Anija Valla Arengukava 2013- 2020

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Anija Valla Arengukava 2013- 2020 ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2013- 2020 Kehra 2012 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 2 1. ÜLDANDMED ................................................................................................................................ 3 1.2 Üldiseloomustus ......................................................................................................................... 3 1.3 Elanikkond ................................................................................................................................. 4 2.ANIJA VALLA HETKEOLUKORD ................................................................................................ 6 2.1 Anija valla tugevad küljed......................................................................................................... 6 2.2 Anija valla nõrgad küljed ........................................................................................................... 6 2.3 Anija valla võimalused .............................................................................................................. 6 2.4 Ohutegurid Anija valla arengule ............................................................................................. 7 2.5 Arengueelduste kokkuvõte ......................................................................................................... 7 3. ANIJA VALLA ARENGUEESMÄRGID ........................................................................................ 7 4. ANIJA VALLA ARENGUSTRATEEGIA ....................................................................................... 8 4.1 Üldvalitsemine ........................................................................................................................... 8 4.2 Elu- ja looduskeskkond .............................................................................................................. 9 4.3 Ettevõtlus ja tööhõive ............................................................................................................... 10 4.4 Tehniline infrastruktuur ............................................................................................................ 11 4.5. Sotsiaalkeskkond ..................................................................................................................... 14 ........................................................................................................................................................... 20 6. ANIJA VALLA EELARVE STRATEEGIA ........................................................................... 20 6.1 Makromajanduslik keskkond ja eeldused ............................................................................... 20 6.2 Tulubaasi prognoos .................................................................................................................. 21 6.3 Valdkondade rahastamine......................................................................................................... 25 6.4 Finantseerimistegevus .............................................................................................................. 28 6.4 Investeerimistegevus ................................................................................................................ 31 SISSEJUHATUS Anija valla arengukava 2013- 2020 koostamise eesmärgiks on seada vallale ühtsed arenguprioriteedid, tagada jätkusuutlik areng järgneval arengukava perioodil ning valla arengukava vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Arengukava koostamisel on lähtutud Anija Vallavolikogu ja –valitsuse soovist täpsustada kehtivat arengukava ja viia see kooskõlla muutunud seadusandlusega. Arengukava käsitleb muuhulgas omavalitsuse finantsolukorda ning sisaldab eelarvestrateegiat. Arengukava koostamisel on võetud aluseks Anija valla arengukava 2012-2020. Arengukava koostamisel vaadati üle valla viimaste aastate tegevus ja hetkeolukord, sõnastati uuesti valla tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused ning täpsustati valla visioon ja missioon. Muudeti ka arengukava struktuuri, et täpsustada strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja eelnevate arengukavade täitmine tegevusvaldkondade lõikes. Strateegiliste eesmärkide täpsustamiseks korraldati juunis 2012 küsitlus ja avalik arutelu, mille tulemused on aluseks arengukava koostamisel. 1. ÜLDANDMED 1.2 Üldiseloomustus Anija vald asub Harju maakonna kagupiiril. Anija valla pindala on 520,94 km², mis moodustab 12,02 % Harjumaast ja on oma territooriumi suuruselt teine vald Harjumaal. Anija vald asub Harju maakonna kagupiiril, piirnedes Harju maakonna Kose, Raasiku, Jõelähtme, Aegviidu ja Kuusalu valla, Järva maakonna Albu valla ning Lääne-Viru maakonna Tapa vallaga. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kolm põhimaanteed: Kose-Jägala, Peningi- Jäneda ja Piibe maantee. Vallas on neli raudteejaama: Mustjõe, Lahinguvälja, Kehra ja Parila. Vallas on vallasisene linn Kehra ja 31 küla, millest suuremad on Anija, Lilli, Alavere, Ülejõe, Lehtmetsa, Kaunissaare, Pikva, Vetla, Voose, Härmakosu, Rooküla ja Looküla. Kehra linnas on selgelt eristatavad vana- ja uusasula ning Põrgupõhja ja Ülejõe asumid. Valla administratiivkeskus paikneb Kehra linnas. Valla keskusest on Tallinnasse ca 40 km. Valla haldusterritooriumist ca 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Territooriumist suhteliselt suure osa hõlmavad Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa maastikukaitsealad. Vallas on veel Anija, Niinsoni ja Maapaju looduskaitseala ja muid vaatamisväärsusi, veehoidlad (kokku 318 ha): Soodla, Kaunissaare, Raudoja ja Aavoja; jõed (neist suurimad Jägala ja Soodla), ojad ja kanalid. 1.3 Elanikkond Statistikaameti andmetel on 2012. aasta 1. jaanuari seisuga Anija valla rahvaarv 5754 inimest, neist mehi 2747 ja naisi 3007. Jooniselt 1 on näha, et rahvaarv Anija vallas on olnud viimase kümne aasta jooksul püsivas languses, sama tendents on kogu Eestis. Kui 2003. aastal oli vallas elanikke 6317 inimest, siis 2012. aastaks oli rahvastik vähenenud 563 inimese e 8,91% võrra. Joonis 1. Anija valla rahvaarv Allikas:Statistikaamet Üheks põhjuseks elanikkonna vähenemisele on Anija valla negatiivne rändesaldo, mis tähendab, et väljaränne on suurem kui sisseränne, samas on väljarände näitajad väga kõikuvad. Rändesaldo oli kõige suurem 2006. aastal –157 inimest. See tulenes suurest suremusest - 96 inimest, seoses Soome tööle minekuga võtsid inimesed end Soome rahvastikuregistris arvele - 68 inimest ning 76 inimest läks valla registrist välja nõuetekohaste dokumentide puudumise tõttu. Alates 2007. aastast rändesaldo pidevalt tõuseb. Rahvastiku jätkuv vähenemine kujutab tõsist ohtu valla jätkusuutlikusele. Positiivsena võib märkida, et valla rahvastik ei ole vananev. 2012. aastal kõige arvukamalt Anija valla elanikke vanusegrupis 20-24- eluaastat, järgmine suurem rühm elanikke on vanuses 50-54- eluaastat (joonis 2). Anija valla rahvastiku vanuselist struktuuri 1. jaanuari seisuga 2012 iseloomustab järgmine joonis. Joonis 2. Anija valla rahvastiku püramiid Allikas:Statistikaamet 2. ANIJA VALLA HETKEOLUKORD Käesolevas osas analüüsitakse valla kui terviku hetkeolukorda. Analüüsi aluseks on läbi viidud küsitlus mai- juuni 2012. Analüüs valmis Anija vallavalitsuse ja Tartu Ülikooli magistrandi Mari- Liis Nikopensius koostöös. 2.1 Anija valla tugevad küljed 2.1. 1 Soodne asukoht ja head ühendusvõimalused Tallinnaga (raudtee, põhimaanteede lähedus); 2.1.2 Soodsad tingimused tööstuse arenguks (raudtee mahasõidud, vaba territoorium jms); 2.1.3 Heade eeldustega põllumajanduspiirkond, maapiirkondade asustuse säilimine; 2.1.4 Looduslik potentsiaal (metsad, Kõrvemaa, Jägala jõgi jne); 2.1.5 Üldplaneeringu alusel piisavalt maad elamuehituseks; 2.1.6 Turvaline elukeskkond (kuritegevust vähe); 2.1.7 Külakeskuste arengu hoogustumine; 2.1.8 Spordikeskus Kehras ja traditsiooniliste spordialade populaarsus (Spordiklubi Kehra Käsipall); 2.1.9 Arenenud sotsiaalhoolekande süsteem; 2.1.10 Tugev haridusvõrgustik vallas (lastaiad, põhikool, gümnaasium, huvikool); 2.1.11 Soodsad kinnisvara hinnad; 2.1.12 Keelekümblus koolis. 2.2 Anija valla nõrgad küljed 2.2.1 Kehra tselluloosi- ja paberivabrikust lähtuvad elu- ja keskkonnamõjud ja sellest tulenev negatiivne maine; 2.2.2 Keskusest kaugemale liikumise ja valla territooriumil sõiduks ühistranspordiprobleemid, kogumisliinide vähesus rongiliikluse kasutamiseks; 2.2.3 Nõrk ettevõtlus ja ettevõtjate koostöö, nõrk kvalifitseeritud tööjõu tõmme valda; 2.2.4 Vähe turismivaldkonna ettevõtlust arvestades valla looduslikke võimalusi; 2.2.5 Madal palgatase võrreldes Tallinna ja selle lähiümbrusega; 2.2.6 Kehra Gümnaasiumi nõrk maine. 2.3 Anija valla võimalused 2.3.1 Välisfinantseeringute võimaluste kasutamine; 2.3.2 Inimeste mobiilsuse suurenemine, väärtushinnangute muutumine (säästev areng, looduslik mitmekesisus, keskkonna puhtus); 2.3.3 Vabaühenduste initsiatiiv ja panus elukeskkonna parandamiseks; 2.3.4 Ettevõtjate arendused uue elu- ja töökeskkonna loomiseks; 2.3.5 Kehra Gümnaasiumi innovaatiline arendamine; 2.3.6 Rahvastiku sissevool; 2.3.7 Tihedam ühistranspordiühendus; 2.3.8 Parem maine. 6 2.4 Ohutegurid Anija valla arengule 2.4.1 Tööealise elanikkonna vähenemine ja selle mõju valla tulubaasile; 2.4.2 Elamuehituse uusarenduste mitte realiseerumine; 2.4.3 Riigi regionaalpoliitika mõju valla arengule; 2.4.4 Kehra Gümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgemine;
Recommended publications
  • Kinnitatud Anija Vallavolikogu
    Kinnitatud Anija Vallavolikogu Anija valla kohalike teede nimekiri TEE NR TEENIMI ALGUS LÕPP PIKKUS (m) 1400001 Pillapalu-Aegviidu tee 0 4315 4315 1400002 Pihlaka tee 0 1545 1545 1400003 Tuipalu tee 0 590 590 1400004 Paenurme tee 0 2787 2787 1400005 Vainu tee 0 510 510 1400006 Raadiku tee 0 1980 1980 1400007 Kukevälja tee 0 1495 1495 1400008 Remmelgamaa tee 0 495 495 1400009 Parila-Salumäe tee 0 4532 4532 1400010 Lilli keskuse tee 0 1159 1159 1400011 Vorbi tee 0 2390 2390 1400012 Sihiotsa tee 0 495 495 1400013 Raudoja-Kosu tee 0 3622 3622 1400014 Partsaare tee 0 4055 4055 1400015 Lasteaia tee 0 163 163 1400016 Saaremäe tee 0 725 725 1400017 Pihlaka tee 0 883 883 1400018 Paasiku-Lauristo tee 0 3700 3700 1400019 Nopa tee 0 2070 2070 1400020 Kuusemäe tee 0 2336 2336 1400021 Mahla tee 0 1290 1290 1400022 Pimbergi tee 0 1568 1568 1400023 Albei tee 0 292 292 1400024 Kaikvõhma tee 0 2830 2830 1400025 Püümetsa tee 0 837 837 1400026 Laasu tee 0 3447 3447 1400027 Pikamardi tee 0 458 458 1400028 Jäägi tee 0 938 938 1400029 Niidipõllu-Härmakosu tee 0 1670 1670 1400030 Mõisaaseme-Liivaku tee 0 931 931 1400031 Läti-Naerismäe tee 0 1245 1245 1400032 Voose-Saia tee 0 1130 1130 1400033 Nirgu tee 0 2395 2395 1400034 Voose-Paluküla tee 0 1930 1930 1400035 Männituka tee 0 1685 1685 1400036 Voose farmi tee 0 650 650 1400037 Soo-otsa-Mõisaaseme tee 0 2237 2237 1400038 Rooküla-Nõmbra tee 0 1990 1990 1400039 Kiviloo küla tee 0 335 335 1400040 Lükati tee 0 2400 2400 1400041 Rooküla vana tee 0 1250 1250 1400042 Erisilla tee 0 685 685 1400043 Kiviloo-Nõmbra tee
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Anija Valla Arengukava 2014- 2024
    ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2014- 2024 Kehra 2015 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 1. ÜLDANDMED ............................................................................................................................ 4 1.1. Üldiseloomustus ............................................................................................................................ 4 1.2. Rahvastik ................................................................................................................................... 5 1.3. Kehra kui tõmbekeskus ............................................................................................................. 8 2. ANIJA VALLA HETKEOLUKORD ......................................................................................... 10 2.1. Anija valla tugevused .............................................................................................................. 10 2.2. Anija valla nõrkused................................................................................................................ 10 2.3. Anija valla võimalused ............................................................................................................ 10 2.4. Ohutegurid Anija valla arengule ............................................................................................. 10 2.5. Arengueelduste kokkuvõte .....................................................................................................
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Anija Valla Arengukava 2014- 2020
    ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2014- 2020 Kehra 2013 1 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 1. ÜLDANDMED ............................................................................................................................ 4 1.1. Üldiseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.2. Elanikkond ................................................................................................................................ 4 2. ANIJA VALLA HETKEOLUKORD ........................................................................................... 6 2.1. Valla tugevad küljed .................................................................................................................. 6 2.2. Valla nõrgad küljed ................................................................................................................... 6 2.3. Valla võimalused ...................................................................................................................... 6 2.4. Ohutegurid valla arengule ...................................................................................................... 7 2.5. Arengueelduste kokkuvõte .......................................................................................................
    [Show full text]
  • Anija Valla Üldplaneering Seletuskiri
    ANIJA VALLAVALITSUS ANIJA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 TARTU Tel 7409 800, faks 7409 801 [email protected] www.hendrikson.ee Kehra-Tartu 2004/2008 Anija valla üldplaneering 3 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 5 2 ANIJA VALLA MAAKASUTUSTINGIMUSED ........................................................................ 6 2.1 DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAD .............................................................................. 6 2.2 SÄILITAMISELE KUULUVATE LOODUSVÄÄRTUSLIKE MAASTIKE JA KOOSLUSTE KASUTUSTINGIMUSED ............................................................................................................................ 8 2.3 LIIKLUSSKEEM JA TEEDEVÕRK ................................................................................................ 12 2.4 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ................................................................................................. 13 2.4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................ 14 2.4.2 Elektrivarustus/tänavavalgustus ..................................................................................... 15 2.4.3 Sidevõrgud ...................................................................................................................... 16 2.4.4 Maavarad.......................................................................................................................
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • K6 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    K6 buss sõiduplaan & liini kaart K6 -Kose Vaata Veebilehe Režiimis K6 buss liinil (-Kose) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) -Kose: 7:05 (2) Kehra: 13:05 - 18:50 (3) Kose: 7:50 - 20:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim K6 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine K6 buss saabub. Suund: -Kose K6 buss sõiduplaan 27 peatust -Kose marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Kehra Raudteejaam Raudtee, Kehra kolmapäev Ei sõida Kehra neljapäev Ei sõida 2b Kose Maantee, Kehra reede Ei sõida Sõpruse Väljak laupäev 7:05 Kose mnt, Kehra pühapäev Ei sõida Lehtmetsa Kaunissaare Palmimäe K6 buss info Suund: -Kose Raastu Peatust: 27 Reisi kestus: 58 min Pikva Liini kokkuvõte: Kehra Raudteejaam, Kehra, Sõpruse Väljak, Lehtmetsa, Kaunissaare, Palmimäe, Raastu, Mesila Pikva, Mesila, Alavere, Uuearu, Soo-Otsa, Paluküla, Vetla, Voose, Vetla, Paluküla, Soo-Otsa, Uuearu, Alavere Alavere, Perila Tee, Lendermaa, Palvere Tee, Viskla, Pikavere Tee, Ahisilla, Kose 2 4 Kose Maantee, Estonia Uuearu Soo-Otsa Paluküla Vetla Voose Vetla Paluküla Soo-Otsa Uuearu Alavere 4 Kose mnt, Estonia Perila Tee Kose — Jägala, Estonia Lendermaa Palvere Tee Viskla Pikavere Tee Ahisilla 2 Kevade Tänav, Estonia Kose 2 Kose tee, Kose Suund: Kehra K6 buss sõiduplaan 17 peatust Kehra marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Kose 2 Kose tee, Kose kolmapäev Ei sõida Ahisilla neljapäev Ei sõida Pikavere Tee reede Ei sõida laupäev 6:25 - 18:50 Viskla pühapäev 13:05 - 18:50 Palvere
    [Show full text]
  • 24Th to 27Th of August
    Lithuania – Latvia – Estonia – Finland 24th to 27th of August Technical Guide www.balticchaintour.com SPONSORS Main sponsors STAGES PROGRAM: 24.–27.08.2017 LITHUANIA 24.08. I stage - Distance 161 km Main Parnters Vilnius - Panevezys Start at 10:00 Transfer from Panevezys (LIT) to Jelgava (LAT ) approx. 140 km Sinu teejuht kütusemaailmas LATVIA 25.08. II stage - Distance 170 km Jelgava – Sigulda Start at 12:00 Transfer from Sigulda (LAT) to Tartu (EST) approx. 200 km ESTONIA 26.08. III stage - Distance 220 km Tartu – Tallinn Start at 11:00 Hotel is approx 200 m from the finish area and Harbor is about 4-5 km from the Hotel Supporters FINLAND 27.08. IV stage - Distance 160 km KUREMAA Helsinki - Porvoo - Helsinki Start at 10:30 Rohelise värvi CMYK kood: 100/0/100/0 Festive start from Harbor (to technical start approx 10 km) 3 TOUR MANAGEMENT RACE REGULATIONS Organizers ORGANIZATION Race Director Allar Tõnissaar +372 50 14 427 [email protected] The stage race „Baltic Chain Tour 2017” is organized according to UCI Cycling Regulations (CR) for Race Secretary Kaja Malts +372 50 14 427 [email protected] the category Men Elite and U23 (UCI class 2.2.) from 23th to 27th August 2017. The race consists of Radio Tour Mihkel Nanits +372 55 689 622 4 stages. Homepage Raul Aarma +372 52 92 391 [email protected] PR Minna Uusivirta +358 405 939 195 [email protected] PARTICIPATION Radio Tour Transmitters Priit Piilberg +372 561 51 494 The Baltic Chain Tour 2017 is open to UCI continental teams, national teams, regional teams and In Lithuania club teams.
    [Show full text]
  • Anija Valla Rahulolu-Uuring 2020
    ANIJA VALLA RAHULOLU-UURING Juuni-juuli 2020 Sisukord UURINGU TAUST ..... 3 VALLA ÜLDINE KUVAND ..... 7 VALLAELANIKE IDENTITEET JA SEOTUS ANIJA VALLAGA ..... 14 HINNANGUD ELUOLULE JA PAKUTAVATELE TEENUSTELE ..... 21 KASUTATAVAD INFOALLIKAD JA SUHTLUS VALLAAMETNIKEGA ..... 31 KOKKUVÕTE ..... 37 Uuringu taust Eesmärk Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade elanike hinnangutest oma koduvallale ning selgitada välja, kuivõrd on elanike hinnangud muutunud võrreldes 2017. aastal läbiviidud analoogse uuringuga. Sihtgrupp 18+ aastased Anija valla registreeritud elanikud Meetod Küsitlus viidi läbi veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil – veebis küsitleti peamiselt elanikke vanuses 18– 59 aastat; telefoniintervjuud viidi läbi eelkõige vanemate, üle 60-aastaste elanikega, keda on e-kirja teel keerukam tabada. Vastajate kontaktid saadi rahvastikuregistrist. Valim Käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad Anija valla elanikkonnale, seetõttu lähtuti valimi koostamisel Anija valla elanikkonna tegelikust struktuurist. Küsitlusuuringu üldkogumi moodustavad kõik Anija valla alalised elanikud vanuses 18 ja enam eluaastat, üldkogumi suurus 31.05.2020 seisuga on 5010 inimest. Maksimaalse valimivea suurus 95-protsendilisel usaldusnivool jääb 4,7% piiridesse. Sotsiaal-demograafiliste tunnuste mudeli koostamisel on kasutatud rahvastikustatistika andmeid seisuga 31.05.2020. Võrreldes eelmise uuringuga, on käesolevas uuringus kajastatud ka Aegviidu elanike arvamused, kuivõrd Aegviidu liitus omavalitsuste haldusreformi käigus Anija vallaga 2017. aasta
    [Show full text]
  • Ida-Harju Turismiobjektide Ja
    IDA-HARJUMAA TURISMIOBJEKTIDE JA -MARSRUUTIDE VÄLJAARENDAMISE KAVA 2009 PARTNERID Aegviidu vald Anija vald Jõelähtme vald Kadrina vald Kiili vald Kose vald Kõue vald Kuusalu vald Loksa linn Maardu linn Raasiku vald Rae vald Viimsi vald SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 2 2. METOODIKA JA PROJEKTI KÄIK ................................................................................ 4 3. PIIRKONNA ÜLEVAADE ............................................................................................... 6 3.1. Loodus ......................................................................................................................... 6 3.2. Kultuurilugu ................................................................................................................ 7 4. TEEMAMARSRUUDID ................................................................................................... 9 4.1. Üldmarsruudid ............................................................................................................. 9 4.1.1 Üldmarsruut I ......................................................................................................... 9 4.1.2 Üldmarsruut II ..................................................................................................... 12 4.2. Loodusmarsruudid ..................................................................................................... 13 4.2.1 Loodusmarsruut I ................................................................................................
    [Show full text]