Anija Valla Arengukava 2014- 2020

ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2014- 2020

Kehra 2013 1

Sisukord Sisukord ...... 2 SISSEJUHATUS ...... 3 1. ÜLDANDMED ...... 4 1.1. Üldiseloomustus ...... 4 1.2. Elanikkond ...... 4 2. ANIJA VALLA HETKEOLUKORD ...... 6 2.1. Valla tugevad küljed ...... 6 2.2. Valla nõrgad küljed ...... 6 2.3. Valla võimalused ...... 6 2.4. Ohutegurid valla arengule ...... 7 2.5. Arengueelduste kokkuvõte ...... 7 3. ANIJA VA LLA ARENGUEESMÄRGID ...... 8 4. ANIJA VALLA ARENGUSTRATEEGIA ...... 8 4.1. Üldvalitsemine ...... 8 4.2. Elu- ja looduskeskkond ...... 9 4.3. Ettevõtlus ja tööhõive ...... 11 4.4. Tehniline infrastruktuur ...... 12 4.4.1. Ühisveevärk- ja kanalisatsioon ...... 12 4.4.2. Teed ...... 13 4.4.3. Ühistransport ...... 14 4.4.4. Soojamajandus ...... 14 4.4.5. Energeetika ...... 15 4.5. Sotsiaalkeskkond ...... 16 4.5.1. Kultuur ja sport ...... 16 4.5.2. Haridus ja noorsootöö ...... 19 4.5.3. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ...... 21 5. ANIJA VALLA EELARVESTRATEEGIA 2014-2017 ….….…………..……………………… 24 5.1. Makromajanduslik keskkond ja eeldused ...... 24 5.2. Tulubaasi prognoos ...... 26 5.2.1. Tulumaks ...... 27 5.2.2. Muud tulud ...... 28 5.3. Valdkondade rahastamine...... 29 5.4. Finantseerimistegevus ...... 30

SISSEJUHATUS

Anija valla arengukava 2014 - 2020 koostamise eesmärgiks on seada vallale ühtsed arenguprioriteedid, tagada jätkusuutlik areng järgneval arengukava perioodil ning valla arengukava vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Arengukava koostamisel on lähtutud vallavolikogu ja –valitsuse soovist täpsustada kehtivat arengukava ja viia see kooskõlla muutunud seadusandlusega. Arengukava käsitleb muuhulgas omavalitsuse finantsolukorda ning sisaldab eelarvestrateegiat. Investeerimiseelistused lähtuvad kogu valla tasakaalustatud arendamise põhimõttest ning eelistusest tagada olemasolevate hoonete ja rajatiste korrashoid enne uute objektide rajamist. Arengukava koostamisel on võetud aluseks Anija valla arengukava 2012-2020. Arengukava koostamisel vaadati üle valla viimaste aastate tegevus ja hetkeolukord, sõnastati uuesti valla tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused ning täpsustati valla visioon ja missioon. Muudeti ka arengukava struktuuri, et täpsustada strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja eelnevate arengukavade täitmine tegevusvaldkondade lõikes. Strateegiliste eesmärkide täpsustamiseks korraldati juunis 2012 küsitlus ja avalik arutelu, mille tulemused on aluseks arengukava koostamisel.

3 1. ÜLDANDMED

1.1. Üldiseloomustus

Anija vald asub Harju maakonna kagupiiril. Valla pindala on 520,94 km², mis moodustab 12,02 % Harjumaast ja on oma territooriumi suuruselt teine vald Harjumaal. Vald asub Harju maakonna kagupiiril, piirnedes Harju maakonna Kose, Raasiku, Jõelähtme, Aegviidu ja Kuusalu valla, Järva maakonna Albu valla ning Lääne-Viru maakonna Tapa vallaga. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kolm põhimaanteed: Kose-Jägala, Peningi- Jäneda ja Piibe maantee. Vallas on neli raudteejaama: Mustjõe, Lahinguvälja, Kehra ja Parila. Vallas on vallasisene linn Kehra ja 31 küla, millest suuremad on Anija, Lilli, Alavere, Ülejõe, Lehtmetsa, Kaunissaare, Pikva, Vetla, Voose, Härmakosu, Rooküla ja Looküla. Kehra linnas on selgelt eristatavad vana- ja uusasula ning Põrgupõhja ja Ülejõe asumid. Valla administratiivkeskus paikneb Kehra linnas. Valla keskusest on Tallinnasse ca 40 km. Valla haldusterritooriumist ca 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Territooriumist suhteliselt suure osa hõlmavad Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa maastikukaitsealad. Vallas on veel Anija, Niinsoni ja Maapaju looduskaitseala ja muid vaatamisväärsusi, veehoidlad (kokku 318 ha): Soodla, Kaunissaare, Raudoja ja Aavoja; jõed (neist suurimad Jägala ja Soodla), ojad ja kanalid.

1.2. Elanikkond

Statistikaameti andmetel on 2013. aasta 1. jaanuari seisuga Anija valla rahvaarv 5614 inimest, neist mehi 2747 ja naisi 3007. Jooniselt 1 on näha, et rahvaarv vallas on olnud viimase kümne aasta jooksul püsivas languses, sama tendents on kogu Eestis. Kui 2003. aastal oli vallas elanikke 6317 inimest, siis 2013. aastaks oli rahvastik vähenenud 703 inimese e 11,13% võrra.

Joonis 1. Anija valla rahvaarv

Allikas:Statistikaamet

4 Üheks põhjuseks elanikkonna vähenemisele on valla negatiivne rändesaldo, mis tähendab, et väljaränne on suurem kui sisseränne, samas on väljarände näitajad väga kõikuvad. Rändesaldo oli kõige suurem 2006. aastal –157 inimest. See tulenes suurest suremusest - 96 inimest, seoses Soome tööle minekuga võtsid inimesed end Soome rahvastikuregistris arvele - 68 inimest ning 76 inimest läks valla registrist välja nõuetekohaste dokumentide puudumise tõttu. Alates 2007. aastast rändesaldo pidevalt tõuseb. Rahvastiku jätkuv vähenemine kujutab tõsist ohtu valla jätkusuutlikusele. Positiivsena võib märkida, et valla rahvastik ei ole vananev. 2012. aastal kõige arvukamalt valla elanikke vanusegrupis 20-24- eluaastat, järgmine suurem rühm elanikke on vanuses 50-54- eluaastat (joonis 2). Valla rahvastiku vanuselist struktuuri 1. jaanuari seisuga 2013 iseloomustab järgmine joonis.

Joonis 2. Anija valla rahvastiku püramiid

Allikas:Statistikaamet

5 2. ANIJA VALLA HETKEOLUKORD

Käesolevas osas analüüsitakse valla kui terviku hetkeolukorda. Analüüsi aluseks on läbi viidud küsitlus mai- juuni 2012. Analüüs valmis Anija vallavalitsuse ja Tartu Ülikooli magistrandi Mari- Liis Nikopensius koostöös.

2.1. Valla tugevad küljed

2.1.1. Soodne asukoht ja head ühendusvõimalused Tallinnaga (raudtee, põhimaanteede lähedus); 2.1.2. Soodsad tingimused tööstuse arenguks (raudtee mahasõidud, vaba territoorium jms); 2.1.3. Heade eeldustega põllumajanduspiirkond, maapiirkondade asustuse säilimine; 2.1.4. Looduslik potentsiaal (metsad, Kõrvemaa, Jägala jõgi jne); 2.1.5. Üldplaneeringu alusel piisavalt maad elamuehituseks; 2.1.6. Turvaline elukeskkond; 2.1.7. Külakeskuste arengu hoogustumine; 2.1.8. Spordikeskus Kehras ja traditsiooniliste spordialade populaarsus (Spordiklubi Kehra Käsipall); 2.1.9. Arenenud sotsiaalhoolekande süsteem; 2.1.10. Tugev haridusvõrgustik vallas (lastaiad, põhikool, gümnaasium, huvikool); 2.1.11. Keelekümbluse rakendamine Kehra Gümnaasiumis 2.1.12. Soodsad kinnisvara hinnad.

2.2. Valla nõrgad küljed

2.2.1. Kehra tselluloosi- ja paberivabrikust lähtuvad elu- ja keskkonnamõjud ja sellest tulenev negatiivne maine; 2.2.2. Keskusest kaugemale liikumise ja valla territooriumil sõiduks ühistranspordiprobleemid, kogumisliinide vähesus rongiliikluse kasutamiseks; 2.2.3. Nõrk ettevõtlus ja ettevõtjate koostöö, nõrk kvalifitseeritud tööjõu tõmme valda; 2.2.4. Vähe turismivaldkonna ettevõtlust arvestades valla looduslikke võimalusi; 2.2.5. Madal palgatase võrreldes Tallinna ja selle lähiümbrusega; 2.2.6. Kehra Gümnaasiumi nõrk maine. 2.2.7. Raudteealuse tunneli puudumine Vana-asula ja Kesklinna vahel.

2.3. Valla võimalused

2.3.1. Välisfinantseeringute võimaluste kasutamine; 2.3.2. Inimeste mobiilsuse suurenemine, väärtushinnangute muutumine (säästev areng, looduslik mitmekesisus, keskkonna puhtus); 2.3.3. Vabaühenduste initsiatiiv ja panus elukeskkonna parandamiseks; 2.3.4. Ettevõtjate arendused uue elu- ja töökeskkonna loomiseks; 2.3.5. Kehra Gümnaasiumi jt haridusasutuste innovaatiline arendamine; 2.3.6. Rahvastiku sissevool; 2.3.7. Tihedam ühistranspordiühendus; 2.3.8. Parem valla kuvand.

6 2.4. Ohutegurid valla arengule

2.4.1. Tööealise elanikkonna vähenemine ja selle mõju valla tulubaasile; 2.4.2. Elamuehituse uusarenduste mitte realiseerumine; 2.4.3. Riigi regionaalpoliitika mõju valla arengule; 2.4.4. Kehra Gümnaasiumi gümnaasiumiosa ja Alavere põhikooli 3. astme sulgemine; 2.4.5. Riigi majandusliku olukorra halvenemine.

2.5. Arengueelduste kokkuvõte

Anija valla arengueelduseks on soodne asend liiklusmagistraalide ja Tallinna linna suhtes, mis annab head võimalused investeeringute sissevooluks ja ettevõtluse arenguks ning uue elanikkonna sisserändeks. Elanikkonna sisserändeks loob soodsad tingimused ka üld- ja detailplaneeringute alusel elamuehituseks piisava maa olemasolu, soodsad kinnisvara hinnad, vähene kuritegevus ja tugeva haridusvõrgustiku olemasolu. Valla tugevaks küljeks võib lugeda looduslikku potentsiaali (suured metsamassiivid, veekogud, Kõrvemaa maastik) ning häid eeldusi maamajanduslike ja turismi ettevõtete arenguks. Siiski ei ole valla nimetatud tugevad küljed seni tinginud ei ettevõtluse ega elamuehituse märgatavat arengut. Probleeme (nõrku külgi), mis seda pärsivad, on palju ja need on suhteliselt kaalukad. Peamiseks probleemiks piirkonnale on vähene ettevõtlikkus, kvaliteetse tööjõu puudus ja Kehra linna vähene areng elukeskkonnana ning Kehra kui töölisasula maine. Paljud tublid tööinimesed on leidnud rakendust Skandinaavia riikides. Valla äärepiirkondade arengut pärsib kaugus tõmbekeskustest. Valla võimaluseks on maksimaalselt ära kasutada erinevaid välisfinantseeringuid, mille abil saab parandada taristu kvaliteeti ja elavdada kohalikku arengut. Koostöös Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega on eesmärgiks leida välisinvestoreid töökohtade loomiseks. Senised suurimad üleriigiliste ja välisvahendite abil renoveeritud objektid on peale Kehra Gümnaasiumi peahoone ning Kehra linna, Lehtmetsa, Alavere, Anija, Lilli ja Voose külade ÜVK veel pangalaenuga tehtav väikese koolimaja remont ja uue vallamaja renoveerimise jätkamine. Kõigi möödunud perioodil teostatud asutuste ümberpaigutuste eesmärgiks on lasteaiakohtade juurdeloomine Kehra Raamatukogu ruumidesse Laste tänaval. Oluline on suunata kõik võimalused kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamisele ja mitmekesistamisele, et muuta vald atraktiivsemaks elu- ja ettevõtluskohaks, mis omakorda tooks juurde nii uusi elanikke väljastpoolt kui väldiks praeguse elanikkonna väljarännet.

7 3. ANIJA VALLA ARENGUEESMÄRGID

Valla arenguvisioon aastaks 2025 : Anija vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, majanduslikult mitmekesine, elujõulise kogukonnaga jätkusuutlikult arenev omavalitsus, kus on elanikele tagatud konkurentsivõimeline haridus ja sotsiaalne turvalisus.

Vallavalitsuse missiooniks on: valla elukeskkonna parandamine ja hariduslike arenguvõimaluste korraldamine valla elanike konkurentsivõime tõstmiseks.

4. ANIJA VALLA ARENGUSTRATEEGIA

Arengustrateegia osa sätestab konkreetsed arengusuunad (võtmevaldkonnad) ja meetmed (alaeesmärgid ja ülesanded) tegevusvaldkondade kaupa, mis on vajalikud valla arenguvisiooni realiseerimiseks.

4.1. Üldvalitsemine

Hetkeolukord. Anija valla juhtimisstruktuur koosneb vallavolikogust, vallavalitsusest ja hallatavatest asutustest. Vallavolikogus on 17 liiget ning volikogu on oma ülesannete täitmiseks moodustanud 6 komisjoni: arengu- ja eelarvekomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon, keskkonna- ja turvalisuse komisjon, majanduskomisjon, sotsiaalkomisjon, revisjonikomisjon ja 1 fraktsioon - keskfraktsioon. Vallavalitsuses on 5 liiget, vallvalitsust juhib vallavanem. Kõik valitsuse liikmed on ka valdkonna juhid. Vallavalitsus asub 2011 aasta sügisest ühes administratiivhoones. Vallal on 10 hallatavat asutust- Kehra Gümnaasium, Kehra Kunstidekool, Alavere Põhikool, Alavere lasteaed „Mõmmila“, lasteaed „Lepatriinu“, Kehra linnalasteaed „Lastetare“, Anija Valla Kultuurikeskus, Anija Valla Spordikeskus, Anija Valla Keskraamatukogu, Kehra Sotsiaalkeskus. Vald on 100% omanik äriühingus OÜ Velko AV ja sihtasutuse Anija Mõisa Haldus ainus asutaja.

Arengukava täitmine aastani 2013: 1. Haldushoone väljaarendamine. 2. Juurutatud on elektrooniline dokumendihaldussüsteem AMPHORA keskkonnas. 3. Jätkuvalt osaletakse Harjumaa omavalitsusliidu töös. 4. Jätkuvalt tegeletakse mitte vajaliku munitsipaalvara optimeerimisega. 5. Jätkuvalt tegeletakse heakorraga valla territooriumil.

Käesoleva arengukava perioodi peamiseks ülesandeks on juhtimiskvaliteedi tõstmine, läbi mille on 8 võimalik saavutada optimaalsete kuludega parim tulemus. Suurimateks väljakutseteks on ruumiressursi optimeerimine ja iga-aastase palgafondi suurenemise tagamine hallatavatele asutustele. Arengustrateegia ellurakendamiseks on vajalik koostöö arendamine naaberomavalitsustega. Väga oluline on sihipärane valla elanikele info jagamine ja valla maine kujundamine, kasutades infokanalitena valla kodulehekülge, kord nädalas ilmuvat ajalehte „Sõnumitooja“ ja elektroonilist Ida-Harju vallalehte. Plaanis on paremini kasutada nädalalehe Sõnumitooja võimalusi ja laiendada sotsiaalvõrgustiku kasutamist. Anija vallast on kujunenud teiste valdade kõrval hea kuvand , kui arenevast ja perspektiivikast elu- ja tööpaigast. See kindlasti soodustab siia investeerimist ning võimaldab arendada siinset elamise ja puhkamise piirkonda.

Strateegiline eesmärk: Valla efektiivne ja edukas juhtimine.

Tegevused: 1. Anija valla sihipärane mainekujundus. 2. Valla ametnike tööjaotuse ja koormuse optimeerimine koostöös naabervaldadega. 3. Kohalike omavalitsustega koostöö arendamine sh rahvusvahelisel tasemel. 4. IT võimaluste ärakasutamine. 5. Vallavalitsuse haldusalas olevate ressursside (rahaliste vahendite, hoonete, elamispinna, transpordivahendite) optimeerimine valla haldussuutlikkuse parendamiseks. 6. Omavalitsuse poolt osutatavad teenused arendamine. 7. Valla haldushoone ehituse lõpule viimine ja koos väikese koolimajaga ühtse väljanägemisega arhitektuurikompleksi loomine. 8. Valla juhtimisele aktiivsete organisatsioonide kaasamine. 9. Elanikkonna kaasamine strateegilistesse otsustusprotsessidesse.

4.2. Elu- ja looduskeskkond

Hetkeolukord. Valla pindalast ligikaudu 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Valla territooriumil asuvad veehoidlad: Raudoja, Aavoja, Kaunissaare ja Soodla. Lisaks Jägala jõele paiknevad vallas ka Tarvasjõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Jõelähtme ja Soodla jõed. Valla territooriumil on Harju maakonna teemaplaneeringuga ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud neli väärtuslikku maastikku: Põhja-Kõrvemaa, Soodla, Aegviidu- Nelijärve ja Voose. Kaitsealadest asuvad vallas Tuha dendraarium, Anija looduskaitseala, Anija mõisapark, Matsi dendraarium, Pikva mõisapark, Alavere mõispark, Maapaju looduskaitseala, Niinsoni looduskaitseala ja Kõrvemaa ja Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealad. Täiendavalt on Natura 2000 loodusaladeks määratud Anija, Parila, Maapaju ning Natura 2000 loodus- ja linnualaks Kõrvemaa. Riikliku tähtsusega maardlaid vallas ei asu. Olulisteks maavaradeks vallas on liiv, kruus ja turvas. Valla tugeva küljena on välja toodud kuritegevuse madal tase valla territooriumil, samas on nõrkusena mainitud tänavavalgustuse vähesust külades. Vajalik on Kehra linna ja külade haljasalade kohene planeerimine ja nende kujundamine sellest lähtuvalt. Keskustes on küll piisavalt kõrghaljastust kuid seni ei ole ruumilisel planeerimisel piisavalt arvestatud maastiku kujundamisega. Kehra haljastus vajab uuendamist.

9 Valla kui elukeskkonna kvaliteedi tõstmisel on oluliseks avalikku ruumi risustavate hoonete välisilme korrastamine. Selleks jätkatakse järelevalve tegevust ja korraldatakse erinevaid kampaaniad ja konkursse. Näiteks konkurss: „ Kehra linnale oma logo“.

Arengukava täitmine aastani 2013: 1. Anija valla Korrakaitse Ühingu abipolitseinikest liikmete tegevuse toetamine politsei teenistuses. 2. Anija mõisa piirdemüüri osaline taastamine. 3. Jägala jõe Lehtmetsa küla ja Kehra osa puhastamine. 4. Laste mänguväljaku rajamine Kehra ja Alaveresse linna. 5. Tänavate ja kortermajade parklate korrastamine.

Strateegiline eesmärk : Valla elukeskkonna kvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine. Meede 1: Haldusterritooriumil jäätmealase tegevuse korraldamine. Tegevused: 1. Vallas asuvate kortermajade õuealadele jäätmemajade tüüplahenduste projekteerimine; 2. Kontrolli tõhustamine jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ja jäätmete sorteerimise võimaluste loomine ja elanike informeerimine. 2. Kontrolli tõhustamine jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ja jäätmete sorteerimise võimaluste tagamine kõikides valla asumites ja elanike informeerimine. 3. Jäätmekäitluse pikaajalise kava väljatöötamine.

Meede 2: Elamumajanduse areng. Tegevused: 1. Vallale kuuluva elamufondi optimeerimine, võõrandamine ja vajadusel korrastamine; 2. Korteriühistutega koostöös mänguplatside, jäätmemajade ja parklate arendamine.

Meede 3: Valla heakorrastatud ja turvaline elukeskkond. Tegevused: 1. Veekogude ja kaldaalade korrastamine ja miljööväärtuse suurendamine. 2. Parkide ja haljasalade korrastamine ja rajamine. 3. Valla territooriumil asuvate ajalooliste, muinsuskaitseliste – ja kultuuriobjektide korrastamise toetamine. 4. Keskkonnaohtlike ja miljööväärtust rikkuvate objektide likvideerimiseks ja kruntide korrastamiseks meetmete rakendamine.

Meede 4: Turvalisuse tagamine valla territooriumil. Tegevused: 1. Valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine. 2. Naabrivalve propageerimine ja arendamine. 3. Kohaliku initsiatiivi ja kodaniku algatuse toetamine turvalisuse tagamisel vallas. 4. Valla turvalisuse kava koostamine. 5. Videovalve süsteemi laiendamine valla territooriumil

10 4.3. Ettevõtlus ja tööhõive

Hetkeolukord. Arendustegevuse sihiks antud valdkonnas on valla arengueelduste kasutusele võtmine valla konkurentsivõime tugevdamiseks. Eelkõige on see ettevõtluse propageerimine ja arengustrateegia väljatöötamine ettevõtluse võimaluste avardamiseks. Valla territooriumil on üldplaneeringuga planeeritud võimalik arenduspiirkond Andevei maaüksusel, Kehra linnast loodesuunas. Tööstusala arendamiseks on planeeritud üle 52 ha. Valla territooriumil Lillis, Anijal, Alaveres ja Kehra lähiümbruses on veel mitmeid eravaldustes olevaid rajatisi, millest tulevikus võib kujuneda arvestatav tööstusala. Käimas on pidev protsess meie valla ettevõtluspiirkondade loomiseks koostöös Harjumaa Ettevõtlus ja Arenduskeskusega.

Arengukava täitmine aastani 2013: 1. Anija valda tutvustavate materjalide koostamine ja edastamine HEAKsse, EASi ja MKMi.

Strateegiline eesmärk: Valla kui potentsiaalse ettevõtluspiirkonna tutvustamine ja koolitustegevuse korraldamine väikeettevõtluse arendamiseks.

Meede 1: Ettevõtluskeskkonna arendamine. Tegevused: 1. Ettevõtluspiirkondi ja -võimalusi tutvustavate infomaterjalide koostamine. 2. Ettevõtluse võimaluste propageerimine läbi HEAKi, EASi ja MKMi. 3. Osalemine ettevõtluse alastel seminaridel, messidel jne.

Meede 2: Ettevõtlikkuse arendamine ja tööhõive parendamine. Tegevused: 1. Vajaduste väljaselgitamiseks infovahetuse arendamine piirkonna ettevõtjatega. 2. Tegevuskava väljatöötamine koostöös HEAK, Töötukassa ja ettevõtjatega. 3. Ettevõtlust propageerivate ja ettevõtlusega alustamiseks vajalike koolituste korraldamine koostöös kolmanda sektoriga.

11 4.4. Tehniline infrastruktuur

Heal tasemel planeeringud, vee- ja kanalisatsiooni- ning sadevete süsteemid, transpordikorraldus, soojusenergia võimaldavad elanikel kindlustundega oma elu planeerimist jätkusuutlikuna koduvallas. Kaugküttevõimalused ja säästva energeetika rakendamine avaliku teenuse arendamisel on tugevaks toeks kogukonna püsimajäämisel ja suurenemisel.

4.4.1. Ühisveevärk- ja kanalisatsioon Hetkeolukord. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) rajamine on lõpetatud Voose, Lilli ja Alavere külas. Kehra linnas, Lehtmetsa, Anija ja Ülejõe külas. Kehra linna ÜVK rajamisega on tekkinud sadevete ärajuhtimise probleem, kus seni reoveekanalisatsiooni juhitud sadevetesüsteemid ei oma teatud piirkondades lõppväljundit. Probleemiks kogu valla territooriumil on sadevetekraavide olukord, mis mitmel pool puuduvad või on väga halvas olukorras, tekitades üleujutusi elamute piirkondades ja kahjustades teid. Strateegiline eesmärk 1: ÜVK rakendamine peale kõikide projektide lõppemist. Meede 1: ÜVK rakendamine. Tegevused: 1. Teavitustöö ÜVK liitumise tingimustest ja sellega kaasnevast kasust elanikele. 2. Süsteemne liitumise kohustuse täitmise kontrollimine ja meetmete rakendamine. 3. Sadevete kanalisatsiooni ja kraavide kaardistamine .

Strateegiline eesmärk 2: Sadevetesüsteemide projekteerimine ja väljaehitamine. Meede 1: Kehra linna sadevete kanalisatsioon. Tegevused: 1. Kehra linna tervikliku sadevete kanalisatsiooni projekteerimine arvestades olemasolevaid süsteeme ja peale suuri kaevamisi tekkinud olukorda. 2. Kehra linna sadevete kanalisatsiooni etapiviisiline väljaehitamine.

Meede 2: Sadevetekraavid ja muud kuivendussüsteemid. Tegevused: 1. Hetkeolukorra kaardistamine tiheasustusaladel ja tugiteede ääres. 2. Renoveerimis- ja hooldusplaani koostamine. 3. Vajalike tööde sihipärane teostamine lähtudes koostatavast plaanist.

12 4.4.2. Teed Hetkeolukord. Valla elanike igapäevase tegevuse kindlustamiseks on vajalik aastaringselt läbitav ning hooldatud teede ja tänavate võrgustik. Valla hooldada on ca 150 km teid ja tänavaid. Talvel teostatakse lumetõrjet ca 220 km ulatuses. Kevad-sügisperioodil teostatakse kruusateedel greiderdamist 2 - 3 korda ja asustatud piirkondades tolmutõrjet. Hetkel tuleb tõdeda, et talvel on teede hooldus parem kui kevad-sügis perioodil, mistõttu tuleb tulevikus üle vaadata vahendite jaotus erinevatele töödele, et tagada aastaringselt vähemalt heal tasemel teede hooldus.

Strateegiline eesmärk: Tagada aastaringselt kõikides valla piirkondades teede hea läbitavus Meede 1: teede kvaliteetne hooldus. Tegevused: 1. Talviste teehooldusnõuete optimeerimine ja tööde teostamiseks riigihanke korraldamine. 2. Kevad-sügis perioodi teehooldustööde mahtude suurendamine. 3. Valla teede kuivenduskraavide korrastamise koostöös maaomanikega.

Meede 2: Teede renoveerimine ja parklate rajamine. Tegevused: 1. Kortermajade piirkondades parklate laiendamine/rajamine koostöös korteriühistutega. 2. Teede, tänavate ning parklate remont ja rekonstrueerimine. 3. Tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja automaatika täiendamine energiasäästu saavutamiseks. 4. Erateede kuuluvuse ja hooldamise määratlemine avaliku kasutuse lepingutes. 5. Kergliiklusteede ja -radade projekteerimine ja etapiviisiline rajamine. 6. Liikluskorralduse parendamine suurema ohutuse saavutamiseks. 7. Teehoiukava arendamine.

13 4.4.3. Ühistransport

Hetkeolukord. Valla ühistranspordi sõlmpunkt on Kehra. Kehrat läbib Tallinn-Tapa raudtee ning elanikel on võimalik kasutada Elektriraudtee linnalähi- ja Edelaraudtee linnadevahelisi ronge. Kehras on lõpppeatus maakondlikel bussiliinide K6 ja 143 ning vallasisestel bussiliinidel. Teiseks suuremaks ühistranspordi sõlmeks on Alavere, kus ristuvad maakondlikud liinid K6 ja 105 ning vallasisesed bussid. Vallasisesed bussiliinid on planeeritud ennekõike koolide õppetöö vajadustest lähtuvalt ning ei rahulda seetõttu muu elanikkonna kõiki vajadusi. Eeldusel, et aastast 2014 käivitub tihedam ja kiirem rongiühendus Kehra ja Tallinna vahel, on valla ühistranspordi tulevikuperspektiiviks vallasiseste kogumisliinide suurendamine.

Strateegiline eesmärk: Valla kõiki piirkondi katab vajadusi arvestav ühistranspordi võrgustik. Meede 1: Valla ühistranspordi võrgustiku arendamine. Tegevused: 1. Hetkeolukorra ja vajaduste kaardistamine. 2. Olemasolevate vallasiseste bussiliinide optimeerimine vajadustest lähtuvalt. 3. Bussipeatuste rekonstrueerimine koostöös kohaliku kogukonna ja Maanteeametiga.

4.4.4. Soojamajandus Hetkeolukord. Vallas on kaks kaugkütte piirkonda: Kehra ja Alavere. Olemas on valla soojamajanduse arengukava aastateks 2009-2024. Kehra katlamaja maksimaalne kasutusaeg on veel 7-8 aastat. 2012.a paigaldati Kehra katlamajja heitgaaside pesu, mis annab lisaväärtust talvisel perioodil ning planeeriti selleks et efektiivsemalt majandada suvisel perioodil. 2013 suvel seda ei õnnestunud realiseerida, sest toimus torustike vahetus. Küttetorustik oli amortiseerunud ja vajas kiiret väljavahetamist. 2012.a. renoveeriti Lehtmetsa katlamaja, mida kasutatakse reservkatlamajana talvisel perioodil lisasoojuse tootmiseks. Alavere katlamaja teenindab vaid valla hallatavaid asutusi – põhikooli, lasteaeda ja rahvamaja. Seega võib tõdeda, et Alavere puhul ei ole põhjust rääkida kaugküttepiirkonnast. Isegi eeldusel, et taastatakse torustikud korrusmajade juurde, ei ole väga tõenäoline, et elanikud on võimelised taastama hoonete sisesüsteemid. Arvestades veel asjaolu, et Alavere katlamaja oli ebaefektiivne renoveeriti see 2013 aastal.

Strateegiline eesmärk: Katlamajade ja kaugküttesüsteemide renoveerimine kokkuhoiu saavutamiseks. Meede 1: Kehra kaugküttepiirkonna arendamine. Tegevused: 1. Kaugküttetorustike etapiviisiline rekonstrueerimine. 2. Uue katlamaja ehitamine.

Meede 2: Alavere kaugküttepiirkonna arendamine. Tegevused: 1. Erinevate küttelahenduste tasuvusuuringu teostamine.

14 4.4.5. Energeetika Hetkekeolukord. Valla hallata olevad hooned on enamasti soojustamata ja seetõttu suure energiatarbimisega. 2013.a. soojustati Kreutzwaldi tn 6 asuv vallamaja. Paljudes hoonetes on rekonstrueeritud küttesüsteemid koos automaatsete soojasõlmedega, mis võimaldavad kulusid optimeerida. Tänavavalgustus on Kehra linnas, Alavere, Anija, Lehtmetsa ja Ülejõe külas, viimastel aastatel paigaldatud valgustid on ökonoomsed, kuid tervikuna võib öelda, et kogu tänavavalgustuse süsteem vajab optimeerimist ning ümberehitamist. Vastav projekt on koostatud.

Strateegiline eesmärk 1: Hoonete energiatõhususe tõstmine ja küttekulude vähendamine. Meede 1: Hoonete renoveerimine energiasäästu saavutamiseks. Tegevused: 1. Olemasoleva hoonete seisukorra kaardistamine. 2. Hoonete soojustamine ja soojasüsteemide renoveerimine.

Meede 2: Tänavavalgustussüsteemide optimeerimine ja renoveerimine. Tegevused: 1. Olemasoleva tänavavalgustusvõrgu rekonstrueerimine vastavalt projektmaterjalile. 2. Kaasaegse energiasäästliku tänavavalgustussüsteemi rakendamine. 3. Olemasoleva süsteemi rekonstrueerimine ja uute rajamine.

15 4.5. Sotsiaalkeskkond

4.5.1. Kultuur ja sport

Hetkeolukord. Aktiivse elu võimaluste pakkumine, traditsioonide jätkamine ja uute sündmuste korraldamine ja järgnevatele põlvkondadele sellega eeskuja näitamine on areneva kogukonna tunnusjooned. Tegevused on jätkusuutlikud, kui need on piirkonnaülesed ja selle tõttu jätkatakse kultuurikeskuse, spordikeskuse ja noortekeskuste toetamist ning nende töö tutvustamist väljapoole valla piire. Tehakse ümberkorraldusi efektiivsema tegevuste korraldamise ja planeerimise juhtimise osas ning luuakse võimalusi erinevate huvigruppide võrgustikutööks nii valdade kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Arengukava täitmine aastani 2013: 1. Anija mõisa pargi piirdemüüri renoveerimine vastavalt rahastust saanud projektile (SA Anija Mõisa Haldus); 2. Anija mõisa peahoone köögi renoveerimine Leader-toetusega, va sisustus ja inventar (SA Anija Mõisa Haldus); 3. Kehra endise jaamahoone rekonstrueerimise projekti taotluse rahastamine Leader-meetmest ning I etapi töödega alustamine (MTÜ Kehra Raudteejaam); 4. Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbiviimine vallas ja parendustegevuste kavandamine; 5. Rahvusvahelise noorsootöö edendamisel osaletakse Salo linna algatatud rahvusvahelises noorsooprojektis „International Business Twinning“ 2010-2015; 6. Leader-meetmest rahastatud projektid: Anija valla kodukandipäev 2012. a., lastelaager „Ehtne Eesti laager“, Anija valla segarahvatantsurühma meeste rahvariiete soetamine, heli- ja valgustehnika ostmine Kehra Rahvamajale ja Anija mõisa laat 2012. a (SA Anija Mõisa Haldus); 7. Kultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate vabaühenduste toetamine. 8. Lilli küla seltsimaja ja spordihoone rajamine. Teostatud esimesed kolm etappi. Rahastatud MAK meetmest 3.2, Anija valla, Küsk’i ja Lilli Küla Arendamise Seltsi liikmete kaasabil.

Anija Valla Kultuurikeskuse arenguprioriteediks on ülevallaliste ja teiste suurürituste korraldamine, piirkondade kultuuritegevuse koordineerimine ning rahvakultuuri säilitamine. Kultuurikeskus tegeleb kolme rahvamaja (Kehra Rahvamaja, Alavere Rahvamaja, Voose Rahvamaja) haldamisega, lisaruumide leidmisega ringide töö paremaks arendamiseks ja sisustuse uuendamiseks. Anija mõisa kolm hoonet (peahoone, teenijatemaja ja ait) on kavas pikas perspektiivis restaureerida. Eesmärgiks on välja arendada mõisa baasil külaliikumise ja kultuurisündmuste tõmbekeskuseks järgmiste funktsioonidega: teabe- ja nõustamisteenused, koolitused (vabahariduskool), teabeteenused, kultuuriüritused, konverentsikeskus (koos toitlustuse ja majutusega), muuseum, loominguliste töötubade keskus, raamatukogu, toitlustusteenus, noorte- või päevakeskus, külade esindajate koostöö keskus. Pikemas perspektiivis arendada välja majutusteenus (teenijatemajja), korrastada mõisapark, rajada suur saal (aidahoonesse). Korrastada osa mõisapargi müürist. Luua võimalused mõisa köögi käivitamiseks õppeköögina. Anija Valla Spordikeskuse arenguprioriteediks on ülevallaliste ja teiste suursündmuste

16 korraldamine, rahvaspordi taaselustamine, seltsingute ja küladevaheliste spordisündmuste propageerimine. Oluline on jätkata Kehra Gümnaasiumile ja teistele praegustele kasutajatele heal tasemel sportimise võimaluste pakkumist. Alavere Raamatukogu on otstarbekas üle viia Alavere Põhikooli ruumidesse ja Kehra Raamatukogu väljaarendamine uutes ruumides Kehras.

Strateegiline eesmärk 1: Vallaelanikele heal tasemel mitmekesiste kultuurivõimaluste, nii professionaalse kui rahvakultuuri pakkumine ning kättesaadavuse tagamine. Meede 1: Kultuuritegevuse korraldamine. Tegevused: 1. Anija mõisa, kui ajaloopärandi parema kasutamise korraldamine koostöös sihtasutusega Anija Mõisa Haldus. 2. Rahvamajade ja külade seltsimajade koordineeritud töö korraldamine elanike paremaks teenindamiseks. 3. Rahvamajade hoonete remont. 4. Seltsimajade ja külaplatside väljaarendamise toetamine. 5. Kultuuriobjektide arendamise toetamine 6. Kultuurivaldkonnas tegutsevate vabaühenduste tegevuse toetamine. 7. Külavanemate ja külaelu edendajate vahendusel kogukonna ühistegevuse toetamine.

Strateegiline eesmärk 2: Kvaliteetse, paikkonnale vajaliku ja kättesaadava raamatukogu teenuse arendamine. Meede 2: Raamatukogu teenuse korraldamine. Tegevused: 1. Raamatukogude tegevuse arendamine populaarseteks info- ja laenutuspunktideks. Raamatukogude arendamine innovaatilisteks ja toimivateks infot ja komplekteeritud teavikuid korrastavateks, säilitavateks, laenutus- ja internetiteenust osutavateks ning teavet jagavateks institutsioonideks. 2. Kehra Raamatukogu üle viimine uutesse ruumidesse Kehras. 3. Alavere Raamatukogu üle viimine uutesse ruumidesse Alavere Põhikoolis ja põhikooli raamatukogu ning rahvaraamatukogu ühendamine.

Strateegiline eesmärk 3: Spordivaldkonna arenguprioriteediks on eesmärgistatud sportimise võimaluste ja muude vaba aja aktiivse veetmise võimaluste laiendamine, elanike teadlikkuse tõstmine tervislikest eluviisidest, valla spordiorganisatsioonide ja sportlaste tegevuse toetamine. Meede 3: Spordi ja füüsiliselt aktiivse vaba aja veetmise võimaluste avardamine. Tegevused: 1. Rahvaspordi arendamine ja erinevate võistluste korraldamine Anija valla Spordikeskuse kaudu. 2. Matka-, suusa ja terviseradade korrastamine. 3. Kehra staadioni rekonstrueerimise etapiviisiline teostamine. 4. Spordivaldkonnas tegutsevate vabaühenduste tegevuse toetamine.

Strateegiline eesmärk 4: Noorsootöö arenguprioriteediks on tingimuste ja keskkonna loomine, 17 mis toetab noorte igakülgset arengut, eneseteostust ja sihipärast tegevust vabal ajal. Meede 4: Noorsootöö parendamine Tegevused: 1. Noorsootööalase vallasisese võrgustiku arendamine ja ühistegevuste korraldamine. 2. Noorteinfo süsteemi loomise toetamine. 3. Noortevolikogu ja õpilasesinduste töö toetamine. 4. Regulaarsete noorsootöö alaste uuringute korraldamine ja analüüsimine. 5. Noorte rahvusvahelise koostöö toetamine. 6. Noorte kutse- ja karjäärinõustamise jätkamine. 7. Kehra Noortekeskuse ja Alavere Noortekeskuse arendamine uue ruumiprogrammi võimaluse alusel.

18 4.5.2. Haridus ja noorsootöö Hetkeolukord. Jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks vallas on väga oluline haridusvõimaluste väljaarendamine. Alates lasteaiakohtadest kuni heal tasemel gümnaasiumihariduse võimaldamiseni aitab kinnistada elanikud valda. Lasteaiateenus on elanikele kättesaadav, ja möödunud aastal on loodud uus sõimerühm Lastetare lasteaeda. Alavere Põhikoolis ja Kehra Gümnaasiumis on õpilaste arvud stabiliseerunud ning kui põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võimaldab siis lähiaastatel õpilaste arvus suuri muudatusi ei tule. 2011/2012 õppeaasta keskel algas Kehra Gümnaasiumi peahoone renoveerimine, mis lõppes 2012 aasta alguseks. Koolides on olemas tugisüsteemid (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog), kuid need ei rahulda veel kõikide laste vajadusi. Üheks tugisüsteemiks lasteasutustele on Harjumaa Õppenõustamiskeskuse teenused. Kehra Kunstidekoolis on mitmekesistunud õppekavad, mille tulemusena on 2012/2013 õppeaastal oluliselt suurenenud õpilaste arv.

Arengukava täitmine aastani 2013: 1. Loodud uus rühm Kehra linnalasteaias „Lastetare“. 2. Renoveeritud Kehra linnalasteaed „Lastetare“ küttesüsteem. 3. Kehra Gümnaasiumi algklasside maja renoveerimine. 4. Lasteaed „Lepatriinu“ rühmaruumide renoveerimine. 5. Kehra Kunstidekooli kolimine uutesse ruumidesse.

Haridusvaldkonna arengud on ühed tähtsamatest valla elu mõjutavatest teguritest. Valdkonna ulatus on lai ja mõjud väga pikaajalised. Koolieelsete lasteasutuste missiooniks on laste kasvatamine, õpetamine ning kooliks ettevalmistamine. Lasteaed on oma tegevusega toeks lastevanematele oma professionaalse nõuga. Koolieelsete lasteasutuste arengu prioriteetideks on õppimisharjumuste kasvatamine ning ka varase keelekümbluse rakendamine eesti keelest erineva emakeelega lastele koos alushariduse omandamisega. Üldhariduse missiooniks on toetada muutuvas maailmas toimetuleva väärika isiksuse kujunemist. Üldhariduse arengu prioriteetideks on kaasaja nõuetele vastavate õpitingimuste loomine koolides, koolide jätkusuutlikkuse tagamine ja keelekümbluse aktiivne rakendamine Kehra Gümnaasiumis. Erilise tähelepanu all on võimalikud riigipoolsed muutused haridusreformi näol. Valla eesmärgiks on noortele selgitada ja anda parimad võimalused hariduse saamiseks ja oma elu korraldamiseks. Noorsootöö missioon: Igale noorele on noorsootöös kättesaadavad mitmekülgsed isiksuse arengu võimalused.

Strateegiline eesmärk: Lastele ja noortele on tagatud konkurentsivõimeline haridus. Meede 1: Alusharidus Tegevused: 1. Kehra linnalasteaia „Lastetare“ laiendamine. 2. Kvaliteetsete ja kaasaegsete haridusvõimaluste selgitamise organiseerimine. 3. Lasteaedade toitlustuse korraldamine Kehas ja Alaveres koolide köökide baasil. 4. Looduse õpperadade loomine ja kohandamine eelkooliealistele ja esimeste astmete

19 õpilastele. 5. Erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine keelekümbluse jätkamisega alusharidusfaasis (keelekümbluse metoodika rakendamine Kehra linnalasteaias „Lastetare“).

Meede 2: Üldharidus Tegevused: 1. Haridusasutuste õpikeskkonna uuendamine, jätkusuutlikkuse ja hea maine ning konkurentsivõimelise teadmistetaseme tagamine. 2. Keelekümbluse jätkamine Kehra Gümnaasiumis. 3. Õppekasvatustöö tugisüsteemide täiustamine ja väljaarendamine. 4. Kohalike avalike bussiliinide logistiliste lahenduste väljatöötamine oma kooli õpilastele. 5. Kehra Gümnaasiumi arenguvõimaluste kaardistamine vastavalt muutuvale seadusandlusele ja gümnaasiumihariduse säilitamine Anija valla noortele.

Meede 3: Huvitegevus ja huviharidus Tegevused: 1. Kehra Kunstidekooli õpikeskkonna uuendamine, uute ruumide kasutuselevõtt Kehra Gümnaasiumi algklasside koolimajas. 2. Täiendavate koolitusvõimaluste loomine valla elanikele, lasteaialastele ja õpilastele valla käsutuses olevate ressursside baasil (Anija mõis, loodusrajad, metsad, veekogud). 3. Valla kõikide koolide, Anija Valla Kultuurikeskuse ja Anija Valla Spordikeskuse juures tegutsevate huviringide tegevuse sihipärane toetamine.

Meede 4: Noorsootöö Tegevused: 1. Noortele luuakse mitmekülgsed mitteformaalse õppimise võimalused. 2. Noortele luuakse võimalused osalus- ja kuuluvuskogemuse saamiseks. 3. Noortele luuakse tingimused noorteinfo, ennetamis- ja nõustamistegevuste kättesaamiseks. 4. Noorsootööks luuakse kvaliteetne keskkond.

20 4.5.3. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Hetkeolukord. Valla ülesandeks on toimetulekuraskustega ja riskirühmadesse kuuluvate vallaelanike toimetuleku tagamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning võrdsete võimaluste loomine puuetega inimestele. Selleks arendatakse välja kaasaegsed sotsiaalhoolekande teenused ning asutuste võrgustik. Sotsiaalhoolekande sihtrühmadeks on lapsed, lastega pered, toimetulekuraskustega täiskasvanud (sh töötud) ja puuetega inimesed.

Arengukava täitmine aastani 2013: 1. Uute sotsiaalteenuste juurutamine ja arendamine (häirenuputeenus, laste ja perede nõustamine); 2. Tervise-edenduslike tegevuste läbiviimine (TAI ja Harju Maavalitsuse rahastatud projektid). 3. Töötuse vähendamine koostöös Töötukassaga. 4. Osalemine Eesti-Hollandi Heategevusfond“ Päikeselill rahastatud projektis „Suvelaager Anija valla erivajadustega ja vähekindlustatud perede lastele“. 5. Osalemine KÜSK projektis „Alkohol ja kogukond“ koostöös Eesti Karskusliiduga. 6. Osalemine KÜSK projektis „Eakate ja puuetega inimeste turvalisuse tõstmine vabatahtlike kaasabil“ 2012-2013 koostöös MTÜga Eesti Naabrivalve. 7. Osalemine KÜSK projektis „Lastega peresid jõustavad teenused. Vol 2“ 2013-2013 koostöös MTÜga Peredeja laste nõuandekeskus.

Lastekaitsealases töös on prioriteediks hoolekannet vajavate perede ja laste ennetavate tegevuste arendamine, et iga laps saaks elada oma kodus. Rakendatakse meetmeid, mis tagavad lastele vajaliku hoolitsuse, võimetekohase hariduse ja võimaluse tegeleda huvialadega. Vanemliku hoolitsuseta lastele võimaldatakse võimalikult perelähedasi kasvutingimusi, kujundades välja hooldusperede võrgustiku. Lastekaitsetöös kaasatakse ja tehakse koostööd olemasolevate organisatsioonidega. Arendatakse preventiivset tööd riskiperedega (toimetulekuõpetus), et vältida lastega perede langemist toimetulekuraskustesse. Toetatakse toimetulekuraskustega noorte iseseisva elu alustamist. Hoolekandealases töös on prioriteediks inimväärsete tingimuste tagamine eakatele ning eakate aktiivse eluhoiaku säilitamine. Kohalikes keskustes luuakse tingimused eakatele omavaheliseks suhtlemiseks, aktiivseks ajaveetmiseks ning huvitegevuseks. Arendatakse eakatele suunatud avahooldus- ja tugiteenuseid. Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekandes on prioriteediks pikaajaliste töötute heitumise vältimine ning toimetuleku soodustamine. Selleks toetatakse toimetulekuraskustega vallaelanikele toimetuleku õpetamist, samuti kutsealast nõustamist koostöös Töötukassaga ja MTÜ Koostöökojaga (sh karjäärinõustamist noortele). Puuetega isikute hoolekandes on ülesandeks võrdsete võimaluste loomine puuetega isikutele toimetulekuks, õppimiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Valla sotsiaalhoolekande teenuste kasutamiseks tagatakse sotsiaaltransport. Valla sotsiaalhoolekande teenuste arendamisse ja osutamisse kaasatakse kolmanda sektori organisatsioone või ühinguid. Riikliku tellimuse alusel võimaldatakse rajada AS Hoolekandeteenused ettevõtmisel Kehra hoolekandeküla. Tervishoius on prioriteediks elanikkonna tervisekaitse tugevdamine haiguste ennetamise, õigeaegse ning efektiivse ravi ning ravitingimuste parandamise teel. Tervislike eluviiside teadlikustamine.

21 Strateegiline eesmärk: Elanikele on tagatud sotsiaalne turvalisus. Meede 1: Kõikide laste ja noorte kasvamiseks vajalike tingimuste loomine Tegevused: 1. Peredele ja lastele vajalike sotsiaalteenuste loomine ja arendamine (tugiisiku teenus peredele, perelepitusteenus, varjupaiga teenus, nõustamisteenus, pereterapeudi teenus, hooldusperede leidmine ja koolitamine jmt). 2. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste pakkumine riskiperedele. 3. Lapsevanemate koolitamine (kursused, seminarid, õpitoad).

Meede 2: Eakate toimetulekut tõhustava paindliku teenustesüsteemi loomine. Tegevused: 1. Ava- ja koduhooldusteenuste tagamine ja kvaliteedi arendamine 2. Hooldekodu teenuse ostmine hooldust vajavatele elanikele. 3. Sotsiaalkorterite vajaduse selgitamine, optimeerimine ja vastava ressursi loomine. 4. Päevakeskuse kui teenuse arendamine (sihtrühmaks eakad, erihoolekandetöö kliendid ja puuetega inimesed) Kehra Sotsiaalkeskuses. Teenustele vastava ruumilahenduse projekteerimine. 5. Päevakeskuste funktsioonide arendamine vastavalt nõudlusele suuremates külakeskustes ja teenust vajavates piirkondades.

Meede 3: Riskirühma elanike toimetuleku toetamine. Tegevused: 1. Sotsiaaleluruumide ja varjupaiga keskpika vajaduse selgitamine ja asjakohase arendusplaani koostamine. Sotsiaalmaja projekteerimine eesmärgiga vabastada olemasolevad sotsiaalpinnad. 2. Erinevate meetmete rakendamine pikaajalise töötuse vähendamiseks koostöös Töötukassaga.

Meede 4: Puuetega isikutele vajalike teenuste korraldamine. Tegevused: 1. Sotsiaaltranspordi ja eritranspordi korraldamine. 2. Erihoolekandeteenuste klientide parima võimaliku toimetuleku tagamine ning erihoolekandeteenuste ( igapäevaelu toetamise-, toetatud elamise-, töötamise toetamise teenuste) mahu suurendamine. 3. Olemasolevate sotsiaalteenuste arendamine, tugiteenuste nomenklatuuri laiendamine (häirenuputeenus, abivahendite laenutamise teenus jms) 4. Puuetega inimestele suunatud huvitegevuse laiendamine.

Meede 5: Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ja tervislike eluviiside teadlikustamine. Tegevused: 1. Tervisekaitse, tervuslike eluviiside ja tervisedenduslike tegevuste planeerimine ja läbiviimine. 2. Tervisekeskuse ruumide renoveerimise planeerimine patsiendisõbraliku keskkonna loomiseks. Kokkuvõttes võib öelda, et vald on liikunud eelmistes arengukavades sätestatud visiooni suunas- tagada valla elanike kõrge elukvaliteet.

22 4.5.4. Külade ja asumite areng

Anija vallas on välja kujunenud jätkusuutlik vabaühenduste toetamise süsteem. Põhiliseks on vabaühenduste projektidele riiklikest ja maakondlikest toetusprogrammidest taotletava raha saamiseks vajaliku omaosaluse tagamine. Külade ja asumite arengu eest seisvate vabaühenduste liikmed teavad ja oskavad kasutada pakutavaid võimalusi. Projektid jagatakse reeglina kahel viisil: tegevustoetused ja investeeringud. Viimased kajastuvad reeglina valla investeeringute plaanis. Toetustest saadud vahenditega on hästi välja arendatud Voose külaplats ja rahvamaja, Pikva-Arava seltsimaja, külaplatsid Rookülas, Salumäe-Kihmla külas ja teistes kohtades. Arendamisel on Anija mõis, Lilli külaseltsi maja, Kehra Raudteejaam ja Alavere tiikide ja mõisapargi korrastamine. Valla peamine tähelepanu järgnevatel aastatel on suunatud pooleliolevate ehituste lõpetamisele ja käimasolevate projektide lõpule viimisele. Eesmärgiks on Anija mõisa olulisuse tõstmine laiema piirkonna tähtsusega keskuseks.

Strateegiline eesmärk: Külade ja asumite areng on tagatud kooskõlas valla ja külade arengukavadega.

Meede 1: Külade ja asumite arengu toetamine.

1. Välise rahastusega projektide tarbeks omaosaluse taotluste dokumentatsiooni ülevaatamine koostöös külaseltside ja vabaühendustega.

2. Pooleliolevate avaliku kasutuse eesmärgiga hoonete ehituse ja remondi lõpetamisele kaasaaitamine omaosalusega.

23 5. ANIJA VALLA EELARVESTRATEEGIA

Anija valla eelarvestrateegia on koostatud arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, valla arengukava, riigi eelarvestrateegiat ning Anija valla eelarve ja eelarvestrateegia menetlemise korda. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele koostatakse eelarvestrateegia arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste finantseerimise planeerimiseks nelja eelseisva aasta kohta. Kuna Anija valla eelarve on kassapõhine lähtutakse ka eelarvestrateegia koostamisel kassapõhisest arvestusmetoodikast. Eelarvestrateegia lisadena on esitatud Rahandusministeeriumile esitatavad eelarvestrateegia vormid.

5.1. Makromajanduslik keskkond ja eeldused

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2013. aastal 3% ja 2014. aastal 3,6%. Majanduskasv tugineb 2013. aastal endiselt sisenõudlusel, mille kasvutempo aeglustub. 2014. aasta prognoos on võrreldes eelneva prognoosiga positiivsem. 2014. aastal oodatakse ekspordi kasvu kiirenemist seoses välisnõudluse suurenemisega, kuid kasvu toetab ka sisenõudlus. 2015–2017 stabiliseerub majanduskasv 3,5% juures. Lisaks ekspordile toetab neil aastail SKP kasvu sisenõudluse stabiilne suurenemine. Sisenõudluse kasvutempo aeglustub 2013. aastal 3,6%ni, mis on endiselt kiirem SKP kasvust. Sisenõudluse kiiremat kasvu SKPga võrreldes on oodata kogu prognoosiperioodi jooksul seoses tarbimisjulguse paranemise ning investeeringute endiselt madala taseme järkjärgulise taastumisega. Sisenõudluse struktuur saab ilmselt olema tasakaalulisem kui eelneval kahel aastal kui valdava osa kasvust andsid investeeringud. Kui 2011. aastal taastus investeeringute kasv ettevõtlussektori kaudu, siis 2012. aastal panustas kasvu väga jõuliselt valitsussektor CO2-kvoodimüügituludest finantseeritavate investeeringutega. 2013. ja järgneval paaril aastal pärsib investeeringute kasvu kvoodimüügituludest ja välisvahenditest tehtavate valitsussektori investeeringute vähenemine. Seda tasakaalustab loodetavasti kiire kasv ettevõtete investeeringutes masinatesse ja seadmetesse, mille tase ületas 2012. aastal juba oma eelmist tippu. Elanike eluasemeinvesteeringud taastuvad lähiaastatel mõõdukalt. Osakaaluna SKPst jäävad erasektori investeeringud alla buumieelsele tasemele. Eratarbimise kasv kiirenes 2012. aastal 4,5%ni, mis vastab umbes reaalse palgatulu kasvutempole. Palga reaalkasv peaks inflatsioonitempo aeglustumise tõttu 2013. ja järgmisel aastal kiirenema, kuid hõivatute arvu kasv aeglustub oluliselt. Prognoosi kohaselt alates 2015. aastast hõive enam ei kasva ning kogu majanduskasv saab tulla vaid tööviljakuse arvelt, mida toetavad investeeringud. Eratarbimise kasvuks oodatakse 2013. ja 2014. aastal 3,8%. 2015. aastal võib oodata kasvutempo kiirenemist seoses tulumaksumäära alanemisega. Tarbijate kindlustunne on olnud Eestis suhteliselt kõrgel tasemel ning hõive püsides ja reaalse palgatulu kasvades võiks tarbimisjulgus lähiaastatel kasvada. Seni konservatiivses elanike laenukäitumises lähema paari aasta jooksul suurt murrangut siiski pole oodata. Tuginedes peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu prognoosidele, osutub välisnõudlus 2013. aastal veidi nõrgemaks kui 2012. aastal. Eeldatavalt hakkab välisnõudlus järk-järgult taastuma käesoleva aasta teisel poolel, elavdades seeläbi Eesti eksporti. 2013. aasta kokkuvõttes võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi 4,5%st suurenemist. 2014. aastal toob kooskõlaliselt välisnõudluse 24 kiirem taastumine kaasa ka Eesti ekspordi kasvu kiirenemise. Järgnevatel aastatel stabiliseerub ekspordikasv 7% lähedal, mis peaks veidi ületama kaubanduspartnerite välisnõudluse kasvukiirust. Kaupade ja teenuste impordi kasv pidurdub tänavu 5,1%ni ettevõtete investeeringute kasvu aeglustumise ning valitsussektori CO2 kvoodituludest tehtavate investeeringute vähenemise tõttu. Järgnevatel aastatel impordi kasv kiireneb ekspordiks vajalike sisendite ja tooraine kasvava sisseveo ning ettevõtete suureneva investeerimisaktiivsuse tõttu. 2012. aastal toimunud väliskeskkonna halvenemine piiras eksporti ning sisenõudlust vedas aktiivne investeerimistegevus, mis tõi kokkuvõttes kaasa jooksevkonto pöördumise defitsiiti. Prognoosiaastatel jooksevkonto puudujääk järk-järgult suureneb, mida mõjutab eelkõige ettevõtete investeerimisvajadus. Oma osa on ka teenuste ülejäägi vähenemisel ja välisettevõtete kasumite järk- järgulisest suurenemisest tingitud tulude bilansi mõningasel halvenemisel. 2013. aastal pidurdub tarbijahindade (THI) tõus 3,4%ni ning järgnevatel aastatel stabiliseerub 2,8% juures. Hinnatõusu aeglustumise taga on maailmamajanduse nõrkusest tingitud välistegurite mõju vähenemine, mis avaldub kütuse hinnatõusu peatumises ning soojuse hinnatõusu pidurdumises. Kuigi elektrituru avanemisel on sellel aastal tuntav mõju inflatsioonile, pehmendavad selle mõju teenuste ja väliskeskkonnast tuleneva hinnasurve taandumine. 2014. aastal taandub elektrituru avanemise mõju, mistõttu võib oodata tarbijahindade tõusu aeglustumist. Palkade kasvu kiirenemine ning hõive jätkuv kasv koos osade teenuste ühekordse hinnalanguse lõppemisega toovad 2014. aastal kaasa teenuste ja tööstuskaupade hindu kajastava baasinflatsiooni kiirenemise. Järgnevatel aastatel stabiliseerub tarbijahindade tõus, kuid püsib mõnevõrra kiiremana eurotsooniga võrreldes sissetulekute ja hinnatasemete jätkuva ühtlustumise tõttu. Kriisijärgne hõive kiire taastumine toimus juba 2011. aastal (kasv 6,7% võrreldes 2010. aastaga) ning 2012. aastal kasvas koguhõive 2,6%. Eesti residendist tootmisüksustes oli hõive kasv siiski tagasihoidlikum 2,1%, millest võib järeldada, et mullu kasvas välismaal töötajate osakaal. Agregeeritult jäi 2012. aasta hõive tase eelmisele 2008. aasta tipule alla vaid 4%. 2013 ja 2014. aastal võib oodata veel 0,3–0,4% hõive kasvu, kuid siis peaks demograafilistel põhjustel hõivatute arvu suurenemine peatuma ning pärast prognoosiperioodi lõppu (2017) algama hõive vähenemine. Lähiaastail võimaldab mõningast hõive kasvu veel tööealiste vanusstruktuuri muutus, mis võimaldab tööjõus osalemise määra tõusu. Hõive määr jõuab prognoosi kohaselt 2017. aastaks 64%ni ning töötuse määr langeb 7%ni. Keskmise palga kasv kiirenes 2012. aastal pea 6%ni ning see tempo peaks püsima ka 2013. aastal. Eksporditurgude oodatava kosumise tõttu ning vabade töötajate vähesusest tingitult on oodata järgmisel aastal palgakasvu mõningast kiirenemist. Edaspidi taandub keskmise palga kasv 6% juurde. Keskmise palga reaalkasv peaks lähiaastatel siiski olema kiirem mullusest 1,9%st, kuna tarbijahindade kasvtempo aeglustub. 2013. aasta valitsussektori eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt 0,5%ni SKPst. Peamiseks puudujäägi tekitajaks on keskvalitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused jäävad sel aastal prognoosi kohaselt defitsiiti. Sotsiaalkindlustusfondid on tänu Töötukassale jätkuvalt ülejäägis (2013. a 0,3% SKPst). Keskvalitsuse puudujääk tuleneb peamiselt riiklikust pensionikindlustusest, mille kulud ületavad tulusid 1,8% võrra SKPst. Samuti mõjutavad riigieelarve positsiooni oluliselt saastekvootide müügist saadud tulude ning nendest vahenditest tehtud kulude (investeeringute) suhe, mis 2013. aastal mõjutab valitsussektori eelarvepositsiooni negatiivselt (0,2% SKPst). Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist. Eelarvetasakaal saavutatakse 2015. aastal ning 2017. aastaks jõutakse 1,6%se ülejäägini SKPst. 2013. aasta maksukoormuseks kujuneb 32,9%. Maksukoormust vähendava mõjuga on töötuskindlustusmakse langetamine, maksukoormust kergitavad alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusud. 25 Perioodil 2014–2017 on maksukoormust vähendava mõjuga kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile. Maksupoliitilistest muudatustest kahandab maksukoormust tulumaksu määra langetamine 20%le alates 2015. aastast. Kokkuvõttes kasvavad maksutulud aastatel 2013-2017 aastakeskmiselt 1,1% võrra aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus alaneb 2017. aastaks 31,4%le SKPst. Valitsussektori võlakoormus tõusis 2012. aasta lõpuks 10,1%ni SKPst, ilma Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) mõjuta 8,1%ni SKPst. Käesoleva aasta lõpuks on peamiselt tulenevalt EFSFi poolt välja antavate laenude mahu suurenemisest oodata võlataseme kasvu 10,2%ni SKPst. Seejärel EFSFi laenumahu kasv pidurdub ning võlatase hakkab vähenema, moodustades 2017. aasta lõpuks 8,3 % SKPst (www.fin.ee).

Tabel 1. Makromajanduslikud näitajad 2011-2017 Makromajanduslikud näitajad 2011 2012 2013* 2014* 2015* 2016* 2017* SKP jooksevhindades (mld 16,0 17,0 18,1 19,4 20,6 22,0 23,4 EUR) SKP reaalkasv 7,6% 3,2% 3,0% 3,6% 3,5% 3,5% 3,5% SKP nominaalkasv 11,7% 6,6% 6,6% 6,8% 6,6% 6,5% 6,4% Tarbijahinnaindeks 5,0% 3,9% 3,4% 2,8% 2,8% 2,8% 2,7% Hõive (tuh inimest) 609,1 624,4 626,3 628,8 628,8 628,8 628,8 Tööhõive kasv 6,7% 2,5% 0,3% 0,4% 0,0% 0,0% 0,0% Keskmine kuupalk (EUR) 839 884 937 997 1059 1122 1189 Palga nominaalkasv 5,4% 5,9% 6,0% 6,4% 6,2% 6,0% 6,0% Palga reaalkasv 0,4% 1,9% 2,5% 350,0% 3,3% 3,1% 3,2% Allikas: Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos (*- prognoos)

5.2. Tulubaasi prognoos

Anija valla põhitegevuse tuludeks on 2013. aastal planeeritud 4,92 miljonit eurot ning 2014. aastal 4,87 miljonit eurot. Tulude langus tuleneb toetuste laekumise vähenemisest 2013. aastal laekunud tasandusfondi rahade võrra. Anija valla 2014-2017 eelarvete prognoositavad tulud on eraldi vaadeldavas lisas 1.

Joonis 1. Anija valla põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes

*- planeeritud laekumised

5.2.1 Tulumaks Riigi poolt Anija Vallavalitsusele eraldatav tulumaks moodustas 2012. aastal 61% ning prognoosi kohaselt 2013. aastal 63% kogu puhastatud eelarve tuludest. Joonisel 2 on kajastatud Anija valla eelarvesse laekuva tulumaksu, maksumaksjate arvu ja keskmise sissetuleku aastased muutused perioodil 2009- 2012 ning samade näitajate prognoos aastateks 2013-2017.

Joonis 2. Tulumaksu laekumise, maksumaksjate arvu ja sissetulekute kasvu muutus Anija vallas

Allikas: 2009-2012 Rahandusministeeriumi andmed

Eelarvestrateegia perioodil ja sellele eelnenud aastatel on vallale laekuva tulumaksu suurust mõjutanud järgmised tegurid:

27 • 2009. ja 2010. aastal vähenes majanduskriisi mõjul valla maksumaksjate arv ning ka sissetulekud langesid märgatavalt, mille tulemusena vähenes tulumaksu laekumine valla eelarvesse 2009.aastal 18,8% ja 2010. a 7,1%. Kui aastatel 2004- 2007 kasvasid Anija valla elanike sissetulekud keskmiselt 13,9% aastas, siis kogu Eesti sissetulekute kasv samal perioodil oli 11,28% ning sissetulekute langus aastatel 2008-2009 oli samuti suurem kui ülejäänud Eestis. • 2013. aasta esimese 5-kuu keskmine Anija valla tööealise elaniku keskmine laekumine on 829 eurot (Eesti keskmine 884 eurot). • Anija valla tööealiste elanike arv vähenenud võrreldes 2012. aasta algusega 66 inimese võrra. Suurimaks mõjuteguriks võib pidada Tallinna linna poolt Tallinna elanikele kehtestatud tasuta ühistransporti. • Tabelis on konservatiivsuse põhimõtet järgides arvestatud sissetulekute kasv 60% Rahandusministeeriumi poolt prognoositust. • Tulenevalt riigi poolt füüsilistele isikule tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tuludelt tasutud tulumaksu maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsuse üksusele eraldamise korra muutmisest on omavalitsusele eraldatav tulumaksu protsent järgnevatel aastatel 11,60%.

5.2.2 Muud tulud • 2013. aastast muutusid riigi poolt kodualuse maa maksustamise tingimused, mille tõttu väheneb maamaksu laekumine Anija valla eelarvesse alates 2013. aastast ca 15 000 eurot; • Kohalikest maksudest on Anija vallas plaanis hakata rakendama reklaamimaksu; • riigilõivud jäävad samale tasemele; • Loodusvarade tasu laekub Anija vallale kaevandamisõiguse tasust, veeressursi tasust ja saastetasudest; • Riigieelarvest üldist toetusfondi Anija vallale eelarvesse arvestatud ei ole, kuna valla puhul ületavad arvestuslikud tulud arvestuslikke kulusid, mis tõttu tasandusfondist eraldisi ette näha ei ole kui riik ei teosta olulisi muudatusi ressursitasude laekumise poliitikas või tasandusfondi mudeli ülesehituses.

Joonis 3. Tululiikide osatähtsus

*- planeeritud laekumised

5.3 Valdkondade rahastamine

Eelarvestrateegia perioodil iseloomustab Anija valla põhitegevuse kulusid järgmine: • kulud muutuvad 2013. aasta 4 651 894 eurolt 2014. aastal oodatavalt 4 560 226 eurole; • Majandamise kulusid on vähendatud võrreldes 2013. aastaga Kehra Gümnaasiumi inventari ostu summa võrra; • strateegia perioodil planeeritavatest suurematest muutustest on Alavere lasteaia toitlustamise tsentraliseerimine Alavere Põhikooli sööklasse, IT hooldusteenuse sisseost; • alates 2014. aastast on plaanis personalikulu suurenemine igal aastal 2% võrra palgafondist.

Anija valla prognoositavad valdkondade rahastamised 2014 -2017 on eraldi vaadeldavas lisas 1.

Anija valla põhitegevuse kulude jaotust kulu liigiti iseloomustab järgmine joonis.

Joonis 4. Põhitegevuse kulude jaotus kululiigiti

6 000 000

5 000 000

4 000 000 Muud kulud 3 000 000 Majandamiskulud Personalikulud 2 000 000 Toetused

1 000 000

0 2012 2013* 2014* 2015* 2016* 2017*

*- planeeritud kulud

5.4. Finantseerimistegevus

2014. aastal Anija Vallavalitsusel laenu võtta plaanis ei ole, kuna olemasolevate kohustuste teenindamiseks vajalik summa on kõige kõrgem just 2014. aastal. Järgmises tabelis on välja toodud Anija valla laenud aastani 2017, laenude teenindamiseks vajalikud summad ning laenude jääk. ÜVK mitteabikõlbulike kulude katteks võetud laen ja Kehra Gümnaasiumi algklasside maja renoveerimiseks võetud laen lõppevad 2024. aastal ning Kehra Gümnaasiumi renoveerimiseks võetud laen 2022. Anija valla prognoositavad finantseerimistegevused 2014 -2017 on eraldi vaadeldavas lisas 1.

Tabel 3. Anija valla laenud aastani 2017.

Võetava kohustuse sihtotstarve Intressimäär 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kohustus 1: Kehra linna ja Lehtmetsa küla vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimine 4,87% Põhisumma 76 520 80 406 6 859 Intress 6 387 2 502 29 Kohustuse jääk 87 265 6 859 0 0 0 0 Kohustus 2: Alavere Põhikooli renoveerimine 4,80% Põhisumma 21 450 Intress 349 Kohustuse jääk 0 0 0 0 0 0 Kohustus 3: ÜVK mitteabikõlbulikud kulud (sadevee trassa ja käibemaks) 1,67% Põhisumma 61 384 61 384 61 384 61 384 Intress 30 000 14 980 16 369 16 625 15 397 14 170 Kohustuse jääk 920 747 920 747 859 363 797 979 736 595 675 211 Kohustus 4: Kehra Gümnaasiumi renoveerimine ja Vallvamaja vent süsteemi ja I korruse ehitus 2,13% Põhisumma 52 046 88 533 90 706 92 855 95 212 Intress 3 063 16 786 20 586 18 413 16 233 13 906 Kohustuse jääk 975 000 975 000 886 467 795 761 702 906 607 694 Kohustus 6: Kehra G algklasside maja renoveerimine I etapp Põhisumma 21 890 22 342 22 793 23 253 Intress 2 400 4 600 4 158 3 707 3 247 Kohustuse jääk 0 240 000 218 110 195 768 172 975 149 722 Kohustuste teenindamine 137 769 169 120 220 250 213 628 212 369 211 172 sh põhisumma 97 970 132 452 178 666 174 432 177 032 179 849 sh intress 39 799 36 668 41 584 39 196 35 337 31 323 Kohustuste jääk kokku 1 983 012 2 142 606 1 963 940 1 789 508 1 612 476 1 432 627

Netovõlakoormuse määr osutub kõige kõrgemaks 2013. aastal ulatudes 46,4 protsendini põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormuse määr langeb 2017. aastaks 30,3 protsendile. Netovõlakoormuse lubatav maksimaalne piir on 60 protsenti.

Joonis 5. Anija valla laenukohustused

Laenukohustused

80 000 2 250 000

70 000 2 000 000 Laenukohust 1 750 000 uste jääk 60 000 aasta lõpuks 1 500 000 (EUR, parem 50 000 skaala) 1 250 000 40 000 1 000 000 30 000 Finantskulud 750 000 laenukohust 20 000 500 000 ustelt (EUR, vasak skaala) 10 000 250 000 0 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020