piiramisrõngas. Välitöödest Rebala Maastikukaitsealal 2005. A
    Helping people understand Kaitseala piiramisrõngas Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a Maret Tamjärv Eesti Vabaõhumuuseum, teadussekretär Jõelähtme valla territooriumil, üsna Tallinna külje all paiknev Rebala muinsuskait- seala on ainulaadne kultuurmaastik, mida on inimkäsi kujundanud juba muinas- ajast saadik. Sellel 74 km² suurusel maa-alal asub üle 350 arheloogiamälestise – muistsed asulakohad, kivikalmed, kultuskivid ja Eesti vanimad, pronksiaegsed muinaspõllud. Siin on ka mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha.1 Rikkalikult muististega ülekülvatud piirkond omab ka poliitilist tähendust kui üks laulva revolutsiooni hälle – just arheoloog Vello Lõugase initsiatiivil 1987. a loodud kaitseala peatas fosforiidikarjääri laienemise ning oli üks Virumaa kaitseks peetava fosforiidisõja käivitajaid.2 1 Näiteks Rebala, Vandjala, Parasmäe ja Rootsi-Kallavere. Kirjalikes allikates mainitakse neid esmakordselt 1241. a. 2 Rebala piirkonna muististe senisest põhjalikuma väljaselgitamisega alustas harrastusarheoloog Oskar Raudmets 1970. aastate alguses, mil siinsele piirkonnale hakkas peale suruma laienev fosforiidikarjäär. Alates 1974. aastast tegeles siin muististe arvelevõtu, kaardistamise ja ulatuslike päästekaevamistega arheoloog Vello Lõugas, kellelt pärineb ka kaitseala loomise mõte. Just päästekaevamiste käigus avastati suur osa Rebala arheoloogiamälestistest, sh ka Lastekangrud ja üle 2000 aasta vanused muinaspõllud. Kaitseala määruse kinnitamine venis 12 aastat. Lõpuks, 24. septembril 1987. a kinnitati Eesti
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo
    Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Reis Nr. Peatus 01 03 J3-01 J3-02 1 Noorte 08:15 11:15 2 Mäeotsa 08:16 11:16 3 Kallavere 08:20 11:20 4 Kallavere kauplus 08:21 11:21 5 Orumetsa 08:22 11:21 6 Uuevälja 08:23 11:23 7 Lepalinnu ühistu 08:24 11:23 8 Kroodi oja 08:25 11:24 9 Maardu veehoidla 08:27 11:26 10 Uus-Muuga 08:28 11:27 11 Kabelikivi 08:29 11:28 12 Õunapuu-Ploomipuu teerist 08:31 11:30 13 Altmetsa 08:34 11:33 14 Altmetsa-Viljapuu teerist 08:36 11:34 15 Vasar 08:39 11:38 16 Põllu 08:42 11:40 17 Iru küla 08:42 11:41 18 Nurme 08:44 11:42 19 Loo tee 08:47 11:46 20 Loo 08:50 11:50 Töötamise päevad 1 1 Veootsa pikkus (km) 18,0 18,0 Sõiduaeg (h.,min.) 0:35 0:33 Reisi kiirus (km/h) 30,9 32,3 Reis Nr. Peatus 02 J3-01 1 *Loo 08:55 2 *Vanasauna tee 08:57 3 *Saha 08:59 4 *Maardu mõis 09:02 5 *Veski põik 09:04 6 *Kurgla 09:15 7 *Teeristi 09:19 8 *Kostivere 09:20 9 *Kostivere kool 09:21 Töötamise päevad 1 Veootsa pikkus (km) 21,4 Sõiduaeg (h.,min.) 0:25 Reisi kiirus (km/h) 50,3 Jõelähtme valla siseliin Nr.J4 Jägala - Haljava - Raasiku - Kostivere Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]