Lisa määrusele nr 10

ANIJA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS

Kehra Nr 10 16.02.2006

Jäätmekava vastuvõtmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 1, § 22 lg 1 p 36 4 ja Jäätmeseaduse § 42 lg 1, § 43 lg 4 ja § 59 lg 1 ning vallavolikogu majandus- ja maakomisjoni, kultuurikomisjoni ja keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni ettepanekute alusel, arvesse võttes, et Anija valla jäätmekava eelnõu on Harju Maavalitsuselt saanud heakskiidu (kiri 30.12.2005 nr 1.3-1/4426) ning jäätmekava eelnõu avalikustamisel 27.detsembrist 2005 – 10.jaanuar 2006 ei esitatud Anija Vallavalitsusele ühtegi ettepanekut või vastuväidet, Anija Vallavolikogu

m ä ä r a b :

1. Vastu võtta Anija valla jäätmekava (lisatud). 2. Anija valla jäätmekava ajakohastamine toimub vajadusel ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. 3. Käesolevat määrust on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 4 . Määrus jõustub teatavakstegemisest.

Jaanus Kalev Volikogu esimees

1 Lisa määrusele nr 10

Anija valla jäätmekava

Töö teostaja: AS EcoPro

Asedirektor: Urmas Maivel

Projektijuht: Steve Vili

Tallinn 2005

2 Lisa määrusele nr 10 Sisukord

1 Üldiseloomustus ...... 5 1.1 Asend ...... 5 1.2 Haldusjaotus ja elanikkond ...... 5 1.3 Vesi ja kanalisatsioon ...... 7 1.4 Teed...... 7 1.5 Geoloogilised tingimused...... 8 1.6 Maavarad...... 8 1.7 Pinnaveekogud ja märgalad ...... 8 2 Jäätmekava seadusandlik taust ...... 9 2.1 Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus ...... 9 2.2 Jäätmete kogumissüsteemi ja jäätmehooldust puudutavate objektide mõisted ...... 11 2.3 Õigusaktidest tulenevad nõuded ...... 12 2.4 Pakend ...... 13 2.5 Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Taaskasutamine...... 13 2.6 Korraldatud jäätmevedu ...... 14 2.7 Põllumajandusjäätmed ...... 15 2.8 Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava ...... 15 2.9 Jäätmehoolduse juhtimissüsteemi kirjeldus ...... 16 3 Jäätmete teke, kogused, käitlemine ...... 18 3.1 Segaolmejäätmed ...... 18 3.2 Pakendijäätmed ...... 20 3.3 Ehitus- ja lammutusjäätmed ...... 20 3.4 Ohtlikud jäätmed ...... 20 3.5 Muud jäätmed ...... 21 4 Jäätmehoolduse eesmärgid ja realiseerimine ...... 22 4.1 Segaolmejäätmed. Korraldatud jäätmeveo korraldamine ...... 23 4.1.1 Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamise...... 25 4.2 Ehitusjäätmete taaskasutamine ...... 26 4.3 Pakendi- ja pakendijäätmete kogumivõrgustik ...... 28 4.4 Reoveesette käitluskohad ...... 29 4.5 Jäätmekogumispunktid ...... 30 4.6 Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ...... 30 4.6.1 Perspektiivsed prügilad, omavalitsuste liitumine riigi jäätmekavas kavandatud uute prügilate teeninduspiirkondadega ...... 30 4.7 Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine ...... 31 4.8 Järelevalve...... 32 4.9 Koostöö omavalitsuste vahel ...... 32 5 Kasutatud kirjandus ...... 33

6 Lisad ...... 33 6.1 LISA 1. Jäätmekava rakendamine ...... 34 6.2 LISA 2. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi jäätmealased õigusaktid ning nendega seonduvad õigusaktid ...... 36

3 Lisa määrusele nr 10 Sissejuhatus

Jäätmekava üldiseks eesmärgiks on Anija valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine, mis peab tagama: • Jäätmetekke minimeerimise; • Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamise; • Jäätmete taaskasutuse laiendamise; • Keskkonnanõuetekohase jäätmetöötluse; • Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise.

Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise.

Anija valla jäätmekava koostamisel on arvestatud omavalitsuse arengudokumentides, üleriigilises jäätmekavas ning Harjumaa Jäätmekavas esitatud seisukohtadega. Käesolev jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuse arengukava üheks osaks.

Käesolev jäätmekava koostati aastateks 2005-2010.

Jäätmekava on koostatud AS EcoPro ning Anija Vallavalitsuse töötajate koostöös, samuti kaasati kava koostamisse Harjumaa Keskkonnateenistuse spetsialiste.

4 Lisa määrusele nr 10 1.Üldiseloomustus

Asend

Anija vald paikneb Ida-Harjumaal ja on oma 517,11 km 2 pindalaga vabariigis kolmandal kohal. Kaugus Tallinnast valla piirini on mööda Peterburi ja nn Piibe maanteed ca 32 km. Anija valla naaberomavalitsusteks on põhja poolt Kuusalu vald, ida-kagu suunast Lääne- Virumaa Tapa vald ja vald (paikneb ümbritsetuna Anija ja Tapa vallast), lõunast Järvamaa Albu vald, edelast Harjumaa Kõue ja Kose vald, läänest Raasiku ja loodest Jõelähtme vald.

Valla territooriumist ca 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Valda läbivad kagust loodesse Jägala ja idast läände jõgi. Valla territooriumist suhteliselt suure osa hõlmavad Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa maastikukaitsealad. Keskmine kõrgus merepinnast on ca 50 m, valitsev on kergelt lainjas tasandik.

Valla läänepoolne osa Anija, ja Raasiku ümbruses laiub Põhja-Eesti lavamaal. Kehrast lääne poole jääv ala on suhteliselt tiheda asustusega ala, kus haritav maa vaheldub metsatukkade, soode ning rabadega.

Valla idapoolne osa ulatub kaugele liivaluitelisele Kõrvemaale. Kehrast idasse, Jägala jõe paremale kaldale jäävad väga hõreda asustusega suured Kõrvemaa metsamassiivid, mis idas ulatuvad Kehrast kuni 18 km kaugusel asuva Aegviiduni, lõunas Järvamaal asuvate Tammsaare maadeni, kirdes kuni Lahemaa rahvuspargini.

Haldusjaotus ja elanikkond

Anija vald on Harjumaa omavalitsuste seas pindalalt suurim 517,11 km²; ca 12% maakonna pindalast), kuid rahvaarvu poolest alles (peale ühinemist Kehra linnaga) 8. kohal (ca 1,2 % maakonna rahvastikust). Anija valla keskus on vallasisene linn Kehra

Vallas on elanikke 6411 (seisuga 01.01.2005.a), kes asustavad kokku ühe vallasisese Kehra linna ja 31 küla - Aavere, Alavere, Anija, Arava, Härmakosu, , Kehra, , Kuusemäe, Lehtmetsa, Lilli, , Looküla, Lükati, Mustjõe, , Parila, , , , Rasivere, , Rooküla, , Salumäe, Soodla, , , , Voose, Ülejõe.

Valla asustustihedus on 12,4 in/km².

5 Lisa määrusele nr 10 Tabel 1. Anija valla rahvastik seisuga 01.01.2005.a. Linn/Küla Rahvaarv Kehra linn 3234

Aavere 23 Alavere 426 Anija 135 Arava 51 Härmakosu 69 Kaunissaare 78 Kehra 29 Kihmla 42 Kuusemäe 19 Lehtmetsa 805 Lilli 116 Linnakse 67 Looküla 68 Lükati 50 Mustjõe 11 Paasiku 47 Parila 72 Partsaare 23 Pikva 115 Pillapalu 93 Rasivere 57 Raudoja 35 Rooküla 76 Salumetsa 26 Salumäe 71 Soodla 80 Uuearu 47 Vetla 49 Vikipalu 55 Voose 80 Ülejõe 262 Kokku 6411

6 Lisa määrusele nr 10 Vesi ja kanalisatsioon

Majandus-joogivesi saadakse ordoviitsiumi, ordoviitsiumi-kambriumi ja kambrium-vendi veekihtidest. Üksikobjektidel kasutatakse kvaternaari setete veekihte. Valla territooriumile on rajatud ca 120 puurkaevu. Vallas oli kaks arvestatavat veemajandusega tegelevat ettevõtet: • OÜ Kehra Kermot (Kehra linnas); • OÜ Velko AV (Alavere, Lilli, Lehtmetsa, Anija ja Voose külades).

2004.a.detsembris Kermot ja Velko ühinesid, moodustades OÜ Velko AV

Anija valla territooriumil on kokku 6 reovee puhastusseadet ning rajatist: nr Nimetus, asukoht Liik, maht Märkused 1 Horizon Tselluloosi- Bioloogilise puhastuse seade Siia suunatakse ka Kehra linna ja ja Paberi AS Puhastusse siseneva reovee Lehtmetsa küla ühiskanali- kogus 1200 m 3/h satsioon (ca 3000 elanikku) 2 Alavere Biopuhastusseade 3 X BIO- 2 BIO-50 töötavad, 1 reservis; 50 + biotiigid biotiigid vajavad puhastamist 3 Valsiniidu Biopuhastusseade BIO-25 Töökorras 4 Anija Septik + biotiik Biotiik setetega täitunud. 5 Härmakosu Biotiik Biotiik setetega täitunud 6 Lilli Biotiik BIO-25 lagunenud, biotiik kasutusest väljas.

OÜ Velko AV arengukavas 2006 – 2013.a. on ette nähtud rajada uued reoveepuhastid Lilli ja Anija külas ning rekonstrueerida Alavere biopuhasti.

Anija vallas on Anija Vallavolikogu määrustega kehtestatud: • ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri; • veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenustasu reguleerimise kord; • ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumistasu rakendamise kord.

Teed

Anija valda läbib 2 tugimaanteed, need on Kose-Jägala ja Jägala-Käravete (ehk Piibe) maantee, mis kuuluvad III talihoolde klassi. Kohaliku tähtsusega riigimaanteid on kokku 90,9 km, mis kuuluvad IV talihoolde klassi. Riigimaanteede hooldust teostab riigi tellimusel OÜ Üle. Kohalikke maanteid, e vallateid on kokku 90,5 km, millest kruusakattega on ca 86 km. Teid hooldab vallavalitsus, kes sõlmib selleks lepingud vastavat tehnikat omavate füüsiliste v juriidiliste isikutega. Anija valla maa-alal paikneb samuti 264,8 km metskondadele kuuluvaid teid ning 35,5 km määratlemata teid (end. Maaparandusbüroo teed).. Lisaks on vallas (Kehra linn) 24,1 km linnatänavaid, millest 14,3 km on kõvakattega, 3,8 km on koos kõnniteega, 13,6 km on valgustatud ja 0,5 km on jalgteed/jalgrattateed. Lisaks on vallas registreeritud 17 silda või viadukti, milledest 14 on puitsillad.

Anija valla teedega seotud olulisemateks probleemideks on tänavate halb olukord Kehra linnas, seda eriti Põrgupõhja. Viletsad teed-tänavad on ka vana-asula linnaosas. Samuti on probleemiks raudtee ülesõit (ülekäik) Kehra linnas, mille lahendamiseks ühene lahendus puudub (välja on pakutud idee luua jalakäijatele ülekäik raudtee jõesilla alt). Maanteedest on probleemsemad 7 Lisa määrusele nr 10

Kehra-Parila-Raasiku tee, mis vajab mustkatet, samuti ühendustee Kuusalu suunal. Raskusi põhjustab ka talvine teehoole, kuna vald on sunnitud hooldama talvel ka metskonnateid ja ka endiseid maaparandusobjektide teid, et tagada elanikele liikumisvõimalused. Samas ei kajastu need teed ametlikus statistikas, mille alusel eraldatakse omavalitsusele teede hooldusraha. Vajalik on koostada ka valla teede teehoiukava.

Anija valda läbib loode-kagu suunas Tallinn – Aegviidu - Tapa raudtee, mis on Tallinnast Aegviiduni elektrifitseeritud.

Geoloogilised tingimused.

Anija valla lääneosas (Anija, Kehra ja Raasiku ümbruses) valitseb Põhja-Eesti paasaluspõhjaline lainjas tasandik. Valla idaosa jääb liivaluitelisele Kõrvemaale, kus iseloomulikud on Balti jääpaisjärve setted (savi, aleuriit, liiv, kruus). Kehra linn asub Põhja-Eesti lavamaa lainjal moreentasandikul. Lubjakivi lasub keskmiselt 3-8 m sügavuses, pinnakatteks on enamasti moreen. Kohati on pinnakatteks ka jääjärvelised liivad kuni 5 m või savipinnased kuni 6 m paksuses.

Maavarad

Liivamaardlad • Soodla liivamaardla. Paikneb Soodla jõest põhjas. Kogu maardla on aktiivse reservvaruna arvel. • Sillaotsa II liivamaardla. Asub Kulli-Pikapõllu oosistikus, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Valdavalt passiivne reservvaru, vähesel määral prognoosvaru. • Järvepõllu liivamaardla. Asub Kulli-Pikapõllu oosistikus, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Tegemist on passiivse reservvaruga.

Kruusamaardlad • Änni I kruusamaardla. Maardla paikneb Aegviidu-Paukjärve oosistikus. Maardla on aktiivses reservvarus. Kaasnev maavara on liiv. • Voose maardlad Turbamaardlad • Peningi turbamaardla asub Anija, Rae ja Raasiku vallas. Turbavaru maardlas (01.01.2002 seisu järgi): hästilagunenud turvast on aktiivses tarbevarus 2 489 500 tonni ja passiivses tarbevarus 173 000 tonni; aktiivses reservvarus – 23 031 000 tonni ja passiivses reservvarus – 2 771 000 tonni. Vähelagunenud turba varu oli: aktiivset tarbevaru – 563 000 tonni ja passiivset tarbevaru – 34 000 tonni, aktiivset reservvaru – 501 000 tonni.

Pinnaveekogud ja märgalad

Valla pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud - jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud – järved ja veehoidlad. Valla territooriumist on veekogude all ca 3%. Valla kirdepiiril asub siinne suurim seisuveekogu - Soodla veehoidla. Veehoidla pais ja

8 Lisa määrusele nr 10 kalatrepp on Eesti oludes märkimisväärsed. Veehoidla on Tallinna veevarustusobjektina piiratud avaliku kasutusega.

Valla idaosas asuvad väikesed oligotroofsed järved: Koitjärv, Kivijärv, Harakajärv ja Ännijärv . Valda läbivad kagust loodesse Jägala ja Jõelähtme ning idast läände Soodla jõgi. Kehrast lõunas asub ca 29,5 ha suurune Kaunissaare tehisjärv (kahe saarega). Tehisjärv kujutab endast ühte ahelat vesiehitiste süsteemis (lisaks Soodla, Aavoja ja Raudoja veehoidla), mis suunab Soodla ja Jägala jõe veed jõkke ning lõpuks Ülemiste järve Tallinna varustamiseks. Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1570 km 2, pikkus 97 km. Jõgi on määratletud tundliku suublana. - - Jõe vesi on nõrgalt aluseline (pH 7,6-8,0). Suur on mineraalainete, HCO 3, SO 4 ja Ca sisaldus. Taimetoitainete (lämmastik, fosfor) poolest on jõgi Kehrast ülesvoolu mesotroofne (keskmiselt rikas) ja allavoolu eutroofne (rikas), mis näitab, et suure osa jõe reostusest põhjustab Kehra linn. Suurimaks reostajaks on AS Horizonile kuuluv Kehra Tselluloosi- ja Paberivabrik, mille puhastatud reovesi (k.a linna olmereovesi) vastab küll normidele, kuid vee kogus on Jägala jõe jaoks liialt suur. Jägala jõe parempoolne lisajõgi on Soodla jõgi (pikkus 75 km). Jõgi saab alguse Koitjärve rabadest ja suubub Jägala jõkke Soodla küla kohal. 2.Jäätmekava seadusandlik taust

2.1. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus

Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat on Jäätmeseadus. Vastavalt Euroopa Liidu nõuetele uuendatud Jäätmeseadus jõustus 01. 05. 2004. a. Olemasoleva Jäätmeseaduse põhjaliku muutmise tingis jäätmehoolduse suhteliselt kiire areng Eestis viimastel aastatel ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Ülevaade Eesti ja Euroopa Liidu jäätmealastest ning nendega seonduvatest õigusaktidest on antud Lisa 1.

Jäätmeseaduses on rõhku pandud korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustusele tiheasustusaladel. Samas on ka korraldatud jäätmeveo kohustusest vabastamine seotud kohalikule omavalitsusele esitatava tekitaja poolse aruandlusega, millest tulenevalt on ikkagi kogu haldusterritooriumil asuv elanikkond haaratud kogumissüsteemiga. Eelnimetatud regulatsiooni täpsustamise ja karmistamise tingis asjaolu, et suure osa elanikkonna, eriti individuaalelamute piirkonnas, jäätmete tekke ja ka käitluse kohta puuduvad igasugused andmed. Sellistel puhkudel on võimalus jäätmete mittenõuetekohaseks käitluseks, nt metsaaluste risustamine, aga samuti ka konteinerite kasutamiseks, mille eest maksab keegi teine (isik).

Jäätmeseaduse paragrahvi 42 alusel peavad omavalitsused kehtestama oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on maakonna jäätmekavast juhindudes koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist.

Jäätmeseaduses sätestatuna käsitleb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava: 9 Lisa määrusele nr 10 • jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; • jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; • jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; • kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine;

• eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus; • kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; • jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; • jäätmehoolduse rahastamist.

Jäätmeseaduse paragrahvi 71 alusel peavad omavalitsused kehtestama oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis määrab ära jäätmekäitluse üldise korra. Jäätmehoolduseeskiri sätestab: • jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine; • jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik; • korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; • elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra; • korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; • jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada; • järelevalve korraldatud jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded.

Anija valla jäätmehoolduseeskiri on kinnitatud Anija Vallavolikogu 23.12.2004.a. määrusega nr 88.

Nõuded lammutusjäätmete käitlemiseks on kehtestatud Anija Vallavolikogu 03.03.2005.a. määrusega nr 94 p.3 Anija valla ehitusmääruse muutmise kohta. 10 Lisa määrusele nr 10

2.2.Jäätmete kogumissüsteemi ja jäätmehooldust puudutavate objektide mõisted

Jäätmepunkt (kogumispunkt, kogumisplats, kokkutoomiskoht) Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid ning on vajadusel ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Võimalusel paigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmepunkte on kahte liiki: • Igas vallas, kus ei ole jäätmejaama, on kogumispunkt ja ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kohaliku omavalitsuse kogumispunktis on võimalus koguda ka probleemjäätmeid. Selleks rajatakse ajutised varjualused (vajadust sarnase varjualuse kohta näitab edaspidine probleemtoodete käitlemise praktika). • Igas suuremas asulas on kogumispunktid (vastavalt rahvastiku tihedusele) ning seal on ainult liigitikogumise konteinerid. Kogumispunkt ei ole jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskoht.

Jäätmemaja Jäätmemaja on sorteeritud jäätmete kogumise koht, kus konteinerid on heakorra eesmärgil paigutatud kergehitisse. Põhimõtteliselt on tegemist jäätmepunktiga.

Jäätmejaam Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid, sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner(id). Jäätmejaamas on ka olmehoone ning toimub kasutuskõlblike ja suuremõõtmeliste jäätmete (näiteks mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine. Jäätmejaam tuleb rajada perspektiiviga, et seal on võimalik kompostida orgaanilisi jäätmeid (asfaltplats vms). Jäätmejaama on võimalik ehitada ka ümberlaadimis- ja/või sorteerimisjaamana. Erinevalt jäätmepunktist on jäätmejaama teeninduspiirkond suurem (üks jäätmejaam võib hõlmata omavalitsuse erinevaid piirkondi, tervet omavalitsust, suurem jaam tervet maakonda) ja seal toimub ka jäätmete käitlemine. Jäätmejaam rajatakse tehnilise võimalusega võtta vastu ka ettevõtetelt tasu eest liigiti kogutavaid jäätmeid.

Ümberlaadimisjaam Ümberlaadimisjaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel). Ümberlaadimisjaam võib olla nii jäätmejaama kui ka jäätmete sorteerimisjaama osa või eraldiseisev jäätmekäitluskoht. Ümberlaadimisjaamas toimub nii sorteeritud kui sorteerimata jäätmete vaheladustamine ja edasiseks käitluseks edasi suunamine. Jaamas võib toimuda ka jäätmete tihendamine ja pakkimine.

Sorteerimisjaam Sorteerimisjaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel). Sorteerimisjaam võib olla nii jäätmejaama kui ka jäätmete ümberlaadimisjaama osa või eraldiseisev jäätmekäitluskoht. Sorteerimisjaamas toimub nii erinevate jäätmesegude sorteerimine kui ka jäätmepunktides eraldi kogutud taaskasutatavate materjalide täiendav sortimine. Sorteerimine võib olla organiseeritud nii suuremahuliste konteinerite kui ka käsitsi sorteerimise baasil või mehaniseeritud sorteerimisliinide baasil. Sorteerimisjaam võib hõlmata mitut omavalitsust, suurem sorteerimisjaam ka mitut maakonda. 11 Lisa määrusele nr 10

Jäätmekäitluskeskus Jäätmekäitluskeskus on suuremõõtmeline jäätmejaam, mis teenindab mitut maakonda ning on jäätmekäitluskoht, kus vastavalt piirkonna eripärale ja vajadusele toimub: • taas- ja korduskasutatavate jäätmete ning ohtlike jäätmete kogumine paigaldatud konteineritesse (ka ettevõtetelt); • eelnevalt sorteeritud või sorteerimata jäätmete töötlemine (sortimine, kompostimine, pressimine, pakendamine); • kasutuskõlblike jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine; • taaskasutuseks ebasobivate jäätmete ladestamine. Põhimõtteliselt on tegemist prügilaga, kus enne jäätmete ladestamist suunatakse võimalikult suur osa jäätmetest taaskasutusse.

Jäätmehooldusekeskus Jäätmehoolduskeskus on jäätmekäitluse korraldamise territoriaalne üksus, mille funktsioonid on järgnevad: • teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; • jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; • optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; • arendustöö ja propaganda; • konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades; • andmebaaside pidamine. Eesti jäätmemajanduse eesmärgiks on, et omavalitsused asutaksid koostöös teiste omavalitsustega piirkondlikud jäätmehoolduskeskused. Selliste keskuste loomine oleks omavalitsuste ja jäätmekäitluse- alaste ülesannete täitmiseks ja koordineerimiseks vajalik ka pärast haldusterritoriaalset reformi.

2.3.Õigusaktidest tulenevad nõuded

Arvestades praegust ja tulevast ettevõtete struktuuri ning jäätmeteket , on valla jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised õigusaktidest ja nende eelnõudest tulenevad nõuded:

Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine ( Jäätmeseadus ), selleks • rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; • valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.

Jäätmete taaskasutamine ( Jäätmeseadus), kusjuures • jäätmekäitluses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi; • jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi; 12 Lisa määrusele nr 10 • jäätmetest energia saamisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina; • jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas.

2.4.Pakend

Pakendiseadus , mis on kooskõlas EL direktiivi 94/62/EÜ põhimõtete ja nõuetega, sätestab pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise võimalused. Nendeks on: • pakendi kasutamine ringluspakendina oma esialgsel kujul ja otstarbel; • pakendi kasutamine esialgsel kujul, kuid muul otstarbel; • kasutatud pakendist moodustunud materjali kasutamisega teisese toormena samalaadsete või muude toodete valmistamiseks; • pakendijäätmete kasutamisega kütusena; • pakendijäätmete orgaanilise osa kasutamisega komposti või tehismulla valmistamiseks nende aeroobse või anaeroobse töötlemise teel.

Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning peab sätestama selle jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse poolt koostatavas jäätmekavas tuleb käsitleda eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid oma haldusterritooriumil.

Pakendiseadus näeb ette riikliku pakendiregistri asutamise. Riikliku pakendiregistri põhimäärus kinnitati Vabariigi Valitsuse 26. detsembri 2004. a määrusega nr 346.

Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise edendamiseks võeti 1997.a detsembris vastu Pakendiaktsiisi seadus . Käesoleval ajal on pakendiaktsiisist vabastatud kõik tootjad ja importijad, kes taaskasutavad oma pakendist 60 %. Alkoholi ja karastusjookide pakenditele kehtiv aktsiis on praktiliselt lahendanud nende toodete müügipakendite taaskasutamise. Lisaks pakendiaktsiisile rakendatakse majandusmeetmetena veel vastavalt pakendiseadusele pakendi tagasivõtmise kohustust ja tagatisraha ehk panti. Tagasivõtmist rakendatakse eelkõige veo- ja rühmapakendi puhul (ettevõte on kohustatud tasuta pakendi tagasi võtma) ning tagatisraha müügipakendi puhul (kaubale lisatakse pakendit väärtustav tasu, mis tagastatakse ostjale pakendi tagastamisel). Eestis on koostatud Euroopa Komisjoni tellimusel tasuvusuuring “Üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse süsteemi arendamine" (Transition Facility Project “Development of the nationwide packaging waste collection and recovery system. ”, feasibility study, August 2004).

2.5.Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Taaskasutamine.

Jäätmete taaskasutamise eelduseks on: • jäätmete liigiti sortimine ja kohtsortimine; • jäätmete segunemise vältimine; • tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega; • elanike oskuslik jäätmehooldusse kaasamine.

13 Lisa määrusele nr 10 Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivides on jäätmete taaskasutuse juures põhimõtteks see, et rakendatakse sobilikke toiminguid, kusjuures need toimingud soosivad materjali ja energia taaskasutust saavutamaks lõppladestatava jäätmekoguse minimeerimist.

2.6.Korraldatud jäätmevedu

Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

Vastavalt jäätmeseadusele korraldab kohaliku omavalitsus organ oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.

Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla volikogu määrusega. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi Konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras.

Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: 1) veopiirkond ; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskohad; 5) eri- või ainuõiguse kestus; 6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; 7) jäätmeveo teenustasu piirmäär.

Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse organi määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat.

Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteriühistut, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise (esitades aruandlust).

14 Lisa määrusele nr 10

2.7.Põllumajandusjäätmed

Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad Veterinaarkorralduse seadus ja Loomatauditõrje seadus. Nende jäätmete käitluse arendamisega tegeleb Põllumajandusministeerium.

2.8.Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava

Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 04.12.2002.a otsusega „Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine“. Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamisel, selle koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine kompleksse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu.

Jäätmehoolduse korraldamise poolelt on välja pakutud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste moodustamine omavalitsuste poolt. Piirkondlike jäätmehoolduskeskuste loomise üheks põhjuseks on asjaolu, et jäätmete käitlemine on omavalitsuste ja maakonna piire ületav tegevus. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid üleriigilise jäätmekava alusel järgmised: teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; arendustöö ja propaganda; konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas või selle osades; andmebaaside pidamine.

Harjumaa jäätmekava valmis 2003.aastal (koostaja AS EcoPro) ning uuendati seoses uue jäätmekava vastuvõtmisega 2004.aasta sügisel AS EcoPro poolt.

Harjumaa jäätmekavas on otseselt vallaga seonduvad järgmised ülesanded ja seisukohad: • Taaskasutada tekkivatest olmejäätmetest (koos pakendiga) 30 %; • Igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks jäätmekogumispunkt, kus jäätmetekitaja saab üle anda liigiti kogutud jäätmed, vajadusel ning nõudmisel tuleb jäätmekogumispunktide võrgustikku laiendada; • Peab olema loodud võimalus vanarehvide üleandmiseks. Seni kuni ei ole välja töötatud vanarehvide töötlemise skeemi, tuleb luua võimalused rehvide ajutiseks ladustamiseks selleks ette nähtud kohas; • Pakendijäätmete kogumissüsteemid tuleb välja arendada eelkõige suuremates asulates ning neid ümbritsevates piirkondades; • Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb valda paigutada vähemalt üks keskkonnanõuetele vastav konteiner. Korraldada omavalitsuse territooriumil vähemalt 1 kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe, kus võetakse vastu ka suuremõõtmelisi jäätmeid; • Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumine ja vedu; • Aladel, mis jäävad välja korraldatud jäätmeveo piirkonnast, lahendatakse jäätmekäitlus jäätmekogumisjaamade, jäätmekogumispunktide ja/või jäätmetekitaja ja jäätmevedaja vahelise lepinguga; • Piirkonda teenindavaks prügilaks on Tallinna Prügila Jõelähtme vallas • Lähitulevikus ei ole planeeritud rajada ei ohtlike ega olmejäätmete põletustehaseid. 15 Lisa määrusele nr 10

2.9.Jäätmehoolduse juhtimissüsteemi kirjeldus

Jäätmehoolduse (jäätmekäitluse) süsteem peab moodustama terviku, kus kõik tasandid - riigi, maakonna (piirkonna), omavalitsuse, ettevõtte ja jäätmetekitaja tasand ühtselt funktsioneerivad. Maakonna jäätmehoolduse suunised (maakondlik jäätmekava) annab Harjumaa keskkonnateenistus, kuid jäätmehooldust korraldavad omavalitsused.

Riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonnas on piirkondliku keskkonnateenistuse ja maakonna omavalitsuste ülesanne. Jäätmekäitluse praktiliseks korraldamiseks on üleriigilise jäätmekavaga ette nähtud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste loomine, kusjuures territoriaalseks aluseks on rajatavate prügilate teeninduspiirkonnad. Jäätmehoolduskeskus oleks teeninduspiirkonda jäävaid omavalitsusi ühendav organisatsioon, mille funktsioonid üleriigilise jäätmekava alusel on järgmised: • teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine, st jäätmekeskus võtab üle valdade kohustused jäätmehoolduse korraldamisel; • jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; • optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; • arendustöö ja teavitamine; • konkursside korraldamine nii jäätmeveofirmadele kui ka jäätmete taaskasutamise osas; • andmebaaside pidamine.

Jäätmehoolduskeskuse loomise peamised eesmärgid on järgmised: • muuta jäätmekäitlus iseseisvaks majandusharuks tootja vastutuse ja saastaja maksab põhimõtete rakendamise kaudu; • omavalitsuste ja jäätmekäitlusega tegelevate äriühingute huvide optimaalne ühendamine; • kõigile jäätmetekitajatele jäätmekäitlusteenuse tagamine.

Üleriigilise jäätmekavaga pole jäätmehoolduskeskuse organisatsioonilist vormi täpsustatud. Põhimõtteliselt võib see olla sihtasutus, 100 % avaliku sektori omanduses olev ettevõte või ettevõte, kus peale omavalitsuste on ka teisi omanikke. Ka jäätmehoolduskeskuse tegevusvormi osas on suured valikuvabadused, jäätmehoolduse suunamisest kuni selleni, et võetakse enda kanda ka kogu jäätmekäitlus, sh jäätmete vedu ja jäätmejaama haldamine.

Jäätmekäitluse korraldamisel eristuvad riigi, maakonna, omavalitsuse ja jäätmetekitajate ning jäätmekäitlejate tase.

Tabel 3. Jäätmehoolduse (-käitluse) tasandid ja nende ülesanded Tasand Ülesanded ja eesmärgid Riigi tasand – Jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise keskkonnaministeerium koordineerimine riigi tasandil; üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete programm); mitme maakonna jäätmekava (piirkondliku) koostamise korraldamine.

16 Lisa määrusele nr 10

Tasand Ülesanded ja eesmärgid Maakonna tasand – riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna tasandil; maavalitsus ja jäätmeload, jäätmealane aruandlus jne. keskkonnateenistus Omavalitsuse tasand Olmejäätmete käitlemise korraldamine valla tasandil; (Jäätmekeskuse tasand) Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine; järe levalve jäätmekäitluse üle; valla jäätmekava koostamine; haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine; elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine. Jäätmetekitaja tasand ettevõtte jäätmekava koostamine (kui omavalitsus seda nõuab); korraldatud jäätmeveoga ühinemine; omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja järgimine; keskkonnateadlikkuse tõstmine. Jäätmekäitleja tasand anda professionaalsel tasemel teenust vastavalt kehtestatud lepingule ja õigusaktidel e, tegutseda vastavalt jäätmeloas või ohtlike jäätmete käitluslitsentsis kehtestatud nõuetele; omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja järgimine;

17 Lisa määrusele nr 10 3. Jäätmete teke, kogused, käitlemine

Jäätmete tekke ja edasise käitlemise iseloomustamisel on aluseks võetud põhiliselt ametlik jäätmestatistika 2001-2003.a. Lisaks ametlikule statistikale on antud töös kasutatud kõikvõimalikke kaudseid arvestusi ja küsitlusi, sest tähtis on käitlussüsteemi loomisel saada võimalikult ligilähedane andmebaas tegelikkusega.

Tabel 4. Harjumaal tekkinud jäätmed 2003.a. Jäätmete teke (tonni) 1 908 086 sh tavajäätmed (tonni) 1 817 157 sh ohtlikud jäätmed (tonni) 90 929

Kokku ladestati 2003.a aastal jäätmeid ligi 410 000 tonni.

Põhilise osa jäätmetest koguvad kokku Ragn-Sells AS, Radix Hoolduse OÜ, Cleanaway AS ja Vaania AS. Vaania AS halduses on ka Lilli suurfarmi rajatud sorteerimistehas, kuid 2005.a suvel seal tööd ei tehtud.

3.1.Segaolmejäätmed

Olmejäätmete (EJL 20 03 01) käitlemine on kõiki haldusüksusi hõlmav probleem. Omavalitsusüksuses tekkivate olmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist ja olulisel määral mitmesuguste asutuste ja institutsioonide olemasolust.

Tabel 6. Anija vallas aasta jooksul hinnanguliselt tekkivad olmejäätmete kogused Küla Elanike arv Kg/elanik Kogus kg Kehra linn 3234 400 1 293 600 Aavere 23 250 5 750 Alavere 426 400 170 400 Anija 135 250 33 750 Arava 51 250 12 750 Härmakosu 69 250 17 250 Kaunissaare 78 250 19 500 Kehra 29 250 7 250 Kihmla 42 250 10 500 Kuusemäe 19 250 4 750 Lehtmetsa 805 400 322 000 Lilli 116 250 29 000 Linnakse 67 250 16 750 Looküla 68 250 17 000 Lükati 50 250 12 500 Mustjõe 11 250 2 750 Paasiku 47 250 11 750 Parila 72 250 18 000 Partsaare 23 250 5 750 Pikva 115 250 28 750 Pillapalu 93 250 23 250 Rasivere 57 250 14 250 Raudoja 35 250 8 750 Rooküla 76 250 19 000

18 Lisa määrusele nr 10

Küla Elanike arv Kg/elanik Kogus kg Salumetsa 26 250 6 500 Salumäe 71 250 17 750 Soodla 80 250 20 000 Uuearu 47 250 11 750 Vetla 49 250 12 250 Vikipalu 55 250 13 750 Voose 80 250 20 000 Ülejõe 262 400 104 800 Kokku 6411 2 311 800

Hinnanguliselt tekib Anija vallas aastas kokku ca 2300 tonni segaolmejäätmeid, lisaks tekib ettevõtetes ja asutustes ca 250 tonni olmejäätmeid. Anija vallas on 12 suvilapiirkonda (endised aiandusühistud), neis kokku 365 suvilakrunti, kus suveperioodil elab ca 700 inimest. Hinnanguliselt võib eeldada, et suveperioodil tekib veel juurde ca 50 tonni jäätmeid (suvilaomanikud, kes ei ela alaliselt Anija vallas )

Segaolmejäätmete koostis Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises.

Arvestades Euroopa Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta antud nõuded, mis on fikseeritud ka Eesti Keskkonnaministri määruses Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks, on oluline teada tekkivate ja ladestatavate jäätmete koostist. Biolagunevate jäätmete osatähtsus peab ladestatavate jäätmete koguses vähenema. Maal ja väikeasulates on suuremad võimalused biojäätmete kompostimiseks ja põletamiseks kui linnas.

Olmejäätmete koostist on püütud Eestis episoodiliselt määrata. Uuringuid on tehtud Tallinnas, Tartus, Türil ja Pärnus aastatel 1993-2000.a. Uuringud on olnud enamuses ühekordsed (näitavad hetkeseisu) ning kasutatud on erinevaid metoodikaid. Seepärast on tulemused vaid teatud mööndustega võrreldavad, kuid mingi pildi olemjäätmete koostisest siiski saab. Tallinnas, Pärnus ja Tartus tehtud jäätmeuuringute tulemused on tabelis 7.

Tabel 7. Olmejäätmete koostis Tallinnas, Pärnus ja Tartus Tallinn Liik (%) Mustamäe Nõmme Pärnu Tartu linnaosa linnaosa Orgaaniline materjal 55,5 38,3 34,3 26,5 Paber ja papp 11,6 2,4 14,1 6,6 Puit 5,5 0,2 1,0 0,7 Metall 5,5 4,1 2,8 3,2 Klaas 7,9 6,6 5,2 8,8 Plastik 3,7 2,0 6,5 11,8 Ohtlikud jäätmed 1,8 0,1 - - Mittepõlev materjal 5,3 42,4 30,8 32,6 Muu 3,2 3,9 5,3 9,8

19 Lisa määrusele nr 10

3.2. Pakendijäätmed

Pakendijäätmete liike ja koguseid on Eestis võimalik hinnata, kui uurida olmejäätmete koostist. Sellealaseid uuringuid on Eestis episoodiliselt tehtud. 2000. aastal läbiviidud olmejäätmete koostise valikuuringu tulemused võimaldasid hinnata olmejäätmete koostises olevate pakendijäätmete osa. Pakendijäätmete ligikaudne kaaluline osa olmejäätmete üldmassist oli selle uuringu kohaselt 25-30 %. Mahuliselt oli pakendijäätmete osa isegi ligi 60 %. Nende andmete põhjal võib öelda, et Eestis tekkis aastas 120 000-130 000 tonni pakendijäätmeid, mis on ühe inimese kohta aastas kuni 85 kg pakendijäätmeid. Seda toetab ka 2002.a. läbi viidud statistiliste andmete alusel tehtud pakendikoguste uuringu ja pakendiregistri andmete analüüs.

Pakendi tekke ja olmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest moodustab üle 50 % papp- ja paberpakend, klaasijäätmetest ligi 100 % on klaaspakend, metalli- ja plastikjäätmetest ligikaudu 80 % moodustavad vastavad pakendijäätmed. Samuti moodustavad pakendijäätmed olulise osa puit- ja komposiitmaterjalist.

Kaudselt võib eespool toodud andmete põhjal hinnata ka erinevate pakendimaterjalide osa pakendijäätmetes: paber ja papp 43 %, klaas 24 %, plast 17 %, metall 8 %, puit 8 % ja muu 1%.

Pakendijäätmete osakaal on olmejäätmete hulgas küllaltki suur ning tõenäoliselt on oodata Eestis seoses tarbimise kasvuga olmejäätmetes sisalduvate pakendijäätmete keskmise koguse kasvu praeguselt 100 kg-lt elaniku kohta aastas 138 kg-ni 2009.a. elaniku kohta aastas. Seega tuleb valla jäätmehoolduses rõhku panna pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisele, mis tuleneb Pakendiseadusest . Lisaks joogitaarale kehtestatavale tagatisrahale kohustatakse tootjaid ka muud müügipakendit tagasi koguma, mis peaks samuti suurendama eraldikogutud pakendijäätmete koguseid. Seega peaks pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmetes aja jooksul mõnevõrra vähenema.

3.3.Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmetes sisalduvat plasti, metalli, klaasi, paberit, puitu on võimalik taaskasutada nagu segaolmejäätmetes olevaidki. Nende materjalide nii tekkekohas kui ladestuspaigas sortimine võimaldab saada täiendavaid koguseid taaskasutamiseks. Inertsed ehitus- ja lammutusjäätmed leiavad laialdast taaskasutamist põhiliselt täitena.

Hinnanguliselt tekib väikelinnades/valdades ehitus- ja lammutusjäätmeid 150-300 kg/a elaniku kohta. Seega võib vallas olla nende jäätmete teke vahemikus 900-1800 t/a.

Enamus Harjumaal kogutavad ehitusjäätmed ladestatakse Tallinna prügilas, Tallinna ehitusjäätmete ladestutes või taaskasutatakse Väo karjääris. Ainult 1,5 % kogutavaid ehitusjäätmeid ladestatakse mujal Harjumaal.

3.4.Ohtlikud jäätmed

Anija vallas ei ole ohtlike jäätmete kogumispunkti. Elanikud saavad ohtlikud jäätmed ära anda 1-2 korda aastas, kui vald korraldab vastava kogumisreidi.

20 Lisa määrusele nr 10 Eraisikud võivad tasuta ära anda vananenud ravimeid, patareisid, päevavalguslampe, vanu õlisid, värve, lakke, lahusteid, televiisoreid, külmkappe, tulekustuteid, kasutatud õlifiltreid, autoakusid jm. Juriidilised isikud peavad äraantud ohtlike jäätmete eest maksma.

Põhilise osa ohtlikest jäätmetest viis nõuetekohaseks käitlemiseks 2004.a AS MASP, 2005.a.AS Kesto

3.5.Muud jäätmed

Romusõidukid Anija vallas autolammutustöökodasid ei tegutse.

Elektri ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul on probleemiks neis sisalduvad ohtlikud ühendid (raskmetallid, halogeenitud ühendid, ka asbest ning arseen). Praegusel ajal nimetatud jäätmed põhiliselt ladestatakse prügilates, kusjuures käitlemisel valdavalt neid ei eraldata muudest olmejäätmetest. Enim on pööratud tähelepanu eelkõige vanemates külmikutes kasutatavatele freoonidele, mis lendumisel kahjustavad osoonikihti. Vastavalt HFT Network OY uuringule “Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine” on ligikaudne elektroonikaseadmete jäätmete aastane tekkekogus Eestis ca 5 kg/in. Seega peaks Anija vallas tekkima ca 32 tonni elektroonikaseadmete jäätmeid aastas.

Kogukad jäätmed Kogukateks jäätmeteks on oma tarbimisväärtuse minetanud või muudel põhjustel kasutuselt kõrvaldatud mööbel, pliidid ja muu majapidamistehnika. Üldjuhul on tegemist tavajäätmetega, kuid osad neist võivad sisaldada ka ohtlikke aineid. Kogukad jäätmed tekitavad probleeme jäätmeveol ning jäätmete ladustamisel, tihtipeale on võimalik neid võtta mujal uuesti kasutusse. Vastavasse kogumiskohta toodud kogukate jäätmete uuesti kasutuselevõtmise praktika on teistes maades laialt levinud, viimastel aegadel on taolist tegevust hakatud rakendama ka Eestis. Kohesest taaskasutusest samm edasi on nimetatud asjadele pisiremondi tegemine enne kasutusse võtmist. Kehra linnas Kose mnt.2A (Postimaja taga) avati 2005.a. juunis taaskasutuspunkt- töökoda MTÜ Kilakolakoda, kuhu saab viia mööblit (mis peale pisiremonti läheb müüki) ja kasutatud riideid kaltsuvaipade valmistamiseks. (Tel. 56 653 819, Külli Allikvee).Mööbli vastuvõtu võimalused on esialgu piiratud.

3.6.Mahajäetud jäätmed ja muud potentsiaalsed reostuskolded

Jäätmekava koostamisega seostuvad järgmised jäätmete liigid või senise keskkonnaohtliku jäätmekäitluse tulemused: • hüljatud jäätmed; • hüljatud hooned; • saastunud pinnas.

Koondlikult võib eelnevalt toodud erinevaid keskkonnaohu koldeid nimetada jääkreostuseks. Kahjuks käsitletakse jäätmekavades jääkreostuse mõistet vähe, kuna senini puudub ühene ja kokkulepitud definitsioon mõistele jääkreostus. Just seetõttu käsitleti jääkreostuse teemasid ka äärmiselt põgusalt Riiklikus Jäätmekavas.

21 Lisa määrusele nr 10 Kuigi nimetatud keskkonnaohtlikud objektid ei kuulu täielikult Jäätmeseaduse reguleerimisalasse, tuleb siiski arvestada sellega, et nende likvideerimisel tekkivaid jäätmeid, ka ohtlikke jäätmeid, peab keskkonnaohutult käitlema.

Anija valla maa-alal on mitmed omavolilised jäätmete mahapaneku kohad, lagunevad hooned (potentsiaalsed jäätmete ladustamiskohad), nn. aiamaad, kus on kõikmõeldavas kvaliteedis kilekasvuhooneid jms. - kohad, mille likvideerimiseks on tehtud ja tuleb teha kulutusi.

Puudub täielik ülevaade olemasolevate/kavandatavate jäätmekäitlusettevõtete (nt. Vaania Lilli külas, Masterteam Alaveres) käitluskohtade ja muude jäätmemajandust puudutavate konteinerite asukohtade üle.

Eelnevast tulenevalt tuleks teha järgmist: • Registreerida - kaardistada valla maa-alal olevad omavolilised jäätmete mahapaneku kohad, lagunevad hooned (potentsiaalsed jäätmete ladustamiskohad), mille likvideerimiseks tuleb teha kulutusi; • Kaardistada olemasolevad/kavandatavad jäätmekäitlusettevõtete käitluskohad, ohtlike jäätmete kogumispunktid (kaupluste, bensiinijaamade juures jm.), pakenditaara konteinerite asukohad jms.

4. Jäätmehoolduse eesmärgid ja realiseerimine

Valla jäätmekava eesmärkide püstitamisel järgitakse: • jäätmehoolduse olemasolevat olukorda ja probleeme; • Harju maakonna jäätmekavas antud jäätmehoolduse suundi ja nõudeid; • valla arengukavasid.

Jäätmekäitluse skeemi puhul eeldatakse: • suureneb taaskasutatavate jäätmete kogus; • väheneb biolagunevate jäätmete suunamine prügilasse ladestamisele.

Maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine: • tiheasustusega aladel - vallakeskuses paigaldada taaskasutatavate jäätmete (paber, papp, klaas) konteinerid, konteinerite grupid; koostöö firmadega, kes tegelevad pakendijäätmete kogumisega; • suuremad ettevõtted paigaldavad oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks konteinerid - tegevused toimuvad ettevõtete jäätmekavade alusel; • hajaasustuse puhul - taaskasutatavate jäätmete puhul on kaks võimalust: o jäätmetekitajad toovad need ise kogumispunktidesse; o toimuvad perioodilised kogumisringid.

Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine: • orgaaniliste jäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas; 22 Lisa määrusele nr 10 • lokaalne kompostimine - tiheasustusega aladel ühine kompostimisplats lokaalse haaratusega, jäätmetekitajad ise kompostivad; • biojäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine kesksetes kompostimisjaamades (jäätmejaamad); • aia- ja puidujäätmed nii era- kui ka üldkasutatavatelt haljasaladelt ja parkidest - kompostimine eraldi teistest biojäätmetest; komposti kasutamine haljastuses või vana prügila katmisel.

Ehitus- ja lammutusjäätmed: • eraldamine olmejäätmetest; • ehitus- ja lammutusjääkide kohapealne sortimine ja osaline töötlemine, materjaliringe;

Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine: • ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed käideldakse lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes; • ohtlike jäätmete kogumiseks hajaasustusest rakendatakse kogumisringe.

Jäätmete kogumine ja transport: • rakendada korraldatud jäätmevedu, moodustada kogu valda hõlmav veopiirkond; • haarata võimalikult suur arv jäätmetekitajaid üldisesse süsteemi, seejuures ei ole otstarbekas hajaasustuse puhul kasutada süsteemi "konteiner ukse ees", vaid jäätmetekitajad viivad ise oma jäätmed kogumispunkti;

4.1.Segaolmejäätmed. Korraldatud jäätmeveo korraldamine

Olmejäätmete tekke vähendamine on keeruline probleem, mis ei ole õnnestunud ka arenenud jäätmehooldusega Euroopa riikides. Ainus võimalus on tarbijaid jäätmealaselt harida, et nad säästvalt tarbiksid - kasutada pikaealisi tooteid, teha kaupade suhtes teadlik valik, osta mõõdukalt jne. Olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke vähendamisel seavad omad piirangud karmistuvad hügieeninõuded.

Hinnanguliselt tekib Anija vallas aastas 2600 tonni jäätmeid.

Anija vallas on kinnitatud korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Anija Vallavolikogu 03.03.2005.a määrusega nr 94 p.1.

Nimetatud määruse kohaselt on korraldatud jäätmevedu alljärgnevatele olmejäätmetele: Jäätmekood Jäätmenimetus 20 01 01 paber ja kartong 20 01 08 biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed 20 03 01 Segaolmejäätmed 20 03 07 Suurjäätmed

Vastavalt määrusele moodustab Anija valla territoorium tervikuna ühe veopiirkonna.

Korraldatud jäätmeveoga liitumine o Tiheasustusalal on jäätmevaldaja kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga järgnevalt: 23 Lisa määrusele nr 10 • linna piires olev maa-ala – vallasisene Kehra linn; • kompaktse hoonestusega, tänavate ja/või ühiste tehnovõrkudega külaosad – külad: Alavere, Anija, Härmakosu, Kaunissaare, Kehra, Lehtmetsa, Lilli, Pikva, Soodla, Voose ja Ülejõe; • ühepereelamute, aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud hoonest, kus hoonete omavaheline kaugus on alla 100 m: külad – Vikipalu, Pikva, Kaunissaare ja Raudoja; • eraldiseisev rida- või korterelamu(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga; • eraldiseisev üle 1000 m 2 ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;

• kämpingu või motelli maa-ala; • puhkeküla või -baasi maa-ala; • spordikompleksi maa-ala; • väljaspool asulat asuv mõisasüda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga: Alavere, Anija, Lilli, Paasiku ja Pikva; • lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos nende teenindamiseks vajaliku maaga. o Hajaasustusalal peavad korraldatud olmejäätmeveoga kohustuslikus korras liituma: • korterelamud; • kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtted; • äriühingud; • ühistud.

Määruse kohaselt on jäätmeveo sagedus järgmine: • tiheasustusaladel vähemalt üks kord kuus; vajadusel sagedamini vastavalt konteineri(te) täitumisele; • hajaasustusaladel vähemalt üks kord kvartalis; vajadusel sagedamini vastavalt konteineri(te) täitumisele; • suvilate ja aiamajade piirkonnas vähemalt üks kord kuus, samuti võimalus leping peatada või määrata tühjendamise sagedus vastavalt vajadusele; • avalike ürituste (laadad, kodukandi päevad, spordivõistlused jms) korraldaja sõlmib vajadusel jäätmekäitlusettevõttega ühekordse lepingu jäätmeveo kohta, mis esitatakse vallavalitsusele (edaspidi valitsus) ürituse kooskõlastamisel.

Järgmistel tingimustel on korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud: • Olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise jäätmete veo või käitluse ning on esitanud vallavalitsusele vastava põhjendatud taotluse, võidakse lugeda teatud tähtajaks korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks vastavalt kehtestatud korrale. Jäätmete tekitajal (eravaldus, suvila-, aiandus- ja garaažiühistu, ettevõte, asutus) peab olema leping jäätmekäitlusettevõttega või dokument jäätmete ladestamise kohta prügilasse. • Olmejäätmete valdaja, kes on vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest, esitab vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta üks kord aastas 15. detsembriks. • Piirkondades, mida korraldatud jäätmevedu ei hõlma, on jäätmevaldajad ja/või territooriumi haldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlusettevõttega

24 Lisa määrusele nr 10 jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma vahenditega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

Anija Vallavalitsuse korraldusega 13.06.2005 nr 469 ning muudetud korraldusega 16.08.2005 nr 549 on välja kuulutatud avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks.

Korraldatud jäätmeveoga liidetakse ka asutused ja ettevõtted. Tööstusettevõtetel, kellel tekib suures osas ka muid jäätmeid peale olmejäätmete, peab jääma võimalus taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost. Samas võib nendest ettevõtetest vedada jäätmeid ka kaks jäätmekäitlusettevõtet – olmejäätmeid veopiirkonnas ainuõiguse saanud vedaja ja tööstus-, ehitusjäätmeid vm teine jäätmekäitleja, sõltuvalt ettevõtte tegevusalast.

Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba.

Eesmärgid: • Kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine; • Kõikide jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveoga; • Tuua jäätmekäitlussüsteemi maksimaalne kogus tekitatud jäätmeid ja minimiseerida jäätmete ebaseaduslikku käitlemist; • Kindlustada võimalikult suur jäätmete taaskasutuse määr;

Meetmed: • Korraldatud jäätmeveo dokumentatsiooni koostamine ja volikogu poolt vastuvõtmine; • Jäätmehoolduseeskirja ajakohastamine; • Jäätmevaldajate registri asutamine ning registri pidamise korra kehtestamine; • Jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine; • Elanikkonna seas ulatuslikuma teavitustöö läbiviimine jäätmete kogumise ja veo uue korra kohta, eesmärgiga anda ülevaade tekkivatest muudatustest jäätmekäitluses ja selle vajalikkusest; • Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine, s.h lepingute sõlmimine, konteinerite paigaldamine;

4.1.1.Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine

Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine on samuti võimalik tarbimisharjumuste ümberkujundamisega, mis eeldab keskkonnateadlikkuse tõusu ja on pikaajaline protsess. Tööstuses väheneb jäätmete ohtlikkus näiteks tooraine asendamise kaudu vähem ohtlikumatega. Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale, välja arvatud probleemtoodetest tekkivate jäätmete puhul. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr. 25 Lisa määrusele nr 10

Ohtlike jäätmete eraldamine jäätmevoost on üks efektiivsemaid vahendeid keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata ohtlike jäätmete tavajäätmetest eraldi kogumist ja kogumissüsteemi täiustamist.

Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete eest vastutab ohtlikke jäätmeid tekitav ettevõte ise kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Eesmärgid: • Vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilatesse; • Ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine valla elanikele; • Ettevõtetes ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlus.

Meetmed: • Patareide ja väiksemate akude kogumiskastide paigutamine valla kauplustesse, vallamajja, haridus- jt valla asutustesse; • Aegunud ravimite vastuvõtt võiks toimuda ka tervishoiuasutustes; • Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumine peaks hakkama toimuma koostöös tootjatega (tootjaorganisatsiooni(de)ga) kaubanduses või vastavates kogumispunktides, milleks võib olla ohtlike jäätmete kogumispunkt või koostöös naabervaldadega rajada vastav kogumispunkt (jäätmejaam); • Vajadusel perioodiliselt teostada nn kogumisreide valla elanikelt ohtlike jäätmete (sh koostöös tootjatega koguda ka elektri- ja elektroonikaseadmeid – külmikud, telerid jne.) kokkukorjamiseks, millele peab eelnema vastav teavitustöö; antud üritust võiks korraldada ka mõne suurema aktsiooni, näiteks kevadiste heakorratööde käigus; • Tagamaks ohutut ettevõttesisest ohtlike jäätmete kogumist, on otstarbekas ettevõtetelt nõuda ettevõttesiseste ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist, kuhu kogutakse kõik tegevuse käigus tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud; ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele; • Tõhustada järelevalvet ettevõtete üle ohtlike jäätmete käitluse osas; • Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil asuvatelt ettevõtetelt jäätmekäitlusalase ülevaate saamiseks ja planeerimiseks jäätmekava koostamist, millega on kavandatud jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine ettevõttes.

4.2.Ehitusjäätmete taaskasutamine

Mineraalsete jäätmete ja puitjäätmete (ehituslammutusjäätmed, pinnas jm) kogus sõltub otseselt majanduslikust olukorrast. Mida suurem on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning uute teede rajamine.

Väga oluline on kontrolli saavutmine ehitus- ja lammutusjäätmete tekke üle, kuna osa ettevõtete tegevuses tekkivatest jäätmetest pannakse sageli tavalistesse jäätmetekonteineritesse. Seda eriti väikeste ehitus- ja remondiettevõtete tegevuse käigus. Sageli on leitud ka metsa alt ja teede äärest mahakallutatud ehitus- ja lammutusjäätmete koormaid.

26 Lisa määrusele nr 10 Lammutamine, nii nagu ehitaminegi käib Ehitusseadusega ettenähtud korras. Lammutusprojekt peab sisaldama ka tekkivate jäätmete liike, koguseid ja edasist käitlemist.

Nõuded lammutusjäätmete käitlemise kohta on kehtestatud Anija Vallavolikogu 03.03.2005.a. määrusega nr 94 p.3 Anija valla ehitusmääruse muutmise kohta ning Anija valla kaevetööde eeskiri, mis on kinnitatud Anija Vallavolikogu 26.02.2004 määrusega nr 60.

Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Kindlasti tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed sorteerida tekkekohas liikidesse, et võimaldada nende laiaulatuslikku korduv- ja taaskasutamist.

Eraldi tuleb sorteerida: • puit; • paber ja papp, • kiled, • metall (eraldi must ja värviline metall), • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne), • raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mitte sisaldav asfalt, • ohtlikud jäätmed.

Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada näiteks täitematerjalina, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid; puhast puitu võib kasutada ehitusmaterjalitööstuses, kütteks või hakituna kompostis.

Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja vastavalt kehtestatud korrale üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks tuleks ehituslubade väljastamine siduda jäätmearuandluse kohustusega ning ehituslubadesse sisse kirjutada ehitusjäätmete käitlemise tingimused.

Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded sätestatakse jäätmehoolduseeskirjaga.

Ehitusjäätmeid saab üle anda Tallinna Prügilasse (välja arvatud suured jäätmed) ja Väo karjääri ladestusse.

Eesmärgid: • Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke minimiseerimine ja maksimaalne liigiti kogumine; • Ehitusjäätmete ohtlikkuse vähendamine ja ohtlike ehitusjäätmete eraldikogumine; • Ehitusjäätmete taaskasutamine vähemalt 70 % ulatuses aastaks 2009. 27 Lisa määrusele nr 10

Meetmed: • Ehitusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmehoolduseeskirjas; • Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist (näit asjatut vigastamist) ehitustöödel; • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehitusprojektide koosseisus; • Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega, kui ehituse käigus tekib teatud kogus ehitusprahti; • Ehitus- ja lammutusjäätmete suunamine püsijäätmete ladestuspaika.

4.3Pakendi- ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik

Alates 01.05.2004.a peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 protsenti aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas.

Antud pakendjäätmete taaskasutuse protsenti tuleb järk-järgult kasvatada ning saavutada aastaks 2012 pakendjäätmete taaskasutamine 60 % ulatuses.

Pakendi kogumise punktid peavad olema igas tiheasustusalas ja igas külas (vastavalt vajadusele).

Pakendijäätmete kogumispunktide esialgsed asukohad Anija vallas

Kehra linn: 1. Parkla pood Keskuse 3 14. Kooli 2 ja 6 vahel 2. Kehra turuplats 15. Kooli 8a 3. Kehra tankla Välja tn 16. Kooli 10a 4. Kehra spordihoone 17. Kooli 12 5. Kehra linn Aia tn 3 18. Kooli 12a 6. Tehase-Tisleri nurgal 19. Kose mnt. 6 7. Anija mnt.- Jõe tn. 20. Kose mnt.12 8. Põhja –Koidula t. 21. Kreutzwaldi 6 9. Jaama tn. rdtj. ees 22. Kose mnt.22 Kunstikooli juures 10. Kase-Pärna tn. nurgal 23. Metsa 6 11. Aia 11 24. Paberi 1 Vana-asulas 12. Tervisekeskus 25. Paberi 8 Vana-asulas 13. Keskuse 5 26. nn väike koolimaja

28 Lisa määrusele nr 10 Lehtmetsa küla: 38.end.a/k Pikva (7) 27. Aiandi tn. garaažid 39. end.a/k Pikaveski(23) 28. Kose mnt. 38 taga 29. maja nr.10 Raudoja küla: 40. end.a/k(29 suvilat) Alavere küla: 30. Kose mnt. korterelamud Vikipalu küla: 31. Rahvamaja juures 41. end.a/k Aavoja (61) 42. Vikipalu a/k (19) Anija küla: 43.a/k Vikipalu I(47) 32. Kose mnt. 75-76 vahel 44. a/k Vikipalu II (48) 33. Anija mõisahoone juures 45. a/k Vikipalu III (35) 46. a/k Viljakus (25) Lilli küla: 47. a/k Mak (18) 34. maja nr. 51 ees

Härmakosu küla: Ülejõe küla: 35. tiheasustusalal 48.”Valsiniidu” tee otsal

Kaunissaare küla: Voose küla: 36. Kaunissaare end a/k (21) 49. Rahvamaja taga

Pikva küla: 37.end. a/k Arava (32)

Nimekiri on koostatud suvalises järjekorras ning ei ole lõplik. Anija valla pindala ja rahvaarvu arvestades tuleb valla territooriumile paigutada vähemalt 100 pakendi- ja pakendijäätmete kogumise konteinerit.

Märkus: “end. a/k” tähenduses: endine aianduskooperatiiv, sulgudes on suvilate arv.

4.4. Reoveesette käitluskohad

Reoveesette käitlemise hõlbustamiseks tuleb reoveepuhastite lähedusse näha ette setteväljakud. Setteväljakud peaksid paiknema biotiikide vahetus läheduses, et settest välja nõrguv vesi saaks isevoolselt valguda tagasi biotiikidesse. Juhul kui maapinna kalletega ei ole võimalik eralduvat vedelikku suunata pindmiselt tiikidesse tagasi, tuleb rajada selleks vastavad veejuhtmed. Samas võiks kaaluda sette vedamist suuremate biopuhastite kompostimisväljakutele. Kumba varianti rakendada, sõltub juba ekspluatatsiooni kalkulatsioonist ning keskkonnateenistuse poolt ette nähtud tingimustest. Setteväljakul sete stabiliseerub (väheneb vee sisaldus, orgaaniline aine mineraliseerub), mistõttu selle edasine käitlemine muutub hõlpsamaks. Stabiliseeritud setet saab kasutada haljastuses, rikutud alade rekultiveerimisel, teatud tingimustel ka põllumajanduses. Kehra asuva Horizon Tselluloosi ja Paberi AS setteväljak selleks ei sobi, kuna tehase biopuhastuse settebasseinide sade ning liigaktiivmuda suunatakse torustikku pidi nn. tuhaväljadele, kus toimub settimine, mitte kompostimine.

29 Anija valla jäätmekava 30

4.5. Jäätmekogumispunktid

Jäätmekogumispunktide arvu arvutamisel saab aluseks võtta omavalitsuse pindala ja seal elavate elanike arvu. Vastavalt omavalitsuse rahvastiku tihedusele võimaldab antud arvutusmudel kasutada , jäätmekogumispunktide hulga leidmiseks kolme erinevat meetodit: • Üks kogumispunkt vähemalt 500 meetri kaugusel. Kasutatakse tihedalt asustatud linna piirkondade puhul, kus rahvastiku tihedus on üle 1000 inimese km 2 kohta. • Üks kogumispunkt vähemalt 1000 meetri kaugusel. Kasutatakse linna piirkondade puhul, kus rahvastiku tihedus on üle 500 inimese km2 kohta. • Hõredalt asustatud maapiirkondades paigutatakse mõne tõmbekeskuse lähedusse üks konteiner 2500 inimese kohta. Igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks vastav kogumispunkt.

Kogumispunkti asukoha leidmisel tuleb arvestada et: • inimestel oleks lihtne antud punkti leida ja kasutada (tõmbekeskused); • punktile pääseks lihtsasti ligi ka autoga (teede olemasolu); • ala ei oleks hõlmatud teiste planeeringute ja piirangutega; • jäätmepunkti olemasolu ei omaks piirkonnas elavatele elanikele negatiivset mõju (vaate rikkumine, müra, hais) • ala maakasutus oleks tasuta või minimaalse hinnaga, võimalusel rajada punkt omavalitsuse maale; • punkti ei rajataks keskkonnakaitseliselt tundlikkusse piirkonda.

Jäätmekogumispunktid arendatakse vallas välja Kehra linna ja Alavere, Anija, Lehtmetsa, Lilli ja Pikva külade baasil.

4.6. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine

Jäätmeseadus , Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta ja keskkonnaministri määruse “Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks” sätestavad prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde nõuded. Lähtuvalt määruses antud tähtaegadest peavad Eesti prügilad vastama nõuetele 16.07.2009.a. Euroopa direktiivile vastavaid prügilaid on Harjumaal üks.

4.6.1.Perspektiivsed prügilad, omavalitsuste liitumine riigi jäätmekavas kavandatud uute prügilate teeninduspiirkondadega

Üldnimetaja prügila all mõistetakse tänapäeval jäätmekäitluskohta, kus on võimalik välja arendada vastavalt piirkonna eripärale ja vajadusele järgmised tegevused: • eelnevalt sorditud või sortimata jäätmete kogumine ja töötlus; • keskkonnanõuetele vastavalt jäätmete ladestamine.

Anija vallale lähim nõuetele vastavad prügila asub: • Tallinna Prügila Jõelähtme vallas, Harjumaal. Tallinna prügila paikneb valla keskusest ca 25 km kaugusel. Arendaja on Tallinna Prügila AS. Prügila kogupindala on 66,8 ha, omandivorm – era- ja munitsipaalomand. Prügila avati 02.06.2003.a. (www.landfill.ee/ ).

30 Anija valla jäätmekava 31

4.7.Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine

Kaasaegne jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motiiviga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne.

Antava teabe järgi on jagunemine järgmine: • Üldine teave – jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; • Konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne; • Jäätmekäitluse tehnoloogia – info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (näiteks milliseid jäätmeid kompostida, kompostimistehnoloogia, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada jne).

Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine, info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid. Üheks võimaluseks on kasutada internetti. Kuna interneti kasutamine on siiski piiratud, on informatsiooni vajalik dubleerida paberkandjal. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, laialt jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav, samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta.

Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • Jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • Jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd;

• Oluline on teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine; selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet; kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; • On oluline praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas; võimaluseks on pilootseadmete paigaldamine.

Võimalikud jäätmekäitluse-alased elanikkonna kaasamise projektid oleksid järgmised: • Keskkonnasõbraliku ettevõtte valimine (keskkonnanõuete täitmisel ja keskkonna säästmisel edukate ettevõtete tunnustamise konkurss); • Koostööprojektid lasteaedade ja koolidega; • Konkursid ja näitused korduvkasutuse propageerimiseks, • Infovoldiku koostamine piirkonna jäätmekäitlusnõuete tutvustamiseks; • Infovoldiku koostamine piirkonnas asuvate eraldi kogutud jäätmete (sh. ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, suuremõõtmelised jäätmed jmt) üleandmisvõimaluste tutvustamiseks; 31 Anija valla jäätmekava 32

• Infovoldiku koostamine biolagunevate jäätmete kohapealse taaskasutamise propageerimiseks (esialgu oleks sihtrühmaks eramajade elanikud, hiljem eraldi materjalid korrusmajade tarbeks); • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõudeid ja nende üleandmisvõimaluste tutvustava infovoldiku koostamine.

4.8. Järelevalve

Järelvalvet jäätmekäitluse üle teostavad järgmised institutsioonid: • Keskkonnainspektsioon; • Anija vallavalitsus.

Lisaks nimetatutele on järelevalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus, mis teostab järelevalvet loomsete jäätmete käitluse üle. Käesoleval ajal ei toimu jäätmekäitlusalane järelevalve vajalikul määral. Tarvis on suurendada erinevate järelevalveinstantside ja Harjumaa keskkonnateenistuse vahelist koostööd.

4.9.Koostöö omavalitsuste vahel

Käesoleval ajal ning ka tulevikus väljub jäätmehooldus omavalitsuste piiridest. Jäätmekäitluse paremaks ning hõlpsamaks korraldamiseks on otstarbekas teha Anija valla ning naaberomavalitsuste vahel teatavates suundades koostööd. Peamisteks ühistegevusteks võib pidada: • Projektide, rahataotluste koostamine; • Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine; • Jäätmealase statistika, arvestuse, registrite pidamine; • Selgitustöö ja ürituste korraldamine, teavitamine; • Jäätmealaste uuringute korraldamine; • Koostöö jäätmeringide korraldamisel.

32 Anija valla jäätmekava 33

5.Kasutatud kirjandus

ANIJA VALLA ARENGUKAVA • I OSA ANIJA VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2012 • II OSA ANIJA VALLAVALITSUSE TEGEVUSKAVA AASTANI 2006 Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2001, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2002 Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2002, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2003 Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2003, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2004 Eesti prügimägede sulgemine ja järelhooldus. Eesti tööstus- ja energiatootmisjäätmete kasutamine prügimägede kaitsekonstruktsioonides, Viatek OY, AS Maves, 1999 Eesti statistika aastaraamat 2001, Statistikaamet, 2002 Eesti Statistikaamet, http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfilere.asp Health care waste Management Strategy, DANCEE, 2001 Harju maakonna jäätmekäitluse arendamine, Kommunaalprojekt AS, 2000 Harjumaa jäätmekava, AS EcoPro, OÜ Tallmac, 2004 Jäätmemajanduse planeerimine, Eesti Keskkonnaministeerium, 1994 Kasutatud autorehvide kogumis-ja taaskasutussüsteemi arendamine, AS EcoPro, 1999 Maakonnaplaneeringute kokkuvõtted, Keskkonnaministeerium, 1999 Review of 1997 data on packaging and packaging waste recycling and recovery. Member state dataanalysis.” Utrecht, 29 October 1999 Tallinna Jäätmekava, SCC Viatec, PIC Eesti AS, Helsingin Kaupungin Ympäristokeskus, 2000 Üleriigiline jäätmekava, Keskkonnaministeerium, 2002. Lisad

33 Anija valla jäätmekava 34

LISA 1. Jäätmekava rakendamine Valdkond Tegevuse/projekti Tulemused Teostamise Hinnanguline Viited, märkused nimetus aeg maksumus 1. Jäätmete koguste 1.1. Käideldavate Perioodiline ülevaade 2006 Sõltub metoodikast, Uuringu võiks teha ja koostise välja- segajäätmete koostise ja käideldavatest jäätmetest peaks sisalduma iga viie aasta järel, selgitamine erikaalu uuring teenustasus võiks teostada koos teiste omavalitsustega 1.2. Nõuda jäätmekava Ülevaade ettevõtte 2006 Kulud kannab vastav Jäätmeseadus, koostamist ettevõtetelt jäätmetekkest ja käitlusest ettevõte § 44 lõige 4 1.3. Jäätmetekitajate Jäätmetekitajate 2005 Jäätmeseadus, registri loomine registreerimine Kulud kannab vastav § 69 lõige 3 ettevõte Registri tarkvara? 2. Jäätmete 2.1 Vanapaberi Segaolmejäätmete koguse 2006/2007 Kuni 10000 kr./a 1 konteiner maksab sortimine kohapeal, konteinerite vähendamine, vanapaberi 1800-2000 kr edasist käitlust ja paigaldamine taaskasutamise tingimuste ladestamist tiheasustusaladel loomine nõudvate jäätmete 2.2 Taaskasutatavate Taaskasutusse minevate Pidevalt Kulud kannab ettevõte Korraldamine koguse jäätmete lahuskogumine jäätmete koguse koostöös vähendamine ettevõtetes suurenemine keskkonnateenistus e ja - inspektsiooniga 2.3 Elektri ja Elektri ja 2006-2007 Kulud kannab Koostöös elektroonika-jäätmete elektroonikajäätmete probleemtoodete müüa probleemtoodete lahuskogumise võrgustiku arendamine tootjaga võimaluste loomine 2.4 Suuremõõtmeliste Segaolmejäätmete koguse Iga aasta Kuni 15 000 kr/kuus Tegelikud kulud jäätmete kogumine vähendamine 150000 kr/a 3. Ohtlike jäätmete 3.1. Ohtlike jäätmete Kord aastas OJ Iga aasta Kuni 50 000 krooni 2006.a. 25 000 kr kogumine ja kogumisringide kogumisring aastas 2007.a. 25 000 kr transport läbiviimine

34 Anija valla jäätmekava 35

Valdkond Tegevuse/projekti Tulemused Teostamise Hinnanguline Viited, märkused nimetus aeg maksumus 4. Ehitus- ja 4.1. Jäätmekäitlusnõuete Ülevaade ehitusjäätmete 2006-2007 Ei nõua lisakulusid Vastav täiendus lammutusjäätmed sidumine liikidest ja kogustest jäätmekäitluseeskirj ehitusdokumentatsioonig as a 5. Biolagunevad 5.1 Biojäätmete Kompostrite kasutamine 2006-2007 20000 kr Pilootprojekt ühele jäätmed kompostimine korter-elamute juures korterelamule tekkekohas 5.2. Biojäätmete Kompostimine muutub 2006-2007 10000 kr Voldiku trükkimine komposteerimise lihtsamaks, propageerimine segaolmejäätmete koguse eramajadele; vähendamine juhendmaterjali levitamine 6. Jäätmete 6.1 Korraldatud Korraldatud 2005 -2006 Võimalik Veoettevõte kogumine ja olmejäätmeveo olmejäätmevedu konsultatsioon valitakse konkursi transport rakendamine alusel 7. Jäätmehoolduse 7.1 Jäätmekava Ajakohastatud jäätmekavad Iga aasta Ei nõua lisakulutusi - regulaarne regulaarne ülevaatamine kavandamine; ja tegevuste koolitus, korraldus kaasajastamine vastavalt täitmisele 7.2 Selgitustöö ja Eelduste loomine Pidevalt Kuni 5000 krooni - ürituste korraldamine kavandatu täitmiseks aastas 7.3 Jäätmekäitlus Eeskirjade kaasajastamine 2006 Ei nõua lisakulutusi Vastavalt eeskirjade ülevaatamine õigusaktide nõuetele

35 Anija valla jäätmekava 36

LISA 2. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi jäätmealased õigusaktid ning nendega seonduvad õigusaktid

Sisu Euroopa Liit Eesti Vabariik Jäätmekäitluse üldised 75/442/EMÜ Jäätmeseadus põhimõtted 91/689/EMÜ (RT I 2004, 9, 52 Ohtlike jäätmete käitlemise RT I 2004, 30, 208) üldised põhimõtted Jäätmekategooriad ja jäätmeliigid 75/442/EMÜ Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete 91/156/EMÜ nimistu (RT I 2004, 23, 155) 91/689/EMÜ Jäätmete kõrvaldamis- ja 75/442/EMÜ Jäätmete taaskasutamis- ja taaskasutamistoimingud (D-kood kõrvaldamistoimingute nimistud (RT I ja R-kood); 2004, 23, 157) * D-kood: ladestamine, pinnasetöötlus, bioloogiline töötlus, põletamine jne * R-kood: kasutamine kütuseks, regenereerimine jne Jäätmeluba vajavad ettevõtted ja 75/442/EMÜ Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba tegevused; 96/61/EÜ vajavate tegevusvaldkondade tegevuste * tegevuste nimistu ja (IPPC täpsustatud loetelu ning tootmismahud tootmismahud direktiiv) ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta (RT I 2004, 31, 212) Jäätmeluba mittevajavad 75/442/EMÜ Teatud liiki ja teatud koguses tegevused; tavajäätmete, mille vastava käitlemise * jäätmete taaskasutamise ja korral pole jäätmeloa omamine tekkekohas kõrvaldamise kohustuslik, taaskasutamise või tingimused tekkekohas kõrvaldamise nõuded (RTL 2004, 49, 847) Jäätmeloa andmise kord; 75/442/EMÜ Jäätmeloa andmise, muutmise ja * loa taotlemiseks vajalikud 96/61/EÜ kehtetuks tunnistamise menetluse dokumendid; käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm (RTL 2004, 56, 933) Keskkonnamemorandumile esitatavad täpsustatud nõuded (RTL 2001, 24, 318) * kompleks- ja lihtlubade andmise 96/61/EÜ Saastuse kompleksse vältimise ja üldised alused; kontrollimise seadus (RT I 2001, 85, * parim võimalik tehnika; 512, RT I 2003, 73, 486, RT I 2002, * reostuse kompleksne vältimine 61, 375) ja kontroll Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid (RTL 2003, 5, 47) Keskkonnakompleksloa taotluse lisade

36 Anija valla jäätmekava 37

Sisu Euroopa Liit Eesti Vabariik vormid ja nende täitmise juhis (RTL 2002, 140, 2035) Ohtlikud ained ja valmistised; 67/548/EMÜ Kemikaaliseadus * üldised alused kemikaali- (RT I 1998, 47, 697, RT I 2004, 89, raamdirektiiv 612, RT I 2004, 75, 521, RT I 2004, 45, 315, RT I 2003, 88, 591, RT I 2003, 75, 499, RT I 2003, 51, 352, RT I 2003, 23, 144, RT I 2002, 63, 387, RT I 2002, 61, 375, RT I 2002, 53, 336, RT I 1999, 45, 512) Elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud (RTL 2000, 116, 1825, RTL 2003, 82, 1217) Ohtlike ainete loetelu 67/548/EMÜ Ohtlike ainete loetelu (RTL 1999, 39, Ohtlike ainete; 1999/45/EÜ 508, RTL 2002, 35, 485, RTL 1999, * identifitseerimine; 39, 509, antud määrus on kehtetu ning * klassifitseerimine; 15.02.2005.a. uut ei ole kehtestatud) * pakendamine Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, * märgistamine klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord (RTL 2004, 154, 2326) Ohtlike ja muude jäätmete Ohtlike veoste autoveo eeskiri (RTL väljaveo, sisseveo ja läbiveo 2002, 6, 53, RTL 2003, 85, 1247, RTL tingimused (Baseli konventsioon) 2002, 149, 2177, RTL 2002, 102, 1555) Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni osaliste kolmanda konverentsi otsuse III/1 "Baseli konventsiooni muutmine" ratifitseerimise seadus (RT II 2001, 18, 90) Ohtlikke jäätmete liigitamine 91/689/EMÜ Jäätmete ohtlike jäätmete hulka * ohtlikud omadused - H-kood; 94/904/EÜ liigitamise kord (RT I 2004, 23, 156) * piirväärtused 94/904/EÜ Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete (üldkontsentratsioonid) nimistu (RT I 2004, 23, 155) * ohtlike jäätmete nimistu Ohtlike jäätmete märgistamise 91/689/EMÜ - Ohtlike jäätmete ja nende pakendite kord märgistamise märgistamise kord (RTL 2004, 56, nõue 939) Ohtlike jäätmete saatekiri 91/689/EMÜ Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ja registreerimise kord RTL 2004, 56, 940) Ohtlike jäätmete käitluslitsents 91/689/EMÜ Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi saamiseks vajalike materjalide andmise, muutmise ja kehtetuks nimistu ja litsentsi väljaandmise tunnistamise menetluse käigus kord läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm (RT I 2004, 31, 211)

37 Anija valla jäätmekava 38

Sisu Euroopa Liit Eesti Vabariik Polüklooritud bifenüüle ja 96/59/EÜ Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle polüklooritud terfenüüle sisaldavate sisaldavad jäätmed; jäätmete käitlusnõuded (RTL 2004, * kogumine ja kõrvaldamine; 53, 899) * piirkogused, inventariseerimine ja märgistamine Ohtlikke aineid sisaldavad 91/157/EMÜ Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja patareid ja akud; akude käitlusnõuded * konkreetsed näitajad Cd, Pb, Hg (RTL 2004, 53, 900) suhtes; * kogumine ja märgistamine Pinnases ja põhjavees ohtlike Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete ainete sisalduse piirnormid sisalduse piirnormid (RTL 2004, 40, 662) Metallijäätmete nimistu Met allijäätmete täpsustatud nimistu (RTL 2004, 49, 843) Probleemtooted 91/157/EMÜ Probleemtoodetes keelatud ohtlike 2002/95/EÜ ainete täpsustav loetelu ning 2000/53/EÜ probleemtoodetele kehtestatud keelud 2002/525/EÜ ning piirangud (RT I 2004, 38, 259) 1996/59/EÜ Loomsed jäätmed 90/667/EMÜ Loomatauditõrje seadus (RT I 1999, Loomsete jäätmete käitlemisega 99/534/EÜ 57, 598; RT I 2002, 13, 80; RT I tegelevate ettevõtete 2004, 34, 236; RT I 2004, 19, 135; RT tunnustamine I 2004, 19, 135; RT I 2002, 96, 566; RT I 2002, 63, 387; RT I 2002, 61, 375; RT I 2001, 88, 531; RT I 2001, 93, 566; RT I 2001, 3, 4; RT I 2000, 82, 526; RT I 1999, 97, 861) Radioaktiivsed jäätmed EÜ nõukogu Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- direktiiv ja läbiveo dokumentide menetlemise 92/3/Euratom korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist (RT I 2004, 57, 406) Asbesti sisaldavad jäätmed 87/217/EMÜ Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (RTL 2004, 49, 848) Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 10, 62) Prügilate rajamine; 99/31/EÜ Prügila rajamise, kasutamise ja * prügilate liigitus; sulgemise nõuded (RTL 2004, 56, * asukohavalik; 938, RTL 2004, 108, 1720) * tingimused ladestatavate jäätmete kohta; * prügilate sulgemine, seire jne.; * biolagunevate jäätmete (orgaaniliste jäätmete) osatähtsus prügilatesse ladestatavate tavajäätmetes koguses Jäätmete põletamine 2000/76/EÜ Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise 38 Anija valla jäätmekava 39

Sisu Euroopa Liit Eesti Vabariik ja sulgemise nõuded (RTL 2004, 83, 1316) Pakendi taaskasutamise ülesanded 94/62/EÜ Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) Majanduslikud hoovad ja abinõud Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5/6, pakendi kasutamiseks 31, RT I 2004, 89, 611, RT I 2004, 24, 165, RT I 2003, 88, 591, RT I 2001, 88, 531, RT I 2000, 59, 381, RT I 1999, 54, 583) Vanaõlide käitlemine 75/439/EMÜ Vanaõli käitlusnõuded 75/442/EMÜ (RTL 2004, 49, 849) 91/689/EMÜ 94/67/EMÜ Reoveesette ja -muda kasutamine 86/278/EMÜ Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded (RTL 2003, 5, 48 RTL 2004, 64, 1056) Laevadelt pilsivee, fekaalvee, MARPOL Majandus- ja prügi ja muude saasteainete 73/78 kommunikatsiooniministri 02.12.2002 vastuvõtmine määrus nr 19, Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord (RTL 2002, 137, 2012, RTL 2004, 160, 2406, RTL 2003, 44, 650)

39