Jõelähtme4 V A L L A L E H T NR. 1 3 3 M A I 2 0 0 8 Sisukord Sel aastal täitub 100 aas- tat emadepäeva esma- kordsest tähistamisest

Vallavanem Ardo Lass tänas abipolitseinikke

Dr. Ester Sassi, ema, vanaema ja arst

Persoon - Hugo Nigol

Peokutse kõigile - Jõe- 2 x Liis Truubon lähtme Laulupäev 23

Valla külavanemad hüüdsid riigikogu ja valitsust appi

Viikingite veri pole kadunud

Kallaveres külas tehti ajalugu

Vandjala küla sai infokaardi Enne ja nüüd. Nii jääbki.

Külaseltse ja külavane- maid tuleb aina juurde Puhtama elu nimel 20 aastat tagasi kogunes enneolematu hulk eesti rahvast Tallinna lauluväljakule, et nõuda vabadust. See oli võimas Riigimets on rahva ühisvara idee – vabaduse idee. 3. mail kogunes 50 000 inimest üle Eesti, et meie maa prügist puhtaks teha. Jõelähtme4 Puhtama elu nimel pidi olema see Seekord oli hakkamas ka meie nö. üle kogu Eesti ja nüüd oli aeg küps Masendavad arvud. Kogu selle laga suur idee, mis sellise hulga rahvast lii- suur vend, AS Tallinna Sadama mit- suuraktsiooni läbiviimiseks. keskel, kiviviske kaugusel troonib aga Kolm olupilti tis. Mitte juhuslikult ei ole mõtte sünni mekümnepealine töötajate vägi kraa- Jõelähtme valla ebameeldiv visiit- Tallinna prügila 32 meetri kõrgune juures Eesti Looduse Fondi inimesed. mis Klauksest kuni Saviranna majaka- kaart – Põhjakarjäär on pärast 3. maid mägi – otsekui majakas mitte millestki prügitalgutelt See näitab, et puhta elukeskkonna ni puhtaks mereranna ja metsaalused. prügist peaaegu puhas. Tõsi, selle hoolivatele prügi loodusesse sokutaja- idee on uue ajastu probleem number Nüüd on järgmine suur ülesanne, hiiglasliku isetekkelise prügila koris- tele. Eriti piinlikuks teeb olukorra see, 1. Kuid 50 000 inimest näitas ka seda, kuidas hoida valda puhtana, et ille- tamiseks ei piisanud ainult kodaniku- et Põhjakarjäär on riigimaa ja lisaks Laatu peeti juba et hoolimatute lagastajate suhtes võib gaalsed prügimäed uuesti ei tekiks. algatuse korras toimunud „Teeme ära veel Rebala Muinsuskaitseala terri- kannatus katkeda. Vaid ühiskonna val- Muidugi võib fosforiidikaevanduse 2008” talguliste jõupingutustest. Põh- toorium. On täiesti selge, et kodani- muinasajal, Loo Laat dava enamiku suhtumise muutumine Põhjakarjääri puhul näidata näpuga jakarjääri kualgatuse korras tuleb esmakordselt koduümbruse puhtuse säilitamisse Maardu ja sealse piirkonna pilpaküla saastast Harjumaal kaardistati 1/3 toimunud prügist saab muuta meie maastikud prügiva- elanike suunas. Samas on kindel, et la- puhasta- puhastamise akt- baks. gastajaid on ka Jõelähtme valla elani- mine al- kogu Eesti prügist. siooni järel tuleb Ligi 1000 inimest koristas Jõeläht- ke ja ettevõtete seas. Prügikoristamise gas juba Jõelähtme vallal Lapsed laulsid, tegid me vallas prügi meie valla üle 200 käigus leitud asitõendid kinnitavad märtsi lõpul. Kuid mõelge ise prob- tõsisemalt hakata mõtlema tegevuse teatrit ja käisid Rootsis ruutkilomeetril laiuval territooriumil. kahjuks seda kurba tõsiasja. leemi ulatust, eriti kui seda väljenda- lõpetanud karjääridele, nende korras- Palju oli neidki, kes korrastasid oma Teisalt on Kaberneeme kandi rahvas da arvude keeles. „Teeme ära 2008” hoidmisele ja kasutamisele tulevikus. vahetus koduümbruses. Seda tehti ka omaalgatuslikult juba aastaid korral- kaardistatud illegaalsetest prügimäge- Aga ka sellele, miks mitte koduvalla külade kaupa. Ega teisiti olegi võima- danud prügitalguid, et sealne mere- dest oli 800 tonni Põhjakarjääri prügi rahva jõududega tulevikus samasugu- Riigikogulased käisid lik keskkonna lagastamisega lõpparvet rand ja teeäärne prügist puhtaks teha. 7-9% kogu Eesti saastast! Harjumaal seid üritusi korraldada, nagu oli seda meil külas teha teha, kui ei ole eeskuju näitajaid. Ilmselt on selliseid häid algatusi olnud aga kaardistati 1/3 kogu Eesti prügist. „Teeme ära 2008.”

Lehte saab värvilisena näha internetiaadressil http://www.joelahtme.ee/?id=547 JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 133 / MAI 2008 lk 2

Ema, kallis ema, oled nõnda hea, panen sinu sülle oma väikse pea… Soovin kõikidele emadele kannatlikku meelt, suurt südant, andeksandmisvõimet ja muidugi VOLIKOGU palju, palju armastust. Tihti on väga raske, aga väikesed käekesed ümber kaela ja kõrva sosista- tud “emme, sa oled niiiii kallis”, panevad mõneks ajaks jälle unustama magamata ööd ja nähtud vaeva ning te jaksate jälle. See on imetlusväärt! VEERG Tänu teile, armsad emad, on läbi aegade püsinud ja olen kindel, et püsib ka edaspidi Eesti riik, rahvas ja meie kaunis emakeel. Olla ema on kõige ilusam, kõige raskem, kõige tähtsam, kõige tänuväärsem ja ka tänamatum asi siin ilmas. Suur suur aitäh Teile kõige eest! Kaunist emadepäeva! Ardo Lass, vallavanem

Emale Henri Salström Mõnda kevadisse päikesehom- tugevaim tunne – emaarmastus. rasked tulema, justkui saaksid need väl- Paljud asjad elus saavad meile selgeks jaütlemisega otsa. Aga ei saa. Õnnelikud mikusse ärgates on vististi pal- mitte siis, kui nendega kokku puutume, inimesed võivad seda kinnitada. Ja lõpuks jud meist tabanud endas igitut- vaid tükk maad hiljem. Oma emagi mõis- on meil ju mälestused. Puhtad mälestused Art Kuum tavat lapsepõlvetunnet. tad tegelikult alles ise samasse seisusesse on elujõu igavene allikas, on keegi kunagi volikogu esimees tõusnuna. Siis näed, kuidas mõndagi hoo- väitnud. Meenutagem neid Kersti Merilaasi Enne, kui tegelikkus taastub, jõuad sind pis teistmoodi paistma hakkab ja senised abiks võttes: ümbritsevas kuldses vaikuses mõelda, kuhu väärtused teisenevad. Aastatetagune imelik 29-ndal aprillil toimunud vallavolikogu istungil olid lisaks „Sel kuskil eemal kuldses udus kõik teised on kadunud. Eeskätt muidugi ütlemine „lapsel valutab sõrm, emal süda“ detailplaneeringutele kavas ka mitmed põhimõttelistlaadi ot- on igavene noorusmaa. ema – kõige tähtsam inimene meie lap- omandab sinu jaoks lõpuks sisu. sused. Kohe päevakorra alguses oli punkt: valla muudetud Üks kerge käsi kanga kudus - sepõlves. Tegelikult kogu elus. Aga seda Oma ema noorust ei oska me aduda, va- arengukava kinnitamine. Vaatamata sellele, et arengukava oli see vikerkaar las särada.“ mõistad hiljem. Kui millelegi siinilmas nadust aga küll. Olen ikka õnnelikuks pida- juba teisel lugemisel ning läbi käinud ka mitmest komisjonist, Liina Kusma esitati istungi ajal veel täiendus- ja parandusettepanekuid ning toetuda võid, siis ikka sellele lihtsale heale, nud neid inimesi, kel iseendagi vanaduses hetkeks tundus, et arengukava tuleb veelkord vallavalitsusse mis kodu kaasa andnud. Lapsele on ene- emakene seltsiks. Olgu ta pealegi muldva- tagasi saata ning uus ettepanekute tähtaeg seada. See oleks sestmõistetav, et ema on alati olemas, ta on na ja vajagu abi. Sina oled nüüd selleks, et Igal aastal maikuu teisel pühapäeval tähis- tähendanud arengukava kinnitamise lükkumist vähemalt kuu esimene su saavutuste üle rõõmustamas ja teda aidata. Kord oli teistpidi, mäletad ju? tame emadepäeva kui riiklikku tähtpäeva. aja võrra edasi. Selle vältimiseks soovitasin volikogul kõik tema puhub sulle peale, kui valutab varvas Ja tead ise, kui palju on selleks vaja, et üks Sel aastal täitub 100 aastat emadepäeva ettepanekud kohe läbi arutada ja arengukava vastavalt muuta või haiget saab hing. inimene suureks kasvatada. Siis läheb ta esmakordsest tähistamisest 10. mail 1908. ning lõpuks hääletusele panna. Nii ka läks, lõpuks sai arengu- Kummalisel kombel ei ole emad laste oma teed, aga ema kannab teda oma süda- aastal Ameerika Ühendriikides.1914. aas- kava kuni aastani 2015 vastu võetud. meelest kunagi noored, kui nad seda ongi. mes ja mõtteis, kuni elab. tal määras USA Kongress maikuu teise Samamoodi jäävad lapsed ema jaoks alati pühapäeva ametlikult emadepäevaks. Mitmeid kordi on nii volikogus kui komisjonide koosole- lasteks, olgu nood pealegi juba vanaisad ja „Lõi üles Armastus! Kuid panna kuhu Eestis tähistati emadepäeva esmakordselt kutel olnud jutuks munitsipaalettevõtete tegevus. Jõelähtme vanaemad. Ma ei tea kedagi teist, kes võiks see, mida varem varjand häbelikkus? 1923. aastal Naiste Karskusliidu algatusel Varahaldus ja Loo Vesi on vallale väga tähtsad ettevõtted, kel- sinu suhtes olla nii erapoolik kui ema – sind Ei tulnud õigel ajal õiged sõnad suhu Emadepäev on eriline püha. Tegemist on le edukast tegutsemisest sõltub kogu valla heaolu. Volikogu hoides ja kaitstes. Samas ei suuda mitte ning vaeseks teeb mind nüüd see kurblik pühaga igaühe südames. on nimetanud nende fi rmade nõukogud, kes peaksid esindama keegi temale rohkem haiget teha kui hoo- rikkus.“ Emadepäev on püha, millega avaldame omaniku ehk siis vallarahva huve ja samas ka fi rma tegevu- limatu laps. Aga ema püüab ka siis mõista, austust kõigile emadele, kes on meid kõi- sest aru andma volikogu ja avalikkuse ees. Kahjuks on see ta kasvõi mõtleb ise välja põhjenduse su Nõnda kirjutas kord oma emast ja iseen- ki üles kasvatanud oma igapäevase töö, tagasiside olnud nõrk ning volikogu liikmetel ja kindlasti ka käitumisele. Ja loomulikult andestab. Ta dast poetess Marie Under. Kes võiks väita, mure ja rõõmuga. valla kodanikel puudub piisav ülevaade munitsipaalfi rmade suudab seda, sest talle on toeks maailma et see tema kohta ei käi? Head sõnad on nii tegevusest. Sellepärast jõudiski volikokku otsuse eelnõu OÜ Loo Vesi põhikirja muutmisest. Otsustati muuta nõukogu suu- rust kolmelt liikmelt viiele ning uued liikmed nimetada voli- kogu koosseisust. Munitsipaalettevõtete tegevust avalikumaks muutmisel on Kutsumuselt arst veel mitmeid võimalusi. Püüdsin valla kodulehelt leida infot nende fi rmade kohta, kuid peale kontaktinformatsiooni ma sisuliselt muud ei leidnud. Loodan, et lähipäevil saab kodu- Kostivere perearst Ester Sassi tähistas eelmisel aastal siin 30aas- lehele üles pandud informatsioon valla osalusega ettevõtete tast tööjuubelit. “Tehtud pole justnagu midagi, aga aeg on nii nõukogude koosseisu kohta, liikmete kontaktid, eelarve, põ- hikiri ja tegevussuunad ning töötajate palgaandmed, nii nagu märkamatult ruttu läinud. Olen tõepoolest Kostiveres 30 aastat avalikule ettevõttele kohane. elanud ja tööd teinud!” Pikisilmi oodati päeva, mil Jõelähtme vald ja Siseministee- Palun, rääkige oma lapsepõlvekodust hid ja kirjandusvõistlused. Olin enne üli- rium kirjutaksid alla hoonestusõiguse lepingu Neemes asuva ja vanematest. Mida olete oma kodust kooli kolmeharulisel teelahkmel: kas eesti piirivalve koertekooli kinnistu andmiseks valla käsutusse. See eluks kaasa saanud? keel ja kirjandus, inglise keel või ehk hoo- Peeter Hütt oli mõeldud uue Neeme lasteaia ja algkool jaoks. Too päev “Olen Võru linnast, vanemad olid lihtsad pis arstiteadus. Mul on kirjutamisesoont ja jõudis lõpuks kätte 30-ndal aprillil. Eelnevalt kiideti lepin- tööinimesed, ei midagi erilist. Ema püüdis kirjandus huvitas väga. Ester ja Eduard Sassi vabariigi aas- tapäeva peol jalga keerutamas. gutingimused heaks volikogu otsusega. Nimetatud lepingu- oma tütrele anda parimast parimat, nagu Aga minu suur eeskuju oli Tallinnas elav ga võttis vald endale kohustuse tasuda 208200 krooni aastas ikka. Meil ei pandud rõhku välisele särale onu, tore ja mõnus mees. Ta oli kirurg ja hoonestusõiguse tasu ning teiselt poolt sai endale ca 47500 ja klantsile. Kõik oli lihtne. Näeme täna- töötas Tõnismäe haiglas. Enne keskkooli ette. ruutmeetri suuruse territooriumi Neeme külas. Käesoleva aas- päeval ümberringi aina, mis välise hiilguse lõpueksameid pani ta mind proovile, võttis Perearstiga peab patsiendil olema hea ta vallaeelarvesse on Neeme lasteaia ehituseks vajalik summa püüdlus kaasa toob – stressi. Tänapäeval käest kinni ja viis oma haigla kahte oluli- klapp ja reeglina teab perearst patsiendist juba arvestatud, osa püüame saada toetusena ka riigieelarvest viib soov kõike ja kohe kätte saada tihti semasse punkti: surnukuuri ja operatsiooni- rohkem, kui on pelgalt paberites kirjas. projekti „Igale lapsele oma lasteaiakoht“ raames ning ehituse- meelerahu. Inimesed ei oska oma võimeid saali. Tahtis näha, kas plika peab vastu. Ma Mulle meeldib inimestega suhelda, elutar- ga loodame alustada kindlasti juba 2008-ndal aastal. ja võimalusi hinnata. Olen selles mõttes ise ei minestanud ega imestanud ja otsus oligi kade memmede head sõnad kosutavad. Mõned päevad enne volikogu istungit oli lahkumisavalduse väga tagasihoidlik, korras inimsuhted ja langetatud. Arstiteaduskonda! Tore on kohata uusi inimesi ja kahjutun- esitanud abivallavanem Ilona Laido. Kuigi vallavanemal ei meelerahu kaaluvad kõik muu üles. Mul on Mõnedd kursusekaaslased jätsid kohe dega vanadest patsientidest lahkuda. olnud volikogule esitada uut kandidaati sellele kohale, vabas- juba ka lapselaps olemas ja ootan nädalava- alguses ülikooli katki, lihtsalt ei pidanud Elanikkond ju vahetub, inimesed on lii- tas volikogu abivallavanema tema kohustest. Seega on üks hetust, et temaga kokku saada. anatoomikumis vastu. Sel ajal, kui mina kuvad, eluring käib omasoodu. koht vallavalitsuses hetkel täitmata ning Ilona Laido senised Lapsepõlvest on mul trots laupäevase ülikooli lõpetasin, olid arstid ja õpetajad Neli tundi võtan oma patsiente vastu ja kohustused jagunevad teiste vallavalitsuse liikmete vahel. päeva vastu – ema koristas siis terve päe- madalapalgalised, lüpsjad ja traktoristid neli tundi teen pabereid. Olen eluaeg pabe- va. Küllap seepärast koristan kodu, kui tuju teenisid hulga rohkem. Arstiks õpiti ja min- reid vihanud, aga korra kuus käin paberi- Sellega vallavalitsuse isikkoosseis ja kulud vähenesid, kuid tuleb. Kodune vaba aeg ja perega omaette di tõelisest missioonitundest ja kutsumu- majanduse põhjalikult üle.. samas tõi vallavanem volikokku eelnõu vallavalitsuse palkade olemine on suurimad väärtused. Natuke sest.” Praegu on mulle tulnud ka lapsed teenin- tõstmiseks, põhjendades seda vajadusega püsida palgakonku- meeldib mulle, kui saan käe mulda panna, dada. Küll on ikka tublid noored, kes võ- rentsis naabervaldadega. Olime Harjumaa valdadest oma pal- lilled ja väike pudi-padi. Just nii, nagu mul- Kuidas elab Teie pere, mismoodi olete tavad teise, kolmanda ja neljandagi lapse ganumbrite poolest üks madalamaid ja pärast seda palgatõusu le meeldib, oma tuju järgi ja iseenda jaoks. end töö ja pereelu vahel jaganud? muretseda. oleme ehk seal kusagil „Harju keskmise“ tasemel. Seetõttu Kahetsen kõvasti, et lugemiseks ei jää aega. Mul on neli poega, kolm vanemat on ise- sai ettepanek volikogu toetuse. Kuigi Eestis puhkenud palga- Mitu raamatut on pooleli, töö ja elutempo ei seisva elu peal. Hea meel, et nad on korrali- Kuidas on Teil endal õnnestunud olla ralli on kindlasti taunimist vääriv nähtus, ei ole meie vald siin lase lugemisse süveneda. Kirjutasin ise pä- keks inimesteks saanud. Emarollile ma pole terve ja õnnelik? mitte vedajaks, vaid pigem sabassörkijaks. ris palju ja elukutse valikul oli kaalukausil saanud pühenduda – olen olnud arstitööga Kodu on kõige tähtsam, korras ja mõist- Tuletan veelkord meelde, et alates eelmisest kuust on ha- ka keeleteadus. Ei julgenud siiski Tallinna ülepea hõivatud. Ja lapsed kasvasid suhteli- vad isiklikud suhted. Meelerahu ja vaimne kanud ka meie vallas toimuma volikogu esimehe vastuvõtud. koolidest tulnutega ülikooli inglise keele selt omapäi. Tol ajal ei arvestatud, et arst on tasakaal on hea tervise vundament. Iseendas Iga kuu viimasel teisipäeval kell 14:00 kuni 17:00 ehk siis sisseastumiskatsetele minna..“ ka inimene, praegu on need asjad paremini rahu leidnud inimene ei põle kunagi läbi. Ei samal päeval kui volikogu istung. Ootan kõiki, keda aidata paigas. Ööajal nüüd ei segata ja ei pea unise kujutaks end kellegi teisena ette, ma ei os- suudan. Kuidas tuli õige elukutsevalik? peaga väljakutsele tormama. Kiirabi töötab kaks midagi muud peale arstitöö teha. “Võru 1. keskkooli kiidan taevani, meil oma ajal, ta on ju valves. Perearstil on oma [email protected] oli väga tugev kirjandusõpetaja, almanah- aeg. Töökultuur on praegusajal klass oma- Merike Metstak lk 3 NR 133 / MAI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Ihasalu külge laulatatud

Hugo Nigoli juhatuse põhjal pidin tema kodu Ihasalu külas ära tundma valge värava järgi. Kui küla hakkas minu arvates juba lõppema, aga mainitud väravat ikka ei paistnud, vaatasin otsivalt ringi ja ennäe, nagu tellimise peale tegi üks härrasmees pisut eespool reipalt kepikõndi. Küsisin temalt teed, ta lubas näidata, aga vaatas siis range näoga kella ja teatas, et ma olevat pool tundi varem kohale jõudnud. Väravast läksime siis mõistagi juba koos sisse. Hooldatud aed, osalt künka sisse ehitatud kena maja, akendest paistmas meri, tubades liikumas lahke olemisega perenaine, niisugune paistab tulijale Ihasalu külavanema kodu. Küla on kaunis nagu enamik mere- Nõnda siis vaatabki ta täna tunasesse ronoomi suunas, oli huvitaval kombel kohas nagu eksperimentaalosakond. kohe põhimõtteliselt. Asjad, mis mul äärseid külasid, ausalt öeldes ilusam- tagasi: „Talul oli 45 ha maad, looma- Jõelähtme vald. „Partorg seda asja siin Seal tehti kalatööstuse automaatsead- seal veel on, tuuakse pikkamööda ära, gi. Minu silma jaoks on maju üsna pidamine oli kõige alus. Piimast saime juhatas, käskis: mine vaata, et põllud meid. Kõik tuli algusest saadik ise teha ise ma neile järele ei lähe. Kõik see palju, ikka tihedalt üksteise lähedal raha. Kuigipalju kasvatati sigu, pee- üles küntaks ja et nad seal pahandust – välja mõelda, valmistada, seadistada liiklus ja elu seal on poolvägivaldne. mõlemal pool teed. Hugo Nigol väi- kon oli hinnatud, Eestist veeti seda ei teeks. Käisin peaaegu kogu selle ja paigaldada. Küsisin ka üksikasju, Käisin möödunud aastal Helsingis ja dab enamiku neist siiski suverahva Inglismaale. Mäletan, et töötas piima- valla läbi. Saadeti kontrollima ja üles aga ei hakka armsat lugejat siinkohal Stockholmis, seal on hoopis midagi kodud olevat, alalisi elanikke pakub ühistu, piimavedu oli hästi organisee- kirjutama, palju kellelgi loomi oli. Siis nendega koormama. Kindel oli see, muud ja inimeste omavahelisi suhteid ta välja vaid tosina. Vanad majad jäid ritud. Külmutusseadmeid siis ei olnud, ma rattaga sõitsin ühest külast teise,“ et nõudlus niisuguste seadmete järele ei saa võrrelda. Meil kõik kihutavad valdavalt tühjaks viimase sõja ajal, kui talvel varuti jääd, mis maeti saepuru meenutab Hugo Nigol. oli väga suur terve Liidu ulatuses, aga kuhugi.“ mindi üle mere Rootsi ja kaugemale. alla, suvel kasutati seda piimakeldris Käisite lautades loomi üle lugemas, neid viidi ka Bulgaariasse ning üks Ei tea, kuhu on kiire? Siiski ei surnud külad välja, kuigi tulid (muuseas, samamoodi hoiti ka värsket tahan teada. telliti isegi Kuubale. Paberite korda- Hugo Nigol ohkab ja vaikib hetkeks. kolhoosid oma imeliku elukorralduse- kala suvel, kuni edasitoimetamiseni – „Ei, ma lauta ei läinud.“ tegemine välissõitudeks oli vene ajal Siis tuleb raske vastus: „Kiire on kesk- ga ja mõistmatute piirangutega. Aga L.K.). Piimakeldris olid veebasseinid, Uskusite inimesi, ei jäta mina. muidugi omaette ooper. Hugo Nigol konnakatastroofi poole. Teadlased ikka kala oli rannavetes ühiskonnakorrast sinna pandi jäätükid sisse ja seal hoiti „Mis mul uskuda või mitte, nii palju, meenutab, kuidas käidi enne Bulgaaria proovivad midagi ennustada, aga mina hoolimata ja peaaegu igast perest käis vastavate anumate sees piima jahtu- kui keegi tahtis üles anda, panin kirja,“ sõitu Moskva Kalatööstusministeeriu- saan küll nii aru, et ei anna vist enam keegi merel. Peeti ka loomi, kuigi vaid mas. Autosid tollal ei olnud, piim veeti järgneb pikameelne selgitus. mis spetsiaalse osakonna juures öppi- midagi teha. Mõtlema hakatakse siis, lubatud arvul. Alles olid külakoolid, hobusega meiereisse.“ Selgitan omalt poolt, et mu kiuslik mas: „Õpetati noa ja kahvliga sööma, kui asi käes.“ töötasid rahvamajad ja raamatukogud Kas perepoeg on ka ise hobust ra- küsimus toetub lapsepõlvemälestus- et mitte Venemaad blameerida. Ja rää- Kurb ja kahju on elada mõttetu tar- ning kõige reglementeeritu kõrval kendanud, uudishimutsen. tele, kui ema käis südatalvel laudaust kima õpetati.“ bimise ja maa lagastamise ajastul. Al- tehti mõndagi head ja huvitavat. Ran- „Oh muidugi, kuidas siis!“ tuleb kii- volinikule lahti hoidmas, et too näeks Mismoodi, imestan. les said meie metsad prahist puhtaks, nakülades on alati suvekülalisi olnud, re vastus. „ Kuigi heina tehti ja mõnda iga looma ja kana üle lugeda ja kirja „Noh, et ei maksa palju rääkida.“ aga kui kauaks! Tarbimist peaks mitu varasematel aegadel peatuti sugulaste muudki tööd juba masinatega, olid las- panna. Selle peale naerame täna koos. korda vähem olema, leiab Hugo Nigol, juures või üüriti tühjana seisvat talu- tel omad jõukohased ülesanded. Põllu- Säärastest ülesannetest ei olnud Nõnda siis sai Hugo Nigol tollal pal- siis jääks ka tootmine normaalsuse pii- kambrit kuuks-paariks. Piima ja mune töömasinad olid tollal ääretult kallid, noor agronoom teadagi vaimustatud ju reisida, aga Kuubale kahjuks siiski ridesse. sai ikka külast ja kui oldi varakult neid muretseti pikalaenu panga toel. ja kui suunamisaeg sai täis, ei läinudki ei jõudnud. Juhtus lihtsalt nõnda, et Mis tundega jälgiks meid praegu rannas paadivastas, siis oli ka kala Õed käisid eragümnaasiumis, see oli ta ministeeriumi endast teatama. Seda suur neljatonnine seade õnnestus kuu- see põlvkond, kellel kulus maa pä- laual. Linnainimesele võis siinne elu samuti päris kallis. Põhiline oli see, et enam, et algas kolhooside moodusta- balastel kraana otsast merre pillata ja riseksostmiseks terve elu täis rasket idüllilähedane paista, aga asjaosali- lapsed elaksid paremini kui vanemad, mine ja kes teab, kuhu oleks suunatud. seal 80 meetri sügavusel lamab see tööd? Kuidas mõtlevad meist need sed teavad muud. Aeg muudab elu ja aga selleks oli vaja haridust. Raha oli „Palk oli samuti väike, 110 rubla. Sel ilmselt tänini. põlvkonnad, kes elavad siin saja aasta inimesi. Siiski pole põhjust kõike aja muidugi vähe kogu aeg, aga sellest ei ajal olid küll kõigil väikesed palgad, pärast? Jõelähtme vallas on minu ar- kaela ajada. Kunagi varem ei ole külad räägitud niimoodi kui praegu. Raha ei õde oli arst ja tema palk oli 100 rubla. Kirovi-kolhoosiga oli Hugo Nigol vates juba praegu kaunis ohtlik elada. põlisrahvast nii vaesed olnud kui prae- valitsenud inimesi. Ellusuhtumine oli Läksin artelli „Metalprodukt“ osakon- seotud kolmkümmend aastat. Sealt Siin on soojuselektrijaam, prügimägi gu. Sest kaua sa ikka seda ilu imetled, teistmoodi kui nüüd. Kõige tähtsam najuhatajaks. Seal teenis päris kenasti. pärineb ka mõte ehitada Ihasallu maja, ja Maardu maastikud, aitaks juba. Sel- kui patta pole midagi panna! Eelmis- oli töötegemine. Ei tulnud kõne allagi, Kaua see ei kestnud, sest artellid koon- õieti pakkus esimees O. Kuul talle kui le asemel kavandatakse järgmist suu- te aegade süüdimatu kalapüük suurte et tööd pidi ümber tegema, kohe tuli dati ühtekokku ja asi läks aina lahje- heale töötajale kena krundi mere ää- rejoonelist maa õõnestamist inimeste traalidega ja nüüdsed seadused on saa- korralikult teha.“ maks ja lahjemaks. Aga ma olin va- res. jalge all. Rahvas on tubli ja seisab oma vutanud selle, et rannakaluri amet on hepeal purjetamisega tegelnud ja siis Kas tellisite ehitusmehed peale või õiguste eest, aga kas saadakse raha kadunud. Tõenäoliselt lõplikult. „Kui Taluelu edenes siin ja teisteski Ees- läksin jahtklubisse treeneriks,“ jätkab kuidas see käis, täpsustan asjade edas- vastu, kahtlen. pead püügiloa saamiseks eelmisel õh- timaa taludes, kuni sünged ajaloo- Hugo Nigol. Siinkohal on paras küsida pidist käiku. Hugo Nigol jagab mu kahtlusi: „Ma tul linnas järjekorra kinni panema ja sündmused sisse murdsid ja kõigele tema sportlikke tulemusi. Ta jääb na- „Sel ajal tehti kõik ise, mis ehitus- kaldun küll arvama, et rahva arvamus ärimeestega võistlema, siis parem ei karmi kriipsu peale tõmbasid. Kahest pisõnaliseks ja isegi umbisikuliseks: mehi siis ikka oli. Meil oli niipalju suurt ei loe. Kui juba akadeemikud on hakka minemagi,“ sõnab Hugo Nigol küüditamisest on rohkem juttu olnud, „Jääpurjetamises on korra tuldud Lii- lihtsam, et ehitusmaterjalid saime jälle kaevandajate poolel, siis ... Ikka see ning arvab, et praegu on kõik pea pea- aga ühe väiksemaga, mida vähem tea- du tshempioniks, 1963. aastal.“ kolhoosi kaudu osta,“ tuleb vastus. rahameeste lugu. Aga niikaua, kui jak- le pööratud. Vald peaks siin otsustami- takse, viidi Siberisse Hugo Nigoli isa. Urimise käigus selgub, et on ikka Kaua ehitamine kestis, oleks nüüd sad ja võimalust on, pead sõdima.“ se jälle enda kätte saama, aga ta ei näe Aasta oli siis 1947, kui talle ja teistele palju muidki võite, aga medaleid täis huvitav teada. tänase seisuga isegi riigis seda meest, taluperemeestele tuli kutse ilmuda val- seina siin ei näe, kuna autasud on kõik „Kümme aastat.“ Meie jutuajamise lõpetuseks tuleme kes võiks asjast aru saada. „Inimesel lamajja, kaasas kahe päeva moon. Pidi alles linnakorteris. „Küll need üks- Olgu peale, aga selle eest kehtib siin külavanema ameti juurde. Mismoodi peaks olema võimalus oma kodus ela- mindama metsatööle. Keegi ei arva- kord siia ka jõuavad,“ arvab ta ja li- küll mõte – kaua tehtud kaunikene. võiks Ihasalu küla olla ja elada tule- da. Kunagi Laar rääkis, et nüüd pan- nudki midagi muud. Vallamaja juures sab, et kahjuks ei antud tema aegadel Kõik nädalalõpud ja puhkused kulu- vikus? nakse rannad elama ja kaluriamet saab istuti autodesse. Aga sõit läks Patarei karikaid, vaid rohkem ikka muid asju, sid ehitamisele, ent pensioniajaks oli „Kõigepealt tuleks vaadata, et ei juh- jälle au sisse. Kuidas selle kohta öel- vanglasse. Hugo Nigol ei tea, kas seal äratuskelli, kohvreid jms. Graveerin- olemas kodu, mille peremees ei taha tuks seda, mis Rohuneeme poolsaare- daksegi – käi mu sõnade, mitte mu te- midagi uuriti ka või mitte, kodustele ei guga plaadid on küll kõigil küljes, aga enam mõeldagi linnaelu peale. Ta on ga. Rohuneeme on nii ülerahvastatud, gude järgi. Ja meri on tühi, vahel keset teatatud sõnagi, isa ei tohtinud kirju- kuidas sa sead seda träni näiteks laua oma sõnul selle koha külge laulatatud. et seal ei ole võimalik liigeldagi. Nüüd suve saab mõne lesta,“ on Hugo Nigol tada, aga söögipakke võis talle siiski peale vaatamiseks. Korteris, mis oli aastate eest samuti järsku avastati see. Igasuguseid pro- kaluriküla tuleviku suhtes üsna lootu- sinna viia. Kuue kuu pärast ei võetud kodu, elab poeg, aga kui linna asja, jekte ja plaane on siingi ülearu. Peab setu. Mis mõistagi ei tähenda, et siia neid enam vastu, öeldi, et inimene ei Pärast jahtklubi jätkus Hugo Nigoli on juhtunud sedagi, et ainult perenai- vaatama, et küla ülepea ei kasvaks. Siis uusi maju ei kerkiks. Muidugi kerkib, ole siin. Ja kõik. Möödus mitu aastat, tööinimesetee juba tollases Kirovi-ni- ne käib seal sees, mees istub selle aja on kõigil rahu läinud. Linnalähedased ilusaid ja palju. Liigagi palju, arvab siis tuli isalt kiri ühest Mordva oblasti melises näidiskalurikolhoosis. Sellest autos. Ta kinnitab: „Ma ei lähe sinna maa-alad on ju kõik juba täis ehitatud, külavanem. „Omaette olemine lõpeb vangilaagrist. Sinna tohtis ka kuivikuid majandist on räägi- Ihasalu on praegu veel natuke paremas ära. Rannaääred olid ju tühjad, võis saata. Hugo Nigol mäletab, et kuiviku tud legende ja mis seisus. Aga ega siin midagi kindlat ei jalutada ja päevitada, aga nüüd paistab sisse sai pandud kolm rubla, selle eest eriti huvitav – enam- ole. Ise peame hoidma ja kaitsma oma see elu muutuvat,“ mõtiskleb ta. sai vangla puhvetist osta. „Noh, mis vähem kõik peabki küla, niipalju kui võimalik.“ Rannaääred olid loomulikult tühjad, muud ikka, eks leiba,“ arvab ta. paika. „Riik riigis,“ Kui kodu on nii mere lähedal nagu sest ükski põline randlane ei ehitanud „Kümne aasta pärast, 1957, tulid kinnitab Hugo Nigol. Hugo Nigoli oma, siis ei saa ükski ran- oma kodu otse mere kaldale tuul- isa ja teised ellujäänud mehed tagasi. „Meil oli oma põllu- nakülas sündinu jätta mere ääres käi- te ja vete meelevalda. See ei olnuks Isa puhul kustutati see lugu ära, öeldi, majandusosakond. mata. Kevadine tuul on veel jahe, aga mõistlik, enamgi – seda oleks narriks et valekaebus. Isa vandus, et ilmaae- Sõime sinki ja suit- meri ise pakub päikeses sillerdades peetud. Supelsakstega on teine lugu. gu istus. Kõik istusid ilmaaegu. Aga suvorsti, kui teised selget silmarõõmu. Arvan mõistvat, Nemad tulevad põhiliselt suveks ja ta- tervis oli nii läbi, et ainult kaks aas- inimesed järjekorda- kui väga kipub kunagise purjesportla- havad trepil istudes varbaid merevees tat elas veel. Samamoodi järjest surid des „sabatasid“ isegi se hing seilama, aga siin on meri liiga leotada. Kes see keelab? köik teisedki külamehed. Nähtavasti piima järel. Kirovis madal, ei pääse. Väike paat on siiski psüühilise pinge langusega tulid esile oli palju igasuguseid rannal ja sellega saab ta ikkagi merele, Hugo Nigolil on meri silma all ja kõik haigused, mis laagrist kaasa saa- teenuseid, riidedki kui tahab. rannarahva mure südames, ometi ei di,“ arutleb ta. õmmeldi tasuta selga. ole ta sünnipäralt siitkandi mees. Tema Esimehel olid Mosk- Eks ole mõneti omapärane lugu sel- lapsepõlvekodu oli Rannamõisas, pe- Hugo Nigol ise oli jõudnud vahe- vaga head suhted, le Jõelähtme valla ja Hugo Nigoliga – res kasvas juba kaks tütart, kui pisut peal õppida ametit, mida hilisemas varustus töötas tõr- ükskord saadetakse ta siia ja ta kaob üle kaheksakümne aasta tagasi sündis elus suurt tarvis ei läinudki. Koolitee geteta. Palka maksti esimesel võimalusel, siis tuleb ise ka üks poiss, Hugo. Seda ilusat Ees- viis teda sõja ajal Ravila põllutöökoo- korralikult, meie sai- tagasi ja ei kavatse siit enam kuhugi ti aega ta just palju ei saanud näha, li, sealt edasi Jänedale agronoomiks me ministripalga.“ minna. noorukieani, aga eks mõndagi ole ka õppima. Esimene töökoht, kuhu tol- Hugo Nigol töötas vanemate juttudest meelde jäänud. lane Põllutööministeerium noore ag- niisuguses peenes Liina Kusma JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 133 / MAI 2008 lk 4 Tulge peole!

Jõelähtme Laulupäev on kujunenud Ühendkoor siinse piirkonna rahvakultuuri hoid- Mihkel Lüdig “Koit“ vaks ja edasikandvaks sündmuseks. Fredric Pacius Hümn Jõelähtme segakoor on osa võtnud kõi- Raivo Kõrgemägi “Jägala juga“ kidest üldlaulupidudest alates aastast Rene Eespere “Ärkamise aeg“ 1896. Meie oma Laulupäev on muu- Vaimulik koraaliviis Räpinast “Mu tunud kindlaks tavaks, nüüd on laulu- mano tulge latse“ päevi taas peetud alates 1979. aastast Jõelähtme ja Jägala jõe ühinemiskohal Loo Beebikooli ja Jõelähtme väike- Eesti ühe suurema turismimagneti, Jä- laste ühiskava gala joa juures. Jõelähtme valla koolide mudilas- koorid 7. juunil 2008 toimuv laulupäev on Jõelähtme valla lasteaialaste ühiska- järjekorras 23. Sellel osalevad kõik va Jõelähtme valla lasteaedade, koolide, Segakoorid rahvamajade lauljad ja tantsijad. Kaa- Rahvatantsukava – Jõelähtme Noor- satud on ka beebikoolis käivad väike- te segarühm ja ansambel “ Lee “ tant- lapsed ning Loo ja Kostivere aleviku sijad seenioriklubide liikmed. Jõelähtme valla koolide lastekoorid Läbi aegade on Jõelähtme laulupäe- Jõelähtme valla seenioride ühiskava va korraldamise keskmes olnud piir- Puhkpilliorkestri kava konna rahvarõivad ja nende kandmise Rahvatantsukava – Kostivere ja õpetamine lastele ja noortele. Püünsi koolide ning ansambli “ Lee “ Tänavuse peo ettevalmistamise käi- tantsulapsed gus on algatatud Eesti Rahva Muuseu- Ühendatud rahvapilliorkestri kava mi materjalide põhjal etnograafi line Rahvatantsukava - “ Loolill “ ja sõb- uurimus ja Jõelähtme erinevate kos- rad tüümide ülesjoonistamine. Joonistused ja rahvarõivad valmivad etnoloogi ja Ühendkoor kunstniku koostöö tulemusena. Alo Mattiisen “Isamaa ilu hoieldes“ Aare Värte “ Mu eesti keel “ Jõelähtme Laulupäeva kava, lau- Ülo Vinter “ Kodulaul “ päeval 7. juunil 2008 a. algusega kell Ülo Vinter “ Laul Põhjamaast “ 13.00:

Intervjuu Taimi Saarmaga Jõelähtme laulupäevast Siinkandis on alati palju ka trükikoda Uus Maa. Esimese peo kava on mul praeguseni alles. lauldud, suuremates külades olid laulukoorid, kodudes ja Kes pani kava kokku? Missugune oli kooskõlastamiste loogeline rada? suguvõsa seltskonnaelus kõ- Üldiselt panid laulurepertuaari kokku las ikka laul. koorijuhid, aga et asi huvitavam oleks, lii- deti juurde ka rahvatantsijad ja puhkpilli- Tänavu toimub Jõelähtme laulupäev 23. mängijad ning rahvamuusikud. korda. See on aukartustäratav järjepide- Trükikojad ei tohtinud kava trükkida vus, üle keeruliste ajamuutuste ellujäänud ilma sellise asutuse nagu GLAVIT kooskõ- ürituse ainuomasus. lastuseta. Kuidagi iseenesest sattus minu Oli nõukogude aeg, kui kolm kanget peale kavade trükkitoimetamine, kollektii- naist, Maie Jakobi, Helve Toome ja Elsa vijuhtidele rosettide tegemine (koos oma Rikandi algatasid Jõelähtme laulupäeva. lastega sai neid mitu head aastat tehtud). Laulude vahele oli vaja ka vaheluge- Millal sina lülitusid selle ettevalmista- misi, koos Maie Jakobiga otsisime tekste, misse ja läbiviimisesse? mis sobiksid ettekandele tuleva järgmi- Jõelähtme laulupäeva idee sündis va- se numbriga, kas siis laulu või tantsu või rem, aga tegu sai teoks 1979. aastal. pillilooga. Teadustamine ja ettelugemine Kui mõte oli välja käidud, siis olin algu- sattus jälle minule. sest peale kõik need aastad organiseerimise ja toimetamisega seotud. Ideele tuli leida Kuidas sujus laulupäeva asine pool? toeks midagi tähenduslikku ja kuna 1979. Peoplatsile oli vaja toole orkestrile, pi- aasta oli kuulutatud rahvusvaheliseks las- letimüügiks laudu, kindlasti ka klaverit, teaastaks, siis sobis see hästi ka meile. need sai rahvamajast telefonimeeste auto- 17. juunil 1979 toimuski Jõelähtme kü- ga kohale toodud. Lipuvarras tuli iga kord Ükskord pandi spontaanselt kokku lausa rahvapilliorkester. lanõukogu laulupäev, mis oli pühendatud uuesti üles panna ja pärast jälle ära tuua, rahvusvahelisele lasteaastale. sest esimesel aastal jätsime selle platsile, kuid ühel päeval olid piknikupidajad lipu- Kuidas pidu õnnestus? varda lõkkesse pannud. Mäletan seda, et idee mahategijaid oli palju, just koha suhtes, aga pärast esimest Miks Jõelähtme laulupäev hääbus? pidu oli kiitjaid ja nii tekkis vajadus ka Kui üks üritus on 20 aastat järjest toi- järgmiste järele. Vahele jäi aasta 1992, munud, siis kindlasti vajas asi värskenda- sest just samal ajal, kui tahtsime oma pidu mist ja väikest pausi. Oli ka selline aeg, et pidada, toimus rahavahetus. Rublast sai kollektiividel läks üha raskemaks saada kroon. 20. laulupäev toimus 26. juunil kohaletulekuks transporti, ei olnud enam 1999. a. majandeid ja valdadel nappis vahendeid oma kollektiivide toetamiseks. Otsustasi- Kes esinesid esimesel peol? me pidada väikese pausi. Paus on olnud Esimesest peost võtsid osa Aruküla se- ilmselt vajalik. Algusest kuni 1999. aas- gakoor, Raasiku segakoor, Tallinna NLV tani toimus 20 pidu ja sealt edasi aastani a/ü klubi segakoor, Jõelähtme segakoor, 2008 on olnud kaks pidu. Viimane pidu oli Jõelähtme 8-kl. Kooli rahvatantsijad ja 6. juunil 2004. a. See oli 22. ja siis juba Tallinna NLV a/ü klubi rahvamuusikaan- nimega laulu- ja tantsupäev. sambel. Kava sai trükitud Harju Teenindustoot- Intervjueeris Merike Metstak Helve Toome, Elsa Rikandi ja Maie Jakobi olid laulupäe- misvalitsuse trükikojas, hiljem kasutasime vade algatajad. lk 5 NR 133 / MAI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Pöördumine riigikogu ja vabariigi valitsuse poole Austatud Riigikogu esimees proua Ene Ergma Austatud EV peaminister härra Andrus Ansip Koopiad Keskkonnaministeeriumile ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Käesolev pöördumine sisaldab Jõelähtme te sattumise sügavatesse põhjavee kihtidesse. tulevad käiku uuema põlvkonna reaktorid, mille võimalusi loodusturismiks Tallinna elanikele ja valla elanike seisukohta Maardu graniidimaa- Graniidilademeni jõudmiseks tuleb läbida mitu jäätmeid ei pea enam maha matma. meie külalistele. rdlasse kavandatava Maardu II graniidikae- veekompleksi, mis on kogu Põhja-Eesti joogivee Palume Teid arvesse võtta kohalike külako- Graniidikaevanduse rajamisele on vaid üks al- vanduse rajamise suhtes. allikad. Veekihtide kahjustamise oht säilib nii lä- gukondade seisukohta ja mitte kavandada Jõe- ternatiiv – kaevandamisest loobumine. Ajendatuna austusest oma esivanemate ja vas- bindamise ajal kui ka kaevanduse ekspluatatsioo- lähtme valla piiridesse lisaks olemasolevatele tutustundest tulevaste põlvede ees, peame kaits- ni käigus. Graniidi töötlemisel tekkib purustus- kaevandustele veel ka graniidimaardlat. Oleme Teile kõigis ettevõtmistes edu soovides, ma hindamatuid ajaloo- ja kultuuriväärtusi ning ja töötlemissõlmedes müra ja tolm. Toodangu niigi räsitud: meil juba on Maardu põhja-ja lõu- lugupidamisega hoidma inimtegevuse jätkumiseks vajalikku elu- väljaveoga kaasnevad müra, õhuemissioonid ja nakarjäär, Tallinna Prügila, Iru Elektrijaam ja kü- keskkonda. Meie koduvalla ainulaadsus ja eriline vibratsioon. Selgusetuks jääb, kuidas tagatak- tusemahutite park. Tahetakse rajada Loo ja Ruu rikkus on Rebala muinsuskaitseala, mis laiub kol- se kaeveõõnte püsivus, samuti tuulutusavadega lubjakivi kaevandusi ning ülikõrge riskiastmega Koila külavanem Kaidy Kütt mandikul valla territooriumist. Loopealsed oma seonduvad probleemid. Ohtu seatakse kogu suu- vedelgaasi terminaali Muuga sadamasse. Vandjala-Loo külavanem Tiia Välk avatud vaadete ja siin asuvate 5000 aasta vanuste re maa-ala taimestik, loomastik, pinnas, maastik, Palume Teid oma otsustusprotsessis arvesta- Kallavere külavanem Merike Metstak muinasobjektide ja taimekooslustega on Eestis loodusobjektid ja kultuuripärand. Transpordist da meie elujõulise kogukonna seisukohaga ning Neeme külavanem Andrus Miller harukordsed. Ajaloolised kaluri- ja põliskülad on tulenev kahjulik keskkonnamõju kujuneb ulatus- mitte kavandada Jõelähtme valla aladele granii- Uusküla külavanem Jüri Jalakas vastu pidanud läbi heitlike aegade ja muutuvad likuks, arvestades planeeritavaid kaevemahtusid. dimaardlat või mõnda muud elukeskkonda hävi- Iru külavanem Arno Kannike üha elujõulisemateks. Jõelähtme vald on pealin- Tulenevalt tegevuse mõju pikkusest ja asjaolust, tavat rajatist. Meie seisukoht põhineb inimlikel Manniva külavanem Priit Parktal na turvaline tagamaa, kus elanikkond kasvab just et kaeveõõned jäävad igavesti alles, ei saa rääkida väärtustel ja arusaamadel, mis ei ole kindlasti Ülgase külavanem Andres Viirpalu noorte lastega perede arvel. keskkonnasõbralikust kaevandamisest, mille pu- vähemtähtsad kui tehnilised või majandusli- Rebala külavanem Jaak Nairismägi Meie, demokraatlikult valitud külavanemad, hul keskkonna koormamine on lühiajaline. Aren- kult ratsionaalseina näivad lahendused. Nende Kostiranna külavanem Eili Juhkam esindame külaelanike üksmeelset seisukohta daja uurib küll maa-aluse tegevuse mõjusid, kuid põhjenduste analüüs ning võimalike uuringute Jõelähtme külavanem Taimi Saarma ja oleme kindlalt graniidikaevanduse rajamise ei tee seda maapealse tegevuse suhtes. Võerdla, koostamine jäägu vastavate ametkondade üles- Kaberneeme küla eeskõneleja Jaan Sepp vastu Jõelähtme valla territooriumile. Rebala ja Ülgase külasse on planeeritud tuulutus- andeks. Jägala külavanem Kaupo Luur Kavandatav Maardu II graniidikaevandus hal- avad, mis piiravad ja ohustavad siin inimtegevust Jätkusuutliku arengu eesmärgiks on inimes- Saha külavanem küla Tarmo Õunap vendab pöördumatult kogu piirkonna elukesk- märkimisväärselt. tele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta Koogi külavanem Veljo Haavel konda, ohustab inimeste tervist ja elukvaliteeti Miks ei saaks osta sellist juba toimivat kaevan- elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Kut- Aruaru külavanem Eve Luik ning pole kuidagi kooskõlas säästva arengu põ- dust näiteks Soomest, kus graniidivaru paljandub sume Teid üles kaasa aitama Jõelähtme valla Parasmäe külavanem Raivo Kuuskmäe. himõtetega. Kavandatava tegevuse üks peami- maapinnani? Asume ju ühtses Euroopa majan- muutmisel kaunimaks, rohelisemaks, taastades Ihasalu külavanem Hugo Nigol si ohte on graniidimassiivi avamiseks rajatavate dusruumis. Kui eesmärgiks on tuumaelektrijaa- olemasolevaid ja rajades uusi parkmetsi, loodus- Kostivere alevikuvanem Tõnu Truumaa 225 meetri sügavuste šahtide läbindamine. Täna- ma rajamine, on meie ettepanek seda tegevust ja turismiradasid. Meie ühine soov on tõsta igati Võerdla küla eeskõneleja Piret Pintman sel päeval puudub tehnoloogia, mis väldiks saas- enne 2020. aastat mitte alustada, kuna alles siis nii vallarahva elukvaliteeti kui ka luua paremaid

Eesti metsi ähvardab Esitleti Rebala projekti

7XULVPLHWWHY}WOXV müümine •0DMXWXV •7RLWOXVWXV .RVWLYHUHP}LVD Eestis on põlist riigimetsa ligi miljon hektarit ja damata, asjatundjaid ning avalikku arvamust igno- •$NWLLYVHWHJHYXVHSDNNXMDG NXOWXXULNHVNXV ainuüksi selle puidu väärtus on hinnanguliselt ca 40 reerides. Kahjuks aga praegune keskkonnaminister miljardit krooni. Kuid mets ei ole ainult puidures- rahva arvamusega eriti arvestada ei taha, mida näitab 3URPRULWXVHG -lJDOD-RDORRGXVNHVNXV surss, vaid väärtuslik elu- ja looduskeskkond meie ka uuesti üleskerkinud paekarjääri rajamise oht Loo •0XLQDVDMDIHVWLYDO kõigi jaoks. Põhiseaduse kohaselt on loodusvarad, aleviku külje alla ja ka mujale, kus kahjuks eelista- 5HEDOD •-RDPXXVLND sealhulgas mets, rahvuslikuks rikkuseks, mis kuulu- takse ärimeeste huve kohaliku elukeskkonna halve- PXXVHXP ,QIRNHVNXV vad kogu rahvale. Praeguste seaduste kohaselt põlist nemise hinnaga. 9DQDNOD 5DMDWLVHGMDREMHNWLG riigimetsa ei tohi erastada ja maha müüa ning see on Metsal on alati olnud ning on jätkuvalt asendama- •9DQGMDOD±SDHDUKLWHNWXXU •®SSHPDWNDMD NODVWUXNWXXU WHHPDUDMDG avalikus kasutamises igaühele, näiteks marjul ja see- tu koht eesti rahva ajaloos ja kultuuris. Riigimetsa •5HEDOD±VXPENOD •9lOL}SSHNRMDG nel käimiseks ning looduses puhkuse veetmiseks. kui meie ühisvara tulevik vajab igakülgset arutelu •5RRWVL.DOODYHUH±NDKH •/DXOXYlOMDN ja kogu ühiskonna üksmeelt, arvestades nii sotsiaal- NXOWXXULULVWXPLQH 6,'86722'( Nüüd aga on Keskkonnaministeerium algatanud seid, majanduslikke, regionaalseid kui ka kultuurilisi .HVNXVHG metsaseaduse muutmise, aspekte. (HVWL(VLDMDORR0XXVHXP •0HHOHYDOG NHVNXV •-lJDODOLQQDPlHDOWHUQDWLLY 5HEDOD mis võib tuua kaasa pika- Eesti riigimetsi ähvardab •NLYLSURQNVLUDXDDHJ DUKHRORRJLDNODVWXVNHVNXV ajalisi parandamatuid ta- Ärimeeste huvi on eelkõige sama saatus, mis on juhtunud PXLQVXVNDLWVHDOD gajärgi kõigile Eesti met- Lätis, kus suur hulk metsa on WXULVPL mets maha võtta ja kasumit 3®+,7227(' WHUYLNWRRGH 72(7$9$'7227(' sadele. läinud Skandinaavia puiduet- Uus kavandatav metsa- teenida tevõtete kätte. Ärimeeste huvi 3DHSDUN hOJDVHIRVIRULLGL seadus seab ohtu riigimet- on eelkõige mets maha võtta 0DDUGX/RRNODGHSLLUNRQG NDHYDQGDPLVHHNVSRVLWVLRRQ sa olemasolu, hoiu- ja kaitsemetsad ning metsanduse ja kasumit teenida, kuid metsa väärtus loodus- ja elu- •3DHNLYLHKLWXVWDUEH 7b,(1'$9$' 7227(' arengukava kui rahvusliku kokkuleppe vajaduse. keskkonnana on palju suurem kui ainult sealt saadav NXMXWDYDVMDHKWHNXQVWLV •$NWLLYVHSXKNXVHDOD Riigimetsa Majandamise Keskus on poliitiliste juht- puit. nööride järgi alustanud ulatuslikku metskondade lik- Praeguseks on looduskaitse ja metsandusühendu- videerimist. 63-st metskonnast on kavas alles jätta sed algatanud mitmeid aktsioone metsade tuleviku vaid 17, 550-st kõrgharitud metsandusspetsialistist kaitseks, sealhulgas toimub ka allkirjade kogumine, jääks tööle vaid 250. Kavas on lahutada metsa kas- et ära hoida põhjendamatuid ja läbimõtlemata refor- Aprilliga sai läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piir- vatamine, majandamine ja müük. See aga lõhub rii- me. Kuu aja jooksul on oma toetusallkirja metsade kondliku arengu kavandamise programmist rahastatud projekt gimetsanduse järjekestvuse, kaotab peremehe ning kaitseks andnud juba üle 21 000 inimese üle Eesti. “Rebala muinsuskaitseala turismitoote väljaarendamise kava võib kaasa tuua röövelliku metsaraide. Hääbumise- Allkirju saab anda ka elektrooniliselt http://hooli- koostamine”. Töö eesmärk on luua eeldused Rebala muinsus- le määratakse 50 elujõulist metsaküla ja -asulat üle veesti.ee/ kaitseala atraktiivse turismitoote väljaarendamiseks ja ala tervik- Eesti. Oleme esitanud taotluse algatada Riigikogus riik- likuks turismile suunatud kasutuselevõtuks. Selliste sammude tagajärjel ei suuda riik varsti likult tähtsa küsimusena arutelu Eesti metsanduse tu- 24. aprillil toimus Kostivere mõisa peahoones tehtud töö oma metsade eest ise hoolitseda ega nende järele leviku üle ning esitanud nõudmise, et Valitsus asuks esitlus. Pärast vallavalitsuse sissejuhatust andsid töö teosta- valvata. Kui iga maakonna kohta on ainult üks mets- edasilükkamatult koostama Eesti metsanduse pika- jad, Cumulus Consulting OÜ konsultandid Mihkel Laan ja kond, kaob paratamatult ülevaade riigimetsas toi- ajalist arengukava, nii nagu näeb ette säästva arengu Jaan Urb ülevaate Rebala muinsuskaitseala terviktootest ning muvast ja suureneb ebaseaduslike raiete maht ning seadus. Eesti-Esiajaloo Keskus-Muuseumi, Kostivere mõisa, Jägala-Joa siis on metsa mahamüüjatel jällegi õigustus, et riik Eesti metsade kaitseks on oma pöördumise saat- pioneerilaagri ja Saha kabeli teostatavus-tasuvusanalüüsidest. 7 on halb peremees. nud samuti Põhjamaade looduskaitsjad. kuu jooksul tehtud töö maht on märkimisväärne. Kõige sellega tahetakse anda võimalused riigimet- Eesti riigimets kui rahvuslik rikkus peab jääma Rebala muuseumi seisukorda ja tegevust tutvustas juhataja sa hiilivaks erastamiseks, mahamüümiseks ja laiali- kogu rahva ühisvaraks. Margit Pärtel ning ürituse lõpetas küsimustevoor töö teostajatele ja töö sektsioonides jagamiseks väikestes grupihuvides, arvestamata rah- vabas õhkkonnas. va arvamusega. Maido Pajo Teostatud töö materjalid on kättesaadaval valla kodulehel arendusprojektide alarubrii- volikogu liige gis: http://www.joelahtme.ee/?id=3731 Tuleb arvesse võtta, et metsaga seotud protsessid Hannes Orgse on keerulised ning selle tõttu ei tohi ümberkorraldusi Täiendav info kodulehelt: vallavalitsuse arenduse peaspetsialist läbi viia kiirustades, ilma pikaajalisi mõjusid hin- http://hooliveesti.ee/ [email protected] JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 133 / MAI 2008 lk 6 Viikingite veri ei ole jahtunud Kõige läänepoolsem talu Kostirannas on minu kodutalu Knuudi(Nuudi). Esimesed kättesaadavad andmed talust võb leida pastor Wrede kroonikast, need kõnelevad kurbadest ja traagilistest sündmustest ja nimelt: aastal 1657 oli ränk katk Tallinnas ja tervel Liivimaal, mille läbi mitu tuhat inimest hävitati. Tookord oli väga raske aeg, välja arvatud Kos- ära surnud.“ Seega pääses pastor Tombergi järgi tivere rannas Knuti peres, kust keegi haigeks ei Knuti pere ka seekord katkusurmast. jäänud ega surnud. See on esimene konkreetne Imelugu. Kas oli põhjuseks talu üksildane aasta, mis vihjab minu kodule, ehkki Knutiga ei asukoht ja hoiduti külarahvaga kohtumast või ole meie perel mingit otsesidet. Minu esivane- mis imevägi seda peret kaitses? Üksildane see mad tulid siia Jõesuu külast 19. saj. lõpul ja siis koht päriselt ei saanud olla, sest Koljunukk oli ei elanud siin enam kaugete Knutide järeltulijad, ka tõenäoliselt sel ajal asustatud. Wrede nime- vaid teise suure ja tugeva suguvõsa, Rämmeldite tab Knutide elupaika Koljo rannataluks ja talus üks haru. Minu lapsepõlves oli käibel ka selle kahte meeshinge Knuti Jürri ja Knuti Hindrek, nime variant Remmelt ja Välja talu, kus elasid arvata võib et nad olid isa ja poeg. Hindrekust Rämmeldid või Remmeltid, kutsuti ka Rem(m) hiljem kroonikas juttu pole, küll aga kohtab jälle etiks. Seega olid Knutid (Knuudid) 19. saj. lõ- ja jälle Jürrit. Heategevuslik üritus enne sõda Kostirannas, mil kogutakse raha Kostiranna pritsi- puks siit lahkunud ja ka talu oli ehitatud teise kuuri ehituseks. Anette Viikmaa, Marta Ojap, Ferdinand Viikmaa ja Anette Laine. kohta. Aga kanged mehed need Knutid olid, Kanged mehed need Knutid olid, küllap an- kahtlemata skandinaavia, võib arvata täpsemalt dis kunagine viikingite veri neile julgust ja pea- liselt olemas, sellest rääkis minu vanatädi abi- Ja ega kõrtsmiku tütar ilma kaasavarata olnud. Rootsi päritolu rannarahvas – viikingid, sest lehakkamist, sest minu perekonnas räägiti veel kaasa Jaan Matsum. Tema lapsepõlves, see võis Seega võisid ka Hindrekul Knutid elada. Kõrts Wrede tuleb ikka ja jälle selle pere juurde tagasi paarsada aastat hiljem ühest kaugest Knutist, olla 1890. aastate paiku, olevat tema oma õega ja Knuti talu olid väga lähestikku ja läbikäimine kõige raskematel aegadel, kui tuhanded surid, võib-olla oligi see Jürri, kes Põhjasõja ajal ma- igal suvehommikul käinud Kolju kalda alt mün- nende vahel pidi tihe olema. aga Knutid elasid selle üle. rodöörist kassaka tulelukuga püssist maha kõm- te otsimas. Siis ei olnud veel pilliroogu ja sage- Varandust võis Knuti Jürri ka salakauba veda- mutas. Kassakateks kutsuti kohaliku kõnepruu- li sillerdasid mündid rannavees. Nende arvates misega kokku ajada, sest Wrede mainib Knuti Ajad olid ärevad, 1680. aastal nähti komeeti, gi järgi Peetri sõdalasi, ükskõik mis rahvusest olevat meri neid välja uhtunud. Hiljem olevat Jürri reisidest Soome. Ja ega need lihtsalt lõ- mille täht oli tulipunane, saba aga võik ja kah- ja kust Venemaa nurgast nad pärit olid. Üldise ta aru saanud, et mündid ei olnud pärit mererü- bureisid olnud, küllap oli neil oma kindel ees- vatu. Küllap olid põlvkondade mälus säilinud kaose, nälja ja katkutaudi tõttu leidsid paljud pest, vaid Kolju kaldast. Kallas oli selles kohas märk. mälestused eelmisest luuakujulisest komeedist neist hulga tulusama olevat mööda maad ringi sinisest savist, mis pidevalt ilmastikutingimuste Seoses Jürri Soome reisidega toob Wrede ära 1556. aastal, millele järgnes Liivi sõda, maa hulkuda, tappa ja röövida kui isakest tsaari tee- tõttu varises. Ka minu eluajal on kallas umbes ühe toreda legendi: „1720. aasta 10. mail jutus- ujutati üle koerakoonlastest rüüstajatega. Kuna nida ja üks nendest jõudis ka Reveli või Revali 8-10 meetrit taganenud. Koos saviga pudenesid tasid mulle talupojad Pranglil, et mõne aasta eest Jõelähtme kiriku juures oli 50 000 mehe tugevu- alt (tõenäoliselt tuleks siin veel kasutada teist ka kaldasse peidetud mündid vette. Münte ole- oli vana Knuti Jürri koos teistega Soome reisi- ne armee, võib arvata, et kõige kaugemad ranna- saksapärast nime) välja Ülgase ja Kostiranna vat kogunenud terve tassitäis. Kahjuks ei osatud nud. Kui neil merel väga tugev tuulispask vastu külad puutumata ei jäänud ja ka Knuutidel tuli rannaküladesse. Olevat olnud sügis, viljalõikus nende väärtust siis hinnata ja kunagi koristamise puhus, milest sõiduk pidi ümber minema, haaras kuhugi paksemasse metsa pakku minna. Komeet ja rehepeks läbi ja Knuti peremees (vana Knut, käigus läksid need kaduma. Küsisin, mis maa üks mees paadis pootshaagi ja lõi selle tuulispa- oli üleüldise häda, mingi kohutava õnnetuse nagu tavatseti öelda) olevat rehe all vilja tuulu- mündid need olid, aga seda vanaonu ei osanud sa sisse. Seejärel vaibus tuul otsekohe. Kui nad enne. Ja hädad ning õnnetused ei jäänud tule- tanud. Tuuletõmbeks oli Knut rehe uksed vas- öelda. Arvata võib, et tegu oli vaskmüntidega, mõne päeva pärast tagasi pöördusid ja Ihasalu mata ka seekord. 1667. aastal oli siin maal väga tastikku lahti teinud ja nii oli ka hea jälgida, mis sest hõbedat poleks ehk nii kergekäeliselt välja neemele jõudsid, leidsid nad sealt ühe naise hai- suur näljahäda. Wrede kirjutab, et vaesed inime- Kolju kaldal toimub, ajad olid ärevad, hädaoht visatud. Aga lastega võis ju kõike juhtuda, pole gelt maas lamamas haava käes, mis tal külje sees sed püüdsid ennast toita taudi surnud karilooma- varitses igal pool. Olevatki siis Knut näinud, teada, kas nad oma leide vanematele inimestele oli. Naine sõitles ägedasti meest, kes mõne päe- dest ja väljaveetud raibetest. Kirikaeda kaevati kuidas kassakas ratsu seljas Koljunuki poolt üldse näitasid. va eest oli merel tuulispasa sisse löönud ja süü- mõned suured augud või hauad ja asetati sinna mööda kallast Kostiranna poole tuli. Knutil oli Võib arvata, et mündid võisid peita kauged distas teda, miks ta nii jumalakartmatu oli olnud 100 laipa ja maeti niimoodi. Knuti pere elas ka pilt selge, tema pere ja maine vara olid suures Knutide esiisad, miks aga varandus jäigi peidu- ja teda haavanud“ (Wrede, „Jõelähtme kirik ja need rasked katsumused üle. Kaldun arvama, et hädaohus. Olevat siis Knut kiiruga taresse läinud paika, pole teada. Jäi ainult legend rahaaugust, kogudus ...“ lk 325). Arvatavasti kirjutab Wrede Ülgase ja Kostiranna rahvas siiski nii kohutavalt ja toonud oma tulelukuga püssi, sihtinud rehe alt aga on vana tõde, et ükski legend ei sünni tuu- mitte tuulispasast, vaid vesipüksist, mida Prangli näljahäda ei kannatanud, küllap merest kala ikka nii, et kassakas teda ei näinud ja pannud põraka lest, kõigil on oma tõepõhi all, ainult raske on ja Neeme kandis kalurid aeg-ajalt näinud. Vesi- saadi ja ka hülgelihast ei oleks tohtinud puudust ära. Kassakas oli vajunud hobuse seljast maha. eristada, kus lõpeb tõde ja algab fantaasia. püksi jaoks olevat alati kirves paadis olnud ja olla. Nähtavasti oli tegemist kogenud ja kindlakäelise kui see vesipüksi visati, olevat veesammas kok- Katk kahtlemata tegi oma kohutavat tööd. hülgekütiga. Kui Knut lähemale läks, nägi ta, et Igatahes olid Knutid lugupeetud ja oma aja ku vajunud. Ka kotinõelast olevat piisanud. Võib arvata, et Kostiranna katkuohvrid kirikae- kassakal oli küllaltki suur nahkpaun seljale või kohta ka varakas suguvõsa, sest pastor Wrede Nii olid lood Knuti Jürriga. Hiljem hakati talu da ei saanudki, võib-olla maeti nad Piganeeme vööle riputatud, paunas aga olnud hea noos hõ- mainib neid oma kroonikas mitmel puhul. Üks peremehe järgi kutsuma Knuti, Knuudi, Nuudi. Kabelimäele, ka on Jüritõnu Pihlakamäge pee- bedat, mis kassakas oli jõudnud kokku röövida. Knuti Jürri kohustustest oli pastorihärra Kolju- Koljul (Koljol) oli aga väike popsitare, mille ke- tud kunagiseks matmispaigaks. Knut oli lausa õnnega koos, sai endale hea kün- nukist Prangli saarele jumalateenistust pidama ris on praegugi näha. Knuudi (või Nuudi) Kolju nihobuse ja veel suure hulga hõbedat pealekau- viia. Ega seda igaühele usaldatud, samuti pidi kaldal põles maha, uus ehitati Kostirannale lä- Ja jälle kirjutab Wrede Knutidest: „Aastal ba. Kassaka matnud ta Kolju kaldasse, vanaisa Knuti paat ikka suurem ja parem olema. Ja paa- hemale. Kaugete Knuutide (hiljem Rämmeldi- 1700 augustis oli väga ränk katk maal ja niisiis ikka vahete-vahel ütles, et ei tea, kus selle kas- dimees pidi kogenud mees olema, kelle kätesse te, kes siin elasid) kätetööst on siiani veel näha ka selles kihelkonnas, millesse enamik inime- saka kondid siin puhkavad ja kust ilmatagant ta pastor oma elu ja julgeoleku usaldas. Rahvasuus mõned kaevukivid ja on ka teada sepikoja koht, si suri. Siiski ei olnud see sel korral nii nagu siia röövlitööd tegema tuli. oli ka järgmisest ärplemisest juttu. Knuti kukk sealt veidi kaevates tuli välja sepikojas meister- aastal 1657 Kostivere rannas Knuti peres, kui olevat oma naabritalu Hindreku kukele aia peal datud naelu, võrusid ja kruve. seal keegi sellesse ei haigestunud ega surnud.“ Seoses Knutile süllelangenud hõbedaga tuleb laulnud: “Knuti kukk sööb kulda!“ Sellele olevat Veidi kohmakas sõnastus. Pastor Tomberg oma meelde veel üks intrigeeriv lugu, mis on vahetult Hindreku kukk vastanud: „Ega minagi mulda Knuutide järeltulijad elavad, viikingite sugu- Jõelähtme koguduse möödaläinud aastate ta- seotud Knuti koduõuega. Kaua, kaua oli juttu noki!“ Ja jällegi üks mõttelend – Wrede kirjutab võsa kestab. Oleks hea, kui leiduks nende seas gasivaates 1912. aastal tõlgendas pastor Wrede rahapajast või suurest varandusest, mis olevat Knuti Jürrist ja Knuti Hindrikust. Kas ei rajanud keegi, kes võtaks ette selle suguvõsa ajaloo ja poolt kirjapandut järgnevalt: „Augustikuus 1710 peidetud Kolju kalda peale. Knuti Hindrik äkki naabritalu Hindreku? Ka sugupuu uurimise, sest siin võib palju põnevat (Wrede 1700!) hakkas katk Eestimaal ja ka meie Lugusid peitevarandusest on igas eesti kihel- Hindrekul pidi olema rikkam ja lugupeetum rah- päevavalgele tulla. Igatahes ka kauged ja kuul- kihelkonnas oma hävitavat tööd peale, suurem konnas kümneid ja eks ole see ka seotud meie vas, sest rahvasuu rääkis, et ärahellitatud Kolju sad esivanemad väärivad, et nende vastu huvi osa inimestest surivad ära, ka ümberkaudsed maa traagilise ajalooga. Ikka ja jälle tuli suure kõrtsmiku tütar läks Hindrekule mehele. Ega tuntaks, see oleks tunnustuseks, et nad kõige õpetajad ja köstrid langesivad katkule saagiks. higi ja vaevaga teenitud varandust vaenlase eest kõrtsmik poleks oma tütart popsile või saunikule raskemad ajad üle elasid ja et nende suguvõsa Üksi Knuti peres Kostivere rannas ei ole ka see- peita, kusjuures peitja sageli sai hukka ja nii jäigi andnud, eriti kui see nii hellitatud oli, et suure on aastasadu kestnud. kord nagu 1657. aastal ükski haigeks jäänud ega varandus maapõue. Koljul oli aga rahaauk tõe- inimesena veel nukkudega mängis, nagu räägiti. Tõnu Ojap Laatade ajalugu ulatub muinasaega Laadad on alguse saanud iseenesli- omas olulist rolli sotsiaalne külg. ning hankida talus vajaminevat. Tänu ritoodetest: vesikringlid, suhkrusaiad, kaasnes, oli kojujäänud pereliikmete- kult: kaupmehed hakkasid oma kaupu Maalaatadel kauplesid talunikud pea- mitmetele eelistele maakaupluste prantssaiad, sarvesaiad, präänikud, le laadakosti, tavapäraselt laadatoidu tooma rahva kogunemispaikadesse ja miselt vilja, loomade, rasva ja linaga ees jätkus ka esimese vabariigi aegu barankad ja pirukad. Ei puudunud ka toomine. Nii sai kojugi laadahõngu teede ristumiskohtadesse. Kui kauge- ning linnakaupmehed lisasid valikus- laatade arvu kasv. Lisaks hobustele, koogikesed, šokolaadid, klaas- ja koo- ja -meeleolu ühes võtta. Kahjuks said le Eesti laadatraditsioon ulatub, polegi se soola, rauda ja heeringaid. Linna- kariloomadele ja käsitöökaupadele rekommid, jäätis. Kaubeldi ka liha ja sajandite pikkusele laadatraditsioo- täpselt teada, kuid ajaloolaste hinnan- des toimunud pikemaajalistel laatadel kaubeldi toidukaupadega. Kunagi ei kalaga - Peipsi kalu müüsid kauge- nile saatuslikuks neljakümnendad ja gul võisid sellised kogunemised toi- olid ülekaalus välismaised kaubad ja puudunud laadalt maiustustemüüjad ja mates laadapaikades kalakaupmehed, järgnevad aastakümned, kui riiklikult muda juba muinasajal. käsitöösaadused. nende hitt-tooted olid kollased safra- rannikuäärsetes külades aga kalurid polnud enam lubatud laat kui majan- Keskajal oli laatade pidamine seo- 19. sajandi teisel poolel olid laadad nisaiad: poisikujulised, rosinatest sil- ise. Laadavalikus oli tindikala, kiisk, dustegevust soosiv ega ka kui kont- tud kiriklike pühadega ja kauplemi- eriti populaarsed, seal sai talurahvas made ja nööpidega. Märkimist vääriv latikas, rääbis, ka koha ja ahven. rollimatuid sotsiaalseid suhteid loov se kui majandusliku tegevuse kõrval realiseerida oma toodangu ülejäägi valik oli 1920ndate laadalettidel paga- Tore komme, mis laadalkäiguga institutsioon. lk 7 NR 133 / MAI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Kallavere külas tehti ajalugu Hoian käes suurepärast raamatut! Olen väga rõõmus, et toi- metuskolleegiumi koostöö on päädinud imetlusväärse kogu- miku kaante vahele saamisega. Rein Veski projektijuhina ja raamatu peatoi- metajana on sellesse panustanud kahtlemata kõi- ge rohkem aega. Palun tal vastata mõnele Jõe- lähtme vallalehe toimetuse küsimusele.

Kallavere küla kogumiku idee sünd on raa- matu eessõnas kirjas, aga see on vaid idee. Missugune oli kogumiku tekkelugu? Kallavere küla kogumiku saamislugu on raa- matu sissejuhatavas osas lühidalt kirja pandud. Rootsi-Kallaveret on läbi aegade külastatud ning küla ilu ja aedadesse paigutatud aastaarvudega talukivide nimesid ja hooneid imetletud. Eks Priit Kase ja Kaia Rammulus. need kividesse raiutud aastaarvud panidki pal- jusid küsima, kas küla ajaloo kirjutamisele pole praegu raamatut ette kujutadagi. Kõik, kes kaasa Küljendaja Heikki Põldma, peatoimetaja Rein Veski ja keeletoimetaja Urmas Noor. veel mõeldud. Kauaaegne külavanem Raul Kurg aitasid, on tänu ja tunnustamist väärt. Mihkli talust viitas Toronto mehele Paavo Loos- Mis Sind motiveeris? bergile, kes olevat olnud isegi asja huvides nõus Kui kaua võttis töö aega? Motiveeris? Siiani olen olnud õnneseen selles raamatu toimetamisel kaasa lööma. Iga töö võtab aega just niipalju, kui selleks mõttes, et peaaegu iga uus töö, mille olen ette aega on antud. Kui meil poleks olnud kohustust võtnud või mis on mulle kohustuseks tehtud, on Millal oli algus ja mida keegi tegi? EAS-i ees tuua aruanne koos käsikirjaga 2007. hiljemalt tegemise kõigus hakanud mind huvita- Ühel ilusal suvepäeval aastal 2005 kutsus Raul aasta alguses Harju Maavalitsusse, täiendak- ma. Olin Kallavere raamatu kirjutamiseks teinud külarahvast appi raamatumõtet toetama. Pärast sime ja täpsustaksime raamatut veel praegugi. pealegi kõvasti eeltööd enne, kui külas sellest seda, kui lahke pereema oli kokku kutsutuid Küljendamiseks ja trükkimiseks saime raha sa- rääkima hakati. Kuid see oleks olnud hoopis tei- maitsva pirukaga kostitanud, polnud isegi viisa- muti EAS-i kohaliku omaalgatuse programmist. se lähenemisega raamat ja mul on hea meel, et kas öelda, et ega sellest külaraamatust asja saa. Kuni seda taotlust vaadati läbi ja leping sõlmiti, me isegi selle ülesehitust toimetuskolleegiumis Pealegi olime kogunenud tugeva eelhäälestusega lisasime käsikirja külapealt otsitud pilte juurde. ei arutanud. asi ära teha. Mida täpsemalt raamatusse panna, Tähtaeg oli 2007. aasta lõpp. Kuid eraldatud ra- Kallavere küla oma raamat sellest oli vast kokkutulnutel ka mingi oma sei- hast oleks piisanud vaid raamatu väljaandmiseks Mida huvitavat kogesid tööprotsessis? Raamat on tõesti kena ja liigutav. Oma osa sukoht olemas. Otsustasime päris üksmeelselt, CD-ROM-il. Aga 2. mail saime juba köidetud Külaga lõdvemalt seotud isikuna oli toimeta- selles ei taha aga liiga esile tõsta. Kuna olen et raamat peab sisaldama ajaloolist osa alates raamatut avalikkusele esitada ja selle eest võlg- mistöö käigus huvitav lävida külla jäänutega ja õppinud kunagi trükkaliametit, siis olen seda esimesest kirjalikust teatest aastal 1241. Selle neme suuresti tänu Jõelähtme vallavalitsusele, külast mujale siirdunud inimestega. Olen juba ka lõpuprotsessi lihtsalt kõrvalt jälginud, nõu osa kirjutamise võttis enda peale põllumajan- kes toetas ise trükkimist ja vahendas AS Tallin- selles eas, et meeldib käidud teele tagasi vaada- andnud ja nö silma peal hoidnud. Tõsised te- dusega hästi kursis olev Nõmme talu peremees na Sadamat kui sponsorit. Lisaks toetasid meid ta. Kui vaatate raamaturiiulitele, siis leiate sealt gijad on ikka kirjutajad... Aga teos on tõesti Agu Kööp. Oluliseks peeti koostada küla talude MAP Eesti AS ja trükikoda ILOPRINT. Omaosa- igasugu elu- ja kohalugusid. Neid on olnud või- muljetavaldav. Mina ei oska seda raamatut lood. Aastatel 1991–2005 Kallavere külavane- lus oli Rootsi-Kallavere Küla Seltsilt, kaasosalus malik tsensuurivabalt kirja panna alles pärast küll kuhugi liigitada, on seal nii ajalugu kui maks olnud Raul Kurg kohustus leidma nende- Turbateabe OÜ-lt. Külaseltsi osatähtsus trükieel- taasiseseisvumist. Nüüd on sinna lisandunud ka ka elulookirjeldusi. Ma arvan, et eelkõige le lugudele autorid. Kui ta ei leidnud sobivat, sel ja -järgsel perioodil oli väga suur. Eriti tahan Kallavere küla rahva panus. Tihedam kontakt kü- peaks see huvi pakkuma inimestele, kes huvi- kirjutas ise. Tudramäe talu perenaine Ene-Reet märkida ära Käspre talu uusperemehe Priit Kase laga näitas, et külas on palju suure loomingulise tuvad elulugudest, genealoogiast, ajaloost. Ehala võttis enda kanda ülevaadete kirjutamise erialaseid kogemusi. potentsiaaliga inimesi, et uustulnukad võivad kü- Raamat on ju kirjutatud ikka parimate ka- koolist, rahvamajast ja raamatukogust. See eel- laseltsi kaudu kiiresti sulanduda ja aidata kaasa vatsustega ja peaks inimestele rõõmu tooma. das ka pingsat arhiivitööd. Nii juhtuski, et minule Mäletan, et täpsustasid autoritega kõiki külaelu arendamisele. Vahest on ridade vahel rohkem ja tavalugeja ei jätkunud otsest kirjutamiskohustust, v.a oma sündmusi, nimesid ja muid andmeid peensus- nagu mina ei mõista kõike. Igatahes oli minu sünnitalu Tudramäe lugu. Kuid see sünnikoduloo teni. Kes on lugude autorid või kelle mälestusi on esimene tunne uhkus, et seesuguse teosega kohustus oli ju ka Raul Kurel ja Agu Kööbil. Üks Toimetuskolleegiumilt saadud kohustuse järgi raamatus kasutatud? on nii suur hulk inimesi hakkama saanud. oli kõigil selge - oma lugusid me kuhugi arhii- jäigi minu ülesandeks täpsustada autoritega kõi- Nimetan tähestiku järjekorras: Alloja, Are; Az- Nende lugude koostamine, korjamine ja ritta vinurka tolmuma küll kirjutama ei hakka. Seega ki sündmusi, nimesid ja muid andmeid, kuid see lauskene, Ülle; Ehala, Ene-Reet; Jaksen, Helmi; seadmine on olnud süsteemi, aega ja ääretut oli vaja leida projektijuht, kes hakkab rahaasju ongi peatoimetaja ülesanne. Teadsin juba ette, et Kase, Priit; Kurg, Ilmar (1920-2003); Kurg, Raul; kannatlikkust nõudev. Minu kummardus Rein Rootsi-Kallavere Küla Seltsi nimel ajama. Kuna töö on mahukas. Näiteks alles kolmas trükitud Kurg, Ülo (1928-1971); Kuusk, Edgar; Kööp, Veskile. Mootor kui selline on tema. olen andnud alates aastast 1993 toetuste abil väl- käsikirjavariant läks Harju Maavalitsusse koos Agu; Laur, Eino; Metstak, Merike; Nõmm, Sirje; Raamatu koostamise protsessis ma ju väga ja kitsalt erialaseid ajakirju Eesti Turvas ja selle aruandega. Küljendajale läinud variant oli juba Pent, Kirsti; Põldmäe, Julius (1911-2007); Ram- osaline polnud, ei tundnud ma siis veel neid jätkuna Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, ol- viies. Osa neist käis spiraalköites külakorda ja mulus, Kaia; Tuttar, Hindrek (1872-1946); Vain, inimesigi, keda tänaseks juba tean. Kui kris- nud nende peatoimetaja, taotlenud raha teaduste- autorid said võimaluse täpsustada ning minu ja Kalvi; Veski, Alma (1910-2000); Veski, Rein; talselt aus olla, siis on see raamat ka minu elu gevuseks Eesti Teadusfondist, siis peeti projekti keeletoimetajate küsimustele vastata. Viimase Vihma, Johannes. esimene. Olen küll palju muid trükiseid elule kirjutamist mulle jõudumööda tegevuseks nagu ringi autorite juurde tegid lõplikult küljendatud aidanud, aga raamatu tegemise kogemus mul ka raamatu toimetamist. tekstid, et saaks viimase kui ühe faktivea väl- Tänuga mõtlen tagasi neile, kes vabatahtliku seni veel puudus. Samuti piltide/fotode trü- Ülalnimetatutel oli vastutus toimetuskolleegiu- ja rookida. Samas aga tean juba praegu mõnda töö korras kogumiku koostamisele kaasa aitasid: kiks ettevalmistamine on mul värskelt õpitud mi liikmetena. Meie tegemine hakkas alles siis kohta, mis nõuab vigadeparandust. Kui neid ko- Kallavere küla praegustele ja endistele elanikele, kogemus, seda on osal fotodest nähagi. Niisiis jumet võtma, kui saime (õige varsti) Eino Laurilt guneb, paneme need külaseltsi koduleheküljele. paljudele külaga seotud inimestele. Tegime ühi- oli see kõik mulle isiklikult eelkõige õpetlik. Auamäe ja Sirje Nõmmelt Roobu talu lood. Ilma Ilmselt avame selle kõigile, kes tahavad oma selt ajalugu! Edgar Kuuse põhjalike kirjutisteta Kella talu ja lugusid küla kohta lisada või täiendada. Hoiame Priit Kase küla kaugema ümbruse ja elanike kohta ei oskaks sellega külamõtte värskena. Merike Metstak

Vandjala ja Loo küla infokaart Vandjala ja Loo külal valmisid ja seati üles esimesed in- kuid see oleks teinud Vana Vandjala osa väga kirjuks ja ti- fokaardid. hedaks, sest ajalugu oleks tulnud suuremas osas sinna ära Üles pandi 3 kaarti: Vana-Kostivere- ja Loo-Vandjala tee mahutada. risti infotahvlile, Aruküla-Kostivere teeäärsele Arali-Salu Jätkuvalt ootame teavet ja kontakte inimestelt, kes os- infotahvlile ja Vana Vandjala külasüdame infotahvlile. Plaa- kavad ja tahavad talletada oma mälestusi, legende, fotosid nis on ka neljas kaart üles panna Kostivere karstiala värava- Loo ja Vandjala küla ajaloo kohta. Koostamisel on ajaloovi- te juurde, kuid sinna tuleb veel stend-alus meisterdada. hikud, kus teie poolt infot saaks talletada. Eriti on oodatud Mõte sündis külapäevadel, kui kasutati osavõtjate regist- vihjed vanade talude-saunade asukohtade kohta. Samuti reerimiseks külade aluskaarti. Miks mitte ka päris kaart kül- mälestused ja teated alates 1938. aastast tänapäevani välja. la, liikus mõte osavõtjate hulgas - saaks infot, mida vaadata, Ühendust saab: 6081665, 56698710, tnorbek@gmail. millised on avalikud ja erateed. Mõeldud, tehtud. com Raha küsiti KOP programmist ja Jõelähtme vallast. Nüüd NB! Külavanemad, kes tunnevad huvi selliste ettevõt- seisab ees veel selle kaardi täiendamine digitaalkujul. Plaa- miste kohta, jagan heameelega oma kogemust ka teiega. nis on eraldi seletused teha ka inglise ja vene keeles. Samuti koostada ajalooline digikaart kaardikihtidena 1688.- 2008.a. Tiia Välk, Külavanem on tehtuga rahul. Kaalutud sai alguses kogu selle info kaardile mahutamist, Vandjala ja Loo küla külavanem JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 133 / MAI 2008 lk 8 Päikseline kevad pu Alates 23. märtsist on Jõeläht- me vallas toimunud mitmed ko- ristusaktsioonid, et saada puh- tamaks nii oma koduvald kui kogu Eestimaa. Selle aja jook- sul on ära viidud kümnetes ton- nides rehve ja sadades tonnides prügi. Lisaks eterniiti, metalli, koduelektroonikat ja ohtlikke jäätmeid.

Kokku osalesid meie vallas mitmed ettevõtted ja üle tuhande inimese. Tänan KÕIKI TUBLI- SID ABILISI, kes aitasid kaasa Jõelähtme puhtamaks saamisel. Teie panus on asendamatu!

Päikselist kevadet puhtamas Jõelähtme vallas!

Liis Truubon, keskkonna vanemspetsialist [email protected] 53 007 351

X Jõelähtme Tehnikaspordiklubi noored Jägala joal koristustöödel.

Vallavolikogu korrakaitsekomisjon laulupäeva peoplatsi korrastamise Jõelähtme valla koordinaator Maido Pajo, Toomas Kümmel, Elizabeth Jõgi, järel. Liis Truubon. Eleri Riks ja Margit Pärtel.

Rebala külavanem Jaak Tarmo Olu tegi 350 liitrit maitsvat Jõelähtme valla väärteomenetleja Uno Jägala külavanem Kaupo Luur koos Evelyne Lustiga Nairismägi kaablikatteid hernesuppi. Paas tegi vallamaja aknad läbipaistvaks. leide pakkimas. metsast väla vedamas. lk 9 NR 133 / MAI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT htamas Jõelähtmes Fotod: Merike Metstak ja Liis Truubon

Linnarahva puhkepaus kaablikestade kuhja taga.

Rebala lipujaamas Maiko Ratner, Sirje Saaremäe ja Meelis Mardim.

Kallavere külarahva ja sadama ühine koristuspäev läks hoogsalt. Siim, Kris- tofer ja Rainer Savirannast olid täismehe eest väljas. Tallinna Sadama koristustalgud Jõelähtme vallas Tallinna Sadam liitus sarnaselt tuhande- tes on see kogus veelgi muljetavaldavam: te teistega Eestimaa puhtamaks muutmise Tallinna Sadama abiga sai loodusest ära kampaaniaga, panustades sinna nii rahalist korjatud üle 70 TONNI prügi, sh rehve, toetust kui ka tehnilist abi. Märkimisväär- madratseid, juhtmeid, pesumasinaid, au- ne hulk Tallinna Sadama inimesi eesotsas toosi, ehitusjäätmeid ja rohkelt olmeprügi. sadama juhatuse esimehe Ain Kaljurannaga Sellest kogusest koristati käsitsi 2,5 tonni, suundus juba nädal enne ametlikku koris- ülejäänu likvideerimiseks kasutati Tallin- tuspäeva prügi korjama Jõelähtme valda na Sadama tehnikat. Ettevõtmises osalejad Muuga sadama kõrval. Kokku sai likvidee- olid täis indu ja teotahet ning lubasid nagu ritud kolm ebaseaduslikku prügilat ja koris- ühest suust, et see ei jää neil viimaseks Vaade ühele autokummide kolooniale. tatud ära suur hulk lahtist prügi. Numbri- ühiskoristuseks. JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 133 / MAI 2008 lk 10 Kolm olupilti prügitalgutelt „Teeme ära 2008”

LUIGED PRÜGIS eest. 3. mai oli meie laiuskraadi alade kohta sel aas- Korraga ilmus otsekui maa alt minu ette vene taajal haruldaselt kaunis päikesepaisteline päev. keelt kõnelev vanem meeskodanik. Valisime koristuskohaks kunagise fosforiidikae- „Kuule, kus siin tasuta prügi saab maha pan- vanduse põhjakarjääri Ülgase poolse serva ja na?” küsis ta minu otsa vaadates. seltskonnaks, kellega koos koristada, vallavalit- „Prügimägi on siinsamas, näete, paistab siiagi suse ja volikogu rahva. See, mis ees ootab, eri- ära. Tuleb väike ring teha, et sinna pärale jõuda,” lisi illusioone ei tekitanud. Teavad ju kõik meie seletasin mina vastu. valla inimesed, missugune prügimägi on karjää- „Ei, ei, kus siin tasuta maha saab panna? Mul- ridest aastatega tekitatud. le öeldi, et siin saab,” jätkas vanamees endise Kui koristamine oli täies hoos, möödus meist visadusega. koos vanematega üks väike tüdruk, kes vaatas Alles nüüd sain aru, et kodanik ei otsi sugu- alla karjääri põhja ja hõikas rõõmsalt: „Vaadake, gi Tallinna prügilat ja ei tee minuga lolli nalja. luiged!” Tahtmatult pöördus enesegi pilk sinna, Muidugi vihastasin ja seletasin talle pikalt, et kus karjääri põhjas sillerdavad kanalid. Karjää- prügi mahapanek suvalisse kohta tähendab ka ride rajamise käigus ei mõeldud läbivoolule neis krõbedaid trahve ning see pole ilus. Ja eriti veel kanalites ning nüüd kujutavad need tehisveeko- sellel kaunil päeval, kui 50 tuhat inimest üle Ees- gud seal haisvaid ja ebameeldivaid mülkaid. No ti koristavad just temasuguste lagastatud paiku. kuidas saavad sellises kohas olla luiged! Võib- Meie vestlusesse sekkusid ka teised ja kodanik olla on lapsesilmadesse peidetud ideaalmaastike hakkas taipama, et sellel korral pole prügi maha- nägemisvõime. poetamine eriti kohane tegevus. Kuid kodanik ei Koristamine sujus, rämpsu oli ikka metsikult. jätnud jonni ja ajas ikka oma prügi mahapaneku Minu neli huvitavamat leidu olid tinasõdurite juttu edasi. komplektist pärit küürselg-sälg, mängupüstol, „Kuule, mees, sa lähed vangi, kui sa ei saa aru, jupike Kaarma kandi dolomiiti ja pihutäis en- mida me siin teeme ja mida kogu see rahvas si- disi Norma plekkmärke – Tallinna Lastehaigla. nusugustest arvab,” käratasin kodanikule. Olin Muidu moodustasid valdava osa prügist ehitus- juba hakanud ärrituma. Liis Truubon jäätmed, autokummid, kile, pakendid ja pudelid. „Ma olen olnud vangis,” teatas kodanik tui- Palju leiti ka imikumähkmeid. Kui karjääri serv malt ja tegi minekut. Prügihunnikute alt tuli välja väike valge nirk. saastast enam-vähem puhtaks oli tehtud, tabas Kindlasti leidis ta „rahulikuma” koha, kuhu silm sealt isegi mingit esteetilist naudingut. oma laga maha poetada. Kuidas küll selliste tüü- koos said puhtamaks ka metsaalused – talguliste Ning muidugi Kaberneeme, Haapse, Kulla- Ning korraga märkasin karjääri põhjas kanalil pi teadvusse juurutada arusaam, et enda ümbrust hinged nagunii.” mäe küla ärksamad inimesed, kes juba aastaid graatsiliselt liuglemas kahte luike. Väike tüdruk ei tuleks lagastada? Kas „Teeme ära 2008” aitas Seekord olid prügikoristamise talgud suure kevadeti prügitalguid korraldanud, et mererand oli rääkinud tõtt! Ehk rõõmustasid ka luiged prü- pisut kaaskodanikke teadlikkust tõsta, et mõni tähelepanu all tänu suurelt ettevõetud korraldu- ja teeäärne prügist puhtaks saada. gikoristajate üle? Kuid mida teha, et prügi sinna prügi jääb maha panemata või mõni pudel ja sele. Kuid kodanikuühiskond on toiminud prügi Need näited on kõik omamoodi väikesed uuesti ei satuks? Ja mida teha, et ka karjääre, imikumähe autoaknast välja viskamata? vastases võitluses varemgi. Ehkki sellest ei ole „Teeme ära!” laadi algatused. See annab lootust neid sovjeti režiimi nõmeduse, lagastamise ja Ja isegi nii helgel päeval kargas pähe kuri võibolla varem nii palju kuulda olnud. ja usku, et Eesti võib kunagi prügistest maasti- hoolimatuse sümboleid ka kuidagi inimväärse- mõte. Nüüd peaks küll eesti ühiskond väga tä- Kevadeti on koolilapsed aastaid koristanud kest lahti saada. maks muuta.? helepanelikult jälgima taoliste meeskodanike prügist maantee ääri. Siit ka ettepanek meie valla keskkonnakaitse tegevust ja esimeste otse teolt tabatud tegelaste Mõned aastad tagasi tegid väga tänuväärse spetsialistile Liis Truubonile. Liisile sellepärast, MEES TEISELT PLANEEDILT suhtes tuleks rakendada „näidishukkamist.” Sest kampaania kütusefi rmad. Suvel jagati bensiini- et tema oli „Teeme ära” kohalik eestvedaja ja Kui koristajate kilekotid prügi täis said, vinna- sellised tüübid vist teisest keelest aru ei saa. Või jaamadest tasuta prügikotte. Kahju, et see vaja- entusiast, kes prügikoristamisega tegeles ööd ja ti need karjäärikaldalt ülesse tee äärde, kus need kuidas käituda, et põhjakarjäär jälle prügiga ei lik tegevus on soiku jäänud. Naftafi rmadel võiks päevad juba märtsikuu lõpust alates. Ettepanek erinevate kastiautodega minema veeti. Teiste täituks? ju selliseks heategevuseks motivatsiooni jaguda, on teha oma valla iga-aastane „Teeme ära” tal- seas vedas vanu autokumme usinalt ka Ülgase kui näiteks kasvõi naftahinna viimase aja kõve- gud. Ma ei kahtle, et tublisid kaasalööjaid Jõe- küla mees Maiko Ratner, kelle džiip meenutab PRÜGIKORISTAMISEST JA TALGUTEST rat jälgida. lähtme vallast leiame ja mõnesid mainisin ka rohkem multifi lmi monstrumsõidukit kui päris ÜLEÜLDSE Kuid omaalgatuslikku tegevust on meil siit selles pisikeses loos. autot. Noh, selline väga karmide meeste džiip. Vana sõber Toomas Kiho kirjutas Postimehes lähemaltki võtta. Kuusalu vallast on välja kasva- Aga tegelikult oli Maiko juba pikemat aega kaunilt: „Teeme-ära-talgud oli kosutav vastulöök nud Ökokrati liikumine, mis tegeleb laste tead- Toomas Kümmel vabatahtlikult prügi koristanud ja au talle selle lodevale hoolimatusele ning on hea, kui sellega likkuse tõstmise ja keskkonnaalase harimisega. [email protected]

Kostirannas Kaberneemes valiti külavanemat Kaberneeme raamatukogu saali kogune- üksmeelselt otsustati hääletada avalikult ja ruumides uus koosolek, kuulamaks ära kü- asutati külaselts nud ligi kolmekümnest elanikust oli kaks lahtiselt. Ütlematagi oli rahva poolehoid laelanike ettepanekud ja soovid, mida küla kolmandikku hääleõiguslikud külavane- üsna kindel, kuid ometi tuli protseduur soo- arendamiseks ühiselt ette võtta. Ja nagu tä- Kuidas mõista seda nime, mis kohalikus kõnepruugis on ka mat valima ehk siis rahvastikuregistri järgi ritada ning noore ja energilise külavanema navu kombeks, oli käepärast ka kohe Jõe- Kosterannana tuntud? On olema kõige lihtsam seletus, vanadele Kaberneeme elanikud. poolt tõsteti toetuseks ka kätt, nagu ette lähtme vallavalitsuse keskkonna vanems- Kostiranna elanikele oli see eriti meeltmööda, et see nimi oli tul- Kallist aega kokku hoides asuti kohe asja nähtud. Kuna oldi juba kodust välja tuldud petsialist Liis Truubon, kes tutvustas valla nud sõnast “kostitama”, kuna rannarahvas on tuntud oma külalis- kallale. Kuigi saalist hüüti välja nelja ela- ühiseid asju arutama, siis pandi ühe hooga 2008. a. kevadise prügi kogumise ajakava lahkuse poolest. Ka kõige halvemal ajal oli vähemalt “silgusaba nikele enam meeldinud inimese nimi, jäi paika ka küla eestseisus ehk nimetati küla- ja vastas külaelanike küsimusele. lauale panna”, nagu tavatseti öelda. Nii meenutab Tõnu Ojap. Ta lõpuks külavanemaks kandideerimisega vanemale kaks abilist: Jana Aasla ja Jaan väidab, et küla tekkis 16. sajandil. Siis olevat (Kostivere) mõisnik nõusse vaid Marina Sonn. Demokraatiat Sepp. Samas otsustati korraldada 10.05.08 Kaberneemes ja Võerdlas käis otsustanud sinna rajada talud. Lugupidamist väärivad need, kes ei saa sundida, enamuse tahe jäi peale ja kell 12:00 Kaberneeme küla raamatukogu Merike Metstak küla- ja kodulugusid meile ja tuleviku tarvis talletavad. Muistsete asjade mäletajate hulk ei suurene, vaid jääb aina vähemaks. Äsjaloodud kodanikuühendus sai nimeks Kostitajate Klubi, mille juhatusse kuulub ka tuntud koduloolane Tõnu Ojap. Koda- Jägala-Joal valitakse nikualgatuse korras on eri põlvkondade inimesed ühendanud oma Võerdlas valiti külavanem jõud Kostiranna sajanditevanuse ajaloopärandi ja kultuuriloo külavanemat jäädvustamiseks ja külaelu arendamiseks. Muide, Kostiranna oli ja asutati külaselts Jägala-Joa külas valitakse külavanemat laupäeval, aktiivse seltsielu poolest teatud juba enne sõda - heategevuslikel 31. mail 2008 kell 12.00. üritustel kogutud raha eest püstitati Kostiranna pritsikuur. Üleriigilises meedias on Võerd- gute suppi sööma, istus Võerdla Kogunemine küla postkasti juures. Nädal enne suurt aktsiooni puhastati kõik teeääred (v.a. Kolju- la saanud kuulsaks isetekkelise küla rahvas nagu üks mees ühes mu- Päevakorras: nuki tee) ja fosforiidivabriku ning endise alajaama sisse kuhjatud prügimäe lähialana. Aga tegelikult gavas taluõues ja arutas omi asju. - külavanema valimine, praht. elatakse siin nagu kõikides teistes Külavanemaks valiti Piret Pink- - küla eestseisuse valimine, Külarahva osavõtt oli väga aktiivne ja juba laupäeva lõunaks Eestimaa külades tavalist elu ja prü- man-Hellaste. - elanikevaheline läbirääkimine küla tulevikust ja oli valla tellitud konteiner peaaegu täitunud. gilaviinide lähedalolust ei anna mis- Sama teega, nagu öeldakse, moo- koostegutsemisest. Kojunuki teeäär sai puhastatud “Teeme ära 2008” raames. Nüüd ki märku. dustati ja asutati ka külaselts, hääle- Lisainfo võime rahul olla - Kostiranna küla sai ühiselt puhtaks roogitud. 3. mai pärastlõunal, samal ajal, tati ametisse külaseltsi juhatus ning 56 902 689; 6048083 kui linnainimesed asusid prügital- peeti aru Võerdla tuleviku üle. Kati Remmel, [email protected] Eili Juhkam, külavanem lk 11 NR 133 / MAI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Rait Kook Loo koolikompleksi renoveerimine on alanud Merike Metstak Seoses Loo Keskkooli staadioni ehitustöödega on kuni ehitustöö- de lõpuni (01.08.2008) suletud juurde/läbipääs ehitusplatsile. Ehi- tustööde ajaks on ehitusplats piiratud ajutise piirdega. Ehitusplatsi Turvalise ja parema Jõelähtme eest piiramine on ettevaatusabinõu eesmärgiga hoida ära inimeste sat- tumine ehitustandrile ja seeläbi ka võimalikud õnnetusjuhtumid. Seoses abipolitseinike päevaga said 30. aprillil 2008. a. Jõelähtme valla tänukirja ja valla sümboolikaga Ehitustööde valmimise järel on kogu staadioni territoorium saanud meene alljärgnevad abipolitseinikud: uue ilme ja seda ümbritseb korralik piire, kus juurdepääsud on kor- ralike väravate kaudu. Valminud staadion antakse Jõelähtme vallale Harri Reidma - korrakaitsekomisjoni esimees Kaupo Luur - politseiametnik üle, kus staadioni peamiseks kasutajaks saab olema Loo Keskkool. Rein Peetrimägi - abipolitseinik Elo Pajo - abipolitseinik Sealjuures lepitakse kokku ka staadioni kasutamise ajad ning juur- Elmar Veltermann - abipolitseinik Uno Paas - abipolitseinik depääsud staadionile. Kuna staadion ja läbipääsuteed on täna ja ka Raivo Havam - abipolitseinik Hilda Männik- abipolitseinik tulevikus Loo Keskkooli kinnistu lahutamatud osad, siis on nii täna Heiki Janson - abipolitseinik Allan Rämmeld - abipolitseinik kui ka tulevikus Loo Keskkooli juhtkonna otsustada, kas ja mis- Ülo Lippa - abipolitseinik Evelyne Lusti - abipolitseinik moodi kooli territooriumi kasutatakse. Aavo Sirel - abipolitseinik Liivi Vain - abipolitseinik Teet Sibrits Sergei Soots - abipolitseinik Arvo Lassi - korrakaitse vanemspetsialist [email protected] Eric Sirel - abipolitseinik Loo laat 2008 17.-18. mail toimub Loo aleviku keskuses laat. Laada avapäeval, 17. mail kell 10.00 on oodatud loengut kuulama kõik mahepõllundusest huvi- tatud inimesed. WWOOF Eesti teeb ettekande “Vabatahtlike liikumine Eesti mahetaludes”. Seejä- rel astuvad igal täistunnil lavale isetegevuslased: ansambel ANNABRE, Loo seeniorideklubi PIH- LAKOBAR lauljad ning Loo ja Kostivere seeniortantsijad. Samuti Loo Kammerkoor, segakoor SÕPRUS Tallinnast, Loo Kultuurikeskuse showtantsurühmad, rahvatantsuansambel LOOLILL ja õhtu lõpetab mõnusa tantsumuusikaga ansambel Hot Stuff Viljandist. Laadarahvale pakub meele- lahutust päevajuht Üllar Luup. Laadal müüakse aiatarbeid, lilletaimi, puude- ja põõsaste istikuid, ravimtaimi ja ürte. Samuti on mitmesugust käsitöökaupa: kaltsuvaibad, kudumid, heegeldatud ja vilditud tooted, keraamika, lambavillatooted, peakatted, kotid, tekid jpm. Peale eelimetatute müüakse ka kardinaid, laudlinu, presskannusoojendajaid ja igasugust muud kodukaupa. Lapsed saavad nautida ponisõitu, süüa jäätist ja osta õhupalle. Loomulikult ei puudu laadalt ka suitsulihatooted, ulukilihast vorstid ja konservid, käsitsi valmistatud juustud, mesi ja meesegud ning käsitöökommid mesindussaadustega Kõlleste Kommimeistritelt. As Suva tuleb koormatäie sokkide-sukkadega, nii et terve aasta sokivarud saab igaüks Loo laadalt valmis osta. Kõikidele Loo elanikele ja külalistele, eriti lastele tuleb südamele panna, et jälgitaks liiklust suu- rema tähelepanuga kui kunagi varem! Autosid on kindlasti palju, olge hoolikad ja ärge tormake! Jälgige liiklus- ja parkimiskorraldusega seonduvaid märke! Laadapäevadel kehtib Loo alevikus piirkiirus 30 km/h. Turvateenust osutab laada ajal General Security Service Oü. Armas rahvas! Hoiame oma kodukohas puhtust ja korda - kõik ilus on meie endi kätes! Rõõmsate kohtumisteni Loo laadal! Kontaktisik Vilve Klettenberg Kiviaiad korda! tel 6080573 Kevad on saabunud ja käib kibekiire kodu- Vandjala ja Loo küla inimestele on üritus ta- ümbruse kordategemine. suta, teistel osalustasu 50 krooni inimese kohta, Säästvat arengut toetav MTÜ Jõelähtme ja mille eest saab suppi ja kindad. Maksta saab ko- Jõelähtme kirikus 1958. aastal leeritatud: muinasküla Vandjala külaseltsing korraldavad hapeal ja eelnevalt ka ülekandega: Eesti Ühis- 18. mail k.a. algusega kell 11.00 Vanas Vandjala pank, a/a 10220077290011, Säästvat arengut Vilja Kaselaan Saima Kallaste Reet Sepp Ülo Aus külas õppepäeva vanade kiviaedade korrastami- toetav Jõelähtme nimele, märksõnaga “Vandja- Artur Hirv Eevi Ojap Olev Sepp Malle Vaaderpass Viive Lauba Tiina Ojap Vaike Sarv Alfons Algma seks. Koguneme Vana Vandjala infokaardi juur- la arenguks”. Ülekandega tasudes palume teha Evi Pint Malle Suigom Mati Rätsepp Sergei Lepik de. seda kuni 15. maini k.a. Ester Virk Hugo Vert Ants Arusoo Raivo Metsaviir Üritus on planeeritud a 2,3 tundi pikk. Räägi- Jüri-Valdur Lepp Kusta Paemurd Mai Arusoo Helmi Tiitus takse erinevatest aiatüüpidest, töövõtetest, kaasa Eelregistreerimine aadressil: Õie Pellis Leelo Prööm Lehte-Lovise Ots Anton Kaas saab materjali kiviaedade teemal. Juhendavad [email protected] või 56 698710. Enno Kauna Paavo Hantsom Lembit Kungla Leida Kaas Margit Pärtel ja Tiia Välk. Leida Ilings Enn Pellis Tiit Pitkve Kohapeal võetakse koost lahti ja laotakse uues- Ootame rohket osavõttu! Aavo Kallaste Aavo Kristjankroon Toomas Pitkve ti üles Vandjala külaplatsile viiva tee ääres olev kiviaed. Üritus on hea harjutamise koht juunis Vandjala ja Loo küla külavanem Kuldleeripüha toimub 17. augustil kell 11 Jõelähtme kirikus. Kõigil kuldleerilistel palume ühen- avaneva kiviaia toetuse taotlemiseks PRIA-st! Tiia Välk dust võtta koguduse vaimulikuga telefonil 56647686, 6033087. JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 133 / MAI 2008 lk 12 Aitäh, Kostivere Lasteteater! Kolmapäeval, 23. aprillil sai ka Kostivere Põhikooli publik rahvamajas näha oma koolikaaslaste näidendit “Tuhkatriinu”, mis Harjumaa kooliteatrite festivalil esikoha pälvis.

Merike Metstak Mõnigi võis arvata, et tegemist on tavalise Tuhkatriinu muinasjutuga, mida kõik peast teavad. Siiski ei pidanud keegi pettuma, sest loole oli lisatud natuke ka tänapäevaseid detaile. Kõik tegelased mängisid oma rolli väga hästi ja suutsid kujutatava tegelaskujuga samastuda. Lihtsat ja alandlikku Tuhkatriinut mängis Sigrit Dulder, kes sai selle osa eest ka teatrifestivali Jõelähtme auhinna. Kurja võõrasema mängis Mirian Ellermaa, kes suutis olla just nii kõrk ja hoolimatu, kui üks õige võõrasema olema peab. Kasuõdesid Jaletti ja Hortensiat kehastasid Kreet Treiberg ja Kati Jürgens, kes publiku mitmel korral oma kaklemise ja tülitsemisega naerma ajasid. Leebet Lastekaitse Selts 20 ja abistavat tädi Melusiinet mängis Anette Truumaa. Printsi rollis oli Ramo Hallik, kes nägi välja nagu üks prints välja nägema peab: pikk, hästi hoolitsetud ja korralik. Ning Narr, keda kehastas Arvi Aston, suutis samuti oma vaba ja muheda olekuga publikut naerutada. Ka Kerli Puusepp Jõelähtme Lastekaitse Selts tähistab 15. mail Ülejäänud raha kasutamise üle (soovitavalt väärib suurepärase muusikalise osa eest kindlasti kiitust. Minu arvates saavutati näitlejate ja la- oma 20. aastapäeva.Seltsi 30 liiget ja meie toeta- 2008. a. maikuus) otsustab asutus koos lastega vastaja Kersti Laanejõe koostööna väga hea lõpptulemus ja ma usun, et kogu kool sai meeldiva jad on oodatud 7. mail kell 18.00 Linnateatrisse ise. teatrielamuse. “Ohvrit mängides” vaatama, 14. mail kell 15.00 JLS-i le palume raha saamiseks esitada arve või Kristiin Tempel, puid istutama koolimaja ja kultuurikeskuse juurde tshekk. IX klassi õpilane ja 15. mail kell 16.00 pidulikule koosviibimisele Loo Kultuurikeskuse saalis ning hilisemale koos- 30. mail 2008. a. on planeeritud Jõelähtme Olen käinud Kostivere näiteringis neli kuud. See aeg on olnud väga lõbus, tore ning samas viibimisele Viimsis restoranis “Paat”. Vallavalitsuse abiga avada Loo kooli ees laste- töine. Proovid toimusid raamatukogus ja Kostivere mõisahoones kolm korda nädalas. Tänu Har- le ja noortele mänguväljak, mille maksumus on jumaa kooliteatrite festivalil saavutatud tulemustele - Grand Prix, Sigrit Dulder parim naispea- Valla lasteaiad ja koolid saavad kingituseks: 500000 krooni. osatäitja, Ramo Hallik parim meeskõrvalosatäitja ja Kerli Puusepalt parim muusikaline taust Neeme kool 1000.- - osalesime vabariiklikul festivalil, mis toimus Karksi-Nuias. Kahel päeval esines kaheksateist Neeme Lasteaed 1000.- Juubeliüritusena oleme planeerinud valla las- näitetruppi. Seal pälvisime „kõige kõvema ja kõige pikema aplausi“ tiitli ning Kati Jürgens ja Kostivere Põhikool 2500.- tele ka kohtumise trikimeister Jürgen Veberiga Kreet Treiberg tunnistati parimaiks naiskõrvalosatäitjaiks. Väga tublid olid ka ülejäänud trupi Kostivere Lasteaed 2000.- 2008. a. sügisel. liikmed: Arvi Aston, Anette Truumaa, Mirian Ellermaa. Loo Lasteaed 2500.- Kersti Laanejõe on lasteteatriga tegelenud viisteist aastat ja selle aja jooksul on saavutatud Loo Keskkool 3000.- Rozeta Meos, häid tulemusi! Saadud raha eest palume osta ja istutada 15. Jõelähtme Lastekaitse Seltsi esimees Ramo Hallik, mail üks õitsev puukene (kirss, kreek, pirn, ploom VIII klassi õpilane või õunapuu) oma kooli või lasteaia juurde. Külas Rootsi sõpradel Ühel ilusal aprillikuu pühapäeval sõitis 11 Kostivere kooli õpilast ja 3 õpetajat laevaga Rootsi. Ees ootas peaaegu terve nädal vabadust, uusi muljeid ja juba sügisest vanu tuttavaid. Stockholmi sadamast viis meid liinibuss Öreb- olid lõkkes küpsetatud hot dogid ja šokolaadiga rosse, kus kohtusime sõpruskooli õpetajate Matsi täidetud banaanid. Hot dogide jaoks valmistasime ja Hakani ning veel kahe Stora kooli õpetajaga, kes taigna, magustoiduks lõikasime koorimata banaa- tulid meile autodega vastu. Stora kooli juurde olid ni pikuti lahti, pikkisime täis šokolaaditükke ning meile vastu tulnud ka vahetuspered, kelle juures keerasime fooliumi sisse. Seejärel pakkisime toi- ööbisime. Tutvusime oma “uute kodudega”, õhtul duained kotti ning olimegi valmis Kindlasse sõi- aga vaatasime kõik koos Kronohyttanis katastroof- duks. Kindlas on mägi, mille otsas oli meil plaan fi lmi “Zozo”. ära käia. Pärast lõunat juhtus aga midagi ennenäge- Teisipäeval istusime rongi (Rootsis on ikka matut – jõudnud Kindla mäe juurde, ronisid meie kiirrongid!) ja sõit läks lahti Örebro poole. Seal sõbrad rootslased nagu oravad selle otsa, justkui külastasime majesteetlikku Slotteti lossi ning 58 oleks see nende igapäevane tegevus. Meie muidu- meetrist Svampeni veetorni (inglise keeles on selle gi ei suutnud sellises tempos lõpuni püsida. nimi Mushroom, mis on tulnud torni seenekujust). Mäe otsast väsinutena alla jõudnud, tehti üles Veetornis vaatasime näitust, kus demonstreeriti lõke ja me saime oma kokakunstiga hiilata: torka- miniorkaani ja seda, kuidas meres lained tekivad. sime puust keppide otsa viinerid, keerasime taigna Veetornis näidati ka rootsikeelset fi lmi kohalikest selle ümber ning küpsetasime lõkke kohal. Banaa- vaatamisväärsustest. nimagustoit valmis aga otse lõkkes. Tulemus oli Kolmapäeva hommikupoolik möödus meil kooli ülimalt maitsev ning kogu nähtud vaeva väärt. juures suhteliselt igavalt: mõned mängisid piljar- Neljapäeval istusime koos rootsi õpilastega ron- dit, mõned jälle PlaySation2 (juhtpuldiks oli seal gi ning sõitsime Stockholmi. Uurisime lossi ja kitarr), sest sealsed üheksandikud tegid üleriigilist kuningapere eluaset, jälgisime lossivalvureid ning inglise keele testi. Siis toimus meil ühine muusika- jalutasime vanalinnas. Siis oli igaühel aega endale tund. Muusikaklass on neil vägev, sest rootsi õpi- meelepärane tegevus leida: kes chillis, kes hangis, Merike Metstak lased õpivad muusikat peamiselt ise pille mängi- kes külastas mõnda toitlustusasutust. Raudteejaa- des – ja pille on seal tõesti palju. Ka meile õpetati mas lehvitasime oma rootsi sõpradele ja sõitsime selgeks kitarri A- ja D-duurid. liinibussiga sadamasse. Et ükski sõpruskohtumine ei möödu spordita, Tagasisõit laevaga oli üllatuslikult seiklusrohke. Spordinädal Kostivere lasteaias moodustasime tiimid, kus ühel pool olime meie Rootsist võttis igaüks kaasa kuhjaga muljeid, koos oma võõrustajatega ja meie vastu mängisid teadmisi nende koolisüsteemist ja elust. 21.04.-25.04. toimus Kostivere lasteaias kevadine spordinädal. kohalikud rootsi õpilased ning jalgpallilahing Nädala pearõhk oli sellel, kuidas oma ter- kolmel põhialal: kaugushüpe, jooks ja pallivi- algas. Mängu seis oli pinev lõpuni, aga võitsime Eili Lusti, vist hoida. Esmaspäeval rääkisime inimorga- se. Hoolimata oma suurest kerest, võistles Jeti ikkagi meie. VII klassi õpilane nismist, teisipäeval söögilauast, kolmapäeval koos lastega. Rassimine ja palav ilm tegid kõi- Päev jätkus ühise kokandustunniga, kus menüüs vaatasime, kuidas keskkond meile mõjub. gil nahad märjaks. Jeti oli selle peale varakult Jüripäeval ei puudunud ka tõrvikutega jooks. mõelnud ja toonud lastele hulga jahutavat jää- Neljapäeval tuli meile külla Jeti, et koos tist. Lõunasöök ja jäätis maitsesid sel päeval meiega spordipäeva pidada. Väikesed sõime- lastele eriti hästi. Loo kooli 2.A kl. õpilane Violeta Osula esindab Harjumaad lapsed pisut küll pelgasid seda suurt ja karvast Loo kooli 2A klassi õpilane Violeta Osula sai Harjumaa laululaps 2008 7.-9. a. vanuserühmas II koha lumeinimest, suuremad aga kippusid Jetit aina Marjet Salmar, ja valiti ETV Laulukarusselli saatesse esindama Harjumaad. kallistama ja kallistama. Koolilapsed said oma Kostivere Lasteaia Taustalaulja oli Eliise Muddi 9.B klassist. Õpilaste juhendaja on muusikaõpetaja Leili Värte. võimeid proovida kooli staadionil. Võisteldi juhataja asetäitja lk 13 NR 133 / MAI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Muuga tööstuspargis avati esimene tööstusettevõte

Aprillikuu viimasel päeval leidis Uuskülas investeeris Rand & Tuulberg Grupp 260 miljonit vuse tarbeks, kuid kindlasti tehakse koostööd ka „Oleme tehnoloogiasse palju investeerinud, sest aset seina- ja õõnespaneele tootva tehase pidulik krooni. kõigi teiste ehitusettevõtetega. just kvaliteet ja efektiivsus on praeguses konku- avamine. Peokõnes öeldi muuhulgas, et tootmis- Muuga Betoonelemendis hakatakse tootma rentsisituatsioonis põhilisteks võtmeküsimus- hoone rajamiseks vajalike paberite menetlemine Muuga Betoonelement valmistab seina- ja õõ- kaubabetooni, ekstruuder-õõnespaneele, sei- teks,” rõhutas Anton. Ta tõi näiteks, et nende on Jõelähtme Vallavalitsuses sujunud kiiresti ja nespaneele ning kaubabetooni nii suurtele kui napaneele ning muid betoontooteid. Juhataja tehases on võimalik tööstuslikult toota seinapa- korrektselt. väiksematele ehitusettevõtetele. Rand & Tuul- Avo Anton rõhutab tehase konkurentsieelisena neele, mille mõlemad pooled on ühtviisi siledad. AS Rand & Tuulberg Grupile kuuluv raudbe- berg Grupi juhataja ning Muuga Betoonelemen- eelkõige Eesti kaasaegseimaid betoonivalmis- See peaks võimaldama klientidel kokku hoida toonelemente ja kaubabetooni valmistav Muuga di nõukogu esimehe Raivo Ranna sõnul innustas tamise masinaid, mis tagavad toodete kõrge nii järeltöötluseks kuluvat aega kui ka raha. Betoonelemendi uues tehases kasutatakse Eesti betoonitehast rajama nii vajadus kiiremate ja kvaliteedi. Samuti unikaalset seinapaneelide ja Muuga Betoonelement on esimene ettevõte kaasaegseimaid betoonivalmistamise masinaid paindlikumate tarneaegade kui ka betoondetaili- raudbetoonelementide valmistamise tootmisliini Muuga Tööstuspargis, ehitusega alustati 2006. ja tehnoloogiad, mis kindlustavad toodetele kõr- de kõrgema kvaliteedi järele. Ranna sõnul läheb nn karusellmeetodil, mis võimaldab saavutada aasta suvel ja ettevõttes töötab 60 inimest. ge kvaliteedi ning vähemalt 30% efektiivsema osa betoonelementide tehase toodangust AS Ehi- vähemalt 30%-lise kokkuhoiu tööjõukulus ning Tehase avas pidulikult Eesti vabariigi presi- tööprotsessi. Muuga Betoonelemendi rajamisse tusfi rma Rand & Tuulberg laienenud ehitustege- toota samas ajaühikus ca 30% enam toodangut. dent Toomas Hendrik Ilves. Valla uued töötajad Tõnu Kask “Olen sündinud 6. mail 1956. aastal Tallinnas ja lõpetanud Tallinna Tehnikaüli- kooli ehituse ökonoomika eriala. Jõelähtme vallas hoian silma peal ehitustegevusel. Ehitusjärelevalve vanems- petsialistina jälgin, et ehitustegevus oleks igati kooskõlas seadustega ja ei esineks rikkumisi ega projektist kõrvalekaldeid. Olen juba avastanud mitmeid ehitusloata rajatavaid ehitisi. Otsekohe ma trahvi välja ei kirjuta, kuid mitu korda ühte ja sama rikkumist avastades järeleandmisi ei tee. Üritan esmalt siiski inimest aidata, elamu peab ju kiirelt valmis saama. Iga uus elanik on Jõelähtme valda teretulnud.”

Indrek Mäeküngas töötab alates 10. märtsist 2008 keskkonnaosakonna juha- tajana. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli elektriinsenerina 1979. a. ja töötanud aastaid kunagises kommunaalministeeriumis osakonnajuhatajana ja kaksikalluvu- se kaudu ühtlasi Tallinna Linnavalitsuse allasutuse direktorina. Enne meie valda tööleasumist töötas ta neli ja pool aastat Viimsi vallavalitsuse kommunaal- ja heakorraameti juhatajana. Väikese maaomandi kaudu Ihasalu külas on ta aastast 2000 meie vallale maa- maksu maksja. Tublide osakonna ning vallavalitsuse töötajate kaasabil on ta lubanud edendada võimaluste piires elukeskkonda vallas ning vastu seista seda kahjustavale tegevu- sele.

Planeerimise vanemspetsialist Kätlyn Virro on sündinud 1984. aastal Tallinnas, Õpetaja Vanda Käeri koos Kallavere mittetäieliku keskkooli algklasside õpilastega 1947. aastal. keskharidusega, õpib väikeettevõtlust Tehnikaülikooli Kuressaare kolledzis. „Popsid, tulge vaadake, kuidas perepoeg lutsu viskab!“

Viskas rahaga oma tiigi peal lutsu… Või teine kild: Ki- ja kuidas seda koolis hinnati ? Kes käisid koolis aga kes vihallidel oli kolm last: Jaan, Mare ja Mihkel. Nad olid olid puudujad aastatel 1901, 1914, 1924 ja 1949? Mida meie igapäevased mänguseltsilised. Tegime ka pahan- tegid õpilased vabal ajal kooliga koos? Milline nägi välja dust. Vana Kivihall oli peale õpetaja ka velsker ja tal olid 1938. aastal planeeritud uus koolihoone vana Kallavere väga huvitavad arstiraamatud. Piltide vahel olid õhuke- koolimaja vastas üle tee? sed läbipaistvad lehed. Väike Miki käis sealt lehti välja Kui see on huvipakkuv, saab vastuse raamatust „Kal- tõmbamas, et saaksime kuuri taga puulehtedest plotskeid lavere kooli lugu“. Raamat on koostatud arhiivimaterja- keerata…. lidest ja endiste Kallavere kooli õpilaste mälestustest. Need on vaid kaks mälestuskildu raamatus „Kallavere Raamatu 200 leheküljest moodustavad suure osa ka kooli lugu“. Lugu ise liigub mööda aja telge ja märgib ära dokumentide koopiad ja koolifotod. Lisana on toodud olulised haridusega seotud kulgemised Jõelähtme vallas. Statistika Kallavere kooli õpetajate, õpilaste arvu, koo- Kallavere jaoks muutub lugu personaalseks püsikooli ra- lilõpetajate jpm kohta. jamisega endisesse Paju kõrtsi. See on lugu hariduse al- Raamatuga „Kallavere kooli lugu“ on võimalus tutvu- gusaastatest kuni Kallavere koolimaja sulgemiseni. Täna da Laulupäeval 7. juunil Jägala joal. on veel neid, kes mäletavad oma kooliaegu ja õpetajaid eelmise sajandi mitmest kümnendist. Kui palju on olnud Ene-Reet Ehala, algusest lõpuni Kallavere koolis õpetajaid? Mida õpetati raamatu „Kallavere kooli lugu“ koostaja ja väljaandja. Pildil Ardo Lass, Jüri Ratas, Ljudmilla Kaska, Aivar Riissalu ja Priit Põldmäe. Harrastusteatrite festivalil edukalt Meil käisid külalised 4. mail 2008. a. toimus Viimsi Kultuurikeskuses Har- Saaremaal”, mis tuli I laureaadi tiitlile, parima naispea- jumaa täiskasvanute harrastusteatrite festival. Jõelähtme osalise preemia sai Maie Ramjalg, parima meeskõrvalosa Harju maakonnatuuri käigus tutvusid Jõelähtme vallaga Riigikogu asespiiker vallast osales Neeme Rahvamaja näitering etendusega preemia läks Tiit Tammessonile. Jüri Ratas ja Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu. Muuhulgas kõneldi “Hiired pööningul”, mille eest sai Merike Kahu eripree- Grand Prix läks MTÜ Komos suurejoonelisele löök- võimalikust koostööst ühistranspordi korraldamisel teiste omavalitsustega. Samuti mia. muusikalile “Barnum” (Viimsi Huvikeskus). oldi ühisel seisukohal, et arendajate poolt kohalikku infrastruktuuri vahendite pa- Jõelähtme Lavagrupp esitas Aino Kallase “Patseba nustamine peab olema reguleeritud. JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 133 / MAI 2008 lk 14

24505:001:0603, 24505:001:0631, 4. Otsus on vormistatud kolme võrdse juriidilise ning ehitamiseks. Säästev areng (kasutatakse ka JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU 24505:001:0604, 24505:001:0626) detailplanee- jõuga originaaleksemplarina, millest üks antakse mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majan- O T S U S ringule. detailplaneeringu algatamise taotlejale, teine säili- dus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja 4. Otsus on vormistatud kolme võrdse juriidilise tatakse valla kantseleis ning kolmas valla arengu- kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on Jõelähtme 29. aprill 2008 nr 343 jõuga originaaleksemplarina, millest üks antakse ja planeerimisosakonnas. inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Neeme küla Koertekooli, Metsavahe, Kalli, detailplaneeringu algatamise taotlejale, teine säili- 5. Käesoleva otsusega on võimalik tutvuda Jõe- Riti, Väike-Pangari, Rannaliiva, Neeme kü- tatakse valla kantseleis ning kolmas valla arengu- lähtme Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosa- Kehtiv õigus annab planeerimismenetluses laplatsi maaüksuste koos juurdepääsu teega ja planeerimisosakonnas. konnas (Jõelähtme küla 74202 Jõelähtme vald) haldusorganile ulatusliku kaalutlusruumi ning ei detailplaneeringu planeeringu koostamise 5. Otsus jõustub planeerimisseaduse § 10 lõike 6 tööpäeviti tööajal või elektroonilise dokumendire- sätesta detailselt valikukriteeriume. Sama keh- algatamine ja lähteülesande kinnitamine kohase lepingu jõustumise hetkest. gistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee tib ka haldusorgani tegevuse kohta planeeringu koostamise algatamisel. Detailplaneeringu koos- ning keskkonnamõju strateegilise hindamise 6. Käesoleva otsusega on võimalik tutvuda Jõe- Art Kuum tamise algatamine, kui selle aluseks on isiku poolt mittealgatamine lähtme Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosa- Volikogu esimees esitatud vastav avaldus, on haldusmenetlus, mille Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt asuvad konnas (Harjumaa, Jõelähtme vald, Jõelähtme tulemusena haldusorgan otsustab planeeringu Kalli ja Metsavahe ja Väike-Pangari kinnistud ha- küla) tööpäeviti tööajal või Jõelähtme Vallavalit- algatamise või algatamisest keeldumise. jaasustuses metsaga kaetud alal ning Koertekooli, suse kodulehe elektroonilise dokumendiregistri JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU Riti, Rannaliiva ja Neeme külaplatsi maaüksused vahendusel aadressil www.joelahtme.ee O T S U S Vastavalt Planeerimisseaduse § 9 lg 7 detailpla- tiheasustuses osaliselt metsaga kaetud alal. Jõe- neering võib põhjendatud vajaduse korral sisal- Art Kuum Jõelähtme 29. aprill 2008 nr 345 lähtme valla üldplaneeringu punkti 9.1. kohaselt dada üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Volikogu esimees metsaga tiheasustusalal ei kuulu alla 1,0 ha suu- Neeme külas Neeme piilkonnamaja kinnistu Käesolev detailplaneeringu algatamise taotlus rused kinnistud jagamisele, suuremate kinnistute koos juurdepääsuteega detailplaneeringu ei sisalda põhjendatud vajadust üldplaneeringu kruntimisel ei ole lubatud moodustada elamuk- koostamise algatamine ja lähteülesande muutmiseks ning ehituskeeluvööndi vähendami- JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU runte reeglina alla 0,7 ha ja elamute minimaalne kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise seks. O T S U S vahekaugus on 50 m ning tiheasustusalal, mis ei hindamise mittealgatamine Kinnistu jääb tervenisti ranna ja kalda ehituskee- ole metsaala ei ole lubatud moodustada elamuk- Jõelähtme 29. aprill 2008 nr 344 Jõelähtme Vallavalitsusele on esitatud 29.01.2008 luvööndisse. Seejuures piirkonnas puudub aja- runte reeglina väiksemaid kui 3000 m², elamute taotlus algatada Jõelähtme vallas Neeme külas looliselt väljakujunenud asustus (lähipiirkonnas Neeme küla Oolu, Ranniku, Martini ja Jaani- minimaalne vahekaugus 25 m. asuva Neeme piilkonnamaja kinnistut (katastri- puuduvad elamud jne.) ja elamuehitust toetav ussi kinnistute detailplaneeringu koostamise Taotletava detailplaneeringu algatamine teeb tunnus 24505:001:0101, kasutusotstarve riigikait- tehniline infrastruktuur. Ehituskeeluvööndi vä- algatamine ja lähteülesande kinnitamine ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks ja tihe- semaa, suurus 7830 m2) hõlmav detailplaneering hendamiseks ja elamute rajamiseks puudub ka ning keskkonnamõju strateegilise hindamise asustusala laiendamiseks. Planeeritavad ela- eesmärgiga Neeme piilkonnamaja kinnistu jaga- avalik, sh Neeme külaelanike huvi. Jõelähtme val- mittealgatamine mukrundid on olemasolevate ümbruses olevate misega kaheks elamukrundiks suurustega 3110 la üldplaneering näeb ette detailplaneeringu ala Seoses vajadusega kindlustada Neeme küla kinnistutega sarnased, väiksemad kui üldplanee- m2 ja 4720 m2, sihtotstarbe muutmisega elamu- ümbruskonnas loodusliku ala. Oolu, Ranniku, Martini ja Jaaniussi kinnistute ringus sätestatud. Planeeritava ala suurus on maaks ning mõlemale krundile kuni 2-korruseli- Detailplaneeringu algatamise koostamisega la- mereäärseid kaldaid on vajalik algatada detailp- ca 8,5 ha. Detailplaneeringuga lahendatakse ka se pereelamu ehitustingimuste määramiseks. hendatakse juurdepääs, täpsustatakse ehitusõi- laneering. Detailplaneeringuga vaadatakse üle Jõelähtme vallale taotletava Koertekooli kinnistu Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on guse võimalus ning esitatakse vajadusel taotlus ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ning hoonestus ja juurdepääs tulevase Neeme kooli ja üldplaneeringut muutev. ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonna- rannikuäärsed hoonestusalad. lasteaia rajamiseks. Detailplaneering on üldpla- Neeme küla Neeme piilkonnamaja kinnistu asub ministeeriumile. EELIS andmebaasi kohaselt (06.02.2008 seisu- neeringut muutev. Neeme poolsaare tipus. Kinnistu kasutussihtots- Lähtudes ülaltoodud asjaoludest, võttes aluseks ga) planeeringualal ja selle lähiümbruses ei paik- Detailplaneeringu ala asub Harju maakonnapla- tarve on riigikaitsemaa. Kinnistule puudub juur- Margus Valdes’e 29.01.2008 taotluse, kohaliku ne Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealasid, neeringu teemaplaneeringu “Asutust ja maaka- depääs avalikult kasutatavalt teelt, kinnistut üm- omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, PlanS hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide sutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt britseb eramaa. Ehitusregistri andmetel kinnistul § 1 lg 2 ja 3, § 4 lg 2 p 2, § 10 lg 5, MuKS § 24 lg 1 elupaikasid või kaitstavate looduse üksikobjekte. maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku seaduslikud hooned puuduvad. p 2, 4, 5 ja lg 2, § 43 ning Jõelähtme valla ehitus- Planeerimisseadus § 9 l 2 p 8 kohaselt detailp- alal. Harju maakonnaplaneeringu teemaplanee- Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr määruse § 3 p 5, Jõelähtme Vallavolikogu ringu ”Asustust ja maakasutust suunavad kesk- laneeringu üheks eesmärgiks on keskkonnatingi- 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringu O T S U S T A B: muste seadmine planeeringuga kavandatu ellu- konnatingimused” kohaselt kuulub kogu Jõeläht- (edaspidi üldplaneering) järgselt asub kinnistu viimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, 1. Algatada Jõelähtme valla Neeme piilkonnamaja me vald Tallinna rohelisse vööndisse ning siinsed Neeme küla tiheasustusalal. Kinnistu jääb terves mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia kinnistu koos juurdepääsuteega detailplaneerin- metsad on oma asukoha tõttu suurlinna lähedu- ulatuses ehituskeeluvööndisse ning ranna ja kal- keskkonnamõju hindamine. Sellest tulenevalt tu- gu koostamine. Planeeritava ala suurus on 7830 ses kõrge puhkeväärtusega. da piiranguvööndisse. Kinnistul asub geodeetilise leb detailplaneeringu seletuskirjas anda olemaso- m2. Detailplaneeringu eesmärk on olemasoleva EELIS andmebaasi kohaselt (06.02.08 seisuga) põhivõrgu punkt ning kinnistu kasutussihtotstarve leva olukorra iseloomustus ja hinnang olemasole- mriigikaitsemaa kinnistu sihtotstarbe muutmise, detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei on planeeritud riigikaitsemaana. Ümbruskonnas vale keskkonnaseisundile ning detailplaneeringu jagamise, ehitusõiguse ulatuse ja hoonestus- paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitseala- näeb üldplaneering ette looduslikku ala. Loodus- elluviimisega kaasnevatest võimalikest negatiiv- tingimuste väljaselgitamine ning määramine. sid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide kaitseseaduse § 34 kohaselt on ranna kaitse ees- setest keskkonnamõjudest ja nende ärahoidmise Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud pla- elupaikasid või kaitstavaid looduse üksikobjekte. märk rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, või leevendusmeetmetest. neeritavale aladele, tehnovõrkude varustus ning Juhindudes ülaltoodust ja võttes aluseks koha- inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, määratakse keskkonnakaitselised abinõud. liku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2, Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning 2. Kinnitada Jõelähtme valla Neeme piilkonnama- planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 8, § 10 lg 5 ja 6, mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, ja kinnistu koos juurdepääsuteega detailplanee- keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- Vastavalt Looduskaitseseaduse (edaspidi LkS) § kultuuripärandit ega vara. ringu lähteülesanne vastavalt lisale. süsteemi seaduse § 2 lg 2, § 31, § 32 lg 1, § 33, 38 lg 5 punkt 6 ehituskeeld ei laiene kehtestatud 3. Mitte algatada Jõelähtme valla Neeme piilkon- § 35 lg 5, Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 p 5 Juhindudes ülaltoodust ja võttes aluseks koha- detailplaneeringuga või kehtestatud üldplanee- namaja kinnistu koos juurdepääsuteega detailp- ja 6, Jõelähtme valla üldplaneeringu, Jõelähtme liku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2, ringuga kavandatud riigikaitse, piirivalve ja pääs- laneeringule keskkonnamõju strateegilist hinda- Vallavolikogu planeerimisseaduse § 10 lg 5 ja 6, § 9 lg 2, kesk- teteenistuse ehitisele. Taotlusega soovitud maa mist. konnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- sihtotstarbe muutmisega elamumaaks ei kaasne teemi seaduse § 2 lg 2, § 31, § 32 lg 1, § 33, § 4. Otsus on vormistatud kolme võrdse juriidilise O T S U S T A B: LkS § 38 lg 5 p 6 sätestatud ehituskeeluvööndi 35 lg 5, Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 p 5 ja puudumine. Vastavalt LkS § 40 lg 1 ranna ja kalda jõuga originaaleksemplarina, millest üks antakse 1. Algatada Jõelähtme valla Neeme küla Koerte- 6, Jaaniussi ja Ranniku talu maaüksuste omanike ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähen- detailplaneeringu algatamise taotlejale, teine säili- kooli, Metsavahe, Kalli, Riti, Väike-Pangari, Ran- detailplaneeringu koostamise algatamise taotlus- dada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmär- tatakse valla kantseleis ning kolmas valla arengu- naliiva, Neeme külaplatsi maaüksuste koos juur- ed koos lisadega, Jõelähtme Vallavolikogu ke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja planeerimisosakonnas. depääsu teega detailplaneering (koostamine). ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja 5. Otsus jõustub planeerimisseaduse § 10 lg 6 Planeeritava ala suurus on ca 8,5 ha. Detailpla- tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. kohase lepingu jõustumise hetkest. neeringu eesmärk on olemasolevate maatulun- O T S U S T A B: Vastavalt LkS § 40 lg 3, lg 4 p 2 ranna ja kalda dusmaa kinnistute, riigikaitsemaa ja elamumaa 1. Algatada Jõelähtme valla Neeme küla Oolu, 6. Käesoleva otsusega on võimalik tutvuda Jõe- ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda (Väike-Pangari) kinnistu sihtotstarbe muutmise, Ranniku, Martini ja Jaaniussi kinnistute detailp- lähtme Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosa- keskkonnaministri nõusolekul, ehituskeeluvööndi jagamise, ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingi- laneeringu koostamine. Planeeritava ala suurus konnas (Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald) vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus kesk- muste väljaselgitamine ning määramine. Planee- on ca 1,98 ha. Detailplaneeringu eesmärk on kin- tööpäeviti tööajal või elektroonilise dokumendire- konnaministrile taotluse ja planeerimisseaduse ringuga lahendatakse juurdepääsud planeeritava- nistute kalda kindlustamine, ehitusõiguse ulatu- gistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise le alale, tehnovõrkude varustus ning määratakse se ja hoonestustingimuste väljaselgitamine ning Art Kuum ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplanee- keskkonnakaitselised abinõud. määramine. Planeeringuga lahendatakse juurde- Volikogu esimees ringu. Vastavalt LkS § 40 lg 5 keskkonnaminister 2. Kinnitada Jõelähtme valla Neeme küla Koerte- pääsud planeeritavatele aladele, tehnovõrkude hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vasta- kooli, Metsavahe, Kalli, Riti, Väike-Pangari, Ran- varustus ning määratakse keskkonnakaitselised vust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesole- naliiva, Neeme külaplatsi maaüksuste koos juur- abinõud. va paragrahvi lõikes 1 sätestatule. depääsu teega detailplaneeringu lähteülesanne 2. Kinnitada Jõelähtme valla Neeme küla Oolu, Detailplaneeringute menetlemisel on kohalik KÕIGI MÄÄRUSTE JA OTSUSTE vastavalt lisale. Ranniku, Martini ja Jaaniussi kinnistute detailpla- omavalitsus kohustatud jälgima planeerimis- JUURDE KUULUVATE LISADE JA 3. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hin- neeringu lähteülesanne vastavalt lisale. seaduse eesmärke, vastavalt PlanS § 1 lg 2 ja 3, SELETUSKIRJADEGA SAAB TUTVU- damist Neeme küla Koertekooli, Metsavahe, Kalli, 3. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hin- et tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete DA JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE Riti, Väike-Pangari, Rannaliiva, Neeme külaplats damist Jõelähtme valla Neeme küla Oolu, Ran- vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva KODULEHEKÜLJEL: maaüksuste (katastritunnused 24505:001:0184, niku, Martini ja Jaaniussi kinnistute detailplanee- ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundami- www.joelahtme.ee 24505:001:0601, 24505:001:0599, ringule. seks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks lk 15 NR 133 / MAI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Õnnitleme kõiki maikuu sünnipäevalapsi, Aktused meie koolides soovime õnne ja tervist! Eakad sünnipäevalapsed mais 2008. a. K. 23. aprill LÕPUKELLA AKTUS 12. kl. kell 12.00 Kostivere Põhikooli aktused: R. 30. mai VIIMASE KOOLIKELLA AKTUS • 2. juuni kl. 10.00 1.-8. klassidele lõpuaktus ja puude 96 27.05 LJUBOV REAP Loo alevik 1.- 4. kl. kell 10.00 istutamine 88 04.05 LIUDMILA POPOVA Jägala küla R. 30. mai VIIMASE KOOLIKELLA AKTUS • 20. juuni LÕPUAKTUS 9. klass kell 16.00; 88 09.05 VENDA KASK Loo alevik 5.- 11. kl. ja LÕPUKELLA AKTUS 9. kl. kell 12.00 86 17.05 LEONILLA-LEONORA LAAGRIKÜLA Vandjala küla R. 20. juuni LÕPUAKTUS 9. kl. kell 14.00 Neeme Algkooli aktus: 85 22.05 ASTA-VALENTINE SPRENK Kostivere alevik L. 21. juuni LÕPUAKTUS 12. kl. kell 12.00 • 2. juuni kell 10.00 85 24.05 LEIDA RÜÜTEL Loo alevik • 30. mai vilistlaste kokkutulek 83 08.05 LINDA HAAVEL Ruu küla 82 06.05 LEONID RABOVALYUK Kostivere alevik 82 10.05 LINDA ROSIN Kostivere alevik 82 27.05 ANTS-PEETER TUST Neeme küla Vargused suurenevad 81 03.05 MARGARITA TJURINOVA Jägala-Joa küla 81 10.05 VEERA HÕBEMÄGI Maardu küla 22.04. varastati Jõelähtme vallas Loo alevikus Kaare teel Vargused: 81 18.05 MARTIN LUHAÄÄR Ihasalu küla elumajast fotoaparaat, kaks mobiiltelefoni, rahakott panga- 27.04. varastati Viimsi vallas Haabneeme alevikus Idapõllu 80 30.05 ELNORD EILAND Jägala küla kaartide ja dokumentidega. Pangaarvet kontrollides selgus, teel sõiduautost DVD-mängija ja sülearvuti. Kahju on selgi- 75 08.05 NANSI RAUDLAM Kostivere alevik et arvelt oli võetud 10 000 krooni. tamisel. 22.04. varastati Jõelähtme vallas Jägala joa lähedal sõiduau- 27.04. varastati Saue linnas Tule tänaval maja keldrist jalgra- 75 13.05 LEMBIT PIIRIMÄE Loo alevik tost rahakott, sularaha 2000 krooni, dokumendid ja panga- tas. Kahju on selgitamisel. 70 15.05 ENNO RINK Loo alevik kaardid. Kahju on selgitamisel. 27.-28.04. varastati Viimsi vallas Haabneeme alevikus Heki 70 20.05 LINDA VISSAK Ülgase küla 22.04. varastati Anija vallas Kihmla külas talust arvutikomp- teel sõiduautolt veljed koos rehvidega. Kahju on 40 000 lekt, sularaha, motoroller ning muid esemeid. Kahju on sel- krooni. 70 25.05 ENNO LAANSOO Iru küla gitamisel. 26.04. varastati Jõelähtme vallas Loo alevikus sõiduautost 27.04. kella 15.00 paiku ähvardati Kuusalu vallas Leesi külas teler. Kahju 30 000 krooni. 1972. aastal sündinud meesterahvast. 26.04. varastati Kose alevikus Ujula tänaval ettevõtte laoruu- 25.04. kella 21.00 paiku puhkes Keilas Kooli tänaval kak- mist metalli. lus, mille käigus tekitati kehavigastusi 1989. aastal sündinud 25.04. varastati Saue vallas Alliku külas majast käekott doku- Hendrikule. mentidega ja kaks sülearvutit, erinevaid pangakaarte ja muid Siiras kaastunne teile, esemeid. Kahju on täpsustamisel. 25.04. varastati Maardus Mäeotsa tänaval trepikojast perfo- Leena ja Margot Kehalised väärkohtlemised: raator. Kahju on 3988 krooni. 27.04. löödi Viimsi vallas Muuga külas 1980. aastal sündinud 25.04. varastati Saue vallas Laagri alevikus Pärnu maanteel Tanelit pea piirkonda. Politsei toimetas asjaolude selgitami- kauplusest 1145 krooni väärtuses kaupa. Kahtlustatavana Karmen Laks`i seks osakonda kainenema 1974. aastal sündinud Mareki. peeti kinni 1971. aastal sündinud Natalja. 26.04. löödi 1987. aastal sündinud Tanelit pea piirkonda. Juh- 25.-26.04. varastati Anija vallas Alavere külas pesumasin. kaotuse puhul. tunu täpsemad asjaolud on selgitamisel. 25.-27.04. varastati Viimsi vallas Haabneeme alevikus Ida- põllu teel keldriboksist jalgratas. Kahju on 10 000 krooni. Kostivere Lasteaia kollektiiv

Neeme algkooli vilistlaste kokkutulek 30. mail Aprillis 2008. a. surnud valla elanikud Neeme hariduselu 110. aastapäeva tähistamine Avaldame kaastunnet omastele

12.30 registreerumine Päeva juhib Vladislav Koržets. LAINE JÕE 23.04.1926 – 03.04.2008 13.00 – 15.00 ekskursioon Neeme külas Eelregistreerimine telefonil: 53328776 RAINI KUKK 19.03.1971 – 06.04.2008 14.00 – 16.00 võimalus süüa lõunat omal kulul e-post: [email protected] „Vana kala“ kõrtsis Eelregistreerimine lõpeb 23. mail ENDEL LAUL 17.10.1936 – 06.04.2008 16.00 – 17.00 kontsert – aktus ANTS OITMAA 16.05.1948 – 08.04.2008 18.00 – 19.15 etendus „Hiired pööningul“ Osavõtumaks: eelregistreerimisel 100 krooni SALMANIDA ARUSAAR 19.01.1929 – 19.04.2008 20.00 – 23.00 disko „Vana kala“ kõrtsis, kohapeal 125 krooni ENDEL LUDVIG 17.12.1934 – 16.04.2008 diskor Paavel a/a 10002018903006 Joel Steinfeld koolimajas, avatud baar selgitus: Neeme Algkool 110 ELMI TOOM 03.06.1919 – 21.04.2008 23.00 õues fi lmi vaatamine EMMI LÄNS 15.07.1926 – 25.04.2008 kinobuss „Georg“ hind 50 krooni KARMEN LAKS 26.08.1957 – 29.04.2008

Jõelähtme hariduselu 320. aastapäeva Ametlikud teated on kättesaadavad valla kantseleis ja raamatukogudes tähistamine toimub 31. mail 2008 Kostivere Põhikoolis. KÕIGI MÄÄRUSTE JA OTSUSTE JUURDE KUULUVA- Kell 11.00 süütame küünlad endistele õpetajatele Jõelähtme TE LISADE JA SELETUSKIRJADEGA SAAB TUTVUDA JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE KODULEHEKÜLJEL: kalmistul www.joelahtme.ee Kell 11.00 algavad ka jalgpallivõistlused kooli staadionil. Osavõtuks registreerida tel. 5057120 või [email protected]. 14.00 kontsert-aktus 18.00 koosviibimine Jõelähtme rahvamajas Väljaandja: Jõelähtme Vallavolikogu ja Vallavalitsus Osavõtumaks 100 krooni tasuda kohapeal. Avalike suhete peaspetsialist Kohtumiseni Kostivere Põhikoolis! Merike Metstak 52 788 70 ja 6054866; [email protected] JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 133 / MAI 2008 lk 16

Viimased vabad A klassi rendipinnad OÜO VISARI Tiigi tn. 28 büroohoones METALLITÖÖDM Jüri Tehnopargis Rae vallas. Metalluksed,M 40 m2 ja 50 m2 ning klaasmetalluksedkla 188 m2 läbi kahe korruse. Rõdupiirded,Rõ trellid Metallaiad,M -väravad Trepid,Tr keerdtrepid Saunaahjud, veeboilerid Suitsuahjud, grillid Sepatööd

¬¬¬¬

Tel/fax: 6706917 +373 50 512 92 GSM: 5014504 Kaili Tamm Ville Värk [email protected] e-mail: [email protected] 56 268 258 51 32 422 Eero Hammer www.visarimetall.ee 66 84 700 [email protected] www.1partner.ee

Eesti mööbli maaletooja Tel.5148629 Mebelland Oü pakub Elektritööd Faks 6232899 Melmas Grupp OÜ [email protected] võimalust osta mööblit otse meilt tunduvalt odavamalt Mebelland OÜ pakub unikaalse FFekaaliekaali vveduedu disainiga mööblit LINK: http://www.mebelland.eu/ tööpäeviti, telefon 56 256 258 TTuurmaauurmaa OÜOÜ vallad.xls Kaevetööd Oü Fekalist pakub alljärgnevaid Ehk tabel koos miniekskavaatoriga pisipiltidega(klikkides pildile saab teenuseid: näha pilte suuremalt) ja kogu and- (kummilindid) metega.See link oli näidiseks. 1,5t koos juhiga 300eek/h + km Pottsepatööd Olemas erinevad kopad: Kõike head soovib ahjud, pliidid, kaminad, korstnad. Mebelland-i meeskond 290mm-vee ja el. trass Ääre- ja tänavakivide müük 600mm-puiste materjalide tei- Hinnad kokkuleppel. Tel 56633062 Mebelland OÜ saldamine [email protected] ja paigaldus www.mebelland.eu 1000mm -planeerimiseks [email protected] Liiv- ja killustikalused Tel/fax: +372 3351555 Transpordivõimalus Paekividest teede ja platside Teh. küsimused: 11 eek/km + km Paigaldame tänava-ja äärekive. E-mail: [email protected] rajamine Mob:+372 56244605 Tel: 53498443 Töö kiire ja korralik Tel. 553 9221 Munakivide paigaldus Kõnniteekividest teede ja platside rajamine KORSTNAPÜHKIJA Haljastus TULEB 53653348 [email protected] Täpsemat infot võib saada: TAHMAVABA TEHNOLOOGIA Telefonil 58118322 AKT KOLLETE HETKESEISUST E-mail MIDA AKTSEPTEERIVAD [email protected] PANGAD - KINDLUSTUSED. Koduleht www.tuurmaa.ee

Meil on hea meel teatada, et on avatud uus ülevaatuspunkt aadressil Taevavärava tee 9A Rae vald DAF`i Veoautokeskusega ühes hoones. Teostame teeliikluses osalevate sõidukitele igat liiki ülevaatuseid. Oleme avatud kõikidel tööpäevadel kella 8.00-19.00 Ohutut ja probleemideta liiklemist soovivad Alpter Grup`i OÜ ülevaatuspunkti töötajad.

Kalevi tee ONNINEN

Taevavärava tee KALEV

Põrguvälja tee

PIPELIFE ALPTER GRUPP

Põrguvälja tee TEHNOÜLEVAATUS

Tartu mnt. Peterburi mnt. Jüri

www.alpter.ee [email protected] Telefon 606 4230, GSM 5624 6136