ANIJA VALLAVALITSUS

ANIJA VALLA ÜLDPLANEERING

SELETUSKIRI

Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 TARTU Tel 7409 800, faks 7409 801 [email protected] www.hendrikson.ee

Kehra-Tartu 2004/2008

Anija valla üldplaneering 3

Sisukord

1 SISSEJUHATUS ...... 5 2 ANIJA VALLA MAAKASUTUSTINGIMUSED ...... 6 2.1 DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAD ...... 6 2.2 SÄILITAMISELE KUULUVATE LOODUSVÄÄRTUSLIKE MAASTIKE JA KOOSLUSTE KASUTUSTINGIMUSED ...... 8 2.3 LIIKLUSSKEEM JA TEEDEVÕRK ...... 12 2.4 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ...... 13 2.4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ...... 14 2.4.2 Elektrivarustus/tänavavalgustus ...... 15 2.4.3 Sidevõrgud ...... 16 2.4.4 Maavarad...... 16 2.4.5 Paiksete saasteallikate sanitaarkaitsealad ...... 17 2.4.6 Riigikaitselise otstarbega kaitseväe keskpolügooni kaudtulerelvade laskepositsioonide rajamine 17 3 PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ...... 18 4 ÜLEVAADE ÜLDPLANEERINGUST MAAKASUTUSE JUHTFUNKTSIOONIDE KAUPA ...... 20 4.1 LINNAKESKUS ...... 20 4.2 ÄRI - JA BÜROOHOONE MAA (B) ...... 21 4.3 ÜLDKASUTATAVA HOONE MAA (AA) ...... 22 4.4 VÄIKEELAMU MAA (EV) ...... 23 4.4.1 Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks traditsiooniliste külamiljöö ja maastikega aladel ...... 27 4.5 KORTERELAMU MAA (EK)...... 28 4.6 LIIKLUSMAA (LT) JA LIIKLUST KORRALDAVA JA TEENINDAVA EHITISE MAA (LE) ...... 30 4.7 TEHNOEHITISE MAA (OT) ...... 33 4.8 MÄETÖÖSTUSMAA (TM) ...... 33 4.9 TOOTMISMAA (TT) ...... 34 4.10 PUHKE - JA VIRGESTUSMAA (PP) ...... 37 4.11 SUPELRANNA MAA (PR) JA SUPLUSKOHAD ...... 38 4.12 HALJASALA JA PARKMETSA MAA (HP), LOODUSLIK HALJASMAA (HL) ...... 39 4.13 VEEALA (V) ...... 40 4.14 PÕLLU - JA METSAMAA (MP JA MM) ...... 40 5 ANIJA VALLA ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE ...... 44 5.1 ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ...... 44 5.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGU „A SUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ROHEVÕRGUSTIKU ” TÄPSUSTAMINE ...... 44 5.3 MAADE MUNITSIPALISEERIMINE ...... 44 5.4 DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMISE VAJADUS ...... 44 5.5 MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS ...... 45 5.6 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDEST TULENEVAD LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIREVAJADUS ...... 45 LISA 1 SANITAARKAITSEVÖÖNDID ...... 47 LISA 2 KAUDTULERELVADE LASKEPOSITSIOONID ...... 49

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 4 Anija valla üldplaneering

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 5

1 Sissejuhatus

Anija valla üldplaneeringu koostamine algas olemasoleva olukorra kohta andmete kogumisest ning algandmetele tuginedes olemasoleva olukorra analüüsist koos valla arengukava koostamisega. Arengukava koostamise protsessis töötati laiapõhjalise huvigruppide koostöös välja valla soovitud tulevikuvisioon, arengustrateegia ning pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste kogum ning omakorda neile tuginedes üldplaneeringu raames üldised maakasutusstrateegiad.

Üldplaneeringuga tutvumise ning kasutamise hõlbustamiseks on planeering jaotatud kolmeks köiteks. Olemasoleva olukorra analüüs on teostatud valla arengukava köites.

Esimene üldplaneeringu köide pealkirjaga „Anija valla üldplaneering. Maakasutusstrateegiad. Nende kujunemise põhimõtted ja maakasutuspiirangud” on sisuliselt üldplaneeringu protsessi seletuskiri, mis kajastab protsessi käigus läbiviidud seminare, koosolekuid, nendes kasutatud meetodeid ning nende tulemusi.

Teine, käesolev köide „Anija valla üldplaneering. Seletuskiri” on planeeringulahenduse tekstiline osa, mis täiendab planeeringulahenduse kaarti ning sisaldab maakasutus- ning ehitustingimusi. Üldplaneeringu seletuskiri koos planeeringukaartidega on planeeringudokument, mis kehtestatakse õigusaktina.

Lisade köide „Anija valla üldplaneering. Lisad” sisaldab planeeringu juriidilise menetlusprotsessi kronoloogiat, mis koosneb planeeringu passist ning protsessi dokumentatsioonist.

Planeeringu kaardimaterjal Kaardimaterjali aluskaardina on kasutatud Eesti põhikaarti täpsusega 1:10 000. Lisaks on üldplaneeringu käigus kogutud ja läbi analüüsitud infokihte ja materjale erinevatest allikatest. Planeeringu kaardimaterjali tuleb kasutada vaid vastavalt mõõtkavale üldises täpsusastmes. Üldplaneeringu seletuskirja ja planeeringu ettepaneku tervikdokumendi osadena kuulub töösse 6 planeeringukaarti: → Anija valla maakasutuskaart 1 : 25 000 → Kehra linna maakasutuskaart 1 : 10 000 → Kehra linna kanalisatsioon 1 : 10 000 → Kehra linna veevarustus 1 : 10 000 → Kehra linna elektri- ja soojavarustus 1 : 10 000

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 6 Anija valla üldplaneering

2 Anija valla maakasutustingimused

2.1 Detailplaneeringu kohustusega alad

Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid (§ 8 lg 7).

Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.

Vastavalt planeerimisseaduse § 8 l 7 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Juhul, kui detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekuid, tuleb see esitada enne vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut kooskõlastamiseks maavanemale (§ 17 lg 2).

Tihasustusalaks loetakse käesoleva planeeringuga üle kolmest elamust koos nende juurde kuuluvate kõrvalhoonetega koosnevat elamutegruppi. Detailplaneeringu koostamise kohustus rakendub 4. elamu ehitamisest.

Detailplaneeringu kohustusega alad ning juhud, millal tuleb omavalitsusel kaaluda detailplaneeringu algatamist on toodud allpool:

1 Maareformi seaduse § 7 lg 4 alusel määratakse Anija vallas tiheasustusaladena territooriumid: → Kehra linn administratiivpiirides ning alad, mis ulatuvad Kehra, Salumetsa, Lehtmetsa, Kaunissaare ja Ülejõe külades; → Voose külas; → Alavere, osaliselt ka Uuearu külas; → Lilli, osaliselt ka Soodla külas; → Anija külas.

Reoveekogumisalad on kantud helesinise katkendjoonega maakasutuskaardile.

2 Detailplaneeringu kohustusega - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonnad (reoveekogumisalad) ning Looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusalad Detailplaneeringu kohustusega aladena määratakse käesoleva planeeringuga järgmised Kehra linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavas ning käesolevas üldplaneeringus renoveerimiseks ja väljaarendamiseks määratud alad lisaks Kehra linnale: → Kehra külas; → Ülejõe külas; → Lehtmetsa külas; → Kaunissaare külas;

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 7

→ Salumetsa külas; → Alavere, osaliselt ka Uuearu külas; → Anija külas; → Härmakosu külas; → Lilli ja Soodla külas; → Voose külas; → Kaunissaare, osaliselt ka Pikva külas; → Arava külas; → Pikva külas; → Paasiku külas.

Reoveekogumisalad ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusalad mis ei kattu maareformis seaduse leppemärgiga on kantud tumesinise katkendjoonega maakasutuskaardile.

3 Detailplaneeringu kohustusega alad tulenevalt avalikust huvist väljaspool Kehra linna: → Kõik arendatavad ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alad; → Kõik arendatavad tootmismaa juhtfunktsiooniga maa-alad; → Tiheasustuse põhimõttel arendatavad elamumaad – reoveekogumisaladeks määratud elamualad; → Ühepereelamute, aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100 m. → Kõik arendatavad puhke- ja virgestusmaa funktsiooniga alad (välja arvatud küla- ja kiigepaltside ning puhke- ja matkaradade kavandamisel, kui ei kavandata suuremahulisi ehitisi).

4 Piiranguvöönd Piiranguvöönd Looduskaitseseaduse tähenduses on tervikuna detailplaneeringu kohustusega ala, kuna rannal ja kaldal asuvad väärtuslikud liigirikkad biotoobid, kus eksisteerib suur avalik huvi ja mille kasutamine peab toimuma võimalikult säästlikult, et oleks tagatud maastike väärtuste säilitamine ja laiapõhjaline huvide kaitse. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Sinine võrgustik on määratud maakonna teemaplaneeringuga ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” rohelise võrgustiku täiendus. Üldplaneeringuga on sinist võrgustikku täpsustatud – selleks on määratud veekogude kalda ulatus, v.a. Aavojal, Jägala jõel ja Kaunissaare veehoidlal Kehra, Ülejõe, Lehtmetsa ja Kaunissaare külades ning vallasiseses linnas Kehras tihehoonestusaladel, kus sinivõrgustiku ulatuseks on nimetatud veekogude ehituskeeluvöönd. Sinise võrgustiku alal kehtib detailplaneeringu kohustus.

Piiranguvöönd on kantud helesinise peene katkendjoonega maakasutuskaardile.

5 Väärtusliku kultuuri-, maastiku- ja külamiljööga detailplaneeringu kohustusega alad

Detailplaneering tuleb koostada juhul kui nimetatud aladel soovitakse: → Tegeleda arendustegevusega vastavalt punktis 2.1. 3 loetletud tegevustele;

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 8 Anija valla üldplaneering

→ Rajada ühele kinnistule rohkem kui üks ühepere elamu koos sinna juurde kuuluvate elamut teenindavate abihoonetega.

Üldplaneeringuga määratud: Miljööväärtuslikud alad: → Aavere külas; → Soodla külas; → Kehra linnas; → Pikva küla keskus; → Mustjõe külas; → Voose külas.

Maakonna teemaplaneeringuga ”Asustust ja Maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud: Väärtuslikud maastikud (koos nr-ga) → 26 - Põhja-Kõrvemaa; → 27 – Soodla; → 28 - Aegviidu-Nelijärve; → 29 – Voose.

Traditsioonilise maastikumustriga alad: → Salumäe külas; → Parila külas; → Lükati külas.

Traditsioonilise asustusstruktuuriga alad: → Lükati külas; → Parila külas; → Parila ja Linnakse külas.

Väärtusliku kultuuri-, maastiku- ja külamiljööga detailplaneeringu kohustusega alade arendamistingimused ja –põhimõtted, mis lisanduvad detailplaneeringu kohustusele, on toodud punktis 4.4.1 Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks traditsiooniliste külamiljöö ja maastikega aladel.

Miljööväärtuslikud alad on kantud rohelise, väärtuslikud maastikud oranži, traditsioonilise maastikumustriga alad kollakasrohelise ja traditsioonilise asustusstruktuuriga alad lilla katkendjoonega maakasutuskaardile.

2.2 Säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja koosluste kasutustingimused

Säästva arengu seaduse § 9 Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine lg 2 ütleb, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamise üks põhialuseid on eritüübiliste ökosüsteemide ja maastike säilitamine ning süsteemi loomine looduslikest ja poollooduslikest kooslustest asustuse ja majandustegevuse mõju tasakaalustamiseks ning kompenseerimiseks. Anija valla keskkonna arendamise üks strateegilisi põhimõtteid on säilitada olemasolev väärtuslik keskkond, tagada looduse bioloogiline mitmekesisus, kaitsta poollooduslikke kooslusi, märgalasid ja vääriselupaiku.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 9

Säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja koosluste ehk väärtuslike rohealade hulka loetakse käesoleva planeeringu järgselt järgmised alad:

→ Kaitsealad, kaitsealused looduse üksikobjektid, kaitsealused pargid, kaitsealuste liikide elu- ja kasvukohad:

Planeeringualale jääb viis kaitseala: → Anija looduskaitseala; → Niinsoni looduskaitseala; → Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala; → Kõrvemaa maastikukaitseala (välispiir ja vööndid täpsustamisel); → Maapaju looduskaitseala.

Viis kaitsealust parki: → Anija mõisakompleks ja park; → Alavere park; → Matsi dendraarium; → Pikva park.

Seitse looduskaitsealust üksikobjekti: → Gabrieli poolsaar (Soodla küla), kaitsevöönd 50 m; → Lilli rändrahn (Lilli küla), kaitsevöönd 5 m; → Ülejõe ussikuusk e. Kehra ussikuusk (Ülejõe küla), kaitsevöönd 50 m; → Kruusiaugu kivid (2) (Pikva küla), kaitsevöönd 10 m; → Ülejõe rändrahnud (2) (Vetla küla, Vetla mk.kv.11), kaitsevöönd 10 m; → Tagasauna mänd (Paunküla-Vetla tee ääres), kaitsevöönd 50 m; → Nirgu rändrahn (Voose küla), kaitsevöönd 10 m.

Vastavalt Keskkonnaministri 13.01.2005. aasta Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine määrusele asub Anija vallas: → Jõevärava püsielupaik, Vetla külas; → Kõrve, Vikipalu külas; → Maapaju püsielupaik, Vikipalu külas; → Niinsoni püsielupaik, Vikipalu ja Pillapalu külas → Pikva püsielupaik, Mustjõe ja Pikva külas; → Rohusaare II püsielupaik, Pillapalu külas; → Vikipalu püsielupaik, Vikipalu külas.

Vastavalt Keskkonnaministri 3.07.2006. aasta määrusele nr 43 Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri asub vallas: → Anija-69 elupaik, Vikipalu külas.

Vastavalt Keskkonnaministri 1.03.2006.aasta määrusele nr 17 Eesti soojumika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri asub vallas: → Parila püsielupaik, Parila külas.

Vastavalt Keskkonaministri 14.septembri 2005.aasta määrusele nr 61 Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri asub Anija vallas: → soohiilaka ja kollase kiviriku Aegviidu püsielupaik Pillapalu külas.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 10 Anija valla üldplaneering

Lisaks Keskkonnaministri määrusega moodustatud püsielupaikadele asub Anija vallas kaitsealuse loomaliigi elupaiku mis ei ole püsielupaikadena määratletud, nimetatud elupaigad on toodud maakasutuskaardil.

Kaitsealuste ja väärtuslike looma- ja taimeliikide elu- ja kasvukohad: Planeeringualale jäävad mitmete kaitsealuste ja väärtuslike (pole Looduskaitseseaduse järgse kaitse all, kuid kuuluvad Punasesse Raamatusse või on kaitse all vastavalt Euroopa Liidu direktiividele) looma- ja taimeliikide elu- ja kasvukohad. Liikide kaitse tagamiseks ei ole kaardile kantud täpsemat infot liikide ja kaitsekategooriate kohta, kõik elu- ja kasvukohad on märgistatud rohelise diagonaalse ruudustikuga.

Kaitsealuste objektide ja liikide kasutamist reguleerivad kaitsealade kaitse-eeskirjad, kaitsekorralduskavad ja/või muud seadused (Looduskaitseseadus) ja määrused, millega määratakse koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmise erinõuded ja kasutustingimused.

→ Vääriselupaigad ja potentsiaalsed vääriselupaigad o Säilitamis- ja kasutustingimused: Vääriselupaikade kaitse korraldamise ja kasutamise tingimused ja korra määrab Metsaseaduse § 23 Vääriselupaik ja selle majandamine . Vääriselupaik on Metsaseaduse tähenduses kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab keskkonnaminister määrusega (4.jaanuari 2007.a määrusega nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend ), mis toob vääriselupaikadena välja metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigad (nt. loo-, nõmme-, palu-, laanemetsad jne) ja maastikuelementidega seotud vääriselupaigad (nt. looduslike veekogude kaldanõlvad, veekoguäärsed madalikud ja lammid, teised veest mõjutatud alad, väikesed märgalasaared, järsakud, põlendikud, puisrohumaad, sarapikud, üksikud suured puud, pargid).

Riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri käskkirja kohaselt. Vääriselupaiga kaitse eraõiguslikule isikule ja omavalitsusele kuuluvas metsas toimub Erametsakeskuse ja metsaomaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepinguga määratakse metsaomaniku kohustused vääriselupaiga kaitsel ning riigipoolsed kohustused vääriselupaiga kaitsele kaasaaitamisel, samuti bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest ja lepingust tulenevate metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjude hüvitamiseks või täiendavate kulude tasumiseks.

Vääriselupaigad on kantud violetse ja potentsiaalsed vääriselupaigad helesinise ruudustikuga maakasutuskaardile.

→ Poollooduslikud kooslused

Poollooduslikud kooslused on inimmõjul karjatamise ja niitmise tõttu tekkinud kooslused, milleks käesoleva planeeringuga loetakse puisniitu, puiskarjamaid, rannaniitu, lamminiitu, soostunud niitu, sooniitu, loopealseid, kadastikke, nõmme ja aruniitu. Poollooduslike koosluste säilitamiseks ja kaitseks on välja töötatud antud koosluste säilitamise meede: alates 2007. aastast maksab PRIA (Maaelu arengukava raames) poolloodusliku koosluse hooldamise

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 11

toetust, mille taoltemisega kaasneb 5-aastane täitmiskohustus. Toetuse nõuete ja tingimuste kohta vt http://www.pria.ee/riiklikud_toetused/2007._aasta_toetused/poolloodusliku_k oosl/ ).

Poollooduslikud kooslused on kantud maakasutuskaardile.

→ Roheline võrgustik Roheline võrgustik on määratud Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Tabel 1. Rohevõrgustiku hierarhia tasandid ja üldised vormimõõtmelised kriteeriumid Tasand Tugiala Ribastruktuuride Indeks 1 Eesti 2010 läbimõõt läbimõõt tasand Riigi 25… 10…20 km T6 (K6) Rahvusvaheline 50 km tasand Piirkondlik 5…25 2…10 km T7;T8;T9 Riigi tasand km (K7; K8; K9) Kohalik 1…5km 300…2000m T10 Mikrotasand (K10)

Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. Tugialadel ja koridoridel väljaspool rohelise vööndi piiri võib arendada tavapärast rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust. Metsakategooria rohelises võrgustikus on üldjuhul tulundusmets. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Väga oluline on ka tuumalade äärealade säilitamine – need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis jäävad tuumalast välja. Arendustegevuste puhul, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb detailplaneeringu käigus ning keskkonnamõju hindamisel tähelepanu pöörata rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade funktsioneerimisele. Kehra linnale on linna rohevõrgustiku olemasolu ja selle säilitamine üheks olulisemaks põhimõtteks. Rohevõrgustiku vähendamine ei ole lubatud ning peab jääma maksimaalselt avalikku kasutusse. Rohevõrgustikku täiendab sinine võrgustik vetevõrgu kallaste ulatuses iga veekogu piiranguvööndi laiuselt, kus kehtib detailplaneeringu kohustus ning maakonna teemaplaneeringuga sätestatud kasutustingimused.

Roheline võrgustik on kantud kollakasrohelise ja tumerohelise piirjoonega ning kollakasrohelise ruudustikuga maakasutuskaardile. Rohevõrgustiku osa on ka veekogude piiranguvöönd (kantud kaardile helesinise peene katkendjoonega).

Lähtudes rohevõrgustiku säilitamise soovist ning maakonnaplaneeringus toodud soovitustest on rohevõrgustiku aladel elutegevuse reguleerimiseks kehtestatud mõningad täiendavad vallapoolsed

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 12 Anija valla üldplaneering

erinõuded detailplaneeringute ja keskkonnamõju hindamise kohustuse näol. Vt. pt. 4 Ülevaade üldplaneeringust maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa.

2.3 Liiklusskeem ja teedevõrk

Valla teedevõrk jaguneb riigimaanteedeks - tähtsamad neist on kaks tugimaanteed Kose-Jägala (T-12) ja Jägala-Käravete (T-13), kohalikeks maanteedeks, metsateedeks ja erateedeks. Lisaks on vallas Kehra linna tänavad, mida on kokku 24,1 km, millest 14,3 km on kõvakattega. Valgustatud tänavaid on vaid 13,6 km ning ainult 3,8 km linna tänavatest on kõnniteedega. Avalikuks kasutamiseks määratud teed registreeritakse riiklikus teeregistris.

Tulenevalt arengukavast on Kehra linna prioriteetideks tänavakatete kvaliteedi parendamine, kergeliiklusteede rajamine ning ohutu ühenduse väljaarendamine linnaosade vahel üle raudtee. Valla elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vajalik tagada head ühendusteed ümberkaudsete suuremate keskustega ning hea ühendus valla eri osade vahel. Selleks on vajalik kohalike teede regulaarne hooldus, teede ja tänavate järkjärguline renoveerimine ning sildade ja truupide ehitamine/ renoveerimine vastavalt valla teehoiukavale.

Arendamise üldpõhimõtted: → Kehra linn o Planeeringuga nähakse ette linnatänavatele jalgratta- ja kõnniteede rajamise ohutu liiklemise tagamiseks vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele; o Planeeringuga nähakse ette kõikidele linnatänavatele mustkatte ehituse vastavalt koostatud teehoiukavale; o Ohutuks raudteeületamiseks jalakäijatele on planeeritud eritasandiline jalgteeühendus; o Kehra linna tänavate teemaa katastriüksuste moodustamine ja maade munitsipaliseerimine.

→ Anija vald o Era- ja metsateede avalikuks kasutamiseks määramine, vastavate lepingute sõlmimine; o Kohanimeseaduse alusel teedele nimede panemine; o Esmaseks prioriteediks edasises arengus on eelkõige olemasoleva teedevõrgu kvaliteedi tõstmine teede rekonstrueerimisega ja mustkatete ehitusega. Valla teedevõrgu arendamine peab perspektiivis toimuma läbi valla teede inventariseerimise (mille tulemusena registreeritakse avalikult kasutatavad teed riiklikus teeregistris), lühiajalise kohalike teede hoiukava ja nende alusel tehtud pikemaajalise teede arenguplaani järgi.

Teedevõrgu arendamise prioriteetsed suunad on: → Igapäevase elutegevuse toimimiseks avalike teede sõidetavuse parandamine; → Vaadete avamine ja tähistuse parandamine samuti nendel teedel, mis omavad valla puhkemajanduse seisukohast suuremat tähtsust; → Valla mastaabis ennekõike piirkondlike keskuste, suuremate puhkealade ja teiste tähtsamate alade vahel on primaarne viia teed tolmuvaba katte alla.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 13

Asfaltkatet on kohati mõistlik vältida väljakujunenud traditsioonilise maastikuilme säilitamise eesmärgil. Pikemas perspektiivis on vajalik katta kõik avalikult kasutatavad teed tolmuvaba kattega; → Ajalooliste teede rekonstrueerimisel tuleb hoiduda nende väljakujunenud laiuse, kuju, looklevuse ja tervikstruktuuri lõhkumisest.

Vastavalt kehtivale Teeseadusele määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku vallavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. See toimub tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning vallavalitsuse ja omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.

Liiklusmaade reserveerimine Vt. Pt. 4.6 Liiklusmaa (LT) ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa (LE)

Raudtee Vastavalt Sotsiaalministri 4 märtsi 2002. a määrusele nr 42 §-le 5 on käesoleva planeeringuga määratud raudtee müraprognoosist tulenevalt 100 meetrine piirnaguvöönd, mis tagab öise ekvivalentse müra piirtasemete rahuldavad tingimused. Antud piiranguvööndis on uue elamuehituse arendamine keelatud.

Arvutamisel on kasutatud müralevi modelleerimise tarkvara SoundPLAN 6.3 ja arvutusmeetodit Nordic Prediction Method for Train Noise.

Ühistransport Anija valla ühistranspordivajadused katab bussi- ja rongiliiklus. Paremini on Tallinnaga, kui olulise tõmbekeskusega, ühendatud Kehra linn. Piibe maanteel sõidab Tallinn-Aegviidu-... liinil päevas 2 kaugbussi. Ühendust Tallinnaga saab heaks lugeda ka raudtee äärsetel aladel, kus Tallinn-Aegviidu liinil väljub 12 korda päevas mõlemas suunas nii elektrirong kui Edela Raudtee rongid. Õpilaste vedu on korraldatud muuhulgas ka koolibussidega. Suuremaks ühendusprobleemiks on valla kaugemate külade ühendatus nii Kehraga kui Tallinnaga, mistõttu bussiliinide graafikute (intervallide) ja marsruutide korrigeerimisel tuleb lähtuda kaugemate külade ühendusvõimaluste parandamisest.

Ühistranspordi mugavamaks kasutamiseks tuleb täiendavad bussipeatused rajada tiheasustatud aladel iga 300 m järel.

2.4 Tehniline infrastruktuur Tehnilise infrastruktuuri kaart on lisatud seletuskirja tekstile. Toimiv infrastruktuur on eelduseks elamuehituse ja ettevõtluse arengule omavalitsuses. Infrastruktuuride edasise arendamise suund peab olema edaspidiselt süsteemsete võrkude rajamine selliselt, et loodaks eeldused piirkonna arenguks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Anija valla tehnilise infrastruktuuri üldisi suundumusi on käsitletud teemavaldkondade kaupa.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 14 Anija valla üldplaneering

2.4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Kehra linn Käesolev planeeringulahendus lähtub Kehra linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavas sätestatust. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12-aastase perioodi kohta.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on aluseks konkreetsete investeerimiskavade ja -projektide rahastamiseks erinevate institutsioonide poolt. Arengukava olemasolu võimaldab määrata finantseerimise, valla omavahendite, riiklike vahendite, fondide ja abiprogrammide vajadused ja võimalused. Arengukava on alusdokumendiks Euroopa Liidu institutsioonide poolt Eesti riigile antava abi saamisel Eesti keskkonnaseisundi parandamiseks ja Euroopa Liidu normidega vastavusse viimiseks.

Külad, hajaasustus Käesoleva planeeringuga määratakse reoveekogumisaladena vastavalt Kehra linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavas ja käesolevas üldplaneeringus renoveerimiseks ja väljaarendamiseks määratud alad: → Kehra külas; → Ülejõe külas; → Lehtmetsa külas; → Kaunissaare külas; → Salumetsa külas; → Alavere ja Uuearu külas; → Anija külas; → Härmakosu külas; → Lilli ja Soodla külas; → Voose külas; → Kaunissaare külas; → Arava külas; → Pikva külas.

Väljaspool reoveekogumisalasid peab omapuhasti rajamisel arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 m ning see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu (“ Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded ”. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171).

Nn filtersüsteemide kaudu heitvee hajutatult pinnasesse immutamisel tuleb täita Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruse nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord ” nõudeid.

Eelkõige põhjavee säästmiseks ja kaitseks on pikaajalises perspektiivis vajalik vallas läbi viia järgmised tööd ja uuringud: → Valla puur- ja salvkaevude täpne inventeerimine, selle alusel mittekasutatavate puurkaevude tamponeerimine; → Kogumiskaevude seisukorra ülevaatamine ning vastava registri loomine, vajadusel omanikele ettekirjutuste tegemine; → Punktreostusallikate (pms farmid) reostuskoormuste mõõtmine nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades ning pinnasevee kvaliteedi uuring.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 15

Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt Kehra linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavale, mis käsitleb ka Anija valda, on Anija valla tuletõrje veevarustuse olukord halb. Valla arengukava visooniks on valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine.

Hajaasustatud alad: Hajaasustatud aladel tuletõrjevee kättesaamiseks kasutatakse ja on otstarbekas kasutada ka edaspidi looduslikke veekogusid. Looduslikke vooluveekogusid, järvi ja paisjärvi on piisavalt, kuid vee kättesaamine ja ligipääs on sageli raskendatud. Looduslike veekogude tuletõrje veevõtukohtadele tuleb ehitada juurdesõiduteed koos ümberpööramisplatsidega (12x12 m). Anija valla hajaasustatud piirkondades kasutatakse tuletõrje veevõtukohtadena ligipääsetavaid suuremaid aastaringselt kasutatavaid (igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega (vee madalseis, jäätumine) vajalik veehulk) veekogusid. Lisaks kasutatakse tuletõrje veevõtukohtadena puurkaev-pumplaid ning üksikuid hüdrante, kuid nimetatud veevõtukohad on amortiseerunud ja vajavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava kohaselt ümberehitamist.

Kehra linn: Tuletõrje veevarustuse olukord on halb. Veetorni juures asuv tuletõrjevee mahuti on amortiseerunud ja kasutusest väljas. Kohati on veetorustikule paigaldatud hüdrandid, kuid ei ole tagatud vajalik vooluhulk. Tuletõrje- ja Päästeamet võtab vajaliku tulekustutusvee enamasti jõele rajatud veevõtukohtadest. Tuletõrjehüdrandid on amortiseerunud. Kehra linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava näeb ette olemasoleva veevõrgu ümberehitamise ning selle käigus vajalik hulga T-tüüpi maapealsete tuletõrjehüdrantide paigaldamise. Tuletõrjeveevarustus on lahendatud projektidega A.1, A.2, kus nähakse nii renoveeritavatele kui rajatavatele puurkaevudele ette seinahüdrandid (paigaldatakse toorveele). Samuti veetorni renoveerimine, mis toimib tuletõrjevee mahutina. Projekti A.4 all rajatakse pikas perspektiivis uutele puurkaevudele II aste, mis tagab ka Põrgupõhja linnaosa ja Vana asula linnaosa veevõrgus piisava vooluhulga tuletõrje tarbeks. Projektis B.4 on rajatavale veetorustikule ette nähtud tuletõrjehüdrantide paigaldus iga 150 m tagant.

Tuletõrje veevõtukohtade probleemide lahendamiseks tuleb ette näha järgmisi meetmeid: → Inventeerida olemasolevad ja taastada ennekõike hajaasustuses paiknevad veevõtukohad; → Uue hoonestuse rajamisel näha nende alade kohta koostatavates detailplaneeringutes ette veevõtukohad; → Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava ja käesoleva üldplaneeringu kohasel vee- ja kanalisatsioonivõrgu väljaehitamisel tagada ühisveevõrgu baasil ka tuletõrjevee hüdrandisüsteemi rajamine.

2.4.2 Elektrivarustus/tänavavalgustus Anija valla territooriumil teostab elektrivarustust Eesti Energia AS Jaotusvõrk. Suuremad probleemid on seotud tänavavalgustuse ja elurajoonide välisvalgustusega, seda eriti Kehra linna Põrgupõhja linnaosas ning linna keskosa Kooli tn ja Kose mnt piirkondades, kus oleks vajalik kompleksse

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 16 Anija valla üldplaneering

tänavavalgustusprojekti väljatöötamine, samuti on probleemne Ülejõe linnaosa Pargi tänava valgustus. Lisaks on vajalik taastada tänavavalgustus Lilli, Anija ja Voose külade tihealadel. Arengukava näeb ette eelpool loetletud asulates ja elurajanoodise tänavavalgutuse renoveerimist/väljaarendamist. Elektrienergia kättesaadavusega on probleeme valla äärealadel, kuna 10% kogu Eesti elektrifitseerimata taludest asub Anija vallas. Arengukavas on kirjas eemärk - valla kõigis osades tuleb tagatud elektrivarustus.

2.4.3 Sidevõrgud

Vajalik on kaabelvõrgu eelisarendamine keskasulates ning selle töökindluse ja kvaliteedi järjekindel parendamine. Maakonnaplaneeringu põhjal tuleb külades ja üksikutes taludes lahendada telefoniside tehniline pool peamiselt raadioühenduste baasil. Sidevarustust täiendatakse vastavalt uute abonentide liitumisele ning operaatorite äriplaanidele, hetkel siderajatisteks maa-alade reserveerimise vajadus puudub. Uute ja olemasolevate elamu- ja tootmisalade planeerimisel on need vaja tagada võimalused nende alade varustamiseks sideteenustega (vastavad tingimused on toodud ka allpool vastavate juhtfunktsioonide juure).

2.4.4 Maavarad Riikliku tähtsusega maardlaid vallas ei asu. Olulisteks maa-varadeks Anija vallas on liiv, kruus ja turvas. Anija vallas asuvad järgmised kohaliku tähtsusega turbamaardlad:

Maardla registrinumber Nimi Maavara Kategooria 0597 Järvepõllu Liiv Passiivne reservvaru 0601 Sillaotsa II Liiv Passiivne reservvaru, prognoosvaru 0596 Aegviidu Liiv Aktiivne reservvaru 0595 Änni I Kruus Aktiivne reservvaru 0652 Kreo Liiv Passiivne reservvaru Aktiivne tarbevaru, aktiivne 0789 Vetla II Liiv reservvaru, prognoosvaru 0761 Vahelaane Kruus Aktiivne reservvaru, prognoosvaru 0602 Soodla Liiv Aktiivne reservvaru Aktiivne reservvaru, passiivne 0511 Kaugemäe Turvas reservvaru 0542 Jägala Turvas Aktiivne reservvaru Aktiivne reservvaru, passiivne 0236 Peningi Turvas reservvaru 0512 Liivaaugu Turvas Aktiivne reservvaru

Tarbevaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Tarbevaru kvalifitseeritakse geoloogilise uuringu alusel. Reservvaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Reservvaru kvalifitseeritakse üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu alusel.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 17

Maavaravaru tarbevaru ja reservvaru jagunevad nende kasutamisvõimalikkuse ja majandusliku tähtsuse alusel aktiivseks ja passiivseks. Maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik. Maavaravaru on passiivne, kui selle kasutamine ei ole keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks.

Maardlate piirid on kantud maakasutuskaardile.

2.4.5 Paiksete saasteallikate sanitaarkaitsealad Vastavalt Välisõhu kaitse seaduse § 51 Saasteallika valdaja tegevuskava, lg2 -le saab enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud paikse saasteallika sanitaarkaitseala kaotamine olla saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava üks osa. Juhul kui tegevuskavas ei ole märgitud paikse saasteallika sanitaarkaitseala kaotamist tuleb igasugusel paikse sanitaarkaitseala läheduses planeeritaval arendustegevusel lähtuda tootmisettevõtete projektis ettenähtud sanitaarkaitsealast. Tootmisettevõtete sanitaarkaitsealas on keelatud arendada korter- ja väikeelamumaid, ja puhkeotstarbelisi ehitisi ja maid, üldkasutatavate hoonete maid, keskusemaad. Juhul kui tootmisettevõtte projekt ei ole leitav tuleb lähtuda Tootmisettevõtete projekteerimise sanitaarnormidest SN 245-71.

2.4.6 Riigikaitselise otstarbega kaitseväe keskpolügooni kaudtulerelvade laskepositsioonide rajamine Eesti Vabariigi kaitseväe vajadusele vastavate laskeharjutusteks vajalike esmaste ja perspektiivsete tulepositsioonialade maade rajamine on planeeritud Anija vallas asuvatesse alljärgnevatesse asukohtadesse: → Ännijärve tulepositsiooniala; → Pruunakõrve tulepositsiooniala; → Koitjärve sooserva tulepositsiooniala; → Nahe-Leppsilla tulepositsiooniala. Loetletud tulepositsioonialad on mõõtmetega 300 m x 550 m (16,5 ha), valdavalt lagedad territooriumid (relvade vahed 150 m, äärmiste relvade külgedel olevad ohualad 50 m, takistusteta 200 m laskesektor ja 100 m ohuala relvade taga). → Tõrrepõhja patarei tulepositsiooniala Patarei tulepositsiooniala rajamine on planeeritud Tõrrepõhja alale. Nimetatud ala on mõõtmetega 300 m x 1150 m (34,5 ha) (relvade vahed 150 m, äärmiste relvade külgedel olevad ohualad 50 m, takistusteta 200 m laskesektor ja 100 m ohuala relvade taga). Eeldusel, et Tõrrepõhja tulepositsiooniala rajamisel on täidetud käesolevas taotluses kirjeldatud tingimused, ei ole Koitjärve sooserva tulepositsiooni ala rajamine vajalik. (Vt lisa 2 Kaudtulerelvade esialgsed kavandatud laskepositsioonid)

Kaudtulerelvade tulepositsiooni alade asukohtade täpsustamiseks ja rajamiseks on vaja jõuda kokkuleppele maaomanikega ning kaaluda alade ettevalmistamisega kaasnevaid keskkonnaaspekte (kaaluda keskkonnamõju hindamise teostamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse mõistes).

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 18 Anija valla üldplaneering

3 Planeeringu elluviimise võimalused

Üldplaneeringu põhiülesanne on määrata omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Eesmärkide kaudu ruumis kavandatud maakasutuse (või üldist ruumilist) arengut saab vastavalt erinevatele seadustele ning võimalustele ellu viia ja rakendada erineval moel, üldplaneeringuga on võimalik koheselt muuta maakasutuse sihtotstarvet, kehtestades maale mingi uue senisest erineva sihtotstarbe või siis reserveerida maad vastavalt soovitud maakasutuse otstarbele. Kõige levinum planeeringu rakendamise viis on planeeringuga maa-ala reserveerimine teatud kindla juhtfunktsiooniga. Sellist lähenemist kasutatakse ka käesolevas üldplaneeringus.

Maade reserveerimisel ei toimu kohest maaüksuste sihtotstarbe muutmist, vaid maa-alad reserveeritakse mingiks kindlaks otstarbeks, et antud ala oleks vajaduse korral tulevikus võimalik kasutada ettenähtud otstarbel. Olemasolevat maa-alade sihtotstarvet ja funktsiooni ei muudeta koheselt, maaomanik saab maa-ala kasutada praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil seni kuni ta seda soovib. Kui maad soovib kasutada planeeringus reserveeritud funktsioonil keegi teine kui maaomanik ise, tuleb tal sõlmida rendi- või hoonestusõiguse leping või maa praeguselt maaomanikult ära osta. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub tiheasustusaladel läbi detailplaneeringute ning hajaasustusaladel läbi projekteerimisnormide ja sihtotstarbe muudatuse maakatastris. Arendustegevusel on kohustuslik arvestada kehtestatud üldplaneeringuga sätestatud arengusuundi.

Üldplaneeringu elluviimiseks on võimalik koheselt muuta maakasutuse sihtotstarvet, kehtestades maale mingi uue senisest erineva sihtotstarbe vastavalt üldplaneeringu kehtestamise hetkel kehtivale Maakatastriseaduse § 18, katastriüksuse sihtotstarbe määramine.

Üldplaneeringu elluviimiseks võib kasutada kinnisasja sundvõõrandamist (s.o kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest) üldplaneeringu kehtestamise hetkel kehtiva Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel. Vasta valt üldplaneeringu kehtestamise hetkel kehtivale Planeerimisseadusele on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud üldplaneeringuga: → nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; → piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

Kui üldplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ning juhul kui planeering kitsendab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus kinnisasja omanikule ka ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päeva.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 19

Üldplaneeringuga määratletakse munitsipaliseeritavad maad (vt pt 5.2). Maade munitsipaliseerimine toimub Maareformi seaduse § 25. Maa munitsipaalomandisse andmine alusel.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 20 Anija valla üldplaneering

4 Ülevaade üldplaneeringust maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa

Käesolevas peatükis käsitletakse Anija valla üldplaneeringu lahendust peamiste maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa. Juhtfunktsioon on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav sihtotstarve, mis määrab ära edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Käesolevas peatükis käsitletakse maakasutuse juhtfunktsioone järgmiselt: a. Planeeringus kasutatava maakasutuse juhtfunktsiooni kirjeldus; b. Ülevaade üldplaneeringuga kavandatust; c. Tingimused ja põhimõtted maade arendamiseks; d. Tingimused detailplaneeringute koostamiseks.

4.1 Linnakeskus

Polüfunktsionaalne asula keskus või segaehitusala asula piirides, kus on otstarbekas ala polüfunktsionaalne kasutamine. Keskuse alal võivad asuda elamud, ameti- ja valitsusasutused, äri- ja büroohooned, kultuuri- ja kogunemisasutused koos seal asuvate haljasalade ja avalikult kasutatava ruumiga .

Linnakeskusena reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Vallasiseses linnas Kehras piirkonda, mis jääb raudtee, Jägala jõe, Laste, Kooli ja Välja tänava ning Jakobsoni tänavaga paralleelse joone vahelisele alale.

Linnakeskuse arendamispõhimõtted ja -tingimused: Keskuse maa arendamine Kehra linnas peab lähtuma võimalikult mitmekesise ja avatud teenindusega avalikult kasutatava ruumi loomise põhimõttest. Polüfunktsionaalse keskuse arendamine peab sisaldama ühiskondlike hoonete, äri- ja elamute funktsioone, mis on sobilikud Kehra kui teeninduskeskuse iseloomuga. Sarnaselt teistele segafunktsiooniga aladele on ka polüfunktsionaalses keskuses võimalik maa-alasid läbi detailplaneeringu arendada, kas elamu-, ärimaa või ühiskondlike hoonete maana, kuid samuti on võimalik (ja keskuse tingimustes isegi soovitav) areng funktsioonide kombinatsioonina (maa-alale antakse lisaks juhtfunktsioonile ka kõrvalfunktsioonid). Erandjuhul on võimalik maade arendamine ka tootmishoonete maana, kuid sel juhul ei tohi ilmneda tootmisega kaasnevat negatiivset mõju väljaspool hoone piire. Tagama peab keskuse maal avalikult kasutatavate haljasalade olemasolu.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 21

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

→ Soovitav on lahendada keskuse maa-ala detailplaneering kogu ala hõlmava detailplaneeringuga, mille käigus välja töötada detailsed ehitus- ja maakasutustingimused keskuse maal (hoonestuse mahud, üldilme, kruntide täisehitusprotsent, avalikult kasutatav ruum ning haljastus, tänavavalgustus); → Linnakeskuse juhtfunktsioonid on vastavalt detailplaneeringus täpsustatavale arengusuunale kas elamumaa, ärimaa, ühiskondlike hoonete maa (sotsiaalmaa), haljasala ja parkmetsa maa, erandina tootmishoonete maa või nimetatud funktsioonide kombinatsioon; → Vastavalt täpsustatud arengusuunale määratakse kehtivate normide järgi parkimisvajadus; → Detailplaneeringu raames tuleb koostada kavandatava tegevusega kaasneda võivate keskkonnamõjude hindamine; → Tootmishoonete maa arendamisel tuleb arvestada põhimõttega, et tootmisega kaasnev negatiivne mõju ei tohi väljuda hoone piiridest.

4.2 Äri- ja büroohoone maa (B)

Maakasutuse juhtfunktsioon on äri- ja büroohoone maa (Ä), käesoleva planeeringuga mõeldakse selle all kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maad, büroo- ja kontorihoonete maad.

Äri- ja büroohoonete juhtfunktsiooniga maad reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Vallasiseses linnas Kehras järgmiselt: o Maa-ala, mis jääb Kalda tänava pikenduse, Salo ja Põhja tänava vahelisele alale, ulatudes Mulla tänava garaažide kohal Jakobsoni tänavani; o Maa-ala, mis paikneb Salo, Keskuse ja Välja tänava ning puidutööstuse ja autoteeninduse vahelisel alal; o Maa-ala, mis kulgeb 40-70 m laiuse ribana piki Põhja tänava raudteepoolset ala; o Maa-ala, mida piiritlevad Keskuse tänav ja Kose maantee ning ühiselamu tagune ja “Parkla” poega paralleelne kõnnitee; o Maa-ala, mis jääb Kose-Jägala maantee äärde Rainise ja Koidula tänavate pikendusele; o Maa-ala, mis kulgeb piki Keskuse tänava kagupoolset serva Kose- Jägala maanteest olemasolevate korruselamuteni, piirnedes ühtlasi reserveeritava korterelamu maaga. → Pillapalu külas järgmiselt: o Maa-alad, mis jäävad Soodla veehoidla piiranguvööndi ja Põhja- Kõrvemaa maastikukaitseala vahelisele alale, hõlmates alad nii Mähuste kui ka Männasalu maaüksustel (Mähuste ja Männasalu detailplaneering); → Raudoja külas järgmiselt: o Maa-ala, mis jääb Soodla jõe, Raudoja kõrtsi tee, Jägala-Käravete maantee ja Raudoja oja vahelisele alale.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 22 Anija valla üldplaneering

→ Partsaare külas järgmiselt: o Kose-Jägala ja Jägala-Käravete maantee kolmnurka jääv ala.

Äri- ja büroohoonete maa arendamispõhimõtted ja -tingimused: Säilivad kõik senised olemasolevad ärimaad. Täiendavaid ärimaa juhtfunktsiooniga alasid reserveeritakse käesoleva planeeringuga maadele, mille kohta on olemas selge arendamissoov ja –plaan, et suurendada töökohtade mitmekesisust ja elukondlikku teenindust. Peamiselt toimub Anija valla ärimaade arendamine Kehra linnas keskuse maal ning tootmismaadele antud ärimaa kõrvalfunktsiooni andmise kaudu (tootmise- ja äri segafunktsiooniga alad, kus on võimalik arendada nii äri- kui tootmistegevust või ühte kahest). Ärimaa funktsiooni lubatakse arendada ka elamumaa kõrvalfunktsioonina puhkemajandusliku teeninduse arendamise eesmärkidel. Ärimaa kõrvafunktsiooni rakendamisel looduslikult väärtuslikel aladel ja elamumaadel on kõige olulisemaks kriteeriumiks keskkonnasäästlik majandamine, mis oleks looduskeskkonna suhtes võimalikult väikese koormava efektiga ning lubatud on puhkemajanduslik teenindus, toitlustamine ja majutusteenus.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

→ Ala juhtfunktsiooniks on ärimaa, eelistatud arengusuunaks on puhkemajanduslik teenindus; → Ärimaade planeerimisel kõrge väärtusega loodus-, ning miljööpiirkondades tuleb arvestada nimetatud piirkondades ajaloolis- kultuuriliste ja arhitektuuriliste tingimustega ja piirkondlike ehitusnõuetega; → Lähtuvalt detailplaneeringuga täpsustatud funktsioonist tuleb määrata parkimisvajadus vastavalt kehtivatele parkimisnormidele; → Ärifunktsiooni rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute maaomanike ja valdajate huve ega õigusi; → Elamumaal ärilistel eesmärkidel ehitamiseks on vallavalitsusel õigus nõuda planeeritava tegevusega kaasneda võivate mõjude hindamist; → Elamumaal ärimaa kõrvalfunktsiooni arendamise täpsustatud suunaks peab olema puhkemajanduslik teenindus.

4.3 Üldkasutatava hoone maa (AA)

Üldkasutatava hoone maa all mõistetakse tervishoiu- ja hoolekandeasutuse; teadus-, haridus- ja lasteasutuste; spordi-, kultuuri- ja kogunemisasutuste ning usu- ja tavandiasutuste maad. Planeeringus ei eristata üldkasutatavate hoonete maad kuuluvuse järgi omavalitsuse, riigi või eraomandisse.

Üldkasutatava hoone maa juhtfunktsiooniga maad reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Anija küla: o Maa-ala jääb vahetult Anijat läbiva Kose-Jägala maanteest läände, Anija mõisakompleksi vastu.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 23

Üldkasutatavate hoonete maa arendamispõhimõtted ja –tingimused: Üldplaneeringuga reserveeritakse üldkasutatava maade ja hoonete juhtfunktsiooniga maad täiendavalt Anija külakeskusesse. Ühiskondlike hoonete maana säilivad kõik olemasolevad ühiskondlikud hooned (haridusasutused, ühiskondlikud teenindusasutused, külakeskused jne). Olemasolevad üldkasutatavate hoonete maad jäävad peamiselt Kehra linna, mille asustusstruktuuri arendamine ja koondamine toimub keskuse vajadusi arvestades. Erinevate asutuste koondamisel ja arendamisel Kehra linna tuleb vallasisese ühistranspordi korraldamisega tagada osutatavate teenuste kättesaadavus kõigile valla elanikele.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

→ Ala juhtfunktsiooniks on üldkasutatavate hoonete maa; → Avalikel funktsioonidel kasutatavate hoonete rajamine toimub läbi detailplaneeringu; → Arendatavate maa-alade täpne kasutus täpsustub algatatavate detailplaneeringutega; → Parkimisvajadus määratakse vastavalt detailplaneeringuga täpsustatud vajadusele; → Alade arendamisel pöörata suuremat tähelepanu (kõrg)haljastusele, kergliikluse ligipääsetavusele ja liiklusohutusele.

4.4 Väikeelamu maa (EV) Ühepereelamumaa kompaktse hoonestusega aladel ja maatulundusmaa elamu õuemaal (hajaasustuses). Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised.

Väikeelamumaa juhtfunktsiooniga maid reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Vallasiseses linnas Kehras (tiheasustuse põhimõttel): o Põrgupõhja elamurajooni olemasolevate elamumaade ja Kose- Jägala maantee vahelisele alale; o Maa-ala, mis piirneb Kose-Jägala maanteega, Põllu ja Välja tänavaga ning ulatudes Välja tänavalt Kose-Jägala maantee ja Vorbi tee ristmikuni; o Laste ja Aia tänava ristmiku vahetusse naabrusesse; o Maa-ala, mis jääb Sõpruse väljaku, Aia, Aiandi ja Kooli tänava vahelisse kvartalisse, kus ta piirneb Aia tänavaga; o Tallinn-Tapa raudtee, Jägala jõe ehituskeeluvööndi, Q6 ning Ülejõe tee vaheline ala. → Lehtmetsa külas: o Kose-Jägala maantee, Aiandi tee ja Kose maantee äärse elamukvartali vaheline ala, ulatudes küla piirini (tiheasustusala laienemine); o Jägala jõe äärne maa-ala, mis on tuntud Änki poolsaare nime all (hajaasustusala põhimõttel). → Salumetsa külas:

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 24 Anija valla üldplaneering

o Maa-ala, mille piir kulgeb mööda Salumetsa teed Ennemuiste maaüksuse õuealani, seejärel mööda kraavi ja selle pikendust 10 kV kõrgepingeliinini, jätkudes piki nimetatud liini kuni Sihiotsa tee mõttelisel pikendusel asuva kraavini. Edasi jätkub piir mööda nimetatud kraavi ja selle pikendust Põlluvahe teeni, mööda Põlluvahe teed küla piirini ning piki küla piiri Kose-Jägala maanteeni. Maa-ala idapiiriks jääb Kose-Jägala maantee (tiheasustusala laienemine). → Kaunissaare külas: o Piirkond, mis jääb Kose-Jägala maantee, küla loodepiiri ja Põlluvahe tee vahelisele alale (tiheasustusala laienemine ); o Kose-Jägala maantee, küla piiri ja Jägala jõe vaheline ala (tiheasustusala laienemine) ; o Maa-ala, mis jääb Kaunissaare veehoidla tammist ca 600 m itta piki Kaunissaare teed, piirnedes olemasoleva tootmismaa ja pinnaseteega ning jäädes nimetatud veehoidlast 100 m kaugusele (hajaasustusala) ; o Maa-ala, mis piirneb Kose-Jägala maanteega, AS LENTSETTI tootmismaaga ja veehoidlaäärse elamumaaga (tiheasustusala laienemine) ; o Kose-Jägala maantee, AS LENTSETTI tootmismaa, Jägala jõe ja küla piiri vaheline ala (tiheasustusala laienemine) ; o Maa-ala, mis jääb endise aianduskooperatiivi “Kaunissaare”, Kaunissaare veehoidla, Saueaugu oja. Saueaugu ojja suubuva kraavi ja aianduskooperatiivi suunduva tee vahelisele alale (tiheasustusala laienemine) ; o Maa-ala, mis jääb Teppani maaüksuse piiresse (hajaasustusala) . → Pikva külas: o Kose-Jägala maantee, küla piiri, Jägala jõe ja katastriüksuse nr. 14002:001:0040 vaheline ala, arvestades Jägala jõe ehituskeeluvööndiga (tiheasustusala laienemine). → Alavere külas: o Maa-ala, mis jääb Alaverest lõunasse piki Alavere-Voose maanteed mõlemale poole teed, piirnedes kõrgepingeliiniga, Kaasiku teega ja Vilama peakraavi suubuva kuivenduskraaviga (tiheasustusala laienemine) ; o Maa-ala, mis piirneb tiigiga, kuhu suubub Vilama peakraav, kõrgepingeliiniga, olemasoleva tootmismaaga, Alavere teega ja olemasolevate korruselamutega (tiheasustusala laienemine) . → Rasivere külas: o Paluküla-Voose tee, Perila-Jäneda maantee ja küla piiri vaheline ala (hajaasustusala) . → Vetla külas: o Paunküla-Vetla maantee, küla piiri ja Perila-Jäneda maantee vaheline ala (hajaasustusala) . → Voose külas: o Maa-ala, mis jääb küla piiri, Paunküla-Vetla maantee ja olemasoleva kõrgepingeliini vahelisele alale (hajaasustusala) . → Linnakse külas: o Läti-Naerismäe tee, Kaiesoo tee, Jägala-Pikavere maantee ja Raasiku-Parila tee vaheline ala (hajaasustusala) .

→ Salumäe külas: o Maa-ala, mis jääb Salumäe tee, olemasolevate kõrgepingeliinide ja Jägala-Pikavere maantee vahelisele alale (hajaasustusala) .

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 25

→ Anija külas: o Raasiku-Anija maantee, Kose-Jägala maantee ja reserveeritava sotsiaalmaa vahelisele alale (tiheasustusala laienemine) . → Kuusemäe külas: o Maa-ala, mis jääb küla piiri, kuivenduskraavide, Anija oja ja rohekoridori vahelisele alale (hajaasustusala) . o Maa-ala mis jääb Koplimäe maaüksuse piiresse (hajaasustusala) . → Paasiku külas: o Maa-ala, mis jääb küla piiri, rohekoridori ja endise Kehra-Anija maantee vahelisele alale (hajaasustusala) . → Kehra külas: o Maa-alad, mis jäävad Anija maantee, olemasolevate kõrgepingeliinide, Jägala jõe ja vallasisese linna Kehra piiri vahelisele alale (tiheasustusala laienemine) . → Lilli külas: o Olemasoleva elamukvartali, Raadiku tee ja Pirsu tee vaheline ala (tiheasustusala laienemine) ; o Maa-ala, mis jääb Lilli puhastusseadmete tee, küla piiri ja Raadiku tee vahelisele alale (tiheasustusala laienemine) ; o Olemasoleva saekaatri ja küla piiri vaheline ala (tiheasustusala laienemine) . → Soodla külas: o Küla piiri, olemasolevate kuivenduskraavide, Vakelepiku talu õue kagupiiri ja Raadiku tee vaheline ala (tiheasustusala laienemine) . → Ülejõe külas: o Maa-ala, mis jääb Jägala jõe, reserveeritava tootmismaa, Kehra- Vikipalu-Raudoja tee, Metskonna tee, Mööbli tee, Ülejõe tee ja Q6 vahelisele alale, arvestada tuleb Jägala jõe ja Aavoja ehituskeeluvöönditega (tiheasustusala laienemine) . → Härmakosu külas: o Maa-ala küla alguses, mis jääb mõlemale poole küla läbivat Rehatse teed (tiheasustusala laienemine) . → Partsaare külas: o Maa-ala, mis jääb endise Piibe maantee ja Jägala jõe vahelisele alale (hajaasustusala) . → Vikipalu külas: o Maa-ala mis asub Kehra-Vikipalu tee ja Aavoja vahel ning hõlmab terve Mikuska kinnistu.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 26 Anija valla üldplaneering

Väikeelamumaa arendamispõhimõtted ja -tingimused:

→ Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele võib vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lubada ärimaa kõrvalfunktsioon 25 % ulatuses (vt. 4.2. Äri- ja büroohoonete maa(B)) eesmärgiga soodustada piirkonna puhke- ja teenustesektori arengut eelkõige hajaasustuses. → Käesoleva planeeringuga väikeelamumaadena reserveeritud aladel on väikseim ehitusõigust omav katastriüksus või krunt Kehra linna piires 0,12-0,25 ha ning muudel tiheasustuse põhimõttel arendatavatel aladel 0,25 -0,5 ha, hajaasustusala põhimõttel reserveeritud aladel väikseim ehitusõigust omav kinnistu 1 ha. Erandina võib lubada väiksemale katastriüksusele või krundile ehitamist vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt ajaloolisest asustusstruktuurist. Käesoleva planeeringu järgselt on lubatud segaehitusalade (elamu ja ärimaa) määratlemine kohtades, kus erineva funktsiooniga maade arengueeldused kattuvad, et võimaldada mitmekesist arengut. → Kehra linna piires ja teiselpool Jägala-Kose mnt reserveeritud väikeelamumaadel on lubatud 0,25 ha suurustel kruntidel paariselamute rajamine. → Mujal tiheasustuse põhimõttel reserveeritavatel väikeelamumaadel on lubatud 0,5 ha suurustel kruntidel paariselamute rajamine. → Elamualade tihendamisel (ehitamine, rekonstrueerimine ja renoveerimine) juba hoonestatud aladel linnas, külakeskustes ja traditsioonilise külamiljööga aladel tuleb järgida traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning ajalooliselt väljakujunenud asustustihedust, hoonegruppide paiknemise ning õuealade paigutusmustrit ja asustusstruktuuri, et säiliksid ajalooliselt väljakujunenud tüpoloogilised iseärasused. Uute elamute ja elamualade laiendamisel lähtuda olemasoleva hoonestuse arhitektuurilistest traditsioonidest ja mahtudest. → Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid), samuti tagada vajalike kommunikatsioonide rajamine (side). Nimetatud asjaolud peab tagama läbi vallavalitsuse poolt väljastatavate detailplaneeringute lähteülesannete või projekteerimistingimuste. → Suuremate planeeringualade puhul lahendada teede ja tehnovõrkude paiknemine kogu ala hõlmava detailplaneeringu raames. → Elamualade arendamisel tuleb tagada normatiivne mürakaitse, luues selleks maksimaalselt looduslikke mürabarjääre. → Kaldaga piirnevate kinnistute jagamisel tekkivate uute katastriüksuste ja kinnistute ranna või kaldaga piirnev osa ei tohi jääda lühemaks kui 50 m. → Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus väikeelamumaal olla väiksem kui 50 m. Tingimus ei kehti linna või küla tihendamisel ja taluhoonestuse taastamisel algses kohas.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 27

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

→ Maa-ala juhtfunktsiooniks on elamumaa, mille ehitise tüübiks peab jääma ühepereelamu või ülalnimetatud juhtudel paariselamu; → Parkimine tuleb elamumaa arendamisel lahendada kruntide piires; → Maade arendamisel miljööväärtuslikes piirkondades tuleb koostada detailplaneering ning järgida nimetatud piirkondades määratletud ettekirjutusi; → Juhul kui elamumaal ehitusõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga (vt. punkt 2.2) või kaitsemetsaga, tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura alade, poollooduslike koosluste, rohevõrgustiku, kaitsemetsade ja märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise ja detailplaneeringu nõudest loobuda asendades selle projekteerimise keskkonnakaitseliste tingimustega; → Elamute ehitamisel veekogude piiranguvööndis ja Sinise võrgustiku aladel tuleb koostada detailplaneering ning järgida seadusandlikke piiranguid; → Elamumaal ärilistel eesmärkidel ja avalikel funktsioonidel ehitamiseks on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringut; → Ärimaa arendamisel elamualade kõrvalfunktsioonina ei tohi kaasnevad mõjud (liiklusvoogude suurenemine ning keskkonnamõjud) avaldada elamisaladele olulist negatiivset mõju; → Detailplaneering tuleb koostada juhul, kui elamuid kavatsetakse rajada nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 100 m või elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 4 abihoonet; → Raudtee lähedusse elamumaa planeerimisel tuleb vastavalt Sotsiaalministri 4 märtsi 2002. a määrusele nr 42, § 5 analüüsida raudtee müraprognoosist ja vibratsioonist tulenevaid häiringuid.

Tehnovõrkude väljaarendamine elamualadel toimub kokkuleppel arendajaga.

4.4.1 Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks traditsiooniliste külamiljöö ja maastikega aladel Käesoleva planeeringuga määratakse lisaks maakonna teemaplaneeringuga määratuile traditsiooniliste külamiljöö ja maastikega aladeks järgmised külad:

Miljööväärtuslikud alad: → Aavere külas; → Soodla külas; → Kehra linnas; → Pikva küla keskus;

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 28 Anija valla üldplaneering

→ Mustjõe külas; → Voose külas.

Miljööväärtuslike alade arendamistingimused

→ Asustuse rajamisel tuleb järgida ajaloolise külastrktuuri ja majade ning majakomplekside traditsioonilist paigutust ja maakasutust; → Järgima peab algseid kujundusprintsiipe. Säilitada või taastada maju kujundavad iseloomulikud detailid – akende kuju, asend fassaadil, ruudujaotus ja piirdelauad, uste, varikatuste ja katusekarniisi kujundus, seinte viimistlusmaterjal; → Kasutada traditsioonilisi ja naturaalseid ehitusmaterjale. Puitaknad ja fassaadilaudis teha sama materjaliga. Vältida sünteetilisi viimistlusmaterjale. Puitmajadele mitte paigaldada plastmassaknaid. Akende asendamisel lähtuda algsest ruudujaotusest; → Elamute juurdeehitised rajada nii, et säiliks olemasoleva hoone maht tänavapoolsest küljest vaadatuna. Uus osa ehitada maja hoovipoolsesse külge või madalama osana olemasoleva ehitise pikenduseks. Juurdeehitiste eeskujuks võtta asustatud ala kõige iseloomulikumad näited; → Majade värvimisel kasutada kohalikke iseloomulikke naturaalseid värvitoone; → Majade ümberehitused ja fassaadide muudatused kooskõlastada vallavalitsusega; → Uute tänava- ja teekoridoride rajamisel ja kruntide moodustamisel säilitada väljakujunenud tänava- ja teedevõrk ja krundijaotus; → Uued hooned ehitada väljakujunenud ehitusjoonele; → Uued ehitised peavad olema nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga; → Uusehitised peavad arvestama olemasolevate hoonete vormikõnet ja sobima ümbrusesse; → Vältida abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub ala ilmet. Abihooned ja nende välisviimistlus peavad sobima elamutega; → Võimalusel vältida uute hoonete rajamist avanevate heinamaade kohale, kust avanevad kaunid kaugvaated; → Korrastada või taastada piirkonnale iseloomulikud piirdeaiad; → Säilitada haljastustraditsioon ja kõrghaljastus; → Uusehitiste asend, maht ja arhitektuur peavad arvestama olemasolevate väärtuslike ajalooliste ehitistega nii, et kompleksi miljööväärtus säiliks.

4.5 Korterelamu maa (EK)

Korterelamumaa – ridaelamu ja kahe- või enamakorruseliste korterelamute maa. Korterelamute alumistel korrustel võivad paikneda ka äri- ja bürooruumid ning üldkasutatavad ruumid. Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised.

Reserveeritakse:

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 29

→ Vallasiseses linnas Kehras järgmiselt: o Piki Keskuse tänavat Kose-Jägala maantee ja Välja tänava vaheline ala; o Maa-ala, mis piirneb Kose-Jägala maanteega, Keskuse tänava äärde reserveeritava ärimaaga, olemasoleva korterelamumaaga ning planeeritud Uusasula elamurajooniga. → Lehtmetsa külas: o Maa-ala, mis jääb Kose maantee, olemasoleva ja perspektiivse väikeelamupiirkonna, haljasala ja parkmetsa maa ning olemasoleva hoonestuse vahelisele alale (tiheasustusala laienemine) .

Olemasoleva ja reserveeritud korterelamumaa juhtfunktsiooniga maade arendamis- ja projekteerimistingimused:

→ Kõikidele reserveeritavatele korterelamumaadele võimaldatakse ärimaa kõrvalfunktsioon 25 % ulatuses (vt. 4.2. Äri- ja büroohoonete maa(B)), eesmärgiga soodustada teenustesektori arengut; → Käesoleva planeeringuga korterelamumaadena reserveeritud aladel on väikseim ehitusõigust omav katastriüksus või krunt 2000 m Q, erandina võib lubada väiksemale katastriüksusele või krundile ehitamist vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt olemasolevast krundistruktuurist; → Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid). Nimetatud asjaolud peab tagama läbi vallavalitsuse poolt väljastatavate detailplaneeringute lähteülesannete; → Elamualade arendamisel tuleb tagada normatiivne mürakaitse, luues selleks maksimaalselt looduslikke mürabarjääre.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

→ Maa-ala juhtfunktsiooniks on elamumaa, mille ehitise tüübiks peab jääma ridaelamu või korterelamu; → Parkimine tuleb elamumaa arendamisel lahendada kruntide piires; → Elamumaal ärilistel eesmärkidel ja avalikel funktsioonidel ehitamiseks on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringut; → Ärimaa arendamisel elamualade kõrvalfunktsioonina ei tohi kaasnevad mõjud (liiklusvoogude suurenemine ning keskkonnamõjud) avaldada elamisaladele olulist negatiivset mõju; → Raudtee lähedusse elamumaa planeerimisel tuleb vastavalt Sotsiaalministri 4 märtsi 2002. a määrusele nr 42, § 5 analüüsida raudtee müraprognoosist ja vibratsioonist tulenevaid häiringuid.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 30 Anija valla üldplaneering

4.6 Liiklusmaa (LT) ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa (LE)

Liiklusmaa – maantee, puiestee, tänav või muu liikluseks kavandatud rajatis koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega. Liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa – liiklust teenindavate hoonete ja rajatiste ala: jaamahoonete, terminaalide, dispetšerpunktide jne teenindusmaa, samuti parklad ja parkimishooned.

Maakasutusplaanile on kantud käesoleva planeeringuga reserveeritud uued kavandatavad teed, kergliiklusteed ning avalikus kasutuses olevad teed.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse uued perspektiivsed liiklusmaad järgmistes kohtades: → Mustjõe külas kvartali 166 kohal raudtee ääres raudteega paralleelselt kuni Aegviidu-Mustjõe-Krani teeni üle Mustjõe, kuhu rajatakse ka uus sild. Arvestada raudtee- ja tee kaitse- ja sanitaarkaitsevööndi maaaladega. → Pillapalu külas Jägala-Käravete tee T13 õgvendus otse mööda kvartalisihte metsakvartalite 39-207; 48-231; 245-246; 71-72 vahel kuni maakonna piirini, kus maantee T13 läheneb Tallinn-Narva raudteele ja teeb järsu käänu paremale. Kvartalis 72 rajatakse üle Mustjõe uus sild. → Pillapalu külas valla ja maakonna piiril maa-ala p. 2 kirjeldatud maantee ja Tallinn-Narva raudtee 2-tasandilise ristmiku ehitamiseks. → Soodla külas riigimaantee 11105 Kiiu-Soodla õgvenduseks valla piiril olevast järsust vasakkurvist otse läbi kvartalite 72, 83-90 olemas olevasse väikesesse vasakkurvi kvartali 89 kohal. → Partsaare ja Soodla külas Jägala-Käravete T13 õgvenduseks Anija tee 11131 ristmikust Soodla-Kehra tee 11132 ristmikuni ja uute ristmike ehituseks. Samuti Jägala jõele uue silla ehituseks ~50 m allavoolu. Vana kivisild tuleb kindlasti säilitada ja ehitusmälestisena kaitse alla võtta ning vaadeldavaks muuta. → Linnakse külas Jägala-Aruvalla tee ja Tallinn-Narva raudtee 2-tasandilise ristmiku ehituseks koos Raasiku-Kehra 11313 ja Jägala-Aruvalla tee ristmikuga ning vajalike rampide ehituseks vajaliku maaga. → Pikva ja Kaunissaare külade piiril Jägala jõele uue silla ja Kose-Jägala teelt T12 123-133 kvartalite nurgani viiva ~500 m pikkuse tee rajamiseks. → Kaunissaare külas Kaunissaare teel üle Aavoja-Kaunissaare kanali uue silla ehituseks, õgvendamaks praegust aasa. → Ülejõe külas ja Lookülas Soodla-Kehra tee 11132 õgvenduseks üle Ussikuuse tee ~1,2 km pikkusel lõigul. Tee kaitsevööndi maa-ala ~120 m. → Lilli külas Soodla-Kehra tee 11132 õgvenduseks ~700 m pikkusel lõigul. → Kehra ja Paasiku külas planeeritavale tootmismaale paralleelselt Tselluloosi tänavaga Kose-Jägala maantee ja Kehra tee 11129 vahele rajatava uue tee ja tulevaste Kose-Jägala maanteega paralleelselt kulgevate raudteeharude asukoht lahendatakse detailplaneeringuga. → Parila külas Raasiku-Kehra teelt 11313 Uuetoa kinnistu lähedalt otse Salumetsa teele viiva ~600 m pikkuse tee ja uue ristmiku rajamiseks. → Kose-Jägala tee T12 ja Tallinn-Narva raudtee eritasandilise ristmiku ning Tselluloosi tänava ja Kose-Jägala Salumetsa tee ja Kose-Jägala tee uute ristmike rajamiseks koos rampidega. → Kehra linnas Lauristini tänavalt paralleelselt raudteega Pargi tänavale viiva või Kalda tänavalt Kase tänavale viiva silla ehitamiseks üle Jägala jõe. → Pikva külas Pikaveski talu juures uue silla ehitamiseks üle Jägala jõe.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 31

→ Kuusemäe ja Lilli küla piiril silla ehitamiseks üle Jägala jõe. → Aegviidus uuele ümbersõidule viiva „Änni tee“ rajamiseks.

Kõikidele reserveeritavatele maanteedele reserveeritakse 300 meetri laiune teekoridor, mille piires täpsustatakse teetrass eelprojekti käigus.

Teede asfalteerimist nähakse ette: → Soodla külas riigimaanteel 11105; → Raudoja ja Härmakosu külas Rehatse teel; → Uuearu külas Alaverelt põhja suunas suunduval teel; → Alavere ja Rooküla külas Alaverelt lääne suunas suunduval teel; → Voose ja Vetla külas riigimaanteel 11207; → Paasiku, Kihmla, Parila ja Linnakse külas riigimaanteel 11303.

Kohalikuks maanteeks määramise ettepanek: → Riigimaantee T-11133 Soodla külas.

Käesoleva üldplaneeringuga reserveeritud avalikult kasutatavad kergliiklusteed (matkarajad, suusarajad, jalgrattateed) on kantud maakasutuskaardile.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 32 Anija valla üldplaneering

Liiklusmaa ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa arendamistingimused:

→ Esmajärjekorras peab tagama paadisadamate, lautrite, supelranna ja traditsiooniliste supluskohtade, avalike lõkke- ja telkimisplatside juurde viivate teede avaliku kasutamise võimaluse, nende korrastamise ning parkimise ja prügimajanduse probleemide lahendamisega, et inimeste liikumist suunata ning sellega minimiseerida tundlike koosluste koormamist; → Reserveeritud elamumaade ja puhkealade arendamisel on soovitav arvestada väljakujunenud teedevõrguga, teid mitte õgvendada ja laiendada. Soovitav on püüda säilitada piirkonnale omane väljakujunenud maastikuline tervikilme; → Valla kohalike liiklusolude parandamiseks tuleb kõigepealt panna teedele nimed vastavalt kohanimeseadusele. Seejärel selgitada avalik huvi teede kasutamiseks. Edasi vastavalt Teeseadusele s õlmida teeomanikega teede avaliku kasutamise lepingud . Seejärel registreerida avalikuks kasutamiseks määratud teed riiklikus Teeregistris. Riik saab rahastada ainult registreeritud maanteid. Kohaliku teehoiukava alusel seatakse prioriteedid ning eesmärgid teede rekonstrueerimiseks ja mustkatte alla viimiseks ning avalikuks kasutamiseks → Uute teede planeerimisel arvestada teeseadusest tuleneva tee kaitsevööndi laiusega ning tee sanitaarkaitsevööndiga vastavalt perspektiivsetele liiklussagedustele vt Lisa 1; → Uute ristmike täpsemal maa-alade planeerimisel lähtuda maanteede projekteerimisnormidest vastavalt ristmike iseloomule; → Teedega paralleelsed tehnovõrgud planeerida väljapoole riigimaanteede mullet; → Tugimaanteede ääres rakendada maanteelt lähtuva liiklusmüra ja muu saaste vähendamiseks looduslikke tõkkeid. → Tugimaanteedel uute mahasõitude planeerimine on keelatud, ligipääsud maaüksustele lahendada detailplaneeringuga kohalike teede või kõrvalmaanteede kaudu. Suurematel planeeringualal kavandada tugimaanteega paralleelsed kogujateed. → Kõik olemasolevad ja perspektiivsed liiklusmaa ristumised raudteega nähakse ette eritasandilistena vastavalt olemasoleva või perspektiivse liiklusmaa klassile; → Kõik kergliiklusteede ristumised tugimaanteedega reserveeritakse eritasandilistena.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 33

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks liiklusmaa ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maal:

→ Maa-alade juhtfunktsiooniks on vastavalt kas liiklusmaa või liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa. → Naftasaaduste hoidmisehitiste ehitusel ja ekspluatatsioonil täita vastavaid veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrus nr. 172. Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded. → Kavandada kaitsemeetmed kahjulike mõjude elamu- ja puhkealadele kandumise vältimiseks (nt kaitsehaljastus, haljasribad jms); → Vastavalt Teeseadus § 36 on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud: o ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse juhul, kui see on lubatud kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringus; o ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; o takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; o paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; o kaevandada maavara ja maa-ainest; o teha metsa uuendamiseks lageraiet; o teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd.

4.7 Tehnoehitise maa (OT)

Inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluv maa. Siia kuuluvad sideteenust pakkuvad, energiat tootvad ja jaotavad, puhast vett tootvad ja jaotavad ning reoveepuhastusega tegelevad ettevõtted.

Täiendavat tehnoehitiste maad reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Vallasisese linna Kehra vanasse asulasse, jääb linna põhjapiiril asuva olemasoleva reoveepuhasti, Jägala jõe, Anija maantee elamukvartali ja AS EKAR TRÜKK tootmishoone vahelisele alale. Maa-ala reserveeritakse valla puhastusseadmete rajamiseks.

4.8 Mäetööstusmaa (TM)

Tähistab kaevandatavaid alasid, karjääride ja turbatootmise alla jäävaid alasid. Siia võivad kuuluda ka tootmisega seotud ja seda teenindavad spetsiifilised maapealsed hooned, rajatised, ladustamisplatsid jms.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 34 Anija valla üldplaneering

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse mäetööstusmaana maa-alad: → Vahelaane III leiukoht Männiku talu Vetla külas 7,17 ha. Paikneb Vetla Paunküla (T-207) teest paremal, Voose- Paluküla ja Vetla-Paunküla tee vahelisel alal; → Vetla (osaliselt Voose) külas Tagasauna katastriüksusel (Anija Vallavolikogu otsus nr 301, 23.12.2004.a.) pindalaga 6,0 ha. Paikneb Vetla-Paunküla (T-207) tee ääres paremal, ca 700 m kaugusel Perila- Jäneda teest. → Poolvahe II karjääriala Raudoja külas

Mäetööstusmaa arendamistingimused lähtuvad Maapõueseadusega reglementeeritust.

4.9 Tootmismaa (TT)

Tootmismaa - tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale.

Vallas ei esine selliseid paikseid saasteallikaid, millele on moodustatud sanitaarkaitseala.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse täiendavalt tootmismaa maa- alad: → Vallasiseses linnas Kehras: o Tallinn-Tapa raudtee ja Tselluloosi tänava vaheline ala Roopa tänavast Kose-Jägala maanteeni; o Maa-ala, mis piirneb Tselluloosi tänavaga, Kivitehase territooriumiga, linna piiriga, Anija maanteega ja vana asula korterelamute maaga; o Maa-ala, mis jääb Tselluloosi tänava, linna piiri ja Kristliku Koguduse “Ühendus Kristuses” kinnistu vahelisele alale. o Maa-ala, mis piirneb Kreutzwaldi ja Lauristini tänavate ning Kreutzwaldi I (29001:004:0004) ja Lauristini II (29001:006:0210). → Kehra külas: o Kose-Jägala ja Anija maantee ning linna piiri vaheline ala. → Paasiku külas: o Tallinn-Tapa raudtee, Raasiku-Kehra tee ja Kose-Jägala maantee vaheline ala; o Raasiku-Kehra tee, Anija oja, Kehra 110/35/10 kv kõrgepingeliinide ja Kose-Jägala maantee vaheline ala. → Ülejõe külas: o Maa-ala, mis jääb Jägala jõe ja Kehra-Vikipalu-Radoja tee ning olemasolevate elamumaade (Vanaveski ja Jõevälja kinnistu) vahelisele alale; o Maa-ala piirneb Kehra-Vikipalu-Raudoja teega, Poti, Haaviku ja Suurekivi kinnistutega ning endistest settebasseinidest tuleva kraaviga. → Anija külas: o Maa-ala, mis jääb Kose-Jägala maanteest ca 300 m kaugusele, piirnedes vahetult küla piiril kulgeva Paasiku-Lauristo teega; o Maa-ala, mis jääb Kose-Jägala maantee, Anija-Soodla tee ja Meierei tee vahelisele alale, piirnedes olemasoleva tootmismaaga. → Alavere ja Uuearu külas:

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 35

o Piirkond paikneb Alavere ringtee, Jõelähtme jõe ehituskeeluvööndi ning olemasolevate puhastusseadmete vahelisel alal. → Lilli külas: o Maa-ala, mis jääb Soodla-Kehra maantee ja Sööte-Välja tee vahelisele alale, ümbritsedes olemasolevat kartulihoidlat; o Soodla-Kehra maantee ja olemasolevate tootmishoonete vahelised alad, mida poolitab läbiv Pähkli tee; o Maa-ala, mis piirneb Nurme ja Toominga kinnistutega, Lilli-Vikipalu teega, olemasoleva tootmismaaga ning Pähkli teega. Pähkli teelt kulgeb piir Nurme kinnistuni; o Piirkond jääb olemasoleva tootmismaa, Pähkli tee ja Remmelgamäe kinnistu juurde viiva tee vahelisele alale. → Voose külas: o Alavere-Voose maantee ja Ojaküla tee äärsele alale, kus asuvad Voose laudad. → Rooküla külas: o Mõlemale poole küla läbivat Perila-Jäneda maanteed, kus esimesel maa-alal asub mööblitööstus, teisel aga endise lauda varemed. → Linnakse külas: o Raasiku-Parila tee, Ohaka kinnistu juurde viiva tee, Linnakse tee ning Läti-Naerismäe tee vaheline ala; o Mõlemal pool Läti teed paiknev maa-ala, ümbritsedes olemasolevat tootmis- ja elamutsooni alates Raasiku-Parila teest; o Maa-ala, mis jääb Tallinn-Tapa raudtee ja Raasiku-Parila tee vahelisse kolmnurka. → Salumäe külas: o Ala, mis jääb Tallinn-Tapa raudtee ja Jägala-Pikavere maantee vahelisse kolmnurka, ulatudes raudteest Vilu kinnistuni. Maaüksust läbiv Salumäe tee poolitab maa-ala kaheks.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 36 Anija valla üldplaneering

Tootmismaa arendamispõhimõtted ja -tingimused:

→ Käesoleva planeeringu eesmärgiks on olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine, uute alade reserveerimine Kehra linna äärealadele ning nende eraldamine elamualadest rohelise puhvertsooniga. Tootmismaa reservi on Kehra linna äärealadel piisavalt, suurim perspektiivne ala on linna põhjapiiril asuv AS Horizon ümbrus. Olemasolevate tööstusalade tihendamine ja uute kasutuselevõtt eeldab ala täpset keskkonnaseisundi hindamist ning soovitavalt teemaplaneeringu koostamist. Tulenevalt Kehra linna asukohast oluliste magistraalsõlmede-, Tallinna linna- ja raudtee suhtes reserveeritakse ulatuslikud maa-alad tootmismaa juhtfunktsiooniga Kehra linna äärealadel, et ära kasutada logistiliselt head asukohta ning olemasolevat tootmise infrastruktuuri; → Olemasolevatele tootmismaadele, sh põllumajanduslike tootmishoonete maale antakse mitmekesisema arengu võimaldamiseks ärimaa kõrvalfunktsioon, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või ärimaana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina. Linnalähedaste tootmismaade arendamisel pööratakse olulist tähelepanu tootmismaa transpordi liikumiskoridoride ümbersõitudele, et avalduks minimaalne mõju lähedalasuvatele elurajoonidele. Uusi tootmismaid ei planeerita vahetult elamumaade- ja tervishoiu- ja lasteasutustega külgnevatele aladele; → Suuremate planeeringualade puhul lahendada teede ja tehnovõrkude paiknemine kogu ala hõlmava detailplaneeringu raames; → Tootmisalade arendamisel tuleb tagada vajalike kommunikatsioonide planeerimine (side); → Keskkonda ohustada võiva tootmise kavandamisel tuleb hinnata selle keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise või keskkonnamemorandumi alusel; → Olemasolevatel/taaskasutusse võetavatel tootmismaadel tuleb jääkreostuse (pms peremeheta metalli- ja ehitusjäätmed) olemasolul eelnevalt see likvideerida. Suurematele ja ümbritsevale keskkonnale olulisemat mõju avaldavatele tootmismaadele on vajalik luua ümbritsev kaitsehaljastuse maa juhtfunktsiooniga ala, leevendamaks võimalikku tootmistegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju; → Põllumajanduslike tootmishoonete maa-aladel tuleb täita veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a. määrus nr. 288 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded; → Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel eelistada tootmist, mis ei oleks potentsiaalselt ohtlik põhjaveele (nt mahepõllumajandus, puidu ja roo töötlemine, nn puhtad tehnoloogiad). Tootmismaale võib rajada naftasaaduste hoidmisehitisi, kui täidetakse veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusele nr. 172 Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded; → Loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad peavad oma asukoha, projektlahenduse, tehnoloogia ja mikrokliima poolest vastama veterinaarnõuetele.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 37

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks:

→ Ala juhtfunktsiooniks on tootmismaa ärimaa kõrvalfunktsiooniga, mis võimaldab maa-aladel arendada kas äri- või tootmistegevust või nimetatud funktsioonide kombinatsiooni; → Detailplaneeringu raames tuleb koostada keskkonnamõju hindamine, kui lähedusse jäävad elamud või ühiskondlikud hooned ning kui tootmisega kaasneb hoonest või krundilt väljuv oluline keskkonnamõju; → Detailplaneeringuga tuleb lahendada parkimine vastavalt kehtivatele parkimisnormidele; → Detailplaneeringuga tuleb tagada kaitsehaljastuse rajamine; → Vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sadevete kogumise ja puhastamise.

4.10 Puhke- ja virgestusmaa (PP)

Puhke- ja virgestusmaa - heakorrastatud haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi-, kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike, põhiliseks kasutuseks on tegevus välisõhus.

Nimetatud funktsiooni kandvate aladena reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Soodla-Kiiu mnt (T-105) 3. km-l paremale piki 35-kV kõrgepingeliini-alust teed, endine Soodla liivakarjäär Soodla külas; → Soodla jõe vasakul kaldal Pillapalu külas Kulli teest paremale jääv ala enne Oru silda, end. Oru metsavahi talu; → Pillapalu külas Kungla talu lähedale planeeritavast elamumaast kirdesse jääv ala kuni Põhja-Kõrvemaa piirini; → Aegviidu, Ännijärve ja Nelijärve vahele jääv ulatuslik ala.

Puhke ja virgestusmaa arendamispõhimõtted ja –tingimused:

→ Puhke- ja virgestusmaa arendamine toimub maaomaniku ja vallavalitsuse vahelisel kokkuleppel; → Tagada kergliikluse ja autotranspordi juurdepääs kavandatavatele puhke- ja virgestusmaadele ning osutatavate teenuste komplekssus; → Arendada välja terviklik viidasüsteem; → Varustada kõik avalikult kasutatavad puhke- ja virgestusmaad vajalike elementidega: telkimisplats, lõkkeplats, küttepuud, välikäimla, prügiurnid ja antud koha kasutamise kodukorrareeglid; → Korraldada reguleeritud parkimine; → Autokaravanide parkimisnormid ja -kohad tuleb täpsemalt välja arendada detailplaneeringute raames; → Looduse õpperadade ja kergliiklusteede süsteem siduda puhke- ja virgestusmaadega.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 38 Anija valla üldplaneering

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks:

→ Ala juhtfunktsiooniks on puhke- ja virgestusmaa; → Küla- ja kiigepaltside ning puhke- ja matkaradade kavandamisel ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust, kui ei kavandata suuremahulisi ehitisi; → Vallavalitsusel on õigus nõuda kavandatud tegevusega kaasneda võivate mõjude keskkonnamõjude hindamist.

4.11 Supelranna maa (PR) ja supluskohad

Supelranna maa - supelrannad nõuetekohase teenindusega. Supluskoht - on tervistavate omadustega ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse ja ujumise võimaldamine.

Ametlikud supelrannad Anija vallas puuduvad. Avalikult kasutatavate supluskohtadena reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Kehra linnas Jägala jõe vasakul kaldal staadioni profiilis, vahetult enne jalakäijate silda; → Jägala jõe vasakul kaldal, Lehtmetsa külas, kohalikus keelepruugis Änki staadioni ujumiskohast ca 2 km ülesvoolu; → Kaunissaare veehoidla vasakul kaldal, tammi ja Jägala- Pirita kanali pumpla vahelisel alal; ning paremal kaldal Aavoja-Jägala kanali suubumiskoha lähedal; → Aavoja veehoidla tammi ääres; → Raudoja veehoidla Jägala-Käravete maanteepoolsel kaldal; → Soodla veehoidla põhjapoolsel kaldal (kogu laugjas kallas on “kasutuses”); → Soodla külas Soodla jõe ääres.

Supluskohtade arendamistingimused:

→ Kõikidele populaarsetele supluskohtadele, mis asuvad avalikult kasutatava veekogu ääres, peab olema tagatud avalik juurdepääs; → Tagada supelranna ja suplusvee terviseohutus.

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks:

→ Supelranna arendamisel avalikuks supelrannaks tuleb täita kehtestatud tervisekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr. 247 25. 07. 2000. a. Tervisekaitsenõuded supelrannale ja supelveele . → Detailplaneeringuga lahendada supluskohtade parkimine, ligipääsuteed, prügikorjamine ning vajadusel telkimis- ja puhkekohtade paigutus.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 39

4.12 Haljasala ja parkmetsa maa (HP), looduslik haljasmaa (HL)

Haljasala ja parkmetsa maa – valdavalt linnalisele asulale iseloomulikud puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslikud ja poollooduslikud metsaalad või inimese poolt rajatud haljasrajatiste alad

Looduslik haljasmaa - ning eriomase koosseisu ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega ribad, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku keskkonnamõju eest.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse haljasala ja parkmetsa maad: → Kehra linnas Kose-Jägala mnt (T-12), raudtee, Põhja tn ja Aasa tn piiratud ala; → Kehra linnas Koidula ja Tombi tn ristmik; → Kehra linnas Põhja tn., Jakobsoni tn., Tombi tn. ja keskpinge õhuliiniga piiratud ning Välja tn. tanklast loodesse jääv ala; → Jägala jõe paremkalda, Kehra linna kagupiiri, Tapa-Tallinna raudtee ning Lõhmuse ja Laane tn-ga piiratud ala; → Jägala jõe paremkalda ja olemasoleva elamupiirkonna vahele jääv ala eelpool mainitud rohealast kuni Tapa-Tallinna raudteeni; → Lehtmetsa külas Kose-Jägala mnt-st paremale, Aiandi teest kagusse jääv ala, piirneb perspektiivse korterelamumaaga, põhjast tootmismaaga; → Tapa-Tallinna raudteest kirdes, Ülejõe küla Mööbli teega ning Kehra linna kagupiiriga piiratud ala; → Mälestuskivi ümbrus Raudoja külas; → Pikva küla park; → Alavere küla park; → Maa-alad, mis jäävad Soodla veehoidla piiranguvööndi ja Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala vahelisele alale, hõlmates nii Mähuste kui ka Männasalu maaüksused (Mähuste ja Männasalu detailplaneering).

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse loodusliku haljasmaana: → Põhja tn ning selle äärse haljasala ja parkmetsa maa, olemasoleva elamupiirkonna ja reserveeritava ärimaa ning raudtee vahele jääv ala; → Välja tn. tankla, endise masinakeskuse, Mulla tn garaažidega ja keskpinge õhuliiniga piiratud ala; → Jaama tn. mälestuskivi ümbrus; → Kose mnt-l majade nr. 3 ja 5 vaheline, Anija Lions Club liikmete istutatud pargi ala; → Kreutzwaldi-Lauristini tn nurgal asuv ala; → Jägala jõe vasakul kaldal Kehra Tervisekeskusega, kauplusega “Tuljak” ja Kose mnt-ga piirnev ala kuni staadionini; → Vana-asulas raudtee haruteest põhja poole jääv ala, piirneb olemasolevate väikeelamutega; → Kose mnt ja Kreuzwaldi tn vahelisest Kalda tee lõigust põhja poole jääv haljasala.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 40 Anija valla üldplaneering

Haljasala ja parkmetsa maa ning loodusliku haljasmaa arendamispõhimõtted ja –tingimused:

→ Nimetatud haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats jne; → Kehra linna rohelise üldilme säilitamist tuleb pidada äärmiselt oluliseks, et tagada keskuse funktsioneerimine meeldiva elu- ja puhkepaigana. Seetõttu on üldplaneeringus suurt tähelepanu pööratud rekreatiivse väärtusega rohelistele puhkepiirkondadele ning ka kuliss- ja puhvertsoonidele. Määratletud on vabaõhu puhkealad aktiivse puhkuse veetmiseks, mis aitavad kaasa piirkonna kui tervise-ja loodusturismi keskuse arengule.

4.13 Veeala (V)

Looduslikud sise- ja rannaveealad ning kunstlikud veekogud.

Veeala arendamistingimused:

→ Veealade Looduskaitseseadusest ning Veeseadusest tulenevad olulisemad piirangud on kantud nii planeeringu maakasutuskaardile; → Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a. määrusele nr. 191 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine tuleb Läänemerele ja kõigile avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kantud veekogudele tagada avalik juurdepääs.

4.14 Põllu- ja metsamaa (MP ja MM)

Põllu- ja metsamaa – põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja aretustegevusega seotud maa ning metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 41

Põllu- ja metsamajandusmaa arendamistingimused:

→ Põllu- ja metsamajandusmaana ehk maatulundusmaana on määratletud suurem osa valla territooriumist. Elamumaade reserveerimisel on arvestatud vajadusega säilitada väärtuslikku põllu- ja metsamaad. → Omavalitsuse võimalused põllu- ja metsamajandusliku tegevuse suunamisel on peamiselt teavitamine, eriti seoses Euroopa Liiduga liitumisel avanevate uute ja laienevate võimalustega taotleda põllumajandus- ja keskkonnatoetusi, mis on suunatud peamiselt põllumajanduse kui elulaadi säilitamisele ja põllumajandusmaastike loodushoiule. → Põllumajandusmaastike loodushoid on oluline kogu valla maastikupildi kujunemisel. Anija vallas on veel võrdlemisi hästi säilinud endiste maakasutusviiside poolt kujundatud maastik. Koosluste taastamise ja hooldamise (karjatamine, niitmine) kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka väärtuslike üksikelementide säilitamisele. → Võimalusel eelistada okastraadi asemel puust või kivist piirdeid. Vaadete säilitamiseks on vajalik niita ka põllupeenraid ja kasutusest väljas olevaid alasid. Piirete ehitamist hajaasustuses lubada vaid elamu õuemaa ala ümber, ülejäänud osas peab kinnistu jääma tarastamata (piirdeaedadeta). → Põllumajandusmaa kasutamisel tuleb täita veekaitsenõudeid (Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded”). → Valla metsaressursse tuleb kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline mitmekesisus. → Veekogude ranna- ja kaldaaladel on soovitav luua majanduslikult kasutamatuid metsareserve.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 42 Anija valla üldplaneering

Olemasolevatel põllu- ja metsamaa juhtfunktsiooniga maadel elamute arendamis- ja projekteerimistingimused:

→ Põllu- ja metsamaal väikseim ehitusõigust omav katastriüksus on suurusega 2 ha, erandjuhul võib vallavalitsus hästi põhjendatud kaalutlusotsusele toetudes nõudest loobuda; → Detailplaneering tuleb koostada juhul, kui erinevatele katastriüksustele rajatavate elamute vaheline kaugus jääb põllu- ja metsamaa juhtfunktsiooniga aladel väiksemaks kui 100 m; → Põllu- ja metsamaa igale ehitusõigust omavale katastriüksusele on käesoleva planeeringu alusel võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet maast tulu saamise eesmärgil; → Juhul, kui maatulundusmaal ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga (Vt. Pt. 2.2.) või kaitsemetsaga, tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura 2000 alade, poollooduslike alade, kaitsemetsade, märgalade ja rohevõrgustiku kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorraldusega arvestamine. Keskkonnamõju hinnangu alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega; → Soovitav on ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllu- ja metsamaid ning väärtuslike biotoopidega alasid. Juhul, kui ehitustegevuseks soovitakse kasutada nimetatud alasid, on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringut; → Soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad (kiviaiad), väravad ning väikevormid; → Elamute ehitamisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast maastikulist üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale; → Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid). Nimetatud asjaolud peab tagama läbi vallavalitsuse poolt väljastatavate detailplaneeringute lähteülesannete ja projekteerimis- tingimuste.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 43

Kinnisasjade kasutamise reeglid rohevõrgustiku aladel:

→ Rohevõrgustiku alal põllu- ja metsamaal on väikseima eluasemekoha suuruseks 2 ha, kuhu on lubatud ehitada üks ühepereelamu ja kuni 3 elamut teenindavat abihoonet; → Hoonestamata maa puhul on lubatud ehitustegevus vaid isiklikuks tarbeks/elamiseks; → Rohevõrgustiku aladel on lubatud moodustada elamumaa katastriüksus vaid õuemaa-ala piires, ülejäänud kinnistu peab jääma maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata haljasalaks, katastriüksuse sihtotstarbe muutmine mujal kui õuealal pole lubatud; → Piirdeaedu võib rajada rohevõrgustiku aladel vaid elamu õuemaa ümber, ülejäänud osas peab kinnistu jääma tarastamata; → Hoonestamata alal uue elamu ja seda teenindavate abihoonete paigutus olemasoleva hoonestuse suhtes peab järgima antud piirkonnas traditsiooniliselt väljakujunenud hajaasustusküla paigutusmustrit ning asustusstruktuuri. Uute hoonete paigutuse ja kauguse olemasolevast hoonestust ning rajatavate hoonete mahud, ulatuse ja iseloomu määrab igakordselt vallavalitsus projekteerimistingimustega.

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 44 Anija valla üldplaneering

5 Anija valla üldplaneeringu elluviimine

5.1 Üldplaneeringu rakendamiseks vajalikud tegevused

Üldplaneeringu koostamise raames ilmnesid tegevused, mille teostamine on üldplaneeringus määratletu elluviimiseks hädavajalik. Anija valla kontekstis on olulised eelkõige järgmised tegevused:

→ Roheliste puhkealade täiendav arendamine (puhkekohtade rajamine, märgistamine jne); → Valla jäätmekava koostamine; → Anija küla tänavavalgustuse rekonstrueerimine; → Valla liiklusolude parandamiseks tuleb koostada Teeseadusele vastav kohalik teeregister ja arengukava, millega seatakse prioriteedid ning eesmärgid teede rekonstrueerimiseks, ümberehitamiseks ja mustkatte alla viimiseks ning avalikuks kasutamiseks; → Munitsipaliseeritavate maade kasutuselevõtul lahendatakse nende alade liiklus-, parkimis- ja jäätmeprobleemid ning tagatakse vaba juurdepääs; → Vallavalitsus asub läbi rääkima reserveeritud teede, kergliiklusteede ja liiklusmaade trassile jäävate kinnistute omanike ning valdajatega trassi avalikuks kasutusele võtuks ja edaspidise kasutamise tingimustes kokkuleppimiseks; → Vallale vajalike maade munitsipaliseerimine.

5.2 Maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused rohevõrgustiku” täpsustamine

Käesoleva üldplaneeringuga täpsustatakse teemaplaneeringu rohevõrgustiku piire. Rohevõrgu struktuuri toetavaks nn. siniseks võrgustikuks määratakse veekogude piiranguvööndid, v.a. Aavojal, Jägala jõel ja Kaunissaare veehoidlal Kehra, Ülejõe, Lehtmetsa ja Kaunissaare külades ning vallasiseses linnas Kehras tihehoonestusaladel, kus sinivõrgustiku ulatuseks on nimetatud veekogude ehituskeeluvöönd.

5.3 Maade munitsipaliseerimine

Anija valla maade munitsipaliseerimine toimub vastavalt Anija vallavolikogu 24. mai 2001. a otsusele nr. 98. Anija valla munitsipaalomandisse taotletavate maade nimekirja kinnitamine .

5.4 Detailplaneeringute koostamise vajadus

Üldplaneeringu elluviimisel läbi detailplaneeringute on võimalik välja tuua eeldatavad suunad prioriteetsete detailplaneeringuid vajavate alade osas.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 45

Väljatoodud alade arendamisel eksisteerib valla huvi. Eeldatavad suunad detailplaneeringute koostamisel on seotud sotsiaalsete aspektidega: → avalikult kasutatava ruumi planeerimine ja olemasolu tagamine; → puhkealade rajamine ja toimimise tagamine läbi detailplaneeringute; → supelrandade rajamine ja kasutamise tingimuste ja korra tagamine läbi detailplaneeringute; → keskuse funktsioneerimise tagamine polüfunktsionaalse keskusena läbi detailplaneeringu.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha iga maaomanik või arendaja oma soovist ja huvist lähtuvalt. Erahuvil baseeruvat planeerimis- ja ehitustegevuse mahtu ja ajalist kestvust on käesoleva planeeringu raames äärmiselt raske prognoosida. Detailplaneeringute raames tuleb arvestada keskkonnaaspektidega (maastik, reostusriskid, strateegilised mõjud) ning käesolevat üldplaneeringut juba planeerimise varajases staadiumis, saavutamaks olemasolevate (looduslike) väärtuste maksimaalselt otstarbekohast kasutamist.

5.5 Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks

Planeeringu elluviimine toimub valla eelarve vahenditest, millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi välisfondidest ning eraarendajatelt. Lähituleviku prioriteediks on planeeritud elamualade ja munitsipaliseeritavate maade kasutuselevõtmine ja teede korrashoid. Elamumaade arendamine toimub eraarendaja soovil ja rahastamisel.

Riigile kuuluvate kinnisasjade arendamine toimub Keskkonnaministeeriumi ja teiste riigivara valitsejate soovil ja rahastamisel. Põhjendatud vajaduse korral võib Keskkonnaministeerium või muu riigiasutus teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks.

5.6 Üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandest tulenevad leevendavad meetmed ja seirevajadus Käesoleva planeeringu elluviimisel tuleks arvestada järgmiste leevendavate meetmetega: - tööstusalade, turismi, elamuehituse ja infrastruktuuride arendamisel tuleb arvestada puhta looduskeskkonna säilimisega, sh rohevõrgustiku tuum- ja puhveralad; - arendustegevuse käigus säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust ning tagada piisaval määral loodusliku kattega pindade osakaal; - metsade majandamisel tuleb järgida metsaseaduse nõudeid. Valla metsaressursse tuleb kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline mitmekesisus; - põllumajandusmaid hoida kasutuses ning korrastatud maastikupildi säilimiseks niita põllupeenraid ja kasutusest väljas olevaid alasid; - puhkemajanduse arendamisel arvestada väärtuslike maastike koormustaluvust;

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 46 Anija valla üldplaneering

- kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektideni viivad teed peavad olema vähemalt päikese tõusust päikese loojanguni avalikult kasutatavad; - vaba aja veetmist võimaldavates kohtades on oluline kanaliseerida inimeste liikumine, et seeläbi vähendada looduskeskkonna prahistamist ja ekspluateerimist; - avalike supelrandade, supluskohtade ning lõkke- ja telkimisplatside juurde viivad teed peaksid olema avalikus kasutuses ja parkimisvõimalusega ning tagatud peab olema vastavate teede ja alade korrashoid ning prügimajanduse küsimuste lahendamine; - uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid); - uute elamute rajamisel ja vanade elamute renoveerimisel arvestada valla ajaloolise asustusstruktuuri ning arhitektuuriliste eripäradega; - tootmismaade arendamisel tagada sanitaarkaitsevööndite ja puhveralade olemasolu ning tootmisalasid mitte reserveerida elamualade lähedale ja looduskaunitesse kohtadesse; - elamu- ja tootmisalade arendamisel tagada normatiivne mürakaitse, rajades selleks maksimaalselt looduslikke mürabarjääre; - põhjaveevaru säilitamiseks kasutada nii ettevõtluses kui muudes kasutusvaldkondades vett säästvaid tehnoloogiaid; - tagada olemasolevate ja kavandatavate ettevõtete puhul veekaitsenõuete täitmine (meetmed veereostuse tekke vältimiseks, tekkinud reostuse leviku tõkestamiseks ja likvideerimiseks); - valla territooriumile jäävate veekogude seisundi säilitamiseks on oluline tagada, et veekogudesse ei suunataks reoaineid. Tööstusettevõtete ja suuremate tänavate sadevete puhul on soovitav rakendada meetmeid sadevete puhastamiseks enne nende suublasse juhtimist (nt liiva- õlipüüdurid, puhastusmärgalad).

Planeeringuga kavandatud tegevuste reaalse keskkonnamõju hindamiseks on vajalik ohustatud paikkondade vee-, õhu- ja pinnasekvaliteedi regulaarne seire. Valla üldiste ruumilise arengu suundade kaasajastamiseks on oluline üldplaneeringu iga-aastane ülevaatus. Juhul kui arengusuunad on oluliselt muutunud, on vajalik algatada üldplaneeringu muutmine.

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 47

Lisa 1 Sanitaarkaitsevööndid

Lõigu Liiklussageduse Algus Liiklus- Loendus- prognoos Sanitaar- Nr Nimi Tüüp km sagedus aasta (150%) Klass kaitsevöönd 12 KOSE - JÄGALA tugimaantee 10 620 2005 930 IV 60 m 15,72 620 2005 930 IV 60 m 24,15 540 2005 810 IV 60 m 28,77 1350 2005 2025 III 200 m 33,78 1350 2005 2025 III 200 m JÄGALA - 13 KÄRAVETE tugimaantee 6,22 1620 2005 2430 III 200 m 10,26 1620 2005 2430 III 200 m 19,66 1620 2005 2430 III 200 m 30,29 1620 2005 2430 III 200 m 36,58 1380 2005 2070 III 200 m 5 119 2002 179 V 60 m 11105 KIIU - SOODLA kõrvalmaantee 1,11 102 2000 153 V 60 m 8 212 2003 318 IV 60 m PERILA - 11125 JÄNEDA kõrvalmaantee 0 548 2005 822 IV 60 m 10,84 482 2005 723 IV 60 m 19,11 597 2005 896 IV 60 m 11126 ALAVERE TEE kõrvalmaantee 0 342 2000 513 IV 60 m 1 70 2003 105 V 60 m KAUNISSAARE 11127 - KEHRA kõrvalmaantee 0 271 2001 407 IV 60 m 0,5 307 2002 461 IV 60 m KEHRA JAAMA 11128 TEE kõrvalmaantee 0 1617 2001 2426 III 200 m 11129 KEHRA TEE kõrvalmaantee 0 951 2001 1427 III 200 m 3,2 514 2001 771 IV 60 m 11131 ANIJA TEE kõrvalmaantee 0 291 1999 437 IV 60 m 0,2 299 2002 449 IV 60 m SOODLA - 11132 KEHRA kõrvalmaantee 0 232 1999 348 IV 60 m 0,3 277 2003 416 IV 60 m 11133 SOODLA TEE kõrvalmaantee 0 113 2000 170 V 60 m RAUDOJA - VIKIPALU - 11134 KEHRA kõrvalmaantee 0 107 1999 161 V 60 m 0,2 44 2003 66 V 60 m 9,5 112 2003 168 V 60 m 10 251 1999 377 IV 60 m 11136 ALAVERE RING kõrvalmaantee 0 214 2000 321 IV 60 m 0,85 283 2003 425 IV 60 m ALAVERE - 11137 VOOSE kõrvalmaantee 0 50 1999 75 V 60 m 1,8 59 2003 89 V 60 m PAUNKÜLA - 11207 VETLA kõrvalmaantee 3,2 39 2003 59 V 60 m

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008 48 Anija valla üldplaneering

ARUVALLA - 11310 JÄGALA kõrvalmaantee 16,42 996 2004 1494 III 200 m RAASIKU - 11313 KEHRA kõrvalmaantee 0 86 1999 129 V 60 m 0,5 98 2002 147 V 60 m 0,4 127 2003 191 V 60 m RAASIKU - 11315 ANIJA kõrvalmaantee 0 463 2000 695 IV 60 m 0,5 638 2003 957 IV 60 m

Anija vallavalitsus 2008 Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek Anija valla üldplaneering 49

Lisa 2 Kaudtulerelvade laskepositsioonid

Nimi Maaüksus Pindala Vajadus Omanik Märkused 1 Tõrrepõhja 14001:003:0157 Keskkonnaministeerium/RMK Loobu metskond OÜ Mähuste KÜ 14001:003:0140, Soodla AT 030305052 ca 150 ha 34,5 ha Keskkonnaministeerium/Maa-amet veehoidla ja Piibe mnt vaheline ala, kusjuures AT 030305054 Keskkonnaministeerium/Maa-amet kaugus igast nimetatud objektist vähemalt 200 m

2 Koitjärve sooserv 14001:003:0158 Keskkonnaministeerium/RMK Loobu metskond pole vaja k ui saab punkti 1 positsiooni täies ca 70 ha 16,5 ha AT 030312082 Keskkonnaministeerium/Maa-amet mahus kasutada

3 Nahe-Leppsilla 14001:003:0162 Keskkonnaministeerium/RMK Loobu metskond Lagendik - kaitseala 14001:003:0122 Kaljo Mägi Lagendik ja vähesel määral seda ümbritsev ala ca 60 ha 14001:003:0130 16,5 ha Aavo Tosin Lagendik ja vähesel määral seda ümbritsev ala AT 030317007 Keskkonnaministeerium/Maa-amet Lisakoht, kui kaitsealal või erama adel ei sobi. AT 030319021 Keskkonnaministeerium/Maa-amet Asub KÜ-st 14001:003:0164 lõunas. 4 Pruunakõrve 14001:003:0092 Andrus Noor Lagendik AT 030317119 Keskkonnaministeerium/Maa-amet Lagendikud ca 30 ha 16,5 ha 14001:003:0650 Olev Freimann KÜ-d läbivast teest paremale poole jääv ala 14001:003:0672 Kaimo Riim KÜ lääne-lõunaosa

5 Ännijärve 14001:003:0070 Eldar Luur Lagendik 14001:003:0560 ca 20 ha 16,5 ha Keskkonnaministeerium/RMK Aegviidu metskond KÜ 14001:003:0070 ja AT030314098 vaheline ala AT 030314098 Keskkonnaministeerium/Maa-amet Lagendik

Anija vallavalitsus Töö nr. 501/04, Planeerimisettepanek 2008