28. Jaanuar 2021 | Eriväljaanne Toimetaja Annika Kald Juubel Tel 667 0111 2 Olelusvõitlus [email protected] 28

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

28. Jaanuar 2021 | Eriväljaanne Toimetaja Annika Kald Juubel Tel 667 0111 2 Olelusvõitlus Toimetajad@Aripaev.Ee 28 Juubel 28. jaanuar 2021 | Eriväljaanne toimetaja Annika Kald Juubel tel 667 0111 2 OLELUSVÕITLUS [email protected] 28. jaanuar 2021 Ausõna eest arvutikaup Ida-Euroopa pärapõrgusse Õnnega koos julgemad ja tugevamad jäävad ellu ka ettevõtlusmaastikul. Majandusliku edu saavutamine on samuti olelusvõitlus, kus leidub alati ebavõrdsust, Fine, mr Pillesaar, karmi konkurentsi ja poliitilist kägistamist. I decided to trust you, but make sure ANNIKA KALD “Ettevõtteid käivitada ja suureks kasvata- [email protected] da on raske töö, kaugelt raskem, kui enamik you will succeed. inimesi arvab. Minu suurim viga oli arvata- Lääne-Euroopa arvutitootja vasti see, et püüdsin liiga palju ise ära teha asepresident 90ndatel. Esitatud ning ei kaasanud varem ja rohkem kogenud nõudmist on Helmese omanik töötajaid ja partnereid. Rahaliselt ei olnud Jaan Pillesaar edukalt IT-firma Helmes asutaja ja suuromanik Jaan tol ajal ka võimalik palgata inimesi, kellel järginud. Pillesaar oli 30 aasta eest viimase kursuse oleks olemas olnud äri- ja juhtimise koge- tudeng, kui sõber kutsus teda kampa firmat mused mujalt maailmast. Ja raha omakor- Meenutus aastast 1999, kui Helmes asutama ja tema oli hea meelega nõus. Nad da ei saanud investoritelt tõsta, seda pidi ise oli Eesti IT-turul juba arvestatav tegija. alustasid IT-firmaga Helmes nullist, erasta- teenima. Seetõttu pidin kõike ise avastama, FOTOD: ÄRIPÄEV, RIIGIARHIIV mistes ei osaletud. igapäevaselt raha teenima, ja ettevõtte kas- Pillesaar meenutas üht kiiksuga lugu vatamine võttis seetõttu rohkem aega, kui 1990. aastast. Seda Lääne-Euroopa arvuti- tänapäeval harjutud on,” rääkis Pillesaar. mas perspektiivis ei saa kiiremat arengut, Meenutus aastast tootjat ei ole tema sõnul enam ammu ole- aga vundament ja pikk plaan on sul siis tu- 1995, kui Norma Tarkvara on lihtsalt nii põnev valdkond mas ja firma täpne nimi ei ütleks kellelegi gev,” märkis Käo. teenis äripartner täna midagi. Pillesaar ütles, et kui keegi täna soovib et- “Kui veel 1990. aastate lugusid meenuta- General Motorsilt “Me suutsime neid veenda ilma ettemak- tevõtet alustada, siis mõelgu enne hoole- da, eriti praeguse olukorra taustal, kus rii- äriauhinna. Jüri suta Ida-Euroopasse kaupa saatma. 90nda- ga läbi plussid ja miinused. Enamik inime- giga üritatakse taas igasuguseid kahtlasi te- Käo Torontos koos te alguses oli see umbes sama, nagu saa- si ei kujuta ette, millise stressi ja tööpäeva- hinguid teha, siis Eesti riigi ajaloos ei ole ol- GMi Aasia ja Vaikse daks midagi kuhugi Siberi metsadesse. Tõ- dega tuleb ettevõtlusega tegelemise eest ta- nud palju ettevõtteid, mis on riigiga ausaid ookeani piirkon- si küll, olime korra nendega meie konto- suda. Ning edu on pigem haruldane, mitte partnertehinguid teinud. Meie Normas te- na ostudirektori ris kohtunud ja müügitiim uskus, et oleme tõenäoline või veel vähem kindel sündmus. gime. Kui ma olin turvavööde tootja Nor- Bob Burkharti ja ausad inimesed. Aga ettemaksuta müüki “Ettevõtet võiks siis alustada, kui oled ma juht, siis me maksime riigile käibemak- Pôhja-Ameerika ei saanud müügimehed otsustada, ma pi- varem heades firmades juhtimiskogemusi su uutes Lada autodes. Need läksid politsei- planeerimisosakon- din ära veenma nende asepresidendi, kes omandanud, veidi kapitali kogunud, lapsed le. Me saime need Ladad Venemaalt. Toona na juhataja Michael müügitöö eest vastutas. Mäletan, et peatasin üles kasvatanud ja tunned end koduselt nii ju sularaha eriti polnud, olid uued autod Grimaldiga. auto Russalka juures parklas, läksin mere- ärimaailmas kui ka valdkonnas, milles et- ja andsime Eesti riigi politseile umbes 150 tuule kätte ja valisin asepresidendi numb- tevõttega alustad. Ettevõte ehitamine võtab autot. Nende keskmine maksumus oli 2500 ri. Number oli antud väga vastumeelselt kogu su tähelepanu,” tunnistas ta. USA dollarit. Tehingu summa oli ligi 400 ja koos kommentaariga, et minu julgus ja Praegu on Helmeses ligikaudu 1000 ini- 000 dollarit. Tehingupartneriteks olid ra- soovid on ebareaalsed. Telefon võeti vastu mest ja enamik neist on kahtlemata noore- handusministeerium, politsei ja Norma. ja vastuvõtja oli parajasti vannis. Esimene mad kui nende juht. “Olen ise igapäevaselt See oli huvitav tehing, mis on meelde jää- lause, mida ma pärast enda tutvustamist tegev, sest tarkvara on lihtsalt nii põnev nud. Arvan, et Eesti ajaloos teist sellist te- kuulsin, oli “Who the hell gave you my num - valdkond ja mulle meeldivad inimesed, kel- hingut ei ole tehtud, et käibemaksu on ta- ber?” Algus ei olnud seega hea, aga kuidagi lega koos me seda ettevõtet ehitame. Meel- sutud asjades. Täna ei tuleks ükski ettevõt- õnnestus mul toru ära panemist vältida, lu- dib see kultuur, mille oleme loonud. Ettevõ- ja isegi selle peale, et annaks riigile teada, gupeetud asepresidenti rahustada ja veen- tet juhime muidugi suurema tiimiga, palju et kuulge, ma toon teile kaupu käibemaksu da, et see algus on meile kõigile oluline. Kui inimesi on kaasatud. Kui mind mõnda ae- tasumiseks,” rääkis Käo. kõik oli arutatud, võttis maad pikk vaikus, ga ei oleks, ei juhtuks suurt midagi. Mul on Ühtegi ohtlikku olukorda tema mida ma ei julgenud enam katkestada. Siis privileeg selles tiimis olla,” märkis Pillesaar. 1990ndatel õnneks ei sattunud. “Ka tol ajal ütles hollandlane midagi sellist: “Fine, mr oli nii, et kui tegutsesid legaalselt ja mak- Äri tuleb ajada ausalt ja avalikult Pillesaar, I decided to trust you, but make su- sid legaalselt riigimakse ja mingit halli re you will succeed” ja lõpetas viisakalt kõne. 30 aasta eest registreeriti ka RAS Liviko, mil- äri sul ei olnud, siis ei tuldud reeglina Ei pea lahkuma Mõne aastaga olime nende brändi suurim le juured ulatuvad küll juba 1898. aastasse. ka sinu käest midagi küsima. Norma mingi kindla nas aeg-ajalt. Kõik saavadki oma- edasimüüja Ida-Euroopas. Nii et risk tasus Praegu Livikot omava NG Investeeringute tootis turvavöid. See ei olnud toona le meelepärase elurütmi. Suured mõlemale ära.” üks omanikke, suurettevõtja Jüri Käo ütles, väga seksikas toode ka, et keegi neid vanuse saabudes. bürood linnades peavad hakka- et Liviko erastamises tema ei osalenud. NG väga ihaldanud oleks. Võib öelda, et ma muud rakendust otsima. Aga Arendajate nappus ja kõrged maksud Investeeringud ostis Liviko erakapitali käest turvavööde tootmine tegi ka meie Kogemused on seda ei tasu ka arvata, et kõik jää- Eesti arengut takistab Pillesaare sõnul IT- – Ühispangalt 2000. aasta suvel. elu turvalisemaks,” tõdes Käo. ettevõtluses väga vadki koju tööle, enamik on seda arendajate puudus ja kõrged tööjõumak- “Erastamised on alati tekitanud palju Juht lisab, et praegune olukord katsetanud ja ootab nüüd, et saaks sud, mis teevad ettevõtetele kulukaks siia emotsioone ja pingeid, õiglust erastamisel majanduses on isegi aastataguse ajaga tähtsad. kontorisse tagasi teistega suhtle- talente juurde tuua. “Arenduse äri näiteks pole, alati on keegi, kes võidab, ja keegi, kes võrreldes totaalselt muutunud. “Majan- Jüri Käo ma,” märkis Käo. tuleb seega ehitada rohkem väljaspool Ees- kaotab. Eesti peaministri Mart Laari valitud dus ei saa enam kunagi olema päris sel- Distantsõppe kohta arvas ta aga, et tit ja Eesti kaotab väga palju maksutulu- kiire erastamise tee oli küll šokimeetod, aga line, nagu ta oli enne koroonakriisi. Võidu- põhikool peaks olema lastel ikkagi füüsi- sid,” ütles ta. õige. See andis Eesti majandusele kiirstardi. mees on see, kes on e-kanalites tugev, sest e- lise kohal käimisega haridusasutus. Lapsed Kümne aasta perspektiivis arvab ta siis- Erastamisagentuuri süsteem oli ka õige,” üt- äri ja selle logistika on saanud pidurdama- peavad ka suhtlemist, tiimitööd õppima. ki, et Eesti on väga tubli: “Veel rohkem Ees- les Käo ning lisas, et igal ajahetkel tehakse tu hoo sisse. Inimeste mõttelaadi enam ta- Distantsõpe võib jääda ülikooli tasemele. ti ettevõtteid on oma teenustega maailma- otsuseid parima äranägemise järgi. Takka- gasi ei keera, see jääb püsima. Ka töö tege- Rohetrend on Käo hinnangul ammu turul. Nagu see ka täna juba on. Kuid meie järgi targutamine ei vii kuhugi. mise vormid on muutunud, maalt ja linnast kohal ja ka kaupluste klientide jaoks muu- suurimad teadus- ja arenduskeskused ei “Üks aktuaalne õppetund on alati see, et kaugemalt kodukontorist töötamine enam tub üha olulisemaks, et kaubad oleks teh- asu tõenäoliselt siin, kui maksupoliitika tasub oma äri ajada selgelt, avalikult ja au- ei muutu. Kõik inimesed ei tule õnneks lin- tud firmades, mis roheteemat ja keskkon- ei muutu.” salt. Kui sa oled aus, siis sa võib-olla lühe- na tagasi, nad jäävadki maale ja käivad lin- da väärtustavad. Juubel 28. jaanuar 2021 3 Ettevõtte võiks luua siis, kui Telekomiäri omad juhtimis- kogemusi, oled lipulaev sündis kapitali kogunud ja lapsed üles juba rubla ajal kasvatanud ning tunned ärimaail- AS Eesti Mobiiltelefon (EMT) alustas tege- ma ja oma vald- vust 3. aprillil 1991, mil ühisettevõtte moo- konda, annab dustasid Eesti Telekom, soomlaste Posti- Jaan Pillesaar ja Telelaitos ning rootslaste Swedish Tele- nõu tänastele com International. See oli esimene ühisir- tegijatele. ma, mis välismaalastega Eestis üldse tehti. 1992. aasta sügisel EMT esimese juhi Vla- dimir Jakovlevi mantlipärijaks saanud Tõnu Tee meenutas, et tegelikult sai AS Eesti Mo- aastat töörõivaste biiltelefon alguse juba aprillis 1989, kui Pi- tootmist ja müüki ka Hermani tornis lehvis veel ENSV riigilipp ja käibel oli rubla. “1992 sain ka oma esimese mobiiltelefo- ni. Eestis ei olnud siis veel oma mobiiltele- fonivõrku ja kasutada sai Soome NMT450 võrku. Eestis kasutasid mobiiltelefone vaid need inimesed,
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • List of Prime Ministers of Estonia
    SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934
    [Show full text]
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Crols, Dirk (2006) from Tsarist Empire to League of Nations and from USSR to EU: Two Eras in the Construction of Baltic State Sovereignty
    Crols, Dirk (2006) From Tsarist empire to League of Nations and from USSR to EU: two eras in the construction of Baltic state sovereignty. PhD thesis. http://theses.gla.ac.uk/2453/ Copyright and moral rights for this thesis are retained by the author A copy can be downloaded for personal non-commercial research or study, without prior permission or charge This thesis cannot be reproduced or quoted extensively from without first obtaining permission in writing from the Author The content must not be changed in any way or sold commercially in any format or medium without the formal permission of the Author When referring to this work, full bibliographic details including the author, title, awarding institution and date of the thesis must be given Glasgow Theses Service http://theses.gla.ac.uk/ [email protected] FROM TSARIST EMPIRE TO LEAGUE OF NATIONS AND FROM USSR TO EU: TWO ERAS IN THE CONSTRUCTION OF BALTIC STATE SOVEREIGNTY Thesis submitted by Dirk Crols to obtain the degree of Doctor of Philosophy (PhD). Date of submission: 23 July 2006 Department of Central and East European Studies, University of Glasgow Supervisor: Dr. David Smith, Senior Lecturer, Department of Central and East European Studies, University of Glasgow. 1 ABSTRACT This thesis examines how the three Baltic countries constructed their internal and external sovereign statehood in the interwar period and the post Cold War era. Twice in one century, Estonia, Latvia and Lithuania were namely confronted with strongly divided multiethnic societies, requiring a bold and wide-ranging ethnic policy. In 1918 all three Baltic countries promised their minorities cultural autonomy.
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]