Versioon 01.02 Versioon

.2017

///

TÖÖ NR2459/15 TÖÖ

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Töö nr 2459/15 Tartu- 2017

Riin Kutsar KSH juhtekspert

Pille Metspalu KSH juhtekspert

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2

SISUKORD

SISUKORD ...... 2

1. ÜLDINE EESMÄRK ...... 4

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA EESMÄRK ...... 4

3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KOKKUVÕTE ...... 5

4. VASTAVUSANALÜÜS ...... 6

4.1. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDELE ...... 6

4.2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS HARJU MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+ ...... 9

5. TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI STRATEEGILIST PLANEERIMISDOKUMENTI ELLU EI VIIDA. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID ...... 12

6. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ...... 13

6.1. LOODUSKESKKOND ...... 13

6.1.1. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ...... 13

6.1.2. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU KUULUVAD ALAD ...... 14

6.1.3. ROHELINE VÕRGUSTIK ...... 19

6.2. PÕHJA- JA PINNAVESI ...... 21

6.2.1. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK ...... 26

6.3. KESKKONNATERVIS ...... 34

6.3.1. MÜRA ...... 34

6.3.2. VIBRATSIOON ...... 37

6.3.3. VÄLISÕHU KVALITEET ...... 39

6.4. JÄÄTMEKÄITLUS ...... 42

6.5. KLIIMAMUUTUSED ...... 44

6.6. MAAVARAD ...... 46

6.7. INIMESE SOTSIAALSED VAJADUSED JA VARA ...... 49

6.7.1. PUHKEALADE KÄTTESAADAVUS ...... 49

6.7.2. TEENUSTE KÄTTESAADAVUS ...... 50

6.7.3. VARA ...... 52

6.8. KULTUURIPÄRAND JA MAASTIKUD ...... 53

7. MÕJUDE ISELOOM JA OMAVAHELISED SEOSED ...... 56

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3

8. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE ...... 57

LISAD ...... 58

LISA 1 KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ...... 58

LISA 2 MÜRA NORMTASEMETE LIIGITUS ...... 58

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4

1. ÜLDINE EESMÄRK

Anija valla üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste määramine; maakasutuse juhtotstarbe määramine; infrastruktuuriga seotud küsimuste lahendamiseks suuniste andmine jt valla arenguks oluliste ülesannete lahendamine.

Valla ruumilise arengu põhimõtted toetavad väljakujunenud asutusstruktuuri säilitamist. Eelkõige tihenevad ja laienevad olemasolevad tiheasustusega alad - Kehra linn ning Alavere ja Lehtmetsa külakeskused. Piirkondliku teeninduskeskusena kasvab ja tugevneb perspektiivis ka Anija küla. Tiheasustusalana arenevad perspektiivis Jägala jõe äärsed, Kehra linnaga piirnevad Kehra ja Ülejõe külad, moodustades Kehra linna ja Lehtmetsa külaga ühtse tervikala. Mujal vallas säilib hajaasustus.

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA EESMÄRK

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Anija valla üldplaneeringule. Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Anija Vallavolikogu 21.08.2015 otsusega nr 155. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Anija valla territoorium.

KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimus üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Vastavalt 1. juulil 2015 jõustunud planeerimisseadusele (PlanS) kohaldatakse üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid (§ 2 lg 3). Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi planeeringuprotsessiga tihedalt lõimitult. KSH töögrupp osales planeeringulahenduse väljatöötamisel, tehes jooksvalt täiendusettepanekuid ja soovitusi. Ühise protsessi tõttu ei ole käesolevas strateegilise hindamise aruandes peetud vajalikuks välja tuua

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5

leevendavaid meetmeid eraldiseisva peatükina, kuna sellekohaste ettepanekutega on arvestatud planeeringu koostamise raames jooksvalt. Ühise protsessi käigus esitatud leevendusmeetmed on toodud mõjuvaldkondade lõikes aruande ptk 6 alapeatükkides.

Piiriülest mõju Anija valla üldplaneeringu elluviimisel ei kaasne. Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kätkeb endas üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võiva olulise keskkonnamõju hinnangut. Põhjalik ülevaade mõjutatavast keskkonnast ning seostest asjakohaste planeerimisdokumentidega on esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses (vt Lisa 1, peatükid 2 ja 3). KSH korraldusest, protsessist ja avalikkuse kaasamisest annab lisaks käesolevale KSH aruandele ülevaateKSH väljatöötamise kavatsus (vt Lisa 1). Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas küsiti seisukohti vastavalt planeerimisseaduse §81 lõikele 1, millele järgnevalt avalikustati lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus valla veebilehel. KSH viis läbi OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühm koosseisus:

Pille Metspalu, KSH juhtekspert, sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised mõjud

Riin Kutsar, KSH ekspert, looduskaitse ja Natura eelhindamine

Tõnn Tuvikene, pinna- ja põhjavesi

Kaile Peet, loomastik ja roheline võrgustik

Veiko Kärbla, müra

Jaanus Padrik, kartograafia

Hindamisel kasutati KSH üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt kerkivale vajadusele (ekspertarvamused, konsultatsioonid, vastavusanalüüs jms). Hindamisel arvestati ka mõjude kumuleerumisega.

3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise tulemusel selgus, et Anija valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaudseid positiivseid mõjusid võib täheldada plaeneringulahenduse elluviimisel inimkeskkonnale. KSH läbiviimisel ei ilnenud märkimisväärseid raskusi ega probleeme.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6

4. VASTAVUSANALÜÜS

4.1. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDELE

Üldplaneeringu koostamise kontekstis on olulisimaks keskkonnakaitset ning jätkusuutlikku arengut suunavaks dokumendiks, „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“. Antud dokument määratleb Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, kuid lähtub samas ka seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ põhineb Eesti säästva arengu riiklikul strateegial „Säästev Eesti 21“, mis on koostatud kooskõlas vastavate ülemaailmsete ja Euroopa Liidu suunisdokumentidega. Seega on ka Eesti keskkonnastrateegias juba arvestatud laiema konteksti ja eesmärkidega.

„Säästev Eesti 21“ toodud laiemateks eesmärkideks on: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Viimase eesmärgi – ökoloogilise tasakaalu – saavutamine toimub järgmise kolme arengusuuna kaudu:

1. loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu 2. saastumise vähendamine 3. loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.

Antud punktide põhjal seab „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ täpsemad keskkonnakaitse eesmärgid, millega arvestamisest Anija üldplaneeringu lahenduses annab vastavusanalüüsi kujul ülevaate tabel 1.

Tabel 1. Üldplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine Arvestab eesmärgiga, jäätmete ladestamise ja tekkimise vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud suunamist reguleerib Ida-Harjumaa jäätmekava 2015- tekkivate jäätmete ohtlikkust. 2020.

Arvestab eesmärgiga, pinna- ja põhjavee kaitseks Saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund arendatakse ühisvee ja kanalisatsioonisüsteeme ning hoida veekogusid, mille seisund juba on vastavalt ÜVKs toodud suundadele ning hea või väga hea. üldplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete asustusalade paiknemisele.

Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning Arvestab eesmärgiga, planeering seab tingimused, maapõueressursi efektiivne kasutamine millega tuleb kaevandamisel ning uute karjääride minimaalsete kadude ja minimaalsete avamisel arvestada. jäätmetega.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, Eesmärgiga arvestatakse. Planeering määratleb kultuuriliste ja majanduslike vajaduste ulatuslikud alad valla territooriumist rohelise tasakaalustatud rahuldamine väga pikas võrgustiku osana. Rohelise võrgustiku roll on nii perspektiivis. ökoloogiline, puhkemajanduslik kui ka majanduslik.

Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning Üldplaneeringus otseselt ei käsitleta. Kaudselt toetab kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kalapopulatsioonide head seisundit veekogude, pinna- kaasnevat kaudset negatiivset mõju ja põhjavee hea seisundi tagamine. ökosüsteemile

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt: ulukite mitmekesisust ja asurkondade elujõulisust toetab ulatuslik rohestruktuuride võrgustik. Seatud Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide maakasutustingimused tagavad avatud loodusliku mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. ruumi olemasolu ja ulukite vaba liikumise. Planeering ei kavanda tiheasustusega alasid rohestruktuuridega kattuvalt ning maakasutuse muutust olemasolevatel tuumaladel.

Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- Eesmärgiga arvestatakse, määratakse väärtuslikud ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik põllumajandusmaad (boniteet võrdne või suurem 39 kasutamine. boniteedipunktist).

Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik Eesmärgiga arvestatakse väärtuslike maastike ja kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja sidusate rohelise võrgustiku kasutamistingimuste seadmise maastike säilitamine. kaudu.

Eesmärgiga arvestatakse. Käsitletud roheline võrgustik Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide hõlmab ulatuslikud metsaalad ja kattub vallas asuvate säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste kaitsealadega. Veekaitseks määratud olemasolu tagamine. kasutamistingimused tagavad elupaikade ja koostluste kaitse.

Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, Eesmärgiga arvestatakse. Üldisesse elektrivõrku erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese ühendatavaid elektrituulikuid ja tuuleparke ei keskkonnakoormusega jätkusuutlikke planeerita, kuid lubatud on paigutada kinnistule tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrituulikut oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. elektrit ka ekspordiks.

Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja Arvestatakse kaudselt: üldplaneeringuga kavandatav stabiliseerimine, tagades samas inimeste keskuste kompaktsuse tõstmine ja kergliiklusteede vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu võrgustik võimaldavad igapäevastel liikumistel enam olukorras primaarenergia mahu säilimise kergliikluse kasutamist. tagamine.

Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad täpsusastmes. Kaudselt toetab eesmärki jäätmejaama tehisained. kavandamine.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus Eesmärgiga arvestatakse, planeeringuga planeeritakse (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning kergliiklusteid ja sundliikumisi vähendav kompaktne sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustusstruktuur asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).

Eesmärgiga arvestatakse: tootmis- ja elamualasid arendatakse ettevaatusprintsiibil, mis peab eelkõige lähtuma erinevate funktsioonide kokkusobivusest, arvestades müra, vibratsiooni, lõhna jm leviku Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. võimalusega.

Kavandatud on täiendavad võimalused välisõhus liikumiseks (kergliiklusteed) ja puhkamiseks (puhealad).

Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu soodustav siseruum. kontekstis.

Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu toiduahelas on inimese tervisele ohutu. kontekstis.

Eesmärgiga arvestatakse, seatakse tingimused põhja- ja pinnavee kaitseks (ühisvee ja -kanalisatsioonivõrkude renoveerimine, perspektiivis uute alade võrkudega Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. ühendamine, põllumajandusliku tootmise mõju vähendamine veekogudele). Üldplaneeringuga on määratud supluskoht ja seatud üldised tingimused suplusvee kvaliteedile.

Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna Keskkonnaregistri andmetel ei asu vallas teadaolevad jääkreostuskolded. jääkreostusobjekte.

Eesmärgiga arvestatakse, planeering käsitleb vajadust arvestada hädaolukordadega. Samuti tuuakse ära ühiskondlike hoonete maa-ala puhul nõue ette näha Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed julgeolekut ohustavate riskide eest. (valgustus, jalgrattaparklad planeerida raamkinnitust võimaldavad jms);

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 9

4.2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS HARJU MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+

Seoseid asjakohaste planeerimisdokumentidega on analüüsitud Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses (vt lisa 1). Käesolevas aruandes keskendutakse vastavusanalüüsile Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, milles toodud ruumilise arengu suundumustest ja põhimõtetest on Anija valla üldplaneeringu koostamisel eelkõige lähtutud. Harju maakonnaplaneering lähtub omakorda üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodud võtmevaldkondadest: nt asustuse ja teenuste suunamine, transpordilahendused jms. Seega arvestab Anija valla üldplaneering kaudselt ka üleriigilises planeeringus toodud suundumustega.

Üldplaneeringu vastavus Harju maakonnaplaneeringu 2030+ arengusuundadele on välja toodud vastavusanalüüsina tabelis 2.

Tabel 2. Üldplaneeringu vastavus Harju maakonnaplaneeringu ruumilise arengu suundadele ja põhimõtetele

MP arengusuund/põhimõte Arvestamine üldplaneeringus

Asustuse areng toimub kompaktsuse Säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise põhimõttel – olemasolevaid tiheasustusega ruumistruktuuriga asulates ja maapiirkondades, vältides alasid tihendatakse (ja laiendatakse), mujal valglinnastumise täiendavat levikut. vallas säilib hajaasustus.

Arvestatakse ÜP täpsusastmes, ühistranspordi Elanikele vajalike teenuste pakkumise ruumiline mudel korraldamine toimub koostöös maakonna on koondumispõhine ehk keskus-tagamaa põhine. tasemega.

Asustuse arengu kavandamisel ning keskuste Olemasolevaid tiheasustusega alasid määratlemisel lähtutakse eeskätt olemasolevatest tihendatakse, mis toetab olemasolevate ruumistruktuuridest ning liikumisvõimalustest taristuobjektide kasutamist ja arnegut. (teedevõrk, raudteed).

Eesmärgiks on ruumiliselt tasakaalustatud areng Kehra linna arendatakse kui piirkonna elanike Harjumaal, mistõttu soositakse kohalike keskuste jaoks olulist keskust, kus kohapeal on teket/tugevnemist Tallinna lähiregioonist kaugemal, et kättesaadavad ka teenused. Linna arendamine võimaldada esmaste teenuste tarbimist piirkonnas toimub linnalise asustusega alale omaste kohapeal. põhimõtete alusel.

Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub Uued elamu- ja ettevõtlusalad on seotud vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates olemasolevate toimivate tiheasustusega asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning aladega, millega tagatakse olemasolevate tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsioonide lihtsustatud ja kommunikatsiooni- ja taristulahendused. majanduslikult põhjendatum edasiarendamise.

Ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes Ettevõtlusalad paiknevad tiheasustusega aladel

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 10

MP arengusuund/põhimõte Arvestamine üldplaneeringus

või nende vahetus läheduses. (Kehra linn, Alavere ja Anija külad) ja vahetult nende läheduses (olemasolevaid ettevõtlusalasid laiendatakse).

Olemasolevate tiheasustusega alade Liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused kompaktsuse tõstmine ja nende täiendav ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate arendamine aitab tõsta juba toimiva liikumiseks, arvestades oluliste välja kujunenud ja ühistranspordi efektiivsust. Valda katva ja lisanduvate (uute arenduste puhul) trajektooridega ning tiheasustusega alasid ühendava kergliiklusteede seades esikohale ühistranspordikasutajate ja võrgustiku kaudu tagatakse võimalused kergliiklejate mugavuse, ohutuse jm vajadused. ohutuks ja mugavaks liikumiseks.

Maakonda koondub oluline osa riiklikult tähtsatest taristuobjektidest. Maakonna arendamisel arvestatakse Anija valla kontekstis on oluline olemasolevate vajadusega arendada objekte nagu nt rahvusvahelised taristuobjektide (teed, raudtee) toimimise trassid, üleriigilisel tasandil olulised ühendused, tagamine. logistiliselt olulised sadamad, rahvusvahelised lennujaamad.

Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui Roheline võrgustik, sh pargialad tiheasustusega hajaasustuses. aladel, on ressurss nii ökoloogilisest ja looduskaitselisest kui puhkemajanduslikust seisukohast. Tagatakse veeäärsete puhkealade, Rohetaristu poolt pakutavaks oluliseks elukeskkonna sh suplemiseks sobiva ala, olemasolu ja nende kvaliteeti tagavaks teenuseks on puhke- ja avalik kasutus ning juurdepääs kallasrajale. rekreatsioonivõimaluste pakkumine.

Määratakse väärtuslikud põllumajandusmaad Arvestatakse põllumajandustegevuseks sobilike eesmärgil tagada nende säilimine võimalikult väärtuslike põllumajandusmaadega. suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks.

Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas esteetilistel väärtustel, lisaks looduslikule Planeering arvestab traditsioonilise esteetikale ka inimtekkelise pärandi väärtustamisel. asustusstruktuuriga eelkõige piirkondades, kus Elukeskkonna esteetilised väärtused hõlmavad nii algupärane ajastumaastik on säilinud. Arvestab hajaasustuses kujunenud (küla)maastikulisi tervikuid, miljööväärtuslike alade ja kultuuriväärtuslike linnalises keskkonnas kujunenud iseloomulikke objektidega, seades antud aladele ja objektidele miljöösid kui ka üksikehitiste kõrget arhitektuurset kaitse- ja kasutustingimused. kvaliteeti – nende säilimist ja jätkuvust tuleb pidada kvaliteetse elukeskkonna üheks tagatiseks.

Muinsus- ja loodusväärtustega arvestatakse, kaitse- ja kasutustingimused tulenevad eelkõige Arvestatakse kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega. õigusaktidest. Aladele ei kavandata intensiivset arendustegevust.

Planeering arvestab riigikaitselise huviga, Arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega arvestades vajadusega tagada riigikaitseliste seotud piirangutega. ehitiste töövõime.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 11

MP arengusuund/põhimõte Arvestamine üldplaneeringus

Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku Planeering seab põhimõtted ja tingimused, huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada mida kaevandamistegevusel arvestada, sh parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste vajadusega kasutada ümbruskonda vähe kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii häirivat tehnoloogiat. looduskeskkonnale kui elanikele.

Peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust, mh välditakse ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid Täiendavaid ohuallikaid ei planeerita. pakkuvate asutuste vahetus läheduses.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 12

5. TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI STRATEEGILIST PLANEERIMISDOKUMENTI ELLU EI VIIDA. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID

Anija valla tõenäoline ruumiline areng võib olukorras, kus planeerimisdokumenti ellu ei viida, olla juhuslik ja läbimõtlematu. Sellise stiihilise arengumustriga võivad kaasneda negatiivsed keskkonnamõjud nii loodus- kui inimkeskkonnale. Läbi mõtlemata ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused võivad ohtu seada loodusväärtuste säilimise (nt rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid loodusliku mitmekesisuse hoidjana). Üldplaneeringuga seatavad põhimõtted ja tingimused soosivad kompaktset asustusmustrit, mis arvestab erinevate inimgruppide liikuvusvajadustega ja minimiseerib sundliikumisi. Juhul, kui üldplaneeringut ellu ei viida, toimub edasine areng nö ühe krundi põhiselt, saavutamata jäävad kompaktse ja läbimõeldud arenguga seotud sünergilised positiivsed mõjud.

Valla üldplaneeringu koostamise ajal ei kujunenud alternatiivseid arengustsenaariumeid, kuna nägemus valla ruumilistest arengusuundadest oli üksmeelne. Lahenduse väljatöötamisel analüüsiti erinevaid lahendusi eelkõige hajaasustuse maakasutustingimuste osas. Nimetatud tingimused on üheks lahenduse osaks, kuid neid ei saa eraldiseisvana pidada põhimõttelisteks strateegilisteks stsenaariumiteks.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 13

6. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD

Alljärgnevates alapeatükkides on toodud üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju hindamine, võttes aluseks KeHJS par 40 lg 4 määratletud mõjuvaldkonnad.

6.1. LOODUSKESKKOND

6.1.1. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Anija valla territooriumil ei leidu hoiualasid ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Kaitsealade, püsielupaikade, kaitsealuste liikide ja kaitstavate üksikobjektide paiknemist ja ulatust on kirjeldatud keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses (vt lisa 1, ptk 2.3.4). Samas on toodud ka skeemkaardid.

Anija valla üldplaneering väärtustab kaitstavaid loodusobjekte. Väljatöötatud lahendus põhineb olemasolevale asustusstruktuurile, olulisi laiendusi elamu-, äri- või tootmispiirkondadena ette ei ole nähtud. Üldplaneering ei kavanda ulatuslikult uusi teekoridore ega muud tehnilist taristut. Valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste vajaduste kui Harju maakonna ruumilise arengu suundumustega – tagatud on erinevate ruumiväärtuste säilitamine, st suurendatud linnalise ruumi (ja juba tiheasustusega aladena toimivate mitmekesiselt hoonestatud külakeskuste) kompaktsust. Valdav osa valla territooriumist säilib hajaasustusalana. Eeltoodud põhimõtetest lähtuvalt ei määrata Anija valla üldplaneeringuga kaitstavate loodusobjektidega kattuvalt alternatiivselt maakasutust ja ei kavandata tegevusi, mis võivad kaasa tuua olulise negatiivse mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitse- eeskirjadele.

Mõju hindamise kokkuvõte

Anija valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Läbi väärtustamise valla ruumilise planeeringu põhimõtetes ning arvestamise tingimuste seadmisel võib eeldada kaistavatele loodusobjektidele kaudse pika-ajalise positiivse mõju avaldumist.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 14

6.1.2. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU KUULUVAD ALAD

Tabel 3. Täielikult või osaliselt Anija valla territooriumile jäävad Natura 2000 võrgustiku kuuluvad alad. Allikas Keskkonnaregister Natura ala nimetus/registriko Pindala Asukoht Kaitse-eesmärk od

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo- Anija loodusala Harju maakond, Anija lehtmetsad (*9080); 72,2 ha vald, Anija, ja II lisas nimetatud liigid, mille isendite Kuusemäe küla RAH0000452 elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica);

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on sinihelmikakooslused (6410), Parila loodusala Harju maakond, Anija liigirikkad madalsood (7230) ning 199,3 ha vald, Parila küla; Raasiku soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); RAH0000457 vald, Rätla küla II lisas nimetatud liik, mille isendite

elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas

(Saussurea alpina ssp. esthonica);.

Maapaju loodusala Harju maakond, Anija I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), 450,9 ha vald, ja vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); küla

RAH0000462

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), Harjumaa, Anija vald, rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), Pillapalu küla;Harjumaa, Põhja-Kõrvemaa nokkheinakooslused (7150), vanad Kuusalu vald, Kemba, loodusala loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad 13494.5 ha Koitjärve, Kõnnu, kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja Liiapeksi, Pala, Sigula, moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), RAH0000572 Suru, Tõreska ja Valgejõe soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning küla siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 15

Natura ala nimetus/registriko Pindala Asukoht Kaitse-eesmärk od

Aegviidu loodusala II lisas nimetatud liigid, mille isendite Harjumaa, Anila vald, elupaiku kaitstakse, on soohiilakas (Liparis 1,1 ha Pillapalu küla loeselii) ja kollane kivirik (Saxifraga RAH0000023 hirculus);

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Harjumaa, vald, on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), Aegviidu alev; Harjumaa, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised Anija vald, Mustjõe, , järved (3140), huumustoitelised järved ja Vetla ja Voose küla; järvikud (3160), liigirikkad niidud Harjumaa, Kose vald, lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud Kiruvere, Kõrvenurga, (6450), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood Laane ja Vanamõisa küla; (7140), nokkheinakooslused (7150), Järvamaa, Albu vald, allikad ja allikasood (7160), nõrglubja- Järva-Madise, Kaalepi, Kõrvemaa loodusala allikad (*7220), vanad loodusmetsad Lehtmetsa, Mägede, 20653.4 ha (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), Mõnuvere ja Vetepere rohunditerikkad kuusikud (9050), RAH0000567 küla; Järvamaa, Paide vald, soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning Nurme, Puiatu, Purdi, siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); Sõmeru ja Võõbu küla; II lisas nimetatud liigid, mille isendite Järvamaa, Roosna-Alliku elupaiku kaitstakse, on tõmmuujur vald, Allikjärve, Kirisaare (Graphoderus bilineatus); kaunis kuldking ja Oeti küla; Lääne- (Cypripedium calceolus), palu-karukell Virumaa, Tapa vald, (Pulsatilla patens), eesti soojumikas Jäneda, Kõrveküla ja (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja kollane Raudla küla kivirik (Saxifraga hirculus);

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sinikael-part (Anas platyrhynchos), Harjumaa, Anija vald, kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sõtkas Pillapalu küla;Harjumaa, Põhja-Kõrvemaa (Bucephala clangula), laululuik (Cygnus Kuusalu vald, Kemba, linnuala cygnus), järvekaur (Gavia arctica), 13494.5 ha Koitjärve, Kõnnu, nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt Liiapeksi, Pala, Sigula, (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), RAH0000121 Suru, Tõreska ja Valgejõe metsis (Tetrao urogallus), mudatilder küla (Tringa glareola) ja heletilder (Tringa nebularia);

Harjumaa, Aegviidu vald, liigid, mille isendite elupaiku Aegviidu alev; Harjumaa, kaitstakse, on kanakull (Accipiter Anija vald, Mustjõe, Vetla gentilis), piilpart (Anas crecca), küla, Voose küla; sinikael-part (Anas platyrhynchos), Harjumaa, Kose vald, kaljukotkas (Aquila chrysaetos), Kiruvere, Kõrvenurga, Kõrvemaa linnuala laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas Laane ja Vanamõisa küla; (Bucephala clangula), öösorr 22896 ha Järvamaa, Albu vald, (Caprimulgus europaeus), must- RAH RAH0000120 Järva-Madise, Kaalepi, toonekurg (Ciconia nigra), laululuik Lehtmetsa, Mägede, (Cygnus cygnus), musträhn Mõnuvere, Sugalepa ja (Dryocopus martius), väikepistrik Vetepere küla; Järvamaa, (Falco columbarius), väike- Paide vald, Nurme, Puiatu, kärbsenäpp (Ficedula parva), Purdi, Sõmeru ja Võõbu hallõgija (Lanius excubitor), rüüt küla; Järvamaa, Roosna-

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 16

Natura ala nimetus/registriko Pindala Asukoht Kaitse-eesmärk od

Alliku vald, Allikjärve, (Pluvialis apricaria), sarvikpütt Kihme, Kirisaare ja Oeti (Podiceps auritus), teder (Tetrao küla; Lääne-Virumaa, Tapa tetrix), metsis (Tetrao urogallus), vald, Jäneda, Kõrveküla ja mudatilder (Tringa glareola), Raudla küla heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

Joonis 6.1.2.1. Natura loodusalade paiknemine Anija vallas

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 17

Joonis 6.1.2.2. Natura linnualade paiknemine Anija vallas

Arvestades üldplaneeringu üldistusastet piirdutakse Natura 2000 aladele mõju hindamisel eelhindamise etapiga ning esitatakse vajadusel soovitused ja nõuded tegevusteks järgneval planeerimis- ja/või projekti tasandil.

Natura eelhindamine

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Anija valla üldplaneeringu eesmärk ja ruumilise arengu põhimõtted on leitavad käesoleva aruande ptk 1 ja Anija valla seletuskirja sissejuhatuses ning ptk 2.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 alade iseloomustus

Keskkonnaregistri1 andmetel kuulub Anija vallas üle-Euroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku 8 Natura ala.

Eelhindamise puhul on tegemist võimaliku mõju prognoosimisega, mille tulemusena saab otsustada, kas detailplaneeringu või projekti tasandil on vaja läbi viia asjakohane hindamine.

Eelhinnang viiakse läbi kaardianalüüsi põhjal ja võttes arvesse potentsiaalselt mõjutatavate Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ning kasutades olemasolevaid liikide ja elupaikade levikuandmeid.

1 Seisuga november 2016

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 18

Tabel 4. Kavandavate tegevuste mõju prognoos Natura 2000 aladele

Soovitused järgnevates Natura ala Üldplaneeringuga Ebasoodne mõju etappides/Leev nimetus/registrikood kavandatav tegevus endavad meetmed

Anija loodusala Ebasoodne mõju ala kaitse- Alale ja lähialal puuduvad eesmärkidele ja - RAH0000452 terviklikkusele puudub

Parila loodusala Ebasoodne mõju ala kaitse- Alal ja lähialal puuduvad eesmärkidele ja - RAH0000457 terviklikkusele puudub

Maapaju loodusala Ebasoodne mõju ala kaitse- Alal ja lähialal puuduvad eesmärkidele ja - RAH0000462 terviklikkusele puudub

Põhja-Kõrvemaa loodusala Ebasoodne mõju ala kaitse- Alal ja lähialal puuduvad eesmärkidele ja - terviklikkusele puudub RAH0000572

Aegviidu loodusala Ebasoodne mõju ala kaitse- Alal ja lähialal puuduvad eesmärkidele ja - RAH0000023 terviklikkusele puudub

Ebasoodne mõju ala kaitse- Kõrvemaa loodusala Alal puuduvad. Lähialale (Vetla eesmärkidele ja küla) olemasoleva hoonestatud terviklikkusele puudub, - RAH0000567 külakeskuse tihendamine kuna kavandatav tegevus jääb alast välja

Põhja-Kõrvemaa linnuala Ebasoodne mõju ala kaitse- Alal ja lähialal puuduvad eesmärkidele ja - terviklikkusele puudub RAH0000121

Ebasoodne mõju ala kaitse- Kõrvemaa linnuala Alal puuduvad. Lähialale (Vetla eesmärkidele ja küla) olemasoleva hoonestatud terviklikkusele puudub, .- RAH0000120 külakeskuse tihendamine kuna kavandatav tegevus jääb alast välja

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 19

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel on arvesse võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist, et tagada rahvusvahelise tähtsusega alade kaitseväärtuste säilimine. Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele üldplaneeringuga tegevusi ei kavandata ning üldplaneeringu elluviimisel ebasoodsaid mõjusid ei avaldu.

6.1.3. ROHELINE VÕRGUSTIK

Rohelise võrgustiku kujundamisel võeti esmalt aluseks koostatav Harju maakonnaplaneering, mis on uusim rohelist võrgustikku käsitlev dokument Harju maakonnas. Maakonnaplaneering annab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Üldplaneeringu ülesanne on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste, sh ruumilise paiknemise, täpsustamine. Arvestades olemasolevat ja perspektiivset maakasutust, on üldplaneeringuga rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatud.

Mõjude hindamine Rohelise võrgustiku struktuur Anija vallas hõlmab suhteliselt suure osa valla territooriumist ja on eeskätt valla idaosas ja keskosas lausalise levikuga. Valla idaossa on koondunud ka suur osa valla kaitseväärtusega liikide elupaikadest ja kasvukohtadest. Rohelise võrgustiku funktsioneerimist võib vallas pidada heaks selle suure ulatuse ja konfliktide suhtelise vähesuse tõttu.

Üldplaneering asustust ja maakasutust suunates planeerib intensiivse inimkasutusega (tiheasustusega) alad rohelise võrgustiku struktuuridega mittekattuvalt. Lisaks tiheasustusega alade arengu soodustamisele toetab üldplaneering ka hajakülade elujõulisena püsimist, võimaldades eluasemekoha rajamist ja ettevõtluse arendamist. Kuna tiheasustusega alad asuvad rohelisest võrgustikust väljas, ei too nende areng kaasa muudatusi rohestruktuuride toimimises. Samuti ei kaasne arendus- ja ehitustegevusega hajaasustuses märkimisväärseid muudatusi, kuna kompaktseid arendusalasid, mis lõikaks läbi rohekoridorid, ei kavandata (lubatud ei ole uute tiheasustustusega alade rajamine). Ehitus- ja arendustegevusel hajaasustuses on seatud oluliseks tingimuseks rohestruktuuride terviklikkuse ja toimimise säilitamine. Hajaasustusele omase avatud ruumi olemasolu (aiaga piiratava õuemaa suurus võib olla kuni 0,4 ha) võimaldab ulukite vaba liikumist ning toetab rohestruktuuride toimimist.

Üldplaneeringu lahenduse kohaselt on suuremaks muudatuseks rohevõrgustiku ulatuse täpsustamine endiste aiandusühistute piirkonnas, arvates juba hoonestatud aiandusühistute alad (Vikipalu küla aiandusühistud Lahinguvälja raudteejaama piirkonnas, küla Tampliniidu aiandusühistu) ja nende lähiümbrus (võimalikud

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 20

laiendusalad) rohelise võrgustiku struktuuridest välja. Aiandusühistute näol on sisuliselt tegemist kompaktsete elamupiirkondadega rohevõrgustiku tuumalal. Üldplaneering võimaldab nende jätkuvat edasi arendamist (laienemist) sidusalt olemasolevate hoonestatud või detailplaneeritud aladega. Aiandusühistute rohelise võrgustiku alast välja arvamine on otstarbekas, kuna nendel tihedalt asustatud aladel sisuliselt toimiv rohevõrk puudub. Välja arvatud alad ei ole ulatuslikud (ka aiandusühistute perspektiivseid laiendusi arvestades) ega lõika läbi rohekoridore. Seega ei too alade välja arvamine kaasa muutusi rohelise võrgustiku toimimises.

Üldplaneering pöörab tähelepanu rohelise võrgustiku ja maakasutuse konfliktidele, mis kaasnevad nt taristuobjektide rajamisega ja maavara kasutuselevõtuga (kaevandamisega). Roheline võrgustik ning taristuobjektid/maardlad ei ole otseselt teineteist välistavad, kui rakendatakse leevendusmeetmeid. Siiski on esmaseks soovituseks valida konflikte tekitada võiva maakasutuse asukohaks ala väljaspool rohelist võrgustikku. Anija vallas on suurimateks olemasolevateks taristuobjektideks valda läbivad põhimaanteed ja Tallinn-Tapa raudtee. Üldplaneeringuga ei ole ka uusi suuri, rohevõrku killustavaid, taristobjekte juurde planeeritud. Väiksemate perspektiivsete juurdepääsuteede planeerimine ei too rohelise võrgustiku seisukohalt kaasa märkimisväärseid muudatusi. Maavarade kaevandamisel soovitatakse eelisjärjekorras juba avatud maardlate maksimaalset ära kasutamist, et maavarade kaevandamisega kasnevad mõjud keskkonnale oleksid väiksemad.

Maakonnaplaneeringuga seatud kasutustingimusi on arvesse võetud juba üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ja maakasutuse planeerimisel. Nt sätestab maakonnaplaneering, et ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. Kuna olulisi ristuvaid huvisid ja kattuvaid maakasutusotstarbeid üldplaneeringus rohevõrgustiku piirkonnas ei ole, siis ei ole peetud vajalikuks rohevõrgustiku tingimusi oluliselt täpsustada.

Mõju hindamise kokkuvõte

Positiivne on rohelise võrgustiku ruumilise ulatuse ja kasutustingimuste täpsustamine kohalikest oludest tulenevalt. Asustuse edasine areng näeb ette olemasolevate tiheasustusega alade kompaktsuse tõstmist, millega välditakse uute tiheasustusega alade teket hajaasustusalal, sh rohestruktuuridega kattuvalt. Suuri uusi taristuobjekte ei planeerita. Planeeritud arendus- ja ehitustegevus hajaasustuses rohelise võrgustiku sidusust ei ohusta. Anija vallas üldplaneeringu realiseerumisel rohelise võrgustiku osas seega olulisi konflikte ei esine, kasutustingimused tagavad rohelise võrgustiku sidususe ja toimimise.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 21

6.2. PÕHJA- JA PINNAVESI

Põhjavesi2 Anija vallas on kasutusel Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekompleksid3. Peamiseks probleemiks on üldraua, kloriidide ja väävelvesiniku (H2S), mis veele halva lõhna annab, ülenormatiivne sisaldus ja vee agressiivsus, mis torustikes korrosiooni põhjustab. Toorvesi vajab enne tarbijale andmist joogivee nõuetele vastavaks töötlemist. Põhjavee kaitstust iseloomustavalt skeemilt ilmneb, et valla läänepoolsetes osades on põhjavesi suures osas nõrgalt kaitstud ja ida/kirdeosas valdavalt keskmiselt kaitstud. Põhjavee kaitstus iseloomustab maapinnalähedase põhjaveekihi reostuskaitstust.

Joonis 6.2.1. Põhjavee kaitstus Anija vallas. Allikas Maa-amet

Mõjude hindamine Intensiivsema arendustegevusega piirkonnad Anija vallas jäävad piirkonda, kus aluspõhjalised veekompleksid on nõrgalt kaitstud. Ühiskanalisatsioon on rajatud Kehra linnas ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija, Härmaoksa ja Lilli külades. Tiheasustusega aladel kasutab ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanikkond kogumiskaeve, hajaasustuses on kasutusel erinevad kohtkäitlemise lahendused (kogumis- ja imbkaevud). Anija vald on ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni võrgustikku arendanud ning torustikud rekonstrueerinud ja rajanud tuginedes sektorarengukavale „Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024“. Sektorarengukava on aga aluseks võtnud olemasoleva hoonestuse, arvestamata kehtiva

2 Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024. 3 Põhjalikum ülevaade KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendi ptk 2.3.2.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 22

valla üldplaneeringuga planeeritud perspektiivset maakasutust. Koostatava üldplaneeringuga planeeritakse elumu-, äri-, tootmismaad ja ühiskondliku hoone maad Kehra linna, linnaga piirnevalt Lehtmetsa, Ülejõe ja Kehra külasse ning Anija, Alavere ja Lilli külasse. Üldplaneeringuga ei kavandata keskkonnaohtlike ja olulise ruumilise mõjuga objekte. Kehra linnas kavandatakse jäätmejaama rajamist tootmismaa juhtotstarbega maa-alale. Üldplaneering võimaldab Ülejõe külas asuva suletud tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja reoveesette kompostimisala rajamist. Tegevuse eesmärk on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS tehases tekkivate tööstusjäätmete nõuetekohane ladestamine ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimine sellest kasvupinnase tootmisega. Tööstusjäätmete prügila asukoha määramiseks ja kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude hindamiseks on algatatud detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine (KMH). Eraldiseisva planeeringu ja KMH-ga täpsustatakse kavandatava tegevuse võimalikkus ning määratakse leevendusmeetmed. Sellest tulenevalt käesolevas aruandes teemat täpsemalt ei kajastata ning kavandatava tegevusega kaasneda võivaid mõjusid ei hinnata.

Vallas on põhjavesi kas nõrgalt kaitstud või keskmiselt kaitstud, seetõttu on keskkonnakaitse seisukohalt veekaitseliste tingimuste seadmine väga oluline. Kuna sektoraregukava ei arvesta perspektiivse maakasutusega, määratakse üldplaneeringuga lisaks reoveekogumisaladele perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad, mis hõlmavad tiheasustusega alad väljaspool reoveekogumisalasid. Seega näeb üldplaneering perspektiivis kogu tiheasustusega alal asustuse arengumustrist lähtuvalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamist. Enne ühisvõrkude väljaehitamist on lubatud ka lekkekindlate kogumismahutite kasutamine. Tiheasustusega aladel uute elamute rajamisel tuleb üldplaneeringu järgi tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine, sh nõuetele vastav reovee käitlemine. Tingimuse täitmisel ja ühiskanalisatsiooni infrastruktuuri järkjärgulisel rekonstrueerimisel ja täiendaval rajamisel tagatakse põhjaveekaitse ning seega elamuehitusel oluline negatiivne keskkonnamõju põhjaveele puudub. Üldplaneering teeb ettepaneku arendada välja ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni lahendused ka väljaspool tiheasustusega alasid suuremates aiandusühistutes (Vikipalu küla aiandusühistud Lahinguvälja raudteejaama piirkonnas, Härmakosu ja Raudoja küla). Nimetatud piirkondades on paljud suvilad ümber ehitatud alaliseks elamiseks. Tegemist on kompaktsete aladega, kus reovee kohtkäitlemiseks igal kinnistul eraldi soodsad tingimused puuduvad ja uute omapuhastite rajamine võib tekitada konflikte (krundid on väikesed, kõigi seadusandlusest tulenevate nõuete täitmine on keeruline, põhjavee reostuskaitstuse tagamise kontroll on raskendatud). Seetõttu on ühisvõrkude rajamine suuremates aiandusühistute piirkonnas keskkonnakaitse seisukohalt õigustatud ja positiivse mõjuga.

Hajaasustuses ei ole elanikkonna vähesuse ja suhteliselt hajali paiknemise tõttu ühiskanalisatsiooni rajamine otstarbekas ning reoveekäitlusel kasutatakse kohtkäitlemise lahendusi. Üldplaneeringuga seatud veekaitselised nõuded hajaasustuses on piisavad.

Kavandatavate äri- ja tootmismaade puhul ei ole planeeringu seletuskirjas tingimusi keskkonnanõuetele vastavuse tagamiseks seatud. Tööstuse suunamisel tuleb aga

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 23

arvestada kinnitatud põhjaveevaruga4, vältida põhjavee liigvähendamist ning tagada põhjavee reostuskaitstus. Tööstusettevõtete areng ei tohi saada takistuseks joogiveeressursi kättesaadavusele ega halvendada pinna- ja põhjavee kvaliteeti.

KSH teeb ettepaneku lisada seletuskirja põhjavee kaitse meetmed äri- ja tootmistegevusel järgmiselt:

arvestada kinnitatud põhjaveevaruga, vältida põhjavee liigvähendamist;

uute äri- ja tootmishoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee reostuskaitse;

põllumajandustootmisest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks arvestada väetiste kasutamise ja hoidmise nõudeid.

Pinnavesi Valla pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud (jõed, ojad ja kraavid) ning seisuveekogud (järved). Valla territooriumist on veekogude all ca 3%. Valla kirdepiiril asub siinne suurim seisuveekogu - veehoidla, Kehrast lõunas ca 29,5 ha suurune tehisjärv (kahe saarega). Tehisjärv kujutab endast ühte ahelat vesiehitiste süsteemis, mis suunab Soodla ja Jägala jõe veed Pirita jõkke ning lõpuks Ülemiste järve Tallinna varustamiseks. Valla idaosas asuvad väikesed oligotroofsed järved: Koitjärv, Kivijärv, Harakajärv ja Ännijärv. Valda läbivad kagust loodesse Jägala ja Jõelähtme ning idast läände Soodla jõgi. Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1570 km2 , pikkus 97 km. Jõgi on määratletud tundliku suublana. Jõe vesi on nõrgalt aluseline (pH 7,6-8,0). Suur on mineraalainete, HCO3, SO4 ja Ca sisaldus. Taimetoitainete (lämmastik, fosfor) poolest on jõgi Kehrast ülesvoolu mesotroofne (keskmiselt rikas) ja allavoolu eutroofne (rikas), mis näitab, et suure osa jõe reostusest põhjustab Kehra linn. Suurimaks reostajaks on Kehra linnas asuv AS Horizonile kuuluv tselluloosi- ja paberivabrik, mille puhastatud reovesi (k.a linna olmereovesi) vastab küll normidele, kuid vee kogus on Jägala jõe jaoks liialt suur. Jägala jõe parempoolne lisajõgi on Soodla jõgi (pikkus 75 km). Jõgi saab alguse Koitjärve rabadest ja suubub Jägala jõkke Soodla küla kohal.

4 2004.a koostati AS Maves poolt töö “Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium- Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”, mille põhjal anti välja Keskkonnaministri poolt 06.04.2006.a käskkiri nr 396- Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine. Anija valla põhjaveevarud on järgmised: Anija valla C-V P kategooria veevaru 100m3/d aastani 2030 on antud tarbimiseks kogu valla territooriumil, v.a. Kehra linn. O-C P kategooria veevaru 600 m3/d on kinnitatud samuti aastani 2030. Kehra linnale on kinnitatud C-V T2 kategooria veevaru 900 m3/d aastani 2030. Kehrale ei kinnitatud T1 kategooria varu eelkõige kõrgendatud kloriidide sisalduse ja raua tõttu. O-C T2 kategooria veevaru on 500 m3/d aastani 2030. Kehrale ei määratud T1 kategooria varu kõrgendatud väävelvesiniku sisalduse tõttu.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 24

Mõjude hindamine Pinnaveekaitset aitavad tagada sarnased meetmed nagu põhjaveekaitset: ühiskanalisatsioonivõrkude arendamine ning nõuetele vastavad reoveekogumise ja käitlemise meetodid nii kompaktsetel kui hajaasustusega aladel; hajaasustustusega aladel ühiskasutatavate veehaarete rajamise soodustamine, et vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma puurkaev või uute majapidamiste liitumine olemasolevate puurkaevude veehaardesse. Asulate reoveepuhastus peab tagama nõuetele vastava heitvee kvaliteedi suublates, et vältida vooluveekogude seisundi halvenemist. Kuna keskkonnaohtlikke ettevõtteid asub vallas vähe ning planeeringuga neid täiendavalt ei planeerita, mõjutab pinnavee seisundit hajaasustuses eelkõige põllumajanduslik hajukoormus (taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine valla lääneosas). Aga ka elamu- ja puhkealade rajamine keskkonnanõudeid rakendamata või suurenev surve veekogudele ehitustegevuse kavandamisel. Kaldatsoonis toimuv arendustegevus ja veekogu kasutamine ei tohi halvendada veekogu keskkonnaseisundit. Eeltoodust tulenevalt teeb KSH ettepaneku lisada seletuskirja järgmine pinnavee kaitse meede: vältida põllumajanduslikke tootmishoonete paigutamist vahetult veekogude lähedale.

Sadevete ärajuhtimine Kehra linnas, Lehtmetsa ja Ülejõe külas kasutatakse sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks kraave ja lahkvoolset sademevee- ja drenaaživõrku. Üldjoontes on linna sademevee- ja drenaaživõrk piisavalt ja loogiliselt välja arendatud ainult osal linna territooriumil ning tselluloosi- ja paberivabriku territooriumil. Sademeveekanalisatsiooni torustike seisukord on enamuses ebarahuldav. Uusi sademevee torustikke on paigaldatud üksnes ca 2 km ulatuses kõige probleemsematesse kohtadesse Kehra kesklinnas. Rajatud on kaks õlipüüdurit. Põrgupõhjas, Ülejõel ja suuremas osas Vanast asulast on tänu sobivale reljeefile sademe- ja pinnasevesi ärajuhitav tänavakraavide abil. Sademevesi maaüksuste tänavatelt või kruntidelt suunatakse pindmise äravooluga haljasaladele, imbub pinnasesse ning selle kaudu kraavidesse ja edasi Jägala jõkke. Probleemiks on ka sadevee kraavide olukord, mis mitmel pool puuduvad või on halvas olukorras, tekitades üleujutusi elamupiirkondades ja kahjustades teid5.

Mõjude hindamine Üldplaneeringu kohaselt planeeritakse Kehra linna ninga Alavere ja Anija küla piires olemasolevate äri- ja tootmisalade laiendamist, mis tähendab uute äri- ja tootmisalade kontsentreerimist soodsatesse paikadesse olemasoleva infrastruktuuri vahetus läheduses.

Üldplaneeringu kohaselt on äri- ja tootmisettevõtete maal hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 80%. Maksimaalse lubatud täisehituse korral võib nendel aladel, kus ei ole lahkvoolset sademevee- ja drenaaživõrku välja ehitatud, oluliseks

5 Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 25

küsimuseks kerkida sademe- ja lumesulavee ärajuhtimine. Arvestades kliimamuutustega kaasnevat tormide intensiivistumist, võivad sademevee hulgad oluliselt tõusta ning nende kiire ärajuhtimine olla nii ulatusliku kõvakattega pinna puhul keeruline. Kõvakattega pindadelt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud veena, mida tuleb enne loodusesse tagasijuhtimist puhastada. Olemasolevate sademevee rajatiste rekonstrueerimise ja uute ehitamise jaoks on soovitav teostada täiendavad uuringud, et täpsustada sademevee kanaliseerimise skeemi, sademevee kohtkäitlusalasid ja sademevee kanalisatsiooni väljaehitamise ulatust.

Kuna Anija vallas on äri- ja tootmispiirkonnad üksnes osaliselt kaetud lahkvoolse sadeveevõrguga, tuleb enne sadeveevõrkude väljaehitamist äri-ja tootmisaladelt kogutav sademevesi käidelda koha peal ja nõuetele vastav sademevesi juhtida lähedal asuvasse suublasse. Aladel, kus esinevad soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, soodustada sadevee pinnasesse immutamist.

Suublasse juhitav ja pinnasesse immutatav sademevesi ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse määrusega nr 996 lisas 1 kehtestatud reostusnäitajate piirväärtusi.

Äri- ja tööstusalade laiendamisel ja uute välja arendamisel tuleb kõvakattega pindadelt kogutav sademevesi suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse ja sealt edasi lähedal asuvasse suublasse. Sademevee suublasse juhtimisel on oluline puhverdada sademevee löökkoormust sademeveekanalisatsioonile ja suubla reostusohtu. Kõvakattega pindadelt valinguvihmadega kogunevat sademevett ei tohi puhastamata suublasse juhtida, kuna sageli on sellise sademevee naftasaaduste ja heljumi kontsentratsioon seadusega lubatust kõrgem. Õli-bensiini-ja liivapüüdurid ja annusmahutid võimaldavad pikendada sademevee viibeaega ja saavutada nõuetele vastav puhastusaste.

Lahenduste korral, mille puhul sademevesi suunatakse Jägala jõkke, on oluline tagada sademevee kvaliteedi vastavus kehtestatud piirväärtustele.

Leevendavad meetmed: arvestades kliimamuutustega kaasnevat äärmuslike ilmastikunähtuste nagu tormide sagenemist ja intensiivistumist ja sellega kaasnevat sademevee koormust, vähendada äri- ja tootmisalade maksimaalset täisehitatava maa osakaalu 70%-le; soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi äri- ja tootmisaladel, kus esinevad selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused; kasutusele võtta tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli- bensiini- liivapüüdurid, sademevee vahemahutid, annusmahutid); sadavee kraavid hoida korras, et tagada nende nõuetekohane toimimine.

6 Vabariigi Valitsuse määrus nr 99. Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Vastu võetud 29.11.2012 nr 99. Redaktsioon: 16.06.2013.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 26

Mõju hindamise kokkuvõte

Liigse reostuskoormuse tagajärjel kahjustatud pinna- ja põhjaveekogumite taastumine on pikaajaline protsess ja seetõttu tuleb rakendada leevendavaid meetmeid vältimaks veekogumite seisundi halvenemist. Kuna intensiivse inimtegevusega (tiheasustusega) alad ja põllumajanduslikult perspektiivsed alad (väärtuslike põllumajandusmaade piirkond) asuvad nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, on oluline meetmete rakendamine nii tiheasustusega aladel kui hajaasustuses. Anja valla üldplaneeringuga suunatakse ühisvõrkude väljaarendamist tiheasustusega aladel ja endiste aiandusühistute piirkonnas. Hajaasustusega aladel suunatakse nii reoveekäitlust kui seatakse tingimused joogivee kvaliteedinõuete tagamiseks. Olemasolevad sadeveesüsteemid on oluline renoveerida ja tagada nende täiendav välja ehitamine. Anija valla üldplaneeringuga seatud tingimused on piisavad, et tagada pinna-ja põhjavee, kui ühe olulisima loodusressursi, säilimine ja jätkusuutlik kasutamine.

6.2.1. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK

Ettepanek Jägala jõe ja Aavoja ehituskeeluvööndi vähendamiseks Kehra linnas ja Ülejõe külas

Elamu maa-ala välja arendamise käigus ehitusjoone ühtlustamiseks ning võimaldamaks õuemaa mõistlikku kasutust ja ehitiste rajamist teeb üldplaneering ettepaneku ehituskeeluvööndit vähendada Jägala jõel 20 meetrile Kehra linna piires Tammeveski kinnistu (14001:002:1450) põhjapiirist kuni Kaasiku kinnistu (14001:002:0330) lõunapiirini ja Ülejõe külas Väikeõue kinnistu (14001:002:0304) põhjapiirist kuni Jõekalda kinnistu (14001:002:0152) lõunapiirini; Aavojal 20 meetrile Ülejõe külas Seaherne kinnistu (14001:002:0684) läänepiirist (Jägala jõest 20 meetrit) kuni Ojalepa kinnistu (14001:002:0684) läänepiirini ja Kase kinnistu (14001:002:0013) läänepiirist (Jägala jõest 20 meetrit) kuni Suurekivi-Oja kinnistu (14001:002:0242) idapiirini.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 27

Joonis 6.2.1.1. Eskiislahenduse etapis Jägala jõe ehituskeeluvööndi vähendamise esialgne ettepanek. Kehra linn.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 28

Joonis 6.2.1.1. Eskiislahenduse etapis Jägala jõe ja Aavoja ehituskeeluvööndi vähendamise esialgne ettepanek. Ülejõe küla.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 29

Mõjude hindamine

Looduskaitseseadus § 34 toob välja, et ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 lg 1 järgi võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

Maastik ja taimestik. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust hõlmatud kinnistud asuvad tiheasustusega alal, on elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega. Elamumaa/maatulundusmaa katastriüksuste kõlvikulises jaotuses esineb haritavat maad, metsamaad, looduslikku rohumaad ja muu sihtotstarbega maad. Looduslik rohumaa on kohati lage, kohati võsastunud, puud ja põõsad paiknevad kinnistutel korrapäratult. Piirkonnas kaitstavaid loodusobjekte ei esine, küll on Jägala jõgi III kategooria kaitsealuse liigi, võldase, elupaik.

Jägala jõe äärne mullastik Kehra linnas ja Ülejõe külas on Maa-ameti mullakaardi andmetel enamuses ajutise liigniiskuse tunnustega. Levinud on gleistunud lammimullad (Ag), mis on iseloomulikud jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel, kus üleujutused on enamasti lühiajalised. Ülejõe külas esineb ka lammi-gleimulda (AG), mis tekib jõesängi äärsetel tasastel lammidel, kus üleujutus kestab pikemat aega. Jõeloogete väliskülgedel, kus toimub aktiivne sette ärakanne, on levivad valdavalt kuivad liivmullad: leetjad mullad (KI) ja nõrgalt leetunud mullad (LkI).

Jägala jõgi ei ole Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud aruandes: „Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid“ määratud ja keskkonnaministri 17. jaanuaril 2012. a käskkirjaga nr 75 „Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu kinnitamine“ loetud kahekümne olulise üleujutusohuga piirkonna hulka Eestis. Ehkki Jägala jõgi ei ole Kehras suure üleujutusohuga veekoguks, siis selle lammialadel välja arenenud liigniisked mullatüübid viitavad selgelt ajutistele üleujutustele. Seetõttu on oluline ehituskeeluvööndi vähendamise lõpliku otsuse langetamisel kriitiliselt hinnata reaalset üleujutusohtu ja tuleb arvestada, et maapinna tõstmine ei saa olla lahenduseks, kuna see muudab oluliselt maastikupilti. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole põhjendatud jõe lammialadel, kuhu ehitamine eeldab maastikupildi muutmist.

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust hõlmatud piirkonnad on tänaseks juba osaliselt hoonestatud, hoonestustihedus piirkonniti erinev. Mitmed hooned (põhi- ja abihooned) jäävad kehtiva looduskaitseseadusega sätestatud Jägala jõe ja Aavoja ehituskeeluvööndisse. Kinnistutel, kus hooned asuvad ehituskeeluvöönis, on kaldajoone ja põhihoone vahelist ala kasutatud õuemaana, kuna abihooned asuvad jõele lähedal. Nii Kehra linnas kui Ülejõe külas ei ole ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga hõlmatud piirkondades ühisveevärgi ega kanalisatsioonitrasse välja ehitatud, kuid perspektiivis nähakse ühislahenduste väljaehitamist ja liitumist piirkonnas ette (üldplaneeringuga on tiheasustusega alad väljaspool reovee kogumisala määratud perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavaks alaks).

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 30

Üldplaneering näeb ette olemasolevate tiheasustusega alade edasist arendamist ja alade kompaktsuse tõstmist. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust hõlmatud alad asuvad tiheasustusega alal. Täiendava hoonestuse kavandamine tiheasustusega aladel ja sellega ala kompaktsuse tõstmine on kooskõlas valla arengu laiemate strateegiliste eesmärkidega ja olemasoleva asustusstruktuuriga.

Mõju hindamise kokkuvõte

KSH raames ei ilmne Jägala jõe ja Aavoja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku osas otseseid vastuolusid, kuna ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse piirkondades, mis on osaliselt hoonestatud ning kus eksisteerib inimtegevusest tulenev mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole õigustatud üksikutel vähendamise ettepaneku sisse jäävatel lammialadel, millel esinevad korduva üleujutuse tunnused. Muus osas ei ole üldplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek alal vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. Veekaitse seisukohalt on eelkõige oluline välja arendada ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni trassid, nende rajamise eelselt tagada nõuetekohane reoveekäitlus.

Ettepanek Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks Soodla ja Raudoja küla

Üldplaneering teeb ettepaneku ehituskeeluvööndit vähendada Soodla jõel 20 meetrile järgmises ulatuses: Soodla külas Rehe kinnistu (14001:002:1112) läänepiirist kuni Vistermäe kinnistu (14001:002:0653) idapiirini ning Raudoja külas Nurmemaa kinnistu (14001:002:0587) läänepiirist kuni Sae kinnistu (14001:002:0167) idapiirini (kohalik tee Raudoja – Kosu, n r 1400013). Ehituskeeluvööndi vähendamisega soovib vald tõsta jõe äärse piirkonna atraktiivsust, võimaldades eluaseme- ja puhkekohtade rajamist hajaasustuse põhimõttel. Üldplaneering seab hajaasustuses elamute vaheliseks vahekauguseks minimaalselt 100 m, lubatud on erandid, kui nt väljakujunenud külavorm seda toetab.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 31

Joonis 6.2.1.3. Eskiislahenduse etapis Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamise esialgne ettepanek. Soodla küla.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 32

Joonis 6.2.1.4. Eskiislahenduse etapis Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamise esialgne ettepanek. Raudoja küla.

Mõjude hindamine

Maastik ja taimestik. Üldplaneering teeb ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku ulatuslikul alal. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust hõlmatud kinnistud on valdavalt maatulundusmaa, vähemal määral elamumaa sihtotstarbega. Vaatamata elamumaa sihtotstarbega kinnistute esinemisele, on tegemist hajaküladega, kus arendus- ja ehitustegevus toimub vastavalt hajaasustusalale määratud maakasutus- ja ehitustingimustele. Soodla külas on katastriüksuste kõlvikuline jaotus valdavalt puittaimestikuga kaetud looduslik rohumaa, metsamaa, vähemal määral haritav maa. Raudoja külas esineb puistuta soostunud alasid. Ulatuslikul alal esineb kaldaastang, mis asub kaldajoonest erineval kaugusel. Soodla küla idaosas on Soodla jõe kaldaastang kohati enam kui 5 m kõrgune ja seetõttu tuleb arvestada looduskaitseseaduse § 35 punkt 5, millele vastavalt üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja seadusekohase kalda kaitse vööndi laiusest. Piirkonnas kaitstavaid loodusobjekte ei esine, küll on Soodla jõgi III kategooria kaitsealuse liigi, rohe-vesihobu, elupaik. Jõeäärne piirkond on hõlmatud rohestruktuuridega.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 33

Maa-ameti mullakaardi alusel esineb Soodla jõe ääres: gleistunud nõrgalt leetunud muldi (LkIg); nõrgalt leetunud muldi (LkI); sügav lammi-madalsoomuldi (AM,,,), mida esineb suurematel lammidel ning gleistunud lammimuldi (Ag), mis on iseloomulikud jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel.

Ehkki Soodla jõgi ei ole suure üleujutusohuga veekoguks, siis selle lammialadel välja arenenud liigniisked mullatüübid viitavad selgelt ajutistele üleujutustele. Mõlemas külas on Soodla jõel selgelt eristuvad kaldaastangud ja astangute all levivad liigniisked ja ajutise liigniiskuse tunnustega mullaüübid. Seetõttu on oluline ehituskeeluvööndi vähendamise lõpliku otsuse langetamisel kriitiliselt hinnata reaalset üleujutusohtu.

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust hõlmatud piirkonnad on vähesel määral hoonestatud. Soodla külas asub hooneid ehituskeeluvööndis või selle piiril, kuid olemasolevad hooned paiknevad kaldaastangu peal, Raudoja külas on kirjeldatud piirkond vähem hoonestatud (vt joonised 6.2.1.5. ja 6.2.1.6.).

Joonis 6.2.1.5. Hoonete paiknemine Soodla jõe ääres Soodla piirkonnas. Allikas Maa- amet.

Joonis 6.2.1.6. Hoonete paiknemine Soodla jõe ääres Raudoja piirkonnas. Allikas Maa- amet.

Üldplaneering toetab hajakülade elujõulisena püsimist, võimaldades eluasemekoha rajamist või ettevõtluse arendamist lisaks tiheasustusega aladele hajaasustusalal. Soodla ja Raudoja külas arendustegevus, läbi mille ehitatakse juurde uusi eluasemekohti ning arendatakse ettevõtlust, on positiivse mõjuga ning kooskõlas olemasoleva

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 34

asustusstruktuuri ja valla arengu laiemate strateegiliste eesmärkidega. Kuid ehitustegevust Soodla jõe ääres mõjutavad tugevasti looduslikud tingimused ning maastikureljeef. Soodla jõe kaldaastangu alla jäävad valdavalt liigniisked mullad, sh sügavad lammi madalsoomullad (AM), millele ehitamine ei ole looduskaitseliselt ega majanduslikult põhjendatud. Seetõttu tuleb üldplaneeringuga tehtava Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku ulatus täiendavalt üle vaadata. Üldplaneering ei tohiks soodustada elamuehitust aladele, kus looduslikud tingimused elamisväärse elukeskkonna loomiseks ei ole soodsad.

KSH järeldus on, et üldplaneeringuga kavandatud Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ulatuse ettepanek tuleb üle vaadata, kuna see ei arvesta piisavalt loodusolusid.

Mõju hindamise kokkuvõte

KSH raames ilmnes, et Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek planeeringu eskiislahenduses esitatud ulatuses ei vasta looduslikele tingimustele, looduslikud tingimused ei võimalda esitatud ulatuses ehitustegevust jõest 20 m kaugusel. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole õigustatud vähendamise ettepaneku sisse jäävatel lammialadel, millel esinevad korduva üleujutuse tunnused. Arvestades looduslike tingimustega on KSH hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamine 20 meetrile võimalik järgmises ulatuses: Soodla külas Läike kinnistu (14001:002:2480) läänepiirist kuni Ahtama kinnistuni (14001:002:0790). Raudoja külas Vanaõue kinnistu (14001:002:2710) edelapiirist kuni Sae kinnistu (14001:002:0167) idapiirini (kohalik tee Raudoja – Kosu, n r 1400013).

6.3. KESKKONNATERVIS

6.3.1. MÜRA

Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Määrus defineerib müra kui igasuguse inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava heli. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Müra normtasemete liigitus on välja toodud käesoleva aruande lisas 2.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 35

Vastavalt eelpool nimetatud määrusele jaotatakse hoonestatud või hoonestamata alad üldplaneeringu alusel:

I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad;

II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates;

III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted);

IV kategooria - tööstusala.

Hajaasustusalal uute elamumaade planeerimisel on reeglina asjakohane II kategooria (laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates) nõuete rakendamine.

Tiheasustusega multifunktsionaalsetes piirkondades tuleb reeglina müra normväärtuste rakendamisel lähtuda III kategooria ehk segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) nõuetest.

Piirkonna mürafooni ning peamiste müraallikate iseloomustus

Potentsiaalselt müra tekitavaid tegevusi ning müra tekitavaid objekte käsitletakse müraallikate tüübi põhiselt, müraallikad on üldjoontes jaotatavad kahte kategooriasse (sarnaselt normväärtuste klassifitseerimisele): 1. liiklusmüra sh: a. maanteed ja tänavad, b. raudtee; 2. tööstusmüra sh: a. tootmisalad, b. põllumajandusettevõtted, c. elektrituulikud, d. kaevandused.

Olulisimaks elukvaliteeti mõjutavaks müraallikaks nii hetketingimustes kui ka tulevikus võib lugeda raudteemüra. Valda läbib aktiivse rongiliiklusega Tallinn-Tapa raudtee, mida kasutatakse nii reisijate kui ka kaubaveoks. Müra suhtes kõige olulisemate pikkade kaubarongide (sh öised veod) maht on viimastel aastatel küll langenud ning uut tõusu ei ole hetkel ette näha.

Valda läbivatest riigimaanteedest suurimad on tugimaanteed Kose-Jägala (nr 12) ja Jägala-Käravete (nr 13). Liikluskoormus 2015. aasta loendustulemuste põhjal Kose- Jägala teel Kehra linnast mööduval lõigul oli 1975 sõidukit ööpäevas ning Jägala- Käravete teel valda läbival lõigul 2105 sõidukit ööpäevas. Raskeliikluse osakaal on

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 36

vastavalt 5% ja 10%7. Maanteede liikluskoormused on siiski pigem väiksed ning märkimisväärseid liiklusmüra probleeme ei esine.

Mõjude hindamine

Raudteemürast tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks näeb üldplaneering ette raudteeäärse haljastuse säilitamist ja/või rajamist ning vajadusel müratõkkeseinte paigaldamist. Eluhoonete rajamisel ja rekonstrueerimisel on soovitatav kasutada müra isoleerivaid aknaid.

Leevendavaid meetmeid rakendamata (hoonete tugevdatud helipidavus ja/või müratõkked) ei ole uusi müratundlikke eluhooneid soovitatav rajada lähima 300 m tsooni raudteest, linnasiseselt ei ole uusi müratundlikke eluhooneid soovitatav rajada lähima 100 m tsooni raudteest. Raudtee äärsetele aladele on mõistlik rajada tootmisalad või äripinnad.

KSH teeb ettepaneku seletuskirjas toodud soovituse ümbersõnastamist ja täpsustamist järgmiselt:

uute müratundlike hoonete rajamisel raudteele lähemale kui 300 m hajaasustusalal ja 100 m linnas, tuleb tagada hoonete tugevdatud helipidavus (müra isoleerivad aknad) ja/või rajada müratõkked. Elamu maa-ala juhtotstarbe realiseerimisel ja kõrvalotstarbe rakendamisel on soovitav raudtee äärsete alade kasutamine äripindadena või teiste elamuid ja piirkonna elanikke teenindavate pindadena.

Autoliikluse osas võib lähitulevikus ilmselt ette näha mõningast liikluskoormuse suurenemist, mis suurendab liiklusmüra poolt tekitatavat häiringut ja müraga kokku puutuvate inimeste hulka. Seni on tugimaanteede liiklussageduse muutused alates aastast 2010 näidanud pidevat tõusutrendi, kuigi Anija valda läbivad tugimaanteed ei kuulu suurema aastase keskmise ööpäevase liiklussageduse kasvuga maanteede hulka. Kuid Maanteeameti andmetel suurenes 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga liiklussagedus mõlemal valda läbival suuremal maanteel, Kose-Jägala teel 13,8% ja Jägala-Käravete teel 23,3%. Mõnekümneprotsendiline liikluskoormuste tõus ei ole reeglina mürafoonis märgatav, märkimisväärseks ekvivalentmüra tõusuks (nt ca 3 dB võrra) läheb tarvis liikluskoormuste kahekordistumist, mida Anija valda läbivate teede puhul ei ole ette näha.

Planeerimisel on lähtutud häiringu vähendamine ja vältimise põhimõtetest. Elamuarendust vahetult Jägala-Kose maantee äärde ei planeerita, maantee ja elamupiirkonna vahelised alad on kavandatud haljasaladena, mis toimivad puhvrina.

Maanteedelt lähtuv liiklusmüra võib hetkelisi häiringuid põhjustada pigem hajaasustustusalal, kus müratundlikud hooned on ajalooliselt rajatud vahetult tee äärde. Samuti on asulavälisel teel reeglina lubatud suurem sõidukiirus, millega kaasneb ka suurem mürahäiring. Olemasolevate hoonete puhul ja uute müratundlike hoonete

7 Maanteeamet, https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 37

rajamisel tee äärde (kui asustusstruktuur seda toetab) on müra vähendamise võimaluseks hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine ning müra isoleerivate akende kasutamine.

Võimalikud liiklusmüra vähendamise meetmed linnalises keskkonnas eelkõige on kiirusepiirangud, raskeveokite liikumise piiramine või ümbersuunamine. Elamualade planeerimisel hoonestuse, millega kaasneb suurem liikluskoormus, planeerimine tee/tänava äärde, mida üldplaneering ka soovitab. Reaalsetes oludes mõjutab mürataset ka teede-tänavate tehniline seisukord.

Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tiheasustusega linnakeskkonnas tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ning tagada head tingimused hoonete siseruumides.

Tööstusmüra osas tuleb lähtuda eelkõige põhimõttest, et uute tööstusettevõtete ja karjääride rajamisel või olemasoleva tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Üldplaneeringuga seatakse tingimuseks, et tootmistegevusega seotud transpordivood tuleb võimalusel suunata müra- ja saastetundlikest aladest mööda, neid läbimata. Samuti on tootmismaa arendaja kohustus eraldada tootmismaa müra- ja saastetundlikust alast kõrghaljastusega. Vastavad meetmed aitavad tootmistegevusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid vältida või leevendada.

Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui hajaasustuses.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneering väldib uute müra konfliktalade teket ja konflikti võimaliku

esinemise korral näeb ette leevendusmeetmed. Tootmistegevus suunatakse tundlikest aladest eemale ning tööstust arendatakse eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades ja nende lähialadel. Tundlike aladega piirnemisel tuleb rajada kaitsehaljastus. Kehra linnas raudteega piirnevatel aladel on müratundlike hoonete rajamisel vajalik leevendavate meetmete rakendamine (hoonete tugevdatud

helipidavus ja/või müratõkked).

6.3.2. VIBRATSIOON

Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 17.05.2002.a. määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mis peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele hoonetele (elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 38

magamistoad) kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel.

Mõjude hindamine

Arvestades tootmisobjektide paiknemist ei ole normaalrežiimil töötavatest tootmisettevõtetest ja muudest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) reeglina norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale. Teoreetiliselt on vibratsioon, mis tööstusala territooriumilt välja võib ulatuda, seotud raskeveokite liiklusega.

Kui vibratsiooni tekitav tööstusobjekt või masin/seade ei asu just vahetult eluhoone kõrval ei ole reaalne, et tööstushoonetest väljapoole ulatuv vibratsioon võiks levida lähimate tundlike elamualadeni. Tavapärase tööstushoonete ekspluateerimise korral ei kujune väljaspool hoonestust maapinna kaudu levivat vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanike heaolu või naaberhoonete seisundit.

Vibratsiooni levik tehnoruumidest väljapoole on üldjuhul takistatud juba praktilistel põhjustel, näiteks seetõttu, et ruumid ise peavad olema piisavalt massiivsete konstruktsioonidega, takistamaks vibratsiooni võimalikku kahjulikku toimet tööstushoonele ja teistele seadmetele. Need tingimused tuleb tagada tavapäraste tehnoloogiliste lahendustega.

Kaevetööde käigus teostavate lõhkamistega võib kaasneda märkimisväärne seismiline vibratsioon ehk maavõnked, mis võivad teoreetiliselt põhjustada kahjustusi hoonetes (nt. praod). Maapinna kaudu leviva hoonetele ohutu vibratsiooni tase on määratud ohutu laengu suurusega lõhketööde projektis. Mõju peab kõigi lõhkamistööde korral jääma lubatu piiridesse ehk korrektse lõhketööde projekti ning tööde teostamise korral hoonetele kahjustusi eeldatavalt ei kaasne.

Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik või vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsiooni väärtused on madalamad kui vastav piirväärtus.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneering ei kavanda objekte ja tegevusi, millega võiks kaasneda vibratsioonimõjude oluline suurenemine. Vibratsioonimõjude vältimiseks on oluline eelkõige teede hea seisukorra tagamine vallas. Täiendava raskeliikluse

tekkimisel seoses tootmisalade realiseerumisega võib osutuda otstarbekaks kindlate liikumiskoridoride ning liiklemiskellaaegade määramine.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 39

6.3.3. VÄLISÕHU KVALITEET

Olulisi lõhnahäiringuid põhjustavaks objektiks Anija vallas on Kehra linnas asuv tselluloosi- ja paberivabrik8. Modelleerimistulemuste põhjal ulatub aastas üle 15% lõhnatundidega ala kuni 8 km kaugusele saasteallikatest põhja suunda (vt joonised 6.3.3.1. ja 6.3.3.2.). Ettevõtte territooriumi põhjapiiril oli lõhnatundide esinemine aastas 100% ning tootmisterritooriumi lõunapiiril maksimaalselt 21%, mida keskkonnaministri 2. juuli 2007. aasta määruse nr 50 järgi peetakse inimeste jaoks ebameeldivat lõhnataju tekitavaks. Muudes suundades ulatub üle 15% lõhnatundidega ala ca 1 km kaugusele tootmis-territooriumi piiridest.

Joonis 6.3.3.1. Lõhnatundide esenemisprotsent tootmisterritooriumil ja selle lähistel vastavalt kontrollmõõtmistele. Allikas HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AKTSIASELTS kontrollmõõtmised.

8 Uuring „HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AKTSIASELTS kontrollmõõtmised“. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 9.06.2016. Töö eesmärgiks oli hinnata ettevõtte territooriumil asuvate õhusaasteallikate (tallõli keedukatel, regenereerimiskatla elektrifilter, regenereerimiskatla sulapaak, heitgaaside järelpõletusseade, lubjapõletusahi, aeratsioonibasseinid) poolt välisõhku suunatavate saasteainete heitkoguseid ning levikut. Selleks teostati kõikide saasteallikate juures emissioonide mõõtmised, mille käigus mõõdeti nii vesiniksulfiidi, lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi, süsinikoksiidi, naatriumsulfaadi, tolmu kui ka dimetüülsulfiidi sisaldust. Lisaks teostati ajavahemikel 01.07-11.11.2015 ja 02.07-23.11.2015 välisõhumõõtmisi kahes valitud mõõtepunktis.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 40

01.01.2017 jõustuv atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab lõhnaallika valdaja kohustused lõhna leviku piiramiseks, sh lõhna vähendamise tegevuskava koostamise9. Kavaga rakendatavad meetmed peavad olema efektiivsed ja piisavad tagamaks, et lõhnaaine väljutamisel ei ületata lõhnaaine esinemise häiringutasemeid või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Käitaja on esitanud lõhna vähendamise tegevuskava, kuid selle sisulise kooskõlastamisega Keskkonnaamet veel tegeleb. Seetõttu ei ole käesoleval hetkel teada, kui palju ja millal väheneb 15 % lõhnatundide tsoon.

Atmosfääriõhu kaitse seadus ei sätesta otseseid piiranguid planeerimistegevusele 15 % lõhnatundide piirkonnas. Samas kui lähtuda keskkonnaseadustiku üldosa seaduses toodud vältimispõhimõttest10, ei tohi sellesse piirkonda ehitada lõhnatundlikke objekte. Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest lähtuvalt rakendub joonistel toodud piirkondades (kus lubatud 15%-list piirväärtust ületatakse) ajaline piirang planeeringulahenduse elluviimisele (st planeerida võib, kuid ehitama ei tohi hakata enne kui lõhnaolukord on lahenenud).

Muude õhusaasteainete osas piiranguid ei ole. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi viidud uuringu järgi on vahetult tselluloosi ja paberivabriku tootmisterritooriumi piiril ületatud teatud määral H2S saastetase, kuid lõhna vähendamise tegevuskava meetmed vähendavad ka selle saasteaine kontsentratsioone.

9 4. jagu Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine. 10 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10. Vastu võetud 16.02.2011.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 41

Joonis 6.3.3.2. Lõhnatundide esenemisprotsent tootmisterritooriumil ja selle lähistel vastavalt kontrollmõõtmistele. Allikas HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AKTSIASELTS kontrollmõõtmised.

KSH teeb ettepaneku lisada seletuskirja järgmine soovitus: uute lõhnatundlike objektide rajamine tselluloosi- ja paberi vabriku lähipiirkonda, kus lubatud lõhnatundide arv aastas ületab lubatud 15%-list piirväärtust, ei ole soovitav enne, kui lõhnaaine väljutamisel ei ületata lõhnaaine esinemise häiringutasemeid või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele.

Lisaks Horizont Tselluloosi ja Paberi AS-le toob Keskkonnaregistel paiksete saasteallikatena välja veel 7 objekti Anija vallas: neli katlamaja (Kehra, Alavere, Lehtmetsa ja Pikva külas), põllumajandusettevõte HKScan AS (Anija külas), tööstusettevõtted Valsiniidu AS (Ülejõe külas) ja Teede REV-2 AS (Vetla külas).

Paikse saasteallikana põhjustab eeldatavalt häiringut põllumajandusettevõte, kust ebasoodsatel ilmaoludel (tuulesuund) võib levida ebameeldiv lõhn naaberaladele.

Uusi välisõhu kvaliteeti oluliselt mõjutavaid objekte üldplaneering ei kavanda.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 42

6.4. JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmehooldus ja järelevalve jäätmekäitluse üle toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.11 Iga tegevuse juures tuleb jäätmetekitajal rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise, sh nende ohtlikkuse, võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole üleliia kulukas. Jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb sorteerida ja paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Anija vald on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga¸ seega on jäätmevedu kohustuslik kõigil kinnistutel (sh suvilad, maakodud jms). Kui kinnistut üldse ei kasutata on võimalik taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost. Kui kinnistut kasutatakse perioodiliselt (nt ainult suveperioodil) on võimalik taotleda vabastus talveperioodiks st 1. novembrist kuni 30. aprillini. Elanikel on liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks erinevad võimalused. Paberi-, papi- ja segakonteinerid asuvad Kehra linna erinevates piirkondades ning suuremates külakeskustes (asukohtade loetelu http://anija.kovtp.ee/jaatmemajandus). Ohtlike jäätmete kogumiseks korraldab vallavalitsus igal aastal kogumisreide, üldjuhul korra aastas. Lisaks pakub AS Ragn Sells Big-Bag koti teenust. Ehitusprahti on võimalik ka ise ära viia AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse. Jäätmehoolduse arendamine toimub Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 kohaselt. Ida-Harjumaa jäätmekava ptk 7.3. “Meede III: Jäätmehoolduse infrastruktuuri optimeerimine ja arendamine“ ei too välja konkreetseid projekte jäätmete üleandmise ja taaskasutamise võrgustiku tõhustamiseks. Antakse ülevaade üldistest suunistest koos soovitava tulemuse kirjeldamisega, konkreetse projektide väljatöötamine on jäetud kohalike omavalitsusüksuste otsustada. Ühise jäätmekava aluseks on praegused rajatised, mida peaks saama kasutada omavalitsuste üleselt. Jäätmejaamade jms rajamisel tuleb arvestada maksimaalselt isemajandamise põhimõtet. Jäätmekava p. 7.3.1 „Jäätmejaamade võrgustiku optimeerimine“ soovitab: „jäätmejaamade võrgustik toetab Riigi Jäätmekavas toodud eesmärkide täitmist, jäätmejaamateenused paiknevad elanikele logistiliselt sobivates kohtades mitte kaugemal, kui 20 km raadiuses jäätmevaldajatest“. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (asub Jõelähtme vallas) jääb Anija valla kontekstis kaugemale kui 20 km. Täna jäätmejaam Anija vallas puudub, kuid liigiti kogutud jäätmete paremaks üleandmiseks kavandatakse üldplaneeringuga jäätmejaama rajamist Kehra linna. Jäätmekava p. 7.3.2 “Biolagunevate jäätmete käitlemissüsteemi arendamine“ kalmistu- ja haljastusjäätmed kompostitakse tekkekohas või antakse ringlussevõtuks üle sobivatesse käitlussüsteemidesse. Jäätmekava p 7.3.3 „Ehitus-lammutusjäätmete kogumisvõrgustiku arendamine toob välja, et kohalikes omavalitsusüksustes tuleb luua võimalused ehitus-lammutusjäätmete kohapeal käitlemiseks ja kasutamiseks. Kuna Anija vallas jäätmejaam puudub, ei ole ehitus- ja lammutusjäätmete kohapeal üleandmine võimalik. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine taaskasutuseks ja ringlussevõtuks peaks võimalusel

11 Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus; Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-2020, vt ka http://anija.kovtp.ee/vallas-jaatmekaitlemist-puudutavad-materjalid.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 43

toimuma kohapeal. Praegu on lokaalselt korraldatud väljakaevatud pinnase kasutamist planeeringuala maapinna tõstmise eesmärgil. Jäätmekava p. 7.3.4 „Korduvkasutusvõimaluste loomine ja toetamine“ (soovitav tulemus - loodud võimalused riiete, jalatsite, mööbli jms korduskasutusse andmiseks) nähakse otstarbekana paigaldada kasutatud rõivaste ja jalanõude kogumise konteinerpark, mis paigutatakse laiali sobivatesse kohtadesse. Teiseks võimaluseks korduskasutust suurendada on korduskasutuskeskuse loomine, mis võtavad vastu ja teevad korda ning mõõduka tasu eest või tasuta pakuvad elanikele kasutuskõlblikke seadmeid ja mööblit. Omavalitused saavad korduskasutuskeskuste loomist ja haldamist toetada ruumide andmise, küttekulude katmise vms soodustuse kaudu. Samas ei ole vaja korduskasutuskeskusi, samuti pakendijäätmete ja paberi-papi kogumiskonteinerite asukohti (jäätmekava meetmed 7.3.5 ja 7.3.6) ega muid tulevikus kavandatavaid jäätmekäitlusrajatisi määratleda üldplaneeringuga. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 6 sätestab sihtotstarbe jäätmehoidla maa (008; J) – tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa. Anija valla territooriumile kavandatakse jäätmejaama rajamist, milleks ei ole jäätmehoidla maa juhtostsarbe määramine üldplaneeringuga ilmtingimata vajalik. Jäätmejaama rajamine on võimalik tootmismaale. Ülejõe külas asuva suletud tööstusjäätmete prügila peale kavandatakse nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja reoveesette kompostimisala rajamist (jäätmehoidla maale)12, milleks viiakse läbi eraldiseisev planeerimis ja keskkonnamõju hindamise protsess. Jäätmete Taaskasutuskeskuse (uue prügila) rajamist valla territooriumile ei planeerita. Määruse nr 155 § 6 lg 3 on toodud, et jäätmekäitlusehitiste alune maa (v.a jäätmehoidla maa) kuulub tootmismaa (003; T) sihtotstarbega katastriüksuste hulka. Üldplaneeringu tasandil tuleb käsitleda neid jäätmekäitlusega seotud rajatisi ainult juhul, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega (ORME). Jäätmekäitlusvaldkonnas on ORME (väljavõte Vabariigi Valituse 01.10.2015 määrusest nr 102):

6) tavajäätmete põletamiseks või keemiliseks töötlemiseks mõeldud rajatis, kus põletatakse või töödeldakse üle 100 tonni jäätmeid ööpäevas, ja tavajäätmete prügila, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni; 7) ohtlike jäätmete põletamise, keemilise töötlemise või ladestamise paik;

11) kaevandamisjäätmete hoidla üle 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks; 13) radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Ühtegi sellist jäätmekäitlusrajatist teadaolevalt ei kavandata. Kohaliku omavalitsuse koordineeritud jäätmehoolduse, sh korraldatud jäätmeveo, pakendijäätmete ja taaskasutavate jäätmete kogumist ja vedu jms on hinnatud Ida- Harjumaa jäätmekava 2015-2020 ptk 5. Oluline keskkonnamõju puudub.

12 Tööstusjäätmete prügila suurus eks on kavandatud ca 6,6 ha. Rajatava prügila planeeritud eluiga on 35 aastat ja maksimaalseks jäätmekoguseks on 285 825 tonni.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 44

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneeringul on positiivne mõju keskkonnasäästliku jäätmekäitluse põhimõtete kujundamisel.

6.5. KLIIMAMUUTUSED

Kliimamuutuste all peetakase popultaarteaduslikus kirjanduses ja avalikes diskussioonides silmas pikaajaliselt ilmnevaid muutusi ilmastikuoludes, mis on tingitud kasvuhooneefektist põhjustatud globaalsest soojenemisest13. Eelkõige käsitletakse olulisemate muutustena temperatuuride tõusu ja sellega kaasnevaid mõjusid - liustike sulamine, lumevabad talved; maailmamere keskmise taseme tõus; sademete jaotuse muutused. Kliimamuutuste tulemusel sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslikud ilmastikunähtused nagu üleujutused ja põuad. Temperatuuride tõus mõjutab ökosüsteeme, osa liike ja elupaike hävib, toimub liikide levik põhja suunas. Täheldatud on, et mõju transpordile, tööstusele ja energiasektorile võib olla ka positiivne (eelkõige kütteenergia tarbe vähenemine). Inimese heaolu ja tervist võivad mõjutada negatiivselt külmapelglike liikide jõudsam levik ning bakterite ja viiruste pealetung.

Kliimamuutuste mõjud on piirkonniti erinevad. Eesti kontekstis on olulisemateks kliimamuutustega seonduvateks nähtusteks peetud järgmisi asjaolusid: lume- ja jäävabad, oluliselt soojemad talved (talvine keskmine temperatuur ca 0°); sadamete hulga kasv (Eestis hinnanguliselt aasta keskmisena ca 20% rohkem); muutused looduslikes kooslustes (külmalembeliste liikide kadu, külmapelglike liikide levik); merevee taseme tõus ja rannikuerosiooni oht (vt joonis 6.5.1.); tormide sagenemine; üleujutuste sagenemine; pikenevad ja sagenevad kuumalained, mida võimendavad linnades paiknevad kuumasaared.

13 Teaduskirjanduses võib kliimamuutus tähistada igasugust pika aja jooksul ilmnevat muutust ilmastikuolude statistilistes näitajates.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 45

Joonis 6.5.1. Merevee taseme tõus erinevate stsenaariumite põhjal. Stsenaarium RCP 8.5 tähistab ekstreemset kliimamuutust, mille puhul aastaks 2100 võib merevee tase tõusta Eesti põhjarannikul kuni pool meetrit. Allikas: Rosentau, A.; Karro, E.; Muru, M. (2015). Kliimamuutuste üleujutusriskid Eesti rannikualadel. Roose, A. (Toim.). Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis (86−98). Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus.

Mitmed ülalnimetatud nähtustest toovad kaasa otseselt ruumilise planeerimisega seotud mõjusid.

Anija valla kontekstis on oluline täiendavat tähelepanu pöörata kuivendussüsteemide toimimisele, jõgede kaldaerosiooni tugevnemisele, muutustele metsamajanduses (metsaraiepiirangud, kuna metsamaa ei külmu) ning

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 46

hädaolukordadele reageerimisele (tormide sagenemisest tulenevad nõuded ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimissuutlikkus).

Kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamise kõrval on eesmärgiks võetud ka kliimamuutustega kohanemine. Vabariigi Valitsus on koostamas „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“14, mille vajadus tuleneb Euroopa Liidu kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegiast15. Arengukava koostamise ettepanek toob välja, et Eestis on kliimamuutuste osas haavatavamad piirkonnad tiheasustatud rannikualad ning siseveekogude äärsed piirkonnad ja esitab ka üleujutusega seotud riskipiirkondade loetelu, toetudes keskkonnaministri 17. jaanuari 2012. a käskkirjale nr 75. Anija valda nimetatud piirkondade hulgas ei ole.

Kliimamuutustega kohanemiseks ettevalmistamisel on Eestis riiklikul tasemel aktiivselt tegeldud hädaolukordadeks valmisoleku tagamise ja kriisireguleerimisega. Siseministeeriumi kodulehel on kättesaadavad hädaolukordade lahendamise plaanid16. Üleujutus määratletakse hädaolukorrana, kui see toimub piirkonnas, kus ohtu satub paljude inimeste elu või tervis või mis põhjustab suure varalise kahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö, elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimises) või suure keskkonnakahju. Üleujutuse tulemusel võivad tekkida teised hädaolukorrad, nagu epideemia, massiline mürgistus ja ulatuslik keskkonnareostus sisemaal. Soovitusi riskidega toimetulekuks leiab Põhja Päästekeskus poolt koostatud juhendmaterjalist “Harju maakonna riskid ja soovitused nendega toimetulekuks” (2016)17.

6.6. MAAVARAD

Maa-ameti ja Eesti maavarade koondbilansi andmetel on Anija vallas liiva-, kruusa- ja turbamaardlad. Liivamaardlad: Aegviidu – pindala 5,99 ha, aktiivse reservvaru suurus 221tuh m3; Soodla – pindala 71,56 ha, aktiivse tarbevaru suurus 1643 tuh m3; Sillaotsa II – pindala 22,63 ha, passiivse reservvaru suurus 3475 tuh m3; Kreo – pindala 5,49 ha, passiivse reservvaru suurus 147 tuh m3; Järvepõllu – pindala 40,5 ha, passiivse reservvaru suurus 2345 tuh m3; Änni I – pindala 20,67 ha, aktiivse reservvaru suurus 868 tuh m3; Poolvahe - pindala 23,7 ha, aktiivne tarbevaru 1163 tuh m3; Vetla - pindala 4,29 ha, aktiivse tarbevaru suurus 250 tuh m3; Raudoja – pindala 13,23 ha, aktiivse tarbevaru suurus 457 tuh m3.

14 https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/kliimamuutustega_mojuga_kohanemise_arengukava_aastani_2030_koostamise_ette panek.pdf viimati vaadatud 28.02.2015 15 http://ec.europa.eu/clima/policies/adaptation/what/docs/com_2013_216_en.pdf 16 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/Kriisireguleerimine/tormist_pohjustatud_hadaolukorra _lp.pdf; https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/Kriisireguleerimine/uleujutusest_pohjustatud_hadaolu korra_lp.pdf 17 http://www.paasteamet.ee/dotAsset/a239ef8c-3281-4445-ba08-1beaa8fd4793.pdf, vaadatud 28.02.2016

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 47

Kruusamaardlad: Änni I – pindala 12,89 ha, aktiivse reservvaru suurus 593 tuh m3; Vahelaane – pindala 45,11 ha, aktiivse reservvaru suurus 161 tuh m3; Voose (Kurisaare) – pindala 9,5 ha, aktiivse tarbevaru suurus 216 tuh m3.

Turbamaardlad: Jägala – pindala 367.93ha (paikneb nii Jõelähtme kui Anija vallas), hästi lagunenud turba aktiivse tarbevaru suurus 971 tuh m3; Peningi – pindala 4950,87 ha, paikneb nii Raasiku, Anija kui ka Rae vallas, hästi lagunenud turba aktiivse tarbevaru suurus 2 485 200 t ja reservvaru suurus 14 250 000 t, passiivse tarbevaru suurus 154 000 t ja reservvaru suurus 9 937 000 t; vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru suurus on 5 440 200 t ja reservvaru suurus 419 000 t ning passiivse tarbevaru suuurus 35 000 t; Liivaaugu – pindala 1354,99 ha, asub Raasiku, Kose ja Anija vallas, hästilagunenud turba aktiivse reservvaru suurus 4 572 000 t; Kaugemäe – pindala 211,43 ha, hästilagunenud turba aktiivse reservvaru suurus 537 000 t; Pakasjärve – pindala 1713,58 ha hästilagunenud turba aktiivse reservvaru suurus 4602 tuh t, passiivse reservvaru suurus 1837 tuh t, aktiivse tarbevaru suurus 258 tuh t.

Mõjude hindamine

Eesti on ehitusmaavaradega piisavalt varustatud, kuid maavarade erimite lõikes on paiknevus ebaü htlane. Harju maakonnas moodustab Tallinna lähiü mbruse (umbes 50 km raadiuses) ehituslubjakivi ja ehitusliiva varu ü le 50% kogu Eesti aktiivsest varust. Seega mõjutab ehituslubjakivi ja -liiva varu kasutamine Harjumaal kõige enam nende maavaravarude bilanssi kogu Eestis. Valdavalt on hea kvaliteediga ehituskivi maardlad koondunud Tallinna lähiümbrusesse (sh Jõelähtme vald, Maardu linn, Kuusalu vald, Saku, vald, Saue vald, Harku vald), mistõttu on surve kaevandustegevuse vastu suur just Harju maakonna tiheda asustusega piirkondades18.

Anija vallas üleriigilise tähtsusega maardlaid ei asu.

Maardlate kasutusele võtmine on tingitud ehitusmaavarade nõudlusest, mida valdavalt kasutatakse täitematerjalina elamu-, tootmisettevõtete ja tee-ehitusel. Ehitusmaavarade nõudluse osas on selgeima indikatsiooni vajaminevatest materjalimahtudest 2016-2025 andnud Maanteeamet, tuues uuringus „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele II etapp“ välja suuremate taristuobjektide kavandamise ajakava ning materjalimahu regiooniti (vt joonis 6.6.1.). Perioodil 2018-19 kasvab põhjaregioonis enim ehitusliiva ja täitematerjali (liiv, kruus) vajadus. KSH aruande koostamise etapis ei ole teada, kas ja kuidas mõjutab nõudluse perioodiline kasv põhjaregioonis konkreetselt nõudlust Anija valla ehitusmaavaradele.

18 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020. Tallinn 2010.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 48

Joonis 6.6.1. Kohalike ehitusmaavarade vajadus taristuehituses Maanteeameti regioonides 2016-2025.

Anija vallas on aktiivsete mäeerladistena kasutusel Soodla, Poolvahe, Raudoja ja Vetla liivamaardlad ning Vahelaane kruusamaardla.

Karjäärid (mäeeraldised) asuvad hajaasustusalal. Raudoja ja Poolvahe karjäärid asuvad vahetult Jägala-Käravete tugimaantee ääres, mis võimaldab raskeveosed suunata otse maanteele. Soodla, Vetla ja Vahelaane karjäärid asuvad riigi kõrvalmaanteede läheduses, mis pikenab transpordi teekonda läbi hajakülade enne jõudmist suurematele riigimaanteedele. Hajaasustusaladele omaselt paikneb karjääride ümbruses majapidamisi. Lisaks tolmu ja müra levikule on transpordiga kaasnevad mõjud üheks võimalikuks häiringuks, mis maavara väljamisega kaasneb.

Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Maapõueseaduses on maavara kaitsmine üheselt sätestatud ja on seatud tingimus, et tuleb tagada maavaravaru kaevandamise võimalus. Seetõttu on praktikas kujunenud olukord, kus üldplaneeringuga maavarade kasutusele võtmisega seotud küsimusi sisuliselt reguleerida ei ole võimalik. Üldplaneering saab välja tuua vastuolud valla üldiste strateegiliste arengusuundadega või konfliktkohad muu maakasutusega ning anda lisaks õigusaktidega kehtestatud normidele soovitused/meemed konfliktide lahendamiseks/minimeerimiseks. Anija valla üldplaneeringuga mäetööstusmaad ja uusi kaevandusalasid ei kavandata. Kui nõudlus maavara väljamiseks on olemas, on eelkõige oluline keskkonnanõuete järgimine kaevandustegevuse läbiviimisel. Üldplaneering pöörab erilist tähelepanu nõuetele kaevandustegevuse läbiviimisel olemasolevates karjäärides ning keskkonnatingimustele, millega tuleks arvestada uute kaevandusalade (vajadusel) kasutusele võtmisel. Lisaks kohustusele tagada kaevandustegevuse läbiviimisel

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 49

vastavus keskkonnanormidele (ei tohi kaasneda negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule; tagatud peab olema vastavus müra normtasemetele ja välisõhukvaliteet jne), pööratakse tähelepanu koostöö vajadusele kohaliku kogukonnaga, kuna kaevandamine üldjuhul mõjutab sellega külgnevaid alasid (tõuseb transpordikoormus vms). Seetõttu on positiivne soovitus kaasata uute kaevanduste avamisel protsessi ka kohalik elanikkond ja teised puudutatud huvigrupid, et leida vajalikud kokkulepped ja kompromissid nt juurdepääsuteede lahenduse vms osas.

Maardlate kasutusele võtmine mõjutab paratamatult vallas asuvaid väärtuslikke keskkonnakomponente – nt rohelist võrgustikku, väärtuslikke maastike või väärtuslikku põllumajandusmaad.

Kui rohelise võrgustiku puhul võib eeldada, et kaevandustegevuse lõppemisel ja ala rekultiveerimisel taastub osa rohelise võrgustiku funktsioonidest (nt loomade liikumisvõimalus), siis väärtusliku maastiku ja väärtusliku põllumajandusmaa puhul on tegemist pöördumatu mõjuga: maastikul ei ole võimalik taastada esialgsega võrdväärset seisundit. Seetõttu on nii olemasolevate karjääride laiendamisel kui uute avamisel oluline võtta esmajärjekorras kasutusele neid alasid, mis ei kattu eelnimetatud väärtuslike komponentidega. Nii on kaasnevad mõjud keskkonnale väiksemad. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb kasutusele võtta leevendavaid meetmeid mõju vähendamiseks ja ala korrastada. Maavarade kaevandamise üldised tingimused tulenevad Harju maakonnaplaneeringust, antud suuniste ja tingimustega on Anija valla üldplaneeringu koostamisel arvestatud.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneering arvestab, et planeeringulahenduse elluviimisel tuleb lähtuda

maapõueseadusega sätestatust. Selleks, et leevendada kaevandustegevuse võimalikke negatiivseid mõjusid, määrab üldplaneering tingimused keskkonnasõbraliku ja elanike huve arvestava kaevandustegevuse elluviimiseks. Uute maardlate kasutusele võtmisel tuleb protsessi kaasata kohalik kogukond ning pöörata tähelepanu tegevusega kaasnevate mõjude minimeerimisele/leevendamisele.

6.7. INIMESE SOTSIAALSED VAJADUSED JA VARA

6.7.1. PUHKEALADE KÄTTESAADAVUS

Puhkealadena käsitletakse: väärtuslike maastike ja rohestruktuure, sh Kõrvemaa matka- ja suusakeskust; puhke, spordi- ja pargialasid Kehra linnas ja teistel tiheasustusega aladel; Jägala jõe äärset kaldaala, sh kaldapromenaadi Kehra linnas; külakeskustes asuvaid külaplatse, RMK liikumis- ja matkaradasid ning puhkekohti.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 50

Mõjude hindamine

Puhkealadena käsitletavad alad on sisuliselt juba olemasolevad puhkealad või puhkeväärtust kandvad alad üle valla, üldplaneeringuga võimaldatakse nende jätkuvat arendamist, mitmekesistamist ning lihtusustatakse nende kättesaadavust. Puhkealade olemasolu ja nende sihipärane arendamine (väärtustamine) loob elanikkonnale ja külalistele meelepärased võimalused looduses viibimiseks, koostegevuseks, tervislike eluviiside ning tervisespordi edendamiseks. Puhkealade arendamine mitmekesistab majandus- ja elukeskkonda, soodustades sealjuures puhkemajandust ja turismi. Üldplaneering omab positiivset mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele, kuna toetab puhkealadele jätkuvat arengut täiendavate rekreatsioonirajatiste rajamise võimaldamisega. Erilist tähelepanu pööratakse Kehra linna keskuse maa-ala välja arendamisele, mis Anija mõisapargi ja Jägala jõe äärse kaldapromenaadiga moodustab suure osa linna puhkepiirkonnast. Läbi kergliiklusteede luuakse kasutajale mugavam ja ohutum ühendus, sidudes puhkeala ja kaldapromenaad keskuse maa-alal asuvate teiste sihtkohtadega. Oluline on pargialade korrastamine ja nende kasutamise võimaldamine puhkealadena ka Alavere ja Anija küla tiheasustusega aladel.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneeringu lahenduse mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele läbi puhkealade kättesaadavuse on positiivne. Nende üldplaneeringuga määratlemine ja erinevate puhkeotstarbeliste rajatiste rajamise soodustamine tõstab puhkealade atraktiivsust ja kasutust kohalike elanike ja külastajate poolt. Puhkealade olemasolu tõstab elukeskkonna kvaliteeti, elavdades samas ka kohapealset majandustegevust. Üldplaneering arvestab nii tiheasustusega alade siseste kui hajaasustsusalal

asuvate puhkealadega ning rõhutab nende kättesaadavuse tõstmise aspekte.

6.7.2. TEENUSTE KÄTTESAADAVUS

Teenused valla sees koonduvad peamiselt Kehra linna, mis on valla elanikkonna jaoks oluline tõmbekeskus. Kehras paiknevad haridusasutused (kool, lasteaed), vallavalitsus, spordi- ja kultuuriasutused, sotsiaalkeskus ja erinavad esmatasanditeenused. Linna ruumilist paiknemist arvestades on vajalike teenuste kättesaadavus elanikele tagatud 30 minuti autosõidu kaugusel. Lisaks Kehra linnale on haridus-, sotsiaal- ja kultuuriteenused kättesaadavad ka Alavere ning Anija küla keskuses, küll kehraga võrreldes vähemal määral. Valla elanikud tarbivad erinavaid teenuseid ka Tallinna linnas, kus pakutavate teenuste kvaliteet on üldjuhul parem ning mitmekesisem.

Mõjude hindamine Teenuste kättesaadavuse osas annab olulise sisendi Harju maakonnaplaneering, määrates erineva tasandi keskused ning soovitusliku teenuste loetelu keskustes. Maakonnaplaneeringus on Kehra linn määratletud kui tagamaa piirkondlik keskus –

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 51

mis on piirkondlikult oluline töö- ja teenuste tarbimise sihtkoht. Maakonnaplaneering rõhutab, et kuna tagamaa piirkondlike keskuste konkurentsivõime võrreldes eeslinnaliste keskuste arenguga on nõrgem, on kogu maakonnas kestliku arengu tagamiseks oluline tugevdada tagamaa keskusi ja suurendada investeeringuid töökohtade tekkeks ja kohapealsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Üldplaneering on arengu suunamisel lähtunud põhimõtetest, mis toetavad positiivselt teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamist:

tugevdatakse Kehra linna kui piirkondliku keskuse (kus on kohapeal olemas kvaliteetsed teenused ja arvestaval hulgal töökohti) ning Alavere ja Anija kui väiksemate teeninduskeskuste arengut;

luuakse sidus keskusi hajaasustusalaga siduv kergliiklusteede võrgustik, mis teeb elanike jaoks teenuste ja töökohtade kättesaadavuse mugavamaks;

võimaldatakse paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse tagamiseks.

Teenuste kättesaadavus vallas kohapeal parandab elukeskkonna elujõulisust. Vallaiseselt on teenuste kättesaadavus piirkonniti erinev, mis on ka mõistetav, kuna erinevate funktsioonide ühtlane kättesaadavus valla erinevates piirkondades ei oleks jätkusuutlik. Üldplaneering toob välja, et teenuste hea kättesaadavus on oluline tagada Kehra linnas kui valla jaoks olulises tõmbekeskuses, arendades samal ajal edasi ka väiksemaid teeninduskeskusi, nagu Alavere ja Anija. Teenustele ligipääsuvõimalus on tagatud kas ühistranspordi või eratranspordiga. Hajaasustatud piirkondades sõltuvad elanikud teenuste tarbimisel enam eratranspordist. Üldjuhul sõidab teenuste tarbimiseks inimene ise teenuse juurde, nt maakonnakeskusesse või valla keskusesse. Anija valla ühendus maakonnakeskusega on ühistranspordi ühenduse kaudu hea, mis tagab ka kvaliteetsema teenuse hea kättesaadavuse. Samas saab teenuste kättesaadavuseks rakendada erinevaid lahendusi. Näiteks nõudluse järgi teenuse perioodilist kohale tulemist ja nõudetranspordi rakendamist vaid sel ajal, kui inimesel on vajadus teenuse või töökoha juurde liikuda.

Teenuste sh ka töökohtade kättesaadavuse olemust on muutnud oluliselt avalike (e-riik) ja era e-teenuste (nt pangandus, ühistranspordipiletid, kaubandus jm) kasutamise võimaluste avardumisega. Riiklikult on oluliseks eesmärgiks seatud e-teenuste kvaliteedi tõus, mis peaks aitama vähendada ka halduskoormust. Poliitikauuringute Praxis läbi viidud uuring näitab, et e-teenuste kasutuselevõtt on vähendanud inimeste liikumisvajadusi ja muutnud teenused kättesaadavamaks.19 See tähendab, et kõik teenused ei peagi enam olema füüsiliselt kodukohas kättesaadavad, sest vajadus nende sagedase kasutuse järele kohapeal on vähenemas20.

19 E-teenuste tulemuslikkus ja mõju. Institute of Baltic Studies, Poliitikauuringute keskus Praxis. Tallinn 2013. 20 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruanne. Hendrikson&Ko.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 52

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele

läbi teenuste kättesaadavuse tuleb pidada positiivseks. Planeeringulahendus rõhutab vajadust teenuste säilitamiseks ja väljaarendamiseks Kehra linnas kui vallakeskuses ja ka Alaveres ja Anijal.

6.7.3. VARA

Üldplaneeringu kontekstis on inimese varale kaudset mõju avaldavaks aspektiks kinnisvara väärtuse võimalik muutus, tulenevalt otseselt sellele või naaberalale kavandatud maakasutuse juhtotstarbest või aladele seatud kasutustingimustest. Positiivse mõjuna saab käsitleda kinnisvara väärtuse tõusu ning negatiivse mõjuna selle langust. Anija valla puhul on raske välja tuua üldplaneeringu lahendusest tulenevaid aspekte, mis võivad mõjutada varade väärtuse langust või põhjustada varalist kahju. Maakasutuse planeerimisel on arvestades piirkonna iseloomu ning aladel välja kujunenud struktuuri. Täiendavad tootmismaad on üldjuhul planeeritud elamutest eemale juba toimivatesse tootmispiirkondadesse. Üldplaneeringuga on olemasolevaid tootmispiirkondi laiendatud, enam mõjutab laiendamine raudteest põhjapool asuv nn Vana-Asulat. Tootmismaade laiendamise tulemusena saab elamupiirkond tootmismaadega ümbritsetud idast, läänest ja põhjast. Maakasutuse planeerimisel on arvestatud Kose-Jäga tugimaanteega ning Tallinn-Tapa raudteega. Konfliktide vältimiseks on erineva iseloomuga maakasutuse külgnemisel ette nähtud haljasalade rajamine (tundlike alade ja tootmismaade vahele kõrghaljastus, raudtee ja tugimaantee äärsed alad Kehra linnas säilitatakse haljasaladena). Leevendusmeetmeid rakendades ei kaasne üldplaneeringu elluviimisega eeldatavasti märgatavat negatiivset mõju varale.

Varalist kahju võivad põhjustada üleujutused, nende esinemine Anija vallas ei ole küll ulatuslik. Üleujutusi ja sellega kaasnevaid probleeme on esinenud nn Põrgupõhja elamupiirkonnas, kus maapind on madalam ning kraavide halb seisukord ei taga vete äravoolu.

Üldplaneeringuga on määratletud miljööväärtuslikud hoonestusalad ning seatud tingimused väärtuste säilitamiseks. Miljööväärtusliku hoonestusala määratlemine toob kinnisvara omaniku jaoks kaasa täiendavad rahalised kohustused, kuid samas omavad miljööväärtuslikud piirkonnad sageli kinnisvara hinda tõstvat väärtust.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 53

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneeringus sätestatud tingimuste järgimisel ning leevendavate meetmete rakendamise korral ei kaasne Anija valla üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese varale. Miljööväärtuslike hoonestusalade

määratlemisega kaasneb üldisel tasemel pikas perspektiivis eeldatavalt pigem positiivne mõju. Samuti avaldab inimese varale kaudset ja pika-ajalist positiivset mõju maakasutuse läbimõeldud suunamine

6.8. KULTUURIPÄRAND JA MAASTIKUD

Üldplaneeringuga on väärtustamist vajavatena välja toodud: kinnismälestised – kultuurimälestiste riikliku registri21 andmetel esineb vallas 6 ajaloomälestist, 67 arheoloogiamälestist ja 19 ehitismälestist22. Muinsuskaitseala vallas ei asu. pärandkultuuriobjektid - hõlmavad nii kogukonna ajalugu puudutavaid, kultuurmaastiku kujunemisega seotud, kohalikku tööndust kajastavaid kui maa ja rahva ajalugu kajastavaid objekte läbi aegade. miljööväärtuslikud hoonestusalad - eriilmelised elamupiirkonnad Kehra linnas, kus väärtuste säilimiseks on vajavad seada kaitse- ja kasutustingimused; väärtuslikud maastikud - väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud ning algupärased ajastumaastikud, kus ruumiline areng peab arvestama maastiku eripära; väärtuslikud põllumajandusmaad - põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav või selleks sobiv maatulundusmaa (haritav maa ja looduslik rohumaa), mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist.

21 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument

22 Põhjalikum ülevaade esitatud KSH väljatöötamise kavatsuse lisas 2.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 54

Mõjude hindamine

Kultuuriväärtuslikud objektid

Anija valla kultuuriväärtuslikud objektid jagunevad erineva kaitsetingimuste tõttu seadusega kaitse all olevateks (muinsuskaitseobjektid) ning objektideks, mille kaitset seadusega ei reguleerita (pärandkultuuriobjektid, XX sajandi väärtusliku arhitektuuri objektid). Viimaste kaitset suunatakse läbi planeeringuliste tingimuste ja soovituste.

Planeeringus on välja toodud muinsuskaitsealused objektid koos nende kaitsevöönditega.

Pärandkultuuriobjektide ja XX sajandi väärtuslike arhitektuuri objektide hoidmiseks on oluline nende äramärkimine ja esiletoomine teadlikkuse tõstmiseks, et maaomanik/arendaja teab objekti olemasolust ja oskab selle väärtusega paremini arvestada. Osad Anija vallas paiknevad XX sajandi väärtuslikud arhitektuuri objektid on hõlmatud miljööväärtsliku hoonestusala koosseisu ja seatud neile kaitse- ja kasutustingimused.

Miljööväärtuslikud hoonestusalad

Miljööväärtuslike aladena on määratud suuremad hoonestusalad ühetaolise väärtusliku hoonestusega, kus linnaehituslikku miljööd kujundab ajastutruu arhitektuur ja hoonestuspõhimõtted ning ühtne ja eripärane üldilme. Üldplaneeringuga on miljööväärtuslikena esile toodud kaks piirkonda (ala): enne II Maailmasõda (1937-1938) rajatud 15nest samatüübilisest korterelamust koosnev elamukvartal raudteest põhja pool; stalinistlikul perioodil (1940-1950ndad aastad) rajatud elamukvartal keskuse vahetus läheduses. Väärtuste säilimiseks on üldplaneeringuga seatud konkreetsed tingimused ala/hoonete eripärast tulenevalt, et säilitada alale iseloomulik üldmulje ja hoonete algupärasus.

Väärtuslikud maastikud

Väärtuslikud maastikud olid algselt määratud Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mis kehtestati 2003. aastal. Uue Harju maakonnaplaneeringu koostamise ajal teemat ei avatud ja teemaplaneeringu lahendus viidi maakonnaplaneeringusse sisse täiendavat menetlust läbi viimata. Üldplaneeringu ülesanne on väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, sh vajadusel piiride täpsustamine.

Üldplaneering teeb ettepaneku Soodla väärtusliku maastiku piiri täpsustamiseks, kuna maakonnaplaneeringuga määratud väärtusliku maastiku piir kulgeb Anija valla territooriumil ebamääraelt, Soodla veehoidla piire ja kaldaalasid arvestamata. Üldplaneering teeb ettepaneku arvata väärtusliku maastiku koosseisu veehoidla ja selle kaldaalad Anija valla territooriumil.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 55

Üldplaneering toetab piirkondlikult kohaliku eripära säilimist. Üldplaneeringuga uusi tiheasustusega alasid väärtusikul maastikul ei moodustata, kuid soositakse arendustegevust hajaasustuse põhimõttel, sh ettevõtluse arendamist. Suunatud arendustegevus on positiivse mõjuga, kuna reguleeritud ehitustegevus (sh puhkemajandus) aitab tagada maa-ala sihipärase kasutuse ja korrashoiu ning piirkonnale omaste väärtuste säilimise. Üldplaneering seab tingimuseks eluasemekoha valikul algupärase ajastumaastikuga piirkondades (Lükati ja Voose) ajaloolise asustusstruktuuri või maastikumustriga arvestamise.

Mõju hindamise kokkuvõte

Planeeringulahendus väärtustab Anija valla kultuuripärandit. Lahenduse elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju kinnismälestistele. Positiivne on miljööväärtuslike hoonestusalade määramine ning nende osas konkreetsete kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Samuti väärtusliku maastiku piiride täpsustamine ja väärtuslike põllumajandusmaade määramine kohalikest oludest tulenevalt.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 56

7. MÕJUDE ISELOOM JA OMAVAHELISED SEOSED

Ülplaneering on pikaajaline strateegiline arengudokument. Kavandatavate tegevuste elluviimine toimub üldjuhul pika ajaperioodi jooksul. Seega on üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud üldjuhul samuti pikaajalise ja kaudse iseloomuga ning avalduvad järk-järgult, vastavalt toimuvatele arengutele.

Üldplaneering määrab valla ruumilise arengu põhimõtted ning suunised edaspidiseks ruumikujunduseks, maakasutuseks ja ehitamiseks valla territooriumil. Üldplaneering annab tingimused detailplaneeringute koostamiseks ning on projekteerimistingimuste andmise aluseks. Üldplaneering on üldise tasandi planeering, mistõttu hinnatakse ka kaasnevaid mõjusid üldisel tasandil. Üldplaneeringu koostamise etapis toimuva mõjude hindamise eesmärk saab olla järgnevates etappides eeldatavalt olulistele asjaoludele tähelepanu juhtimine, üldplaneeringus vajadusel (KSH-st tulenevalt) vastavate üldtingimuste sõnastamine ja täpsustamine. Seega võib öelda, et käesoleval juhul, mil KSH objektiks on üldplaneering, on tegemist kaudsete mõjudega. Erinevad keskkonnamõju valdkonnad ning keskkonnakomponentide toimimine on omavahel tihedalt seotud, teatud mõju avaldumine ühes valdkonnas mõjutab suure tõenäosusega ka teisi valdkondi. Ka üldplaneering on oma iseloomult interdistsiplinaarne, erinevate eluvaldkondade ruumilist arengut mõjutav dokument. Seetõttu on üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sageli sünergilised, koosmõjus tugevnevad või leevenevad. Näiteks omab planeeringulahenduse järgi kergliiklusteede väljaehitamine positiivset mõju välisõhu kvaliteedile läbi autoliikluse võimaliku vähenemise, samuti on mõju positiivne inimese tervisele. Negatiivsed mõjud võiksid tugevneda, kui planeeringuga kavandataks olemasoleva lõhnahäiringuga piirkonda täiendavaid saasteobjekte. Käesoleva KSH aruande koostamisel on peetud silmas vajadust tagada tasakaal erinevate keskkonnakomponentide vahel ning vältida või leevendada omavahelises koosmõjus tugevnevaid negatiivseid mõjusid.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 57

8. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE

Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või vähendada üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju. Anija valla üldplaneeringu koostamise ajal on leevendusmeetmete väljatöötamine toimunud kogu protsessi vältel, mistõttu on väljatöötatud laiapõhjaline ja kõiki keskkonnakomponente arvestav planeeringulahendus. Vajalikud leevendusmeetmed on üldplaneeringu lahendusse sisse viidud ning kajastuvad seletuskirjas maa-alade kasutus- ja ehitustingimustena. Seetõttu nende seletuskirjas eraldi leevendusmeetmete peatükina kajastamine ei ole vajalik. Planeeringulahenduse paremaks elluviimiseks on lisaks planeerimistegevusele vajalik ka tõhus järelevalve ja koostöö. Leevendusmeetmed on esitatud soovitustena üldplaneeringu lahenduse täiendamiseks mõjuvaldkondade lõikes käesoleva aruande ptk 6.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 58

LISAD

LISA 1 KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

Esitatakse eraldiseisva dokumendina.

LISA 2 MÜRA NORMTASEMETE LIIGITUS

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

Taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus.

Piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.

Kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud.

Olemasoleva olukorra müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirtaseme nõuetest, kuna eksisteerivate teede- ja tänavate äärde uute hoonete rajamisel ei ole hoonete teepoolsel küljel tihti reaalne välisõhus leviva müra taotlustaseme nõude täitmine. Küll aga tuleb liiklusmüra taotlustaseme täitmine seada eesmärgiks hoonete hoovipoolsetel õuealadel ja laste mänguväljakutel ning puhkeotstarbega piirkondades.

Hoonete teepoolsel fassaadil tuleb nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides.

Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) (ekvivalent)tase.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 59

Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Tabel 2.1. Liiklusest tingitud müra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (LpA,eq,T, dB päeval/öösel).

Ala kategooria I II III IV üldplaneeringu alusel looduslikud laste- ja segaala (elamud ja tööstusala puhkealad ja õppeasutused, ühiskasutusega rahvuspargid, tervishoiu- ja hooned, kaubandus-, puhke- ja hoolekandeasutused, teenindus- ja tervishoiuasutuste elamualad, tootmisettevõtted) puhkealad puhkealad ja pargid linnades ning asulates

Taotlustase uutel

50/40 55/45 60/50 65/55 planeeritavatel aladel

Taotlustase 60/50 olemasolevatel 55/45 60/50 70/60 aladel 651/551

Piirtase 75/65 olemasolevatel 60/55 65/55 aladel 55/50 651/601 701/601

Kriitiline tase olemasolevatel 65/60 70/65 75/65 80/70 aladel

Tabel 2.2. Tööstusest tingitud müra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (LpA,eq,T, dB päeval/öösel).

Ala kategooria I II III IV üldplaneeringu alusel looduslikud laste- ja segaala (elamud ja tööstusala puhkealad ja õppeasutused, ühiskasutusega rahvuspargid, tervishoiu- ja hooned, kaubandus-, puhke- ja hoolekandeasutused, teenindus- ja tervishoiuasutuste elamualad, tootmisettevõtted) puhkealad puhkealad ja pargid

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 60

linnades ning asulates

Taotlustase uutel

45/35 50/40 55/45 65/55 planeeritavatel aladel

Taotlustase olemasolevatel 50/40 55/40 60/45 65/55 aladel

Piirtase 65/50 olemasolevatel 55/40 60/45 70/60 aladel 601/451

Kriitiline tase olemasolevatel 60/60 65/55 70/55 75/65 aladel