MET5 MET5R Jfl JFIHIMDU5E KUUKIRI SISU: Harjumaa asustamise käik ja sellest tingitud met­ sade vähenemine — Edg. Vester. Põhja-Eestl nõmmemännikuist — A. Raukas. Mõningaid andmeid lehepõrnika (Melolonthahippocastani Fabr.) üle — E. Kohh. Kvartaalipostidest — K. Salev, mag. rer. for. Puude ja põõsaste aklimatisatsloonl katseid riigi metskondades — G. Vilbaste. Kask sepapuuna kultuurkuusikus ja -männikus — Emil Vest erinen. Veotööde ratsionaliseerimisest — Karl Keerdoja. Jalakapuistu — I. Kristian. Missugune on otstarbekaim asend saagimisel kane- mehe-metsasaega — A. Merihein. Virnmaterjalide massi määramisest raietööde vastu­ võtmisel — F. Hatt. Metsakasvatajaid põllumehi Viljandimaal — K. Kulbin. Maanoorte õppelaagrid ja metsanduspropaganda — V. Põder.' Praakrlte ja metsnike õppepäevi Ahjal — Aadu Karu. Jahindns. Mitmesuguseid teateid.

1939.14. NOVEMBER NR. 11 *% V>, XIX AASTAKÄIK Akadeemilise Metsaseltsi, Eesti Metsa teeni jäte Ohingu, Eesti Metsaühingute Liidu ja Riigimetsateenijate Keskkogu häälekandja Tellimise hind kr. 3.50 aastas, kr. 2.— poolaastas, kr. 1.— veerandaastas, Üksiknumber 40 senti. * F. REIDOLF'i poolt koostatud Güj ..Jahinduse käsiraamat"

Raamat käsitleb kodumaa jahi- loomastikku ja -linnustikku ning tarvitatavaid jahipidamise viise neile. Raamatu hind brošeeri- tult kr. 4.—

Raamatut osta soovijail pöörduda Põllutööministeeriumi Varade ja Arveosakonna poole. Soovi korral saadetakse raamat välja luna­ maksuga Riigimetsade Talitus

AS. Eesti Metsatööstuse k.-ametnik soovib kohta -veklrkGtEkcltt Asukoht I kl. maantee ääres; korter metskonna kantselei juures. Teatada slt. „222"

sisaldab metsa-, metsamaterjalide ja saetud materjalide Metsatööstuse hooajaks kuupimise ja hindamise tabeleid; metsanduslikke andmeid metsateadlase ja artikleid HIND KÖIDETULT KR. 2.50 K. KEERDOJA TOIMETUSEL ja E. Metsateenijate Ühingu liikmetele Kr. 1.75 ilmunud Müük Eesti Metsateenijate Ühingu Keskjuhatuse laos, Tallinn, Falkpargi 4, ja raamatukauplustes Raamatu hinna tasumisel Eesti Metsateenijate Ühingu Kalender- posti jooksvale arvele nr. 178 saadetakse raamat tellijale postikuludeta Käsi raamat EESTI METSATEENIJATE ÜHINGU KESKJUHATUS METSANDUSE JA JAHINDUSE KUUKIRI

VÄLJAANDJAD: Peatoimetaja TOIMETUSE AADRESS: Akadeemiline Metsaselts. Prof. O. DANIEL. Tallinn, postkast 97. Eesti Metsateenijate Ühing. Tartu, Gustav Adolfi t. 70. TOIMETUSE ASUKOHT: Tallinn, Lai tän. 39/41, Eesti Metsaühingute Liit. Vastutav ja tegevtoimetaja tel. 464-76. Riigimetsateenijate Keskkogu. VASSILI MUTT. POSTI JOOKSEV ARVE NR. 155

XIX aastakäik 14. novembril 1939 Nr, 11

Harjumaa asustamise käik ja sellest tingitud metsade vähenemine EDG. VESTER .Kümneid või isegi sadu aastatuhan­ letungiva jää poolt. Viimsest manner­ deid oli meie kodumaa kaetud kuni ühe jääst arvatakse meie kodumaa vabane­ kilomeetri paksuse jääga. Need jää- nud olevat umbes 10.000 aastat enne massid ei võimaldanud Kiin ühegi elusa Kristuse sündi, s. o. meie ajast umbes olendi püsimist, ja kui neid siin varem 12.000 aastat tagasi. ehk oligi, hävitas jää igasuguse elu. Jäämasside alt vabanedes oli suurem Jääliustikule omase edasiliikumisega osa meie kodumaast veel mere poolt kandsid need massid 'kokku lahtist üle ujutatud, eriti suurem osa idapool­ mulda, tekitades künkaid ja orge, n.-n. sest Harju-, Pärnu- ja Läänemaast, voore, tõid üle Soome lahe siia suuri kõnelemata saartest. Kõik need maa­ kaljupanku ja rändrahne ning oma osad on hiljem merest aegamööda esile suure raskusega lõhkusid kõik ette- kerkinud, sest pärast jääaega algas tuleva ja hööveldasid isegi paljastatud Läänemere piirkonnas jäämasside hiig- paasi. laraskuse alt vabanenud maa tõus. Ka See jääaeg ei olnud siiski kogu aja praegu kestab meie põhjaranniku pi­ ulatuses pidevaks külma valitsemise kaldane tõus. ajaks, vaid seda katkestasid soojemad Mannerjää taganemisel arenes meil ajajärgud, mille kestes jääpiirkonnad esialgu puieta tundra ja alles 8. aasta­ suuremal või vähemal määral kahane­ tuhandel e. Kr. kattus maa metsaga, sid ja põhja poole taganesid, kust need milles esines männi ja paju kõrval pea­ järgnevatel külmadel aegadel uuesti puuliigina kask. 7. ja 6. aastatuhandel esile tungisid. Esialgu arvati, et meil e. Kr. muutus meie kliima soojaks ja on olnud kolm säärast jääaega, mille kuivaks, nii et praegustel rabadel kas­ vahel oli kaks soojemat vaheaega. Nen­ vas mets. Turbalõikustel ja sügava­ dest on viimane vaheaeg olnud niivõrd mate kraavide kaevamistel leitakse soe, et kogu Läänemere ümbrus arva­ meie soist väga tihti suurte ja põliste takse siis olevat jäävaba olnud. Kuid puude kände. Prevaleeris tol ajastul viimased leiud lasevad võrdlemisi kind­ mänd. 5. ja 4. aastatuhandel e. Kr. lasti oletada, et jääaegade vahel on ol­ muutus kliima jälle niiskemaks, olles nud isegi kolm soojemat perioodi, mil­ siiski soe, mille tõttu lehtpuu-segamet- lede jooksul siin ka elu sai tekkida. sad tõrjusid männimetsad tagaplaanile. Kuid tekkinud elu hävitati uuesti pea­ Samal ajal ilmus ka esimene i n i-

— 377 — mene Läänemere rannikule ja looma­ ja ulatust. Tule abil puhastatud metsa dest esinesid alghärg (tarvas), põder, või võsamaad hariti juba erilise puust metssiga, kobras. Arvatakse, et põhja­ tööriista, n.-n. küüne, abil, kuigi veel kä­ põder oli siis juba põhja poole külme­ sitsi, ja viljadest kasvatati arvatavasti male maale rännanud. Selle ajajärgu nisu, otra ja naereid. Majapidamistes lõpul levis jõudsasti üle maa ka kuusk. esines siis juba, kuigi aimult lihaloo­ 3. kuni 1. aastatuhandeni e. Kr. madena, ka lambaid ja lehmi. Seega muutus kliima järjest kuivemaks ja sai ka karjapidamine tol ajal 1O00. a. e. Kr. oli meie kliima täiesti oma alguse. kontinentaalse iseloomuga. Väiksemad Muinasleide esineb tollest ajajärgust sood, nagu Sõjamäe raba Tallinna lä­ üle kogu Eesti juba tunduvalt laiemalt. hedal, kuivasid täieliselt ja kattusid Ka Harjumaal esineb neid 'Kolga-Pu- metsaga, kuna suuremates rabades disoo jõe ümbruses Ülgase-Jõelähtme- kasvasid puud võrdlemisi suurtel ala­ Valklia piirkonnas, Viimsi poolsaare del, ulatudes ka sinna, ikus praegu idakaldal, Pirita jõesängis, Tallinna kõik on lage. 1. aastatuhande kesk- kohal, Keila ja Vasalemma ümbruses, paigu e. Kr., s. o. umbes Rooma asu­ Kloostri-Harju-Madise piirkonnas ja tamise ajal, muutus ilmastik uuesti Vihterpalu ümbruses. Tol ajal asuti niiskemaks ja jahedamaks ning algas veel võrdlemisi jõgede ja ka mere lä­ jälle soode tekkimine. Manni ja kase heduses, kust saadi küllaldasel määral uuesti esiletungiga algas kuuse taga­ peatoidust. nemine. Kiviajale järgneval p r o n k s a j a 1 Kogu seda puuliikide sisserändamist, (umbes 1300—500 a. e. Kr.) näitab metsade tekkimist ja puuliikide vahel­ põllundus küttimise ja kalastamise kõr­ dumist tõendavad turbarabades tehtud val tunduvat tõusu. Põllutöoriistana puude õietolmu analüüsid, mille and­ tuntakse siis juba sirpi, kõverast puust med uhtuvad nii meie kui 'ka Soome ja valmistatud maaharimise kooku, karu- Rootsi teadlasil. Puude Õite 'tolmu­ äkke-taolist riista jne. Ka kariloomade terad, sattunud turbarabadesse, säilisid arvus on märgata suurenemist ja lehm seal muutmatult aastatuhandeid ja on juba mitte ainult lihaloomaks, vaid nende rohkuse ning leiu sügavuse järgi teda ka lüpsetakse. Loomulikult või­ määratakse kindlaks ühe või teise puu­ deti siis uueks põllumaaks tule abil se­ liigi rohkus ja levimise aeg. niseid metsamaid, mis maa ärakurna- Nagu juba eespool tähendatud, il­ mise järele maha jäeti, mil need kat­ mus inimene Läänemere rannikule um­ tusid uuesti metsaga. Kariloomad leid­ bes 5000 a. e. Kr., s. o. vanemal sid tol ajal endale suvel toitu rohu- kiviajal, mille kestust loetakse lagendikelt ja metsast, kust neile ka tal­ 5000—3000 a. e. Kr. Meie kodumaal veks toitu valmis koguti. Inimesed ela­ leidub sellest ajajärgust vähe mäles­ sid siis juba osalt kindla asukohaga kü­ tusmärke, mis lähemalt selgitaksid tol­ lades, mis asetsesid kõrgematel ja see­ leaegse inimese elu ja tegevust. Tol ga kuivematel kohtadel. ajal elatusid inimesed «küttimisest ja Tol ajal ei olnud põllundus veel mää­ kalapüügist, liikudes tihti ühest kohast ravaks elatumisharuks, vaid peatoidu­ teise parematele jahimaadele. Sellest se andsid metsad ja veekogud veel ja­ ajajärgust esineb muinasleide Põhja- hinduse ja kalanduse näol. Kuid pronks- Eestis ainult Kunda 'ümbruses, kuna aega tuleb siiski nimetada ajajärguks, LÕuna-Eestis neid esineb tunduvalt mil metsa vaba levikut hak­ rohkem Pärnu ja Võrtsjärve rajoonis. kasid pidurdama põllundus Sellele järgneva noorema kivi- ja karjapidamine. a j a (umbes 3000—1300 a. e. Kr.) lõ­ Järgneval eelrooma rauaajal pul hakkas inime ne.tegelema (500 a. e. Kr. kuni Kr. sündimiseni) põllundusega. Esialgu piirdus ei ole inimeste eluviisides ja arenemi­ see põllundus küll ainult kodu ümbruses ses märgata eriti suuri ja järske muu­ väikeste lapikeste ülesharimisega, kan­ datusi ja majanduselus kestab edasi des seega õigemini aianduse iseloomu üleminekuseisukord. Seega ei ole ka

— 378 — metsanduse ja põllunduse vahekord •Keskmisel rauaajal (400—• nimetamisväärselt muutunud. Kuid 800 a. p. Kr.) on märgata uute külade rooma rauaajal (Kr. sünd. kuni tekkimist lisaks juba rooma rauaajal 40Oa.p.Kr.) algab põllunduse kiire are­ olnud küladele. Leide hakkab ilmuma nemine ja tema osatähtsuse tõus. Põl­ senini tühjadelt ja vähem viljakand­ lundus muutub siis juba määrava täht­ vatelt maadelt, mis tõendab, et vanad susega elatumisharuks. Kui kivi- ja külad jäid kitsaks ja tuli asustada uusi pronksajal olid asustatud vähe vilja­ maid. Vanade külade vahele või enam kandvad, kuid jahilooma- ja kalarik- sisemaa poole kõrgematele ja enam­ kad piirkonnad, võetakse rooma raua­ vähem rahuldava pinnasega kohtadele ajal elamisaladeks järjest rohkem vil­ hakkas tekkima uusi külasid, nagu jakandvat maad. Jahi- ja kalarikasteeks tõendavad uued esemete leiurühmad. aladeks olid varematel ajajärkudel ma­ Loomulikult rajati ka nende uute kü­ dal Pärnu jõe ja Võrtsjärve ümb­ lade ümber uusi põlde. Ühtlasi laienes rus ning Peipsi põhjarannik, kuna hil­ asustus ka senini tühjadesse kohtadesse jem, eriti rooma rauaajal, võeti põl­ LÕuna-Harjumaale (Rapla ja Juuru lunduse alla Põhja-Harju-, Viru-, Jär­ kihelkonnas), Läänemaale, saartele ja va-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa mo- PÕhj a-Tartumaale. reenkattega kõrgustikud. .Nooremal rauaajal (800— Kuid need parema pinnasega mo- 1200 a. p. Kr.) rahvaarvu kasv jätkus reenseljandikud olidki aastatuhandeid hoogsalt ja asustuste laienemine kestis kannud häid okas- ja lehtpuumetsi ja pidevalt. Tihenesid rannapoolsed asus- nende põllunduse alla võtmisega .pidid tusrühmad Rävälä (Põhja-Harjumaa) põlised laaned inimese tule ja kirve ja Virumaa osas, samuti Järvamaa ja eest taganema. Seega vähenes ka met­ Ugandi ala. Eriti silmapaistvalt tihe­ sade pindala juba tunduval määral. daks muutus asustus Saare- ja Lääne­ Muutus ka metsa koosseis, sest pare­ maal ning Harjumaa lõunapoolses mal pinnasel kasvavad tammed, pär­ osas, võttes enda alla Rävälä-Järva va­ nad, jalakad ja ka kuused tõrjuti sealt helise niiske nõo kõrgemad saared. Ja­ välja, kuna metsamaaks jäid männi- hindus oli siis koos metsade kahane­ nõmmed ja halvemad kuusikud ja kaa­ misega mõnevõrra tagasi läinud, sest sikud. Ka mitmed meie metsades vare­ põllundus oli hävitanud parematel maa­ malt elanud loomad, ulagu tarvas, põ­ del kasvanud lopsakad metsad. Ühes der, kobras ja metssiga, vähenesid tun­ sellega vähenes tugevasti neis elutse­ duvalt inimeste arvu ja elatusnõuete vate loomade arv. Selleks ajaks olid suurenedes. Põllunduse arenemisega välja surnud või hävitati viimsed tar­ .suurenes ka loomulikult karjapidami­ vad (algharjad) ja metssead, kuna põt­ ne, mille tõttu tekkinud metsalagendik- rade ja kobraste arv oli endisega võr­ ke hakati kasutama heinamaaks või reldes väga suurel määral vähenenud. vähimalt karjamaaks. Kuid peale põl­ Nii oli mets, mis põliselt püsis laial- lu- ja karjapidamise elatasid inimesed dastes laantes, sunnitud parematelt end siiski veel suurel määral jahipida­ maadelt enam tasuvama põllunduse misest, kalastamisest ja metsamesin- eest taganema, ehkki tolle aja väljad dusest. ei olnud veel nii avarad kui praegu ja Rooma rauaajal on pärastine Rävälä osa praegustest põldudest oli kindlasti maakond (praegune Põihja-Harjumaa) siis veel metsa all või oli võetud ainult olnud juba võrdlemisi tihedasti asus­ ajutise viljuse alla, kasvatades vahe­ tatud, mida tõendavad sellest ajajär­ peal uuesti võsastikku. Kuid siiski võib gust päritolevad leiud. Siis on eluase­ ütelda, et noorema rauaaja, teiste sõ­ meid rajatud ainult kõrgemas TaMinna- nadega — eelajaloolise aja, poolses osas, mis kõige enne taganeva lõpuks oli inimene endale mere alt vabanenuna võimaldas rahul­ vallutanud juba Õige suure davat «põllundust. Ka võimaldas Linaä­ osa looduslikult harimis- risa lähedal asetsev sadam küllaldast kõlvulisest maast. tulu meriliiklemisest. Eelajaloolise aja põlluharimisel ka-

— 379 — sutati n.-n. põlispõldu ja alemaid. Põ- tuskäigu ja põllunduse edenemise are­ lispõldu hariti siis kahe välja süsteemi nemise kohta puuduvad loomulikult lä­ järgi, s. o. üks väli oli vilja ja teine hemad kirjalikud andmed ja üksikute kesa all, järgmisel aastal aga ümber­ ajajärkude seisukorra üle otsustatakse pöördult. Põldude harimine toimus kü- muististe (leidude) järgi. Hoopis pa­ lakonna poolt maksmapandud ühise rem on seisukord ajaloolise aja arene­ külvikorra järgi, sest erisuguses järje­ miskäigu andmestikus. Selle aja algu­ korras oleks paljudes lappides sega­ sest peale on, eriti käesolevas kirjutu­ mini asetsevate maade harimine olnud ses käsitletava Harjumaa asustuse väga raske. kohta, võrdlemisi häid andmeid olemas Alemaid haris kogu küla ehk saras- n.-n. „ Plaani hindamisraamatu" (Liber kõnd ühiselt. Iga aasta hariti alemaist Census Daniae) näol. Selle üriku and­ teatud tükk üles, külvati 3—4 aastat med on läbi töötanud prof. M. J. Eisen järjest vilja alla ja jäeti siis ärakurna- ja dr. P. Johansen, nendest viimane tuna puhkama 15—20 aastaks, mille eriti -põhjalikult. möödumisel see võeti uuesti vilja alla. „Daani hindamisraamat" käsitleb Et alemaid 'kasutati ainult perioodili­ Põhja-Eesti asustamise olukorda 1219. selt, siis pidi nende pindala võrreldes ja 1220. aastal. Nimelt on nende kahe põlispÕldudega olema ka mitmekordselt aasta jooksul ristitud Põhja-Eestis ela­ suurem. Kui alemaad tehti põlisesse vad eestlased maa vallutanud daan- metsa, siis raiuti puud lihtsalt maha, laste poolt. Siis käisid ristijad mun­ jämedamate tüved varem vahest ära gad külast külla, üles tähendades küla koorides, et need maharaiumise ajaks nimetused, adramaade arvu ja külade kuivanud oleksid. Siis jäeti >kogu maha­ kauguse üksteisest. Külade nimetused raiutud peenem mets mõneks aastaks on üles tähendatud ladina kirjaviisis, maha kuivama, kuna tuul püsti jäänud mille tõttu mõne küla õiget nime ei saa suuri puid veel võrdlemisi palju maha kätte ja nimi on jäetud sääraseks na­ murdis või heitis. Sääraselt etteval­ gu see esineb hindamisraamatus. Ni­ mistatud metsatükk eraldati tuleohu mestikus tähendatud adramaade arvu vältimiseks muust metsast ja süüdati võiks pidada umbes vastavaks talude alttuule põlema. Kui jämedamad puud arvule, millega saab umbkaudse pildi tihtigi põlemata jäid, siis kõrvaldati ka külade suurusest. Ühele adramaale lihtsalt alemaalt nende tükid pärast küliti arvatavasti 8 tündrit seemet. põlemist. Endisel alemaal aga raiuti Nende andmete põhjal ongi võimalus võsa maha ja koguti vallidesse, sest luua ettekujutust asustuse tiheduse, võsast ei jätkunud kogu maa-ala põle­ põllunduse ulatuse ja osaliselt ka tamiseks. Siis süüdati alttuule esimene rahvaarvu kohta. vall ja veeretati teivaste ehk „topit- Praegune Harjumaa koosnes siis ka­ sate" abil põledes järgmise peale jne. hest osast — R ä v ä 1 ä osa, mis haa­ Kui küla põlispolde kasutas iga talu rab praegust Põh j a-Harj umaad, ja iseseisvalt omaette, olid küla alemaad, H arju osa, mis moodustus praegu­ samuti heina-, karja- ja metsamaad sest (Lõuna-Harjumaast. perede vahel jaotamata, moodustades Et külade niimetused ei mahu kaar­ külakonna ühismaa ehk „sarase". ühist dile, siis on 1219.—1220. a. külade ni­ sarast kasutanud külakonda -kutsuti med kaardile tähendatud n u m b- saraskorunaks. Sageli oli ühismaid ka r i t e järjekorras järgmiselt: mitme küla peale kokku. Sääraselt ühismaid kasutavad külad moodustasid Rävälä osa. siis „suursaraskonna". Ka kalapüügi Adramaad õigus mererannas ja sisevetel oli tihti 1. Atuküla 8 ära jaotatud kindlate rajoonide järgi 2. Vihuvalla (?) 10 (asukoht ei ole kindel) saraskondade või suursaraskondade 3. Kalumatsu 5 (Risti mõisaks lõhutud) kaupa ja seatud seadustest peeti aus­ 4. Paeküla 14 tavalt kinni. 5. Palli 2 6. Kõmimaste 3 Ülalkäsitletud eelajaloolise aja asus- 7. Määra 4

— 380 — Adramaad Adramaad 8. Padise- 72. Sausti 5 (Sausti m. lõhutud) kloostri 4 (Kloostri m. lõhutud) 73. Padiküla 6 (Padiküla m. lõhutud) 9. Suurküla 5 (end. Ämari) 74. Lehtse 4 10. Laoküla 18 75. Sookaera 6 11. Lehola 7 (Lehola m. lõhutud) 76. Paikna 5 12. Kulna 2,0 77. Nabala 14 13. Naeru 4 78. Kurevere 2 14. Nahkjala 13 79. Sõgula 7 (Sõgula karjam. lõhutud) 15. Ohtu 20 (Ohtu m. lõhutud) 80. Sõmeru 5 16. Vasalemma 12 (Vasalemma m. lõhutud) 81. Patika 5 17. Aruküla 5 82. Väida 15 1,8. Laidus ( ?) 15 (Laitse m. lõhutud) 83. Ubina 9 19. Ruila 15 84. Urvaste SO. Täbara 2 35. Maljavere (Pikavere m. lõhutud) £(1. Vilumägi 5 (Uue-Riisipere m. lõhut.) 86. Pikavere 8 (Pikavere m. lõhutud) 22. Viruküla 3 87. Veskitalu 5 23. Vahnamaa 7 (V.-Riisipere m. lõhut.) 38. Silmsi 5 24. Madlia 5 89. Perila 10 25. Ürjaste 5 90. Igavere t> (osa külast) 26. Nissi 2 (Nissi kirikum. lõhutud) 91. Kalesi 6 27. Nurme 3 (Nurme m. lõhutud) 92. Kangia 5 2l8. Varese 5 93.' Järsi (osa) 2:0 (Puiatu talu) 29. Rahula 4 94. Järsi 15 30. Hiietse 5 (asus tegelikult vist ;9i5. Lagedi 23 3il. Lehetu 4 Harju osas) 96. Uusküla 16 (Lagedi m. lõhutud) 32. Liikva 7 i97. Väo 13 3®. Sõrve 10 98. Proosa 4 34, Vatsla 5 9>9. Nehatu 7 35. Humala 10 100. Iru 7 3'6. Kaarnakiwia 6 (Vääna m. lõhutud) 101. Saha 12 37. HÜÜTU 10 Kärsa 2 (Saha m. lõhutud) 58. Kua 12 om. Maardu 12 39. Karja 5 (Karjaküla m. lõhutud) 103. Sarnae (?) 6 (Maardu m. lõhutud) 40. Knoobuse 10 10H. Vandjala 8 41. TÕrvamägi 10 (asukoht kusagil Keila 105. Võerdla 17 ümbruses) 10:6. Maa-Kalla- 42. Keila 10 (Keila kirikum. lõhutud) 107. vere 15 43. Valingu 7 (Valingu m. lõhutud) 108. Paasi 6 (Kallavere karjam. lõhut.) 4)4,. Kerguta 112 (Vanamõisa) 109. Rootsi- 45. Lehmja 20 (Lehmja karjam. lõhutud) Kallavere 9 46. Pääsküla 20 110. Räbala 8 47. Tänasilma 3 111. Kostivere 6 48. Jälgimäe ,9 1(12. Parasmaa 17 49. Uksnurme 1 1113. Kaemla 3 (Raasiku m. lõhutud) 50. Rahula 9 ,1114. 1 Vaaso, 51. Aila 5 11(5. Keskvere (osalt Raasiku im. lõhut.) 52. Tuula ja 116. j ja Mägise Kokuta 12 5)3. Jõgisoo 5 117. Kihmla 54. Haeimest- 1,18. Parila kilae (?) 3 (kusagil Jõgisoo ümbr.) 119. Kehra 55. Vankumäe 2 ,120. Pirsu 1S (Lrilli karjam. lõhutud) 56. Reomäe 2 121. Kõlu 15 57. Laemes- 1212. Soodla 10 taekile (?) 5 (Palu karjam. lõhutud) 123. Anija 7 56. Ääsmäe 20 124. Aavere 59. Sochenta- 125. Kaersoo kaes (?) 3 (Maidla m. lõhutud) 126. Sammu 10 60. Järveküla 5 127. Haljava 8 6)1. Lehmja 10 (Jaagumaa) H2t8. Saunja 25 62. Assaka 4 12i9. Jägala 17 63. Hoonurme 5 (Rae m. lõihutud) 130. Koila 10 64. Lehmja (15 (Lehmja m. lõhutud) 131. Jõelähtme 14 65. Karla 4 132. Joa 8 06. Vaskjala 27 13i3. Ruu 8 67. Pajupää 9 ,1134. Kaberla 14 68. Liuninu 4 13Ö. Rummu 5 6©. Kurna ,10 (Kurna m. lõhutud) 113(6, Valkla 46 70. Vaila 5 1)37. Kiiu 30 (ühes Saareküla, Mäepää 71. Mõisaküla 16 ja Pirsuallika külaga)

— 381 — Adramaad Adramaad 138. Kuusalu 25 26. Raka 8 1.33. Kahala 21 (Kahala karjam. lõhutud 27. Kõigi 10 •1(40. Kalamäe 181,1.—1837. vahe- 28. Sikeldi 9 OSikeldi Lohu 27 (Lohu m. lõhutud) 10. Kustja 17 78. Tohise 16 (Tohisoo m. lõhutud) lil. Oru I 79. 15 Kohila 24 (Kohila m. lõhutud) 12. Pihali J 30. Angerja 25 (Angerja m. lõhutud) 1Q. Kodja 11 8)1. Kata ,12 14. Suur- ja 82. Võivere 4 Väikeküla 15 Oru 5 (Oru m. lõhutud) 15. Sõndu 11 (.Sõandu) .Kämlu 5 (Oru m. lõhutud) m. Aigitse 7 (Ohulepa) 815. Laula 5 (Saula karjam. lõhutud) 17. Käbiküla 23 86. Tuhala 5 (Tuhala m. lõhutud) 18. Pajaka 6 (Pajaka m. lõhutud) 87. Hiiepere 2 (Uuemõisaks lõhutud) 19. Ubasalu 6 Kurena 4 20. Kirinaes(?) 7 (Vardi m. lõhutud) Kose 9 (Kose kirikum. lõhutud) 2.1. Põlli 10 90. Kärla 14 22. Ohekotsu 14 91. Kirimäe 6 (Kirimäe maakoht) 28. Palamulla 5 92. Kirivalla 15 24. Kodila 4 Alantsi 17 25. Õela 8 m. Härmi 25 (Härmi m. lõhutud) 94. — 382 — Adramaad Adramaad 95. biuge o .12,6. Mõisaaseme 6 (Mõisaaseme karjam. lõh.) 06. Mahtraküla (5 127. Voose 8 97. Mahtra 3 (Mahtra m. lõhutud) Ii2i8. Alavere 12 (Alavere m. lõhutud) .98. Atla 10 (1)20. Kaivere 6 (Alavere m. lõhutud) 99. Tamsi <» ISO. Rooküla 6 100. VaOipere 4 ial. Kiviloo 16 101. Oblu 5 132. Pikva 9 (Pikva m. lõhutud) 102. Kasvandu 8 Kokku 132 küla, 10G9 adramaad. 103. Salutaguse 8 104. ,Karitse 5 (Karitse karjam. lõhut.) 105. Kaiu 11 (Kaiu m. lõhutud) Nagu juba eespool tähendatud, võib 106. Oraniku 4 (Oraniku karjam. lõhut.) 107. Toomja 7 ühe adramaa suurust arvata võrdseks ,108. Kuimetsa 10 ühe talundi keskmisele põllunduse alla ,109. Kadja 4 võetud pindalale, mille täis>külvanuseks 1)10. Aeli 1 (Aeli karjam. lõhutud) Illil. Virla 3 kulus umbes 8 tündrit viljaseemet. 112. Kõue 1& Selle tõttu võib eeltoodud nimestiku Illi3. Pala 1 järgi umbkaudselt määrata kogu Har­ UU. Mustla 5 (asetseb praegu Järvani.) jumaa talundite arvu. Nii oli siis ms. Ardu 3 1219.—1220. a. üleskirjutuse ajal Rä­ l!l,6. Silmsi 5 (iSilmsi karjam. lõhutud) U17. Paunküla 5 (Paunküla m. lõhutud) vala osas (praegune Põhja-Harju- ms. Sõmeru 6 (Sõmeru m. lõhutud) maa) 153 küla umbes 1400 talundiga om. Uanae ( ?) 1 (Vardja karjam. lõhut.) ja H a r j u osas (praegune LÕuna- 120. Maeahius (?) 8 (Ravila m. lõhutud) Harjumaa) 132 küla umbes 1070 ta­ ial. Ravila 18 (Ravila m. lõhutud) lundiga, 3eega kogu Harjumaal ,122. Vilamaa 2 o 1 i 285 küla umbes 2470 talu n- ,123. Palvere 6 (Palvere m. lõhutud) 12,14, Lenderma 4 diga. 1B5. Rasivere 10 (Järgneb.)

Põhja-Eesti nõmmemännikuist A. Raukas Nad on meie metsanduse valulapsi, nagu isee on tavaline tuule mõjudel need (laialdased kehvad männiälad, mis tekkinud luidetel, siis samas, korra­ kulgevad piki põhjarannikut. Haarates päratus' vahelduses, esinevad väga laial­ suured alad Anija, Kolga ja Sagadi dased jämedateraM&e liiva alad, mis on metskonna põhjapoolsetest osadest nad segatud vähemate ja suuremate kruu- riivavad vähemat ala Kunda metskon­ sakivikestega ja mõnikord sisaldavad nast, katkevad siis ida pool pamkran- kogumi suuremamõõdulisi üksikuid ränd­ niku piirkonnas ning algavad uuesti kive. Jämedateralise liiva alad näi­ Narva jõe läheduses, saavutades met­ vad moodustavat enamuse. Viima­ sandusliku kurblooluse ja 'lootusetuse sed evivad väga madala veemahtuvuse, ülima kuju Narva metskonnas Rosona sademed neis ei säili, jämeda tera jõe ja mere vahel asuvates vahtkonda­ tõttu puudub ka kapillaarsus, mis tea­ des. tud olukordades aitaks puude juurtel Neile männimaadele on iseloomulik saavutada iühenduist põhjaveega (vii­ madal boniteet (V) ja kuiv liivapinnas. mane on tavaliselt ka Kig sügaval), Reljeef on osalt vahelduv, luitesel j aku­ ja piannased on seetõttu äärmiselt põua- line, kus meretuultest kantud metsas- ohtlikud. Huumusekiht enamasti puu­ tiinud luited vahelduvad kitsaste soo- dub. Rinnakate põdrasamblast, kanar­ vöötmetega. Enamuses need alad on bikust ja leesikaist ning ainult vähes­ aga võrdlemisi tasased, kergelt nõlvjad test teistest taimeliikidest moodustab ja lõikuvad ainult vähearvuliste oja- tavaliselt õhukese toorhuumuse kihi, sängidega ja soonikutega. Ka pinnase millest fcõlvulise huumuse tekkimine ja struktuur pole kaugeltki ühtlane. Kui selle väärtus on küsitav. Ainult vä­ kohati on liiv võrdlemisi peeneteraline, hestel aladel on leida veidi paksemate

— 383 — ja pannud aastaküm­ : neiks seisma nor­ v;:i.'?''' maalsed metsaühis­ konnale omased elu­ avaldused ning orga- nokeemilised protses­ sid mullastikus. Vae­ valt möödub mõni aastakümme ja suur­ te pingutuste järele saab arenema hakata uus maakate ning kasvama hakata mets, järgneb sagedasti uus põlemine, veel' põh­ jalikum eelmisest. Kui vanemas metsas metsapõlemised sageli Adravagudega ettevalmistatud 1938. a. põlendik Kolga metskonnas Sillaotsa vahtkonnas Foto A. Raukas piirduvad võrdlemisi süütu pinnatutega ja kui isegi põhjaliku- toorhuumuse kihtide kujunemist. Seda tuleb ette vanemais puistuis, kus eel­ mai metsapõlemisel hävib puistu, jääb nimetatud pinnakattele lisanduvad ro­ siiski alles teatud määral 'toorhuu- helised metsasamblad ja pohlavarred. must ja huumust. Jäänud aga laia­ Neil aladel on ka metsa boniteet tun­ dele põlendikulagendikele tuule, päi­ duvalt parem, tõustes IV-ni, ja huu­ kese, vahelduvate sademete ja kuivuse muse tekkimine, kuivõrd sellest saab kätte, hävib seegi orgaaniline aines kehvapinnalistel liivamaadel üldse juttu võrdlemisi kiiresti, igatahes enne kui olla, on normaalsem. Need parema suudab kasvama hakata ja liituda kasvuga alad on aga nagu üksikud uuendus. Metsaalune taimestik kaob, saarekesed keset üldist kehvust. Need andes maad tüübilistele nõmmetaime- on õnnekombel metsapõlemistest säili­ dele, peamiselt samblikele ja kanarbi­ nud alad, kus mets on saanud püsida kule. Ja kui siis sellastes noorendikes vähimalt ühe põlve ja kus metsapinna- järgneb kuival ajal uus metsapõlemine, sele omased protsessid on saanud are­ on tavaline nähtus, et pärast põlemist neda pikemat aega normaalset rada. jääb pinnas aastaiks täiesti katteta, Isegi praeguste lootusetute nõmmede sademed löövad kinni ja pungis tavad keskel leidub kohati veel üksikuid vane­ pinnase pealiskihi, pinnases lakkab ta­ maid puid ja puude salku või osalt veel valine orgaaniline elu, kaob tuulduvus säilinud jämedaid kande, mis annavad ja tekib hoopis erisugune, osalt raskesti tunnistust nende alade paremast mine­ seletatav, pinnase seisukord, mis, rää­ vikust ja kriipsutavad eriti alla nende kimata boniteedi järsust allaminekust, praegust viletsust. võib minna isegi niikaugele, et teeb Vaadeldes neid kiduraid noorendikke männi uuendamise ja kasvamise või­ ja kultuure, kus männid 15—20-aas- matuks. Tüübiline sellane korduvalt taselt on vaevalt rinnakõrgused, kus põlenud ala, kus pinnase halvenemine 'ladvad vanematel puuikestel muutuvad on jõudnud niikaugele, et mänd enam kaharaks, nagu soomändidel, ja kus iga kasvada ei suuda, on Narva metskonna puukest-varitseb terve rida igasuguseid Vaikse-järve vahtkond. Kultuurid kui ohte ja kahjureid, tekib küsimus, mis ka loomulik uuendus kiratsevad seal on siis õigupoolest sellase viletsuse üldiselt, kuid masendavaimat pilti pa­ põhjuseks. kuvad osalt veneaegsed, osalt vabariigi Algpõhjuseks tuleb lugeda korduvaid algaastail tehtud männikultuurid, mida metsapõlemdisi, mis on hävitanud huu­ on korduvalt täiendatud, kuid mis siiski muse, tekitanud määratuid lagendikke ei Weta 1 m kõrgust ja mis nüüd mäs-

— 384 — suiselt välja surevad. 1937. aasta metsa­ korralduse poolt tak- seeriti need alad la­ gendikena. Iseloomus­ tav on nähtus, et puukesed arendavad kuni paarikümne meetri pikkusi pin­ nalisi juuri, mis nagu äärmise visadusega otsiksid kobamisi ära­ elamise võimalusi laiemal alal, suut­ mata tungida süga­ vamale pinnasesse. Pinnas ise aga ei avalda profiilis min­ gisuguseid käegakat­ Metsapõlemine Kolga, metskonnas Ulliallika vahtkonnas sutavaid tundemär­ 3. mail 1939. a. Foto A. Raukas ke, mis võimaldaksid ülaltoodud nähtust seletada. On koguni puiht-liivamaadel kujunenud reegliks. harilikuks nähtuseks neil sõredatoinie- Seejuures on pinnase halvenemise lõpp­ listel nõmmepinnastel, et puudub nii tu­ tulemuseks ülalkirjeldatud kõlbmatud gevam leetumine kui ka nõrgkihi kuju­ maad. nemine, rääkimata nõrgkivist, mis esi­ õnneks ei ole kõik käsitatavad nõm- neb harva. Viimane asjaolu, s. o. norg- mepinnased veel saavutanud sellast loo­ kivi puudumine, on kahtlemata seleta­ tusetut lõppseisukorda nagu kirjeldasin tav pinnase steriilsusega. Kui puudub Narva metskonna mereäärsetes vaht­ paksem toorhuumuse kiht, puuduvad ka kondades, kuid sinnapoole näib tüürivat sellekohased humiinhappelised uht- ja paljude nõmmede arenemiskäik ka teis­ nõrgprotsessid. Tähelepandav on ka tes metskondades, kus sagedased met- nähtus, et võrdlemisi sõreda liiva peal­ sapõlemised loovad olukorra, et metsa­ mised kihid võivad niivõrd plingistuda, maad korduvalt, mõnekümne aasta ja et sademete vesi mõnikord jääb pike­ lühemategi vaheaegade järele, üle põle­ maks ajaks pinnale püsima. See näh­ vad, nagu seda kahjuks on kogu aeg tus pole siiski üldine. Tavaline on aga tulnud konstateerida kirjutuse alguses nähtus, et põdrasambla-alune kiht muu­ mainitud metskondades. Nõmmemetsad tub vihma mõjul mingisuguseks libe­ on suurema osa aastast niivõrd kui­ daks, sült jaks massiks, mis kahtlemata vad, et neid alatiselt varitseb põlemis- takistab pinnase õhustumist. Sellaste oht. Suuremad põlemised on viimaseil pinnaste juures ei saa enam juttu olla aastail olnud tuuliste ilmadega, mil tuli mingisugusest tulukusest ja need alad purukuivadel lagendikel ja noorendikes näivad kujunevat üheks craskeimaist sellase kiirusega edasi tungib, et enne, ülesandeist, millega metsanduslikul kui sellele suudetakse piir panna, on katseas j andusel tuleb tegemist teha. hävinud .kümneid ja sadasid hektaare metsa, nagu seda on juhtunud Kolga ja Pärast põlemisi järgneb ühes huu­ Narva metskondades 1936.—1939. a-ni. muse hävimisega tugev boniteedi lan­ Laialdased ühevanuselised metsamassii­ gus, mis end tunda annab nii noorte vid kuivadel nõmmemaadel tõendavad, kultuuride arenemises kui ka metsa et samasugused suured põlemised on edaspidises kasvukäigus. Ei ole sugugi kordunud nii lähemas kui ka kaugemas harvad nähtused, kus pinnase koosseis minevikus. struktuurilt, värvilt ja sügavuselt vas­ tab IV—III boniteedile, kuid põlendikel Jättes kõrvale täiesti lootusetud küünib boniteet vaevalt V-ni. Sellane maa-alad tuleb üldiselt tähendada, et boniteedi allaminek on PÕhja-Eesti ka vahepealseis nõmmede arenemisast-

— 385 — meis põrkab metsauuendus ja metsa rite laastav mõju oleks hõreda uuen­ kasv ning- arenemine raskustele, mida duse juures seda saatuslikum, mida sagedasti on võimatu ette näha. Tava­ väiksem on • puukeste arv pinnaühikul, liste metsamajanduslike võtetega, mida ja lõpptulemusena võime siis saavutada edukalt kasutatakse mujal, on halve­ ainult ekslikke, madalaid ja jändrikke nenud nõmmemaadel raske, kui mitte harvikuid. võimatu, saavutada soovitavaid tule­ Kahjurite poolest on metsad liiva­ musi, s. o. soodsat uuenduse käiku ja nõmmedel õnnistatud eriti rikkalikult. rahuldavat kasvu. Majandamisel satu­ Siin kohtame peagu kõiki meil tuntud me siin olukordadesse, kus saavutatav looma- ja taimeriigist pärit olevaid tulemus on sagedasti vastupidine ooda­ kahjureid, mis männi juures ette või­ tavale. Nii olgu näiteina toodud järg­ vad tulla, enamasti väga tõsises, sage­ mised väga tavalised nähtused. Vaja­ dasti isegi kalamiteedilises' ulatuses. dusest kaitsta pinkast ja uuendust liig­ Viiks pikale peatuda kahjurite juures se päikese ja tuule eest peaksime loo- üksikasj alisemailt. Olgu vaid märgitud, giliseilt võtma raiekohad Õige kitsapin- et sagedasti ka kõige energilisemad nalistena või jätma pinnasele varju algatused liivanõmmede metsamisel vanadest puudest. Tegelikult aga saa­ jooksevad salakaridele, mida ei teatud vutaksime sellega olukorra, kus uuen­ ette näha. Näide: Kolga metskonnas duse tekkimine ja arenemine on äärmi­ põles Sillaotsa vahtkonnas 1938. a. sep­ selt takistatud. Tingituna pinnase põua- tembri algul 'ligikaudu 1'60 ha noori ja susest ja toi te vaesusest ülemises kihis keskealisi nõmmemännikuid. Samal sü­ on vana metsa äärte ja üksikute vanade gisel künti meetriliste vahedega adra- puude varjav ja kumav mõju uuendu­ vaod pinnase ettevalmistamiseks ja sele niivõrd suur isegi võrdlemisi ava­ käesoleva aasta kevadel külvati põlen- ralt valgustatud aladel, et noor uuen­ dikust täis 118 ha. Pinnase etteval­ dus kas üldse ei edene või kiratseb aas­ mistamine, külvamistööd ja seeme takümneid umbes samasugusena nagu nõudsid kulusid ligi 3000 krooni. Tehti harilikes oludes seda näeme järelkasvu algust ka lehtpuuvõode istutamisega, juures väga tiheda vana metsa varju milleks esimesel kevadel saadi kasu­ all, kus puukesed on kõverad, hädised tada ainult pajupistoksi. Hoolimata ja ladvatud ning harva suudavad veel põuasest suvest idanes 'külv siiski rahul­ hiljem sirguda pearinde puudeks. davalt ja suve keskel võis silma rõõ­ Teine näide: Väljudes soovist saa­ mustada võrdlemisi lootustandev pilt. vutada lagendikel võimalikult pea uuen­ Suve teisel poolel aga hakkasid taimed duse 'liitumist pinnase kaitseks peak­ massiliselt surema. Kuivamine algas sime rajama võimalikult tihedad kul­ esmalt üksikutel külvikohtadel (külvi- tuurid. Niiipea aga kui puukesed saa­ kohad vagudes olid ligikaudu 1-m vahe­ vutavad üksteisega kokkupuute juurte dega) ning levis piki vagusid. Augusti kaudu või võrade vastastikuse külg- keskel toimetatud ülevaatusel selgus, et varjamise teel, algab jällegi kiratse­ 80% kultuurist oli juba hävinud ja mine vastastikuse võistluse mõjul. Võ­ suremine kestis edasi. Süüdlasteks olid rad muutuvad hõredaks, okkad ja kas­ lehepõrnika (Melolontka, hippo- vud lühikeseks, tüved sammalduvad, castani) tõugud, kes suure järjekind­ surevus suureneb ja üldine areng pidur­ lusega hävitasid männitaimekeste juu­ dub. Astudes vahele harvendusraietega red täieliselt kuni maapinnani, kust seisame jällegi valiku ees, kas luua tuul lahtised ja kuivanud taimeladva- puukestele lahe kasvuruum ja allutada kesed pühkis minema. Samuti olid roh­ pinnas liigvalguse ja tuulte mõjule kesti vigastatud pajupistikud, millelt või püüda säästa pinnast ning lasta tõugud olid ära närinud tärganud juu­ uuendusel tihedamas liituses edasi red ja rikkunud koort. üllatusena kiratseda. selgus, et tõugud olid pinnases pesitse­ nud juba enne metsa põlemist, olles Edasi, suur loomulik surevus ja ki­ nüüd 3-aastased. Kuna põlemine oli ratsemine tihedas liituses näib diktee­ hävitanud igasuguse taimestiku, siis rivat mõtte, et tuleks luua hõredamad tärganud männitaimekesed olid kahju- kultuurid. Kuid mitmesuguste kahju­

— 386 i- reile ainsaks roheli­ seks toiduks. Sep­ tembris leidus veel vaid üksikuid tõu­ kude poolt häviva­ mata taimi, mis söö- mahooaja lõpuks olid juhuslikult säilinud. Tugevad tuuled olid vagude harjadelt püh­ kinud liiva valudesse ja matnud osa järele­ jäänud taimi, väike osa võis hävinud oL:a ka põua mõjul. Prae­ gu on kogu külv täiesti hukkunud. Saatuslikuks pea- Pinnase kaitseks mahalaotatud hagu Kolga metskonnas Sillaotsa kahjuriks osutus see­ vahtkonnas 1938. a." põlendikul Foto A. Raukas ga ettenägematu lehe- põrnikas: Nagu tõendasid septembris seemnekandvuse tõttu. Tuleb kasutada korraldatud kaevamisikatsed, ei olnud kultuure, ootamata tulemusi seemne- tõuke sel ajal leida enam kuigi palju, puudelt või kõrvalseisvalt metsalt. 01- vaevalt kaheksa tükki 10 ruutmeetri gugi et looduses leidub rohkesti loo- kohta, mida välismaise kirjanduse and- muilikult uuendunud alasid, on loomu- meil ei loeta eriti «paljuks. Kuid arva- liku uuenduse tekkimine väga juhuslik tavasti selle tõttu, et tõukudel puu­ ja pikaldane. dus pärast põlemist igasugune muu 2) Tuleb - hoiduda laiade alade pal- toores toit, kujunes kahjustus ka nen­ jaksraiumisest, eriti siis, kui uuendus de võrdlemisi hõreda esinemise juures ja noorendike (liitumine ei järgne vaja­ laastavaks. On ika võimalik, et septemb­ lise kiirusega. Suurtel lagendikel hävib ris ei saadud enam täielist pilti kahjuri metsahuumus, halveneb pinnas ja suu­ esinemise tihedusest, sest suvel hävis reneb tuleoht. palju tõuke sipelgate läbi, olles mis­ kipärast välja roninud maapinnale, va­ 3) Taimede rohke surevuse juures gudesse. Kuna kaevamisikatsed toimu- P^gistunud kehvadel pinnastel ei ole sid Tartu ülikooli Metsandusliku Uuri­ mõtet tegelda istutamisega. Tuleb kasu­ misinstituudi juhataja korraldused, siis tada külve. Istutamised võiksid tulla loodetavasti avaneb võimalus saada kõne alla ainult täiendamistel, kuid ka uurimisinstituudi toimikute kaudu täp­ seal võib edukalt kasutada külve, kuni semaid andmeid mainitud kahjuri koh­ pole liigselt asrenenud kanarbik-kate. ta. Käesolevas kirjutuses mainisin kah- 4) Külvilappidena ei tohi paljastada jurit ainult möödaminnes, näitena sel- pinda laias ulatuses, eemaldades viimse lest, missuguseid ootamatusi võime ko- pinnakatte ja koorides steriilse liiva hata liivanõmmede metsamisel. laiajlt lagedale. Sellega suureneb põua- Rohfcesti on mõju avaldanud liiva- oht, halvenevad veelgi taimekeste elu- nõmmede laienemisele ja halvenemisele tingimused ja paljastatud lappidesse ebasobivad majanduslikud võtted vare- külvub tihedalt kanarbikku. Soovita- mail aastail, missugustest vigadest on varn on külv kas adravagudesse või nüüd juba aru saadud ja millest püü- kõplavaokestesse. takse hoiduda. Igaks juhuks, nende 6) ühelgi juhul ei tohiks eemaldada vigade kordumisest hoidumiseks, olgu oksi ja hagu, mis tuleks maha laotada mainitud järgmisi põhialuseid: pinnase kaitseks. Olgugi et see esime- 1) Seemnepuud ei anna kuivadel keh- sel aastal teatud määral suurendab tule- vapinnalistel nõmmedel tulemusi liigse ohtu, aitab see kaasa pinnase kaitsmi- kuivuse ja seemnepuude puuduliku seie ja väetamisele, mille järele liiva-

387 - nõmmedel on vajadus suurem kui ku­ katseid ka meil. Kolga ja Sagadi sagil mujal. metskonnas on käesoleval sügisel teos­ Need oleksid elementaarsed põhimõis­ tatud esimesi katselisi liivanõmmede ted nõmmemetsade majandamisel. See­ kunde traktoriga ning on tehtud ette­ juures olgu aga otsekohe tähendatud, valmistusi lehtpuuliikide sissetoomi­ et jäädes ainult nende majandusvõtete seks. Eriti tuleb meil aga tulevikus juure ei paranda me olukorda juba hal­ teha tegemist nähtavasti järjest suu­ venenud ja kõlbmatuks muutunud maa­ reneva ja leviva lehepõrnika ohuga, del. Viimaste juures- on vajaline leida mille praegune 'levik liivamaadel on tõhusaid ja kaugeleulatuvaid talitus­ kaugelt laiaulatuseliseni kui seda tege­ viise, et need maad mõrata jälle metsa- likult tuntakse. Võitlus temaga kuju­ miskõlvulisteks ja tulutoovateks. Selles neb vist ka väga raskeks, seda enam, sihis on käimas pikemaajalised ja laia- et selle kahjuri arenemine ja elukäik ulatuselised katsed nendes maades, mis näib meie oludes mitmeti erinevat vä­ samuti nagu meie on õnnistatud kehva- lismaade sellekohases kirjanduses kä­ pinnaliste liivanõmmedega, kus metsa- sitletud andmeist. mistööd senistel põhimõtetel ei suuda Käesoleva kirjutuse sihina oli mõel­ anda vajalisi tulemusi. Neist tuleb ni­ dud anda üldjooneline ülevaade neist metada esmajoones Saksamaal ja Lätis erakordselt rasketest oludest, mida pea­ tehtavaid katseid, eriti viimaseid, mille me arvestama nõmmemetsade majan­ tulemused võiksid olla kohaldatavad ka damisel. Loodetavasti võime üieskerki- meie oludele. Need katsed on suunatud vates eriküsimustes, mis on seoses nen­ kolmele peaaMe: de männimetsade majandamisega, saa­ a) pinnase sügavale kobestamisele da asjast huvitatud isikuilt üksikasja­ ohustamise võimaldamiseks, lisemaid andmeid ja ülevaateid ning b) lehtpuuliikide sissetoomisele ja kasutada tulevikus ka Metsandusliku 3) võitlusele lehepõrnikaga. Uurimisinstituudi sellekohaseid uuri­ Samadel põhimõtetel on alustatud musi.

Mõningaid andmeid lehepõrnika (Melolontha hippocastani Fabr.) üle E. KOHH Viimasel ajal lehepõrnika vigastused näeb, et isapõmika lehvik koosneb meil üha suurenevad ja näib, et ko­ 7-mest ja emapõrnika oma 6-est lesta- hati, arvestades metsamajapidamisele kesest ning esimesel oiu tundlavarrel 3 tekitatud kahjusid, tuleb asuda energi­ ja teisel 4 lüli. Sabatikli nupp on suu­ lisele tõrjele. rem isapõr näkal. Praegu tuleb okaspuude tähtsaimaks Põrnikate lend algab mais ja kestab juurtekahjuriks kahtlemata arvata lehe­ 3—6 nädalat. Lennu ajal süüakse leht­ põrnikat. On tõenäone, et ka juunipõr- puude, eriti kase ja tamme, lehti, lehise nikas (Rhitzotrogus solstitialis L.) ko­ okkaid ja männi isaõisi. EmapÕrnikas hati tekitab kahjustusi, aga ulatusliku­ muneb kuni 70 muna, mis on 1,5—2- mast rüüstest puuduvad senini teated. mm läbimõõduga. Munad asetatakse Lehepõrnika valmik on niivõrd üld­ mulda kuni 30 sm sügavusele ja 20—30- tuntud, et tema ligema kirjelduse esi­ munaliste pesakondadena. Pärast mu­ tamine Olleks ülearune. Võiks vahest nemist vanamardikad hävivad. märkida, et keskmine põrnika pikkus Meil vältab lehepõrnika põlvkond on 25 mm ja see kõigub 20—28 mm normaalselt 5 aastat, millest tõuguast- vahel. Isa- ja emapõrnikad on palja mele langeb 3 tervet ja 2 poolikut su­ silmaga eraldatavad tundlaotsa lehvi­ ve; lõunas on põlvkond lühem. kute järgi: isal need on 4,5 mm ja 4—6 nädala jooksul kooruvad muna­ emal vaid 2 man pikkused. Hea luubiga dest tõugud, kes esimesel suvel püsivad

— 388 — koos ja söövad huumusmulda iring On iseloomulik, et lehepõrnikate suur roht- ja puutainiede peeni juuri. Esi­ enamus areneb üheaegselt, kuna ainult mese ja järgmised talved tõuk veedab vähene osa neist oma arenemist algab sügavamal mullas, meie oludes kuni ja selle lõpetab teistel aastatel. 5-aas- 1,5 m. Vegetatsiooniperioodil nad söö- tase põlvkonna puhul oleks lennuaas- vad 10—30 sm sügavusel ja vahel lei­ tate järjekord: pealend, j ar ell end takse neid siis isegi mineraalmulla ja (väike lend), väga nõrk lend, eellend toorhuumuse piiril. Tõuk kestub 2. ja (väike lend), pealend jne. Pealend 3. suve algul mais või juunis. kuilg-eb suuremal alal ja selle korrapä­ rasus' jääb pikemaks ajaks püsima. " Teisel suvel tõuk sööb juba peamiselt Teades aastat, mil toimus viimane pea­ puu j uuri, kuid kahju pole veel eriti lend, ja lehepõrnika põlvkonna kestust suur; laastavaks kujunevad 3. ja 4. saab määrata tõukude kahjustuste tu­ suve kahjustused. Viiendal suvel tõuk gevuse ja lendude hoogsuse eelolevail sööb vähe, sest juba juunis või juulis aastail. ta nukkub 10—30 sm sügavusel ja 1—2 kuu pärast kooruv mardikas talvitub Viimase pealennuaasta saab teatud samas ning järgmisel kevadel ta lahkub piirides kindlaks teha veel tõukude mullast ja algab munemist. suuruse järgi. Rimski-Korssa- kovi andmeil on tõugu pikkus 1. su­ Schwerdtf egeri andmeil tõuk vel 5—14 mm, 2. suvel 14—2,0, 3. suvel kogu eluea jooksul liigub ringis, mille 20—33 ja 4. suvel 33—45 mm; ka 5. läbimõõt on 3 m ja mis maksimaalselt suvel tõuk pole üle 45 mm pikk. Kuna võib ulatuda 9 m-ni. Optimaalne mulla- keha pikkus osalt sõltub toitumisest, siis temperatuur on 16—24° C, — siis on võib juhtuda eksitusi, kui tõugu suu­ tõuk kõige liikuvam. Kahjustusaeg rus võetakse aluseks vanuse määra­ ühel suvel kestab 120—170 päeva, välja misel. Juba kindlam on pea viiimase, arvatud esimene ja viimane suvi. Tal- suurima, kapsli mõõtude alusel tuleta­ vekorterisse minek või sealt väljatulek tud tõugu vanus. Nii on 1-aastasel tõu­ vältab 3—8 nädalat. gul peakapsli pikkuse ja laiuse mõõdud Tõuku ennast võiks iseloomustada 1,5 kuni 2,4 mm, 2-a. — 2,5 kuni 4,2 järgmiselt: Ta on, tüseda kehaga, mida ja 3-a. ning vanemail 4,2 kuni 6,7 mm. ta hoiab kõveras; tõugu liigutused on Pea suurus muutub kestumistega, see­ aeglased. Jalgu on kolm paari ja neist ga 2. ja 3. suve algul. viimased on pikimad. Pea on kollakas- K i e n i t z ja O gvi e v s k i seletavad pruun ja keha kollakas-valge, kuid ta- lenimiaastate korrapärasust lehepõrni­ ganaba on sagedasti läikivalt sinakas- kate tõukudele omase kannibalismiga, hall. Tõuk evib omapärase lõhna. Kõi­ s. t. suuremad tõugud söövad noo­ ge kergemini saab tõuku eraldada teiste remaid. põrnikate (Anomala, Cetonia, Serica, Rhitzotrogus j. t.) tõukudest keha vii­ Lehtede ja isegi männi isaõite söö­ mase lüli, segmendi, alumisel küljel pei­ mine põrnikate poolt pole metsandus­ tuvate tunnusmärkide põhjal (vt. joo­ likult kaugeltki nii kahjulik kui tõu­ nis) . kude vigastused puude juurtel. Peene­ maid juuri süüakse ja vane­ maid juuri kooritakse; vigas- tusele alluvad kõik puuliigid ja isegi kanarbikku hävib vahel hulgaliselt lehepõrnika tõukude vigastuse tagaj ar j el. Kah j us­ tused ei piirdu ainult taime- aedade, puukoolide ja, noore­ mate kultuuride ning loomu­ likul uuendusel tekkinud tai- tagumik niedega, vaid mõnikord huk­ Vasemal lehe- ja paremal juunipõmika tõugu altvaadatuna kuvad isegi 20—30-aastased

— 389 - puud. Vigastus kujuneb seda saa­ tuslikumaks, mida viletsani on kasvu­ koht. J a t s e n t k o v s k i andmeil hä­ vib kultuur täieliselt siis, kui kehval liivamullal on m2 kohta vähemalt 5 ja paremal liivamullal vähemalt 10 tõuku. Teised autorid loevad kriitiliseks juba 2 vana või 5 noort tõuku im2 kohta. Lehtpuud on vigastuse vastu tugeva­ mad kui okaspuud. Ilmselt mullastiku- oludest — tera suurus, sügavus, niis­ kus jne. — tingituna lehepõrnika kah­ justus meil lasub peamiselt männil. Esijoones kannatavad männid kuivadel või värsketel, sügavapõhj alistel, sooja­ del ja keskmise tera suurusega liiva­ maadel. Lõunakallakuil kahjustus on suurim ja põhjakallakuil väikseim. Tõ­ siseid ja ulatuselisi kahjustusi esineb vanadele põlendikele ja lagendikele tehtud kultuurides. Vahel soodustavad selle kahjustamist ka üksikult kasvavad lehtpuud raiete ja kultuuride ligidal, Aegviidu meisk. 10-a. männikulluur. Lehe­ sest lehtpuul küpsussöömal olnud põr­ põrnika tugeva vigastuse pärast on mändidel 1939. a. kasvud õige lühikeseks jäänud. Pildil nikas muneb samasse ligidale. metsnik J. Malmet Lehepõrnika kahjustusi soodustab (A. Karu foto) lageraiekäitis, kuna seda pidurdavad leb tema tõrjega siiski õige sageli te­ valikraie ja mõned loomulikku uuen­ gelda. Kuid eriliselt tuleb rõhutada, dust taotlevad raieviisid. et tõrje iseenesest on õige kulukas ning Taimeaedades lehepõrnikas naib vä­ nõuab pikemaaegset ja süstemaatilist hem hoolivat mullastikuoludest ja siin töötamist. Odavaimaks osutub passiiv­ pole kahjustused haruldased isegi tüü- ne tõrje, kuivõrd seda saab rakendada pilistel kuusemaadel, rääkimata kerge­ metsade majandamisel. matele maadele rajatud taimeaedadest. Taimeaedades «soovitatakse tõukude Tugevasti vigastatud taimed surevad korjamist ja mitmesuguste kemikaali­ ja neid saab kergesti üles rebida, kuna de, nagu bensiin, väävelsüsinik, nafta­ peenem juu.restik neil puudub. Sage­ liin, paradiikloorbensool, polükloriidid, dasti võib märgata, et varem lopsakalt tsüankaali jms., tarvitamist. Vähema kasvanud männil viimane aastakasv on eduga on proovitud veel mitmeid teisi õige lühike, mis on tingitud raskest tõrjeviise. juurekasvu vigastusest (vt. pilt). See Metsas praktiseeritavaiist tõrjeviisi- esineb tihtipeale suurematel taimedel dest on mõjuvaimaiks vahest maa ühe­ ning nooremail puil; noored taimed hä­ kordne ümberkündmine või mõneaasta­ vivad kiiresti. ne põllukultuuride all pidamine. Vii­ maseil aastail omistatakse suurt täht­ Kuna põrnikas muneb ühte kohta sust Puster'i poolt tarvitusele võe­ hulga mune ja tõukudel on väike liik- tud põrnikate korjamisele lennuaastail. lemisvõime, siis kahjustused harilikult Selleks jäetakse tõrjealale ja selle ser­ esinevad pesadena, ainult tugeva rüüste vadele kasvama piiratud arv püünis- korral need on laiapinnalisemad. Suur lehtpuid, milleks sobivad ainult peene­ rohukasv pidurdab kahjustust. mad puud. Lennu ajal, varahommikul Kuigi lehepõrnika haudest arvatakse ja pärast lõunat, neilt raputatakse põr­ hävivat üle 90% (Schwerdtfeger), tu- nikaid linadele ning hävitatakse need.

— 390 — KvaLrto^li]3C>sticIesrt Ühenduses riigi metsapiima ja raie­ posti iga on keskmiselt 7—10 a>, seega langi vähenemisega ning metsamater­ tuleb igal aastal uuendada 10—15% jalide hinna tõusuga on meil viimasel postidest, teiste sõnadega, igal aastal ajal sageli rõhutatud, et senise metsa- Kulutame selleks 850—1Z00 tm eksport- ekspordi taseme säilitamiseks peame materjali tootmiseks kõivulist männi- piirama tarbepuidu kasutamist sisetu­ puitu, ja seda ajal, mil metsaeksport rul, asendades tarbepuidu teiste ehitus­ raielangi vähendamise tõttu on õige materjalidega. Sellest tingituna raken­ tunduvalt vähenenud. dati tööle riiklikud telliskjvitehased, Ometi on võimalusi selle puiduhulga kust müüakse alandatud hinnaga maal vabaksandmiseks ekspordile, kui kvar- asetsevate ehituste jaoks telliskive. Ka taalinumbrite tähistamist teostada tei­ näeme, et metsa ülestöötamisel on tun­ siti ning odavamalt. Näiteks on täiesti duvalt tõusnud' tarbepuidu %, kuna mõeldav kvartaalide numbreid tähista­ nüüd okaspuude okslikud ladvaosadki da kvartaalide nurkadel puudele kinni­ sulfaatpuudena üles töötatakse. Palki­ tatud plekist või lauast numbrisiltide- dest väärtuslikumad lähevad lauatehas- ga, millede suurus oleks 15X25 sm. tele eksportmaterj alide valmistamiseks, Kvartaalisihtide ristlemiskohale tuleks halvemad ehituspalkidena kohalike sellaseid silte asetada 4, sihtide ristle- nõuete rahuldamiseks. misel piiriga — 2. Neid valgeksvärvi- Tarbepuidu säästmist ekspordiks tud süte saaks valmistada suuremal ar­ peaksime võimaldama ka oma metsa- vul ühes keskkohas ning metskonnas majapidamise raamides. Näib, et selleks varastataks need trafarettide abil va- kõiki võimalusi seni kasutatud pole. jaliste musta õlivärviga maalitud Riigimetsade majandamise juhendi § 12 numbritega. Massilise valmistuse tõttu näeb ette, et kvartaalipostid püstita- tuleks nende hind väga odav. Näiteks taks metsaülema korraldusel kvartaali- valmistades neid silte 22 mm, paksus- sihtide ja kvartaali- ning piirisihtide test laudadest kulub 1000 sildi valmis­ lõikepunktidesse. Kvartaaliposti läbi­ tamiseks ca 0,7 tm laudu, hinnaga mõõt olgu koorikult umbes 30 sm ning 15 kr. Värvimiskulu võib arvestada maapealse osa kõrgus umbes 1,25 na. praeguste hindade järgi 5 snt. tk., s. o. Kvartaalipostide valmistamiseks vali­ 1000 sildi kohta 50 kr. Arvestades mets­ takse meil harilikult kõige ilusamate konna kohta 600 posti asemel ca 2000 jämedate mändide tüved, sest oksteta silti oleks kulu kokku 130 kr. lisanud postile on hõlpus numbrite jaoks pal­ siia veel siltide kinnitamise ja numb­ geid lõigata. Ka püütakse valida sel­ rite värvimise kulu (värvi hind) 40— leks tüvesid, milledel on suurem lülipuu 50 kr., oleks üldine kulu metskonna osa, sest sellased on pikema eaga. .Vii­ kohta 170—180 kr. Praegu aga üksi mane tegur on ka küllalt tähtis, sest postide taksihind, keskmiselt 6 kr. pro postide valmistamiseks, kohaleveoks ja tm, moodustab metskonna kohta ca 500 püstitamiseks ettenähtud krediit on kr. Lisanud siia veel valmistamis-, ko­ harilikult kaunis piiratud. haleveo- ning püstitamiskuludena ca Iga sellane post, 30 sm jäme ja 1,8 350 kr., saame 850 kr. «Seega praegune m pikk (koos maa sees asetseva osaga), viis kvartaalinumbrite tähistamiseks on vajab II sordi tarbepuitu 0,14 tm. Kui keskmiselt 4—5 korda kallim. arvestame metskonna kohta keskmiselt Numbrisildid tuleks traadiga kinni­ 600 kvartaaliposti, siis juba 1 mets­ tada kvartaali nurkadel kasvavatele konna piires on kvartaalipostide näol puudele maast umbes 2,5 m kõrgusele. rakendatud 84 tm II s. paremat männi- Need puud jääksid metsaraiumisel kas­ tarbepuitu. Mõisaaegseid kiviposte on vama. Raiestike ja lagendike kohal tu­ niivõrd vähe, et neid arvestada ei tar­ leks aga püstitada selleks peenemad, vitse. Kokku 102 metskonnas on eeltoo­ 18—20 sm jämedused, ja maapinnalt dud arvestuse alusel kvartaalipostide 2 m kõrgused postid, missuguseid võib all ca 8500 tm tarbepuitu. Kvartaali- valmisitada ekslikust ladvaosast.

— 391 — Siltide kohaletoimetamine ja puudele laguneb. Pealegi tuleb betoonpostide kinnitamine on igatahes kiiremini ja vedu veel kallim kui seniste puupostide märksa odavamini teostatav kui senine vedu, peamiselt nende raskuse tõttu. kvartaalipostide valmistamine ja laiali- Tarbepuidu säästmise huvides võiks vedu ring püstitamine. eeltoodud ettepanekut kaaluda ning Kuuldavasti on mõnes metskonnas riigimetsade majandamise juhendi § 12 kavatsetud puupostid asendada betoon­ selles mõttes muuta, et lubataks kvar- postidega. Siingi tekib kahtlus nende taaliiiumbrite tähistamiseks kasutada ka muid, odavamaid, viise. püsivuse suhtes, eriti hapu huumusega maades, kus betoon võrdlemisi kiiresti K. Salev, mag. rer. for.

Puude ja põõsaste aklimatisatsiooni katseid riigi metskondades G. VILBASTE Istutamis- ja külvitööde teostamiseks kodumaa okaspuu taimi ja tasu eest ilu- ja ning omavalitsuste ja erametsamajapida- lehtpuu taimi ning istikuid. Taimede ja miste varustamiseks istutusmaterjaliga ja istikute hinna määrab kindlaks Riigimet­ puuseemnetega asutatakse riigimetsades sade Talitus. Kohtadelt, kus see ei riiva taimeaedu ia puukoole ning muretsetakse metsamajanduslikke ja metsauuenduslikke tarvilisel määral puuseemneid, milleks ehi­ huvisid, võib soovijaile välja anda igasugu­ tatakse mõnes metskonnas vastavaid seid metsikult kasvavaid istikuid ja puid seemnekuivatisi (Metsaseaduse § 150 — RT tasuta. Puukoolidest võib kodumaa okas- 1934,45, 398). Puukoolidest ja taimeaeda- puutaimi-istikuid välja anda tasuta ühe dest saadud taimi ja istikuid võib kasu­ majapidamise kohta aastas maade metsa­ tada riigile mittekuuluvate metsaraiestike miseks kuni 6000 taime või istikut, kui ja muude maade metsamiseks, elamute soovijal on metsa vähem kui 10 ha. On aga ümbruse kaunistamiseks ja taimeaedade palujal metsa üle 10 ha, siis juhitakse ning puukoolide asutamiseks, kusjuures palve tasuta istikute-taimede saamiseks Riigimetsade Talitus annab seemneid ja keskasutusse. Seejuures on saaja kohus­ istikuid tasuta või omahinnaga sel määral tatud neid istikuid-taimi vastavalt kasu­ kui seda võimaldavad riigi metsamajapida- tama ning kohustuse mittetäitmisel nõu­ mise ülejäägid (Metsaseaduse § 49). Seila- takse temalt sisse kolmekordne taimede- seil põhimõtteil asutatakse igasse mets­ istikute hind. Koduümbruse kaunistami­ konda taimeaiad ja puukoolid, millede seks antakse ühe majapidamise kohta kuni peaülesandeks on esmajoones varustada 1000 kodumaa okaspuu taime või istikut. oma metskonda tarvilise istutusmaterjaliga Vabariigi algaastail olid puukoolid pea­ nii kultuuritöödeks kui ka metsateenijate miselt metskondade endi teenistuses ning kodu ümbruse kaunistamiseks ning metsa­ need pidasid silmas vaid riigi metsamaja- teede palistamiseks. Istutusmaterjaliks tu­ pidamise huve. Kui aga hakati üleriigilise leb kasvatada kuuse- ja männitaimi, samuti koduümbruse kaunistamise hoogtöö taga­ ka hinnalisemate ja tarbepuudeks kõivu- järjel puudega ilustama oma lähemat ümb­ liste lehtpuude, eriti just tamme, saare, rust, asutama vähemaid parke ja puies- vahtra, jalaka, künnapuu ja pärna, taimi. tikke, siis suurenes metskondadelt istu­ Aga ka ilu- ja viljapuude ning -põõsaste tusmaterjalide nõudmine ning selle nähtuse puukoole tuleb asutada, kus see on või­ tulemusena tuli metskondades suurendada malik. Seejuures on esikohal ikka mets­ puukoolide pindala kui ka liikide rohkust kondade eneste nõuded, aga niivõrd, kui neis. seda võimaldavad riigi metsamajapidamiste Praegugi on saadud metskondade puu­ ülejäägid, antakse koduümbruse, platside, koolides häid tulemusi istutusmaterjali teede jne. kaunistamiseks, parkide asuta­ ettevalmistamisega ning õige paljudes miseks, maade metsamiseks jne. metskon­ metskondades on puukoolides noori puid dade taimeaedadest-puukoolidest tasuta juba nii palju, et nad võivad välja anda

- 392 — istikuid ka eraomanikele kodukaunista­ Alltähendatud nimestikus on toodud miseks. Vastava korralduse alusel peavad peamiselt need puud, mis on kohased metskonnad teatama Riigimetsade Tali­ ilupuudeks, kuna välja on jäetud kodu­ tusele istutusmaterjalide ülejääkidest, mille maa okaspuud ja ka viljapuud ning -põõ­ alusel koostatakse vastavad nimestikud sad, mida on saada mitmest metskonnast. ning saadetakse teadmiseks kodukaunista­ Nimestikus on toodud puu või põõsa mise keskkohtadele. ladinakeelne nimi, siis eestikeelne ja selle järele metskondade nimed tähestikulises Need nimestikud on huvitavad nii mit­ järjekorras, kuna sulgudes märgitud num­ mestki seisukohast. Kõigepealt võimalda­ ber tähendab seda, kuipalju oli mets­ vad nad täita nende peaülesannet, s. o. konna puukoolis 1939. a. kevadel istikuid, nad näitavad kodukaunistajaid, missugust mis olid enam-vähem kõlvulised istutami­ istutusmaterjali on saada metskondadest seks. ja kust nimelt. Teiseks annavad nad üle­ vaate selle kohta, missuguseid puid, nii­ Abies balsamea Mill., lehknulg — Aakre (18), hästi kodumaisi kui ka välismaisi, kasva­ Antsla (100), Kabala (20), Karksi (12), Kastre (100), Kilingi (100), Loodi (1000), Taagepera (120), Vai­ tatakse üldjoontes meie metskondade puu­ vara (40), Veriora (134). koolides ja taimeaedades ning missugu­ A. concolor Lindi, et Gord., samavärviline sed puud on juba enam-vähem kohastu­ nulg — Aimla (120), Kabala (350), Kohtla (300), nud meie kliimale. Nagu selgub allpool Kuressaare (450), Kuusiku (20), Kõnnu (110), toodud nimestikust, on puukoolides suu­ Loodi (36), Orava (174), Otepää (40), Permisküla (80), Pärnu (15), Rakvere (550), Roela (80), Sõmer­ rem osa just sellaseid puid, mis pärine­ palu (110), Vaivara (140), Valga (100), Veriora (350), vad kaugemal olevatest maadest ning ei Võru (65). kuulu meie maa metsikult kasvavate puu­ A. Fr aseri Lindi., fraseri nulg — Kastre (15). de hulka. Selgub, et metskondades on A. nephrolepis Maxim., valgekooreline nulg tehtud laiaulatuselisi katseid puude akli- — Kilingi (60). A. Nordmannana Lk., kaukaasia nulg — matisatsiooniga, s. o. puude kohastami- Kambja (16). sega meie kliimaoludele. Mõned, näit. A. pectinata DC, euroopa nulg — Kabala mägimänd ja mõned nulud, on muutunud (170), Kambja (33), Karksi (54), Kastre (15), Ki­ täiesti vastupidavaks meie oludes, kuna lingi (30), Paasvere (41), Roela (280), Sutlema (40), teised, nagu hobukastan, suur läätspuu ja Sõmerpalu (40), Vaivara (91). isegi harilik liguster, näivad olevat juba A. sibirica Led., siberi nulg — Kabala (200), Karksi (130), Kunda (402), Kurista (155), Narva võrdsed kodumaistele puudele. (70), Orava (135), Porkuni (300), Tallinna (300), Tarvastu (100). Allpool toodud nimestik on tähelepanu­ A. Veitchii Carr., Veltsi nulg — Kabala (450), Kilingi (75). vääriv ka sellest seisukohast, et ta näitab, Acer campestre L., põldvaher — Adavere (25), missuguseid välismaisi puid praegu kasvab Iisaku (150), Loobu (250), Roela (50), Sõmerpalu Eestis. See on kindel, et meil on tehtud (250), Voltveti metsakool (40). katseid juba ammu mitmete puude ja A. ginnala Max , ginnala vaher — Aimla (2060), Avinurme (150), Kabala (800), Kilingi (15), Märja­ põõsastega välismailt, niihästi Vanast kui maa (250), Põltsamaa (200), Roela (111), Sutlema ka Uuest Maailmast, aga kõik ei ole õnnes­ (25), Vaivara (50 , Voltveti metsakool (25). tunud ning hulk puid ja põõsaid on hää­ A. negundo L., saarvaher — Avinurme (100), bunud kas lühema või pikema aja kestel. Kilingi (726), Kunda (50), Loodi (26), Rakvere (2100), Sangaste (650). Nimestikus esitatud puud ning põõsad on A. platanoides f. Schwedleri K. Koch, puna- enam-vähem õnnestunud, sest neid on puu­ vaher — Taagepera (100), Voltveti metsak. (110). koolides kasvanud sellasel määral, et need A. saccharinum L., hõbevaher — Kambja (300). täidavad metskondade eneste nõudeid A. tataricum L., tatari vaher — Ahja (70), Erastvere (60), Haapsalu (25), Iisaku (10), Kastre ning neid võib anda eraomanikelegi kodu­ (13), Kongota (75), Kõnnu (190), Laiksaare (100), kaunistamiseks. Metskonna nime järel olev Otepää (20), Permisküla (70), Rakvere (1225), Roo­ number näitab arvu, kuipalju on kuski küla (600), Vaivara (200), Vastemõisa (50), saada puid või põõsaid. Osalt näitab see Võru (200). number ka seda, missugusel määral puu A. pseudoplatanus L., mägi vaher — Haap­ salu (91), Halinga (150), Kilingi (115), Kõnnu (350), on kohastunud meie oludele, sest kahtle­ Loodi (110), Porkuni (60), Voltveti metsakool (70). mata on puuseemneid külvatud taimeaeda A. pseudoplatanus f. purpurascens Pax, puna- suuremal määral, kuid osa idandeid (see­ lehine mägivaher — Haapsalu (44), Voltveti metsa­ mikuid) on kas külma või teiste kahju­ kool (9). A. Sieboldionum Miq., sieboldi vaher— Kilin­ like mõjude esinedes hävinud. gi (25).

— 393 — Aesculus hinpocastanum L., hobukastan — C. Crus galli L., kannusviirpuu — Kabala (25), Adavere 164), Ahja (100), Aimla (785), Aniia (60), Vastseliina (55). Antsla (50), Erastvere (800), Haapsalu (51), Ha­ C. Douglasii Ldl., duglase viirpuu — Volt­ linga (100), Kabala (10), Kariste (25), Karksi (110), veti metsakool (10). Kilingi (100), Kivinõmme (275), Kloostri (100\ C. monogvna Jacq., üheemakane viirpuu — Kolga (30), Käru (250), Kõnnu (1080), Kõpu (10"), Aakre (164),' Adavere (20), Ahja (600), Anija (20), Laiksaare (260), Orava (144). Otepää (200), Paas­ Antsla (50), Haapsalu (216), Kabala (930), Kambja vere (45), Putkaste (200), Pärnu (560), Rakvere (100), Karksi (50), Kilingi (50), Kohtla (1000), (1242), Roela (1185), Sangaste (220), Sntlema (5201, Kolga (38), Kongota (140), Km essaare (160), Sõmerpalu (25), Taagepera (30), Vastemõisa (70), Käru (220), Kõnnu (200), Laiksaare (50), Loodi Vastseliina (29), Velise (50), Veriora (34), V6ra(1805). (365), Orava (396), Otepää (240), Pärnu (301), Amelancher canadensis Med., kanada toom- Põltsamaa (320), Püssi (50), Rakvere (200), Roo­ pihlakas — Erastvere (250), Kongota (200), Ote­ küla (170), Sutlema (200), Sõmerpalu (160), Vai­ pää (200), Permisküla (130), (A. vulgaris?)-. Haap­ vara (545), Valga (500), Veriora (167), Vändra salu (10), Kambja (600). (125), Võru (30Õ). Amorpha fruticosa L., harilik amorfa — Haap­ Cudonia japonica Pers., jaapani ebaküdoonia salu (27). — Kabala (30). Ampelopsis quinquefolia Mchx., metsviina­ Diervilla lonicera Mill., kanada diervilla — puu — Haapsalu (450), Kabala (70), Kohtla (100), Rakvere (10). Kolga (16), Kuressaare (25), Käru (30), Kõnnu (70\ Elaeagnus araentea Pursh, läikiv hõbepuu — Orava (20), Rakvere (300), Sutlema (80), Veri­ Haapsalu(78), Porkuni (65), Rakvere (20), Sonda(45\ ora (30). Evonymus europaea L., harilik kikkapuu, h. Berberis Thunbergii DC., thunbergi kuker- sajakoorne — Kilingi (150), Paasvere (12), Rak­ puu — Kabala (70). vere (50), Roela (80), Sangaste (30), Vaivara (50). Betula lutea L., kollane kask — Aakre (23). Fagus silvatica L., harilik pöök — Haapsalu Caragana arborescens Lam., suur läätspuu — (16), Purila (16), Valga (300). Ahja (1500), Aimla (1670), Antsla (800), Erastvere Fraxinus americana L., ameerika saar — Ki­ (2000), Haapsalu (1780), Halinga (300),* Kambja lingi (1000), Kuressaare (20), Sangaste (800). (462), Kariste (500), Karksi (200), Kohtla (430), F. mandschurica Rupr., mandžuuria saar — Kunda (70), Kuressaare (400), Kära (5250), Kõn­ Ahja (20). nu (200), Loobu (60), Loodi (550), Narva (300), Por­ F. pubescens Lam., punane saar —Aakre (216), kuni (15), Pärnu (1050), Rakvere (3900), Sangaste Aimla (29), Erastvere (50), Kabala (310), Kambja (1075), Vastemõisa (800), Vastseliina (88), Velise (200)., Konguta (35), Permisküla (30), Pärnu (60), (200), Vändra (400), Võru (200), Voltveti metsa­ Roela (60). kool (400). Genista tinctoria L., värv-leetpõõsas — Erast­ Carragana frutex K. Koch, väike läätspuu — vere (200), Kambja (100), Kongota (200), Ote­ Haapsalu (14). pää (300), Sõmerpalu (130). Carpinus belulus L., karpinus (valgepöök) — Juglans cinerea L., hall pähklipuu — Anija Aakre (41), Ahja (30), Kabala (130), Kambja (26), (25), Haapsalu (32), Kambja (12), Kariste (25), Kongota (55)r Kurista (45), Sutlema (65), Sõmer­ Loodi (88), Sutlema (65). palu (30), Voltveti metsakool (50). Juniperus sabina L., sabiini kadakas —Haap­ Chamaecyparis Lawsoniana Pari., Kalifornia salu (8), Kabala (20), Kohtla (24), Loodi (22). ebaküpress — Kabala (450), Kõnnu (200), Kursi Laburnum vulgare Grisb., harilik kuldvihm (18), Roela (15), Sutlema (150), Sõmerpalu (200), — Adavere (17), Aimla (87), Kambja (25). Voltveti metsakool (15). Larix dahurica Turcz., dahuuria lehis — Ki­ Clemaüs tangutica Andr., tanguutia elulõng lingi (60). — Kabala (300),'Kõnnu (30), Rakvere (150). L. europaea DC., euroopa lehis — Haapsalu Colutea arborescena L., euroopa põisakaatsia ri7), Kambja (21), Paasvere (18), Roela (258), — Voltveti metsakool (15). Velise (660), Veriora (17), Võru (450). Cornus alba L., siberi kontpuu — Haapsalu L. lepiolepis Gord., jaapani lehis — Kambja (42), Kabala (280), Karksi (40), Kunda (20), Ote­ (75), Kongota (50), Kõnnu (40), Vaivara (60). pää (30), Rakvere (750). L. sibirica Led.., siberi lehis — Aimla (10), C. sanguinea L., verev kontpuu — Aakre (180), Antsla (10), Haapsalu (605), Kambja (51), Kariste Haapsalu* (121), Kabala (150), Kariste (25), Kilin­ (50), Kohtla (90), Kolga (50), Laiksaare (500), gi (40), Kivinõmme (60), Kohtla (200), Kolga (65), Märjamaa (14), Otepää (100), Porkuni (14), Põltsa­ Kuressaare (250), Põltsamaa (150), Rakvere (400), maa (250), Roela (81), Sonda (100), Tallinna (420), Roela (180), Rooküla (20), Saare (200), Sutlema Vaivara (60), Võru (30), Voltveti metsakool (400). (180), Veriora (50), Vändra (40), Voltveti (140). Ligustruui vulg,are L., harilik liguster — Cotoneaster lucidus Schl., läikiv tuhkpuu — Aakre (15), Adavere (28), Aimla (750), Haapsalu Aakre (66), Haapsalu (48), Kabala (100), Kariste (1085), Kabala (850), Kariste (50), Kohtla (897), (50), Kolga (30), Kuressaare (60), Roela (30), Saare Kolga (50), Kunda (100), Kuressaare (50), Loodi (100), Sutlema (65). (70), Märjamaa (95), Kursi (63), Pärnu (100), Põlt­ C. vulgaris Ldt., harilik tuhkpuu — Aegviidu samaa (520), Roela (300), Saare (200), Sutlema (170). (170), Sõmerpalu (50), Vaivara (350), Valga (50), . Crataegus coccinea L., helepunane viirpuu — Vastemõisa (200), Vastseliina (18), Veriora (12). Haapsalu (10), Kabala (17), Kuressaare (45), Loodi Lonicera tatarica L., tatari kuslapuu — Aimla (23), Purila (53), Rakvere (100), Roela (640), Roo­ (200). küla (600), Saare (460), Sonda (80), Sutlema (20), L: xylosteum L., harilik kuslapuu — Haap­ Vaivara (50), Valga (50), Veriora (46). salu (41).

— 394 — Mahonia aquifolium Nutt., läikivleheline ma- P. laricio f. austriaca Andi., austria must mänd hoonia — Adavere (12), Aimla (125), Haapsalu — Kongota (50), Vaivara (27). (249), Kabala (160), Kambja (325), Kastre (124), P. montana Mill., mägimänd — Ahja (1500), Kohtla (250), Kongota (60), Kuressaare (330>, Antsla (100), Haapsalu (1011), Kabala (400), Käru (741), Kõnnu (120), Laiksaare (50), Loodi Kambja (1270), Karksi (223), Kivinõmme (100), (100), Märjamaa (300), Orava (45), Otepää (100), Kloostri (100), Kohtla (40), Kolga (70>, Kuressaare Polli (50), Purila (82), Põltsamaa (100), Roela (1400), Käru (1000), Kõnnu (1500), Laiksaare (1000), (400), Rooküla (370), Sonda (300 , Sõmerpalu Loodi (15), Märjamaa (1200), Orava (500), Ote­ (190), Veriora (100,, Võru (100 . pää (700), Purdi (400), Põltsamaa (2000), Rakke Mõrus alba L., valge mooruspuu — Erast­ (250), Rakvere (9500), Roela (920), Rooküla (3544-, vere (300), Kambja (28), Märjamaa (120), Saare Sonda (125), Sutlema (300), Sõmerpalu ,400), (250), Voltveti metsakool (600). Tallinna (500), Vaivara (460), Valga (800), Veriora M. nigra L., must mooruspuu — Erastvere (397 , Vändra (400), Võru (3751. (300), Kambja (200), Kongota (300), Märjamaa P. montana f. uncinata Ramd., kõverakäbine (515), Otepää (300), Saare (50). mägimänd — Kuusiku (200), Voltveti metsakool Phellodendron amurense Rupr., amuuri korgi­ (400). puu — Hallingu (50). P. Murrayana Balf., murrai mänd — Aimla Philadelphus coronarius L., harilik jasmiin — (12), Kambja (55), Loodi (482). Aimla (30 , Kabala (350), Kunda (72), Kursi (30), P. peuce Gris., peuke mänd — Kuusiku (250). Rakvere (100). P. ponderosa Dougl., kollane kolmeokkane P. grandiflorus V., suureõiene jasmiin — mänd — Aakre (18), Kongota (20). Kabala (50), Rakvere (200). P. strobüs L., veimuti mänd — Kastre (130), Physocarpus opulifolius Maxim., lodjaplehine Sutlema (45). põisenelas — Ahja (1000), Avinurme (50), Haap­ Potentüla fruticosa L., põõsasmaran — Karksi salu (134), Kabala (300), Kariste (200), Karksi (2000). (150), Kilingi (90), Kivinõmme (30), Kohtla (205), Populus alba L., hõbepappel — Sonda (5). Kolga (160), Kongota (980), Kuressaare (90), P. canadensis Moench, kanada pappel — Kurista (360), Kuusiku (700), Käru (1269), Laik­ Sõmerpalu (80). saare (700), Loodi (200), Märjamaa (230), Permis- P. nigra L., must pappel — Laiksaare (20). küla (750), Polli (100), Purila (840), Põltsamaa Prunus mahaleb L., lõhnav kirss — Erastvere (\00), Rakvere (1300), Sagadi (100), Sonda (114), (30), Kambja (40), Sõmerpalu (60). Sutlema (55), Vaivara (115), Valga (500), Volt­ P. serotina Ehrh., hiljaõitsev toomingas — veti metsakool (40). Haapsalu (13), Kambja (50), Loodi (56), Voltveti Picea ajanensis Fisch., ajaani kuusk —Kambja metsakool (40). (25). P. ssiori F. Schmidt, ssioori toomingas — P. alba Lk., valge kuusk — Kabala (600), Kilingi (80). Kilingi (30), Kuressaare (250), Pärnu (250), Volt­ Pseudotsuga taxifolia Britt., harilik duglaasia, veti (23). pseudotsuuga — Kambja (50), Laiksaare (150). P. Engelmannii Engelm., engelmanni kuusk P. taxifolia f. glauca, siniokkane duglaasia Hallingu (50), Kabala (50), Kuressaare (200), — Aimla (135), Haapsalu (67), Kabala (450), Kunda Laiksaare (130), Permisküla (1500), Rakvere (500), (28), Kuusiku (500), Käru (205), Kõnnu (145), Laik­ Valga (300), Vastseliina (24), Võru (500). saare (100), Loodi (118), Orava (80), Kursi (14), P. nigra Lk., must kuusk — Kilingi (70). Pärnu (30), Põltsamaa (150), Rakvere (2380), Roela P. pungens Engelm., torkiv kuusk — Kambja (161), Sõmerpalu (12), Tarvastu (50), Vaivara (360), (635). Voltveti (780), Vändra (125). P. pungens f. argentea hort., torkiv hõbe- P. taxifolia f. Shusvapstrain, shusvapi dug­ kuusk — Adavere (40), Anija (40), Kabala (350), laasia — Kabala (22). Kivinõmme (160), Kolga (100), Kuressaare (700), P. taxifolia f. viridis, roheliseokkane duglaasia Kõnnu (200), Laiksaare (45), Loodi (150), Märja­ — Anija (300), Kabala (600), Kambja (60), Kures­ maa (530), Kursi (141), Põltsamaa (1000), Roela saare (500), Loobu (30), Rakke (300), Vastseliina '142), Sonda (1300), Sutlema (264), Vaivara (300), (400), Veriora (305). Veriora (275), Voltveti (135). Quercus pedunculata Ehrh., harilik tamm — P. pungens f. glauca hort., torkiv vesihall Aakre (2000), Ahja (800), Aimla (2750), Antsla kuusk — Haapsalu (225), Kabala (1000), Kambja (480), Erastvere (1000), Haapsalu (41), Hallingu (400), Kivinõmme ,20), Kõnnu (50), Laiksaare (100), (150), Iisaku (1000), Kabala (2670), Kambja (75), Loobu (50), Loodi (30), Orava (399), Paasvere (15), Kariste (300), Karksi (1000), Kilingi (200), Kivi­ Permisküla (500), Kursi (13), Rakvere (1000), nõmme (30), Käru (579), Kõnnu (2300), Laiksaare Sõmerpalu (300), Tarvastu (50), Vaivara (1280). (415), Orava (125), Paasvere (360), Purila (1000), Rakvere (2933), Roela (700), Sangaste (600), Sut­ P. rubra Lk., punane kuusk — Kilingi (70). lema (315), Sõmerpalu (80), Torma (2050), Tudu P. sitkaensis Carr., sitka kuusk — Kilingi (80), (400), Vastseliina (2140), Veriora (300), Võru (5000). Roela (19). Q. sessiliflora Salisb., läänetamm — Sõmer­ Pinus Banksiana Lämb., banksi mänd — palu (110). Rakvere (2500). Rhus typhina L., harilik äädikapuu — Sõ­ P. Cembra L., seedrimänd — Aakre (65), Ada­ merpalu (120). vere (100), Ahja (500), Haapsalu (32), Kabala (55), Rosa canina L., kibuvits — Kabala (530), Kolga (80), Kuressaare (15), Loodi (49), Otepää Polli (50), Vändra (60). (20), Porkuni (350), Pärnu (20), Sonda (30), Sõmer­ R. multiflora Thunb., rohkeõiene kibuvits — palu (16), Vaivara (135), Valga (50), Vastemõisa Aakre (520), Ahja (600), Antsla (160), Aimla (130), (500), Veriora (13). Aegviidu (200), Haapsalu (270), Kabala (IC), Kambja

— 395 — (300), Karksi (100), Kilingi (80), Kohtla (300) Kolga T. koraiensis?, korea elupuu — Kilingi (250). (83), Kuressaare (1100), Kurista (120), Kuusiku T. occidentalis L., harilik elupuu — Adavere (400), Käru (289), Kõnnu (100), Laiksaare (550), (200), Aimla (610), Avinurme (700), Haapsalu (1720), Loodi (205), Märjamaa (630), Otepää (100), Per- Kabala (400', Kambja (39), Kariste (200), Kohtla misküla (150), Polli (25), Purila (244), Pärnu (1500), (56), Kolga (22), Kuressaare (12), Märjamaa (500), Põltsamaa (70), Püssi (50), Rakvere (530), Roela Orava (24), Porkuni (180), Kursi (39), Põltsa­ (125), Rooküla (75), Sagadi (140), Sangaste (200), maa (100), Rakvere (8000), Sangaste (2100), Vai­ Sutlema (60), Sõmerpalu (250), Vaivara (250), Ve­ vara (75), Velise (50), Voltveti (67), Vändra (400). riora (285), Voltveti metsakool (90). R. pimpinellifolia L. näärilehine kibuvits — Tilia americana L., ameerika pärn — Haap­ Aakre (120), Ahja (250), Kabala (70), Kambja (75), salu (88). Kohtla (400), Kolga (40), Kurista (60), Kuusiku (100), Tilia cordata Mill., harilik pärn — Kabala (30). Käru (335), Kõnnu (70), Laiksaare (50), Loodi (150), Märjamaa (390), Otepää (300), Polli (40), Porkuni T. argentea Desf., hõbepärn — Sõmerpalu (17). (37), Põltsamaa (100', Rakvere (200), Roela (90), T. platyphyllos Scop., suurelehine pärn — Sangaste (20), Sõmerpalu (170), Vaivara (500 . Haapsalu (18), Kuressaare (25), Porkuni (60). R. rubrifolia Vill., punalehine kibuvits — Kabala (50), Voltveti metsakool (150). U/mus campestris Spach, põldjalakas — Haap­ salu (32). R. rubiginosa L., roostepunane kibuvits — Voltveti metsakool (50). ü. effusa Willd., künnapuu — Kariste (100), Karksi <65), Kärevere (2700), Laiksaare (750), R. rugosa Thunb., kamtšatka kibuvits, kar- Loodi (200), Porkuni (600), Vaivara (20), Vaste­ tuliroos — Aimla (1355', Haapsalu (32), Kariste mõisa (80), Velise (500), Voltveti (870). (50>, Loodi (50', Polli (100), Sõmerpalu (130), Voltveti metsakool (50). U. montana With., harilik jalakas — Ahja Rubus odoratus L., lõhnav murakas —Haap­ (1300), Aimla (3085), Haapsalu (282), Kariste (100), Kastre (60), Kunda (576), Kuressaare (140), Käre­ salu (82). vere (400), Laiksaare (200), Loobu (10), Loodi Salix alba L., hõbepaju — Haapsalu (89). (200), Orava ,16), Paasvere (39), Porkuni (400), S. purpurea L., punapaju — Kõnnu (500), Kursi (1900), Pärnu (53), Rakvere (1000), Roela Orava (100) Rooküla (69). (62), Vändra (600), Võru (750). Sambucus nigra L., must leedripuu — Haap­ Viburnum lantana L., villane koerõispuu — salu (103), Kambja (100), Rakvere (50). Kabala (15), Rakvere (125). S. racemosa L, punane leedripuu — Haap­ salu (14). ülaltoodud nimestik ei haara kindlasti Sorbaria sorbifolia L., pihlenelas — Haapsalu (108). kõiki katseid, mis on tehtud metskonda­ Sorbus aucuparia L., pihlakas — Haapsalu des puude ja põõsaste kodustamisel, sest (14). kahtlemata on nii mitmeski metskonnas S. scandica Decne, harilik pöökpuu — Haap­ liikide hulk suurem, kuid istikud ja tai­ salu (1360). med ei ole veel jõudnud sellasesse ikka, Spiraea arguta Zbl., teravlehine enelas — kus neid kõlbaks välja istutada. Seepärast Narva (300). on need jäänud ka nii mestikust välja, sest S. shamaedrijfolla L., külmalillelehine enelas — Haapsalu (50). nende kohta ei ole saadetud andmeid S. japonica L. fil., jaapani enelas — Aimla Riigimetsade Talitusele. Teaduslikult sei­ (15), Kabala (350), Kursi (15), Põltsamaa (500). sukohalt oleks vaja ka nende kohta aval­ S. salicifolia L., pajulehine enelas — Vigala dada ülevaade. (2000). Symphoricarpus racemosus Mchx., harilik Olgu veel tähendatud, et puukoolid lumimari — Haapsalu (245), Kabala (60), Kohtla esinevad sellasel kujul viimseid aastaid, (100), Kuressaare (100), Sõmerpalu (130), Vaivara sest praegu on puukoolid ümberkorral­ (200), Veriora (50), Vändra (20). damisel uute põhimõtete kohaselt. Ma ei Syringa josikaea Jacq., ungari sirel — Aimla hakka siin peatuma praegu uuetüübilistel (35), Roela (34). puukoolidel, tähendan vaid niipalju, et S. Wolfii C. Schn., Wolfi sirel — Porkuni (82). edaspidi püütakse metskondade puukoo­ S. vulgaris L., harilik sirel — Aimla (85), lides kasvatada peamiselt neid puid ja Haapsalu (524), Kabala (120), Kambja (14), Kõnnu põõsaid, mis on juba kohanenud meie (300), Sangaste (100), Sonda (220), Vaivara (135). kliimale ja mida võib seetõttu kasutada Taxus baccata L., harilik jugapuu — Veri­ kindlasti oma metskondades istutamiseks; ora (37). ka võib sellaseid puid-põõsaid julgemini Thuja gigantea Carr., hiigel-elupuu — Antsla soovitada kodude kaunistamiseks. Seega (9), Kabala (90), Karksi (426), Kohtla (280), Kärdla (100), Käru (1435), Rakvere (20), Sõmerpalu (30), jäävad kõrvale katsetamised nii mitmegi Veriora (51). välismaise puuliigiga.

— 396 — Kask segapuuna kultuurkuusikus ja -männikus Emil Vesterinen Hoolimata praegusest rahutust ja vatud kümne aasta eest tühjale raien- närvepingutavast ajast peame püüdma dikule. Paiguti on kaski, haabu ja jätkata endiselt oma igapäevase elu leppi üsna rohkesti sekka kasvanud. askeldusi. Alljärgnevas juhin tähele­ Niiskemaits köhis on loomulikul teel panu ühele sageliesinevate metsakasva­ tõusnud ka kuusetaimi. õige sageli on tuslikule küsimustele, mis tohiks olla lapikülvi teel tõusnud taimesagarad küllalt akuutne ika Eestis. lehtpuude all päris meeleheitlikus seisu­ Võrdlemisi tavaline nähtus on, et korras, kasvult nõrgad ja väheste okas­ põlendikele ja -raiendikele külvatud või tega. Lehtpuud on kasvus neist nii istutatud männi- ja kiuusetaimede seas palju ette jõudnud, et männitaimi äh­ kasvab üoonrailikul teel ka 'kaski, leppi vardab kindel surm. Kuusetaimed näi­ ja isegi haabu. Kuna lehtpuude kasv vad olukorraga paremini hakkama saa­ üldiselt on palju kiirem kui okaspuu- vat. Seal aga, kus lehtpuid pole, on nii del, võivad viimased lämbuda, kui leht­ männi- kui ka kuusetaimed lopsakad ja puid otstarbekohase harvendamise ja ilusad. laasimise kaudu ei peeta ohjes. Teiselt Mitme suve kestes ollen seesugustes poolt tuleb meeles pidada, et kask okaspuulkultuuirides sooritanud leht- on väga väärtuslik puu, miDle eest hoo­ puude põimendusraideid. Olen jätnud litsemisele juba algusest peäle peaks kasvama ainult parimad ja suurimad pöörma enam tähelepanu. Kurdetakse kasevõsud, mis kaks kuni neli korda juba väga sageli, et nii Eestis kui ka on männi taimist pikemad, ühtlasi olen Soomes on tunda puudust heast vineer- laasinud puud võrdlemisi kõrgelt, isegi kasest. kahe meetri kõrguselt, hoolimata sel­ lest, et kased olid allles pisikesed, osalt Kuna viimaste aastate kestes kõne ainult suusakepi jämedused. Laasimise all olevais mais on rohkesti istutatud juures peeti silmas, et kasvama jäävate kuuski ja külvatud mände lagedaile kaskede kõige madalamad oksad olek­ raiesmikele ja põlendikeie, peaks olema sid i/o—1 meetrit ülalpool okaspuuta!- küllalt põhjendatud sõnavõtt toite kont­ mede latvu. Nüüd võiks arvata, et võõraks saabunud kase eest hoolitse­ mise üle (kultuurkuu- isikuis ja -männikuis. Heameelega peab mainima, et viimaste aastate kestes on metsarajamine hoog- isalt levinud. Nii on .Soome erametsades möödunud suvel istu­ tatud 15* miljonit kuusetaime, nagu näitavad metsara j a- mise andmed. Enne kui neist taimist on kasvanud mets, nõuab see metsaoma­ nikelt palju hoolt ja vaeva. Olen mõninga aas­ ta kestes jälginud Harvendatud kasemetsa alla 12 aasta eest rajatud kuusekultuur. männitaimede aren­ Kased laasitud. Uus kaskede harvendamine tingimata tarvilik gut. Taimed on kõl­ Foto Emil Vesterinen

— 397 — vel tekib oksahaava ümber koemügar, ja usun, et paari või hiljemini kolme su­ vega on normaalse kase oksahaavad um­ mistunud ja peitunud puu sisemusse. Kui minu katse õnnestub, võib ka pindalalt saa­ da 400—£00 head vi- neerkasfce vähimalt 10—20 aastat varem kui tasavõrdse kase- männi kasvatamise juures. Liig vara on veel otsustada, kui­ das edeneb seejuures männitaimede arene­ mine. Loomulikuna Osalt väljaläinud männi- ja kuusetaimed vabastatakse kasevõsast. näib, et kui kaski Järelejäänud kased laasitakse võrdlemisi kõrgelt kasvab harvalt ja Foto Emil Vesterinen nende ladvad on pal­ ju kõrgemal männi- kasvama jäänud kased, saades avarama ladvust, ei tohiks männid kannatada ruumi, kujunevad hiljem n.-n. „hunti- valguse puuduse all veel nii pea. Hiljem deks", mistõttu just neid peaks esma­ võidakse jätkata kaskede laasimist ja joones kõrvaldama. Aeg näitab, kuidas põimendusraiet. Kuna männi-istandus läheb. Kuid -kindel on juba, et männi- on väga tihe, taimesagarad lappides ja kuusetaimed, mis lehtpuude M olid veel harvendamata, on kasetüvede pu­ määratud väljasuremisele, on nüüd paa­ hastamine okstest täiesti võimalik. ri aasta kestes märgatavalt kosunud. Loodan, et kaskedest saab varsti häid Mis puutub lehtpuude poolt varjuta­ vineeripakke ja männiistandusest kas­ tud kuuse-istandustesse, siis on minu vab normaalne täistihe mets. Kui kul­ arvates ka siin võimalik kasvatada har­ tuuri kohal olevad ülarindekased on valt tõusvaid kaski. Kuuselatv on küll laasitud, näib, et nad enam üleliia ei üldiselt õrn ja kase okste peksmine võib varja all olevaid mände. Esialgu ei näi seda kergesti vigastada, kuid vigasta- ka uutest kasevõsudest olevat tüli, kuigi mised võidakse ära hoida laasides kased neid veel hiljemgi tõuseb männitaimede juba noores eas küllalt kõrgelt. Kuna hulka. Kui tahetakse saada enam­ Soomes eriti viimasel ajal on kuuski vähem ühetasast männi- ja kuusemetsa, istutatud laiadele maa-aladele leppade võib minu arvates kask alles palju hil­ ja osalt ka kaskede ala, on arusaadav, jem ilmuda männitaimede hulka, mitte et pealismetsa kasvatamise juures tuleb aga samaaegselt, või siis ainuflt juhul, tarvitusele võtta põimendusraiele lisaks kui põimendusraiet sooritades alati suu­ ka kaskede laasimist, et nad ei kahjus- remad kased kõrvaldatakse ja norge- taks fcuusetaimi. Põimendusraiet soori­ maist püütakse kasvatada kohane segu tades tuleb arvestada loomulikult ka mändide hulka. Katseks olen aga toi­ seda, et kuused võivad kasvada varju- minud täiesti vastupidiselt. Olen jul­ lisemais köhis kui männid. gesti kõrvaldanud peagu kõik väikesed Veel üks küsimus, millele tulleb pöör­ kased ja jätnud okaspuutaimede hulka da tähelepanu: kas võib kasest üldse võrdlemisi harvalt kasvama parimad laasida elavaid oksi? On ju Õpetatud, noored kased. Need olen hoolikalt laa­ et ainult kuivanud ja pooleldi (kuivanud sinud. Uskumata kiiresti paranevad oksi tohib puult kõrvaldada ja et «ela­ noore kase oksahaavad. Juba samal su­ vate oksade laasimine kasvavalt puult

— 398 — polle metsa eest hoolitsemine, vaid met­ noorte kaskede elavate okste laasimi­ sa piinamine". Selles küsimuses, mis sest sündiv võimailik mäda südame tek- puudutab kase laasimist, ma ei tahaks kimise oht pole nii suur kui kase tohu teha nii karmi otsust. Pisikese topsu- koorimisest või vanemate puude laasi­ kese jätmine kase latva on loomulikult misest sündiv kahju. Ka siis, kui vineer- ouu piinamine ja seda ei poolda keegi. kases esinekski mäda südant, pole see Kuid noore öksarohke kase okste kõr­ nii ohtlik kui pehastus puu pinnaosas. valdamine ei näi mõjuvat kahjustavalt Loomulikult ei tohi noore kase laasi­ puu kasvule, vaid pigemini vastupidi. mist jätta vilumatu ja mitteteadliku Olen tähele pannud, et kask nii pikkuse isiku ülesandeks. Katsetanud mitme­ kui ka jämeduse juurekasvus sellest suguseid 'laasimisvahendeid, jõudsin ot­ saab hoogu, puu tarvitab oma toitaine susele, et selleks kohaseim on õhuke ja energia ka tüve ja mitte ainult okste eriti terav nuga. Ka kahe sentimeetri kasvatamiseks. Noorel kaseil on imelik paksuse oksa võib sellase noaga nagu omadus kasvatada oma oksahaavad mängides läbi lõigata. Kuid nuga peab kinni, milline omadus nähtavasti vane­ seejuures terav ollema nagu habeme- mail puil samas ulatuses puudub. Ja kui nuga. soovime vineerkaskede kasvatamist, siis Ma ei või ka ütelda, kui tasuv on sel­ jäävad ju oksad ja oksahaavad kaske lane noorte 3—8 sm jämeduste kaskede noorelt laasides .puu tüve sisse, puu laasimine. Kuid teise töö kõrval ja südamesse. Kas haavast võib hiljem eriti väikemetsaomanike metsades võiks tekkida mäda süda kase sfese, seda pole olla siiski sobiv ikultuurmetsade hoolda- meil veel lõplikult uuritud'. Arvan, et missi pöörda tähelepanu ka kaskedele. Veotööde ratsionaliseerimisest Loodusvarade Instituudi metsamajan­ Meil tarvitusel olevate veo- duse ratsionaliseerimise komisjon töötas riistade võrdluskatsed soorita­ ministriabi J. Luiki juhtimisel 1938/39. takse kolmes osas järgmiselt: aastal metsa ülestöötamise tööga seotud 1. Kokkuveo vahendite võrd­ küsimuste lahendamisel, saavutades väär­ luskatsed Aegviidu metskonnas metsa- tuslikke tulemusi. Komisjoni üldkoosole­ teadlase I. Visnapuu korraldusel. Võrd­ kul 10. novembril s. a. kinnitatud töö­ lusele tulevad lühendatud ja lühendamata kava 1939/40. a. näeb ette järjekordse materjalide kokkuveoks turbe- ja põi- ülesandena veotöödega seotud mendusraieilt kasutatavad abinõud, nimelt küsimuste uurimise sihiga leida rattad, ketid, kolk, king, koonus, aisad, ka sel alal otstarbekaimaid tööriistu ja kelk, ümpäri-kelk ja regi. töövõtteid. Tööde tegelik läbiviimine 1. Veovahendite võrdluskatsed usaldati allkomisjonile, kuhu allakirjutanu Aegviidu metskonnas mag. K. Salev'i kor­ eesistumisel kuuluvad metsateadlased raldusel. Katsetamisele võetakse harilik mag. K. Salev, V. Ritslaid ja I. Visnapuu. regi, selle parandatud tüübid ja soome Allkomisjoni poolt koostatud töökava metsaveoregi. Veovahendite sobivust jäl­ 1939/40. a. kohta on üldjoontes järgmine. gitakse koorma tegemisel korraldamata Üldandmete saamiseks veokoguste ja korraldatud langil, liikumisel mööda ja veotingimuste üle kogutakse metskon­ teed sihtkohta ja mahalaadimisel ladu- dade viisi andmeid A/s. RMT korral­ platsil. Laduolatsidel selgitatakse ka maha­ dusel teostatud vedude koguse ja laadimist ülesladumiseta, ülesladumisega maksumuse kohta 1938/39. a. jooksul, ia ülesladumise -j- sorteerimisega. Vaat­ missugused andmed on peaaegu juba lusi toimetatakse kõigi tähtsamate sorti­ käes ja peatselt tulevad kokkuvõtmisele. mentide veol. Teise tööna saadetakse metskondadesse 2. Jõuvankreile koorma peale- vedajate isiklikud lehed, mis pa­ laadimise võrdluskatsed Tallinna ümb­ lutakse täita iga vedaja kohta vastavalt ruskonnas metsateadlase V. Ritslaidi kor­ lehtedele ligilisatud juhistele ja millede raldusel. Katsetatakse järgmisi laadimis- kokkuvõttest selguvad * meie vedajate ja viise palkide ja pakkude veol: käsitsi, veovahendite koosseisud. köitega, kärbistaladega ja tõstekraanadega.

— 399 — Uurimistööde edukaks läbiviimiseks pa­ b) allkomisjonile teatataks tähelepane­ lub allakirjutanu kõiki veotöödega te­ kuist veotöödel edukalt tarvitusel oleva­ gelevaid metsamehi aidata kaasa sel test tööriistadest ja töövõtetest, eriti re­ teel, et gede ja kelkude osas, et neid võimalik a) palutud andmed vedude ja vedajate oleks võrrelda koos ülalmainitutega üht- kohta esitataks võimalikult täieliselt ja lastes töötingimustes. täpselt ja Karl Keerdoja.

«JaLlalcaLlpui&tu I. KRISTIAN Toimetuse märge: Juhime leidunud ühtki väljalangenud jalakat, lugejate tähelepanu sellele, et käes­ sest nad taluvad aastakümneid tugevat oleva artikli esimene osa on avaldatud varju ja omavaheline konkurents on „Eesti Metsas" nir. 5. Toimetusest väike. Pt. nr. 1 alarinde puude va­ mitte oleneva il põhjusil ilmub artikli nus on 30—40 a. Hõrenenud kohtades teine osa alles käesolevas numbris. jalaka uuenemine on hea, kuid mitte rikkalik; alusmetsast alarindesse jõud­ Tiheda alusmetsa moodustavad va- miseks näib olevat jalakal vajaline suu- hei*, saar, jalakas, sarapuu, toomingas, rem valgusemäär, sest puude väljalan­ pihlakas, kuslapuu ja humal. Alatai- gemine toimub selles eas. mestiku tüübiliseks esindajaiks on Ees­ Selle jalakapuistu looduslikkuses pole tis harva leiduv taim — iaialeheline kahtlust. Järskudel devoonkallakutel kellukas (Gampanula llatifolia). Teis­ esineb Viljandi ümbruses ka teisi ana­ test rohttaimedest kasvavad rohkemal loogilisi vähemaid jalakapuistuid, mis maaral sõnajalad (Athyrium filix fe- kasvult on Heimtali puistust halvemad mina, Aspidium filix mas, Onoolea (Viljandi Lossimäed, Kosti veski j uu- struithioptetris), seljarohi (Mdreurialis res ja Uueveskil). perennis), lemmalts (Impattiens parvi- Jalakaga ei seltsi okaspuud, kuigi flora). naat (Aeqopodium podagraria), Heimtali orgude ülemist äärt palistab külditäht (G-agea lutea), metspipar põliste kuuskede vöö ja lähedal laus­ (Asarum Europaeum), rapuntsel (Phy- maal kasvab mände. Kuigi jalakapuis- teuma spicata), pusurohi (Melandrym tus raiumiste tõttu leidub avaraid koh­ rubrum) ja lõoikajninus (Corydalis soli- ti ja sammalde puudumise tõttu seem­ da). Iseloomulik on sammalde täieline ned, kahtlemata satuvad mineraalmaa- puudumine alataimiestikus. Puude tü­ ni, ei leidu ka mitte üheaastasi okas- vedel kasvab sagedasti tihe sambla- puutaimi. Okaspuude puudumise põh­ kord. Kasvukoha mullastik on tüübilt jus peab peituma mulilaistikus, kuigi vä­ üks parimaid, mis Eestis leida: huu­ lise vaatluse järgi nende seemnete ida­ muserikka kihi paksus 25 sm, sellele nemiseks negatiivseid tingimusi ei järgneb 55 sm paksune «liivakas savi­ «leidu. kiht, mis peaaegu kogu ulatuses on Senise metsakirjanduse järgi jala­ huumusega segatud; ea 0,8-st m alates kas kasvab vaid seguna; ta loomuliku algab punane liivakivi (devoon), mis kasvu põhjapiir Euroopas läheb üle ülemises osas on murenenud. Pinnas Kesk-Rootsi, LÕuna-Sooime (62° all), on värskelt niiske ja devoonkihini ko­ Peterburi, Novgorodi ja Vologda ku­ heda iseloomuga; puude 'juured asetse­ bermangu. Eestis esinevad jalakapuis- vad 20—70 sm sügavuses. tud näivad olevat ainulaadsed ja nende Vanade jalakate juures jalal kuiva­ esinemine on tingitud erilisest kasvu­ mist ei esine — loomulikuks surmaks kohast; arvatavasti lõuna pool jalaka- on tuulest murdumine seente (peami­ Diiistu moodustumist takistavad teised selt Poly põrus squamosus Fr.) kahjus­ lehtpuuliigid, mis meil loomulikult ei tuse tõttu või tuuleheide, kui ' puu on esine. Jalakapuistu sienijsie säilimise saavutanud läbimõõdus ca 1 m (vanus põhjusteks on: kasvukoha põllunduslik 200—^00 a.). Kesk- ja alarindes ei kõlbmatus järsu kalde tõttu, üldiselt

— 400 — jämedate jalakate seentekah j ustustest räkimised. Seetõttu tulevikus võib se­ tingitud madal tehniline väärtus, okas­ nine jalakapuistu üle minna saare üle­ puudele ja pehmetele lehtpuudele pin­ kaaluga puistuks, kuid tõenäoliselt ko­ nase sobimatus ja jalaka rahuldav uue­ hati ka vahtra enamusega puistuks, nemine kännuvõrseist ja seemnest. näit. prtk. nr. 2 kohal: keskrindes saar Kirjeldatud kasvualal on jalakas do­ puudub, vaher on nii massilises kui ka mineerinud arvatavasti juba kauges arvulises ülekaalus jalakast, samuti minevikus. On põhjusi oletada, et en­ alairindes on vahtra ülekaal suur. Puu­ distel sajanditel, kui aktiivne raiumine tumata ürgse puistu ülarinde vanus pi­ puudus, lerines puistu praegusest. Ni­ di olema kahtlemata suurem — üle 200 melt pidi jalakas esinema peaaegu kogu aasta — ja puude fceskm. diameeter alal puhtpuisituna, sest vanu saari lei­ 70—90 sm; kohati rinna&pind võis olla dub üla- ja keskrindes' vähe, vahert üla­ üle 60 m2 pro ha ja mass suurem, kui rindes vaid mõne üksiku puuna, kuid ühelgi teisel kodumaa puul — ca 1000 keskrindes rohkesti, ja alarindas esi­ tm pro ha. nevad saar ja vaher võrreldes jalakaga See seni säilinud tähelepandavate üldiselt suures ülekaalus. See nähe omadustega jalakapuistu väärib, vähi­ esineb eriti hõredamates kohtades ja malt osalt, loodusekaitset, millega oleks on tingitud vahtra ja saare kiiremast võimaldatud metsa- ja loodusteadlasile loomulikust uuendumisest -heades val­ jälgida puistu edaspidist kasvukäiku guse tingimustes, mida on põhjustanud looduslikes tingimusis.

Missugune on otstarbekaim asend saagimisel kahemehe-metsasaega A. Merihein Sagedaimini kasutatavaks tööriistaks deid, vastavalt sellele, kas on tegemist metsatöölisele on kahemehe-metsasaag, kasvava puu langetamisega või tüve mille abil toimub niihästi kasvavate tükeldamisega 'ning kuidas asetseb pa­ puude langetamine kui ka langetatud rajasti saetav tüvi. Seejuures omab tüvede tükeldamine. Olenevalt puuliigi suure tähtsuse ka töölistele sissejuur­ kõvadusest, puude mõõtudest, puistu dunud harjumus, mis tavaliselt ei ar­ tarbepuu protsendist ja mitmesugustest vesta üldse asjaolu, kas ühe või teise teistest saagimistöö hulka mõjutavatest saagimisassendi eelistamine on tööfüsio tegureist langeb üldisest ülestöötamise loogia ja töö edukuse seisukohast ots­ ajast saetööle 30 kuni 70%. Seepärast tarbekas või «mitte. Alljärgnevalt ana­ on loomulik, et juba eelmisel sajandil lüüsime lühidalt tähtsaimaid saagimis- hakati korraldama mitmesuguseid võrd­ asendeid ja -viise ning vaatleme, mis­ luskatseid metsasaagide tööjõudluse suguseid hüvesid või puudusi need selgitamiseks, kusjuures võeti peami­ evivad. seks uurimisobjektiks saag ise ja ta 1. Saagimisasendid kasva­ konstruktsiooni üksikud faktorid, nagu vate puude langetamisel. saelehe pikkus, kumerusraadius, hamba .Kasvavate puude langetamisel on ta­ kuju, pöörde suurus, materjali koos­ valiseks põhiasendiks põlvasend, mida seis jne. Alles viimaseil aastakümneil saab teostada kolmel eriviisil: 1) ette­ on omistatud tähelepanu ka seesuguste poole saagimisel, 2) tahapoole saagi­ vähe tähtsaks peetud küsimuste selgi­ misel ja 3) kombineeritud saagimisel. tamisele nagu saagimisasend ja sae Ettepoole saagimisel töölised juhtimise tehnika. Täpsemad katsed sel asuvad näoga langetamissuuna poole alal osutusid võimalikuks uute töö- ning saehambad on pöördud väljapoole, füsioloogia uurimise meetodite leiuta­ kehast eemale. Seda eriasendit tuleb misega, mis võimaldasid määrata tege­ pidada sobivaimaks puude langetami­ likku energiatarvitust ja kalorite kulu sel, sest see evib järgmisi paremusi: töötamisel. 1) õnnetusvõimalused on minimaalsed, Praktikas leiab kasutamist kahe- kuna sae hambad on suunatud kehast mehe-saega töötamisel hulk eri asen- eemale, 2) on võimalik asendit muut-

— 401 — mata lüüa kiilu, 3) ülakeha võib olla misel lõike edukuses enamedu 17% vähem ettepoole kumardatud, mistõttu ning jõukulu suurenemine oli seejuu­ ta vähem väsib, 4) mõlemad käed saa­ res 5%. Kokku võttes võib ütelda saa- vad haarata pidemeist ning seega on gimisasendite kohta kasvavate puude tõmbed ja lükked jõulisemad, 5) on langetamisel järgmist: üldiselt ots­ võimalik kasutada igasuguse kumeru­ tarbekama saagimisas endina tuleb eelis­ sega saage (kuni 1700 mm kumerus- tada ettepoole saagimist, mis evib roh­ raadiusega). Takistavalt võivad aga kesti paremusi ning võimaldab saada mõjuda sae pidemed, mis liiguvad keha ühtlasi suuremat lõike edukust, eriti lähedalt läbi. .Seepärast tuleb eelistada kumera saega töötamisel. Olukordades, lühemate pidemete kasutamist. kus see eriasend on takistatud saetava Tahapoole saagimisel tööli­ puu asetuse või teiste, kõrval kasva­ sed tõmbavad saagi enda poole, kus­ vate, puude tõttu, võiks kõne alla tullla juures üks meestest peab saagima va­ kombineeritud saagknisasend. saku käega. Välimine käsi hoiab kinni Prof. H. Gläseri katseist selgus ka, pidemest, seesmine aga avaldab survet et töö tulemused oldi paremad, kui sae saelehe seljale, et anda saele edasi- juhtimist teostati mõlema käega ning nihet. Sellele eriasendile ei saa omis­ kasutati tõmbe- ja tõuketehnikat koos. tada märkimisväärseid paremusi, küll Olgu siinkohal mainitud, et tõmbe- aga terve rea puudusi: 1) kuna tööli- tõuketehnika nõuab saagijailt pikaaja­ lised vaatavad langetamissuunale ning list vilumust ja täpset omavahelist nende alakeha asetseb kaugel hädaohu- koostööd. tsoonis,, siis on siin ohtlikkus suur — esiteks tüveotsa hüppamise tõttu pärast 2. Saagimdsasendid tüve pün langemist ja teiseks võimaluse tõt­ tükeldamisel. tu põlve saagida, 2) kiilu löömiseks Tüve tükeldamisel esinev saagimis- peab üks töölistest muutma asendit, töö erineb langetamisel teostatavast mis nõuab talt asjatut energiakulu, 3) saagimisest selle poolest, et siin sae kumeraid saage pole võimalik kasuta­ hambad on suunatud allapoole ning da, sest sae juhtimine nn. kumersae seepärast tööliste kehahoid on loomu­ tehnikaga poolkaareliselt on rasken­ likum ja mugavam. Siin esinevaid datud. saagimise põhiasendeid on kaks: seise- K o m b i n e e r i t u d s a a g i m i s e 1 ja põlvasend. Seiseasend võib olla kahe­ üks töölistest asub vaatega langetamis- sugune: 1) ühe käega saagi tõmmates, suunas, teine aga vastupidiselt. See kusjuures vasak käsi või käsivars toe­ eriasend võimaldab mõlemal töölisel tub vasakule põlvele, ja 2) kahe käega saagida parema käega, mis on külalt saagi tõmmates^, kusjuures puudub iga­ tähtis paremus võrreldes eelmise vii­ sugune ülakeha tugi. Keha 'hoiakult siga. Lõike edukuselt kua ka jõukulult seiseasend võib olla võrdlemisi muutlik seisab kombineeritud saagimine kahe olenevalt sellest, kui kõrgel ja 'kätte­ eelmise viisi vahel. saadaval asetseb saetav tüvi, missugust Prof. dr. Hännis Gläseri poolt korral- saagi ja saagimiistehnikat kasutatakse datud saagimisasendite võrdluskats eil jne. Kui näiteks on tegemist 'kumera võeti lähema uurimise alla ettepoole saega, siis nõuab see saagi j ault ka eri­ ja tahapoole saagimine. Selgus', et list kumera sae tehnikat, kus saepidet haarav käsi liigub poolkaares ning või­ asendi sobivus on suurel määral sõltuv malikult kaugele õlast. Kumera saega kasutatava sae kumerusest. Nii oli töötamisel õlad omavad vildaka asendi sirgel sael (kumeruisraadius — 7000 ning keha ei tarvitse olla sel määral mm) lõike edukuses ja jõukulus ainult küürus1 kui sirge saega saagimisel. väike erinevus mõlema asendi vahel, Sirge sae korral aga on va j ahne just kumeral sael (kumenu&raadius! — 3400 sügavam asend, seepärast on jalgade mm) aga oli (erinevus asendite vahel asetus laiem ja keha rohkem küürus. tunduvalt suurem. Arvates tahapoole saagimise lõike edukuse ja jõukulu Põlvasendid võivad olla: 1) keha 1 san* lõiikepinna kohta võrdseks 1004e toetub ühele põlvele, kusjuures vasak esines 'kumera saega ettepoole saagi­ käsi asub toena põlvel, 2) keha toetub

— 402 — mõlemale põlvele ning sae juhtimiseks vate tüvede tükeldamisel, eraldi ühe kasutatakse Unt või kaht kätt. ja kahe käega saagimisel. Selgus, et Kumb neist kahest põhiasendist on töö edukuse seisukohast polnud märki­ otstarbekam, kas seise- või põlvasend, misväärset vahet mõlema põhiasendi selle üle on avaldatud erinevaid arva­ vahel, küll aga osutus tööfüsioloogia misi. Prof. Atzler oma töös „Körper seisukohast soodsamaks põlvasend. Siin und Arbeit", 192^. a., lk. 486, avaldab saab ülakeha puhata küllalt mugavalt arvamist^ et töötamine kumardatud mõlemal .põlvel, kuna seevastu seise­ asendis iseistes peaks olema paugu' pin­ asendis saagimisel (kahe käega) esineb gutavani kui töötamine põlvasendis, suur kasutu töö keha hoidmisel, sest kus ülakeha võib võtta sirgema ja mu­ keha raskuspunkt on nihutatud kaunis gavama seisaku. Ka hilisemates töö­ kaugele ette. Seejuures aga näitas des, andis käsitlevad peamiselt tööfüsio- üldiselt saagimine kahe käega ka lõike loogilisi küsimusi, väljendab Atzler edukuse seisukohast suuremat enam- selgesti, et põlvelt saagimist tuleb pi­ edu kui saagimine ühe käega. Pare­ dada tööfüsioloogia seisukohast sobiva­ museks ühe käega saagimisel seisvas maks kui saagimist seiseasendis. Kuna asendis võib pidada ainult seda, et siin Atzleril puuduvad tegelikud katsed kü­ vaba vasak käsi on heaks toeks üla­ simuse kohta, siis nähtavasti on kül­ kehale, mistõttu jääb ära asjatu kalo­ lalt põhjendatuiks' osutunud mitmesugu­ rite tarvitus ülakeha hoidmiseks. Kahe sed teoreetilised kaalutlused. käega saagimisel ilmnev võimsam sae Esimesed tegelikud võrdluskatsed edasinihe on tingitud asjaolust, et see­ saagimisasendite uurimiseks korraldas juures' suurem osa keharaskusest on dr. E. Strehlke, kelle andmed laga ime­ otseselt sael. likul kombel ei suutnud tõendada prof. Prof. Gläser leidis keskmised väärtu­ Atzleri tõekspidamisi. Ta leidis oma sed tähtsaimate asendite kohta, arvates katse andmeil, et sobivaimaks saagimis- seiseasendi ühe käega saagimisel võrd­ asendiks on seiseasend, kus kalorite seks 100-le. Need väärtused osutusid tarvitus on kõige madalam. Võrreldes järgmisteks: Seise- Seise- PÕIV- 2 saagimist kolmes eriasendis oli 1 sm T _., , . . . asend, asend, asend, läbisaetud pinna kohta kalorite tarvi­ IjOlke edukus Igas paaris- l käega 2 käega 2 käega tus järgmine: tõmbes 100 130 130 Jõupingutus igas minutis 100 143 120 seiseasendis, tüve kõrgus Jõukulu iga sm2 lõike- maast 60 stm 11,7 kai. pinna saagimiseks . . 100 106 92 seiseasendis, tüvi maapinnal 14,3 „ Nagu toodud andmeist nähtub, on põlvasendis, tüvi maapinnal 15,8 „ saagimise enamedu põlvasendis tervelt Nagu ,siit järgneb, oli vähim energiat 30% mng jõukulu iga sm2 lõikepinna raiskav asend seesugune, ku& saetav kohta võrreldes seiseasendiga (1 käega) tüvi asus maast kuni 60 sm kõrgusel. &% vähem. Viimane asjaolu on eriti See aga praktilist tähtsaist ei saa oma­ märkimisväärne, sest põlvasendi jõu­ da, sest säärast tüve asetust tegelikult kulu oli kõigi asendite omast madalam, metsas' esineb harva. Võib arvata, et hoolimata igakordsest põlvitamisest ja põhjus, miks Sitrehlke katseil põlvasen­ ülestõusmisest uue lõike juure asumi­ dis saagimine nõudis suuremat kalo- sel. Uurimise andmed, mis on täiesti ritetarvituist, peitub lihtsalt selles, et usaldusväärsed, omavad küllalt prakti­ katsetöölised põlvelt saagimises! polnud liste tähtsuse, tõendades, et maas lama- külaldaselt treenitud, misssiugust arva­ vaid tüvesid on kõige otstarbekam saa­ mist on avaldanud ka prof. H. Gläser gida metsatöölistel võimalikult põlv- oma töös „Beiträge zur Form der Wald- asendis ning seejuures saagi juhtida säge und zuir Technik des Sägens" mõlema käega. Tuleb siiski lisada, et 1962. a., lk. 45. mõnelt teiselt saagimisas endilt sellele Ulatuslikumad ja hästi ettevalimisita- asendile üleminekul ei saa alati loota tud siaagimisasendite eriuurimiused kor­ otsekohe paremaid tagajärgi, sest iga raldas mõni aasta hiljem prof. H. Glä­ asend vajab harjutamist ja alles täie- ser, kes oma eesmärgiks seadiisi seise- fee vilumuse korral annab end tunda ja põlvasendite võrdlemise maas laima­ asendist tingitud paremus.

- 403 — Põlvasendi tegelikul kasutamisel tule­ mõistetavad näiteks Saksa metsatööliste musrikkalt on oluliseks eelduseks peäle seas ning osutuvad töö edukuse seisu­ küllaldase vilumuse veel metsatööliste kohast isegi hädavajalisiks. Põlvekait- otstarbekas riietur. Meie metsatoöiis- sed kaitsevad esiteks põlvi niiskuse, tel jätab see palju soovida. Har­ pori ja llume vastu ning teiseks võimal­ va esineb töölistel omameisterdatud davad pehme vatikorra tõttu saagimise paksust riidest või vatiga riidest põlve- kestes mugavalt põlvitada konarlikul, kaitseid, kõnelemata vastavast spet- külmanud ning juurte- ja oksterohkel sdaalpõlvekaitsest. Viimased on endast- pinnal. Virnmaterjalide massi määramisest raietööde vastuvõtmisel F. Rätt, Karksi metskonna praaker Jälle on saabunud sügis ning ühes Seejuures peavad need võtted olema sellega ka raietööde hooaeg. Paljudes lihtsad ja kergesti meelejäävad. metskondades korraldatud Õppepäeva­ Toon allpool mõned sellased minu del selgitati praktilisi võtteid, mis pea­ koostatud valemid, mida olen eduga vad kaasa aitama metsa ülestöötamise tarvitanud möödunud raietööde hooajal. edukaks läbiviimiseks. Kõik alltoodud valemid on maksvad 1 Puit on läinud kalliks ja seda peab meetri pikkuste virnade kohta; on virn otstarbekalt ära kasutama, valmistades kaks meetrit pikk, siis tuleb saadud langetatud tüvedest paremaid ja kalli­ arv korrutada kahega. Virna kõrgus maid sortimente. Metsamees peab ole­ (h) tuleb mõõta koos ülemõõduga, mis ma kui osav rätsep, kes materjalist mi­ küttepuudel ja laastu- ning sindlipak- dagi kaotsi ei lase minna ega raiska kudel on arvestatud 12 sm, kooritud seda asjatu lõikumisega. Tuleb kaaluda paberi- ja sulfaatpuudel ning propsidel iga langetatud puu juures, kuidas saa­ 7 sentimeetrit. da sellest Õige lühendamisega kõige Säärased valemid on praktilised ja paremat hinda. kerged meeles pidada, kui neid lähe­ Puidu otstarbekaks ärakasutamiseks malt uurida. 50-sm küttepuude juures tuleb valmistada üsna mitmeid erimõõ- on tarvis meeles pidada, et ülemõodu dulisi ja eritingimusile vastavaid sor­ suurus on 79 virna kõrgusest, kahele timente. Kuidas neid kõiki teha, sel­ jagamise (õigemini %-ga korrutamise) leks tuleb peäle kursustel omandatud tar­ tarvidus on igaühele niigi arusaadav: kuse tublisti pingutada ka oma aju, ise­ halu pikkus on pool arvestatavast kõr­ äranis siis, kui mõni töövõte ja -tin­ gusest, seega virna massi leidmiseks gimus on värske. tuleb virna kõrgus jagada 2-le ja jaga­ Sortimentide rohkuse tõttu ei saa tises oleva iga 9 sm kohta 1 sm maha metsatööline alati asja nii korraldada, arvata, siis ongi käes ruumimeetrite et kõik virnmaterjalide virnad saaksid arv ühe sajandiku täpsusega. ettenähtud kõrguseni täis. Materjalide ,75 sm pikkustel küttepuudel tuleb puudusel tulevad need tihti madalamad, virna kõrgus korrutada 2-ga ja korru­ Kui aga virnast jääb veidi materjali tis jagada 3-le. üle, siis aja kokkuhoiu mõttes tehakse Kooritud paberi- ja sulfaatpuude olemasolev virn kõrgem. Eriti surnud ninig propside virna massi arvutamise metsas ja põimendustel tuleb vastuvõt- valemite juures on tarvis meeles pi­ mistel tegemist teha poolikute või jälle dada, et virna kõrgus tuleb korrutada kõrgemate virnadega. Poolikute või kahekordse materjali pikkusega jalga­ kõrgemate metsamaterjali virnade des (') ja korrutis jagada 7-le. Seitsme massi määramine raiekohal pole alati jala (2,14 m) pikkuste materjalide kerge. Vastuvõtmisel on alati palju juures kaob tarvidus 2X7, s. o. 14-ga, tööd ja ei ole aega virna massi paberil korrutamiseks ja 7-tle jagamiseks, sest arvutama hakata, vaid -selleks tuleb 14:7—2. Siin korrutame lihtsalt virna tarvitada võtteid, mis võimaldavad se­ kõrgust 2-ga ja ongi käes virnas ole­ da teha kiiresti ja küllaldase täpsusega. vate ruumimeetrite arv.

— 404 — Pikkus Valeni Materjali nimetus m N ä i t e d

h • 8 90 8 Küttepuud . . . 0.50 0.90 m kõrguses virnas on 0.40 rm 2 • 9 100 • 2 • 9 ~ h 2 120 • 2 0.75 1.20 „ 0.80 „ • • • 3 » 55 ,, 100 3 ~ h • 19 80 • 19 Laastupakud . . 0.53 0.80 „ „ — 0.38 „ 2 - 20 « 100 - 2 - 20 h • 3 60 3 Sindlipakud . . . 0.66 0.60 „ 0.36 „ 5 100 • 5 ~~ h • 8 91 • S 1.22 0.91 „ 55 » „ = 1.04 „ 100 - 7 h • 10 98 10 1.53 0.98 „ 7 n „ 100-7 ~~ 1.40 „ Paberi-sulfaat- h • 12 77 • 12 1.83 0.77 „ 1.32 „ puud ja propsid , " 100-7 ~~

2.14 1.00 , 1,00 X 2 = 2.00 „ n • 16 84 • 16 2.44 0.84 „ 1.92 „ - 7 „ « 100 • 1 ~ Peagu kõik säärased abivalemid ei nende kõrvalekaldumise suurused, üht- ole päris täpsed, nii ka need. Et nende lasi ka virnad, milles valemi viga on vea suurusest ülevaadet saada, toon täpselt 0,01 r.-m. ehk selle kordne.

Materjali Virna Virnas ruumimtr. Vea suurus Valemi abi] pikkus kõrgus pikkus Peab arvutatult nimetus m m m olema

Küttepuud 0 50 1.12 9.00 4 50 4.48 — 0.02 — 0.44 0.75 3.00 2.25 2.24 — 0.01 — 0.44 Laastupakud . . . . 0.53 5.00 2.65 2.66 -f-0.01 + 0.37 Sindlipakud . . . . 0.66 5.00 3.30 3.36 + 0.06 + 1.81 1.22 1.07 7.00 8.54 8.56 + 0.02 + 0.23 Paberi-sulfaatpuud ja 1.53 10.71 10.70 — 0.01 — 0.09 propsid 1.83 12.81 12.84 + 0.03 + 0.23 2.14 14 98 14.98 2.44 17.08 17.12 + 0.04 j +0.23 Nagu ülaltoodud tabelist nähtub, on da, alati väiksemad kui tabelis toodud, valemite viga üsna väike ja nende seega võime kindlad olla, et mõõtmi­ abil arvutatud massi võib Õigeks luge­ sel tehtav viga on alati suurem kui va­ da. Meiteas ülestöötamisel on virnad, lemi viga. - mille massi valemite abil tuleb arvuta­ Märkus: Eeltoodud valemid .pooli­ nimetajaile. On aga virna kõrgus jää­ kute virnade massi leidmiseks ei la­ giga jagatav, siis tuleb arvutada ikkagi henda küsimust täiel määral ega suu­ paberil. Kuigi poolikuid virnu suhte­ da täiesti välja lülitada .paberil arvu­ liselt palju ei esine, kõige rohkem va­ tamist. Laastupakkude virnade massi hest põimendusraiete ning surnud määramiseks toodud valem h • 19 metsa ülestöötamise juures, pälvib au­ 2 - 20 näi­ tor, kui noor metsamees, tänu tulusa teks on üsna keeruline peast arvutami­ näpunäite eest, sest 75 sm pikkuste seks ning. senine arvutusviis, kolme küttepuude, sindlipakkude ja 1,53 ning moodu korrutis, tundub lihtsamana. 2,14 m pikkuste virntarbemater j alide Autor on esimeses tabelis näited vali­ massi arvestuse lihtsustamiseks on too­ nud nii, et tegelik virna kõrgus on jää­ dud valemid täiesti omal kohal. gita jagatav valemites toodud murdude K. Salev.

— 405 — Metsakasvatajaid põllumehi Viljandimaal K. Kulbin Viljandimaa üksikud osad on metsa­ asuva Kibe talu peremees ja Viljandi rohkuse suhtes väga erinevas olukorras. Metsaühingu esimees Eduard Aasnurm. Bugi- ja talumetsi leidub rohkesti maa­ Tema on oma talu& viimaste aastate konna lääne- ja põhjaosas — Kõipu, jooksul metsale palju uut pinda juure Vastemõisa, Taevere, Kabala, Põltsa­ võitnud vähe tootvate heina, ja karja­ maa, Pajusi ja Lustivere valdades. Vas­ maade arvel. Hr. Aasnurm käib põhi­ tandina nimetatud rajoonidele leidub mõtte järgi — selge piir põllumajan­ Viljandimaal küllalt kohti, kus metsa­ dusliku maa ja metsa vahele. Karja materjalide järele tuntakse teravat puu­ toitmiseks on head kultuurrohtu kasva­ dust. Eeskätt tuleks nimetada Viljandi tavad karjakoplid, kuna endised vilet­ ja Tarvastu valda, kuna nende valldade sad looduslikud karjamaad järk-järgult elanikud peavad metsamaterjale muret­ metsastatakse. Möödunud kevadel ja sema sageli kaugelt teistest valdadest. suvel teostati Kibe talus suuremaid Riigimetsade vähesusega käib tavali­ maapinna ettevalmistuse töid metsa- selt kaasas erametsade puudus, mille rajamiseks. Metsamisele tulev maa-ala tüübilisimafcs näiteks on Tarvastu. Seda kannatas liigniiskuse all ja tuli kaevada nähtust ei saa siiski üldistada, vaid tihedalt paralleelkraave, mis töö tegi tuleb ette ka erandeid, nagu Holstre ja küllalt kulukaks. Sellest aga palju ei Tuhalaane vald. Nimetatud valad ei hoolitud, kuna veidi eemal mõne aasta saa kiidelda riigimetsade rohkusega, eest rajatud kultuuride hea arenemine kuid talutmetsi leidub küllaldaselt ja laseb loota nähtud vaevale väärikaid enamus tahusid suudab oma nõudeid tagajärgi. Uue metsa rajamise kõrval metsamaterjalide järele rahuldada oma pühendab hr. Aasnurm täit tähelepanu talu metsasaadustega ning mõnedel jät­ keskealise metsa hooldamisele — har­ kub metsa müümisekski. Rohke riigi­ vendus- ja põimendusraieile. Agara metsaga rajoonides ei pööra talumehed põllumehe tegevuse tagajärjel kujuneb metsakasvatusele suurt tähelepanu, ku­ veel lähemas minevikus metsapuuduse all kannatanud Kibe talus ümbruskonna na riigimetsast on materjale kergesti eesku j ulikem talumetsamaj apidamine. ja odavasti saada. Sellega on seletatav Hr. Aasnurme teened metsakasvatuse nende talumetsade halb seisukord ja alal leidsid hindamist Eesti Metsaühin­ laastav majandamine, kuna huvi tun­ gute Liidu poolt korraldatud kuuse­ takse vaid metsast sissetuleku saamise metsa kasvatuse võistlusel, kus ta töö vastu. tunnistati I auhinna vääriliseks. Metsakasvatajaid põllumehi sõna laie­ mas mõttes leidub Viljandimaal igal Nagu juba eespool öeldud, paistab pool ikülaldaselt. Käesoleva kirjutuse Holstre vald silma talumetsade rohku­ pealkirjas on mõeldud metsakasvatajate selt, mis laseb oletada, et siin leidub põllumeeste mõiste kitsamana ja siin veel teisigi põllumehi-metsasõpru. «la kirjeldatakse nende talupidajate tööd, tõesti — võib-olla suurel määral tingi­ kes ühel või teisel teel püüavad oma tult hr. Aasnurme eeskujust — leidub talus leiduva metsa seisukorda paran­ Holstres mitu tublit metsakasvatajat. dada ja teiste kõlvikutena vähetootva- Ei saa nimetamata jätta Aasnurme tele aladele rajavad uut metsa. Säära­ naabrit, Vanausse talu omanikku Pee­ seid põllumehi leiame rohkem maa­ ter Kibe't, kes möödunud kevadel las­ konna metsavaesemates osades, kus kis koostada oma metsa kohta majan­ metsamaterjale väljastpoolt oma maja­ duskava, kus on kindlaks määratud pii­ pidamist on raske saada. Ainult Tar­ rid, kusitsaadik maa jääb põliselt metsa vastu põllumehed ei taha metsapuudu- alla. Ehkki talus on juba 20 ha ümber sest hoolimata asuda metsa rajamisele, keskealist ja vanemat metsa, sellest väites, et nende maa on liig hea metsa umbes 1 ha 1306. a. kuusekultuur, ta­ alla jätmiseks'. hab hr. Kibe veel umbes 10 ha vähe- üks suurematest metsasõpradest Vii- tootvat karjamaad võtta metsa alla, ja-ndimiaa põllumeeste peres on Holstres millest 3 ha juba möödunud kevadel

— 406 — kultiveeriti. Noore ja keskealise metsa har­ vendamisega on pere­ mees juba käesoleval sü­ gisel teinud algust, et metsale luua paremaid kasvutingimusi ja ta­ lus tarvisminevat peene­ mat tarbematerjalli ja hagu saada omast met­ sast. Talus leidub paar ha vanemat (80—90-a.) kasemetsa, mida käes­ oleval hooajal oli kavat­ sus raiuda, kuid millest turastamisvõimaluste selgumiseni tuli esialgu Noor kultuurkuusik Tuhalaane vallas Vanausse talus loobuda. Edasi võiks Holstre vallas nimetada ga oma ja abikaasa talus, vaid ta on nõu veel Katimärdi, Kõrvi ja Pombre talu ja jõuga abiks uue metsa rajamisel isegi peremehi H. Jaanusson'i, J. Jaanson'i ja naabruses asuvates sugulaste taludes. A. Villem'it, kes viimaseil aasitaiil on Üks' Viljandimaa tuntuim ja vanim asumid kõlbmata maade metsamisele. i)õllumees, kel on kuuri teeneid metsa­ Need põllumehed on jõudnud veendu­ kasvatajana ja metsanduse propageeri­ musele, et talus ei tolli olla kõlbmata jana, on Karksi Mäekülas asuva Kulli maad, vaid alad, mis põllu-, heina- või talu 70-aastane peremees Jaak Kivisäk. karjamaana kasutamist ei tasu, tuleb Kui hr. Kivisäk hakkas Kulli talu pere­ metsastada. Mets suudab neil aladel meheks, ei olnud seal üldse metsa. Juba küllalt hästi kasvada ja võimaldab nen­ noormehe põlves, 45 aastat tagasi, asu­ de alade produktiivset kaisutamist. tas Kivisäk umbes poole ha suurusele Talumets&de poolest küllalt rikkas kuivale põllumaale männimetsa, kus Tuhalaane vallas väärib metsakasvata­ praegu mühab tore männik rajajale jana nimetamist Vanausse talu omanik uhkuseks. Pärast esimest katset metsa­ Hendrik Räägel. J elle mehe teeneid rajamise alal tuli töö segaste aegade metsakasvatuse alal tuleb hinnata eriti tõttu (1>905. a. sündmused, maailma­ kõrgelt, kuna tema juba 30 aastat ta- sõda) pikemaks ajaks katkestada. Alles gasi tegi metsarajamistödd ja nüüd oma pärast iseseisvuse saavutamist võis põ­ rajatud metsast varsti võib saada sari- line metsasõber paljude aastate eest kapuid ja isegi peenemaid palke. Kuid alatud tegevust jätkata. Järjest pidid Räägel'is ei ole Ihuvi metsarajamise põld, heinamaa ja karjamaa loovutama vastu praegugi raugenud ja aastaküm­ enesest vähema tasuvusega alasid met­ nete eest alatud tööd jätkatakse püsiva sa jaoks, nii et peagu igal aastal kasvas innuga. Nüüd on aga töökoht edasi Kuli talu metsade pindala. Väga ilu­ kandunud Karksi valda, RäägeFi abikaa­ sad ja korrapärased näevad välja istu­ sa tallu, kus raudse tahtejõuga metsa- tatud kasetukad heinamaade ja põldude sõbral kuivade kruusikinfcude metsa- vahel, ku&' sirged puude read meenuta­ misel tihti korduvalt tuleb kultiveerida vad paraadil seisvaid sõdureid. Hr. üht ja sama ala, kuni tagajärjed tegi­ Kivisäk teostab metsarajamistöid kava­ jat rahuldavad. Metsarajamise kõrval kindlalt ja teadlikult ega kavatse tule­ paneb hr. Räägel suurt rõhku metsa vikuski oma armastatud tööst loobuda. harvendamisele ja isegi üksikute puude Järjekindla metsamistöö tulemusena on laasimisele. Hooldamise ja laasimise Kulli talus praegu 8 ha kultuurmetsa, tagajärjel näivad metsasalud esteetili­ ja mõne aasta pärast võib talu tarvis­ selt väga ilusad ning tõotavad tulevikus mineva puumaterjali saada omast met­ anda head tulu. Hr. Räägel'i tegevus sast. Hr. Kivisäk on metsarajamise metsanduse kasuks ei piirdu ainult töö- kõrval istutanud kõigile põllupeenardele

— 407 — kuuse- ja männilatvu ei ole rikkunud. Rõhku pannakse ka liig tihe­ date metsaosade hõre­ damaks raiumisele. Kõneldes1 Viljandimaa metsakasvatajaist põl­ lumeestest ei saa nime­ tamata jätta Raudna (end. Heimtali) valla Parastma talu pere­ meest Märt Rulli't. Aas­ tate vältel kestnud hool­ sa tööga on mets selles talus viidud ideaalsesse seisukorda. Põllu ja metsa vaheline piir on Kuusekultuur Karksi vallas, 'Pisina talus. Endisel kehval põllumaal hakkab juba aastate eest kind­ kuuskede vahel kasvama lopsakas rohi. See meelitab küll karjatamisele, kuid teadlik peremees ei luba seda siiski. laks määratud ja metsa ja teede ääre (kuuskede read, keskmiselt alale jäänud lagedatele kohtadele on puude vahega 1,5 m ja kogupikkusega istutatud kuuski, kaski, saari ja tam­ 9 fem, millise tööga ta enesele on kind­ mi, nii et kogu pind on viimse võima­ lustanud omapärase rekordi. Puuridade luseni otstarbekalt ära kasutatud. Eri­ otstarve on kahesugune — täita aiapos- lise hoolega teostatakse metsa raiu­ tide ülesannet tara tegemisel ja hoida mist ja harvendamist. Iga puu juures ära isuurte tuulte tekkimist põldude ko­ kaalutakse enne raiumist, kas ta ei hal maapinna ligidal, mis omakorda vä­ sobi siiski kasvama jätta ja missugust hendab auramist ja seega rohu- ning materjali ta tulevikus võiks anda; viljakasvu soodustab. Rohket rõhku panevad viimaseil aas­ Suislepa vallas on alles viimasel aas­ tail metsakasvatusele Viljandi ligema tal talupidajais' märgata huvi tõusu ümbruse — Viljandi valla — põllu- metsakasvatuse vastu. Eeskujuks võib mehed. Aga leidub siin neidki, kes juba siin pidada Varese talu peremeest Mats aastate eest on teinud metsarajamis- Külv'i, kes juba 5—6 aasta eest metsa- töid. üks ees kujulikem metsakultuur rajamisega algust tegi, kiilides liivasele on Nuia talus pr. L. Kodaras'ei, mis on vähetootvale karjamaale vagudesse rajatud 30 aasta eest viletsale põllu­ männiseemet. Metsakultuur on hästi maale ja nüüd on juba sirgunud ilu­ kasvama hakanud j,a praegu on männid saks latimetsaks. Viimasel paaril aas­ üle meetri pikad. Hr. Külv kuulub tal! teostatud harvenduse tagajärjel näib nende põllumeeste hulka, tees ei püüa isee kuuse-männi segapuistu väga kasvu- kõike talus leiduvat maad võtta põllu- jõuline ja tõotab anda raieküpses eas majanduslikule kasutamisele, vaid kes väärtuslikku materj ali. on teadlikud metsa tarvillisusest talus. Viljandimaa põllumeeste tegevusega Ta on tõmmanud selge piiri põllu- ja ligemalt tutvudes võime leida veel palju metsamaa vahele, et asuda metsa kava­ meitsasõpru, kes oma talus on asunud kindlale majandamisele. Mõneaastase metsa korrastamisele ja metsapinna töö tagajärjel on seni peagu kasuta­ laiendamisele. Toodud näited peaksid mata seisnud jändrikke kuuski kandev andma küllaltki selge ülevaate sellest, karjamaa muudetud kuusekultuuriks ja kuivõrd metsakasvatus on suutnud teed selleks investeeritud kapital hakkab ieida taludesse, kuigi esialgu seda ei saa kandma suuri protsente. Uue metsa üldistada kõigile taludele. Metsa eest soetamise kõrval hoolitsetakse olemas­ hoolitsejate talupidajate arv kasvab aga oleva metsa seisukorra parandamise järjekindlalt ja eespool käsitletud tee­ eest. Võetakse ette harvendusraieid, et rajajad on oma eeskujuga selleks kaht­ väheväärtuslikud pajud ja valgelepad lemata palju kaasa aidanud ja metsa- aegsasti kõrvaldada, kuni need veel meestele osutanud tõsist abi. — 408 — Maanoorte õppelaagrid ja metsanduspropaganda V. Põder Metsanduspropaganda meie laiemate taludes metsa rajamine ja hooldamine rahvahulkade keskel on võrdlemisi ning oma tarviduse rahuldamiseks tai- noor. Lelle kestuseks võime «arvestada meaedade-puukoolide rajamine. Selleks vaevalt 10 aastat, niisama palju, kui saab vajalisi tööviise ja -võtteid väga on tegutsenud meie metsaühingud, era­ hästi tutvustada maanoorte Õppelaag­ metsandust edendavad organid. Aegla­ rite kaudu. selt, kuid kindla tõusuga, on metsaühin­ Maanoored on koondunud maanoor­ gud oma tööd teinud, et tõsta eramet- te ringidesse selleks, et jätkata ühiselt sandus väärilisele kohale riigimetsade õpinguid, mis koolist lahkudes katke­ kõrval, et anda metsale õigustatud koht sid, ning õppida lugu pidama ja aru taludes muude põllumajanduslike alade saama tõsisest ja ausast tööst. hulgas. Tuleb omandada varakult töökoge­ Seni on seda tööd teostatud peami­ musi, mis teevad inimesi teadlikeks, selt talu valdajate, peremeeste, keskel, sest mida suurem on kogemuste hulk, vanema põlve hulgas. See on ju ka seda kindlam on sammuda nende oma­ täiesti õigustatud ja loomulik ning nikul elus. Pole aga mitte ükskõik, pead ka nõnda edasi kestma, täienda­ kas neid kogemusi õpetab karm elu ma peame aga metsapropagiandat aja või neid omandatakse noores eas män­ nõuetele ja vaimule vastavalt. Paljud geldes. Kogemuste omandamiseks ja on omaks võtnud metsara j amise teos­ tööst lugupidamise süvendamiseks tamise vastuväitena põhimõtte, et tema omavadki suurt tähtsust õppelaagrid on juba küllalt oma elupäevil töötanud maanoortele. ja loovat korda saatnud ja et sellase .õppelaagrite mõte algatati maanoor­ töö juure ta ei asu, mida ta enese sil­ te töös 1937. aastal Saare- ja Lääne­ mad ei näe. Jia nagu enese lohutuseks maal. 1938. aastal korraldati neid juba mõteldakse ja üteldakse: eks lapsed, mitmes maakonnas ja käesoleval aastal kui niad peremeheks saavad, raja siis üle riigi, õppelaagrid olid enamikus metsa, õigus, eks nad raja! Ja nad kahepäevase kestusega ja neis toimus rajavad vahest ka, kuid mitte alati ja töö edukamaks Õppeainete käsitami­ mitte nii ruttu. Võib kesta, ja tavali­ seks enamasti väiksemate, 10—15-isi- selt ke&tabki, palju aastaid, enne kui kuliste, töörühmade viisi. Tavaliselt on nende kätte tuleb kord asuda talumaja­ neis eeldused metsa rajamise-hoolda- pidamist juhtima, ja kes teiab, ehk mõt­ mise küsimuste selgitamiseks ja tööde läbiviimiseks väga soodsad, sest laag­ levad nad siis ka juba samuti nagu isad rid korraldatakse kas suuremais talu­ praegu. des või koolimajapidamistes, kus met- Seepärast äratagem noortes, eriti saraj aniiseks vähemal või suuremal maanoortes, lugupidamist metsa vastu, määral ikkagi maad leidub. ergutagem neid tõhusaks metsaraja- Õppelaagrites on noored lõbusas mise tööks. Juhtigem neid töö juure, töömeeleolus, sest osavõtt neist sünnib mille vilja nad juba ise suurel määral vabal tahtel ja huvipuudusest töö vastu lõikavad — see töö huvitab neid ja sellastel juhtudel pole juttugi, õpitakse meeldib neile kindlasti. Meie rahva­ tööd hästi tegema ja nii Õpituna jääb tarkuse sõnad: ,,Tao rauda, mil see on see ka kauaks meele. kuum, ja Õpi, kuni oled veel noor!" on Seni on nendes õppelaagrites met­ rakendatavad ka metsarajamise töödel. sanduslikke küsimusi käsitletud vaid Kui tahame teha tagajärjekat tööd Saare- ja Harjumaal. talumetsade rajamises ja korrastami­ KäesolevaJl aastal Harjumaal kõiki­ ses, siis tuleb töö suunata noorte hulka, des maakonna piirides korraldatud maanoorte ridadesse, nii üksikisikute maanoorte õppelaagrites oli üheks õp­ kui ka maanoorte ringide kaudu. Sel­ peaineks metsandus. Kuna sellased lasteks töödeks on maanoortele kodu­ üritused on võrdlemisi uudsed, pole

409 ülearune nende töökorralduse juures kasvukohtadest, seejärele katsetasid mõne sõnaga peatuda. kõik maanoored ise samu viise ning Vastavalt õppelaagrist osavõtnute viimase osana rajati selle õppelaagri arvule toimus töö kas ühes või mitmes töö tähistamiseks väike metsakultuur, rühmas. Kõige soovitavamaks rühma kaitseistandus või elavaed, milles kõik suuruseks osutus 10—15-liikmeline tööd tehti kindla, ühtlase korrta ja koosseis. Sellaste rühmadega suudeti nõuete järgi. Kõikjal töödel peeti kinni kõige hõlpsamini ja põhjalikumalt aine­ distsipliinist, mis valitses ka rühmade käsitus läbi viia. Kühma töö kestus oli tulekul ja mineku! töökohast. 1 Vl> kuni 2 tundi. Soovitav on nende Nendel töödel asetati pearõhk töö­ kestust aga veelgi pikendada. võtete heale omandamisele ja eelkõige Laagri piirides või lähikonnas tuli tehtud vigade parandamisele ja välti­ aegsasti selgitada sobiv koht metsa- misele. Kvantitatiivne külg jäeti ta­ rajamiseks ja metsatööde demonstreeri­ gaplaanile, juhtmõtteks võttes loosungi: miseks ning õppimiseks ja sinna mu­ kui teha midagi, siis teha seda korra­ retseti tarvilised tööabinõud ja külvi- likult. ning istutamismaterjalid. Tööde asuko­ Huvi ja elevust pakkus ka puutai- haks valiti laagri tsentrumist mitte üle mede istutamine, paigutatuna põlluma­ 10 minuti tee kaugusel olev ala, mida jandusliku takistus jooksu kavva, kus töörühmade vahetuste korral võis ker­ siis juba võistluskorras hinnati õppe­ gesti leida ning kus kõik rühma liik­ laagris saadud kogemusi ja teadmisi. med said korraga töötada (siinjuures Eespool toodud read tahavad olla ei saa loomulikult märkimata jätta, et mõningaiks juhtmõtteiks metsandus- tööriistu peab tarvilisel määral kohal konsulentidele ja metsaühingute usal­ olema). õppetöö teostati kolmes osas. dusmeestele tulevaste Õppelaagrite kor­ Algul selgitati näitlikult mitmesugu­ raldamisel metsanduslike küsimuste seid vajalisi külvi- ja istutamise võtteid käsitlemiseks. Ei saa võdb-oüa kõikjal olenevalt puuliikidest ja erinevatest käsutada ainuüksi neid põhimõtteid, olukorrad tingivad ise teisi teid ja töid, kuid üks mõte ja siht jääb ikka samaks — maanoored on need, kel­ le juure tuleb esmajoones minna m e t s a p r o p a g a >n d a g a, sest maanoored võtavad selle omaks ja viivad edasi ellu. Ja selleks kõigeks on sabivam koht maanoorte õppelaager.

Pilte metsanduse rühmade tege­ vusest maanoor­ te õppelaagrites 1939. a..- ülal — Haljavas; keskel — Ravilas; all — Sakus (paremal kuusetaimede is­ tutamine võistlus­ korras)

410 Praakrite ja metsnike õppepäevad Ahjal SeMesit

JÄH1NDU

Jahipidamisest hagijatega Praegu kehtiva jahiseadusega luba- peatselt jälitatavatele metskitsedele jä­ takse hagijatega jahti pidada jäneste rele, mille tagajärjel säärane hagijas peale 1. oktoobrist kuni 1. veebruarini. murrab ja hävitab rohkesti metskitsi. Kuni 28. veebruarini 1989. a. võimal­ Eriti hõlpsasti on metskitsed kõrgema- dati jahiseaduse teostamise määruse kasvulistele hagijatele kättesaadavad § 31 alusel kasutada ka sääraseid hagi­ talvel sügava lumega või siis, kui lumi jaid, kelle turjakõrgus- on üle 45 sm. on kattunud jääkoorukesega. Ka pole Nõue madalakasvuliste hagijate koihta metskitsed talvel, kui neil värsike toidu oli tingitud peamiselt sellest, et meil hankimine on võimatu ja (nad peavad igal aastal langes hullk metskitsi kõrge- leppima söödakohtadesse asetatud hein­ kasvulliste hagijate ja segavereliste tega, nii tugevad jälitamisele vastu koerte ('hagija ja mõne teise koeraliigi pidama kui suvel või sügisel ja keva­ paaritumise tagajärg) ohvriks; madala­ del — palja maaga. Sellest tingitult kasvulised hagijad seevastu aga ei ole hakati meil üksikute jahimeeste ja sügava lume puhul metskitsedele nii koerte kasvatamisest huvitatud isikute ohtlikud kui kõrgekasvulised. Suurem poolt välismaalt hagijaid importima. osa kõrgekasvulistest hagijatest jook­ Hangiti peamiselt oxLadalakasvuMsi ha­ seb väga kiirelt ja jõuab seepärast gijaid Inglismaalt ja Šveitsist. Need

— 411 — hagijad osutusid meie jahimeestele takse muuta nii, et jahipidamisel või­ täiesti vastuvõetavaiks, eriti palja maa- maldub kasutada hagijaid turjakõrgu­ ga jahipidamisel, sest jälitatud loomad sega kuni 55 sm. Selgituseks olgu piirdusid väiksemate ja aeglasemate tähendatud, et hagijate mõõtmine toi­ tuuridega. Sügava lume puhul osutus mub püstloodis esijalgade kohalt. tegevus, eriti rabades ja soodes, sel­ Saare- ja Hiiumaal ning teistel saar­ lastele koertele aga üle jõu käivaks. tel, välja arvatud Abruka saar, kavat­ Seepärast hakkasid meie jahimeestest setakse võimaldada jahipidamist hagi­ mõned madailakasvulisi hagijaid paari- jatega nende kõrgusest hoolimata. tarna kõrgekasvulistega, mistõttu vii­ Hagijaid, kelle turjakõrgus ületab masel ajal on siginenud rohkesti pool- 55 sm, kavatsetakse lubada kasutada kõrgeid hagijaid, kellede kõrgus piir­ mandril ainult siis, kui nende kohta dud 45—55 sm. Sellased hagijad on kaitsete tulemused näitavad, et nad paljude jahimeeste poolt tunnustust metsikitsi ja sokke ei aja. Hagijate leidnud just sellepärast, et nendega katsetamised toimuksid kohalike metsa­ jahti pidades talvel sügava lume puhul ülemate poolt, kelle poole hagijaomani- dlid tagajärjed paremad kui madalat kel ses küsimuses otseselt pöörduda liiki hagijatega jahti pidades, samuti vastava määruse ilmumise järele. nad ei muutunud hädaohtlikuks mets­ Kui katsetamisel selgub, et hagijas kitsedele. Sellest tähelepanekust välja metskitse või sokku ei jälita, varus­ minnes ongi härra põllutööminister oma tatakse hagijas erimärgiga ja ta oma­ otsusega 231. jaan. 1939. a. lubanud nikule antakse tunnistus, mille järgi kasutada hagijaid, !kelle turjakõrgus ei tal on õigus katsetatud hagijaga jahti ületa 95 sm. pidada jahiseaduses ettenähtud ajal ja Ka jahiseaduse teostamise määrust korras. hagijate turjakõrguse osas 'kavatse­ J. T—o. Karujahi ootel Möödunud talvel korraldatud ülerii­ seal mitmesuguste taimedega, vaarika­ gilisel metsloomade loendamisel saadud tega, maasikatega, mustikatega, pohla­ andmeil eluneb riigi metsades 31 karu. dega, seentega jne. Ka pole nad vii­ Tegelikult on nende arv arvatavasti masel ajal tunginud kallale metsas suurem, sest möödunud talv oli metsloo­ karjatada olevatele suurematele kodu­ made loenduseks ebasoodus, mille tõttu loomadele, vaid on leppinud mõne ük­ näidatud arvu ei saa pidada küllalt siku lamba murdmisega, keda nad vana täpseks. Ka pole näidatud arvule juure harjumuse kohaselt on murdmise pai­ arvatud neid karusid, kes ühest metsa­ gast mõnikord mitmesaja meetri kau­ osast teise rändavad ja n.-n. läbikäi- gusel asetsevasse paksemasse padri­ vate metsloomade liiki kuuluvad. Vii­ kusse lohistanud ja seal sambla alla maseid registreeriti riigimetsades 24. peitnud. Igakord on aga karu kahjus­ Teatavasti elavad meil karud peamiselt tus kahjusaaja poolt kohe avastatud Alutaguse suuremais metsamassiives, ja ta puutumata tagavara asukoht kuid sügisel vilja valmimise ajal mär­ kindlaks tehtud. Kui varemalt kõneldi gati neid ka Rakvere, Nõela ja Rakke karude ülbusest, et nad päise päeva ajal ümbruses asetsevates metsades. Ka on viljapõlde sasivad, hoolimata sellest, et neid eelmisel aastal märgatud Tartu­ peremees neid kisa ja kaikaga vilja­ maal Peipsi ääre ja Järvamaal Varangu põllult püüab minema kihutada, ja nad ümbruses, kus nad viljapõlde rüüsta- isegi hoiatuseks lastud püssipaugule sid. Näib, et karud viimaseil aastail suurt tähelepanu ei pööra, siis- ei saa viljapõldudel käimisega ja vilja sasimi- märkimata jätta, et tänavu pole karud sega enam nii palju ei tegele 'kui eel- nii julged olnud. misil aastail. Nad eelistavad rohkem Märkimisväärne võilks olla vahest see, vaiksemat elu asulaist eemal asetseva­ et tänavu sügisel on Sonda metskonna tes polistes laantes ning toidavad end piires karu tunginud öösel ühe metsa-

— 412 — vahi lahtisse loomalauta, kus ta lam­ gatakse peamiselt kohalikud inimesed, mastele kallale tunginud. Ka Rakvere ajajate arv piirdub 25—30 ning karu- metskonnas on .karu kallale tunginud jahist võtab osa 15—20 kütti, siis on lambakarjale ja ühe lamba maha murd­ karu jaht seotud küllalt suurte kulu­ nud, hoolimata sellest, et karjane ja dega. Karu asukoha avastaja — metsa- koer teda selle juures segada püüdsid. ametnik — peab seepärast karukoopa Et karud kui haruldased jahiloomad leidmisel olema veendunud, et karu on jahiseaduse teostamise määrusega koopas talvitab, ja teda niikaua val­ tunnistatud kaitsealuseiks ja neile jahi vama, kui jahilised saabuvad. Kui karu pidamine on kitsendatud, -siis makse­ enne j abiliste kohalesaabumist mõnin­ takse nende poolt sünnitatud kahjud gail põhjusil oma talvitamiskohta muu­ põllupidajaile riigi poolt välja. Kahju­ dab ja valvet teostaval ametnikul korda gaa j ai tuleb karude poolt tekitatud ei lähe ta uut asukohta kindlaks teha, põllusaagi hävimisest või nende poolt on karulaskmise õiguse ostjal õigus surmatud või vigastatud kodulooma­ sissemaksetud summa tagasi saada. Kui dest kohe teatada lähimaile riigimetsa- aga jahi algul karu asukoht j abilistele teenijaile. Karude rüüste all kanna­ on katte näidatud ja karu ajamisel tanud põllusaagi väärtus kui ka karu koopast väljub ning jahilised ei suuda poolt vigastatud või surmatud koduloo­ karu katte saada, on karulaskmise õi­ made väärtus tehakse kindlaks ja kah­ guse ostjal õigus teda teatava ajani jud •maksetakse välja pärast seda, kui ka teistes metsaosades jälitada, kuid on kindlaks tehtud, et kah j utekitaj aks sellasel juhul karulaskmise loa eest on olnud karud. maksetud summa tagasimaksmisele ei Nüüd, kus vili põldudelt on korista­ kuulu, kuigi karu kätte ei saada. Karu- tud ja karud kaerapõldudel käimise on jahiga ühenduses, olevad kulud jäävad lõpetanud, ootavad kohalikud metsa- kõik karulaskmise õiguse ostja kanda. ametnikud ilmade külmenemist ja lume- Karude vähesuse tõttu on meil viimase tulekut, et siis antud korralduse koha­ 20 aasta jooksul korraldatud ainult viis selt asuda mesikäppade talvitamispai- karujahti. Karu jahtidest on meil seni kade otsimisele ja kindlakstegemisele, huvitatud olnud nii eesti kui ka saksa sest käesoleval aastal kavatsetakse ühe soost jahimehed. Karu jahte on seni karu laskmise õigus välja pakkuda. korraldanud Tallinna Jahimeeste Selts, Kui karu asukoht leitakse, toimub karu Eesti Metsaülemate ühing, A. Keller, sissepiiramine-valvamine leidja metsa- H. Wrangeli, E. Maydell ja Th. Bütt­ ametniku poolt. Kuna meil karu jaht ner. sünnib harilikult ajajatega, milleks pal- J. I—o.

Pudemeid looma- ja linnuriigist On huvitav teada, puudub teatavail saaril, muuseas ka meie et meie kodumaal leidub veel vähesel arvul Saaremaal; sügavamais kase-haavarnetsades n.-n. ,,lenda­ vat oravat", kes harilikust oravast erineb et käesoleval sajandil on Euroopas ja seega, et ta omab jalgade vahel erilise „lennu- Ameerikas arendatud välja umbes 150 täiesti naha", mille abil ta sooritab peamiselt õhtuti uut koeratõugu, mida veel eelmise sajandi ja ööseti pikki „lende" puult puule; lõpul polnud olemas. Neist on enamik mit­ mesuguste terrieride kombineeringud; et karude arv maakeral näitab kiiret vä- henemistendentsi ja umbkaudseil andmeil ar­ vatakse nende arvu kogu maailmas ainult et mägra rasvast valmistatakse häid naha- 45.000-le, peamiselt Euroopas ja Siberis; määrdeid, nahast jahitaskuid ja mütse ning pikkadest karvadest pintsleid habemeajami­ et mutt, kes kogu oma elu veedab mullas, seks; on levinud üle kogu Euroopa mandri, kuid

— 413 — et noortele metskitsedele võivad osutuda et kassikull, meie. suurim öökulliline, omab kardetavaiks vaenlasiks öökullid ja teised endast vähemate lindude seas hulga vaenlasi, suuremad kullilised; kes teda silmates alati tungivad talle kallale metsiku vihaga. Seesugused hulljulged linnud et karud enne talveunne jäämist muutu­ on kajakad, tiirud, varesed, kaarnad, hakid, vad sageli pahuraiks ja suure meelepahaga harakad, näärid, tuuletallajad j. t. Sellele murravad maha vähemaid puid ja lõhuvad asjaolule põhjeneb ka jahipidamine kassi- kände; kulliga;

et ohtlikem röövel vees on saarmas, kelle et Eestis esinevast 279 linnuliigist on läbi- murdmisinstinkti peetakse vähimalt 3 korda rändajaid või juhuslikke 69 liiki; suuremaks kui ilvese oma metsas. Veekogu­ des, kuihu ilmub saarmas, kahaneb kiiresti et Saaremaal ei esine metsiseid, kuigi neid kalade, vähkide ja vesilindude arv; omal ajal mõisnike poolt toodi sinna mand­ rilt. Naabersaarel Hiiumaal on aga seevastu et ei pea hävitama põõsastiku- ja rohu- metsiseid külluses; rikkail metsaaladel sageli esinevat vaskussi, kes pole mürgine, vaid keda tuleb pidada et toonekured harilikult ei salli meeleldi, kasulikuks, eriti viinapuuaedade ümbruses, kui nende lähemasse naabrusse asub pesitse­ kus ta tarvitab rohkesti toiduks mitmesugu­ ma mõni teine toonekurg. Õige sageli tungi­ seid kahjureid; takse uustulnukale ja selle pesale kallale ja püütakse pesast munad alla visata, et sun­ et suurte kotkaste küttimiseks on amee­ dida teist lahkuma. Seepärast on sobivam riklased võtnud tarvitusele sportlennukid, kurepesad rajada vaid sinna, kus paari kilo­ millega jälitatakse põgenevaid kotkaid seni meetri kaugusel ei leidu teisi pesi; kui avaneb võimalus tulistamiseks; et rändlindudest luiged ja haned sõiduta­ vad oma turjal üle Vahemere mudaneppe, et metshaned armastavad igas tegevuses kes vastutasuks puhastavad neid täidest; sõjaväeliselt täpset korda. Toitu otsima minnes järgib hanede seltskond korrapäraselt rivistatult oma juhile. Maapinnale laskudes et tormikajakate lennuvõime on nii suur, jääb alati mõni hanedest pidama valvet, et et nad suudavad puihkamatult õhus viibida vaenlane ei läheneks; kuni seitse ööd-päeva. Ar—mer.

H^?VVV>^/^"«^/!«>»5>^/<^^>^^tuudi metsanduse sektsiooni abijõud Aleksei Instituudi metsanduse sektsiooni abijõud Pee­ Ostrat oma diplomitööd ..Omavoliline raiu­ ter Kadaja (end. nimi Gustel) oma diplomi­ mine ja selle kohta kehtivate normide aja­ tööd „Kuuse- ja männipuidu surve tugevuse looline areng Eestis". Töö toimus Metsakor­ olenevus niiskusest". Töö toimus Metsa- ralduse Instituudi juures. kasustuse Instituudi juures. Diplomitöö ja selle Diplomitöö ja selle kaitsmine tunnistati kaitsmine tunnistati heaks. Arvestades seda heaks. Arvestades eksamite tulemusi ja dip­ ja eksamite tulemusi põllumajandusteadus­ lomitööd ning selle kaitsmist põllumajandus­ kond otsustas tunnistada P. Kadaja metsaosa­ teaduskond otsustas tunnistada A. Ostrat! konna lõpetanuks cum laude. metsaosakonna lõpetanuks cum laude.

— 414 — 21. oktoobril 1939. a. kaitses Tarvastu Diplomitöö ja selle kaitsmine tunnistati metsaülem Karl Kadak oma diplomitööd h e a k s. „Puidu ja selle tähtsamate saaduste sisse­ Töö toimus Metsakasustuse kabineti juures. vedu iseseisvuse ajastul". Muudatusi riiöimeisafeenijaie koosseisus Ametisse nimetatud: Erik M e i — Väätsa metsk. Roondi vahtk. metsavahiks 1. X 39. a. Juhan Muiste — Kabala metsaülemaks Ernst Lehtpuu — Väätsa metsk. Epo 1. X 39. a. vahtk. metsavahiks 1. X 39. a. Märt Kohv — Orajõe metsaülema ajut. Aleksander Koikson — Karjalasina kohustetäitjaks 1. XI 39. a. metsk. Kangruselja vahtk. metsavahi ajut. Valdar Põder — Sagadi metsk. katse- kohustetäitjaks 15. IX 39. a. abimetsaülema ajut. kohustetäitjaks 1. XII 39. a. Ümber paigutatud: Arnold J õ e 1 o — Voltveti metsk. II asja­ Kõnnu metsaülem Georg Janno — Püssi ajajaks 10. IX 39. a. revidentmetsaülema ajut. kohustetäitjaks 1. Johannes Karm — Narva metsk. mets­ XI 39. a. nikuks 1. X 39. a. Vastseliina abimetsaülem Paul Viidik Artur Saluvere — Vihterpalu metsk. — Riigimetsade Talituse sekretäriks (Metsa- metsnikuks 1. X 39. a. hoiukomitee tööalal) 1. XI 39. a. Artur K a 1 d v e — Kolga metsk. metsni­ Alatskivi metsaülem Paul Erik — Väätsa kuks 1. X 39. a. metsaülemaks 15. XI 39. a. Aleksander Napritson — Vigala metsk. Piirsalu metsaülem Viktor Lõoke — Alatskivi metsaülemaks 15. XI 39. a. metsnikuks 1. X 39. a. Kastre abimetsaülem Theodor Pöör — Hugo Kask — Saare metsk. metsnikuks Piirsalu metsaülema ajutiseks kohustetäitjaks 15. X 39. a. 15. XI 39. a. Arnold Matsalu — Pagari metsk. mets­ Rooküla metsaülem Evald Kasesalu — niku kohustetäitjaks 1. X 39. a. Kurista metsaülemaks 1. XI 39. a. Aleksei K u r o 1 — Kivinõmme metsk. Orajõe metsaülem Toomas Tava — Veri­ metsniku kohustetäitjaks 1. X 39. a. ora metsaülemaks 1. XI 39. a. Eduard Allas — Valga metsk. metsniku Sagadi abimetsaülem Adalbert V o h 1 i — kohustetäitjaks 1. X 39. a. Vigala metsaülema ajut. kohustetäitjaks 23. Johannes Lilliallik — Kurista metsk. X 39. a. metsniku ajut. kohustetäitjaks 1. XI 39. a. Avinurme abimetsaülem Ott Igalaan — Voldemar H e 1 j u 1 a — Anija metsk. Kõpu metsaülema ajut. kohustetäitjaks 1. metsniku ajut. kohustetäitjaks 1. XI 39. a. XI 39. a. Leopold Kihal — Triigi metsk. metsniku Püssi abimetsaülem Endel Soots — Kõn­ ajut. kohustetäitjaks 20. X 39. a. nu metsaülema ajut. kohustetäitjaks 15. XI Uko Leete — Kabala metsk. metsniku 39. a. ajut. kohustetäitjaks 1. XI 39. a. Loobu abimetsaülem Johannes Vallner Ulo Pehka — Kastre metsk. metsniku — Rooküla metsaülema ajut. kohustetäitjaks ajut. kohustetäitjaks 1. XI 39. a. 1. XI 39. a. Aleksander O i t m a a — Rakvere metsk. Sagadi abimetsaülem Nikolai Muromets Vaeküla vahtk. metsavahiks 6. X 39. a. — Halinga metsaülema ajut. kohustetäitjaks Voldemar Napritson — Vihterpalu 1. XI 39. a. metsk. Saunamäe vahtk. metsnikuks 4. X 39. a. Roosa abimetsaülem Voldemar Hurt — Voldemar Ismael — Petseri metsk. Püssi metsk. abimetsaülemaks 15. XI 39. a. Laane vahtk. metsavahi kohustetäitjaks 1. Roela abimetsaülem Karl Johannes — X 39. a. Rakvere metsk. abimetsaülemaks 1. X 39. a. Ilmar Kruus — Rooküla metsk. Kreo Mõtsu abimetsaülem Johannes Hansen vahtk. metsavahiks 1. X 39. a. — Roela metsk. abimetsaülemaks 1. X 39. a. Gustav Niinemäe — Rooküla metsk. .Rakvere abimetsaülem Rudolf Liivak Pikva vahtk. metsavahiks 1. X 39. a. — omal palvel Rakvere I järgu metsnikuks Villu Ilomäe — Purdi metsk. Vahesaare 1. X 39. a. vahtk. metsavahiks 1. X 39. a.

— 415 — Kabala abimetsaülema aj. k.-t. Viktor Purdi metsk. metsavaht Jüri Kuller­ Kruglov — Loobu metsk. abimetsaülema kupp — Permisküla metsk. metsniku ajut. ajut. kohustetäitjaks 1. XI 39. a. kohustetäitjaks 15. Xl 39. a. Kivinõmme metsk. metsnik Evald Pettäi Petseri metsk. Laane vahtk. m.-v. Elmar — Aegviidu metsk. abimetsaülema kohuste­ Anton — Audru metsk. Leetsaare vahtk. täitjaks 1. X 39. a. metsavahiks 1. X 39. a. Pagari metsk. metsnik Johannes Precbt — Mõtsu metsk. abimetsaülema kohustetäit­ Ametist vabastatud: jaks 1. X 39. a. Erastvere metsk. metsnik Ferdinand Kallo Vigala metsaülem Richard N i s s e n omal — Sagadi metsk. abimetsaülema ajut. ko­ palvel 23. X 39. a. hustetäitjaks 1. XI 39. a. Purila metsik, abimetsaülem Hans N i k 1 a- Avinurme metsk. metsnik Albert A1 a- s e n omal palvel 12. X 39. a. j a a n — Avinurme metsk. abimetsaülema Mõtsu metsk. abimetsaülema kt. Johannes ajut. kohustetäitjaks 1. XI 39. a. Preeht omal palvel 20. X 39. a. Orava metsk. metsnik Albert Riis — Valga metsk. metsnik Joh. M u i s 11 a Vastseliina metsk. abimetsaülema ajut. ko­ omal palvel 1. X 39. a. hustetäitjaks 1. XI 39. a. Käru metsk. metsnik Karl Varandi — Triigi metsk. metsnik Paul Hammer- Mõtsu metsk. abimetsaülema ajut. kohuste­ b e k k Eesti kodakondsusest lahkumise puhul 9. X 39. a. täitjaks 1. XI 39. a. Anija metsk. metsnik Oskar Putnik — Kolga metsk. metsnik Felix K r e ni s e r Purila metsk. abimetsaülema ajut. kohuste­ omal palvel 20. X 39. a. täitjaks 1. XI 39. a. Putkaste metsk. metsnik Aleksander Permisküla metsk. metsnik Aleksander Schmidt omal palvel 20. X 39. a. Murumets — Roosa metsk. abimetsaülema Rakvere metsk. Vaeküla vahtk. m.-v. Os­ ajut. kohustetäitjaks 15. XI 39. a. vald Sarapuu omal palvel ja parandamatu Kastre metsk. metsnik August Olesk •— haiguse tõttu 6. X 39. a. Erastvere metsk. metsnikuks 1. XI 39. a. Vihterpalu metsk. Saunamäe vahtk. m.-v. Kärevere metsk. jahimetsnik Karl Tava Evald Randma omal palvel 1. X 39. a. (end. Sikka) — Vaivara metsk. jahimetsni- Audru metsk. Leetsaare vahtk. m.-v. Jaan kuks 21. V 39. a. Reilson omal palvel 1. X 39. a. Sagadi metsk. m.-v. Osvald Õunap — Kolga metsk. Verisoo vahtk. m.-v. Kustav Purdi metsk. metsniku ajut. kohustetäitjaks Heilmann vahtkonna likvideerimise tõttu 1. XI 39. a. 1. XI 39. a. Valga metsk. m.-v. Oskar Võima — * Orava metsk. metsniku ajut. kohustetäit­ jaks 1. XI 39. a. Kabala abimetsaülema koht on likvideeri­ Sangaste metsk. m.-v. Valter A s k o 1 a — tud arvates 1. novembrist s. a. ja Sõmerpalu Vastseliina metsk. metsniku ajut. kohuste­ metskonna katseabimetsaülema koht on ava­ täitjaks 1. XI 39. a. tud samast ajast arvates. Pudemeid metsakasvatuse ja looduskaitse alalt On huvitav teada, mitu keskaegset linna, mis sajandite jooksul on maetud liiva alla. Osaliselt liivast välja- et metsade hävitamise tõttu viimasel aas­ kaevetud ehitused ja tornid on suurimaks takümnel on P.-Ameerika Ühendriikides * esi­ vaatamisväärsuseks turistidele; nenud kohutavad liivatuisud, mis paljudes osariikides on katnud paksu liivakorraga se­ nised asustatud õitsvad alad, põllud ja lin­ et Kalif ornias leidub mammutpuid (Sequoia), nad. Katastroofide tagajärjel on viimase 5 mille kõrgus on kuni 120 meetrit, läbimõõt aasta kestes Põlluharimiseks kõlbmatuks 8—12 meetrit ja vanus kuni 4000 aastat. muutunud «mitukümmend miljonit hektaari Austraalias kasvavad aga eukaliiptused ko­ kultuuripinda; guni üle 1)50 meetri kõrguseks. Võrdluseks olgu mainitud, et Eesti kõrgeim kirikutorn et Prantsusmaal leidub Biskaia rannikul Oleviste on „ainult" 139 meetri kõrgune;

Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda, Pikk 2. 1939 L/õimaiu on olla teadlik ja lubll metsa- või jahimees lugemata Eesii ainukest metsanduse kuukirja «Eesli Metsa»

Ilmub parimate eritead­ laste kaastööl ja tolme- tusel « Tellimishind: aastas Kr. 3.ÕO, pool­ aastas Kr. 2,.- O Riigi* metsale enljatele ühls« tellimiste puhul soo­ dustatud hinnaga •

oimetus ja talitus: TALLINN, LAI . 3Q/41, postkast Q7 Posti jooksev arve nr. 155 KUS KA VIIBITE, OLGU TEIE LAHUTA­ MATUKS KAASLASEKS «Päevaleht"

„LASTE RÕÕM" ON AINULAADNE LASTEAJAKIRI

MITMEKESIST KIRJANDUST PAKUVAD

„PA EVALE HE RAAMATUKAUPLUSED

TALLINN, S.-KARJA 23. PIKK 2