Kehra suletud tööstusjäätmete prügila peale uue tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamine ja käitamine
Keskkonnamõju hindamise aruanne
Tallinn 2015
Kehra prügila KMH aruanne 2015
SISUKORD 1 Sissejuhatus ...... 7 2 Kavandatava tegevuse eesmärgi ja vajaduse lühikirjeldus ...... 9 3 Keskkonnamõju hindamise meetodid ...... 10 4 Alternatiivide valik ...... 14 4.1 Meetod ...... 14 4.2 Ebareaalsed alternatiivid ...... 15 4.3 Reaalsed alternatiivid ...... 15 5 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ...... 16 5.1 Nullalternatiiv ...... 16 5.2 Alternatiiv 1 ...... 16 5.3 Alternatiiv 2 ...... 17 6 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning piirkonna keskkonnaseisundi hinnang ...... 19 6.1 Asukoha üldiseloomustus ...... 19 6.1.1 Anija vald ...... 20 6.1.2 Tuhamäe kinnistu ...... 21 6.2 Taimestik ja loomastik ...... 24 6.3 Maakasutus ...... 24 6.4 Sotsiaalne keskkond ...... 25 6.5 Pinnamood ja pinnakate ...... 26 6.6 Pinnavesi ...... 29 6.7 Punktreostusallikad ...... 29 6.8 Põhjavesi ...... 31 6.9 Piirkonna transpordikoormus ...... 36 6.10 Välisõhu seisund ...... 37 6.10.1 Prügila ala ...... 37 6.10.2 Kehra linn ...... 38 6.11 Müratase ...... 39 6.12 Ohuala ...... 40 6.13 Kliima ...... 40 6.14 Natura 2000 ja kaitstavad kultuuriobjektid ...... 42 7 Olemasoleva olukorra kirjeldus ...... 43 7.1 Territooriumi ja olemasolevate rajatiste üldine kirjeldus ...... 43 7.2 Olemasolev suletud ja korrastatud tavajäätmete prügila ja suletud ja korrastatav tööstusjäätmete prügila ...... 44
2/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
7.3 Jäätmetekke kirjeldus...... 45 7.3.1 Käitise üldtutvustus ...... 45 7.3.2 Sulfaattselluloosi tootmine...... 45 7.3.3 Kõrvalproduktid ...... 48 7.3.4 Kemikaalide regenereerimisprotsess ...... 48 7.3.5 Jõupaberi tootmine ...... 51 7.3.6 Auru ja elektri tootmine ...... 53 7.3.7 Reovee puhastamine ...... 55 7.4 Jäätmekogused ...... 57 7.5 Tehases tekkivate jäätmete lühiiseloomustus ...... 61 7.5.1 Sissejuhatus- tselluloosi tootmine ...... 61 7.5.2 Rohelise leelise sette tekkimine ...... 62 7.5.3 Rohelise leelise ja lubjasette segu prügilakõlbulikkus ...... 63 7.5.4 Setted kaustiseerimisprotsessilt ...... 65 7.5.5 Lubjasete ...... 65 7.5.6 Liivasete ...... 65 7.5.7 Reoveesete ...... 66 7.5.8 Puukoor ja puidujäätmed ...... 66 7.5.9 Puidukatla tuhk ...... 66 7.6 Tööstusjäätmete käitlus väljaspool käitist ...... 66 7.6.1 Tööstusjäätmete vedu ...... 66 7.6.2 Vana tööstusjäätmete prügila katmine ...... 66 8 Nullalternatiiv ...... 68 9 Alternatiiv 1 ...... 70 9.1 Uue prügila mitterajamine ...... 70 9.2 Meetod ...... 71 9.3 Prügila ja kompostimisala mitterajamisega kaasnevad tagajärjed ...... 71 9.3.1 Mürateke ...... 73 9.3.2 Heitmed välisõhku ...... 73 9.3.3 Jäätmeteke ...... 73 9.3.4 Valguse, kiirguse ja vibratsiooni teke ...... 73 9.3.5 Avariiohud ...... 73 9.3.6 Transpordikoormuse tõus ...... 73 9.4 Prügila ja kompostimisala mitterajamise tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang ...... 74 9.4.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 74 9.4.2 Mõju maastikule ...... 74
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
9.4.3 Mõju pinnasele ...... 74 9.4.4 Mõju pinnaveele ...... 74 9.4.5 Mõju põhjaveele ...... 74 9.4.6 Mõju välisõhu seisundile ...... 74 9.4.7 Mõju müratasemele ...... 75 9.4.8 Mõju kliimale ...... 75 9.4.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile ...... 75 9.4.10 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele ...... 75 9.4.11 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ...... 75 9.4.12 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ...... 76 9.5 Prügila ja kompostimisala mitterajamise eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale 76 9.5.1 Mõju elusloodusele ...... 76 9.5.2 Mõju inimese tervisele ...... 76 9.5.3 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ...... 76 10 Alternatiiv 2 Kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõjud ...... 78 10.1 Kaasnevad tagajärjed mõjutüüpide osas ...... 79 10.1.1 Heitmed välisõhku ...... 79 10.1.2 Müra ...... 79 10.1.3 Valgusreostus ja vibratsioon ...... 80 10.1.4 Transpordikoormuse muutus ...... 80 10.1.5 Pinnase teisaldamine ja maastiku muutmine ...... 80 10.2 Ehitustegevusega kaasneva mõju hinnang ...... 80 10.2.1 Mõju välisõhu seisundile ...... 81 10.2.2 Keskkonnamüra ...... 82 10.2.3 Mõju pinnase- ja põhjaveele ...... 83 10.3 Prügila ja kompostimisala rajamise eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 83 10.3.1 Mõju elusloodusele ...... 83 10.3.2 Mõju inimese tervisele ...... 83 10.3.3 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ...... 84 10.3.4 Mõju majanduskeskkonnale ...... 84 10.4 Kavandatava prügila ja kompostimisala käitamisega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõjud ...... 84 10.4.1 Prügila ja kompostimisala käitamine ...... 85 10.4.2 Tööstusjäätmete vedu ...... 86 10.4.3 Tegevused ladestusalal ...... 87 10.4.4 Tegevused kompostimisalal ...... 91 10.5 Käitamise tagajärjed ...... 92
4/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
10.5.1 Keskkonnamüra ...... 93 10.5.2 Heitmed välisõhku ...... 93 10.5.3 Jäätmeteke ...... 94 10.5.4 Valgusreostus ja vibratsioon ...... 94 10.5.5 Liigvee käitlemine ...... 95 10.5.6 Transpordikoormuse tõusust ...... 95 10.5.7 Maastiku muutumine ...... 95 10.6 Prügila ja kompostimisala käitamise keskkonnamõju ...... 96 10.6.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 96 10.6.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ...... 96 10.6.3 Mõju müratasemele ...... 100 10.6.4 Mõju välisõhu seisundile ...... 101 10.6.5 Vibratsioon ...... 103 10.7 Prügila ja kompostimisala sulgemine ...... 104 10.7.1 Prügila sulgemine ...... 104 10.8 Prügila korrastamise tagajärjed ja mõju ...... 104 10.8.1 Mõju välisõhu kvaliteedile ...... 105 10.8.2 Jäätmeteke ...... 105 11 Võrdlus parima võimaliku tehnikaga ...... 106 11.1 Prügila rajamine ...... 106 11.2 Prügila käitamine ...... 109 11.3 Prügila sulgemine ...... 113 11.4 Kontroll ja seire prügila kasutusajal ja järelhoolde perioodil ...... 116 11.5 Kompostimisala rajamine ...... 120 11.6 Kompostimisala käitamine ...... 121 11.7 Kompostimisala sulgemine ...... 125 12 Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavate meetmete kirjeldus ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus ...... 126 12.1 Prügila ja kompostimisväljaku rajamistegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed ...... 126 12.2 Prügila ja kompostimisala käitamise peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed ...... 127 12.3 Prügila ja kompostimisala sulgemise peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed ...... 128 12.4 Prügila ja kompostimisväljaku ehitamise ja käitamise leevendavad meetmed ja eeldatava efektiivsuse hinnang ...... 129 12.5 Prügila sulgemise leevendavad meetmed ja eeldatava efektiivsuse hinnang ...... 130 12.5.1 Ladestuskaartide kattekihtide rajamine ...... 130 12.5.2 Kaetud ladestuskaartide haljastamine ...... 131
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
12.5.3 Sulgemistööde ajakava ...... 132 12.5.4 Meetmete efektiivsuse hinnang ...... 132 13 Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele ...... 133 13.1 Säästvast arengust ja tema juriidilisest taustast ...... 133 13.2 Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele ...... 134 13.3 Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ...... 135 14 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiividega ning nende paremusjärjestus ...... 136 14.1 Meetod ...... 136 14.2 Alternatiivide võrdlus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust ...... 137 15 Ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks ...... 140 15.1 Meteoroloogilised andmed ...... 140 15.2 Pinnavee seire ...... 141 15.3 Prügila ümbruskonna kaevude vee seire- põhjavee seire ...... 143 15.4 Valg-ja nõrgvee seire ...... 144 15.5 Prügilagaasi seire ...... 145 15.6 Jäätmelademe seire ...... 145 15.7 Visuaalne ülevaatus ...... 145 15.8 Suletud prügila järelhooldus ja seire ...... 146 15.8.1 Järelhooldus ...... 146 15.8.2 Järelseire ...... 146 16 Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise tulemuste kohta ...... 149 17 Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused .....154 18 Kokkuvõte ja järeldused ...... 155 19 Kasutatud materjalid ...... 158 Lisad ...... 160
6/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
1 SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju hindamise objektiks on Harju maakonnas Anija vallas Ülejõe külas Tuhamäe maaüksusele katastritunnusega 14001:002:0227 tööstusjäätmete prügila ja kompostimisala rajamine, käitamine ja sulgemine. Aruande koostamisel ajal korrastatakse olemasolevat Tuhamäe kinnistul paiknevat tööstusjäätmete prügilat. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i Kehra paberivabrikus tekkivate tööstusjäätmete nõuetekohane ladestamine prügilasse ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimine sellest kasvupinnase tootmisega. Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on: - uue tööstusjäätmete prügila ja kompostimisala rajamine korrastatud prügila peale; - tööstusjäätmete prügila ja kompostimisala käitamine; - prügila ja kompostimisala sulgemine. Kavandatava tegevuse (maksimaalseks) mahuks on 285 825 tonni. Jäätmeliikide kaupa planeeritakse ladestada: 9 325 tonni liivasetet rohelise leelisega (jäätmekood 03 03 99), 110 000 tonni rohelise leelise setet (jäätmekood 03 03 02) ja 166 500 tonni lubjasetet, (jäätmekood 03 03 09). Lubjasetet ei ladestata eraldi jäätmena vaid see on rohelise leelisega segatud. Ladestatavatele jäätmetele lisandub 26 250 tonni puidukatla tuhka (jäätmekood 10 01 01). Kompostitava reoveesette (jäätmekood 03 03 11) kogumaht 35 aasta jooksul on 175 000 tonni, millele lisandub 52 500 tonni puukoore- ja puidujäätmeid (jäätmekood 03 03 01). Kavandatava uue prügila ladestusala pindala on ca 5.0 ha. Kompostimisväljak nr. 1 planeeritakse esialgu rajada prügilakompleksi loodeserval paiknevale ca 1.35 ha suurusele maa-alale ja hiljem, aastal 2036, rajatakse kompostimisväljak nr. 2 korrastatud prügila kirdeserval ca 1.1 ha suurusel alal. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kavandatava tegevuse läbiviija (edaspidi arendaja) on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Keskkonnamõju hindamine on algatatud Anija Vallavolikogu 23.01.2014 otsusega nr 41. Algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkt 1, § 5, § 6 lõike 1 punkt 23, § 11 lõike 2 ja 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 22 lõige 2 ja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i poolt esitatud avaldus. Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on: - teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; - anda otsustajatele ja huvitatud osapooltele teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised on: Arendaja: Horizon Tselluloosi ja Paberi AS Otsustaja: Anija vallavolikogu Järelevalvaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE OÜ), ekspertrühmana. Ekspertrühma juhib juhtekspert Toomas Pallo, kellele on väljastatud KMH isikulitsents (KMH 0090). Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm, mis koosneb ELLE OÜ keskkonnaekspertidest, keskkonnamõju hindamise aruande. Arendusest huvitatud huvirühmad ja arendustegevuse valdkonnad, mille osas võib arendus neid tõenäoliselt mõjutada või kellel on prügila rajamisel oluline huvi: - valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid avaliku huvi esindajana keskkonnavaldkonnas; - piirnevate kinnistute omanikud mõjust elukeskkonnale; - Kehra linna elanikud mõjust elukeskkonnale; - Ülejõe küla elanikud mõjust elukeskkonnale; - Anija valla elanikud mõjust elukeskkonnale; - eeldatava mõjupiirkonna ettevõtted mõjust ettevõtluskeskkonnale; - Harju Maavalitsus maakonnas toimuva arendustegevuse osas või vähemalt planeeringute suunamise osas; - Keskkonnaministeerium jäätmekäitluse riikliku korraldamise üldküsimustes; - Keskkonnainspektsioon arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse keskkonnajärelevalve osas; - Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, keskkonnamõju hindamise protsessi järelevalve osas; - Sotsiaalministeerium (Terviseameti Harjumaa esindus) rahva tervise ja selle kaitse osas; - Maanteeamet teehoiu korraldamise ja tingimuste loomise ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel osas; - laiem avalikkus erineva võimaliku huvi osas.
8/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i tegevusala on tselluloosi- ja paberitootmine. Alljärgnevalt on kirjeldatud uue prügila ja kompostimisala rajamise, käitamise eesmärki ning vajadust. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS korrastab jäätmete vastuvõtuks suletud tööstusjäätmete prügila 2015 aasta lõpuks. Samas jätkub ettevõttes tselluloosi tootmine, mille käigus tekib tööstusjäätmeid, mida on vaja käidelda. Hinnatava tegevuse eesmärk. Arendaja, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on tehases tekkivate tööstusjäätmete nõuetekohane käitlemine. Käitaja poolt eelistatud viisiks, millele keskendub ka käesolev keskkonnamõju hindamine, on tööstusjäätmete ladestamine ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimine sellest kasvupinnase tootmisega.1 Arendustegevuse vajadus. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i Kehra paberivabrik on juhtiv Eesti tselluloosi- ja paberitootja. Paberi tarbimine kasvab pidevalt ning tarbijate soovide täitmiseks pakkepaberi osas laiendab Kehra paberivabrik tootmist. Tulevikus on plaanis suurendada tehase tootmisvõimsust 1.5 korda. Tootmise kasvu korral suureneb tööstusjäätmete, puukoore- ja puidujäätmete ning reoveesette kogus. Tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda. Selleks nähakse ette näiteks jäätmete ladestamine ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimine. 2015. aasta lõpuni tekkivad lubjasete, reoveesete ja osaliselt ka puidujäätmed kasutatakse prügila ladestusala korrastamistöödel kattekihi ja kasvupinnase rajamiseks. Sobivaid nõuetekohaseid tööstusjäätmete ladestamise alasid Kehra ümbruses ei ole. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on uurinud tekkivate jäätmete kasutusvõimalusi, sealhulgas olmejäätmete ladestamiseks mõeldud prügilatesse/jäätmekäitluskeskustesse üleandmist. Väätsa Prügila kogub KMH aruande koostamise ajal paberivabriku tööstusjäätmeid lattu, et kasutada neid prügila ladestusalade sulgemisel kattekihi rajamiseks. Antud tööstusjäätmeid prügilasse ei ladestata ning see meede ei ole arendaja seisukohast jätkusuutlik (Väätsa prügila saab mingil hetkel kaetud).
1 Kompostimise all mõeldakse käesolevas töös kasvupinnase tootmist reoveesettest ja tugiainest (puidujäätmetest). Komposti all mõeldakse käesolevas töös reoveesettest ja tugiainest (puidujäätmetest) toodetud kasvupinnast. Ka peale kompostimisprotsessi on tegemist jäätmega (reoveesete - jäätmekood 03 03 11) .
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MEETODID
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid 2 . KMH läbiviimisel lähtutakse EV kehtivatest keskkonnaalastest õigusaktidest. Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisega. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Nii olemasolevate tegevuste jätkumise kui planeeritava tegevuse juures antakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevusega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest mõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel on kasutatud sisend-väljund analüüsi. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevuse tagajärjed on eraldi välja toodud nii ehitusetapile kui sellele järgnevale prügila kasutamisele ja osaliselt ka sulgemisele. Tagajärgedest tulenevaid mõjusid on hinnatud keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel on arvestatud, et ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised. Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse, et mõju vastuvõtjad on: • Inimene, st mõjutatud on inimese tervis ja osaliselt, ulatuses millises seda on objektiivselt võimalik hinnata, ka häiringud; • elusloodus, s.h kooslused, looduslik mitmekesisus ja looduskaitsealad; • sotsiaal-majanduslik keskkond, s.h inimese vara ja heaolu, ulatuses millises on seda võimalik objektiivselt hinnata. Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale on antud kavandatava tegevuse kõiki erinevaid etappe (prügila ja kompostimisala rajamine, käitamine ning sulgemine) arvestav koondhinnang. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on tegeleda oluliste aspektide ning mõjudega, mis on määratletud programmis. Vastavalt heakskiidetud KMH programmile ei hinnata mõju maastikule, taimedele ja loomadele, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele (Natura 2000) ja kultuuripärandile, valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Seetõttu ei ole neid teemasid aruandes eraldi peatükkidena käsitletud. Keskkonnamõju hindamise tulemusena esitatakse uue prügila ja kompostimisala rajamise mõjud. Olemasoleva olukorra jätkumine ehk „nullalternatiiv“ ei vasta arendaja soovile tegevust jätkata ja selle mõju käesolevas töös ei hinnata. Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab
2 Toomas Pallo on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KEMÜ) liige ja tunnustab KMH parimat praktikat- keskkonnamõju hindaja hea tava. www.eaia.ee/heatava.
10/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 allikast lähtuva mõju kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme keskkonnaelemendi. Kaudse mõjuna käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus. Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega. Kasutatud meetodite kirjeldus on esitatud valdkondade kaupa, milles keskkonnamõju hinnati. Täpsemad meetodid on esitatud kavandatud tegevustega kaasnevate tagajärgede ja nende mõjude kirjeldamise ning hindamise peatükkides. Kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava piirkonna ulatus on erinevate keskkonnaelementide (nt välisõhk, pinnavesi, põhjavesi) puhul erinev. Nt välisõhu puhul võib orienteeruvaks mõjupiirkonnaks pidada välisõhu saasteainete ja müra leviku piirkonda. Kompostimisala tegevuse mõjualaks loetakse piirkonda, kus sealt levivate saasteainete sisaldus maapinnalähedases õhukihis küünib 10% tasemeni nende ainete ühe tunni keskmisest saasteheite piirväärtusest3 . Lähtudes asjaolust, et kavandatav tegevus toimub maapinnast kuni 10 meetri kõrgusel, on arvestuslik mõjupiirkond 500 meetrit. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutati projekteerija ning arendaja esitatud andmeid, mida analüüsiti ekspertide poolt. Võrdluseks kasutati tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldust4,5,6,7,8,9. Hinnangu andmisel on kättesaadavusel ja võimalusel kasutatud mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, on ekspert määranud näitajad eksperthinnanguna. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused hinnangu andmiseks puuduvad või ei ole esitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis on keskkonna seisukohalt kõige halvemad. Tekkivate jäätmekoguste osas tugineti arendaja poolt antud andmetele. Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestati alamvesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Nõrgvee moodustumise osas kasutati eksperthinnangut koos spetsialistide arvamusega ning arendaja esitatud lähteandmeid. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevude geoloogilisi profiile ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi, samuti piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks. Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna olemasolevate kirjeldavate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati saasteainete heite suuruse ja intensiivsuse arvutamiseks mitmeid erinevaid meetodeid, mis on loetletud aruande vastavates peatükkides.
3 Keskkonnaministri 19.06.2013 määrus nr 36 (RT I, 26.06.2013, 13) § 4 lõige 2 4 Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta ehk „prügiladirektiiv“. 5 Keskkonnaministri määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (vastu võetud 29.04.2004, RT I, 08.05.2013, 2 ). 6 Keskkonnaministri määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ (vastu võetud 08.04.2013, RT I, 10.04.2013, 1). 7 „Biolagunevate jäätmete käitlemine II-etapp“ AS ENPRIMA ESTIVO, 2005. 8 Additional Information submitted during the information exchange on Waste Treatments Industries, October 2005 9 Composting factsheet, Ministry of Agriculture, Food and Fisheries, British Columbia, 1996.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused on teostatud arvutiprogrammiga. ELLE kasutab Suurbritannias Cambridge Environmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumisarvutusprogrammi ADMS. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. ELLE OÜ omab ADMS kasutusõigust ja kogemust alates 2005. aastast. Arvutimodelleerimise tulemusel saadi saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostati saasteainete hajumiskaardid. Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud keskkonnaminister oma määrusega10. ADMS 5 on nende nõuetega vastavuses. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati eksperthinnangut kasutatava tehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutati sisend- väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutati laborite poolt esitatud informatsiooni. Projekteeritava prügila ja kompostiala alune maa on olnud tootmismaa ja kasutusel 100% jäätmehoidla maana. Seega puudub vajadus läbi viia koosluste uuringut. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Tekkiva müra taset hinnati eksperthinnanguna. Eeskätt pöörati tähelepanu prügilat ja kompostimisala teenindavast transpordist tulenevale mürale. Vibratsiooni taset määrati hinnanguliselt. Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati värvilist põhikaarti Maa-ameti aluskaartide rakendusest. Hajumiskaartide valmistamiseks kasutati ArcGis arvutitarkvara. Meteoroloogiliste tingimuste väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Riigi Ilmateenistusest. Meteoroloogilised andmed pärinevad Väike-Maarja meteoroloogiajaamast, mis on prügila ja kompostimisala asukohale lähim põhijaam. Samuti kasutati klimaatiliste tingimuste väljaselgitamiseks avalikke andmebaase. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalset vaatlust asukoha külastustega ELLE ekspertide poolt. Keskkonnaeksperdid külastasid kavandatava tegevuse asukohta 25.06.2014. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm.
10 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120.
12/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa.
Toomas Pallo Kaire Taidre Abiline Marit Reinik Janek Ülar Jõesaar Teder Jüri Inimese tervis X Pinnas ja maastik X Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X Õhusaaste X X X Jäätmeteke X X X X X Müra ja vibratsioon X Valgus X Soojus X Kiirgus X Lõhn X X X Kaitstavad loodusobjektid X X Kultuuripärand X Geoloogia X X X Kaardiekspert X Alternatiivide võrdlus X X X X Kvaliteedikontroll X
Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi KeHJS ning üldtunnustatud metoodikate alusel. Loetelu juhendmaterjalidest on esitatud peatükis 19. Siinkohal tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et keskkonnamõju hindamise näol on tegemist ühe abivahendiga ehitusloa väljaandmise otsustamise protsessis. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud protseduuri kohaselt on läbiviidava hindamise eesmärk anda otsustajale informatsiooni kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust. Lõplik otsus tehakse erineva teabe alusel, millest keskkonnamõju hindamise aruanne ja selles toodud järeldused on vaid üks ja ilmtingimata mitte määrav osa informatsioonist. Keskkonnamõju hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) Toomas Pallole’le kuuluva KMH isikulitsentsi alusel (KMH 0090, sh on juhteksperdile määratud litsentsiga tegevusvaldkond „jäätmekäitlus“). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi esimeses peatükis.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
4 ALTERNATIIVIDE VALIK
4.1 Meetod Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiividena arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva keskkonnamõju hindamise aluseks on Kehra Horizoni soov kaaluda arendusena olemasoleva suletava prügila kasutuselevõtmist tööstusjäätmete prügilana. Prügila rajamise eesmärgiks on Kehra paberivabriku tööstusjäätmete käitlemine ladestamisega, rajades nõuetekohase prügila olemasoleva prügila peale. Alternatiivide valikul võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Siinkohal tuleb rõhutada, et käesoleva keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata prügila rajamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju. Oluliseks täpsustavaks asjaoluks on fakt, et tööstusjäätmete prügilat soovib rajada Kehra paberivabrik oma jäätmete ladestamise tarbeks. Seega on jäätmeteke Kehra paberivabrikus ja nende jäätmete ladestamise võimalused omavahel tugevasti seotud. Samas ei tegele käesolev mõju hindamine põhjalikult alternatiivsete Kehra paberivabriku jäätmete käitlemise viiside hindamisega. Alternatiivsete lahenduste valikul on käitis läbi viinud erinevaid hinnanguid ja projekte. Nende, käitise poolt tehtud hinnangute tulemus on käesoleva aruande kirjutamise ajal, et eelistatud käitlusvariandiks on ladestamine.
Käitis on alternatiivide valikul kaalunud erinevaid võimalikke ladestamise võimalusi ehk asukohti ning tehnoloogiaid, milledest eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele:
- olema vastavuses õigusaktidega;
- vastama eesmärgile;
- olema majanduslikult teostatavad;
- olema tehniliselt teostatavad;
- vastama parimale võimalikule tehnikale;
- nendega ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;
- arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.
Lisaks on käsitletud nullalternatiivi ehk olemasolevat olukorda, kus toimub tööstusjäätmete prügila korrastamine. Seejuures peab ka nullalternatiiv olema reaalne ehk peab vastama asjakohaste õigusaktide nõuetele. Prügila sulgemine lõppeb aastal 2015 ja nullalternatiivi ei saa käsitleda seetõttu reaalse alternatiivina, kuna arendaja soovib oma tegevust jätkata ka pärast prügila sulgemist. Alternatiivide valik toimus arendaja, projekteerija ja eksperdi koostöös. Alternatiivide valikut mõjutasid programmi avalikustamise ja täiendamise käigust toimunud arutelud ja konsultatsioonid, Keskkonnaministeeriumi, KAURi ja ka Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni spetsialistidega ning Anija valla ja elanike esindajatega. Täpsemalt on nii reaalseid kui ka ebareaalseid alternatiive käsitletud alljärgnevates alapeatükkides.
14/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
4.2 Ebareaalsed alternatiivid Ebareaalsed alternatiivid jäätmekäitluse seisukohalt on hinnatud käitise poolt erinevate uuringutega. Näiteks mõnede jäätmete põletamisega käitise katlaseadmetes. Osa jäätmete käitlemisega seotud uuringuid jätkuvad paralleelselt uue prügila projekteerimisega. Arendajal puuduvad teised sobivad kinnistud Anija vallas ja sellest väljapool ning arendaja eelarve ei näe ette investeeringuid uute kinnistute soetamiseks. Seetõttu on alternatiivsed prügila asukohad käesoleva KMH mõistes ebareaalsed.
Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata.
4.3 Reaalsed alternatiivid Arvestades p. 4.2 toodud ebareaalseid alternatiive on prügila võimalikuks reaalseks asukohaks Tuhamäe kinnistul paiknev suletud tööstusjäätmete prügilat. Tuhamäe kinnistul on juba varem tegeletud jäätmekäitlusega ning rajatud selleks otstarbeks ladestusala ning muu vajalik infrastruktuur (nt. toimiv nõrgveepuhastussüsteem). Prügila paikneb ca 2.5 km kaugusel jäätmetekkekohast (paberivabrikust) ja kaugus on optimaalne sellises mahus jäätmete veoks (vt. p. 1). Reaalseid tegevuse alternatiive, mida Kehra paberivabrikus tekkivate tööstusjäätmete prügila rajamise seisukohalt hinnatakse on kaks: 1. alternatiiv: kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning prügilat kasutusele ei võeta. Sel juhul on alternatiivseks lahendusteks nt. tööstusjäätmete vedu teistesse prügilatesse. Alternatiivi nr 1 kirjeldus on toodud peatükis 5.2. 2. alternatiiv: Tuhamäe maaüksusele rajatakse korrastatud ja suletud prügila peale tööstusjäätmete prügila ja kompostimisala. Alternatiivi 2 all vaadeldakse kahte alamalternatiivi: 2.1 alternatiiv: prügila rajamine vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr. 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” kohaselt; 2.2 alternatiiv: prügila rajamine vastavalt Kehra uue tööstusjäätmete prügila tööprojektile. Alternatiivi 2 lühikirjeldus on toodud peatükis 5.3.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
5.1 Nullalternatiiv
Nullalternatiiviks on olemasoleva olukorra jätkumine, kus toimub tehase tööstusjäätmetega vana prügila katmine. See tuleb sulgemisprojekti kohaselt lõpetada aastal 2015. Nullalternatiivi siinkohal ei hinnata, sest prügila sulgemise kohta on juba koostatud sulgemise projekt, sellele tegevusele on juba läbi viidud keskkonnamõju hindamine kooskõlas kõigi KMH-le kehtestatud nõuetega. KMH aruanne on heaks kiidetud. Sisuliselt on nullalternatiivi hinnang esitatud prügila sulgemisprojekti keskkonnamõju hindamisel. Nullalternatiiv, jäätmete kasutamine prügila sulgemiseks-korrastamiseks, ei ole jätkusuutlik. Nagu mainitud, tuleb sulgemine lõpetada 2015. aastal. Samas soovib käitis oma tegevusega jätkata, mis tähendab, et tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda. Seega tuleb käitisel leida jäätmete käitluseks lahendused. Nähakse ette kaks reaalset alternatiivset lahendust. Nende põhimõtteline kirjeldus järgneb. Põhimõtteline skeem on esitatud joonisel (Joonis 1).
Alternatiiv 1
Kehra paberivabriku Käitlemine käitises või mujal
tööstusjäätmed Alternatiiv 2 Põhialternatiiv. Kõrvaldamine ladestamisega uues prügilas
Joonis 1 Alternatiivide põhimõtteline ülevaateskeem
5.2 Alternatiiv 1
Alternatiivi nr 1 all mõistetakse käesoleva keskkonnamõju hindamise aruandes olukorda, kus kavandatavat tegevust ei toimu. See tähendab, et korrastatavat prügilat ei võeta kasutusse tööstusjäätmete prügilana ja jäätmed antakse üle käitlemiseks teistele jäätmekäitlejatele (näiteks ladestamiseks või taaskasutamiseks) ja/või osaliselt kasutatakse jäätmeid energeetiliselt käitise enda poolt. Sarnaselt 0-alternatiivile korrastatakse olemasolev tööstusjäätmete prügila vastavalt sulgemisprojektile. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kinnistu omanikuna on kohustatud hoidma oma kinnistu korras ning järgima kõiki keskkonnakompleksloa ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
16/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Prügila mitterajamise puhul on alternatiivseteks lahendusteks mineraalsete tööstusjäätmete viimine teistesse tavajäätmete prügilatesse või kasutamine ning puidujäätmete ja reoveesette viimine teistesse kompostimisjaamadesse / jäätmepõletustehastesse (jäätmekäitluskohtadesse). Samuti võib kaugemas tulevikus osutuda võimalikuks puidujäätmete ja reoveesette põletamine tehase planeeritavas koostootmisjaamas. Põhimõttelist jäätmete käitlemise viise alternatiiv 1 puhul kirjeldab allpool Joonis 2.
Prügila ja kompostimisala mitterajamine
Mineraalsed Reoveesete ja jäätmed puidujäätmed
Viimine teistesse Viimine teistesse Põletamine Kasutamine prügilatesse jäätme- käitluskohtadesse koostootmisjaamas
Joonis 2 Alternatiiv 1 - võimalikud lahendused uue prügila ja kompostimisala mitterajamise korral.
5.3 Alternatiiv 2
Käesolev keskkonnamõju hindamine on algatatud alternatiivi nr 2 alusel. Seetõttu võib seda pidada ka põhialternatiiviks. Selle alternatiivi all mõistetakse käesoleva keskkonnamõju hindamisel käitise poolt kavandatavat tegevust, milleks on uue tööstusjäätmete prügila rajamine Tuhamäe maaüksusele, korrastatud ja suletud prügila peale. Prügila rajamise seisukohalt on alternatiivideks keskkonnaministri määruse nr. 38 nõuetekohane prügila või OÜ Entec Eesti poolt koostatud uue prügila tööprojekti kohane prügila (Joonis 3). Samuti on tööprojektis prügila territooriumile kavandatava kompostimisala alternatiiviks puidujäätmete ja reoveesette kompostimine kasvupinnase tootmiseks mujal. Mujal, kui Tuhamäe maaüksusel kompostimise alternatiivi keskkonnamõju ei hinnata, sest seda ei peeta reaalseks (vt. Ptk. 4.2 ja 9.1). Kasvupinnast on vaja ladestuskaartide katmiseks, mis muudab puidujäätmete ja reoveesette kasutamise prügilas ja selle kompostimise kohapeal majanduslikult kõige soodsamaks ning eelistatud lahenduseks.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Alternatiiv 2 tegevuste põhimõtteline skemaatiline ülevaade on esitatud alljärgneval skeemil (Joonis 3).
Uue prügila ja kompostimisala rajamine
Prügila Kompostimisala
Rajamine Rajamine Viimine teistesse Rajamine vastavalt KKM vastavalt jäätme- vastavalt määrusele nr 38 tööprojektile käitluskohtadesse tööprojektile
Joonis 3 Alternatiiv 2 - võimalikud lahendused keskkonnamõjude hindamisel uue prügila ja kompostimisala rajamise korral.
18/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
6 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG
6.1 Asukoha üldiseloomustus Kavandatavat tegevust planeeritakse Harju maakonda Anija valda Ülejõe küla põhjaserva Tuhamäe maaüksusele - katastrinumbriga 14001:002:0227 (Joonis 4). Tuhamäe maaüksus asub Kehra linnast ca 1 km kirdes, Raudoja-Vikipalu-Kehra kõrvalmaantee nr 11134 läheduses (Joonis 4). Maaüksuse pindala on 44.55 ha. Lisaks suletud tööstusjäätmete ladestualale asub kinnistu põhjaosas sega-olmejäätmete (tavajäätmete) ladestusala, mille korrastamistööd lõpetati 2013. a (Joonis 5).
Joonis 4. Kehra prügila kompleksi asukohaplaan (Allikas: Maaameti aluskaartide rakendus, 2013).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 5. Ladestusalade paiknemine Tuhamäe kinnistul (Maa-amet, 2013).
6.1.1 Anija vald
Anija vald asub Harjumaa kagupiiril, naabriteks Aegviidu, Kose, Raasiku, Jõelähtme ja Kuusalu vald Harjumaal ning Albu vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne-Virumaal. Pindala 520,94 km2, elanikke 31.12.2011 seisuga 597111 (Joonis 6).
Joonis 6. Anija vallamaja F. R. Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn
11 Anija valla kodulehekülg http://anija.kovtp.ee/valla-tutvustus
20/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi-Jäneda. Anija vallas on 31 küla: Aavere, Alavere, Anija, Arava, Härmakosu, Kaunissaare, Kehra, Kihmla, Kuusemäe, Lehtmetsa, Lilli, Linnakse, Looküla, Lükati, Mustjõe, Paasiku, Parila, Partsaare, Pikva, Pillapalu, Rasivere, Raudoja, Rooküla, Salumetsa, Salumäe, Soodla, Uuearu, Vetla, Vikipalu, Voose ja Ülejõe ning vallasisene Kehra linn. Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad. Valla kirdeosas on Põhja-Kõrvemaa, kagus Kõrvemaa maastikukaitseala, veel on Anija, Niinsoni ja Maapaju looduskaitseala ja muid vaatamisväärsusi. Oluliseks väärtuseks peab vald ka Tallinna veehaarde veekogusid: veehoidlad (kokku 318 ha): Soodla, Kaunissaare, Raudoja ja Aavoja; jõed (neist suurimad Jägala ja Soodla), ojad ja kanalid. Hõre asustus ning suured marja- ja seenemetsad on matkajatele, spordihuvilistele ning vaikuse ja loodusesõpradele sobilikud. Aastaringselt on rahvarohked matka- ja suusarajad Põhja-Kõrvemaal ning Aegviidu ümbruses. Vallas on tselluloosi- ja paberitehas, puidu- ja mööblitööstuse ettevõtteid, kivitehas ja õmblusvabrik.
6.1.2 Tuhamäe kinnistu
Tuhamäe kinnistul alustati põlevkivituha ja lubjasette ladestamist praeguse tööstusjäätmete ladestusala ülemisele alale otse kasvupinnasele 1954. aastal. 1969. aastal projekteeriti Kehra Tselluloosi- ja Paberikombinaadi Konstrueerimisbüroo poolt juurde teine tiik (alumine ladestusala) mõõtmetega 390x360 m, ülemise ala mõõtmed olid 390x370 m. Tööstusjäätmete ladestusalale on bagerpumpadega pumbatud:
tselluloositsehhi kaustiseerimise osakonna jäägid (lubjasete CaCO3), reovee puhastusseadmest liigmuda ja sete ning veepuhastusseadmete regenereerimisvesi katlamajast. Lisaks on ladestule veetud puidujäätmeid (peamiselt puukoort). Vanema, ülemise tööstusjäätmete, ladestusala pindala on 14,7 ha ja alumise ladestusala pindala 15,6 ha (Joonis 5). Uus tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala ehk kasvupinnase tootmise ala kavatsetakse rajada suletud prügila idapoolsema ehk alumise ladestusala läänepoolsele küljele (Joonis 5). Ülemise ladestusala loodepoolne osa kaeti 2004-2005 tahke lubjasette kihiga, kuna sealt võeti alumise settetiigi idapoolse valli rajamiseks põlevkivituhka. Puhta lubjasettega kaetud loodepoolsel osal taimestikku ei kasva. Vedela reoveesette pumpamine ülemisse settetiiki jätkus kuni 2008. aasta juulini. Alates 2006. aastast on prügila tööstusjäätmete alumise ladestusala katmiseks ladestusalale veetud ca 70-80% kuivaine sisaldusega pressitud ja pestud lubjasetet, mis ladestati alates 2008. aasta juulist tahendatud reoveesettega koos. Lisaks on veetud prügilasse tselluloosi keeduprotsessis sorteerimisel järelejäänud keetmata jäägid (peamiselt oksakesed) ning puukoore tükke, mis on liiga suured ning märjad, et põletada katlas. Prügilad on suletud, jäätmete ladestamine lõppes tavajäätmete prügila osas 2003. aastal ja tööstusjäätmete osas 2008. aastal. Tavajäätmete prügila korrastamis- ja katmistööd lõpetati 16 juuliks 2013. Tööstusjäätmete prügila ala on aiaga piiramata, valvet ja elektritoidet ei ole (tööajal teostas valvet buldooserijuht – seda töökohta enam ei ole). Tööstusjäätmete prügila küljes asuva tavajäätmete prügila sulgemistööde käigus rekonstrueeriti olemasolev põhjapoolne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015 piirdekraav ja kiletati ning rajati settetiik (Joonis 7). Suvel 2014 käisid alumise ladestusala korrastamistööd, mis käsitlesid endast ladestu ümberkujundamist, tihendamist ja katmist. Ladestu kõrgemale läänepoolsele alale on ladustatud inertseid ehitus-lammutusjäätmeid, mida plaanitakse kasutada korrastamise käigus rajatavate teede mullete rajamiseks. Suurem osa prügila kompleksist on ümbritsetud metsamassiiviga ja prügila kompleks piirneb enamaltjaolt maatulundusmaa otstarbega maadega. Prügila kinnistu lähiümbruse elamud on kirjeldatud Tabel 2 ja esitatud Joonis 7. Tabel 2 Prügila kinnistu lähiümbruse elamud
Elamu
Paiknemine Paiknemine kavandatavast ja prügilast kompostimisalast Kaugus kavandatavast m prügilast, Kaugus kavandatavast kompostimisalast, m Kaugus jäätmete ja m veotrassist, reoveesette Suurekivi kinnistu (kü 1401:002:0035) läänes 390 390 130 Kirsi kinnistu (14001:002:0391) läänes 500 500 150 Niidipõllu kinnistu (kü 14001:002:1811). kagus 300 300 400 Haaviku kinnistu (kü 14001:002:0389) läänes 460 460 40 Metsaääre kinnistu (kü 14001:002:0114) põhjas 620 620 540 Oru kinnistu (kü 14001:002:3340) loodes 680 680 290 Sergei kinnistu (kü 14001:002:3350) loodes 680 680 290 Aavoja kinnistu (14001:002:0878) kagus 310 400 580 Nurme kinnistu (kü 14001:002:1010) edelas 350 440 430 Lina kinnistu (kü 14001:002:0195) edelas 415 480 384 Teeääre kinnistu (kü 14001:002:1120) edelas 420 483 370 Kirsiaia kinnistu (kü 14001:002:0960) edelas 425 536 368 Alina kinnistu (kü 14001:002:0026) läänes 532 632 290 Väikeõue kinnistu (kü 14001:002:0304) läänes 615 730 160 Vanaveski kinnistu (kü 14001:002:0431) loodes 990 1000 10
Prügilakompleks on ühendatud Raudoja-Vikipalu-Kehra kõrvalmaanteega juurdepääsutee kaudu, mille pikkus on ligikaudu 455 m (Joonis 7).
22/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 7. Kehra prügila kompleksi lähiümbruse kinnistud ja elamud (tähistatud punase ringiga) ja olemasolevad (tähistatud sinisega) ning kavandatavad rajatised (Maaamet, 2013). Vastavalt Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendusele ei ole kavandatava prügila ja kompostimisala lähiümbruses rajatisi, mis võiksid segada prügila rajamist. Üle olemasoleva nõrgvee piirdekraavi jookseb kolm elektri õhuliini ning Soodla-Kehra kõrvalmaantee nr 11132 (Joonis 8).
Joonis 8. Kavandatava prügila ja kompostimisala lähiümbruse kitsenduste kaart (Maa- ameti geoportaal, 2013)
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
6.2 Taimestik ja loomastik Kavandatava tegevuse ala on juba aastakümneid kasutusel prügilana. Seda ümbritseb põhiliselt metsamassiiv ja haritavad maad. Eeltoodust tulenevalt ei ole jäätmekompleksi territooriumi ja selle lähiümbruse näol tegemist kõrgendatud väärtusega elupaikadega/kooslustega. Kavandatava tegevuse ala ei kattu ka planeeringutes määratletud rohelise võrgustiku koridoridega. Kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti12.
6.3 Maakasutus Tuhamäe maaüksuse (katastriüksuse tunnus 14001:002:0227) sihtotstarbeks on määratletud 100% jäätmehoidla maa. Maaüksuse suurus on 44.55 ha sellest 42.41 ha on jäätmeladestualune maa13. Käesoleval ajal toimub territooriumil tööstusjäätmete prügila korrastamine. Ülejõe külas asuvad maatulundusmaad ja elamumaad. Prügila territoorium piirneb põhiliselt maatulundusmaaga ja ühe elamumaaga. Lähim elamu kavandatavale prügilale ja kompostimisalale asub ca 300 meetri kaugusel kagus (Tabel 2). Prügilaga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis 3 ja alljärgneval joonisel (Joonis 9).
Tabel 3. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed (Maa-amet, 2013)
veealune maa veealune .
haritav haritav maa rohumaa looduslik metsamaa sh. Õuemaa, maa ehitusalune maa muu sh (ha) Nimi Tunnus ha kokku, Pindala Sihtotstarve Vana-Oru Maatulundusmaa 4.28 1.60 1.00 1.35 0.33 0.33 14001:002:0257 100% Kivimetsa Maatulundusmaa 8.68 0,16 8.12 0.40 0.12 14001:002:0723 100% Soone Maatulundusmaa 4.56 4.56 14001:002:3610 100% Poti Maatulundusmaa 2.8 2.8 14001:002:1263 100% Roogendiku Maatulundusmaa 40.20 6.35 33.31 14001:002:0844 100% Niidipõllu Maatulundusmaa 7.6 3.4 0.6 3.1 0.2 0.034 0,3 78701:003:0151 100% Tuhametsa Maatulundusmaa 6.65 6.65 14001:002:0845 100% Vabriku 1 Maatulundusmaa 2.05 2.05 14001:002:0371 100%
12 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 13 Maa-ameti kaardirakendus
24/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
veealune maa veealune .
haritav haritav maa rohumaa looduslik metsamaa sh. Õuemaa, maa ehitusalune maa muu sh (ha) Nimi Tunnus ha kokku, Pindala Sihtotstarve Kiisa Maatulundusmaa 2.24 1.08 1.13 0.03 14001:002:0724 100% Suurekivi Elamumaa 1.05 0.1 0.7 0.1 0.1 0.024 14001:002:0035 100% Haaviku Maatulundusmaa 2.97 0.11 1.46 1.09 0.14 0.17 14001:002:0389 100% Tiiru Maatulundusmaa 2.25 1.58 0.53 0.14 14001:002:0803 100%
Joonis 9. Piirnevate maaüksuste lähiaadressid (Maa-amet, 2013)
6.4 Sotsiaalne keskkond Tuhamäe kinnistul paiknev prügila asub Ülejõe küla põhjaservas, kus 31.12.2013. a seisuga elas 247 elanikku14. Ülejõe külas olulised sotsiaal- ja teenindusobjektid puuduvad. Lähimaks tõmbekeskuseks Ülejõe külale on küla vahetus läheduses paiknev Kehra linn, kus asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Lähim elamu asub kavandatava tegevuse asukohast ligikaudu 300 m kaugusel. Külas ei asu õppe- ega kasvatusasutusi, spordiasutusi ega rahvamaja.
14 Anija valla kodulehekülg http://anija.kovtp.ee/elanikud-kehras-ja-kulades
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
6.5 Pinnamood ja pinnakate Tuhamäe kinnistul paiknev prügila jääb maastikulise liigituse järgi Harju lavamaa ja Kõrvemaa piirialale. Aluspõhja kivimeiks on piirkonnas Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu lubjakivid, mida iseloomustab savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi, mergel K-bentoniidi vahekihtidega (Joonis 10). Kihistu pealispind jääb prügila alal üldgeoloogilistele andmetele tuginedes ca 10...15 m sügavusele maapinnast paksus varieerub vahemikus 2.1-25.1 meetrit (AS Kobras, 2012).
Prügila kompleks on rajatud Jägala jõe oru idanõlvale, lauge reljeefiga moreentasandikule. Prügila alla jääv ala on tasane, maaüksuse looduslikud absoluutsed kõrgused jäävad 47-50 meetri juurde 15 (AS Kobras 2011). Prügila ala loodusliku pinnakatte pindmise kihi moodustab peamiselt savimoreen, paksusega 0.9-2.4 m või turvastunud muld (paksusega kuni 0.45 m), mille all levivad Ülem-Pleistotseeni aegsed Balti jääjärve setted, paksusega kuni 2.15 m, valdavalt peenliiv terasuurusega kuni 0.5 mm, leidub ka liivsavi ja savi, aleuriit ning kruusa ja veeriseid (AS Kobras 2011). Prügila territooriumi saviliivmoreeni kihi paksus 0.9-2.4 m viitab sellele, et tegemist on keskmiselt kuni nõrgalt kaitsmata põhjaveega alaga. Kaitsmata põhjaveega ala iseloomustab kuni 2 m paksune saviliivmoreeni pinnakatte paksus. Eesti Geoloogiakeskuse suuremõõtkavalise kaardistamise tugilegendis vastab kaitsmata aladele saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva16 . Saasteainete infiltratsiooniaeg tähendab seda, kui kaua imbub saasteaine sademe- või pinnaveega pinnasesse17.
15 Horizon Tselluloosi ja Paberi AS uus tööstusjäätmete prügila Kehras. GEOTEHNILINE UURING. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014 16 EESTI PÕHJAVEE KAITSTUSE KAART 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakond, Tallinn 2001. Savitskaja, L., 1992. Eesti põhjavee kaitstuse ja antropogeense koormuse kaardi legendi seletuskiri. Mõõtkava 1:50 000. RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn–Keila. 17 Ökoloogialeksikon. Koostaja Viktor Masing. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1992.
26/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 10 Kehrast Soome laheni pinnakatte skemaatiline kaart 18 (prügila asukoht tähistatud punase sõõriga). Prügila reljeef on kujundatud eriilmeliste jäätmetega (tööstus- ja tavajäätmed). Kavandatava prügila ala alumisel ladestusalal kujutab endast kunagist settebasseini, mis põhjast läänest ja lõunast on piiratud valliga. Settebassein on osaliselt säilinud ka kavandatavast prügilast idas. Jäätmelasundi geotehniline kirjeldus on refereeritud tööst“ Horizon Tselluloosi ja Paberi AS uus tööstusjäätmete prügila Kehras. GEOTEHNILINE UURING“, 2014. „Ala põhjaosasse on hiljem peale veetud erineva koostisega materjali – tootmisjäätmetest olmeprügini. Seetõttu varieeruvad maapinna absoluutkõrgused põhjaosas 59...62 m, suhteliselt tasases lõunaosas 57.5...58.5 m. Vall koosneb mitmesugusest materjalist, põlevkivituhast, karbonaatsest settest, jämepurdmaterjalist (Foto 4). Ladestu alal on reljeefis täheldatavad väikesed langatused, praod ja märjad lohud . Jäätmelasundi paksus on vahemikus 9...12 m .
18 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART, 6344 Kehra seletuskiri, Eesti Geoloogiakeskus 2002
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Pinnaseveetase on kavandatava prügila alal kõrge. Madalamas lõunaosas paikneb see praktiliselt maapinnal, uuritud ala kõrgemates osades 0.5...1 m sügavusel maapinnast. Äravool alalt puudub, sadevesi infiltreerub ja liigub läbi jäätmelasundi ümbritsevatesse kraavidesse. Kavandatava prügila alla jääv jäätmelasund koosneb kogu ulatuses tehispinnastest, mis valdavalt on settinud veelises keskkonnas. Jäätmehoidla sette puhul on tegemist äärmiselt heterogeense materjaliga, kus kihiti vahelduvad muda, karbonaatne sete, puidu mikrokiud, tuhk. Kogu lasundi osas on tegemist sama materjaliga, sõltuvalt erimite osakaalust. Tegemist on tehispinnastega, mille omadused vastavalt koostisele võivad ajas muutuda. Karbonaatne sete ja tuhk aja jooksul tsementeeruvad ning nende tugevus kasvab, rikkaliku muda sisaldusega vahekihid jäävadki nõrgaks. Üldreeglina iseloomustab jäätmelasundit suur niiskus ja kõrge voolavuspiir, samuti väga suur poorsustegur. EVS 1997-1:2003 on materjal väga plastne või üliplastne. Antud nähtus on põhjustatud orgaanilise aine lisandist, mitte savimineraalidest. Lõimise järgi on lasund liivaga kesk- või jämemöll (möllifraktsiooni sisaldus 68...80%)“ (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014). Alumisel ladestusalalt võetud lubjašlammikihi proov (1.0...1.15 m sügavuselt, maapinnast) on välise määrangu järgi voolav, plastse savise liiva ja/või mölliga. Ülemistesse kihtidesse on ladustatud nii lubjašlammi kui ka pressitud mudast setet, sekka puidu-ja ehitusjäätmeid. Proovi filtratsioonimooduliteks saadi survel 0,05 MPa 1.5x10 -9 m/s ja 0,1 MPa survel 1.0x10-9 m/s. Kuigi alumise ladestusala sette filtratsioonimoodul on pea 2X suurem kui vanemal, tihenenud ülemisel ladestusalal, käitub šlammikiht praktiliselt veepidemena (AS Kobras 2012). KMH aruande koostamise ajal (suvi 2014) korrastati alumist ladestusala, laotades ja tihendades sellel lubjakihti (Joonis 11).
Joonis 11. Alumine ladestusala (25.06.2014). Taamal on näha Kehra paberivabriku korsten (ELLE OÜ, 2014, Maa-amet, 2013).
28/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
6.6 Pinnavesi
Prügila kompleks on ümbritsetud kraaviga, mille veed juhitakse peale Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i reoveepuhasti läbimist Lääne – Eesti vesikonna Harju alamvesikonna Jägala jõe (Aavojast Soodla jõeni) pinnaveekogumisse (veekogumi kood keskkonnaregistris 1083500_3, tüüp 2B, Lääne – Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118, lüh. Lääne-Eesti VMK). Pinnaveeseisund oli antud veekogumis 2012 aasta seisuga kesine - peapõhjus toitained ja paisud (www.keskkonnaamet.ee). Veekogumi seisundiklassid kvaliteedielementide kaupa aastal 2009, 2010 ja 2012 vt. Tabel 4. Tabel 4. Jägala jõe Aavojast Soodla jõeni veekogumi seisundiklassid 2009 (Lääne-Eesti VMK), 2010 ja 2012 (www.keskkonnaamet.ee). Kvaliteedielement 2009 2010 2012 Ökoloogiline seisundiklass füüsikalis-keemiliste Kesine Kesine Kesine üldtingimuste järgi Ökoloogiline seisundiklass suurselgrootute järgi Väga hea a.p. a.p. Ökoloogiline seisundiklass fütobentose järgi Kesine a.p. a.p. Ökoloogiline seisundiklass kalade järgi Kesine a.p. a.p. Ökoloogiline seisundiklass looduslikel veekogumitel Kesine a.p. a.p. Keemiline seisundiklass Hea Hea a.p. Koondseisund Kesine Kesine Kesine *a.p. – andmed puuduvad Harju alamvesikonna Jägala alamregiooni veekogumite valgalad moodustavad Tallinna veevarustussüsteemi. Peamine fosfori ja lämmastikukoormus tuleneb põllumajandusest. Oletatav pinnaveekogumi jääkreostusallikas asub Kehra linna vanas katlamajas (Harju alamvesikonna veemajanduskava, Pinnavee tehniline taustadokument, A. Vassiljev jt., 2006).
6.7 Punktreostusallikad Väga oluline punkreostusallikas Jägala jõe (Aavojast Soodla jõeni) pinnaveekogumile on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-ile kuuluva reoveepuhasti heitvee väljalask, samuti aastal 2010 valminud Kehra linna reoveepuhasti väljalask (Tabel 5). Vastavalt Lääne-Eesti VMK-le tuleb Jägala jõe (Aavojast Soodla jõeni) punktkoormuste mõju piirata. Pinnaveekogumi seisundiklassi pikendatud eesmärk aastani 2021 on hea (www.keskkonnaamet.ee).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Tabel 5. Kehra paberivabriku (aasta 2011 I kvartali alusel ja 2013 nelja kvartali summa) ja Kehra linna reoveepuhastite (RVP) ligikaudne koormus Jägala jõe (Aavojast Soodla jõeni) pinnaveekogumile (t/a). Kehra paberivabriku RVP Kehra linna Koormuselement RVP
Aasta 201119 201320 201421 30 15 4.9 BHT7 Heljum 84 66 8.2
P üld 5 2.3 0.5 N üld 37 9 a.p. Naftaproduktid 3 1 0.3 * a.p. – andmed puuduvad Kogu Anija valla reoveest tulenev reostuskoormus BHT järgi oli 2012. aastal 27.8 tonni (viimased andmed www.keskkonnaamet.ee), mis tõestab, et Kehra paberivabrikust tulenev bioloogiline reostus Jägala jõkke on vähenenud võrreldes aastaga 2011 (Tabel 5). Veeanalüüsid Jägala jõe (Aavojast Soodla jõeni) pinnaveekogumi piiril, Jägala jõe Soodla silla juures, Piibe maanteel, Anija vallas, Soodla külas (59º23’14”; 25º20’24”) võetud veeproovidest näitavad, et antud pinnaveekogumi ökoloogiline seisund, füüsikalis- keemiliste näitajate poolest, on üldiselt hea22 (Tabel 6). Siiski, 25.04.2013 aastal võetud veeproovis oli pinnavee ökoloogiline seisund bioloogilise hapnikutarbe järgi halb.
Tabel 6. Jägala jõe veeanalüüsid Soodla silla juures võetud veeproovidest23. Näitaja Ühik Väärtus Kuupäev 23.03.11 17.05.12 21.02.13 25.04.13 18.07.13 21.11.13 pH ühik 7.7 7.7 8.2 7.2 8.3 8.1 pH
mgO2/L 1.7 2.2 1.6 6.7 1.9 1.6 BHT7 Heljum mg/L 4.9 6.8 4.4 3.8 <2.0 9.0 KHT (kromaatne) mg/L 46 54 11.8 10.5 11.2 25.3 KHT (permanganaatne) mg/L 14.4 20 36 51 22 54
19 Keskkonnaamet. Veesaastetasu arvutus Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 2011. aasta I kvartali vee erikasutusõiguse tasu arvutus. 20 Keskkonnaamet. Veesaastetasu arvutus, L.KKL.HA217188, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 2013. aasta I-IV kvartal. 21 Vee erikasutusloa taotlus, OÜ Velko AV, 2014. 22 Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ Lisa 4 Vooluveekogude pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid (keskkonnaministri 12.11.2010. a määruse nr 59 sõnastuses). 23 Terviseameti kesklabori protokollid. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS keskkonnakompleksloa L.KKL.HA- 217188 järgne suubla seire.
30/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Ülevaatlik tabel Jägala jõe Aavojast Soodla jõeni veekogumi füüsikalis-keemilisest kvaliteedist aastal 2011 on toodud töös nr. 2011-234/1 (Kobras, 2011).
6.8 Põhjavesi
Põhjavee kaitse seisukohalt on olulised põhjavee seisund ja kaitstus nii kavandatava prügila asukohas kui nõrgvee puhastisse juhtimise süsteemis. Põhjavesi on Kehra piirkonnas peamine joogiveeallikas. Kehra piirkonnas levivad järgmised põhjaveekihid (järjestatud alates kõrgemast kuni sügavaimal paiknevani, allikas Töö nr. 2011-234/1, Kobras, 2011): Kvaternaari veekiht (lokaalne, reostustundlik); Ordoviitsiumi veekiht (ühendatud pinnaveekogum, reostustundlik); Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht (surveline, kasutusel veevarustuses); Kambrium-Vendi kivimitega seotud vesi (surveline); Alamproterozoikumi kivimitega seotud vesi. Prügila kompleksi piirkonnas on põhjaveevool Jägala jõe suunas ning liivapinnase avanemisel nõlvadel toimub põhjavee väljakiildumine allikatena. Jägala jõest saasteainete infiltreerumist põhjavette ei toimu, mõningane infiltreerumine võib toimuda paisude põhjast (Lääne-Eesti VMK). Kobras AS-i poolt läbiviidud hüdrogeoloogilisele uuringutes (Töö nr. 2011-234/1, Kobras, 2012) leiti prügila kompleksi ala ja Kehra piirkonda tervikuna keskmiselt või nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks. Seal, kus lõheliste lubjakivide peal levivad vaid liivad, on tegemist nõrgalt või kaitsmata põhjaveega alaga; paksude moreenpinnaste ja savikihtide olemasolul on piirkond keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Vastavalt prügila sulgemise projektile ja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS keskkonnakompleksloale L.KKL.HA-217188 analüüsib lähipiirkonna nelja talu kaevuvett atesteeritud labor 2 korda aastas (kaks prügilast idapool ja kaks läänepool, Joonis 12). Aastatel 2012-2014 tehtud nelja talu salvkaevude veeproovide analüüsid Terviselaboris24 näitasid järgmisi tulemusi:
Tabel 7. Niidipõllu talu salvkaevuvee keemiliste analüüside tulemused 2012-2014.
Näitaja Ühik Piirväär Mõõdetud väärtus tus Proovivõtu 22.05.12 12.11.12 27.06.13 15.10.13 24.04.14 kuupäev Ammoonium mg/L 0.5 0.22 0.34 0.45 0.57 0.5
Värvus mg/L Pt - 16 27 34 29 22 Hägusus NHÜ - 3.0 6.7 <1.0 1.4 <1.0 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 620 589 568 588 589 pH pH ühik 6.5-9.5 7.2 7.6 7.7 7.7 7.6 Kloriid mg/L 250 15 12 12 15 14 Raud μg/L 200 430 1250 580 1170 240
24 Joogivee keemiliste analüüside protokollid, Terviseamet 2012-2014, Tellija Horizon Tselluloosi ja Paberi AS
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 31/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Näitaja Ühik Piirväär Mõõdetud väärtus tus Proovivõtu 22.05.12 12.11.12 27.06.13 15.10.13 24.04.14 kuupäev Naatrium μg/L 200 p.a. p.a. p.a. 39.5 p.a. Sulfaat mg/L 250 24 17 10 22 23 Nitrit mg/L 0.5 <0.003 <0.003 <0.003 <0.003 <0.003 Nitraat mg/L 50 <0.45 <0.45 <0.45 <0.45 <0.45 Lenduvad mg/L - <0.001 p.a. p.a. p.a. p.a. fenoolid *p.a. pole analüüsitud
Tabel 8. Aavoja talu salvkaevuvee keemiliste analüüside tulemused 2012-2014.
Näitaja Ühik Piirväär Mõõdetud väärtus tus Proovivõtu 22.05.12 12.11.12 27.06.13 15.10.13 24.04.14 kuupäev Ammoonium mg/L 0.5 0.16 0.14 0.14 0.05 0.12
Värvus mg/L Pt - 30 115 38 67 41 Hägusus NHÜ - 28 50 18 40.5 7.5 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 615 611 617 638 643 pH pH ühik 6.5-9.5 7.2 7.4 7.25 7.5 7.3 Kloriid mg/L 250 34 32 36 35 38 Raud μg/L 200 5800 3400 5700 3690 835 Mangaan μg/L 50 p.a. p.a. p.a. 412 1310 Sulfaat mg/L 250 6 4 <3.0 <3.0 7 Nitrit mg/L 0.5 <0.003 0.027 0.005 0.010 <0.003 Nitraat mg/L 50 <0.45 <0.45 <0.45 <0.45 <0.45 Lenduvad mg/L - 0.002 p.a. p.a. p.a. p.a. fenoolid *p.a. pole analüüsitud
Prügilast idapoole jäävas Niidipõllu salvkaevust võetud proovides on ammooniumi ja sulfaatide sisaldus suurem (Tabel 7) kui prügilast veidi eemale, kagusse jäävas Aavoja talu kaevuvees (Tabel 8). Niidipõllu talu kaevus võib ühel korral ammooniumi piirväärtuste ületamise puhul olla tegemist prügilast lähtuva mõjuga, kuna kaev asub prügilale väga lähedal ning tegu on nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga (Töö nr. 2011- 234/1, Kobras, 2012). Arvestades põhjavee voolu suunda, ei ole Aavoja talu kaevu näitajad seotud prügilast lähtuva mõjuga. Rauasisalduse piirväärtuse ületamine prügilast idapoole jäävate talude kaevuvees võib olla seotud põhjavee loodusliku fooniga selles piirkonnas, millele viitab ka vee keskmise rauasisalduse vähenemise trend läänesuunas (Tabel 9 ja Tabel 10).
32/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Tabel 9. Haaviku talu salvkaevuvee keemiliste analüüside tulemused 2012-2014.
Näitaja Ühik Piirväär Mõõdetud väärtus tus Proovivõtu 22.05.12 12.11.12 27.06.13 15.10.13 24.04.14 kuupäev Ammoonium mg/L 0.5 0.05 0.05 <0.02 <0.02 0.02
Värvus mg/L Pt - 11 16 10 7 11 Hägusus NHÜ - 2.0 <1.0 <1.0 1.2 <1.0 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 527 503 639 624 619 pH pH ühik 6.5-9.5 7.2 7.2 7.4 7.5 7.4 Kloriid mg/L 250 8.0 4 15 15 13 Raud μg/L 200 68 85 52 22 51 Sulfaat mg/L 250 12 6 13 18 23 Nitrit mg/L 0.5 <0.003 0.003 0.009 0.013 <0.003 Nitraat mg/L 50 2.2 0.77 <0.45 1.5 <0.45 Lenduvad mg/L - 0.001 p.a. p.a. p.a. p.a. fenoolid *p.a. pole analüüsitud
Tabel 10. Vanaveski talu salvkaevuvee keemiliste analüüside tulemused 2012-2014.
Näitaja Ühik Piirväär Mõõdetud väärtus tus Proovivõtu 22.05.12 12.11.12 27.06.13 15.10.13 24.04.14 kuupäev Ammoonium mg/L 0.5 0.05 0.05 <0.02 <0.02 0.02
Värvus mg/L Pt - 19 23 20 10 12 Hägusus NHÜ - 1.5 1.2 <1.0 <1.0 <1.0 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 457 482 486 483 416 pH pH ühik 6.5-9.5 7.5 7.6 7.5 7.4 7.4 Kloriid mg/L 250 8.0 8.0 9.0 14 12 Raud μg/L 200 35 29 43 16 30 Sulfaat mg/L 250 18 27 14 30 23 Nitrit mg/L 0.5 <0.003 <0.003 <0.003 0.013 <0.003 Nitraat mg/L 50 24.5 27.9 24 20.7 44 Lenduvad mg/L - 0.001 p.a. p.a. p.a. p.a. fenoolid *p.a. pole analüüsitud
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 33/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Prügilast läänepoole jäävatest kaevudest võetud veeproovide kolme aasta analüüsitulemused näitavad, et piirväärtuste ületamisi ei täheldatud (Tabel 9 ja Tabel 10). Vanaveski talu salvkaevus on nitraadi sisaldus küll märgatavalt suurem kui kolme teise talu kaevuvees ja läheneb 2014. aastal võetud proovis piirväärtusele (Tabel 10).
34/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra uue prügila KMH aruanne 2014
Joonis 12. Kehra prügila lähiümbruse pinnaveekogud, olulised punktreostusallikad (tähistatud punase ringiga) ja põhjavee seire kaevude asukohad lähiümbruse taludes (tähistatud sinise ristiga), aluskaart: Maaamet, 2013.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
6.9 Piirkonna transpordikoormus Piirkonna transpordikoormuse määrab põhiliselt planeeritavast prügilast 190 meetri kaugusele lõunasse jääval Raudoja - Vikipalu – Kehra (tee nr 11134) kõrvalmaanteel toimuv liiklus. Olemasolevat liiklussagedust on mõõdetud25 Raudoja - Vikipalu – Kehra kõrvalmaanteel ning kilomeetritel 0,000-9.600 oli 2013. aastal keskmiseks liiklusintensiivsuseks 50 sõidukit ööpäevas. Nendest 98% sõidu- ja pakiautod ning 2% autorongid. Planeeritava prügila ja kompostimisala jäätmete ja reoveesette veomarsruudile jäävad lisaks Raudoja - Vikipalu – Kehra kõrvalmaanteele veel Soodla – Kehra (tee nr 11132) kõrvalmaantee ja Kehra tee (tee nr. 11129). Olemasolev liikluskoormus jäätmete ja reoveesette veomarsruudil, prügilast tehaseni, on toodud Tabel 11 ja piltlikult Joonis 13 (loendamise aasta 2013).
Tabel 11 Olemasolev liiklussagedus planeeritava jäätmete ja reoveesette veomarsruudil Tee Tee nimi Lõigu algus- Ööpäeva Sõidukite liik, % nr lõpp, km keskmine Sõiduautod/ Veoautod/ Autorongid pakiautod autobussid 11134 Raudoja - 9.600-10.697 420 92 4 4 Vikipalu – Kehra 11132 Soodla - 5.647-6.078 821 85 8 7 Kehra 11129 Kehra tee 0.000-1.800 847 92 2 6
25 Maa-amet, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (08.07.2014)
36/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 13 Piirkonna liikluskoormus25
6.10 Välisõhu seisund
6.10.1 Prügila ala Informatsioon välisõhu kvaliteedi kohta kavandatava prügila alal puudub. Tegu on hajaasustusalaga, kus lähiümbruses domineerivad eramajapidamised ning metsamaa ja maatulundusmaana kasutuses olevad alad. Kehra tava- ja tööstusjäätmete prügilas teostas 23.10. 2007 Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) prügilagaasi emissiooni mõõtmisi, milles leiti, et metaani emissioon ei ole märkimisväärne (Töö nr. 2011-234/1, Kobras, 2012). Transpordi ja jäätmete laadimisega kaasneb mõningal määral ka lokaalne tolmu teke. Sõltuvalt ilmastikust, tuule suunast ja kiirusest võib prügilagaas ja peenosakesed levida prügilast eemale. Lõhna ja peenosakeste levikut piirab prügila ümber paiknev metsamassiiv26.
26 Saasteainete levikut vähendavad teatud määral kõik õhuvoolu takistused. Nende hulka kuuluvad nii mets, kui muu taimestik, mis nagu teised maapinna ebatasasused aitavad kaasa õhuvoolude turbulentsi tekkimisele. Turbulents vähendab õhumasside kiirust ja aitab kaasa saasteainete kiiremale sadenemisele. Metsa mõju on suurem ilmselt õhust raskema saasteaine, ühe levinuma lõhnaaine, väävelvesiniku leviku takistajana. Teiste, lenduvate orgaaniliste ainete ja peenosakeste leviku osas on kahandav mõju väiksem, kuid olemas. Asjaolu, et pind, milliselt saasteained lähtuvad, asub ümbritsevast alast kõrgemal võib metsa saasteaiente levikut kahandavat mõju vähendada.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Metsa vähendava mõju suurust on raske prognoosida. Lihtsam on saasteainete tegelikku levikut ja metsa mõju leviku vähendamisele hinnata reaalsete mõõtmistega. Seda eriti peenosakeste osas, milliste mõõtmismetoodikad on selgemad ja arusaadavamad võrreldes lõhnahäiringut põhjustavate saasteainetega. Viimaste puhul on probleemne juba õige saasteainete kombinatsiooni leidmine ja nende hulgast ühe või mitme esindusliku mõõdetava saasteaine leidmine.
6.10.2 Kehra linn Kehra linnas on peamiseks õhusaaste allikaks paiksed saasteallikad nagu Kehra paberivabrik (OSIS andmebaas, www.keskkonnainfo.ee) aga ka reoveepuhastid, AS Valsiniidu mööblivabrik, OÜ Velko AV katlamaja ja aiandi katlamaja ning samuti raudtee. Aiandi katlamaja on Kehras kasutusel talvisteks tipukoormusteks, Peamiseks mõjuteguriks välisõhu seisundile Kehras on ajalooliselt olnud tööstusliku vesiniksulfiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite (nt. metüülmerkaptaan) emissioon paberitootmisest (Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, keskkonnakompleksluba L.KKL.HA- 217188 ja 2011. aasta I kvartali välisõhu saastetasu arvutus, Keskkonnaamet). EKUK poolt 2012. aastal läbiviidud Kehra linna välisõhu kvaliteedi ja mürataseme mõõtmise tulemused näitasid, et lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, raskmetallide, eriti peentele osakestele PM2.5 ja süsinikmonooksiidi tunni-ja ööpäevakeskmised kontsentratsioonid jäid madalamaks piirväärtustest27.
Vesiniksulfiidile (H2S, lõhnaaine) kehtib nii tunni- kui ka ööpäevakeskmine piirväärtus 8 µg/m3. EKUK-i poolt mõõteperioodil (18.09.2012 – 25.09.2012) määratud maksimaalne tunni ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon olid vastavalt 20.2 µg/m3 (24.09) ja 6.6 µg/m3 (24.09). Kokku registreeriti 11 tunnikeskmist piirväärtust ületavat kontsentratsioon. 3 Perioodi keskmine H2S sisaldus oli 1,3 µg/m .
27 Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Lepingu nr: 4-1.1/207. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2013
38/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Saasteallikate kandmisel saastevoo graafikule oli väävliühendite puhul selgelt täheldatav paberivabriku mõju (Joonis 14).
Joonis 14. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 2012. a. teostatud Kehra linna välisõhu seire tulemused (tõmmis aruandest27).
Müra ekvivalent- ja maksimaalse taseme ületamisi Kehra mõõtepunktides EKUK-i poolt 2012. aastal ei tuvastatud.
6.11 Müratase Piirkonna mürataseme määrab suuresti ära Raudoja - Vikipalu – Kehra kõrvalmaanteel toimuv liiklus ning prügila sulgemistöödega seotud tegevus. Piirkonna liiklusintensiivsus on ära toodud alapeatükis 6.9. Prügilaga seotud müra tuleneb peamiselt tööstusjäätmeid ja reoveesetet ning puidujäätmeid vedavatest kallurautodest ja veoautokastide tühjendamisest ja kohapealsest puhastamisest (klopsimisest) ning ladestusala korrastamistöödest ekskavaatoriga. Arvestades Raudoja - Vikipalu – Kehra kõrvalmaantee liikluskoormust, kui peamist piirkonna müraallikat, ei ole müratase piirkonnas oluliseks mõjuks. Paiksed müraallikad jäävad peamiselt Kehra linna (1 km kaugusel edelas) ning nende mõju planeeritava prügila maaüksuse lähipiirkonnale ei ole oluline. Peamised müraallikad Ülejõe külas on kodumajapidamistes kasutusel olevad sõidukid (sh traktorid) ja muud seadmed (nt niidukid, saed jne). Sellisel juhul on müratase sarnane tavapärastes kodumajapidamistes tekkivale tasemele.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
6.12 Ohuala
Lähim ohtlik ettevõte planeeritavale prügilale on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i Kehra paberivabrik (ID 710). Ohtlike ettevõtte ohuala raadius 800 m katab pea täies ulatuses planeeritava prügila piirdekraavi ning pumpla (Joonis 15). Ohu tüüp tuleneb soojuskiirgusest ning lisaks kemikaalidest: naatriumhüdroksiid, väävelhape, ammoniaakvesi ja tärpentin.
Joonis 15 Piirkonna ohuala kaart28
6.13 Kliima Lähimad ilmavaatluste läbiviimise põhijaamad planeeritava tegevuse asukohast on Eesti Riigi Ilmateenistuse, varasemalt Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Väike- Maarja, Kuusiku ja Tallinn-Harku aeroloogiajaamad, asudes linnulennult vastavalt 44, 53 ja 37 km kaugusel. Alljärgnevad kliimanormid on esitatud Väike-Maarja aeroloogiajaama andmete põhjal29. Meteoroloogiliste vaatlustega alustati seal 1962. aastal. Aasta keskmine õhutemperatuur Väike-Maarja piirkonnas on 4.6 C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16.2 C. Keskmine ööpäevane maksimum on juulis 21.4 C. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on - 5.7...-6.2 C ning ööpäeva maksimaalsed temperatuurid -3.1...-3.2 C. Keskmine minimaalne temperatuur on viimatinimetatud kuudel -8.5...-9.4 C. Suvine keskmine mullatemperatuur on Väike-Maarja piirkonnas 17…20 C. Novembrist märtsini langeb keskmine mullatemperatuur alla 0 C, olles kõige madalam veebruaris (-8 C).
28 Ohtlikud ettevõtted, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (08.07.2014) 29 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/ (08.07.2014)
40/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Mõõdetud aastane sademete hulk on Väike-Maarja aeroloogiajaamas mõnevõrra kõrgem Eesti keskmisest – 676 mm. Sademeterohkem on aasta teine pool juulist novembrini. Enim sademeid langeb maapinnale augustis, 92 mm, ja juulis, 83 mm. Suurimad ööpäevased maksimumid on juunis ja augustis (keskmiselt vastavalt 67.8 ja 54.9 mm). Kõige kuivem kuu on veebruar, mil sademete hulk on 29 mm. Aastas on kokku keskmiselt 131 sajupäeva, seega ca kolmandikul kõigist päevadest langeb vihma või lumena sademeid. Enim sademetega päevi (>= 1 mm) on novembris ja detsembris – keskmiselt vastavalt 15 ja 14 sajupäeva kuus. Nimetatud kuud on ka kõige pilvisemad. Keskmine tuule kiirus on 4.0 m/s. Tugevamad tuuled puhuvad jaanuaris, tuulevaiksem on juulis. Maksimaalsed tuulepuhangud on Väike-Maarjas mõõdetud novembris (29 m/s). Tuuleroosilt selgub, et valdavad tuuled Väike-Maarjas on edela suunalt (Joonis 16). Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise modelleerimisel. Meteoroloogilised andmed pärinevad Väike-Maarja aeroloogiajaamast, mis on kavandatavale prügilale lähim iseloomuliku kliimaga meteojaam, kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant, pilvisust 3-tunnise intervalliga. Hajumisarvutustes on kasutatud 2005. aasta andmeid iga tunni tagant tehtud registreerimistest. Pilvisuse kolmetunnise intervalliga andmerida on töödeldud, et saada väärtust iga tunni jaoks. Hajumisarvutustes ei ole kasutatud hilisemaid andmeid, kuna peale 2005. aastat ei mõõdeta vaatlusjaamades enam pilvisust.
Joonis 16 EMHI Väike-Maarja aeroloogiajaama 2005. aasta vaatlusandmete alusel koostatud tuulteroos. Koostanud ELLE.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 41/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
6.14 Natura 2000 ja kaitstavad kultuuriobjektid
Prügila vahetusse lähedusse ei jää looduskaitsealasid ega kultuuriobjekte. Lähimad kaitstavad loodusobjektid, Kehra ussikuusk (Kehra Ülejõe ussikuusk) ja Matsi dendraarium, jäävad kavandatavast uuest prügilast ja kompostialast 1.2 ja 1.5 km ning jäätmete ja reoveesette veotrassist minimaalselt 460 m kaugusele (Joonis 17).
Kaitsealune asulakoht (reg. nr. 17409) ja lähimad lohukivid jäävad jäätmete ja reoveesette veotrassist Raja teel ja Anija maanteel üle 500 m kaugusele.
Joonis 17. Prügila lähiümbruse kaitstavad loodusobjektid ja kultuuripärand.
42/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
7 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Alljärgnevas peatükis kirjeldatakse olemasolevat olukorda Horizon Tselluloosi ja Paberi AS- i poolt kavandatava uue prügila territooriumil Tuhamäe kinnistul. Olukorra kirjeldus põhineb kirjalikel allikatel ning asukohakülastusel kogutud andmetel. Keskkonnamõju hindamise eksperdid tutvusid kavandatava tegevuse asukohaga Ülejõe külas Tuhamäe kinnistul 25. juuni 2014.
7.1 Territooriumi ja olemasolevate rajatiste üldine kirjeldus Tuhamäe kinnistul on varem tegeletud jäätmete ladestamisega. Kavandatava tegevuse alal asub KMH aruande koostamise ajal suletud tööstusjäätmete prügila ülemine ladestusala, korrastatav tööstusjäätmete prügila alumisel ladestusalal (Joonis 11), korrastatud tavajäätmete prügila ning juurdepääsutee (Joonis 18).
Joonis 18 Korrastatud tavajäätmete prügila ja prügila juurdepääsutee Tuhamäe kinnistul (ELLE OÜ, suvi 2014) Lisaks on territooriumil tavajäätmete prügila sulgemistööde käigus korrastatud ja HPDE kilega kaetud piirdekraavid, truubid juurdepääsutee all, nõrgveebassein (Joonis 19) ja gaasiväljutamistorud tavajäätmete prügilas. Teised rajatised puuduvad.
Joonis 19 Olemasolevad rajatised, HDPE-kilega kaetud piirdekraav ja nõrgveebassein Tuhamäe kinnistul (ELLE OÜ, suvi 2014)
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 43/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Kuigi prügilakompleksi 30 tavajäätmete osa on korrastatud ja ta ei mõjuta piirkonna reostustundlikke põhjaveekihte, on võimalik oletada tööstusjäätmete osa negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile nähtusest, kus nõrgvee kogumiskraav on rajatud vääralt. On täheldatav prügila põhjakülje jalamil vee (võimalik, et ka väljakiilduv nõrgvesi) kogune- mine pinnaselohkudesse millede ületäitumisel valgub vesi kilevoodriga kraavi (Joonis 20). Enne kraavi valgumist saab vesi imbub lohkudest pinnasesse ja põhjavette.
Joonis 2031. Prügila tööstusjäätmete osa jalamil pinnaselohke täitev vesi. Ala ei ole aiaga piiratud. Tuhamäe kinnistul ei asu ühtegi puurkaevu ega kinnistule ei vii ühtegi elektriliini. Lähim elektriliin kavandatavale prügilale asub Niidipõllu kinnistul ca 300 kaugusel (Joonis 8). Kavandatava prügilakompleksi aluse maa sihtotstarve on 100% jäätmehoidlamaa, seega kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutusotstarvet muuta ei ole vaja.
7.2 Olemasolev suletud ja korrastatud tavajäätmete prügila ja suletud ja korrastatav tööstusjäätmete prügila
Praegune olemasolev prügila koosneb üldjoontes kahest osast: - Olemasolev tavajäätmete prügila — suletud ja korrastatud - Olemasolev tööstusjäätmete prügila (alumine ja ülemine ladestusala) – suletud ja korrastamisel Põlevkivituha ja lubjasette ladestamist praeguse tööstusjäätmete ladestusala ülemisele alale alustati otse kasvupinnasele 1954. aastal. 1969 aastal Kehra Tselluloosi- ja Paberikombinaadi Konstrueerimisbüroo poolt projekteeriti juurde teine tiik (alumine ladestusala) mõõtmetega 390x360 m, ülemise ala mõõtmed olid 390x370 m. 1975. aastal RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ poolt koostatud maakasutusplaani kohaselt oli prügi mahapaneku läheduses paikneva tuhamäe kõrgus keskmiselt 14 m üle maapinna (vt. p. 6.1.2). Prügilad on suletud, jäätmete ladestamine lõppes tavajäätmete prügila osas 2003. aastal ja tööstusjäätmete osas 2008. aastal. Tavajäätmete prügila korrastamis- ja katmistööd lõpetati 16. juuliks 2013 aastal (OÜ Entec Eesti, 2013). KMH aruande kirjutamisel toimub olemasolevas prügilakompleksis sulgemisprojektikohased tööstusjäätmete prügila alumise ladestusala korrastamistööd. Selleks veetakse Kehra paberivabrikust, vastavalt sulgemisprojektile lubjasetet vettpidava kihi rajamiseks,
30 Kuni uue tööstusjäätmete prügila rajamise keskkonnamõju hindamiseni käsitleti prügilat prügilakompleksina. 31 OÜ Entec Eesti fotokogust 2014 a jaanuar.
44/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 puidujäätmeid ja reoveesetet prügila katmiseks. Samuti toimub sulgemistööde käigus kraavide korrastamine vastavalt projektile (jäänud on korrastada prügila ida- ja lõunapoolne piirdekraav).
7.3 Jäätmetekke kirjeldus
Jäätmetekitajaks on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i Kehra paberivabrik. Järgnevalt on kirjeldatud jäätmetekitajat ja protsesse millest jäätmed tekivad. Jäätmetekke kirjelduse põhjalikku lisamist aruandele loetakse ekspertide poolt õigustatuks, kuna see annab ülevaate jäätmete võimalikust koostisest ja omadustest, mis aitavad otsustaja(te)l hinnata teatud määral jäätmete prügilakõlbulikkust ja otsustada käitaja poolt pakutud käitlusviiside üle.
7.3.1 Käitise üldtutvustus Kehra paberivabriku territoorium asub aadressil Anija mnt 10 (katastritunnus 29001:002:0080), Kehra, Harjumaa. Tootmisterritoorium paikneb Jägala jõe kaldal ja võtab enda alla 28 ha suuruse maa-ala. Territooriumist 200 m kaugusel lõunas asub Tallinn-Tapa raudteeliin. Tootmisterritooriumi vahetus läheduses, 100 m kaugusel läänesuunas, paikneb Vana-asula elamurajoon. Lõunapoolne elamurajoon ehk Uus-asula paikneb 500 m kaugusel. AS Horizon Tselluloosi ja Paberi vabriku puhul on tegemist pika ajalooga käitisega. Tehas rajati 1938. aastal ja oli riigiettevõte. Aastatel 1941-1945 katkes tootmine sõja tõttu. 1992. aasta sügisel seiskus tootmine raske majandusliku olukorra tõttu ning kuulutati välja pankrott. Tehas taaskäivitati 1995. aasta sügisel, kui ettevõtte ostis ära Tolaram Group. Ettevõte tegeleb sulfaattselluloosist pleegitamata jõupaberi tootmisega. Käitise tootmisvõimsus on 73 500 t tselluloosi ja 70 000 t kotipaberit aastas. Lisaks tselluloosile ja paberile toodetakse ettevõttes kõrvalproduktina 3100 t toortallõli ja 400 t toorsulfaattärpentini aastas. Käitisel on katlamaja, kus toodetakse oma tarbeks elektrit ja auru. Käitises tekkiv reovesi puhastatakse omapuhastis (aeroobne reovee käitlus), millest lähtuv heitvesi suunatakse Jägala jõkke. Käitis töötab 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas. Tehases töötab päevases vahetuses 200 ning öises vahetuses 75 inimest. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i puhul on kemikaaliseaduse mõistes tegemist ohtliku ettevõttega (Joonis 15). Käitisele on väljastatud keskkonnakompleksluba (L.KKL.HA- 217188). Tootmisprotsessi etapid on detailselt lahti kirjutatud alljärgnevates alapeatükkides.
7.3.2 Sulfaattselluloosi tootmine Paberi tootmine algab puidu sisseostmisega. Sulfaattselluloosi toodetakse männi- ja kuusepuidust, ostetakse nii puiduhaket kui ka ümarpuitu, mis osaliselt kooritakse ning raiutakse. Keskmiselt tuleb ettevõttesse kogu toorainest 60% ümarpuitu ning 40% puiduhakkena. Ümarpuit saabub ettevõttesse nii raudtee- kui ka autotranspordiga. Puiduhake ainult autotranspordiga. Puidu mahalaadimiseks kasutatakse kahte kraanat. Ümarpuit kooritakse enne raiemasinasse juhtimist. Protsessis tekkivaks jäätmeks on puukoor. Puukoor kogutakse ja põletatakse katlas energia saamise eesmärgil. Koorimismasinast suunatakse puit konveieriga edasi raiumisele. Raiutud puiduhake läbib sõelumise ning saadetakse mööda konveierit laastupunkrisse. Sõelumisel eraldatud saepuru ja ülemõõduline laast suunatakse konveieritega hoonest välja hunnikutesse.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 45/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Saepurujäätmed põletatakse katlas energia saamise eesmärgil (Joonis 21) ning ülemõõduline laast suunatakse ümberhakkimisele. Puiduhaket sõelutakse enne punkrisse saatmist. Normaallaastu mõõtmed on 15-30 mm ja seal ei tohi sisalduda saepuru üle 1,5%. Laastupunkrist laetakse puiduhake tselluloosikeedukatlasse. Keedukatlaid on kaks ning ühe maht on 220 m3. Katlasse lisatakse peale hakke veel eelsoojendatud kange must leelis ning kange valge leelis. Keeduprotsess võtab aega umbes 240 minutit. Katlas on 160 °C juures rõhk 6 bar. Tselluloosikeeduprotsessi juhtimine toimub arvuti teel. Keedukatlast puiduhakkega täitmise ajal väljatulev gaas suunatakse õhueemaldustsüklonisse, kus eraldatakse gaasides olev saetolm. Keeduosakonnas on kolm mustale leelise paaki (kaks 300 m3 akumulaatorpaaki ning kahest vanast tselluloosi keedukatlast kokku ehitatud paak), valge leelise paak (100 m3), asendusleelise paak (400 m3), sulfaatseebi paak (40 m3), tselluloosi vastuvõtupaak (1000 m3), oksapaak (vana tselluloosi keedukatel nr 4) ja kondensaadi paak (vana tselluloosi keedukatel nr 1). Sulfaatseebi paaki tuleb must leelis asendusleelise ja musta leelise paagist. Tselluloosi keeduosakonnas on kasutusel 4 soojusvahetit, milledes toimub musta leelise jahutamine ning vee või valge leelise soojendamine. Keedetud tselluloos juhitakse vastuvõtupaaki (1000 m3), mis on tselluloosi hoiustamise koht keedukatla tühjenduste ja pesuseadmestiku vahel. Vastuvõtupaagil on segisti, mis hoiab tselluloosi kontsentratsiooni võimalikult ühtlasena. Vastuvõtupaagist juhitakse tselluloosimass edasi pesuseadme toitepaaki. Tselluloosimass pestakse leelise eemaldamiseni, mida kontrollitakse jääkleelise kontsentratsiooni järgi. Väljapestud must leelis pumbatakse osaliselt aurutusosakonna vastuvõtupaaki ning tagasi keeduosakonna musta leelise paaki. Pesuosakonnas kasutatakse kahte erinevat kemikaali vahu kustutamiseks. Katlakivi eemaldamiseks pestakse trummelpesuseadet umbes iga kahe nädala tagant sulfamiinhappega, korraga kasutatakse 1 tonn hapet. Pesuosakonnas toimub keetmata osade eraldamine (üle 11 mm) ning need juhitakse konveieriga oksapaaki ning sealt ümberkeetmisele tselluloosikeedukatlasse. Pestud mass läheb edasi pestud tselluloosi massibasseini ja sealt edasi sorteerimisele. Sorteerimise osakonnas on neli sorteerijat – üks keetmata osade sorteerija ning kolm peenemat sorteerijat. Sorteerimisosakonnas sorteeritakse välja kõik osad, mis on suuremad kui 8 mm ning need suunatakse ümberkeetmisele. Edasi läheb tselluloos sorteerimisosakonnast kahele tihendajale, mis töötavad paralleelselt ning edasi tselluloosi hoiupaaki (massibassein).
46/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Auruti
Joonis 21. Sulfaattselluloosi tootmise põhimõtteline plokk-skeem Kehra paberivabrikus
47/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Peamisteks jäätmete tekkekohtadeks on puidu ettevalmistus, kus puukoor ja saepuru moodustavad jäätmed. Tselluloosi tootmise protsessis toimub kõrvalproduktide tootmine ja kemikaalide (leelise) regenereerimine, mille protsessid on lahti kirjutatud alljärgnevates alapeatükkides.
7.3.3 Kõrvalproduktid Keeduprotsessi käigus tekib kõrvalprodukt toorsulfaattärpentin. Keedu ajal toimub kindlal temperatuuril automaatne ventiili avanemine ning väljutatakse tärpentiniaurud, mis juhitakse leelise eralduspaaki, kus tsentrifugaaljõuga eraldatakse leelis ning edasi suunatakse gaasid kondensaatorisse. Mittekondenseerunud gaasid suunatakse põletamisele halvasti lõhnavate gaaside järelpõletusseadmesse. Toorsulfaattärpentin on vedelas olekus. See juhitakse dekanterisse (vee eraldaja), kus tärpentin tõuseb vee pinnale ning juhitakse järgmisesse dekanterisse ning sealt juhitakse toorsulfaattärpentin väljas asuvasse paaki. Vesi juhitakse kuumaveepaaki ning vett kasutatakse pesuosakonnas. Keeduprotsessi lõppedes sisaldab must leelis ka sulfaatseepi. Keeduosakonnas on olemas eraldi seebipaak ning sealt pumbatakse seep (segatuna musta leelisega) aurutusosakonda. Paagis seistes eraldub pinnale sulfaatseep, mis on vaik- ja rasvhapete naatriumsoolade segu. Seep kooritakse pealt ning suunatakse tallõli osakonnas olevasse seebikogumispaaki. Sulfaatseep keedetakse koos väävelhappega reaktoris toortallõliks. Keetmine toimub perioodiliselt ja kestab 1 tund. Ühe tonni toortallõli moodustamiseks kulub 265 kg väävelhapet. Väävelhappe jaoks on osakonnas hoiupaak (48 m3) ning lisaks mõõdupaak (2 m3). Keedu lõppedes juhitakse produkt separaatorisse, kus eraldub tallõli ning jäägid (ligniin). Tallõli juhitakse kuivatisse ning edasi vaakumkuivatisse (vee eemaldamiseks) ning siis valmis toortallõli hoiupaaki. Jäägid segatakse naatriumhüdroksiidiga ning saadetakse eraldi jääkide paaki (10 m3). Naatriumhüdroksiidi (50% konts) hoiustamiseks on samuti eraldi paak (24 m3). Jäägid taaskasutatakse tselluloosi keeduprotsessis. Naatriumhüdroksiidi kasutatakse ka tallõli reaktoril olevas skraberis (gaaside puhastusseade). Naatriumhüdroksiid seob väävelvesiniku ning segu juhitakse tallõli jääkide paaki. Kõrvalproduktide toomisel olulisi jäätmeid ei teki.
7.3.4 Kemikaalide regenereerimisprotsess Must leelis, millelt on sulfaatseep kooritud, suunatakse edasi aurutusosakonda (Joonis 22). Aurutusosakonnas on 6 x 600 m3 mahutit (toitemahuti, lahja musta leelise mahutid ning keskmise kontsentratsiooniga musta leelise mahuti). Toitepaagist liigub must leeliseline edasi korpustesse (kokku 6, millest viis töötab ning üks on varuks) ning superkontsentraatorisse, kus kõrge temperatuuri ning hõrenduse tulemusena aurutatakse välja veeaur ning enamik väävliühendeid läheb üle aurufaasi. Pesuosakonnast tulnud leelise kontsentratsioon on umbes 15% ning aurutusosakonnast väljudes 70%. Aurutusosakonnas on olemaks kaks pindkondensaatorit, mis hoiavad vaakumit. Pindkondensaator on nagu soojusvaheti – gaasid, mis esimeses ei kondenseeru, lähevad edasi järgmisesse pindkondensaatorisse. Must kondensaat saadetakse reovee kanalisse, puhast kondensaati saab mujal tootmisprotsessis ära kasutada ning mittekondenseerunud gaasid suunatakse põletamisele halvasti lõhnavate gaaside järelpõletusseadmesse. Aurutusosakonnast väljuv kõrge kontsentratsiooniga must leeline juhitakse kange musta leelise paaki (150 m3) ning sealt soodaregenereerimiskatlasse (SRK) põletamisele. Leelisekadude katteks antakse tehnoloogilisse tsüklisse tahket naatriumsulfaati, mida lisatakse musta leelisesse enne põletamist. Mustast leelisest põleb ära orgaanika ning järgi
48/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 jääv mineraalne osa ehk sula valgub sulapaaki, kuhu lisatakse lahjat valget leelist. Seda segu nimetatakse roheliseks leeliseks ning see juhitakse edasi kaustiseerimisosakonna rohelise leelise selgitisse. Selgiti põhja sadestub rohelise leelise sete, mis juhitakse pressfiltri (Larox) toitepaaki (27 m3). Pressitud rohelise leelise sete on protsessi jääk. See on senini saadetud Väätsa prügilasse. Selgiti ülevoolu kaudu juhitakse selgitatud roheline leelis väljas asuvasse 550 m3 mahutisse. Kaustiseerimisprotsessis lisatakse klassifitseerijas rohelisele leelisele kustutamata lupja. Klassifitseerijas eraldatakse liivasete, mis saadetakse Väätsa prügilasse. Lubja andmist reguleeritakse kaustiseerimisastme järgi, mis peab olema ligikaudu 80%. Kaustiseerijaid on 3, need on segistiga ja 27 m3 mahuga, lubja ja leelise vahelise reaktsiooni tekkimiseks lisatakse auru. Lubja ja rohelise leelise segu läbib kõik kolm kaustiseerijat ning siis juhitakse lubjapiim ketasfiltri toitepaaki (120 m3). Filtri töö tulemusena eraldatakse üksteisest lubjasete (CaCO3) ja kange valge leeline. Saadud kange valge leeline juhitakse separaatorisse, kus leelisest eraldatakse gaasid ning suunatakse edasi väljas olevatesse mahutitesse (700 m3 ja 540 m3). Filtri alumisest osast väljutatakse lubjasete, mis kukub kiustamise paaki (6 m3). Edasi pumbatakse lubjasete hoiupaaki (155 m3) ja sealt vaakum- trummelfiltri toitepaaki (6 m3). Filter annab lubjasette u 75% kuivusega, mis suunatakse konveierite abil lubjapõletusahju. Lubjasettest välja pressitud lahja valge leelis saadetakse väljas asuvasse 400 m3 mahutisse, sealt võetakse leelist sulale lisamiseks, et saada roheline leelis. Ketasfiltrit ja vaakum-trummelfiltrit pestakse vajadusel sulfamiinhappega. Lubjapõletusahjus toimub lisa lubjasette kuivatamine, kaltsineerimisprotsess ja lubjaahjust väljudes kustutamata lubja jahutamine planetaarjahutis. Temperatuuri tõstmiseks kasutatakse maagaasi. Protsess toimub 900-1100 °C juures. Ahjust väljunud lubi saadetakse elevaatoriga lubja punkrisse. Kadude katteks kasutatakse ka vähesel määral sisseostetud kustutamata lupja.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 49/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
KEMIKAALIDE REGENEREERIMISPROTSESS
Raske kütteõli Mittekondenseeruvad gaasid põletusele käivitamiseks ja seiskatamiseks
Aurutusest Na₂SO₄ Lahja mustleeline Kange Mustleeline kontsentreeritud pesuosakonnast mustleeline põletamisele SO₂, DMDS mustleeline agregaadile (kui rasket kütteõli kasutatakse) LOÜ, NOx, CO, AUR (Soojus) CO₂, SO₂, Täiendav kemikaal raskmetallid. Aur peamisele Na₂SO₄ aurupeale Sulapaak(Rohelise leelise tootmine) Na₂SO₄, H₂S Lubi - CaO
Rohelise leelise Valge leelise Kaustiseerimine Rohelise filtreerimine leelise paak selgitamine
Lahja valge leeline Maagaas
Tahked osakesed, SO2, H2S, Valge leelise Lubjasette Lubjasette Lubjapõletusahi - CO, CO2, NOx, LOÜ paak hoiustamine pressimine kaltsineerimisprotsess
Joonis 22 Kemikaalide regenereerimisprotsessi põhimõtteline plokk-skeem.
50/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Kemikaalide regenereerimisprotsesside jäätmeteks on rohelise leelise sete ja liivasete. Mõlemale ei ole käitises kasutust ja tuleb seetõttu suunata käitlemiseks mujal.
7.3.5 Jõupaberi tootmine Massibasseinist pumbatakse tselluloosimass spetsiaalsetesse veskitesse, kus toimub kiudude jahvatamine vajaliku pikkuse ja pehmuse saavutamiseni. Enne kõrgekontsentratsiooni veskit läbib mass pressid, millest filtraat juhitakse filtraadipaaki. Kõrgekontsentratsiooniveski läbib vaid paberimasinatele nr 1 ja 2 minev mass. Peale kõrgekontsentratsiooniveski läbib mass ka madalakontsentratsiooniveski (mõlemal masinal eraldi veskid). Paberimasinale nr 3 võetakse mass otse veski toitepaagist ning see läbib vaid madalakontsentratsiooniveski. Edasi suunatakse jahvatatud tselluloos paberimasinate toitepaakidesse. Tselluloosimass on siis 3-4% kontsentratsiooniga. Paberimasinaid on kokku kolm. Toitepaagist liigub mass edasi anumasse, kus hoitakse ühtlast kontsentratsiooni ning edasi pumbale, mis segab vee ja tselluloosi. Enne paberimasinale jõudmist lisatakse massile kemikaale paberile vajalike omaduste saavutamiseks. Anumasse, kus hoitakse ühtlast kontsentratsiooni lisatakse BIM PE 1599 (ainult paberimasin 3), tärklist ja liimi (Hi-pHase 35J). Veepaaki lisatakse alumiiniumsulfaadi ja väävelhappe segu, BIM MC 3990 (ainult paberimasin 1 ja 2) ja BIM DF 7519 (ainult paberimasin 1 ja 3). Pumbas lisatakse Core Shell 74553 (ainult paberimasin 1 ja 2). Peale vee ja massi segamist on kontsentratsioon umbes 0,3%. Kemikaalide osakonda nimetatakse liimikeedu osakonnaks. Seal hoiustatakse väävelhapet (45 m3), alumiiniumsulfaati (30 m3), Fennosize RS KN 1035 (2 x 16 m3), tärklist ning muid kemikaale. Kasutusel olevat BIM MC 4901 lisatakse tärklise paaki, et takistada seal mikroorganismide levikut. BIM DF 7519, BIM PE 1599 ning BIM MC 3990 hoiustatakse ainult kolmanda paberimasina juures. Eraldi on olemas ruum Lureduridele (kasutatakse vaid suure poorsusega paberi tegemisel) ning Core Shellile. Kymene vaiku kasutatakse vaid niiskuskindla paberi tegemisel. Paberimasinate nr 1 ja 2 puhul läbib mass veel ka tsentrikliinerid, mis võtavad välja liiva. Ettevalmistatud tselluloosimass antakse paberimasina sõelale läbi survekasti kontsentratsiooniga 0,3%. Sõela osas eraldub kõige suurem kogus vett ning peale seda osa on paberimassi kontsentratsioon 20%. Kiududerikast vett nimetatakse ringveeks ja see kasutatakse ära tehasesiseselt tselluloosimassi lahjendamiseks ja pesemiseks vastavalt etteantud režiimile. Sõela osast järgmine on pressiosa, kus paberimassi kontsentratsioon on 22-35%. Kuivatuse osas lisatakse auru ning lõpuks on valmis jõupaber, mille niiskussisaldus on umbes 6%. Paberimasinalt tõstetakse emarull kerimismasinale, mis kerib paberi hülsile ning rull lõigatakse vastavalt tellimusele. Järele jäänud ääreosad lähevad ümberkerimisele ning lõigatakse omakorda veel väiksemateks rullideks (vastavalt tellimusele). Tekkinud praak kasutatakse ära uuesti tootmises. Lõigatud rullid pakitakse lamineeritud paberisse ning otstesse kleebitakse ringikujulised paberid. Liimimiseks kasutatakse dekstriini. Pakitud rullid viiakse valmistoodangu lattu, kus need laetakse tõstukitega konteineritesse ning sealt suunduvad need valmistoodangu turule.
51/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 23 Jõupaberi tootmise põhimõtteline plokk-skeem.
52/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
7.3.6 Auru ja elektri tootmine Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-il on oma soojuselektrijaam. Osa käitises kasutatavast energiast toodetakse juba eelnevalt kirjeldatud soodaregenereerimise katlast (41 MWth), kus põletatakse musta leelist. Soodaregenereerimise katla käivitamisel ja seiskamisel põletatakse raske kütteõli. Katlal on olemas elektrifilter, mis püüab kinni tolmu. Lisaks on ettevõttel kaks suurt maagaasikatelt (2 x 46,2 MW) ning üks väike maagaasi katel (11 MW). Suvekuudel töötab väike maagaasi katel ning muul ajal aastas töötab üks suur maagaasi katel (teine on reservis). Abikatlaks on ka puukoorekatel (8 MW), kus põletatakse puukoort, saepuru ning sisseostetud puidujäätmeid. Katelde toorvesi võetakse Jägala jõest ning läbib keemilise veepuhastuse. Võetavale veele lisatakse vastavalt vee kogusele alumiiniumsulfaati mustuse väljaselitamiseks, veele lisatakse ka erinevaid polümeere (nt Fennopol A). Edasi suundub vesi floteerimisreaktorisse, kus toimub mustuse flokulatsioon. Selitatud vesi pumbatakse liivafiltrite kaudu filtreeritud vee mahutisse. Keemiline veepuhastus koosneb kahest liinist, mille võimsus on 100 m3/h. Kumbki liin koosneb kationiitvahetist, gaasieemaldajast ja anioonvahetist. Nõutava kvaliteedi saavutamiseks filtreeritakse vett veel kombineeritud vahetis. Kombineeritud vahetis töödeldakse ka tagasitulevat tehase kondensaati. Kombineeritud vahetis on nii anioon- kui ka katioonvaik, mis regenereerimise ajaks teineteisest eraldatakse. Edasi läheb sooladest vabastatud vesi kogumispaaki, kust pumbatakse kahte atmosfääri tüüpi deaeraatoritesse tootlikkusega 100 t/h. Deaeraatoreis toimub vees lahustunud gaaside eemaldamine veest. Edasi liigub keemiliselt puhastatud ja deaereeritud vesi katelde toitmiseks ja jahutusagregaatidele. Kuna vee puhastamiseks kasutatav alumiiniumsulfaat on happeline, siis katelde toitevette lisatakse ammoniaakvett pH tõstmiseks. Soodaregenereerimiskatla (SRK) katlaveele lisatakse veel omakorda trinaatriumfosfaati ning maagaasikatelde veele Triloon B-d. Maagaasikatelde ning SRK aur läheb üldaurumagistraali töörõhuga 35 ata ja turbogeneraator nr 1 kaudu soojustarbijaile tselluloosi ja paberi tootmiseks. Puukoorekatla (P=10 ata) auru kasutatakse ainult soojuselektrijaama omatarbeks. Soojusvarustamist turbiingeneraatori nr 2 kaudu teostatakse ainult avariiolukordades. Auruga varustamiseks asuvad soojuselektrijaamas reduktsioonjahutuse agregaadid: RJS 40/10 (40 t/h), RJS 40/4 (30 t/h), RJS 3,5/2,5 (25 t/h), RJS 20/4 (10 t/h). Üldine soojustootlus on 500 GWh aastas ning soojuse tarbimine toimub ainult käitises. Samaaegselt tehase tarbijate auruga varustamisega toodab turbogeneraator nr 1 ka elektrienergiat, seega toimub samaaegne soojuse ja elektrienergia tootmine. Turbogeneraator nr 2 on reservis ning käivitatakse ainult esimese remondi korral või muudel avariijuhtudel. Elektrit toodetakse umbes 40% tehase koguvajadusest, ülejäänud elekter ostetakse sisse. Horizonile kuulub ka 35 kV alajaam.
53/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 24 Auru ja elektri tootmise põhimõtteline plokk-skeem.
54/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
7.3.7 Reovee puhastamine Horizon Tselluloosi ja Paberi AS puhastab ise nii oma tööstus- kui ka olmereoveed. Puhasti skeem on järgmine: reovesi (keskmiselt 900 m3/h) läbib võreseadme, kus veest võetakse välja tükid, mis on suuremad, kui 6 mm. Edasi liigub vesi esimese astme settebasseinidesse (2 tk, töötavad paralleelselt), kus settib vette alles jäänud hõljum. Vesi liigub edasi neutralisaatorisse, kus lisatakse väävelhapet vajaliku pH saavutamiseks aktiivmuda puhastuse jaoks. Lisatakse ka toitesoolasid karbamiidi ning ammooniumfosfaati. Paremaks segunemiseks läbib reovesi kaks eelaeraatorit ning järgnevad 12 aeratsioonitanki, mis sisaldavad aktiivmuda. Aeratsioonisüsteemi antakse õhku ventilaatoriga. Sama ventilaatorit kasutatakse ka neutralisaatoris ja eelaeraatorites õhuga segamiseks. Aerotankidest liigub vesi teise astme settebasseinidesse, kus aktiivmuda settib ning heitvesi suunatakse Jägala jõkke. Settinud aktiivmuda pumbatakse tagasi aerotankidesse. Üleliigne aktiivmuda koos esimese astme settega pumbatakse tihendajasse ning sealt edasi pressfiltrile. Enne pressile saatmist lisatakse mudale paremaks veetustumiseks polümeeri. Pressitud reoveesete on jäätmeks ja see tuleb käidelda mujal. Praegu viiakse see autodega suletud Kehra prügila katmiseks. Kehra prügilas tekkiv nõrgvesi juhitakse Horizon Tselluloosi ja Paberi AS reoveepuhastisse.
55/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 25 Reoveepuhastuse põhimõtteline plokk-skeem.
56/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
7.4 Jäätmekogused
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-s tekib tselluloosi tootmisprotsessis jäätmetekke prognoosi alusel 35 aasta jooksul 285 825 tonni (204 161 m3) tööstusjäätmeid (vt Tabel 12). Ladestada planeeritud tööstusjäätmetele lisandub 35 aasta jooksul 26 250 tonni (21 875 m3) puidukatla tuhka. Tselluloositööstuse toorme ettevalmistamisel tekib aastas ca 35 000 tonni puukoore ja puidujäätmeid, kokku 35 aasta jooksul ca 1 225 000 tonni (2 450 000 m3). Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i reoveepuhastil tekib aastas ca 5000 tonni (4660 m3) reoveesetet kuivaine sisaldusega 18-20 %. Rajatava prügila sulgemiseks vajalikku kasvupinnast kavatsetakse toota reoveesettest. Reoveesette kompostimisel saab selle tugiainena kasutada osa tekkivatest puidujäätmetest.
57/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Tabel 12. Perspektiivsed tekkivad jäätmekogused (Kehra uue tööstusjäätmete prügila tööprojekti koostamine, OÜ ENTEC Eesti, 2015)
Jäätmekogused Kogus kokku 2016- Jäätmekogused Nr Nimetus 2016-2020 2020 2021-2050 Kogus kokku 2021-2050 Kogus kokku 35 aastaks t/a m³/a t m³ t/a m³/a t m³ t m³ Liivasete rohelise 1 leelisega (03 03 99) 185 132 925 661 280 200 8 400 6 000 9 325 6 661 Rohelise leelise sete 2 (03 03 02) 2 200 1 571 11 000 7 857 3 300 2 357 99 000 70 714 110 000 78 571 Lubjasete (03 03 3 09)* 3 300 2 357 16 500 11 786 5 000 3 571 150 000 107 143 166 500 118 929 Kokku 5 685 4 061 28 425 20 304 8 580 6 129 257 400 183 857 285 825 204 161 Puidukatla tuhk (10 4 01 01) 750 625 3 750 3 125 750 625 22 500 18 750 26 250 21 875 Puukoor ja puidujäätmed (03 5 03 01) 35 000 70 000 175 000 350 000 35 000 70 000 1 050 000 2 100 000 1 225 000 2 450 000 Reoveesete (03 03 6 11) 5 000 4 660 25 000 23 300 5 000 4 660 150 000 139 800 175 000 163 100 232 Kõik kokku 46 435 79 346 175 396 729 49 330 81 414 1 479 900 2 442 407 1 712 075 2 839 136 * Lubjasetet ei ladestata eraldi jäätmena, vaid see on rohelise leelise settega segamini. Rohelise leelise settele peab lisama enne pressiga veetustamist lubjasetet, et setet oleks võimalik pressida.
58/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Jäätmetekke prognoosi alusel on jäätmete jagunemine ladestatavateks ja kasutatavateks toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 13). Kokku on plaanis ladestada 239 275 tonni (174 036 m3) tööstusjäätmeid ja puidutuhka. Lubjasetet ei ladestata eraldi jäätmena vaid see on rohelise leelisega segatud. Ladestu katmiseks vajaliku vettpidava mineraalkihi rajamiseks on plaanis kasutada minimaalselt 72 800 tonni (52 000 m3) rohelise leelise sette ja lubjasette segu. Katmiseks kasutatava kattepinnase tootmiseks on plaanis kompostida vähemalt 112 661 tonni (105 000 m3) reoveesetet, mille tugiainena tuleks kasutada vähemalt 52 500 tonni (105 000 m3) puidujäätmeid.
59/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Tabel 13. Ladestatavad ja kasutatavad jäätmekogused (Kehra uue tööstusjäätmete prügila tööprojekti koostamine, OÜ ENTEC Eesti, 2015)
Prügila sulgemisel Prügila Ladestatavad jäätmed vettpidava sulgemistöödel prügila 35 aastasel mineraalkihina kasutatava katte- Puidukatlasse või Nr Nimetus kasutusajal kasutamiseks pinnase tootmiseks kasutusse teisel moel t m³ t m³ t m³ t m³ Liivasete rohelise 1 leelisega (03 03 99) 9 325 6 661 Rohelise leelise sete 2 (03 03 02) 80 880 57 771 29 120 20800 3 Lubjasete (03 03 09)* 122 820 87 729 43 680 31 200 Puidukatla tuhk (10 01 4 01) 26 250 21 875 Puukoor ja puidujäätmed (03 03 5 01) 52 500 105 000 1 172 500 2 345 000 6 Reoveesete (03 03 11) 112 661 105 000 62 339 58 100 Kõik kokku 239 275 174 036 72 800 52 000 165 161 210 000 1 234 839 2 403 100 * Lubjasetet ei ladestata eraldi jäätmena, vaid see on rohelise leelise settega segamini. Rohelise leelise settele peab lisama enne pressiga veetustamist lubjasetet, et setet oleks võimalik pressida.
60/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
7.5 Tehases tekkivate jäätmete lühiiseloomustus
Setete tekkimine Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i Kehra tehases toimub sulfaattselluloosi tootmisel. Osa setetest muutub jäätmeks, osa taaskasutatakse. Selleks, et mõista jäätmete teket ja aru saada nende füüsikalis-keemilistest omadustest, peame otstarbekaks esitada setete tekkeprotsessi komplekselt. Seda tehakse alljärgnevalt.
7.5.1 Sissejuhatus- tselluloosi tootmine Tselluloosi keetmine sulfaatmenetlusel toimub okaspuust (mänd, kuusk) perioodiliselt toimivates kateldes. Punkritest tuleb puidulaast katlasse ning pumbatakse juurde mõõdupaakides olev keedu- ehk nn. valge leelis, mis sisaldab keetmiseks vajalikku aktiivset leelist. Valge leelis on järgmise koostisega: NaOH+Na2S+Na2CO3 + teised naatriumsoolad (aluminaati, kloriidi, sulfaati, sulfitit, tiosulfaati jt.). Naatriumhüdroksiidi ja naatriumsulfiidi segu on keetmiseks vajalik aktiivne reagent (aktiivne leelis). Samuti lisatakse katlasse teatud kogust musta leelist eesmärgiga saada keetmisel kõrgema kontsentratsiooniga leeline ning ka keetmise ajaks vajaliku hüdromooduli hoidmiseks katla sees. Keetmise käigus toimub katlas aktiivse leelise ja kõrge temperatuuri mõjul nn. delignifikatsioon ehk ligniini eemaldumine. Keetmise lõppjärgus tekib katlasse tselluloos ja mustleelis. Must sulfaatleelis sisaldab ~70% orgaanilist osa (ligniin, süsivesikute lagunemise produktid ja teised orgaanilised ained, mis kandusid üle puidust lahusesse) ning ~30% mineraalosa (leelise orgaanilise ainega keemiliselt seotud aktiivne leelis). Peale keetmist läheb tselluloos pesuosakonda, kus toimub tselluloosi eraldumine protsessis tekkinud mustast leelisest. Tselluloosi pesu teostatakse pidevalt töötaval pesuseadmel (DD Washer). Seejärel suunatakse tselluloos sorteerimise osakonda, kus toimub okste, mitteläbikeenud laastu jm. eemaldamine korralikust tselluloosimassist. Järgmise sammuna suunatakse tselluloosimass jahvatamisosakonda. Jahvatamist teostatakse kahes järgus: kõrge kontsentratsiooniga jahvatusveskil ning madala kontsentratsiooniga ketasveskitel. Jahvatamise ajal tselluloosikiud hüdratiseeruvad, fibrilleeruvad ning lähevad lühemaks. Tselluloosimassi jahvatamine on paberi tootmisel väga tähtis protsess, kuna jahvatamise kvaliteet mõjutab otseselt toodetava paberi kvaliteedi põhinäitajaid. Jahvatamisosakonnast läheb tselluloosimass paberivalmistamise masinasse, mis koosneb järgmistest osadest: - märg osa (sõelalaud, pressi osa) ja - kuivosa (kuivatusosa, rullaparaat). Sõelalaual toimub paberlõuendi formeerimine. Seejärel läheb ~20%-lise kuivusega lõuend pressiossa, kus toimub vee mehhaaniline eemaldamine lõuendist läbi kahe pressivaltsi vahelt laskmise, kuni kuivuse astmeni 35-40%. Järgmisena läheb paber kuivatusossa, kus toimub lõplik vee eemaldamine paberilõuendist. See toimub kuivatussilindrite kuumutatud pinna ning paberlõuendi pinna kontakti tulemusena. Kuivatussilindrid kuumutatakse veeauruga. Kuivatusosa keskossa on paigaldatud seade mikrokreppi tegemiseks paberlõuendile. Antud seade võimaldab suurendada paberi vastupidavusnäitajaid. Kuivatusosast väljuv paber läheb rullaparaati, kus toimub paberilõuendi keeramine tamburvaltsile. Määratud ümbermõõdu saavutamisel võetakse tamburvall paberivalmistamismasinast maha ning tõstetakse ümber pikilõikamispingile, mis lõikab paberi määratud formaadiga rullideks. Paberirullid pakitakse ja saadetakse valmistoodangulattu.
61/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
7.5.2 Rohelise leelise sette tekkimine Mustleelis saadetakse peale eelnevat ettevalmistust (pinnalt toorsulfaatseebi eemaldamist) pesuosakonnast aurutamisosakonda, kus toimub leelise aurutamine, et suurendada kuivaine sisaldus ~15%-lt kuni 71%-ni. Aurutatud mustleelis juhitakse põletamisele soodaregeneratsiooni katelagregaati (SRK). Põletamisprotsessis SRK ahjus musta leelise kuivaine orgaaniline osa põleb ära, kuni lihtsaimate gaasiliste ainete (CO2, H2O jt.) tekkimiseni, mineraalne osa aga moondub sulanud jäägiks - sulaks. Enne põletamist lisatakse leelisele naatriumsulfaati tootmisprotsessi käigus tekkinud leelisekao korvamiseks. Sulfaatleelise põletamisprotsessi võib jaotada kolmeks järjestikuliseks etapiks: - leelise kuivatamine, - pürolüüs ja orgaanilise jäägi koksistamine, millega kaasneb leelise karboniseerumine, ning - koksi põlemine ja mineraalse jäägi sulamine, millega kaasneb sulfaadi taandamine sulfiidiks. Sula lahustub lahjas valges leelises, mis tuleb kaustiseerimisosakonnast. Saadud lahust nimetatakse roheliseks leeliseks ja see sisaldab põhiosas Na2CO3+Na2S + teisi naatriumi soolasid. Roheline leeline suunatakse selgitajasse, kus leelisest settib välja roheleelise sete. Sete suunatakse Larox pressfiltrile koos vähese koguse lubjasettega. Selgitatud roheline leeline suunatakse kaustiseerimisosakonda, kus toimub kaustiseerimine eelnevalt kustutatud lubjaga eesmärgiga muuta naatriumkarbonaat (kaltsineeritud sooda) aktiivseks naatriumhüdroksiidiks (kaustiliseks soodaks).
Na2CO3+CaO+H2O=2NaOH+CaCO3 Tulemuseks saadakse kange valge leeline ja lubjasete. Valge leelis suunatakse keetmisosakonda, lubjasete läheb aga vaakum-trummelfiltrile pesemiseks ja dehüdreerimiseks kuivusastmeni ~70%. Pesuprotsessi käigus tekib lahja valge leeline, mis suunatakse SRK-le sula lahustamiseks. Pestud ja dehüdreeritud lubjasete läheb lubjaahju, kus toimub lubja kaltsineerimisprotsess (lubja saamine). t° CaO3 CaO+CO2 Saadud lubi läheb kaustiseerimisosakonda Joonis 26.
62/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Puit
Valge Must leelis leelis Leelisega töötlemine
Tselluloos Vesi ja Lubi lahja valge Roheline leeline Kaustitseerimine leelis Aurutamine/ Setiti Põletamine
Lubjasete Liivasete Rohelise rohelise leelise leelisega sete
Joonis 26 Lihtsustatud setete tekke skeem32 Roheline leelis ise koosneb peamiselt naatriumi (ca 90%) ja kaaliumi (ca 10 %) katioonidest, samal ajal kui peamiste anioonide esindajad on karbonaat, sulfaat, sulfiid ja hüdroksiid. Enne setitamist sisaldab roheline leelis ka mõningal määral tahket ainet ehk rohelise leelise setet. Rohelise leelise teke leelise regenereerimise juures on vältimatu protsess, sest puidu töötlemisel redutseerub valges leelises leiduv naatriumsulfit naatriumsulfiidiks, mida ei ole võimalik ilma vaheetapita otse oksüdeerida, vaid naatrium ja sulfiid tuleb eraldada. Rohelise leelise sete suunatakse Larox pressfiltrile, mis annab ligikaudu 50 % kuivaine sisaldusega sette. Rohelise leelise settele peab lisama enne pressi teatud koguse lubjasetet, et setet oleks võimalik pressida. Nii viiakse ka tootmisprotsessist välja pidevalt lubjasetet, et lubjasettes, mis lubjapõletusahju suunatakse, ei kuhjuks lisaained. Lubjasetet ei eraldata eraldi jäätmena, vaid see on rohelise leelise settega segatud. Uue prügila projekteerimise käigus viidi läbi mainitud settesegu filtratsioonimooduli määramine 33 . Rohelise leelise sette (60-75 massi-%) ja lubjasette (25-40 massi-%) segu filtratsioonimoodul on 0.4-2.81 x10-9 m/s. Filtratsioonimoodul määrati antud töös rikutud struktuuriga proovist, mis tihendati käsitsi kahe erineva niiskuse w = 40 % ja (originaal proovi veesisaldus) ja w = 60 % juures. Loodusliku proovi kuivmahumass oli käsitsi tihendatud proovi omast suurem. Originaalproovi veesisalduse juures oli segu filtratsioonimoodul 1.15x10-9 m/s (survel 0.01-0.05 MPa) ja 0.4x10-9 m/s (survel 0.05-0.15 MPa). Töö tulemustes selgub, et rohelise leelise sette ja lubjasette segu sobib ladestatud jäätmete vettpidavaks kattekihiks.
7.5.3 Rohelise leelise ja lubjasette segu prügilakõlbulikkus Kehra paberivabrikus tekkiva roheleelise ja lubjasette segu üldorgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) oli 29.08.2014 võetud proovis 3.6 massi-% kuivaines34. Rohelise leelise sette enda
32 Pulping Chemistry and Technology.ed. M.E. Göran Gellerstedt, G. Henriksson, 2009 33 EKUK, Geotehnikalabor, Teimiprotokoll 35X-14, HoriZon Tselluloosi ja Paberi AS tootmistegevuse jäägid, 2014 34 Eesti Keskkonnauuringute kesklabor, Setted (roheleelise sete lubjasettega), Analüüsiakt TA14002465
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 63/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015 leostustesti tulemused materjali enda pH ja vedelik/tahke aine suhte 10 juures, 24 tunni jooksul on esitatud alljärgnevas tabelis35 (Tabel 14): Tabel 14. Rohelise leelise sette leostuskatse tulemused (mg/kg, va. kuumutuskadu, % ja pH) 35 ja võrdlus keskkonnaministri määruse nr. 38 piirväärtustega36. Parameeter Väljaleostuv §20 lg 5* §21 lg 7** koguhulk Ba <2.0 20 100 Cd <0.002 0.04 1 Cr 0.063 0.5 10 Cu <0.2 2 50 Hg <0.005 0.01 0.2 Mo <0.06 0.5 10 Ni <0.005 0.4 10 Pb <0.02 0.5 10 Sb 0.16 0.06 0.7 Zn <0.4 4 50 Se 0.0037 0.1 0.5 As 0.122 0.5 2 Fluoriid 8.26 10 150 Kloriid 1357 800 15000 Sulfaat 294 1000 20000 Fenooliindeks p.a. 1 p.m. Lahustunud tahkete 19105 4000 60000 ainete koguhulk Lahustunud orgaaniline p.a. 500 800 süsinik Kuumutuskadu 450oC, % 6.15 p.m. p.m. pH 11.6 p.m. p.m.
*(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata jäätmeid võib ladestada püsijäätmete prügilasse tingimusel, et jäätmete leostuvuse juures, mis arvutatakse mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana vedeliku ja tahke aine suhte juures 10 liitrit kilogrammi kohta (L/S=10 L/kg), ei ületa järgmiste ainete sisaldus järgmisi piirväärtusi. **(7) Sõmeraid tavajäätmeid ja ohtlikke sõmeraid jäätmeid, mis võetakse vastu stabiilsetele mittereageerivatele ohtlikele jäätmetele eraldatud ladestusalale, võib tavajäätmete prügilasse ladestada tingimusel, et jäätmete leostuvuse juures, mis arvutatakse mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana vedeliku ja tahke aine suhte juures
35 Eesti Geoloogiakeskuse Labor, Rohelise leelise sete, T14-67, 2014 36 Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded1“
64/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
10 liitrit kilogrammi kohta (L/S=10 L/kg), ei ületa järgmiste ainete sisaldus järgmisi piirväärtusi. Vastavalt leostustestile ei ületanud rohelise leelise sette ühegi analüüsitud elemendi, aniooni ega tahke aine väljaleostumine tavajäätmete prügilasse, stabiilsetele mittereageerivatele ohtlikele jäätmetele eraldatud ladestusalale vastu võetavatele sõmeratele tavajäätmetele ja ohtlikele sõmeratele jäätmetele esitatud väljaleostuva aine koguhulga piirväärtusi. Samuti jääb roheleelise settest leostuvate elementide (v.a antimon, Sb) väljaleostuva osa koguhulk alla püsijäätmete prügilasse ladestada võivate jäätmete piirväärtuste. Leovee pH oli leostustesti (L/S=10, 24 h) lõppedes 11.6, mis on võrdne lubjasette leovee leelisusega, samadel tingimustel. Tselluloosi keedulahuse taaskasutamisel tekkiv roheleelise sete (koodinumber 03 03 02), lubjasete (03 03 09) ja liivasete (03 03 99) on Eestis kehtiva Vabariigi Valitsuse 6.04.2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ märgitud kui mitteohtlikud jäätmed. Roheleelise sisaldus lubja ja liivasettes on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i esindaja sõnul kuni 3.5 massi-% ja sette kuivainesisaldus on ca 70 %.
7.5.4 Setted kaustiseerimisprotsessilt Kaustiseerimisprotsessis lisatakse klassifitseerijas rohelisele leelisele kustutamata lupja. Klassifitseerijas eraldatakse osakese suuruse alusel liivasete, see on tootmisjääk, mis tuleb käidelda väljaspool käitist. Praegu saadetakse see Väätsa prügilasse. Peamiselt tekib eraldatud liivasete sisseostetud kustutamata lubja ebapuhtusest. Lubi sisaldab alati ka muid ühendeid peale vaba CaO (nt magneesium, räni) ning need eraldataksegi liivasettena. Materjal on siiski olnud kokkupuutes rohelise leelisega ning sisaldab seda.
7.5.5 Lubjasete Lubja ja rohelise leelise segu läbib kaustiseerijad ning siis juhitakse lubjapiim ketasfiltrisse. Filtri töö tulemusena eraldatakse üksteisest lubjasete (CaCO3) ja kange valge leeline. Saadud kange valge leeline juhitakse separaatorisse, kus leelisest eraldatakse gaasid ning suunatakse tagasi tootmisprotsessi (tselluloosi keetmisosakonda). Filtri alumisest osast väljutatakse lubjasete, mis suunatakse vaakum-trummelfiltrile. Filter annab lubjasette u 70% kuivusega, mis suunatakse konveierite abil lubjapõletusahju. Lubjasettest vaakum-filtril eraldatud lahjat valget leelist kasutatakse sulale lisamiseks, et saada roheline leeline. Tehases tekkiva lubjasette niiskussisaldus (105 oC) on 12-16 massi-%, karbonaatse kaltsiumi sisaldus on 94.6 massi-% (kuivaines), lubja sisaldus 2 massi-% (kuivaines) ja materjali pH on 1337. Lubjasette vesileotise (10 L/kg) pH on 11.6. Tahket ainet lahustub materjali enda pH juures vette 6.8 g/kg kuivaine kohta, 24 tunni jooksul, vee ja tahke aine suhte 10 L/kg juures. Lahustunud orgaanilise süsiniku sisaldus sellises vesilahuses on 0.4 %. Keskkonnaohtlike ainete väljaleostuvus lubjasettest jäi uuringus alla määramispiiri38
7.5.6 Liivasete Liivasete koosneb peamiselt karbonaatsest kaltsiumist 91 massi-% (kuivaines), kustutamata lubjast 8.26 massi-% (kuivaines) ja räniühenditest 2.2 massi-% kuivaines arvutatuna SiO2-na. Liivasette niiskussisaldus (105oC) on 22 massi-% ja materjali pH on 13.537. Samuti sisaldab liiv 1 massi-% orgaanikat (kuivaines).
37 Eesti Geoloogiakeskuse Labor , Silikaatanalüüsi tulemused, Tellimus nr. T12-8, 2012 38 EcoLabor, Lubjasette vesileotiste analüüsitulemused, A-1580, 2011
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 65/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
7.5.7 Reoveesete Reoveesete tekib tehase heitveepuhastis reovee selitamisel ja aktiivmuda puhastusprotsessi rakendamisel. Reovesi ise tekib tselluloosi- ja paberitootmisel. Vastavalt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiaktile EE12003145 - Reoveesetted (2011) on paberivabriku reoveepuhasti DEWA pressist väljuva aktiivmuda orgaanilise aine sisaldus 90 massi-% kuivaine kohta (põhiliselt bioprotsessis lagunemata tselluloos, ligniin ja hemitselluloos 39 ), kuivaine enda sisaldus reoveesettes on 18 %. Raskmetallidest leiti elavhõbeda sisalduseks 0.02 mg/kg kuivaine kohta ning avastamispiiri ületas kroom (12.9 mg/kg kuivaine kohta), nikkel (7.8 mg/kg kohta), plii (2.3 mg/kg kohta), tsink 80 mg/kg kohta) ja vask (24 mg/kg kohta). Vastavad piirväärtused setete kasutamisel põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel on40 - elavhõbe 16 mg/kg sette kuivaine kohta; - kroom 1000 mg/kg sette kuivaine kohta; - nikkel 300 mg/kg sette kuivaine kohta, - plii 750 mg/kg sette kuivaine kohta, - tsink 2500 mg/kg sette kuivaine kohta, - vask 1000 mg/kg sette kuivaine kohta.
7.5.8 Puukoor ja puidujäätmed Puukoor ja muud puidujäätmed tekivad puidutsehhis palkide koorimisel ja raiumisel. Väike osa keetmata puidujäätmeid eraldatakse ka peale tselluloosi keedu- ja pesuprotsessi.
7.5.9 Puidukatla tuhk Puidukatla tuhk tekib tehase puidupõletuskatlas. Puidukatla tuhk koosneb peamiselt räni ja kaltsiumi mineraalidest, vastavalt 43 ja 30 massi-% kuivaine kohta (oksiidi kujul). Veesisaldus on ca 26 massi-%, TOC-d on alla 1 massi-% kuivaines34 ja materjali pH ca 1337.
7.6 Tööstusjäätmete käitlus väljaspool käitist
7.6.1 Tööstusjäätmete vedu KMH aruande koostamise ajal veetakse tekkivaid tööstusjäätmeid ja puidutuhka Väätsa prügilasse taaskasutamiseks. Vedu teostavad lepingulised allhankijad.
7.6.2 Vana tööstusjäätmete prügila katmine Kehra prügila tööstusjäätmete ladestusala peab olema suletud 31. detsember 2015 a. Sulgemisprojekti korrektuuri koostas Entec Eesti OÜ 2014 aastal. KMH aruande kirjutamise ajal toimub sulgemise ehitustööde hange. Sulgemistööde KMH aruande on koostanud AS Kobras (nagu mainitud, siis tolles KMH aruandes toodud infot ei korrata käesolevas aruandes). Vastavalt prügila sulgemisprojektile kasutatakse Kehra paberivabrikus tekkivat lubjasetet ja reoveesetet prügila katmisel. Rohelise leelise setet koos lubjasettega, liivasetet ja puidutuhka Kehra prügilasse ei ladestata. Need viiakse KMH aruande kirjutamise ajal Väätsa prügilasse kasutamiseks. KMH aruande kirjutamise ajal on käimas alumise ladestusala korrastamistööd, mis käsitlevad endast ladestu ümberkujundamist,
39 M. J. Jackson M. A. Line, Organic Composition of a Pulp and Paper Mill Sludge Determined by FTIR, 13C CP MAS NMR, and Chemical Extraction Techniques, J. Agric. Food Chem.,45, 2354–2358,1997. 40 Keskkonnaminister määrus nr. 78 vastu võetud 30.12.2002, Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded, RT I, 06.12.2013, 3
66/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 tihendamist ja katmist. Suvel 2014 toimus tööstusjäätmete prügila alumisele ladestusalale lubjasette vedu ja ebakorrapärane laadimine buldooseriga (Joonis 27). Laadimise käigus tõsteti järg-järgult alumise ladestu pinda, et vähendada vee kogunemise võimalust ja seeläbi vee all olevat pinda. Alumise ladestusala kõrgemale läänepoolsele alale on ladustatud inertseid ehitus-lammutusjäätmeid, mida plaanitakse kasutada korrastamise käigus rajatavate teede mullete rajamiseks.
Joonis 27 Korrastustööd Kehra tööstusjäätmete prügilas (suvi 2014).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 67/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
8 NULLALTERNATIIV
2015. aasta lõpuni kasutatakse käitises tekkivad lubjasete, reoveesete ja osaliselt ka puidujäätmed suletud tööstusjäätmete prügila ladestusala korrastamistöödel kattekihi ja kasvupinnase rajamiseks. Kehra paberivabrik soovib jätkata ettevõttes tselluloosi tootmist, millega kaasneb tööstusjäätmete teke, millele kasutust ei ole. Nende peamine käitlus siiani on olnud ladestamine. Alates 2016. aastast vajalik leida alternatiivseid tööstusjäätmete käitlusvõimalusi. Kehra paberivabrik on uurinud tekkivate tööstusjäätmete ja reoveesette kasutusvõimalusi, kaasa arvatud ladestamine prügilasse (vt. p. 2). Sobivaid nõuetekohaseid ja tehnoloogiliselt sobivaid tööstusjäätmete prügilaid Kehra ümbruses ei ole. Tööstusjäätmete prügila korrastatakse 2012. aastal alustatud ja 2015. aastal lõppevate korrastamistöödega. Tööstusjäätmete prügila koosneb tinglikult kahest alast – ülemisest ja alumisest ladestusalast. Ülemist ladestusala korrastamistööde käigus ei kujundata ja ei kaeta, sest antud ala on juba kaetud piisava huumuskihiga ning on iseeneslikult haljastunud. Ülemisele ladestusalale rajatakse korrastamisel teenindusteed ja kraavid. Alumine, ca 8-10 m madalam, ladestusala kaetakse korrastamistööde käigus vettpidava lubjasette kihiga, rajatakse teenindusteed ja kraavid ning korrastatav ala kaetakse kattepinnase kihiga. Tööde tulemus on ala projektikohane korrastatus ja sellele ehitatud rajatiste nõuetekohane toimimine. Vastupidist ei saa põhimõtteliselt olla, sest see oleks kõikide lepinguliste kohustuste ja väljastatud loatingimuste nõuete rikkumine. Korrastamise tulemusel-tagajärjel: väheneb ala potentsiaal halvendada veekeskkonna kvaliteeti (täiendav katmine kasvukihiga, sademevee tõhus kogumine ja ärajuhtimine); välditud lokaallangatuste ja nn uhterennide teke ala ülemises loodenurgas; ala geotehniline stabiilsus on kontrollitav; käivitub projektikohane järelhooldus ja võimalus rakendada meetmeid avastatud puuduste/kõrvalekallete likvideerimiseks. käivitub seire -jäätmekehandi geotehnilise stabiilsuse kontrollimine; põhjavee kvaliteedi seire. Uut tööstusjäätmete prügilat ja jäätmete kompostimisala suletud Kehra tööstusjäätmete prügilakompleksi ladestusalale ei rajata, kui käitisele ei väljastata selleks ehitusluba ja ei muudeta vastavalt keskkonnakompleksluba41. Kui lubasid ei väljastata, tähendab see rajatise – olemasoleva prügila korrastamise lõpuleviimist vastavalt projekti(de)le42 ja ettenähtud järelhoolduse-seire käivitumist ning toimimist. Prügila sulgemisega kaasnevad keskkonnaspektid ja mõjud on hinnatud prügila sulgemise projekti koostamise käigus nõuetekohaselt läbiviidud keskkonnamõju hindamisel 2012. a. Selle KMH tulemused on esitatud keskkonnamõju hindamise aruandes ja kuna selle
41 Punkt 2.3 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja korralduses nr HJR 1-15/14/639 17. novembrist 2014. „Lisada järgmine lisatingimus: üksnes juhul, kui 31.10.2015 on kindel, et Kehra prügila kompleksi tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala peale lubatakse rajada ja käitada uut tööstusjäätmete prügilat ja jäätmete kompostimisala (väljastatud ehitus- ja vajalikud keskkonnaload), võib Kehra prügila kompleksi tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusalale kavandatud perspektiivse uue prügila alale ja jäätmete kompostimise alale kasvupinnase kihi paigaldamata jätta“. 42 Kehra prügila tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala sulgemine. Põhiprojekt. Kobras AS. Töö nr 2011-234-5. Tartu 2012. Kehra prügila tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala sulgemise korrektuur. Põhiprojekt. OÜ Entec Eesti Töö nr 999/14-2. Tallinn 2014.
68/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 koostamisest ei ole möödunud enam kui paar aastat, siis tuginetakse käesolevas KMH-s selle seisukohtadele43. Kehra prügilakompleksi korrastamisega saavutatakse: prügilakompleksi häiriva mõju vähenemine ümberkaudsele asustusele, tehnomaastiku visuaalne hääbumine, rohevõrgustiku toimimise paranemine, pinnase reostusvõimaluse lõppemine, pinnaveekogudes vee kvaliteedi täiendav paranemine, õhukvaliteedi paranemine, sh mürataseme lokaalne alanemine, lokaalse heaolu paranemine inimeste tervisele ja varale. Loetletud korrastamistulemused rõhutavad prügila mitterajamist kui keskkonnale soodsa olukorra tekitamist. Korrastatud prügila mõju kohalikule maavara varule ja kliimale, kaitstavatele aladele ning muinsuskaitsealustele objektidele on indiferentne. Mõju taimestikule ja-loomastikule oleneb seirega ja järelhooldusel tuvastatud asjaoludest.
43 Harjumaa Anija vald Ülejõe küla Kehra prügila kompleksi (tavajäätmete ja tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala) sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Kobras töö nr nr 2011-234/1.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 69/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
9 ALTERNATIIV 1
9.1 Uue prügila mitterajamine
Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõtte Kehra paberivabriku poolt ise või tema tellimusel tehtud alternatiivsete tööstusjäätmete käitlemise uuringutulemustest: Liivasette ja rohelise leelise sette kasutusvõimalused: reovee neutraliseerimismaterjalina lähedal asuvates reoveepuhastusjaamades (tulemus: happeline reovesi ei ole probleemiks; reoveepuhastid ei soovi sellist materjali kasutada, kuna pärast oma eesmärgi täitmist jääb sete jäägina endiselt alles), teede täitematerjal Horizoni prügilas ja territooriumil (tulemus: jäätmetest leostuvad välja saasteained ning lihtsalt maapinnale ei ole lubatud neid panna; kuid neid võib ladestada tavajäätmete prügilasse), teedeehituse ja ehitusmaterjalide tooraine (ehitusmaterjalide tootjad ei ole huvitatud nii väikeste jäätmekoguste pärast tegema muudatusi oma tootmisprotsessis). Üleandmine olmejäätmete prügilasse (tulemus: Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ei olnud nõus neid jäätmeid vastu võtma, nõus oli Väätsa Prügila. Keeldumise aluseks oleva tehnilise põhjusena nimetati setteis sisalduvad peenosised, mis ummistavat prügila nõrgveekogumistorustiku. Setteid oli nõus ajutiselt kasutamise otstarbel vastu võtma Väätsa Prügila). Lubjasette kasutusvõimalused: ehitusmaterjalide tooraine (ehitusmaterjalide tootjad ei ole huvitatud nii väikeste jäätmekoguste pärast tegema muudatusi oma tootmisprotsessis), põletamine Nordkalki ahjudes (ahjud ei ole tehnoloogiliselt sobivad sette põletamiseks), põletamine Kunda Nordic Tsement’is (tuleb teha modifikatsioon sisseande süsteemi, mille peaks Horizon kinni maksma, talvisel ajal jäätmeid vastu ei võetaks). Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ja Väätsa Prügila ei võta vastu. Puidukatla tuha kasutusvõimalused: põldude väetamine/lupjamine (firmad, kes sellega tegelevad Lõuna Eestis, ei ole huvitatud materjalist, kuna: o aluselist materjali on neil juba piisavalt. o puidutuhka leidub lähemal ja seega on transpordikulu võrreldes Lõuna Eesti tuha tarnijatega kõrgemad; o lisaks peavad tuha kasutajad ebaotstarbekaks ressursikulu jäätmeloa hankimiseks. o üleandjal või vastuvõtjal tuleks teha kulutusi tuhas ohtlike ainete sisalduse põhjalikuks analüüsiks, et hinnata selle kasutamist mullaviljakuse tõstjana), Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ei olnud nõus vastu võtma, Väätsa Prügila oli nõus. Reoveesette kasutusvõimalused: biogaasi tootmine (katsed näitasid, et settes biogaasi tootmine on ebaotstarbekas sest:, o sellest saab vähe gaasi; o gaas sisaldab väävliühendeid, mis põhjustab seadmete kiiret kulumist või
70/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
o tingib kallist investeeringut väävlieemaldustehnoloogiasse, mis aga arvestades gaasi kogust ja kütteväärtust ei ole majanduslikult otstarbekas), Räpina Paberivabriku toormaterjaliks (mujal maailmas kasutatakse, kuid nemad saavad kasutada vaid pappi), toormaterjal Väo katlamajale (nad ei ole nõus vastu võtma, põletavad ainult puidujäätmeid), vanade karjääride täitematerjal (karjääride omanike sõnul on neil endal piisavalt materjali). Kehra tehasesse on planeeritud pikemas perspektiivis rajada koostootmisjaam, kus on teoreetiliselt võimalik reoveesetet ja puidujäätmeid põletada. Eesti õigusruumist lähtuvalt ei ole võimalik kasutada töötlemata reoveesetet põllumajanduses ehk mullaviljakuse parandamiseks. Eestis kehtiv reoveesette kasutamise määrus on kehtestatud Euroopa Nõukogu direktiivist 12.juuni.1986 86/276/EMÜ lähtudes (keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses). Direktiivi eesmärk on inimeste, loomade, taimede ja keskkonna kaitsmine reoveesette kontrollimatust kasutamisest tuleneva kahjuliku toime eest. Keskkonnaministri 30.12.2002. aastal vastu võetud määruse nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ (RT I, 06.12.2013, 3) paragrahv 111 lõige 3 järgi võib töötlemata reoveesetet kasutada prügila katmisel prügila sulgemise projektis määratud tingimustel. OÜ Entec Eesti poolt Kehra uue tööstusjäätmete prügila eelprojekti kohaselt kasutatakse prügila katmiseks reoveesettest kompostimise teel toodetud kasvupinnast.
9.2 Meetod
Antud alternatiivi teostamiseks peab olema leitud lahendus tehases tekkivate mineraalsete jäätmete ladestamisele teistes prügilates. (vt. p. 9.1). Samuti ei ole Kehra paberivabrikus KMH koostamise ajal planeeritud koostootmisjaama rajamist. Tagajärgede ja keskkonnamõjude väljaselgitamiseks kasutati eksperthinnanguid, olemasolevaid materjale ning arendaja ja projekteerija andmeid.
9.3 Prügila ja kompostimisala mitterajamisega kaasnevad tagajärjed
Alljärgnevatel skeemidel on kujutatud prügila ja kompostimisala mitterajamise sisend- väljund analüüsi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem juba mõjuvaldkondade kaupa. Joonis 28 kirjeldab olulisi sisendeid ja väljundeid seoses prügila ja kompostimisala mitterajamisega seotud jäätmete transpordiga teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse, juhul kui vastavad kokkulepped on tehasel sõlmitud.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 71/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Heitmed välisõhku Müra
Kütus Transport (jäätmete vedu Koormus teistesse teekattele
Masinad ja jäätmekäitluskohtadesse ja tühisõidud vabrikusse) töövahendid Avariioht
Koorem
Autojuht
Joonis 28 Sisend-väljund diagramm jäätmete transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Joonis 29 kirjeldab reoveesette põletamise peamisi sisendeid ja väljundeid tehase planeeritavas koostootmisjaamas. Skeemi koostamisel on arvestatud, et tehase võimalikult rajatavas koostootmisjaamas võib reoveesetet ja puidujäätmeid põletada ja vastavad load ja kooskõlastused on olemas.
Heitmed välisõhku Kütus
Energia Reoveesette põletamine tehase koostootmisjaamas
Sisseseade Tuhk
Masinad
Avariide ja Töötajad tööõnnetuste oht
Joonis 29. Sisend-väljund diagramm reoveesette põletamisega tehase planeeritavas koostootmisjaamas kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.
72/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Uue prügila ja kompostimisala mitterajamisega kaasnevad peamised tagajärjed on:
jäätmete vedu teistesse jäätmekäitluskeskustesse, veokite heitmed välisõhku, müra ja liikluskoorumuse kasv uutel trassidel, heitmed välisõhku reoveesette võimalikust põletamisest,
tuhajäätmed reoveesette võimalikust põletamisest, avariide ja tööõnnetuste oht.
9.3.1 Mürateke Sõltumata tööstusjäätmete sihtpunktist hakkab jäätmete transport läbima Kehra linna Kehra teed (tee nr. 11129). Enamus transpordist toimub eeldatavasti raskeveokitega. Transpordist tuleneva müra suurus on vastav raskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradega. Mürast tulenevaid mõjusid on kirjeldatud ja hinnatud peatükis 9.4.7.
9.3.2 Heitmed välisõhku Heitmed jäätmete transpordist Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku erinevaid saasteaineid (CO, CO2, NOx, LOÜ, PM10, PM2,5, PM1). Jäätmete veol võib levida tolmu, millest eriti peenikesed osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Heitmed reoveesette põletamisest Koostootmisjaamas, reoveesette ja puidujäätmete põletamisel eraldub välisõhku samuti erinevaid saasteaineid (CO, CO2, SO2, NOx, LOÜ, PM) sõltuvalt elektrifiltri efektiivsusest. Peenosakesed võivad korstnast väljudes kanduda õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti.
9.3.3 Jäätmeteke Prügila ja kompostimisala mitterajamisega tehases jäätmete teke ei vähene. Reoveesette ja puidujäätmete põletamisega tehase rajatavas koostootmisjaamas hakkab tekkima tuhk koodinumbriga 10 01 01. Tekkiv tuhk ladestatakse teistes prügilates või kasutatakse võimalusel muul viisil (võimalusi ei ole uuritud).
9.3.4 Valguse, kiirguse ja vibratsiooni teke Jäätmete vedamisel teistesse prügilatesse või kasutuspaikadesse ei ole ette näha valguse või kiirguse eraldumist. Mõningane vibratsiooniteke Kehra linnas võib ilmneda jäätmete transpordist raskeveokitega.
9.3.5 Avariiohud Kuna reoveesetet ja puidujäätmeid kavandatakse põletada koostootmisjaamas, siis mõjude hindamisel on viidatud ka võimalikele avariiohtudele ning tööõnnetuste võimalusele. Tööõnnetused võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete, mehhanismidega ja rõhu all olevate mahutitega. Avariioht, põlemine ja/või plahvatus on olemas nt kütuste ja kemikaalide käitlemisel.
9.3.6 Transpordikoormuse tõus Jäätmete veoga teistesse prügilatesse transpordikoormus ei tõuse, kuna transporditavate jäätmete hulga kasvu ei ole tehase poolt ette näha. Pigem võib väheneda
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 73/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015 transpordikoormus tänu reoveesette ja puidujäätmete põletamisele tehase koostootmisjaamas. Küll aga kasvavad transpordi vahemaad.
9.4 Prügila ja kompostimisala mitterajamise tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang
Prügila ja kompostimisala mitterajamisega kaasnevate tagajärgede mõju keskkonnale on alljärgnevalt hinnatud valdkondade kaupa ning seejärel eraldi vastuvõtvale keskkonnale.
9.4.1 Mõju taimestikule ja loomastikule Jäätmete veol teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse ei ole otsest mõju taimestikule või loomastikule. Järeldus: mõju taimestikule ja loomastikule on neutraalne.
9.4.2 Mõju maastikule Jäätmete veol teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse ei ole mõju maastikule. Järeldus: mõju maastikule on neutraalne.
9.4.3 Mõju pinnasele Jäätmete veol teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse ei ole mõju pinnasele. Samuti ei ole reoveesette ja puidujäätmete põletamisel tehase võimalikult rajatavas koostootmisjaamas viimasele otsest mõju. Saasteined võivad tekkida jäätmete põletusest ja kanduda ümbruskonna pinnasele. Viimane sõltub planeeritavas koostootmisjaamas kastutatavatest filtritest. Järeldus: mõju pinnasele on neutraalne.
9.4.4 Mõju pinnaveele Jäätmete veol teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse ei ole mõju pinnaveele. Saasteined võivad tekkida jäätmete põletusest tehase võimalikult rajatavas koostootmisjaamas ja kanduda sademetega ümbruskonna pinnaveele. Reoveesette filtreerimise käigus tekkiv heitvesi suunatakse tagasi reoveepuhastisse. Järelikult puudub ka märkimisväärne tagajärg ja mõju sellest tegevusest. Järeldus: mõju pinnaveele on neutraalne.
9.4.5 Mõju põhjaveele Tehase territoorium on varustatud sadeveekanalisatsiooniga, mille veed juhitakse otse Jägala jõkke. Mõju põhjaveele võib avalduda ainult hädaolukorras, kui on eksitud kütuste ja/või kemikaalide käitlemisel. Nõuete täitmisel on oht viidud miinimumini. Järeldus: mõju põhjaveele on neutraalne.
9.4.6 Mõju välisõhu seisundile Jäätmete veoga teistesse prügilatesse ja jäätmekäitluskohtadesse kasvab mõningal määral heitgaaside hulk veokitest. Välisõhu seisundile on mõju siiski minimaalne. Reoveesette ja puidujäätmete põletamisest tehase võimalikult rajatavas koostootmisjaamast võivad eralduvad välisõhku heitmed, mis levivad väljapoole tehase territooriumi ja võivad mõjutada välisõhu kvaliteeti. Viimane sõltub planeeritavas koostootmisjaamas
74/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 kastutatavatest püüdeseadmetest. KMH aruande koostamise ajal ei ole teada reoveesette põletamise koostootmisjaama asukoht ega saasteainete heite parameetrid, seetõttu ei ole võimalik prognoosida saasteainete ja peenosakeste levikut koostootmisjaama ümbruses. Järeldus: mõju välisõhu seisundile on minimaalselt negatiivne ja see ei ole oluline ehk mõju on eeldatavasti neutraalne.
9.4.7 Mõju müratasemele Jäätmete veoga kaugematesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse ei kaasne piirkonna mürataseme märkimisväärset suurenemist, muutub ja pikeneb vaid veotrass. Juhul kui jäätmeid põletatakse tehase võimalikult rajatavas koostootmisjaamas, väheneb transpordikoormus reoveesette ja puidujäätmete veo arvelt. Transpordivahenditest tulenev müra sulandub maanteedel suuresti olemasolevasse. Järeldus: tegemist on eeldatavalt minimaalselt negatiivse mõjuga, mis ei ole oluline ehk mõju on neutraalne.
9.4.8 Mõju kliimale Jäätmete vedamisel teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse mõjutab kliimat määral, mis on määratud transpordivahendite tehniliste näitajatega. Näiteks sisepõlemismootorite kasutamisel CO2 heite näitajatega. Seoses veotrasside pikenemisega kasvavad ka CO2 heited sisepõlemismootoritest. Samas ei ole panus globaalsesse kliimasoojenemisse antud juhul märkimisväärne. Järeldus: mõju jäätmete veost teistesse prügilatesse kliimale on minimaalselt negatiivne ja see ei ole oluline ehk eeldatavalt neutraalne.
9.4.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile Jäätmete vedamisel teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse või reoveesette ja puidujäätmete põletamisel tehase võimalikult rajatavas koostootmisjaamas ei ole mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile, kuna jäätmete veotrassid jäävad ametlikele teedele ja võimalikult rajatav koostootmisjaam hakkab paiknema tehase territooriumil. Järeldus: mõju jäätmete veost teistesse prügilatesse kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile on neutraalne.
9.4.10 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele Jäätmete veol teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse ei ole mõju valgusele ega kiirgusele. Mõningane vibratsiooni taseme kasv võib tekkida raskeveokite liikluskoormusest jäätmete uuel veotrassil, sõltuvalt jäätmete sihtkohast. Sõltuvalt toorainest võib reoveesette ja puidujäätmete põletamisel tekkida mõningane kiirguse kasv. Otsene tervisemõju võib avalduda inimestele, kes viibivad reoveesette ja puidujäätmete põletuse juures. Kuna tegemist on töötervishoiu küsimusega, siis vastavad õigused ja vastutused on paika pandud arendaja töösisekorraeeskirjadega. Järeldus: mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele on minimaalselt negatiivne ja mitteoluline ehk neutraalne.
9.4.11 Kaudne mõju keskkonnaseisundile Kaudset mõju võib mõista mitmeti – kui kaudset mõju, mis avaldub kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas, või kui kaudset mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 75/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Reoveesette ja puidujäätmete põletamise kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas võib avalduda välisõhku eralduvate heitmete kandumisega sademetest maapinnale. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele. Kaudset negatiivset mõju omab liikluskoormuse kasv seni jäätmete veost kasutamata teel. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Jäätmete ladestamine teistesse prügilatesse toob kaasa keskkonnamõjusid, näiteks nõrgveekogumissüsteemide ummistumise ja sellega seotud tagajärjed. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Kehra paberivabriku kontrolli all, kuid Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i saab neile lepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada. Järeldused: kaudne mõju keskkonnaseisundile on kergelt negatiivne. Sealjuures on jäätmete ladestamisel nõrgveekogumissüsteemi ummistamisega tugev negatiivne mõju, mis välistab jäätmete ladestamise nendes prügilates.
9.4.12 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile Eksperdile teadaolevalt ei toimu piirkonnas tegevusi, mis oma iseloomult võiksid põhjustada koosmõju prügila mitterajamisel, so. jäätmete vedu teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse või reoveesette ja puidujäätmete põletamine tehase planeeritavas koostootmisjaamas. Täheldatav on siiski teatav koosmõju olemasoleva transpordiga uutel jäätmeveotrassidel. Järeldus: koosmõju on kergelt negatiivse, aga mitteolulise mõjuga ehk neutraalne.
9.5 Prügila ja kompostimisala mitterajamise eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale
9.5.1 Mõju elusloodusele Mõju taimestikule, loomastikule, kooslustele jne ei ole jäätmete veost teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse märkimisväärne. Jäätmete vedu sulandub üldisesse transpordivoogu. Järeldus: mõju elusloodusele on neutraalne.
9.5.2 Mõju inimese tervisele Käesolevas hindamises lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Peamine risk inimeste tervisele tuleneb reoveesette ja puidujäätmete põletamisest tehase planeeritavas koostootmisjaama heitmetest välisõhku. KMH aruande kirjutamise ajal ei ole teada rajatava koostootmisjaama lubatud heitkoguste väärtusi reoveesette põletamisel ja seetõttu on raske hinnata mõju inimeste tervisele. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutus- ja keskkonnanõudeid, ei eeldata negatiivset, olulist mõju inimese tervisele. Järeldus: mõju inimese tervisele on minimaalne ja mitteoluline ehk neutraalne.
9.5.3 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja varale.
76/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Jäätmete vedu kaugematesse prügilatesse või kasutuspaikadesse annab tööd transpordiga seotud firmadele ja sealtkaudu nende töötajatele. Kasvavad jäätmeveokulud võivad tõsta tehase toodangu omahinda, mis omakorda võib tähendada väiksemat konkurentsivõimet turul ja töökohtade koondamist. Järeldus: mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale on keeruline hinnata, sõltuvalt aspektidest võib esineda kergeid neutraalseid, kui positiivseid mõjusid.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 77/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
10 ALTERNATIIV 2 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJUD
Alljärgnevalt on antud ülevaade põhialternatiivist. Selleks on kavandatavast tegevusest ehk alternatiivist „Vana prügila peale rajatud prügila ja kompostimisala” tuleneda võivatest tagajärgedest ja mõjudest. Kavandatavaks tegevuseks on Harjumaal Anija vallas Ülejõe külas Tuhamäe kinnistul paikneva endise prügilakompleksi alumise ladestuala lääneserva kasutamine tööstusjäätmete prügilana, mis vastaks keskkonnanõuetele eesmärgiga Kehra paberivabrikus tekkivate tööstusjäätmete nõuetekohaseks ladestamiseks. Lisaks on kavandatavaks tegevuseks prügila alumisele, korrastatud ladestusalale reoveesette ja puidujäätmete kompostimisala rajamine eesmärgiga toota Kehra paberivabrikus tekkivast reoveesettest ja puidujäätmetest prügila suletavatele ladestuskaartidele kasvupinnast. Hinnatavat tegevust võib jagada kolme etappi: Uue tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamine; tööstusjäätmete ladestamine prügilasse ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimine ning nende jäätmete vedu prügila kompleksi Kehra paberivarikust ja veoautode tühisõidud tagasi; tegevuse lõpetamine.
Lõppeesmärgi saavutamiseks korrastatakse vana prügila ala, mis jääb peale korrastamistöid alumise ladestusala lääneküljel tööle tööstusjäätmete prügilana ning rajatakse puidujäätmete ja reoveesette käitlusala olemasoleva prügila kirdeservale. Arenduse käigus on kavandatud järgmised tegevused: Koostatakse korrastatava tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise projekt. Viiakse läbi uue tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise ja käitamise keskkonnamõju hindamine. Korrastatakse territoorium valmistades see ette ümberehituseks44. Rajatakse uus nõuetekohane tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala. Võetakse tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala kasutusele.
- Kinnistul paikneva jäätmemassiivi asend jääb samaks; - Jäätmete veotrass jääb samaks; - Rajatakse uus kuivenduskraav põhjapoolse piirdekraavi ja ladestu vahele; - Rajatakse prügila piire ja valvesüsteem Rajatav uus prügila ja kasvupinnase tootmise ala saab olema tänapäevane, parima võimaliku tehnika nõuetele vastav tööstusjäätmete prügila ja kompostimisväljak. Parim võimalik tehnika tööstusjäätmete prügila rajamise ja käitlemise kohta on kirjeldatud nn. prügiladirektiivis (1999/31/EÜ). Reoveesette kompostimise kohta otsest viitedokumenti
44 Sademeveekraavid rekonstrueeritakse prügila korrastamistööde käigus. Prügila teenindusteed rajatakse samuti juba korrastustööde käigus ja uue prügila ehitustööde hulka ei kuulu.
78/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 ei ole ja töös kasutatakse parima võimaliku tehnikaga võrdlemisel järgmisi dokumente - Additional Information submitted during the information exchange on Waste Treatments Industries October 2005 ning AS ENPRIMA ESTIVO poolt Keskkonnaministeeriumile 2005. aastal tehtud tööd „Biolagunevate jäätmete käitlemine II-etapp“
Peamised kavandatava arendustegevusega kaasnevad tagajärjed on: - Prügila ja kompostimisala rajamistööde käigus tekkiv ajutise iseloomuga keskkonnamõju; - Jäätmete veost tulenev keskkonnamõju; - Jäätmete ladestamisest tulenev keskkonnamõju; - Kasvupinnase tootmisest tulenev keskkonnamõju; - Võimalike avariiolukordade keskkonnamõju. Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse allpool. Uue tööstusjäätmete prügila rajamise tagajärg on see, et korrastatud alumisel alal on keskkonnanõuete kohane objekt setete kõrvaldamiseks ning kompostimisväljakud kasvupinnase tootmiseks reoveesettest ja puidujäätmetest. Esimene kompostimisväljak valmib aastaks 2016, teine aastaks 2036. Kuna mõlemad kompostväljakud rajatakse ja nad funktsioneerivad alumisel alal, siis tagajärjed nende olemasolust ei lisa midagi juurde nendele tagajärgedele, mis on omased uuele prügilale.
10.1 Kaasnevad tagajärjed mõjutüüpide osas
Pinnasrajatiste ehitamise tagajärjed ei kattu täies ulatuses ehitatava objekti käita- mise/kasutamise tagajärgedega mõjutüüpide suhtes. Seda seetõttu, et ehitamine on lühiajaline ja intensiivne tegevus, mis vaatamata varem koostatud uuringutele ja projektidele võib pakkuda ootamatusi. Nii tööde intensiivne kulg kui ka mitte projekti- kohaste olukordade lahendamine peegeldub tagajärgedes mõjutüüpidele.
10.1.1 Heitmed välisõhku
Tagajärg välisõhu kvaliteedile tekib kahest asjaolust: 1. peenosiste poolest rikaste ainete (liiv, lubjasete) olemasolust ehitatavatel aladel; 2. võimsate diiselmootoritega (statsionaarsed või liikur) ehitusmasinate kasutamine.
Õhku paisatavateks saasteaineteks (üldjuhul on oluline esmatähtsate saasteainete heide) on eelkõige peenosakesed, mille hulk sõltub mineraalainete granulomeetrilisest koostisest ja ehitusmasinate tehnilisest seisukorrast ning võimsusest. Ebameeldiva lõhna tekkeks eeldusi pole, sest ehitamise käigus paigutatavad pinnased ja kasutatavad ained ei sisalda selliseid aineid, mis kas ise oleksid lõhnaaineid või põhjustaksid käitlemisel lõhnaainete teket, mis väljapool ehitustööde maa-ala tekitaksid lõhnaaistinguid üle elanike talumispiiri.
10.1.2 Müra45
45 Käsitletav kui keskkonnahäiring vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3-le.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 79/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Mahulisi ehitustöid, millede juures kasutatakse (liikur)mehhanisme, saadab alati müra. Tuhamäe kinnistul oleksid nendeks töödeks ehitusmaterjalide kohaletoomine, kuivenduskraavi kaevamine ja kompostimisväljaku põhja paigaldamine. Need ongi tööd mida tehakse võimsa liikurtehnikaga. Kuid müra ajalises esinemises pole ette teada nende kindlad välbad – müra võib olla ühtlaselt terve tööpäeva või siis lühiajaliselt – kohalesaabunud raskekaaluline veok ja/või sellelt puistematerjali kaadamisel.
10.1.3 Valgusreostus ja vibratsioon
Kunstliku valguse seadmed, kui valgusreostuse allikad, on teisaldavad prožektorid tööohutuse 46 tagamisel kompostmisväljaku ja piirdeaia rajamisel olukorras, kui pinna valgustihedus jääb alla 25 luksi. Loomulik valgustatus pindadel langeb alla seda väärtust talvel, ajavahemikus november – veebruar. Valgustatus on vajalik tööajal pilves ilmade korral enne päiksetõusu ja peale loojangut. Ainult neil tundidel osutub töömaa valgusreostusallikaks. Kui prügila ehitatakse suvel, puudub valgusreostus. Raskete ehitusmasinate liikumine kiirusega >25 km/h ja ebatasasel liikluspinnal tekitab vibratsiooni.
10.1.4 Transpordikoormuse muutus
Prügila ehitamisel veetakse kinnistule materjale ja masinaid. Äraveetavaid materjale ja voogusid ette pole näha. Kohaletoodavate ehitusmaterjalide kogus ei tõsta trans- pordikoormust piirkonnas (Tuhamäe kinnistu; riigi tugimaanteed nr 11132,11134) määral, et selle alandamiseks peaks ette võtma insener-tehnilisi teeehituslikke ja liiklus- korralduslikke leevendusmeetmeid. Olenevalt igapäevaselt objektil töötavate ehitajate arvust, võib eeldada sõiduautode voo kasvu tööpäeva alguses ja lõpus.
10.1.5 Pinnase teisaldamine ja maastiku muutmine
Maastiku lokaalse muutumise seisukohalt on prügila rajamisel üks tagajärg – uus kuivenduskraav prügila jalamil.
10.2 Ehitustegevusega kaasneva mõju hinnang
Uue prügila ehitustöövõtt tähendab kolme tööd õiges ajalises ja ehitustehnoloogilises järjestuses juba korrastatud prügilal. Mastaapseimaks tuleb pidada kuivenduskraavi kaevamist. Hinnanguliselt tuleb välja kaevata ja laajata ca 1500 m3 pinnast. Kompostalale laotatava aluskihi materjali (lubjakivikillustik) maht ulatub 4050 m3-ni. Piirdeaia ja prügila värava rajamine on võrreldes eelnimetatutega mahult väga väikesed ja keskkonda praktiliselt mitte mõjutavad. Hindamisel on silmas peetud neid ehitustöid, mis tagavad prügila toimimise aastani 2035. Kuigi mahuline ehitustöö toimub ka teise kompostimisväljaku rajamisel ja esimese kompostväljaku ettevalmistamiseks jäätmete ladestamiseks alles aastal 2035, tuleb nende mõju osas arvestada asjaoluga, et enam kui 20 a pärast on ehitustööde korraldamine võrreldes käesolevaga muutunud. Eeldada võib ehitusmaterjalide ja –tehnika kvaliteedi paranemist. Teiseks, ka 2035 a uue kompostväljaku ehitamine ei peaks põhimõtteliselt erinema 2015 a ehitustöödest.
46 Vabariigi Valitsuse määrus nr 377 08.12.1997 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, § 17(3).
80/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Ehitustegevuse keskkonnamõju hindamise eeldusteks on: ehitaja kasutab prügila rajamisel diiselmootoritega liikurtehnikat (koppekskavaatorid, buldooserid, vibraatorid, veokid jne); prügila kinnistul kestab töövõtt 3-4 kuud, loodetavasti kevad-suvekuudel mil pikemad tööpäevad loovad eelise mahukateks töödeks; prügilat ümbritsevad lehtpuud, põõsad on lehtes –piirab teatud määral tolmu ja müra levi. kui suvi on kuiv, on veehulk kraavides-tiikides ja pinnasevee tase madalaim. See võimaldab kuivenduskraavi kiiret rajamist.
Järgmistes peatükkides on esitatud prügila rajamise eeldatav mõju keskkonnakomponentidele. Juhul kui mõju ei ole hinnatud (nt. mõju kultuuripärandile), on prügila rajamise mõju konkreetsele keskkonnakomponendile peetud ebaoluliseks ehk neutraalseks.
10.2.1 Mõju välisõhu seisundile
Korrastamise keskkonnamõju hindamisel on ekspert tuvastanud, et töömasinatest välisõhku eralduvate heitgaaside ja tahkete osakeste kogus ei oma olulist negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele, kuna kasutatavate masinate arv on väike ja need ei tööta alaliselt (reaalne tööaeg eeldatavalt kokku maksimaalselt pool aastat). Õhku paisatavate saasteainete hulk sõltub ka masinate tehnilisest seisukorrast ja võimsusest („kütusekulust)“ (47). Antud juhul on hinnatud välisõhu kvaliteedi halvenemist tööst prügila alumisel alal, millelt, kui avatud alalt, on võimalik kompostväljaku ehitamisel tahkete osakeste levik. Allikmaterjali 48 kohaselt tekib nn kommertsotstarbeliste objektide rajamisel pinnase paigutamisest tolmu kuni 190 kg/aaker/kuus ehk 46,9 g/m2 kuus. Arvestades, et töömaa suurus on vastavalt tööprojektile 1,35 ha, on sellelt alalt heide seega ~0,244 g/s. Keskkonnamõju hindamise käigus viidi läbi ehitustegevuselt lähtuvate saasteainete heite ja hajumisarvutused, mille käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus tahkete osakeste arvutuslikud kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Hajumisarvutustel arvestati, et prügila kompostväljaku ala asub ümbritsevast alast ca 7 meetrit kõrgemal. Summaarsete tahkete osakeste hajumise ja saastatuse taseme visualiseerimiseks lähiümbruskonnas koostati saasteainete hajumiskaart (Joonis 30). Hajumisdiagrammi aluskaardina kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldakse keskkonnaministri määruses49 välja toodud inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtusega, mis on summaarsete tahkete osakeste puhul 500 µg/m3. Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et ka halvimate hajumistingimuste korral arvutuslikult leitud maksimaalsed tekkivad summaarsete tahkete osakeste kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud piirväärtuse Kehra
47 Harjumaa Anija vald Ülejõe küla Kehra prügila kompleksi (tavajäätmete ja tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala) sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Kobras töö nr nr 2011-234/1. Osa 7.4.2 Mõju õhukvaliteedile. 48 Fugitive Dust Emission Source Categories. Allikaviide: https://www.google.ee/search?q=fugitive%20dust%20contruction&ie=UTF-8&hl=et. Antud juhul on pinnasega võrdsustatud lubjakivikillustik tükimõõduga 32-64 mm. 49 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli 2011. a määrus nr 43.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 81/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015 prügila territooriumil, selle piiril kui ka lähimate elumajade juures ja õuealadel, sh ka Niidipõllu kinnistul. Seega välisõhu saastetaset eeldatavalt ei ületata ja mõju on nõrgalt negatiivne.
Joonis 30. Summaarsete tahkete osakeste (PM-sum) hajumine ehitustegevuse käigus.
10.2.2 Keskkonnamüra
Prügila alumisele alale kompostväljaku rajamisel ja kuivenduskraavi ehitamisel võivad ehitusmasinad tekitada müra, mis levib valla üldplaneeringuga elamualadele, kui müra- tundlikeks objektidena määratud kinnistutele. On võimalik, et enim esineb müra Niidipõllu kinnistul, kui kraavi kaevamisele lähimale jäävale kinnistule. Analoogsetest olukordadest on teada50, et võimsate masinate madalsageduslik (100-200Hz) mootorimüra ulatub kuni
50 Polli Jäätmekäitluskeskuse (Karksi vald) keskkonnamõju hindamine. Lõpp aruanne. OÜ Hendrikson & Ko. Tartu 2010.
82/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
200 m kaugusel tasemele 66,3 dB. See on 6,3 dB üle lubatava piirtaseme väljendatud korrigeeritud ekvivalenttasemega LpA,eq, II kategooria alale päevasel ajal51. Seega, kinnistu idaküljel kuivenduskraavi kaevamisel ja kaevise laajamisel tuleb arvestada võimaliku ülenormatiivse müraga Niidipõllu kinnistu õuealal. See müra võib esineda ainult tööajal mehhanismide töötades ja müra leviku seisukohalt soodsates oludes - tuul on müraallika suunalt, ja samal ajal on suur õhuniiskus. Müra annab vähendada tööde planeerimisega. Prügila rajamise eeldatav mõju keskkonnamürale on nõrgalt negatiivne. Lähtudes vastuvõtjatest tuleb see müra lugeda oluliseks ja edasise planeerimise ning kavandamise käigus tuleb pöörata müra vähendamise meetmete kavandamisele ning nende rakendamisele ehituse ajal.
10.2.3 Mõju pinnase- ja põhjaveele Kui kuivenduskraav kaevatakse suvel e olukorras kus piirdekraavi ja jäätmekehandite jalami vahelisel alal on veelombid kuivanud, siis see töö ei mõjuta pinnasevee ja reos- tustundlikku (ülemise)põhjaveekihi kvaliteeti. Juhul kui piirdekraavi ja jäätmekehandite jalami vahelisel alal on pinnasetööde ajal veelombid, peab ehitaja enne kraavi kaevamist lombid likvideerima, vältimaks mõju veekeskkonnale kujunenud tasakaalu rikkumist. Prügila rajamise eeldatav mõju pinnase- ja põhjaveele on neutraalne, kui tegevused toimuvad soodsal aastaajal. Seetõttu tuleb tagada, et need tegevused toimuksid kuival aastaajal.
10.3 Prügila ja kompostimisala rajamise eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale
10.3.1 Mõju elusloodusele Mõju taimestikule, loomastikule, kooslustele jne ei ole ehitustegevusest märkimisväärne ja oluline arvestades, et tegemist ei ole väärtuslike kooslustega ning tegevus toimub jäätmehoidla maa-alal. Väljaspool seda tegevusi ei plaanita. Järeldus: mõju elusloodusele on eeldatavalt neutraalne.
10.3.2 Mõju inimese tervisele Käesolevas hindamises lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Tuhamäe kinnistult väljuda võivad tolm ja müra eeldatavalt ei põhjusta nendele ainetele ja häiringutele kehtestatud normtasemeid. Seega ei tohiks need avaldada negatiivset mõju ümbruskonna inimeste tervisele. Küll on võimalik ajutine tahkete osakeste (PM10 ja PM2,5) lendumine ladustatud setete kuhjadest kuiva ja tuulise ilma korral. Samuti kaasneb tahkete osakeste ja heitgaaside heide liikurmehhanismidest ning veokitest nende töö ajal. Mürahäiringuna toodi keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise käigus välja impulssmüra mõju häiringuna. Müra tekitajaks on kallurite tühjendamise lõpus, viimaste jäätmete koorma osiste kättesaamiseks veoki kastide järsud liigutamised, mille tulemuseks on kõrgesageduslikud kolksud ja mürtsud. Selline nn impulssmüra ei ole keskkonnanõuetega reguleeritud, kuid põhjustab naabruskonna elanikele ebameeldivaid müraaistinguid. Nende
51 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 83/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015 vältimiseks tuleb soovitada müra tekitamise põhjuste likvideerimist—kasutada jäätmete mahalaadimisel koormate eemaldamiseks muid viise või tehnoloogiaid. Ümbruskonna inimeste tervise kahjustumiseks on olemas madal risk, kui transpordivahendite kütuseid ei käidelda nõuetekohaselt ning sellega seotud oht väljub prügila territooriumi piirest. Kuna ehitustööde puhul on tegemist ühe tööõnnetuste rikkama sektoriga, siis tegevuste iseloomust lähtudes varitsevad tööde teostajaid erinevad ohud. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutus- ja keskkonnanõudeid, ei eeldata negatiivset mõju inimese tervisele. Järeldus: mõju inimese tervisele on kergelt negatiivne. Riski on võimalik vähendada ennetavate ja vältivate meetmetega.
10.3.3 Mõju sotsiaalsele keskkonnale Prügila ja kompostimisala rajamistegevusel läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel võib tekkida kohati tavapärasest intensiivsem transpordikoormus prügila juurdepääsuteel ja avalikel teedel. Suurenenud vedude tihedus toob kaasa ka teatava õnnetuseriski ümbruskonnas liikuvatele inimestele, eriti lastele ning loomadele. Teatavat mõju inimese heaolule võivad avaldada müra ning prügila ja kompostimisala rajamistegevuse käigus eralduda võiv tolm. Tegemist on siiski ajutiste häiringutega, millel ei tohiks olla pikaajalist mõju. Prügila – ja kompostimisala rajamise olulisemad positiivsed tagajärjed on kinnistu korrastamine ja töökohtade loomine. Lisaks on positiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale ka korrastatud prügilal. Korrastatud prügila rajamisega paraneb visuaalne vaade maaüksusele. Prügila ja kompostimisala rajamistegevusest tulenevad vastutused ja kohustused ohtude ennetamise ja vältimise kohta ehitusega seotud töötajatele on sätestatud ehitusfirma ning tööandja vaheliste lepingutega. Järeldus: mõju sotsiaalsele keskkonnale võib hinnata keskeltläbi neutraalseks.
10.3.4 Mõju majanduskeskkonnale Prügila ja kompostimisala rajamine annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele. Järeldus: mõju majanduskeskkonnale on positiivne.
10.4 Kavandatava prügila ja kompostimisala käitamisega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõjud
Alljärgnevalt on kirjeldatud kavandatava tegevuse, so. tööstusjäätmete ladestamise ning reoveesettest ja puidujäätmetest kasvupinnase tootmise sisend-väljund analüüsi keskkonna seisukohalt vaadatuna. Erilist tähelepanu on pööratud ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem juba mõjuvaldkondade kaupa. Uue prügila ja kompostimisala käitamisega kaasnevad peamised tagajärjed on:
käitamisega kaasnev müra ja vibratsioon, tolm ja teised heitmed välisõhku, sademe, valg- ja nõrgvesi,
84/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
närilised, linnud ja putukad kompostimisalal,
võimalik transpordikoormuse tõus prügilasse viivatel teedel ning teatav maastikupildi väljanägemise muutmine.
10.4.1 Prügila ja kompostimisala käitamine
Jäätmete tekkekoha ja kõrvaldamiskoha seotus mõjuaspektide kaudu on alljärgnevatel joonistel (Joonis 31 ja Joonis 32).
Kehra paberivabrik
Tühisõit Jäätmete vedu •Müra • Müra
Tööstusjäätmete prügila •Müra •Sademe/valg ja nõrgvesi •Peenosakesed
Joonis 31. Prügila käitamise mõjuaspektid ja nende seotus tegevustega
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 85/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Kehra paberivabrik
Tühisõit Reoveesette ja puidujäätmete vedu •Müra •Müra •Hais
Kompostimisala •Müra •Hais •Sademe/valg- ja nõrgvesi •Peenosakesed •Tolm
Joonis 32. Reoveesette kompostimisala käitamise mõjuaspektid ja nende seotus tegevustega
10.4.2 Tööstusjäätmete vedu
Tööstusjäätmed transporditakse veoki(te)ga paberivabriku territooriumilt tööstusjäätmete prügilasse ja kompostimisalale. Eeldatavalt on puidutuhk transpordiks niisutatud ja veoki kast pealt tihedalt kaetud. Teekond tehasest prügila väravani ca 2.5 km. Tee äärde jääb 8 kokku elamut, neist Kehras 7; omakorda kolm (Paberi 2,4 ja 6) on korruselamud (Joonis 33). Veokid naasevad tehase territooriumile sama teed. Mis puutub kompostväljakul toodetud komposti-kasvupinnast, siis tema vedu toimub ainult prügila kinnistul.
86/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 33. Jäätmete veoteekond Kehrast tööstusjäätmete prügilasse. Tee vahetus läheduses paiknevad elamud tähistatud ringiga (alus Maa-ameti kaart, 2013).
Joonis 34 kirjeldab olulisi sisendeid ja väljundeid seoses prügila ja kompostimisala käitamisega seotud transpordikoormusega. Transpordikoormus kujuneb peamiselt jäätmeid vedavatest veokitest ning tühisõitudest jäätmete tekkekohta tagasi.
Heitmed Müra välisõhku
Kütus Koormus
Masinad ja teekattele töövahendid Transport (tööstusjäätmete vedu Avariioht Koorem prügilasse, tühisõidud tagasi vabrikusse) Koorem Autojuht
Joonis 34 Sisend-väljund diagramm transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.
10.4.3 Tegevused ladestusalal
Jäätmete ladestamine toimub ladestamiskaartide kaupa. Prügila maa-ala jagatakse 13-ks ladestuskaardiks (Joonis 35 ja Joonis 36). Ühele ladestukaardile plaanitakse ladestada 2-3 aasta jooksul tekkivad jäätmed.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 87/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 35 Prügila ladestuskaartide asendiplaan. Lokaalse setiti ja valgvee veeproovivõtmise asukohad (tõmmis Kehra prügila tööjoonisest AS-06 M1, Entec Eesti OÜ, 2015)
88/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 36 Prügila ladestusala ristlõiked A-A ja B-B (tõmmis Kehra prügila tööjoonisest RL-01, Entec Eesti OÜ, 2015) Uue prügila ladestusala on jagatud ladestuskaartideks järgmistel põhjustel: 1. Korraga on sademetele avatud 1-2 ladestuskaarti, mistõttu reostunud valg- ja nõrgvee teke on minimaalne; 2. Ladestuskaardi täitumisel on võimalik see koheselt katta vettpidava mineraalkihi, drenaažikihi ja reoveesettest toodetud kasvupinnasega. Kasvupinnase tootmine ja taaskasutamine toimuks paralleelselt prügila käitamisega; 3. Prügila ladestusala katmiskulud jagunevad kogu prügila kasutusajale. Prügila esimene ladestukaart rajatakse uue prügila madalamale alale piki ülemise ladestusala läänepoolset nõlva, põhja-lõuna suunaliselt. Järgmised ladestuskaardid rajatakse paralleelselt esimesega. Ladestukaartide suurused on valitud vastavalt tekkivatele jäätmekogustele. Korraga võib ladestamine toimuda kahel ladestuskaardil. Jäätmeid tuleb ladestuskaartidele laajata ca 0,5 m paksuste kihtidena, mis buldooseriga ühtlaselt tihendatakse. Eeldatavalt toimub jäätmete laajamine buldooseriga ühel päeval nädalas. Ladestamist on soovitav teostada kahes kuni 5 m paksuses kihis. Ladestu teine korrus on soovitav rajada pärast ladestuskaardi antud osa välisnõlva kindlustamist järgmise ladestuskaardi jäätmetega. Ladestu lõppkuju väljatöötamisel on arvestatud ladestusala geotehnilise püsivusarvutuse tulemusega suurenenud jäätmekoguse korral. Prügila kõik ladestuskaardid on plaanis rajada välisnõlvaga 1:3, mille korral ladestuskaartidele vaheseinte rajamine ei ole vajalik. Ladestuskaartide vahelisi nõlvu kattepinnasega ei kaeta. Kattepinnasega kaetakse vaid ladestusala pealispind ja inertsete ehitus-lammutusjäätmetega stabiliseeritud välisnõlvad. Projektis kirjeldatud lahenduse vähimaks stabiilsusteguriks (Rd/Ed) saadi geotehnilises uuringus F = 1.49 (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014). Vähim stabiilsustegur saadi
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015 planeeritava materjali ladustamise nõlval. Olemasoleva prügila nõlvade stabiilsus on reeglina suurem (F > 3). Tekkivaid tööstusjäätmeid, liivasetet ja rohelise leelise setet koos lubjasettega ning puidukatla tuhka võib koos ladestada. Tolmamise vältimiseks peab konteineris transporditud tuha mahalaadimise järgselt koheselt katma rohelise leelise sette ja lubjasette seguga. Peale ladestuskaardi täitumist kaetakse see ca 2.0 m paksuse kattepinnase kihiga (reoveesettest toodetud kasvupinnas) mille alla paigaldatakse drenaažimatt (Joonis 37). Ladestuskaartide vettpidav mineraalne kiht moodustatakse rohelise leelise sette ja lubjasette segust, mille filtratsioonimoodul tihendamisjärgselt on minimaalselt 1 x10-9 m/s. Ladestuskaartide drenaažimattide küljed ühendatakse üksteisega nii, et oleks tagatud vee äravool. Drenaažimati paanide küljed paigaldatakse üksteise vastu ning kaetakse 10 cm laiuse geotekstiilist (mittekootud) ülekattega. Ladestukaardi küljel peavad paanid olema 0,2-0,5 m võrra pikemad, et neid saaks järgmise ladestuskaardi paanidega ühendada. Paanide otsad paigaldatakse teineteise vastu ning kaetakse 20 cm laiuse geotekstiilist (mittekootud) ülekattega. Pinnase sattumise vältimiseks ühenduskohtade vahele tuleb geotekstiilist ülekatted omavahel kokku keevitada iga 0.5 m tagant ning paigaldada ülekatete koha peale pinnas. Alates 2036 aastast, kui ladestamiseks võetakse kasutusele prügila kõrgem ala, peab reoveesette kompostimine toimuma korrastatud alale rajatud 1.1 ha suurusel kompostväljakul. Uue prügila ladestusalalt kogutakse nõrg- ja sademeveed kraavidega eraldi korrastatavast alast, mis võimaldab vajadusel uue prügila sademevett eraldi käidelda. Kraavid rajatakse teenindustee kõrvale, et neid oleks võimalik puhastada ja hooldada. Perspektiivse uue prügila alalt juhitakse sademeveed truubiga De 500 mm rajatava teenindustee alt läbi korrastatava ala kraavi ja sealt ladestu lõunaküljel rekonstrueeritavasse piirdekraavi. Lõunapoolne piirdekraav suubub ladestu lääneküljel asuvasse settetiiki. Settetiigist juhitakse magistraalkraaviga vesi pumplasse ning pumbatakse puhastamiseks Horizon Tselluloosi ja Paberi AS reoveepuhastile.
90/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 37 Ladestusala kattekonstruktsiooni lõige (tõmmis Kehra prügila tööjoonisest RL-02, Entec Eesti OÜ, 2015)
Ladestuskaartide vahelisi nõlvu kattepinnasega ei kaeta. Kattepinnasega kaetakse vaid ladestusala pealispind ja inertsete ehitus-lammutusjäätmetega stabiliseeritud välisnõlvad.
10.4.4 Tegevused kompostimisalal
Kasvupinnase tootmise eesmärgiks on reoveesette stabiliseerimine ja hügieeniliseks muutmine selleks, et settest saadud aine järelkäitlemine ja kasutamine toimuks keskkonda ohustamata. Kompostimine on mikrobioloogiline protsess, kus sete ja tugiaine lagunevad aeroobses tingimuses. Lisaks kompostile tekib süsihappegaasi, vett ja soojusenergiat. Prügila maa-ala kõrgemale korrastatud alale rajatakse kompostväljak nr 1 (1.35 ha). Väljaku asend võimaldab väikese veokuluga paigutada komposti kui kasvupinnast väljaku naabruses juba kaetud ladestuskaartidele. 2036 aastal rajatakse korrastatud prügila alale ca 1,1 ha suurune väljak nr 2, seejuures väljak nr 1 transformeerub tööstusjäätmete ladestusalaks. Selleks hetkeks peab käitajal olemas olema lahend kuidas toimida kahe väljaku üheaegsel kasutamisel52.
52 Esimesel väljakul võivad olla veel järelkompostimise aunad, samas kui uuel väljakul rajatakse esimesi aunasid.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Kasvupinnase tootmise tehnoloogiaks on aunkompostimine. Settele lisatakse tugiaine milleks on purustatud puidujäätmed. Eeldatavalt kasutatakse segamisel rataslaaduri sõelkoppa. Jäätmete ja tugiaine keskmine vahekord on 1-1.5 m3 tugiainet reoveesette kuupmeetri kohta. Laaduriga moodustatakse 15 - 40 m pikkused kompostimisaunad, kõrgusega ca 2.5 - 3 m ja põhjalaiusega 4 - 6 m. Aunad on ristlõikelt trapetsikujulised sajuvee mahavalgumiseks. Kuna kompostimise kestvus oleneb kompostitavatest jäätmetest ja nende omavahelisest suhtest, siis pole üheselt võimalik välja tuua kasvupinnase tootmise võimalikku kestvust. Aruandes eeldatakse, et nii kompostimise kui ka toorkomposti järelvalmimise kestvus lei- takse kompostväljaku käitaja poolt empiiriliselt. Kuid ekspert on eeldanud, et prügila kattepinnasena kasutatakse küpset kasvupinnast. Milliste tehnoloogiliste võtetega ja milliseid näitajaid kasutades määratakse kasvupinnase küpsus on kompostväljaku (või prügila) käitaja ülesanne. Aruandes eeldatakse, et aeroobse kompostimise aktiivne etapp kestab vähemalt 6 nädalat, järelvalmimine 4-6 nädalat. Kompostimise algjärgus segatakse aun(ad) läbi 1-2 nädala järel. Protsessi edenedes reguleeritakse segamissagedust sõltuvalt komposti temperatuurist ja niiskussisaldusest. Kompostimisala nõrgvesi juhitakse koos prügila valgveega ladestu lõunaküljel rekonstrueeritavasse piirdekraavi, mis suubub ladestu lääneküljel asuvasse settetiiki prügila kinnistul ja kinnistult väljuva kraavi kaudu juhitakse käitise puhastisse. Käitaja tegevuste hulka kuulub ka kraavide hooldamine tagamaks nende nõuetekohane toimimine.
10.5 Käitamise tagajärjed
Tagajärjed kavandatavast prügilast mõjutüüpide osas tulenevad seal rakendatud jäätme- käitluse ja kasvupinnase tootmistehnoloogiast (vt 10.4.3 Tegevus ladestusalal ja 10.4.4 Tegevused kompostimisalal) ja tehnikast. Jäätmevedu (ca 2,5 km pikk teekond) tekke- kohast AS Horizon Tselluloosi- ja Paber territooriumilt käitluskohta „realiseerib“ oma tagajärjed enne prügilat, seetõttu pole nad prügila käitamise kohalt enam asjakohased. Prügila (sh kompostimisväljakud) on sihtotstarbelt jäätmekäitluse maa. Rida keskkonna kvaliteeti kirjeldavaid näitajaid (ohtlike ainete sisaldus pinnases, müra, maapinna vibratsioon, jm) on diferentseeritud vastavalt tegevuse tagajärje mõjus kas tootmis- või elamumaale. Kui tegevuse tagajärg osundab mõju ulatumisele või kandumisele prügila naabruses asuvatele elamumaadele, siis tekib põhjus teda vaadelda sellest küljest, kas ei ületata elamualadele seatud keskkonnakvaliteedi näitajaid. Juhul kui ületatakse, on tegevusel sellele alale oluline negatiivne mõju. Käitlustehnoloogiast ja jäätmete omadustest lähtuvalt on asjakohased tagajärjed õhureostuse (sh müra), pinnase vibratsiooni ja valgusreostuse osas. Tegevuste tagajärg pinnase- ja veekeskkonna (pinna, pinnase ja kaitsmata põhjavesi) reostamises pole pro- jektlahenduste ehituslikult korrektse realiseerumisega enam asjakohane, sest prügila rajatakse ja ta toimib veekeskkonna kaitsemeetmetega53. Teisisõnu, kui prügila on rajatud projektikohaselt ja käitamisel järgitakse tehnoloogilist reglementi, on minimiseeritud veekeskkonna kvaliteedi halvenemine. Mis puutub sellistesse jäätmekäitluse tagajärgedesse nagu soojusreostus, kiirgus, siis ei jäätmete omadused ega käitlusteh- noloogia anna põhjust nende käsitlemiseks.
53 Prügilavee kiire kogumine/juhtimine keskkonnast eraldatud settetiiki, sealt edasi puhastisse.
92/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
10.5.1 Keskkonnamüra Jäätmekäitlus prügilas on müra tekitav tegevus ainult tööpäeviti ning tavalisel tööajal 8.00-18.00. Põhiliseks (punkt)müraallikaks saab olema jäätmeid laajav ja tihendav buldoseer ja/või kompostimisel töötav kopplaadur. Tuleb arvestada, et ladestusalal töötamise tööohutus keelab seal asuvate masinate üheaegset liikumist: kui saabub jäätmetekallur (müraallikas), peatub buldooser kuni koorma kaadamise lõpuni; lahkub tühjenenud kallur, alustab buldooser laajamist. Lühiajaliselt on korraga töötavaid müra- allikaid ainult kaks: kopplaadur kompostväljakul ja lubjasetteid laajav buldooser54.
10.5.2 Heitmed välisõhku Prügilasse kavatsetakse ladestada roheleelise setet, lubjasetet, liivasetet ja puidukatla tuhka. Teisi jäätmeid prügilasse ei ladestata. Nimetatud tööstusjäätmed ei ole orgaanilised ja ei biolagune ning seetõttu ei teki prügilagaasi. Reoveesette ja puidujäätmete kompostimisel biokeemiliste ja füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusel aeroobsetes tingimustes eralduvad tavaolukorras vaid kasvuhoo- negaasid: veeaur ja süsihappegaas. Aeroobsetes tingimustes kompostimisel on vähetõenäoline ka lõhna teke aunadest. Ei saa välistada, et lokaalselt on aunas kohti, kus anaeroobsed tingmused. Sellisel juhul võib eralduda vähesel määral ka metaani ning ebameeldivat lõhna tekitavaid saasteaineid. Tugev lõnaainete teke ja levi aga viitab kompostimistehnoloogia rikkumisele. Tahkete osakeste heide välisõhku võib olla põhjustatud jäätmeveoki ja prügilas töötava jäätmeid laajava-paigutava ning jäätmekeha (ka kompostauna) formeeriva masina tegevusest. Jäätmeveok paiskab kuival kruusateel ühe kilomeetri kohta välisõhku ligikaudu 10 grammi PM10, kiirusel 15 km/h (OÜ Keskkonnakorraldus, 2009). Arvestades, et 5.5 jäätmeveokit läbib prügila väravast kaugema punktini ladestusalal ja tagasi ca 1 km teekonna ühes tööpäevas, tekitavad jäätmeveokid ladestusalal kuival perioodil tööpäevas 55 grammi PM10. Kuna kuiva perioodi aastas ei ole võimalik prognoosida, ei ole võimlik võimalik selle tegevuse käigus eralduvate tahkete osakeste heitkogust (t/a) arvutada. Hinnangu kohaselt jääb jäätmeveokite ratastelt välisõhku paiskuva PM10 kogus alla 10 kg/a. Tolmamist on võimalik vältida kastes teenindusteid kuival perioodil veega. Mineraalsete setete niiskuse sisaldus on ladestusalal laajamisel ca 30-40 % ja neist lenduvate tahkete osakeste kogus jääb hinnangu kohaselt samuti alla 1 kg/a. Lähtudes asjaolust, et prügilasse veetavad puidujäätmed ja käitises (eel)niisutatud puidutuhk on reeglina niisked ning reoveesette kuivainesisaldus jääb vahemikku 15-20% ning nende granulomeetrilisest koostisest55, ei teki kallurilt kaadamisel tahkete osakeste lendumist. Aunadest lenduvate tahkete osakeste kogus on hinnangu kohaselt alla 1 kg/a. Küll aga on peente tahkete osakeste lendumine ja tuulekanne (tolmamine) võimalik kui jäätmed jäävad põua ajal kaadamise järel aunades/kuhjades kuivama. Halvim on olukord kui läbi kuivaks puidutuha kuhi. Sel juhul tekiks, lähtuvalt analoogolukorrast pindalaliste 56 objektide ehitamisel , kuhja laajamisel tahkete osakeste (PMSUM) hetkeline heide suurusjärgus > 200 µg/s. Hajudes ja tuulekandega võib tuhatolmu pilv levida väljapoole prügilat. Pole välistatud, et allatuule, ca 300 m kaugusel võib tuha peente tahkete osakeste kontsentratsioon tõusta maapinnalähedases õhukihis lühiajaliselt suuruseni sada
54 Diiselmootorite müra on funktsioon mootori pöörete arvust. Buldooseri ”ooterežiimil” on mootor töötab tühikäigul; selle madal müratase ei määra mõju. 55 Peene fraktsiooni 0- 500µm osakaal on > 10%. 56 OÜ Entec Eesti. Eesti Energia AS IRU Elektrijaamas jäätmete põletamisel tekkivate tuhkade käitiseväline käitlemine. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Tallinn 2012.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015 ja enam mikrogrammi kuupmeetris. Kuna tegemist on erandolukorraga, ei ole võimalik selle tegevuse käigus eralduvate tahkete osakeste heitkogust (t/a) arvutada. Tolmamist on kerge vältida kastmisega või katmist teiste niiskete jäätmetega (rohelise leelise sette ja lubjasette segu või liivasettega). Veevõtuks on võimalik kasutada prügila kraave. Lisaks eelnevale eraldub välisõhku ka sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel kütuse põlemisest erinevaid saasteaineid (CO, NOx, CH, PM, CO2).
10.5.3 Jäätmeteke Prügila jäätmekäitluskohana ei kujune jäätmetekitajaks selles mõttes, et kõrvaldamiseks toodud jäätmetest tekiks ladestamisel mehaanilise töötlemise jäätmeid kooditähisega 19 12. Seda tagavad lubjasettes, rohelise leelise ja liivasettes võõriste (kivipurd, metall, puit) puudumine e neid jäätmeid saab kõrvaldada ilma läbi sõelumata (sõelumine kui jäätmete mehaanilise töötlemise viis). Põhimõtteliselt saab prügilas tekkida praakkomposti (kood 03 03 11). Eksperdid leiavad, et praakkompostina tuleb käsitleda jääki mis tekib asjaolust, et kompostitavad jäätmed ei läbi hügieniseerumisperioodi. Kui kasvupinnase tootmisel jääb osa tugiainest – puidujäätmetest 100%-liselt lagunemata ei saa seda lugeda praakkompostiks, vaid materjaliks mis on kasutatav kattepinnasena uue prügila jäätmekehandi(te) korrastamisel. Praagi vältimine nõuab prügila käitajalt kompostimistehnoloogia korrektset järgimist. Teiseks, kui praakkompost on tekkinud, tuleb see ära anda pädevale jäätmekäitlejale.
10.5.4 Valgusreostus ja vibratsioon Jäätmete ladestamine ja kasvupinnase tootmine perioodil november-veebruar vajab tööohutuse tagamiseks ala(de) nõuetekohast valgustatust. Objektil ei ole elektrit ja valgustamine toimub eeldatavasti töömehhanismide külge kinnitatud valgustite abil. Väljapool tööaega prügila kaadamisala eeldatavalt ei valgustata, seega ei saa prügilat käsitelda kui valgusreostuse allikat ega jäätmekäitlust kui valgusreostuse tekitajat Prügila käitamisel vibratsiooni võimalikul esinemisel ja levi hindamisel on lähtutud alljärgmisest: ladestusalade alune nn tehispinnas koosneb ainetest mida on setitatud veekeskkonnas. Tulenevalt setitamistingimustest on pinnas kihiline. Kihtide füüsikalised ja geotehni- lised omadused varieeruvad ning kihtidele keskmiste omaduste andmine pole võimalik. Teada on, et karbonaatse sette ja põlevikivi tuha kihid on aja jooksul tsementeerunud, kuid muda sisaldusega (vahe)kihid pole nii tugevad. Seega, prügila alus on kui vibratsioonilaineid edastavate ja summutavate kihtide kooslus; üldgeoloogilistel andmetel (pinnakattekaart) on aluspinnaks jääjärveline liiv. vibratsiooni tekitajaks on liikurmasinad ladestusalal ja kompostimisväljakul kui masina liikumiskiirus on >25 km/h. vibratsioonilained sumbuvad kui pinnases on rajatisi (vundamendid, kraavid, sulund- seinad jne). Vibratsiooni kui tahke keha mehaanilise võnkumise tajumises on teada, et: kandub hoonetesse läbi pinnase; õues olijad üldjuhul teda ei tunne - tunnetavad ruumis viibijad; liiklusvibratsioon on tajutavam sellistes piirkondades, kus pehmete pinnaste all (umbes 7-15 meetrit) on levinud tihedad pinnase kihid; vibratsioon üle lubatava sageduse ja intensiivsuse on elusolendeid häiriv ja tervisele negatiivne keskkonnamõjur.
94/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
10.5.5 Liigvee käitlemine Prügila korrastamisel realiseeriti projekteeritud insener-ehituslikud lahendused57 rajatise negatiivse mõju vältimiseks kinnistu ja selle lähiümbruse veekeskkonnale. Sama põhimõtet järgiti ka uue prügila projekteerimisel ning seda järgitakse ka ehitamisel. Kõik see tähendab, et prügila (ladestamis- ja kompostimisalad) käitamine toimub olukorras kus on olemas eeldused ja võimalused püsiva negatiivse mõju vältimiseks veekeskkonnale. Prügila tegevuse käigus kasutatakse vett vähesel määral kuival perioodil jäätmete kastmiseks. Vesi, mida on vaja prügila alalt ära juhtida tekib kahel viisil. Nendeks on valg/nõrgvee teke ja sademete vesi. Kontrollimise viisideks on prügila ala vee kogumine ja kontrollitud ärajuhtimine selleks otstarbeks ehitatud kraavide/truupidega. Kogutud vesi juhitakse enne keskkonda suunamist Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i puhastusseadmesse. Kehra prügila kogu kompleksi nõrgvee kogus moodustab reoveepuhastile pumbatava vee kogusest hinnanguliselt kuni 5% Ehk reoveepuhastis töödeldavast vooluhulgast moodustab Kehra prügila kompleksist pärit vesi kuni 10%. Prügilast kogutava ja reoveepuhastisse juhitava vee hulk on võrreldes reoveepuhasti vooluhulgaga marginaalne ja ei mõjuta reoveepuhasti tööd. Tööstusjäätmete prügila korrastamistööde käigus rajatakse suletavale alale lokaalne setiti, kuhu juhitakse nii korrastatava prügila kui ka uue prügila pinnalt kogutavad valgveed. Väljavool lokaalsest setitist toimub lõunapoolsesse piirdekraavi. Uue prügila alalt kogutava vee seire teostamiseks saab veeproovi võtta enne teenindustee alust truupi (vt Joonis 35). Prügila nõrgvee kogumiseks on otstarbekam lahendus kiletamata looduslik kraav. Uue prügila tööprojektis on plaanitud rajada paralleelselt olemasoleva põhjapoolse kiletatud piirdekraaviga uus kuivenduskraav. Kuivenduskraaviga kogutaks tööstusjäätmete prügila nõrgvett ja nõlvade sademevett. Kuivendukraavist juhitakse kogunev vesi truubiga olemasolevasse kiletatud settebasseini. Settebasseinist nõrg- ja valgvee reoveepuhatile juhtimiseks rajatud kiletatud kraav kuni reoveepumplani täidab oma otstarvet ja asendamist ei vaja.
10.5.6 Transpordikoormuse tõusust Tulenevalt jäätmete maksimaalsest tekke- ja veokogustest ca 46 t/ööp., on 12 tonnise kandevõimega kalluri kasutamisel jäätmeveol maksimaalne veosagedus 5.5 korda tööpäe- vas. Lühike veokaugus ja prügilatee seisund ei takista ühtlase veosageduse hoidmist. Kujunevast veosagedusest ja veoki viibeajast Kehra linna kahel tänaval (Anija ja Raja) ei saa rääkida olulisest transpordikoormuse tõusust selles mõttes, et jäätmevedu tõstab liikluskoormust sedavõrd, et arendaja peaks hakkama otsima teistsuguseid lahendusi.
10.5.7 Maastiku muutumine Prügila on ja jääb tehisobjektiks Kehra jõe idakalda maastikul senikaua, kuni ta seal on. Ajas kasvab jäätmete kõrvaldamisest alumine ladestusala kõrguseni ca 72.5 m abs. Osaliselt muutub ka kuju. Setete kõrvaldamisega kasvab alumine ala pooles ulatuses ülemise alaga samale tasapinnale, lisaks on kõrgenenud ala jäätmete ladestamise lõppedes laienenud ca 5.5 ha võrra alumisel ladestuala peal. Prügila kasutamise ja järelhoolduse ajal saab lähiümbruse loodusmaastik muutuda seda- võrd kuidas naabruses asuvad maaomanikud seda ise Eesti õigusruumi raames saavad ja tahavad muuta.
57 Alumise ala pinna tihendamine ja vertikaalplaneerimine uute kraavide suunas, truubid, uus kuivenduskaraav jne.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 95/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
10.6 Prügila ja kompostimisala käitamise keskkonnamõju
10.6.1 Mõju taimestikule ja loomastikule Kuna antud territooriumi on pikemat aega kasutatud jäätmete ladestamise eesmärgil, siis eeldame, et tegemist on tugevasti mõjutatud alaga, kus taimekooslus ning loomastik on liigirikkuse poolest väheväärtuslik. Kompostimisalal ei kavatseta kompostida toidujäätmeid vaid reoveesetet ja puidujäätmeid, seetõttu ei ole näriliste ja lindude probleem eeldatavalt aktuaalne. Järeldus: mõju taimestikule ja loomastikule on pigem neutraalne.
10.6.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele Prügila ja kompostimisala käitamisega püsib pinnase saastumise oht jäätmetest sademe/valg- ja nõrgveega väljakanduvate saasteainetega. Vastavalt keskkonnaministeeriumi määrusele nr. 38 § 11 (alternatiiv 2.1) peavad prügila alus ja küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse (tavajäätmete prügilal filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s, paksus ≥ 1m). Loodusliku barjääri tugevdamiseks võib rajada tehisbarjääri paksusega vähemalt 0.5 m. Vastavalt määrusele tuleb prügila omaduste ja ilmastikutingimuste osas võtta asjakohaseid meetmeid, et: — kontrollida jäätmemassi imenduvat sademevett, — takistada pinnavee ja/või põhjavee voolu prügilasse ladestatud jäätmetesse, — koguda saastunud valgvett ja nõrgvett, — töödelda prügilast kogutud saastunud valg- ja nõrgvett nende prügilast ärajuhtimisele esitatavate asjakohaste standardite kohaselt. Pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse tuleb saavutada prügila käitamise ajal geoloogilise barjääri ja tehisbarjääri kombineeritud kasutamisega. Tavajäätmete põhjavooderdusena on nõutav vettpidava kihi peal kasutada vettpidavast tehismaterjalist kihti ja dreenikihti ≥0.5 m. Prügila sulgemisprojekti (alternatiiv 2.2) käigus kaetakse vana tööstusjäätmete prügila korrastamistööde käigus lubjasette 500 mm kihiga, mis moodustab ka uue prügila vettpidava põhja. Prügila läänepoolne nõlv kaetakse ladestatava rohelise leelise sette ja lubjasette segu ca 1 m paksuse tihendatud kihiga, mis moodustab nõlvale kunstliku geoloogilise barjääri. Segu filtratsioonimoodul on 0.15 MPa juures 0.4 kuni 1.03 x10-9 m/s. Seega vastab prügila sulgemisprojekti käigus rajatav vettpidav kiht keskkonnaministeeriumi seatud prügila alusele seatud nõuetele. Samuti rajatakse tihendatud lubjasette kihi peale kompostimisala. Projekti järgi erineb uue prügila põhja rajamine ülamainitud määruses esitatud tehismaterjalist kihi ja dreenikihi poolest. Nimelt puuduvad uue prügila rajamise projektis viimatinimetatud kihid. Seetõttu on KMH ülesandeks hinnata sellise lahenduse mõju keskkonnale. Prügilasse kavatsetakse ladestada rohelise leelise ja lubjasette segu, liivasetet ning puidukatla tuhka. Liivasette ja tuha veeläbilaskvus on suurem kui rohelise leelise ja lubjasette segul. Siiski koosneb enamus jäätmelademest (ca 88%) rohelise leelise ja lubjasette segust (Tabel 13), mille veeläbilaskvus on suhteliselt väike (0.4 kuni 2.8 x10-9 m/s), veemahutavus suhteliselt kõrge ja osakeste suurus väike. Rohelise leelisega segatud liiva ja lubjasette jälgelementide sisaldus on väike ja seetõttu ei ole saasteainete
96/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 väljaleostumine probleem 58 . Liivasetet ja puidukatla tuhka ei kasutata jäätmelademe katmisel, seetõttu nende veepidavus ei ole kriitilise tähtsusega. Puidutuhk kaetakse mahalaadimise järgselt tolmamise vältimiseks rohelise leelise sette ja lubjasette seguga. Antud meede minimiseerib ka puidutuha mõju nõrgvee koostisele. Arvestades, et ca 88 % ladestatavatest jäätmetest on rohelise leelise ja lubjasette segu ning viimase iseloomu, on nõrgvee teke jäätmelademest minimaalne ja suurem osa jäätmetega kokkupuutuvast veest valgub jäätmete pinnalt jäätmeladet läbimata. Seetõttu on tehismaterjalist kihi (geomembraani) paigaldamine jäätmelademe alla ebaefektiivne, kuna materjal ise on vettpidav. Ladestusalal dreenikihi ärajätmine tuleneb jäätmekäitluse korraldusest prügilas ja jäätmete omadustest - sellest, et nõrgvett praktiliselt jäätmekihi alla e sinna kus peaks olema dreenikiht, ei jõua. Kui pole nõrgvett, siis pole ka vedelikku mida dreenida (vt. p 10.6.2.3) KMH eksperthinnanguna ei avalda geomembraani ja dreenikihi rajamine (alternatiiv 2.1) või mitterajamine (alternatiiv 2.2) uue prügila aluskihina mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele. Projektis on nõrgvee tekke kontrollimiseks kavas prügila täita ladestuskaartide kaupa ehk kui üks ladestuskaart on täidetud, siis see kaetakse vettpidava kihiga, andes kaardile sobivad nõlvuse. Sellisel juhul on vihma- ja lumesulavee viibeaeg kaetud ladestuskaardil minimaalne, mis minimeerib läbi jäätmete imbuda võiva ja osaliselt põhjavette jõudva nõrgvee osakaalu. Sademeveest moodustub täidetud ja kaetud ladestuskaardilt edaspidi valgvett ca 90-95 % (Kobras AS 2012). Teine teema on projekteeritava kompostimisväljaku mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele. Siin on tegemist kõrge orgaanilise aine sisaldusega reoveesette ja puidujäätmetega mille leovesi võib olla kõrge BHT-ga. Tööprojekti järgi kavatsetakse kasvupinnase tootmisalalt sademe-, valg- ja nõrgvesi koguda kraavidega ja juhtida ladestu lõunaküljel korrastatud piirdekraavi kaudu olemasolevasse settetiiki ladestu lääneküljel ning sealt edasi HDPE kilega kaetud äravoolukraavi kaudu pumplasse, kust vesi pumbatakse mööda survetoru puhastamiseks Horizon Tselluloosi ja Paberi AS reoveepuhastile (Joonis 7). Põhjus, miks lõunapoolset piirdekraavi ei kaeta HDPE-kilega on toodud eksperthinnangus (Entec Eesti OÜ, 2014) ja prügila lõunapoolse piirdekraavi geoloogilises uuringus (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2015). Alternatiivseks lahenduseks on juhtida sademe-, valg- ja nõrgvesi piirdekraavi põhja paigaldatud drenaažtoru kaudu nõrgveebasseini. Sel juhul aga tekib toru ummistumise oht. Tööstusjäätmete prügila korrastamistööde käigus (2015 aastal) rajatakse suletavale alale lokaalne setiti, kuhu juhitakse nii korrastatava prügila kui ka uue prügila pinnalt kogutavad valgveed. Setiti otstarve on korrastatud prügila alalt ja jäätmete ladestusalalt ning kompostväljakult valgveega kaasakantava tahke aine setitamine, et vähendada prügila lõunapoolsesse piirdekraavi tekkida võivaid voolutakistusi. Samuti aitab setiti ühtlustada reoveepuhastile suunatavat vooluhulka. Setiti rajatakse olemasoleva tiigi asukohta sügavusega ca 2 m ja lahtise veepinnaga 3000 m2. Setiti veepinna kõrgus on reguleeritud väljavooluga, mis on tiigi põhjast 1 m kõrgusel. Tiigi nõlvad ja põhi on kaetud veetiheda lubjasette kihiga filtratsioonimooduliga 6,02- 15,15x10-10 m/s, mis tagab põhjavee kaitstuse tiigi asukohas. Lisaks jääb setiti põhja alla ca 5,4 m paksune tihenenud tuha ja lubjasette kiht. Seega tiigi rajamisega nõrgveekogus ladestult ei suurene. Tiik rajatakse nõlvakaldega 1:2, mis tagab nõlvade stabiilsuse ja
58 M. Mäkitalo, C. Maurice, Y. Jia, B. Öhlander, Characterization of Green Liquor Dregs, Potentially Useful for Prevention of the Formation of Acid Rock Drainage, Minerals 2014, 4(2), 330-344.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 97/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015 varisemiskindluse. Tiigi väljavool kindlustatakse maakivisillutisega, mille ette paigaldatakse vooluhulga reguleerimiseks maakivid Ø500-700 mm. Setiti rajamisega geotehniline koormus ladestu välisnõlvadele väheneb, sest setiti 2 m sügavune süvend on veega täidetud ainult 1 m võrra. Kui vee mahukaal on ca 10 kN/m3, siis ladestatud materjalil on see 15-17 kN/m3. Setiti rajamisel väljakaevatava pinnase koormus nõlvale oleks ca 30-51 kN/m2 kohta, 1 meetrine veetase setitis tekitab nõlvale koormuse aga 10 kN/m2 kohta. Arvestades, et piirkond on keskmiselt kuni nõrgalt kaitsmata põhjaveega ning ülemise põhjaveekihi vesi valgub Jägala jõe keskjooksu veekogumisse (Aavojast Soodla jõeni), mille seisund on kesine ja mille seisundiklassi pikendatud eesmärk aastani 2021 on hea, on projektijärgse prügila ja kompostimisväljaku lahenduse mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele normaaltingimustel vastavalt eksperthinnangule neutraalne (Entec Eesti OÜ, 2014). Perioodiliselt tuleb jälgida kraavide seisukorda, toimivust ja vähimagi kõrvalekalde korral takistused ja HDPE-kile kerked likvideerida.
10.6.2.1 Mõju pinnasele Normaaltingimustel juhitakse mõlema alternatiivi korral uuest tööstusjäätmete prügilast kogutav nõrg- ja valgvesi ida- ja lõunapoolse piirdekraavi kaudu HDPE-kilega kaetud settebasseini, kust see juhitakse HDPE-kilega (vettpidava geomembraaniga 1 m kõrguseni kraavi põhjast, Joonis 19) kaetud kraavi kaudu pumplasse, kus see suunatakse reoveepuhastisse. Kompostimisväljakult kogutud vesi juhitakse ladestu lõunaküljel korrastatud ja „kiletamata“ piirdekraavi kaudu settebasseini. Põhjus, miks lõunapoolset piirdekraavi ei kaeta HDPE-kilega on toodud eksperthinnangus (Entec Eesti OÜ, 2014). Perioodiliselt tuleb jälgida kraavide korrashoidu, toimivust ja vähimagi kõrvalekalde korral takistused ja HDPE- kile kerked likvideerida. 3-% ületustõenäosusega aasta päevakeskmise maksimaalse vooluhulga korral ei tõuse kraavis vesi üle 0.5 m HDPE-kilega kaetud kraavi põhjast (Kobras AS, 2012) ja seega puudub oht ümbritseva pinnase reostamiseks ja vajadus HDPE-kilega kaetud kraavide asendamiseks tõhusamate lahendustega nt. toruga. Kile kõrgus kraavi põhjast on 1 m. Järeldus: normaaltingimustel ja kompostimisväljaku nõrgvee seirel on mõju pinnasele neutraalne mõlema alamalternatiivi puhul.
10.6.2.2 Mõju pinnaveele Prügilakompleks jääb Jägala jõe valgala keskjooksu veekogumi (Aavojast Soodla jõeni) piiresse. Selle kogumi seisund on hinnatud kesiseks. Veekogumile on kehtestatud pikendatud eesmärk hea seisundi saavutamiseks aastaks 2021. Sademetega kokkupuutumisel võib vette leostuda saasteaineid. Nõrg- ja sademeveed on plaanis kompostimisalalt kokku koguda ning Kehra paberitööstuse reoveepuhastile pumbata. Prügila käitamise ja kasvupinnase tootmisega püsib pinnavee saastumise oht nõrg- ja valgveega hädaolukordades, milleks on takistused kraavides, mille tõttu võib saastunud vesi pinnasesse liikuda või pumpla töö seiskumine. Arvestades prügila ja kompostimisala suuruseks 6.6 ha ning aasta keskmiseks neto sademete hulgaks 230 mm (Kobras AS, 2012) on nõrg- ja valgvee summaarseks tekkekoguseks prügila alalt ja kompostimisväljakult ca 15 200 m3/a ehk ca 0.5 L/s. Prügila nõrgvee kogus on hinnanguliselt siiski valgvee kogusest väiksem, kuna rohelise leelisega segatud liiva ja lubjasete veejuhtivus on väike. Prügilalt ja kompostimisalalt kogutakse valg- ja nõrgvesi prügila lõunapoolse kiletamata piirdekraavi kaudu olemasolevasse settetiiki millest see juhitakse HDPE-kilega kaetud kraavi kaudu pumplasse. Põhjus, miks
98/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 ida- ja lõunapoolset piirdekraavi ei kaeta HDPE-kilega on toodud eksperthinnangus (Entec Eesti OÜ, 2014). Arvestades, et prügila territooriumil kavatsetakse erinevalt sulgemisprojektist komposteerida orgaanilisi jäätmeid, on vajalik viia ellu keskkonnaseire programm, mis hõlmab nii pinnase kui ka pinna ja põhjavee seiret prügila käitamise ajal ja ka pärast sulgemist (vt.p. 15). Prügila ja kompostimisväljaku alalt kogutud valg- ja nõrgvesi juhitakse Kehra paberivabriku reoveepuhastusjaama. Seega Jägala jõe valgala keskjooksu veekogumi (Aavojast Soodla jõeni) veekvaliteet ei halvene, sest enne jõkke juhtimist läbib prügilalt pärit vesi Kehra paberivabriku biopuhasti. Järeldus: mõju pinnaveele on neutraalne mõlema alamalternatiivi korral.
10.6.2.3 Mõju põhjaveele Prügila käitamise ja kasvupinnase tootmisega püsib põhjaveevee saastumise oht. Piirkonna ülemine veekiht on reostustundlik ja seetõttu on põhjavee kaitse oluline. Alternatiivi 2.1 järgi kogutakse nõrgvett prügila kehandi alla rajatud dreenikihiga. Projektijärgse lahenduse korral vastavat dreenikihti ei rajata ning nõrg- ja valgvesi kogutakse kraavidega. Alternatiivi 2.1 korral rajatakse korraga kogu ladestusala, alternatiivi 2.2 korral toimub prügila käitamine ladestuskaartide kaupa, mis peale täitumist suletakse ehk kaetakse vettpidava kihiga. Seega on nõrgveetekkele avatud üks ladestuskaart korraga. Ladestusalal dreenikihi ärajätmine tuleneb jäätmekäitluse korraldusest prügilas ja jäätmete omadustest - sellest, et nõrgvett praktiliselt jäätmekihi alla ehk sinna kus peaks olema dreeniv kiht, ei jõua. Kui pole nõrgvett, siis pole ka vedelikku mida dreenida. Järelduste alused nõrgvee puudumise kohta tulenevad jäätmekäitluse tehnoloogiast ja jäätmete geotehnilisest teimist: 1. prügila käitaja laajab-tihendab ühe nädala tekkekoguse jäätmeid. Nädalas mahalangevatele sademetele jääb sel juhul ladestuskaardil nn avatuks ca 60-70 m2 suurune ala; 2. kuna jäätmed laajatakse kihi tüseduseni 0.5 m ja tiheduseni ca 1.4 t/m3, siis vastavalt jäätmete ödomeeterteimile infiltreeruks sademevesi summaarsel nädalakogusel 500 mm jäätmekihti maksimaalselt 0.001 m sügavusele. See on 2% jäätmekihi tüsedusest. Sademevee nädalakogus 500 mm aga tähendaks 5 ööpäeva järjest sademeid ööpäevase maksimumiga. Antud ilmastikunähtuse tõenäosus on kaduvväike. Mõlema alternatiivi korral kogutakse prügila valg- ja nõrgvesi prügila ida-ja lõunapoolse HPDE-kileta piirdekraavi. Vastavalt leostustestidele ei leostu rohelise leelisega segatud lubja-ja liivasettest orgaanikat ega ohtlikke aineid üle tavajäätmete prügilale seatud piirnormide. Samuti on ohtlike ainete leostumine puidukatla tuhast minimaalne 59 . Peamiselt leostuvad tööstusjäätmest välja soolad 19 g/kg kuivaine kohta (L/S=10, materjali enda pH juures, 24 h jooksul), millest kloriidid moodustavad 1.4 g/kg ja sulfaadid 0.3 g/kg. Arvestades ühe ladestuskaarti pindalaks ca 3000 m2 ja keskmiseks jäätmelademe paksuseks enne katmist 6 m on tekkiva jäätmetega kokkupuutunud valg-ja nõrgvee hulk ühest ladestuskaartist ca 700 m3/a, millesse leostunub välja maksimaalselt 900 kg kloriide ja 200 kg sulfaate. Nõrgvee tekke osakaal rohelise leelise ja lubjasette segu, liivasette ning puidutuha lademes on alla 5%. Seega võib tõenäoliselt leostuda põhjavette alternatiivi 2.2 järgi prügila käitlemisel 45 kg kloriide ja 10 kg sulfaate aastas.
59 Williams, T., Hollis, C. and Smith, B. 1996 Forest soil and water chemistry following bark boiler bottom ash application. J. Environ. Qual. 25: 955-961
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 99/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Nõrgvesi võib imbuda läbi prügila kehandi otse põhjavette või puutudes kokku kraavi pinnasega, leostuda sellest. Tööstusjäätmete prügila korrastamistööde käigus rajatakse suletavale alale lokaalne setiti (eelpuhasti), kuhu juhitakse nii korrastatava prügila kui ka uue prügila pinnalt kogutavad valgveed. Väljavool lokaalsest setitist toimub kilega katmata lõunapoolsesse piirdekraavi, mis suubub HDPE-kilega kaetud settebasseini. Settebasseinis seguneb prügila valgvesi tavajäätmete prügilast kogutud ning põhjapoolse piirdekraaviga kogutud ümbruskonna liigveega. Sealt juhitakse vesi HDPE-kilega kaetud kraavi mööda pumplasse, kust see pumbatakse Kehra vabriku biopuhastile puhastamiseks. Pumpla avarii korral transporditakse nõrgvesi Kehra paberivabriku reoveepuhastisse paakauto(de)ga. OÜ Entec Eesti on koostanud eksperthinnangu Horizon Tselluloosi ja Paberi AS korrastatava tööstusjäätmete prügila nõrgvee kraavide HDPE kilega põhjakindlustusest loobumiseks. Ilma kileta kuivenduskraavist saasteainete pinnasesse ei imbumist takistab kuivenduskraavi toimimise põhimõte, milleks on ümbritsevast pinnasest vee kokku kogumine ja selle ärajuhtimine. Vesi voolab kraavis raskusjõu mõjul vähima takistusega suunas. Seega kuna pikki suunas takistus puudub siis voolab vesi pikki kraavi ja seda isegi juhul kui kraavil puudub pikikalle. Kraav toimib samal põhimõttel ka ekstreemsetes ilmastiku oludes ja seda nii põua kui üleujutuse korral. Kraavist vee pinnasesesse imbumist ei toimu, sest veetase kraavis on ümbritsevast madalam, mistõttu valgub vesi kraavi, mitte vastupidi. Ilma HDPE kileta kraav toimib ka kuivenduskraavina ja aitab lahendada lähiümbruse liigveeprobleeme. Arvestades, et rohelise leelisega segatud lubja- ja liivasettest, puidukatla tuhast ja kompostitavast reoveesette ja puidujäätmete segust ei leostu välja keskkonnaohtlikke ühendeid ja prügila täitmine toimub ladestuskaartide kaupa, on tööstusjäätmete ladestamisalalt valguv/leostuv vesi suhteliselt ohutu ja seda võib eksperdi hinnangul juhtida HDPE-kilega katmata kraavi kaudu nõrgveebasseini. Ettepanekud seire ja kontrolli tegemiseks on toodud punktis 15. Kui kraav toimib, siis toimub seal pinnavee kraavi voolamise protsess, mitte vastupidi ja seetõttu on selle mõju põhjaveele normaaltingimustel neutraalne. Siiski tuleb perioodiliselt seirata prügilast kogutavat vett ning jälgida kraavide korrashoidu, toimivust ja vähimagi kõrvalekalde korral takistused likvideerida. Järeldus: alternatiivide 2.1 ja 2.2 puhul on mõju põhjaveele neutraalne. Kompostimisväljaku mõju põhjaveele on normaaltingimustel neutraalne.
10.6.3 Mõju müratasemele Müraallikaks on töötavate masinate mootorid – nende käigu- ja tööorganite tekitatav müra on ja jääb väheoluliseks. Mootorite maksimaalvõimsusel on 15 m kaugusel masinast ekvi- valentmüra 85 dB(A)60. Tavatöörežiimil töötades arendab mootor maksimaalvõimsust mõni- kümmend sekundit. Inseneribüroo Steiger mõõtis augustis 2011 kopplaaduri (Liebherr S80, mootori passijärgne maksimaalvõimsus 110 kW) müra Väo karjääris ca 125 m kaugusel temast. Stabiilsetes oludes tund aega kestnud mõõteseansi vältel fikseeriti laaduri mootori 61 ekvivalentseks korrigeeritud (LpA) mittetonaalseks ja –impulsiivseks müraks 64.3 dB(A) . Kuigi prügila kinnistu ja ümbrusesse jäävate kinnistute vahel on metsariba, võib eeldada prügilabuldooseri ja kopplaaduri madalsagedusliku mootorimüra levi väljapoole prügilat. Tulenevalt ülalöeldust on käitajal vaja võtta teadmiseks, et müralevi pärssivate meetmeteta võib suurel õhuniiskusel ja soodsal tuule suunal lähimatel elamualadel prügilamasinate käitamismüra ületada elamualadele lubatud piirtaset mis on päevasel ajal alla 60 dB (A). Mõju ei ole oluline, see on ajutine ja kontrollitav.
60 Allikas veebilehelt aadressiga https://www.fhwa.dot.gov/environment/noise/construction_noise/handbook/handbook09.cfm 61 Steiger Inseneribüroo. Tolmu ja müra mõõtmise protokoll nr 11/114 STL. Mõõteseansil töötas masin mitmetel režiimidel, sh. lühiajaliselt arendades maksimaalvõimsust. Müramõõtja mikrofon oli müraallika suhtes ühel joonel tuulesuunaga. Tuule kiirus mõõteseansil 3,8-4,1 m/s. Suhteline õhuniiskus 58-61%.
100/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Mürahäiringuna toodi keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise käigus välja ka impulssmüra mõju häiringuna. Müra tekitajaks on kallurite tühjendamise lõpus, viimaste jäätmete koorma osiste kättesaamiseks veoki kastide järsud liigutamised, mille tulemuseks on kõrgesageduslikud kolksud ja mürtsud. Selline nn impulssmüra ei ole keskkonnanõuetega reguleeritud, kuid põhjustab naabruskonna elanikele ebameeldivaid müraaistinguid. Nende vältimiseks tuleb soovitada müra tekitamise põhjuste likvideerimist — kasutada jäätmete mahalaadimisel koormate eemaldamiseks muid viise või tehnoloogiaid. Järeldus: mõju prügila käitamisest keskkonnamürale tasemele on neutraalne tavatingimustes. Müraallikate hoolimatul käitamisel on võimalus keskkonnahäiringute tekkeks. Häiringuid on võimalik vähendada ja vältida allikate kontrollimisega ja tehnoloogiate suunamisega prügilas käitaja poolt.
10.6.4 Mõju välisõhu seisundile Tuginedes peatükis 10.5.2 kirjeldatule, ei teki prügilasse jäätmete (roheleelise sette, lubja-, liivasette ja puidutuha) ladestamisel prügilagaasi. Reoveesettest kasvupinnase tootmisel aeroobsetes tingimustes tekib tavaolukorras veeaur ja süsihappegaas. Lokaalselt tihenenud kohtades (anaeroobne lagunemistingimus) tekib siiski ka metaani: kirjanduse62 andmetel 2.2 mg/m2 h. Kompostimisel eralduvad kasuhoonegaasid, mille kontsentratsioonidele välisõhus ei ole kehtestatud piirväärtust. Ühtlasi ei ole nendele ainetele kehtestatud piirnormi ka töökeskkonna õhus. Seetõttu hajumisarvutusi ei teostata. Välistatud ei ole erandjuhtudel võimaliku anaeroobse kompostimise tagajärjel eralduv mõningane lõhnahäiringut põhjustavate gaasiliste ainete heide. Kirjeldatud olukorra näol on tegemist tavaolukorrast kõrvalekaldega. Erandolukorras võimaliku lõhnahäiringu illustreerimiseks on lisas 10, täpsemate andmete puudumisel, hinnatud võimalikku lõhna teket ja levikut juhul, kui aunades kompostitakse olmereovee setet (vt. ka Joonis 38).
62 Y. C. Chan Emission of greenhouse gases from home aerobic composting, anaerobic digestion and vermicomposting of household wastes in Brisbane (Australia), Waste Manag Res, 2011 29: 540-548,
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 101/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Joonis 38 Lõhna esinemissageduse graafik juhul, kui puidujäätmete asemel kompostitaks olmereovee setteid (halvim võimalik variant). Esmatähtsatest saasteainetest on nii nagu kirjeldatud peatükis 10.5.2 võimalikuks mõjuks peenosakeste taseme tõus prügila ümbruses. Tahkete osakeste heide on võimalik kaadamisjärgselt pikemaks ajaks kuiva kätte jäänud aunadest. Sel juhul, vastavalt analoogolukorrale, on tahkete osakeste hetkeline heitkogus > 200 µg/s, mis hajununa ca 300 m kaugusele võib anda tahkete osakeste (PMSUM) sisalduseks maapinnalähedases õhus > 100 μg/m3( 63 ). Esmatähtsuseta saateainetele seatud piirväärtustest on summaarsetele tahketele osakestele välisõhu saastatuse taseme piirväärtuseks 500 µg/m3 (64). Eeldatavalt jääb tuhatolmust tekkiv saastatuse tase alla piirväärtuse. Eelnevat arvesse võttes, ei kaasne eeldatavalt kavandatava tegevusega tavaolukorras olulist mõju välisõhu seisundile.
63 OÜ Entec Eesti. Eesti Energia AS IRU Elektrijaamas jäätmete põletamisel tekkivate tuhkade käitiseväline käitlemine. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Tallinn 2012. 64 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43
102/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Lisaks võib mõjutada välisõhu seisundit buldooseri sisepõlemismootorist eralduvad heitgaasid (CO, NOx, CH, PM, CO2). Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused on reguleeritud keskkonnaministri määrusega65 ning arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama nimetatud määrusele, ei kaasne mootorsõidukite kasutamisest eeldatavalt olulist negatiivset mõju välisõhu seisundile. Järeldus: Suurima potentsiaalse negatiivse mõjuga on tahkete osakeste heite tulemusena tekkiv saastus PM10, PM2.5 osas kuival perioodil ja väga ebatõenäoline lõhnahäiring komposti riknemise tõttu. Mõlemad mõjud on tehnoloogiliselt välditavad töörežiimi- ja tehnoloogiate järgmisega. Mõju prügila käitamisest välisõhu seisundile on nõrgalt negatiivne, kuid mitteoluline ehk neutraalne.
10.6.5 Vibratsioon Ladestusala kihiline pinnas (ehitus) võimaldab põhimõtteliselt laajava buldooseri liiku- misest tekkivate vibratsioonilainete levi juhul kui liikurmasin tekitab piisavalt suure vibrat- sioonikiirenduse. Küsimus on selles kui suure vibratsioonikiirenduse võib tekitada buldooser kiirusel alla 25 km/h? Avalikult kättesaadavad vibratsiooni mõõtmistulemused on olemas veebiaadressil info.raad.tartu.ee 66 , millest nähtub, et raskeveoki tekitatud sagedus- korrigeeritud vibrokiirenduse keskmine tase ca 10 m kaugusel allikast on 0.0015 m/s2. See on ca 8 korda madalam kui elamualadele lubatud üldvibratsiooni piirväärtus 67 . Tuleb arvestada asjaoluga, et veoki liikumiskiirus Tartus Herne tänaval oli mõõtmise ajal 30-40 km/h, millest tekib ka suurem vibrokiirendus. Pinnas, kus levivad vibratsioonilained on Tartu linnas Herne tänaval ja Anija vallas Tuha- mäe kinnistul täiesti erinevad (vibratsioonilainete levi oleneb pinnase omadustest), on tõenäoline, et ladestualal või kompostimisväljakul töötava buldooseri(te) madalast erisurvest (suurusjärk 0.5-0.7 kg/m2) ja liikumiskiirusest <25 km/h, sumbub vibratsioonilaineid tekitav kineetiline energia juba prügila kinnistul. Põhimõtteliselt saaks pinnasevibratsioon tekkida raskeveokitega jäätmeveol ka Kehra linna kahel tänaval Anija mnt-l ja Raja tänaval - ca 800 meetrisel lõigul. Seda sel juhul kui täna- vakate on rikutud ja auklik. Esmalt oleks vibratsioon tajutav Anija mnt 11 elamus (tänava teljest ca 12 m kaugusel). Kui tänavakattes oleks antud aadressiga hoone ees nn löökaugud ja eeldades jäätmeveoki sõidukiiruseks 40 km/h, siis igal tööpäeval ühtlasel jäätmeveo sagedusel võib hoones tajuda vibratsiooni jäätmeveoki sattumisest piisava sügavusega löökauku kord paari tunni möödudes. Antud juhul ei saa vibratsiooni mõju elanikele hinnata kas olulisena või väheolulisena, sest nähtus on tingitud auklikust tänavakattest, mida ei tohiks üldse olla. Lisaks ei liigu antud tänaval mitte ainult käitisest jäätmeid äravedav jäätmeveok, vaid ka muu transport. Järeldus: mõju prügila käitamisest vibratsioonile on eeldatavasti minimaalselt negatiivne, kuid suure tõenäosusega ebaoluline ehk neutraalne.
65 Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused. Keskkonnaministri 22.09.2004 määrus nr 122. 66 Liiklusest„Liiklusest tekkiva vibratsiooni mõõtmine Tartu linnas“ 2005. OÜ Kupi. Aruanne, oktoober 2005. 67 Sotsiaalministri määrus nr 78. 17.05.2002. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Vibratsiooni piirväärtus (summaarne korrigeeritud vibrokiirendus) päevasel (07.00–23.00) elamualal peab jääma alla 1,23*10-2 m/s2.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 103/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
10.7 Prügila ja kompostimisala sulgemine
10.7.1 Prügila sulgemine
10.7.1.1 Ladestu lõppkuju Prügila ladestu välisnõlvad rajatakse kaldega 1:3. Ladestu välisperimeetris paigaldatakse jäätmed ühe kuni 5 m paksuse kihina. Jäätmekehandi „teine korrus“ rajatakse välisnõlvast 30 m kaugusele ca 10 % lääne-ida suunalise nõlvakaldega. Keskmine jäätmekihi paksus uue prügila ladestusalal mõõdetuna korrastatud pinnast on ca 6 meetrit. Koos kattekihtidega on ladestu lõppkõrgus 10-12 meetrit kõrgem korrastatud pinnast ja ca 3-4 m kõrgemal ülemisest ladestusalast (absoluutne kõrgus kuni 72.5 m).
10.7.1.2 Ladestu katmine Vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr. 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” (RTL 2004, 56, 938) § 35 lõige 2 kohaselt peab tavajäätmete prügila sulgemisel katma gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0.5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga. Gaasikogumise kihti rajatava prügila katmisel rajada pole vajalik, kuna ladestatavad jäätmed ei biolagune ega tekita ka gaasi. Vettpidava mineraalkihina on soovitav kasutada tselluloositööstuses tekkivat rohelise leelise sette ja lubjasette segu, mille filtratsioonimoodul vastavalt 2014. aasta suvel teostatud katsetele on 0.40-2.81 x10-9 m/s. Jäätmeladestut peab katma ca 1 m paksune rohelise leelise sette ja lubjasette segust koosnev kattekiht. Geotehnilise stabiilsuse tagamiseks kaetakse jäätmekehandi välisnõlvad kaldega 1:3 ca 1 m paksuse erosioonikaitsekihiga. Erosioonikaitsekihi rajamiseks sobivad purustatud inertsed ehitus-lammutusjäätmed või kaevanduste aheraine. Jäätmete ladestamisjärgse tugevuse vähenemise katseid ei teostata keskkonnamõju hindamise aruande koostamise raames. Uue prügila kogu ladestusala vettpidava mineraalkihi peale tuleb rajada dreenikiht. Dreenikiht juhib sademevee ladestu pinnalt ära ja ei lase sel ladestusse sisse imbuda. Dreenikiht vähendab ka vee survet vettpidavale mineraalkihile. Dreenikihina võib kasutada dreenimatti või kuni 0.5 m paksusega lubjakivikillustiku kihti paigaldatuna geotekstiili vahele. Dreenikihile tuleb kattepinnase kiht. Kattepinnasena saab kasutada käitise reoveepuhasti reoveesettest ja tselluloositööstuses tekkivatest puidujäätmetest toodetud komposti. Kattepinnast paigaldada ca 2.0 m paksuse kihina. Sellise koostise ja mahuga (kihi paksus 2 m) kasvusubstraadi kasutamise korral on tagatud mitmeaastane toitainevaru tänu millele hakkab rajatud haljastus küllaltki kiiresti läbi varise toitaineid aineringkäiku lisama68.
10.8 Prügila korrastamise tagajärjed ja mõju
Erinevalt aastatel 2012. ja 2014. koostatud projektide objektist, korrastatakse tulevikus rajatist, mille seisund ja lõppkuju on formeerunud aastate vältel kaadatud ja mehaaniliselt tihendatud mineraalsest ainest. Aastail 2051-2052 algava korrastamise põhimõte on selles, et säilitatakse kõik aastatel 2012-2015 veekeskkonna kaitseks ehitatud rajatised – kraavid, truubid, tiik, samuti ka sel ajal paigaldatud seirevahendid. Veekeskkonna hea seisundi kaitserajatisi kas süvendatakse või puhastatakse, vastavalt sellele olukorrale, milliseks on
68 Andres Jäärats, Hinnang reoveesette ja puidujäätmete sobilikkusest kasvupinnasena
104/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 tegelikult kujunenud prügila sulgemise hetkeks need pinnad, milledelt vett või millede abil vett kogutakse. Prügila korrastamise tagajärjed on üldistatuna samad, mida on kirjeldatud osas 8.2.1. Mitterajamise keskkonnaaspekt. Võimalik, et tööstusjäätmete prügila korrastamise tagajärgede loetelusse lisandub see, et kinnistul algab täielik vaikelu, mida ilmestab vaid rajatise regulaarne seire. Korrastamine ise kui ehitustöö mõjutab ainult välisõhu kvaliteeti ja jäätmeteket.
10.8.1 Mõju välisõhu kvaliteedile Tekib kihtide (kattekiht, dreeni- ja kasvupinnase kiht) paigaldamisel kahest mõjuallikast: liikurmasinate mootoritest ja kattematerjalist. Peente tahkete osakeste teke ja hajumine võib esineda ainult kattekihi rajamisel juhul, kui rohelise leelise ja lubjasette segu on jõudnud „läbinisti ära kuivada“. Dreeni- ja kattepinnase kihi rajamisel välistavad materjalide omadused (dreenmatt ja suur niiskussisaldus) antud saasteaine teket-hajumist. Liikurmasinate mootorite mõju välisõhule on funktsioon alal korraga töötavate masinate arvust, õigemini töötavate masinate mootorite võimsusest kokku. Diiselmootoritega masinate mõju on hinnatud osas 9.5.2 Heited välisõhku. Ka ühe võimsa liikurmasina kasutamisel levib müra väljapoole prügila kinnistut. Pole välistatud, et müra levil soodsates meteooludes tõuseb tema tase lähimal kinnistul tööajal üle lubatu. Sama aga sajandi teises pooles kulgevas korrastamises ei saa sugugi etteulatuvalt eeldada, et mootorikütuseks on diiselkütus ja masinate mootorite müra on jäänud 21. saj alguse tasemele. Kui kütuseks on veeldatud gaas, jääb gaasi kasutamisest kütusena esmatähtsaks saasteaineks põhiliselt lämmastikoksiidid. Kuid pole tõenäoline, et tema kontsentratsioon naaberkinnistu välisõhus on üle sisalduse piirväärtuse. Müra prügila naaberkinnistul tasemel 60 dB(A) on ikkagi spekulatiivne, kuna hinnang lähtub teadmistest mootorimüra kohta 35- 40 aastat enne rajatise korrastamist. Järeldus: mõju prügila korrastamisest välisõhu kvaliteedile on nõrgalt negatiivne.
10.8.2 Jäätmeteke Prognoositavad on: piirdeaia demontaažist ca 10 tonni vanametalli (raud ja teras 17 04 05) kogus, mille käitlemine tähendab ainult äravedu vanametalli kokkuostu; kraavide, truupide puhastusjäätmed (eeldatavalt jäätmekoodiga 19 13 02), kogus prognoosimatu; Järeldus: jäätmetekke korrastustöödeaegne mõju on väheoluline ehk neutraalne.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 105/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
11 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandab hakata ladestama Tuhamäe kinnistul tööstusjäätmeid ning kompostima reoveesetet ja puidujäätmeid võimalikult parimale tehnikale vastavalt. Parim võimalik tehnika (PVT) vastab tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumaile astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.
11.1 Prügila rajamine
Alljärgnevas tabelis on võrreldud kavandatava tööstusjäätmete prügila rajamist parima võimaliku tehnikaga ehk „Prügiladirektiiviga“ (1999/31/EÜ, Tabel 15). Tabel 15. Kavandatava prügila rajamise võrdlus PVT-ga
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT), alternatiiv 2.1 prügila, alternatiiv 2.2 1. Asukoht Prügila asukoha osas tuleb arvesse võtta nõudeid, mis on seotud: a) kaugusega prügila piiri ning elamu- ja puhkepiirkondade, veeteede, veekogude ja muude põllumajandus- või linnarajoonide Kehra uue prügila rajamise projekteerimisel on vahel; arvestatud kõikide punktidega. Lähim elumaja, b) piirkonna põhjavee, rannikuvee või kui ehitis, asub kavandatava prügila piirist ca looduskaitsealadega; 300 m kaugusel. Seega vastab kavandatav prügila PVT-le. c) piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega; Üksikpunktides on detailne hinnang antud käesolevas keskkonnamõju hindamise d) üleujutuse, pinnase vajumise, maalihke või aruandes. laviiniohuga prügila alal; e) piirkonna looduskaitse- või kultuuripärandiga.
2. Vee kontroll ja nõrgvee käitlemine Prügila omaduse ja ilmastikutingimuste osas Kehra uue prügila rajamisel rakendatakse kõiki tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et: kirjeldatud meetmeid. - kontrollida jäätmemassi imenduvat Prügilas toimub jäätmete ladestamine sademevett, ladestuskaartide kaupa, mis pärast täitumist kaetakse vettpidava kihiga. - takistada pinnavee ja/või põhjavee voolu prügilasse ladestatud jäätmetesse, Nõrgvee osakaal antud jäätmete ladestamisel on minimaalne. 88% ladestatavast materjalist - koguda saastunud vett ja nõrgvett. Kui on rohelise leelise sette ja lubjasette segu, mis prügila asukohal ja vastuvõetavatel jäätmetel on filtratsioonimooduliga 0.4-2.8 x10-9 m/s. põhinev hindamine näitab, et prügila ei kujuta Valgvesi kogutakse kraavidega ja endast võimalikku ohtu keskkonnale, võib puhastatakse Kehra paberivabriku
106/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT), alternatiiv 2.1 prügila, alternatiiv 2.2 pädev asutus otsustada, et seda sätet ei reoveepuhastis keskkonnanõuetele vastavaks, kohaldata, et neid saaks suunata suublasse. - töödelda prügilast kogutud saastunud vett ja Läbi jäätmelade imbunud nõrgvesi kogutakse nõrgvett nende prügilast ärajuhtimisele ida- ja lõunapoolse piirdekraaviga. esitatavate asjakohaste Korrastatava ja uue prügila alalt kogutav standardite/keskkonnanõuete kohaselt. valgvesi suunatakse enne piirdekraavi juhtimist eelkäitlemiseks lokaalsesse setitisse. Kavandatav prügila vastab nõrgvee kogumisel PVT-le. Prügila asukohal ja vastuvõetavatel jäätmetel põhinev hindamine näitab, et prügila ei kujuta endast võimalikku ohtu keskkonnale. Seetõttu võib pädev asutus otsustada, et seda sätet ei kohaldata.
3. Pinnase ja vee kaitse Prügila peab asetsema ja olema projekteeritud nii, et pinnase, põhjavee või pinnavee reostamise vältimiseks ja nõrgvee tõhusa kogumise tagamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Pinnase, põhjavee ja pinnavee kaitse tuleb saavutada geoloogilise barjääri ja põhjavooderdise kombineeritud kasutamisega aktiivsel kasutusajal. Uue prügila ala kaetakse korrastamistööde Geoloogiline barjäär määratakse prügila all ja käigus lubjasette 500 mm kihiga, mis läheduses valitsevate geoloogiliste ja moodustab ka uue prügila vettpidava põhja. hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, millel on Prügila läänepoolne nõlv kaetakse ladestatava piisavalt suur saasteainete kontsentratsiooni rohelise leelise sette ja lubjasette segu ca 1 m vähendamise võime, et vältida võimalikku paksuse kihiga, mis moodustab nõlvale ohtu pinnasele ja põhjaveele. kunstliku geoloogilise barjääri. Segu filtratsioonimoodul on 0.4 kuni 2.8 x10-9 m/s. Prügila põhi ja küljed peavad koosnema Seega vastab prügila geoloogiline barjäär PVT- mineraalsest kihist, mis vastab filtratsiooni ja le. Prügila rajamise käigus jälgitakse pidevalt paksuse nõuetele, mille koosmõju pinnase, barjääri filtratsioonimoodulit, et see püsiks põhjavee ja pinnavee kaitsele on vähemalt väiksem/võrdne 1.0 × 10— 9 m/s. samaväärne järgmiste nõuete täitmisest tuleneva mõjuga: Korrastatava ja uue prügila alalt kogutav valgvesi suunatakse enne piirdekraavi juhtimist - tavajäätmeprügila: K ≤ = 1.0 × 10— 9 m/s; eelkäitlemiseks lokaalsesse setitisse Uue paksus ≥ 1 m, prügila alalt kogutava vee seire teostamiseks m/s: meetrit sekundis. saab veeproovi võtta enne teenindustee alust truupi. Kui geoloogiline barjäär ei vasta looduslikult eespool nimetatud tingimustele, võib seda kunstlikult täiendada ja tugevdada muude vahenditega, mis annavad samasuguse kaitse. Kunstlikult rajatud geoloogiline barjäär peab olema vähemalt 0,5 meetri paksune.
4. Nõrgvee kogumise ja vooderdussüsteem Lisaks eespool kirjeldatud geoloogilisele Isolatsiooni- ja dreenikihti ei ole planeeritud
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 107/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
barjäärile tuleb lisada nõrgvee kogumise ja kavandatavas prügilas rajada, selle poolest ei vooderdussüsteem järgmiste põhimõtete vasta kavandatav prügila PVT-le. kohaselt, millega tagatakse, et nõrgvett Põhjused on järgmised: koguneb prügila põhja võimalikult vähe: ca 88 % ladestatavatest jäätmetest on Nõrgvee kogumine ja põhja vooderdamine filtratsioonimooduliga 0.40-2.81 x10-9 Prügila kategooria | Tavajäätmed | m/s, mistõttu nõrgvee teke on minimaalne; Isolatsioonikiht | nõutav | prügila käitaja laajab-tihendab ühe Dreenikiht ≥ 0,5 m | nõutav | nädala tekkekoguse jäätmeid. Nädalas mahalangevatele sademe- tele jääb sel juhul ladestuskaardil nn avatuks ca 60-70 m2 suurune ala; Kuna jäätmed laajatakse kihi tüseduseni 0,5 m ja tiheduseni ca 1,4 t/m3, siis vastavalt jäätmete ödomeeterteimile infiltreeruks sademevesi summaarsel nädalakogusel 500 mm jäätmekihti maksimaalselt 0,001 m sügavusele. See on 2% jäätmekihi tüsedusest; Liigsademete lõppemisel algab märgunud kihi kuivamine. Taastub püsijäätmekehandi jaoks oluline näitaja – puistematerjalist moodustatud mineraalpinnase nihketugevus. Lakkab ka vee infiltreerumist tekitav sademevee hüdrauliline surve ladestu pinnal.
Dreenikiht rajatakse prügila sulgemisel jäätmelasundi ning vettpidava kihi peale. Vastava nõude leevenduse peab heaks kiitma pädev asutus. 5. Nõuete leevendus
Kui keskkonnariskide hindamise alusel, võttes Tööstusjäätmete prügila jäätmed ei kujuta ohtu eelkõige arvesse direktiivi 80/68/EMÜ, on pädev ümbritsevale keskkonnale, on vettpidavad ja asutus otsustanud 2. jaotise kohaselt ("Vee kontroll ja seetõttu soovib arendaja leevendust prügila nõrgvee käitlemine"), et nõrgvee kogumine ja põhja dreeni- ja isolatsioonikihi paigaldamise töötlemine ei ole vajalik, või on kindlaks tehtud, et PVT nõuetele. prügila ei kujuta endast ohtu pinnasele, põhjaveele või pinnaveele, võib punktide 3 ja 4 nõudeid vastavalt Nõrgvee kogumine ja töötlemine on planeeritud leevendada. nõuetekohane. 6. Gaasi kontroll Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid prügilagaasi kogunemise ja väljaimbumise kontrollimiseks. Tööstusjäätmete prügilas ei koguta prügilagaasi. Prügilasse ei ladestata biolagunevaid jäätmeid ja prügilagaasi Prügilagaasi kogutakse kõikidest prügilatest, mis ladestusalalt ei teki. võtavad vastu biolagunevaid jäätmeid ning Sellega on kavandatav prügila vastav PVT-le. prügilagaasi tuleb töödelda ja kasutada. 7. Häiringud ja ohud
108/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Võetakse meetmeid prügilast tulenevate häiringute ja Ladestatavad jäätmed on lõhnatud ja ei sisalda ohtude vähendamiseks, mida põhjustavad: orgaanilist ainet. Tolmu eraldumine jäätmete laajamisel kuival ajal minimiseeritakse - haisu ja tolmu eraldumine, jäätmete kastmisega (vajadusel) enne jäätme - tuulega edasikanduvad materjalid, äravedu jäätme tekkekohas. Peale - müra ja liiklus, ladestuskaardi täitumist, mille eeldatav - linnud, kahjurid ja putukad, kasutusaeg on 1 aasta, kaetakse see vettpidava kihi ja kattepinnase kihiga. - aerosoolide moodustumine, Keskkonnamõju hindamises on arvestatud - tulekahjud. müra ja liikluse mõjuga. Tööstusjäätmed on Prügila peab olema seadmestatud nii, et prügilast anorgaanilised ja ei meelita ligi kahjureid ega pärinevad jäätmed ei kanduks üldkasutatavatele põle. Prügila piiratakse aiaga. teedele ja prügilat ümbritsevatele maadele. Sellega vastab kavandatav prügila PVT-le. 8. Stabiilsus Prügila rajatakse vana prügila peale, mille Jäätmete lõplik ladestamine prügilas toimub nii, et vajumised ja varingud on juba ära toimunud. tagatakse jäätmelademe ja sellega seotud Jäätmekehandi 1:3 välisnõlva struktuuride stabiilsus, eelkõige seoses varingute stabiliseerimiseks kasutatakse ehitus- vältimisega. Kui rajatakse tehisbarjäär, tuleb kindlaks lammutusjäätmeid ja stabiilsuse tagamist on teha, kas geoloogiline aluspind on prügila prügilat projekteerides arvestatud. morfoloogiat arvestades piisavalt stabiilne, et vältida Ladestusala rajamisel teostatakse täiendavad vajumist, mis võib barjääri kahjustada. geotehnilised katsed. Sellega vastab kavandatav prügila PVT-le. 9. Barjäärid Prügila peab olema kaitstud, et vältida prügilale vaba Prügila piiratakse aiaga. Valvamiseks sissepääsu. Väljaspool tööaega peavad väravad kasutatakse mehitatud valvet või olema lukus. Prügila valve- ja sissepääsusüsteem kaamerasüsteemi. Väljaspool tööaega on peab sisaldama meetmete programmi jäätmete prügila väravad kinni. Sellega vastab ebaseadusliku ladestamine avastamiseks ja kavandatav prügila PVT-le. vältimiseks.
11.2 Prügila käitamine
Alljärgnevas tabelis (Tabel 16) on võrreldud kavandatava tööstusjäätmete prügila käitamist parima võimaliku tehnikaga ehk „Prügiladirektiiviga“ (1999/31/EÜ). Jäätmete vastuvõtmise ja jäätmeproovide võtmise juures on kasutatud lisaks keskkonnaministri määrust nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (vastu võetud 29.04.2004).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 109/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Tabel 16 Kavandatava prügila käitamise võrdlus PVT-ga
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus 1. Üldpõhimõtted Prügilasse ladestatavate jäätmete koostis, Prügilasse kavatsetakse ladestada jäätmeid, leostuvus, pikaajaline käitumine ja üldised mille koostis, leostuvus, pikaajaline käitumine omadused peavad olema võimalikult täpselt ja üldised omadused on teada. Jäätmete teada. Jäätmete vastuvõtmine prügilas võib vastuvõtmine prügilas põhineb tehases põhineda vastuvõetavate jäätmete nimistutel regulaarselt tekkivate jäätmete nimistutel: so. või nimistutel jäätmetest, mille vastuvõtmisest roheleelise sete (koodinumber 03 03 02), keeldutakse, mis on määratletud nende lubjasete (03 03 09), liivasete (03 03 99) ja jäätmete laadi või päritolu järgi, ning jäätmete puidukatla tuhk (10 01 01). Teisi jäätmeid analüüsimeetoditel ja vastuvõetavate prügilasse ei ladestata. jäätmete omaduste piirväärtustel. Käesolevas direktiivis kirjeldatud tulevane jäätmete Üldised jäätmete vastuvõtukriteeriumid: vastuvõtmise kord põhineb nii palju kui - ümbritseva vee kaitse saavutatakse valg- ja võimalik jäätmete analüüsimeetoditel ja nõrgvee kogumisega biopuhastisse; vastuvõetavate jäätmete omaduste - ladestatavad jäätmed ei kahjusta prügila piirväärtustel. keskkonnakaitsesüsteeme. Mehhanismide Enne niisuguste analüüsimeetodite ja töötamisel järgitakse kasutuseeskirju. piirväärtuste määratlemist peaksid Koostatakse tehnoloogiline eeskiri ladestusala liikmesriigid kehtestama vähemalt igas käitamiseks, millega keelatakse kuiva prügilaliigis vastuvõetavate jäätmete puidutuha laajamine ladestuskaardile ja setete siseriikliku nimistu ja nimistu sellistest kuhjade läbikuivamine jäätmetest, mille vastuvõtmisest keeldutakse, - prügila täitmine toimub ladestuskaartide või määratlema nimistusse kandmise kaupa, mis peale täitumist kaetakse vettpidava kriteeriumid. Teatavasse prügilaliiki kihiga; vastuvõtmiseks peab jäätmeliik kuuluma - prügila käitamisel järgitakse asjakohasesse siseriiklikku nimistusse või tööohutusnõudeid. vastama kriteeriumidele, mis on sarnased Jäätmete omadustel põhineva nimistusse kandmise kriteeriumidega. Need vastuvõtukriteeriumid: nimistud või samaväärsed kriteeriumid ning analüüsimeetodid ja piirväärtused saadetakse - akrediteeritud meetoditega jäätmete komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva üldkoostise analüüsid tellitakse kompetentsetest laboritest, proovid võetakse direktiivi ülevõtmisest või kui need võetakse akrediteeritud proovivõtja poolt; vastu siseriiklikul tasandil. - akrediteeritud meetoditega määratakse Neid nimistuid või vastuvõtukriteeriume tuleks laborites jäätmetes sisalduvate orgaaniliste kasutada konkreetse prügilaliigi nimistute ainete sisaldused ja võrreldakse kehtivate koostamiseks, st käesoleva direktiivi artikli 9 piirväärtustega69; kohaselt loas täpsustatud vastuvõetud - ladestatavad tööstusjäätmed ei ole jäätmete nimistu koostamiseks. orgaanilised ja ei biolagune; üldorgaanilise Kriteeriumid, mille alusel võib jäätmed kanda süsiniku sisaldus (TOC) ladestatavatel kontrollnimistusse või vastu võtta teatavat liiki jäätmetel ja puidukatla tuhal on järgmine: prügilas, võivad põhineda muudel õigusaktidel roheleelise (koodinumber 03 03 02) ja ja/või jäätmete omadustel. lubjasette (03 03 09) segu 3.6 %70,
69 Keskkonnaministri määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (vastu võetud 29.04.2004) 70 Eesti Keskkonnauuringute kesklabor, Setted (roheleelise sete lubjasettega), Analüüsiakt TA14002465, 2014
110/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus Teatavasse prügilaliiki vastuvõtukriteeriumide liivasete (03 03 99) <1 %71, määratlemisel tuleb lähtuda järgmistest puidukatla tuhk (10 01 01) <1%71; kaalutlustest: - akrediteeritud meetoditega määratakse, - ümbritseva keskkonna kaitse (eelkõige eeldatavalt kahjulike/ohtlike komponentide põhjavee ja pinnavee kaitse), sisaldused ja võrreldakse piirangutega; - keskkonnakaitsesüsteemide kaitsmine (nt - akrediteeritud meetoditega määratakse, vooderdised ja nõrgvee käitlemise eeldatavalt kahjulike/ohtlike komponentide süsteemid), võimalik ja oodatav väljaleostumine ja võrreldakse leostuvuse piirangutega; - soovitavate jäätmete - hinnatakse jäätmete leovee mürgilisust stabiliseerimisprotsesside kaitse prügilas, veeorganismidele. - kaitse ohtude eest inimeste tervisele. Jäätmete omadustel põhinevate kriteeriumide näiteid: - nõue, et tuleb teada jäätmete üldkoostist, - jäätmetes sisalduvate orgaaniliste ainete piirangud, - nõuded või piirangud orgaaniliste jäätmete komponentide biolagundatavuse kohta, - määratletud, eeldatavalt kahjulike/ohtlike komponentide koguse piirangud (seoses eespool nimetatud kaitsekriteeriumidega), - määratletud, potentsiaalselt kahjulike/ohtlike komponentide võimaliku ja oodatava leostuvuse piirangud (seoses eespool nimetatud kaitsekriteeriumidega), - jäätmete ökotoksikoloogilised omadused ja sellest tulenev nõrgvesi.
2. Jäätmete kontrollimise ja vastuvõtmise üldine kord Jäätmete üldine iseloomustamine ja kontrollimine peab põhinema Enne jäätmete esmakordset prügilasse viimist, kolmetasandilisel hierarhial: tehakse ladestatavatele tööstusjäätmetele üldiseloomustus. 1. tase: Üldiseloomustus. See on jäätmete roheleelise sete koodinumber (03 03 99) ; lühiajaliste ja pikaajaliste leostuvusomaduste liivasete roheleelisega (03 03 02); ja/või iseloomulike omaduste põhjalik lubjasete (03 03 99) kindlaksmääramine standarditud puidukatla tuhk (10 01 01). . analüüsimeetodite ja käitumise katsemeetodite abil. Üldiseloomustus on võimalik tehniliselt teha vaid roheleelise sette ja lubjasette segule, mitte 2. tase: Vastavuskontroll. See on perioodiline neile kahele jäätmekoodile eraldi. kontrollimine lihtsamate standarditud Jäätmete vastavuskontrolli tehakse analüüsimeetodite ja käitumise perioodiliselt, üldiseloomustuses esitatud kava katsemeetodite abil, et kindlaks määrata, kas alusel. jäätmed vastavad loatingimustele ja/või konkreetsetele kontrollikriteeriumidele. Jäätmete kohapealne kontroll tehakse prügila
71 Eesti Geoloogiakeskuse Labor , Silikaatanalüüsi tulemused, Tellimus nr. T12-8, 2012
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 111/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus Kontrollimisel keskendutakse territooriumil, enne ja pärast jäätmete üldiseloomustuses määratletud mahalaadimist ja kontrollides jäätmete põhimuutujatele ja käitumisele. vastavust saatelehes esitatule. 3. tase: Kohapealne kontroll. See koosneb kiirkontrollimeetoditest, et kinnitada, et Jäätmed kaalutakse tehase territooriumil. jäätmed on samad, millele tehti vastavuskontroll ja mida on kirjeldatud saatedokumentides. See võib koosneda üksnes jäätmekoorma visuaalsest kontrollimisest enne ja pärast prügilas mahalaadimist. Teatavat jäätmeliiki tuleb tavaliselt iseloomustada 1. tasemel ja kontrollnimistusse kandmiseks peavad need vastama asjakohastele kriteeriumidele. Kohaspetsiifilises nimistus püsimiseks tuleb teatavat jäätmeliiki korrapäraste ajavahemike järel (nt üks kord aastas) kontrollida 2. tasemel ja need peavad vastama asjakohastele kriteeriumidele. Igale jäätmekoormale tuleb prügila väravas teha 3. taseme kontroll. Teatavad jäätmeliigid võib alaliselt või ajutiselt vabastada 1. taseme kontrollist. See võib tuleneda kontrollimise teostamatusest, asjakohaste kontrollimenetluste ja vastuvõtukriteeriumide puudumisest või ülimuslikest õigusaktidest. Prügilas peab olema võimalik kaaluda ladestamiseks üleantavaid jäätmeid.
3. Juhised jäätmete vastuvõtuks ettevalmistamise kohta Kuni käesoleva lisa lõpliku valmimiseni on kohustuslik ainult 3. taseme kontroll ning 1. ja 2. taseme kontrolli tehakse nii suures ulatuses kui võimalik. Nimetatud ettevalmistavas etapis peab teatavasse prügilaliiki vastuvõetav jäätmeliik kuuluma selle prügilaklassi piiravasse siseriiklikku või konkreetse prügila nimistusse või vastama kriteeriumidele, mis Rajatavasse prügilasse ladestatavad jäätmed on sarnased nimistusse kandmise ei kuulu direktiivi 91/689/EMÜ kriteeriumidega. reguleerimisalasse. Seega võib neid ladestada tavajäätmete prügilasse. Pügila vastab Jäätmete vastuvõtuks kolme peamisse tavajäätmete prügila käitamise PVT-le. prügilaliiki või vastavatesse nimistutesse kandmiseks vajalike eelkriteeriumide kehtestamiseks võib kasutada järgmisi üldkriteeriume. Püsijäätmeprügilad: nimistusse võib kanda ainult artikli 2 punktis e määratletud jäätmeid.
112/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus Tavajäätmeprügilad: nimistusse kandmiseks ei tohi jäätmed kuuluda direktiivi 91/689/EMÜ reguleerimisalasse. Ohtlike jäätmete prügilad: ohtlike jäätmete prügilas vastuvõetavate jäätmete esialgne täpsustamata nimistu koosneb ainult direktiivi 91/680/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvatest jäätmeliikidest. Niisuguseid jäätmeliike ei tohiks siiski nimistusse kanda ilma eeltöötluseta, kui nende eeldatavalt ohtlike komponentide üldkogus või leostuvus on piisavalt suur, et põhjustada lühiajalist ohtu töökeskkonnale või keskkonnale või takistavad jäätmete piisavat stabiliseerimist prügila kavandatud tegevusaja jooksul.
4. Jäätmeproovide võtmine Jäätmeproovide võtmine võib tekitada tõsiseid probleeme seoses esinduslikkuse ja Jäätmeproovid võetakse vastavalt proovivõtmistehnikaga, mis on seotud paljude keskkonnaministri määrusele nr. 38 „Prügila jäätmete erineva laadiga. Praegu töötatakse rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ välja Euroopa jäätmeproovi võtmise (vastu võetud 29.04.2004) paragrahv 25 lõige standardit. järgi. (1) Ladestatavate jäätmete prügilakõlblikkuse ja jäätmeloa või kompleksloa Kuni liikmesriigid ei ole seda standardit tingimustele vastavuse kontrolliks võetavad käesoleva direktiivi artikli 17 kohaselt heaks proovid peavad olema kontrollitavatele kiitnud, võivad nad kohaldada siseriiklikke jäätmetele võimalikult iseloomulikud. standardeid ja menetlusi.
11.3 Prügila sulgemine
Alljärgnevas tabelis (Tabel 17) on võrreldud kavandatava tööstusjäätmete prügila sulgemist parima võimaliku tehnikaga ehk „Prügiladirektiiviga“ (1999/31/EÜ). Tabel 17. Kavandatava prügila sulgemise võrdlus PVT-ga
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT), alternatiiv 2.1 prügila, alternatiiv 2.2 1. Vee kontroll ja nõrgvee käitlemine Prügila omaduste ja ilmastikutingimuste osas Kehra uue prügila sulgemisel rakendatakse tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et: kõiki kirjeldatud meetmeid. - kontrollida jäätmemassi imenduvat Prügila sulgemisel kaetakse jäätmelade sademevett, vettpidava kihi ja kasvupinnasega. Uue prügila ladestu välisnõlvad rajatakse kaldega 1:3. - takistada pinnavee ja/või põhjavee voolu Ladestu pealispind rajatakse ühtlase 10 % prügilasse ladestatud jäätmetesse, kaldega nõlvade suunas. - koguda saastunud vett ja nõrgvett. Kui Nõrgvee osakaal antud jäätmete ladestamisel prügila asukohal ja vastuvõetavatel jäätmetel on minimaalne. 88% ladestatavast materjalist põhinev hindamine näitab, et prügila ei kujuta on rohelise leelise sette ja lubjasette segu, mis
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 113/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT), alternatiiv 2.1 prügila, alternatiiv 2.2 endast võimalikku ohtu keskkonnale, võib on filtratsioonimooduliga 0.4-2.8 x10-9 m/s. pädev asutus otsustada, et seda sätet ei Valgvesi kogutakse kraavidega ja kohaldata, puhastatakse Kehra paberivabriku reoveepuhastis standardite kohaselt. - töödelda prügilast kogutud saastunud vett ja nõrgvett nende prügilast ärajuhtimisele Läbi jäätmelade imbunud nõrgvesi kogutakse esitatavate asjakohaste standardite kohaselt. ida- ja lõunapoolse piirdekraaviga. Seega on prügila sulgemine vee kontroll ja nõrgvee käitlemise seisukohalt vastav PVT-ga. 2. Pinnase ja vee kaitse Prügila peab asetsema ja olema projekteeritud nii, et pinnase, põhjavee või Kavandatava prügila sulgemisel kasutatakse pinnavee reostamise vältimiseks ja nõrgvee vettpidava mineraalkihi rajamiseks tihendatud tõhusa kogumise tagamiseks vajalikud rohelise leelise sette ja lubjasette segu, mille tingimused on täidetud. Pinnase, põhjavee ja filtratsioonimoodul on 0.4-2.8 x10-9 m/s. Kõige pinnavee kaitse tuleb saavutada geoloogilise ülemine ca 1 m paksune jäätmekiht barjääri ja katteekraani kombineeritud valmistatakse rohelise leelise sette ja kasutamisega passiivsel ajal/sulgemisjärgselt. lubjasette segust. Prügila ladestuskaartide vettpidava Geoloogiline barjäär määratakse prügila all ja 2 läheduses valitsevate geoloogiliste ja mineraalkihi rajamisel tuleb iga 1000 m hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, millel on katmisel võtta proov ja määrata selle filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul peab piisavalt suur saasteainete kontsentratsiooni -9 vähendamise võime, et vältida võimalikku olema minimaalselt 1.0x10 . Nõude ohtu pinnasele ja põhjaveele. mittetäitmisel tihendada paigaldatud mineraalkihti või paigaldada täiendav 0,5 m Prügila põhi ja küljed peavad koosnema paksune mineraalkiht. Filtratsioonimoodul mineraalsest kihist, mis vastab filtratsiooni ja määrata uuesti. paksuse nõuetele, mille koosmõju pinnase, Ladestusala vettpidava mineraalkihi peale põhjavee ja pinnavee kaitsele on vähemalt rajatakse dreenikiht. Dreenikihina kasutatakse samaväärne järgmiste nõuete täitmisest drenaažimatti Drenaažimati tuleneva mõjuga: filtratsiooniomadused on sobivad sademevee - tavajäätmeprügila: K ≤ = 1.0 × 10— 9 m/s; ärajuhtimiseks prügila pinnalt. paksus ≥ 1 m, m/s: meetrit sekundis. Dreenikihile rajatakse kattepinnase kiht. Kattepinnasena kasutatakse Horizon Kui geoloogiline barjäär ei vasta looduslikult Tselluloosi ja Paberi AS reoveepuhasti eespool nimetatud tingimustele, võib seda reoveesettest ja puidujäätmetest toodetud kunstlikult täiendada ja tugevdada muude kasvupinnast. Kattepinnas paigaldatakse ca vahenditega, mis annavad samasuguse 2.0 m paksuse kihina. kaitse. Kunstlikult rajatud geoloogiline barjäär peab olema vähemalt 0,5 meetri paksune. Sellega vastab suletud prügila esitatud PVTle.
3. Nõrgvee kogumise ja vooderdussüsteem Lisaks eespool kirjeldatud geoloogilisele barjäärile tuleb lisada nõrgvee kogumise ja Prügila kaetakse vettpidava kihiga.. vooderdussüsteem järgmiste põhimõtete Gaasikogumise kihti ei rajata, sest tegemist on kohaselt, millega tagatakse, et nõrgvett anorgaaniliste tööstusjäätmetega, kus koguneb prügila põhja võimalikult vähe: prügilagaasi ei teki. Dreenikihina kasutatakse drenaažimatti. Samuti on prügila sulgemisel Kui pädev asutus leiab pärast võimalikke rajatava kasvupinnase kiht ca 2.0 m. keskkonnaohtude läbivaatamist, et nõrgvee
114/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT), alternatiiv 2.1 prügila, alternatiiv 2.2 moodustumise takistamine on vajalik, võib Prügila sulgemine vastab esitatud PVT-le. ette näha prügila katmise. Soovitused prügila katmise osas on järgmised: Prügila kategooria Tavajäätmed Gaasikogumiskiht nõutav Isolatsioonikiht ei ole nõutav Vettpidav mineraalkiht nõutav Dreenikiht > 0,5 m nõutav Kattepinnasekiht>1m nõutav
4. Nõuete leevendus Kui keskkonnariskide hindamise alusel, võttes eelkõige arvesse direktiivi 80/68/EMÜ, [1] on pädev asutus otsustanud 2. jaotise kohaselt ("Vee kontroll ja Tööstusjäätmete prügila jäätmed ei kujuta ohtu nõrgvee käitlemine"), et nõrgvee kogumine ja ümbritsevale keskkonnale, on vettpidavad ja töötlemine ei ole vajalik, või on kindlaks tehtud, et seetõttu soovib arendaja leevendust prügila prügila ei kujuta endast ohtu pinnasele, põhjaveele kattekihtide paigaldamisele. või pinnaveele, võib punktide 3 ja 4 nõudeid vastavalt leevendada. 5. Gaasi kontroll Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid prügilagaasi Tööstusjäätmete prügilas ei koguta kogunemise ja väljaimbumise kontrollimiseks. prügilagaasi. Prügilasse ei ladestata biolagunevaid jäätmeid ja prügilagaasi Prügilagaasi kogutakse kõikidest prügilatest, mis ladestusaladelt ei teki. võtavad vastu biolagunevaid jäätmeid ning Sellega on kavandatava prügila sulgemine prügilagaasi tuleb töödelda ja kasutada. vastav PVT-ga. 6. Häiringud ja ohud
Võetakse meetmeid prügilast tulenevate häiringute ja Ladestatavad jäätmed on lõhnatud ja ei sisalda ohtude vähendamiseks, mida põhjustavad: orgaanilist ainet. Prügila kaetakse lubjasette - haisu ja tolmu eraldumine, kihi ja kasvupinnasega. Tolmu eraldumine on - tuulega edasikanduvad materjalid, võimalik kasvupinnase paigaldamise esimestel aastatel. Seejärel tolmu teke väheneb. - müra ja liiklus, Keskkonnamõju hindamises on arvestatud - linnud, kahjurid ja putukad, müra ja liikluse mõjuga prügila sulgemistööde - aerosoolide moodustumine, ajal. Tööstusjäätmed on anorgaanilised ja ei - tulekahjud. meelita ligi kahjureid ega põle. Suletud prügila on piiratud aiaga. Prügila peab olema seadmestatud nii, et prügilast pärinevad jäätmed ei kanduks üldkasutatavatele Sellega vastab kavandatava prügila sulgemine teedele ja prügilat ümbritsevatele maadele. PVT-le. 7. Stabiilsus Jäätmete lõplik ladestamine prügilas toimub nii, et Jäätmekehandi 1:3 välisnõlva stabiilsus tagatakse jäätmelademe ja sellega seotud tagatakse ehitus-lammutusjäätmetega. Prügila struktuuride stabiilsus, eelkõige seoses varingute jäätmekehand ise koosneb 88% tihendatud vältimisega. Kui rajatakse tehisbarjäär, tuleb kindlaks rohelise leelise sette ja lubjasette segust. teha, kas geoloogiline aluspind on prügila Sulgemisjärgseid vajumisi kontrollitakse
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 115/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT), alternatiiv 2.1 prügila, alternatiiv 2.2 morfoloogiat arvestades piisavalt stabiilne, et vältida reeperitega. vajumist, mis võib barjääri kahjustada. Sellega vastab kavandatav prügila PVT-le. 8. Barjäärid Prügila peab olema kaitstud, et vältida prügilale vaba sissepääsu. Väljaspool tööaega peavad väravad Suletud prügila on piiratud aiaga ja olema lukus. Prügila valve- ja sissepääsusüsteem kasutatakse mehitatud valvet või peab sisaldama meetmete programmi jäätmete kaamerasüsteemi. ebaseadusliku ladestamine avastamiseks ja Sellega vastab kavandatav prügila PVT-le. vältimiseks.
11.4 Kontroll ja seire prügila kasutusajal ja järelhoolde perioodil
Alljärgnevas tabelis (Tabel 18) on võrreldud kavandatava tööstusjäätmete prügila kontrolli ja seiret kasutusajal ja järelhoolde perioodil parima võimaliku tehnikaga ehk „Prügiladirektiiviga“ (1999/31/EÜ). Prügila kontrolli ja seire eesmärk on sätestada minimaalne seisukord, et kontrollida: — kas jäätmed on ladestamiseks vastu võetud kõnealusele prügilaliigile ettenähtud kriteeriumide kohaselt, — protsessid pürgilas toimuvad ootuspärasel viisil, — keskkonnakaitsesüsteemid toimivad kavakohaselt, — keskkonnakompleksloa tingimusi prügila kohta täidetakse.
Tabel 18 Kavandatava prügila kontroll ja seire kasutusajal ja järelhoolde perioodil - võrdlus PVT-ga
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus 1. Meteoroloogilised andmed Aruandekohustuse järgi (artikkel 15) peavad liikmesriigid esitama meteoroloogiliste andmete kogumise meetodi. Liikmesriigid peavad otsustama, kuidas neid andmeid koguda (kohapealsed vaatlused, riiklik ilmajaamade võrgustik jne). Prügila käitamisel kavatsetakse kas rajada Kui liikmesriigid otsustavad, et veetaseme iseseisev meteoroloogiline automaatne mõõtmine on tõhus vahend, mille abil hinnata, seirejaam või kasutada riiklike seirejaamade kas prügila jäätmemassis tekib nõrgvett või (Tallinn-Harku või Väike-Maarja) andmeid. see nõrgub sealt välja, on soovitav, et järgmisi andmeid kogutakse prügila seire käigus või saadakse need lähimast ilmajaamast, nii kaua kui pädev asutus nõuab seda käesoleva direktiivi artikli 13 punkti c kohaselt
116/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus Kasutusajal Järelhoolde perioodil Sademete Iga Igapäevane, hulk päev lisatud kuu keskmisele Temperatuur Iga Kuu (minimaalne, päev keskmine maksimaalne, kell 14.00 Kesk- Euroopa aja järgi)
Valitsev Iga Ei ole tuule suund päev nõutav Vee aurumine Iga Igapäevane, (lüsimeeter)72 päev lisatud kuu keskmisele Õhuniiskus (kell Iga Kuu 14.00 Kesk- päev keskmi Euroopa aja ne järgi)
2. Heidete andmed: vee, nõrgvee ja gaasi seire Kui nõrgvett ja pinnavett esineb, tuleb nende Vastavalt Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i proovid võtta iseloomustavates punktides. kehtivale keskkonnakompleksloal L.KKL.HA- Nõrgvee proovide võtmine ja mõõtmine (hulk 217188 teostab tehas pinnavee seiret Jägala ja koostis) tuleb teha eraldi igas punktis, kust jões reoveepuhasti heitvee väljalaske kohast nõrgvesi prügilast välja juhitakse. Viide: 300 m ülesvoolu ja Soodla silla juures, 5 km proovide võtmise tehnika üldjuhised, ISO heitvee väljalaske juurest allavoolu. 5667-2 (1991). Analüüsitavad parameetrid heitvee jõkke Kui pinnavett esineb, teostatakse selle seiret juhtimise kohast ülesvoolu - hõljum, vähemalt kahes punktis, üks prügilast hapendumus, fosfaatioonid, sulfaatioonid, ülesvoolu ja teine allavoolu. üldlämmastik, kromaatne hapendumus, BHT7, Gaasi seire peab olema iseloomustav igas lahustunud O2, ühealuselised fenoolid, prügila osas. Proovide võtmise ja analüüside sulfiidioonid, pH ja temperatuur, määratakse tegemise sagedus on esitatud järgmises akrediteeritud meetoditega, atesteeritud tabelis. Nõrgvee ja vee seireks võetakse proovivõtja poolt võetud veeproovidest kord proov, mis iseloomustab keskmist koostist. kuus. Analüüsitavad parameetrid Soodla silla juures Proovide võtmise sagedust võib kohandada (heitvee väljalasu kohast ca 5 km allavoolu) - prügila morfoloogia alusel (künkana, täidisena hõljum, hapendumus, fosfaatioonid, jne). See tuleb loas määratleda. sulfaatioonid, üldlämmastik, kromaatne Kasutusajal Järelhoolde hapendumus, BHT7, lahustunud O2, fenoolid, perioodil74 sulfiidioonid, pH ja temperatuur, määratakse akrediteeritud meetoditega, atesteeritud 73 74 Nõrgvee Kuus , Kuue kuu proovivõtja poolt võetud veeproovidest kord
72 Või mõne muu sobiva meetodi abil.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 117/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus maht tagant kuus. Hõljum, hapendumus (KHTMn), kromaatne hapendumus, BHT7 ja pH Nõrgvee Iga Kuu määratakse ka järelhoolde perioodil kord koostis75 päev keskmine kvartalis. Pinnavee maht Kvartalis74 Kuue kuu Nõrgvee maht määratakse pumpla töötundide ja koostis 76 tagant järgi kord kuus. Võimalikud gaasi Kuus78 Kuue kuu Selliste jäätmetega prügila korral ei ole heitkogused ja tagant gaasiseire vajalik. atmosfäärirõhk77 Uue prügila alalt kogutava vee seire (CH4, COZ, OZ, teostamiseks saab veeproovi võtta ka enne H2S, Hz jt) teenindustee alust truupi. Nõrgvee mahu ja koostise seiret kohaldatakse, kui toimub nõrgvee kogumine.
3. Põhjavee kaitse A. Proovi võtmine Mõõtmised peavad andma teavet põhjavee kohta, mida vette juhitud jäätmed tõenäoliselt mõjutavad, kusjuures pealevoolu peab olema vähemalt üks mõõtepunkt ja allavoolu kaks mõõtepunkti. Seda arvu võib suurendada Vastavalt Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i hüdrogeoloogilise eriuuringu põhjal ja kui on kehtivale keskkonnakompleksloal L.KKL.HA- vaja varakult kindlaks teha nõrgvee juhuslikku 217188 teostab tehas põhjavee seiret prügila sattumist põhjavette. lähiümbruse kaevudes kaks korda aastas. Proove tuleb võtta vähemalt kolmes kohas Analüüsitavad parameetrid: põhjavee tase, enne jäätmetega täitmist, et kindlaks määrata värvus, hägusus, elektrijuhtivus, pH, tulevaste proovide kontrollväärtused. Viide: kloriidioonid, ammooniumioonid, nitraatioonid, Põhjavee proovide võtmine, ISO 5667, 11. nitritioonid, sulfaatioonid ja üldraua sisaldus osa, 1993 tuleb määrata akrediteeritud meetoditega, atesteeritud proovivõtja poolt võetud B. Seire veeproovidest. Proovides analüüsitavad parameetrid tuleb saada nõrgvee arvatavast koostisest ja piirkonna põhjavee kvaliteedist. Analüüsiks vajalike parameetrite valimisel tuleb arvesse võtta ainete liikuvust põhjaveetsoonis. Parameetrid võivad hõlmata
73 Proovide võtmise sagedust võib kohandada prügila morfoloogia alusel (künkana, täidisena jne). See tuleb loas määratleda 74 Kui hindamisandmed näitavad, et pikemad ajavahemikud on sama tõhusad, võib neid kohandada. Nõrgvee osas peab elektrijuhtivust mõõtma vähemalt üks kord aastas. 75 Mõõdetavad parameetrid ja analüüsitavad ained varieeruvad olenevalt ladestatud jäätmete koostisest; need peavad olema loas sätestatud ja iseloomustama jäätmete leostuvusomadusi. 76 Prügila omaduste alusel võib pädev asutus kindlaks teha, et neid mõõtmisi ei ole vaja teha ja esitab selle kohta aruande direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 15 ettenähtud viisil. 77 Need mõõtmised on seotud peamiselt jäätmetes esineva orgaanilise materjali sisaldusega. 78 CH4, CO2, OZ korrapäraselt, muud gaasid vajaduse korral ladestatud jäätmete koostise alusel nende leostuvusomadustest ülevaate saamiseks.
118/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus indikaatorparameetreid, et tagada veekvaliteedi muutuste kiire tuvastamine79. Kasutusajal Järelhoolde perioodil Põhjavee kuue kuu Kuue kuu tase tagant80 tagant80 Põhjavee koostis Konkreet- Konkreetsele sele prügilale prügilale omane omane sagedus83, 84 sagedus81, 82
4. Künnistasemed Kui põhjavee proovi analüüs näitab olulist muutust vee kvaliteedis, tuleb kaaluda võimalust, et põhjavee puhul on ilmnenud artiklites 12 ja 13 nimetatud oluline negatiivne keskkonnamõju. Tuleb kindlaks määrata künnistase, võttes arvesse konkreetset hüdrogeoloogilist ehitust prügila asukohas ja põhjavee kvaliteeti. Künnistase tuleb alati loas Künnistasemeks on Eesti kehtivad põhja- ja sätestada, kui see on võimalik. pinnavee kvaliteedinäitajad. Vaatlusi tuleb hinnata kontrollkaartide abil, milles on kinnitatud kontrollieeskirjad ja tasemed igale allavoolu asuvale kaevule. Kontrollitasemed tuleb kindlaks määrata põhjavee kvaliteedi kohalike variatsioonide alusel.
5. Prügila topograafia: andmed jäätmelademe kohta. Kasutusajal Järelhoolde perioodil Jäätmelademe visuaalset ülevaatust kavatsetakse teostada prügila kasutusajal ja Jäätmelade üks kord järelhoolde perioodil kord aastas. Tekkinud me struktuur aastas vajumid ja lohud plaanitakse täita kas ja koostis85 tööstusjäätmete või kasvupinnasega, sõltuvalt
79 Soovitavad parameetrid: pH, TOC, fenoolid, raskmetallid, fluoriid, As, õli/süsivesinikud. 80 Kui põhjavee tase kõigub, tuleb sagedust suurendada. 81 Sagedus peab põhinema võimalusel rakendada parendusmeetmeid kahe proovivõtu vahel, kui künnistase on saavutatud, st sagedus tuleb kindlaks määrata põhjavee voolukiirust käsitlevate andmete hindamise alusel. 82 Kui künnistase on saavutatud (vt C), tuleb seda kinnitada teise proovivõtmisega. Kui tase on kinnitatud, tuleb järgida (loas sätestatud) situatsiooniplaani. 83 Sagedus peab põhinema võimalusel rakendada parendusmeetmeid kahe proovivõtu vahel, kui künnistase on saavutatud, st sagedus tuleb kindlaks määrata põhjavee voolukiirust käsitlevate andmete hindamise alusel. 84 Kui künnistase on saavutatud (vt C), tuleb seda kinnitada teise proovivõtmisega. Kui tase on kinnitatud, tuleb järgida (loas sätestatud) situatsiooniplaani. 85 Asjaomase prügila seisundi iseloomustus: jäätmete all olev pindala, jäätmete maht ja koostis, ladestamise viisid, ladestamise aeg ja kestus, prügila vaba mahu arvutus.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 119/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus Jäätmelademe üks kord Aastalugem alast. Vajumist kavatsetakse jälgida taseme vajumine aastas reeperitega. Ladestatud jäätmete kohta kogutakse prügila kasutusajal järgmisi andmeid: - jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul; - jäätmelademe seisundi iseloomustus nagu nõrgvee tase ja temperatuur jäätmelademe sees; - jäätmete ladestamise viisid; - ladestamiseks vaba maht. Järelhooldusperioodil määratakse jäätmelademe vajumine igal aastal samal ajal tehtava lugemi alusel.
11.5 Kompostimisala rajamine
Reoveesette ja puidujäätmete kompostimise kohta otsest viitedokumenti eksperdile teadaolevalt ei ole ja töös kasutatakse parima võimaliku tehnikaga võrdlemisel järgmist dokumenti - Additional Information submitted during the information exchange on Waste Treatments Industries October 2005) ning AS ENPRIMA ESTIVO poolt Keskkonnaministeeriumile 2005. aastal tehtud tööd „Biolagunevate jäätmete käitlemine II- etapp“, milles analüüsitakse erinevate aeroobsete ja anaeroobsete kompostimistehnoloogiate keskkonnakaitselist mõju ja majanduslikku efektiivsust. Alljärgnevas tabelis (Tabel 19) on võrreldud kavandatava reoveesette ja puidujäätmete kompostimisala rajamist eksperdile teadaoleva parima võimaliku tehnikaga. Tabel 19 Kavandatava kompostimisala rajamise võrdlus eksperdile teadaoleva PVT-ga
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus Kompostimisala tuleb dimensioneerida Esimese kompostimisväljaku pindala on ca vastavalt hinnatavale ühe kuu komposti 13 500 m2, teise kompostimisväljaku pindala kasutusele, arvestades vaheladustamist. on ca 11 000 m2. Aastas tekib 5000 tonni reoveesetet, mille tugiainena kasutatakse aastas ca 2500 tonni puidujäätmeid ehk kokku Kompostimisala tuleb ehitada nii, et välditakse kompostitakse 7500 t aastas ja 625 t kuus. tekkiva heitvee sattumist pinnasesse. Maht aastas 4660+5000=9660 m3 ja ühes Aunkompostimine viiakse läbi vett kuus kompostitakse 805 m3 reoveesetet ja mitteläbilaskval asfaltväljakul (tavaliselt 2 puidujäätmeid. Arvestades, et materjali kihiline asfaltkate 50+50mm), mis on aunkompostimise aeg võib kesta kuni kaheksa varustatud äravoolutorustikuga nõrgvee kuud86, on kompostimisväljakul korraga 5 000 juhtimiseks heitveepuhastile või mõnda tonni ehk maksimaalselt 6 440 m3. Üks lokaalsesse käitlussüsteemi, näiteks kuupmeeter toorest kompostimismaterjali vajab ühtlusmahutisse koos pinnasefiltriga. Saju- ja aunkompostimisel ca 0.8 m2 maapinda 87 ehk
86 AS Enprima Estivo – Biolagunevate jäätmete käitlemine, II etapp, 2005. 87 Composting factsheet, Ministry of Agriculture, Food and Fisheries, British Columbia, 1996
120/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus nõrgvee äravoolukaevud või rennid tuleb kokku 5 152 m2. St. mõlema kompostimisala väljakule paigutada nii, et nad ei jääks pindala on piisav tekkiva mahu kompostiaunade alla. kompostimiseks. Silod peavad olema kaetud ja varustatud lüüsiga veoautole; lahtistes laohoonetes peab Kompostimisala kavatsetakse rajada punkrite ja mahalaadimisel tekkivaid gaase tihendatud lubjasette kihile, mille koguma imemise teel ja juhtima filtratsioonimoodul on 0.6 kuni 1.5 x10-10 m/s. gaasipuhastisse. Kompostväljakute põhi rajatakse lubjakivikillustikust fraktsiooniga 32-64 mm, Kompostimine peab toimuma suletud paksusega 200-300 mm. Kompostväljakute tingimustes, niipalju kui võimalik. Viimane sademevee kogumine toimub prügila maa- nõue kehtib eriti kompostimisrajatistele, mille alale või korrastatud alale rajatud kraavidega. kompostitakse intensiivse lõhnaga niisket või Sealt edasi juhitakse vesi prügila ida- ja kergesti biolagunevaid orgaanilisi jäätmeid lõunapoolsesse piirdekraavi. Kompostväljakule (toidujäätmed) või reoveesette läbivaid kraave ei rajata. kompostimisrajatised. Rajatised, mis töötlevad aastas üle 10 000 tonni orgaanilisi Kompostimisväljakul kavatsetakse kompostida jäätmeid peavad punkreid, aunad olema aunades. Gaasi ei planeerita koguda. kinnised protsessi ajal. Aastas kavatsetakse kompostida 7 500 tonni reoveesetet ja puidujäätmeid, mis annab ca 5
755 t ehk 11 511 m3 kasvupinnast niiskussisaldusega 50%. Tegemist on tselluloositööstuse orgaaniliste jäätmetega, mis aeroobses keskkonnas lagunedes emiteerivad ainult süsihappegaasi ja veeauru .Seetõttu ei ole gaasikogumise süsteemi rajamine otstarbekas. Rajatav kompostimisala vastab PVTle.
11.6 Kompostimisala käitamine
Alljärgnevas tabelis (Tabel 20) on võrreldud kavandatava reoveesette ja puidujäätmete kompostimisala käitamist eksperdile teadaoleva parima võimaliku tehnikaga. Tabel 20 Kavandatava kompostimisala käitamise võrdlus eksperdile teadaoleva PVT-ga
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus Aunkompostimisel võivad aunad asuda Kompostimisala käitamisel kavatsetakse üksteise suhtes erinevatel kaugustel ning rakendada aunkompostimist välitingimustes. segamisel võib aunad tõsta teise kohta ning segada saab tavalise kopplaaduriga.
Protsess algab toormaterjalide kogumise, käitlemise ning ladestamisega, millele järgneb Kavandataval kompostimisväljakul materjalide segamine ning kavatsetakse segada heitveepuhasti kompostimishunnikute konstrueerimine reoveesete ja tehase puidujäätmed (ka. puukoor). Tugiaine on vajalik kompostimassi Kompostmaterjalide kiiremaks lagunemiseks õige toitainevahekorra (süsiniku/lämmastiku- tuleb need läbi sõeluda ning peenestada suhe on 30) ja niiskusesisalduse (40-70%) ühesuurusteks osisteks. reguleerimiseks ning kompostitavale massile
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 121/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus Kompostitavate jäätmete purustamiseks ja urbse struktuuri (soovitatav pooride maht 20- tugiainega segamiseks kasutatakse tavaliselt 35%) loomiseks, mis võimaldab rataslaadurile paigaldatavat sõelkopp-purustit, gaasivahetust.. mille abil saab teha ka aunad. Kavandataval kompostimisalal kavatsetakse kompostitavate jäätmete tugiainega segamiseks kasutada rataslaadurile Tasakaalustatud komposti segu peaks paigaldatavat sõelkopppurustit, mille abil sisaldama 25-30 osa süsinikurikkaid ning 1 tehakse ka aunad. osa lämmastikurikkaid materjale.
Toormaterjalid paigutatakse peale segamist Reoveesette ja tugiaine seguvahekord lagunemiseks aunadesse. määratakse nende niiskuse, toitainesisalduse ja tükisuuruse põhjal. Keskmine vahekord on 1-1.5 m3 tugiainet ühe reoveesette kuupmeetri Kompostimine peab toimuma suletud kohta. tingimustes, niipalju kui võimalik. Viimane Kavandataval kompostimisalal kavatsetakse nõue kehtib eriti kompostimisrajatistele, mille kompostitakse fiivse lõhnaga niisket või toormaterjalid paigutada peale segamist kergesti biolagunevaid orgaanilisi jäätmeid lagunemiseks aunadesse. (toidujäätmed) või reoveesette kompostimisrajatised. Rajatised, mis Kompostimist kavatsetakse läbi viia töötlevad aastas üle 10 000 tonni orgaanilisi välitingimustes ja aunades. Aastas jäätmeid, peavad punkrid ja aunad olema kavatsetakse kompostida 7 500 tonni kinnised protsessi ajal. reoveesetet ja puidujäätmeid, mis annab ca 5 755 t ehk 11 511 m3 kasvupinnast Aunkompostimine viiakse tavaliselt läbi vett mitteläbilaskval asfaltväljakul (tavaliselt 2 niiskussisaldusega 50%. Tegemist on tselluloositööstuse reoveesettega, mis ei kihiline asfaltkate 50+50mm), mis on varustatud äravoolutorustikuga nõrgvee aeroobsel käärimisel emiteerivad vaid süsihappegaasi ja veeauru. Seetõttu ei ole juhtimiseks heitveepuhastile või mõnda lokaalsesse käitlussüsteemi, näiteks gaasikogumine otstarbekas. ühtlusmahutisse koos pinnasefiltriga. Saju- ja nõrgvete äravoolukaevud või rennid tuleb Kompostimisala kavatsetakse rajada väljakule paigutada nii, et nad ei jääks tihendatud lubjasette kihile, mille kompostiaunade alla. filtratsioonimoodul on on 0.6 kuni 1.5 x10-10 Loomuliku õhustusega aun on väike ja mass m/s. Kompostväljakute põhi rajatakse aeroobsena püsimiseks kore (õhuline), siis lubjakivikillustikust fraktsiooniga 32-64 mm, komposti ei segata ega õhustata. Mida paksusega 200-300 mm. Kompostväljakute koredam mass, seda suurem võib olla aun, sademevee kogumine toimub prügila maa- alale või korrastatud alale rajatud kraavidega. kuid see ei tohiks olla nii kõrge, et ta omaenese raskuse tõttu liiga tihedaks vajub. Sealt edasi juhitakse vesi prügila ida- ja Tavaliselt tuleb aunasid õhustamiseks veel lõunapoolsesse piirdekraavi. Kompostväljakule läbivaid kraave ei rajata. segada: mida sagedamini segatakse, seda kiirem on protsess. Segatakse käsitsi, traktori või erilise kombainiga. Hästi õhustatud Kavandataval kompostimisalal kavatsetakse aunades kompostitavad jäätmed lagunevad 6- aunad rajada kõrgusega 2.5-3 m, laiusega 4-6 10, sooja ilmaga isegi 2-3 nädalaga. m ning pikkusega 15-40 m. Aunad kujundatakse ristlõikelt kuhjakujuliseks, et Aunade kõrgus on reeglina 1,5-2,5 m, laius 3- 6 m ning pikkus 30-40 m (pikkus pole sajuvesi valguks ilma takistuseta katte pealt maha. Aunade vahele jäetakse ca 6 m laiune määratud, võib olla pikem või ka lühem). Aunade vahele jäetakse ca 8 m laiune ruum ruum masinate opereerimiseks. Vt. joonised masinate opereerimiseks.
122/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus Tagamaks mikroorganismidele optimaalsed tingimused, tuleb hapniku, temperatuuri ja niiskuse taset säilitada kindlates vahemikes. Aeroobse lagunemise puhul on äärmiselt vajalik, et kompostimishunnikusse jõuaks piisavalt hapnikku. Juhul kui aeroobne lagunemine muutub hapniku vähesuse tõttu kompostis anaeroobseks, kaasneb sellega ebameeldiv lõhn. Kompostimisel tekkiv soojus peab olema piisavalt kõrge, et hävitada selles olevad patogeenid ning umbrohuseemned, kuid samas piisavalt madal, et mitte ohustada vajalikke mikroorganisme (ligikaudu 60-65°C). Kompostitav materjal peab olema niiske, kuid mitte märg. Kuna auna ümberpööramisel niiskus lendub, tuleb komposti peale pööramist taas niisutada.
Kompostimise algjärgus peab aunasid segama 1-2 nädala järel. Kui auna siseosad Arvutused: satuvad anaeroobsesse olukorda, on Aktiivne kompostimine tõenäoline, et aunade segamisel tekib Nädalas töödeldakse: 201 m3 komposti. keskkonnale märkimisväärseid Auna kõrgus: 2.5 m, auna laius 6 m (7.5 m3/m). haisuprobleeme. Kompostimise edenedes Vajalik auna pikkus: 201 m3 / 7.5m3/m = 27 m võib segamistihedust vähendada. Kompostiks muutumise üldaeg on Soome ilmastikuoludes Ehk sel juhul laotatakse ühes nädalas üks 27 1 aasta. m pikkune aun. Kuna aktiivse kompostimise etapp kestab Komposti struktuur muutub kiiresti. Ühe-kahe vähemalt 6 nädalat on vaja laotada kuus auna päevaga tõuseb temperatuur pikkusega 27 m või 12 auna pikkusega ca 14 välistemperatuurist kuni 50 kraadi kõrgemaks m. ning on neljandal päeval juba 60-70°C. Ebameeldiv lõhn kaob 6-7 päevaga. Protsessi Sel juhul on vaja (33x78) 2574 m2 lõpus hakkab kompost jahtuma ning selle võib kompostimisala (aunade vahele jäetakse 6 m lugeda valminuks, kui temperatuur on vaba ruumi ja otstesse 3 m). langenud 45-50°C-ni. Valmis kompost on Komposti järelvalmimine peaaegu must. Samas värvi järgi ei saa Mahu vähenemine 50%, nädalas toodetakse komposti küpsust ainult hinnata, sest see ca 100 m3 komposti. muutub tumedaks ammu enne valmimist. Auna suurus nt. 4 nädalat x 100 m3 = 400 m3 Kompost on valmis siis, kui selle hoidmisel ei 3 teki halba haisu isegi mitte niiske ilmaga. Auna kõrgus 2.5 m, auna laius 6 m (7.5 m /m) Vajalik auna pikkus 400/7.5= 53 m (nelja Orgaaniliste jäätmete kompostimine vältab nädala järelvalmimisel). reeglina 6–8 kuud, misjärel hunnikud lükatakse laiali ja kuhjatakse taas kokku Ehk sel juhul toimub järelvalmimine neljas ca järelvalmimishunnikusse, kus kompost 13 m pikkuses aunas. lõplikult laagerdub ning kuivab. Selline Järelvalmimiseks vajalik kompostimisala tegevus muudab komposti bioloogiliselt pindala on (33x18) ca 600 m2 koos stabiilseks ning selle edasisel hoiustamisel ei vahealadega masinate manööverdamiseks. teki ebameeldivat lõhna. Valmis kompostiaun Komposti ladustamist ei toimu vaid ei vaja väga palju õhku ja selle võib teha kasvupinnasega kaetakse prügila kõrgusega 2,5-3 m. Komposti kvaliteedi ladestuskaarte. tõstmiseks võib seda peale kuivatamist Olemasoleva settebasseini ja reovee veelkordselt läbi sõeluda.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 123/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus Juhul kui kompostimisel ei kasutata liha ega ülepumpla arvutus: muid loomseid jäätmeid, võib lõppsaadust Külma poolaasta keskmine sademete hulk pidada võimalike patogeenide ning Anija vallas on 350 mm88. Arvestades, et kogu haigustekitajate puudumise tõttu inimesele sadevesi valgub kompostimisväljaku ohutuks. Komposti ümberpööramise käigus vettpidavalt pinnalt piirdekraavi ja aunadest on töötajatel soovitatav kasutada maski või 25%, on nõrgveebasseini respiraatorit, vältimaks bakterite või miinimumdimensioonid järgmised: kompostimisel tekkiva tolmu sissehingamist. Lumesulavesi aunadest: 6x(27 x 6)m2+4x(13 x 6)m2 x 350 mm x 25% = Silode ja aunade ventileerimisest tekkiv 112 m3 kondensvett ja kogutud nõrgvett võib Lumesulavesi aunadega täitmata pinnalt: kasutada ainult kompostiaunade 13500 m2 – 6x(27 x 6)m2+4x(13 x 6)m2 x 350 niisutamiseks, vältides häireid kompostimise mm x 100%=4275 m3 töös ja täites hügieeninõudeid. Kompostimisala saastunud lumesulavee maht Kinnistes kompostimisrajatistes ja lahtisel on kokku 4388 m3. Arvestades, et viimane komposteerimisel, kus kasutatakse valgub kompostimisalalt ära kolme nädala ventileerimist tuleb koguda tolmu sisaldavad jooksul ehk 4388m3/1 814 400 s = 0.002 m3/s gaasid kohapeal, nt. purustamine, sõelumine ja päevakeskmine maksimaalne äravool ja laadimine. nõrgveebasseinist on maksimaalselt 0.39 m3/s 89 , piisab olemasolevast Reaktoritest ja ventileeritavatest nõrgveebasseinist, äravoolukraavist ja kompostiaunadest kogutud gaasid tuleb pumplast kompostimisalalt valg – ja nõrgvee juhtida biofiltritesse või gaasipuhastusjaama. ärajuhtimiseks lumesulavee ajal: Biofiltrite töö efektiivsust tuleb kontrollida kord aastas nii, et väljuvate lõhnaainete 4388m3/1 814 400 s – 0.39 m3/s = -0.39 m3/s. kontsentratsioon on alla 500 GE/m3 (lõhna Kompostimisel kavatsetakse kavatsetakse ühikut kuupmeetris). jälgida materjali pH taset, temperatuuri ja niiskuse- ja hapnikusisaldust. Kompostimise algjärgus segatakse aunasid 1-2 nädala järel. Kompostimisväljakul ei kavatseta kompostida liha ega muid loomseid jäätmeid, vaid puidujäätmeid ja tselluloositehase heitveepuhasti reoveesetet. Komposti ümberpööramise käigus kasutavad töötajad maski või respiraatorit. Nõrgvesi kompostimisalalt kogutakse kraavidega ja juhitakse reoveepuhastisse. Vajadusel toimub aunade niisutamine. Tekkivat tolmu ei planeerita rajataval kompostimisalal koguda. Tolmu teket kuival ajal kontrollitakse leevendavate meetmete kasutuselevõtuga (nt. niisutamine). Kuiva aega võib defineerida olukorraga soojal perioodil, kus teist nädalat järjest jääb nädala sademete hulk alla 20% kliimanormist 90 ning
88 Anija valla arengukava, 2003 89 Harjumaa Anija vald Ülejõe küla Kehra prügila kompleksi (tavajäätmete ja tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala) sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. Kobras AS, 2012 90 http://droughtmonitor.unl.edu/AboutUs/ClassificationScheme.aspx - viimati külastatud 29.05.2015
124/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) tegevus päikesepaiste, tuul ja vähene suhteline niiskus (alla 70 massiprotsendi) põhjustab kompostimisaunade pinnal niiskusesisalduse vähenemise alla 12-massiprotsendi, so alla tasakaalse niiskusesisalduse. Aunasid niisutatakse olemasolevasse settebasseini kogunenud veega. Ilmastiku andmed registreeritakse kasutades riiklike meteoroloogiajaamade või iseseisva automaatse seirejaama andmeid.
Rajataval kompostimisväljakul kompostitakse tselluloositööstuse reoveesetet koos puidujäätmetega mitteventileeritavates aunades.
11.7 Kompostimisala sulgemine
Eksperdile teadaolevalt ei ole kompostimisväljaku sulgemise parima võimaliku tehnika viitedokumenti. Kompostimisväljak suletakse eeldatavalt koos prügila sulgemisega (p.10.3).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 125/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
12 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS JA NENDE KASUTAMISE EELDATAV EFEKTIIVSUS
Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik mõjutada kavandatava prügila ja kompostimisväljaku rajamise, käitamise ja sulgemise tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Leevendavad meetmed on esitatud pidades silmas seda, et Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavandab rakendada PVT-le vastavat tehnoloogiat. Lisaks on arvestatud, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.
12.1 Prügila ja kompostimisväljaku rajamistegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavalt ei kandu territooriumi piirist oluliselt väljapoole. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal täpselt kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist. Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal. Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid on: - heitmed välisõhku (sh tolm); - müra teke; - transpordikoormuse tõus.
Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Heitgaaside mõju vähendamiseks, peab lühendama mehhanismide tööaega. Häiringuid vähendab ka see, kui ei töötata väljaspool tööaega. Alati peab kasutama töökorras seadmeid. Tööd tuleb peatada või rakendada häiringut ennetavaid meetmeid kohaliku omavalitsuse kehtestatud heakorra eeskirjast tulenevatel piiranguperioodidel (öörahu jne). Tolmu, aga eriti peente tahkete osakeste, eraldumise, heite ja hajumise vähendamiseks peab vältima väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Tuleb vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide kuhilate laajamise eelset hoidmist territooriumil vähendamaks või vältimaks nende lendumist prügila territooriumil ja sealt väljapoole. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Prügila territooriumil peab olema sõidukite liikumiskiiruse piirang (soovitavalt 25 km/h), mis vähendab tolmu ja peenosakeste õhku paiskumist koormast ja veoki rataste alt. Müra mõju vähendamiseks tuleb töötada ainult tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks. Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Seadmed peavad olema töökorras. Võimalik transpordikoormuse tõus on ajutine. Prügila piirdeaia rajamiseks viiakse sinna aiamaterjali ja ekskavaator kraavi kaevamiseks. Kompostväljaku rajamiseks
126/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015 transporditakse paaril päeval killustikku. Transpordiga kaasneb õnnetuseoht. Seetõttu tuleb olla eriti tähelepanelik pimedas ja teelõikudel, kus teadaolevalt liigub tavapärasest enam lapsi. Prügila ümbruskonnas selliseid kohti, kus viibiks tavapärasest enam lapsi sõiduteedel, ei ole (puuduvad koolid, lasteaiad, avalikud asutused). Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Teatud ehitusetappidel nt. aia rajamisel tekkivad kerged ehitusjäätmed võivad (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega peab ehitusprahi konteinerid katma ja/või sagedasti tühjendama. Taaskasutatavad jäätmed peab tekkekohas sortima ning andma üle kordus- või taaskasutuseks, et vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Selleks peab ehitustööde peatöövõtjal korraldama konteinerite katmise ja/või kontrollima allhankijate tegevust. Arendaja peab edastama peatöövõtjale jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused ning kontrollima seatud nõuete täitmist. Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodud nõudeid järgides, et vältida hädaolukordi ning nendest tulenevat negatiivset mõju nii inimese tervisele kui keskkonnale.
12.2 Prügila ja kompostimisala käitamise peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed Peamised kavandatava tegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid, on: - heitmed välisõhku (sh tolm ja lõhn); - müra ja transpordikoormuse tõus; - valg-ja nõrgvee teke;
Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Heitmed välisõhku Meetmed välisõhku lenduvate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks tööstusjäätmete ladestusalalt ja kompostimisväljakult: Arendaja peab rakendama PVT (Tabel 16 ja Tabel 20) ja head jäätmekäitlustava. Meetmed, mille abil on võimalik vältida anaeroobse käärimisega seotud lõhnaainete emissiooni reoveesette ja puidujäätmete kompostimisel, on järgnevad: - Aunade seire: Jälgida optimaalseid kompostimistingimusi – temperatuuri (60-65°C) . ja niiskuse taset säilitada kindlates vahemikes (niiske, kuid mitte märg). - Aunade segamine kompostimise algusjärgus vähemalt 1-2 nädala järel.
Meetmed välisõhku viidavate saasteainete heitkoguste ning vastavate saasteainete hajumise vähendamiseks ning pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks jäätmete veol ning laotamisel: - jäätmete vedu kinnistes ning töökorras masinatega; - puidukatla tuha niisutamine enne transportimist;
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 127/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
- puidukatla tuha mahalaadimise järgselt peab koheselt tuha katma rohelise leelise sette ja lubjasetteseguga. - jäätmete veo korraldamine nii, et see häiriks võimalikult vähe ümberkaudseid elanikke – päevasel ajal; - vältida jäätmete kandumist teele veoki rataste küljest – kiirusepiirang prügilas 25 km/h; - jäätmete transpordi planeerimine võimalikult väikese veokordade arvuga ning maksimaalselt koormatult. - laadimisel tuleb jälgida, et ei tekitataks impulssmüra. Selleks tuleb veoks ja/või selle mahalaadimiseks kasutada seadmeid ja tehnoloogiat, mis võimaldab koorma mahalaadimise ilma veokit ja selle kasti liigselt kolksutamata. Transpordiga kaasneb lisaks mürale ka liiklusõnnetuste ohu tõus. On soovitav üle vaadata kohalik liikluskorraldus ja -piirangud vältimaks jäätmeveokite teekonna kohtumist laste ning vanurite harjumuspäraste liikumiskohtadega, . Meetmed nõrgvee tekke vähendamiseks: - prügilat on täita ladestuskaartide kaupa, mis pärast täitumist kaetakse vettpidava kihi ja kattepinnasega – vähendab sadeveele avatud katmata jäätmeid; - kompostaunade niisutamiseks kasutada nõrgvett – vähendab puhastisse suunatavat vett. Meetmed pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks: - perioodiliselt peab kontrollima kraavide toimivust ja kõrvalekalde korral takistused likvideerima; - uue prügila alalt kogutava vee seireks peab veeproovi võtma enne teenindustee alust truupi;.
12.3 Prügila ja kompostimisala sulgemise peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed
Prügila ja kompostimisväljaku sulgemise keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavalt ei kandu territooriumi piirist oluliselt väljapoole. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal täpselt kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist. Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal. Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid on: - heitmed välisõhku (sh tolm); - müra teke; - ja transpordikoormuse tõus.
Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta.
128/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Töötamine prügilal väljaspool tööaega peab olema üldjuhul keelatud. Alati peab kasutama töökorras seadmeid. Tööd tuleb peatada või rakendada häiringut ennetavaid meetmeid kohaliku omavalitsuse kehtestatud heakorra eeskirjast tulenevatel piiranguperioodidel (öörahu jne). Tolmu eraldumise vähendamiseks peab vältima väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Peab vältima peenefraktsiooniliste materjalide laadamiseelset hoidmist territooriumil vähendamaks või vältimaks nende lendumist prügila territooriumil ja sealt väljapoole. Vajaduse korral peab territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Suletava prügila territooriumil on sõidukitele liikumiskiiruse piirang (soovitavalt 25 km/h), mis vähendab tolmu ja peenosakeste õhku paiskumist koormast ja veoki rataste alt. Müra vähendamiseks tuleb töötada ainult tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks. Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Seadmed peavad olema töökorras. Võimalik transpordikoormuse tõus on ajutine ja väheoluline. Transpordiga kaasneb õnnetuseoht.
12.4 Prügila ja kompostimisväljaku ehitamise ja käitamise leevendavad meetmed ja eeldatava efektiivsuse hinnang
Kokkuvõtvalt on tabelisse (Tabel 21) koondatud leevendavad meetmed mõjudele, mida on aruandes käsitletud ja hinnatud ning nende eeldatav efektiivsus. Arenduse -tegevuse keskkonnamõju on üksikasjalikult kirjeldatud aruande peatükis 10. Tabel 21 Hinnang arenduse keskkonnamõju* leevendusmeetmetele Arendus/tegevus Leevendusmeede esilekerkivale mõjule Hinnang Prügila ja kompostimisväljaku Tööprojektikohane tegevus Efektiivne ehitamine Töökorras ehitusmasinate ja veokite Efektiivne kasutamine Ehitusjäätmete nõuetekohane Efektiivne käitlemine Töötamine tööajal Efektiivne Materjali kuhjade kestva laajamiseelse Efektiivne hoidmise vältimine Liikumiskiiruse piiramine Efektiivne Tähelepanu sõidukite liikumisel pimedas Efektiivne ja teelõikudel kus on lapsi Ehitusprahi konteinerite katmine ja/või Efektiivne sagedasti tühjendamine Taaskasutatavate jäätmete tekkekohas Efektiivne sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks, Prügila ja kompostväljaku PVT ja hea jäätmekäitluskava Efektiivne käitamine rakendamine Optimaalsete kompostimistingimuste Efektiivne jälgimine– temp. 60-65°C ja niiskuse
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 129/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
taseme säilitamine kindlates vahemikes (niiske, kuid mitte märg). Reoveesette ja puidujäätmete aunade Efektiivne segamine kompostimise algusjärgus vähemalt 1-2 nädala järel Jäätmevedu kinnistes ning töökorras Efektiivne masinatega Puidukatla tuha niisutamine enne Efektiivne transportimist Puidukatla tuha kohene katmine Efektiivne rohelise leelise sette ja lubjasetteseguga Veokirataste puhastamine enne prügilast Efektiivne lahkumist (vajadusel) Veokite sõidukiiruse piirang prügilas Efektiivne kuni 25 km/h Impulssmüra vältimine jäätmete Efektiivne kaadamisel Prügila täitmine ladestuskaartide kaupa Efektiivne Aunade kastmine nõrgveega Efektiivne Perioodiline kraavide korrasolu kontroll Efektiivne Kompostimisala nõrg- ja valgvee Efektiivne kvaliteedi seire. Vajadusel väljakult kogutava reovee setitamine * keskkonnamõju katab siinkohal kõiki mõju kvaliteete, sh ka väheolulist
12.5 Prügila sulgemise leevendavad meetmed ja eeldatava efektiivsuse hinnang
Uue prügila sulgemiskava on valminud Entec Eesti OÜ poolt aastal 201591. Siinkohal tuuakse välja olulisemad punktid.
12.5.1 Ladestuskaartide kattekihtide rajamine Keskkonnaministri määruses nr. 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” § 35 lõige 2 kohaselt katab prügila käitaja ladestamise lõppemisel tavajäätmeprügila jäätmelademe järgmiselt – gaasi kogumise kiht, vettpidav mineraalkiht, vähemalt 0,5 m paksune dreenikiht ja vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht. Prügila tööprojekti ja sulgemiskava kohaselt kaetakse ladestuskaartide täitumisel kaetakse need vettpidava mineraalkihiga, dreenikihiga ja kuni 2 m paksuse kattepinnase kihiga. Gaasi kogumise kiht – prügilasse ei ladestata biolagunevaid jäätmeid, mis tekitaksid gaasi. Seega gaasikogumise kihi rajamine ei ole vajalik.
91 Kehra rajatava tööstusjäätmete prügila sulgemiskava, Entec Eesti OÜ töö nr 999/14-6, 2015
130/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Vettpidava mineraalkihina kasutatakse tselluloositööstuses tekkivat rohelise leelise sette ja lubjasette segu, mille filtratsioonimoodul vastavalt 2014 aasta suvel teostatud katsetele on 0.40-2.81 x10-9 m/s (survel 0.15 MPa on filtratsioonimoodul 0.1-1.03 x 10-9 m/s). Kõige ülemine ca 1 m paksune jäätmekiht tuleb seega rajada tihendatud rohelise leelise sette ja lubjasette segust. Ladestuskaardi vettpidava mineraalkihi rajamisel tuleb iga 1000 m2 katmisel võtta proov ja määrata selle filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul peab olema minimaalselt 1.0x10-9. Nõude mittetäitmisel tihendada paigaldatud mineraalkihti või paigaldada täiendav 0.5 m paksune mineraalkiht. Filtratsioonimoodul määrata uuesti. Jäätmekehandi välisnõlvad kaldega 1:3 kaetakse ca 1 m paksuse erosioonikaitse kihiga. Erosioonikaitsekihi rajamiseks sobivad purustatud ehitus-lammutusjäätmed või kaevanduste aheraine. Dreenikiht - vettpidava mineraalkihi peale tuleb dreenikiht mis juhib sademevee ladestu pinnalt ega ei lase sel ladestusse sisse imbuda. Dreenikiht vähendab ka (sademe)vee survet vettpidavale mineraalkihile. Dreenikihina kasutada geokompostiit drenaažimatti. Drenaažimatti on kasutatud mitmete Eesti tava- ja tööstusjäätmete prügilate sulgemisel ning see sobib sademevee ärajuhtimiseks vettpidava mineraalkihi pinnalt. Selle filtratsiooniomadused on sobivad sademevee ärajuhtimiseks prügila pinnalt. Kattepinnase kiht - dreenikihile paigaldatakse kattepinnase kiht. Kattepinnasena kasutatakse Horizon Tselluloosi ja Paberi AS reoveepuhasti reoveesettest koos tselluloositööstuses tekkivatest puidujäätmetest tugiainega toodetud kompostikasvupinnast. Kattepinnast paigaldatakse kuni 2 m paksuse kihina võimaldamaks kõrghaljastuse rajamist. Jäätmelademe vajumise hindamiseks paigaldatakse peale katmistööde lõppu kaks reeperit.
12.5.2 Kaetud ladestuskaartide haljastamine Suletud ja kaetud prügila ladestusala haljastatakse ca 50% ulatuses ainult heintaimedega ja 50% ulatuses heintaimede ja kõrghaljastusega. Kokku kujuneb haljastatava ala suuruseks ca 5.5 ha. Heintaimi on soovitav külvata hüdrokülvi meetodil. Kõrghaljastuses kasutatavate puude juured vähendavad kattepinnase erosiooniohtu. Tööstusjäätmete prügila olemasoleva ülemise ladestusala nõlvad on juba haljastatud kase ja männipuudega. Kõrghaljastus rajatakse prügila pindadele millede kalle on kuni 10%. Kõrghaljastuseks on soovitav kasutada arukase ja männi istikuid, millistega on haljastunud ka ülemise ladestusala nõlvad. Puistu istutusala tihedus on ca 8x8 m. Kõrghaljastuse aladel teostatakse hüdrokülv enne istutustöid. Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 35 kohaselt peab tavajäätmeprügila olema kaetud vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga. Kattepinnase kihi paksus ei ole limiteeritud. Kehra uue tööstusjäätmete prügila sulgemisel on kattepinnase paksus teadlikult valitud suurem arvestades ajas toimuva kattepinnase kihi tihenemise ja vajumisega. Suurekasvuliste puude optimaalne kasvupinnase maht on 26 m3 ja vähim kasvupinnase sügavus on 1.0 m. Arukask vajab toitainetest lisaks lämmastikule ja fosforile ka kaaliumit, mida kompostmullas leidub vähe ning selle tagamiseks on samuti vajalik suurem kasvupinnase maht.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 131/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
12.5.3 Sulgemistööde ajakava Prügila ladestukaartidele rajatakse kattekihid (vt ptk 10.4.3) peale iga ladestukaardi täitumist jäätmetega. Seega toimub prügila järk-järguline sulgemine paralleelselt selle käitamisega. Kaetud ladestukaartide haljastamine ja kompostväljaku nr 2 sulgemine teostatakse peale prügila sulgemist. Järgnevalt esitatud rajatava tööstusjäätmete prügila sulgemistööde ajakava on hinnanguline. Tabel 22 Kehra prügila kompleksi tavajäätmete prügila sulgemistööde ajakava Aeg Tegevus Märts 2018 – Juuni 2051 Prügila ladestukaartide kattekihtide rajamine vastavalt ladestuskaartide täitumisele Juuni - september 2051 Ladestuskaartide haljastamine
August - september 2051 Kompostväljaku nr 2 sulgemistööd ja piirdeaia ning väravate demonteerimine
12.5.4 Meetmete efektiivsuse hinnang
Kokkuvõtvalt on tabelisse (Tabel 23) koondatud leevendavad meetmed mõjudele, mida on prügila sulgemiskavas ja KMH aruandes käsitletud ja hinnatud ning nende eeldatav efektiivsus. Tabel 23 Hinnang prügila sulgemise keskkonnamõju* leevendusmeetmetele Prügila ja kompostimisväljaku Tööprojektikohane tegevus Efektiivne sulgemine Töökorras ehitusmasinate ja veokite Efektiivne kasutamine Töötamine tööajal Efektiivne Materjali kuhilate laajamiseelse Efektiivne hoidmise vältimine Liikumiskiiruse piiramine Efektiivne Tähelepanu sõidukite liikumisel pimedas Efektiivne ja teelõikudel kus on lapsi * keskkonnamõju katab siinkohal kõiki mõju kvaliteete, sh ka väheolulist
132/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
13 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE
13.1 Säästvast arengust ja tema juriidilisest taustast
Säästev areng (jätkusuutlik, kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui ka tulevikus 92 . Kõik see on ühiskonna liikumine progressi ja jõukuse kasvuteel, milles: • progress ja keskkonnakaitse toimivad käsikäes, s.t üks ei muutu teisele halvavaks faktoriks; • hoitakse tasakaalu erinevate huvide vahel; • majanduskasv ei halvenda keskkonnaseisundit ei totaalselt ega lokaalselt; toimib kokkulepe, et tulevastele põlvedele antakse üle puhas keskkond. Olla ja liikuda säästva arengu teel näitab seda, et tegemist on areneva, üldinimlikke põhimõtteid ja üllaid ideaale austava-järgiva ühiskonnaga. Eesti ühiskonna kulgemist säästval arengul juhivad säästva arengu seadus ja strateegia Säästev Eesti 21. Kui esimene seab üldise õigusliku aluse nõudes ühiskonnalt looduskeskkonna ja loodusvarade säästlikku kasutamist, siis teine neist pakub välja ees- märgid mis oleksid aluseks ühiskondlikule kokkuleppele hoidmaks Eesti jätkusuutlikul arengul selle laias käsitluses. Tegemist on ühiskonna edasiminekut haarava suure stra- teegiaga, mitte üksnes keskkonnaküsimustega tegelemisele suunatud strateegiaga93. Eesti säästva arengu põhimõtteks on: „ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengumudeli ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega“94. Jäätmehooldusele sh jäätmekäitlusele kui säästva arengu seadusega võimaldatavale iseseisvale valdkonnale95, on areng kujundatud paljude seaduste ja kavadega (Tabel 24). Loetelusse jäävad jäätmeseadus, pakendiseadus, tööstusheite seadus, keskkonnatasude seadus, keskkonnaseire seadus, keskkonnajärelevalve seadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, (sh seaduste alusel antud määrused ja teised rakendusaktid) ning Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, Riigi Jäätmekava 2014-2020, Keskkonnatasude Raamkava 2016+, Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Tabel 24 esitab õigus- ja arengudokumentide suhestuse säästva arengu aspektidega jäätmehoolduse valdkonnas.
92 Mõiste on defineeritud aadressil http://www.stat.ee/saastev-areng. Tähelepanuväärne, et kasutatakse mõisteid mitmed valdkonnad. Ühe valdkonna areng või arendamine ei tähenda 93 Sageli mõistetakse argitasandil, et riigi keskkonnapoliitika ongi säästva arengu strateegia täiemahuline realiseerimine. 94 Mari Jüssi. Ettekanne Suuremõisa tehnikumis 30.11.-01.12.2005.Säästev areng globaalsetest probleemidest koduste lahendusteni. Aadressilt: http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/S%E4%E4stev%20areg/SMsaastevAreng2005jussi.PDF 95 Säästava arengu seadus § 1, (4): säästva arengu alused teistes valdkondades sätestab seadus, muu õigusakt või riiklik programm.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 133/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Tabel 24. Seadused ja kavad milledel suhe säästvasse arengusse jäätmehoolduse valdkonnas. Säästva arengu aspekt Seadused Kavad Progress ja keskkonnakaitse Keskkonnaseadustiku üldosa Eesti toimivad käsikäes seadus, Jäätmeseadus, Keskkonnastrateegia Pakendiseadus, Tööstusheite aastani 2030, Riigi seadus, Keskkonnajärelevalve Jäätmekava 2014-2020. seadus, Strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise meetmed. Tasakaal erinevate huvide Keskkonnatasude seadus Keskkonnatasude Raam- vahel Pakendiaktsiisi seadus, kava 2016+. Riigi Keskkonnajärelevalve seadus, jäätmekava Jäätmeseadus. rakendusplaan. Majanduse areng ei halvenda Keskkonnaseadustiku üldosa Riigi Jäätmekava 2014- keskkonnaseisundit seadus, Tööstusheite seadus, 2020 Strateegiliste Keskkonnaseire seadus. Kesk- eesmärkide saavutamise konnatasude seadus. meetmete maksumuse prognoos. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärk Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika energia- ja ressursisääst. Kokkulepe tulevastele põlve- Looduskaitseseadus, Maapõue Eesti dele puhta keskkonna üle- seadus, Veeseadus, Välisõhu keskkonnastrateegia andmises kaitse seadus. aastani 2030
13.2 Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele
Arendus kuulub jäätmehoolduse valdkonda. Üldistatult näeb riiklik poliitika jäätme- hoolduse ja säästava arenguga kooskõla selliselt, et hoolduse alamliigi – jäätmekäitluses kasutaks jäätmehierarhias võimalikult kõrgel positsioonil olevat toimingut. Esmapilgul näib, et Tuhamäe kinnistule prügila rajamine harmoneerub hierarhiaga ja selleläbi ka säästva arengu põhimõttega tagasihoidlikult – kõrvaldamine on madalaim (tänapäeval juba mittesoovitatav) aste hierarhias. Samas see ei tähenda seda, et jäätmete kõrvaldamine ei lase jäätmehooldusel üldse olla säästva arengu rajal. Teisalt, lähtudes arendaja-ettevõtte seisukohalt, on ta kaasajastanud tootmisjäägi käitlus- tehnoloogiat, mille abil, kasutades taustsüsteemiks jäätmehierarhiat, on ta vähendanud jäätmeteket. Uue prügila ehitamine aitab arendajal just realiseerida seda ettevõttesisest tõusu käitlushierarhias. Uue rajatisega ta saab osa oma jäätmeid suunata kompostimisele (materjaliringlussesse). Paraku, tulenevalt tootmise iseärasusest ei saa ettevõttes 100%- liselt vältida jäätmeteket ega suunata spetsiifiliste omadustega jäätmeid ei korduskasutusse ega materjali ringlusse. Arvestades tekkivate, kuid nende käitlemises madalale hierarhiatasandile paigutuvate jäätmekogustega, on majanduslikult ratsio- naalseks käitlusviisiks ka kõrvaldamine.
134/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Kolmandaks, kavandatav tegevus on enam kui ühe prügila ja kompostimisväljakute rajamine-käitamine. Uue rajatisega Tuhamäe kinnistul toetab käitis teatud osa oma tootmisjääkide kasutamist. Suhteliselt tagasihoidliku pindalaga ladestusala ja kompostimisväljakute ehitamine koos selle juurde kuuluvate keskkonnaohutuse elementidega annab äriühingule võimaluse kõrvaldada jäätmeid seal aastakümneid. Just pindalalt väikesed alad, rajatise kestev iga ja osadele jäätmetele selliste omaduste andmine, et neid saab kasutada suletud prügila korrastamisel, on argumendid mis näitavad seda, et lokaalne, ettevõtte tasandil kulgev jäätmehooldus jääb säästva arengu teele. Võib konstateerida, et areng tootmisjäätmete kasutamises ja keskkonnakaitse toimivad käsikäes, s.t üks ei muutu teisele halvavaks faktoriks. Alternatiiv arendusele on tekkivate jäätmete kogumine käitises, nende äravedu teistesse prügilatesse ja reoveesette vedu kompostimisega tegelevatesse firmadesse või jäätmepõle- tusjaamadesse. Küsides, mis sel juhul muutub jäätmekäituse rakendavates toimingutes jäätmehierarhia tasandilt vaadatuna, siis vastus on, et ei midagi. Samad käitlustoimingud realiseeritakse mitte enam arendaja juures, vaid teistes käitluskohtades. Kui käitise jäätmehooldus liigub (administratiivsest survest) arenduse alternatiivile, oleks see säästava arengu kontekstis tõlgendatav tasakaalu ja kokkulepete puudumisena96 erinevate huvide vahel. Teisisõnu, puuduv huvide tasakaal ei iseloomusta seda alternatiivi kui olukorda, mis aitab kaasa jäätmehoolduse kulgemisele säästva arengu radadel.
13.3 Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang
Jäätmete nende tekkkohast väljapoole jäävate käitlusrajatise/taristu ehitamiseks on kõige defitsiitsem loodusvara – maa. Uue maa, sihtotstarbega jäätmehoidla maa, omandamine vajab arendajalt tulemuse saavutamiseks sageli suuri kulutusi ja kauakestvaid jõupingutusi asjaajamises 97 . Antud juhul kavandatakse uus tööstusjäätmete prügila ja kompos- timisväljakud kinnistule, mille sihtotstarve on juba jäätmemaa. Maakasutuse aspektist on arendus võimalikest ratsionaalseim lahendus.
Teine aspekt loodusvara mittekasutamises on ehitustöö kui suletud (kõrvaldamismahult ammendunud) tööstusjäätmete prügilat hakatakse korrastama. Vastavalt projektile, kasutatakse korrastusmaterjalina vettpidava kihi tarbeks rohelise leelise sette ja lubjasette segu. Kattekihina aga reoveepuhasti tahendatud sette ja tootmises tekkivate purustatud puidujäätmete kompostimisel saadud huumust sisaldavat kasvupinnast. Need valikud ehitusmaterjalide osas iseloomustavad arendust positiivsest küljest, sest loodusvara (näiteks savi, killustik) vajadus ja kasutamine jääb korrastamisel minimaalseks.
96 Arendaja huvi on rajada oma prügila. Kui see ei realiseeru on et suletud prügilatele uusi ei ehitata. 97 Sh. asukoha valik, planeeringu koostamine ja keskkonnamõsju strateegiline hindamine.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 135/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
14 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVIDEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS
Alternatiivide hindamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi nn väärtuspuu analüüsi. Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatud väärtuse.
14.1 Meetod Kriteeriumid on jaotatud kolme mõjuvaldkonda: • mõju elusloodusele, - mõju taimedele - mõju loomadele - mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele - mõju looduskaitsealadele • mõju inimese tervisele ja • mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale - mõju inimeste heaolule - mõju kohalikule majandusele - mõju tööhõivele - mõju muinsuskaitsealustele objektidele.
Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele sh inimese tervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Neid mõjuvaldkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (näiteks mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust ning eeldatavat panust looduskeskkonnale, inimese tervisele või sotsiaal- majanduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlusesse pole eksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliimamuutusele jne. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente, millel arvestades tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust, võib olla mõju eelpool nimetatud kolmele mõjuvaldkonnale. Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et kummalegi alternatiivile on antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ära kolme valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel antakse mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda. Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat (Tabel 25).
136/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Tabel 25. Mõju iseloomu hindamise skaala Punktid Selgitus 4 Väga tugev positiivne mõju 3 Tugev positiivne mõju 2 Mõõdukas positiivne mõju 1 Nõrk positiivne mõju 0 Mõju on neutraalne/ oluline keskkonnamõju puudub -1 Nõrk negatiivne mõju -2 Mõõdukas negatiivne mõju -3 Tugev negatiivne mõju -4 Välistav
Võrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt, tuginedes varasema, prügila sulgemise keskkonnamõju hindamisele, projekteerija ja käitaja andmetele.
14.2 Alternatiivide võrdlus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust Alternatiivide võrdlus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatud järgnevas tabelis - Tabel 26. Alternatiivis 2 on toodud kaks alamalternatiivi, PVT (2.1) ja kavandatav tegevus (2.2). Mõlemal alamalternatiivil on summeeritud rajamise, käitlemise ja sulgemise mõju suurused. Alternatiivi 1 puhul on arvestatud ka prügila sulgemisega seotud positiivset keskkonnamõju. KMH ekspertrühm hindas iga kriteeriumi ja alamkriteetiumi olulisust lähtuvalt eeldatavast mõjust looduskeskkonnale ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale. Kõigi KMH ekspertrühma isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leiti iga kriteeriumi ja alamkriteeriumi kaal. Mõju suuruste väärtused põhinevad nii ekspertgrupi kui peatükkides 9 ja 10 antud hinnangutele.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 137/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
Tabel 26. Alternatiivide võrdlus Hinnatav kriteerium Alternatiiv 1 Alternatiiv 2.1 Alternatiiv 2.2 Mitterajamine Prügiladirektiiv Kavandatav
Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju hinnang Mõju hinnang Mõju hinnang kaal suurus kokku suurus kokku suurus kokku 1. Mõju taimestikule ja 0.25 0 0 0+0+0 0 0+0+0 0 loomastikule 2. Mõju maastikule 0.25 0 0 0+0+0 0 0+0+0 0 3. Mõju pinnasele 1 0 0 0+0+0 0 0+0+0 0 4. Mõju pinnaveele 1 0 0 0+0+0 0 0+0+0 0 5. Mõju põhjaveele 1 0 0 0+0+0 0 0+0+0 0 6. Mõju välisõhu 1 0 0 -1+0-1 -2 -1+0-1 -2 seisundile 7. Mõju müratasemele 0.5 0 0 -1+0+0 -0.5 -1+0+0 -0.5 8. Mõju kliimale 0.25 0 0 0+0+0 0 0+0+0 0 9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja 0.25 0 0 0+0+0 0 0+0+0 0 kultuuripärandile 10. Mõju valguse, kiirguse ja 0.25 0 0 0-1+0 -0.25 0-1+0 -0.25 vibratsioonitasemele 11. Kaudne mõju 0.75 -1 -0.75 0+0+0 0 0+0+0 0 keskkonnaseisundile 12. Teiste tegevustega koosmõju 0.5 0 0 0+0+0 0 0+0+0 0 keskkonnaseisundile 13. Mõju 1 0 0 0+0+0 0 0+0+0 0 elusloodusele 14. Mõju inimese 1 0 0 -1+0+0 -1 -1+0+0 -1 tervisele 15. Mõju sotsiaal- 1 -1 -1 0+0+0 0 1+0+0 1 majanduskeskkonnale KOKKU 10 -1.75 -3.75 -2.75
138/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Arutelu ja järeldused Alljärgnevalt selgitatakse alternatiivide võrdluse tagapõhja ning analüüsitakse järeldusi. Prügila ja kompostimisala tegevuse mõju hindamisel on arvestatud ka ehitus ja sulgemistegevusega kaasnevaid mõjusid. Alternatiivide võrdlusest selgub, et kõigil alternatiividel puudub positiivne mõju. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust. Kuna nt transpordist tulenevasse õnnetuseohtu võivad sattuda nii inimesed kui loomad, siis on hindamisel suhtutud konservatiivselt ning antud mõjule oluline kaal. Võrdlustabel iseloomustab reeglina mõju, mis levib otseselt läbi looduskeskkonna. Ainult kaudsete mõjude all on võetud arvesse ka teisi võimalikke mõjusid, nt kaudsed mõjud majanduskeskkonnale hõlmavad ka tööhõivet. Tulemused Alternatiivide võrdluste tulemuste järgi on jäätmete viimisel teistesse prügilatesse või jäätmekäitluskohtadesse kõige väiksem negatiivne mõju. Selline alternatiiv saab teoks vaid siis, kui teised prügilad on valmis tehase jäätmeid vastu võtma (vt. p. 2). Alternatiivi 2.1 ja 2.2 mõju keskkonnale on võrdne. Kavandatava tegevuse mõju majanduskeskkonnale on alternatiivi 2.2 puhul positiivne. Hindamisel kasutasid eksperdid ettevaatusprintsiipi. Isegi kui arendaja on järginud kõiki nõudeid ja teinud kõik endast oleneva, jääb alati õnnetuseoht. Olulisematele ja suurema mõjuga tegevustele ning aspektidele tuleb kavandatava tegevuse planeerimise ja läbiviimise käigus rohkem tähelepanu pöörata. Kavandatava tegevuse puhul tuleb jälgida pinnasesse, vette ja välisõhku eralduvate saasteainete kontsentratsiooni ning lisanduvast transporditegevusest tulenevaid mõjusid (tolm, müra). Nii prügila ja kompostimisalal rajamis- ja sulgemistegevuse kui ka käitamise juures on oluline leevendada nendest tuleneda võivaid mõjusid (ptk. 12). Prügila rajamise ja käitamisega kaasneb paratamatult saasteainete eraldumine välisõhku. Summaarsete tahkete osakeste (PM-sum) hajumiskaardilt (Joonis 30) on näha, et 15% piirmäära ei ületata ei prügila territooriumil ega sellest väljaspool. Samuti ei põhjusta reoveesette ja puidujäätmete kompostimine prügila territooriumil lõhnahäiringut lähiümbruse elanikele (Joonis 38). Kaudne positiivne/negatiivne mõju võib avalduda ettevõtte müügihindade või toodangu omahinna muutuses (jäätmete ladestamisel teistesse prügilatesse või muude utiliseerimisega kaasnevate kulutuste kaudu). Samuti on prügila mitterajamise puhul oht, et tehas suletakse, juhul kui ei leita jäätmekäitluskohta, mis on tekkivad tööstusjäätmed valmis vastu võtma. Kuna õigusaktidega kehtestatud piirväärtusi ei ületata, siis ei leitud keskkonnamõju hindamise käigus ühtegi tegurit, mis välistaks kavandatava tegevuse. Ekspert lähtub teadmisest, et kehtestatud piirväärtused on seatud nii, et allpoole nimetatud tasemeid inimese tervisele negatiivset mõju ei avaldata.
139/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
15 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS
Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks vastavalt keskkonnaministri määrusele 98 ja lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Oluliste keskkonnanäitajate jälgimine ja salvestamine on oluline keskkonnamõju ennetamise vältimise seisukohal. Pidevseire võimaldab reageerida operatiivselt ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Andmete salvestamine oluline tegevuse vastavuse tõendamiseks ja andmete analüüsiks ja vastavateks korrigeerivateks tegevusteks ning tegevuse suunamiseks. Keskkonnaministri määruse nr 38 § 3 vastutab prügila seire ja järelhoolduse eestkäitaja ehk Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Kavandatava tegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on: - heitmed välisõhku; - müra; - valg-ja nõrgvee teke; Välisõhu ja veekeskkonna seireks tuleb kasutada samu seirevahendeid, mis on ette nähtud kasutamiseks korrastatud prügilale. Müra ja tolmu teket prügila territooriumilt ja jäätmete veost peab minimiseerima töökorraldusega. Kaebuste esinemisel tuleb koheselt võtta kasutusele leevendavad abinõud. Suletud prügila järelhooldus ja seire on toodud uue prügila sulgemiskavas99.
15.1 Meteoroloogilised andmed
Meteoroloogiliste andmete jälgimine ja salvestamine on vajalik kõigi olulise keskkonnamõjuga aspektide seireks. Meteoroloogiliseks seireks on võimalik kasutada riikliku meteoroloogiajaamade andmeid või paigaldada iseseisev automaatne seirejaam. Meteoroloogiliste andmete seiramiseks ja salvestamiseks on soovitatav käitisel iseseisva meteoroloogilise automaatse seirejaama ülesseadmine. Asukohaks sobib käitise territoorium. Soovitav oleks ka meteoroloogilise info teatavaks tegemine avalikkusele reaalajas. Eksperdi hinnangul on riikliku seirevõrgu andmete kasutamine ebapiisav mitmel põhjusel. Esiteks on andmete laekumine viitega, mis ei võimalda keskkonnasaastet ära hoida ning teiseks on järelhindamiseks lähimad jaamad Kehrast sellisel kaugusel, mis ei peegelda tegelikku olukorda Kehras. Meteojaamas mõõdetavad andmed peavad olema vähemalt järgmised: - välisõhu temperatuur (mõõtmine sagedusega, mis võimaldab määrata tunnikeskmist temperatuuri); - sademete hulk (mis võimaldab määrata ööpäevase sademete hulga); - tuule suund (mis võimaldab määrata tunni keskmise tuule suuna);
98 Prügila seirenõuded on määratud keskkonnaministri 29.04.2004 määrusega nr 38 „Prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“. 99 Kehra rajatava tööstusjäätmete prügila sulgemiskava, Entec Eesti OÜ töö nr 999/14-6, 2015.
140/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
- tuule kiirus (mis võimaldab määrata tunni keskmise tuulekiiruse); - õhuniiskus ((mis võimaldab määrata tunni keskmise õhuniiskuse); - aurumine (mis võimaldab määrata ööpäeva keskmise aurumise). Meteoroloogiliste andmete jälgimisega saab suunata vähemalt järgmisi tegevusi: - Jäätmete vedu ja laadimine prügilas (tahkete osakeste heide ja hajumine) vt. p. 12.2. - Jäätmete vedu (müra levik) - Sademete ja nõrgvee teke, kogumiskraavide seisundi kontrolliks, et vältida kontrollimatut keskkonda sattumist vt. p. 12.2.
Õigusaktide nõuete kohaselt tuleb jäätmelademes nõrgvee tekke ja prügila võimaliku lekke hindamiseks käitaja poolt prügila kasutamise kestel koguda vähemalt järgmisi andmeid:
Kasutusajal Järelhoolde perioodil
Ööpäevane sademete Ööpäevane Igapäevane, lisatud kuu keskmisele hulk
Temperatuur (minimaalne, Iga päev Kuu keskmine maksimaalne, kell 14.00)
Valitsev tuule suund, kell Iga päev Ei ole nõutav 14:00
Aurumine Iga päev Igapäevane, lisatud kuu keskmisele
Õhuniiskus kell 14.00 Iga päev Kuu keskmine
Keskkonnaamet võib lubada leevendusi seireprogrammi osas. Võrdluseks saab kasutada riikliku meteoroloogilise seirevõrgu Tallinn-Harku või Väike-Maarja meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire jaama infot.
15.2 Pinnavee seire
Pinnavee omadused määratakse vähemalt ühes kohas prügilast ülesvoolu (Jägala jõe veehaardest heitvee jõkke juhtimise kohast 350 m ülesvoolu) ja vähemalt ühes kohas prügilast allavoolu (Soodla sillalt) (Joonis 39). Prügila ja kompostimisala käitamise perioodil võetakse pinnaveest suurveeperioodil kuuajalise vahega vähemalt kaks ning madalveeperioodil vähemalt üks proov. Pinnavee omadused tehakse prügila kasutusajal kindlaks vähemalt kord kvartalis ja järelhooldeperioodil iga 6 kuu tagant. Analüüsitavad parameetrid heitvee jõkke juhtimise kohast ülevoolu (sulgudes II B vooluveekogu hea seisundiklassi väärtuste vahemik): hõljum, fosfaatioonid (0.05-0.08 mg P/L), sulfaatioonid, üldlämmastik (1.5-3.0 mg N/L),
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 141/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
dikromaate hapendumus (<25 mg O2/L), BHT7 (BHT5=1.8-3.0 mg O2/L), lahustunud O2 (70-60 %-küllastusastmest), ühealuselised fenoolid (< 1 µg/L100), sulfiidioonid, pH (6-9) temperatuur. Näitajad määratakse atesteeritud proovivõtja poolt võetud veeproovidest Keskkonnaameti poolt aktsepteeritud laboris.
Joonis 39. Seirepunktide asukohad (Tööprojekt. Entec Eesti OÜ, 2015)
100 Keskkonnaministri 09.09.2010 määrus nr 49 Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus, RT I, 18.12.2013, 5.
142/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Analüüsitavad parameetrid Soodla silla juures (heitvee väljalasu kohast ca 5 km allavoolu) - hõljum, fosfaatioonid, sulfaatioonid, üldlämmastik, kromaate hapendumus, BHT7, lahustunud O2, fenoolid, sulfiidioonid, pH ja temperatuur, määratakse atesteeritud proovivõtja poolt võetud veeproovidest. Hõljum, hapendumus (KHTMn), kromaate hapendumus, BHT7 ja pH määratakse ka järelhoolde perioodil kord kvartalis. Analüüsitud parameetrite näitajad heitvee Jägala jõkke juhtimise kohast allavoolu peavad jääma heale seisundiklassile vastavate kvaliteedinäitajate väärtuste vahemikku 101 .Tuleb võrrelda Soodla sillalt võetud proovi tulemust paisult võetud proovi tulemusega (Jägala jõe veehaardest heitvee jõkke juhtimise kohast 350 m ülesvoolu). Kui esineb näitajate ületamine, siis tuleb kindlaks teha saasteallikas. Kui saastajaks osutub Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, siis tuleb puudused likvideerida.
15.3 Prügila ümbruskonna kaevude vee seire- põhjavee seire
Vähemalt kaks korda aastas, suurvee ajal ja miinimum veetaseme ajal, määratakse ülemist põhjaveekihti avavate Kehra prügila lähiümbruse nelja kaevu (Niidipõllu, Haaviku, Vanaveski ja Aavoja) veekvaliteet ja hinnatakse nende näitajate muutust võrreldes varasemate mõõtmistulemustega. Seire käigus võetavad põhjavee proovid peavad võimalikult täpselt iseloomustama põhjavee kvaliteeti, mida prügila võib mõjutada. Aavoja talu kaev jääb põhjavee liikumise suunas ülesvoolu (vt. Joonis 12) – põhjavee voolusuund on lääne suunas. Ka Niidipõllu talu kaev jääb põhjavee liikumise suunas ülesvoolu, aga kaev on prügila vahetus läheduses ehk suure tõenäosusega mõjutatud prügilast. Mõõtmiskohtade arvu võib suurendada, kui sellisele vajadusele viitab hüdrogeoloogiline eriuuring, samuti juhul, kui on vajalik, et oleks võimalik kiiresti tuvastada nõrgvee juhuslik pääs põhjavette. Prügila korrastamise ajal rajatakse uus põhjavee seirekaev ülemise ladestusala läänenõlva jalamist 50 m kaugusele (Joonis 39). Arvestades põhjavee liikumise suunda, iseloomustab uus rajatud vaatluskaev otseselt ja vahetule prügilast lähtuvat mõju. Põhjavee taset mõõdetakse kaevudes nii prügila kasutusajal kui ka järelhooldeperioodil 2 korda aastas. Kui põhjavee tase kõigub rohkem kui 1.0 m võrra, mõõdetakse põhjavee taset kord kvartalis. Põhjavee omadused tehakse prügila kasutusajal kindlaks kõigist viiest kaevust, atesteeritud proovivõtja poolt võetud proovist, vähemalt kord kvartalis ja järelhooldeperioodil iga 6 kuu tagant. Põhjavee kvaliteedi kindlakstegemine peab olema piisavalt sage, et põhjavee reostumise või reostumise ohu korral oleks võimalik rakendada tõhusaid vee kvaliteeti parendavaid abinõusid. Kvaliteedi kindlakstegemise sageduse määramisel juhindutakse põhjavee liikuvusest (näiteks liikumiskiirusest, -suunast, pinnase filtratsioonivõimest). Kaevude vees analüüsitavad parameetrid on järgmised (sulgudes näitaja piirväärtused102): värvus (ebaloomulike muutusteta), hägusus (ebaloomulike muutusteta), elektrijuhtivus (<2500 μS/cm), pH (6.5-9.5), kloriidioonid (<250 mg/L),
101 Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määruse nr 44 «Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord» L i s a 4, RT I, 25.11.2010, 15 102 Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82, Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, RT I, 11.01.2013, 2
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 143/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
ammooniumioonid (<0.5 mg/L), nitraatioonid (<50 mg/L), nitritioonid (<0.5 mg/L), sulfaatioonid (<250 mg/L), üldraua sisaldus (<200 mg/L). Näitajad tuleb määrata atesteeritud proovivõtja poolt võetud veeproovidest, Keskkonnaameti poolt aktsepteeritud laboratooriumis. Põhjavee reostusnäitajate künnistasemed, mille ületamine näitab põhjavee reostumise ohtu ja ühtlasi olulise negatiivse keskkonnamõju olemasolu määratakse olemasolevate andmete põhjal103 (vt. p. 6.8). Kui proovi analüüs näitab künnistaseme ületamist, võetakse kohe teine proov. Kui teine proov kinnitab künnistaseme ületamist, teavitab käitaja sellest kohe Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni ning, juhindudes prügilaloas või kompleksloas antud erakorralistest ohutusmeetmetest, võtab tarvitusele kõik võimalikud parendavad abinõud, nt. saasteallika tuvastamine ja kõrvaldamine. Seiretulemusi hinnatakse kontrolltabelisse kantavate näitajate põhjal näitajate kõikumiste järgi. Kontrolltabelisse märgitakse: 1) reostusnäitaja; 2) reostusnäitaja künnistase; 3) kehtestatud reostusnäitaja piirväärtus; 4) proovivõtu ja kontrollproovivõtu aeg; 5) analüüsi tulemus; 6) analüüsi teinud labor; 7) märkused. Järelhoolde perioodil, kui pikema seireperioodi vältel (alates viis järjestikust aastat) ei ole põhjavees määratavad kvaliteedinäitajad oluliselt võrreldes eelmistega halvenenud, võib Keskkonnaametile taotleda nõusolekut seire teostamise sageduse vähendamiseks.
15.4 Valg-ja nõrgvee seire
Valg- ja nõrgvee proovid peavad võimalikult hästi iseloomustama prügilast lähtuva vee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist. Esinduslike veeproovide võtmiseks tuleb luua selleks vajalikud tingimused enne reoveepumplat (Joonis 35). Valg- ja nõrgvee maht ja koostis määratakse eraldi igas kohas, kus vesi juhitakse prügilast välja, samuti kõigis valg- ja nõrgvee kogumiskohtades. Prügila kasutusajal määratakse kogu Kehra prügilakompleksi valg- ja nõrgvee maht kord kuus ja koostis kord kvartalis. Valg- ja nõrgvee elektrijuhtivust määratakse nii prügila kasutusajal kui järelhooldeperioodil mitte harvem kui kord aastas. Järelhooldusperioodil määratakse prügilavee maht ja koostis kord 6 kuu tagant. Kui proovide andmed kinnitavad, et pikemad perioodid proovide võtmise vahel ei vähenda proovide esinduslikkust, võib keskkonnaamet pikendada nimetatud perioodi. Nõrgvee proovides mõõdetavad parameetrid ja analüüsitavad ained määratakse kindlaks ladestatud jäätmete koostisest, jäätmete leostumisomadustest ja valg- ja nõrgvee arvatavast koostisest. Tehakse nõrgvee proovide üldkeemiline analüüs ja määratakse nõrgvee elektrijuhtivus. Määratakse kindlaks nõrgvee indikaatorparameetrid, mis võimaldaksid nõrgvee kvaliteedi muutusi kiiresti avastada. Sellisteks indikaatornäitajateks
103 Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded, par 52(1).
144/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
on hõljuvaine, pH, BHT7, KHTCr, üldlämmastik (ÜldN), üldfosfor (ÜldP), kloriidioonid (Cl-), sulfaatioonid (SO42-) ja elektrijuhtivus.
15.5 Prügilagaasi seire
Kuna tegemist on anorgaaniliste tööstusjäätmetega, siis prügilagaasi ladestusalal ei teki ja prügilagaasi seire ei ole asjakohane. Kompostimisalal peab jälgima optimaalseid kompostimistingimusi ja vältima anaeroobse käärimise teket. Kaebuste esinemisel peab võtma kasutusele leevendavad abinõud (kastmine, kilega katmine, segamine).
15.6 Jäätmelademe seire
Ladestatud jäätmete kohta kogutakse prügila kasutusajal vähemalt kord aastas järgmisi andmeid: jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul; jäätmelademe seisundi iseloomustus nagu nõrgvee tase ja temperatuur jäätmelademe sees; jäätmete ladestamise viisid; ladestamiseks vaba maht. Järelhooldusperioodil määratakse jäätmelademe vajumine igal aastal samal ajal tehtava lugemi alusel. Jäätmelademe vajumise hindamiseks on vajalik paigaldada reeperid, mille täpne asukoht ja arv näidatakse projektis. Kui kattepinnase tasapinnas on erinevus reeperite 104 joonel üle 10 %, siis peab prügila järelhooldaja leidma lahenduse lademe pinna tasandamiseks, korrigeerimiseks ja kooskõlastama tegevuse keskkonnaametiga.
15.7 Visuaalne ülevaatus
Kord aastas tuleb teostada jäätmelademe visuaalne ülevaatus. Tekkinud vajumid ja lohud tuleb täita kas tööstusjäätmete või kattepinnasega sõltuvalt alast. Prügila sulgemisjärgsel hooldeperioodil tuleb likvideerida võimalikud ladestusala katendite kahjustused. Samuti tuleb kasvupinnasega kaetud jäätmelademel esimese nelja-viie aasta jooksul kasvavat taimestikku niita. Prügila käitamise perioodil tuleb kord kvartalis teostada rajatud kraavide ja nõrgveebasseini puhastamine settest ja prahist ning seisukorra kontrollimine. Avastatud kahjustused tuleb likvideerida (vt. p. 12.2).
104 Juhul kui pinnavajumeid mõõdetakse reeperitega. On esilagne võimalus, mis pidades silmas kauget tulevikku ei saa olla obligatoorne. Täpsem lahendus jäätmelademe järelhoolduse aegses seires antakse prügila sulgemiskavas.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 145/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
15.8 Suletud prügila järelhooldus ja seire
Ettepanekud suletud prügila järelhoolduseks ja seireks on toodud uue prügila sulgemiskavas105. Siinkohal on järelhooldus esitatud kokkuvõtlikult prügila sulgemiskavast.
15.8.1 Järelhooldus
Järelhooldus hõlmab kahte liiki tegevusi alljärgmisi eesmärke silmas pidades: 1. Ettevalmistavad-korralduslikud: korrastamistööde teostaja ja prügila kinnistu omaniku vaheline kokkuleppe korrastamistööde garantiiajal leitud kõrvalekallete ja väärnähtuste likvideerimiseks. Seireks pädeva proovivõtja ja akrediteeritud labori leidmine ning nendega lepingute sõlmimine. Võimalik, et on vaja pikendada neid seirelepinguid, mis olid sõlmitud 2015 a korrastatud prügila seireks. 2. Tehnilis-teostuslikud: Tuhamäe kinnistul paiknevate süsteemide regulaarseks hooldamiseks ja/või esilekerkivate probleemide, väärolukordade lahendamiseks. Regulaarsed tööd on kattekihi seisundi kontrollimine, haljasalade niitmine, kraavide (basseini) puhastamine varisenud puulehtedest, valgvee voolamispindade puhastamine võsast jne (tabel 3). Ebaregulaarsed võivad olla tingitud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärgedest; näiteks tormimurru likvideerimine kattekihi puistus, lumerikka talve järgselt lumesulamisvee tõttu üleujutus jne.
Kattekiht on purunenud (ei ole terviklik) kui kihis on dreenikihini ulatuv ava (kattepinnase ärakanne, maalihe või muu põhjus). Katkise koha avastamisel – taastamine esimesel võimalusel. Kattekihi tasasuse taastamine (vajumite/lohkude täitmine) seejärel kui lohkude/vajumite kogukubatuur >10% prügila kattekihi kubatuurist. Kuni selle suuruseni jõudmiseni kaardistada lohud ja määrata/jälgida nende sügavuse(kubatuuri) muutumist lohupõhjade kõrgusmärgi (soovitatav seade RTK-GPS) ja lohu diameetri määramisega. Lohkude täitmisel arvestada kattekihi puistuga. Töödel mitte kasutada haardekaalu suurendajaga ja pinnasele erisurvet > 80 kPa avaldavaid masinaid. Haljasalade niitmine mururaideriga või-traktoriga. Niidetud rohtu mitte koguda. Kinnistu omanik võib niitmise tellida ka teenustööna.
Võsast puhastamist teostada vaid valgvee kogunemiskohtades. Lõigata võimalikult maapinna lähedalt. Kände mitte juurida. Raiutud võsa peenestada või ladustada kohas kus okste hunnik ei sega masinate ega vete liikumist. Kraavide, truupide ja basseini puhastamisest saadud jääk ladustada kohta kuhu ladustatakse maharaiutud võsa. Järelhoolduse ligikaudne kestus on 15 a.
15.8.2 Järelseire Valg- ja nõrgvee seire Peale prügila sulgemist tuleb jätkata piirdekraavi juhitud valg- ja nõrgvee seiret. Mõõtmiskoht: Esinduslike veeproovide võtmiseks tuleb luua selleks vajalikud tingimused vahetult enne reoveepumplat. Teine võimalus on võtta veeproovid reoveepuhastisse sisenevast reoveepumplast pärinevast veest nagu seda tehakse ka praegu.
105 Kehra rajatava tööstusjäätmete prügila sulgemiskava, Entec Eesti OÜ töö nr 999/14-6, 2015.
146/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Seiratavad parameetrid valg- ja nõrgvees: heljuvaine, pH, BHT7, KHTCr, üldlämmastik (ÜldN), üldfosfor (ÜldP), kloriidioonid (Cl-), sulfaatioonid (SO42-), ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftaproduktid, elektrijuhtivus. Seire sagedus: Nõrg- ja valgvee analüüse tuleks kõikide ülalnimetatud komponentide osas teostada vähemalt kaks korda aastas. Esimesel järelhooldeperioodi aastal on soovituslik analüüsid teostada kord kvartalis, otsustamaks, mis perioodil (mis kuul, aastaajal) on otstarbekas edaspidi proovid võtta. Kui vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul ei ole Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määruses nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ heitveele sätestatud piirväärtusi (määruse lisa 2) ületatud, siis võib taotleda Keskkonnaametilt nõusolekut seireperioodi pikendamiseks st seire teostamise sageduse vähendamiseks (nt kord aastas). Kui pikema perioodi vältel (alates 5 aastat) jäävad valg- ja nõrgveekraavist pärinevatest proovidest võetud analüüsitavate näitajate kontsentratsioonid madalamale heitvee veekogusse juhtimise määruses esitatud piirväärtustest, siis võib taotleda Keskkonnaametilt nõusolekut kraavivee juhtimiseks otse Jägala jõkke seda eelnevalt reoveepuhastis puhastamata. Pinnavee seire Mõõtmiskoht: Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-le väljastatud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-217188 kohaselt tuleb üks kord kuus võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale veeproovid Jägala jõe veehaardest (heitvee jõkke juhtimise kohast ca 350 m ülesvoolu) ja üks kord kuus heitvee väljalasu kohast ca 5 km allavoolu Soodla sillalt. Seiratavad parameetrid: Analüüsitavad parameetrid heitvee Jägala jõkke juhtimise kohast ülesvoolu: heljuvaine, hapendumus (KHTMn), fosfaatioonid, sulfaatioonid, üldlämmastik, KHTCr, BHT7, lahustunud O2, 1-aluselised fenoolid, sulfiidioonid, pH ja temperatuur. Analüüsitavad parameetrid Soodla silla juures (heitvee väljalasu kohast ca 5 km allavoolu): hõljuvaine, fosfaatioonid, sulfaatioonid, oksüdeeritavus, KHTCr, BHT7, lahustunud hapnik, fenoolid, sulfiidioonid, pH ja üldlämmastik, kusjuures heljum, oksüdeeritavus (KHTMn), KHTCr, BHT7 sisaldused ja pH väärtused peab atesteeritud labor määrama kord kvartalis. Seire sagedus: Pinnavee seiret tuleb teostada Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-le väljastatud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-217188 peatükis „Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine“ lk 25 tabelis 3 „Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa“ ja lk 29 tabelis 7 „Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded“ esitatud korra järgi, kuid mitte harvemini kui prügilamääruse §-s 42 nõutud. Prügilamääruse § 42 kohustab Jägala jõevee kvaliteeti seirama järelhooldeperioodil vähemalt kaks korda aastas (iga kuue kuu tagant). Põhjavee seire Mõõtmiskoht: Põhjavee seiret tuleb teostada Kehra prügila kompleksi lähiümbruse kaevudest ja 2015 aastal korrastustööde käigus rajatud vaatluskaevust: • Niidipõllu talu, kü 14001:002:1811 (koordinaadid: X 6578645,4; Y 577882,1); • Vanaveski talu, kü 14001:002:0431 (koordinaadid: X 6579184,2; Y 576358); • Aavoja talu, kü 14001:002:0280 (koordinaadid: X 6578386,7; Y 577799,1); • Haaviku talu, kü 14001:002:0389 (koordinaadid: X 6578805,4; Y 576950,8); • Tuhamäe kinnistu 14001:002:0227 (koordinaadid sulgemisprojektis: X 6578898; Y 577034). Aavoja talu kaev jääb põhjavee liikumise suunas ülesvoolu (põhjavee voolusuund on lääne suunas, Jägala jõe suunas). Tegelikult jääb seda ka Niidipõllu talu kaev, ent on liiga
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 147/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015 lähedal prügilale, st suure tõenäosusega prügila mõju all. Põhjavee seirepunktide asukohti vt Jooniselt 3. Seiratavad parameetrid: värvus, hägusus, elektrijuhtivus, pH, kloriidioonid (Cl-), 4+ 3- 2- 2- ammooniumioonid (NH ), nitraatioonid (NO ), nitritioonid (NO ), sulfaatioonid (SO4 ), üldraud (Feüld). Seire sagedus: kaks korda aastas (maksimum ja miinimum veetaseme perioodil). Kord aastas suurvee ajal määratakse ülemist põhjaveekihti avavate kaevude veekvaliteedi muutused võrreldes varasemaga. Kui pikema seireperioodi vältel (alates 5 järjestikust aastat) põhjavees määratavad kvaliteedinäitajad oluliselt võrreldes eelmistega (seni teostatutega) ei halvene, võib Keskkonnaametilt taotleda nõusolekut seireperioodi pikendamiseks, st seire teostamise sageduse vähendamiseks (nt kord aastas). Meteoroloogilised näitajad Meteoroloogiliste vaatlusandmete hankimiseks kasutada Kehra hüdromeetrijaama ja Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmeid. Jäätmelademe seire Jäätmelademe vajumise hindamiseks on vajalik paigaldada kaks reeperit. Jäätmelademe vajumine määratakse kord aastas (soovitatavalt enam-vähem samal ajal).
148/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
16 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA
KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu KMH programmi valmimisest ja avalikust väljapanekust teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.06.2014 ning ajalehes Sõnumitooja 11.06.2014. Keskkonnamõju avalikustamisel tekkisid tehnilised probleemid programmi ülesse panemisel valla ja ELLE OÜ kodulehtedele, mis hilinesid seitse päeva. Selle leevendamiseks pikenes ettepanekute esitamise tähtaeg nädala võrra, kuni 02.07.2014. Samuti teavitati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 lg 3 toodud huvipooli kirjadega. Programmi avalikust väljapanekust teatati alljärgnevalt: Teated pandi Anija Vallavalitsuse poolt järgmistele infokandjatele: 1. Ametlikud Teadaanded 2. Ajaleht Sõnumitooja 3. Valla veebileht 4. Kehra kaupluse juurde. Kirja teel teavitati: 1. Harju Maavalitsust [email protected] 2. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni [email protected] 3. Keskkonnainspektsiooni [email protected] 4. Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] 5. Naaberkinnistute omanikke: 1. Suurekivi, kü 14001:002:0035 2. Kirsi, kü 14001:002:0391 3. Niidipõllu, kü 14001:002:1811 4. Haaviku, kü 14001:002:0389 5. Metsaääre, kü 14001:002:0114 6. Oru, kü 14001:002:3340 7. Sergei, kü 14001:002:3350 8. Roogendiku, kü 14001:002:0844 9. Poti, kü 14001:002:1263 10. Kivimetsa, kü 14001:002:0723 11. Soone, kü 14001:002:3610 12. Vana-Oru, kü 14001:002:0257 13. Jõeääre, kü 14001:002:0725 14. Jõevälja, kü 14001:002:0153 15. Vanaveski, kü 14001:002:0431 16. Aavoja, kü 14001:002:0878
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 149/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
17. Tiiru,kü 14001:002:0803 18. Kiisa, kü 14001:002:0724 19. Vabriku 1, kü 14001:002:0371 20. Tuhametsa, kü 14001:002:0845.
KMH programmi avalik arutelu toimus Anija valla kultuurikeskuses, 25. juuni 2014 algusega kell 16.00. Keskkonnamõju hindamise programm, avaliku arutelu protokoll koos ettekande slaididega, kirjalikud ettepanekud ning osalejate nimekiri esitati heakskiitmiseks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile. KMH programm kiideti heaks 11. november 2014 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega HJR 6-7/14/18263-4. KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu Kehra uue prügila KMH programmi avalikul väljapanekul 11.06.-02.07.2014 saabus kuus kirja. Lisaks saabus üks kiri 24.07.2014, mis võeti samuti arvesse, seoses tehniliste probleemidega avalikustamisel valla ja ELLE OÜ kodulehel. KMH programm esitati Keskkonnaametile 08.08.2014 ja 19.09.2014 saabus Keskkonnaameti kiri ettepanekute ja märkustega. Ettepaneku võeti arvesse ja täiendatud programm saadeti heaks kiitmiseks Keskkonnaametile 10.10.2014. Avalik arutelu 25.06.2014 KMH programmi avalikul arutelul osales üheksa inimest (KMH programm, Lisa 6). Avaliku arutelu protokoll on lisatud KMH programmile (Lisa 7). Programmi tutvustamisel esitas projekteerija esindaja (ENTEC Eesti OÜ) prügila projekti ja KMH ekspert (ELLE OÜ) ülevaate KMH programmist ning KMH protseduurist ja sisust. Samuti põhjendas arendaja esindaja kavandatava tegevuse vajadust, eesmärke ja tutvustas prügilasse ladestatavate jäätmete koostist ja tekkeprotsesse. Arutelul leiti, et kõige suurem hirm on kohalikel elanikel tekkiva lõhna ees. Sellele järgneb nõrgveeprobleem ja müra. Samuti häirib kohalikke elanikke puude kahjustumine prügila ümbruses seoses liigveega. Avalikul arutelul saabunud kirjad 18.06-19.09.2014 Vastused avalikul arutelul saabunud kirjadele on esitatud KMH programmis (Lisa 5). Siinkohal on toodud välja olulisemad punktid. KMH programmil esinenud probleemide leevendamiseks pikendati ettepanekute esitamise tähtaega. Vastavalt eksperthinnangule (Entec Eesti OÜ, 2014) ei kaeta prügila ida-ja lõunapoolset piirdekraavi HDPE kilega. Uue prügila nõrg- ja sademeveed juhitakse prügila ida- ja lõunapoolsesse piirdekraavi seoses asjaoluga, et põhjapoolse piirdekraavi vee läbilaskevõime on HDPE-kilekindluse kerkimise tõttu oluliselt vähenenud. KMH aruandes hinnatakse kahte alternatiivi jäätmete vedu teistesse prügilatesse ja kavandatavat tegevust. KMH programmis on esitatud arendaja poolt augustis 2014 esitatud jäätmetekke prognoos. Rohelise leelise setet hakkas tehases tekkima juunis 2014 seoses lubjapõletusahju käivitumisega. Samaaegselt lubjapõletusahjuga võeti kasutusele rohelise leelise selgiti, kus eraldatakse leelisest hõljuvaine, mida nimetatakse roheleelise setteks. Viimast ei ole tehases eelnevalt tekkinud ning ei ole leidnud kajastamist aruannetes. Tehase kehtiv kompleksluba on vastavalt muudetud. Programmis ja aruandes esitatakse ladestatavate jäätmete lühiiseloomustus ja tekkeprotsess.
150/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Jäätmete ladestamise PVT viitedokumendina kasutatakse aruandes „prügiladirektiivi“. Tekkivat komposti kavatsetakse kasutada ainult prügila katmiseks. KMH aruandes käsitletakse kattepinnase tootmisest ülejääva reoveesette ühe alternatiivina selle põletamist tehase võimalikult rajatavas koostootmisjaamas. Koostoomisjaama rajamine ei ole KMH kontekstis kavandatav tegevus. KMH aruandes hinnatakse kompostimise mõju tolmu tekkele. Prügila mõju pinna- ja põhjaveele hinnatakse eksperthinnanguna ning tehakse ettepanek keskkonnaseire tingimuste seadmiseks. Müra mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Koos kattepinnasega on ladestu absoluutne lõppkõrgus ca 74 m. Jäätmekihi paksus uue prügila ladestul muutus seoses prognoositavate jäätmekoguste suurenemisega. KMH aruande koostamise juures võetakse arvesse kõik jäätmete testid ja analüüsid, mis on arendaja poolt koostamise ajal tehtud. Lubjasetet ei ladestata eraldi vaid koos roheleelise settega. Viimase filtratsioonimoodul on 0,4-2,8 x 10-9 m/s, mis tähendab, et 1 m paksune tihendatud roheleelise sette ja lubjasette segust valmistatud mineraalkiht tagab PVT-le vastava filtratsioonimooduli. Prügila rajamisel jälgitakse pidevalt, et geoloogilise barjääri filtratsioonimoodul püsib väiksem/võrdne 1,0x10-9 m/s. Puidukatla tuha kasutamist ladestuskaartide vaheseinte rajamisel ei analüüsitud KMH aruande koostamise käigus, kuna puidukatla tuhka ei planeerita kasutada ladestuskaartide vaheseinte rajamiseks. Prügila kõik ladestuskaardid on plaanis rajada välisnõlvaga 1:3, mille korral ladestuskaartidele vaheseinte rajamine ei ole vajalik. Vajaduse tekkimisel võib ladestukaartide vaheseinte rajamiseks kasutada inertseid ehitus-lammutusjäätmeid. KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu KMH aruande valmimisest ja avalikust väljapanekust teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ajalehes Sõnumitooja 28.01.2015. Samal päeval pandi KMH aruande teade ja allalaetav aruanne üles Anija valla ja ELLE OÜ kodulehele. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 lg 3 toodud huvipooli teavitati kirjadega. Aruande avalikust väljapanekust teatati alljärgnevalt: Teated pandi Anija Vallavalitsuse poolt järgmistele infokandjatele: 1. Ametlikud Teadaanded 2. Ajaleht Sõnumitooja 3. Valla veebileht Kirja teel teavitati: 1. Harju Maavalitsust [email protected] 2. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni [email protected] 3. Keskkonnainspektsiooni [email protected] 4. Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] 5. Maaametit [email protected] 6. Naaberkinnistute omanikke: 1. Suurekivi, kü 14001:002:0035 2. Kirsi, kü 14001:002:0391 3. Niidipõllu, kü 14001:002:1811 4. Haaviku, kü 14001:002:0389
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 151/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
5. Metsaääre, kü 14001:002:0114 6. Oru, kü 14001:002:3340 7. Sergei, kü 14001:002:3350 8. Roogendiku, kü 14001:002:0844 9. Poti, kü 14001:002:1263 10. Kivimetsa, kü 14001:002:0723 11. Soone, kü 14001:002:3610 12. Vana-Oru, kü 14001:002:0257 13. Jõeääre, kü 14001:002:0725 14. Jõevälja, kü 14001:002:0153 15. Vanaveski, kü 14001:002:0431 16. Aavoja, kü 14001:002:0878 17. Tiiru,kü 14001:002:0803 18. Kiisa, kü 14001:002:0724 19. Vabriku 1, kü 14001:002:0371 20. Tuhametsa, kü14001:002:0845.
KMH aruande avalik arutelu toimus Anija valla kultuurikeskuses, 12. veebruaril 2015 algusega kell 16.00. KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu Kehra uue prügila KMH aruande avalikul väljapanekul 28.01.-11.02.2015 saabus neli kirja. Lisaks saabus 12.02.2015 kiri Keskkonnaametist, millega arvestati aruandes. Avalik arutelu 12.02.2014 KMH aruande avalikul arutelul osales üksteist inimest (Lisa 4). Avaliku arutelu protokoll on lisatud KMH aruandele (Lisa 5). Aruande tutvustamisel esitas projekteerija esindaja (ENTEC Eesti OÜ) prügila projekti ja KMH ekspert (ELLE OÜ) ülevaate KMH aruandest. Arutelul osalenud naaberkinnistu omanik juhtis tähelepanu prügila äravoolukraavist leviva lõhnareostusele ning liigveeprobleemile pärast kraavi katmist HDPE-kilega. Avalikul arutelul saabunud kirjad 28.01-12.02.2015 Vastused avalikul arutelul saabunud kirjadele on esitatud KMH aruande lisas (Lisa 5). Siinkohal on toodud välja olulisemad punktid. Tööprojekti kohaselt kaetakse kogu ladestusala pealispind kuni 2 m paksuse kattepinnasega. Kattepinnas paksusega kuni 2 m on vajalik kaetud prügila haljastamiseks kõrghaljastusega. Nõrgvee kogumine toimub rajatava kraavituse abil. Reaalseid alternatiive jäätmete kasutamisele ja ladestamisele mujale Kehra paberivabriku poolt teostatud uuringuga ei leitud. Väätsa Prügila kogub paberivabriku tööstusjäätmeid lattu, et kasutada neid prügila ladestusalade sulgemisel kattekihi rajamiseks. Antud tööstusjäätmeid prügilasse ei ladestata ning see meede ei ole arendaja seisukohast jätkusuutlik (Väätsa prügila saab mingil hetkel kaetud). Aktiivse kompostimise etapp kestab vähemalt 6 nädalat, järelvalmimine 4-6 nädalat.
152/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Kompostimisala nõrgvesi juhitakse koos prügila valgveega ladestu lõunaküljel rekonstrueeritavasse piirdekraavi, mis suubub ladestu lääneküljel asuvasse settetiiki. Vajadusel läbib nõrgvesi lokaalse eelpuhasti. Illustreerimaks erandjuhtudel tekkida võivat lõhnahäiringut, on koostatud võimaliku lõhna emissiooni esinemissageduse hinnang olmereovee sette ladustamise kohta (aruande lisas 10). Ladestusalal dreenikihi ärajätmine tuleneb jäätmekäitluse korraldusest prügilas ja jäätmete omadustest - sellest, et nõrgvett praktiliselt jäätmekihi alla e sinna kus peaks olema dreeniv kiht, ei jõua.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 153/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
17 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED
KMH esialgne eesmärk oli hinnata kavandatava tegevusega ehk Kehra suletud prügila peale uue tööstusjäätmete prügila rajamise ja käitamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Keskkonnaamet ei kiitnud oma 01.07.2014 kirjas esimest KMH programmi heaks, viidates alternatiivsete lahenduste puudumisele st. täitmata on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 13 punktid 2 ja 3. Tuhamäe kinnistule prügila mitterajamise alternatiiviks on jäätmete ladustamine mujal või nende käitlemine muul viisil. Arendaja hinnangul ei ole need alternatiivid reaalsed, sest ükski prügila ei ole nõus paberivabriku tööstusjäätmeid vastu võtma ning jäätmete käitlemine muul viisil ei ole majanduslikult tasuv, mistõttu on arvestatud ka tehase sulgemisega. Alternatiivse jäätmekäitluse väljatöötamine Kehra paberivabrikule ei kuulunud keskkonnamõju hindamise tööülesande hulka. Alternatiivseid lahendusi käsitleti seetõttu ainult ulatuses, millises käitaja hindajat teavitas ning millises osas keskkonnamõju hindamise ekspertidel on erialased teadmised. Alternatiivsete lahenduste ülevaade on seetõttu üldine. Samas kirjas teatas Keskkonnaamet, et KMH programmis puudub ladestatavate jäätmete iseloomustus. Jäätmete iseloomustus ei kuulu KMH tööülesannete hulka ja jäätmete tekke ja iseloomustuse peatükk kirjutati pro bono teiste projektide arvelt. Parandatud KMH programm saadeti uuesti Keskkonnaametile heakskiitmiseks, kust 19.09.2014 saadetud kirjas leiti muu hulgas , et kuna kavandataval tegevusel ei ole muid asukoha alternatiive, siis tuleb hinnata mõju, mis tuleneb nt jäätmete üleandmisest töötavatele prügilatele, jäätmete eeltöötlemise võimalusi, et mõni teine olemasolev prügila oleks nõus neid jäätmeid vastu võtma, taaskasutusvõimalusi jms. KMH esialgne eesmärk oli hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat mõju, mitte hinnata mõju, mis tuleneb jäätmete üleandmisest teistele prügilatele. Sellega laienes KMHga ulatus ja käsitletavate teemade ring. Kehra paberivabriku alternatiivsete jäätmekäitlustoimingute väljatöötamine on omaette projekt. Selle liitmine uue prügila rajamise projekti KMHga oli tõsine raskus, mis ilmnes KMH aruande koostamisel. Muid olulisi raskusi, mis oleks takistanud keskkonnamõju hinnata, keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ei ilmnenud.
154/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
18 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED Käesoleva keskkonnamõju hindamise objekt on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i poolt kavandatav tööstusjäätmete prügila ning reoveesette ja puidujäätmete kompostimisala Harjumaal Anija vallas Ülejõe külas Tuhamäe maaüksusel. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktid ning muud asjakohased EV keskkonnaalased õigusaktid. Kavandatav tegevus, mille keskkonnamõju hinnati, oli endise tööstusjäätmete prügila peale uue tööstusjäätmete prügila ja kompostimisala rajamine, käitamine ja sulgemine. Kavandatava prügila ja kompostimisväljaku rajamine, käitamine sulgemine vastab Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud parimale võimalikule tehnikale. KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust: uue prügila ja kompostimisala mitterajamine - tööstusjäätmete viimine teistesse tavajäätmete prügilatesse ning puidujäätmete ja reoveesette põletamine tehase rajatavas koostootmisjaamas või viimine teistesse jäätmekäitluskohtadesse, üldisel tasemel. uue prügila ja kompostimisala rajamine jagunes kaheks alamalternatiiviks: o prügila ja kompostimisväljaku rajamine vastavalt keskkonnaministri määruse nr. 38 esitatud nõuetele ehk „prügiladirektiivi“ kohane; o prügila ja kompostimisväljaku rajamine „Horizon tselluloosi ja Paberi AS korrastatava tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase prügila rajamine“ tööprojekti järgi (OÜ Entec Eesti, 2015). KMH aruandes ei hinnatud võimalust rajada prügila mujale Anija valla territooriumile või väljaspool seda. Anti ülevaade kavandatavast tegevusest, selle eeldatavatest tagajärgedest ning mõjudest keskkonnale ja inimesele. Mõjusid hinnati prügila normaalsetes töötingimustes. Alternatiivide võrdlemine on hindamise aluseks oleva teabe ebaühtluse ja erineva detailsusastme tõttu komplitseeritud. Näiteks ei ole teada detailselt jäätmete põletamise mõju ümbritsevale keskkonnale sarnases ulatuses nagu seda on välja toodud prügila rajamisel. Antud kinnistule uue prügila rajamise alternatiivide võrdlemisel selgus, et väiksema mõjuga on Alternatiiv 2.2 ehk prügila tööprojekti kohane rajamine, käitamine ja sulgemine kui kavandatav tegevus. Seda ennekõike tänu tööstusjäätmete jäätme- käitlustehnoloogilisele eripärale olla 0,5m paksusega tihendatud homogeenses kihis sellise filtratsioonimooduliga mis tagab tavajäätmete prügilas pinnase ja vee kaitse. Järelevalvaja võib antud keskkonnamõju hindamise aruannet käsitleda sellest aspektist, et leevendada Keskkonnaministri määruses nr 38 29.04.2004 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded, §-s 11 lõikes 3 ja §-s 13 lõikes 1 sätestatut. Prügila sulgemise osas leevendab tööprojekt antud määruses §-s 35 lõikes 1 sätestatut. Täiendavalt on alternatiivil ka väiksem kaudne mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Võib öelda, et prügila ja kompostimisala mitterajamise alternatiivil, kui jäätmed viiakse teistesse prügilatesse ei ole ühtegi positiivset mõju keskkonnale ja mõju on praktiliselt sama prügila rajamise alternatiiviga. Suurem potentsiaalne keskkonnamõju avaldub veokauguste kasvuga keskkonnamüra ja välisõhu saastetasemega veotrasside äärsetel aladel. Jäätmete põletamisel energia ja soojuse koostootmiseks kaasneb jäätmete teke ning välisõhu heitmete teke, mille mõju keskkonnale sõltub tehnoloogiate valikust. Käitise poolt
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 155/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015 tehtud eelhinnangute põhjal ei ole sobivat tehnoloogiat, mis suudaks tagada keskkonnanõuete tagamist, käesoleva keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ajaks leitud. Tavajäätmete prügila rajamine olemasolevale prügilale on eelistatud uue maa-ala arenduse ees. Prügila rajamise alternatiivide seas ei leitud käesoleva keskkonnamõju hindamise käigus ühtegi tegurit, mis välistaks kavandatava tegevuse. Mõju hindamise tulemusena selgus, et prügila ja kompostimisala rajamistegevuse olulisimad tagajärjed on - heitmed välisõhku, sealhulgas tolm, - müra teke, sealhulgas lühiajaline impulssmüra jäätmete mahalaadimiselt, - transpordikoormuse tõus.
Sellest tulenevalt on peamiseks oluliseks mõjutatavaks keskkonnakomponendiks välisõhk ning mõjuvaldkonnaks sotsiaalne keskkond. Hindamisel leiti, et prügila ja kompostimisväljaku käitamisega kaasnevad peamised olulised tagajärjed on: - saastetaseme suurenemine tahkete osakeste levimisega välisõhus kuival aastaajal ja ebasoodsatel ilmastikutingimustel; - keskkonnamüra taseme tõus, sealhulgas võimalik impulssmüra.
Olulist vee ja pinnasereostust prügila käitamisel ei teki. Mõjuvaldkond, millele prügila ja kompostimisala käitamise käigus olulist mõju avaldatakse on välisõhk. Tavaolukorras tekib reoveesette ja puidujäätmete kompostimisel aeroobsetes tingimustes peamiselt veeauru ja süsihappegaasi. Välisõhu saasteainete hajuvuse modelleerimisel selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides territooriumi piiril jäävad alla lubatud piirväärtuste. Seega lubatud välisõhu saastetaset eeldatavalt ei ületata. Samuti ei ole kompostimisel tekkivate lõhnaaine esinemise protsentuaalne eeldatav esinemissagedus väljaspool prügilat üle 15%, sh. ei tekita lõhna vastuvõtjatele ehk lähimate elumajade elanikele soovimatut lõhnataju. Jäätmete veost tulenev transpordikoormus ja sellest tuleneva suurenev müratase jääb tunduvalt alla kehtestatud piirväärtusi, märkimisväärse probleemina on välja toodud häiringuna lühiajaline impulssmüra. Valg- ja nõrgvesi kogutakse kraavidega settebasseini, kust see juhitakse pumplasse. Prügila alalt kogutav valgvesi suunatakse enne piirdekraavi juhtimist eelkäitlemiseks lokaalsesse setitisse. Enne Jägala jõkke suunamist läbib saastunud vesi reoveepuhasti. Sellest tulenevalt normaaltingimustel mõju saastunud prügilavee käitlusest Jägala jõele ja põhjaveele on eeldatavalt neutraalne. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatava tegevuse tagajärgedele ning eeldatavatele mõjudele, on aruande peatükis 12 esitatud nende mõjude leevedus- meetmed. Kuna Horizon Tselluloosi ja Paberi AS planeerib kasutusele võtta parimale võimalikult tehnikale vastava tööstusjäätmete prügila ja kompostimisala, siis leevendusmeetmetena on kirjeldatud konkreetseid meetmeid, mis aitavad tagajärge vähendada ning seeläbi tegevuse mõju leevendada.
156/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS prügila saab tegevust alustada alles siis, kui kõik vajalikud (keskkonna)load on väljastatud. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on juurutanud rahvusvaheliste standardite ISO ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele vastavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, kus on kirjeldanud kõik ettevõttes toimuvad protsessid, sh ette nähtud ennetusmeetmed hädaolukordade ära hoidmiseks ning käitumine hädaolukordades.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 157/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
19 KASUTATUD MATERJALID
Parim võimalik tehnika Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta. Additional Information submitted during the information exchange on Waste Treatments Industries, October 2005. Biolagunevate jäätmete käitlemine II-etapp, AS ENPRIMA ESTIVO, 2005. Prügilakompleksi puudutavad keskkonnakaitsealased tööd ja uuringud Kehra prügila kompleksi (tavajäätmete ja tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala) sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. Kobras AS. Töö nr 2011 – 234/1, Tartu 2012. Kehra tööstusjäätmete prügila ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. OÜ Rakendusgeoloogia. Töö nr 11-096, Tartu 2012. Kehra prügila kompleksi (tavajäätmete ja tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala) sulgemiskava. Muudatus. Kobras AS. Töö nr 2011 – 234-6. Tartu 2013. Kehra prügila kompleksi tavajäätmete ladestusala sulgemine. Põhiprojekt. Kobras AS. Töö nr 2011-234-4, Tartu 2012. Kehra prügila kompleksi tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala sulgemine. Põhiprojekt. Kobras AS. Töö nr 2011–234-5, Tartu 2012. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS korrastatava tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase prügila rajamise eskiisprojekt, OÜ Entec Eesti, Tallinn 2013. Eksperthinnang Horizon Tselluloosi ja Paberi AS korrastatava tööstusjäätmete prügila nõrgvee kraavide HDPE kilega põhjakindlustusest loobumiseks, OÜ Entec Eesti, Tallinn 2014. Kehra uue tööstusjäätmete prügila tööprojekti koostamine. Tööprojekt. OÜ Entec Eesti Töö nr 999/14-5. Tallinn, 2015. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS uus tööstusjäätmete prügila Kehras. GEOTEHNILINE UURING. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS Kehra tööstusjäätmete prügila lõunapoolne piirdekraav, geoloogiline uuring, IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014. Eesti Metall OÜ ja Eesti Vanapaber OÜ jäätmeloa taotluste ühendatud keskkonnamõju hindamise aruanne, OÜ Keskkonnakorraldus, 2009.
Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/ Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/ Keskkonnaamet, http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/
158/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH aruanne 2015
OSIS andmebaas, www.keskkonnainfo.ee Muu Anija valla kodulehekülg http://anija.kovtp.ee EESTI PÕHJAVEE KAITSTUSE KAART 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakond, Tallinn 2001. Savitskaja, L., 1992. Eesti põhjavee kaitstuse ja antropogeense koormuse kaardi legendi seletuskiri. Mõõtkava 1:50 000. RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn– Keila. Ökoloogialeksikon. Koostaja Viktor Masing. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1992. EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART, 6344 Kehra seletuskiri, Eesti Geoloogiakeskus 2002. A. Vassiljev jt. Harju alamvesikonna veemajanduskava, Pinnavee tehniline taustadokument, 2006. Keskkonnaamet. Veesaastetasu arvutus Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 2011. aasta I kvartali vee erikasutusõiguse tasu arvutus. Keskkonnaamet. Veesaastetasu arvutus, L.KKL.HA217188, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 2013. aasta I-IV kvartal. Vee erikasutusloa taotlus, OÜ Velko AV, 2014. Terviseameti kesklabori protokollid. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS vee erikasutusõiguse tasu arvutuste lisad 2011, 2013. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS keskkonnakompleksluba L.KKL.HA-217188. Joogivee keemiliste analüüside protokollid, Terviseamet 2012-2014, Tellija Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, keskkonnakompleksluba L.KKL.HA-217188 ja 2011. aasta I kvartali välisõhu saastetasu arvutus, Keskkonnaamet, 2011. Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Lepingu nr: 4-1.1/207. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2013. Tõnis Põder, Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine, Tallinn 2005. Methods of Environmental Impact Assessment, 2nd Ed. Ed. P. Morris & R. Therivel, Oxon, 2001. Pulping Chemistry and Technology.ed. M.E. Göran Gellerstedt, G. Henriksson, 2009. Eesti Geoloogiakeskuse Labor , Rohelise leelise sete, T14-67, 2014. Eesti Geoloogiakeskuse Labor , Silikaatanalüüsi tulemused, Tellimus nr. T12-8, 2012. EcoLabor, Lubjasette vesileotiste analüüsitulemused, A-1580, 2011. M. J. Jackson M. A. Line, Organic Composition of a Pulp and Paper Mill Sludge Determined by FTIR, 13C CP MAS NMR, and Chemical Extraction Techniques, J. Agric. Food Chem.,45, 2354–2358,1997. M. Mäkitalo, C. Maurice, Y. Jia, B. Öhlander, Characterization of Green Liquor Dregs, Potentially Useful for Prevention of the Formation of Acid Rock Drainage, Minerals 2014, 4(2), 330-344. M. Tuomela, M. Vikman, A. Hatakka, M. Itävaara, Biodegradation of lignin in a compost environment: a review, Bioresource Technology, 72,169-183, 2000. Composting factsheet, Ministry of Agriculture, Food and Fisheries, British Columbia, 1996.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 159/160 Kehra prügila KMH aruanne 2015
LISAD
Lisa 1. KMH programm Lisa 2. KMH programmi heakskiitmine Lisa 3. KMH algatamise teadaanded Lisa 4. Avalikul arutelul osalenute nimekiri Lisa 5. KMH aruande avaliku arutelu protokoll Lisa 6. KMH aruande eelnõu kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja nende vastused Lisa 7. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS uue prügila tööprojekti seletuskiri Lisa 8. Eksperthinnang Horizon Tselluloosi ja Paberi AS korrastatava tööstusjäätmete prügila nõrgvee kraavide HDPE kilega põhjakindlustusest loobumiseks Lisa 9. Laborite analüüsitulemused Lisa 10. Lõhna esinemissageduse hindamine Lisa 11. Andres Jäärats, Hinnang reoveesette ja puidujäätmete sobilikkusest kasvupinnasena
160/160 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ