Konsultant

OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu T: +372 7305 060 E: [email protected] reg. kood 10769210 MTR nr EP10769210

Tellija OÜ LOO VESI Töö nr 0584.01 A: Saha tee 9F, Loo, 74201 T: +372 608 0677 E: [email protected] reg. kood 10451270

JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2026

Projektijuht Reimo Alas

Tartu juuni 2015 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 6 1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ...... 7 1.1 ÕIGUSLIK BAAS ...... 7 1.1.1 Euroopa Liidu direktiivid ...... 7 1.1.2 Eesti seadused ...... 8 1.1.3 Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused ...... 9 1.1.4 Veemajanduskavad ...... 11 1.1.5 Omavalitsuse arengukava ...... 11 1.1.6 Planeeringud, ehitusprojektid...... 11 1.1.6.1 Harju maakonnaplaneering ...... 11 1.1.6.2 Jõelähtme valla üldplaneeringud ...... 12 1.1.6.3 Jõelähtme valla detailplaneeringud ...... 12 1.1.7 Standardid ...... 12 1.1.8 Jõelähtme valla õigusaktid ...... 12 1.2 VEERESSURSID JA KASUTUS ...... 13 1.2.1 Põhjaveevarude uuringud ...... 13 1.2.2 Vee erikasutusload ...... 13 1.2.3 Põhjavee kvaliteet ...... 19 1.3 UURINGUD JA ARENDUSTÖÖD ...... 19 1.3.1 Läbi viidud uuringud ja arendustööd ...... 19 1.3.2 Olemasolevad tehnovõrkude joonised ...... 19 1.4 KESKKOND ...... 21 1.4.1 Üldine seisund ...... 21 1.4.2 Loodusressursid ...... 21 1.4.2.1 Mets ...... 21 1.4.2.2 Maa ja maavarad...... 22 1.4.2.3 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ...... 22 1.4.2.4 Pinnakate ...... 23 1.4.2.5 Põhjavesi ...... 23 1.4.2.6 Põhjavee kaitstus ...... 24 1.4.2.7 Pinnavesi ...... 25 1.4.2.8 Tehiskeskkond ...... 28 1.5 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 28 1.5.1 Jõelähtme valla üldandmed ...... 28 1.5.2 Jõelähtme valla elanikkond ...... 30 1.5.3 Ettevõtlus ja asutused ...... 33 1.5.3.1 Loo alevik ...... 33

Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.5.3.2 Iru küla ...... 33 1.5.3.3 Uusküla ...... 33 1.5.3.4 alevik ...... 33 1.5.3.5 küla ...... 34 1.5.3.6 küla ...... 34 1.5.3.7 Liivamäe küla ...... 34 1.5.3.8 Neeme küla ...... 34 1.5.3.9 Saha külas ...... 34 1.5.3.10 Laheranna piirkond ...... 34 1.5.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste kasutajad ...... 35 1.5.5 Vee- ja kanalisatsioonitariifid ...... 38 1.5.6 Leibkonna sissetulek ja maksevõime ...... 38 1.5.7 Arvete laekumine ...... 39 1.5.8 Kohalik omavalitsus ...... 39 1.5.9 Jõelähtme Vallavolikogu ...... 39 1.5.10Jõelähtme Vallavalitsus ...... 39 1.5.11Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta, veekadu ...... 39 1.5.12Omavalitsuse osalus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel ...... 45 1.6 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 45 1.6.1 Ühisveevärgi objektid ...... 46 1.6.1.1 Puurkaev-pumplad...... 46 1.6.1.1.1 Loo alevik ...... 46 1.6.1.1.2 Iru küla ...... 48 1.6.1.1.3 Uusküla küla ...... 48 1.6.1.1.4 Kostivere alevik ...... 49 1.6.1.1.5 Haljava küla ...... 50 1.6.1.1.6 Kaberneeme küla ...... 50 1.6.1.1.7 Neeme küla ...... 51 1.6.1.1.8 Saha küla ...... 52 1.6.1.1.9 Laheranna elamupiirkond ...... 53 1.6.1.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid ...... 53 1.6.1.2.1 Loo alevik ...... 53 1.6.1.2.2 Iru küla ...... 53 1.6.1.2.3 Kostivere alevik ...... 54 1.6.1.2.4 Kaberneeme küla ...... 54 1.6.1.2.5 Neeme küla ...... 54 1.6.1.2.6 Teised asulad ...... 54 1.6.1.3 Veepuhastusjaamad ...... 54 1.6.1.3.1 Loo alevik ...... 54

Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.6.1.3.2 Kaberneeme küla ...... 55 1.6.1.3.3 Neeme küla ...... 55 1.6.1.4 Veetorustikud...... 56 1.6.1.4.1 Loo alevik ...... 56 1.6.1.4.2 Iru küla ...... 56 1.6.1.4.3 Uusküla küla ...... 56 1.6.1.4.4 Kostivere alevik ...... 56 1.6.1.4.5 Haljava küla ...... 56 1.6.1.4.6 Kaberneeme küla ...... 56 1.6.1.4.7 Liivamäe küla ...... 57 1.6.1.4.8 Neeme küla ...... 57 1.6.1.4.9 Saha küla ...... 57 1.6.1.4.10 Laheranna elamupiirkond ...... 57 1.6.1.5 Tuletõrje veevõtukohad ...... 57 1.6.1.5.1 Loo alevik ...... 58 1.6.1.5.2 Iru küla ...... 58 1.6.1.5.3 Uusküla küla ...... 59 1.6.1.5.4 Kostivere alevik ...... 59 1.6.1.5.5 Haljava küla ...... 60 1.6.1.5.6 Kaberneeme küla ...... 60 1.6.1.5.7 Neeme küla ...... 61 1.6.2 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 63 1.6.2.1 Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad ...... 63 1.6.2.1.1 Loo alevik ...... 63 1.6.2.1.2 Iru küla ...... 63 1.6.2.1.3 Uusküla ...... 63 1.6.2.1.4 Kostivere alevik ...... 63 1.6.2.1.5 Haljava küla ...... 64 1.6.2.1.6 Kaberneeme küla ...... 64 1.6.2.1.7 Liivamäe küla ...... 64 1.6.2.1.8 Neeme küla ...... 64 1.6.2.1.9 Saha küla ...... 65 1.6.2.1.10 Laheranna elamupiirkond ...... 65 1.6.2.2 Purgimissõlmed ...... 66 1.6.2.3 Reoveeanalüüsid ...... 66 1.6.2.4 Reoveepuhastusseadmed ...... 67 1.6.2.4.1 Tallinna linna reoveepuhasti ...... 67 1.6.2.4.2 Kostivere alevik ...... 67 1.6.2.4.3 Haljava küla ...... 68

Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.6.2.4.4 Neeme küla ...... 68 1.6.2.4.5 Saha küla ...... 69 1.6.2.5 Sademeveekanalisatsioon ...... 69 1.7 ÜHISVEEVÄRKI JA KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE ...... 69 1.7.1 Üldist ...... 69 1.7.2 Ettevõtte taust ja juhtimine...... 70 1.7.3 Ettevõttele kuuluvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning -rajatised ...... 70 1.7.4 Tegevusalad ...... 70 1.7.5 Olulisemad ettevõtte poolt sõlmitud lepingud ...... 70 1.7.6 Ettevõtte finants-majanduslikud näitajad ...... 71 1.8 JÄRELEVALVE TEOSTAMINE ...... 71 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE ...... 73 2.1 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEKOHAD ... 73 2.2 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE PIIRANGUD ...... 73 2.2.1 Ehituskeeluvööndid ...... 73 2.2.2 Looduskaitselised piirangud ...... 74 2.3 ARENDAMISE KAVA KOOSSEISUS SISALDUVATE PROJEKTIDE JA MEETMEKAVA MAKSUMUSTE HINDAMINE ...... 74 2.4 INVESTEERINGUTE KAVANDAMINE ...... 75 2.4.1 AS Loo Vesi kavandatavad investeeringud lühiajalise perspektiivis (2015-2018) ...... 75 2.4.2 AS Loo Vesi kavandatavad investeeringud pikaajalises perspektiivis (2019-2026) ..... 78 2.4.3 Arendajate investeeringud pikaajalises perspektiivis (2019-2026) ...... 80 2.5 FINANTSANALÜÜS ...... 89 2.5.1.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused ...... 89 2.5.1.2 Prognoositav teenuste hind ...... 94 2.6 INVESTEERINGUTE ALLIKAD ...... 97 2.7 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ...... 97 LISA 1 VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE SKEEMID ...... 98

Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

SISSEJUHATUS

Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK) koostamise eesmärgiks on anda raamistik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu planeerimisele ja elluviimisele, et parandada elanikkonnale ja teistele tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti. See on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele tuleb ÜVK üle vaadata vähemalt kord nelja aasta järel ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Käesolevat ÜVK täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris. Koostatud ÜVK hõlmab järgnevaid asulaid: Kostivere ja Loo alevikud ning Iru, Uusküla, Haljava, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme ja Saha külad. Käsitletud on ka Laheranna elurajooni, mis administratiivselt jääb ning Jõesuu külade piiridesse. ÜVK koostamisel on muuhulgas arvestatud Jõelähtme vallas varasemalt kinnitatud samalaadsete arengukavadega, milleks on OÜ ASI Consult poolt koostatud „Jõelähtme valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008 – 2019 I etapp - Loo, Iru ja Uusküla piirkonnad“ ning „Jõelähtme valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2009 – 2020 II etapp – Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha piirkonnad“. Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest, planeerimisdokumentidest, standarditest ning EL direktiividest. Käesolev arengukava on edasiste täpsemate investeerimiskavade ja ettevõtete arengukavade väljatöötamise aluseks. Arengukava on oluline ka valla elanikkonna teadvustamisel vastavatest probleemidest ning vallaametnikele, ettevõtete esindajatele ja teistele huvitatud isikutele ülevaate andmiseks väljakujunenud olukorrast. Veevarustuse skeemi koostamisel on peamisteks valikukriteeriumideks veekvaliteet tarbija juures, mis peab vastama nõuetele ning tuletõrjeveevarustuse küsimus, mis määravad suures osas võimaliku veevarustussüsteemi konfiguratsiooni. „Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015 kuni 2026“ koostati vastavalt OÜ Keskkonnaprojekt ja OÜ Loo Vesi vahel sõlmitud lepingule nr 0584.01. OÜ Keskkonnaprojekt poolne kontaktisik: Reimo Alas; tel.: 7 305 068; e-post: reimo.alas@keskkonnaprojekt.

6 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

1.1 ÕIGUSLIK BAAS

1.1.1 Euroopa Liidu direktiivid

Allpool on ära toodud olulisemad ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemidega majandamist käsitlevad Euroopa Liidu direktiivid.

Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) 2000. aastal jõustunud veepoliitika raamdirektiiviga sätestatakse vee (s.h põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitseraamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi Euroopa veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku veekaitseks, millega kaitsta ja parandada veeökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvaks ja tasakaalustatud veekasutamiseks. Raamdirektiivi ellurakendamine keskendub ühtse tegevusprogrammi koostamisele, mida nimetatakse veemajanduskavaks. Veekaitse ja kasutamise kavandamisel ehk veemajanduskava koostamisel lähtutakse veekogude valgala kaitse põhimõtetest. Valgala on maa-ala, millelt veekogu saab oma vee. Vesikonna veemajanduskava on tegevusplaan, mis sisaldab eesmärke (veekogu hea seisund), tegevusi ehk meetmeid ning kontrolli ehk seiret.

Asulareovee direktiiv (91/271/EMÜ) Asulareovee direktiiv reguleerib asulatest ning tööstusest pärineva reovee kogumist, töötlemist ja keskkonda tagasi juhtimist, et kaitsta veekogusid ja põhjavett reostumise eest. Kuna kõikidest väiksematest asulatest või küladest ei ole majanduslikult põhjendatud juhtida reovett reoveepuhastisse, mis asub mitmete kilomeetrite kaugusel, siis määratleb direktiiv reoveekogumisala mõiste, mis tähendab piirkonda, kus on piisavalt palju elanikke või majanduslikku tegevust, et ehitada kanalisatsioon ja koguda kokku reovesi. Samuti kehtestatakse direktiiviga kokku kogutud, töödeldud ning keskkonda tagasi juhitavale reoveele nõuded ning reostusnäitajatele piirväärtused, mida tuleb puhastamisel saavutada. Arvväärtused ja nõuded puhastusprotsessile on kehtestatud vastavalt reoveehulgale, mille suurust arvutatakse inimekvivalentides, s.o ühikutes, mis on võrdelised ühe inimese poolt tekitatava keskmise reostuse hulgaga ööpäevas. Nõuded reoveepuhastusele on rangemad siis, kui tegemist on reostustundliku suublaga (vastavalt Veeseaduses sätestatule on kõik Eesti heitveesuublad reostustundlikud). Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) üleminekuperiood kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks/väljaehitamiseks üle 2000 ie asulates on aastani 2010, kuna vananenud kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite väljavahetamine ja renoveerimine on nii ajaliselt kui ka finantsiliselt mahukas. Seega pidi reoveepuhastuse valdkonnas üle 2000 ie asulates ja reoveekogumisaladel olema välja ehitatud tsentraalsed kanalisatsioonisüsteemid ning tagatud normidele vastav reoveepuhastus 2010. aasta lõpuks.

Joogivee direktiiv (80/778/EMÜ, 98/83/EÜ)

7 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Eesmärgiks on kaitsta inimese tervist saastunud joogivee kahjulike mõjude eest ning tagada, et joogivesi oleks puhas ja tervislik. Joogivee direktiivi nõudeid arvestades on sotsiaalministri määruse alusel kindlaks määratud kvaliteedi ja kontrolli nõuded Eestis kasutatavale joogiveele. Eesti joogivee puhul on tegemist sageli nn loodusliku saastumisega, kuna joogiveeks kasutatav põhjavesi on oma looduslike omaduste poolest tihti üsna rauarikas, suure väävelvesiniku sisaldusega või ülenormatiivse radionukliidide sisaldusega. Looduslike omaduste poolest on Eesti põhjavesi ka kare ning agressiivne. Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et joogivee direktiivi (80/778/EMÜ, 98/83 EÜ) üleminekuperiood veevarustussüsteemide ja veepuhastusjaamade renoveerimiseks/väljaehitamiseks on aastani 2013, kuna Eestis on põhiliseks joogiveeallikaks põhjavesi, mille looduslikud omadused ei võimalda sellest saada ELI nõuetele vastavat joogivett ilma töötlemata. Seega on oluliseks investeeringuks veetöötlussüsteemide kõrval ka amortiseerunud veetorustike väljavahetamine. Selliste kulutuste tegemine ühinemise-eelsel perioodil oli ebarealistlik, kuna vee-ettevõtjad oleksid pidanud sellisel juhul tõstma vee hinda tasemele, mida tarbijad maksta ei suuda. Seega pidi vastavalt kokkuleppele üle 2000 ie asulate joogivesi vastama nõuetele 2007.a. lõpuks ning üle 50 ie asulates pidi puhta joogiveega varustatus olema tagatud 2013. aasta lõpuks.

1.1.2 Eesti seadused

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558). Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I 1999, 25, 363) Nimetatud seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 sätestab ka vajaduse koostada ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava, mille alusel toimub kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamine. Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi;

8 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) Nimetud seaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid.

Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337) Nimetatud seaduse §3 kohaselt teostavad keskkonnajärelevalvet Keskkonnainspektsioon ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus.

Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512) Nimetatud seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest (s.h veevõtt ja saasteainete heitmine veekogusse) riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. Vee erikasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras, välja arvatud vee võtmisel põhjaveest vähem kui 5 kuupmeetrit ööpäevas. Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetakse orgaanilisi aineid, fosforiühendeid, lämmastikuühendeid, heljumit, sulfaate, ühealuselisi fenoole, naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi, heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 ning muid veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses.

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (RT I, 22.12.2006, 59, 440) ning Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (RT I, 21.06.2014, 1) Need seadused sätestavad struktuuritoetuse andmise ja kasutamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra, samuti struktuuritoetuse andmise ning kasutamise järelevalve alused ning vaidemenetluse korra.

1.1.3 Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused

Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määrus nr 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed ” (RT I, 04.12.2012, 1).

Keskkonnaministri 16.oktoobri 2003. a määrus nr 75 “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta” (RTL 2003, 110, 1736).

9 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ (RT I 2001, 47, 261). Määrusega kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatise (edaspidi kanalisatsiooniehitis) veekaitsenõuded. Määrusega ei kehtestata nõudeid sademevee kanalisatsiooniehitistele ega ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlme puhastile.

Keskkonnaministri 15.mai 2003. a määrus nr 48 “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid” (RT I 2009, 19, 125). Määrusega kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi, mille kohaselt kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie). Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrus nr 82“Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (RTL 2001, 100, 1369). Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid, eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.

Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrus nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ (RTI, 08.02.2007, 11, 56) ning „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (RT I, 02.09.2014, 11). Nendega kehtestatakse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise üldised tingimused ja kord struktuuritoetuse taotluse rahuldamisel, kava või programmi kinnitamisel ja toetuse väljamaksmisel.

Keskkonnaministri 01. juuli 2009. a määrus nr 34 „Meetme "Veemajanduse infrastruktuuri arendamine" tingimused“ (RTL 2009, 55, 811). Määrusega antakse raamistik ja reeglid Ühtekuuluvusfondist vee- ja kanalisatsiooniprojektidele toetuse taotlemiseks.

Keskkonnaministri 22. detsembri 2014. a määrus nr 59 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Veemajandustaristu arendamine” avatud taotlemise korral“ (RT I, 06.01.2015, 3). Määrusega antakse raamistik ja reeglid Ühtekuuluvusfondist vee- ja kanalisatsiooniprojektidele toetuse taotlemiseks programmiperioodil 2014-2020.

10 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.1.4 Veemajanduskavad

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on kinnitatud 01.04.2010 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 118. Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonna veemajanduskava on kinnitatud keskkonnaministri 28.05.2008 käskkirjaga nr 635. Veemajanduskava on dokument, mis on koostatud veevarude otstarbeka majandamise eesmärgil. Selle tähtsaim põhimõte on veemajanduse korraldamine jõgede valgalade alusel. Veemajanduskava pakub välja meetmekava vee hea seisundi saavutamiseks ja kogu elanikkonnale ohutu keskkonna ja elustiku soodsa seisundi tagamiseks. Peamine tähelepanu on suunatud reostusallikate korrastamisele, joogiveevarustusele ja vee seisundi halvendamise ennetusele. Kaitsmata põhjaveega alasid, väga heas seisundis järvi, väikejärvi ja väikeseid väärtuslikke jõgesid mõjutavaid või ohustavaid objekte on kavas korrastada eelisjärjekorras. Jõelähtme vald kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Harju alamvesikonda. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava koostamist korraldas Keskkonnaministeerium ning seda rahastati 2008. ja 2009. a riigieelarvest ning SA KIK-i 2007. ja 2008. a veekaitse programmi eelarvest. Aastatel 2004-2006 viidi rahvusvaheliste konsultantide konsortsiumi poolt läbi projekt „Tehniline abi Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamiseks ja rakendamiseks 2003/EE/16/P/PA/011”, mille käigus koondatud informatsiooni (vt http://www.envir.ee/harjumaa/) kasutati Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamisel. Vastavalt Veeseaduse paragrahv 38 lõikele 9 kinnitati keskkonnaministri 28. mai 2008. aasta käskkirjaga nr 635 Harju alamvesikonna veemajanduskava. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel tuleb arvestada eelnimetatud töös ning veemajanduskavas sätestatud vee kaitse ja kasutamise abinõudega.

1.1.5 Omavalitsuse arengukava

Jõelähtme valla arengukava aastateks 2014-2025 on Jõelähtme valla tulevikku kujundav strateegiline dokument, mis põhineb valla hetkeolukorra analüüsil ja trendidel. Arengukavas on arvesse võetud ka uue Euroopa Liidu programmeerimisperioodi prioriteete, mida vallavolikogu arvestab valla arengu kavandamisel ja elukorralduse planeerimisel. Jõelähtme valla arengukavas on planeeritud investeeringuid tehnilisse infrastruktuuri (vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja laiendamine alates 2015. aastast, kuid selle eelduseks on toetusvahendite olemasolu. Valla arengukavas on toodud ühe valdkondliku eesmärgina- „Elanikele on tagatud kvaliteetne joogivesi ning asjakohane reovete puhastamine“ ning see on järgnevalt lahti seletatud- „Kvaliteedinõuetele vastavat joogivett tarbiva elanikkonna osakaal kasvab jõudes EL sätestatud normatiivideni. Vallas on tagatud nõuetele vastav reovete ärajuhtimine ja puhastamine“.

1.1.6 Planeeringud, ehitusprojektid

1.1.6.1 Harju maakonnaplaneering

Kehtiv Harju maakonnaplaneering on kättesaadav veebilehelt https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-19991. Selle kohaselt tuleb: 1) Ehitada uusi veetorustikke ja vahetada välja kõige vanem ja amortiseerunum osa veetorustikest;

11 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

2) Lõpetada põhjavee uuringud ja kinnitada suurematele asulatele põhjavee tarbevaru; 3) Varustada kõik uued objektid reovee puhastusseadmetega; 4) Reovesi puhastada vähemalt vastavalt kehtivatele normidele; 5) Amortiseerunud reoveepuhastid asendada uutega või rekonstrueerida; 6) Amortiseerunud ja lekkivad kanalisatsioonitorustikud tuleb asendada uutega; 7) Koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad.

1.1.6.2 Jõelähtme valla üldplaneeringud

Jõelähtme vallas on kaks kehtivat üldplaneeringut. Jõelähtme valla üldplaneeringu koostajaks on OÜ Maaplaneeringud, vastu on see võetud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 (muudetud Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2014 otsusega nr 59). Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu koostajaks on OÜ Hendrikson & Ko, kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr. 209. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades.

1.1.6.3 Jõelähtme valla detailplaneeringud

Jõelähtme valla erinevates menetlusetappides detailplaneeringute kohta on informatsioon saadaval järgmistelt veebiaadressidelt: 1) http://joelahtme.kovtp.ee/detailplaneeringud (detailplaneeringute loetelu aastate kaupa); 2) http://service.eomap.ee/joelahtmevald/ (Jõelähtme valla planeeringute infosüsteem, kus on seotud nii kaardiandmed kui ka menetlusinfo)

1.1.7 Standardid

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja –rajatiste projekteerimisel ning ehitamisel peab arvestama standardeid: 1) EVS 847-1:2014 Ühisveevärk. Osa 1: Veehaarded; 2) EVS 847-2:2003 Ühisveevärk. Osa 2: Veepuhastus; 3) EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; 4) EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk.

1.1.8 Jõelähtme valla õigusaktid

Allolevalt on toodud Jõelähtme valla vee- ja kanalisatsioonimajandust reguleerivad õigusaktid: 1) Jõelähtme Vallavolikogu 27.12.2000 määrus nr 19 „Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“; 2) Jõelähtme Vallavolikogu 28.02.2013 määrus nr 113 „Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“.

12 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.2 VEERESSURSID JA KASUTUS

1.2.1 Põhjaveevarude uuringud

Enamik Harjumaal tehtud põhjaveeuuringutest on olnud seotud suurematele veetarbijatele põhjaveevarude määramisega. Samas puudus kuni 1999. aastani terviklik ülevaade ordoviitsium-kambriumi (O-Cm) ja kambrium-vendi (Cm-V) veevarude reaalselt kasutatavast suurusest ning nende võimalikust kasutamisest tulevikuperspektiivis. Harju maakonna ordoviitsiumi-kambriumi ja kambrium-vendi veekomplekside tarbevaru määramiseks ja olemasolevate varude ümberhindamiseks kuni aastani 2030 on vastavad uuringud läbi viidud AS Maves poolt. Tööd on läbi viidud aastatel 1999 - 2000 ja 2004. aastal. Esimesena nimetatud töö käigus teostati uuring ordoviitsiumi-kambriumi ja kambrium-vendi veekomplekside tarbevaru määramiseks ja olemasolevate varude ümberhindamiseks kuni aastani 2030 kogu Harju maakonnale. Seoses väga intensiivse elamuehitusega ning joogivee nõudluse suurenemisega Tallinna linna lähiümbruses viidi Keskkonnaministeeriumi tellimusel AS Maves poolt 2004. aastal läbi „Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium –Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”. Lähtuvalt nimetatud ümberhindamisest kinnitas keskkonnaminister oma 6.aprilli 2006 käskkirjaga nr 396 Harju maakonna põhjaveevarud, kus Jõelähtme vallale ja Loo alevikule on kinnitatud põhjaveeressurss alljärgnevalt:

Tabel 1. Jõelähtme valla kinnitatud põhjaveeressurss

Veekihi Põhjavee Varu Põhjavee- Põhjavee- geoloogiline -varu kategooria Kasutusaeg maardla maardla piirkond indeks m3/d ja otstarve

Jõelähtme O-Cm 600 P Kuni 2030 Jõelähtme Jõelähtme Cm-V 1 000 P Kuni 2030

Loo O-Cm 1 000 T1 joogivesi Kuni 2030 Loo Loo Cm-V 1 000 T1 joogivesi Kuni 2030

Põhjavee varude kategooriad on toodud allolevas tabelis.

Tabel 2. Põhjaveevarude kategooriad

Nr Tähis Selgitus 1 T1 Tagatud põhjaveevaru 2 T2 Hinnatud põhjavee tarbevaru 3 P Prognoosvaru

1.2.2 Vee erikasutusload

Vastavalt kehtivale Veeseadusele peab veekasutajal olema vee erikasutusluba juhul, kui:

13 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1) võetakse vett pinnaveekogust, sh ka jää võtmise korral enam kui 30 m³/ööpäevas; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m³/ööpäevas; 3) võetakse mineraalvett; 4) juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; 5) toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine; 6) toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine 7) uputatakse tahkeid aineid veekogusse; 8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; 9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; 10) toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont ja laeva regulaarne ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimine või lossimine; 11) veekogu korrashoiuks kasutatakse kemikaale; 12) kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse; 13) juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil.

Vee-erikasutuslubasid väljastab Keskkonnaamet. Allolevalt on toodud käesoleva ÜVK arendamise kava koostamise ajal OÜ-le Loo Vesi ja teistele isikutele väljastatud kehtivate vee erikasutuslubade andmed.

Tabel 3. Jõelähtme vallas vee-ettevõttele ja teistele isikutele väljastatud vee erikasutuslubade andmed

Loa nr Loa omanik Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 01.04.2011 31.03.2016 L.VV/321829 MTÜ 01.10.2012 30.09.2017 Vee- ja Energiaühistu L.VV/323336 AS Tallinna 01.07.2013 30.06.2018 Sadam L.VV/321066 Sillaotsa II 02.12.2011 01.12.2016 elektri- ja veeühistu L.VV/324974 AS EGCC 1.07.2014 - L.VV/323088 OÜ HALJAVA 1.09.2013 31.08.2018 L.VV/320805 MMTÜ Kullamäe I 11.09.2011 10.09.2016 L.VV/300652 AS Viimsi Vesi 1.06.2009 1.06.2014 L.VV/324778 OÜ LAGEDI MÕIS 12.06.2014 11.06.2019 L.VV/319602 AS Coal Terminal 2.07.2011 2.07.2016 L.VV/324968 Koogitükk MTÜ 1.10.2014 - L.VV/324442 AS Muuga Betoonelement 13.03.2014 12.03.2019

14 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

L.VV/323643 AS Eesti Raudtee 1.10.2013 30.09.2018 L.VV/320365 Eesti Energia AS 27.10.2011 26.10.2016 L.VT.HA-171918 Eesti Energia AS 15.01.2008 15.01.2013 L.VT/318756 Jägala Energy OÜ 16.09.2010 15.09.2015

15 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 4. Vee-erikasutuslubadega reguleeritud veevõtud põhjaveehaaretest Jõelähtme vallas

Kehtivuse Kehtivuse Katastri Põhjavee/ pinnavee Lubatud veevõtt Lubatud veevõtt Nr Loa nr Loa omanik Asukoht algus lõpp nr kogum (m3/a) (m3/kvartal) O-C -- Ordoviitsium- 1 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 899 1 800 450 Kambrium puurkaev Haljava- O-C -- Ordoviitsium- 2 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 21717 Toominga 18 000 4 500 Kambrium puurkaev 3 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 749 C-V -- Kambrium-Vend Iru puurkaev 32 400 8 100 4 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 20044 C-V -- Kambrium-Vend Jägala Golf 32 400 8 100 O-C -- Ordoviitsium- Jägala küla 5 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 15141 1 800 450 Kambrium puurkaev Kaberneeme 6 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 16904 C-V -- Kambrium-Vend 32 400 8 100 puurkaev 891; O-C -- Ordoviitsium- Kostivere 7 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 892; 43 200 10 800 Kambrium grupp 4843 Kostivere II 8 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 705; 709 C-V -- Kambrium-Vend 21 600 5 400 grupp O-C -- Ordoviitsium- Lagedi mõisa 9 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 16757 7 280 1 820 Kambrium puurkaev 882; 969; 879; O-C -- Ordoviitsium- Loo aleviku I 10 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 288 000 72 000 880; Kambrium grupp 878; 4650

16 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Kehtivuse Kehtivuse Katastri Põhjavee/ pinnavee Lubatud veevõtt Lubatud veevõtt Nr Loa nr Loa omanik Asukoht algus lõpp nr kogum (m3/a) (m3/kvartal) 1003; Loo aleviku II 11 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 C-V -- Kambrium-Vend 324 000 81 000 14114 grupp O-C -- Ordoviitsium- Maardu mõisa 12 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 881 7 280 1 820 Kambrium puurkaev O-C -- Ordoviitsium- Männisalu 13 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 832 7 280 1 820 Kambrium puurkaev Neeme 14 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 1138 C-V -- Kambrium-Vend 32 400 8 100 puurkaev Nehatu 15 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 1010 C-V -- Kambrium-Vend 1 800 450 puurkaev Rebala 16 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 16476 C-V -- Kambrium-Vend 7 280 1 820 puurkaev Saha 968; O-C -- Ordoviitsium- 17 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 kanalate 29 120 7 280 962; 965 Kambrium grupp Tellivere O-C -- Ordoviitsium- 18 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 964 kanalate I 14 600 3 650 Kambrium kaev Võerdla 19 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 16477 C-V -- Kambrium-Vend 1 800 450 puurkaev Ülgase 20 L.VV/319949 OÜ Loo Vesi 1.04.2011 31.03.2016 703 C-V -- Kambrium-Vend 7 000 1 750 puurkaev MTÜ Kallavere Pääsusilm 5000/8000/ 21 L.VV/321829 Vee- ja 1.10.2012 30.09.2017 707 C-V -- Kambrium-Vend 29 500 puurkaev 10000/6500 Energiaühistu

17 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Kehtivuse Kehtivuse Katastri Põhjavee/ pinnavee Lubatud veevõtt Lubatud veevõtt Nr Loa nr Loa omanik Asukoht algus lõpp nr kogum (m3/a) (m3/kvartal) Puurkave AS Tallinna 22 L.VV/323336 1.07.2013 30.06.2018 21200 C-V -- Kambrium-Vend Nuudi tee 53, 109 500 27 375 Sadam Uusküla Sillaotsa II 23 L.VV/321066 elektri- ja 2.12.2011 1.12.2016 15025 C-V -- Kambrium-Vend Sillaotsa 9 200 2 300 veeühistu O-C -- Ordoviitsium- Haljala 24 L.VV/323088 OÜ HALJAVA 1.09.2013 31.08.2018 854 14 400 3 600 Kambrium suurfarm MMTÜ MMTÜ Kullam 400/850/ 25 L.VV/320805 11.09.2011 10.09.2016 17503 C-V -- Kambrium-Vend 2 500 Kullamäe I äe I 850/400

18 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.2.3 Põhjavee kvaliteet

Joogivesi peab olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning oma kvaliteedilt vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määruses nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kehtestatud nõuetele. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. Jõelähtme valla Kostivere, Haljava, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme ja Saha asulate põhjavesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele peamiselt raua-, ammooniumi- ja mangaaniühendite sisalduse poolest. Kambrium-Vendi (Cm-V) veekihist joogivett ammutavate kaevude vesi sisaldab valdavalt lubatust rohkem kloriide. Lisaks võib ülenormatiivne radionukliidide kontsentratsioon Cm-V põhjavees kätkeda endas ohtu veetarbijate tervisele. Loo alevikus uuritud kaevude vees ületab efektiivdoos kehtestatud normi 2-3 kordselt, olles vahemikus 0,21-0,36 mSv/a (ohutuks piiriks loetakse 0,1 mSv/a), seega vajab Cm-V vesi Loo aleviku piirkonnas segamist teiste põhjaveehorisontide veega. Kaberneeme külas oli 2012. a vastavalt läbi viidud analüüsidele puurkaevu (katastri nr 16904) veeproovis efektiivdoos 0,464 mSv/a. Neeme külas oli 2013. a vastavalt läbi viidud analüüsidele puurkaevu (katastri nr 1138) ja Neeme lasteaia veeproovides efektiivdoos vastavalt 0,56 ja 0,16 mSv/a. Jõelähtme vallas on vajalik radionukliidide seire põhjavees kohaliku omavalitsuse ja vee- ettevõtja koostööna, kaasates vajadusel vastava eriala spetsialiste.

1.3 UURINGUD JA ARENDUSTÖÖD

1.3.1 Läbi viidud uuringud ja arendustööd

Jõelähtme vallas on viimaste aastate jooksul läbi viidud alljärgnevad olulisemad uuringud ning arendustööd: 1) Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitseprojekti Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotluse koostamine; konsultantide konsortsium Halcrow Grupp – Eesti Veevärk Konsultatsioon; 2005 (Kostivere, Kaberneeme ja Neeme asulate ÜVK süsteemide arendamine). 2) Jõelähtme valla Loo ja Iru asula ühisveevarustus-ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamine; konsultant OÜ Ekoekspert; 2008 (Loo ja Iru ÜVK arendamine). Neist esimest rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning mõlema raames viidi läbi vajalikud uurimis- ja ettevalmistustööd investeeringuprojekti rahastamistaotluse koostamiseks.

1.3.2 Olemasolevad tehnovõrkude joonised

Allolevas tabelis on toodud alates seni kehtinud ÜVK valmimisest ning enne käesoleva arendamise kava jõustumist koostatud Jõelähtme valla asulate olemasolevate ja perspektiivsete tehnovõrkude kohta jooniste ja skeemide loetelu.

19 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 5. Olemasolevate vee- ja kanalisatsiooniskeemide loetelu (2010-2014)

Nr Nimetus Koostaja Asula Aasta Kostivere aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi 1 ehitusuuringud ja OÜ Merindorf Kostivere alevik 2013 projekteerimistööd, töö nr 012025 Veetrassi teostusmõõtmine 2 OÜ Reib Kaberneeme küla 2013 (teostusjoonis), töö nr TJ-9209 Kaberneeme küla, Kordoni tee OÜ Top 3 Kaberneeme küla 2013 (teostusjoonis), töö nr Geodeesia TJ-13-107 Jõelähtme valla Kaberneeme küla Viimsi 4 veetorustikud II etapp Kaberneeme küla 2013 Keevitus AS (tööprojekt), töö nr 0139 Loo ja Iru asula vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus- rekonstrueerimistööde OÜ AV 5 Iru küla 2012 uurimis- ja Geodeesia projekteerimistööd (teostusjoonis), töö nr TJ-26/10 Neeme küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud OÜ AV 6 Neeme küla 2012 (teostusjoonis), töö nr Geodeesia TJ-65/11 Loo asula VK tööd 7 (teostusjoonis), töö nr AS Nordecon Loo alevik 2011 TJ-1171 Maardu III Tln-Muuga 8 (teostusjoonis), töö nr AS Nordecon Uusküla küla 2011 TJ-1245 Harjumaa Jõelähtme vald Kaberneeme küla Kanarbiku maaüksuse FIE Mati Käos 9 Kaberneeme küla 2011 veetorustiku plaan Büroo (teostusjoonis), töö nr 10-24 Harjumaa, Jõelähtme vald, Neeme küla, Neeme kooli ümbrus ja 10 OÜ Clevergeo Neeme küla 2011 korterelamud (teostusjoonis), töö nr 11_051

20 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Nr Nimetus Koostaja Asula Aasta Tanuma tee vee- ja kanalisatsioonitrassi 11 OÜ Geolander Neeme küla 2011 teostusjoonis, töö nr TJ- 92 Harjumaa Jõelähtme vald Loo alevik Kruusimäe tee, Kruusimäe põik FIE Mati Käos 12 Loo alevik 2010 kanalisatsiooni ja Büroo veevarustuse teostusjoonis, töö nr 10- 21

1.4 KESKKOND

1.4.1 Üldine seisund

Jõelähtme valla territoorium on suhteliselt suure keskkonnakoormusega ala, eriti valla lääne- ja loodeosas, mis jääb Tallinna ja Maardu linna ning Muuga sadama mõjupiirkonda. Valda läbivad suured liiklusmagistraalid (Tallinn-Narva jt. riigimaanteed, raudtee), ning vallas paiknevad suhteliselt suure reostuskoormusega ja keskkonnariskiga saastajad nagu AS Tallegg, Iru Elektrijaam, Tallinna Prügila jms. Seega tulenevad valla keskkonnakaitse probleemid muuhulgas tema asendist, looduse omapärast, loodusressursside (maa, maavarade, metsa, põhjavee, pinnaveekogude, puhkealade jne) kasutamise intensiivsusest, uute elamurajoonide rajamise ja kasutamise intensiivsusest, keskkonda reostavate ettevõtete olemasolust ning puhastite ja jäätmemajanduse olukorrast.

1.4.2 Loodusressursid

1.4.2.1 Mets

Jõelähtme valla territooriumist on metsa all ca 36% (Eestis tervikuna on metsaga kaetud ligi pool territooriumist). Metsade paiknemine on ebaühtlane: põhiosa valla metsadest paikneb valla idaosas Jägala jõe ümbruses ja sellest ida poole jääval alal ning rannikumadalikul. Valla lääneosas moodustavad suurema metsamassiivi endise Eesti Fosforiidi poolt karjääride rekultiveerimise käigus istutatud metsad. Tallinna lähitsooni vallana kuulub kogu valla territoorium Tallinna rohelisse vööndisse. Seega on metsad puidutootmise allika kõrval suure ökoloogilise ja puhkemajandusliku väärtusega ning täidavad olulist keskkonnakaitse funktsiooni. Keskkonnaseisundi stabiliseerimise seisukohalt on hädavajalik metsi ja puistaimestikuga alasid maksimaalselt säilitada. Rohelise vööndi säilitamisel ja edasisel kujundamisel on oluline arvestada ka sotsiaalmajanduslikku aspekti, s.t ühildada ühelt poolt Tallinna ja Maardu linnade ning teiselt poolt valla ja valla elanike huvid maade kasutamisel. Harju maakonna asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste hinnang näitab, et valla territooriumile jääb rida piirkondlikult tähtsaid kõrge väärtusega metsaalasid, kus paiknevad rohevõrgustiku seisukohalt olulised tuumalad (piirkonna, maakonna) ja neid ühendavad rohelised koridorid.

21 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.4.2.2 Maa ja maavarad

Ettevõtluse arengu tagajärjel on vallas viimastel aastakümnetel pidevalt vähenenud maa kui põhilise tootmisvahendi osatähtsus. Valla territooriumil on tegutsema ja/või laienema asunud erinevaid ettevõtteid, rajatud on tehnilise infrastruktuuri objekte (teed, liinid), 2005. aastast tegutseb 67 hektaril Tallinna uus prügila. Tuntaval osal valla territooriumist on nõukogude perioodil toimunud fosforiidi kaevandamine. Need on karjääride ja puistangute alad, kus on rikutud mitte ainult maa, vaid ka hüdroloogiline režiim. Endised karjäärialad on rekultiveeritud põhiliselt metsa-aladeks. Kuna Tallinna lähiümbrus on suhteliselt metsavaene, on metsa-alade osatähtsuse suurendamine keskkonna tasakaalu säilitamisel olulise tähtsusega. Jäätmaade osatähtsus suureneb veelgi tegutsevate karjääride ja maavarade aktiivsete tarbevarude alal, kus lähitulevikus algab kaevandamine. Üleriigilise tähtsusega on valla territooriumil paiknevad maavarad - graniit ja savi, kohaliku tähtsusega aga turvas ja lubjakivi. Vallas asub üks riigi suuremaid fosforiidimaardlaid, mida tänasel päeval enam ei kasutata. Suurematest maardlatest asuvad Jõelähtme vallas Maardu graniit, Maardu lubjakivi ja Jägala lubjakivi. Lubjakivi kaevandajateks Maardu karjääris on OÜ Starhill (maavara kaevandamise load nr HARM-048, HARM-072, HARM-073 jaHARM-078) ja Maardu Lõunakarjääris (Marmo) OÜ Ramonsen (maavara kaevandamise luba nr HARM- 064). Tallinna lähiümbrusele on iseloomulik väljaspool kompaktse hoonestusega alasid uuselamupiirkondade teke, mis omakorda toob kaasa uute maade vajaduse elamuehituse, aga ka sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri ettevõtete rajamiseks.

1.4.2.3 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised

Valla territooriumil on hulgaliselt kaitstavaid loodusobjekte ja kultuurimälestisi. Kaitstavatest objektidest olulisemad on: 1) Pirita jõe hoiuala (Nehatu külas); 2) Pirita jõeoru maastikukaitseala Iru piiranguvöönd (ülejäänud vööndid jäävad Tallinna linna); 3) Rebala muinsuskaitseala; 4) Kostivere loodushoiuala; 5) Püümetsa hoiuala. Loo aleviku lähiümbruse asulatega piirneb või on projektist kaudselt mõjutatud Pirita jõe hoiuala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala. Pirita jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - lisas I nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530) kaitse ning lisas II nimetatud liikide – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse. Pirita jõe hoiuala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala kuuluvad Natura 2000 alade nimekirja, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Jõelähtme valla territooriumil paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik - 74 km2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paarituhande aasta

22 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

taha. Rebala muinsuskaitseala eesmärk on Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse. Kaitseala on loodud 1987. aastal, olles ainuke maastikukaitsega tegelev muinsuskaitseala Eestis. Püümetsa hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Kostivere maastikukaitseala eesmärk on mitmesuguste karstivormide poolest rikka maastiku kaitse. Kostivere karstiala on Eestimaa tuntuim ja Harjumaa suurim (pindala 125 ha). Riikliku kaitse all on suur langatusala pindalaga 16 ha, mis on ka kõige huvitavam osa. Karstialal neeldub Jõelähtme jõgi Kostivere asula juures ja tuleb maapinnale Jõelähtme vana silla juures. Jõe maa-aluste teede piirkonnas esineb omapärane lookarst avalõhede, karstikraavide, -lehtrite ja -orgude näol sügavusega kuni 5 m. Leidub ka väikeseid koopaid. On ka üks karstisild ning omapärased jäänukpangad, nn. "kiviseened". Karstiväljal on 2-3 suurveeaega aastas - varakevadel ja sügisel, vahel ka vihmarohkel suvel. Suurvee kiiremaks äravooluks on kaevatud kanalid salajõe kohale. Kuival perioodil voolab vesi mööda salajõe vooluteid, mis moodustavad maa alla keerulise võrgustiku. Elektromeetriliste uurimiste alusel võib arvata, et kõige suuremad koopad asuvad Tallinn-Narva maantee ja Jõeste talu vahel. Enamik karstivorme on loode-kagu suunalised. Kostivere karstialale jääb Eesti Punasesse Raamatusse kantud väga haruldase alpi nurmika (Poa alpina L.) leiukoht. See on arkto-alpiinse päritoluga kõrreline, mis on meil oma areaali lõunapiiril.

1.4.2.4 Pinnakate

Pinnakatte paksus ja koostis Jõelähtme vallas on muutlik. Klindipealsel alal ületab selle paksus harva 1 m, koosnedes peamiselt beežist liivsavi moreenist. Klindieelsel alal pinnakatte paksus suureneb järsult ja Ihasalu lahe põhjas ning maetud orgude piirkonnas küündib see 20 kuni 50 meetrini, olles esindatud mereliste ja jääjärveliste liivade, aleuriitide ja savidega. Endise fosforiidikarjääri alal moodustavad pinnakatte tehnogeensed setted: puistangus segipaisatud lubjakivid, diktüoneemakiht, glaukoniitliivakivi ja kvaternaarsed setted. Valla territooriumil esineb vähemalt 30 erinevat mullatüüpi, valdavalt on tegemist paepealsete muldadega ning mulla viljakus on üldjuhul hea.

1.4.2.5 Põhjavesi

Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi. Põhjaveekiht on vett sisaldav ja andev maapõue osa. Põhjavee kasutamise ja kaitsega seotud õigused ja kohustused tulenevad vastavalt veeseaduses sätestatule. Jõelähtme valla veevarustus toimub põhjavee baasil. Valla põhjaveeressurssideks on Siluri- Ordoviitsiumi (S-O), Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) ja Kambrium-Vendi (Cm-V) veekihid. Individuaalmajapidamiste veevarustuseks kasutatakse ka pinnalähedase kvaternaari setete vett. Ühisveevarustuse allikana omavad praktilist tähtsust O-Cm ja Cm-V veekompleksid. Ordoviitsiumi–Kambriumi (O–Cm) veekihi põhjavesi levib peaaegu kogu Eestis Alam– Ordoviitsiumi Pakerordi lademe (O1pk) ja Alam–Kambriumi kihistute liivakivis ja aleuroliidis. Veekihi põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest suhteliselt kaitstud. Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes. Vettandvateks lademeteks Jõelähtme valla piirkonnas on Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe Kallavere kihistu ja Alam- Kambriumi Tiskre kihistu nõrgalt tsementeerunud peeneteraline liivakivi ja aleuroliit paksusega 25-30 m, avamusalal 0-25 m, mis on kaetud Pakerordi lademe glaukoniitsavi ja diktüoneemakildaga, paksusega 5-9 m. Veekihi lamamiks on Alam-Kambriumi Lontova kihistu savi kogupaksusega kuni 50-60 m. Veekompleksi väljealal, kus vettandvate kivimite paksus on 5-20 m, on põhjavesi nõrgalt surveline või kohati survetu. Põhjavett kasutavad seal valdavalt üksiktarbijad. Puurkaevude tootlikkus on väike 0,1 kuni 1,0 l/s veepinna alanemisega 4-6 m. Väljealast lõuna poole veekompleksi paksus ja veeandvus suurenevad

23 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

ning O-Cm veekompleksi põhjavesi on oluliseks ühisveevarustuse allikaks. Puurkaevude tootlikkus on seal 2,0 luni 5,0 l/s veepinna alandusel 10-15 m. Vee keemiline koostis vastab enamasti joogivee nõuetele. Ligikaudu 80% veekihi levikualast on pehme veega, üldkaredus 1,5–5 mg/l. Ligi pooltes puurkaevudes ei vasta looduslik vesi rauasisalduse osas joogivee nõuetele, mistõttu vett tuleb joogiveeks kasutamisel käidelda raua kõrvaldamiseks (kohati ka mangaan). Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt põhjaveekihi väike veejuhtivus. Kambriumi-vendi (Cm-V) põhjaveekompleks on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksina on Cm-V veekompleks klindieelsel madalikul ja mattunud orgudes. Veekompleksi vettandvateks kivimiteks on Alam-Kambriumi Lontova lademe alumise kihi ja Vendi ladestu liivakivi. Ülemiseks kaitsekihiks on veekompleksi peal lasuv Lontova lademe kuni 60 m paksune „sinisavi”, mis kindlustab põhjavee väga hea kaitstuse. Mattunud orgudes, kus Lontova savi on läbi lõigatud, on kvaternaarisetetega kaetud Cm-V veekompleksi põhjavesi keskmiselt kuni piisavalt kaitstud. Alamvesikonna põhjapoolsel alal kasutatakse Cm-V veekompleksi põhjavett ühisveevarustuse ja tootmisvee allikana väga intensiivselt. Puurkaevude tootlikkus on 3,0 kuni 10,0 l/s veetaseme alandusel 2-5 m Põhjaveekihi vesi on surveline. Üldiselt vajab Kambrium-Vendi vesi joogiveeks kasutamisel töötlemist, ülenormatiivselt esineb vees rauda, mangaani, piirkonniti võib täheldada ka ülenormatiivset kloriidide ja/või radionukliidide sisaldust. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu. Valla põhjaveevarud on ohustatud põllumajandusest, tööstusest ja olmest tulenevast reostusest. Põhjavee kaitset ei saa vaadata eraldi ühe haldusüksuse vaid kogu piirkonna ulatuses, sest veeressursi kasutamine toimub kompleksselt – koos Tallinna linna ja tema tagamaaga. Jõelähtme vallale ja Loo alevikule kinnitatud põhjaveevarude tabel on esitatud käesoleva arendamise kava peatükis 1.2.1 (Põhjaveevarude uuringud).

1.4.2.6 Põhjavee kaitstus

Põhjavee kaitstus on maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi loodusliku kaitstuse hinnang maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Valla veevarude reostuskaitstusest annab ülevaate allolev skeem, millelt selgub, et Neeme ja Kaberneeme asulad kuuluvad kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Kostivere, Haljava, Saha ja Liivamäe asulad kuuluvad seevastu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alale.

24 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Joonis 1. Jõelähtme valla põhjavee kaitstus (Eesti põhjavee kaitstuse kaart, Maa-amet)

Vastavalt Veeseaduse paragrahvile 2613 jagunevad alad põhjaveekihi kaitstuse järgi alljärgnevalt: 1) kaitsmata põhjaveega alaks loetakse karstialad ja alvarid ning ala, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht; 2) nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht; 3) keskmiselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht; 4) suhteliselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle viie meetri paksune savi- või liivsavikiht; 5) kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega. Vastavalt veeseaduse paragrahvile 28 loetakse veehaarde sanitaarkaitsealaks joogivee võtmise kohta ümbritsevat maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Samas on sätestatud, et põhjaveehaardele peab moodustama sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 meetri raadiuses ümber puurkaevu või 50 meetri kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 meetri raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude.

1.4.2.7 Pinnavesi

Loo ja Iru asulad piirnevad Pirita jõega. Pirita jõe seisund on hinnatud enamjaolt kesiseks (Harju alamvesikonna veemajanduskava). Selle põhjustajateks on kõrgenenud BHT5 ja fosfori sisaldus, mis viitavad ilmsele heitvee mõjule. Väikeasulad ja intensiivne

25 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

põllumajandus koos kaasneva hajureostusega mõjutavad oluliselt pinnavee kvaliteeti. Pirita valgala kuulub ka Tallinna joogiveehaardevõrku. Kalanduslikult kuulub Pirita jõe keskjooks enamikus haugijõe ja kärestikuline alamjooks forellijõe tüüpi. Tallinna pinnaveehaare koosneb Ülemiste järvest ja Pirita, Jägala ning jõgedele rajatud pinnaveehaarete süsteemidest vee juhtimiseks Ülemiste järve. Järve enda looduslik valgala on väike (Kurna oja valgalaga 52 km²). Piisava veevaru tagamiseks on rajatud Pirita, Jägala, Soodla ja Pärnu jõgede baasil veehaardesüsteem. See koosneb jõgedele rajatud hüdrosõlmedest ja veehoidlatest ning neid ühendavatest kanalitest. Kokku on rajatud süsteemi toimimiseks kanaleid 66,1 km ja torujuhet 2,1 km. Kogutud vesi koondub Pirita jõel Vaskjalas, kus see juhitakse Ülemiste järve Pirita-Ülemiste kanali kaudu. Pirita jõgi Vaskjala veehoidla paisust suubumiseni Soome lahte kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (kinnitatud keskkonnaministri 15.06.2004 a määrusega nr 73 (RTL 2004, 87, 1362)). Vastavalt Looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on seal keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Vastavalt keskkonnaministri 2002. a määrusele nr 58 «Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded kuulub Pirita jõgi ka lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Pirita jõe osad (Pirita jõe hoiuala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala) kuluvad Natura 2000 nimistusse. Allolevas tabelis on toodud Keskkonnaregistrile tuginedes Jõelähtme vallas olevad või sellega puutuvad pinnaveekogud.

Tabel 6. Jõelähtme valla pinnaveekogud (Keskkonnaregister, 2015)

Veepeegli Pikkus lisaharudega, Registrikood Veekogu nimi Tüüp pindala, ha km VEE1088700 Aruküla peakraav Peakraav - 9,8 VEE1087900 Jõelähtme jõgi Jõgi - 49,2 Jägala jõgi ( jõgi; ülemjooksul: VEE1083500 Jõgi - 115,8 Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi) Kaberla oja VEE1083100 Oja - 18 (Kaberneeme oja) VEE1400032 Klaukse kraav Kraav -

VEE1083200 Kodasoo oja Oja - 7,1 VEE1087921 Koogiveski kraav Kraav -

VEE1088800 Kostivere peakraav Peakraav - 5,8 VEE1089100 Kroodi oja Oja - 5,2 Linnamäe paisjärv VEE2024510 Paisjärv 31,1 - (Linnamäe veehoidla) VEE2024520 Lundi paisjärv Paisjärv 0,6 - Maajärv Looduslik VEE2000600 2,4 - (Rammusaare järv) järv VEE1089001 Madikse kraav Kraav - - VEE1088900 Männimäe peakraav Peakraav - 2,6

26 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

VEE2006170 nimetu Tehisjärv 8,1 - VEE2005960 nimetu Tehisjärv 3 - VEE2006140 nimetu Tehisjärv 6,5 - VEE2005990 nimetu Tehisjärv 13,8 - VEE2001410 nimetu Tehisjärv 2,6 - VEE2005970 nimetu Tehisjärv 5,3 - VEE2005980 nimetu Tehisjärv 2,7 - VEE2005940 nimetu Tehisjärv 5,7 - VEE2005930 nimetu Tehisjärv 36,9 - Looduslik VEE2006300 nimetu 1,1 - järv VEE2006150 nimetu Tehisjärv 1,1 - VEE2005950 nimetu Tehisjärv 28,5 - VEE2006160 nimetu Tehisjärv 2,4 - VEE2006260 nimetu Tehisjärv 1,3 - VEE4100100 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4300200 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4406600 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4406700 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4500100 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4500200 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4512300 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4500300 (nimi teadmata) Allikas - - VEE1089200 Pirita jõgi Jõgi - 116,7 Raasiku- VEE1087800 peakraav (Kihmla Peakraav - 11,6 kraav) Rammusaare laht Looduslik VEE2000500 (Rammusaare järv) 1,3 - järv (Rammusaare järv) VEE1092800 Saha peakraav Peakraav - 5,4 VEE1092700 Soodevahe peakraav Peakraav - 4,4 Suurlageda oja (Jundi VEE1083400 Oja - 4,9 oja) VEE2024530 Tammiku veehoidla Paisjärv 0,8 - VEE1400081 Uusküla kraav Kraav - - Valkla oja (Tohila, VEE1082800 Oja - 12,5 Tohilka oja) Võerdla peakraav VEE1089000 Peakraav - 5,7 (Kallavere oja)

27 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.4.2.8 Tehiskeskkond

Jõelähtme vald piirneb Tallinna linnaga, mis on Eesti tähtsaim tööstus-, transpordi-, kommunikatsiooni- ja kultuurikeskus. Kõik see loob eelduse Jõelähtme valla majandussektori kasvule. Samuti mõjutab valla arengut oluliselt Tallinn-Peterburi maantee, kui suure liikluskoormusega rahvusvahelise magistraali kulgemine läbi valla territooriumi. Muuga sadam, mille lääneosa külgneb vallaga ning idaosa asub valla territooriumil, tingib mere- ja raudteetransiidi arendamist piirkonnas. Maagaasiga on varustatud Loo ja Kostivere alevikud ja mõlemas töötavad kaugkütte katlamajad maagaasil. Saha külas asub maagaasi jaotusjaam. Jõelähtme vallas asub 11 reoveepuhastit. Loo aleviku reoveepuhasti on tänaseks suletud ning piirkonna reovesi suunatakse survetorustikuga Tallinna linna reoveepuhastisse. Jõelähtme vallas asub 2003. aastal avatud uus Tallinna prügila (Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus), mille nõrgvesi suunatakse samuti survetorustikuga puhastamiseks Tallinna linna reoveepuhastisse. Potentsiaalsed reostusallikad on alljärgnevad: 1) AS HKSCAN Etonia (endine AS Tallegg) tootmisettevõtted Loo alevikus ning Saha ja Tellivere kanalad; 2) OÜ Kikas; 3) OÜ Lunden Food; 4) OÜ Muna Foods; 5) OÜ Lindström pesumaja Loo alevikus; 6) AS Aatme Koplimetsa loomafarm; 7) AS Haljava loomafarm Haljava ja Sambu külades; 8) Maardu põhja ja lõuna fosforiidi karjäärid; 9) Jõelähtme ja Saha asulate kalmistud; 10) Loo ja Kostivere asulate suletud prügilad; 11) Tallinna linna prügila; 12) Naftasaaduste hoidmisehitised, Maardu ja Muuga piirkonnas; 13) Kütusetanklad ja katlamajade kütusemahutid Kostivere ja Loo asulates; 14) Raudtee Loo, Maardu ja Muuga asulate ning Muuga sadama ja Uusküla piirkonnas; 15) Vallas asuvad 11 reoveepuhastit (Saha lindlad, Maardu elamud, golfikeskus, Koplimetsa farm, Tellivere lindlad, Kostivere alevik, Haljava asula, Kalevi ÜJP Jägalas, Ihasalu puhkebaas, Neeme asula ja Muuga sadam).

1.5 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

1.5.1 Jõelähtme valla üldandmed

Jõelähtme vald asub Ida-Harjumaal. Vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Soome lahega. Rannajoon on kääruline, seda liigendab mitu poolsaart (Tahkumäe ja Koljunuki neem, Ihasalu ja Kaberneeme poolsaar) ja Soome lahe väikelahte (Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga). Valda kuuluvad ka väikesaared: (102,6 ha), Laiakari (0,2 ha), Allu (1,6 ha), (34,3 ha), (12,5 ha), Umblu (1,6 ha), Väike- ehk Põhja-Malusi ja Suur- ehk Lõuna- Malusi (3,1 ja 7,0 ha) ning Vahekari (0,6 ha). Idas piirneb Jõelähtme vald 18 km ulatuses Kuusalu vallaga ja 8 km ulatuses Anija vallaga; lõunas 20 km ulatuses Raasiku vallaga; lõunas ja läänes 8 km ulatuses Rae vallaga; läänes 3

28 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

km ulatuses Tallinna linnaga, 1 km ulatuses Viimsi vallaga ja 22 km ulatuses Maardu linnaga. Jõelähtme valla territooriumil voolab Jõelähtme jõgi (kogupikkusega 46 km), mis ühineb 3 km enne Ihasalu lahte suubumist Jägala jõega (97 km). Idas on valla piiriks Pirita jõgi (105 km). Valla kogupindala on 211 km². Valla territoorium on jaotatud 33 külaks ja 2 alevikuks, milledeks on: Kostivere ja Loo alevik ning Aruaru, , Haljava, Ihasalu, Iru, Jõelähtme, Jõesuu, Jägala, Jägala-Joa, Kaberneeme, Kallavere, Koila, Koipsi, Koogi, , Kullamäe, Liivamäe, Loo, Maardu, Manniva, Neeme, Nehatu, Parasmäe, Rammu, Rebala, Rohusi, , Saha, Sambu, Uusküla, , Võerdla, Ülgase küla. Piirnemine Tallinna linnaga kui riigi tähtsaima tööstus-, transpordi-, kommunikatsiooni- ja kultuurikeskusega loob eeldused majanduslikule kasvule Jõelähtme vallas. Tallinn-Peterburi maantee kui suure koormusega rahvusvahelise magistraali kulgemine läbi valla territooriumi mõjutab oluliselt valla arengut. Prognoositav on maanteeäärse teeninduse ja kaubandusega seotud ettevõtluse arendamine, samuti maa- ja ehitustaotluste kasv majandustegevuseks maantee tsoonis. Muuga Sadama külgnemine valla territooriumiga tingib spetsiifilise ettevõtluse arenemise valla territooriumil. Pikk ja liigendatud rannajoon on oluliseks valla asendigeograafiliseks eelduseks. See võimaldab arendada nii puhke- kui turismimajandust. Valla territooriumil on 3 kooli, 3 lasteaeda, 3 rahvamaja, 1 päevakeskus vanuritele, 5 raamatukogu, 2 ambulatooriumi, 1 spordihoone koos ujulaga ja 3 kalmistut. Piirkond on rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Sealsed põliskülad on säilitanud oma arhailise miljöö. Jõelähtme valla muistsel kultuurmaastikul on moodustatud Rebala muinsuskaitseala. Muinsuskaitseala infopunkt-muuseum asub Jõelähtme külas Tallinna–Narva maantee ääres. Ühtekokku on Jõelähtme vallas muinsuskaitse alla võetud 347 arheoloogia-, 34 arhitektuuri- , 22 kunsti- ja 5 ajaloomälestist. Looduse kaitsealadest asuvad vallas Kostivere ja Ubari maastikukaitseala, suurem osa Kolga lahe ja väike osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast ning Ülgase- hoiuala. Jõelähtme valla asendiplaan, kus nähtub arendamise kava piirkonna asulate paiknemine on esitatud alljärgneval joonisel:

29 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Joonis 2. Jõelähtme valla ja asulate asend (X-GIS, Maa-amet)

1.5.2 Jõelähtme valla elanikkond

Kuna Jõelähtme vald asub Tallinna lähitsoonis, siis Jõelähtme valla elanikkonna kujunemist on suuresti mõjutanud Tallinna linn. Jõelähtme valla elanike arvu muutuste dünaamikas avalduvad Tallinna lähitsoonile iseloomulikud tendentsid, kus Tallinnaga piirnevate naabervaldade elanikkond peamiselt Tallinna ning mujalt piirkondadest tulnud elanikkonna arvel pidevalt suureneb. Alates 1980-datest aastatest on Jõelähtme valla elanike arv pidevalt suurenenud, mis on jätkunud siiani. Kuigi valla elujõulisuse suurendamise vajaduse ja sissetulekute võimaliku suurenemise tõttu on vallad elanikkonna juurdevoolust ja tootmise (ettevõtluse) ning elamuehituse laienemisest huvitatud, toob see omakorda kaasa uusi probleeme ja avaldab mõju valla keskkonna seisundile. Lisaks elanike arvu pidevale suurenemisele toimub Tallinna ja Maardu linna ning Jõelähtme valla vahel elanike tihe pendelliikumine. Tallinna ja Maardu suunas sõidetakse töökohta või haridus- ja teenindusasutustesse - üle 60 % valla töötajatest töötab väljaspool valda. Linnadest sõidetakse põhiliselt puhkekohtadesse. Tänu mereäärsele asendile ja arvukatele kultuuri- ja loodusväärtustele on valla territoorium suure rekreatiivse potentsiaaliga. Valla geograafiline asend on soodne elanikkonna juurdekasvuks ka tulevikus. Seda soodustavad alljärgnevad tegurid: 1) paiknemine mere ääres ning Tallinna lähitsoonis soodustab valla majandusliku ja puhkemajandusliku potentsiaali ärakasutamist, vallas on elujõulised asulad ;

30 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

2) paiknemine Tallinna ja Maardu linna ning Muuga sadama naabruses lahendab suures osas tööjõu rakendatuse probleemid, kuid toob kaasa elanikkonna tööalase pendelliikumise. Jõelähtme valla tellimusel oli 2007. aastal koostatud rahvastiku prognoos kuni aastani 2025 kolmele stsenaariumile – optimistlik, pessimistlik ja mõõdukas – ning selle tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis. Koos varasema prognoosiga on kõrvutatud ka 2014. aastal Jõelähtme Vallavalitsuse poolt koostatud uus rahvastikuprognoos aastateks 2015-2032.

Tabel 7. Jõelähtme valla rahvastiku prognoosid aastani 2032

2007. a prognoos 2014. a prognoos Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas 2007 5 457 5 457 5 457 - 2008 5 791 5 388 5 591 - 2009 6 131 5 317 5 727 - 2010 6 478 5 241 5 866 - 2011 6 833 5 163 6 008 - 2012 7 193 5 082 6 151 - 2013 7 561 4 998 6 297 - 2014 7 935 4 910 6 445 6 125 2015 8 313 4 819 6 593 6 152 2016 8 693 4 727 6 741 6 174 2017 9 073 4 633 6 888 6 194 2018 9 454 4 537 7 034 6 210 2019 9 837 4 440 7 179 6 222 2020 10 220 4 341 7 323 6 230 2021 10 605 4 240 7 467 6 236 2022 10 990 4 138 7 610 6 240 2023 11 378 4 034 7 752 6 242 2024 11 768 3 929 7 894 6 241 2025 12 161 3 823 8 036 6 238 2025 - - - 6 235 2026 - - - 6 231 2027 - - - 6 226 2028 - - - 6 220 2029 - - - 6 213 2030 - - - 6 206 2031 - - - 6 199

On näha, et tegelik olukord on realiseerunud pessimistliku ja mõõduka prognoosi vahemikus.

31 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Jõelähtme valla elanike registri andmetel oli valla elanike arv 2014. aasta 01. jaanuari seisuga 6126. Asulate ja külade lõikes jaguneb valla elanikkond vastavalt allolevas tabelis toodule.

Tabel 8. Jõelähtme valla elanike arv aastatel 2006-2014 asulate kaupa

Asustus- Muutus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2014 üksus kokku KOV 26 35 46 45 55 70 86 87 61 täpsusega Aruaru 88 88 88 93 92 86 90 86 -2 Haapse 36 37 41 41 47 49 54 60 24 Haljava 144 142 155 153 145 138 139 138 -6 Ihasalu 27 29 31 43 49 53 47 56 29 Iru 267 290 312 331 337 349 369 375 108 Jõelähtme 100 99 107 107 113 114 116 121 21 Jõesuu 52 58 68 87 90 92 91 89 37 Jägala 228 139 131 128 136 136 136 114 -114 Jägala-Joa 35 36 37 35 35 31 35 31 -4 Kaberneeme 96 106 105 117 135 127 125 125 29 Kallavere 121 131 148 139 142 134 99 108 -13 Koila 10 12 14 14 15 15 16 16 6 Koipsi 1 2 2 1 1 1 1 1 0 Koogi 91 95 105 107 126 126 131 131 40 Kostiranna 18 19 33 31 34 35 32 31 13 Kostivere 749 746 723 733 768 759 754 764 15 alevik Kullamäe 9 8 8 8 8 8 12 15 6 Liivamäe 56 65 82 114 154 171 200 238 182 Loo 16 17 21 24 25 27 26 30 14 Loo alevik 2 131 2 104 2 091 2 090 2 046 2 054 2 017 1 935 -196 Maardu 128 121 112 115 123 132 130 132 4 Manniva 36 39 39 47 50 55 60 85 49 Neeme 167 178 212 239 246 270 280 271 104 Nehatu 22 22 23 22 20 20 18 20 -2 Parasmäe 41 41 42 42 37 44 41 56 15 Rammu ------1 1 1 Rebala 129 145 151 156 157 167 161 176 47 Ruu 80 83 83 85 87 84 91 96 16 Saha 98 118 131 127 126 132 140 135 37 Sambu 17 22 22 21 21 26 31 30 13

32 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Asustus- Muutus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2014 üksus kokku Saviranna - - - - - 18 69 74 74 Uusküla 239 277 302 341 360 361 366 364 125 Vandjala 50 49 46 49 52 43 43 43 -7 Võerdla 14 15 11 11 10 10 11 11 -3 Ülgase 90 89 85 90 95 91 84 81 -9 KOKKU 5 412 5 457 5 607 5 786 5 937 6 028 6 102 6 126 714

Võib eeldada, et vallas ning eriti mereäärsetes külades ja asulates toimub jätkuv elamuehitus.

1.5.3 Ettevõtlus ja asutused

1.5.3.1 Loo alevik

Nõukogude perioodil oli Loo monofunktsionaalne asula, mille keskmes asus linnukasvatus ja munatootmine. Tallinna Linnuvabrik alustas tegevust 1956. aastal. 1982. aasta 1. novembril liideti Tallinna Linnuvabrikuga Kostivere sovhoos, moodustus Tallinna Näidislinnuvabriksovhoos. 1991. aasta on Linnuvabriku suurima toodangu aasta - toodeti 211 miljonit muna ja 1891 tonni liha. AS Tallegg asutati 1993. aasta 1. märtsil. Tootmise vähenemise tõttu on osa endise tootmisbaasi hoonetest ja rajatistest Loo alevikus müüdud teistele eraettevõtjatele ning osa seisavad kasutamata. Teine suurem eraettevõte Loo alevikus on AS Lindström, kes tegeleb rõivaste ja vaipade puhastamisega. Lisaks ülalnimetatutele paikneb Loo alevikus rida väiksemaid ettevõtteid, kes tegutsevad kaubanduse, teeninduse (s.h. soojatootmine), puidutöötlemise, masinaehituse valdkonnas.

1.5.3.2 Iru küla

Iru külas asub Iru Tööstuspark, kuhu tänaseks on kolinud Hawaii Express oma tootmis- teenindusbaasiga, EU GIG , Viamer Grupp OÜ, Overok Kinnisvara , Logistika Pluss OÜ. Lähimatel aastatel on oodata Iru Tööstuspargis ettevõtluse hoogustumist, kuna infrastruktuur on suures osas tänaseks valminud.

1.5.3.3 Uusküla

Uusküla küla põhjaosas paikneb Muuga sadama idakompleks. Muuga sadamas asub Muuga tööstuspark, mille territoorium asub kokku 75 hektaril. Sadamas asub söeterminaal, vabatsoon ja raudteejaam. Sadama piirkonda on rajatud pandipakendite kogumiskeskus (OÜ Eesti Pandipakend), betoonitehas (Muuga Betoonelement, Hoidla tee 17) ja veduridepoo (Hoidla tee 16R). AS Tallinna Sadam kavatseb rajada idakompleksi 27 hektari suurusele maa-alale uue konteinerite terminaali ning ligikaudu 400 meetri pikkuse uue kailiini. Muuga sadam läänekompleks asub Viimsi valla territooriumil.

1.5.3.4 Kostivere alevik

Asulas asuvad lasteaed (120 last ja 32 õpetajat ning töötajat), põhikool (100 õpilast, 30 õpetajat ning töötajat), postkontor, raamatukogu, perearstikeskus, päevakeskus, kauplused Kodukaup ja Nurga Pood ning baar. Autoremonditöökoda OÜ Arupo, teraviljakasvataja TÜ Kostivere Tera, kaubaaluste tootja OÜ Nelico, köögiviljade ja aiasaaduste kasvataja OÜ

33 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Naeris, söödalisandite ja jõusööda tootja OÜ Serdna & Ko, transpordifirma Tranko Transport OÜ. Kostiveres tegutseb 11 korteriühistut. Kostiveres töötab AS-i ADVEN kaugkütte katlamaja ning OÜ Loo Vesi reoveepuhasti. Varasemalt on asulas töötanud loomafarm, juustutööstus ning tapamaja (tapamaja on tänaseks rekonstrueeritud ning alustab peatselt tööd). Enamik asutustest ja ettevõtetest ei tarbi tootmiseks vett ega tooda keskmisest enam reovett. Põhiliselt saadetakse ühiskanalisatsiooni olmereovett.

1.5.3.5 Haljava küla

Asulas asub taime- ja loomakasvatusega tegeleva OÜ Haljava loomafarm. Farmis on lüpsikarja suurus ligikaudu 220 looma ja lisaks ligikaudu 230 noorlooma. Farmis töötab 22 töötajat.

1.5.3.6 Kaberneeme küla

Asulas asub rahvamaja, raamatukogu, kauplus ja sadamas OÜ Manuresta poolt opereeritav kohvik-restoran ning külalistemaja. Kaberneeme sadam pakub jahtidele ja teistele väikelaevadele sadamateenust. Tootmisettevõtted külas puuduvad.

1.5.3.7 Liivamäe küla

Asulas paiknevad peamiselt elumajad, tootmisettevõtted külas puuduvad. Ettevõtluse ja tootmisega tegelevad ettevõtted paiknevas külaga vahetult piirnevas Loo alevikus ja Maardu linnas.

1.5.3.8 Neeme küla

Asulas asuvad Mudila lasteaed (32 last ja 14 õpetajat ning töötajat), algkool (23 õpilast ja 10 õpetajat ning töötajat), rahvamaja, raamatukogu, Ihasalu postipunkt, OÜ-le Neeme Kaubandus kuuluv kauplus ja OÜ-le Kolm Kala kuuluv baar „Wana Kala“, töötab ka uus kalarestoran. Sisekaitseakadeemia haldusalas tegutsenud Piirivalve kolledži teenistuskoerte koolituskeskuse on tänaseks likvideeritud ning keskuse ruumidesse on kolitud Neeme lasteaed. Külas tegutseb MTÜ Neeme Merekultuuriselts ja MTÜ Neeme Naiste Rannavalveselts. Tootmisettevõtted külas puuduvad.

1.5.3.9 Saha külas

Asulas asuvad AS-le HKScan (endise nimega Tallegg) kuuluvad Saha ning Tellivere kanalad. Tellivere lindlate tootmisvõimsus on 657 600 noorlindu aastas. Tellivere lindlas tekib ligikaudu 240 m³ reovett aastas, mis juhitakse OÜ-le Loo Vesi kuuluvasse reoveepuhastisse. AS-le HKScan Estonia on väljastatud Tellivere lindlate jaoks keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-205018. Saha broilerifarmi tootmisvõimsus on 624 000 lindu aastas ja Saha sugunoorlinnufarmil 82 500 lindu aastas. Saha lindlates tekib ligikaudu 1000 m³ reovett aastas, mis juhitakse OÜle Loo Vesi kuuluvasse ühiskanalisatsiooni. Saha sugunoorlinnufarmis tekib ligikaudu 160 m³ reovett, mis juhitakse kolmekambrilisse septikusse ning immutatakse seejärel pinnasesse. AS-le Talleg on väljastatud Saha lindlate jaoks keskkonnakompleksluba nr L.KKL.H-205018.

1.5.3.10 Laheranna piirkond

Tegemist on elamupiirkonnaga, tootmisettevõtted puuduvad.

34 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.5.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste kasutajad

Allolevas tabelis on toodud OÜ Loo Vesi andmetele tuginedes saadud vee- ja kanalisatsiooniteenuseid kasutavate elanike olemasolevad ja prognoositavad arvud; prognoos põhineb konsultandi arvutustel.

Tabel 9. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Loo alevikus (prognoos 2026. a-ni)

Loo 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 1 970 1 935 1 935 1 935 1 935 1 935 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 1 962 1 935 1 935 1 935 1 935 1 935 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 100% 100% 100% 100% 100% 100% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 1 955 1 935 1 935 1 935 1 935 1 935 Osakaal kogu elanikkonnast, % 99% 100% 100% 100% 100% 100%

Tabel 10. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Iru külas (prognoos 2026. a-ni)

Iru 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 376 375 380 385 390 430 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 376 375 380 385 390 430 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 100% 100% 100% 100% 100% 100% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 340 348 356 364 372 430 Osakaal kogu elanikkonnast, % 90% 93% 94% 95% 95% 100%

Tabel 11. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Uusküla külas (prognoos 2026. a-ni)

Uusküla 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 100% 100% 100% 100% 100% 100% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 0 0 0 0 0 900 Osakaal kogu elanikkonnast, % 0% 0% 0% 0% 0% 90%

35 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 12. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Kostivere alevikus (prognoos 2026. a- ni)

Kostivere 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 767 764 779 795 811 970 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 744 741 755 779 795 951 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 97% 97% 97% 98% 98% 98% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 667 665 678 708 722 863 Osakaal kogu elanikkonnast, % 87% 87% 87% 89% 89% 89%

Tabel 13. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Haljava külas (prognoos 2026. a-ni)

Haljava 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 142 138 138 138 138 138 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 48 48 48 48 48 48 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 34% 35% 35% 35% 35% 35% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 48 48 48 48 48 48 Osakaal kogu elanikkonnast, % 34% 35% 35% 35% 35% 35%

Tabel 14. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Kaberneeme külas (prognoos 2026. a- ni)

Kaberneeme 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 132 125 125 125 125 125 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 75 100 100 100 100 120 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 57% 80% 80% 80% 80% 96% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 0 0 0 0 0 0 Osakaal kogu elanikkonnast, % 0% 0% 0% 0% 0% 0%

36 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 15. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Liivamäe külas (prognoos 2026. a-ni)

Liivamäe 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 224 239 245 250 255 295 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 210 223 230 240 250 295 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 94% 93% 94% 96% 98% 100% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 208 220 230 240 250 295 Osakaal kogu elanikkonnast, % 93% 92% 94% 96% 98% 100%

Tabel 16. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Neeme külas (prognoos 2026. a-ni)

Neeme 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 286 271 271 271 271 271 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 286 271 271 271 271 271 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 100% 100% 100% 100% 100% 100% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 210 223 230 235 240 250 Osakaal kogu elanikkonnast, % 73% 82% 85% 87% 89% 92%

Tabel 17. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Saha külas (prognoos 2026. a-ni)

Saha 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 130 135 135 135 135 135 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 18 20 20 20 20 120 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 14% 15% 15% 15% 15% 89% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 0 0 0 0 0 120 Osakaal kogu elanikkonnast, % 0% 0% 0% 0% 0% 89%

37 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 18. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Laheranna piirkonnas (prognoos 2026. a-ni)

Laheranna 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 0 0 6 18 30 423 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 0 0 6 18 30 423 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % - - 100% 100% 100% 100% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 0 0 6 18 30 423 Osakaal kogu elanikkonnast, % - - 100% 100% 100% 100%

1.5.5 Vee- ja kanalisatsioonitariifid

Allolevas tabelis on toodud OÜ Loo Vesi poolt Jõelähtme valla haldusterritooriumil osutatava veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad alates 1. oktoobrist 2012.

Tabel 19. OÜ Loo Vesi vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad alates 01.10.2012

Teenuse nimetus KM-ta KM-ga Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele (EUR/m3) 0,651 0,78 Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele (EUR/m3) 1,407 1,69 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele 1,533 1,84 isikutele (EUR/m3) Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele 2,224 2,67 isikutele (EUR/m3)

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse koondtariif füüsilistele isikutele on 2,62 EUR/m3 koos KM-ga.

1.5.6 Leibkonna sissetulek ja maksevõime

Tabel 20. Leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek Harju maakonna ja Eesti kohta (EUR)

2008 2009 2010 2011 2012 Harjumaa 519,50 472,80 452,80 495,60 550,70 Kogu Eesti 420,00 394,20 380,40 414,50 457,20 Allikas: Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli Harju maakonna leibkonnaliikme keskmine ühe kuu netosissetulek 2012. a 550,70 EUR. Sellest numbrist on lähtutud tariifiprognoosides tariifi taskukohasuse hindamisel. Arvestuslikult on leibkonnaliikme kulutus vee- ja kanalisatsiooniteenusele (arvestades ühiktarbimiseks 100 l/in*d) 7,86 EUR/kuus ehk 1,4% kuu keskmisest netosissetulekust.

38 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulule leibkonna liikme sissetuleku suhtes loetakse 3-4%, seega on hetke seisuga tariifid aktsepteeritaval tasemel.

1.5.7 Arvete laekumine

OÜ Loo Vesi andmetel on vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatud arvete laekumise protsent on olnud viimastel aastatel 99-100% ehk ebatõenäoliselt laekuvateks arvetest on tunnistatud keskmiselt 0-1% aastas. Üldjuhul tuleneb see äriettevõtete pankrotistumisel või „ärakadumisel” maksmata arvetest. Kinnisvaraturu languse ja Eesti majandusraskuste valguses, kus võib eeldada kinnisvaraarendajate jt äriettevõtete makseraskuste suurenemist, võib arvestada, et finants-prognoosides 1%-lise arvete mittelaekumise kasutamine on suhteliselt konservatiivne lähenemine.

1.5.8 Kohalik omavalitsus

1.5.9 Jõelähtme Vallavolikogu

Jõelähtme vallavolikogu on 17 liikmeline. Volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõikes 1. Volikogu tööorganid vastavalt valla põhimäärusele on: 1) eestseisus; 2) alatised komisjonid; 3) ajutised komisjonid. Volikogu on 31.08.2014 seisuga moodustanud järgmised komisjonid: 1) revisjonikomisjon 2) arengukomisjon; 3) hariduskomisjon; 4) keskkonnakomisjon.

1.5.10 Jõelähtme Vallavalitsus

Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, valla põhimäärusest ja teistest volikogu õigusaktidest. Vallavanema haldusalas töötab kantselei, finantsosakond (raamatupidamine), maa- ehitus- ja keskkonnaosakond, haridus- kultuuri- ja sotsiaalosakond.

1.5.11 Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta, veekadu

Allolevas tabelis on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse tootmise ja tarbimise mahtude hetkeseis ning prognoos aastani 2026.

39 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 21. Vee tootmine ning tarbimine Loo alevikus aastatel 2013-2026

Loo 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi, m3/a 264 906 231 400 216 753 216 753 216 753 216 753 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/a 222 914 186 704 184 240 184 240 184 240 184 240 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 611 512 505 505 505 505 Veetarbimine 1 inimese kohta, 90 93 90 90 90 90 liitrit/päevas Tarbitud (müüdud) vesi, % toodetud 84% 81% 85% 85% 85% 85% veest Veekaod, m3/a 41 992 44 696 32 513 32 513 32 513 32 513 Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi, 182 615 154 856 154 342 154 342 154 342 154 342 m3/a s.h. eraisikutelt, m3/a 63 185 64 079 63 565 63 565 63 565 63 565 s.h. asutustelt, m3/a 119 430 90 777 90 777 90 777 90 777 90 777 s.h. Ettevõtetelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal ja sademevesi, % 20% 20% 20% 20% 20% 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 228 269 193 570 192 927 192 927 192 927 192 927 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 625 530 529 529 529 529

Tabel 22. Vee tootmine ning tarbimine Iru külas aastatel 2013-2026

Iru 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi, m3/a 21 686 26 129 25 769 24 309 24 567 26 630 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/a 15 396 17 881 18 038 18 232 18 425 19 973 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 42 49 49 50 50 55 Veetarbimine 1 inimese kohta, 108 106 106 106 106 106 liitrit/päevas Tarbitud (müüdud) vesi, % toodetud 71% 68% 70% 75% 75% 75% veest Veekaod, m3/a 6 290 8 248 7 731 6 077 6 142 6 658 Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi, 10 778 12 335 16 098 16 407 16 717 18 961 m3/a s.h. eraisikutelt, m3/a 10 186 10 011 13 774 14 083 14 393 16 637 s.h. asutustelt, m3/a 592 2 324 2 324 2 324 2 324 2 324 s.h. Ettevõtetelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal ja sademevesi, % 20% 20% 20% 20% 20% 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 13 473 15 419 20 122 20 509 20 896 23 701

40 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

m3/a Reovee kogused, m3/päevas 37 42 55 56 57 65

Tabel 23. Vee tootmine ning tarbimine Uusküla külas aastatel 2013-2026

Uusküla 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi, m3/a 12 000 12 000 12 882 12 882 12 882 12 882 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/a 10 000 10 000 10 950 10 950 10 950 10 950 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 27 27 30 30 30 30 Veetarbimine 1 inimese kohta, 27 27 30 30 30 30 liitrit/päevas Tarbitud (müüdud) vesi, % toodetud 83% 83% 85% 85% 85% 85% veest Veekaod, m3/a 2 000 2 000 1 932 1 932 1 932 1 932 Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi, 0 0 0 0 0 9 855 m3/a s.h. eraisikutelt, m3/a 0 0 0 0 0 9 855 s.h. asutustelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 s.h. Ettevõtetelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal ja sademevesi, % 0 0 0 0 0 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 0 0 0 0 0 12 319 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 0 0 0 0 0 34

Tabel 24. Vee tootmine ning tarbimine Kostivere alevikus aastatel 2013-2026

Kostivere 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi, m3/a 40 199 40 829 40 052 27 480 27 999 33 060 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/a 22 946 22 428 24 031 24 732 25 199 29 754 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 63 61 66 68 69 82 Veetarbimine 1 inimese kohta, 77 76 80 80 80 80 liitrit/päevas Tarbitud (müüdud) vesi, % toodetud 57% 60% 60% 90% 90% 90% veest Veekaod, m3/a 17 253 18 401 16 021 2 748 2 800 3 306 Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi, 20 163 19 937 21 650 22 526 22 934 27 052 m3/a s.h. eraisikutelt, m3/a 18 614 18 085 19 798 20 674 21 082 25 200 s.h. asutustelt, m3/a 1 549 1 852 1 852 1 852 1 852 1 852

41 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

s.h. Ettevõtetelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal ja sademevesi, % 30% 30% 30% 20% 20% 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 28 804 28 481 30 928 28 157 28 668 33 815 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 79 78 85 77 79 93

Tabel 25. Vee tootmine ning tarbimine Haljava külas aastatel 2013-2026

Haljava 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi, m3/a 2 191 1 955 2 029 2 029 2 029 2 029 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/a 2 191 1 955 1 927 1 927 1 927 1 927 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 6 5 5 5 5 5 Veetarbimine 1 inimese kohta, 125 112 110 110 110 110 liitrit/päevas Tarbitud (müüdud) vesi, % toodetud 100% 100% 95% 95% 95% 95% veest Veekaod, m3/a 0 0 101 101 101 101 Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi, 2 191 1 955 1 927 1 927 1 927 1 927 m3/a s.h. eraisikutelt, m3/a 2 191 1 955 1 927 1 927 1 927 1 927 s.h. asutustelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 s.h. Ettevõtetelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal ja sademevesi, % 20% 20% 20% 20% 20% 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 2 739 2 444 2 409 2 409 2 409 2 409 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 8 7 7 7 7 7

Tabel 26. Vee tootmine ning tarbimine Kaberneeme külas aastatel 2013-2026

Kaberneeme 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi, m3/a 2 759 6 088 3 040 1 991 2 083 2 500 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/a 393 1 365 1 520 1 593 1 666 2 250 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 1 4 4 4 5 6 Veetarbimine 1 inimese kohta, 9 36 40 42 44 50 liitrit/päevas Tarbitud (müüdud) vesi, % toodetud 14% 20% 50% 80% 80% 90% veest Veekaod, m3/a 2 366 4 723 1 520 398 417 250

42 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi, 0 0 0 0 0 0 m3/a s.h. eraisikutelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 s.h. asutustelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 s.h. Ettevõtetelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal ja sademevesi, % 0% 0% 0% 0% 0% 0% Puhastisse suunatud reovee kogused, 0 0 0 0 0 0 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 0 0 0 0 0 0

Tabel 27. Vee tootmine ning tarbimine Liivamäe külas aastatel 2013-2026

Liivamäe 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi, m3/a 9 000 9 963 9 328 9 733 10 139 11 964 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/a 7 655 8 967 8 395 8 760 9 125 10 768 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 21 25 23 24 25 30 Veetarbimine 1 inimese kohta, 100 110 100 100 100 100 liitrit/päevas Tarbitud (müüdud) vesi, % toodetud 85% 90% 90% 90% 90% 90% veest Veekaod, m3/a 1 345 996 933 973 1 014 1 196 Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi, 7 358 8 396 8 395 8 760 9 125 10 768 m3/a s.h. eraisikutelt, m3/a 7 358 8 396 8 395 8 760 9 125 10 768 s.h. asutustelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 s.h. Ettevõtetelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal ja sademevesi, % 20% 20% 20% 20% 20% 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 9 198 10 495 10 494 10 950 11 406 13 459 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 25 29 29 30 31 37

Tabel 28. Vee tootmine ning tarbimine Neeme külas aastatel 2013-2026

Neeme 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi, m3/a 12 061 14 456 9 420 9 420 9 420 9 420 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/a 8 877 7 336 7 536 7 536 7 536 7 536 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 24 20 21 21 21 21 Veetarbimine 1 inimese kohta, 75 58 60 60 60 60 liitrit/päevas

43 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tarbitud (müüdud) vesi, % toodetud 74% 75% 80% 80% 80% 80% veest Veekaod, m3/a 3 184 7 120 1 884 1 884 1 884 1 884 Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi, 5 155 5 072 6 238 6 348 6 457 6 676 m3/a s.h. eraisikutelt, m3/a 4 061 3 871 5 037 5 147 5 256 5 475 s.h. asutustelt, m3/a 1 094 1 201 1 201 1 201 1 201 1 201 s.h. Ettevõtetelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal ja sademevesi, % 20% 20% 20% 20% 20% 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 6 444 6 340 7 798 7 934 8 071 8 345 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 18 17 21 22 22 23

Tabel 29. Vee tootmine ning tarbimine Saha külas aastatel 2013-2026

Saha 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi, m3/a 8 597 9 428 9 289 9 289 9 289 13 750 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/a 7 649 8 426 8 360 8 360 8 360 12 375 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 21 23 23 23 23 34 Veetarbimine 1 inimese kohta, 94 119 110 110 110 110 liitrit/päevas Tarbitud (müüdud) vesi, % toodetud 89% 90% 90% 90% 90% 90% veest Veekaod, m3/a 948 1 002 929 929 929 1 375 Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi, 200 188 188 188 188 5 006 m3/a s.h. eraisikutelt, m3/a 0 0 0 0 0 4 818 s.h. asutustelt, m3/a 200 188 188 188 188 188 s.h. Ettevõtetelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal ja sademevesi, % 20% 20% 20% 20% 20% 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 250 235 235 235 235 6 258 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 1 1 1 1 1 17

Tabel 30. Vee tootmine ning tarbimine Laheranna piirkonnas aastatel 2013-2026

Laheranna 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi, m3/a 0 0 361 1 083 1 805 58 297 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/a 0 0 325 975 1 624 52 467

44 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 0 0 1 3 4 144 Veetarbimine 1 inimese kohta, - - 148 148 148 148 liitrit/päevas Tarbitud (müüdud) vesi, % toodetud - - 90% 90% 90% 90% veest Veekaod, m3/a 0 0 0 108 180 5 830 Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi, 0 0 325 975 1 624 52 467 m3/a s.h. eraisikutelt, m3/a 0 0 325 975 1 624 22 902 s.h. asutustelt, m3/a 0 0 0 0 0 29 565 s.h. Ettevõtetelt, m3/a 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal ja sademevesi, % 0% 0% 20% 20% 20% 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 0 0 406 1 218 2 030 65 584 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 0 0 1 3 6 180

1.5.12 Omavalitsuse osalus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada antud vallas veevarustust ja kanalisatsiooni, juhul kui need ülesanded pole antud kellegi teise täita. Kohalikul omavalitsusel on õigus delegeerida osaliselt eelpool nimetatud ülesanded vee- ettevõtjale, kes kohustub tagama klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ning puhastamise. Küll aga säilib kohalikul omavalitsusel kontrolli ja järelevalve õigus ja kohustus selles valdkonnas. Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus määratleb ära peamised valdkonnad, kus ja kuidas kohalik omavalitsus, kui valdkonna arengu kindlustaja, seda teha saab. Vald teostab kontrolli ja järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse üle, tagamaks üldiste huvide kaitse ja isikute õiguste kaitse vastavalt seadustele. Omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on aluseks ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisele või rekonstrueerimisele parima kättesaadava tehnoloogia abil, lähtudes seejuures majanduslikust otstarbekusest ja säästva arengu põhimõtetest. Arendamise kava on aluseks omavalitsuste investeerimisplaanide koostamisel, laenude ja abirahade taotlemisel, vee-ettevõtja tegevuse planeerimisel ning veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel ja väljaehitamisel.

1.6 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

Uuskülas pole arvestatud ühisveevärgi objektide hulka AS-le Tallinna Sadam kuuluvaid rajatisi Muuga sadama idaosa territooriumil. Samuti pole Uuskülas arvestatud Maardu linnale ja AS-le Maardu Vesi kuuluvate, kuid Uuskülas paiknevate kanalisatsiooni ja veevarustuse süsteemidega, mis teenindavad Maardu linna.

45 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Jõelähtme valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega kaetavad alad on käesoleva arendamise kava käsitletavas ajaperioodis määratletud vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemil. Lisamärkused:  Loo ja Iru asulate reovee peapumplad ning survetorustikud, mille kaudu toimub reovee pumpamine Tallinna ühiskanalisatsioonisüsteemi, kuuluvad Tallinna linnale ja mida opereerib AS Tallinna Vesi.  Hetkel AS Esmar omanduses olev de200 veetoru on paigaldatud Loo asulast kuni Antsu kinnistuni Loo tee ja Tln-Peterburi mnt ristil.  Loo alevikku ümbritsevatesse elamuarenduspiirkondadesse rajatud või rajamisel olevad ühisveevärgid ja –kanalisatsioonisüsteemid on kinnisvaraarendajate poolt üle antud või antakse üle OÜ Loo Vesi.  Uusküla küla Muuga sadama idaosa ja tehnopargi piirkonnas paiknevad vee- ning kanalisatsioonitorustikud koos pumplatega ning Muuga sadama reoveepuhasti kuuluvad AS-le Tallinna Sadam.  Uusküla elamute piirkonnas paiknevad veetorustikud ja puurkaev-pumplad on aiandusühistute valduses, v.a. AÜ Tramm, Tungal ja ABC piirkonnas asuvad veetorustikud, mis on üle antud AS-le Maardu Vesi.  Uusküla elamute piirkonda läbiv ja Kallavere tee ääres paiknev sadevee torustik kuulub AS-le Maardu Vesi.

1.6.1 Ühisveevärgi objektid

1.6.1.1 Puurkaev-pumplad

1.6.1.1.1 Loo alevik

Loo alevikus asub seitse OÜ-le Loo Vesi kuuluvat ja ühisveevärki joogiveega varustavat tarbepuurkaevu, neist kaks asuvad OÜ Lindströmi juures (pk nr 4650 ja 14114), kolm kaevu asuvad aleviku keskel (pk nr 878, 879 ja 880), üks asub Loo spordihoone juures (pk nr 969) ja üks kaev asub Talleggi juures (pk nr 1003).

Tabel 31. Loo aleviku puurkaevude tehnilised andmed Staatiline ja Puur- Raja- Sügavus, Projekt- Passi dünaamiline Kirjeldus, kaevu mise m; vee tootlikkus nr veetase, hinnanguline seisund number aasta kompleks m3/h m;(a) 4650 6391 1991 53,0; O- 8,0 8,0; 16,0; Töötav osa 21,2-41,5 Cm (1991) m; asub pumplas Pump Calpeda OR4SD10/12, sagedusmuundur, plasttoru, sagedusmuundur, veemõõtja, seisund hea.

46 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

14114 333 1997 160,0; 12,0 48,1; 48,5; Töötav osa 105,2- Cm-V (1997) 155,0 m Pump Pump SAER NC- RP-151D/10. Asub pumpla hoone kõrval, kaevu päis asub muldesse paigaldatud rakises, sagedusmuundur, veemõõtja, seisund hea. Töötav osa 24,4-48,0 m Pump Pump SAER 4342 60,0; O- 4,5; 27,0; 878 1977 15,3 NC-95 E/18, plasttoru, / 1 Cm (1977) veemõõtja asub pumplas, seisund hea. Töötav osa 24,2-48,0 m Pump Pump SAER NC-95 E/18. Asub 4342 60,0; O- 4,5; 26,0; 879 1977 14,1 pumpla hoone kõrval, / 3 Cm (1977) kaevu päis asub muldesse paigaldatud rakises, seisund hea. Töötav osa 21,1-48,0 m Pump Calpeda OR4SD10/12 Asub 4342 60,0; O- 4,5; 27,0; 880 1977 14,6 pumpla hoone kõrval, / 3 Cm (1977) kaevu päis asub muldesse paigaldatud rakises, seisund hea. 1003 1971- 1967 184,0; 30,0 46,0; 44,0; Töötav osa 136,1- M Cm-V (1977) 179,0 m; asub pumpla kõrval, Pump SAER RP 151/17, plasttoru, veemõõtja olemas, seisund hea. 969 1102 1965 40,0; O- 14,7 9,0; 14,0; Töötav osa 15,0-37,3 Cm (1964) m; asub pumplas, pump Calpeda OR4SD10/12, plasttoru.

Puurkaevu nr 4650 kasutamise režiim on projekteeritud tootlikkusele 7 m³/h ning puurkaevu suurim lubatud tootlikkus on kuni 7-8 m³/h, pumba paigaldamisega kuni 20 meetri sügavusele. Puurkaevu nr 4650 vesi ületab veidi lubatud rauaühendite sisaldust (0,230 mg/l, 18.12.2014). Puurkaev nr 14114 on rajatud olemasoleva puurkaev-pumpla hoone kõrvale. Kaevu päis paikneb 1,5 meetri läbimõõduga rõngastest muldesse paigaldatud kaevus. AS Keila Geoloogia poolt soovitati paigaldada puurkaevus nr 14114 süvaveepump 90 meetri sügavusele ning pumba tootlikkuseks soovitati kuni 25 m³/h. Puurkaevu nr 14114 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,27 mg/l, 18.12.2014) osas. Puurkaevude nr 878, 879 ja 880 kõigi kasutamise režiim on pumba paigaldamisega kuni 55 meetri sügavusele projekteeritud tootlikkusele kuni 12 m³/h. Puurkaevu nr 878 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- ja mangaanisisalduse osas (raud 0,25 mg/l, mangaan 0,51 mg/l, 18.12.2014) osas. Puurkaevu nr 880 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- ja mangaanisisalduse osas (raud 0,74 mg/l, mangaan 0,55 mg/l, 18.12.2014) osas.

47 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Puurkaev nr 1003 on rajatud puurkaev-pumpla hoone kõrvale. Kaevu päis paikneb 1,5 meetri läbimõõduga rõngastest muldesse paigaldatud kaevus. Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,255 mg/l, 18.12.2014) ja mangaanisisalduse (0,74 mg/l, 18.12.2014) osas. Puurkaev nr 969 kasutamise režiim soovitati reguleerida tootlikkusele kuni 7 m³/h, kuna suurema toodangu juures võib kaasneda veega peenikest liiva. Vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (18.12.2014 analüüs KL 2014/V40974K). Puurkaevu ümber puudub nõuetekohase ulatusega sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitseala on võimalik muuta vastavalt keskkonnaministri määruse nr 61 (16.12.1996.a.) alusel kehtestatud veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korrale sanitaarkaitseala projekti koostamisel ja Keskkonnaameti ja omavalitsuse nõusolekul. Lahkhelid sanitaarkaitsealal kehtivate majandustegevuse kitsenduste ja sanitaarkaitseala piiride kohta lahendab Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium või kohus. Puurkaevude nr 14114, 4650, 1003 sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit; nr 878, 879 ja 890 sanitaarkaitseala on 30 m.

1.6.1.1.2 Iru küla

Iru külas asub üks OÜ-le Loo Vesi kuuluv ja asulat ühisveevärki joogiveega varustav tarbepuurkaev.

Tabel 32. Iru küla puurkaevu tehnilised andmed Staatiline ja Puur- Raja- Sügavus, Projekt- Passi dünaamiline Kirjeldus, kaevu mise m; vee tootlikkus nr veetase, hinnanguline seisund number aasta kompleks m3/h m;(a) 749 5510 1985 150,0; 7,7 60,0; 62,5; Töötav osa 126,5- Cm-V (1985) 141,6 m; asub pumpla kõrval. Pump Calpeda OR4SD10/24 sagedusmuundur, metalltoru, veemõõtja, seisund hea

Puurkaevu nr 749 kasutamise režiim on projekteeritud tootlikkusele 5-6 m³/h ning pumba paigaldamisega 75 meetri sügavusele. Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,36 mg/l, 18.12.2014) ja ammooniumisisalduse (0,75 mg/l, 18.12.2014) osas. Puurkaevu ümber on võimalik moodustada sanitaarkaitseala ulatusega 30 meetrit.

1.6.1.1.3 Uusküla küla

Uusküla külas asub üks MTÜ-le Vee- ja Energiaühistu Kallavere kuuluv ja enamikku endiste aiandusühistute piirkonnas paiknevate elamute ühisveevärke joogiveega varustav tarbepuurkaev ning üks Tammiku ühistule kuuluv puurkaev. Muuga Sadama puurkaevu siinkohal ei käsitleta.

48 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 33. Uusküla küla puurkaevude tehnilised andmed Staatiline ja Puur- Raja- Sügavus, Projekt- Passi dünaamiline Kirjeldus, kaevu mise m; vee tootlikkus nr veetase, hinnanguline seisund number aasta kompleks m3/h m;(a) Pump ЭЦВ-8-25-100 110,0; hüdrofoor, metalltoru, 707 3823 1974 25,0? n/a Cm-V veemõõtja, seisund mitterahuldav 109- - 16045 2001 109; V2vr 15,1 n/a 09/01

Puurkaev nr 707 asub amortiseerunud telliskivihoones. Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,4 mg/l nõutud 0,2 mg/l asemel, 14.11.2005) osas. Ammooniumisisaldus puurkaevu vees on 0,7 0,5 mg/l (14.11.2005). Teiste ühendite kohta andmed puuduvad. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus ei vasta nõuetele. Puurkaevu ümber on võimalik moodustada sanitaarkaitseala ulatusega kuni 30 meetrit. Puurkaevule nr 16045 on moodustatud sanitaarkaitseala 10 m.

1.6.1.1.4 Kostivere alevik

Kostivere alevikus asub neli OÜ-le Loo Vesi kuuluvat ja ühisveevärki joogiveega varustavat tarbepuurkaevu, neist üks asub Kostivere aleviku kortermajade piirkonnas (katastri nr 705), üks asub farmide juures (katastri nr 708) ja kaks asuvad koolimaja juures (katastri nr-d 891 ja 892). Kaev katastrinumbriga 705 on välja lülitatud ja seda ei hakata enam kasutama. Kaevu nr 708 on plaanis hakata kasutama peale torustiku rekonstrueerimist toorveekaevuna (vesi suunatakse kooli juures asuvasse veetöötlusse).

Tabel 34. Kostivere aleviku puurkaevude nr 708, 891 ja 892 tehnilised andmed Staatiline ja Puur- Raja- Sügavus, Projekt- Passi dünaamiline Kirjeldus, kaevu mise m; vee tootlikkus nr veetase, hinnanguline seisund number aasta kompleks m3/h m;(a) 150,0; 36,0; n/a; Pump mark/mudel 708 3907 1974 19,4 Cm-V (2008) Calpeda 4 SD-15/23 Puurkaev asub 61,0; O- 4,0; 10,0; 891 4987 1981 8 veetöötlushoones. Cm (1981) Kaev töötab. Puurkaev asub betoonist kaevurõngas, muldes. 60,0; O- 4,0; 10,0; Kaev on reservis. 892 4988 1981 6,8 Cm (1981) Süvaveepump ja seadmed puuduvad. Vesi ei vasta joogivee nõuetele NH4 osas.

Koolimaja juures asuvad O-Cm põhjaveekihi kaevud töötavad ning sinna on rajatud veetöötlusseadmed koos II astme pumplaga. Puurkaevude nr 708, 891 ja 892 ümber on võimalik kehtestada sanitaarkaitseala ulatusega kuni 30 meetrit.

49 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.6.1.1.5 Haljava küla

Haljava külas asub OÜ-le Loo Vesi tähtajatus kasutusvalduses olev ja ühisveevärki joogiveega varustav tarbepuurkaev (katastri nr 21717), mis paikneb Toominga elamupiirkonnas.

Tabel 35. Haljava küla puurkaevu nr 21717 tehnilised andmed Staatiline ja Puur- Raja- Sügavus, Projekt- Passi dünaamiline Kirjeldus, kaevu mise m; vee tootlikkus nr veetase, hinnanguline seisund number aasta kompleks m3/h m;(a) Puurkaev asub pumplas Pump EBARA d9-14 (Q=40-190 l/min, 2,2kW), 70,0; O- 9,0; 35,0; plasttoru, sujuvkäitus 21717 1417 2006 4,5 Cm (2006) Danfoss (175G4005, max 15A), hüdrofoor (550 l), veemõõtjad, pk töötav osa on 48- 70m.

Puurkaev-pumpla on puitkonstruktsiooniga plekk-profiilist viilkatusega hoones. Pumplas on kraan veeproovide võtmiseks. Puurkaevu töötav osa asub 48-70 meetri sügavusel. Puurkaevu on paigaldatud pump EBARA d9-14 (Q=40-190 l/min, 2,2kW) ning plasttoru. Pumpa käivitab sujuvkäitus Danfoss (175G4005, max 15A). Pumplas 500 liitriline hüdrofoor. Pumplat köetakse elektriradiaatoriga. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 meetrit. Pumpla vahetus läheduses asub tuletõrjeveemahuti. Puurkaevu rajaja AS Keila Geoloogia on soovitanud kasutada puurkaevu ekspluatatsioonil 3 või 4 tollist süvaveepumpa, mis tuleb uputada 38 meetri sügavusel ning mille tootlikkus on kuni 4 m³/h. Puurkaevu nr 21717 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,32 mg/l, 12.12.2013) osas.

1.6.1.1.6 Kaberneeme küla

Kaberneeme külas asub neli ühisveevärke joogiveega varustavat tarbepuurkaevu. Neist esimene katastri numbriga 16904 asub Rahvamaja tee 1a kinnistul ning kuulub OÜ-le Loo Vesi. Teise puurkaevu (katastri nr 702) valdajaks on Valter Vilbaste. Kolmas puurkaev (katastri nr17600) varustab joogiveega OÜ Kaberneeme piirkonna kinnistuid. Neljanda puurkaevu (katastri nr 15245) valdajaks on Janno Mei ning see asub Länne elamute piirkonnas.

Tabel 36. Kaberneeme küla puurkaevude tehnilised andmed Staatiline ja Puur- Raja- Sügavus, Projekt- Passi dünaamiline Kirjeldus, kaevu mise m; vee tootlikkus nr veetase, hinnanguline seisund number aasta kompleks m3/h m;(a) 16904 1066 2003 110,0; 15,5 5,5; 15,0; Puurkaev asub Cm-V (2003) pumplas Pump mark/mudel Calpeda 4SD-10/17, veemõõtja, seisund hea. Omanik OÜ Loo

50 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Vesi. 702 5410 1984 97,0; Cm- 10,2 10,0; 12,0 Pump mark/mudel, V (1984) hüdrofoor 0,3 m³, veemõõtja, vesi ei vasta joogivee nõuetele Mn, NH4, Fe ja Cl osas, rahuldavas seisus. Omanik Valter Vilbaste. 17600 803 n/a 85,0; Cm- n/a n/a Andmed vee kvaliteedi V kohta puuduvad. Valdaja AÜ Kaberneeme. 15245 642 2000 100,0; n/a n/a Puurkaev asub puidust Cm-v hoones, heas seisukorras. Andmed vee kvaliteedi kohta puuduvad.

Puurkaev-pumpla nr 16904 asub kergkonstruktsioonhoones, mida köetakse elektriga. Puurkaevpumpla on hiljuti rekonstrueeritud. Puurkaevu ümber on võimalik seada sanitaarkaitseala 30 meetri ulatuses. Puurkaevu nr 16904 rajaja AS Keila Geoloogia on soovitanud kasutada puurkaevu ekspluatatsioonil 4 tollist süvaveepumpa, mis tuleb uputada 20 meetri sügavusel ning mille tootlikkus on kuni 10 m³/h. Puurkaevu nr 16904 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (1,26 mg/l, 17.12.2014), ammooniumisisalduse (2,0 mg/l, 17.12.2014), ja mangaanisisalduse (330 μg/l, 17.12.2014) osas. Puurkaev nr 702 asub muldesse paigaldatud betoonplokkidest hoones. Kütteseadmed pumplas puuduvad. Pumplasse on paigaldatud 3 veearvestit ja 200 liitriline hüdrofoor. Pumplast väljub kolm erinevat veetoru, neist ühele on paigaldatud seade veest gaaside eraldamiseks. Puurkaevu ümber on keskkonnaministri nõusolekuga (kiri 21.06.2002 nr 11-2- 1/4795) sanitaarkaitseala vähendatud 10 meetrini. Puurkaevu nr 702 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,74 mg/l nõutud 0,2 mg/l asemel, 01.10.2004), ammooniumisisalduse (1,55 mg/l nõutud 0,5 mg/l asemel, 01.10.2004), kloriidide (310 mg/l nõutud 250 mg/l asemel, 01.10.2004) ja mangaanisisalduse (348 μg/l nõutud 50 mg/l asemel, 27.10.2004) osas.

1.6.1.1.7 Neeme küla

Neeme külas asub üks OÜ-le Loo Vesi kuuluv ja ühisveevärki joogiveega varustav tarbepuurkaev, mis asub kaupluse lähedal (katastri nr 1138). Teine puurkaev asub endise kalasuitsetamise tsehhi kõrval (katastri nr 695) ja pole hetkel kasutusel. Endise piirivalvekoerte kooli juures asub puurkaev katastri numbriga 694.

Tabel 37. Neeme küla puurkaevude tehnilised andmed Staatiline ja Puur- Raja- Sügavus, Projekt- Passi dünaamiline Kirjeldus, kaevu mise m; vee tootlikkus nr veetase, hinnanguline seisund number aasta kompleks m3/h m;(a) 1138 5974 1988 92,0; Cm- 26,0 12,0; 17,0; Puurkaev asub V (1988) pumplas, rekonstrueeritud 2012.a, seisund hea.

51 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Puurkaev asub muldes, mitterahuldavas A- seisus, seadmestik 85,0; Cm- 695 1068- 1963 n/a n/a puudub, vesi ei vasta V M joogivee nõuetele Mn, NH4, Fe ja Cl osas, reservis. 694 A701- 1961 86,0; O- n/a n/a Puurkaev asub muldes, M Cm vesi ei vasta joogivee nõuetele Mn, NH4, Fe ja Cl osas, mitterahuldavas seisus.

Puurkaev-pumpla nr 1138 hoone on ehitatud nn „Columbia kivist“ ja mahutid raudbetoonist, ning kaetud laudisega. Puurkaevpumpla on hiljuti rekonstrueeritud ja heas seisus. Puurkaevu ümber on kehtestatud sanitaarkaitseala 50 meetri ulatuses. Puurkaevu nr 1138 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,32 mg/l, 17.12.2014), ammooniumisisalduse (1,3 mg/l, 17.12.2014), kloriidide (396 mg/l, 17.12.2014) ja mangaanisisalduse (298 μg/, 17.12.2014) osas.

1.6.1.1.8 Saha küla

Saha külas asub 4 OÜ-le Loo Vesi kuuluvat ja ühisveevärke joogiveega varustavat tarbepuurkaevu. Neist 1 puurkaev (katastri nr 964) asub Tellivere kanalate juures ja kolm puurkaevu asuvad Saha kanalate piirkonnas (katastri nr 962, 965 ja 968).

Tabel 38. Saha küla puurkaevude tehnilised andmed Staatiline ja Puur- Raja- Sügavus, Projekt- Passi dünaamiline Kirjeldus, kaevu mise m; vee tootlikkus nr veetase, hinnanguline seisund number aasta kompleks m3/h m;(a) 60,0; O- alandusega 13 Saha kanalate II pk, 962 4670 1979 Cm 9,4 m (1979) erikasutusluba, reservis 65,0; O- Tellivere I pk, 964 3812 1974 n/a n/a Cm erikasututusluba 65,0; O- alandusega 12 Saha kanalate III pk, 965 3676 1974 9,4 Cm m (1974) erikasutusluba 57,3; O- alandusega 15 Saha kanalate I pk, 968 2900 1970 10,1 Cm m (1970) erikasutusluba

Puurkaev-pumpla nr 964 asub telliskividest välisseinte ja lamekatusega hoones. Pumplas on proovivõtukraan, hüdrofoor (500 l), veearvesti (dn40) ja elektriküte. Paigaldada tuleks sujuvkäivitus ja automaatika. Puurkaevud 894, 962, 964, 965 ja 968 varustavad joogiveega peamiselt AS-le HKScan Estonia kuuluvaid kanalaid. Lisaks saavad neist joogivett üksikud lähiümbruses asuvad talumajapidamised ning ettevõtted. Pumplad on rahuldavas või mitterahuldavas seisukorras. Pumplad on amortiseerunud, kuid siiski valdavalt töökorras. Perspektiivis on pumplate joogivee tarbijateks nende lähiümbruses paiknevad elamuarenduspiirkonnad. Puurkaev 968 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (2,33 mg/l, 19.12.2014) ja mangaanisisalduse (57 μg/, 19.12.2014) osas.

52 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Puurkaev 968 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,51 mg/l, 19.12.2014) osas. Puurkaevude ümber on sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit.

1.6.1.1.9 Laheranna elamupiirkond

Laheranna elamupiirkonnas asub üks puurkaev. Jõesuu Puhkeala maaüksuse (Laheranna asumi) puurkaev on 113,5 m sügavune ja avab Kambrium-Vendi veekompleksi Voronka ja Gdovi veekihi liivakivid. Puurkaevu katastrinumber on 51778. Põhimantelkolonn on terastorust Ø219 mm paigaldamissügavusega 81 m maapinnast. Puurkaevu töötav osa on roostevabaterasest pilufiltriga toestatud puurauk, mis on laiendatud läbimõõduni Ø300 mm, filtritagune ruum on täidetud kruusapuistega fraktsioonis 2-6 mm. Pilufiltri pilu laius on 0,5 mm.

Tabel 39. Laheranna elamupiirkonna puurkaevu tehnilised andmed Staatiline ja Puur- Raja- Sügavus, Projekt- Passi dünaamiline Kirjeldus, kaevu mise m; vee tootlikkus nr veetase, hinnanguline seisund number aasta kompleks m3/h m;(a) 113,5; Ca- n/a Puurkaev on uus ning 51778 - 2013 27 V seisukord on hea.

1.6.1.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid

1.6.1.2.1 Loo alevik

Loo alevikus asuvad 4 II-astme pumplat, mis kõik kuuluvad OÜ-le Loo Vesi. Esimene neist asub Lindströmi juures. Teine pumpla asub Loo spordihoone juures, kolmas, Tööstuse pumpla, asub endise Talleggi territooriumil ja neljas, Keskuse pumpla asub aadressil Saha tee 17C. Kõik pumplad on hiljuti rekonstrueeritud. Lindströmi pumplat varustatakse veega puurkaevudest nr 4650 (O-Cm veekompleks, asub pumplas) ja nr 14114 (Cm-V veekompleks, asub pumpla kõrval). Pumpla on rajatud 1992. aastal. Pumplas asuvad kaks survetõstepumpa, sagedusmuundur, automaatika, veetöötlus ja mahutid (2x75 m³). Mahutid on ehitatud betoonist ning paigaldatud pumpla hoonesse. Pumpla on väga heas korras. Keskuse pumplat varustatakse veega puurkaevust nr 969 (O-Cm veekompleks). Pumpla on rajatud 1965. aastal. Pumplas asuvad kaks survetõstepumpa ja mahuti (150 m³). Mahutid on ehitatud betoonist ning paigaldatud pumpla hoone kõrval muldesse. Tööstuse pumplat varustatakse veega puurkaevust nr nr 1003 (Cm-V veekompleks). Pumpla on rajatud 1970. aastal ning rekonstrueeritud 2010. aastal. Pumplas asuvad kaks survetõstepumpa, veetöötlusseadmed ja kaks mahutit. Esimene mahuti (150 m³) on ehitatud pumpla hoonesse. Teine mahuti (300 m³) on ehitatud pumpla kõrvale muldesse, mahuti on 3-sektsiooniline ning ei ole enam kasutuses.

1.6.1.2.2 Iru küla

Iru külas asub üks II-astme pumpla, mis kuulub OÜ-le Loo Vesi. Iru pumplat varustatakse veega puurkaevust nr 749 (Cm-V veekompleks, asub pumpla kõrval). Pumpla on rajatud 2002. aastal sarnaselt Loo alevikus asuvale Lindströmi pumplale. Pumplas asub rauaeraldusfilter, veearvesti, kaks Itaalia survetõstepumpa DPL-32-40, Honeywell sagedusmuundur, automaatika ja nivooanduriga varustatud mahutid (2x50 m³).

53 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Mahutid on ehitatud betoonist ning paigaldatud pumplahoonesse. Pumplas on automaatne häire-edastussüsteem. Pumpla on väga heas korras.

1.6.1.2.3 Kostivere alevik

Aastatel 2010 kuni 2011 rajati Kostiveresse veetöötlusjaamaga koos uus teise astme pumpla ning kaks veemahutit 2x75 m3. Pumplas asub kolm survetõstepumpa Grundfos CM15-3 ning sama marki pesupump, võrku juhitava vee survet reguleeritakse hüdrofooriga.

1.6.1.2.4 Kaberneeme küla

Kaberneeme külas asub üks II-astme pumpla, mis kuulub OÜ-le Loo Vesi. Kaberneeme pumplat varustatakse veega puurkaevust kat nr 16904. Pumpla on rekonstrueeritud 2013. aastal. Pumpla koosseisus on 2 raudbetoonist veereservuaari 2x65 m3. II astme pumpla asub hoones, kuhu on paigaldatud ka torustikud ja armatuur, elektri- ja automaatikaseadmed, veetöötlusseadmed raua, mangaani, ammooniumi, kloriidide ja radionukliidide eemaldamiseks ning hüdrofoor. II astme pumpasid on kokku 2tk: pumbad on identsed CM5-5 (4,7 m3/h; H=38,6 m). Pumbad on horisontaalpumbad mille töörattad, pumba pesad ja võll on roostevabast terasest AISI 304. II-astme pumpade tööd juhivad sagedusmuundurid, mis on paigaldatud igale pumbale eraldi. Kõiki pumpasid on võimalik lülitada ka automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisrežiimile.

1.6.1.2.5 Neeme küla

Neeme külas asub üks II-astme pumpla, mis kuulub OÜ-le Loo Vesi. Neeme pumplat varustatakse veega puurkaevust kat nr 1138. Pumpla on rajatud 2012. aastal. Pumpla koosseisus on 2 raudbetoonist veereservuaari 2x75 m3. II astme pumpla asub hoones, kuhu on paigaldatud ka torustikud ja armatuur, elektri- ja automaatikaseadmed, veetöötlusseadmed raua, mangaani, ammooniumi, kloriidide eemaldamiseks ning hüdrofoor. II astme pumpasid on kokku 2tk, pumbad on identsed CM5-15-3 (20 m3/h; H=40 m). Pumbad on horisontaalpumbad mille töörattad, pumba pesad ja võll on roostevabast terasest AISI 304. II-astme pumpade tööd juhivad sagedusmuundurid, mis on paigaldatud igale pumbale eraldi. Kõiki pumpasid on võimalik lülitada ka automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisrežiimile.

1.6.1.2.6 Teised asulad

Haljava, Liivamäe, ja Saha asulates ning Laheranna elamupiirkonnas teise astme pumplad puuduvad.

1.6.1.3 Veepuhastusjaamad

1.6.1.3.1 Loo alevik

Loo Keskuse, Lindströmi ja Tööstuse puurkaevpumplatesse on paigaldatud raua- ja mangaanieraldussüsteem EURA IRA 900 Duplex. Rauaeraldus toimub filtripaakides ja põhineb oksüdatsioonil ja filtratsioonil. Vesi juhitakse läbi filtrite süvaveepumba poolt tekitatava rõhuga. Valitud on kahe filtripaagiga veetöötlussüsteem, mis koosneb lisaks staatilisest mikserist, kompressorist, pesuveepumbast, filtrisüsteemi kontrollautomaatikast ja filtrimaterjalist.

54 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Filtrisüsteem on ette nähtud raua ja mangaani eemaldamiseks. Koos eelnevate ühendite eraldusega paranevad ka vee värvus ja hägusus. Toorvett tuleb eeloksüdeerida. Seda viiakse läbi filtripaakide ees asuva staatilise mikseri sisendil suruõhu juhtimisega vette, milleks on ette nähtud õlivaba kompressor. Mikseris toimub vee ja õhu ühtlane segunemine, mille käigus toimuval oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Sarnaselt raua eemaldamisega toimub ka mangaanieraldus. Üleliigne õhk eemaldatakse filtripaakide peal asuvate õhueraldusventiilide abil. Filtripaagis asuv katalüütiline materjal põhineb mangaandioksiidil ja töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina, võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega ning parandades mangaani eralduvust veest. Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna kinni haaratud raua, mangaani jm osakesed. Filtrite pesu on ette nähtud töödeldud vee reservuaaridest võetava veega.

1.6.1.3.2 Kaberneeme küla

Vastavalt puurkaevu kat nr 16904 keemiliste analüüside andmetele ei vasta puurkaevu põhjavesi 98/83/EC joogivee direktiivis kehtestatud raua (815...1460 μg/l; piirnorm 200 μg/l), mangaani(273...360 μg/l; piirnorm 50μg/l), ammooniumi (1,8...2,3 mg/l; piirnorm 0,5 mg/l), kloriidide (302..320mg/l; piirnorm 250 mg/l), radionukliidide (0,464 mSv/a; piirnorm 0,1 mSv/a) sisalduse piirväärtustele ning seetõttu on puurkaevpumpla veetöötlusjaama paigaldatud veetöötlusseadmed. Veetöötlussüsteemi kuuluvad:  Aeratsioonisüsteem ja survefiltrid raua, mangaani, ammooniumi ja väävelvesiniku eraldamiseks.  Pöördosmoos kloriidide ja radionukliidide sisalduse vähendamiseks.  Desinfektsioonisüsteem (rajamise valmidus). On ette nähtud juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks. Samas on reostuse tekke tõenäosus minimaalne, arvestades, et puurkaevu vesi pärineb kaitstud veehorisondist.

1.6.1.3.3 Neeme küla

Vastavalt puurkaevu kat nr 1138 keemiliste analüüside andmetele ei vasta puurkaevu põhjavesi 98/83/EC joogivee direktiivis kehtestatud raua (320...385 µg/I; piirnorm 200 µg/I), mangaani (285...327 µg/I; piirnorm 50 µg/I), ammooniumi (1,3 mg/I; piirnorm 0,5 mg/I) ja kloriidide (360...396 mg/I; piirnorm 250 mg/I) sisalduse piirväärtustele ning seetõttu on puurkaevpumpla veetöötlusjaama paigaldatud veetöötlusseadmed. Veetöötlussüsteemi kuuluvad:  Aeratsioonisüsteem ja survefiltrid raua, mangaani, ammooniumi ja väävelvesiniku eraldamiseks.  Pöördosmoos kloriidide ja radionukliidide sisalduse vähendamiseks.  Desinfektsioonisüsteem (rajamise valmidus). On ette nähtud juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks. Samas on reostuse tekke tõenäosus minimaalne, arvestades, et puurkaevu vesi pärineb kaitstud veehorisondist.

55 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.6.1.4 Veetorustikud.

1.6.1.4.1 Loo alevik

Loo alevikus paikneb ligikaudu 17 km veetorustikku, millest ca 12 km rekonstrueeriti ja rajati aastatel 2010 kuni 2011. Torustiku läbimõõt on kuni Dn225. Enamik torudest kuulub OÜ-le Loo Vesi.

1.6.1.4.2 Iru küla

Iru külas paikneb ligikaudu 7 km veetorustikku, millest ca 4,5 km rekonstrueeriti ja rajati aastatel 2010 kuni 2011. Torustiku läbimõõt on kuni De110. Enamik torudest kuulub OÜ-le Loo Vesi.

1.6.1.4.3 Uusküla küla

Uusküla küla elamupiirkonnas asub 13 ühistut kokku 331 krundiga ja lisaks veel 101 elamukinnistut ehk kokku 432 elamukinnistut. Suveperioodil elab piirkonnas ligikaudu 1000 inimest. Elanikke varustavad joogiveega MTÜ Vee- ja Energiaühistu Kallavere (puurkaev nr 707, Rukkilille ühistu 22 krunti, Pääsusilma ühistu 52 krunti, Lõuna ja Põhja Paala ühistud 65 krunti, Lepalinnu ühistu 28 krunti, AÜ Tammiku 51 krunti, Meediku ühistu 18 krunti, AÜ Atlantika 17 krunti, Haava ühistu 33 krunti ja Veterani ühistu 18 krunti) ning OÜ Tammiku Vesi (AÜ Tammiku 12 krunti). AÜ Tramm (25 krunti), Tungla ühistu (22 krunti) ja Tähe ühistu (25 krunti) ning nende naabruses asuvad Künka tee ja Uusküla tee 15 maaüksust saavad joogivee Maardu linna Kallavare linnaosa ühisveevärgist AS-lt Maardu Vesi. Veetorustikud on valdavalt aiandusühistute valduses. AÜ Tramm, Tungla ühistu, Tähe ühistu ja Künka tee piirkondade veetorustikud on üle antud AS-le Maardu Vesi. Küla põhjapoolses osas asub Muuga sadama lääne- ja idaosa ühendav torustik ning Klaukse tee torustik, mis kuulub AS-le Tallinna Sadam. Kokku on Uusküla piirkonna elanike varustamisega seotud ühisveevärgi torustikke ca 8,5 km läbimõõduga kuni Dn110. Torustikud asuvad suures osas erakinnistutel.

1.6.1.4.4 Kostivere alevik

Kostivere alevikus paikneb ligikaudu 4,5 km veetorustikku läbimõõduga Dn32 kuni Dn110, millest enamik malm-ja terastorustikku vajab rekonstrueerimist. Rekonstrueerimist vajav osa on ehitatud ajavahemikul 1965 – 1981. Enamik torudest kuulub OÜ-le Loo Vesi. Probleemid:  Veetorustik on suures osas amortiseerunud ja sageli esineb veeavariisid;  Osaliselt paikneb veetorustik kaugküttetorustikuga samas karbikus;  Osad torustikulõigud läbivad hooneid;  Siiberkaevud ja maakraanid ei tööta;  Joogivee kvaliteet langeb oluliselt veetöötlusjaamast tarbijateni jõudmisel.

1.6.1.4.5 Haljava küla

Haljava külas paikneb ligikaudu 0,9 km veetorustikku läbimõõduga Dn32 kuni Dn100, millest Haljala mõisa piirkonnas paiknev malm- ja terastorustik vajab rekonstrueerimist. Torustik kuulub OÜ-le Loo Vesi.

1.6.1.4.6 Kaberneeme küla

Kaberneeme külas paikneb ligikaudu 5,4 km veetorustikku läbimõõduga Dn32 kuni Dn110 ja neli eralditoimivat veevärki. Lisaks ühisveevärkidele asub külas mitmeid puur- ja

56 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

salvkaevusid, mis varustavad joogiveega ühte või mitut majapidamist. Küla keskel asuva Valter Vilbastele kuuluva puurkaevu nr 702 ja AÜ Kaberneeme kuuluva puurkaevu nr 805 piirkonna veetorustikud on valdavalt amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Probleemid:  V. Vilbaste puurkaevust hargnev veetorustik on suures osas amortiseerunud ja sageli esineb veeavariisid;  V. Vilbaste puurkaevust hargnevad torustikulõigud läbivad eraomanduses olevaid kinnistuid, samas pole sõlmitud nende kasutamiseks maaomanikega lepinguid;  V. Vilbaste puurkaevust hargneval torustikul puudub osa vajalikest sulgarmatuuridest ning olemasolevad sageli ei tööta;  Paljudel kinnistutel puudub ühendus ühisveevärgiga.

1.6.1.4.7 Liivamäe küla

Liivamäe külas paikneb ligikaudu 2,9 km veetorustikku läbimõõduga Dn32 kuni Dn110, millest ligikaudu 1,4 km torustikku ühendab Liivamäe küla ühisveevärki Loo aleviku ühisveevärgiga. Torustiku omanikuks on OÜ Loo Vesi. Torustik on väga heas seisukorras (ehitatud 2006. aastal). Probleemid:  Liivamäe küla Käpa elamupiirkonna ja Maardu linna vahelise piirkonna kinnistud pole ühendatud ühisveevärgiga.

1.6.1.4.8 Neeme küla

Neeme külas paikneb ligikaudu 8,4 km veetorustikku läbimõõduga Dn32 kuni Dn110, millest enamik on heas seisukorras ning kuulub OÜ-le Loo Vesi. Probleemid:  Osa kinnistuid pole ühendatud ühisveevärgiga, esmajoones küla põhjapiirkonnas.

1.6.1.4.9 Saha küla

Saha külas paikneb ligikaudu 1,8 km veetorustikku läbimõõduga Dn63 kuni Dn110, millest enamik on heas seisukorras. Torustik kuulub OÜ-le Loo Vesi. Probleemid:  Proteiini puurkaevu vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele, vajalik ühendada piirkonna ühisveevärk Loo alevikus rajatud veetöötlusjaamaga ning ühisveevärgiga;  Probleem joogivee kvaliteediga.

1.6.1.4.10 Laheranna elamupiirkond

Laheranna elamupiirkonnas on 2012. a välja ehitatud ca 1,5 km veetorustikku läbimõõduga Dn63 kuni Dn110 ning need on heas seisukorras. Need kuuluvad OÜ-le Laheranna Vesi.

1.6.1.5 Tuletõrje veevõtukohad

Jõelähtme vald peab tagama, et tema territooriumil oleksid välja ehitatud üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Tuletõrje veevõtukoht peab üldjuhul tagama veekoguse võtmise vooluhulgaga 10 l/s 3 tunni jooksul (ehk mahuliselt 108 m³).

57 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Enne veevõtukohtade lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeameti spetsialistidega. Üldjuhul ei tohiks tiheasustuspiirkonnas tuletõrje veevõtukoht (kas hüdrant, mahuti või looduslik veevõtukoht) jääda ehitisest kaugemale kui 100 m. Lähtuvalt Eesti standardis EVS847-3:2003 “Ühisveevärk–veevärgi projekteerimine” toodud soovitustest/nõuetest, ei tohiks joogivesi reservuaaris ilma veevahetuseta seista üle 10 tunni. Seega väikeasulates ei ole võimalik kasutada normidele vastavaks tuletõrjeveevõtuks ühisveevõrgule paigaldatud hüdrante ning tuletõrje veevarustus tuleb lahendada eraldiseisvate mahutite või looduslike veevõtukohtade abil.

1.6.1.5.1 Loo alevik

Loo alevikus on 7 tuletõrjevee mahutit.

Tabel 40. Loo aleviku tuletõrje veevõtukohad Jrk Maht, Asukoht Tüüp Märkused nr toide Talleggi territooriumil, Kasutusel üks 1 Tööstuse II-astme pumpla veemahuti 300 m³ sektsioon kolmest juures asuv mahuti Seisukord 2 Lindlate juures veemahuti n/a teadmata Puurkaevuta, Vähemalt 3 Külmhoone juures veemahuti seisukord 150 m³ teadmata Puurkaevuta, Katlamaja kütusemahutite 4 veemahuti n/a seisukord juures teadmata Puurkaevuta, Endise traktorite garaaži 5 veemahuti n/a seisukord juures teadmata Seisukord 6 Haudejaama juures veemahuti n/a teadmata Puurkaevuta, Põhjapoolses 7 veemahuti n/a seisukord elamupiirkonnas teadmata

Lindströmi ja aleviku kortermajade piirkonnas toimub tuletõrjeveevarustus hüdrantidega. Hüdrantide asukohad on näidatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemil.

1.6.1.5.2 Iru küla

Iru külas asub 3 hüdranti Iru Tehnopargi piirkonnas, mis on esialgu ühendatud Iru küla elamute piirkonnas asuva II-astme joogiveepumplaga (mahuti 100 m³), kuid edaspidi kavatsetakse need ühendada lisaks ka AS Tallinna Vesi veevärgiga. Hüdrandid on töökorras, kuid mahuti suurus ja survetõstepumpade tootlikkus ei ole piisav nõuetekohase tuletõrjevee varustuse tagamiseks. Viimase saab tagada peale Iru tehnopargi piirkonna veetorustiku ühendamist Tallinna linna ühisveevärgiga.

58 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.6.1.5.3 Uusküla küla

Uusküla elamute piirkonnas on Oja tee ning Maardu tee piirkonda rajatud 13 hüdranti ning Uusküla teele 2 hüdranti. Uusküla Muuga sadama idaosas asuva tööstuspargi piirkonnas paikneb ligikaudu 70 hüdranti ning lisaks veel sadama kaidel asuvad hüdrandid. Sadama hüdrante varustatakse sadama territooriumil asuva tuletõrjepumpla kaudu mereveega. Hüdrandid on töökorras.

Tabel 41. Uusküla küla tuletõrje veevõtukohad elamupiirkonnas Jrk Maht, Aadress Tüüp Märkused nr toide

1 Nõmme tee 1 hüdrant De110 Rajatud 2012. a

2 Nõmme tee 10 hüdrant De110 Rajatud 2012. a

3 Lõuna-Paala ühistu 9 hüdrant De110 Rajatud 2011. a

4 Lõuna-Paala ühistu 14 hüdrant De110 Rajatud 2011. a

5 Lõuna-Paala ühistu 20 hüdrant De110 Rajatud 2011. a

6 Maardu tee 25 hüdrant De110 Rajatud 2011. a

7 Maardu tee 23 hüdrant De110 Rajatud 2011. a

8 Uuevälja hüdrant De110 Rajatud 2011. a

Kuuse ja Kase 2 kinnistute 9 hüdrant De110 Rajatud 2011. a vahel Kuuse ja Vana-Muuga tee 11 10 hüdrant De110 Rajatud 2011. a kinnistute vahel Kuuse ja Tamme kinnistute 11 hüdrant De110 Rajatud 2011. a vahel Tamme ja Uusküla tee 5 12 hüdrant De110 Rajatud 2011. a kinnistute vahel

13 Trammi ühistu 1 hüdrant De110 -

14 Tungla ühistu 10 hüdrant De110 -

Pääsusilma ühistu 25 15 hüdrant De110 - läänepool

1.6.1.5.4 Kostivere alevik

Kostivere alevikus asub 12 tuletõrje veevõtukohta, milleks on 7 on mahutit või hoidlat ja 3 hüdranti. Samuti 2 veevõtukohta Jõelähtme jõest. Aali tee tuletõrjehüdrantide kasutamist takistab nende vähene tootlikkus. Enamik mahuteid on amortiseerunud ning nende täpne korrasolek on põhjalikumalt kontrollimata. Osa mahuteid on tühjad. Tuletõrjevee võtmine

59 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Jõelähtme jõest võib talveperioodil jõe külmumise või madala veetaseme tõttu olla takistatud.

Tabel 42. Kostivere aleviku tuletõrje veevõtukohad Jrk Maht, Asukoht Tüüp Märkused nr toide Aali tee elamupiirkond, maja 1 hüdrant de110 Surve pole piisav nr 22 Aali tee elamupiirkond, maja 2 hüdrant de110 Surve pole piisav nr 12

3 Lauda I ja III vahel veehoidla n/a Tühi

4 Keskuse Suurfarm I veehoidla 30+150 m³ -

5 Laudad, tapamaja vahel veehoidla n/a -

Külmumisoht 6 Kostivere sild, Raasiku tee jõgi looduslik talvel Kostivere sild, katlamaja Külmumisoht 7 jõgi looduslik juures talvel

8 Keskuse Suurfarm II veehoidla 30+150 m³ -

9 Kaupluse juures veehoidla n/a -

10 Aruküla tee 3 veehoidla 200+200 m³ -

11 Liukivi põik 1 mahuti n/a - 12 Aruküla tee 5 hüdrant De110 -

1.6.1.5.5 Haljava küla

Haljava külas asub kaks tuletõrje veevõtukohta, mis mõlemad on mõisa piirkonnas asuvad tiigid. Tiikide veevaru on piisav ning juurdepääs neile on väga hea, kuid talvel võib olla veevõtt olla raskendatud nende jäätumise tõttu.

1.6.1.5.6 Kaberneeme küla

Kaberneeme külas asub 12 tuletõrje veevõtukohta, milledest kolm asub Kaberneeme tee ääres ja ammutavad vett Kaberla ojast. Kaberneeme tee ääres on tuletõrjevee võtmiseks samuti üks RMK tiik ning Kaberneeme ja Neeme vahelisel metsateel RMK kuivenduskraav. Kaberneeme külas asub 8 hüdranti, sh üks kuivhüdrant pumplahoone seinal. Puurkaevpumplas asub ka teise astme pumpla ning tuletõrjepump. Tuletõrjevee võtmine Kaberla ojast, tiigist või kuivenduskraavist võib talveperioodil olla nende külmumise või madala veetaseme tõttu takistatud.

60 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 43. Kaberneeme küla tuletõrje veevõtukohad Jrk Maht, Aadress Tüüp Märkused nr toide Kaberneeme tee, bussipeatus Märkused 1 hüdrant De110 vastas puuduvad

2 Haava tee 2 kinnistu kõrval hüdrant De110 Rajatud 2014. a

Kordoni tee 32 kinnistu 3 hüdrant De110 Rajatud 2014. a kõrval Kordoni tee 42 kinnistu 4 hüdrant De110 Rajatud 2014. a kõrval

5 Õuenurga kinnistu kõrval hüdrant De110 Rajatud 2014. a

6 Karikalda põik 2 juures hüdrant De110 Rajatud 2014. a

7 Karikalda põik 5 juures hüdrant De110 Rajatud 2014. a

Rajatud 2014. a; Puurkavepumpla (kinnistu nr Imitorustik vesi saadakse 8 kuivhüdrant 24505:001:1115) De160 2x65 m3 reservuaaridest Talvel 9 Kaberneeme tee, Kaberla oja oja looduslik külmumisoht, madal veetase Talvel 10 Kaberneeme tee, tiik tiik looduslik külmumisoht, madal veetase Talvel 11 Kaberneeme tee, Kaberla oja oja looduslik külmumisoht, madal veetase Talvel 12 Neeme tee, Kaberla oja oja looduslik külmumisoht, madal veetase Talvel Neeme tee, metsa 13 kraav looduslik külmumisoht, kuivenduskraav madal veetase Talvel Neeme tee, metsa 14 kraav looduslik külmumisoht, kuivenduskraav madal veetase

1.6.1.5.7 Neeme küla

Neeme külas asub 19 tuletõrje veevõtukohta, milledest 17 on hüdrandid. Endise katlamaja juures asub veemahuti ning üks tuletõrjevee võtmise koht asub Neeme sadamas, milleks on Kaberneeme laht. Tuletõrjevee võtmine Kaberneeme lahest võib talveperioodil olla kaldaääre külmumise tõttu takistatud.

61 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 44. Neeme küla tuletõrje veevõtukohad Jrk Maht, Aadress Tüüp Märkused nr toide

1 Endise katlamaja ees mahuti n/a Vett täis

Talvel Neeme sadam, Kaberneeme külmumisoht, 2 meri looduslik laht raskendatud ligipääs Märkused 3 Tähe 1c hüdrant De110 puuduvad Märkused 4 Männisauna MÜ hüdrant De110 puuduvad Märkused 5 Kadakaranna elamupiirkond hüdrant De110 puuduvad Märkused 6 Kadakaranna elamupiirkond hüdrant De110 puuduvad Märkused 7 Metsamarja põik 4 a hüdrant De110 puuduvad Metsamarja, kanal. Märkused 8 hüdrant De110 ülepumpla juures puuduvad Märkused 9 Kivineeme tn 16 hüdrant De110 puuduvad Märkused 10 Kivineeme tn 17 hüdrant De110 puuduvad Märkused 11 Kivineeme tn 1 hüdrant De110 puuduvad Märkused 12 Kadakaranna elamupiirkond hüdrant De110 puuduvad Märkused 13 Katla mü, küla keskel hüdrant De110 puuduvad Märkused 14 Holmi 2 hüdrant De110 puuduvad Märkused 15 Ranna hüdrant De110 puuduvad Märkused 16 Toomari 2 hüdrant De110 puuduvad Märkused 17 Lääne 1 hüdrant De110 puuduvad Märkused 18 Nõmme 2 hüdrant De110 puuduvad Märkused 19 Mardi 1 hüdrant De110 puuduvad

62 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.6.2 Ühiskanalisatsiooni objektid

1.6.2.1 Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad

1.6.2.1.1 Loo alevik

Loo alevikus ehitati ja rekonstrueeriti aastatel 2010-2011 ca 9 km kanalisatsioonitorustikku. Enamik olemasolevatest torudest kuulub OÜ-le Loo Vesi.

1.6.2.1.2 Iru küla

Iru külas paikneb ligikaudu 6,6 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku läbimõõduga kuni 200 mm, ligikaudu 1,1 km survekanalisatsioonitorustikku läbimõõduga 110 mm ning 7 reoveepumplat. Reoveepumpla tähisega KPJ-1 ning sealt alguse saav survekanalisatsioonitrass kuuluvad AS-le Tallinna Vesi, ülejäänud süsteemid kuuluvad OÜ-le Loo Vesi. Kanalisatsioonisüsteemid on heas korras, suhteliselt uus (rajatud aastatel 2006- 2011) ning ei vaja lähiajal rekonstrueerimist.

1.6.2.1.3 Uusküla

Uusküla elamute piirkonda läbib Maardu tee ääres Maardu linna Kallavere linnaosa ja Kroodi oja vaheline sadevee kollektor. 1030 jm ulatuses kuni endise Katlamaja reoveepuhasti ülepumplani on sadevee kollektoriks kohandatud endine reovee torustik (asbotsement dn750. Sealt edasi on 2007.aastal rajatud sadeveetorustik pikkusega 630 jm (de670 plast) kuni Kroodi ojani. Kroodi oja kaldale Lõuna-Paala ühistu lääneserva on 2007.aastal rajatud reovee ülepumpla, mis seisab kasutuseta. Ülepumpla kaudu kavatseti varasemalt suunata Maardu linna Eesti Fosforiidi ja Vana-Narva maantee piirkonna reovesi Muuga sadama reoveepuhastisse. Enamus Uuskülast on kanalisatsioonisüsteemidega katmata; rajatud on 400 mm läbimõõduga kanalisatsioonikollektor Maardu tee ääres (Maardu tee hargnemisel Oja tee ääres) ning 160 mm kanalisatsioonitoru on ka Oja tee ja Rebase tee vahel ning Maardu tee ääres alates Oja tee ristmikust kuni Kroodi ojani. Perspektiivis on vajalik kogu elamupiirkonna katmine kanalisatsioonivõrguga.

1.6.2.1.4 Kostivere alevik

Kostivere alevikus paikneb ligikaudu 3,8 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku, millest enamik vajab rekonstrueerimist. Rekonstrueerimist vajav osa on ehitatud ajavahemikul 1965 – 1980. Enamik torudest kuulub OÜ-le Loo Vesi. Alevikus on ka ligikaudu 0,7 km survekanalisatsioonitorustikku ning 6 kanalisatsioonipumplat. Urke tee ääres asuv ülepumpla KPJ-1 on rajatud 1974. aastal. Pumpla koosneb raudbetoonist kaevurõngastest. 2009.aastal paigaldati pumplasse uus pump Grundfoss SV014C (1,7 kW, Qmax=65 m³/h, Hmax=9m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumpla kaudu suunatakse Kostivere reoveepuhastisse Jõelähtme jõest lääne poole jääva asula reovesi. Pumpla on halvas seisus ja vajab rekonstrueerimist. Pumpla automaatika vajab uuendamist. Koolimaja juures asuv ülepumpla KPJ-2 on rajatud 1981. aastal. Pumpla koosneb maapinna sisse paigaldatud raudbetoonist kaevurõngastest, mille kohale on rajatud kivist pumpla hoone. Pumplas asub pump Zenit SMI 200/2 (1,5 kW, Qmax=57 m³/h, Hmax=17m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumplasse kogutaks koolimaja ja selle lähiümbruse reovesi ning see suunatakse 70 meetri kaugusel Kostivere laseteaia ees asuvasse voolurahustuskaevu. Pumpla on halvas seisus ja vajab rekonstrueerimist. Pumpla automaatika vajab uuendamist. Kostivere juustuvabriku ja suurfarmi juures asuvad ülepumplad KPJ4 ja KPJ-5 on rajatud 1980. aastal. Mõlemas pumplas asub üks Nocchi Biox 400 reoveepump (1,1 kW, Qmax=24 m³/h, Hmax=12m). Mõlemad pumplad koosnevad maapinna sisse paigaldatud betoonist

63 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

kaevurõngastest. Juustuvabriku juures asuvasse ülepumplasse on paigaldatud selle tihendamiseks metallist kessoon. Pumplad suunavad reoveepuhastisse suurfarmi ja juustuvabriku piirkonna kinnistute reovee. Suurfarmi juures asuv pumpla on rahuldavas seisus, Juustuvabriku ülepumpla vajab rekonstrueerimist. Pumplate automaatika vajab uuendamist. Reoveepuhasti kompleksi territooriumil asub 1974. aastal rajatud ning muldesse paigaldatud reovee ülepumpla KPJ-6. Pumplasse paigaldati 2007. aastal Zenit SMI 200/2 (1,5 kW, Qmax=57 m³/h, Hmax=17m) reoveepump koos nivooanduriga. Pumpla on halvas seisus ja vajab rekonstrueerimist. Pumpla automaatika vajab uuendamist. Aali tee juures asuv ülepumpla KPJ-11 on rajatud 2006. aastal. Pumpla koosneb kompaktsest plastmahutist, mis on varustatud ühe Nocchi Biox 400 reoveepumbaga (1,1 kW, Qmax=24 m³/h, Hmax=12m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumplasse juhitakse isevoolse kanalisatsiooniga Aali tee elamupiirkonna reovesi ning see suunatakse pumplast survetoruga 70 meetri kaugusele kortermaja Liukivi 1 juures asuvasse voolurahustuskaevu. Pumpla on väga heas seisukorras. Kanalisatsioonisüsteemi probleemid:  Torustik ja kaevud amortiseerunud;  Reovee filtratsioon torustikest ja kanalisatsioonikaevudest põhjavette ning ballastvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

1.6.2.1.5 Haljava küla

Haljava külas paikneb ligikaudu 0,9 km kanalisatsioonitorustikku. Enamik torudest kuulub OÜ-le Loo Vesi. Kanalisatsioonisüsteemi probleemid:  Haljava mõisa piirkonnas torustik ja kaevud amortiseerunud;  Reovee filtratsioon torustikest ja kanalisatsioonikaevudest põhjavette ning ballastvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

1.6.2.1.6 Kaberneeme küla

Kaberneemes ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

1.6.2.1.7 Liivamäe küla

Liivamäe külas paikneb ligikaudu 1,6 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 1,5 km survetorustikku ning üks reovee ülepumpla. Torustik on väga heas seisukorras. Torustike ja ülepumpla valdajaks on OÜ Loo Vesi. Liivamäe külas asub üks kanalisatsiooni ülepumpla KPJ-1, mis on rajatud 2006. aastal. Pumpla koosneb kompaktsest plastmahutist, mis on varustatud kahe ABS AFP-530 reoveepumbaga (1,7 kW, Qmax=26 m³/h, Hmax=12m). Pumpade tööd reguleerib nivooandur. Pumplasse juhitakse isevoolse kanalisatsiooniga Käpa, suurekivi ja Erma elamupiirkondade reovesi ning see suunatakse pumplast survetoru kaudu 1460 meetri kaugusele Loo alevikus Saha tee 18 juures asuvasse voolurahustuskaevu. Pumpla on väga heas seisukorras.

1.6.2.1.8 Neeme küla

Neeme külas paikneb ligikaudu 6,0 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 1,4 km survetorustikku ning viis reovee ülepumplat, millest 2,3 km on rajatud või rekonstrueeritud aastatel 2011-2012. Kadakaranna piirkonna torustik ja ülepumplad on rajatud 2006. aastal. Varasemalt rajatud torustik on halvas olukorras. Torustik ja ülepumplad kuuluvad OÜ-le Loo

64 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Vesi või on tema valduses. Kadakaranna piirkonnas asub 370 meetrit sadeveetorustikku, mille suublaks on Jõesuu laht. 2012.a. valmis ka uus reoveepuhasti. Neeme külas asub 5 kanalisatsiooni ülepumplat. Liiva tee ääres asuv ülepumpla KPJ-4 on rajatud 2006. aastal varasemalt rajatud kanalisatsioonikaevu, kuid on hiljuti rekonstrueeritud. Pumpla kaudu suunatakse Neeme reoveepuhastisse kogu asula reovesi. Kivineeme tn 5, Kivineeme tn 11 ja Kadakaranna tn 27 juures asuvad kanalisatsiooni ülepumplad KPJ-1, KPJ-2 ja KPJ-3 on rajatud 2006. aastal Kõik pumplad koosnevad kompaktsest plastmahutist, mis on varustatud kõik kahe ABS AFP-530 reoveepumbaga (1,7 kW, Qmax=26 m³/h, Hmax=12m). Pumpade tööd reguleerivad nivooandurid. Pumplatesse juhitakse isevoolse kanalisatsiooniga kogu Kadakaranna elamupiirkonna reovesi. Pumplast KPJ-1 suunatakse reovesi 490 meetri pikkuse survetorustikuga lasteaia juures asuva voolurahustuskaevuni. Pumplad on väga heas seisukorras. Mardi 1 ja Toomari kinnistu vahel asuv reoveepumpla rajati 2014. aastal. Kanalisatsioonisüsteemi probleemid:  Lasteaia ja KPJ-4 vahel asuv isevoolne torustik on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist.

1.6.2.1.9 Saha küla

Saha külas paikneb ligikaudu 1,3 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 2 km survetorustikku ning neli reovee ülepumplat. Torustik ja ülepumplad on ehitatud ajavahemikul 2005 kuni 2008. Torustik ja ülepumplad kuuluvad OÜ-le Loo Vesi või on tema valduses. Saha külas asub 4 kanalisatsiooni ülepumplat. Saha tee 24 kinnistul asuv ülepumpla KPJ-1 on rajatud 2005.aastal. Pumplasse on paigaldatud üks pump Nocchi Biox 400 reoveepumbaga (1,1 kW, Qmax=24 m³/h, Hmax=12m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumpla kaudu suunatakse Loo aleviku ühiskanalisatsiooni kinnistul tekkiv reovesi. Saha tee 25 juures asub kanalisatsiooni ülepumpla KPJ-2, mis on rajatud samuti 2005.aastal. Pumpla koosneb kompaktsest plastmahutist, mis on varustatud ühe pumbaga Nocchi Biox 400 reoveepumbaga (1,1 kW, Qmax=24 m³/h, Hmax=12m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumplasse juhitakse isevoolse kanalisatsiooniga lähiümbruses asuvate tootmishoonete reovesi ning see suunatakse pumplast survetoru kaudu 1110 meetri kaugusele Loo alevikus Lõuna tee 3 juures asuvasse ülepumplasse. Pumpla on väga heas seisukorras. Vanasauna tee elamupiirkonnas asuvad kanalisatsiooni ülepumplad KPJ-3 ja KPJ-8 on rajatud vastavalt 2006.ja 2008.aastal aastal. Mõlemad pumplad koosnevad kompaktsest plastmahutist, mis on varustatud kahe ABS AFP-530 reoveepumbaga (1,7 kW, Qmax=26 m³/h, Hmax=12m). Pumpade tööd reguleerivad nivooandurid. Pumplatesse juhitakse isevoolse kanalisatsiooniga kogu Vanasauna elamupiirkonna reovesi. Pumplast KPJ-8 suunatakse reovesi 720 meetri pikkuse survetorustikuga Saha tee 24a maaüksuse juures asuva survetoruni ning sealt edasi Loo aleviku ühiskanalisatsiooni. Pumplad on väga heas seisukorras.

1.6.2.1.10 Laheranna elamupiirkond

Laheranna elamupiirkonnas paikneb ligikaudu 0,8 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 1,5 km survetorustikku ning neli reovee ülepumplat. Torustik ja ülepumplad on ehitatud 2012. aastal ning need on OÜ Laheranna Vesi valduses. Laherannas suunatakse hetkel reovesi kogumisamahutisse ning veetakse sealt välja. Perspektiivis nähakse ette piirkonna reovee juhtimist Neeme reoveepuhastisse.

65 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.6.2.2 Purgimissõlmed

Kostivere, Haljava, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme ja Saha asulates spetsiaalsed purgimissõlmed puuduvad ning nende väljaehitamine ei ole plaanis. Nimetatud aladele lähimad purgimissõlmed on alljärgnevad:  Tallinna linnas, Iru Hooldekodu juures asuv AS-le Tallinna Vesi kuuluv purgimissõlm. Nimetatud purgimissõlme on soovitatav suunata Kostivere, Liivamäe ja Saha asulate piirkonna lokaalsete kanalisatsioonidega ühendatud reoveemahutite või septikute tühjendamine.  Kuusalu vallas, Allika külas Kuusalu regionaalse reoveepuhasti juures asuv OÜ-le Kuusalu Soojus kuuluv purgimissõlm. Nimetatud purgimissõlme on soovitatav suunata Ihasalu, Haljava, Kaberneeme, Neeme ja Jägala asulate piirkonna lokaalsete kanalisatsioonidega ühendatud reoveemahutite või septikute tühjendamine. Haljava, Jägala, Kostivere piirkonna lokaalsete kanalisatsioonidega ühendatud reoveemahutite ja septikute tühjendamist võib edaspidi suunata ka Kehra linna reoveepuhastisse, seda peale puhasti rekonstrueerimist ja puhasti juurde purgimissõlme rajamist. Lokaalsetes kanalisatsioonisüsteemides tekkiva reovee purgimise suunamine ühte või teise purgimissõlme sõltub üldjuhul vastava teenuse pakkujatest ning teenuse majanduslikust tasuvusest ning atraktiivsusest tarbijale.

1.6.2.3 Reoveeanalüüsid

Tekkiva reovee kogust ei ole mõõdetud, samuti ei ole mõõdetud reovee koguse muutumist ajas. Reovee hulk määratakse puurkaevu veearvesti alusel.

Tabel 45. Jõelähtme valla asulate reoveeanalüüsid 2014 III kvartal Ühealuselised BHT 7 Heljum üld P üId N KHT Nafta fenoolid (0,1 (mgO/I) (mg/I) (mg/I) (mg/I) (mgO/l) (mg/l) mg/l - Haljava 2,6 5,0 7,26 13 - 0,3 Kostivere 1,6 8,2 6,15 14 - <0,3 0,004 0,007 Neeme 6,4 4,0 0,32 10 - 0,5 - Saha 23 27 4,35 13 - - - Maardu 17 14 2,83 6,7 - - - Jägala golf 4,8 21 1,68 11 - 0,3 - Tellivere 5,3 10 2,39 4,5 - -

Tabel 46. Vee-erikasutusloaga nr L.VV/319949 määratud saasteainete suurimad sisaldused alates 01.01.2015 Ühealuselised BHT 7 Heljum üld P üId N KHT Nafta fenoolid (0,1 (mgO/I) (mg/I) (mg/I) (mg/I) (mgO/l) (mg/l) mg/l

Haljava 40 35 - - - 1 0,1 Kostivere 25 35 2 60 - 1 0,1 Neeme 25 35 2 60 - 1 - Saha 15 25 1 45 - -

66 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

- Maardu 40 35 - - - - - Jägala golf 40 35 - - - 1 - Tellivere 40 35 - - - -

1.6.2.4 Reoveepuhastusseadmed

1.6.2.4.1 Tallinna linna reoveepuhasti

Kogu Loo ja Iru asulate ühiskanalisatsiooni juhitud reoveed puhastatakse Tallinna tsentraalsel reoveepuhastil. Reoveepuhasti hüdrauliliseks võimsuseks on 350 000 m3/d. Tegelik keskmine koormus viimastel aastatel on olnud 110 – 120 tuhat m3/d ehk ca 1/3. Seega on puhastil piisavalt võimsust täiendava reovee vastuvõtmiseks Tallinna lähiümbrusest uute liitujate lisandumisest. Reoveepuhastusprotsess Tallinna reoveepuhastil koosneb alljärgnevatest etappidest: Mehhaaniline puhastus  Rehad eemaldavad reoveest suuremad jäätmed  Eraldatakse rasvad ja õlid  Rasvapüüdurid eraldavad veest rasva Keemiline puhastus  Lisatakse koagulant  Eraldatakse settivad orgaanilised osakesed ja fosfor Bioloogiline puhastus  Mikroorganismid lagundavad biolagundatava aine hävitades ka lahustunud ja raskesti settiva reostuse  Reovette suunatakse mikroorganismidele elutegevuseks ja segamiseks vajalikku õhku  Heitvee järelselitus, mille käigus eraldatakse aerotankides tekkinud aktiivmuda Mudatöötlus  Puhastusprotsessi erinevates etappides eraldatud muda pumbatakse mudatöötlusjaama  Muda kääritatakse metaantankides, kus bakterite toimel orgaaniline aine laguneb  Muda anaeroobse stabiliseerimise käigus eraldub rohkesti metaani sisaldav biogaas, mida kasutatakse mudatöötlusjaama tehnoloogilises protsessis, samuti bioloogilises puhastusprotsessis vajaliku õhu tootmiseks ning hoonete kütmiseks  Mudakäitlusüksuses jääkmuda stabiliseeritakse ja kuivatatakse ning segatakse tugiainetega  Muda kompostitakse või ladustatakse prügimäele  Saadud komposti kasutatakse väärtusliku orgaanilise väetisena

1.6.2.4.2 Kostivere alevik

Kostivere aleviku reoveepuhasti kompleksi juures asuvad kaks puhastit: uus ja vana biopuhasti. Puhastite heitvee suublaks on Jõelähtme jõgi (kood 10879), mis oma alamjooksul on kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (KKMm nr 58, 2002). Reovesi juhitakse puhastisse asula reovee ülepumpla kaudu. Uus Kostivere reoveepuhasti sai valmis 2009.aasta aprillis. Puhasti ehitustööde peatöövõtjaks oli AS Vensen, kes paigaldas vana puhasti kõrvale AS Fixtec poolt tarnitud

67 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

uue konteiner-tüüpi reoveepuhasti BIOFIX BIOCON 1S-210. Puhasti projektnäitajad on alljärgnevad:  Q=200 m³/d  L=60 kgBHT7/d ehk 1000 ie  Reovee tüüp: olmereovesi Puhastusprotsess on kolmeastmeline: 1) Mehaaniline (automaatvõre ja liivapüüduriga); 2) Mehaaniline ja keemiline (keemilise eelsadestamisega ehk kemikaali annustamine + flokulatsioon + sadestus); 3) Bioloogiline (toimub neljaastmelises bioreaktoris, kus kasutatakse uputatud biofiltertehnoloogiat) Puhastusprotsessi käigus tekkinud jääksette veetustamine toimub spetsiaalses kott- tahendis. Peale biopuhastust juhitakse heitvesi biotiiki, mille pindala on ligikaudu 3000 m². Puhastikompleksi põhikomponentideks on mehaaniline eelpuhastamise sõlm (N3-CAMG- 30¬4.T.2,5), aeratsiooniblokid (ZP 4-A1), koagulandi doseerimissõlm (DKC-0508 x 1-500ET), jääksette veetustaja (DU.E-24-2BAG), jääksettemahuti aereerimisvalmidusega 30 m³ ja häireedastussüsteem. Kõik põhikomponendid on paigaldatud konteiner-tüüpi rajatisse, mille üldmõõdud on 9,6x3,6x5,8 meetrit. Reoveepuhasti kompleksi territooriumil asub 1974.aastal rajatud ning muldesse paigaldatud reovee ülepumpla. Pumplasse paigaldati 2007.aastal Sarlini reoveepump koos nivooanduriga. Uue reoveepuhasti kõrval asub ka amortiseerunud kuid siiski veel töötav 1974.aastal rajatud OXYD-90 tüüpi biopuhasti. Vana puhasti koosneb tehnohoonest ja maapinnast kõrgemale muldesse paigaldatud protsessitankist. Tehnohoones asub üks vana kompressor, mis on varustatud elektrimootoriga (MЭЭ-ДИР-100Л4У3, 4 kW, 1410 rpm, 8,5A). Arvestades asjaoluga, et Kostivere aleviku reoveekanalisatsiooni infiltratsiooni osakaal on amortiseerunud torustike ning kaevude tõttu väga kõrge, kasutatakse kuni torustike rekonstrueerimiseni vana puhastit paralleelselt uue konteinerpuhastiga.

1.6.2.4.3 Haljava küla

Haljava puhasti heitvesi juhitakse Raasiku-Anija peakraavi kaudu 2 km kaugusel asuvasse Jägala jõkke (kood 10835), mis oma alamjooksul on kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (KKMm nr 58, 2002). BIO-50 tüüpi puhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel ning täielikult amortiseerunud. Puhasti koosneb tehnohoonest, protsessitankist ja kahest biotiigist. Tehnohoones asub töötav kompressor (Д02-31-293, 2880 rpm, 3 kW, 50 Hz). Protsessitank on amortiseerunud. Biotiikide pindala on ligikaudu 500 m² ning tiigid vajavad puhastamist. Reovesi puhastatakse looduslikult biotiikides. Heitvee proove võetakse peale viimast biotiiki. Puhasti vajab täielikku rekonstrueerimist või asendamist uuega.

1.6.2.4.4 Neeme küla

Neeme küla reoveepuhasti rekonstrueeriti 2010-2012. Reovesi juhitakse survetorustiku kaudu mehaaniliseks puhastuseks automaatvõrele, mis on paigutatud teenindushoonesse Seejärel voolab eelpuhastatud reovesi isevoolselt bioloogilise töötluse staadiumisse (annuspuhastisse ASIO SBR 500). Paigaldatud on kaks järjestikust annuspuhasti mahutit (materjal: polüpropüleen). Õhustamiseks vajalikud õhupuhurid on paigaldatud tehnohoonesse. Kasutatakse peenmullõhustust. Esialgu, kui puhastisse suunatakse kuni 250 inimese reovesi, on kasutusel esimene biopuhastiliin. Kui puhastiga on tulevikus ühendatud üle 250 inimese, võetakse kasutusele ka teine biopuhastiliin. Kaks järjestikust liini võimaldavad töödelda kuni 500 inimese reovett. Fosforiärastus toimub osaliselt bioloogiliselt, kuid nõutud väljundnäitaja (1,5 mg/l)

68 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

saavutamiseks on vajalik ka keemilise fosforiärastuse lisamine. Selleks on paigaldatud tehnohoonesse kemikaalisõlm koos annustuspumbaga. Lämmastikuärastust nii väikestelt puhastitelt ei nõuta. Siiski võimaldab puhasti ASIO SBR 500 ka osaliselt lämmastikku ärastada (bioloogilisel teel). Tekkiv liigmuda on stabiliseerunud olekus ja kergesti edasiselt töödeldav. Annuspuhasti mahutitest eemaldatakse liigmuda pumpade abil muda stabiliseerimise mahutisse. Mudatöötlus toimub mudamahutis liigmuda perioodiliselt segades ja õhustades. Pinnale kerkinud settevesi juhitakse tagasi puhastusprotsessi algusesse. Vana biopuhasti “Bio-50” on rekonstrueeritud järelpuhastiks. Selleks on eemaldatud olemasolevatest mahutitest kogu inventar ja täidetud mahuti killustikuga.

1.6.2.4.5 Saha küla

Saha küla Tellivere puhasti heitvee suublaks on Pirita jõgi (kood 108920), mis oma alamjooksul on kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (KKMm nr 58, 2002). Reoveepuhasti asub Tellivere kanalate juures. Sinna on suunatud kanalate, autopesula ja töökoja olmereovesi. BIO-25 tüüpi puhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel ning täielikult amortiseerunud. Puhasti koosneb tehnohoonest, protsessitankist ja kahest biotiigist. Protsessitank on täis muda ja setet ning roostetanud. Biotiikide pindala on ligikaudu 800 m² ning tiigid vajavad puhastamist. Reovesi puhastatakse looduslikult biotiikides. Heitvee proove võetakse peale viimast biotiiki. Puhasti vajab täielikku rekonstrueerimist või asendamist uuega.

1.6.2.5 Sademeveekanalisatsioon

Neeme külas asub ca 0,4 km sademeveetorustikku. Kostivere kanalisatsioonisüsteem on osaliselt ühisvoolne ning see suurendab hüdraulilist koormust puhastile. Uusküla elamute piirkonda läbib Maardu tee ääres Maardu linna Kallavere linnaosa ja Kroodi oja vaheline sadevee kollektor. 1030 jm ulatuses kuni endise Katlamaja reoveepuhasti ülepumplani on sadevee kollektoriks kohandatud endine reovee torustik (asbotsement dn750. Sealt edasi on 2007.aastal rajatud sadeveetorustik pikkusega 630 jm (de670 plast) kuni Kroodi ojani. Jõelähtme valla ülejäänud asulates toimub sademevee juhtimine haljasaladele või olemasolevatesse kraavidesse, ojadesse ja jõgedesse. Vastav info on kajastatud ka vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemidel.

1.7 ÜHISVEEVÄRKI JA KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE

1.7.1 Üldist

Vee- ja kanalisatsiooniteenust Jõelähtme vallas osutab OÜ Loo Vesi, äriregistri kood 10451270, Saha tee 9F Jõelähtme Harjumaa 74201 Loo alevik. Telefon 6080705 Faks 6080705 GSM 5013590 e-post: [email protected] kodulehekülg: www.loovesi.ee

69 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Jõelähtme Vallavolikogu 30. mai otsusega nr 1-1/392 määrati vee-ettevõtjaks ka OÜ Laheranna Vesi tegevuspiirkonnaga Ihasalu küla Laheranna 2, 3 ja 4 ning nendega külgneva Jõesuu puhkeala maaüksuste detailplaneeringu ning Jõesuu küla Laheranna 1 ja Jõesuu puhkeala kinnistute, Ihasalu küla Laheranna 5-8 ja Jõesuu puhkeala kinnistute detailplaneeringu maa-alad. Edaspidi käsitletakse siin OÜ-d Loo Vesi.

1.7.2 Ettevõtte taust ja juhtimine

OÜ Loo Vesi on ettevõte, mis tegutseb Jõelähtme valla territooriumil ametliku vee- ettevõtjana (Jõelähtme Vallavalitsuse otsus nr 256, 1.oktoobrist 2007). Vallavalitsuse ja vee-ettevõtte vahelisi suhteid ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi üldistes huvides kasutamiseks reguleerib osapoolte vaheline leping. Ettevõtte osakapitali suuruseks on 305 043 eurot, osakute omanikuks on 100% ulatuses Jõelähtme vald. Lisaks Loo ja Kostivere alevikele osutab ettevõte ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust veel teisteski valla külades ja asulates nagu Kostivere, Neeme, Manniva, Rebala, Männisalu, Jägala jt. Suurim tarbijaskond on Loo alevikus. OÜ Loo Vesi osutab lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenusele ka sanitaartehnilisi töid nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele ja seda ka väljapool Jõelähtme valda. Osaühingu tegevust planeerib ja korraldab nõukogu, mis koosneb 5 liikmest. Ettevõtet juhib juhatus ja võib esindada osaühingut kõigis õiguslikes toimingutes.

1.7.3 Ettevõttele kuuluvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning -rajatised

Ettevõtte poolt opereeritavad ja hooldamisele kuuluvad Loo, Iru, Kostivere, Haljava, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Saha jt asulates paiknevad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised kuuluvad ettevõttele või on tema valduses.

1.7.4 Tegevusalad

OÜ Loo Vesi tegevusalad on järgmised:  veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenused;  sanitaartehnilised tööd;  heitvete puhastamine;  keskküttesüsteemide hooldus ja remont.

1.7.5 Olulisemad ettevõtte poolt sõlmitud lepingud

 Jõelähtme Vallavalitsuse ja OÜ Loo Vesi vahel sõlmitud pikaajaline vee- ettevõtja leping veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks Jõelähtme valla haldusterritooriumil;  Leping OÜ Loo Vesi ja AS Tallinna Vesi vahel Loo ja Iru asulate reovee vastuvõtmiseks AS-ile Tallinna Vesi kuuluvates reoveepumplates ning reovee puhastamiseks Tallinna reoveepuhastisse;  Kliendilepingud tarbijatega. Uute vee- ja kanalisatsiooniühenduste ehitamiseks sõlmitakse kõigepealt liitumisleping ja alles pärast ehitise valmimist veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise leping. Kliendisuhte aluseks on teenusleping, milles on täpselt määratud lepingupoolte õigused ja kohustused. Teenusleping on seaduslik alus teenuse osutamiseks.

70 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

1.7.6 Ettevõtte finants-majanduslikud näitajad

Tabel 47. OÜ Loo Vesi majandusnäitajad (eurodes)

Bilansi näitajad aasta Tulemiaruande näitajad lõpus Aasta Tulem Varad Netovarad Tegevustulud Tegevuskulud

2013 1 349 412 847 355 502 057 6 186 105 5 610 764 2012 1 462 739 831 958 630 781 5 688 718 5 107 309

1.8 JÄRELEVALVE TEOSTAMINE

Vee tarbimise ja suublasse juhitava heitvee kvaliteedi ja koguse üle peab teostama järelevalvet Keskkonnaamet ning kohalik omavalitsus. Väljapumbatud põhjavee ning loodusesse juhitud saasteainete koguste eest peab vee- ettevõtja tasuma loodusvara kasutusõiguse tasu ning saastetasu. Lähtuvalt Keskkonnatasude seadusest esitatakse Keskkonnaagentuurile neli korda aastas aruanne suublasse juhitava reoveehulga ja kvaliteedi kohta ning väljapumbatud põhjavee hulga kohta. Veevõtu erikasutusõiguse tasumäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes keskkonnatasude seaduse paragrahvi 10 lõikes 4 sätestatud alam- ja ülemmääradest ja saastetasu määrad on esitatud sama seaduse paragrahvis 20. Joogivee kvaliteedi järelevalvet teostab Terviseamet. Vastavalt sotsiaalministri 31.07.2001 a. määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” vastutab joogivee kvaliteedi eest joogivee käitleja. Joogivee käitleja on:  joogivee tootja, kellele on vee varumine ühisveevärgi kaudu püsitegevus;  ettevõte, kes omab puurkaevu või kasutab ühisveevärgi kaudu saadud ja töödeldud vett ning villib seda pudelisse;  ettevõte, kes omab puurkaevu, kasutab vett enda tarbeks ning müüb seda täiendavalt tarbijale;  ettevõte, kes omab puurkaevu ja kasutab vett enda tootmisprotsessis ehk teiste sõnadega, tarbib ise oma toodetud vett. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedi nõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule (tervisekaitsetalitusele). Joogivee käitleja vastutab joogivee kvaliteedi eest kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist. Joogivee käitleja peab koostama ja asukohajärgse tervisekaitsetalitusega kooskõlastama joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks. Kava peab sisaldama:  -ööpäeva jooksul käideldava joogivee kogust;  uuritavate näitajate loetelu proovi võtmise kohtade viisi;  proovi võtmise kohtade arvu ja nende asukohti;  iga kvaliteedinäitaja määramiseks proovide arvu nimetatud ajavahemiku jooksul. Kui joogivesi ei vasta määruse nõuetele, peab joogivee käitleja koheselt uurima kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi ning rakendama vajalikke abinõusid ja teavitama

71 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

sellest tarbijat ning Terviseametit. Kui rakendatud abinõud ei anna tulemusi, otsustab Terviseamet, kuidas toimub joogivee edasine kasutamine. Joogivee käitleja ei pea koostama ega kooskõlastama Terviseametiga joogivee kontrolli kava juhul, kui ta varustab joogiveega alla 50 inimese.

72 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE

2.1 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEKOHAD

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist: - tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele; - kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest. Arendamise kava koostamise lähtealusteks on: - ÜVK olemasoleva olukorra andmestik; - omavalitsuse arengukava; - kehtivad üld- ja detailplaneeringud (sh reoveekogumisalade määratlemine); - vesikonna ja alamvesikonna veemajanduskava; Arendamise kava mahus antakse Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni perspektiivse terviklahenduse põhiskeem. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni perspektiivse terviklahenduse baasil määratakse lähiaastate tegevusetapid-projektid, seades esmaülesanneteks: - joogivee kvaliteedi ja varustuskindluse tagamine tarbimispunktides; - hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsiooni võrkudega; - nõuetele vastav sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonestatud reoveekogumisaladelt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse 12 aastase perioodi kohta arvestusega, et kava kuulub regulaarsele täiendamisele sõltuvalt muudatustest ja täiendustest planeeringutes, samuti võimalikest muudatustest õigus- ja normatiivaktides.

2.2 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE PIIRANGUD

2.2.1 Ehituskeeluvööndid

Juhul kui uute tehnovõrkude ja -rajatiste rajamist kavandatakse veekogude (valdavalt jõgede, sh ka ojade ja peakraavide ületustena) ehituskeeluvööndisse, siis tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 sätestatut ehk uute tehnovõrkude ja -rajatiste rajamist veekogu ehituskeeluvööndisse on võimalik kavandada üksnes juhul, kui need rajatised kajastuvad kehtestatud detail- või üldplaneeringus. Kui ehituskeeluvööndisse kavandatavad tehnovõrgud ja rajatised ei kajastu planeeringutes, ei ole neid võimalik kehtiva õigusega kooskõlas olevalt rajada. Seega tuleb ÜVK-s kajastatud uued trassid kanda kas üldplaneeringu joonistele või koostada ehituskeeluvööndit puudutavates lõikudes ÜVK elluviimiseks detailplaneeringud. Käesoleval juhul käivad ülalnimetatud asjaolud Kostivere alevikus lõikude kohta, mis puudutab Jõelähtme jõe ületamist vee- ja kanalisatsioonitrassidega Kostivere mõisa juures ning Vandjala peakraaviga ristumisi. Kohalik omavalitsus peab projekti elluviimisel veenduma, et seda tehakse kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

73 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Muud käesolevas arendamise kavas kavandatavad investeeringud, mis puudutavad ehituskeeluvööndeid, on kajastatud vastavates planeeringutes.

2.2.2 Looduskaitselised piirangud

Käesolevas arendamise kavas kajastatavad perspektiivsed investeeringud asuvad osaliselt Kostivere alevikus Kostivere mõisapargi territooriumil. Olemasolevate rekonstrueerimis- ja uute trasside ehitustöödel tuleb neil lõikudel, mille töömaapiirid võivad kattuda keskkonnaregistrisse kantud looduskaitseliste piirangutega objektide välispiiride või kaitsetsoonidega, juhinduda kattuval osal konkreetsel loodusobjektil kehtivast kaitsekorrast ning tagada pärast tööde lõppemist ala heakord vähemalt olemasoleval tasemel. Kaitsealuse pargi territooriumil ning nimetatud loodusobjektil kehtiv kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduses ja kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas. Kohalikul omavalitsusel tuleb korraldada ja tagada, et valitavad lahendused ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside ja selle elementide paigaldustööde teostamiseks ei lähe vastuollu kaitsealuses pargis kehtiva kaitsekorraga ning ei takista nimetatud loodusobjekti kaitse-eesmärkide saavutamist ulatuses, mis kavandatava välistaks. Kaitsealuse pargi territooriumil tööde kavandamisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: 1) Mitte kahjustada ja langetada terveid ning elujõulisi puid. Kaitsealuse pargi territooriumil võib möödapääsmatu vajaduse korral puid jalalt langetada ja suuri oksi eemaldada üksnes juhul, kui võra ei ole liitunud naaberpuudega ja langev oks/puu ei kahjusta kõrval asuvaid väärtuslikke puid ega ka ehitisi. 2) Kände ei juurita, sest juurimisel kahjustatakse ümberkaudsete säilitatavate puude juurestikku ja tekitatakse asjatult ulatuslikke murupinna kahjustusi. Kännud lõigatakse maapinnaga tasa võimalikult maapinna lähedalt ja freesitakse sügavuseni 150 mm ning tekkinud süvis täidetakse kasvupinnasega. Seejärel tehakse muruparandus. 3) Kaevetööde käigus ei tohi tehnika kasutamisel kahjustada kaevisega külgnevat haljasala. Rasketehnika kasutamisel tuleb arvestada perioodidega, mil pinnas on nõrga kandevõimega (nt kui pinnas on vihmade või sulavete tõttu veega küllastunud). 4) Äärmisel vajadusel võib lõigata läbi kuni 2 cm läbimõõduga juured. Tüsedamaid kui 2 cm läbimõõduga juuri ja ankurjuuri läbi lõigata ega kahjustada ei tohi. 5) Tööde teostamise aeg tuleb kavandada väljapoole lindude pesitsusperioodi, st aeg alates juuli teisest poolest kuni aprillini.

2.3 ARENDAMISE KAVA KOOSSEISUS SISALDUVATE PROJEKTIDE JA MEETMEKAVA MAKSUMUSTE HINDAMINE

Allolevas tabelis on toodud rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide keskmised eelarvelised ühikmaksumused, keskmistatud kõikide etappide peale. Puurkaevpumplate ja reoveepuhasti rekonstrueerimise osas anti investeeringu maksumusele sõltuvalt objektist individuaalne hinnang. Nendele maksumustele lisandub uuringute, projekteerimise, omanikujärelevalve, projektijuhtimise tasud ning ettenägematutele kulutustele arvestatav summa.

Tabel 48. Keskmised vee- ja kanalisatsioonitrasside maksumuse ühikhinnad

Ühiku maksumus Nr Nimetus (EUR ilma KM-ta)

74 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes 1 240 kaevikus Veetorustik, survekanalisatsioonitorustik ja 2 290 isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus Veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ühes 3 220 kaevikus Survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne 4 240 kanalisatsioon ühes kaevikus 5 Veetorustik ühes kaevikus 130 6 Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus 190 7 Survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus 130 8 Sademeveekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus 190 9 Reoveepumpla 30 000 10 Puurkaevpumpla 48 000 11 Puurkaevpumpla ja veetöötlus 90 000

2.4 INVESTEERINGUTE KAVANDAMINE

Seoses käesolevas arendamise kavas käsitletud investeeringute kogumaksumuse suurusega ning projektide omafinantseerimise võimekusega on kohalik omavalitsus seadnud investeeringud prioriteetide järjekorda. Kavandatud on lühiajaline programm (aastatel 2015-2018) ning pikaajaline programm (aastatel 2019-2026). Allolevas tabelites on toodud lühi- ja pikaajalise investeeringute programm ning nende eeldatavad maksumused asulate lõikes. Investeeringud on jaotatud lisaks ajalisele perspektiivile ka rahastajate lõikes. Üks osa investeeringutest, mis käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on näidatud, finantseeritakse arendajate poolt, teine osa aga AS Loo Vesi poolt (koos võimalike fondide või muude kaasfinantseerijatega). Kõik allolevates tabelites toodud investeeringud on kajastatud ka vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemidel.

2.4.1 AS Loo Vesi kavandatavad investeeringud lühiajalise perspektiivis (2015- 2018)

Tabel 49. Iru küla perspektiivsed investeeringud 2015-2018 Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Iru 2. Veetorustik ühes kaevikus m 195 130 25 350 3. KOKKU ehitusmaksumus 25 350 4. Uuringud ja projekteerimine 2 535 (10%)

75 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

5. Projektijuhtimine ja 3 803 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

6. KOKKU 31 688

Tabel 50. Loo alevik- Ilumäe piirkonna perspektiivsed investeeringud 2015-2018 Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Loo - Ilumäe piirkond 2. Veetorustik ja isevoolne m 396 240 95 040 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ja m 135 220 29 700 survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus

4. Survekanalisatsioonitorustik m 52 240 12 480 ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus

5. Isevoolne kanalisatsioon ühes m 208 190 39 520 kaevikus 6. Survekanalisatsioonitorustik m 108 130 14 040 ühes kaevikus 7. Reoveepumpla tk 2 30 000 60 000 8. KOKKU ehitusmaksumus 250 780 9. Uuringud ja projekteerimine 25 078 (10%) 10. Projektijuhtimine ja 37 617 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

11. KOKKU 313 475

Tabel 51. Kostivere aleviku perspektiivsed investeeringud 2015-2018 Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Kostivere 2. Veetorustik ja isevoolne m 2 890 240 693 600 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik, m 635 290 184 150 survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus

76 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

4. Veetorustik ja m 945 220 207 900 survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus

5. Veetorustik ühes kaevikus m 795 130 103 350 6. Isevoolne kanalisatsioon ühes m 365 190 69 350 kaevikus 7. Survekanalisatsioonitorustik m 435 130 56 550 ühes kaevikus 8. Reoveepumpla tk 10 30 000 300 000 9. Reoveepuhasti tk 0 0 0 10. Puurkaevpumpla tk 1 48 000 48 000 11. KOKKU ehitusmaksumus 1 662 900 12. Uuringud ja projekteerimine 166 290 (10%) 13. Projektijuhtimine ja 249 435 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

14. KOKKU 2 078 625

Tabel 52. Neeme küla - Kadakaranna piirkonna perspektiivsed investeeringud 2015- 2018 Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Neeme - Kadakaranna piirkond 2. Veetorustik ja isevoolne m 672 240 161 280 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik, m 225 290 65 250 survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus

4. Veetorustik ja m 292 220 64 240 survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus

5. Veetorustik ühes kaevikus m 200 130 26 000 6. Reoveepumpla tk 2 30 000 60 000 7. KOKKU ehitusmaksumus 376 770 8. Uuringud ja projekteerimine 37 677 (10%) 9. Projektijuhtimine ja 56 516 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

10. KOKKU 470 963

77 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 53. Haljava küla perspektiivsed investeeringud 2015-2018 Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Haljava 2. Veetorustik ja isevoolne m 225 240 54 000 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Isevoolne kanalisatsioon ühes m 220 190 41 800 kaevikus 4. Reoveepuhasti tk 1 150 000 150 000 5. KOKKU ehitusmaksumus 245 800 6. Uuringud ja projekteerimine 24 580 (10%) 7. Projektijuhtimine ja 36 870 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

8. KOKKU 307 250

2.4.2 AS Loo Vesi kavandatavad investeeringud pikaajalises perspektiivis (2019- 2026)

Tabel 54. Loo aleviku perspektiivsed investeeringud 2019-2026 Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Loo alevik 2. Veetorustik ühes kaevikus m 675 130 87 750 3. Isevoolne kanalisatsioon ühes m 66 190 12 540 kaevikus 4. Sademeveekanalisatsioonitorustik m 325 190 61 750 ühes kaevikus 5. KOKKU ehitusmaksumus 162 040 6. Uuringud ja projekteerimine 16 204 (10%) 7. Projektijuhtimine ja 24 306 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

8. KOKKU 202 550

Tabel 55. Kaberneeme küla perspektiivsed investeeringud 2019-2026 Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Kaberneeme

78 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

2. Veetorustik ühes kaevikus m 2 925 130 380 250 3. KOKKU ehitusmaksumus 380 250 4. Uuringud ja projekteerimine 38 025 (10%) 5. Projektijuhtimine ja 57 038 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

6. KOKKU 475 313

Tabel 56. Neeme küla - Tipu piirkonna perspektiivsed investeeringud 2019-2026 Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Neeme - Tipu piirkond 2. Veetorustik ja isevoolne m 138 240 33 120 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik, m 25 290 7 250 survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus

4. Veetorustik ja m 48 220 10 560 survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus

5. Veetorustik ühes kaevikus m 300 130 39 000 6. Reoveepumpla tk 1 30 000 30 000 7. KOKKU ehitusmaksumus 119 930 8. Uuringud ja projekteerimine 11 993 (10%) 9. Projektijuhtimine ja 17 990 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

10. KOKKU 149 913

Tabel 57. Neeme küla - Untaugu piirkonna perspektiivsed investeeringud 2019-2026 Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Neeme - Untaugu piirkond 2. Veetorustik ja isevoolne m 817 240 196 080 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ühes kaevikus m 185 130 24 050 4. Isevoolne kanalisatsioon ühes m 690 190 131 100 kaevikus 5. Survekanalisatsioonitorustik m 65 220 14 300 ühes kaevikus

79 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

6. Reoveepumpla tk 2 30 000 60 000 7. Reoveepuhasti tk 1 220 000 220 000 8. KOKKU ehitusmaksumus 645 530 9. Uuringud ja projekteerimine 64 553 (10%) 10. Projektijuhtimine ja 96 830 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

11. KOKKU 806 913

Tabel 58. Uusküla küla perspektiivsed investeeringud 2019-2026 Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Uusküla 2. Veetorustik ja isevoolne m 6 085 240 1 460 400 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik, m 290 290 84 100 survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus

4. Veetorustik ja m 130 220 28 600 survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus

5. Veetorustik ühes kaevikus m 1 805 130 234 650 6. Isevoolne kanalisatsioon ühes m 2 810 190 533 900 kaevikus 7. Survekanalisatsioonitorustik m 0 130 0 ühes kaevikus 8. Reoveepumpla tk 3 30 000 90 000 9. KOKKU ehitusmaksumus 2 431 650 10. Uuringud ja projekteerimine 243 165 (10%) 11. Projektijuhtimine ja 364 748 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

12. KOKKU 3 039 563

2.4.3 Arendajate investeeringud pikaajalises perspektiivis (2019-2026)

Arendajate investeeringute orienteeruvad mahud ja maksumused on toodud allolevates tabelites ning kajastatud vee- ja kanalisatsiooni skeemidel, kuid neid ei ole arvestatud

80 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

tariifide kujunemisel. Kõik arendajate investeeringud arvestatakse pikaajalisse perspektiivi (2019-2026).

Tabel 59. Loo alevik - Kaldase ja Kaldase 2 DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Loo alevik - Kaldase ja Kaldase 2 DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 716 240 171 840 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ühes kaevikus m 205 130 26 650 4. KOKKU ehitusmaksumus 198 490 5. Uuringud ja projekteerimine 19 849 (10%) 6. Projektijuhtimine ja 29 774 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

7. KOKKU 248 113

Tabel 60. Loo alevik - Vahtramäe DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Loo alevik - Vahtramäe DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 425 240 102 000 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. KOKKU ehitusmaksumus 102 000 4. Uuringud ja projekteerimine 10 200 (10%) 5. Projektijuhtimine ja 15 300 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

6. KOKKU 127 500

Tabel 61. Loo alevik - Piiburi DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Loo alevik - Piiburi DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 475 240 114 000 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ühes kaevikus m 75 130 9 750 4. Isevoolne kanalisatsioon ühes m 90 190 17 100 kaevikus 5. KOKKU ehitusmaksumus 140 850

81 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

6. Uuringud ja projekteerimine 14 085 (10%) 7. Projektijuhtimine ja 21 128 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

8. KOKKU 176 063

Tabel 62. Loo alevik - Lepa tee 2-6 DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Loo alevik - Lepa tee 2-6 DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 645 240 154 800 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ühes kaevikus m 165 130 21 450 4. KOKKU ehitusmaksumus 176 250 5. Uuringud ja projekteerimine 17 625 (10%) 6. Projektijuhtimine ja 26 438 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

7. KOKKU 220 313

Tabel 63. Loo alevik - Onni ja Hallikivi DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Loo alevik - Onni ja Hallikivi DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 646 240 155 040 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ühes kaevikus m 160 130 20 800 4. KOKKU ehitusmaksumus 175 840 5. Uuringud ja projekteerimine 17 584 (10%) 6. Projektijuhtimine ja 26 376 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

7. KOKKU 219 800

82 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 64. Liivamäe küla - Uuetoa I DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Liivamäe küla - Uuetoa I DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 190 240 45 600 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ja m 50 220 11 000 survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus

4. Reoveepumpla tk 1 30 000 30 000 5. KOKKU ehitusmaksumus 86 600 6. Uuringud ja projekteerimine 8 660 (10%) 7. Projektijuhtimine ja 12 990 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

8. KOKKU 108 250

Tabel 65. Liivamäe küla - Mäe DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Liivamäe küla - Mäe DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 290 240 69 600 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. KOKKU ehitusmaksumus 69 600 4. Uuringud ja projekteerimine 6 960 (10%) 5. Projektijuhtimine ja 10 440 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

6. KOKKU 87 000

Tabel 66. Liivamäe küla - Kärsa ja Peetri DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Liivamäe küla - Kärsa ja Peetri DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 915 240 219 600 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik, m 75 290 21 750 survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus

83 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

4. Veetorustik ja m 995 220 218 900 survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus

5. Reoveepumpla tk 3 30 000 90 000 6. KOKKU ehitusmaksumus 550 250 7. Uuringud ja projekteerimine 55 025 (10%) 8. Projektijuhtimine ja 82 538 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

9. KOKKU 687 813

Tabel 67. Liivamäe küla - Suurekivi I DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Liivamäe küla - Suurekivi I DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 645 240 154 800 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ühes kaevikus m 75 130 9 750 4. Puurkaevpumpla ja veetöötlus tk 1 90 000 90 000

5. KOKKU ehitusmaksumus 254 550 6. Uuringud ja projekteerimine 25 455 (10%) 7. Projektijuhtimine ja 38 183 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

8. KOKKU 318 188

Tabel 68. Liivamäe küla - Uue-Suurekivi I ja II DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Liivamäe küla - Uue-Suurekivi I ja II DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 790 240 189 600 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. KOKKU ehitusmaksumus 189 600 4. Uuringud ja projekteerimine 18 960 (10%) 5. Projektijuhtimine ja 28 440 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

84 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

6. KOKKU 237 000

Tabel 69. Liivamäe küla - Suurekivi II, III, IV ja Uue-Suurekivi III ning Pärnaste DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Liivamäe küla - Suurekivi II, III, IV ja Uue-Suurekivi III ning Pärnaste DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 370 240 88 800 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ühes kaevikus m 22 130 2 860 4. Isevoolne kanalisatsioon ühes m 27 190 5 130 kaevikus 5. Puurkaevpumpla tk 1 48 000 48 000 6. KOKKU ehitusmaksumus 144 790 7. Uuringud ja projekteerimine 14 479 (10%) 8. Projektijuhtimine ja 21 719 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

9. KOKKU 180 988

Tabel 70. Liivamäe küla - Loovälja tee piirkond koos Hindreku ja Rusniku DP aladega perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Liivamäe küla - Loovälja tee piirkond koos Hindreku ja Rusniku DP aladega 2. Veetorustik ja isevoolne m 1 445 240 346 800 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ja m 210 220 46 200 survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus

4. Veetorustik ühes kaevikus m 1 575 130 204 750 5. Survekanalisatsioonitorustik m 522 130 67 860 ühes kaevikus 6. Reoveepumpla tk 2 30 000 60 000 7. Puurkaevpumpla ja veetöötlus tk 1 90 000 90 000

8. KOKKU ehitusmaksumus 815 610 9. Uuringud ja projekteerimine 81 561 (10%)

85 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

10. Projektijuhtimine ja 122 342 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

11. KOKKU 1 019 513

Tabel 71. Saha küla - Oja ja Allikate DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Saha küla - Oja ja Allikate DP ala 2. Veetorustik ja isevoolne m 1 241 240 297 840 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik, m 287 290 83 230 survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus

4. Veetorustik ja m 72 220 15 840 survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus

5. Survekanalisatsioonitorustik ja m 195 240 46 800 isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus

6. Veetorustik ühes kaevikus m 245 130 31 850 7. Survekanalisatsioonitorustik m 975 130 126 750 ühes kaevikus 8. Reoveepumpla tk 2 30 000 60 000 9. Puurkaevpumpla ja veetöötlus tk 1 90 000 90 000

10. Puurkaevpumpla tk 1 48 000 48 000 11. KOKKU ehitusmaksumus 800 310 12. Uuringud ja projekteerimine 80 031 (10%) 13. Projektijuhtimine ja 120 047 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

14. KOKKU 1 000 388

Tabel 72. Saha küla - Miku, Miku 1, Miku 2 ja Miku 3 DP ala perspektiivsed investeeringud Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Saha küla - Miku, Miku 1, Miku 2 ja Miku 3 DP ala

86 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

2. Veetorustik ja isevoolne m 1 063 240 255 120 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik, m 238 290 69 020 survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus

4. Veetorustik ja m 412 220 90 640 survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus

5. Isevoolne kanalisatsioon ühes m 641 190 121 790 kaevikus 6. Reoveepumpla tk 3 30 000 90 000 7. KOKKU ehitusmaksumus 626 570 8. Uuringud ja projekteerimine 62 657 (10%) 9. Projektijuhtimine ja 93 986 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%)

10. KOKKU 783 213

Tabel 73. Uusküla küla (arendaja piirkond) Positsioon Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 1. Uusküla küls arendaja piirkond 2. Veetorustik ja isevoolne m 775 240 186 000 kanalisatsioon ühes kaevikus 3. Veetorustik ühes kaevikus m 280 130 36 400

4. Isevoolne kanalisatsioon ühes m 625 190 118 750 kaevikus

5. KOKKU ehitusmaksumus 341 150

6. Uuringud ja projekteerimine 34 115 (10%) 7. Projektijuhtimine ja 51 173 omanikujärelevalve, ettenägematud kulutused (15%) 8. KOKKU 426 438

Lühi- ja pikaajaliste investeeringute koondmahud on toodud allolevas tabelis.

87 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 74. Lühi- ja pikaajaliste investeeringute koond (AS Loo Vesi investeeringud)

Nimetus Ühik Mahud Maksumused Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes 11 223 2 693 520 m kaevikus Veetorustik, survekanalisatsioonitorustik ja 1 175 340 750 m isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus Veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ühes 1 615 355 300 m kaevikus Survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne 52 12 480 m kanalisatsioon ühes kaevikus Veetorustik ühes kaevikus m 7 080 920 400 Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 4 359 828 210 Survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 543 70 590 Sademeveekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 325 61 750 Reoveepumpla kmpl 20 600 000 Puurkaevpumpla kmpl 1 48 000 Puurkaevpumpla ja veetöötlus kmpl 0 0 Reoveepuhasti kmpl 2 370 000 KOKKU ehitusmaksumus 0 6 301 000 Uuringud ja projekteerimine (10%) 0 630 100 Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve, 0 945 150 ettenägematud kulutused (15%) KOKKU 0 7 876 250

Tabel 75. Lühi- ja pikaajaliste investeeringute koond (arendajate investeeringud)

Nimetus Ühik Mahud Maksumused Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes 11 861 2 846 640 m kaevikus Veetorustik, survekanalisatsioonitorustik ja 2 460 713 400 m isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus Veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ühes 2 959 650 980 m kaevikus Survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne 345 82 800 m kanalisatsioon ühes kaevikus Veetorustik ühes kaevikus m 2 802 364 260 Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 1 408 267 520 Survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 5 667 736 710 Sademeveekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 0 0

88 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Reoveepumpla kmpl 21 630 000 Puurkaevpumpla kmpl 2 96 000 Puurkaevpumpla ja veetöötlus kmpl 4 360 000 Reoveepuhasti kmpl 0 0 KOKKU ehitusmaksumus 0 6 748 310 Uuringud ja projekteerimine (10%) 0 674 831 Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve, 0 1 012 247 ettenägematud kulutused (15%) KOKKU 0 8 435 388

2.5 FINANTSANALÜÜS

2.5.1.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused

Finantsprognoosi koostamise eesmärgiks on:  prognoosida omavalitsuse vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust arvestades nii lühi-kui pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimist;  prognoosida võimalikke kujunevaid veeteenuse hindu (tariife);  leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimiseks.

Käesoleva arendamise kava raames antakse hinnang selle elluviimise järgsele veetariifide poliitikale. Lõplikud tariifid kooskõlastab Jõelähtme vallavalitsus. Tariifide määramise eesmärgid: – tootmiskulude katmine; – kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; – keskkonnakaitse tingimuste täitmine; – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Tariifid koosnevad veetootmise ja tarnimise ning kanalisatsiooniteenuse osutamise ja reovee puhastamise omahinnast ning sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, mis suunatakse investeeringuteks. Lähtudes nendest printsiipidest on välja töötatud tariifid kuni 2026.a. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse § 14 kohaselt ei tohi vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid olla tarbijagrupiti diskrimineerivad. Samas ütleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 16 lõige 11, et kui kohalik omavalitsus on kehtestanud seisuga 31. oktoober 2010 füüsilistele isikutele väiksema hinna kui juriidilistele isikutele, siis kohustub vee-ettevõtja viima rakendatavad hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest 2010. aasta 31. oktoobril. Lähtuvalt eelnevast on prognoositud tsiviiltarbijate veeteenuse ja kanalisatsiooniteenuse tariifide võrdsustumist tööstusettevõtetega 2020. aastal. Keskmine tariifitõus on aastas 5-6% (alates 2023.a. 2-3%). Ettevõtte tegevuskulud sisaldavad: – elektrienergiat;

89 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

– vee-erikasutustasu; – saastetasu; – transpordikulu ja teenuseid; – remondikulu; – tööjõukulusid; – administratiiv- ja halduskulu; – muid veetootmisega seotud kulusid (üldkulusid). Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, sealhulgas nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoos koostatakse 12 aastase perioodi kohta ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus ka mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline vaadata finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle ning viia sisse vajalikud korrektuurid. Allolevas tabelis on toodud finantsprognoosi koostamise põhieeldused.

90 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Tabel 76. Finantsprognoosi põhieeldused

Finantsprognoosi eeldused 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 vee-erikasutustasu 0,10 0,10 0,10 0,11 0,11 0,12 0,12 0,12 0,13 0,13 0,14 0,14 (EUR/m3)* saastetasu (EUR/m3)* 0,08 0,08 0,08 0,09 0,09 0,09 0,09 0,10 0,10 0,10 0,11 0,11 saastetasu kasv võrreldes 4% 4% 4% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 2% 2% eelmise aastaga**

SKP reaalkasv (%) 2,0% 2,8% 3,4% 3,2% 3,0% 3,0% 3,0% 3,0% 2,9% 2,9% 2,8% 2,8% Keskmine palgakasv (%) *** 4,8% 5,2% 6,0% 6,5% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6,0% 5,9% 5,8% 5,8% THI kasv (%)*** 0,2% 2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6%

Piirkonna leibkonnaliikme 661 695 737 785 835 888 943 1001 1061 1123 1189 1258 keskmine sissetulek (EUR)****

Märkused: * Aastani 2017 4% aastas, sealt alates 3,5%. ** Keskkonnatasude seaduse põhjal (arvestades iga saasteaine määra), keskmine kas on 3-4%. *** Rahandusministeeriumi andmetel(2015. a kevadprognoos) **** Harjumaa 2013. a andmeid on korrigeeritud vastavalt palgakasvu muutusele

91 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Lisaks ülaltoodud tabelis toodule on arvestatud järgmiste asjaoludega.

Planeerimise periood Finantsprojektsioonid on koostatud 12 aasta kohta.

Veetarbimine Tarbijate veekulu arvestamisel lähtutakse tinglikust keskmisest veetarbimise kulust ööpäevas 27,5 in/a/m3. Prognoosiperioodi jooksul suureneb tarbimine 29,8 m3/a/in. Kanalisatsiooniteenuste tarbimine väheneb perioodis 32-30 m3/a/in. Eraisikute veetarbimine moodustab 42-50% ja kanalisatsiooniteenuse tarbimine 44-56% kogutarbimisest.

Leibkondade sissetulek Leibkondade sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Kasutatud on Statistikaameti poolt antud Harjumaa keskmist netosissetulekut leibkonnaliikme kohta (2013. a kohta). Edasine sissetuleku kasv suureneb vastavalt tegelikule ja prognoositavale keskmise palga kasvule.

Vee- ja kanalisatsioonikulu leibkonna liikme kohta Üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kuludeks leibkonna liikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4%. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava finantsprognoosi koostamisel koostati kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4,0%. Lähtuma peab eelkõige konservatiivsuse printsiibist ning asjaolust, et pole teada vee- ja kanalisatsioonitariifide võimalikku hinnaelastsust ning sellest tingitud mõju vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimismahtudele ning ka maksete laekumise näitajale. Käesolevas prognoosis jääb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna suhe leibkonnaliikme keskmisesse sissetulekusse 1% piiridesse, mis on tunduvalt allpool maksimumtaset (4%). Seega jääb kavandatav hinnatõus ka üldiselt tunnustatud teenuse taskukohasse printsiipide järgi tarbijatele jõukohaseks.

Tariifide muutused Hädavajalike investeeringute tegemise tõttu on tariifide tõus paratamatu, kuid jääb osakaaluna sissetulekutest aastas siiski alla 1,5%. Ka edaspidi on jälgitud, et aastane tariifi tõus ei ületaks palgakasvu määra. Samuti tuleb jälgida, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu jääks leibkonna kulutustes lubatud piiridesse. Tariifide tõstmisel lähtuti põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude ja investeerimisprogrammi omafinantseeringu katmiseks. Võrreldes investeeringute täiskulumit sisaldava etalontariifiga jäävad tegelikud tariifid kõrgemale tasemele, mis ongi tingitud eelpooltoodud vajadusest katta investeeringute omafinantseering. Tariifide järsem tõus võib olla vajalik juhul kui suurenevad kulud või on investeeringute omafinantseering planeeritust kõrgem.

Uute tarbijate ühinemine Elanike arvu kasvu ja investeerimiskava elluviimise tulemusel on arvestatud ca 900 vee- ja 1 800 uue kanalisatsiooniteenuse tarbija ühinemisega 2026. aastaks.

Arvete laekumise näitaja

92 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Finantsprognoosides lähtutakse laekumise näitajaga 100%.

Tegevusrentaablus Tegevusrentaablus näitab ühe opereerimiseks kulutatava euro tootlust. Lihtsustatult näitab see ettevõtte puhast rahavoogu, mida on võimalik kasutada laenuteenindamiseks ja investeeringuteks. Rahvusvaheliste finantskorporatsioonide poolt aktsepteeritavaks optimaalseks tegevusrentaabluse tasemeks loetakse 30% tegevusrentaablust. Prognoosis on võetud eesmärgiks EBITDA saavutamine ja hoidmine vahemikus 10-15%. Prognoosiperioodi algul on tegevustulukus küll mõned aastad madalam, aga hiljem, tariifide ja tegevusmahtude suurenedes hakkab see tõusma.

Investeeringud ja nende omafinantseerimise määr Investeeringuprojektide finantseerimisel arvestatakse omafinantseerimise määraga vähemalt 15% programmi kogumaksumusest (KIK-i Keskkonnaprogrammi minimaalne omafinantseering). See kehtib eelkõige nn “abikõlblike projektide” osas. Lühiajalise (2015- 2018) investeeringuprogrammi maksumus on 2,933 MEUR ja pikaajalise programmi (2019- 2026) maksumus 4,942 MEUR. Kokku on vee-ettevõtte investeeringute kogumaksumus 7 876 250 EUR, millest vee-ettevõtte OF on 1 181 438 EUR ja KIK-i toetus 6 694 813 EUR. Arendajate tehtavate investeeringute kogumaht on perioodis 8 435 388 EUR. Ettevõtte võimet katta planeeritavate investeeringutega seotud kulusid näitab ka laenuteeninduse katekordaja, mis on alates 2018.a. igal aastal üle 4.

Põhivara kulum Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtja kasutusel olevate varade maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade maksumusel. Arvesse on võetud ka tagastamatute välisabidega soetatud põhivara. Torude ja rajatiste kulumi arvutustel on kasutatud lihtsustatud kulumimäära 2,5% ehk põhivarade kasulikuks elueaks on arvestatud 40 aastat. Seadmete kuluminormiks on arvestatud 7% ja nende osakaaluks on planeeritavate investeeringute mahust 20%. Ettevõtte kuludesse on vastavalt EV Raamatupidamistoimkonna juhenditele arvestatud OF kulum. Olemasolevate ja planeeritavate investeeringute kulumiga arvestav etalontariif on küll perioodi algul madalam tegelikest tariifidest, kuid selle kasv on kogu vaatlusperioodi vältel nendest kiirem.

Puhasrentaablus Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik kulud tuleb katta tariifidest ning seega kogu veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi pikaajalise ning jätkuva toimimise tagamiseks on oluline pikaajalises perspektiivis vähemalt 0% puhasrentaabluse tagamine. Finantsprognoosi puhasrentaablus on küll perioodi algul -1% aga muutub alates 2020. a positiivseks (1-4%), mis näitab et ettevõtte suudab katta ka investeeringute omafinantseeringu taastamisväärtuse.

93 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

2.5.1.2 Prognoositav teenuste hind

Tabel 77. Prognoositav vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Jõelähtme vallas

Aastad 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Vee 4 745 4 796 4 839 4 897 4 969 5 072 5 192 5 274 5 356 5 437 5 520 5 593 individuaaltarbijate arv, tk Kanalisatsiooni 3 483 3 548 3 597 3 652 3 740 4 044 4 366 4 849 5 032 5 112 5 193 5 264 individuaaltarbijate arv, tk Tarbimispiirkonna 265 322 267 304 269 052 300 829 303 572 308 087 313 460 317 285 321 110 324 906 328 761 332 239 vee tarbimismaht kokku, m3/a Tarbimispiirkonna 209 162 211 472 213 314 245 047 248 504 255 179 262 829 271 092 276 070 279 837 283 633 287 053 kanalisatsiooni tarbimismaht kokku, m3/a Vee tariif 0,78 0,82 0,87 0,93 0,99 1,47 1,56 1,66 1,70 1,75 1,79 1,87 (EUR/m3) koos k.m. elanikud Kanalisatsiooni 1,84 1,94 2,05 2,19 2,33 2,97 3,15 3,34 3,43 3,52 3,62 3,71 tariif (EUR/m3) koos k.m. elanikud Komplekshind 2,62 2,76 2,92 3,11 3,31 4,44 4,71 5,00 5,13 5,27 5,41 5,55 (EUR/m3 koos KM- ga) Vee tariif 1,41 1,48 1,57 1,67 1,71 1,22 1,30 1,38 1,42 1,45 1,49 1,56 (EUR/m3) ilma k.m. asutused Kanalisatsiooni 2,22 2,27 2,33 2,40 2,46 2,47 2,63 2,79 2,86 2,94 3,01 3,09 tariif (EUR/m3) ilma k.m. asutused Tariifide muut % 0% 5% 6% 6% 6% 25% 6% 6% 3% 3% 3% 3% võrreldes eelmise

94 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

aastaga

Etalontariif 1,94 2,05 2,17 2,11 2,24 2,34 2,43 2,53 2,64 2,77 2,89 3,03 (EUR/m3) koos k.m. summas Tarbimispiirkonna 661 695 737 785 835 888 943 1001 1061 1123 1189 1257 keskmine leibkonnaliikme netosissetulek, EUR/kuus Leibkonnaliikme 0,91% 0,91% 0,91% 0,92% 0,92% 1,18% 1,19% 1,20% 1,18% 1,15% 1,13% 1,11% kulutus vee- ja kanalisatsioonile (% sissetulekust)

Tabel 78. OÜ Loo Vesi veemajanduse rahavoogude prognoos Veemajanduse rahavoogude 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 prognoos tulud veeteenuselt (elanikud) 91 335 90 487 97 185 105 213 114 204 175 544 193 455 210 584 221 600 232 958 244 799 261 506 tulud kanalisatsiooniteenuselt 204 015 185 722 200 016 216 964 237 549 319 621 359 593 404 644 429 636 452 010 475 260 498 172 (elanikud) tulud veeteenuselt 171 236 200 193 212 205 275 413 282 574 201 844 214 400 227 530 233 575 239 725 245 990 257 319 (ettevõtted) tulud kanalisatsiooniteenuselt 233 100 218 978 224 891 302 428 310 291 311 300 330 665 350 915 360 237 369 723 379 384 389 233 (ettevõtted) Ülereostustasu (ettev.) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 TULUD KOKKU 685 692 681 473 719 611 882 018 925 725 988 142 1 076 151 1 169 800 1 220 148 1 268 528 1 318 524 1 378 106

95 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

Keskkonnatasu (vee 31 757 31 627 33 100 38 054 39 732 41 708 43 889 45 957 48 117 50 367 52 246 54 123 erikasutustasu) Keskkonnatasu (saastetasu) 15 897 16 715 17 535 20 849 21 883 23 257 24 793 26 467 27 897 29 267 30 423 31 578 Elekter 63 752 63 744 65 943 76 409 79 256 82 978 87 110 91 248 95 025 98 730 102 559 106 371 Transport, teenused 17 864 17 862 18 478 21 410 22 208 23 251 24 409 25 568 26 627 27 665 28 738 29 806 Remont 27 133 27 130 28 066 32 521 33 732 35 316 37 075 38 836 40 444 42 021 43 650 45 273 Otsekulud kokku 156 403 157 078 163 121 189 244 196 811 206 511 217 276 228 077 238 110 248 050 257 616 267 150 Tootmise tööjõukulu koos 220 600 229 420 238 601 248 146 258 072 274 420 291 491 309 342 327 893 347 247 367 467 388 614 maksudega Kaudkulud kokku 220 600 229 420 238 601 248 146 258 072 274 420 291 491 309 342 327 893 347 247 367 467 388 614 Administratiiv- ja halduskulud 33 805 35 467 37 211 45 586 58 762 60 349 61 978 63 651 65 342 67 063 68 815 70 602 Muud kulud 247 011 259 156 271 898 288 275 306 090 325 517 346 734 369 945 395 367 423 252 453 883 487 584 TEGEVUSKULUD KOKKU 657 819 681 121 710 831 771 250 819 735 866 796 917 479 971 014 1 026 712 1 085 612 1 147 781 1 213 950 Tegevustulu-Tegevuskulu 27 874 352 8 780 110 768 105 991 121 346 158 673 198 785 193 436 182 916 170 743 164 156 Investeeringud 800 500 800 500 800 500 800 500 584 281 584 281 584 281 584 281 584 281 584 281 584 281 584 281 Laen Laenude tagasimaksed 29 191 29 191 27 680 26 761 26 761 26 761 26 761 26 761 26 761 26 761 26 761 26 762 KIK toetus 680 425 680 425 680 425 680 425 496 639 496 639 496 639 496 639 496 639 496 639 496 639 496 639 OV toetus RAHAVOOG KOKKU -121 392 -148 914 -138 975 -36 068 -8 412 6 943 44 269 84 382 79 033 68 512 56 340 49 752 kumulatiivne rahavoog ehk 391 890 242 976 104 001 67 933 59 520 66 463 110 733 195 115 274 148 342 660 399 000 448 752 jätkusuutlikkus

96 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

2.6 INVESTEERINGUTE ALLIKAD

Käesolevas arendamise kavas kajastatud planeeritavad investeeringud on kavas ellu viia peamiselt järgnevate rahastusallikate abil: - Vee-ettevõte - Arendajad - Keskkonnainvesteeringute Keskuse Keskkonnaprogramm - EL Ühtekuuluvusfond Investeeringud on jaotatud lühiajalisteks (2015-2018) ja pikaajalisteks (2019-2026). Veemajanduse rahavoogude prognoosis on kajastatud ainult vee-ettevõtja poolt rahastatavad investeeringud, mis kaasrahastatakse KIK Keskkonnaprogrammi või ÜF toetuste abiga. Toetuse puhul on arvestatud vastavalt Keskkonnaprogrammi finantseerimise korrale 15% omafinantseeringuga, mille katab vee-ettevõtja. Ilma toetusi kaasamata ei ole planeeritud investeeringuid võimalik ellu viia, v.a. juhul kui tariifid tõusevad planeeritust oluliselt kiiremini.

2.7 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne, üldistatud ning põhineb erinevatel eeldustel ning prognoosidel. Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid, arvestades arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega (OÜ Loo Vesi kulude baasil). Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ja prognoose ning vaadeldud on veemajanduse rahavooge eespool toodud eeldustel. Finantsprognoosis toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses vaid on pigem leitud indikatiivsete suurustena testimaks, kas arendamise kavas sätestatud eeldustel on vee- ja kanalisatsioonimajandus tervikuna jätkusuutlik. Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine, sh omafinantseering kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsetele meetmetele ja/või rahastajapoolsetele tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga kontrollida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.

97 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026

LISA 1 VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE SKEEMID

98