Kehra suletud tööstusjäätmete prügila peale uue tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamine ja käitamine
Keskkonnamõju hindamise Programm
Tallinn 2014
Kehra prügila KMH programm 2014
SISUKORD 1 Sissejuhatus ...... 3 2 Kavandatava tegevuse eesmärk ...... 6 3 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ...... 7 3.1 Asukoha lühikirjeldus ...... 7 3.1.1 Pinnavee olukord ...... 9 3.1.2 Põhjavee olukord ...... 11 3.1.3 Välisõhu seisund ...... 16 3.1.3.1 Prügila ala ...... 16 3.1.3.2 Kehra linn ...... 16 3.1.4 Natura 2000 ja kaitstavad kultuuriobjektid...... 16 3.2 Kavandatav tegevus ...... 18 3.2.1 Prügila ja kompostimisala rajamine ...... 19 3.2.1.1 Ülemine ladestusala ...... 19 3.2.1.2 Alumine ladestusala ...... 19 3.2.2 Prügila ja kompostimisala käitamine ...... 20 3.2.2.1 Jäätmete ja reoveesette vedu ...... 21 3.2.2.2 Tegevus ladestusalal ...... 22 3.2.2.3 Tegevus puidujäätmete ja reoveesette kompostimisalal ...... 23 3.2.3 Prügila ja kompostimisala sulgemine ...... 23 3.2.3.1 Ladestu lõppkuju ...... 23 3.2.3.2 Ladestu katmine ...... 23 3.3 Reaalsed alternatiivsed võimalused ...... 24 4 Keskkonnamõju hindamise ulatus ja sisu ...... 26 5 Hindamismetoodika kirjeldus ...... 31 5.1 Avalik protsess ...... 31 5.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid ...... 31 5.3 Keskkonnamõjude hindamine ...... 31 5.4 Alternatiivide hindamine ...... 32 6 KMH protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava ...... 34 7 KMH osapooled ...... 35 8 Lisad ...... 37 Lisa 1. KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja nende vastused .. 38 Lisa 2. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri .... 39
2/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
1 SISSEJUHATUS
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ile kuuluva Kehra suletud tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) on algatatud Horizon Tselluloosi ja Paberi AS i poolt 06.01.2014 esitatud projekteerimisloa taotluse menetlemise käigus. Projekteerimistingimuste taotlus esitati Horizon Tselluloosi ja Paberi AS i poolt 03.12.2013. Anija Vallavalitsus kinnitas 17.12.2013 korraldusega nr 530 Anija vallas Ülejõe külas Tuhamäe maaüksusele katastritunnusega 14001:002:0227 tööstusjäätmete prügila ja kompostimisala rajamise projekteerimistingimused, tuginedes ehitusseaduse § 19 lõike 1 punktile 2, lõikele 3 ja Anija valla ehitusmääruse § 4, 10, 11 le. KMH algatas Anija Vallavolikogu (23.01.2014 otsusega nr 41), Horizon Tselluloosi ja Paberi AS i esitatud avalduse alusel vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkt 1, § 5, § 6 lõike 1 punkt 23, § 11 lõike 2 ja 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 järgi. Kehra prügila kompleksi jaoks on koostatud eksperdile teadaolevalt vähemalt järgmised olulised keskkonnakaitsealased tööd ja uuringud: • Kehra prügila kompleksi (tavajäätmete ja tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala) sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. Kobras AS. Töö nr 2011 – 234/1, Tartu 2012. • Kehra tööstusjäätmete prügila ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. OÜ Rakendusgeoloogia. Töö nr 11 096, Tartu 2012. • Kehra prügila kompleksi (tavajäätmete ja tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala) sulgemiskava. Muudatus. Kobras AS. Töö nr 2011 – 234 6. Tartu 2013. • Kehra prügila kompleksi tavajäätmete ladestusala sulgemine. Põhiprojekt. Kobras AS. Töö nr 2011 234 4, Tartu 2012. • Kehra prügila kompleksi tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala sulgemine. Põhiprojekt. Kobras AS. Töö nr 2011–234 5, Tartu 2012 . • Horizon Tselluloosi ja Paberi AS korrastatava tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase prügila rajamise eskiisprojekt, OÜ Entec Eesti, Tallinn 2013.
Kehra prügila kompleksi (tavajäätmete ja tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala) sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaameti Harju Järva Rapla regiooni poolt. Keskkonnamõju hinnatakse tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala ehitusprojekti koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamise objektiks on Harju maakonnas Anija vallas Ülejõe külas Tuhamäe maaüksusel (katastrinumbriga 78701:003:0016) suletud tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja reoveesette kompostimisala rajamine, käitamine ja sulgemine. Arendaja, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, soovib ladestada tehases tekkivaid tööstusjäätmeid ja kompostida puidujäätmeid ja reoveesetet kasvupinnase tootmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse eesmärk on nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimise väljaku rajamine olemasolevale, korrastatud prügilale. Uus prügila kavatsetakse rajada korrastatud tööstusjäätmete prügila alumise ladestusala läänepoolsele küljele. Rajatava prügila planeeritud eluiga on 35 aastat ja maksimaalseks jäätmekoguseks on 92 400 tonni ehk 66 000 m 3, millele lisandub 97 500 m 3 lubjasetet
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/39 Kehra prügila KMH programm 2014 vettpidava kihina kasutamiseks ja 21 875 m 3 puidukatla tuhka ladestuskaartide vaheseinte rajamiseks. Kompostimisväljakud rajatakse prügilakompleksi kirdeserval paiknevale kõrgemale ca 1.35 ha suurusele maa alale ja korrastatud prügilale 1.1 ha suurusel alal. Korrastatud prügila alale rajatakse kompostimisala kui uues tööstusjäätmete prügilas on täidetud madalamad ladestuskaardid ja tööstusjäätmete ladestamist alustatakse ka kõrgemal 1.35 ha suurusel maa alal. Eskiisprojekti järgi kompostitakse esialgu uue prügila kõrgemal alal ja kui sinna jäätmeid ladestama hakatakse, kolitakse kompostimine korrastatud prügila 1,1 ha suurusele alale. Kompostitava reoveesette kogumaht 35 aasta jooksul on 125 000 m 3, millele lisandub, toodangu suurenemise korral eeldatavalt 136 000 m 3 puukoore ja puidujäätmeid. Aastas kavandatakse uude tööstusjäätmete prügilasse ladestada maksimaalselt 165 t (118 m3) rohelise leelisega liivasetet ja 2 475 t (1 768 m3) rohelise leelise setet. Reoveesetet planeeritakse kompostida aastas 5000 t ehk 3 571 m 3. Kavandatava prügilaaluse maa maakasutus on määratletud kui 100 % jäätmehoidla maa, seega kasutusotstarvet muuta ei ole vaja. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS i uue tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise, tegevuse ja sulgemise keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju hindamise ulatus, täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on tõenäoline, ning eraldada valdkonnad, kus hindamine ei ole asjakohane ehk: • kavandatava uue prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise ja tegevuse eesmärgi kirjeldamine; • kavandatava uue prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise ja tegevuse alternatiivide kirjeldamine; • anda teavet kavandatava uue prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise ja tegevuse ning selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta. Sealhulgas anda teavet kavandatava tegevuse ning selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; • esitada keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus. Lisaks esitatakse KMH programmis uue prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise ja tegevuse ning selle reaalse alternatiivse võimaluse keskkonnamõju hindamise, selle tulemuste avalikustamise ajakava, andmed arendaja kohta ning eksperdirühma koosseis. Laiemateks eesmärkideks on keskkonnamõju hindamise programmi abil tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamisel tuginetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses KMH protseduurile ja aruande sisule esitatud nõuetele. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on läbi viidud alternatiivide eelhindamine, mille käigus eraldati reaalsed alternatiivid ebareaalsetest. Alternatiivide leidmist ning sõelumist kirjeldatakse nii programmis kui ka hiljem KMH aruandes. Käesolevalt hakatakse hindama kahte reaalset alternatiivset olukorda. Kõigepealt olukorda, kui kavandatavat tegevust Ülejõe külla Tuhamäe maaüksusele ei tule ehk nullalternatiivi ning uue prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise alternatiivi. Siinkohal tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et keskkonnamõju hindamise näol on tegemist ühe abivahendiga ehitusloa väljaandmise otsustamise protsessis. Keskkonnamõju
4/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014 hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud protseduuri kohaselt on läbiviidava hindamise eesmärk anda otsustajale informatsiooni kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust. Lõplik otsus tehakse erineva teabe alusel, millest keskkonnamõju hindamise aruanne ja selles toodud järeldused on vaid üks ja ilmtingimata mitte määrav osa informatsioonist. Keskkonnamõju hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) Toomas Pallole’le kuuluva KMH isikulitsentsi alusel (KMH 0090, sh on juhteksperdile määratud litsentsiga tegevusvaldkond „jäätmekäitlus“). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi viimases peatükis.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/39 Kehra prügila KMH programm 2014
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK
Arendaja, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS i, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on tehases tekkivate tööstusjäätmete nõuetekohane ladestamine ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimine sellest kasvupinnase tootmisega. Selleks soovib Horizon Tselluloosi ja Paberi AS Anija vallas Ülejõe külas Tuhamäe maaüksusel paikneva korrastatud Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ile kuuluva Kehra suletud tööstusjäätmete prügila peale rajada uue nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala. Prügila maksimaalseks elueaks on kavandatud 35 aastat ja ladestatavate tööstusjäätmete maksimaalseks mahutavuseks 66 000 m 3, millele lisandub 97 500 m 3 lubjasetet vettpidava kihina kasutamiseks ja 21 875 m 3 puidukatla tuhka ladestuskaartide vaheseinte rajamiseks. Reoveesetet planeeritakse kompostida aastas 3 571 m3, millele lisandub 3 885 m 3 puukoore ja puidujäätmeid. Arendustegevuse vajadus. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on juhtiv Eesti tselluloosi ja paberitootja. Paberi tarbimine kasvab pidevalt ning tarbijate soovide täitmiseks pakkepaberi osas laiendab Horizon Tselluloosi ja Paberi AS tootmist. Järgneva viie aasta jooksul on plaanis suurendada tehase tootmisvõimsust 1.5 korda. Tootmise kasvu korral suureneb tööstusjäätmete, puukoore ja puidujäätmete ning reoveesette kogus. Tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda. Selleks on näiteks jäätmete ladestamine ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimine. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS korrastab jäätmete vastuvõtuks suletud tööstusjäätmete prügila 2015 aasta lõpuks. Samas jätkub ettevõttes tselluloosi tootmine, mille käigus tekib ka tööstusjäätmeid. Tekkivate jäätmete ladestamine teistesse prügilatesse on problemaatiline, kuna sisaldavad peenosiseid, mis ummistavad tavajäätmete prügila dreenikihi ja torustikud. 2015. aasta lõpuni tekkivad lubjasete, reoveesete ja osaliselt ka puidujäätmed taaskasutatakse prügila ladestusala korrastamistöödel kattekihi ja kasvupinnase rajamiseks. Sobivaid nõuetekohaseid jäätmete ladestamise ja reoveesette kompostimise alasid Kehra ümbruses ei ole ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on uurinud võimalust tekkivate tööstusjäätmete, liivasette, rohelise leelise sette ja puidutuha vedu Väätsa prügilasse. Eesti olemasolevast õigusruumist lähtuvalt ei ole võimalik kasutada töötlemata reoveesetet põllumajanduses ehk mullaviljakuse parandamiseks. Eestis kehtiv reoveesette kasutamise määrus on kehtestatud Euroopa Nõukogu direktiivist 12.juuni.1986 86/276/EMÜ lähtudes (keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses). Direktiivi eesmärk on inimeste, loomade, taimede ja keskkonna kaitsmine reoveesette kontrollimatust kasutamisest tuleneva kahjuliku toime eest. Samuti ei ole reoveesetet ja puidujäätmeid võimalik ladestada töötlemata kujul ei tava , ega ohtlike (rääkimata püsi ) jäätmete prügilasse, seoses kõrge orgaanilise süsiniku sisalduse tõttu (keskkonnaministri 29.04.2004. vastu võetud määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ RT I, 08.05.2013, 2). Keskkonnaministri 30.12.2002. aastal vastu võetud määruse nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ (RT I, 06.12.2013, 3) paragrahv 11 1 lõige 3 järgi võib töötlemata reoveesetet kasutada prügila katmisel prügila sulgemise projektis määratud tingimustel.
6/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
3 KAVANDATAVA TEGEVUS E JA SELLE ALTERNATI IVSETE VÕIMALUS TE LÜHIKIRJELDUS
3.1 Asukoha lühikirjeldus
Kavandatavat tegevust planeeritakse Harju maakonda Anija valda Ülejõe külla Tuhamäe maaüksusele (katastrinumbriga 14001:002:0227). Tuhamäe maaüksus asub Kehra linnast ca 1 km kirdes, Raudoja Vikipalu Kehra kõrvalmaantee nr 11134 läheduses (Joonis 1). Lisaks suletud tööstusjäätmete ladestualale asub kinnistul sega olmejäätmete (tavajäätmete) ladestusala, mille korrastamistööd lõpetati 2013. a (Joonis 2).
Joonis 1. Kehra prügila kompleksi asukoha plaan (2013, Maaamet).
Tuhamäe kinnistul alustati põlevkivituha ja lubjasette ladestamist praeguse tööstusjäätmete ladestusala ülemisele alale otse kasvupinnasele 1954. aastal. 1969 . aastal projekteeriti Kehra Tselluloosi ja Paberikombinaadi Konstrueerimisbüroo poolt juurde teine tiik (alumine ladestusala) mõõtmetega 390x360 m, ülemise ala mõõtmed olid 390x370 m. Tööstusjäätmete ladestusalale on bagerpumpadega pumbatud tselluloositsehhi kaustiseerimise osakonna jäägid (lubjasete CaCO 3), reovee puhastusseadmest liigmuda ja sete ning ve epuhastusseadmete regenereerimisvesi katlamajast. Lisaks on ladestule veetud puidujäätmeid (peamiselt puukoort). Vanema, ülemise tööstusjäätmete , ladestusala pindala on 14,7 ha ja alumise ladestusala pindala 15,6 ha (Joonis 2). Uus tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala kavatsetakse rajada suletud prügila idapoolsema ehk alumise ladestusala läänepoolsele küljele (Joonis 2).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/39 Kehra prügila KMH programm 2014
Joonis 2. Ladestusalade paiknemine Tuhamäe kinnistul (2013, Maa -amet) .
Ülemise ladestusala loodepoolne osa kaeti 2004 2005 tahke lubjasette kihiga, kuna sealt võeti alumise settetiigi idapoolse valli rajamiseks põlevkivituhka. Puhta lubjasettega kaetud loodepoolsel osal taimestikku ei kasva. Vedela reoveesette pumpamine ülemi sse settetiiki jätkus kuni 2008. aasta juulini. Alates 2006. aastast on prügila tööstusjäätmete alumise ladestusala katmiseks ladestusalale veetud ca 70 80% kuivaine sisaldusega pressitud ja pestud lubjasetet, mis ladestati alates 2008. aasta juulist tahen datud reoveesettega koos. Lisaks on veetud prügilasse tselluloosi keeduprotsessis sorteerimisel järelejäänud keetmata jäägid (peamiselt oksakesed) ning puukoore tükke, mis on liiga suured ning märjad, et põletada katlas. Prügilad on suletud, jäätmete lades tamine lõppes tavajäätmete prügila osas 2003 . aastal ja tööstusjäätmete osas 2008 . aastal. Tavajäätmete prügila korrastamis ja katmistööd lõpetati 16 juuliks 2013 . Tööstusjäätmete prügila ala on aiaga piiramata, valvet ja elektritoidet ei ole (tööajal teo stab kohapeal valvet buldooserijuht). Tööstusjäätmete prügila küljes asuva tavajäätmete prügila sulgemistööde käigus rekonstrueeriti olemasolev põhjapoolne piirdekraav ja kiletati ning rajati settetiik ( Joonis 3). Hetkel on käimas alumise ladestusala korrastamistööd, mis käsitlevad endast ladestu ümberkujundamist, tihendamist ja katmist. Praegusel ajal toimub tööstusjäätmete prügila alumisele ladestusalale lubjase tte vedu ja ebakorrapärane laadimine buldooseriga. Laadi mise käigus vähendatakse järg järgult alumise ladestu vee all olevat pinda. Ladestu kõrgemale läänepoolsele alale on ladustatud inertseid ehitus lammutusjäätmeid, mida plaanitakse kasutada korrastamise kä igus rajatavate teede mullete rajamiseks. Suurem osa prügila kompleksist on ümbritsetud metsamassiiviga ja prügila kompleks piirneb enamaltjaolt maatulundusmaa otstarbega maadega (Joonis 3) . Edelas piirneb kompleksi ala ühe elamumaa kinnistuga (Suurekivi, kü 1401:002:0035) ca 390 m kavandatavast prügilast ja ca 130 m prügila juurdepääsuteest , millest veidi kaugemal prügilast paikneb elamu Kirsi kinnistul (kü 14001:002:0391) ca 500 m kavandatavast prügilast ja ca 150 m prügila juurdepääsuteest . Lähim elamu kavandatavale uuele tööstusjäätmete prügilale ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisalale paikneb ca
8/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
270 m kaugusel edelas Niidipõllu kinnistul (kü 14001:002:1811) . Prügila juurdepääsutee vahetusse lähedusse (ca 40 m) jääb elamu Haaviku kinnistul (kü 14001:002:0389) ca 460 m kavandatavast prügilast . Lähim elamu põhjasuunas kavandatavast prügilast ja kompostimisalast paikneb ca 620 m kaugusel Metsaäär e kinnistul (kü 14001:002:0114) . Lähimad elamud loodes asuvad Oru (kü 14001:002:3340) ja Sergei (kü 1 4001:002:3350) kinnistutel ca 680 m nii kavandatavast prügilast kui kompostimisalast. Prügilakompleks on ühendatud Raudoja Vikipalu Kehra kõrvalmaanteega juurdepääsutee kaudu, mille pikkus on ligikaudu 455 m (Joonis 3).
Joonis 3. Kehra prügila kompleksi lähiümbruse kinnistu d ja elamud (tähistatud ringiga) ja olemasolevad ning kavandatavad rajatised (Maaamet, 2013) .
3.1.1 Pinnavee olukord
Prügila kompleks on ümbritsetud kraaviga , mille veed juhitakse peale Horizon Tselluloosi ja Paberi AS i reoveepuhasti läbimist Lääne – Eesti vesikonna Harju alamvesikonna Jägala jõe (Aavojast Soodla jõeni ) pinnaveekogumisse (veekogumi kood keskkonnaregistris 1083500_3, tüüp 2B , Lääne – Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118, lüh. Lääne Eesti VMK). P innaveeseisund oli antud veekogumis 2012 aasta seisuga kesine peapõhjus toitained ja paisud (www.keskkonnaamet.ee ). V eekogumi seisundiklass id kvaliteedielementide kaupa aastal 2009, 2010 ja 2012 vt. Tabel 11.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/39 Kehra prügila KMH programm 2014
Tabel 1. Jägala jõe Aavojast Soodla jõeni veekogumi seisundiklassid 2009 (Lääne-Eesti VMK), 2010 ja 2012 (www.keskkonnaamet.ee). Kvaliteedielement 2009 2010 2012 Ökoloogiline seisundiklass füüsikalis -keemiliste Kesine Kesine Kesine üldtingimuste järgi Ökoloogiline seisundiklass suurselgrootute järgi Väga hea a.p. a.p. Ökoloogiline seisundiklass fütobentose järgi Kesine a.p. a.p. Ökoloogiline seisundiklass kalade järgi Kesine a.p. a.p. Ökoloogiline seisundiklass looduslikel veekogumitel Kesine a.p. a.p. Keemiline seisundiklass Hea Hea a.p. Koondseisund Kesine Kesine Kesine *a.p. – andmed puuduvad Harju alamvesikonna Jägala alamregiooni veekogumite valgalad moodustavad Tallinna veevarustussüsteemi. Peamine fosfori ja lämmastikukoormus tuleneb põllumajandusest. Oletatav pinnaveekogumi jääkreostusallikas asub Kehra linna vanas katlamajas (Harju alamvesikonna veemajanduskava, Pinnavee tehniline taustadokument, A. Vassiljev jt., 2006). Väga olulised punkreostusallikad Jägala jõe (Aavojast Soodla jõeni) pinnaveekogumile on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ile kuuluv reoveepuhasti ja aastal 2010 valminud Kehra linna reoveepuhasti (Tabel 2). Vastavalt Lääne Eesti VMK le tuleb Jägala jõe (Aavojast Soodla jõeni) punktkoormuste mõju piirata. Pinnaveekogumi seisundiklassi pikendatud eesmärk aastani 2021 on hea (www.keskkonnaamet.ee). Tabel 2. Kehra paberivabriku (aasta 2011 I kvartali alusel ja 2013 nelja kvartali summa) ja Kehra linna reoveepuhastite (RVP) ligikaudne koormus Jägala jõe (Aavojast Soodla jõeni) pinnaveekogumile (t/a). Kehra paberivabriku RVP Kehra linna Koormuselement RVP
Aasta 2011 1 2013 2 2014 3
BHT 7 30 15 4.9 Heljum 84 66 8.2
P üld 5 2.3 0.5 N üld 37 9 a.p. Naftaproduktid 3 1 0.3 * a.p. – andmed puuduvad
1 Keskkonnaamet. Veesaastetasu arvutus Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 2011. aasta I kvartali vee erikasutusõiguse tasu arvutus. 2 Keskkonnaamet. Veesaastetasu arvutus, L.KKL.HA217188, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 2013. aasta I IV kvartal. 3 Vee erikasutusloa taotlus, OÜ Velko AV, 2014.
10/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
Kogu Anija valla reoveest tulenev reostuskoormus BHT järgi oli 2012. aastal 27.8 tonni (viimased andmed www.keskkonnaamet.ee ), mis tõestab, et Kehra paberivabrikust tulenev bioloogiline reostus Jägala jõkke on vähenenud võrreldes aastaga 2011 (Tabel 2). Veeanalüüsid Jägala jõe (Aavojast Soodla jõeni) pinnaveekogumi piiril, Jägala jõe Soodla silla juures, Piibe maanteel, Anija vallas, Soodla külas (59º23’14”; 25º20’24”) võetud veeproovidest näitavad, et antud pinnaveekogumi ökoloogiline seisund, füüsikalis keemiliste näitajate poolest, on üldiselt hea 4 (Tabel 3). Siiski, 25.04.2013 aastal võetud veeproovis oli pinnavee ökoloogiline seisund bioloogilise hapnikutarbe järgi halb. Tabel 3. Jägala jõe veeanalüüsid Soodla silla juures võetud veeproovidest 5. Näitaja Ühik Väärtus Kuupäev 23.03.11 17.05.12 21.02.13 25.04.13 18.07.13 21.11.13 pH ühik 7.7 7.7 8.2 7.2 8.3 8.1 pH
mgO 2/L 1.7 2.2 1.6 6.7 1.9 1.6 BHT 7 Heljum mg/L 4.9 6.8 4.4 3.8 <2.0 9.0 KHT (kromaatne) mg/L 46 54 11.8 10.5 11.2 25.3 KHT (permanganaatne) mg/L 14.4 20 36 51 22 54
Ülevaatlik tabel Jägala jõe Aavojast Soodla jõeni veekogumi füüsikalis keemilisest kvaliteedist aastal 2011 on toodud töös nr. 2011 234/1 (Kobras, 2011).
3.1.2 Põhjavee olukord
Põhjavesi on Kehra piirkonnas peamine joogiveeallikas. Kehra piirkonnas levivad järgmised põhjaveekihid (järjestatud alates kõrgemast kuni sügavaimal paiknevani, allikas Töö nr. 2011 234/1, Kobras, 2011): • Kvaternaari veekiht (lokaalne, reostustundlik); • Ordoviitsiumi veekiht (ühendatud pinnaveekogum, reostustundlik); • Ordoviitsiumi Kambriumi veekiht (surveline, kasutusel veevastustuses); • Kambrium Vendi kivimitega seotud vesi (surveline, kasutusel veevarustuses); • Alamproterozoikumi kivimitega seotud vesi. Prügila kompleksi piirkonnas on põhjaveevool Jägala jõe suunas ning liivapinnase avanemisel nõlvadel toimub põhjavee väljakildumine allikatena. Jägala jõe vooluveekogust saasteainete infiltreerumist põhjavette ei toimu, mõningane infiltreerumine võib toimuda paisude põhjast (Lääne Eesti VMK). Kobras AS i poolt läbiviidud hüdrogeoloogilisele uuringutes (Töö nr. 2011 234/1, Kobras, 2012) leiti prügila kompleksi ala ja Kehra piirkonda tervikuna keskmiselt või nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks. Seal, kus lõheliste lubjakivide peal levivad vaid liivad, on
4 Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ Lisa 4 Vooluveekogude pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid (keskkonnaministri 12.11.2010. a määruse nr 59 sõnastuses). 5 Terviseameti kesklabori protokollid. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS vee erikasutusõiguse tasu arvutuste lisad.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/39 Kehra prügila KMH programm 2014 tegemist nõrgalt või kaitsmata põhjaveega alaga; paksude moreenpinnaste ja savikihtide olemasolul on piirkond keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Vastavalt prügila sulgemise projektile ja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS keskkonnakompleksloale L.KKL.HA 217188 analüüsib lähipiirkonna nelja talu kaevuvett atesteeritud labor 2 korda aastas (kaks prügilast idapool ja kaks läänepool, Joonis 4). Aastatel 2012 2014 tehtud nelja talu salvkaevude veeproovide analüüsid Terviselaboris 6 näitasid järgmisi tulemusi:
Tabel 4. Niidipõllu talu salvkaevuvee keemiliste analüüside tulemused 2012-2014.
Näitaja Ühik Piirväär Mõõdetud vä ärtus tus Proovivõtu 22.05.12 12.11.12 27.06.13 15.10.13 24.04.14 kuupäev Ammoonium mg/L 0.5 0.22 0.34 0.45 0.57 0.5
Värvus mg/L Pt - 16 27 34 29 22 Hägusus NHÜ - 3.0 6.7 <1.0 1.4 <1.0 Elektrijuhtivus µS /cm 2500 620 589 568 588 589 pH pH ühik 6.5 -9.5 7.2 7.6 7.7 7.7 7.6 Kloriid mg/L 250 15 12 12 15 14 Raud µg/L 200 430 1250 580 1170 240 Naatrium µg/L 200 p.a. p.a. p.a. 39.5 p.a. Sulfaat mg/L 250 24 17 10 22 23 Nitrit mg/L 0.5 <0.003 <0.003 <0.003 <0.003 <0.003 Nitraat mg/L 50 <0.45 <0.45 <0.45 <0.45 <0.45 Lenduvad mg/L - <0.001 p.a. p.a. p.a. p.a. fenoolid *p.a. pole analüüsitud
Tabel 5. Aavoja talu salvkaevuvee keemiliste analüüside tulemused 2012-2014.
Näitaja Ühik Piirväär Mõõdetud väärtus tus Proovivõtu 22.05.12 12.11.12 27.06.13 15.10.13 24.04.14 kuupäev Ammoonium mg/L 0.5 0.16 0.14 0.14 0.05 0.12
Värvus mg/L Pt - 30 115 38 67 41 Hägusus NHÜ - 28 50 18 40.5 7.5 Elektrijuhtivus µS /cm 2500 615 611 617 638 643 pH pH ühik 6.5 -9.5 7.2 7.4 7.25 7.5 7.3 Kloriid mg/L 250 34 32 36 35 38
6 Joogivee keemiliste analüüside protokollid, Terviseamet 2012 2014, Tellija Horizon Tselluloosi ja Paberi AS
12/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
Näitaja Ühik Piirväär Mõõdetud väärtus tus Proovivõtu 22.05.12 12.11.12 27.06.13 15.10.13 24.04.14 kuupäev Raud µg/L 200 5800 3400 5700 3690 835 Mangaan µg/L 50 p.a. p.a. p.a. 412 1310 Sulfaat mg/L 250 6 4 <3.0 <3.0 7 Nitrit mg/L 0.5 <0.003 0.027 0.005 0.010 <0.003 Nitraat mg/L 50 <0.45 <0.45 <0.45 <0.45 <0.45 Lenduvad mg/L - 0.002 p.a. p.a. p.a. p.a. fenoolid *p.a. pole analüüsitud
Prügilast idapoole jäävas Niidipõllu salvkaevust võetud proovides on ammooniumi ja sulfaatide sisaldus suurem (Tabel 4) kui prügilast veidi eemale, kagusse jäävas Aavoja talu kaevuvees (Tabel 5). Niidipõllu talu kaevus võib ühel korral ammooniumi piirväärtuste ületamise puhul olla tegu prügilast lähtuva mõjuga, kuna kaev asub prügilale väga lähedal ning tegu on nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga (Töö nr. 2011 234/1, Kobras, 2012). Arvestades põhjavee voolu suunda, ei ole Aavoja talu kaevu näitajad seotud prügilast lähtuva mõjuga. Rauasisalduse piirväärtuse ületamine prügilast idapoole jäävate talude kaevuvees võib olla seotud põhjavee loodusliku fooniga selles piirkonnas, millele viitab ka vee keskmise rauasisalduse vähenemise trend läänesuunas (Tabel 6 ja Tabel 7).
Tabel 6. Haaviku talu salvkaevuvee keemiliste analüüside tulemused 2012-2014.
Näitaja Ühik Piirväär Mõõdetud väärtus tus Proovivõtu 22.05.12 12.11.12 27.06.13 15.10.13 24.04.14 kuupäev Ammoonium mg/L 0.5 0.05 0.05 <0.02 <0.02 0. 02
Värvus mg/L Pt - 11 16 10 7 11 Hägusus NHÜ - 2.0 <1.0 <1.0 1. 2 <1.0 Elektrijuhtivus µS /cm 2500 527 503 639 624 619 pH pH ühik 6.5 -9.5 7.2 7. 2 7. 4 7. 5 7. 4 Kloriid mg/L 250 8.0 4 15 15 13 Raud µg/L 200 68 85 52 22 51 Sulfaat mg/L 250 12 6 13 18 23 Nitrit mg/L 0.5 <0.003 0.003 0.009 0.0 13 <0.003 Nitraat mg/L 50 2.2 0.77 <0.45 1.5 <0.45 Lenduvad mg/L - 0.001 p.a. p.a. p.a. p.a. fenoolid *p.a. pole analüüsitud
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/39 Kehra prügila KMH programm 2014
Tabel 7. Vanaveski talu salvkaevuvee keemiliste analüüside tulemused 2012-2014.
Näitaja Ühik Piirväär Mõõdetud väärtus tus Proovivõtu 22.05.12 12.11.12 27.06.13 15.10.13 24.04.14 kuupäev Ammoonium mg/L 0.5 0.05 0.05 <0.02 <0.02 0.02
Värvus mg/L Pt - 19 23 20 10 12 Hägusus NHÜ - 1.5 1. 2 <1.0 <1.0 <1.0 Elektrijuhtivus µS /cm 2500 457 482 486 483 416 pH pH ühik 6.5 -9.5 7.5 7. 6 7.5 7. 4 7.4 Kloriid mg/L 250 8.0 8.0 9.0 14 12 Raud µg/L 200 35 29 43 16 30 Sulfaat mg/L 250 18 27 14 30 23 Nitrit mg/L 0.5 <0.003 <0.003 <0.003 0.013 <0.003 Nitraat mg/L 50 24.5 27.9 24 20.7 44 Lenduvad mg/L - 0.001 p.a. p.a. p.a. p.a. fenoolid *p.a. pole analüüsitud
Prügilast läänepoole jäävatest kaevudest võetud veeproovide kolme aasta analüüsitulemused näitavad, et piirväärtuste ületamisi ei täheldatud (Tabel 6 ja Tabel 7). Vanaveski talu salvkaevus on nitraadi sisaldus küll märgatavalt suurem kui kolme teise talu kaevuvees ja läheneb 2014. aastal võetud proovis piirväärtusele (Tabel 7).
14/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
Joonis 4. Kehra prügila lähiümbruse pinnaveekogud, olulised punktreostusallikad (tähistatud punase ringiga) ja põhjavee seire kaevude asukohad lähiümbruse taludes (tähistatud sinise ristiga, Maaamet, 2013). 15/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Kehra prügila KMH programm 2014
3.1.3 Välisõhu seisund
3.1.3.1 Prügila ala Kehra tava ja tööstusjäätmete prügilas teostati 23.10. 2007 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) prügilagaasi emissiooni mõõtmisi, milles leiti, et metaani emissioon ei ole märkimisväärne (Töö nr. 2011 234/1, Kobras, 2012). Transpordi ja jäätmete laadimisega kaasneb mõningal määral ka lokaalne tolmu teke. Sõltuvalt ilmastikust, tuule suunast ja kiirusest võib prügilagaas ja peenosakesed levida prügilast eemale. Lõhna ja peenosakeste levikut piirab prügila ümber paiknev metsamassiiv. Prügilaga seotud müra tuleneb peamiselt tööstusjäätmeid ja reoveesetet ning puidujäätmeid vedavatest autodest ja ladestusalade korrastamistöödest.
3.1.3.2 Kehra linn Kehra linnas on peamiseks õhusaaste allikaks paiksed saasteallikad nagu Kehra paberivabrik (OSIS andmebaas, www.keskkonnainfo.ee ) aga ka reoveepuhastid , AS Valsiniidu mööblivabrik , OÜ Velko AV katlamaja ja aiandi katlamaja ning samuti raudtee. Peamiseks mõjuteguriks välisõhu seisundile Kehras on ajalooliselt olnud tööstusliku vesiniksulfiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite (nt. metüülmerkaptaan) emissioon paberitootmisest (Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, keskkonnakompleksluba L.KKL.HA 217188 ja 2011. aasta I kvartali välisõhu saastetasu arvutus, Keskkonnaamet). EKUK poolt 2012. aastal läbiviidud Kehra linna välisõhu kvaliteedi ja mürataseme mõõtmise tulemused näitasid, et lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, raskmetallide, eriti peentele osakestele PM 2.5 ja süsinikmonooksiidi tunni ja ööpäevakeskmised kontsentratsioonid jäid madalamaks piirväärtustest 7.
Vesiniksulfiidile (H 2S, lõhnaaine) kehtib nii tunni kui ka ööpäevakeskmine piirväärtus 8 g/m 3. EKUK i poolt mõõteperioodil (18.09.2012 – 25.09.2012) määratud maksimaalne tunni ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon olid vastavalt 20.2 g/m 3 (24.09) ja 6.6 g/m 3 (24.09). Kokku registreeriti 11 tunnikeskmist piirväärtust ületavat kontsentratsioon. 3 Perioodi keskmine H 2S sisaldus oli 1,3 g/m . Saasteallikate kandmisel saastevoo graafikule oli väävliühendite puhul selgelt täheldatav paberivabriku mõju (Joonis 5).
Müra ekvivalent ja maksimaalse taseme ületamisi Kehra mõõtepunktides EKUK i poolt 2012. aastal ei tuvastatud.
3.1.4 Natura 2000 ja kaitstavad kultuuriobjektid
Prügila vahetusse lähedusse ei jää kaitstavaid looduskaitsealasid ega kultuuriobjekte. Lähimad kaitstavad loodusobjektid, Kehra ussikuusk (Kehra Ülejõe ussikuusk) ja Matsi dendraarium, jäävad kavandatavast uuest prügilast ja kompostialast 1.2 ja 1.5 km ning jäätmete ja reoveesette veotrassist minimaalselt 460 m kaugusele (Joonis 6).
Kaitsealune asulakoht (reg. nr. 17409) ja lähimad lohukivid jäävad jäätmete ja reoveesette veotrassist Raja teel ja Anija maanteel üle 500 m kaugusele.
7 Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Lepingu nr: 4 1.1/207. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2013 16/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Kehra prügila KMH programm 2014
Joonis 5. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 2012. a. teostatud Kehra linna välisõhu seire tulemused (tõmmis aruandest 7).
Joonis 6. Prügila lähiümbruse kaitstavad loodusobjektid ja kultuuripärand.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/39 Kehra prügila KMH programm 2014
3.2 Kavandatav tegevus
Hinnatavat tegevust võib jagada laias laastus kolme etappi: • Uue tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamine; • tööstusjäätmete ladestamine prügilasse ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimine ning nende jäätmete ja reoveesette vedu prügila kompleksi Kehra paberivarikust ja veoautode tühisõidud tagasi; • tegevuse lõpetamine.
Lõppeesmärgi saavutamiseks korrastatakse vana prügila ala, mis jääb peale korrastamistöid alumise ladestusala lääneküljel tööle tööstusjäätmete prügilana ning rajatakse puidujäätmete ja reoveesette käitlusala olemasoleva prügila kirdeservale. Arenduse käigus on kavandatud järgmised tegevused: • Koostatakse korrastatava tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise projekt . • Viiakse läbi uue tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamise ja käitamise keskkonnamõju hindamine . • Korrastatakse territoorium valmistades see ette ümberehituseks. • Rajatakse uus nõuetekohane tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala . • Võetakse tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala kasutusele .
- Kinnistul paikneva jäätmemassiivi asend jääb samaks; - Jäätmete ja puidujäätmete ning reoveesette veotrass jääb samaks; - Rekonstrueeritakse olemasolevad sademeveekraavid ja rajatakse uued; - Rajatakse prügila teenindusteed, prügila piire ja valvesüsteem.
Rajatav uus prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala saab olema tänapäevane, parima võimaliku tehnika nõuetele vastav tööstusjäätmete prügila ja kompostimisväljak.
Parim võimalik tehnika tööstusjäätmete prügila ja kompostimise kohta on kirjeldatud Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika referentsdokumentides ( Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatments Industries, August 2006 ja Additional Information submitted during the information exchange on Waste Treatments Industries October 2005).
Nii arendaja kui ekspert on teadlikud, et peamised kavandatava arendustegevusega kaasnevad tagajärjed on: - Prügila ja kompostimisala rajamistööde käigus tekkiv ajutise iseloomuga keskkonnamõju; - Jäätmete ja reoveesette veost tulenev keskkonnamõju; - Jäätmekäitlusest tulenev keskkonnamõju - Kompostimisest tulenev keskkonnamõju; - Võimalike avariiolukordade keskkonnamõju.
18/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes.
3.2.1 Prügila ja kompostimisala rajamine
Uue prügila rajamine muudab Horizon Tselluloosi ja Paberi AS suletud tööstusjäätmete prügila korrastamislahendust. Prügila korrastamisprojekt „Kehra prügila kompleksi tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala sulgemine. Põhiprojekt“ on koostatud Kobras AS poolt (Töö nr 2011 –234/5. Tartu 2012). Prügila ja kompostimisväljaku rajamise täpsem kirjeldus on toodud „Horizon tselluloosi ja paberi AS korrastatava tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase prügila rajamine“ eskiisprojektis (OÜ Entec Eesti, 2013).
3.2.1.1 Ülemine ladestusala
Ülemise ladestusala korrastamislahendus ei muutu. Ainsana muutub kraavidega kogutud sademevee ärajuhtimise koht alumisele ladestusalale. Äravoolukraav rajatakse teenindustee serva. Sel juhul on saab kraavi rajada väiksema languga ning seda on võimalik hooldada. Vajadusel rajatakse äravoolukraavi põhi kaskaadina, et vee voolukiirust vähendada.
3.2.1.2 Alumine ladestusala
Alumine ladestusala korrastamislahendust muudetakse, kuna uus prügila ja kompostimisväljak rajatakse selle läänepoolsele küljele (Esialgu kompostitakse uue prügila kõrgemal alal ja kui sinna jäätmeid ladestama hakatakse, siis kolitakse kompostimine korrastatud prügila kirdeserva 1.1 ha suurusele alale). Kogu korrastatav ala ja ka uue prügila ning kompostimisväljaku ala kaetakse vähemalt 500 mm paksuse lubjasette kihiga, mis moodustab veetiheda tehisbarjääri, olles kattekihiks korrastatud alal ja vettpidavaks prügila põhjaks. Seega prügila põhiprojekti kohas katmislahendust ei muudeta. Uus prügila ja kompostimisala rajatakse otse lubjasette kihile. Korrastatava ala haljastamiseks kaetakse ala 200 mm paksuse kasvupinnase kihiga. Uue prügila ja kompostimisväljaku rajamiseks korrastatud tööstusjäätmete prügila peale on vajalik muuta peamiselt kaetava prügila vertikaalplaneerimist, kuna korrastatavalt ja uue prügila alalt hakatakse sademe ja nõrgvett koguma eraldi kraavisüsteemiga. Seega muudetakse põhiprojekti kohaseid kaldeid. Eraldi kogumise eesmärgiks on luua võimalus vajadusel prügila nõrgvett käidelda enne juhtimist üldisesse veekäitlussüsteemi. Uue prügila ja kompostimisala nõrg ja sademeveed juhitakse olemasolevasse, tööstusjäätmete ladestu põhjaküljel olevasse piirdekraavi. Korrastatava ala puhtad sademeveed juhitakse ladestu ida ja lõunaküljel rekonstrueeritavasse piirdekraavi. Ladestu ida ja lõunaküljel asuv piirdekraav rekonstrueeritakse, kuid korrastamisprojektis ette nähtud piirdekraavi põhja kindlustamist HDPE kilega ei ole otstarbekas teostada. Põhjendus HDPE kile ärajätmiseks on toodud prügila rajamise eskiisprojektis (OÜ Entec Eesti, 2013).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/39 Kehra prügila KMH programm 2014
3.2.2 Prügila ja kompostimisala käitamine
Alljärgnevalt on ülevaatlikult kirjeldatud kavandatavat tegevust (tööstusjäätmete ladestamise ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimise) ja sellega kaasnevaid võimalikke häiringuid (Joonis 7 ja 8).
Kehra paberivabrik
Tühisõit Jäätmete vedu •Müra • Müra
Tööstusjäätmete pügila •Müra •Nõrgvesi •Peenosakesed
Joonis 7. Tööstusjäätmete prügila rajamisega kaasnevad tegevused ja võimalikud häiringud.
20/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
Kehra paberivabrik
Tühisõit Puidujäätmete ja •Müra reoveesette vedu •Müra •Hais
Kompostimisala •Müra •Hais •Nõrgvesi •Peenosakesed
Joonis 8. Puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamisega kaasnevad tegevused ja võimalikud häiringud. Nende ja ka teiste, vähem oluliste, mõjude ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes.
3.2.2.1 Jäätmete ja reoveesette vedu
Tööstusjäätmed ja puidujäätmed ning reoveesete transporditakse veokitega Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ile kuuluva Kehra paberivabriku territooriumilt uude tööstusjäätmete prügilasse ja kompostimisalale. Ühe suuna teekonnapikkus on tehase väravast prügila väravani ca 2.5 km ning vahetult trassi äärde jääb 8 elamut, neist kolm (Paberi 2,4 ja 6) on korruselamud (Joonis 9). Jäätmete ja puidujäätmete ning reoveesette transpordi puhul võib arvestada, et veokid naasevad Kehra paberivabriku territooriumile sama teekonda pidi. Toodetud kasvupinnast kasutatakse jäätmemassiivi katmisel ning veomarsruut jääb kavandatava prügila alale.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/39 Kehra prügila KMH programm 2014
Joonis 9. Jäätmete, puidujäätmete ja reoveesette veoteekond Kehra paberivabrikust tööstusjäätmete prügilasse ja tagasi ning trassi vahetus läheduses paiknev ad elamud (tähistatud ringiga, allikas Maaamet, 2013) .
3.2.2.2 Tegevus ladestusalal
Tööstusjäätmete ladestamine uude prügilasse toimu b ladestamiskaartide kaupa. Ladestamiskaardid kaetakse nende täitumisel vettpidava materjaliga (lubjasettega) ning kasvupinnasega andes pealispinnale vajaliku 2% kalde (välisservades kalle 1:3). Ladestamiskaartide rajamist alustatakse uue prügila madalamal alal. Prügila sulgemistööd toimuvad kogu prügila kasutusaja vältel. Tekkivatest tööstusjäätmetest kavatsetaks e koos ladestada liivasetet rohelise leelisega ning rohelise leelise setet. Ladestuskaartide vahele vaheseinte rajamiseks kastutatavat 3 puidutuhka kavatsetakse tolmu vältimiseks vedada 1.0 – 1.5 m big bag kottides. Puidutuhka täis big bag kottidest on võim alik ka rajada vaheseinu. Vaheseinte rajamiseks sa ab kasutada ka kruusa või liiva. La destamistehnoloogiat hinnataks e keskkonnamõju hindamise käigus , võttes arvesse loodusressursside säästmist. Eskiisprojekti seletuskirja (OÜ Entec Eesti, 2013) kohaselt kav atsetakse uue prügila nõrg ja sademeveed juhtida olemasolevasse, tööstusjäätmete ladestu põhjaküljel olevasse piirdekraavi (Joonis 3). Kraavi on suunatud ka suletud ja kaetud tavajäätmete prügila sademeveed. Prügila ümber paikneva piirdekraavi põhi ja mõlemad küljed on kaetud HDPE 1,5 mm kilega. Piirdekraav suubub ladestu lääneküljel asuvasse settetiiki. Settetiigi kasulik maht on 1700 m 3. Settetiigi põhja mõõtmed on 35x12 m. Tiigi nõlvad on projekteeritud nõlvusega 1:2. Settetiigi veepidavuse tagamiseks on selle põhi ja nõlvad kaetud HDPE 2 mm paksuse kilega. Settetiigist juhitakse äravoolukraaviga vesi pumplasse ning sealt edasi pumbatakse puhastamiseks Kehra Tselluloosi ja Paberi AS reoveepuhastisse , mööda survetoru. Settetiigist kuni pumplani on kraavi põhi ja küljed kindlustatud HDPE 1,5 mm kilega. Sademevee juhtimine pumplasse HDPE kindlustusega kraaviga on tingitud selle oda vamast rajamiskulust kui seda on pumpla ja torustiku rajamine ( Kobras AS. Töö nr 2011 234 4, 2012).
22/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
Uue prügila ladestu välisnõlvad rajatakse kaldega 1:3 ja ladestu pealispind ühtlase 2 % kaldega nõlvade suunas. Keskmine jäätmekihi paksus uue prügila ladestusalal mõõdetuna korrastatud pinnast on ca 4 4,5 meetrit. Vettpidava kihina kavatsetakse kasutatakse lubjasetet ja kattepinnasena Horizon Tselluloosi ja Paberi AS reoveepuhasti reoveesettest ja tselluloositööstuses tekkivatest puidujäätmetest toodetud kasvupinnast (vt punkt 3.2.2.3). Vettpidava kihi ning katte ja kasvupinnasekatte rajamist hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus.
3.2.2.3 Tegevus puidujäätmete ja reoveesette kompostimisalal
Puidujäätmete ja reoveesette kompostimisalal segatakse kasvupinnase tootmiseks reoveepuhasti muda puidujäätmetega. Novembris 2011 ja septembris 2012 OÜ Keskkonnauuringute Keskuse laboris analüüsitud reoveepressi läbinud reoveesettes ei ületanud keskkonnaministri 30.12.2002 määruses nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ rekultiveerimisel kasutatavale reoveesettele kehtestatud raskmetallide (Hg, Cd, Cr, Ni ja Pb) piirväärtusi. Reoveesette kasutamine prügila kasvupinnase tootmiseks on heaks kiidetud Kehra prügila kompleksi sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandes (Kobras AS. Töö nr 2011 – 234/1. Tartu 2012). Kasvupinnase tootmiseks purustamise, segamise ja kompostimise teel kavatsetakse esialgu kasutada uuel prügilal paiknevat kõrgemat ca 1,35 ha suurust maa ala. Kui tööstusjäätmete ladestusala laieneb kompostimisala suunas, viiakse kompostimine korrastatud prügila kirdeserval paiknevale 1.1 ha suurusele alale, mis jääb lähimast ehitisest ligikaudu 300 m kaugusele (vt Joonis 3). Kompostimistehnoloogiat hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus. Kompostimisväljaku alalt kogutakse sademe ja nõrgvesi eraldi kraavidega ja juhitakse ladestu põhjaküljele rajatud HDPE kilest põhjaga piirdekraavi kaudu settetiiki ladestu lääneküljel ning sealt juhitakse HDPE kilega kaetud äravoolukraavi kaudu pumplasse, kust vesi pumbatakse mööda survetoru puhastamiseks Horizon Tselluloosi ja Paberi AS reoveepuhastile (Joonis 3). Sademe ja nõrgvee kogumist ja ärajuhtimist ning välisõhu saastamist hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus.
3.2.3 Prügila ja kompostimisala sulgemine
3.2.3.1 Ladestu lõppkuju
Uue prügila ladestu välisnõlvad rajatakse kaldega 1:3. Ladestu pealispind rajatakse ühtlase 2 % kaldega nõlvade suunas. Keskmine jäätmekihi paksus uue prügila ladestusalal mõõdetuna korrastatud pinnast on ca 4 4.5 meetrit.
3.2.3.2 Ladestu katmine
Vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr. 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” (RTL 2004, 56, 938) § 35 lõige 2 kohaselt peab tavajäätmete prügila sulgemisel katma gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga. Gaasikohumise kihi rajamise vajadust hinnatakse KMH käigus. Vettpidava mineraalkihina on kasutatakse tselluloositööstuses tekkivat lubjasetet, mille filtratsioonimoodul on 6.02 kuni 15.15x10 10 m/s. Lubjasette kasutamine prügila korrastamisel kunstliku vettpidava barjääri rajamiseks kiideti heaks Kehra prügila kompleksi sulgemise keskkonnamõju hindamise aruandes (Kobras AS. Töö nr 2011 – 234/1. Tartu 2012). Kattepinnasena kasutatakse Horizon
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/39 Kehra prügila KMH programm 2014
Tselluloosi ja Paberi AS reoveepuhasti reoveesettest ja tselluloositööstuses tekkivatest puidujäätmetest toodetud kasvupinnast. Dreenikihi rajamise otstarbekust vettpidava mineraalkihi peale hinnatakse KMH käigus.
3.3 Reaalsed alternatiivsed võimalused
Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on tööstusjäätmete nõuetekohane käitlemine ehk ladestamine ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimine jäätmete vähendamise eesmärgil. Alternatiivid peavad vastama eesmärgile. Kuna tegemist on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ile kuuluva Kehra endise tööstusjäätmete prügilaga Tuhamäe maaüksusel, kus varem on tööstusjäätmeid ladestatud, ning arendaja soovib prügila selle kunagisel eesmärgil kasutusele võtta, siis teisi asukoha alternatiive ei hinnata. Hinnatakse tehnoloogilisi alamalternatiive lähtudes arendaja kavadest, parima võimaliku tehnika kirjeldusest, eelnevast Kehra prügila kompleksi sulgemise KMH st, Kehra prügilakompleksi tselluloositoomise tööstusjäätmete ladestusala sulgemisprojektist (Kobras 2012), Kehra prügila kompleksi tavajäätmete ladestusala sulgemisprojektist (Kobras 2012) ja prügila rajamise eskiisprojektist (Entec 2013). Alternatiivid peavad vastama allpool esitatud kriteeriumitele, et nad oleksid reaalsed: olema vastavuses õigusaktidega; vastama eesmärgile; olema majanduslikult teostatavad; olema tehniliselt teostatavad; vastama parimale võimalikule tehnikale; arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Tegevuste reaalseid alternatiive on kaks. Esiteks olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning prügilat ja kompostimisala kasutusele ei võeta. Tegemist on nn nullalternatiiviga. Teiseks olukord, kus Tuhamäe maaüksusel korrastatakse suletud prügila ja rajatakse nõuetekohane tööstusjäätmete prügila ja kompostimisala. Esialgu kompostitakse uue prügila kõrgemal alal ja kui sinna jäätmeid ladestama hakatakse, siis kolitakse kompostimine korrastatud prügila 1.1 ha suurusele alale. Kuna tegemist on olemasoleva, küll suletud, tööstusjäätmete prügila peale nõuetekohase prügila ja kompostimisala rajamisega, siis asukoha alternatiive ei hinnata ja keskendutakse tehnoloogiliste alternatiivide hindamisele. Põhjused, miks rohkem asukohaalternatiive ei hinnata, on järgmised: • Tekkivate jäätmete ladestamine teistesse prügilatesse on problemaatiline, kuna sisaldavad peenosiseid, mis ummistavad prügila dreenikihi ja torustikud. Antud põhjusel on vajalik rajada igal juhul oma tööstusjäätmete prügila. • Olemasoleva korrastatud tööstusjäätmete ladestusala veetihe kattematerjal sobib uue prügila põhja ja nõlvade tehisbarjääriks. Alumise ladestusala korrastamisel kasutatav lubjasete moodustab veetiheda kihi filtratsioonimooduliga 6.02 kuni 15.15x10 10 m/s. Analoogne lahendus on kasutusel Kohtla Järvel, VKG Energia OÜ tuhaladestul, kus korrastatud tuhaladestu peale rajatakse uus põlevkivituha prügila. • Prügila paikneb ca 2.5 km kaugusel jäätmetekkekohast (paberivabrikust) ja kaugus on optimaalne sellises mahus tööstusjäätmete (üle 3 000 m 3/a) ja puidujäätmete ning reoveesette (ca 7 500 m 3/a) veoks.
24/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
• Prügila planeeritav eluiga on 35 aastat ja mahutavusega maksimaalselt 200 000 m3 koos täite ja kattepinnasega. Selle aja jooksul planeeritakse kompostida ca 260 000 m3 puudujääke ning reoveesetet.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/39 Kehra prügila KMH programm 2014
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU
Järgnevalt esitatav keskkonnamõju hindamise sisu rakendub mõlemale toodud alternatiividele. Keskkonnamõju suuruse ja ulatuse määramisel lähtutakse objekti asukoha ja lähiümbruse geograafilisest ja hüdrogeoloogilisest iseärasusest sealhulgas põhjavee reostustundlikkusest tuleneva ohu suurusest ning mõjupiirkonna asustusest. Teostatakse objekti, lähiümbruse ja jäätmete veotrassi ülevaatus ning küsitakse vajadusel arvamust ja informatsiooni asjassepuutuvate organisatsioonide käest (arendaja, Keskkonnaamet, Anija Vallavalitsus, kohalikud elanikud jt). Kuna tegevuse eesmärgiks on endise tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamine ja keskkonnamõju hindamise eesmärgiks prügila ja kompostimisala rajamise, kasutamise sulgemise mõju hindamine keskkonnale, siis keskkonnamõju hindamise puhul ei hinnata erinevaid asukoha alternatiive. Arvestatakse tehnoloogiliste alternatiividega. Eelhindamise käigus on ekspert koos arendajaga leidnud kõikide alternatiivide seast kaks reaalset alternatiivi, mille tagajärgi ja võimalikke mõjusid aruande koostamisel hinnatakse: • „Nullalternatiiv” • „Vana prügila peale rajatud prügila ja kompostimisala”. Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse prügila ja kompostimisala rajamistegevusega, tegutsemisega ja sulgemisega kaasneda võivat mõju keskkonnale. Hinnang toob välja rajamise, kasutamise ja sulgemisega seotud keskkonnariskid ja nende leevendamise võimalused. Hinnatakse uue prügila mõju keskkonnale etteantud maa ala piires ja selle lähiümbruses ehk ulatuses, kus prügila ja kompostimisala mõju on tuntav. Orienteeruvaks mõjupiirkonnaks võib pidada välisõhu saasteainete (eelkõige peenosakesed ja lõhnahäiring) ja müra leviku piirkonda, Jägala jõe veekogumit Aavojast Soodla jõeni ning ülemist Kvaternaari põhjaveekihti (lokaalne, reostustundlik). Orienteeruv prügilast lähtuv keskkonnahäiringute mõju ehitiste kasutamisele on vähemalt 300 m, kui ei ole selge, et keskkonnahäiringud oleksid tühised ka väiksema vahemaa korral (keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr. 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded”. Vastavalt keskkonnaministri 19.06.2013 määrusele nr 36 (RT I, 26.06.2013, 13 ) § 4 lõige 2 on kompostimisala mõjuala, kus sealt levivate s aasteainete sisaldus maapinnalähedases õhukihis küünib 10% tasemeni nende ainete ühe tunni keskmisest saasteheite piirväärtusest. Täpsem välisõhus levivate saastainete mõjupiirkond selgub mõju hindamise käigus saasteainete hajumise arvutimodelleerimise tulemusena. Hindamisel arvestatakse erinevate Tuhamäe maaüksusele ulatuvate kaitsevööndite ja ehituskeelualade piirangutega. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Nii arendaja kui ekspert on teadlikud, et peamised kavandatava arendustegevusega, kompostimise ja jäätmekäitlusega kaasnevad olulised mõjud on: • Kompostimisest tulenev keskkonnamõju, sh mõju välisõhule; • jäätmekäitlusest tulenev keskkonnamõju; • nõrgvee tekkest tulenev keskkonnamõju; • prügila ja kompostimisala rajamise käigus tekkiv ajutise iseloomuga keskkonnamõju;
26/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
• tööstusjäätmete ja puidujäätmete ning reoveesette transpordist tulenev keskkonnamõju; • prügila sulgemisest tulenev keskkonnamõju; • võimalike avariiolukordade (pumpla) keskkonnamõju.
Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes. Esitatakse kasutuselevõetava tehnika võrdlus parima võimaliku tehnikaga. Prügila kavandatavast suurusest lähtudes vajab uus prügila kompleks tegevuse alustamiseks keskkonnakompleksluba (Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba). Horizon Tselluloosi ja Paberi AS i kehtival keskkonnakompleksloal L.KKL.HA 217188 ei ole käitise tegevusalana registreeritud jäätmekäitlust. Sellest tulenevalt taotletakse enne tegevuse alustamist Tuhamäe maaüksusel keskkonnakompleksluba või muudetakse kehtivat. Võrdlus parima võimaliku tehnikaga annab teavet kavandatava käitise kohta ka keskkonnakompleksloa väljastajale. Keskkonnamõju hindamise aruanne esitatakse kirjalikult, paberkujul, vähemalt A4 formaadis ning elektrooniliselt *pdf formaadis, otsustajale heakskiitmiseks. Aruanne koosneb järgmistest osadest ning näeb ette järgmiste teemade kajastamist: Sissejuhatus . Kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise eesmärki ja alust. Viidatakse KMH algatamise otsusele. Määratletakse keskkonnamõju hindamise ulatus. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus. Kirjeldatakse eesmärki ning vajadust arendaja poolt kavandatava tegevuse järele. Keskkonnamõju hindamise meetodid. Kirjeldatakse ning selgitatakse keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatud lähenemist ning alternatiivide võrdlemise meetodit. Alternatiivide valik ja eelhindamine. Selgitatakse alternatiivide valimise ja sõelumise protsessi ning esitatakse mõttekäik reaalsete alternatiivideni jõudmiseks. Seejuures arvestatakse programmis toodud alternatiividega. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ning eelhindamise käigus leitud reaalsete alternatiivide lühikirjeldus. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning piirkonna keskkonnaseisundi hinnang. Kirjeldatakse eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning hinnatakse selle seisundit. Antakse ülevaade piirkonda jäävatest loodus ja muinsuskaitse objektidest, looduskaitse ja muinsuskaitsealadest ning tehisobjektidest. Kirjeldatakse erinevate keskkonnaelementide seisundit, põhja ja pinnavee seisundit, välisõhu seisundit. Olemasoleva olukorra kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala enne kavandatava tegevusega alustamist. Olemasoleva tegevusega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõju hinnang. Hinnatakse olemasolevast olukorrast tulenevaid tagajärgi ning keskkonnamõjusid. Kavandatava tegevuse kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust koos mahtude ning võimalusel kavandatavat tegevust iseloomustavate skeemide joonistega. Põhjalikult selgitatakse kavandatavat jäätme ja reoveesettekäitlust (sh vedu).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/39 Kehra prügila KMH programm 2014
Rajamise, tegevuse ning sulgemisega kaasnevate tagajärgede ja eeldatava keskkonnamõju hinnang. Eesmärk on välja selgitada mõju suurus erinevatele keskkonnavaldkondadele ning keskkonnaelementidele ja eristada olulised mõjud ebaolulistest. • Mõju maastikule ja pinnasele. Keskmine jäätmekihi paksus uue prügila ladestusalal mõõdetuna korrastatud pinnast on ca 4 4.5 meetrit, koos olemasoleva ladestatud pinnasega 8 kuni 10 meetrit. Eeldatav lisanduv visuaalne reostus ei ole hinnanguliselt siiski oluline, sest rajatava prügila lõppkõrgus on ligilähedane olemasoleva ülemise ladestusala kõrgusega. Prügilat ümbritseb mets, mis varjab vaate prügilale. Keskkonnamõju hindamise ekspert ei pea seetõttu vajalikuks hinnata mõju maastikule. Mõju pinnasele hinnatakse eksperdihinnanguna. • Mõju taimedele ja loomadele. Uus tööstusjäätmete prügila rajatakse vana prügila peale olemasoleval prügila alal. See on pikemat aega olnud tööstusjäätmete ladestusalana kasutuses. Täiendavat mõju taimedele ja loomadele uuest tegevusest eeldatavalt ei ole. Mõju ei hinnata. • Mõju põhja- ja pinnaveele. Arvestatakse tööstusjäätmete ladestamisega ja puidujäätmete ning reoveesette käitlusega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Hindamise osaks on ka sade ja nõrgvee kogumise ja käitlusega kaasneva mõju hindamine veekeskkonnale. Sademetega kokkupuutumisel võib vette leostuda saasteaineid. Nõrg ja sademeveed on plaanis kompostimisalalt kokku koguda ning Kehra paberitööstuse reoveepuhastile pumbata. KMH s arvestatakse asjaoluga, et prügilakompleks jääb Jägala jõe valgala keskjooksu veekogumi (Aavojast Soodla jõeni) piiresse. Selle kogumi seisund on hinnatud kesiseks. KMH s hinnatakse leevendusmeetmed vältimaks veekogumi seisundi halvenemist. Samuti arvestatakse asjaoluga, et prügila ala ja lähiümbrus on keskmiselt või nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. • Mõju välisõhu kvaliteedile (sh lõhn). Kasvupinnase tootmine toimub puidujäätmete ja reoveesette purustamise, segamise ja kompostimise teel. Kompostimine toimub lahtistes aunades, mille segamisel võib toimuda peenosakeste ja lõhna heide ning hajumine keskkonda. Välisõhu saastetaset modelleeritakse, võttes arvesse kompostimisala tehnilisi omadusi, mahtusid, kavandatavat tehnoloogiat, prognoositakse heitmeid, arvestatakse kohalikke meteoroloogilisi tingimusi (nt tuule suund, temperatuur). Sarnaste parameetritega saasteallikad grupeeritakse koondsaasteallikateks. Õhusaaste leviku modelleerimiseks ja visualiseerimiseks kasutatakse saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelit ADMS 5, mis vastab välisõhus saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelitele Eestis ja EL is kehtestatud nõuetele (Välisõhu kaitse seadus ja KKM määrus 22.09.04. a. nr. 120). Prognoositakse lõhnaainete ja peenosakeste levikut prügila ja kompostimisala ümbruskonnas. • Mõju müra ja vibratsioon tasemele. Jäätmeid veetakse kalluritega ja ka öösiti. Jäätmete laotamist prügilas ja vaalude töötlemist kompostimisalal öösiti ei tehta. KMH s hinnatakse müra ja vibratsiooni allikaid ning nende põhjustatud mõju, eelkõige vedudest tingitud mõju. • Jäätmetekke mõju. Hinnatakse jäätmete ja reoveesette käitlusest tekkivate jäätmete mõju. • Mõju kliimale. Prügilakompleksi mõju kliimale on seotud eelkõige puidujäätmete ja reoveesette kompostimistegevusest tingitud metaani heitega ning vähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitega. Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning kompostimisala suhteliselt väiksest
28/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
panusest sellesse, võib eeldada, et kavandatud mahus tegevuse läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale ning selle hindamine ei ole vajalik. • Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. Arvestades asjaoluga, et kaitsealune üksikobjekt – Kehra ussikuusk ja kaitsealune Matsi dendraarium jäävad rajatavast prügilast ja kompostimisväljakust üle 1 km kaugusele ja jäätmeveotrassist minimaalselt 460 m kaugusele ning kavandatav jäätmeveo tegevus ei avalda mõju arheoloogiamälestisele Asulakoht (reg. nr. 17409), siis mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile eeldatavalt ei ole ning seda ei hinnata. • Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu valgust ega kiirgust. Mõningal määral eraldub kompostimise käigus soojust, kuid selle mõju ümbritsevale keskkonnale on hinnanguliselt ebaoluline. Järelikult puuduvad ka eelpool mainitud tagajärjed ning neist tulenev mõju. Selle põhjal ei pea keskkonnamõju hindamise ekspert vajalikuks hinnata mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. • Mõju hädaolukordadest. Viidatakse võimalikele riskidele ja avariiolukordadele ning tuuakse välja riskide maandamise meetmed, nt. avariiolukord sade ja nõrgvee pumpamisel pumplas. • Kaudne mõju. Kaudse mõju all käsitletakse mõju, mis avaldub uue prügila ja kompostimisala tegevuse tulemusena mõnes teises asukohas. Samuti mõju, mis on kandunud ühest keskkonnaelemendist teise ning avaldub läbi selle. Mõju hinnatakse eksperdi hinnanguna. • Koosmõju teiste tegevustega. Analüüsitakse piirkonna teiste ettevõtetega seonduvaid keskkonnaaspekte ning selgitatakse välja võimaliku koosmõju allikad. Vajadusel ja võimalusel hinnatakse võimalikku koosmõju. • Mõju vastuvõtvale keskkonnale: mõju inimese tervisele, mõju elusloodusele ja mõju sotsiaal ja majanduskeskkonnale. Siinkohal hinnatakse mõjusid nn retseptorile (täpsemalt selgitatud peatükis 5.3). Rajamine, käitamine ja sulgemine. Erinevates aruande osades hinnatakse nii uue prügila ja kompostimisväljaku rajamise aegset ja ehitustegevusest lähtuvat keskkonnamõju kui ka prügilakompleksi käitamisest lähtuvat ja sulgemisega seotud keskkonnamõju. Võrdlus Parima Võimaliku Tehnikaga (PVTga). Esitatakse parima võimaliku tehnika kirjeldus tööstusjäätmete ladestamiseks ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimiseks ning kavandatava tehnoloogia võrdlus parima võimaliku tehnikaga, mis on kirjeldatud Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika kirjelduse referentsdokumentides (Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatments Industries, August 2006 ja Additional Information submitted during the information exchange on Waste Treatments Industries October 2005). Erilist rõhku pööratakse kompostimise ja ladestustehnoloogia ning nõrgveekäitluse tehniliste lahenduste (aspektide) hindamisele. Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavate meetmete kirjeldus ning meetmete kasutamise eeldatav efektiivsus. Tuuakse välja olulise keskkonnamõjuga valdkonnad ning kirjeldatakse planeeritavaid leevendavaid meetmeid tööstusjäätmete ladestamisest ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisest ning jäätmete ja reoveesette veost lähtuvate mõjude jaoks. Võimalusel esitatakse tehnoloogilisi lahendusi saastuse vähendamiseks ja/või heitmete kontrolliks. Riskide leevendamise võimaluste kirjeldamisel ning tehnoloogiliste lahenduste pakkumisel lähtutakse parimast võimalikust tehnikast, mis on kirjeldatud Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika kirjelduse viitedokumentides ( Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatments Industries, August 2006 ja Additional Information submitted during the information exchange on Waste Treatments Industries October 2005).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/39 Kehra prügila KMH programm 2014
Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele. Hinnatakse erinevate loodusressursside tarbimist säästva arengu seisukohast. Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ning nende paremusjärjestus. Sobivat meetodit kasutades hinnatakse alternatiive ning võrreldakse neid omavahel. Hindamist täiendatakse seletustega ning võrdlusprotsessi sisu analüüsiga. Ettepanekud seire korraldamiseks. Antakse soovitusi keskkonnamõju hindamise käigus välja selgitatud eeldatavate oluliste keskkonnamõjude seireks kavandatava tegevuse elluviimise etapis. Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise tulemuste kohta. Antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ning avalikkuse kaasamisest väljapanekute ning avaliku arutelu käigus. Kirjeldatakse ettepanekuid, aruandele lisatakse avalikustamise koosolekute registreerimislehed ja loetelu ettepanekuid teinud isikutest, koos vähemalt ettepanekute lühisisuga, lisatakse koosolekute protokollid. Kirjalikult esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja kommentaaridele vastatakse kirjalikult, võetakse arvesse asjakohased ettepanekud ning põhjendatakse mitteasjakohaste ettepanekute arvesse võtmist. Kokkuvõte ja järeldused. Juhitakse tähelepanu mõju hindamise käigus leitud olulistele keskkonnamõjudele ning rõhutatakse negatiivsete mõjude leevendamise ning positiivsete mõjude suurendamise võimalusi. Kasutatud kirjandus. Tuuakse ära loend mõju hindamise käigus kasutatud andmebaasidest, alusdokumentidest, metoodikatest jne. Lisad. Lisatakse nõuetekohased lisad ning teised aruande juurde kuuluvad dokumendid.
30/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
5 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS
Keskkonnamõju hindamiseks küsitakse taustinformatsiooni asjaomastelt ametkondadelt, sealhulgas vähemalt Anija Vallavalitsusest ning Keskkonnaameti Harju Järva Rapla regioonist.
5.1 Avalik protsess
KMH protsessi saavad sekkuda ja aruannet täiendada oma põhjendatud soovituste, ettepanekute ja kommentaaridega kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib uue tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala rajamine ja selle tegevus ning sulgemine mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja kui ka keskkonnamõju hindaja ja arendaja poole.
5.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid
Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse olulisi keskkonnavaldkondi, mida uue tööstusjäätmete prügila ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimisala tegevus võib mõjutada. Olemasoleva keskkonnaseisundi kohta hangitakse asjakohast teavet vähemalt järgmistest allikatest: • Anija Vallavalitsus ja tema käsutuses olev ning eksperdile kättesaadavaks tehtud teave, • Keskkonnaameti Harju Järva Rapla regioon ja tema käsutuses olev ning eksperdile kättesaadavaks tehtud teave, • Keskkonnaministeeriumi avalikud tasuta ja vajadusel tasulised andmebaasid, • Maa ameti aluskaart, • EMHI andmed kliimatingimuste kohta, • Ekspertide kohapealsed vaatlused välitöödel, • Tehniliste ekspertide esitatud teave kavandatud rajatiste kohta. • Horizon Tselluloosi ja Paberi AS i poolt antav teave jäätmetekke protsesside kohta, analüüsitulemuste jm. kohta. • Jäätmekäitluse ja kompostimisspetsialistide esitatud teave kavandatud tootmistehnoloogia kohta.
5.3 Keskkonnamõjude hindamine
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi, mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi,
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 31/39 Kehra prügila KMH programm 2014 põhjavesi jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:
- sotsiaalne keskkond, sh inimese tervis - elusloodus - sotsiaal– ja majanduskeskkond.
Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 10).
Olemasoleva olukorra kirjeldus Kavandatava tegevuse kirjeldus
Nullalternatiiviga kaasnevad Kavandatud tegevusega tagajärjed kaasnevad tagajärjed
Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud Kavandatava tegevusega kaasnev muutus võrreldes olemasoleva olukorraga
Mõju inimese Mõju elusloodusele Mõju sotsiaalsele ja tervisele majanduskeskkonnale
Joonis 10. Keskkonnamõju hindamise metoodika.
5.4 Alternatiivide hindamine
Alternatiivide hindamiseks kasutatakse multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi. Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatud väärtuse. Mõjuvaldkonnad, millele avalduvat mõju hinnatakse on: • mõju sotsiaalkeskkonnale, sh - mõju inimese tervisele, - mõju inimese heaolule • mõju elusloodusele, - mõju taimedele
32/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
- mõju loomadele - mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele - mõju looduskaitsealadele. • mõju sotsiaal ja majanduskeskkonnale, - mõju inimeste heaolule ja varale - mõju kohalikule majandusele - mõju tööhõivele - mõju muinsuskaitsealustele objektidele - mõju turismivõimalustele. Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele. Näiteks lõhna levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Neid mõjuvaldkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, mürataseme muutusest jne) määratakse lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatakse ka muutuste suhtelist olulisust ning eeldatavat panust looduskeskkonnale ja sotsiaalmajanduskeskkonnale. Alternatiivide hindamisel kasutatakse vaid neid elemente, millel arvestades tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust, võib olla efekt vähemalt ühele eelpool nimetatud neljast mõjuvaldkonnast.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 33/39 Kehra prügila KMH programm 2014
6 KMH PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA
Alljärgnev tabel (Tabel 8) annab ülevaate KMH protsessist ning orienteeruvast ajakavast programmi koostamise hetkel. Ajakavas võib toimuda muutusi seoses eksperdist sõltumatute asjaoludega või hindamistööde eeldatavate mahtude kasvuga. Tabel 8. KMH läbi viimise orienteeruv ajakava. 2014 Tegevus,
Märkused põhivastutaja /läbiviija Mai Mai Juuni Juuli August Sept. KMH programmi koostamine
KMH ekspert
KMH programmi avalik väljapanek Kestab vähemalt 14
Otsustaja päeva KMH programmi avalik arutelu
Arendaja Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine KMH ekspert koostöös arendajaga KMH programmi täiendamine ja esitamine heakskiitmiseks KMH ekspert koostöös arendajaga
KMH programmi heakskiitmine 30 päeva jooksul programmi Järelevalvaja saamisest KMH aruande koostamine
KMH ekspert
KMH aruande avalik väljapanek Kestab vähemalt 14
Otsustaja päeva KMH aruande avalik arutelu
Arendaja Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine KMH ekspert koostöös arendajaga Täiendatud aruande esitamine heakskiitmiseks Arendaja
Aruande heakskiitmine 30 päeva jooksul
Järelevalvaja aruande saamisest
34/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
7 KMH OSAPOOLED
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KMH protsessi osapooled on arendaja, ekspert, otsustaja, järelvalvaja (Tabel 9). Tabel 9. Keskkonnamõju hindamise osapooled. Arendaja KMH ekspert Otsustaja ja järelevalvaja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ELLE OÜ Keskkonnaameti Harju -Järva -Rapla regioon Anija maantee 10 Tõnismägi 3a -15 Viljandi mnt 16,
Kehra Tallinn Tallinn
Kontaktisik: Kontaktisik: Kontaktisik: Triin Raspel Pille Antons Diane Banhard Tel: 53935502 Tel: 6117690 Tel: 6744809 [email protected] [email protected] [email protected]
Keskkonnamõju hindamisese programmi koostaja on ELLE OÜ. ELLEs omab KMH litsentsi kolm eksperti. Käesoleva projekti puhul on juhteksperdiks Toomas Pallo (litsents: KMH 0090) tel. 6117 690, faks. 6117 699, e mail: [email protected] Juhteksperdi juhtimisel koostas töörühm, mis koosneb peamiselt arendaja poolsetest tehnilistest ekspertidest ja ELLE keskkonnaekspertidest ( Tabel 10 ), keskkonnamõju hindamise programmi aruande. Vajadusel kaasati KMH programmi koostamisele täiendavaid eksperte ELLE OÜ st või väljastpoolt. Tabel 10. KMH programmis osalenud keskkonnaekspertide litsentsid ja ülesanded. Ekspert Positsioon Ülesanded Toomas Pallo juhtekspert, KMH litsents nr 0090 Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, jäätmeteke, soojus, kiirgus, lõhn, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid. Alternatiivide võrdlus. Kvaliteedikontroll Luule Sinnisov ekspert, KMH litsents nr 0129 Mõjuvaldkonna d: veesaaste ja veetase, jäätmeteke, kiirgus, maismaa taimestik, maismaa loomastik, vee- elustik, kaitstavad loodusobjektid. Sotsiaalne keskkond. Alternatiivide võrdlus. Pille Antons ekspert Pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, valgus, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid, kultuuripärand, GIS. Kaido Soosaar ekspert Inimese tervis, veesaaste ja veetase, õhusaaste, lõhn. Silver Lind ekspert Maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, kiirgus, maismaa taimestik, maismaa loomastik, vee- elustik Marit Abiline ekspert Õhusaaste ja lõhn, müra ja vibratsioon Janek Reinik ekspert Jäätmekäitlustehnoloogia
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/39 Kehra prügila KMH programm 2014
Läbi avalikustamiste saavad KMH protsessi kaasatud huvitatud isikud ja asutused. Peamiste huvirühmadena saab välja tuua järgmised: Isik või asutus Mõju või huvi Valitsusvälised Avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas keskkonnaorganisatsioonid Piirnevate kinnistute omanikud Huvi mõju osas, mis lähtub prügilakompleksi ja jäätmeveotrassi piirnevatelt kinnistutelt. Kehra linna elanikud Mõju elukeskkonnale Ülejõe küla elanikud Mõju elukeskkonnale Anija valla elanikud Mõju elukeskkonnale Eeldatava mõjupiirkonna ettevõtted Ettevõtete tegevuse koosmõju osas. Harju Maavalitsus Maakonnas toimuva arendustegevuse osas Keskkonnainspektsioon Arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse keskkonnajärelevalve osas Keskkonnaamet (Harju -Järva -Rapla KMH järelevalvaja ning keskkonnalubade väljastaja regioon) Sotsiaalministeerium (Terviseameti Rahvatervis ja selle kaitse Harjumaa esindus) Maanteeamet Teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi
36/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
8 LISAD
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/39 Kehra prügila KMH programm 2014
LISA 1. KMH PROGRAMMI KOHTA ESITATUD KIRJALIKUD ETTEPANEKUD JA NENDE VASTUSED
Lisatakse peale KMH programmi avalikku väljapanekut
38/39 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Kehra prügila KMH programm 2014
LISA 2. KMH PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA ARUTELUL OSALENUTE NIMEKIRI
Lisatakse peale KMH programmi avaliku arutelu toimumist
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/39