Versioon 01.06 Versioon

.2018

///

TÖÖ NR2459/15 TÖÖ

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi

üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamine

väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2459/15 Tartu-Kehra 2018

Riin Kutsar KSH juhtekspert

Pille Metspalu KSH juhtekspert

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4

1. ANIJA VALLA TERRITOORIUMI OSA AEGVIIDU ALEVI ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ...... 6

1.1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ...... 6

1.2. AEGVIIDU ALEVI OSAS ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED ...... 8

1.3. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED ...... 11

1.3.1. AEGVIIDU ALEVI KESKKONNAVÄÄRTUSED JA TÄHELEPANU VAJAVAD KITSASKOHAD ...... 11

1.3.2. AEGVIIDU ALEVI ARENGUVISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ...... 12

1.4. AMETKONDADE ESIALGSED SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS ...... 13

2. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ...... 14

2.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS ...... 14

2.2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ...... 15

2.2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ...... 15

2.2.2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND ...... 15

2.2.2.1. ASUSTUSE PAIKNEMINE JA RAHVASTIKU SUUNDUMUSED ...... 15

2.2.2.2. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR JA TEGEVUS ...... 18

2.2.2.3. ETTEVÕTLUSKESKKOND ...... 20

2.2.3. TEHNILINE TARISTU JA TEED ...... 20

2.2.3.1. ÜHISVEE- JA KANALISATSIOONIVÕRK ...... 20

2.2.3.2. TEED JA RAUDTEE ...... 21

2.2.3.3. SOOJAMAJANDUS ...... 21

2.2.4. AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND ...... 21

2.2.4.1. AJALOOLINE KUJUNEMINE ...... 21

2.2.4.2. KULTUURIVÄÄRTUSED ...... 22

2.2.5. LOODUSKESKKOND ...... 23

2.2.5.1. GEOLOOGIA JA MAAVARAD ...... 23

2.2.5.2. PÕHJA- JA PINNAVESI SH PÕHJAVEE KAITSTUS ...... 25

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 3 hindamise väljatöötamise kavatsus

2.2.5.3. TAIMESTIK JA LOOMASTIK ...... 27

2.2.5.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ...... 27

2.2.5.5. NATURA 2000 ALAD ...... 32

2.3. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ...... 34

2.4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU...... 40

3. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ...... 42

4. ÜLDPLANEERINGU JA KSH EELDATAV AJAKAVA ...... 44

5. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ...... 47

6. ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT ETTEPANEKUTE KÜSIMINE ...... 49

7. ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT LAEKUNUD ETTEPANEKUD ...... 52

8. ANIJA VALLA SEISUKOHAD LAEKUNUD ETTEPANEKUTELE JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE AVALIKUSTAMISEST TEAVITAMINE ...... 72

LISAD ...... 1

LISA 1. ANIJA VALLA TERRITOORIUMI OSA AEGVIIDU ALEVI ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMISE OTSUS ...... 2

LISA 2. AEGVIIDU ALEVIS PAIKNEVATE KULTUURIMÄLESTISTE LOETELU ...... 3

LISA 3. MAANTEEAMETI SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS ...... 4

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

SISSEJUHATUS

Haldusreformi tulemusena moodustus Aegviidu ja Anija valla põhjal uus haldusüksus nimega Anija vald. Haldusreformi käigus ühinevatele omavalitsustele on seadusandja ette kirjutanud, et vajalik on ühinenud omavalitsusele uue üldplaneeringu koostamine. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõige 11 sätestab, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatab moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab uue moodustunud valla üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates.

Kogu moodustunud kohaliku omavalitsuse territooriumi haarava üldplaneeringu koostamine on oluline osa ühinemisprotsessist, mille abil mõeldakse läbi uue moodustunud omavalitsuse ruumikasutus ning leitakse lahendused, mis teenivad kõige paremini omavalitsust kui tervikut.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõiked 111 ja 112 sätestavad reegli, et kui ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-ala kohta on algatatud alates 2015. aasta 1. juulist üldplaneeringu koostamine, ühendatakse see uue moodustunud valla üldplaneeringu koostamise menetlusega. Kui uue moodustunud valla üldplaneeringu koostamisel ühendatakse menetlused, ei ole sellise üldplaneeringu koostamisel vaja korrata juba läbiviidud menetlustoiminguid, kui planeeringu põhilahendust ei muudeta.

Anija vald algatas haldusreformi eelselt Anija valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Anija Vallavolikogu 21.08.2015 otsusega nr 155. Haldusreformi tulemusena moodustunud Anija vald algatas vallavolikogu 18.01.2018 otsusega nr 28 Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH koostamise. Aegviidu alevi osas viiakse läbi täiemahuline üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess kuni kooskõlastusringini, seostades väljatöötatav lahendus Anija valla üldplaneeringu lahendusega. Pärast Aegviidu osa lähteseisukohtade ja KSH VTK avalikustamist jätkatakse Anija valla üldplaneeringu koostamist koos Aegviidu liitunud osaga, Aegviidu osa üldplaneeringu koostamise menetlus ühendatakse Anija valla üldplaneeringu menetlusega.

Aegviidu alevi osas üldplaneeringu algatamise hetkeks on üldplaneering haldusreformi eelse Anija valla territooriumi osas koos KSH-ga jõudnud faasi, kus läbitud on eelnõude avalikustamine. Haldusreformi eelse Anija valla territooriumi osas algatatud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK-ga avalikustatud dokumentidega saab tutvuda valla veebilehel http://anija.kovtp.ee/uldplaneering.

Käesolevas dokumendis on välja toodud Anija valla territooriumi Aegviidu alevi osa üldplaneeringu lähteseisukohad (ptk 1), üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsus (VTK) (ptk 2) ning paralleelselt kulgeva üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaatus (ptk 3 ja 4).

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 5 hindamise väljatöötamise kavatsus

Käesolev Aegviidu alevi osas koostatud üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK on esitatud ühtse dokumendina, kuna mõlemas protsessis on kattuvaid teemasid.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

1. ANIJA VALLA TERRITOORIUMI OSA AEGVIIDU ALEVI ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1.1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe, määramine.

Üldplaneeringuga hõlmatakse kogu Anija valla territoorium. Käesolev lähteseisukohtade ja KSH VTK dokument keskendub eelkõige Aegviidu alevi osale.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonna-argumentide alusel toimus üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 7 hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 1.1 Anija valla territooriumi asukohaskeem. Asustusüksuste paiknemine valla territooriumil.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

1.2. AEGVIIDU ALEVI OSAS ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD

ÜLESANDED Üldplaneeringu ülesanded tulenevad planeerimisseaduse §75. Üldplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesanded, mis on olulised valla/piirkonna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (planeerimisseaduse §75 lõige 2).

Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

1) transpordivõrgustiku, sealhulgas kohalike teede, üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; Üldplaneeringu täpsusastmes määratletakse eelkõige erinevate sihtpunktide vaheliste ühendusteede vajadus, teatud juhtudel nende põhimõtteline asukoht ning sellega kaasnevad kitsendused.

2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; Jäätmejaam on kavandatud Kehra linna. Aegviidu alevisse jäätmekäitluskoha asukoha määramise vajadus täpsustub planeeringu edasises etapis.

3) tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse arengudokumendist „Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028“1. Protsessi käigus täpsustatakse perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piire tulenevalt valla ruumilise arengu põhimõtetest ning selle alusel määratud maakasutusest (arendamiseks sobilike alade määratlusest, asukohast, iseloomust jne). Tänavavalgustuse välja arendamise vajaduse määratlemisel lähtutakse reaalsest vajadusest ja põhimõttest tagada tihedamalt asustatud piirkondades mugav, ohutu ja turvaline elukeskkond.

4) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel. Peamiseks lähtealuseks on väljakujunenud struktuuri (erinevate omavahel tihedalt seotud piirkondadega alev) säilitamine. Elamukvartalites, kus looduslikud tingimused võimaldavad, luuakse võimalused elamuehituseks, puhkajatele osutatavate teenuste mitmekesistamiseks, mitmekesiseks ettevõtluseks.

5) suplemiseks2 sobilike kaldaalade määramine; Säilitatakse olemasolevates asukohtades Nikerjärve ja Purgatsi järve ääres. Uusi supluskohti ei planeerita.

6) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine;

1 Uuendatud arengukava hõlmab ka Aegviidu alevi osa. 2 Nõuded suplusveele ja supelrannale (supluskohtadele), kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda, kehtestab Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrus nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 9 hindamise väljatöötamise kavatsus

Rohevõrgustiku määratlemise esmaseks aluseks on Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mis on integreeritud uude Harju maakonnaplaneeringusse aastani 2030+. Üldplaneeringu koostamise järgmistes etappides täpsustatakse maakonna tasandi rohevõrgustiku piire ning kaitse- ja kasutustingimusi.

7) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; Määratakse üldplaneeringu koostamisel.

8) kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; Käsitletakse üldplaneeringu koostamisel.

9) väärtuslike põllumajandusmaade3, väärtuslike maastike piiride täpsustamine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; Väärtuslikku põllumajandusmaad Aegviidu alevis ei paikne. Väärtuslike maastike määratlemise esmaseks aluseks on Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mis on integreeritud uude Harju maakonnaplaneeringusse aastani 2030+. Üldplaneeringu koostamise järgmistes etappides täpsustatakse maakonna tasandil määratud väärtuslike maastike piire ning kaitse- ja kasutustingimusi kohalikest oludest ja väärtustest tulenevalt.

10) maardlast4 ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine; Käsitletakse üldplaneeringu koostamisel.

11) miljööväärtuslike5 alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; Ei peeta vajalikuks. Planeeritaval alal asub väga eriilmeline hoonestus, ei ole välja kujunenud homogeense ilmega ajastutruusid hoonestusalasid.

12) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine; Analüüsitakse kultuuripärandi objektide säilitamise meetmete määramise vajadust üldplaneeringu koostamisel.

13) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine; Määratakse üldplaneeringu koostamisel. Tingimused mõeldakse läbi nii alevi erinevate piirkondade kui juhtotstarvete lõikes.

3 Haritav maa ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist (Väärtusliku põllumajandusmaa kihi loomine. P. Penu, T. Kikas, K. Allik, Mullaseire büroo, Põllumajandusuuringute Keskus. Põllumajandusministeeriumi tellimusel, 2015, Kuressaare.). Harju maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 39. 4 Tugiplaanil kajastuvad planeeritaval maa-alal asuvad keskkonnaregistri maardlate nimistusse kantud maardlad. 5 Miljöö on nii materiaalne kui tunnetatav keskkond, ümbrus. Termin miljöö on tuletatud prantsuskeelsest sõnast milieu, mis tähendab materiaalset ja moraalset ümbrust, meeleolu, atmosfääri, ümbritsevat kliimat, loodus- ja kultuurikeskkonda jms (“Miljööväärtused linnas” L. Hansar. Keskkonnaministeerium 2004).

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

14) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; Eeldatavalt vajadus riigikaitselise otstarbega maa-ala määramiseks puudub, teemat täpsustatakse koostöös Kaitseministeeriumiga üldplaneeringu koostamise raames.

15) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; Määratakse üldplaneeringu koostamisel. Tuuakse välja vabaõhu puhkealade arendamise prioriteedid. Määratakse alade kasutuspõhimõtted arvestades kohalike elanike ja külastajate vajadusi.

16) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; Käsitletakse koostöös RMK-ga üldplaneeringu koostamise raames. Eesmärgiks on lageraiete võimalik minimeerimine alevi sees.

17) müra normtasemete kategooriate määramine; Määratakse üldplaneeringu koostamisel tulenevalt õigusaktidest.

18) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; Määratakse üldplaneeringu koostamisel, arvestades erinevate liiklejagruppide vajadustega. Määratakse parkimise põhimõtted nii autodele kui jalgratastele.

19) krundi minimaalsuuruse määramine; Määratakse üldplaneeringu koostamisel.

20) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; Määratakse üldplaneeringu koostamisel, tuleneb seadusest.

21) maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; Teemat käsitletakse ja täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele6, alev ja linn asustusüksusena on üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula. Aegviidu alev on alla 1000 elanikuga asula, hõlmates ulatuslikult metsamaa kõlvikuga maa-alasid. Reaalselt ei ole aga alev kogu asustusüksuse piirides tiheasustusega ala, mistõttu tuleks tiheasustusega ala piiri täpsustada.

22) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel.

23) sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; Täpsustub üldplaneeringu koostamisel.

24) vajadusel muud käesolevaga nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded; Lähteseisukohtade etapis ei ole vajadust täiendavate ülesannete lahendamiseks üles kerkinud.

6 VV 25.11.2004 määrus nr 335 Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoone määramise kord”.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 11 hindamise väljatöötamise kavatsus

Planeeringuga lahendavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas, lähteseisukohtade etapis teadaolevast informatsioonist ja valla ruumilise arengu vajadustest. Eskiislahenduse väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda.

1.3. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED Üldplaneeringu koostamisel võetakse aluseks planeerimisseaduse § 75 sätestatud üldplaneeringu ülesanded, mille lahendamine on oluline valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt. Lähteseisukohtade etapis sõnastatud ülesannete loetelu võib planeeringu hilisemates etappides täpsustuda.

Ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse piirkonnale iseloomulikke väärtusi, ehk nn väärtustepõhine lähenemine. See tähendab, et planeeringulahenduse väljatöötamisel võimaldatakse arendustegevust keskkonnaväärtusi kahjustamata. Väärtustepõhise lähenemise tulemusel valmiv planeering tugineb eelkõige piirkonnale ainuomastele looduslikele, kultuurilistele, majanduslikele või sotsiaalsetele nähtustele või aladele, mida kohalik kogukond ise väärtusena määratleb. Selline lähenemine väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteeti, kusjuures kehtestatud, laiapõhjalise avaliku protsessi tulemusel valminud üldplaneering:

annab läbitöötatud aluse igasuguseks edaspidiseks maa-alade kasutamisega seotud tegevuseks, "korrastab ruumi" on kokkulepe erinevate osapoolte ja huvigruppide vahel ning hõlbustab seega edaspidiseid otsustamisprotsesse on avaliku protsessi käigus vormunud ruumilise arengu kokkuleppe näol oluliseks tugimaterjaliks erinevate projektide finantseerimise taotlemisel on kasulikuks infobaasiks potentsiaalsele investorile ja elanikule on kohaliku omavalitsuse spetsialisti, kohaliku elaniku ja huvilise koolitajaks ruumilise planeerimise valdkonnas, hõlbustades nii hilisemat tööd planeeringutega.

1.3.1. AEGVIIDU ALEVI KESKKONNAVÄÄRTUSED JA TÄHELEPANU VAJAVAD

KITSASKOHAD

Piirkonnale iseloomulikud väärtused on edaspidi aluseks valla, sh alevit puudutavas osas, ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel. Keskkonnaväärtused on looduslikud, kultuurilised, majanduslikud või sotsiaalsed nähtused või alad, mida kohalik kogukond ise väärtuslikuks peab ja väärtusena määratleb.

Keskkonnaväärtused planeeringulahenduse lähtekohana tagavad edasise arengu jätkusuutlikkuse. Nende määratlemine ja esiletoomine ei tähenda arengu ja uuenduste peatamist, vaid piirkonna omapäraga arvestamist arengu suunamisel ning arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Aegviidu alevi keskkonnaväärtused Soodne geograafiline asukoht. Hea raudteeühendus Tallinn-Tartu-Narva suunal. Puhas looduskeskkond. Head puhke- ja sportimisvõimalused. Puhke- ja majutusasutuste olemasolu. Oluliste teenuste, sh avalike teenuste, olemasolu alevis kohapeal. Jalgratta- ja jalgtee olemasolu alevit läbivalt.

Kitsaskoht Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele7, alev ja linn asustusüksusena on üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula. Aegviidu alev on alla 1000 elanikuga asula, hõlmates ulatuslikult metsamaa kõlvikuga maa-alasid. Reaalselt ei ole aga alev kogu asustusüksuse piirides tiheasustusega ala, mistõttu tuleks tiheasustusega ala piiri täpsustada.

1.3.2. AEGVIIDU ALEVI ARENGUVISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID

Aegviidu visioon aastaks 2021 vastavalt arengukavale8: Aegviidu on pealinnaregiooniga tihedalt seotud, turvalise ja looduslähedase elukeskkonnaga tunnustatud alev Anija valla koosseisus.

Aegviidu on seadnud oma strateegiliseks eesmärgiks arendada kolme valdkonna tegevusi ja võimekust, mis on kogukonnana toimimise seisukohalt põhimõttelise tähtsusega: 1. Toetada hariduse- ja kultuurielu – toimivaks hariduseluks on vajalikud Aegviidu lasteaia ja põhikooli jätkuv tegutsemine, ilma milleta poleks praegusel kogukonnal eksistentsiaalset alust. 2. Tagada võimalikult kvaliteetne elukeskkond – elukeskkonna kvaliteedi tagamine ja tõstmine toimub läbi kolme allvaldkonna, milleks on turvalisus, tehniline infrastruktuur ja sotsiaalne kaitse. Tehnilise infrastruktuuri arendamisega tagatakse võimalikult suurele tarbijaskonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendus, samuti uuendatakse võimaluse piires tänavavalgustust. Praeguseks põhimõtteliselt väljakujunenud sotsiaalse kaitse ja toetuste korraldus võimaldab abivajajatel saada vajalikud vahendid peamiste olmeprobleemide lahendamiseks. 3. Koordineerida lähivaldadega piirkonna turismi ja puhkemajanduse korraldust ning arengut – piirkondliku turismi- ja puhkemajanduse põhieesmärgiks on kohalike elanike elustandardit tõstev ning majanduslikult jätkusuutlik turismi- ja puhkemajanduse ettevõtete võrgustik.

7 VV 25.11.2004 määrus nr 335 Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoone määramise kord”. 8 Aegviidu valla arengukava 2018-2021.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 13 hindamise väljatöötamise kavatsus

1.4. AMETKONDADE ESIALGSED SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD

ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu ja KSH algatamise teavitamise järgselt esitas seisukohad üldplaneeringu koostamiseks Maanteeamet (vt lisa).

Maanteeamet esitab seisukohad teedevõrgu kujundamiseks ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramiseks.

Lähteseisukohtade etapis, mis on planeeringu koostamise algfaas, ei ole Maanteeameti seisukohtade ja ettepanekute osas vastusseisukohti võimalik veel kujundada. Üldplaneeringut koostades, arengut suunates ja maakasutust kavandades kaalutakse esitatud ettepanekute rakendamise otstarbekust ja põhjendatust vastavalt valla, sh Aegviidu alevi, ruumilistele vajadustele ning -suundumustele. Põhjendatud ettepanekuid arvestatakse planeeringulahenduse välja töötamisel. Nõustume, et planeeringuga tuleb anda suunised arendusaladele juurdepääsulahenduste/-võimaluste, parkimise korraldamise, tehnovõrkude planeerimise jne osas, kuid täpsemad lahendused selguvad planeeringu koostamisel koostöös erinevate huvigruppidega.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

2. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

2.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS

KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimus üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Anija valla üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe, määramine. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Anija valla territoorium. Käesolev lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (KSH VTK) keskendub eelkõige Anija valla territooriumi Aegviidu alevi osale, kuid sidusa ja tervikpilti hõlmava ülevaate andmiseks tuuakse vajadusel põgus ülevaade teemadest või andmetest kogu valla territooriumi kohta. Haldusreformi eelse Anija valla territooriumi osas algatatud üldplaneeringu avalikustatud lähteseisukohtade ja KSH VTK-ga saab tutvuda valla kodulehel http://anija.kovtp.ee/uldplaneering. Vastavalt 1. juulil 2015 jõustunud planeerimisseadusele (PlanS) kohaldatakse üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid (§ 2 lg 3). Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). PlanSi § 80 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse ülesanded: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Lõige 3 märgib, et KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine annab lisaks PlanS § 80 lg 2 nõutule peatükis 2 ülevaate mõjutatavast keskkonnast peamiste teemavaldkondade kaupa. Alapeatükkide lõpuosas tuuakse välja üldplaneeringu kontekstis olulisemad eesmärgid.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 15 hindamise väljatöötamise kavatsus

2.2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE

2.2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR

Anija vald paikneb Põhja-Eestis Harjumaal, riiklikult tähtsaima tõmbekeskuse Tallinna tagamaal. Valla keskuse kaugus Tallinnast on 32 km. Vald piirneb (ühinemise järgselt) Harju maakonna Kose, Raasiku, Jõelähtme ja Kuusalu valla, Järva maakonna Järva valla ning Lääne-Virumaa Tapa vallaga. Ühinemise järgselt moodustunud Anija valla pindala on 532,91 km2, sellest valla idaosas paiknev Aegviidu alev 11,97 km2. Valla territooriumist ligikaudu 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Suuremad valda läbivad riigimaanteed on tugimaanteed: Kose-Jägala (nr 12) ja Jägala- Käravete (nr 13). Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee. Ühinemise järgselt on valla territooriumil kaks raudteejaama – Kehra ja Aegviidu - ning neli peatuskohta - Mustjõe, Lahinguvälja, Parila ja Nelijärve. Aegviidu asendit iseloomustab märkimisväärselt hea logistiline ühendus nii pealinnaga kui teiste kohalike tõmbekeskustega. Asukoht Harjumaa ja Lääne-Virumaa piiril võimaldab häid ühendusi mõlema maakonnaga. Aegviidu alevit läbib riigi tugimaantee Jägala-Käravete (Piibe maantee) ja Tallinn-Tapa raudtee. Mööda Piibe maanteed on Tallinnast Aegviitu 64 km, Aegviidust Tapa linna 32 km.

2.2.2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND

2.2.2.1. ASUSTUSE PAIKNEMINE JA RAHVASTIKU SUUNDUMUSED

Asustus ühinenud Anija valla territooriumil on jagunenud ebaühtlaselt, koondudes valla lääneossa ja idaosas Aegviidu alevisse. Valla ida- ja keskosa on valdavalt kaetud metsade, soode ja rabadega. Anija vallas on vallasisene Kehra linn, Aegviidu alev ja 31 küla. Administratiivkeskus asub Kehra linnas. Suurimad asustusüksused rahvaarvult9 on Kehra linn, Aegviidu alev ning Lehtmetsa ja Alavere külad, kuhu on koondunud ligikaudu 70% kogu valla elanikkonnast.

Tabeli 2.2.2.1. Ühinemise järgse Anija valla elanike arv ning sooline koosseis 31.01.2018 seisuga. Andmed Anija Vallavalitsus. Asustusüksus Mehed Naised Kokku Aavere küla 4 3 7 Aegviidu alev 341 356 697 Alavere küla 179 171 350

9 31.01.2018 seisuga. Andmed Anija Vallavalitsus.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Asustusüksus Mehed Naised Kokku Anija küla 53 50 103 Arava küla 23 21 44 Härmakosu küla 29 24 53 Kaunissaare küla 45 40 85 Kehra küla 16 19 35 Kehra linn 1220 1425 2645 Kihmla küla 13 10 23 Kuusemäe küla 14 11 25 Lehtmetsa küla 315 360 675 Lilli küla 53 36 89 Linnakse küla 39 21 60 Looküla 23 27 50 Lükati küla 23 26 49 Mustjõe küla 15 10 25 Paasiku küla 17 16 33 Parila küla 52 36 88 Partsaare küla 9 7 16 Pikva küla 58 42 100 Pillapalu küla 45 40 85 Rasivere küla 24 22 46 Raudoja küla 33 20 53 Rooküla 45 43 88 Salumetsa küla 14 16 30 Salumäe küla 40 36 76 Soodla küla 38 30 68 Uuearu küla 26 24 50 Vetla küla 24 27 51 Vikipalu küla 40 29 69 Voose küla 37 28 65 Ülejõe küla 126 117 243 Valla täpsusega 71 31 102 Kokku 3104 3174 6278

Aegviidu alevis elas seisuga 01.01.2017 rahvastikuregistri andmetel 716 inimest. Elanike tihedus 2017. a. oli 60 in/km², mis on Eesti keskmisest näitajast suurem (31 in/ km²). Elanike arv ajavahemikul 2011 - 2017 vähenenud 124 inimese võrra, ehk 15%. Elanike arvu vähenemise üheks põhjuseks on rahvastiku vananemine, madal sündivus ja väljaränne. Mõjutavaks teguriks loetakse ka tasuta ühistranspordi kasutuselevõtmist Tallinnas, head rongiühendust Aegviidu-Tallinn liinil. Loomulik iive oli aastatel 2014 - 2016 negatiivne, kuid samas rändesaldo oli positiivne.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 17 hindamise väljatöötamise kavatsus

Skeem 2.2.2.1.1. Aegviidu alevi rahvaarvu muutused aastate lõikes. Allikas Statistikaamet (seisuga 4.05.2017).

Skeem 2.2.2.1.2. Aegviidu alevi rahvastiku vanuseline struktuur. Allikas Statistikaamet seisuga 4.05.2017.

Kõige arvukamalt on Aegviidu alevis 45-49 aasta vanuseid elanikke (64), noorte seas 0- 4 aastaseid (31). Nii Aegviidu alevi kui kogu Anija valla rahvastiku olemust iseloomustab tööturult väljujate arvu pidev suurenemine. Tööealiste arvu vähenemine näitab, et vallast

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

rändavad välja elanikud just sellest vanusegrupist ja juurdekasv loomuliku iibe näol on liiga väike.

Lähiaastatel väheneb Anija valla tööealise elanikkonna arv, seda nii vanaduspensionile minejate kui tööturule sisenevate noorte näitajate poolest. Üldplaneeringu ja KSH käigus tuleb tähelepanu pöörata atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele.

2.2.2.2. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR JA TEGEVUS

Aegviidu alevis kohapeal on tagatud alus- ja põhihariduse kättesaadavus. Senine ja tuleviku eesmärk on tagada põhihariduse võimalikult kõrge kvaliteet. Alevis tegutsevad Aegviidu Lasteaed ning Aegviidu Kool. Ajaperioodil 2007-2014 laste arv lasteaias vähenes, alates 2015. a. on rühmad täies mahus komplekteeritud. Seisuga 01.01.2017 oli lasteaia nimekirjas 31 last. Võttes aluseks 0-6-aastase laste arvu vallas seisuga 01.01.2017, võib täheldada, et lähiaastatel põhikooliealiste laste arv püsib stabiilsena. Valdav enamus koolis õppivatest lastest on pärit Aegviidust kohapealt. Mujalt Aegviidu põhikooli õppima asujaid on 12, valdavalt Pillapalu külast.

Skeem 2.2.2.2.1. Õpilaste arvu muutused Aegviidu Koolis. Allikas Aegviidu valla arengukava.

Huvitegevust noortele pakuvad peamiselt kool ja rahvamaja, koostöös pakutakse noortele paljusid erinevaid ringe vastavalt huviliste arvule ja olemasolevatele vahenditele. Aegviidu alevis tegutsevad raamatukogu, rahvamaja ja noortekeskus, toimub perearsti vastuvõtt. Head sportimisvõimalused Aegviidus piirdusid seni peamiselt looduses tegelevate spordialadega: suusatamine, jalgrattasõit, orienteerimine, matkamine, ujumine ja muu aktiivne puhkus. Kaasaegse spordihoone ehitamine käesoleval ajahetkel (2018. a. kevadel) on lõpujärgus.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 19 hindamise väljatöötamise kavatsus

Alevis kohapeal tegutseb suhteliselt arvukalt ja erinevates valdkondades kodanikeühendusi, tänu millele on vaba aja veetmise ning kultuuriloome võimalused igale vanusegrupile ja paljudele huvialadele küllaltki hästi kaetud.

Skeem 2.2.2.2.2. Sotsiaalobjektide paiknemine Aegviidu alevis.

Üldplaneeringu ja KSH käigus on eesmärgiks säilitada ja edasi arendada kohapealset sotsiaalset taristut.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

2.2.2.3. ETTEVÕTLUSKESKKOND

Ettevõtete struktuur Aegviidus on kujunenud mõjutatuna piirkonna looduslikust keskkonnast. Peamisteks majandusharudeks on metsa- ja puhkemajandus. Põllumajandusliku ettevõtlusega asula piiratud pindala tingimustes ei tegelda. Suurimad kohapealsed tööandjad on AS Aegviidu Puit ja OÜ Kaes, mõlemad ettevõtted tegutsevad puidutöötlemisega. Statistikaameti andmetel oli 2017. a. aprilli seisuga Aegviidus statistilisse profiili10 kuuluvate ettevõtete arv 49, neist enam tegutses põllumajandus, metsamajandus ja kalapüügi tegavusalal (9), hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi tegavusalal (8) ja töötlevas tööstuses (8). Mittetulundusühinguid oli 23, sihtasutused puudusid. 49-st ettevõttest 47 olid mikroettevõtet, kus töötab vähem kui 10 inimest. Turism ja puhkemajandus on Aegviidu piirkonnas üheks perspektiivsemaks majandusharuks, seda eelkõige piirkonna atraktiivse loodusliku keskkonna tõttu. Aegviidu paikneb Kõrvemaa maastikurajoonis ning kuulub osaliselt Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu - seetõttu on Aegviidut nimetatud ka Kõrvemaa pealinnaks. Aegviidu alevi keskusest kagu pool paikneb seitsmest pisijärvest koosnev Nelijärve järvestik, mis on väga populaarne puhkepiirkond. Üldplaneeringu ja KSH käigus püütakse leida võimalusi kohapealset identiteeti tugevdava väikeettevõtluse soodustamiseks, samuti ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks.

2.2.3. TEHNILINE TARISTU JA TEED

2.2.3.1. ÜHISVEE- JA KANALISATSIOONIVÕRK

Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu teenustega on varustatud Aegviidu alevi keskosa. Mujal piirkondades toimub süsteemide välja ehitamine etapiti vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavale sõltuvalt elanike ja valla finantsvõimekusest. Aegviidu uue reoveepuhastiga ühes kompleksis paikneb purgimissõlm. Alevi piiresse jääb kaks reoveekogumisala: Nikerjärve ja Aegviidu. Väljaspool ühiskanalisatsiooniga kaetud ala kogutakse reovesi kogumiskaevudesse või kasutatakse selleks imbväljakuid.

10 Majanduslikult aktiivsed üksused, mis moodustatakse statistilise registri andmete põhjal. Hõlmab ainult tegutsevate üksuste andmeid.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 21 hindamise väljatöötamise kavatsus

2.2.3.2. TEED JA RAUDTEE

Teed Riigiteedest läbib Aegviidu alevit tugimaantee nr 13 Jägala-Käravete (Piibe maantee). Piibe maantee on juba mitme aasta vältel kuulutatud „suveteeks“. Liiklussagedus Piibe maanteel Maanteeameti liiklusloenduse tulemustel oli 2016. a. 1700-3500 autot ööpäevas.

Riikliku Teederegistri andmetel on 2018. a. veebruari seisuga Aegviidu alevi teede ja tänavate kogupikkus 27,965 km. Kohalikud teed on rahuldavas seisus. Teede ja tänavate korrastamine toimub vastavalt teehoiukavale.

Jalgratta- ja jalgtee on rajatud Aegviidu alevit läbivalt Jänedani.

Teedevõrk on suhteliselt hästi väljakujunenud, asustusega hõlmatud alasid kattev. Vajalik on eelkõige kohalike teede seisukorra parandamine ning jalgratta- ja jalgteede rajamine Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuseni, et võimaldada kergliiklejatel erinevate sihtpunktide vahel mugavat ja ohutut liikumist.

Raudtee Alevit läbib Tallinn-Tapa raudtee. Raudtee on tähtsal kohal ühistranspordis: rongiga saab liigelda Tallinna, Tartu ja Narva suunal. Päevas peatub Aegviidu raudteejaamas kokku ligikaudu 30 reisirongi. Raudteejaamas asub parkla, mis täidab nn „pargi ja reisi“ eesmärki.

2.2.3.3. SOOJAMAJANDUS

Ühtne soojavarustus puudub, hooned on kohalikul küttel (peamiselt puidul) või elektriküttel. Tõuseb õhksoojuspumpade osakaal. Koostatud on projektdokumentatsioon Aegviidu Lasteaia hoone üleviimiseks energiakulukalt elektriküttelt maaküttele.

Üldplaneering ei kavanda olulisi muudatusi tehnilise taristu valdkonnas.

2.2.4. AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND

2.2.4.1. AJALOOLINE KUJUNEMINE Esimesed ametlikud andmed Aegviidu kohta pärinevad aastast 1796, krahv Mellini koostatud Liivimaa kaardilt, kuhu oli kantud kohanimi Aegwid. Põhjasõja ja sellele järgnenud katku läbi hävines kohalik elanikkond peaaegu täielikult ja koos sellega läks suurel määral kaotsi ka kohalik rahvapärimus. Tallinn - Peterburi raudteeliini avamine 1870. aastal kiirendas Aegviidu kasvu ja arengut. Suvitus-aleviku õigused sai Aegviidu 1926. aastal, alevi õigused 1945. aastal. Ajalooliselt on Aegviidu kuulunud Järvamaa Lehtse valla ning alates 1962. aastast Harjumaa koosseisu. Omavalitsusliku

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

haldusüksuse staatuse sai Aegviidu alev 20. juunil 1991. aastal. Alates 25. augustist 1993 asus Aegviidu alev Aegviidu valla territooriumil.

Aegviidu praegused piirid on välja kujunenud peamiselt II maailmasõja järgsetel aastatel, vastavalt Aegviidu alevi arengule ja vajadustele.

2.2.4.2. KULTUURIVÄÄRTUSED

Kultuurimälestised Kultuurimälestis11 on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on muinsuskaitseseaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks. Aegviidu alevis asub Kultuurimälestiste riikliku registri12 andmetel 2 ajaloomälestist ja 11 ehitismälestist. Üldplaneeringu ja KSH eesmärgiks on väärtustada kultuuripärandit ning arvestada kultuurimälestistega planeeringulahenduse väljatöötamisel, et vältida kaasneda võivat negatiivset mõju mälestistele. Kultuurimälestiste loetelu on esitatud lisas 2 ning paiknemine kajastatud tugiplaanil.

Pärandkultuuriobjektid Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad märgid, mille hulka kuulub väga erineva olemusega objekte. Need on seotud asustuse kujunemislooga, maa ja rahva ajalooga, kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku tööndusega, olles seega kohaliku aja- ja kultuuriloo kandjateks. Pärandkultuurobjektide andmete13 kogumisega tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) eesmärgiga unustuste hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua. Pärandkultuuriobjektid ei ole seadusega kaitstud, nende säilimine saab tugineda üldise teadlikkuse kasvule ning maaomanike heale tahtele. Aegviidu alevis asub palju kaardistatud pärandkultuuriobjekte, nii kogukonna ajalugu puudutavaid, kultuurmaastiku kujunemisega seotud, kohalikku tööndust kajastavaid kui maa ja rahva ajalugu kajastavaid objekte läbi aegade.

Üldplaneeringu ja KSH eesmärgiks on pärandkultuuriobjekte hoides ja säästlikult kasutades väärtustada siinset rikast kultuuripärandit.

11 Kultuurimälestiste kaitset ja kasutamise korda reguleerib muinsuskaitseseadus, mille kohaselt mälestise hävitamine või rikkumine on keelatud. 12 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument. 13 Andmed pärandkultuuri paiknemise, olemuse ja seisukorra kohta on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS, mida haldab Keskkonnaagentuur.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 23 hindamise väljatöötamise kavatsus

2.2.5. LOODUSKESKKOND

2.2.5.1. GEOLOOGIA JA MAAVARAD

Anija valla geoloogilise aluspõhja moodustavad kesk- ja ülemordoviitsiumi lubjakivid (Skeem 2.2.5.1.1.). Pinnakatte (Skeem 2.2.5.1.2.) moodustavad valla lääneosas (Jägala jõest läänepoole) valdavalt moreensed setted (liivsavi, saviliiv kividega ning rähk). Valla idaosa, sh Aegviidu alev, jääb liivaluitelisele Kõrvemaale, kus (Jägala jõest idas) on valdavaks Balti jääjärve setted (klibu, liiv, möll, saviliiv jne). Eristub veel valla kirdeosa, kus on pinnakattes domineerivaks glatsiofluviaalsed setted (veeristik, kruus, liiv) koos mitmel pool leiduva raba- ning madalsooturbaga. Ulatuslikum rabaturba ala on Koitjärve rabas.

Skeem 2.2.5.1.1. Anija valla, sh Aegviidu alevi, aluspõhja kivimid.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Skeem 2.2.5.1.2. Pinnakate Anija vallas, sh Aegviidu alevis.

Maavarad Maa-ameti kaardirakenduse ja Eesti maavarade koondbilansi andmetel on Anija vallas liiva-, kruusa- ja turbamaardlad. Neist Aegviidu alevi territooriumile jääb väikseses ulatuses Aegviidu liivamaardla. Liivamaardlad Anija vallas: Aegviidu – pindala 5,99 ha, aktiivse reservvaru suurus 221tuh m3; Soodla – pindala 71,56 ha, aktiivse tarbevaru suurus 1643 tuh m3; Sillaotsa II – pindala 22,63 ha, passiivse reservvaru suurus 3475 tuh m3; Kreo – pindala 5,49 ha, passiivse reservvaru suurus 147 tuh m3; Järvepõllu – pindala 40,5 ha, passiivse reservvaru suurus 2345 tuh m3; Änni I – pindala 20,67 ha, aktiivse reservvaru suurus 868 tuh m3; Poolvahe - pindala 23,7 ha, aktiivne tarbevaru 1163 tuh m3; Vetla - pindala 4,29 ha, aktiivse tarbevaru suurus 250 tuh m3; Raudoja – pindala 13,23 ha, aktiivse tarbevaru suurus 457 tuh m3. Kruusamaardlad Anija vallas: Änni I – pindala 12,89 ha, aktiivse reservvaru suurus 593 tuh m3; Vahelaane – pindala 45,11 ha, aktiivse reservvaru suurus 161 tuh m3; Voose (Kurisaare) – pindala 9,5 ha, aktiivse tarbevaru suurus 216 tuh m3. Turbamaardlad Anija vallas: Jägala – pindala 367.93ha (paikneb nii Jõelähtme kui Anija vallas), hästi lagunenud turba aktiivse tarbevaru suurus 971 tuh m3; Peningi – pindala 4950,87 ha, paikneb nii Raasiku, Anija kui ka Rae vallas, hästi lagunenud turba aktiivse tarbevaru suurus 2 485 200 t ja reservvaru suurus 14 250

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 25 hindamise väljatöötamise kavatsus

000 t, passiivse tarbevaru suurus 154 000 t ja reservvaru suurus 9 937 000 t; vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru suurus on 5 440 200 t ja reservvaru suurus 419 000 t ning passiivse tarbevaru suuurus 35 000 t; Liivaaugu – pindala 1354,99 ha, asub Raasiku, Kose ja Anija vallas, hästilagunenud turba aktiivse reservvaru suurus 4 572 000 t; Kaugemäe – pindala 211,43 ha, hästilagunenud turba aktiivse reservvaru suurus 537 000 t; Pakasjärve – pindala 1713,58 ha hästilagunenud turba aktiivse reservvaru suurus 4602 tuh t, passiivse reservvaru suurus 1837 tuh t, aktiivse tarbevaru suurus 258 tuh t.

2.2.5.2. PÕHJA- JA PINNAVESI SH PÕHJAVEE KAITSTUS

Põhjavesi14 Anija vallas on kasutusel Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekompleksid. Peamiseks probleemiks on üldraua, kloriidide ja väävelvesiniku (H2S), mis veele halva lõhna annab, ülenormatiivne sisaldus ja vee agressiivsus, mis torustikes korrosiooni põhjustab. Toorvesi vajab enne tarbijale andmist joogivee nõuetele vastavaks töötlemist. Põhjavee kaitstust Anija vallas iseloomustab skeem 2.2.5.2.1, kus võib näha, et valla läänepoolsetes osades on põhjavesi suures osas nõrgalt kaitstud ja ida/kirdeosas valdavalt keskmiselt kaitstud. Aegviidu alevi osas on põhjavesi keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Põhjavee kaitstus iseloomustab maapinnalähedase põhjaveekihi reostuskaitstust.

Skeem 2.2.5.2.1. Põhjavee kaitstus Anija vallas, sh Aegviidu alevis. Allikas Maa-amet.

14 Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija vallas kasutatavatest veekompleksidest antakse ülevaade järgnevalt: Ordoviitsiumi veekompleks (O). Ordoviitsiumi ülemine veehorisont lasub vahemikus 11,5-78 m maapinnast. Staatiline veetase ~ 5 m maapinnast. Veekiht ei ole küllaldase toodanguga ega vajaliku kvaliteediga. Ordoviitsiumi veekompleksi kaitstus on enamasti nõrk. See sõltub põhjavett katvate kvaternaarsetete paksusest ja pinnase savikusest. Pinnakatte vähese paksuse tõttu on põhjvee reostuse oht suur. Ordoviitsiumi-kambrium veehorisont (O-Cm). Veekihi põhjavesi on valdavalt surveline, survetu vaid vettandvate kivimite avamusalal ja klindiservas. O-Cm veekihi veetase Tallinna ümbruses jääb absoluutkõrgusele 15-35 m, veetase tõuseb kagusuunas Pandivere kõrgustiku poole, Pandiveres toimub suur osa vaadeldava veekihi toitumusest. O-Cm veekiht ei ole suure veeandvusega. Veekihi veejuhtivuskoefitsent on 20…50 m2/d, mis on võrreldes Cm-V veekompleksiga 5-10 korda väiksem, infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme on 2-3 korda suurem. Cm-V ja O-Cm veetasemete omavaheline seos on väga väike lontova savide hea veepidavuse tõttu. Veekihi vesi on kvaliteetne.

Kambrium-vendi veehorisont (Cm-V). Cm-V veekompleksi põhjavesi on kogu veekompleksi levikualal surveline. Cm-V puurkaevude erideebetid jäävad valdavalt vahemikku 0,5-10 m3/h. Veekihi veejuhtivuskoefitsent on 300-500 m2/d. Veekompleks toitub põhiliselt läbi ürgorgude, arvestuslik infiltratsioon läbi lontova savikihi on modelleerimisandmetel 2-4 m3 /d*km2.

Pinnavesi Valla pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud – järved. Valla territooriumist on veekogude all ca 3%. Valla kirdepiiril asub siinne suurim seisuveekogu - Soodla veehoidla. Veehoidla pais ja kalatrepp on Eesti oludes märkimisväärsed. Veehoidla on Tallinna veevarustusobjektina piiratud avaliku kasutusega. Kehrast lõunas asub ca 29,5 ha suurune Kaunissaare tehisjärv (kahe saarega). Tehisjärv kujutab endast ühte ahelat vesiehitiste süsteemis, mis suunab Soodla ja Jägala jõe veed Pirita jõkke ning lõpuks Ülemiste järve Tallinna varustamiseks. Valla idaosas asuvad väikesed oligotroofsed järved: Koitjärv, Kivijärv, Harakajärv ja Ännijärv.

Valda läbivad kagust loodesse Jägala ja Jõelähtme ning idast läände Soodla jõgi. Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1570 km2, pikkus 97 km. Jõgi on määratletud tundlikuna suublana. Jõe vesi on nõrgalt aluseline (pH 7,6-8,0). Suur on mineraalainete, HCO3, SO4 ja Ca sisaldus. Taimetoitainete (lämmastik, fosfor) poolest on jõgi Kehrast ülesvoolu mesotroofne (keskmiselt rikas) ja allavoolu eutroofne (rikas), mis näitab, et suure osa jõe reostusest põhjustab Kehra linn. Suurimaks reostajaks on Kehra linnas asuv AS Horizonile kuuluv tselluloosi- ja paberivabrik, mille puhastatud reovesi (k.a linna olmereovesi) vastab küll normidele, kuid vee kogus on Jägala jõe jaoks liialt suur. Jägala jõe parempoolne lisajõgi on Soodla jõgi (pikkus 75 km). Jõgi saab alguse Koitjärve rabadest ja suubub Jägala jõkke Soodla küla kohal.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 27 hindamise väljatöötamise kavatsus

2.2.5.3. TAIMESTIK JA LOOMASTIK

Anija valla territoorium on ca 50% ulatuses kaetud metsaga. Metsased piirkonnad on koondunud valdavalt valla idaossa. Samasse piirkonda on koondunud ka suur osa valla kaitseväärtusega liikide elupaikadest ja kasvukohtadest. Selles piikonnas on ka ulatuslikud rohevõrgustiku struktuurid, mille eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine. Taimestiku ja loomastiku temaatikat kajastab KSH peamiselt läbi mõju hindamise kaitstavatele loodusobjektidele ning rohelise võrgustiku struktuuridele.

2.2.5.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele (LKS) kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Anija valla territooriumil ei leidu hoiualasid ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Valla territooriumil leiduvaid muid kaitseväärtusi on järgnevalt kirjeldatud.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kaitsealad Kaitsealasid leidub Anija vallas kokku 9 ja need võtavad enda alla valla territooriumist 103,7 km2 suuruse ala, mis moodustab ligi viiendiku valla kogupindalast. Anija vallas on kas osaliselt või täielikult järgmised kaitsealad: Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Maapaju looduskaitseala Anija looduskaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala Anija, Pikva ja Alavere mõisate pargid Matsi dendraarium

Aegviidu alevi lõunaosa jääb Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile.

Skeem 2.2.5.4.1. Kaitsealade paiknemine Anija vallas, sh Aegviidu alevis.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 29 hindamise väljatöötamise kavatsus

Püsielupaigad Anija vallas on 18 erinevat püsielupaigana kaitstavata ala, mis paiknevad kas osaliselt või terves ulatuses valla territooriumil. Püsielupaigad on moodustatud järgmiste liikide elupaikade kaitseks ja nende asukohti vallas illustreerib skeem 2.2.5.4.2. Metsis (LK II)- 8 püsielupaika Väike-konnakotkas (LK II)- 6 püsielupaika Must-toonekurg (LK I)- 1 püsielupaik Soohiilakas (LK II) ja kollane kivirik (LK II)- 1 püsielupaik Eesti soojumikas (LK II)- 1 püsielupaik Paljude erinevate LK II ja III käpalistele 1 püsielupaik.

Aegviidu alevi territooriumile püsielupaiku ei jää.

Skeem 2.2.5.4.2. Püsielupaigad Anija valla territooriumil.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kaitsealused liigid Kõikide keskkonnaregistris registreeritud I-III kaitsekategooria taime- ja loomaliikide (ka samblike ning seente) elupaiku ja kasvukohti ning nende ruumilist jaotumist valla piires iseloomustab skeem 2.2.5.4.3. Suur osa neist kaitstavate liikide leiukohtadest paiknevad erinevatel olemasolevatel kaitsealadel (nii looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel kui ka püsielupaikades). Nagu kaardilt näha, koonduvad kaitstavate liikide elupaigad/kasvukohad pigem ulatuslike metsaste alade piirkonda valla kesk- ja idaosas. Samas kui vähem on kaitstavaid liike haritavate maade, asustuse ja infrastruktuuri leviku piirkonnas.

Skeem 2.2.5.4.3. Kaitstavate liikide elupaikade ja kasvukohtade Anija vallas, sh Aegviidu alevis.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 31 hindamise väljatöötamise kavatsus

Kaitstavad üksikobjektid Üksikobjektidena kaitstakse Anija vallas 7 erinevat objekti: Gabrieli poolsaar Lilli rändrahn Kehra Ussikuusk Kruusiaugu kivid Ülejõe rändrahn Tagasauna mänd Nirgu rändrahn

Aegviidu alevi territooriumile kaitstavaid looduse üksikobjekte ei jää.

Skeem 2.2.5.4.4. Kaitstavad looduse üksikobjektid Anija vallas.

Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitletavad konkreetsed objektid selguvad üldplaneeringu tööprotsessi käigus.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

2.2.5.5. NATURA 2000 ALAD

Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Anija vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku, Natura 2000, alasid. Täielikult või osaliselt jääb Anija valla territooriumile 6 Natura 2000 loodusala (Skeem 2.2.5.5.1): Anija loodusala Parila loodusala Maapaju loodusala Põhja-Kõrvemaa loodusala Aegviidu loodusala Kõrvemaa loodusala

Aegviidu alevi lõunaosa jääb Põhja-Kõrvemaa loodusala territooriumile.

Skeem 2.2.5.5.1. Natura loodusalade paiknemine Anija vallas, sh Aegviidu alevis.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 33 hindamise väljatöötamise kavatsus

Natura linnualadest jääb osaliselt valla territooriumile 2 linnuala (Skeem 2.2.5.5.2.): Põhja-Kõrvemaa linnuala Kõrvemaa linnuala

Kõrvemaa linnuala jääb Aegviidu alevi lõunaossa.

Skeem 2.2.5.5.2. Natura linnualade paiknemine Anija vallas, sh Aegviidu alevis.

Anija valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 aladele, sh vajadusel koosmõjus teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et ebasoodne mõju on välistatud. Vajadusel/võimalusel liigutakse edasi asjakohase hindamise etappi. Seda juhul kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad ebasoodsat mõju omavad detailsemad tegevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

2.3. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+15 eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus Eesti 2010 võetud ruumilise arengu suundi, hõlmates territoriaalselt ka merealasid ning käsitledes nii linnade võrgustikku kui ka maapiirkondade arengut. Peamine üleriigilises planeeringus võetud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine ning töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Linnade arengu osas on visiooniks kompaktsed ning kvaliteetse linnaruumiga keskused, mis pakuvad oma toimepiirkonna elanikele heatasemelisi teenuseid, suurt lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust. Linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud maid. Linnakeskustes tuleks keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele. Maa-asulate elukeskkonna planeerimisel tuleb silmas pidada, et üha vähem sealseid inimesi on hõivatud tavapärases põllu- ja metsamajanduses. On tekkinud palju teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Maal elavad inimesed on kokkuvõttes üha enam linnastunud – oma mõtlemiselt, käitumiselt, tööhõivelt jne. Seetõttu peab maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse alalhoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aasta ringi sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse.

Harju maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Koostamisel on Harju maakonna uus maakonnaplaneering16, mille osas toimub käesoleval hetkel järelevalvementlus, eeldatav kehtestamise aeg on 2018. a. esimene pool.

15 Kehtestanud Vabariigi Valitsus 30.08.2012. 16 Algatatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega 337.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 35 hindamise väljatöötamise kavatsus

Maakonnaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused Harju maakonnas. Uude Harju maakonnaplaneeringusse on integreeritud varem koostatud teemaplaneeringud17: Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, sätestades väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimused ja rohevõrgustiku toimimist tagavad põhimõtted üldisemal tasandil; Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“, täiendades ja täpsustades kergliikusteede lõike vastavalt kohalike omavalitsuste huvidele, eristamata sealjuures kergliiklusteede rajamise prioriteetsust. Samuti määratletakse uues maakonnaplaneeringus keskuste võrgustik ja toimepiirkonnad, põhimõtted teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks maakonnas18. Maakonnaplaneering esitab kokkuvõtlikult maakonna ruumilise arengu visiooni – pildi olukorrast, mida maakonnaplaneeringu elluviimisega soovitakse saavutada.

Samuti ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused, millega tuleb arvestada üldplaneeringu koostamisel. Käesolevaga on toodud ruumilise arengu suundumused kokkuvõtvalt19 Anija valla, sh Aegviidu alevi, kontekstis:

17 Nimetatud need, mis otseselt puudutavad Anija valda ning mõjutavad Anija valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamist. 18 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ on vananenud, seda ei integreeritud uude maakonnaplaneeringusse.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise ruumistruktuuriga asulates ja maapiirkondades, vältides valglinnastumise täiendavat levikut; elanikele vajalike teenuste pakkumise ruumiline mudel on koondumispõhine ehk keskus-tagamaa põhine; asustuse arengu kavandamisel ning keskuste määratlemisel lähtutakse eeskätt olemasolevatest ruumistruktuuridest ning liikumisvõimalustest (teedevõrk, raudteed); eesmärgiks on ruumiliselt tasakaalustatud areng Harjumaal, mistõttu soositakse kohalike keskuste teket/tugevnemist Tallinna lähiregioonist kaugemal, et võimaldada esmaste teenuste tarbimist piirkonnas koha peal; uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused; ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes või nende vahetus läheduses; liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate liikumiseks, arvestades oluliste välja kujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) trajektooridega ning seades esikohale ühistranspordikasutajate ja kergliiklejate mugavuse, ohutuse jm vajadused; kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui hajaasustuses; rohetaristu poolt pakutavaks oluliseks elukeskkonna kvaliteeti tagavaks teenuseks on puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumine; arvestatakse põllumajandustegevuseks sobilike väärtuslike põllumajandusmaadega; elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas esteetilistel väärtustel, lisaks looduslikule esteetikale ka inimtekkelise pärandi väärtustamisel; arvestatakse kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega; arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega; maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele; peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust, mh välditakse ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste vahetus läheduses.

Maakonnaplaneering määrab Aegviidu kohalikuks keskuseks ehk teise tasandi keskuseks. Kohalik keskus on keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Keskustel on oluline roll oma tagamaa hajaasustuse säilitamisel piirkondlikest keskustest eemal.

Kehra linn on määratud tagamaa piirkondlikuks keskuseks. Tagamaa keskused on piirkondlikult olulised töö- ja teenuste tarbimise sihtkohad, kuid nende konkurentsivõime võrreldes eeslinnaliste keskuste arenguga on nõrgem. Kogu maakonnas kestliku arengu tagamiseks on oluline tugevdada tagamaa keskusi ja

19 Koostamise järgus maakonnaplaneering on kättesaadav veebilehelt http://www.maavalitsus.ee/harju- maakonnaplaneering-2030-1.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 37 hindamise väljatöötamise kavatsus

suurendada investeeringuid töökohtade tekkeks ja kohapealsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Maakonnaplaneeringus sõnastatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on üldiseks suunanäitajaks Anija valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning planeeringulahenduse väljatöötamisel, et tagada tasakaalustatud ruumiline areng.

Kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringud ja arengudokumendid20

Aegviidu valla üldplaneering Aegviidu valla üldplaneering on kehtestatud Aegviidu Vallavolikogu 16.09.2002. a. otsusega nr 26. Kehtiva üldplaneeringu koostamisel järgiti üldplaneeringu menetlemisel ja ülesannete lahendamisel kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadust.

Üldplaneeringu järgi on Aegviitu planeeritud 7 elamukvartalit, kõik uued asumid on planeeritud väike-elamu kvartalitena. Kehtiva üldplaneeringuga planeeritud elamuehitust on piiranud paiknemine rohevõrgustiku maakonna tuumalas (T6)21, Kõrvemaa maastikukaitseala (kaitse-eeskiri jõustunud 09.05.2004) ning vääriselupaiga moodustamine. Kitsendustest tulenevalt on Aegviidus vastavalt üldplaneeringule arendatud elamuehitust seni neljas piirkonnas (elamukvartalis) – Männi, Jalaka, Urbukse ja Uueveski.

Aegviidu valla ettevõtete struktuur on kujunenud mõjutatuna selle looduslikust keskkonnast. Peamisteks majandusharudeks on metsa- ja puhkemajandus. Piirkonna atraktiivse loodusliku keskkonna tõttu on puhkemajandus kujunenud üheks tähtsaimaks majandusharuks. Nelijärve Puhkekeskus on praegu suurim turismikompleks Aegviidus.

Aegviidu valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemusi fikseeriv vallavolikogu otsus kajastab22, et Aegviidu valla üldplaneeringu aluseks olevad visioon ja strateegia on endiselt päevakohased. Aegviidu valla areng on toimunud vastavalt kehtestatud üldplaneeringule ning vallavolikogu ei näe ette suuremaid maakasutuse muudatusi lähiaastateks, vaid üldplaneeringu rakendamist ettenähtud ulatuses. Tulevikus on vaja ära kasutada asendist tulenevad arenguvõimalused. Kasutusele võtta elamureservmaad, et anda rohkem võimalusi inimestele Aegviitu oma kodu rajada. Luua enam võimalusi puhkajatele osutatavate teenuste mitmekesistamiseks. Põhirõhk rekreatiivsete teenuste pakkumisel asetada keskkonnasõbralikule turismile ja puhketegevusele, hajutades tegevust võimalikult laiale alale.

Anija vald algatas haldusreformi eelselt Anija valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Anija Vallavolikogu 21.08.2015 otsusega nr 155. Haldusreformi tulemusena moodustunud Anija vald algatas

20 Valla arengukavad ja planeeringud on kättesaadavad Anija valla kodulehel http://anija.kovtp.ee/. 21 Harju maakonna teemaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. 22 Aegviidu Vallavolikogu 19.03.2014 otsusele nr 6.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

vallavolikogu 18.01.2018 otsusega nr 28 Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH koostamise. Anija valla üldplaneeringu koostamist jätkatakse koos Aegviidu liitunud osaga, Aegviidu osa üldplaneeringu koostamise menetlus ühendatakse Anija valla üldplaneeringu menetlusega. Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse §75 nimetatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (planeerimisseaduse §75 lõige 2). Pärast uue üldplaneeringu kehtestamist muutuvad varem koostatud Anija valla üldplaneering ja Aegviidu valla üldplaneering kehtetuks.

Aegviidu valla arengukava 2018-2021 Arengukava on kohaliku omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis võtab tasakaalustatult arvesse majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava annab ülevaate hetkeolukorrast, sõnastab tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused ning valla visiooni ja missiooni.

Aegviidu arenguvisioon aastaks 2021:

Aegviidu on pealinnaregiooniga tihedalt seotud, turvalise ja looduslähedase elukeskkonnaga tunnustatud alev Anija valla koosseisus.

Aegviidu alevi juhtimise missioon on:

Luua parim alevi eripära arvestav loodussõbralik elukeskkond koos kõigi vajalike teenustega, olla kohaliku kogukonna usaldusväärne eestvedaja ja partner.

Aegviidu on seadnud oma strateegiliseks eesmärgiks arendada kolme valdkonna tegevusi ja võimekust, mis on väikevalla kogukonnana toimimise seisukohalt põhimõttelise tähtsusega: toetada valla hariduse- ja kultuurielu; tagada võimalikult kvaliteetne elukeskkond; koordineerida lähivaldadega piirkonna turismi ja puhkemajanduse korraldust ning arengut.

Uus üldplaneering võtab arengukavas sätestatut arvesse ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ja maakasutuse juhtotstarvete määramisel, et võimaldada arengukavas sõnastatud strateegiliste eesmärkide täitmine.

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 (uuendatud, hõlmab ka Aegviidu osa) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (ÜVK) annab ülevaate hetkeolukorrast ning tegevustest, mis on vajalikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 39 hindamise väljatöötamise kavatsus

Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks. Arengukava hõlmab vallas Kehra linna, Aegviidu alevit ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija, Lilli, Voose ja Härmaoksa külasid.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise, võrgustiku rajamise ja rekonstrueerimise aluseks on ÜVK. Uus koostatav üldplaneering arvestab ÜVK- ga, kuid tulenevalt perspektiivsest maakasutusest ja keskkonnaaspektist näeb vajadusel ette muudatused ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetavate alade osas. Üldplaneering määrab lisaks reoveekogumisaladele23 vajadusel perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad24 alad, võttes aluseks ÜVK toodut ja perspektiivset maakasutust.

Aegviidu valla jäätmehoolduseeskiri Jäätmekäitlust Aegviidu osas reguleerib jäätmehoolduseeskiri25, mille eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine Aegviidus. Eeskiri reguleerib olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist. Jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmehooldusalases tegevuses, sätestab jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise nõuded Aegviidu territooriumil.

Jäätmevedu Aegviidu alevis (vallas oli) on korraldatud. Olmejäätmed kogutakse sorteeritult prügikastidesse ja konteineritesse ning organiseeritakse nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt vastavalt elanikega sõlmitud lepingule. Jäätmete üleandmine toimub Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses. Toimib AS Ragn-Sells-i pakendikoti teenus, samuti on tagatud teenus pakendite ja klaasi (konteinerid alevi keskuses), paberi ja papi ning segapakendite tasuta äraveoks. Ohtlike jäätmete vedu korraldatakse kord aastas.

Muus osas Anija valla territooriumil on jäätmehoolduse korrastamise ja arengusuundade määratlemise aluseks Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-20120 (jäätmekava on koostatud viieks aastaks, arvestades Riigi Jäätmekava 2014-2020 kehtivust).

Üldplaneeringuga protsessi käigus kaalutakse jäätmejaama rajamiseks vastava juhtotstarbega maakasutuse planeerimise vajadust alevi piires. Oluline on, et jäätmejaamade rajamisel tuleks arvestada maksimaalselt isemajandamise võimalusi, teostades enne jäätmejaama rajamist uuringu jäätmejaama logistilise sobivuse ja võimalike käideldavate jäätmekoguste kohta. Optimaalseim lahendus oleks võimaldada jäätmete äraandmist kuni 20 km kaugusel. Üheks võimaluseks on rajada lihtsustatud jäätmejaam (konteinerite park), näiteks pakendijäätmete, paberi, papi jm kogumiseks.

23 Alad, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks) on määratud ja kantud joonisele vastavalt keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reovee kogumisala piiridele. 24 Alad, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks keskkonnaministri käskkirjaga, kuid mis kirjeldab piirkonda, kuhu vald keskkonnaspektist tulenevalt planeerib ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikud rajada tulevikus. 25 Kinnitatud Aegviidu Vallavolikogu 21.08.2013. a. määrusega nr 17.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Jäätmejaam on kavandatud Kehra linna Tselluloosi tänava piirkonda. Aegviidu alevisse jäätmekäitluskoha asukoha määramise vajadus täpsustub planeeringu edasises etapis.

2.4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA

EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et maksimaalselt tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline tulevikuvisioon. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis on iseloomult pika-ajaline ja kaudne. Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus olulisemate, üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. KSH käigus vaadeldakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjutusi: looduskeskkonnale, sh veestik, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik; tehiskeskkonnale, sh tehniline taristu, liikluskorraldus, jäätmemajandus, riigikaitselised vajadused; sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh inimese tervis läbi müra, välisõhu kvaliteedi, radooni jm; miljööalad ja muinsuskaitselised objektid; ettevõtluskeskkond.

Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendikesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt kerkivale vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Hindamisel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Objektipõhist hindamist Anija valla üldplaneeringu KSH käigus tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi iseloomust ei teostata. Samadel põhjustel ei kavandata KSH käigus ulatuslikke välitöid. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale, sh Ehitusmaavarade riiklikku arengukava 2011-2020, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava jm dokumente. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 41 hindamise väljatöötamise kavatsus

ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse (nende kujunemisel, kunstlike alternatiivide tekitamine ie ole põhjendatud) alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim, kõigile osapooltele võimalikult meelepärane ja keskkonda arvestav lahendus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid, alternatiivide täpne sisu selgub protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse loodus-, tehis- ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Töö käigus täpsustatakse ka piiriülese mõju esinemise võimalikkus, hetkeseisuga piiriülese mõju avaldumist ette näha ei ole. Anija valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Asjakohane hindamine on tavapäraselt detailplaneerimise ja projekteerimise etapi käigus läbiviidav tegevus, mis eeldab, et kavandatu kohta on oluliselt rohkem informatsiooni kui vaid juhtotstarbekohased maakasutuspõhimõtted ja -tingimused. Sellist lähenemist toetab ka Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud juhendmaterjal "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis”. Juhendmaterjali järgi on asjakohane ehk sisuline hindamine tegevus, mille eesmärgiks on eelhindamise käigus tuvastatud Natura ala(de)le avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise tagamine kavandatavast tegevusest hoolimata. Keskkonnamõjude laiapõhjalise hindamise kaasabil on eesmärgiks jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Anija valla, Harjumaa maakonna ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

3. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis. Üldplaneeringu koostamise korraldaja esitab üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse huvitatud isikute seisukohavõtuks.

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga (Vastavalt Plans § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2) Anija Vallavalitsus Kohaliku arengu edendaja ja Üldplaneering koostatakse tasakaalustatud avalike koostöös huvide kaitsja valitsusasutustega, eraldi kirjaga ei teavitata Riigimetsa Majandamise Metsalooduse säilitamine ja Teavitatakse e-kirjaga Keskus loodussõbraliku turismiteenuse arendamine Rahandusministeeriumi Maakonna tasandil avalike Teavitatakse e-kirjaga Regionaalhalduse huvide kaitsja Harju talitus osakonna Harju talitus Kultuuriministeerium Arengu edendaja ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike Muinsuskaitseamet huvide kaitsja Sotsiaalministeerium Arengu edendaja ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike Terviseameti Põhja Talitus huvide kaitsja Keskkonnaministeerium Arengu edendaja ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike Keskkonnaameti Põhja huvide kaitsja regioon Kaitseministeerium Riiklikul tasandil Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Eesti Keskkonnakaitse Teavitatakse e-kirjaga Keskkonnaühenduste edendamine Eesti Keskkonnaühenduste Koda Koda Planeeritava maa-ala Piirkonna majandusliku Kirjaga ei teavitata. ettevõtjad potentsiaali suurendamine Teavitatakse ajalehtedes ja Ametlikes Teadaannetes Planeeritava maa-ala On huvitatud maksimaalselt Kirjaga ei teavitata. elanikud ja laiem kõrge kvaliteediga Teavitatakse ajalehtedes ja

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 43 hindamise väljatöötamise kavatsus

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga (Vastavalt Plans § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2) avalikkus keskkonnast Ametlikes Teadaannetes Planeeritava maa-ala On huvitatud maksimaalselt Teavitatakse ajalehtedes ja elanikke esindavad kõrge kvaliteediga Ametlikes Teadaannetes mittetulundusühingud ja keskkonnast E-kirjaga teavitatakse sihtasutused suuremat arvu elanikke koondavaid ja aktiivses tegevuses olevaid MTÜ-d Naaberomavalitsused Arengu edendajad ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsjad Võrguettevõtjad Teenuse pakkumine, sh Teavitatakse e-kirjaga teenusega seotud taristu rajamine

KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

4. ÜLDPLANEERINGU JA KSH EELDATAV AJAKAVA

Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses üldplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert.

Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut (tabeli esimene pool kajastub protsessi, mis on läbi viidud haldusreformi eelse Anija valla territooriumi üldplaneeringu koostamise raames):

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Anija valla üldplaneeringu ja KSH algatamine 21. august 2015 otsus nr 155 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise Jaanuar –aprill 2016 kavatuse koostamine Töökoosolek töögrupiga – lähteseisukohtade ja KSH 26. jaanuar 2016 väljatöötamise kavatsuse tutvustamine; väärtuste ja ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamine ja kaardistamine Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise veebruar 2016 kavatsuse kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) Laekunud ettepanekute läbiarutamine märts 2016 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise aprill 2016 kavatsuse (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine aprill 2016 – oktoober 2017

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine veebruar-märts 2017 (kestab vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku 5.04.2017 Anija mõisas väljapaneku tulemuste avalikud arutelud (avalikust 6.04.2017 Alavere arutelust teavitatakse eelnevalt planeerimisseaduse § 76 rahvamajas lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 7.04.2017 Kehra päeva enne avaliku arutelu algust) rahvamajas Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu täpsustamine ja mai-oktoober 2017 täiendamine Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu 18.01.2018 otsusega nr ja KSH algatamine 28

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 45 hindamise väljatöötamise kavatsus

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise veebruar-märts 2018 kavatuse koostamine Aegviidu alevi osas Aegviidu alevi osas koostatud üldplaneeringu aprill 2018 lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) Laekunud ettepanekute läbiarutamine mai 2018

Aegviidu alevi osas koostatud üldplaneeringu juuni 2018 lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine, juuni-november 2018 väljatöötatud lahenduse seostamine Anija valla üldplaneeringu lahendusega Kogu Anija valla territooriumi hõlmava üldplaneeringu ja september 2018 KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku oktoober 2018 väljapaneku tulemuste avalikud arutelud (avalikust arutelust teavitatakse eelnevalt planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja oktoober 2018 arvamuse andmine (esitatakse kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust) Üldplaneeringu vastuvõtmine vallavolikogu poolt jaanuar 2019

Üldplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 veebruar – märts 2019 päeva; avalikust väljapanekust teavitatakse planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik märts 2019 arutelu (avalikust arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) Üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks aprill 2019

Üldplaneeringu heakskiitmine (minister kiidab mai 2019 üldplaneeringu heaks või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle maavanemale

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib maavanem tähtaega pikendada 90 päevani Üldplaneeringu kehtestamine vallavolikogu poolt juuni 2019

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 47 hindamise väljatöötamise kavatsus

5. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED

Üldplaneeringu koostamise korraldaja on: Anija Vallavalitsus F.R.Kreutzwaldi tn 6 Anija vald Harjumaa 74307 Tel. 619 9000 e-post: [email protected]

Üldplaneeringu konsultant ja KSH koostaja on: Hendrikson&Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Lennuki 22 10145 Tallinn

Töörühm Üldplaneeringu osakonna juhataja, maa-alade planeerimisega tegelev juhtiv spetsialist; KSH juhtekspert, sotsiaal-majanduslike mõjude hindaja Pille Metspalu Planeerimisspetsialist, töögrupi juht Marika Pärn KSH juhtekspert, looduskaitse, Natura eelhindamine Riin Kutsar Välisõhu kvaliteet ja jäätmekäitlus Juhan Ruut Looduskeskkonna spetsialist (müra) Veiko Kärbla Looduskeskkonna spetsialist (vesi) Tõnn Tuvikene (osales Anija valla ÜP ja KSH protsessis kuni september 2017), Ethel Simmul Looduskeskkonna spetsialist (loomastik) Kaile Peet Kartograaf Jaanus Padrik Kairit Kase

Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.

KSH juhtekspert Pille Metspalu omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt KeHJSe § 34 lg 4), sest: on omandanud kõrghariduse inimgeograafias (sh ruumiline planeerimine ja keskkonnakorraldus) Tartu Ülikoolis. Omab teadusmagistri kraadi inimgeograafias; omab planeerimis- ja arendusalast kogemust alates aastast 1999, planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamisega tegelenud alates aastast 2005; õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust 60 tunni ulatuses;

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt rohkem kahe projekti juhtimise kogemust; ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte.

KSH juhtekspert Riin Kutsar omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt KeHJS § 34 lg 4), sest: on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogia erialal Tartu Ülikoolis, lisaks omab Tartu Ülikooli majandusteaduse rakendusõppe tunnistust; omab planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise kogemust alates aastast 2005 ning osalenud erineva suurusega KMH ja KSH projektis nii eksperdi kui projektijuhi funktsioonis; õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust rohkem kui 60 tunni ulatuses; on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt rohkem kahe projekti juhtimise kogemust; ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte.

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 49 hindamise väljatöötamise kavatsus

6. ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT ETTEPANEKUTE KÜSIMINE

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 51 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

7. ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT LAEKUNUD ETTEPANEKUD

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 53 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 55 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 57 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 59 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 61 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 63 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 65 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 67 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 69 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 71 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

8. ANIJA VALLA SEISUKOHAD LAEKUNUD ETTEPANEKUTELE JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE AVALIKUSTAMISEST TEAVITAMINE

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 73 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 75 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 7

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 9

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 11

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

LISAD Lisa 1.Üldplaneeringu ja KSH algatamise otsus Lisa 2. Kultuurimälestiste loetelu

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

LISA 1. ANIJA VALLA TERRITOORIUMI OSA AEGVIIDU ALEVI

ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMISE OTSUS

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 3 hindamise väljatöötamise kavatsus

LISA 2. AEGVIIDU ALEVIS PAIKNEVATE KULTUURIMÄLESTISTE LOETELU

Aegviidu alevis asub 2 ajaloomälestist ja 11 ehitismälestist Reg Nimetus Asukoht Liik nr 8296 Anna Raudkatsi (1886-1965) Aegviidu alev, Mäe tn ajaloomälestis haud 5 2675 Aegviidu jaama ladu, 1870.a. Aegviidu alev, ehitismälestis Raudtee tn 1 2674 Aegviidu jaama tuletõrjekuur, Aegviidu alev, ehitismälestis 1870.a. Raudtee tn 3 2673 Aegviidu jaama pumbamaja, Aegviidu alev, Pärna ehitismälestis 1870.a. tn 27 2672 Aegviidu jaama veetorn, 1870.a. Aegviidu alev, ehitismälestis Raudtee tn 3 2671 Aegviidu jaama kelder, 1870.a. Aegviidu alev, ehitismälestis Raudtee tn 1a 2670 Aegviidu jaama tualett, 1870.a. Aegviidu alev, ehitismälestis Raudtee tn 1 2669 Aegviidu jaama küttekuur, Aegviidu alev, ehitismälestis 1870.a. Raudtee tn 8 2668 Aegviidu jaama depoo, 1870.a. Aegviidu alev, ehitismälestis Aegviidu raudteejaam 2667 Aegviidu jaama elamu 2, 1870.a. Aegviidu alev, ehitismälestis Raudtee tn 8 2666 Aegviidu jaama elamu 1, 1870.a. Aegviidu alev, ehitismälestis Raudtee tn 4 2665 Aegviidu jaama peahoone 1, Aegviidu alev, ehitismälestis 1870.a. Raudtee tn 1 1 Aegviidu vana kalmist Aegviidu alev, Mäe tn ajaloomälestis 1

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

LISA 3. MAANTEEAMETI SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGU

KOOSTAMISEKS

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise 5 hindamise väljatöötamise kavatsus

Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus