ANIJA VALLA RAHULOLU-UURING

Juuni-juuli 2020 Sisukord

UURINGU TAUST ..... 3

VALLA ÜLDINE KUVAND ..... 7 VALLAELANIKE IDENTITEET JA SEOTUS VALLAGA ..... 14 HINNANGUD ELUOLULE JA PAKUTAVATELE TEENUSTELE ..... 21 KASUTATAVAD INFOALLIKAD JA SUHTLUS VALLAAMETNIKEGA ..... 31

KOKKUVÕTE ..... 37 Uuringu taust

Eesmärk Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade elanike hinnangutest oma koduvallale ning selgitada välja, kuivõrd on elanike hinnangud muutunud võrreldes 2017. aastal läbiviidud analoogse uuringuga.

Sihtgrupp 18+ aastased Anija valla registreeritud elanikud

Meetod Küsitlus viidi läbi veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil – veebis küsitleti peamiselt elanikke vanuses 18– 59 aastat; telefoniintervjuud viidi läbi eelkõige vanemate, üle 60-aastaste elanikega, keda on e-kirja teel keerukam tabada. Vastajate kontaktid saadi rahvastikuregistrist.

Valim Käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad Anija valla elanikkonnale, seetõttu lähtuti valimi koostamisel Anija valla elanikkonna tegelikust struktuurist. Küsitlusuuringu üldkogumi moodustavad kõik Anija valla alalised elanikud vanuses 18 ja enam eluaastat, üldkogumi suurus 31.05.2020 seisuga on 5010 inimest. Maksimaalse valimivea suurus 95-protsendilisel usaldusnivool jääb 4,7% piiridesse. Sotsiaal-demograafiliste tunnuste mudeli koostamisel on kasutatud rahvastikustatistika andmeid seisuga 31.05.2020.

Võrreldes eelmise uuringuga, on käesolevas uuringus kajastatud ka elanike arvamused, kuivõrd Aegviidu liitus omavalitsuste haldusreformi käigus Anija vallaga 2017. aasta sügisel.

Vastanute arv 410 (sh veebi teel vastas 313 ja telefoni teel 97 inimest)

Aeg Juuni–juuli (nädalatel 25–28) 3 Valimi iseloomustus sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel

Mudel (%) Saadud küsitlustulem (%) Kaalutud küsitlustulem (%)

SUGU Mees 48,8 44,6 48,8 Naine 51,2 55,4 51,2 VANUS 18–29 13,9 12,9 13,9 30–39 18,1 19,5 18,1 40–49 14,6 14,6 14,6 50–59 18,2 18,0 18,2 60–69 17,0 17,6 17,0 70+ 18,2 17,3 18,2 RAHVUS Eestlane 70,8 77,1 70,8 Mitte-eestlane 29,2 22,9 29,2 PIIRKOND Põhja-Anija 17,07 17,07 17,07 linn 42,85 39,76 42,87 Kesk-Ida Anija 14,68 14,63 14,67 Lõuna-Anija 13,31 13,90 13,30 4 Vastajate profiil (%*, kõik vastajad)

0% 20% 40% 60% SUGU Mees 49 Naine 51 VANUS 18–29 14 30–39 18 40–49 15 50–59 18 60–69 17 70+ 18 HARIDUS Põhiharidus 12 Keskharidus 51 Kõrgharidus 37 NETOSISSETULEK LEIBKONNALIIKME KOHTA Kuni 500 EUR 25 501–800 EUR 26 Üle 800 EUR 34 Ei soovi avaldada 10 Ei oska öelda 5 REGIOON Põhja-Anija 17 * Siin ja edaspidi võib protsentide summa olla 100-st ühe protsendipunkti võrra suurem Kehra linn 43 või väiksem, sest protsendid on ümardatud täisarvuni. Kesk-Ida Anija 27 5 Lõuna-Anija 13 Anija vald on jagatud neljaks piirkonnaks

Valimi koostamisel ja tulemuste analüüsil on Anija vald jagatud neljaks piirkonnaks*:

1) Põhi – Aavere küla, Anija küla, Härmakosu küla, Kehra küla, küla, Kuusemäe küla, Lilli küla, küla, Looküla, küla, Parila küla, küla, küla, küla, Salumäe küla, küla, Ülejõe küla 2) Kehra linn Aegviidu 3) Kesk-Ida – küla, Lehtmetsa küla, Mustjõe küla, küla, küla ning Aegviidu alev** 4) Lõuna – Alavere küla, Arava küla, Lükati küla, küla, Rasivere küla, Rooküla, küla, küla, Voose küla

* Kuna Anija vallal ajalooliselt väljakujunenud piirkondi varasemalt ei eksisteerinud, siis lähtuti nende loomisel valla elanikkonna struktuurist ja geograafilisest paiknemisest.

** Käesoleva uuringu tulemused arvestavad ka Aegviidu elanike arvamusi. Aegviidu liitus Anija vallaga 2017. aasta sügisel. 6 VALLA ÜLDINE KUVAND Millise märksõna või -sõnadega Te kirjeldaksite Anija valda sõbrale, kes ei tea Anija vallast midagi? (%*, kõik vastajad)

0% 10% 20% 30% 40% • Kõige enam iseloomustatakse Anija valda läbi siinse 32 Looduskaunis, roheline 27 looduslähedase keskkonna – kolmandik vastajaid mainib ühena 21 märksõnadest loodust või rohelust. Arvestades, et nüüd kuulub Rahulik, vaikne 21 19 ka Aegviidu alev Anija valla koosseisu, on tulemus Kena/hea koht elamiseks 14 ootuspärane; 12 Paberivabrik (+hais) 16 7 • Iga viies vastaja märkis, et vald on eemal linnakärast, siin on Lähedal Tallinnale 6 2020 7 rahulik ja vaikne elada; samuti viiendik tõi esile, et Anija vald Jõgi, veehoidlad,mets 12 2017 on kena või hea koht elamiseks; Kui Anija mehed Tallinnas käisid / Anija mõis 4 3 • Märksõnade esiviisikusse (12%) kuulub veel ka Kehra Arenev, perspektiivne 7 3 tselluloosivabrik ning seda mainitakse jätkuvalt eeskätt seoses Hea infrastruktuur 3 ebameeldiva lõhnaprobleemiga; 3 Väike koht 6 3 • Võrreldes varasema uuringuga suuri erisusi Anija valla Sõbralik 5 3 kirjeldamisel ei ilmne. Nt kaunist loodust ja rohelisust mainiti Hea ühendus Tallinnaga 4 mõnevõrra enam, samas sarnaseid märksõnu „jõgi, veehoidjad, 2 Turvaline 2 mets“ vähem; 1 Käsipall, sport 4 1 • Looduskaunidusele viitavad enam naised ja vähem nooremad Lastesõbralik 2 vastajad ning Lõuna-Anija elanikud; ‘kena/hea koht elamiseks’ 1 Kõik on lähedal 1 iseloomustava märksõnana leiab rohkem mitte-eestlaste poolt 9 antud vastustest; rahu ja vaikust märkisid teistest enam Muu – positiivne 12 vastajad, kellel on lapsed. 7 Muu – negatiivne 6 Muu – neutraalne 6 * Kuna iga vastaja poolt antud spontaanne vastus võis 8 sisaldada mitut siin toodud määratlust, siis võib protsentide 8 2 Ei oska öelda 4 summa olla 100-st suurem. Millise märksõna või -sõnadega Te kirjeldaksite Anija valda sõbrale, kes ei tea Anija vallast midagi? (vastajate tsitaate)

• Ilus loodus, palju toredaid metsi, rabasid. Samas pole kaugel Tallinnast ja on hea rongiühendus. • Looduskaunis, rahulik, tiba mahajäänud väikelinn, vananev elanikkond, tehas. • Kehra Tselluloosi tehas + hais, Anija mõis, armsad külad, looduskaunis, Tallinna lähedal, hea rongiühendus. • Rahulik ja looduslähedane koht. Suurepärane vaikne koht elamiseks ja laste kasvatamiseks. Kahju ainult, et alevis on olemas üksnes väike toidupood kesise valikuga, vähe töökohti ja mitte piisavalt erinevaid huviringe lastele. Sellegi poolest on hea ühendus Tallinnaga rongiliikluse näol. • Ilus koht elamiseks, kuid üritusi, sündmusi ja ajaveetmise kohti väga vähe. • Tallinnale väga lähedal ja logistiliselt heas kohas, aga jäänud kuidagi tähelepanust kõrvale. • Üsna suur, aga tundmatu nimega vald Põhja-Kõrvemaal, Kuusalu valla kõrval, kuhu kuulub Aegviidu ja sisse jääb ka Kehra linn. Väga ilus loodus ja suht vähe inimesi vaatamata Tallinna lähedusele. Ilus loodus. • Linnalähedane, aga rahulik. Palju parem, kui rongiaknast tehasekorstna vaatajad arvavad.

9 Mis Teile Anija vallas elamise juures kõige rohkem meeldib? (%*, kõik vastajad)

0% 10% 20% 30% 40%

36 Loodus, rohelus 33 28 Rahu, vaikus 33 Lähedus Tallinnale 15 • Positiivse poole pealt tuuakse peamiselt välja neidsamu 12 omadusi, mille kaudu valda ka sõbrale tutvustatakse; Hea (rongi)ühedus Tallinnaga, transport 11 7 2020 Kõik on lähedal / kõik on olemas 10 • Ennekõike meeldib Anija valla elanikele siinne 4 2017 looduslähedane keskkond (36%) ja vaikus ning rahu (28%). 8 Need olid kaks peamist faktorit ka varasemas uuringus. Jõgi, veehoidlad, mets 17 Sageli (15%) nimetati ka lähedust Tallinnale või head 7 Head naabrid, sõbralik keskkond 7 (rongi)ühendust pealinnaga (11%); 4 Hea infrastruktuur 9 • Looduslähedus jooksis läbi eeskätt kõrgharitud elanike 4 Arenev vald / valla juhtimine 1 vastustest. Loodust ja rohelust tõid sagedamini välja ka 4 mitte-eestlased (43%, eestlastest 33%). Eestlased jällegi Väike koht 5 märkisid sagedamini head ühendust pealinnaga (14%, Ilus paik / hea elukeskkond 3 mitte-eestlastest 2%). Vaikust ja rahu iseloomustavaid 2 märksõnu oli keskmisest vähem Põhja-Anija elanike poolt 3 Kultuurielu / vaba aja veeetmise võimalused 1 antud hinnangutes ning keskmisest enam vastajate puhul, kellel on lapsed. 2 Turvalisus 3 2 Lastesõbralik 1 1 Kõik meeldib 1 11 * Kuna iga vastaja poolt antud spontaanne vastus võis Muu 14 sisaldada mitut siin toodud määratlust, siis võib protsentide summa olla 100-st suurem. 10 4 Ei oska öelda 5 Mis Teile Anija vallas elamise juures kõige rohkem meeldib? (vastajate tsitaate)

• Palju roheala, metsad, kaugus Tallinnast, rahulik, turvaline, vabaaja veetmise võimalused. • Ilus looduskaunis ja võimalusterohke kant. Palju loodust, erinevaid veekogusid, ülihea liiklus Tallinnaga. • Ilus koht elamiseks. Hea ühendus rongidega Tallinnaga. :) Tegelikult, kui oled kaua siit eemal olnud, on tagasi tulla alati hea. Lihtsalt kodune tunne.. :) • Loodus, Tallinna kärast eemal, kuid samas kiviviske kaugusel. • Meeldiv keskkond, rahulikkus, head ühendusteed nii raudtee kui maanteed mööda. • Üldiselt vaikne ja kena. Tallinnale lähedal, samas piisavalt eemal. • Vaikus, rahu, armas ja ühtehoidev kogukond. Lastele hea lasteaed ja kool asub lähedal. Looduslähedus. • Tallinnale üsna lähedal, kiire rongiühendus, võimalus käia looduses ja matkaradadel, rahulik elukeskkond. • Kui elad maastikukaitseala ääres, on mõnus mets su ümber. Lasteaiad on väikesed ja kollektiiv seal sõbralik. Anija valla külades on meeldivad inimesed. • Võimalus kiirelt pealinna minna ning samas elada suuremas privaatsuses kui pealinnas.

11 Mis Teile Anija vallas elamise juures kõige vähem meeldib? (%*, kõik vastajad)

0% 10% 20% 30% 21 Tehase hais 22 9 Lõhkumine/prügi/heakord/alkohoolikud/turvalisus 5 • Negatiivse poole pealt tuuakse kõige sagedamini esile Vaba aja võimaluste vähesus, igav 8 Kehra tselluloosi- ja paberivabrikuga seotud 7 lõhnaprobleemi – iga viienda vastaja poolt täheldatud 7 Ühistranspordi puudulikkus 7 miinus, selle osas muutust võrreldes varasema uuringuga 7 2020 ei ole. Lõhnaprobleemi märgivad eeskätt Põhja-Anija ja Valla juhtimine, suhtlus vallavalitsusega 5 Kehra elanikud, mujal vähem; 7 2017 Puuduvad kergliiklusteed/lagunenud kõnniteed 3 7 • Muutus ilmneb seoses teede olukorraga. Kui 2017. Teenuste puudumine 6 aastal 15% respondentidele ei meeldinud teede halb 5 olukord, siis käesolevas uuringus toodi seda esile 5% Teede olukord 15 vastajate poolt; 5 Inimesed 1 3 Töökohtade vähesus 6 • Võrreldes lõhnaprobleemiga, mainiti teisi 2 mittemeeldivaid faktoreid selgelt vähem. 13% vastajate Lagunenud hooned, räämas väljanägemine 3 sõnul selliseid polegi – kõik meeldib (seda mainisid enam 2 mitte-eestlased ja vanemad elanikud). Probleemid lasteaiaga, mänguväljakute vähesus 2 1 Kooliga seotud probleemid 1 1 Noortele/lastele ei ole tegevust 3 1 Kehra-kesksus 1 13 Kõik meeldib 8 * Kuna iga vastaja poolt antud spontaanne vastus võis 14 sisaldada mitut siin toodud määratlust, siis võib protsentide Muu 10 summa olla 100-st suurem. 12 7 Ei oska öelda 12 Mis Teile Anija vallas elamise juures kõige vähem meeldib? (vastajate tsitaate)

• Eks ikka tehasest tulevad ebameeldivad lõhnad, eriti tuulega ja palavate ilmadega. Aga inimene harjub kõigega. Ja ega saa ju tehast sulgeda, siin töötavad inimesed.. :) • Maine seoses tehasega ja Kehra paberivabriku aeg-ajalt tekkiv ebameeldiv tselluloosilõhn. • Vähene hoolitsus looduse eest avatud ruumis, näiteks võssakasvanud promenaadi kallas, vana paju koristamata jäänused, jões vanad puutüved, jõekaldas kasvav võsa – väärtusetud peenikesed pajud ja toomingad, mille mahavõtmine muudaks kaldad avaramaks ja valgemaks, jõe nähtavamaks. • Tallinna läheduse tõttu pole Kehras endas võimalust väljas käia, see ei tasu siin ära, arusaadav. Kehra näeb välja nagu oleks hoolitsemata. Ilus haljastus – nii erinevate majade juures, aga ka jõe ääres – on olemata. Väljanägemise tõttu ei ole võib-olla ka kõige atraktiivsem elupaik. Küll aga kiidan, et viimaste aastatega on asi ilusamaks läinud ja nüüd lisatakse ka parki tänavalgustus, mis kindlasti üldmuljet parandab. Aga haljastuse peale (sh tasandatud muruplatsid pargis, vanade puude asendamine noortega) tasuks mõelda. • Paljud räägivad Kehra tehase haisust; alkahoolikuid on päris palju, see häirib; tehas ei häiri. • Kultuurikeskus on väike, kaubandust võiks rohkem olla (ehituspood), kõnniteed on nirud. Ei meeldi, et joodikud joovad avalikes kohtades.

13 VALLAELANIKE IDENTITEET JA SEOTUS ANIJA VALLAGA Mis seob Teid lisaks elukohale veel Anija vallaga? (%, kõik vastajad)

• Nagu ka varasem uuring näitas, on valdav osa elanikest vabal ajal enamasti Anija vallas – õhtuti veedab enda sõnul enamiku oma vabast ajast siin 89% ja nädalavahetustel 83% vastanuist; tulemustest hakkab silma tendents, et mida kõrgem on vanus, seda enam veedetakse aega koduvallas ka nädalavahetustel (vanuserühmas 18–29 veedab nädalavahetusel aega kohapeal 73%, vanuses 60+ aga 92%); • 4/5 vastajatest kasutab ka enamikke eluks vajalikke teenuseid (kauplus, arst jne) kohapeal, teistest enam teevad seda mitte-eestlased; • Peaaegu kolmandik vastajatest (28%) osaleb enda sõnul kogukonna või külaseltsi tegevustes ning sama paljud on leidnud omale tööd koduvallas. Kogukonna tegevustes osalejaid on mõnevõrra rohkem valla lõunapoolses piirkonnas, rohkem on kaasatud ka eestlased ning kõrgema haridustasemega vallaelanikud. 2020 2017 0% 50% 100% 0% 50% 100% Veedan õhtuti enamiku oma vabast ajast Jah Anija vallas 89 10 2 84 12 4 Veedan nädalavahetustel enamiku oma Ei vabast ajast Anija vallas 83 13 4 80 16 3 Ei oska öelda Kasutan enamikke enda jaoks vajalikke 81 17 2 73 24 3 teenuseid Anija vallas

Osalen külaseltsi või kohaliku kogukonna 28 68 4 30 65 5 tegevuses

Töötan Anija vallas 28 71 1 28 70 1

Õpin Anija vallas 2 96 3 97 15 Elukeskkonna juures väärtustatavad tegurid: eelistused vaba aja veetmisel – kumb väide iseloomustab vastajat paremini (%; kõik vastajad)

2020 2017

• Pisut üle poole elanikest eelistab oma vaba aega 55% veeta kodukandis; iga viies Tallinnas ja neljanik ei oska 52% selles osas seisukohta võtta; sarnane oli olukord 2017. aastal;

• Tallinnas eelistavad aega veeta enam nooremad vallaelanikud ning piirkondlikult enam Kehra elanikud; muid olulisi erisusi sotsiaaldemograafilistes lõigetes välja ei joonistunud. 26% 19% 24% 25%

Ma eelistan veeta oma vaba aega Tallinnas, kus on palju valikuvõimalusi Ma eelistan veeta oma vaba aega kodukandis, näiteks osaledes külaseltsi tegevuses Ei oska öelda 16 Elukeskkonna juures väärtustatavad tegurid: võimalikult looduslähedases keskkonnas elamine vs teenuste paiknemine käe-jala juures (%; kõik vastajad)

2020 2017

• 63% vastajate jaoks on olulisem elada pigem looduslähedases keskkonnas kui tingimustes, kus kõik vajalik on käe-jala juures; loodusläheduse väärtustumine on ajas ka veidi suurenenud; 63% 55% • Elamist looduslähedases keskkonnas väärtustavad enam mehed, Põhja- ja Lõuna piirkonnas elavad 40% inimesed, rahvuslikus võrdluses eestlased; 35% • Teenuste lähedus on olulisem Kehra elanike, mitte- 2% 5% eestlastest vastajarühma ning vanuselises lõikes mõnevõrra üllatuslikult kõige nooremate vastajate (vanuses 18–29) jaoks.

Minu jaoks on oluline, et kõik teenused oleksid käe-jala juures Oluline on elada võimalikult looduslähedases keskkonnas, isegi kui sellega kaasnevad ebamugavused teenuste kättesaadavuses Ei oska öelda 17 Elukeskkonna juures väärtustatavad tegurid: koolieelistused (%; kõik vastajad)

2020 2017 • Kaks kolmandikku vastajatest eelistab, et nende laps käiks kohalikus koolis; ülejäänud kolmandik jaguneb omakorda pooleks – 17% leiab, et pigem võiks kool olla Tallinnas ja 18%-l seisukoht puudub selles osas; võrreldes varasema uuringuga on kohalike koolide 65% 56% eelistus ajas veidi kasvanud ja Tallinna koolide oma langenud;

• Piirkondlikult tuleb esile Lõuna-Anija, mille elanikud selgelt eelistavad enam kohalikku kooli;

• Rahvuste osas näitab võrdlus, et mitte-eestlased eelistavad enam Tallinna koole (29%, eestlased 12%). 17% 18% 22% 22%

• Antud küsimuse juures vaatasime eraldi vastajarühma, kus on vähemalt üks alla 18-aastane laps leibkonnas (n=135). Selgus, et vastajatest, kel on üks laps, 71% eelistab, et nende laps käiks valla koolis; samas vastajatest, kellel on aga kaks või rohkem last, 83% eelistab kohalikku kooli. Ma eelistan, et mu laps/lapselaps käiks Tallinnas koolis Ma eelistan, et mu laps/lapselaps käiks kohalikus, Anija vallas asuvas koolis Ei oska öelda 18 Elukeskkonna juures väärtustatavad tegurid: huvi siinse kogukonnaelu vastu (%; kõik vastajad)

2020 2017 • Umbes pool Anija valla elanikest kinnitab, et nad võtavad osa valla kogukonna tegemistest, samas iga viienda vastaja sõnul ei paku talle selline tegevus huvi; analoogne oli olukord aastal 2017;

20% • Kogukonnaelust võtavad enam osa kõige vanemad 20% elanikud (vanuses 60+) ning kõige vähem nooremad (vanuses 18–29); 53% 50% • Piirkondlikult on kogukondlikest tegevustest enam huvitatud Lõuna-Anija elanikud (70% võtab osa) ning 27% 30% vähem Kehra linna elanikud (vaid 41% võtab osa);

• Kogukonnaelust võtavad enam osa ka suuremad pered: viie ja rohkema liikmeliste leibkondade esindajatest 69% võtab enda sõnul võimalusel alati kogukondlikust tegevusest osa.

Võimalusel võtan alati osa siinsest kogukonnaelust, näiteks osalen koristus- või mõttetalgutel, koosolekutel, aruteludel jms Siinne kogukonnaelu ei paku mulle huvi Ei oska öelda 19 Nõustumine väidetega, mis puudutavad Anija valda ja siin elamist (%, kõik vastajad)

• Tervelt 86% vastajatest nõustub kas täielikult või osaliselt väitega, et Anija vald sobib neile elupaigaks ning võrreldes varasema uuringuga on see arvamus süvenenud (2017. aastal nõustus 76%). Veidi enam nõustujaid on Kesk-ida piirkonnas ning Aegviidus. Ilmneb ka tendents, et vanuse tõustes ‘täiesti nõus’ vastuste osakaal kasvab; • Väitega, et ‘Anija vald areneb õiges suunas’ nõustub rohkemal või vähemal määral kokku 74% elanikest, see hinnang ei ole ajas muutunud ja ka suuri erisusi vastajarühmade lõikes ei ole; • Anija vald meeldib rohkem võrreldes teiste elupaikadega Eestis umbes pooltele vastajatest (53%); enim on seda meelt mitte-eestlased, naised, põhiharidusega vastajad ning väiksema sissetulekuga (keskmine netosissetulek ühe pereliikme kohta kuni 500 EUR) vallaelanikud; • Anija vallast koliksid võimalusel ära pigem noored (18–29-aastased) ning mitte-eestlased; • Suurem osa vastajaid (77%) ei näe valda vaid magamiskohana, vastupidist väidavad enamasti noored vastajad (29% 18–29 aastastest on väitega nõus); kõige vanemas vanuserühmas (60+) oli väitega nõus 15% vastajatest. 0% 20% 40% 60% 80% 100%

Anija vald sobib elupaigaks 2020 48 38 8 2 5 inimestele nagu mina 2017 43 33 11 4 9

2020 24 50 10 4 12 Täiesti nõus Anija vald areneb õiges suunas 2017 22 51 10 1 13 Pigem nõus Pigem ei ole nõus Anija vald meeldib mulle rohkem kui teised 2020 20 33 16 7 24 Üldse ei ole nõus võimalikud elupaigad Eestis 2017 15 42 19 6 18 Ei oska öelda Kui mul oleks võimalus, siis ma koliksin 2020 3 13 32 43 9 Anija vallast ära 2017 7 13 27 39 14

Anija vald on koht, kus käin magamas, aga 2020 8 13 21 56 2 ülejäänud elutegevus toimub peamiselt mujal, 20 näiteks Tallinnas 2017 10 17 18 54 1 HINNANGUD ELUOLULE JA PAKUTAVATELE TEENUSTELE Mõeldes üldistele elamistingimustele Anija vallas, kuidas Te hindate olukorda järgmistes valdkondades? (%, kõik vastajad; pingerida on koostatud keskmiste alusel, millest on eemaldatud on ‘Ei oska öelda’ vastused) 2020 2017 Raamatukogud 35 44 21 19 Raamatukogud 24 48 41 23 Ühistranspordi ühendus Tallinnaga 46 36 7 6 4 Lasteaiad ja lastehoid 15 50 30 31 Perearsti kättesaadavus 32 44 7 2 14 Spordi- ja vabaaja rajatised 25 48 9 1 16 Lasteaiad ja lastehoid 20 49 20 28 Ühistranspordi ühendus Tallinnaga 36 41 11 7 5 Loodus- ja matkarajad, pargid ning rohealad 31 52 9 26 Perearsti kättesaadavus 20 53 12 3 12 Spordi- ja vabaaja rajatised 27 51 9 2 12 Loodus- ja matkarajad, pargid ning rohealad 17 60 11 3 9 Laste hoolekandega seotud teenused 9 31 31 57 Turvalisus 14 64 11 3 8 Turvalisus 17 64 8 2 9 Prügivedu ja jäätmekäitlus 16 60 11 3 10 Koolid 13 56 62 22 Kultuuri-, spordi- ja vaba aja üritused 15 52 14 2 17 Sotsiaaltoetused ja -teenused 11 32 62 49 Koolid 12 53 9 3 23 Eakatele mõeldud teenused 7 31 32 57 Müügi- ja teenindusettevõtete olemasolu 15 55 19 2 9 Väga hea Kultuuri-, spordi- ja vaba aja üritused 15 53 12 2 18 Kergliiklusteed 21 48 15 7 9 Valla ametnike kättesaadavus 12 48 102 29 Heakord 8 68 12 3 10 Pigem hea Laste hoolekandega seotud teenused 4 25 51 64 Prügivedu ja jäätmekäitlus 23 52 13 6 6 Pigem halb Noortekeskuste töö 8 30 62 54 Valla ametnike kättesaadavus 9 40 10 3 37 Asjaajamine Anija vallavalitsuses 10 47 102 31 Tänavavalgustus 12 55 17 5 11 Väga halb Huvikoolid ja -ringid 9 44 9 2 36 Huvikoolid ja -ringid 5 41 14 3 37 Ei oska öelda Tänavavalgustus 16 53 18 4 8 Noortekeskuste töö 5 27 10 3 55 Heakord 9 66 14 3 8 Asjaajamine Anija vallavalitsuses 6 37 12 4 41 Kergliiklusteed 21 49 17 8 5 Eakatele mõeldud teenused 5 24 9 4 58 Keskkonnakaitse 7 52 12 3 25 Sotsiaaltoetused ja -teenused 5 27 12 4 53 Müügi- ja teenindusettevõtete olemasolu 11 58 23 35 Keskkonnakaitse 4 45 15 6 29 Teede ja tänavate ehitus ning korrashoid 14 53 24 5 5 Teede ja tänavate ehitus ning korrashoid 8 48 29 12 4 Valla poolt pakutavatest teenustest teavitamine 10 45 19 6 20 Valla poolt pakutavatest teenustest teavitamine 5 35 21 9 30 Elanike võimalused valla elu suunamisel ja mõjutamisel 5 29 20 6 40 Elanike võimalused valla elu suunamisel ja mõjutamisel 3 26 19 6 46 Ettevõtluskeskkond ja selle arendamine 3 26 19 4 49 Ettevõtluskeskkond ja selle arendamine 2 22 18 7 52 Vallasisene ühistransport 3 24 18 11 44 Vallasisene ühistransport 2 20 21 11 46 0% 50% 100% 0% 50% 100% Mõeldes üldistele elamistingimustele Anija vallas, kuidas Te hindate olukorda järgmistes valdkondades? (%, kõik vastajad)

• Enim on vastajad rahul raamatukogudega (valdkonna keskmine hinne on 3,4; arvutades, et 4 = väga hea ja 1 = väga halb), raamatukogud olid esikohal ka 2017. aastal. Samuti on ühendus pealinnaga vastajate meelest pigem või väga hea (keskmine hinne 3,3). Järgnevad perearsti kättesaadavus, lasteaiad ja lastehoid, loodus- ja matkarajad ning spordi- ja vabaaja rajatised (kõigi nelja valdkonna keskmine hinne on 3,2). Nende valdkondadega olid vastajad rahul ka varasemas uuringus;

• Oodatav tulemus on, et osade valdkondade puhul on suur hulk ‘ei oska öelda’ vastuseid – hinnata oskavad ikkagi need vastajad, kes vastava valdkonnaga kuidagi kokku on puutunud. Nt noortekeskuste tööga või laste hoolekandega seotud teenustega (lastekaitse, eestkoste, hooldus) ei pruugi paljud elanikud kokku puutuda. Sama võib öelda eakatele mõeldud teenuste (kodu- ja tugiteenused, hoolduse korraldamine jms) ja erinevate sotsiaaltoetuste ja -teenuste kohta. Seetõttu on joonistel esitatud pingerida koostatud keskmiste alusel (välja on võetud ‘Ei oska öelda vastused’);

• Kõige kehvemad hinnangud sai etteantud valdkondadest vallasisene ühistransport (keskmine hinne 2,4), nõrkade hinnete TOP3-e kuuluvad veel ettevõtluskeskkond ja selle arendamine valla poolt (keskmine hinne 2,5) ning vallaelanike võimalused valla elu suunamisel (2,6). Kõrvutades tulemusi varasema uuringuga, on arendamist vajavad valdkonnad jäänud samaks.

• Piirkondlikult on Põhja- ja Lõuna-Anija elanikud vähem rahul kergliiklusteede olukorraga. Lõuna-Anija elanikud on enam rahul koolide ning ka erinevate laste hoolekandega seotud teenustega (lastekaitse, eestkoste, hooldus) ning noorsootööga. Samas näevad Lõuna-Anija elanikud aga enam probleeme vallasisese transpordiga ning pealinna saamisel.

• Analüüsides tulemusi sotsiaaldemograafilistes lõigetes, saab täheldada, et mitte-eestlastest vastajad hindasid paremini erinevaid toetusi ja teenuseid – eakatele suunatud teenuseid (50% hindasid heaks, eestlased 33%), laste hoolekandega seotud teenused (51%, eestlased 35%), sotsiaaltoetuseid ja teenuseid (52%, eestlased 40%). Samuti on mitte-eestlased enam rahul keskkonnakaitsega, teedeehituse, kergliiklusteede, tänavavalgustuse ning vallasisese ühistranspordi olukorraga. 23 Milline nendest eelnimetatud valdkondadest on Teie meelest kõige olulisem, millesse vald peaks ennekõike panustama? (%, kõik vastajad)

2020 2017 • Eelnevalt toodud 27 0% 10% 20% 0% 10% 20% valdkonnast paluti vastajatel välja valida üks kõige olulisem, Ettevõtluskeskkond ja selle arendamine 12 Teede ja tänavate ehitus ning korrashoid 17 millesse nende meelest peaks Kergliiklusteed 11 Ettevõtluskeskkond ja selle arendamine 9 vald ennekõike panustama. Heakord 10 Kultuuri-, spordi- ja vaba aja üritused 6 Jooniselt nähtub, ära- Teede ja tänavate ehitus ning korrashoid 8 Koolid 6 märkimist leidsid enamik Elanike võimalused valla elu suunamisel ja mõjutamisel 4 Turvalisus 6 etteantud valdkondadest; Keskkonnakaitse 4 Ühistranspordi ühendus Tallinnaga 5 Huvikoolid ja -ringid 4 Eakatele mõeldud teenused 5 • Kõige rohkem sai vastajate Kultuuri-, spordi- ja vaba aja üritused 4 Heakord 5 hääli ettevõtluskeskkond ja Turvalisus 4 Asjaajamine Anija vallavalitsuses 5 selle arendamine (12%); Ühistranspordi ühendus Tallinnaga 4 Kergliiklusteed 4 järgnevad kergliiklusteed Koolid 3 Tänavavalgustus 3 (11%) ja heakord (10%); Müügi- ja teenindusettevõtete olemasolu 3 Huvikoolid ja -ringid 3 Valla poolt pakutavatest teenustest teavitamine 3 Müügi- ja teenindusettevõtete olemasolu 3 • 2017. aastal nägid vastajad Eakatele mõeldud teenused 3 Vallasisene ühistransport 3 peamisena teedesse ja Prügivedu ja jäätmekäitlus 3 Valla poolt pakutavatest teenustest teavitamine 2 tänavatesse raha suunamise vajadust, tõenäoliselt antud Tänavavalgustus 2 Noortekeskuste töö 2 valdkonnas on teatud määral Loodus- ja matkarajad, pargid ning rohealad 2 Spordi- ja vabaaja rajatised 2 olukord paranenud; tulemusi Vallasisene ühistransport 2 Keskkonnakaitse 2 võib mõjutada ka Aegviidu Sotsiaaltoetused ja -teenused 1 Lasteaiad ja lastehoid 2 lisandumine Anija valla Perearsti kättesaadavus 1 Elanike võimalused valla elu suunamisel ja mõjutamisel 2 koosseisu. Asjaajamine Anija vallavalitsuses 1 Prügivedu ja jäätmekäitlus 1 Spordi- ja vabaaja rajatised 1 Sotsiaaltoetused ja -teenused 1 Järgnevatel slaididel on Lasteaiad ja lastehoid 1 Perearsti kättesaadavus 1 toodud vastajate põhjendused Noortekeskuste töö 1 Loodus- ja matkarajad, pargid ning rohealad 1 nelja peamise arendamist Muu valdkond 9 Muu valdkond 6 vajava valdkonna osas. Te ütlesite, et Anija vallas oleks kõige olulisem panustada ettevõtluskeskkonna ja selle arendamisse. Mis on hetkel selle valdkonna/teenuse põhiline probleem?

Ettevõtluskeskkonna ja selle arendamise osas märkisid vastajad ettevõtete ja töökohtade vähesust vallas, tsiteerides vastajaid:

⁻ Rohkem töökohti ja rikkam elanikkond tooks valda rohkem inimesi ja lahendaks kõik muud sotsiaalprobleemid, väikesed eelarved jne; ⁻ Rohkem töökohti = noori eesti peresid; ⁻ Töökohti võiks olla, et ei peaks tööd otsima suuremates keskustes; ⁻ Ei ole pädev täpselt ütlema, aga kuidagi tundub, et uusi tööd pakkuvaid ja tulu toovaid ettevõtteid ei tule Anija valda.

Sooviti valla poolset suuremat aktiivsust ettevõtluse arendamisel, esile toodi ka sobivate rendipindade vähesust:

⁻ Ettevõtluse määr on väike. Vallas võiks olla rohkem ettevõtjad ja ettevõtteid, kus kohalikud saaksid töötada. Selleks tuleks muuta piirkond atraktiivseks, et inimesed sooviksid ja julgeksid siia nt oma tootmist või muud ettevõtmist tuua; ⁻ Ettevõtluse vähesus, enamik majanduslikust tegevusest toimub Tallinnas. Puuduvad kohalikud tehno- või teenuste keskused, kus oleks kaasaegsed äripinnad väikeettevõtetele toimimiseks; ⁻ Kui on head tingimused ettevõtlusele, loob see võimaluse enamike kõrvaltegevuste jaoks ning need on huvitavad ja kogukonda tugevdavad; ⁻ Renditavate äripindade puudus. Eriti väikestele, mikroettevõtetele; ⁻ Vald võiks toetada alustavaid ettevõtteid; ⁻ Väga vähesed võimalused tööstuse valdkonnas ettevõtlusega tegeleda soovijale. Puuduvad rendipinnad (50 –200 m2), ei arendata tööstusparke.

Piirkondlikult tunnetasid ettevõtluskeskkonna ja selle arendamise vajadust keskmisest veidi enam Lõuna-Anija elanikud.

25 Te ütlesite, et Anija vallas oleks kõige olulisem panustada kergliiklusteede arendamisse. Mis on hetkel selle valdkonna/teenuse põhiline probleem? 1/2

Kergliiklusteede osas viitasid vastajad ennekõike kergliiklusteede vähesusele vallas (osaliselt süsteemsuse puudumisele nende arendamisel); tsiteerides vastajaid:

⁻ Puuduvad kergliiklusteed väljaspool Kehrat, et vaba aega veeta, rulluiskude ja ratastega sõita, jalutada ja seda eriti pimedamal ajal, kui oleks oluline õhtuti kodust välja minna ja värskes õhus viibida; ⁻ On küll rajatud kergliiklusteid, aga neid on ikkagi väga vähe ja ainult põhiliselt linnas, ümbruses puuduvad täielikult; ⁻ Minu elukohas kergliiklusteed ei ole ja jalgrattaga sõitmist peavad ohtlikuks minust palju nooremad inimesed; ⁻ Kergliiklustee on ainult Kehras ja Põrgupõhjas, aga kui laps soovib suvel päevasel ajal Kehra sõprade juurde tulla, siis peab ta kõndima maantee ääres. Kuna puudub ka ühistransport (nädalavahetusel üldse ei sõida), siis ei jäägi muud üle, kui jala minna. Lisaks käivad ka eakamad inimesed jalgrattaga Kehras poes, kuna ühistransport on sisuliselt puudulik. Jalgrattaga tuleb ka sõita maantee ääres, mis on väga ohtlik, kuna autode kiirus on 90 ja sõidab ka palju rekkaid. Lisaks sooviksid inimesed ka niisama tervise edendamise eesmärgil kergliiklusteed kasutada. Mujal valdades on näha, et inimesed kasutavad kergliiklusteid väga aktiivselt; ⁻ Kergliiklusteid ei ole. Kuna meie vallas on ka vallasisene ühistranspordi liiklus väga kehva, inimestel, kellel ei ole isiklikku autot, siis neil on väga raske liikuda Kehragi, et sealt rongiga edasi liikuda; siis oleks hea ,kui oleks vähemalt kergliiklusteed olemas, et saaks jalgrattaga ohutult tee ääres liikuda.

Piirkondlikult tõid kergliiklusteede arendamise vajadust esile enim Lõuna-Anija vastajad.

26 Te ütlesite, et Anija vallas oleks kõige olulisem panustada kergliiklusteede arendamisse. Mis on hetkel selle valdkonna/teenuse põhiline probleem? 2/2

Paljudel juhtudel nimetati ka konkreetseid kohti, mis vastajate meelest võiksid olla kergliiklusteedega ühendatud:

⁻ Võiks kindlasti minna Anija mõisa juurde ja samas ka kuni Pikva või Alavereni; ⁻ Näiteks ühendus Anijaga, kus toimub enamus kultuuriüritusi; kitsas sõidutee, kuhu rattaga iial ei julge minna. Sõidan palju Eestis ringi ja ümberkaudsete valdades on olukord tunduvalt parem; ⁻ Kehra ja Anija vahel puudub kergliiklustee, Anija mõisa ja pargiga, Anijalt Kõrvemaaga puudub turvaline ühendustee; ⁻ Puudub Kehra-Anija, Kehra-Alavere vaheline kergliiklustee, mis aitaks parandada väiksemate külade arengut ja lisaks turvalisemat liikumisvõimalust rattaga, jala, lapsevankriga jne; ⁻ Kergliiklusteid praktiliselt ei ole, on vaid Kehra ja Kaunissaare vahel. Vaja oleks ühendusi Kehrast teiste küladega, et oleks turvaline liikuda – Anijale, Lilli, Alaveresse; ⁻ Kergliiklusteid võiks ja peaks olema rohkem ning pikemalt. Anijalt liiguvad inimesed jala, lisaks Alavere, Soodla. Inimesed on muutumas tervislikumaks ning kasutaks kindlasti rohkem jalgratast kergliiklusteel kui autoteel; ⁻ Näiteks Anijalt Kehrasse hetkel ei tule igapäevaselt ühtegi bussi, inimesed peavadki ise nuputama ja otsima liikumisvahendit. Jalgrattaga suure tee ääres on väga ohtlik liikuda. Kergliiklusteed oleksid paljudele väga oluliseks ka tervislike eluviiside propageerimiseks. ⁻ Alavere-Kehra ühendus, paljud on avaldanud soovi, siiani pole panustatud sellesse. Võiks olla Vetla/Voose poole ka kergliiklustee...

27 Te ütlesite, et Anija vallas oleks kõige olulisem panustada heakorra arendamisse. Mis on hetkel selle valdkonna/teenuse põhiline probleem?

Iga kümnenda vastaja meelest peaks Anija vald peamiselt panustama heakorrale, vastajate tsitaate:

⁻ Kehras nõuka ajast lõpetamata objektid; parkide hooldus, kujundus, hekkide pügamine, teeservad, kraavid, pinnad korrastamata, silumata, justkui lõpetamata; telefonipostid kõverad, palju pisiasju, mis tervikuna mõjub nagu toas oleksid kõik asjad sassis. Linnapildi esteetilisele poolele tuleks rohkem panustada, see vähendaks või kompenseeriks paberivabriku negatiivset mõju; ⁻ Tehke rohealad ja lastele mõeldud alad korda! ⁻ Valla maal vedeleb prügi, puud on paljudes kohtades täiesti käest ära lastud.

Heakorrale panustamise osas piirkondlikke erisusi ei ilmnenud. Peamine erisus avaldus rahvuste lõikes, mitte-eestlased leidsid keskmisest sagedamini, et vald peaks senisest enam heakorraga tegelema (18%, eestlased 7%).

28 Te ütlesite, et Anija vallas oleks kõige olulisem panustada teede ja tänavate ehitusele ja korrashoiule. Mis on hetkel selle valdkonna/teenuse põhiline probleem? 1/2

8% vastajate hinnangul peaks Anija vald peamiselt panustama teede ja tänavate ehitusele ja korrashoiule. Vastajad viitavad üldiselt teede halvale seisundile, sh teed on lagunenud ja auklikud ning juhtisid tähelepanu eeskätt kõrvalteede halvale olukorrale:

⁻ Külateid ei hooldata piisavalt ja otstarbekalt. Aastaid käib kuuldavasti vägikaikavedu Tallinna Veega, ja RMK-ga, mistõttu veeretatakse teehooldusülesandeid valla kaelast ära. Kannatajateks on elanikud; ⁻ Kõvakatteta teede hooldus tehakse kas valel ajal või liiga hilja; ⁻ Kõrvalisemad teed lagunevad, üles on küll pandud kiirust piiravad märgid, aga nendest kinni ei peeta; ⁻ Põrguvälja tn on iga-aastane mõttetu auguremont, et ükskord suhteliselt suure koormusega tänav korda teha. Põhja pst ja Kose mnt väljaehitatud ringristmik on ebaõnnestunud ja ei vasta valitsevatele liiklusvoogudele. Pidevalt rikutakse seal mugavusest liikluseeskirju; ⁻ Keegi ei hoolda kruusateid, kus on üksikud aastaringsed elanikud. Põhjenduseks on, et pole suudetud teedele kasutuslepinguid teha. Osa teid on erakätes ja osa RMK hallata. Samas liiklus on kohati hullem kui Kehra Konsumi ees tipptunnil. Kuival ajal pole väga hullu, aga kui sajab vihma ja on külmumisperioodid, siis sõiduautoga on vägagi keeruline läbi saada. Lisaks on auto remondikulud tänu tee seisukorrale meeletult suured, lisaks on ka ajakulu meeletu, kuna üle 30km/h ei kannata sõita, siis on tunne nagu auto pudeneks mööda teed laiali. Jääb tunne, et vallas arvatakse, et kui elad metsas siis pead omama suurt maasturit.

29 Te ütlesite, et Anija vallas oleks kõige olulisem panustada teede ja tänavate ehitusele ja korrashoiule. Mis on hetkel selle valdkonna/teenuse põhiline probleem? 2/2

Kurdeti ka kergliiklusteede vähesust ja juhiti tähelepanu kõnniteede (parandamise) vajadusele:

⁻ Teede- ja tänavate väljaehitus ei ole toimunud tervikuna, kuna kõnniteed on endiselt jäetud räbalasse olukorda (Kooli, Laste tn, osaliselt ka Kose mnt) ning kõnnitee asemel kasutatakse käimiseks sõiduteed; ⁻ Põhitänavad on korralikud (enam-vähem) aga kõrvalised tänavad on JUBEDAS seisus. Lastel on raske sõita tõukeratastega jne; ⁻ On veel palju asulasiseseid teid, mille ristimikud on väga aukus ja koledad, jalgratastega Kehras sees kergliiklusteel liikudes samuti väga palju teravaid servi. Kehras väljas võiks samuti kergliiklusteed olla, et oleks võimalik liigelda ka autoteede ääres ohutult. Samuti võimalusel lisada kõnniteede juurde märgid, mispidine peaks jalakäijate ja jalgratturite liiklus kõnniteel olema.

Antud küsimusteplokis said vastajad võimaluse pakkuda välja veel mõne muu valdkonna, millesse vald võiks senisest enam panustada. Vabades vastustes toodi välja üksikuid kitsaskohti, mis vajaksid valla tähelepanu/arendamist, ühist mustrit neist ei joonistunud. Vastajate sõnul on probleeme nt ühisveevärgiga; mainiti kaupluste, töökohtade vähesust; puudust tuntakse panga- ja pakiautomaadist; nenditi, et kodukohas pole politseijaoskonda, ujulat, mänguväljakuid, seiklusparke ja -radasid; paigaldada võiks lamavad politseinikud; vajalik oleks internetikaablite vahetus, maju tuleks renoveerida, ehitada üürimaju, tegeleda enam heakorra ja tänavavalgustusega.

30 KASUTATAVAD INFOALLIKAD JA SUHTLUS VALLAAMETNIKEGA Kui Teil on mõni küsimus või probleem, mis puudutab Anija valda ja siinset elu, siis kuhu Te vastuse saamiseks esmalt pöördute? (%, kõik vastajad)

0% 10% 20% 30% • Probleemide esinedes vaatavad elanikud jätkuvalt 26 esmalt valla kodulehte; Külastan valla veebilehte 28

Helistan vallaametnikule 21 • Viiendik võtab telefoni teel ühendust, järgneb 17%-ga 18 e-kirja saatmine;

17 Saadan vallaametnikule e-kirja 19 • Käesolevas uuringus olid uue infoallikana sõbrad, tuttavad, mida kasutaks 14% elanikest; 2020 Küsin sõpradelt või tuttavatelt (2020) 14 2017 • Vallaametnike juurde vastuvõtule läheks probleemide 12 korral iga kümnes elanik (12%, 2017. aastal 19%); Lähen vallaametniku vastuvõtule 19 • Sotsiaalmeediast probleemidele lahendusi pigem ei 5 otsita (5%); Kasutan sotsiaalmeediat 6

Saadan vallaametnikule tavaposti teel kirja • Mitte-eestlased otsivad vähem vajalikku infot valla 1 veebilehelt (16% vs 30% eestlased), pigem minnakse ametniku vastuvõtule (22% vs 8% eestlased); 1 Muu 2 • Oodatavalt on veebilehe külastatavus madalam kõige Ei oska öelda 4 vanemas (60+) vanusegrupis (14%); vanem inimene pigem läheb kohale (25%) või siis helistab vallaametnikule (27%). 32 Kui mitu korda Te olete viimase 12 kuu jooksul suhelnud Anija valla ametnikega? (%, kõik vastajad)

10 korda või rohkem 6–9 korda 3–5 korda 1–2 korda Mitte kordagi Ei oska öelda

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Vallamajas kohapeal 3 5 20 69 3 • Võttes kokku kõik erinevad suhtlemisviisid, siis üle poole vastajatest (n=221) on enda sõnul vähemalt korra viimase 2020 Telefoni teel 4 2 6 25 59 4 aasta jooksul suhelnud teatud viisil vallavalitsusega: nad on kas käinud vallamajas kohapeal, suhelnud telefoni teel või siis (e-)kirja teel; E-posti või kirja teel 22 6 21 64 5 • Suhtlustihedus ei ole muutunud võrreldes 2017. aastaga, enamikel juhtudel on suhtlus piirdunud ühe-kahe korraga; 0% 20% 40% 60% 80% 100% • Piirkondlikult tulemusi analüüsides selgub, et vähem on telefoni teel suhtlemist on olnud Kehra linna elanikel ning Vallamajas kohapeal 31 5 23 63 6 Lõuna-Anija elanikud on vähem vallamajas kohapeal käinud; rahvuslikus võrdluses on kokkupuuteid vallaametnikega olnud enam eestlastel ja haridusetaseme lõikes kõrgharitud 2017 Telefoni teel 4 2 8 20 61 5 elanikel.

E-posti või kirja teel 3 2 8 19 63 5 33 Palun öelge, kuivõrd Te olete nõus järgnevate väidetega Anija valla ametnike ja nendepoolse teeninduse kohta? (%, n=221; vastajad, kes on viimase 12 kuu jooksul vallaametnikega suhelnud) 0% 20% 40% 60% 80% 100%

2020 29 52 8 110 Ametnikud on sõbralikud ja viisakad • Antud küsimusele said vastata vaid need Anija valla 2017 27 50 8 1 14 elanikud, kes olid viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra 2020 21 45 52 27 mingil viisil vallaametnikega suhelnud; võrreldes varasema Vallaametnikud on e-posti teel lihtsalt uuringuga on kõik hinnangud muutunud vähesel määral kättesaadavad 2017 17 39 9 3 32 positiivsemaks;

2020 22 45 7 1 25 Vallaametnikud on telefoni teel lihtsalt • Kõige enam nõustuvad Anija valla elanikud väitega, et kättesaadavad 2017 18 35 11 5 31 ametnikud on sõbralikud ja viisakad, 81% vastajatest olid Täiesti nõus kas täiesti või pigem nõus (77% 2017); Soovi korral saan põhjalikku infot vallavalitsuse 2020 20 49 52 24 Pigem nõus teenustest ja nende menetlemise kordadest 2017 13 41 15 4 26 • Kaks kolmandikku respondentidest nõustus seisukohaga, Pigem ei ole nõus et vallaametnikud on kas e-posti või telefoni teel lihtsalt Ametnikud on professionaalsed ning suudavad 2020 21 46 14 3 16 Üldse ei ole nõus kättesaadavad; Ei oska öelda pakkuda lahendusi 2017 14 43 19 6 19 • Ka info saamist, ametnike professionaalsust ja lahenduste Minu probleemid lahendatakse mõistliku aja 2020 18 44 12 5 21 pakkumise võimet ning probleemide lahendamist mõistliku aja jooksul hindasid vastajad positiivsemalt kui varem; jooksul 2017 17 34 17 9 23

2020 17 34 10 6 33 • Endiselt nõustuti mõnevõrra vähem seisukohaga, et Tunnen, et olen vallamajja oodatud vallavalitsuse tegevus on läbipaistev ning väitega ‘tunnen, 2017 11 29 12 9 39 et olen vallamajja oodatud’, kuid olukord on paranenud; tunne, et olen vallamajja oodatud on tugevaim Lõuna-Anija 2020 15 38 13 6 28 Vallavalitsuse tegevus on läbipaistev elanike seas. 2017 10 25 22 6 37 34 Kui sageli Te olete viimase 12 kuu jooksul lugenud ajalehte „Sõnumitooja“? (%, kõik vastajad)

2020 2017

• Ajaleht „Sõnumitooja“ on uuringu põhjal endiselt 20% arvestatava lugejaskonnaga – 1/3 elanikest on enda 23% sõnul lugenud viimase aasta jooksul enam-vähem kõiki numbreid ja 23% vastajatest umbes pooli numbreid. 32% Neid, kes üldse nimetud ajalehte ei loe, on jätkuvalt 27% 14%; 32% 34% • Piirkondlikult on rohkem lugejaid Põhja-Anija piirkonna elanike seas; 14% 2% 14% • Noorem vastajaskond loeb „Sõnumitoojat“ vähem ja kõige vanem vanuserühm (60+) kõige rohkem. 3%

Lugesin enam-vähem kõiki numbreid Lugesin umbes pooli numbreid

Lugesin harvemini 35 Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul lugenud Anija valla venekeelset ajalehte „Sõnumitooja“? (%, n=122; vastajad, kes on vastanud ankeedile vene keeles või ei ole rahvuselt eestlased)

2020 2017

• Eraldi uuriti venekeelse „Sõnumitooja“ lugemise kohta ja antud juhul on vastajateks mitte-eestlased 17% 15% või siis vastajad, kes eelistasid uuringu keelena vene keelt; varasemalt ilmus venekeelne väljaanne neli 46% korda aastas, nüüd üks kord; 18% 43% • Tulemused näitavad, et venekeelse „Sõnumitooja“ lugejakond on vähenenud, 43% vastajaist on oma sõnul viimase aasta jooksul nimetatud lehte 31% 11% 19% lugenud. 2017. aastal viiendik vastajatest lugesid enamikke ajalehe numbreid ning pea sama paljud kahte kuni kolme numbrit, millele lisandusid harvemad lehelugejad.

Jah Lugesin enam-vähem kõiki nelja numbrit Ei Lugesin 2–3 numbrit Ei oska öelda Lugesin harvemini Ei ole üldse lugenud

Ei oska öelda 36 KOKKUVÕTE

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2020. aasta suvel läbi 410 vastajaga esindusliku uuringu, mille eesmärgiks oli saada ülevaade elanike hinnangutest oma koduvallale ja võrrelda tulemusi varasema 2017. aasta kevadel toimunud uuringuga. Tulemuste võrdlusel tuleb arvestada, et käesoleva uuringu tulemustes kajastuvad Anija valla elanike arvamuste hulgas ka Aegviidu elanike hinnangud ning vähesel määral võib tulemusi mõjutada ka asjaolu, et varasemas uuringu valimis olid ka 15–17-aastased vallaelanikud.

Uuringu tulemused näitavad, et:

• Ennekõike meeldib Anija valla elanikele siinne looduslähedane keskkond ning vaikus ja rahu; negatiivse poole pealt tuuakse kõige sagedamini välja Kehra tselluloosi- ja paberivabrikuga seotud lõhnaprobleemi – iga viienda vastaja poolt täheldatud miinus; • Valdav osa elanikest on vabal ajal enamasti Anija vallas – õhtuti veedab enda sõnul enamiku oma vabast ajast siin 89% ja nädalavahetustel 83% vastanuist, 81% vastajatest kasutab ka enamikke eluks vajalikke teenuseid (kauplus, arst jne) kohapeal; • 63% vastajate jaoks on olulisem elada pigem looduslähedases keskkonnas kui tingimustes, kus kõik vajalik on käe-jala juures; loodusläheduse väärtustumine on ajas veidi suurenenud; • 65% eelistab, et nende laps käiks kohalikus koolis; võrreldes varasema uuringuga on kohalike koolide eelistus veidi kasvanud ja Tallinna koolide oma langenud; • Pool vallaelanikest kinnitab, et nad võtavad osa valla kogukonna tegemistest ning iga viienda vastaja sõnul ei paku talle selline tegevus huvi; sarnane oli olukord 2017. aastal; • Enamik (86%) vastajatest nõustub kas täielikult või osaliselt väitega, et Anija vald sobib neile elupaigaks ning võrreldes varasema uuringuga on see arvamus süvenenud;

37 KOKKUVÕTE

• Väitega, et Anija vald areneb õiges suunas nõustub rohkemal või vähemal määral kolm neljandikku elanikest ning Anija vald meeldib rohkem võrreldes teiste elupaikadega Eestis natuke üle pooltele vastajatest; nende väidete osas oli olukord analoogne 2017. aastal; • Erinevatest teenustest vallas on vastajad enim rahul raamatukogude, ühistranspordi ja perearsti teenustega; kõige vähem ollaks rahul vallasisese ühistranspodiga, ettevõtluskeskkonna ja selle arendamisega valla poolt, samuti vallaelanike võimalusega valla elu suunamisel; • Probleemide esinedes vaatavad elanikud esmalt valla kodulehte, telefoni teel võtab ühendust iga viies elanik; seejuures leiab suurem osa elanikest (neli viiendikku), et vallaametnikud on sõbralikud ja viisakad; • Eestikeelne ajaleht „Sõnumitooja“ on uuringu põhjal jätkuvalt arvestatava lugejaskonnaga – ligikaudu 1/3 elanikest on enda sõnul lugenud viimase aasta jooksul enam-vähem kõiki numbreid. Venekeelse „Sõnumitooja“ lugejaskond on seevastu vähenenud.

38 Ei ole head ega halba teavet, on vaid õige teave.

www.saarpoll.ee