Anija Valla Kehra Linna, Lehtmetsa Ja Alavere Küla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2009-2024

Töö nr ENE08014

Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009-2024

Tallinn 2008

Meie oskused on Teie edu !™

Anija vald ÅF-ESTIVO AS Kreutzvaldi 2 Väike-Ameerika 8 74306, Kehra, Harjumaa, Eesti 10129 Tallinn, Eesti Tel. 608 4337 Tel. 605 3150 www.anija.ee www.estivo.ee

Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

SISUKORD

SISUKORD...... 2 EESSÕNA ...... 5 KOKKUVÕTE...... 6 SUMMARY...... 7 1.Piirkonna iseloomustus...... 8 1.1 Valla asend ja üldandmed ...... 8 1.2 Ülevaade piirkonna arengukavast ja arengusuundadest ...... 9 1.2.1. Ettevõtluse areng...... 9 1.2.2. Elamumajanduse areng, uued ehitised ...... 10 1.2.3. Sotsiaalmajanduse arengusuunad...... 11 1.3. Soojusmajanduse juhtimine valla tasandil ...... 12 1.4. Soojusvarustusse tehtud investeeringud...... 12 2. Soojusvarustussüsteemid ja soojustarbijad...... 13 2.1. Katlamajad ...... 13 2.1.1. Kehra katlamaja ...... 13 2.1.2 Lehtmetsa katlamaja...... 14 2.1.3. Alavere katlamaja ...... 15 2.2. Kaugküttevõrgud ...... 16 2.2.1 Kehra kaugküttepiirkonna soojusvõrgud ...... 16 2.2.2. Alavere soojusvõrgud...... 17 2.3 Soojustarbijad...... 17 2.3.1 Kehra soojustarbijad...... 17 2.3.2. Alavere soojustarbijad...... 18 3. Katlamajade töö ja soojuse edastamine ...... 19 3.1 Katlamajade töö...... 19 3.1.1 Kehra kaugküttepiirkond...... 19 3.1.2 Alavere katlamaja ...... 22 3.2. Soojuse edastamine, soojusvõrgud ...... 23 3.2.1. Kehra kaugkütte piirkond...... 23 3.2.2. Alavere piirkond...... 25 3.3. Soojustarbijad...... 26 3.3.1. Kehra kaugküttepiirkond...... 26 3.3.2. Alavere kaugküttepiirkond ...... 27 4. Perspektiivsed soojuskoormused...... 28 4.1 Kehra kaugküttepiirkond...... 28 4.2. Alavere piirkond...... 30 5. Kütused ...... 32 5.1. Puiduhake...... 32 5.2. Vedelkütused...... 33 5.3. Maagaas...... 34 5.4. Turvas...... 34 5.5. Kohalikud töödeldud kütused...... 35 5.6. Kütuste hinnad...... 36 5.7 Kütuse ja energiahindade prognoos...... 38 5.7.1. Poliitilised ja makroökonoomilised mõjud...... 38 5.7.2. Muudatused maksu- ja keskkonnapoliitikas...... 40 5.7.3. Euroopa Liidu Energiapoliitika ...... 40

2 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

6.Soojuse hind...... 42 6.1. Kehra kaugküttepiirkond...... 42 6.2 Alavere katlamaja ...... 43 7. Soojusvarustuse arengustsenaariumid ...... 44 7.1. Kehra kaugküttepiirkond...... 44 7.1.1 Säilib senine soojusvarustuse skeem...... 45 7.1.2. Lehtmetsa katlamaja renoveeritakse ...... 45 7.1.3. Kehra katlamajas paigaldatakse suitsugaaside kondensaator ja akupaak ...... 47 7.1.4. Kehra katlamajasse paigaldatakse elektrikatel ...... 48 7.1.5. Kehra kaugküttedes võetakse kasutusele maagaas ...... 49 7.1.6. Ehitatakse uus hakkepuidul töötav katlamaja...... 50 7.1.7. Kehra kaugkütte tarbijad saavad soojust Horizon katlamajast...... 51 7.1.8. Linn ostab soojust linna rajatavast uuest katlamajast ...... 51 7.1.9. Koostootmisjaam Kehra kaugküttepiirkonna soojusvarustuseks ...... 52 7.2. Alavere...... 54 7.2.1. Säilib senine soojusvarustus ...... 54 7.2.2. Katlamajasse paigaldatakse väikese võimsusega vedelkütuse katel...... 54 7.2.3. Katlamajasse paigaldatakse väikese võimsusega pelleti katel ...... 55 7.2.4. Praegused tarbijad viiakse üle elektriküttele ...... 55 8. Soojusvarustuse variantide majanduslik hinnang...... 57 8.1. Majandusarvutuse lähtekohad ...... 57 8.2 . Kehra piirkonna majandushinnangu arvutused ja tulemused...... 58 8.2.1. Lehtmetsa katlamaja renoveeritakse...... 58 8.2.2. Kehra klatlamajasse paigaldatakse suitsugaaside kondensaator ja akupaak...... 60 8.2.4.Kehra katlamajasse paigaldatakse elektrikatel ...... 61 8.2.4 Kehra katlamajades võetakse kasutusele maagaas ...... 62 8.2.5. Kehra rajatakse uus hakkepuidul töötav katlamaja...... 64 8.2.6. Kehra kaugkütte tarbijad saavad soojust Horizon katlamajast...... 65 8.2.7. Soojuse ostmine rajatavast katlamajast...... 66 8.2.8. Kehra rajatakse linna energiavarustuseks koostootmisjaam ...... 66 8.3. Alavere piirkonna majandushinnangu arvutused ja tulemused...... 67 8.3.1. Katlamajasse paigaldatakse väiksema võimsusega vedelkütuse katel...... 67 8.3.2. Katlamajasse paigaldatakse vajaliku võimsusega pelletikatel...... 68 8.3.3 Soojustarbijad viiakse üle elektriküttele...... 69 9.Soojusmajanduse arengukava põhisuunad...... 70 9.1. Kehra kaugküttepiirkond...... 70 9.2. Alavere soojusvarustus ...... 72 9.3. Soojusvõrgud, soojussõlmed...... 74 10. Soovitusi soojusmajanduse arengukava elluviimisel ...... 75 10.1.Tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus...... 75 10.2. Elektri ja soojuse koostootmine...... 76 10.3. Mõju keskkonnale...... 76 10.3. Kütuse ja energia hindade prognoos ...... 76 10.4. EL energiapoliitika...... 78 10.5. Regionaalpoliitika...... 78 10.6. Seadusandlus...... 78 10.7. Energiavarustusettevõtete otstarbekast omandivormist ...... 79 10.8. Soovitused omavalitsusele soojusmajanduse arendamiseks ...... 80 10.9. Soovitused odavate energiasäästu meetmete rakendamiseks...... 81

3 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

10.10. Soovitused energiasäästuks ...... 81 10.11. Soovitused energeetika arengukava rakendamiseks ...... 82 11. Järeldused ja ettepanekud...... 83

12. Lisad ...... 84

1. Kehra soojusvõrkude lõikude nimekiri 2. Alavere soojusvõrkude lõikude nimekiri 3. Kehra soojustarbijad 4. Kehra ja Alavere 2007 aasta soojuse tarbimine 5. Tasuvusarvutus. Lehtmets KM automatiseerimine koormus 1 6. Tasuvusarvutus. Lehtmets KM automatiseerimine koormus 2 7. Tasuvusarvutus. Lehtmets KM puiduhakkele koormus 1 8. Tasuvusarvutus. Lehtmets KM puiduhakkele koormus 2 9. Tasuvusarvutus. Kehra KM suitsugaaside kondensaator koormus 1 10. Tasuvusarvutus. Kehra KM suitsugaaside kondensaator koormus 2 11. Tasuvusarvutus. Kehra KM elektrikatel koormus 1 12. Tasuvusarvutus. Kehra KM elektrikatel koormus 2 13. Tasuvusarvutus. Kehra uus gaasikatlamaja koormus 1 14. Tasuvusarvutus. Kehra uus gaasikatlamaja koormus 2 15. Tasuvusarvutus. Kehra uus hakkepuidu katlamaja koormus 1 16. Tasuvusarvutus. Kehra uus hakkepuidu katlamaja koormus 2 17. Tasuvusarvutus. Kehra soojus Horizon katlamajast koormus 1 18. Tasuvusarvutus. Kehra soojus Horizon katlamajast koormus 2 19. Tasuvusarvutus. Kehra soojuse sisseost uuest katlamajast koormus 1 20. Tasuvusarvutus. Kehra soojuse sisseost uuest katlamajast koormus 2 21. Tasuvusarvutus. Alavere väiksem õlikatel 22. Tasuvusarvutus. Alavere pelletikatel 23. Tasuvusarvutus. Alavere soojuse sisseost 24. Tasuvusarvutus. Alavere elektriküte 25. Kehra kaugkütte skeem 26. Alavere kaugkütte skeem

4 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

EESSÕNA

Käesolevas töös on analüüsitud Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere külade soojusvarustust käesoleval ajal ja pakutud välja variandid energiavarustuseks tulevikus. Töö on tehtud 4. juulil 2008.a Anija vallavalitsuse ja ÅF-Estivo AS vahel sõlmitud lepingu Nr 32/2008 alusel.

• Töö ülesandeks on lepinguga määratud koostada Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 – 2024.

Töö tegemisel on konsultant kasutatud Anija vallavalitsusest, Velko AV OÜ-st ning kohapeal saadud andmeid ja tähelepanekuid ning kirjandusest ja internetist kogutud täiendavat infot. Saadud andmete analüüsi, tehniliste ja majandusarvutuste põhjal on koostatud käesolev arengukava.

Käesoleva töö aruanne on vormistatud 84 lehel koos lisadega 26 lehel. Aruanne sisaldab 19 joonist ja 29 tabelit .

Käesoleva töö tegid ÅF-Estivo vanemkonsultant volitatud soojustehnikainsener Eimar Jõgisu ja projektiinsener TTÜ doktorant Eduard Latõsov energeetika konsultatsioonisuuna juhi volitatud soojustehnikainsener Jüri Kleesmaa juhendamisel.

Soojusvõrkude kaardistamise tegi alltöövõtu korras Viljandi EKE Projekt, projektijuht Meelis Krigul, geodeet M Sepp.

Käesoleva töö tegemisel olid suureks abiks Anija vallavalitsuse ja OÜ Velko töötajad. Eriti tänavad töö tegijad suure abi eest OÜ Velko juhatajat Rain Oksa.

5 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

KOKKUVÕTE

Käesolevas aruandes on põhjalikult analüüsitud Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusvarustust. Käesoleval ajal on Kehra linna ja Lehtmetsa küla ühisesse kaugkütte- süsteemi ühendatud 63 soojustarbijat. Selle kaugküttesüsteemi põhiline soojusega varustaja on Kehra 1993. aastal käiku antud katlamaja. Katlamajas on kaks 2,25 MW puiduhakkel töötavat katelt; katlamaja on korralikult hooldatud ja heas tehnilises seisukorras.

Tipukoormuse katmiseks töötab vajaduse korral samasse kaugküttesüsteemi ühendatud põlev- kiviõlil töötav Lehtmetsa küla katlamaja. Katlamaja on küll vana, kuid korralikult hooldatud ja võib veel mõne aja jooksul jätkata tootmist. Kehra kaugküttesüsteemi katlamajade aastane soojuse toodang on 21 – 23 GWh aastas.

Kehra kaugküttesüsteemi soojusvõrgud on põhiliselt raudbetoonkanalites mineraalvatiga isoleeritud torustik. Eelisoleeritud torustikku on paigaldatud vaid üksikutes lõikudes. Soojus- varustusega hooned on varustatud lihtsate soojussõlmedega. Vaid 13 hoonet on varustatud kaasaegsete soojusvahetitega soojusõlmedega.

Alavere külas on põlevkiviõlil töötav katlamaja, milline varustab soojusega vaid koolimaja lasteaeda ja rahvamaja. Soojusvõrk on eelisoleeritud torudest ja tarbijad on varustaud kaasaegsete soojussõlmedega. Asula elamud on kaugküttesüsteemist lahti ühendatud ja soojust ei tarbi. Katlamaja soojuse toodang on 800 MWh.

Kehra katlamajad on heas tehnilises seisukorras ja 5-10 aastat võivad jätkata töötamist tarbijate soojusvarustuseks. Uute soojustarbijate lisandumine eeldab soojuse toodangu suurendamist. Vajalik on muuta katlamajde töö efektiivsemaks ja vähendada tööjõu kulu soojuse tootmisel.

Esmajärjekorras on otstarbekas paigaldada Kehra katlamajasse suitsugaaside kondensaator ja akupaak, automatiseerida Lehtmetsa katlamaja ja soojuse toodangu olulisel suurenemisel kaaluda Lehtmetsa katlamaja üleviimist hakkepuidule.

Teises jäjekorras tuleb vaadelda Kehrasse uue suurema katlamaja rajamist. Otstarbekas on jätkata töötamist hakkepuidul. Samuti truleb kaaluda katlamaja väljaviimist linna keskelt. Soojuse sisseost Horizoni või mõnest teisest selleks ehitatud katlamajast praegu pakutavate hindade juures pole majanduslikult kasulik. Hindade suhte muutudes võib soojuse sisseost taas aktuaalseks muutuda.

Koostootmisjaama rajamine vaid linna soojusvarustuseks pole majanduslikult otstarbekas. Kaaluda tuleb päevakorral olnud ühise koostootmisjaama rajamist Horizoniga. Praeguse Horizoni ebastabiilse raske majandusliku seisu juures tuleb ka sellesse võimalusesse suhtuda ettevaatlikult.

Soojuse säästmiseks tuleb jätkata soojusvõrkude uuendamist ja asendamist eelisoleeritud torustikuga. Samuti pöörata tähelepanu soojustarbijatele: soodustada tarbijate varustamist kaasaegsete soojussõlmedega, küttesüsteemide tasakaalustamist ja hoonete soojustamist.

6 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

SUMMARY

Present report comprises the heat supply of Anija parish Kehra town, Lehtmetsa and Alavere village. There are 63 heat consumers connected to the common district heating system in Kehra town and Lehtmetsa village at present time. The main heat supplier of this district heating system is boiler house in Kehra, which operates from the year 1993. There are two 2,25 MW boilers that runs on wood chips. The boiler house is well maintained and in good technical condition.

The shale oil based boiler house in Lehtmetsa village, which is connected to the same district heating system, works to cover the peak-load if necessary. The boiler house is old, but properly maintained and may continue to operate for some time. The annual heat production from boiler houses at Kehra district heating system is 21- 23 GWh.

Kehra district heating pipeline is mainly isolated pipes with mineral wool in ferroconcrete channel. Pre-isolated pipes are installed only partially. Buildings supplied with district heat have simple heating system. Only 13 buildings have modern heating substations with heating exchangers.

There is a boiler house that runs on shale oil in Alavere village, which supplies with heat only the school, kindergarten and culture center. The heat pipeline is from pre-isolated pipes and consumers are supplied with modern heating substations. Houses in village are disconnected from district heating system and do not consume the heat. The heat output of the boiler house is 800 MWh.

The boiler houses in Kehra are in good technical condition and may continue to operate 5-10 years. Addition of new heat consumers implies the increase of heat output. It is necessary to change the operation of boiler houses more effective and decrease the expense of manpower in heat production.

First of all there is a need to install condenser for smoke gases and accumulation tank to Kehra boiler house, and to automate the boiler house of Lehtmetsa. If there is a remarkable increase of heat production it should be considered to rebuild the boiler house of Lehtmetsa to run on wood chip.

It is also important to take under consideration to establish bigger new boiler plant to Kehra. It is wise to continue the usage of wood chips as a fuel in boiler house. There is a need to consider whether boiler plant’s location should be outside the centre of Kehra. It is not economically feasible to buy the heat from Horizon or from other boiler houses due to the current prices. In the case of changes in ratio of heat prices buying in could possibly be actual again. It is not economically feasible to establish CHP to supply heat only for town. It should be considered to build CHP in cooperation with Horizon. But taking into account a Horizon’s unstable economic circumstances, this possibility should be taken with caution.

In order to save the heat, the renovation of the heat pipeline and replacement of pre-isolated pipes should be continued. The attention should be also turned to heat consumers: to support them with modern heat systems, to balance the heating systems and the insulation of the buildings.

7 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

1.Piirkonna iseloomustus

1.1 Valla asend ja üldandmed

Anija vald asub Harjumaa kagupiiril, naabriteks Kose, Raasiku, Jõelähtme ja Kuusalu vald Harjumaal ning Albu vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne-Virumaal.

Anija valla pindala on 518,1 km 2 , elanikke on vallas 01.jaan.2008 seisuga 6197. Vallas on 31 küla ja vallasisene Kehra linn kus asub ka Anija vallavalitsus. Anija vald sai valla õigused 16. jaanuaril 1992. a. Vana ajaloolise jaotuse järgi kuulub Anija vald Harju-Jaani kihelkonda.

Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Kehra-Jägala ja Peningi- Alavere-Jäneda.

Suure osa valla maadest katavad metsad, sood ja rabad. Valla kirdeosas on Põhja-Kõrvemaa, kagus Kõrvemaa maastikukaitseala. Valla territooriumil on veel Anija, Niinsoni ja Maapaju looduskaitseala ja muid vaatamisväärsusi, veehoidlad (kokku 318 ha): Soodla, Kaunissaare, Raudoja ja Aavoja ; Jägala jõgi oma harujõgedega, neist suurimad Soodla ja Mustjõgi, ojad ja kanalid.

Hõre asustus ning suured marja- ja seenemetsad on matkajatele, spordihuvilistele ning vaikuse ja loodusesõpradele sobilikud. Aastaringselt on rahvarohked matka- ja suusarajad Põhja-Kõrvemaal ning Aegviidu ümbruses.

Anija valla suurim keskus on vallasisene linn Kehra 3070 elanikuga, kus elab pool valla elanikest. Kehra linnaga piirneb valla suurim küla – Lehtmetsa küla 770 elanikuga. Lehtmetsa küla korterelamute piirkond on kokku kasvanud Kehra linnaga. Teine suurem küla on Kehrast 10 km lõunas asuv Alavere küla 380 elanikuga.

Kehra suurim ettevõte on põhja pool raudteed, Anija maantee ja Jägala jõe vahel paiknev AS-i Horizon paberitehas, mis toodab tselluloosi, jõupaberit ja paberikotte. Horizoni eelkäija Kehra tselluloosi ja paberitehas anti käiku 1938. aastal olles tol ajal üks Euroopa moodsamaid omal alal. Läheduses on linna teise suurema ettevõtte AS Kehra Kivi tootmishooned.

Kehra linna keskus ja enamik linna hooneid paikneb lõuna pool raudteed. Mõisapargis asub endisest mõisa viljakuivatist ümberehitatud Anija vallamaja ja kultuurikeskus. Samas on ka vanasse mõisa hobusetalli rajatud katlamaja, milline annab sooja Kehra kaugküttevõrku.

Kehra kaugkütte võrku on ühendatud lõuna pool raudteed paiknevad keskuse ühiskondlikud- ja teenindusasutused, kool ning Uusasula elamud. Samuti on ühendatud Kehra linna soojus- võrguga linna piiril asuvad Lehtmetsa küla korterelamud.

8 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

1.2 Ülevaade piirkonna arengukavast ja arengusuundadest

Anija valla arengukava aastateks 2007-2013 on kinnitatud Anija Vallavolikogu 27.09.2007. määrusega nr 66. Kahjuks on valla arengukava koostatud vaid kuni 2013 aastani. See on oluliselt lühem periood kui soovitav soojusmajanduse arengukava, millist soovitakse perioodiks 2009 – 2024. Kuid valla arengukava määrab valla arengu põhisuunad ja sealse strateegia võtame aluseks soojusmajanduse arengukava koostamisel.

1.2.1. Ettevõtluse areng

Valla suurim ettevõte on Kehras asuv Horizon Tselluloosi ja Paberit AS - 1938 aastal käiku lastud Kehra Tselluloosi ja Paberikombinaadi järglane. Tegelikult on Kehra linn suuresti ühe ettevõtte linn ja kohalik elu sõltub suuresti valla suurimast tööandjast. Nõukogude ajal arendati ettevõtet intensiivselt ja koos sellega arenes ka asula. Eesti Vabariigi ajal on ettevõte töötanud vahelduva eduga. Üheksakümnendatel aastatel ettevõte seisis põhjustades piirkonnas suurt tööpuudust ning tehnilisi ning sotsiaalseid probleeme. Enne seda olid ühendatud ette- võtte ja linna kaugküttesüsteemid. Ettevõtte seiskumise tõttu rajas linn 1993 aastal uue hakkepuidul töötava katlamaja, milline on 15 aastat edukalt linna soojusega varustanud.

Käesoleva ajani jätkas Horizon tootmist, olenemata vahepealsetest majandusraskustest. Praegu on ettevõtte majandusseis muutunud taas kriitiliseks põhjustades ajutist tootmise seiskamist. Samuti on Horizon huvitatud linna varustamisest kaugkütte soojusega oma koostootmisjaama baasil. Nende praeguse ebastabiilse seisu juures tuleb sellesse ettepanekusse suhtuda ettevaatlikult.

Lisaks Horizonile on Kehras veel Kehra Kivitehas – samuti väliskapitalile põhinev tänava- ja kõnniteekive valmistav ettevõte. Kohaliku tähtsusega ettevõtetest on veel õmblustööstus, mööblitööstus ning mitmed kauplused ja teenindus ettevõtted.

Põhja poole tehasest endise Kehra küla maadele on planeeritud maaala tööstus- ja tehnoloogiapargile. Selleks on olemas kõik eeldused: kommunikatsioonide lähedus, hea juurdepääs läbimata linna keskust. Selle maaala piiril asubki Kehra kivitehas. Teiste ettevõtete rajamiseks piirkonda puuduvad praegu konkreetsed kokkulepped..

Kehra linnaga piirnev Lehtmetsa küla kaugküttega ühendatud hooned asuvad linna piiril aiandi territooriumil. Paljud nende majade elanikud töötavad samas aiandis, põllumajandus- ühistus, Kehra linna ettevõtetes või käivad tööl Tallinnas. Põllumajandusühistu keskus asub Kehra linnas ja majandab ümbruskonna, sealhulgas ka Lehtmetsa küla maadel.

Alavere küla asub Kehrast 10 km lõuna suunas. Tegemist on kunagise Alavere mõisa, hiljem sovhoosi keskusega. Elanike põhiline tegevusala on põllumajandus kohalikus ühistus. Lisaks sellele on küla keskuses mõned väikeettevõtted, millised tegelevad puidu töötlemise, transpordi ja teiste teenuste osutamisega. Alaveres on oma kool, lasteaed ja rahvamaja.

9 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

1.2.2. Elamumajanduse areng, uued ehitised

Kehra linna elamumajandus on arenenud koos paberivabriku arenguga. Esimene kivimajade kvartal tehase töötajatele rajati vahetult tootmishoonete kõrvale põhja poole raudteed koos paberivabrikuga kolmekümnendate aastate lõpul. Nendes hoonetes on praegu ahiküte ja need pole ühendatud kaugküttevõrku.

Suurima asumi moodustab lõuna pool raudteed asuv Uusasula, mille rajamist alustati 1952. aastal. Esimesed majad olid viilkatusega puumajad, millistest paljusid pole säilinud. Edasi jätkati mitmekorruseliste kivimajade ehitamist kuni nõukogude aja lõpuni. Uusasula on linnaosa, millise hooned on ühendatud kaugkütte süsteemi. Esialgu oli soojusvarustuseks väike kivisöega töötav katlamaja. Kaheksakümnendatel aastatel ühendati Uusasula kaugkütte süsteem tehasega. Pärast tehase seismajäämist üheksakümnendate aastate alguses rajati linna kütteks puiduhakkel töötav uus katlamaja.

Tehase ja Uusasula vahel raudtee ääres on vana mõisakeskus. Säilinud ja juurde ehitatud hooned on võetud kasutusele tootmis- ja teenindusettevõtetena ning administratiivasutustena. Samas vanas mõisa tallis asub ka katlamaja. Kõik selle asumi hooned pole ühendatud kaug- kütte süsteemiga. On olemas projekt ja kava ühendada praegu kaugküttega mitte ühendatud hooned soojusvõrkudega.

Teised linnaosad: Ülejõe ja Põrgupõhja on puhtalt individuaalelamute rajoonid. Põhiline nendes rajoonides on ahiküte, vaid üksikutes majades on oma katlamaja elamu kütmiseks. Kaugkütte arendamine individuaalelamute rajoonis pole otstarbekas. Käesolevas arengukavas me nende linnaosade soojusvarustust ei käsitle.

Viimased viisteist aastat pole Kehras uusi korterelamuid juurde ehitatud. Suurim ehitis sel perioodil oli mõned aastad tagasi koolimaja juurde valminud spordihoone. Praegu kavanda- takse samasse ujula ehitamist.

Uute kortermajade ehitamiseks on planeeritud maaala Kose maantee lääneserva teenindus- hoonete ja kaupluste naabrusesse. Kuid käesoleval ajal pole näha elamuehituse kiiret arengut ja see plaan võib jääda kaugemasse tulevikku. Esialgu pole nende planeeritavate elamutega vaja arvestada kui reaalsete soojustarbijatega, kuid kaugemas perspektiivis tuleb ette näha võimalus selle piirkonna hoonete soojusvarustuseks.

Lehtmetsa küla oli pikka aega Kehrast lõunas asuv hajaküla. Kuuekümnendatel laienes seal individuaalelamuehitus. Seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel ehitati Kehra lõunapiirile aiandi territooriumile kaheksa mitmekorruselist korterelamut ja lasteaed. Majad said kütet kohalikust aiandi katlamajast.

Mõned aastad tagasi ühendati Kehra linna ja Lehtmetsa küla korrusmajade kaugkütte võrgud. Põhilise soojusvarustuse saavad Lehtmetsa küla majad linna soojusvõrgust. Kohalik aiandi katlamaja töötab vaid väga külma ilma korral (T ≤-8 °C) kui linna puiduhakkel töötava katlamaja võimsusest jääb väheks.

Uute elamute ehitamist Lehtmetsa küla korterelamute asumisse lähiajal ei planeerita. Kuid pikemas perspektiivis on võimalik aiandi territooriumile uute korterelamute ehitamine.

10 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Kaugkütte seisukohast tuleb Kehra linna ja Lehtmetsa küla ühendatud kaugkütte võrke vaadelda ühtse süsteemina.

Alavere on endine mõisakeskus. Nõukogude ajal arenes asula kolhoosi, hiljem sovhoosi- keskusena. Asula lõunaserva rajati elamukvartal viie korterelamuga ja kolme ridaelamuga. Asulas on kool, lasteaed ja rahvamaja. Kõigi nende kütteks rajati katlamaja. Seoses kaugkütte hinna tõusuga elumajad lahutasid endid kaugkütte süsteemist ja praegu kaugkütet ei tarbi. Küttesse on jäänud vaid kool, lasteaed ja rahvamaja.

Uute kaugkütet tarbivate elamute ehitamist Alaveres ei planeerita. Kaugkütte tarbijate arv võib suureneda kui praegu kaugkütet mitte tarbivad hooned taasühendatakse soojusvõrguga.

1.2.3. Sotsiaalmajanduse arengusuunad

Arengukavas aastateks 2007 – 2013 pöörab Anija vald suurt tähelepanu valla sotsiaal- majanduslikule arengule. Valla arengu üldeesmärgiks on valla elanike kõrge elukvaliteet. Vallavalitsuse arendustegevuse peamiseks ülesandeks on seatud valla elanike heaolu parendamine ja valla majandusliku elujõu ning konkurentsivõime tõstmine. Nendest eesmärkidest lähtuvalt on Anija vallas tähtsal kohal valla sotsiaalmajanduslik areng.

Sotsiaalmajanduse üks põhilisi iseloomustajaid on kool. Kehra linna keskuse lähedal on Kehra gümnaasium. Külakool oli Kehras juba üheksateistkümnendal sajandil. Kooli asutamist soosis ka Peterburi-Tallinna raudtee rajamine ja koos sellega Kehra raudteejaama teke.

Praegune algklasside maja on ehitatud ja käiku antud 1939. aastal kohe pärast paberivabriku käikulaskmist. Esialgne kuueklassiline algkool muudeti 1947. aastal keskkooliks. Keskkoolile jäi vana maja kitsaks ja 1961. aastal anti käiku vana koolimaja läheduses uus koolimaja. Mõned aastad tagasi ehitati koolimaja juurde spordihoone. Planeerimisel on ujula ehitamine.

Samuti tegutseb linnas kaunite kunstide kool, kus noored saavad end täiendada muusika ja kujutava kunsti alal. Linnas on kultuurikeskus, sotsiaalkeskus, tervisekeskus, raamatukogu, kogudusehoone. Kehra linnas on lasteaed ning teine lasteaed linnaga piirnevas Lehtmetsa külas. Kavas on rajada noortekeskus ja pakkuda noortele rohkem aktiivse vaba aja veetmise võimalusi. Samuti laiendada sotsiaalhooldekande tegevust arendades edasi sotsiaalkeskust ja hooldekodu.

Anija vald toetab igati sporti. Kehra väravapallimeeskond on mitmekordne Eesti meister. Mõned aastad tagasi käiku antud spordihoone kõrvale planeeritakse ujulat. Peale ujula pole plaanis suuremate sotsiaalobjektide ehitamine. Põhiliselt kohandatakse sotsiaalasutusteks olemasolevaid hooneid.

Alavere külas on kogu kaugkütte süsteem sotsiaal- ja kultuuriobjektide teenistuses. Uute sotsiaalobjektide ehitamist ei ole praegu plaanis. Eesmärgiks on olemasolevate asutuste töö parem korraldus ja hoolitsemine inimeste eest.

11 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

1.3. Soojusmajanduse juhtimine valla tasandil

Valla tasandil kuuluvad energeetikaküsimused vallavanema Jüri Lillsoo, abivallavanema Valeri Jõgioja ja vallavalitsuse liikme Viljo Leisi haldusalasse. Soojusmajanduse arengukavad ja olulisemad investeeringud kiidab heaks valla volikogu. Samuti kinnitab vallavalitsus soojuse piirhinna Kehra ja Alavere kaugküttepiirkonnas.

Konkreetselt valla soojusvarustuse, vee ja kanalisatsiooni küsimustega ning kinnisvara hooldusega tegeleb Anija vallas Velko AV OÜ. Varem tegeles Velko Anija valla kommunaalmajanduse probleemidega, sealhulgas kaugküttega. Kehra linnas tegeles samade probleemidega AS Kermot. 2004 aastal pärast Anija valla ja Kehra linna liitumist Velko ja Kermot ühendati ja nüüd tegeleb Velko kõigi Anija valla, sealhulgas ka Kehra linna kommunaalmajanduse probleemide lahendamisega. Velko juhataja on Rain Oks. Velko OÜ käitab kommunaalmajanduse objekte sealhulgas Kehra, Lehtmetsa ja Alavere katlamajasid. Samuti on nende hooldada Kehra, Lehtmetsa ja Alavere soojusvõrgud.

Velko ülesandeks on lisaks katlamajade ja soojusvõrkude käitamisele kontrollida hoonete soojussõlmede soojusvarustussüsteemide tööd, tagades et igasse hoonesse jõuab vajalike parameetritega soojuskandja. Samuti tegeleb Velko munitsipaalhoonete soojusvarustus- süsteemide korrashoiu ja reguleerimisega ning pakub seda teenust ka korteriühistutele.

Velko haldusalasse kuuluvad veel Anija valla veevarustuse ja kanalisatsiooni küsimused. Samuti opakuvad nad teenuseid kinnisvara hooldamisel.

1.4. Soojusvarustusse tehtud investeeringud

Kui 1992 aastal Kehra Tselluloosi ja Paberikombinaat, milline varustas soojusega ka linna hooneid, läks pankrotti, tuli leida uus lahendus majade soojusvarustuseks. Suurim investeering soojusmajandusesse tehtigi 1994 aastal, mil laenuga rajati hakkepuidul töötav katlamaja. Laen 18 mil.krooni oli võetud 10 aastaks ja on käesolevaks ajaks juba täielikult tagasi makstud.

Laen on end igati õigustanud võimaldades hoida soojuse hinda tarbija jaoks talutaval tasemel. Praegu on Kehra kaugküttepiirkonnas (Kehra linn koos Lehtmetsa küla linnaga piirava asumiga) soojuse hind 693.00 krooni/MWh. Uueks piirhinnaks on 1 jaanuarist Vallavalitsuse poolt kinnitatud 790 krooni MWh, millele vastavalt seadusele lisandub käibemaks 18 %. See on oluliselt odavam kui paljudes linnades, kus katlamajad töötavad vedelkütusel või gaasil ja soojuse hind ületab 1000 krooni/MWh.

Viimastel aastatel on tehtud väiksemaid investeeringuid soojusvõrkude uuendamiseks ja katlamaja seadmete korrashoiuks ja asendamiseks. Käesoleval ajal katlamajadel laenu- koormust ei ole.

12 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

2. Soojusvarustussüsteemid ja soojustarbijad

2.1. Katlamajad

Käesoleva arengukavaga käsitletavas piirkonnas on kolm Velko AV OÜ poolt käitatavat ja piirkonna soojusvarustuseks soojust tootvat katlamaja:

• Kehra linna hakkepuidul töötav katlamaja; • Lehtmetsa küla põlevkiviõlil töötav katlamaja; • Alavere kergel põlevkiviõlil töötav katlamaja.

Lisaks nimetatutele on Kehra linnas AS Horizon katlamaja. Käesoleval ajal Horizoni katlamaja toodab soojust vaid tootmisettevõtte tarvis ja pole seotud linna kaugküttesüsteemiga. Horizon katlamaja kasutab kütusena põhiliselt maagaasi, mistõttu nende soojuse hind on kõrge. Nii Horizonil kui Anija vallal on olemas huvi varustada Kehra linna soojusega Horizon katlamajast. Seda aga vaid mõlemat poolt rahuldavatel tingimustel ja tarbijatele vastuvõetava soojuse hinnaga. Seda käsitleme edaspidi arengukava ühe võimaliku variandina.

Samuti on väikseid katlamajasid üksikutel tarbijatel. Näiteks on oma puiduküttel töötava katlamaja teinud paar Alavere küla korruselamut pärast seda, kui nad lõpetasid soojuse tarbimise Alavere kaugküttevõrgust.

2.1.1. Kehra katlamaja

Kehra katlamajas (joonis 2.1) on kaks 1993. aastal paigaldatud Taanis valmistatud puiduhaket kütuseks kasutavat veekatelt Multimer 21 . Katlamaja on varustatud kõigi tööks vajalike abi- seadmetega. Kütusena kasutatakse katlamajas hakkepuitu ja saepuru.

Katelde võimsus 2,25 MW Katlamaja võimsus 4,5 MW

Arvutades kasutatud kütuse ja väljastatud soojuse järgi on katlamaja kasutegur 72-78%. Joonis 2.1 Kehra katlamaja Katlamaja juures on kinnine kütuse ladu. Kütuse lao maht on 2-3ööpäeva. Ülejäänud kütust hoitakse katlamaja kõrval lahtisel laoplatsil, milline võimaldab hoida ca 1000 m³, millest katlamaja maksimumkoormusel töö juures jätkub kuni nädalaks. Lisaks sellele on veel kütuse ladu lähedalasuvas vanas mõisa rehehoones mahtuvusega 2000 m³.

13 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Kütuse laost edastatakse hakkepuit hüdrauliliste tõukurite ja tigude süsteemiga katlamajja ja sealt kateldesse. Katlad on varustatud multitsüklonitega tahkete osakeste püüdmiseks suitsu- gaasidest.

Katlamajas on täisautomaatne keemiline veepuhastus mis tagab nõutava kvaliteediga vee kateldele ja soojusvõrkudele.

Katlamaja on suletud tsirkulatsiooniga – katla ja soojusvõrgu veesüsteemid on lahutatud. Kateldes toodetud soojus edastatakse soojusvõrgu veele läbi plaatsoojusvaheti. Katelde tööea seiskohalt on see väga hea lahendus. Sellega ei kanta soojusvõrkudest roostet ja tahkeid osakesi katlasse.

Katlamajas on kaks sagedusmuunduritega varustatud soojusvõrgu pumpa Grunfos CM 125- 400-365-37,0 AAX tootlikkusega 240 m 3/h. Soojuskandja parameetrid katlamajast väljumisel:

Temperatuurigraafik 70/50 0C Rõhk pealevool 3,1 bar tagasivool 1,6 bar

Katlamaja tehniline seisukord on hea. Seadmetele on tehtud vajalikku remonti. Katelde kütte- pinna torusid ja põhielemente pole seni olnud vajadust asendada. Jätkuvalt hea hoolduse korral võivad katlad töötada veel 5-10 aastat. Lisaks igaaastasele nädalasele seisakule vajab katlamaja mõne aasta pärast suuremat (ca 1 kuu) remonti. Pärast seda võib katlamaja jätkata tööd tarbijate soojusvarustuseks.

2.1.2 Lehtmetsa katlamaja

Lehtmetsa katlamaja (joonis 2.2) asub Kehra linna lõunapiiril aiandi territooriumil. Esi- algselt rajati see katlamaja aiandi soojusvarustuseks. Seoses kortermajade ehitusega aiandi territooriumile hakkas katlamaja andma soojust ka elamutele. Käesoleval ajal on Kehra linna ja Lehtmetsa küla soojus- võrgud ühendatud ja põhilise osa soojusest saavad Lehtmetsa küla elamud linna katlamajast. Vaid talvise tipukoormuse katmiseks välisõhu temperatuuril alla -8 0C töötab Lehtmetsa katlamaja.

Lehtmetsa katlamajas on järgmised veekatlad: • Kadrina katel T-4,5-0,7 1 tk aastast 1973 Joonis 2.2 Lehtmetsa katlamaja Kadrina katel T-4,5-0,7 • Kiviõli 80 2 tk. aastast 1977

Katlamaja installeeritud võimsus on 5 MW. Tegelikult on töötanud viimastel aastatel vaid Kadrina katel ja sedagi osalisel koormusel – kuni 2 MW.

14 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Kütuseks kasutatakse katlamajas põlevkiviõli VKG C. Kütuse säilitamiseks on 6 metall- mahutit á 25 m 3 kogumahuga 150 m 3. Varu on piisav, et praeguste suhteliselt soojade talvedega töötada talvise tippkoormuse perioodil.

Katlamajas on olemas vajalikud vedelkütuse abiseadmed – pumbad, filtrid, torustikud. Kadrina katel on varustatud kahe rotatsioonpõletiga ja Kiviõli katlad Oilon tüüpi põletitega.

Katlamaja on rahuldavas tehnilises seisukorras ja võimeline edasi töötama. Olgugi et katlad on 15 aastat vanad on nad viimastel aastatel töötanud vaid episoodiliselt ja nende tööressurss pole veel ammendunud. Kuna katlamaja töötab vaid perioodiliselt madalal koormusel on katlamaja keskmine kasutegur madal – 60-70%.

Katlamajas on kaks sagedusmuunduriga varustatud soojusvõrgu ringluspumpa tüüp TEMKO LPR 80-17 ja TEMKO NER 125-70. Katlamaja väljastab soojust ühtsesse Kehra kaugkütte- võrku samade parameetritega kui Kehra hakkepuidu katlamaja – temperatuurigraafik 70/50 0C ja rõhk 3,1/1,6 bar.

2.1.3. Alavere katlamaja

Alavere katlamaja (joonis 2.3) annab soojust praegu vaid koolimajale, lasteaiale ja rahva- majale. Varem said katlamajast soojust ka asula korruselamud, kuid seoses kaugkütte hinna tõusuga korruselamud enam ei soovi kasutada katlamaja kaugkütet ja on kaugküttesüsteemist lahti ühendatud.

Katlamajas on kaks veekatelt: Futer-2 á 2 MW 1993 aastast Katlamaja installeeritud võimsus on 4 MW. Kasutatav maksimaalne võimsus 0,3 MW. Kütus: VKG extra light; sügisest 2008 VKG C Joonis 2.3 Alavere katlamaja Kütusehoidla: metallmahuti 25 m 3

Katlamajas on olemas vajalikud vedelkütuse abiseadmed – pumbad, filtrid, torustikud. Katlad on varustatud Oilon tüüpi põletitega ja katlamaja töötab täisautomaatselt ilma teenindava personalita.

Katlamaja on rahuldavas tehnilises seisukorras ja võimeline edasi töötama. Käesoleval ajal on tehtud tehniline järelevaatus ja vormistatud tööluba vaid ühele katlale, teine katel on seisatatud. Katlamaja töötab madalal koormusel, kuid hoolimata sellest on tarbitud kütuse ja toodetud soojuse järgi arvutades katlamaja keskmine kasutegur suhteliselt kõrge - 70-80%.

Katlamajas on kaks sagedusmuunduriga varustatud soojusvõrgu ringluspumpa tüüp TEMKO NER 125-170. Katlamaja väljastab soojust Alavere kaugküttevõrku kolmele hoonele parameetritega: temperatuurigraafik 70/50 0C ja rõhk 3,0/2,0 bar.

15 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

2.2. Kaugküttevõrgud

Kehra kaugküttepiirkonna ja Alavere küla kaugküttevõrkude käesoleva töö käigus valminud geograafilistes koordinaatides positsioneeritud soojusvõrkude skeem ja lõikude nimekiri koos tehniliste andmetega on toodud käesoleva aruande lisades 1ja 2.

2.2.1 Kehra kaugküttepiirkonna soojusvõrgud

Kehra kaugküttepiirkonna soojusvõrgu moodustavad Kehra linna ja Lehtmetsa küla ühtsesse süsteemi töötavad ühendatud soojusvõrgud. Soojusvõrgud ühendati mõned aastad tagasi ja käesoleval ajal annab põhilise soojuse Kehra ühendatud kaugküttevõrku Kehra hakkepuidul töötav katlamaja. Lehtmetsa põlevkiviõlil töötav katlamaja töötab vaid madalal välisõhu temperatuuril.

Kehra kaugküttepiirkonna soojusvõrkude välistorustike kogupikkus on 5897 m. Sellele lisanduvad magistraaltorustikud ja sisendtorustikud hoonete keldrites.

Torustiku siseläbimõõt Torustiku pikkus 250 mm 761,7 m 200 mm 461,4 m 150 mm 1865 m 125 mm 415,1 m 100 mm 530,9 m 80 mm 858,8 m 65 mm 731,4 m 50 mm 304,8 m 40 mm 58,5 m Kokku 5897 m

Kaugküttevõrkude tehniline seisukord on rahuldav. Soojusvõrgud on rajatud aastatel 1954 – 1995 koos elamute ehitamisega. Torustikud on ehitamisel paigaldatud raudbetoonkünadest kanalisse ja isoleeritud mineraalvatiga. Mitmed olulised torustike lõigud (Aia ja Laste tänava maistraaltorustikud) on asendatud kaheksakümnendatel-üheksakümnendatel aastatel sama- tüüpsete kanalisse paigaldatud mineraalvatiga isoleeritud torustikega.

Kaasaegseid eelisoleeritud torustkke on vaid neli lõiku kogupikkusega ca 360 m , millised on paigaldatud käesoleval sajandil. Need on ühendustorustik Kehra linna ja Lehtmetsa küla vahel, spordihoone ühendus ning torustikud Laste tänaval ja Kose maantee all Kose mnt 2 teenidusasutuste ühendamisel.

Soojusvõrkude rahuldavat tehnilist seisukorda iseloomustavad soojus- ja lekkekaod. Soojuskaod on kütteperioodil 15-20 %, mida võib lugeda rahuldavaks tulemuseks mineraalvatiga isoleeritud torustike puhul. Lekkeekaod ei ole suured olles ca 1 m 3 ööpäevas.

Tulevikus tuleb planeerida olemasolevate torustike järkjärgulist asendamist eelisoleeritud torustikega. Sellega vähenevad soojukaod võrkudes ca kaks korda. Kõigi soojusvõrkude asendamise maksumus praegustes hindades on ca 40 milj kr. Selliselt kujuneb soojusvõrkude

16 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024 asendamise tasuvusajaks 20-30 aastat. Ilma välisabita pole soojusvõrgu kõigi torustike asendamine ühekorraga võimalik. Ilmselt tuleb torustikke asendada järk järgult vastavalt tehnilisele vajadusele.

2.2.2. Alavere soojusvõrgud

Alavere töötavate soojusvõrkude kogupikkus on ca 420 m. Kõik torustikud on asendatud viimastel aastatel ja kasutusel on eelisoleeritud torustik.

Torustiku siseläbimõõt Torustiku pikkus 125 mm 127 m 80 mm 163,5 m 65 mm 131,5 m Kokku 422 m

Torustikud on heas tehnilises seisukorras ja lekkekadusid soojusvõrkudes praktiliselt ei esine.

Lisaks töötavatele soojusvõrkudele on Alaveres veel mittetöötavad soojusvõrgud, millised on varem kaugküttes olnud Kose mnt elamukvartali ühendamiseks. Need torustikud on traditsioonilised raudbetoonkünadest kanalisse paigaldatud mineraalvatiga isoleeritud torustikud ja pole töötanud juba mitu aastat ning nende tehniline seisukord on küsitav. Kui on vajadus taasühendada elamud soojusvõrku, tuleb planeerida ka ühendustorustike asendamist.

2.3 Soojustarbijad

2.3.1 Kehra soojustarbijad

Ka soojustarbijatena käsitleme üheskoos ja samasse soojusvõrku ühendatud Kehra linna ja Lehtmetsa küla soojustarbijaid. Kokku on käesoleval ajal soojusvõrku ühendatud ja tarbivad soojust 54 Kehra linna ja 9 Lehtmetsa küla soojustarbijat. Suurema osa tarbijatest moodustavad elamud, kuid samuti ka mitmesugused asutused.

Kõigil tarbijatel on soojusmõõtjad ja soojuse arved esitatakse mõõtja näitude järgi. Mõõtja rikke korral arvestatakse soojuse kulu arvutuslikult keskmiste näitajate järgi.

Soojussõlmede osas on vaid Lehtmetsa küla soojustarbijad ning Kehra linnas kool ja spordihoone ning paar korteriühistut varustaud kaasaegsete plaatsoojusvahetitega ja automaatreguleerimisega soojussõlmedega. Teiste tarbijate soojussõlmed on kütteks segamistüüpi ning soojaveevarustuseks toru-torus kiirboileritega. Sellistes soojussõlmedes puudub automaatika ja reguleerimine toimub käsitsi.

Soojustarbijate osas annab Kehras ära teha suur töö tarbijate paremaks soojusvarustuseks. Üksikute ühistutega on Velko sõlminud lepingu soojusvarustussüsteemi korrashoidmiseks.

17 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Ülejäänud majad töötavad avariist-avariini ning temperatuuri reguleerimine toimub akende sulgemise ja avamissega.

Tulevikus on otstarbekas kõik hooned varustada kaasaegsete automaatreguleerimisega soojus- sõlmedega ning paigaldada elamute jaotustorustikele ja püsikutele tasakaalususventiilid ning nende abil tasakaalustada hoonete küttesüsteemid. Sellega võib saada märkimisväärset (10-20%) soojuse säästu.

2.3.2. Alavere soojustarbijad

Alavere soojustarbijad on keskmisest paremas tehnilises seisukorras kui Kehras. Kõik köetavad hooned on varustatud soojusmõõtjate ja kaasaegsete plaatsoojusvahetite ja automaatreguleerimisega soojussõlmedega. Ka hoonete soojussüsteemid on heas seisukorras.

Praegu küttes mitte olevaid elamuid köetaksse elamu individuaalkatlamajast või on nad lausa kohalikul küttel (õhk-õhk soojuspumbad, ahiküte, elekter). Individuaalkeskküttega hoonete küttesüsteemid on rahuldavas tehnilises seisukorras. Nende elamute taasühendamiseks soojus- võrkudega tuleb elamud varustada kaasaegsete automaatreguleerimisega soojussõlmedega ja kontrollida üle ning korrastada küttesüsteemid.

18 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

3. Katlamajade töö ja soojuse edastamine

3.1 Katlamajade töö

3.1.1 Kehra kaugküttepiirkond

Kehra piirkonnas töötab kaks ühte soojusvõrku töötavat katlamaja. Kehra katlamaja kasutab kütusena puiduhaket ja saepuru. Katlamaja töötab aastaringselt, remondiseisak on suveperioodil 1-2 nädalat.

Samasse soojusvõrku ühendatud Lehtmetsa küla katlamaja kasutab kütusena põlevkiviõli ja töötab vaid tipukoormuse katlamajana välisõhu temperatuuril alla -8 0C. Viimastel aastatel on selliseid pakaselisi päevi olnud vaid üksikuid.

Tabel 3.1 Kehra katlamaja kütuse kulu

Kütuse kulu 2006 jaan veebr märts aprill mai juuni juuli aug sept okt nov dets Aasta saepuru+hake m³ 4557 4271 4769 3219 1323 1135 865 791 1018 2515 3851 3896 32210 sh.saepuru m³ 4557 4271 4769 3219 1323 1135 703 791 1018 1331 572 1324 25013 puiduhake m³ 0 0 0 0 0 0 162 0 0 1184 3279 2572 7197 Kütuse kulu 2007 saepuru+hake 4515 4463 4064 3119 1834 946 942 975 1242 3086 4428 4761 34375 sh.saepuru m³ 896 628 1106 1044 798 570 577 451 50 739 877 748 8483 puiduhake m³ 3619 3835 2958 2075 1036 376 365 524 1191 2347 3551 4013 25892 Kütuse kulu 2008 saepuru+hake 5120 4550 4684 3006 1450 935 19746 sh.saepuru m³ 594 543 470 669 645 277 3199 puiduhake m³ 4526 4007 4215 2337 805 658 16547

Kütuse kulu andmete (tabel 3.1) põhjal joonistame välja kütuse kulu tulpdiagrammi (joonis 3.1). Kütuse kulu aastate lõikes on suhteliselt stabiilne ja koormus sõltub ilmast. Samal ajal on kütus küllaltki kõikuva kvaliteediga. Kasutatakse nii hakkepuitu kui ka saepuru nii kohalikust puidutööstusest kui ka teistelt tarnijatelt. Varieerub nii kütteväärtus kui ka niiskus, seda eriti sügistalvisel perioodil kus mõnigi kord tuleb hoida kütust lahtisel laoplatsil. Olgugi, et tarnijatega on sõlmitud lepingud kütuse hankeks, tuleb rahulduda selle kütusega, millist on võimalik hankida.

Kui arvutada kulutatud kütuse koguse ja keskmise kütteväärtuse ning toodetud soojuse järgi katlamaja kasutegur muutub see üpris suurtes piirides. Nii muutub kasutegur erinevatel kuudel piirides 72-90 %.

Katlamaja aasta keskmiseks arvutuslikuks kasuteguriks saame:

2006 86,1 % 2007 78,5 % 2008 72,2 %

19 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Katlamaja kasuteguri langus viitab, kas katelde halvenevale tehnilisele seisukorrale ja/või kütuse madalamale kvaliteedile.

Kehra katlamaja kütuse kulu 6000 2006 2007 2008

m3/a 5000

4000

3000

2000

1000

i t t n ni g ts a rts ul u ok ja mai uu ju a sep nov de veebr mä aprill j

Joonis 3.1 Kehra katlamaja kütuse kulu

Lehtmetsa katlamaja on viimastel aastatel töötanud vaid üksikute külmade ilmadega välis- õhu temperatuuril alla -8 0C. Lehtmetsa katlamaja kütuse kulu on toodud tulpdiagrammil joonis 3.2. Soojade talvede tõttu ja ka üldisele soojuse kulu vähenemisele tänu säästuabinõude rakendamisele on iga aastaga Lehtmetsa katlamaja tööperiood vähenenud. Möödunud talvel töötas katlamaja vaid mõned päevad. See on ka loomulik, sest vaid paaril päeval langes välisõhu temperatuur alla -10 0C ja keskmise temperatuuriga alla 0 0C oli vaid 30 päeva tavalise 90-100 päeva asemel.

Lehtmetsa katlamaja kütuse kulu 80 70 tonn 60 50 40 30 20 10 0

s rt nuar ebruar mä ebruar jaanuar jaa jaanuar ve veebruar ve 2006 - 150,2 t 2007 - 91,7 t 2008 - 25,9 t

Joonis 3.2 Lehtmetsa katlamaja kütuse kulu

Kui arvutada kütuse kulu ja soojuse toodangu järgi Lehtmetsa katlamaja kasutegur saame kasuteguriks 67-77 %. Vedelkütuse kasutamisel on see väga madal kasutegur, kuid arvestades, et katlamaja töötab väikesel koormusel, on see arusaadav.

20 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Kehra kaugküttepiirkonna katlamajade soojuskoormuse puhul vaatleme koos Kehra ja Lehtmetsa katlamajade soojuskoormust kuna katlamajad töötavad ühtsesse soojusvõrku. Eraldi koormuste arvutamiseks peaksime me teadma mitu tundi tegelikult töötas Lehtmetsa katlamaja. Katlamajade soojuskoormust iseloomustab tulpdiagramm joonisel 3.3.

Kehra piirkonna katlamajade soojuskoormused 6 2006 2007 2008

MW 5 4 3 2 1 0

. . s i . v. s. a br. ni ul g pt t e mai u u okt. et jaan aprill ju j au se no d ve märt Aas

Joonis 3.3 Kehra piirkonna katlamajade kuu keskmised soojuskoormused

Tulpdiagrammilt näeme, et Kehra kaugküttepiirkonna katlamajade maksimaalne kuu keskmine soojuskoormus ulatub kuni 5 MW, üksikutel päevadel võib ulatuda ka kuni 6 MW. Vaadates eraldi Kehra katlamaja talvekuu keskmist soojuskoormust on see kuni 4 MW ja tipukoormuse hetkedel ulatub kuni 4,5 MW mis on ka katlamaja nimivõimsus.

Soojuse toodangute võrdlemisel peame arvestama erinevate välisõhu temperatuuridega erinevatel aastatel. Viimased aastad olid keskmisest nimetamisväärselt soojemad aastad. Arvutame soojuskoormused vastavalt normaalaastale, st korrutame läbi kraadpäevade suhtega.

Kraadpäevade arv TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi Kütte ja Ventilatsiooni õppetooli andmetel on:

Normaalaasta (keskmine 1975 – 2004) 4220 2006 aasta 3800 2007 aasta 3761

Vastavalt sellel arvutame Kehra kaugküttepiirkonna aastase soojuse toodangu normaalaastale.

Soojuse tegelik toodang Soojuse toodang normaalaastal 2006 21036 MWh 23371 MWh 2007 20971 MWh 23529 MWh

Nagu ülaltoodust näeme, on soojuse toodang viimastel aastatel Kehra kaugküttepiirkonnas olnud stabiilne. Seda nii tegeliku toodangu kui ka normaalaastale viidud toodangu osas.

21 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

3.1.2 Alavere katlamaja

Alavere katlamaja kasutas kütusena põlevkiviõli VKG extra light. Kulude kokkuhoiuks viiakse käesoleva aasta sügisest katlamaja üle põlevkiviõlile VKG C, millele vajadusel lisatakse kerget kütteõli VKG Extra light.

Tabel 3.2 Alavere katlamaja kerge kütteõli kulu

Aasta Ühik jaan. veebr. märts aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets. Aasta 2006 m³ 14,8 15,4 13,7 9,5 2,3 1,3 0,8 2,5 6,2 9,8 10 86,2 MWh 144,2 149,3 133,0 92,3 21,9 12,6 0,0 7,8 24,3 60,3 95,3 97,2 838,2 2007 m³ 13,4 17,4 10,4 7,7 4,5 1 0 0,85 3,2 8,1 8,1 10,5 85,2 MWh 130,2 169,1 101,1 74,8 43,7 9,7 0,0 8,3 31,1 78,7 78,7 102,1 827,7 2008 m³ 14,1 10,4 9,4 6,3 3,6 2,1 45,9 MWh 137,1 101,4 91,7 60,8 35,2 20,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 487,8

Kütuse kulu andmete põhjal joonistame välja kütuse kulu tulpdiagrammi. Juulis katlamaja seisab ja kütust ei tarbi. Kütuse kulu aastate lõikes on suhteliselt stabiilne ja koormus sõltub ilmast. Katlamaja keskmine kasutegur arvutatuna kuu keskmise kütuse kulu ja soojuse toodangu järgi on 75-85 %. Keskmine kasutegur vastab katlamaja tööle madala koormuse juures. Kasuteguri suur kõikumine on põhjustatud katla madalast (alla 20%) ja ebaühtlasest soojuskoormusest.

Alavere katlamaja kerge kütteõli kulu 20 18 2006 2007 2008 m3 16 14 12 10 8 6 4 2 0

. i i t. . br rts ä ma ept. ok jaan. ee aprill juun juuli aug. s nov dets. v m

Joonis 3.4 Alavere katlamaja kerge kütteõli kulu

Alavere katlamaja kuu keskmine soojuskoormus ulatub kuni 0,21 MW. Maksimaalne soojuskoormus kõige külmemate ilmadega ulatub kuni 0,3 MW.

22 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Alavere katlamaja soojuskoormus 0,25 2006 2007 2008 MW 0,20

0,15

0,10

0,05

0,00

. s i t. . . n li p a ma uu e okt ov ja aprill juuni j aug. s n dets. veebr. märt Aasta

Joonis 3.5 Alavere katlamaja kuu keskmine soojuskoormus

Aastaste soojus toodangute võrdlemiseks taandame soojuse toodangud normaalaastale.

Soojuse tegelik toodang Soojuse toodang normaalaastal 2006 776 MWh 862 MWh 2007 797 MWh 894 MWh

Nagu ülaltoodust näeme, on soojuse toodang viimastel aastatel Alavere katlamajas olnud stabiilne. Seda nii tegeliku toodangu kui ka normaalaastale viidud toodangu osas.

3.2. Soojuse edastamine, soojusvõrgud

3.2.1. Kehra kaugkütte piirkond

Kehra kaugküttepiirkonna soojusvõrgud võivad saada soojust nii Kehra hakkepuidu kui Lehtmetsa küla põlevkiviõlil töötavast katlamajast ühendades mõlemaid katlamajasid. Põhilise osa ajast töötab vaid Kehra hakkepuidu katlamaja, Lehtmetsa katlamaja töötab vaid talvise tipukoormuse katmiseks.

Tellijalt saadud soojuse toodangu ja tarbimise andmete põhjal joonistame välja soojus- koormusgraafiku Kehra kaugküttepiirkonnale (joonis 3.6). Tipukoormus ulatub maksimaalselt kuni 6 MW. Sellest ca 4 MW katab Kehra hakkepuidu katlamaja ja 2 MW Lehtmetsa katlamaja.

Soojusvõrgud on põhiliselt vanad kanalisse paigaldatud ja mineraalvatiga isoleeritud torustikud. Mitmed torustikud töötavad nende ehitamise ajast seitsmekümnendatel – kaheksa- kümnendatel aastatel. Mitmed magistraaltorustikud (Aia tn, Laste tn) on asendatud üheksakümnendatel, kuid kasutatud endiselt mineraalvatiga torustiku kanalisse paigutamist.

23 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Kehra koormusgraafik 7 Küte Lehtmetsa KM

MW 6 Küte Kehra KM 5 Soe vesi

4 Soojuskaod

0 0 0 0 0 00 50 50 00 00 50 250 500 750 500 10001251 17502000225025 27503000325035037 40004250450047 50005250550057560 62506500675070 72507500775080082 85008750 Töötunnid

Joonis 3.6 Kehra kaugküttepiirkonna koormusgraafik

Üldist soojusvõrkude olukorda võib lugeda rahuldavaks, kuid soojuskadude vähendamiseks peaks paneerima soojusvõrkude torustike järk-järgulist asendamist eelisoleeritud torustikega.

Vaid üksikute soojusvõrkude lõikude remondil ja uute tarbijate ühendamisel on kasutatud eelisoleeritud torusid. Selliseid lõikusid on praegu vaid neli: Laste tn torustik, Uueasula ja Lehtmets küla soojusvõrkude ühendus, Spordihoone ja teenindusmaja ühendustorustiku Kose maantee alla jääv lõik.

Soojuskaod sõltuvad põhiliselt soojuskoormusest. Arvutame keskmise soojuskao kuu keskmise soojustoodangu ja tarbijatele müüdud soojuse järgi. Talveperioodil kui soojus- võrkude koormus on suurem on soojuskaod 15-20 %. Suveperioodil kui tarbijad kasutavad soojust vaid tarbevee soojendamiseks ulatuvad soojuskaod kuni 40 %. Aasta keskmised soojuskaod võrkudes on 17-18 % ehk absoluutarvudes 0,5 MW.

Tabel 3.3 Kehra kaugküttepiirkonna võrguvee kaod

jaan. veebr märts aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets. kokku 2006 m³/kuu 82 41 82 98 100 299 293 60 116 128 79 72 1450 m³/ööp 2,65 1,46 2,65 3,27 3,23 9,97 9,45 1,94 3,87 4,13 2,63 2,32 3,97 m³/h 0,110 0,061 0,110 0,136 0,134 0,415 0,394 0,081 0,161 0,172 0,110 0,097 0,166 2007 m³/kuu 93 101 47 36 61 54 43 77 67 73 94 85 831 m³/ööp 3,00 3,61 1,52 1,20 1,97 1,80 1,39 2,48 2,23 2,35 3,13 2,74 2,28 m³/h 0,125 0,150 0,063 0,050 0,082 0,075 0,058 0,103 0,093 0,098 0,131 0,114 0,095 2008 m³/kuu 78 61 63 40 47 45 57 391 m³/ööp 2,52 2,18 2,03 1,33 1,52 1,50 1,84 1,84 m³/h 0,105 0,091 0,085 0,056 0,063 0,063 0,077 0,076

Sooja tarbevee saamiseks on majades soojusvahetid. Kehra kaugküttepiirkonna keskmine sooja vee koormus on 0,5 MW. Siit ka keskmine suvine soojuskoormus koos soojuskadudega

24 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024 on kuni 1 MW. Keskmised kaugkütte võrguvee kaod võrkude normaalse töö korral (pole avariilisi lekkeid) on 0,1 m 3/h ehk 2-3 m 3/ööp (tabel 3.3).

3.2.2. Alavere piirkond.

Alavere katlamaja annab praegu soojust vaid kolmele tarbijale: kool, rahvamaja ja lasteaed. Teised tarbijad on end soojusvõrkudest lahti ühendanud ja kaugkütte soojust ei tarbi. Tellijalt saadud andmete põhjal joonistame välja koormusgraafiku. Maksimaalne soojuskoormus ulatub kuni 0,3 MW.

Alavere koormusgraafik 0,35 Küte MW 0,30 Soe vesi 0,25 Soojuskaod 0,20 0,15 0,10

0,05 0,00

0 0 0 0 0 0 0 00 50 00 50 00 250 50 750 000 250 500 500 1000125150017502 225025 275030003 350037 40004254 475050 52505505750600062 6500675700072507 775080 82508508750 Töötunnid

Joonis 3.7 Alavere koormusgraafik

Praegu töös olevad Alavere kaugkütte soojusvõrgud on renoveeritud mõni aasta tagasi ja paigaldatud eelisoleeritud torustikud. Keskmised soojuskaod Alavere soojusvõrkudes arvutatuna katlamaja kuu keskmise soojustoodangu ja tarbimise järgi on 15-20 %. Talve- perioodil on kaod väiksemad ja suveperioodil ulatuvad kuni 50 %. Sooja vee tarve on väga muutlik ja sõltub tarbimisrežiimist – kooli ja lasteaia tööst. Suvel tarbib sooja vett põhiliselt vaid lasteaed. Juulis katlamaja ei tööta. Vee kaod on soojusvõrkudes minimaalsed ja normaalse töö korral ei vaja võrk lisavett.

25 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

3.3. Soojustarbijad

3.3.1. Kehra kaugküttepiirkond

Käsitleme koos ühtsesse soojusvõrku ühendatud nii Kehra linna kui Lehtmetsa küla soojustarbijaid. Kokku on soojusvõrku ühendatud tarbijaid:

Kehra linn 39 elamut 14 asutust kokku 53 tarbijat Lehtmetsa küla 8 elamut 2 asutust kokku 10 tarbijat Kokku Kehra kaugküttepiirkond 47 elamut 16 asutust kokku 63 tarbijat

Tarbijate andmed ja arvutuslikud soojuskoormused on toodud lisas 3. Kokku on Kehra kaug- küttepiirkonnas ühendatud soojusvõrku 63 tarbijat arvestusliku soojuskoormusega 7,9 MW, neist tarbivad lisaks küttele ka sooja vett 29 tarbijat. Kui lisada siia veel 17 % võrgukadusid saame maksimaalseks arvestuslikuks soojuskoormuseks 9,2 MW. Tegelikult pole nii suurt soojuskoormust viimastel aastatel tegelikult esinenud. Samuti pole esinenud 3 ööpäeva järjest temperatuuri -22 0C. Edasises analüüsis võime arvestada tegeliku maksimaalse soojuskoormusega 6 MW. See arvestab tegelikku maksimaalset soojuskoormust välisõhu temperatuuril 15 0C. Kui mõned päevad ongi madalam temperatuur, katab selle hoonete soojuslik inerts ja kõrgemat soojuskoormust ei esinegi.

2007. aasta tegelik soojuse tarbimine soojustarbijate kaupa on toodud tabelis lisa 4. Tegelik 2007. aasta soojustarbimine Kehra kaugküttepiirkonnas oli 17287 MWh.

Kui võrrelda köetavate hoonete erienergiatarvet näeme, et see on piirides 150 - 250 kWh/m 2 keskmiselt elamutes 210 kWh/m 2. Mõnigi kord on soojavee varustuseta hoonete soojuse eritarve kõrgem, kui soojaveevarustusega hoonel. See viitab vanemate soojaveevarustuseta hoonete väga halvale soojustatusele. Et hinnata hoonete üldist energiatarvet peame soojusvarustusele lisama veel elektri kulu, milline on 20-30 % hoone energiatarbest. Saame hoonete keskmiseks energiakasutuseks 200 – 300 kWh/m 2.

2009 aasta 1. juulist on planeeritud hakata hoonetele väljastama energiamärgist. Kui võrrelda saadud Kehra elamute energiakasutust energiamärgise andmise juhendi projektis toodud arvudega näeme, et Kehra elamud kuuluvad oma energiatõhususelt põhiliselt E (energia- tõhususarv 201-250) ja F (energiatõhususarv 250-301) klassi. Parimate, A klassi hoonete energiatõhususarv peab olema alla 100 kWh/m 2.

Hoonete energiatõhususe hinnang näitab, et Kehra ning samuti ka Lehtmetsa ja Alavere küla hooned on halva soojuspidavusega. Soovitav oleks teha hoonete enrgiaaudit, et välja selgitada üksikute hoonete energeetiline seisukord ja rakendada meetmed hoonete energiakasutuse vähendamiseks. See looks ka eeldused energiamärgise väljastamiseks, milline 2009 a 1 juulist hoonete või selle osade (korterite) võõrandamisel muutub kohustuslikuks.

26 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

3.3.2. Alavere kaugküttepiirkond

Alavere külas on käesoleval ajal soojusvõrku ühendatud ja tarbivad kaugküttesoojust vaid kolm hoonet: põhikool, lasteaed ja rahvamaja. Hoonete mahu järgi saame arvestuslikuks soojuskoormuseks 327 kW. Tegelik maksimaalne soojuskoormus viimastel aastatel ei ületanud 300 kW. Nagu ka eelnevalt Kehra kaugküttepiirkonna soojuskoormuste hinnangu puhul peame me ka siin arvestama keskmisest soojemaid talvi ning tarbijate poolt energia säästmiseks tehtut ning praegu ühendatud tarbijate puhul pole põhjust arvestada suuremat koormust kui 300 kW.

Alavere soojustarbijate 2007 aasta tegelik soojuse tarve oli 628 MWh (tabel lisa 4). Kui vaadata soojuse eritarvet 1 m 2 soojusvarustuseks, siis on see lasteaias kaks korda suurem kui koolis. Kindlasti on lasteaia sooja vee ühiktarve suurem, kui koolis, kuid vahe on liiga suur ja kindlasti on võimalusi lasteaia soojustarbe vähendamiseks.

27 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

4. Perspektiivsed soojuskoormused

4.1 Kehra kaugküttepiirkond.

Käesoleval ajal on Kehra kaugküttepiirkonnas kaugkütte soojusvõrkudega ühendatud 63 tarbijat. Velko AS saadud andmetel on lähiaastatel võimalik kümne uue potentsiaalse tarbija ühendamine kaugkütte soojusvõrkudega. Nende hulgas on 9 olemasolevat teenindushoonet, administratiiv- ja tootmisettevõtet, sealhulgas praegu elektriküttel olev vallamaja. Suurim potentsiaalne soojustarbija oleks koolimaja lähedusse rajatav ujula.

Tabel 4.1 Kehra potentsiaalsed soojustarbijad

Aadress Tarbija Küte Soe vesi Ventilatsioon Kokku kW MW MW MW MW 1 Kalda tn. töökoda 16 36 - 50 2 Kalda 3 Vana kuivati 40 56 24 120 3 Kreutzwaldi 2 Vallamaja, klubi 70 36 48 154 4 Kreutzwaldi 1 Palvemaja 90 56 60 206 5 Kose 5 õmblustöökoda 75 56 40 171 6 Kose 3 kauplus 54 35 24 113 7 Kose 3a kauplus 28 36 16 80 8 Kose 7 (3227 m3) kauplus 151 151 9 Kooli 16 päästekeskus 90 36 - 126 10 Spordi 2b (rajatav) ujula 360 215 86 661 Kokku 974 562 298 1832

Koos olemasoleva soojustarbimisega on perspektiivne soojuskoormus 7,8 MW. Potentsiaal- sete soojustarbijatena on Velko poolt kirjas vaid tarbijad, milliste ühendamine soojus- võrkudega on plaanis lähema paari aasta jooksul. Enamiku neist jaoks on olemas ka soojus- võrkudega ühendamise projektid.

Lisaks tabelis 4.1 toodud potentsiaalsetele soojustarbijatele võib viieteist aastase perioodi jooksul, milliseks koostame soojusmajanduse arengukava, tulla veel uusi soojuse tarbijaid. Kehra linna arengukavas on uute korterelamute tarvis reserveeritud maaala Kose maantee ääres Põhja ja Keskuse tänava vahelisel maaalal. Praegu ei ole ette näha selle ehituspiirkonna reaalset arendamist lähiaastatel. Kuid kaugemas perspektiivis tuleb nendega arvestada.

Joonistame välja Kehra kaugküttepiirkonna soojustarbimise koormusgraafiku koos potentsiaalsete reaalsete soojustarbijatega (joonis 4.1).

28 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Kehra perspektiivne soojuskoormuse graafik 8

MW Täiendav soojuskoormus 7 6 Praegune soojuskoormus 5 4 3 2 1 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 00 250 5 750 00 250 50 750 00 250 50 750 00 250 50 750 00 250 50 750 00 250 50 750 00 250 50 750 00 250 50 750 00 250 50 750 1 1 1 1 2 2 2 2 3 3 3 3 4 4 4 4 5 5 5 5 6 6 6 6 7 7 7 7 8 8 8 8 Töötunnid

Joonis 4.1. Kehra kaugküttepiirkonna perspektiivne koormusgraafik

Nagu koormusgraafikust näeme, võib Kehra kaugküttepiirkonna soojuskoormus lähiaastatel suureneda kuni 8 MW-ni. Sellega peame arvestama soojuse tootmise planeerimisel. Käesoleval ajal on võimalik selleks vajalik soojus toota olemasolevate Kehra hakkepuidu ja Lehtmetsa vedelkütusel töötavate katlamajadega (joonis 4.2).

Kehra katlamajade perspektiivne soojuskoormus 8

MW Lehtmetsa vedelkütuse KM 7 Kehra hakkepuidu KM 6 5

4 3 2 1 0

0 0 0 0 00 50 00 50 00 00 00 50 00 00 50 00 00 5 00 00 00 50 00 00 50 00 250 50 75 10 12 1500175020 22 25 275030 325035 37 40 425045 47 50 525055 57 60 625065 675070 72 75 775080 82 85 8750 Töötunnid

Joonis 4.2. Kehra piirkonna katlamajade perspektiivne soojuskoormus.

Kehra kaugküttepiirkonna soojuskoormused ja toodangud kaetakse praeguste katlamajade tootmisvõimsuste juures järgmiselt.

Tabel 4.2. Kehra Piirkonna katlamajade soojuse toodangud

Katlamaja Praegune olukord Perspektiivne olukord Toodang Võimsus Tööaeg Toodang Võimsus Tööaeg MWh/a MW tundi MWh/a MW tundi Kehra 21000 4 8500 23000 4 8500 Lehtmetsa 1000 2 1000 7000 3,8 3500 Kokku 22000 6 8500 30000 7,8 8500

29 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Tabelist 4.2 näeme, et soojuskoormuse suurenedes suureneb Lehtmetsa katlamajas toodetav soojuse kogus, maksimaalne talvine soojuskoormus ja ka katlamaja aastane tööaeg.

4.2. Alavere piirkond

Alavere piirkonnas on praegu jäänud soojustarbijateks vaid kolm munitsipaalasutust: koolimaja, lasteaed ja rahvamaja.

Varem olid kaugküttes ka korterelamud Kose maantee piirkonnas. Seoses soojuse olulise kallinemisega ühendasid need elamud endid soojusvõrgust välja ja praegu kaugkütte soojust ei tarbi. Kuid säilinud on kaugküttetorustik nende elamuteni. Enne kasutuselevõtmist tuleb muidugi kontrollida selle torustiku tehnilist seisukorda. Samuti on võimalik kaugkütte- süsteemi ühendada sealsed ridaelamud. Varem on kaugküttesüsteemi soojust kasutanud ka mõned asutused, kuid ka nemad on end soojusvõrgust lahti ühendanud.

Tabelis 4.3 on Alavere praeguste ja potentsiaalsete kaugkütte soojustarbijate soojuskoormuste arvutus.

Tabel 4.3 Alavere piirkonna praegused ja potentsiaalsed soojustarbijad

Tarbija Maht Pind Korruste Kortereid Koormus Tarve m3 m2 arv kW MWh/a PRAEGUSED TARBIJAD 1 Alavere põhikool 11540 2 218 519 2 Alavere lasteaed 3720 1 70 167 3 Alavere rahvamaja 2016 1 38 91 Kokku tarbijad 17276 327 777 VÕIMALIKUD LIITUJAD(torustikud majadeni) 4 Elamu Kose mnt. 10 4659 1369 2 12 88 210 5 Elamu Kose mnt. 12 3512 1047 3 12 66 158 6 Elamu Kose mnt.14 2900 826 2 12 55 131 7 Elamu Kose mnt 14a 4659 1369 2 12 88 210 8 Elamu Kose mnt. 22 8284 2242 3 24 157 373 VÕIMALIKUD LIITUJAD(ridaelamud)) 9 Kose mnt 16 2352 636 2 6 44 106 10 Kose mnt 18 2352 636 2 6 44 106 11 Kose mnt 20 2352 636 2 6 44 106 KOKKU UUED TARBIJAD 31070 8760 587 1398 KÕIK KOKKU 48346 914 2176

Joonistame välja ka Alavere küla potentsiaalse soojustarbimise koormusgraafiku (joonis 4.3)

30 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Alavere soojuskoormus koos elamutega 1,2 Elamute soojuskoormus

MW 1,0 Praegune soojuskoormus 0,8

0,6

0,4

0,2

0,0

0 0 0 0 0 00 50 00 50 00 50 00 50 00 00 50 00 50 00 00 50 00 50 2550 75 1012 1517 20002250250027503032 3537 40 42504500475050052505557 60 6265 6750700072507500775080 8285 87 Töötunnid

Joonis 4.3 Alavere küla soojuskoormusgraafik koos potentsiaalsete tarbijatega.

Nagu koormusgraafikult näeme võib Alavere küla maksimaalne soojuskoormus tõusta kuni 1 MW. Seda siis kui kõik potentsiaalsed tarbijad ühendatakse soojusvõrkudega. Alavere katlamajas on piisavalt installeeritud soojusvõimsuseid kasvava soojuskoormuse katmiseks.

31 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

5. Kütused

Vaatleme kütuseid, milliseid kasutatakse ja on võimalik kasutada Kehra, Lehtmetsa ja Alavere katlamajas. Sobiva kütuse valik on väga oluline, kuna kütuste kiire hinnatõus nii maailmaturul kui Eestis viimastel aastatel on mitmekordistanud ka soojuse hinna.

5.1. Puiduhake

Puiduhake on Anija valla suurima katlamaja – Kehra linna katlamaja kütus alates 1993 a. Puiduhake on viimastel aastatel Eestis laialt kasutusele võetud kohalik kütus (joonis 5.1). Teistes põhjamaades kasutatakse puiduhaket kütusena juba aastakümneid. Nagu Kehra katlamajas nii ka kogu Eestis on puiduhaket hakatud kasutama 15-20 aastat tagasi. Siis oli puiduhake odav ja hästi kättesaadav kütus. Joonis 5.1 Puiduhake Olgugi, et aastate jooksul on võetud kasutusele uued tehnoloogiad puiduhakke valmistamisel, on nõudlus puiduhakke järele ületamas pakkumise. Seda mõjutavad oluliselt järgmisel aastal käikuminevad kohalikul kütusel töötavad Väo ja Tartu koostootmisjaamad. Samuti planeeritakse kohalikul kütusel töötavate koostootmisjaamade rajamist teistesse linnadesse (Pärnu, Kuressaare). Ilmselt on oodata lähiaastatel puiduhakke hinna olulist tõusu.

Puiduhakke eelised:

• Puiduhake on kohalik kütus ja tarne ei sõltu impordist ja rahvusvahelisest olukorrast. • Puiduhake on taastuv kütus ja pole vaja maksta saastetasu CO 2 atmosfääri paiskamise eest. • Puiduhake on odavam kui maagaas ja vedelkütus ning hinnatõus ei sõltu niivõrd otseselt rahvusvahelistest kütuse hindadest.

Puiduhakke puudused..

• Nõudlus puiduhakke järele on ületamas pakkumist, mis viib hinnatõusule ja muudab keerukamaks kättesaadavuse. • Seoses Väo ja Tartu koostootmisjaamade käikuminekuga järgmisel aastal on karta puiduhakke hinna tõusu. • Puiduhakkel töötava katlamaja investeeringud on kõrgemad kui maagaasil või vedel- kütusel töötaval katlamajal. • Puiduhakke kvaliteet ja niiskus on kõikuv. • Puiduhakkel töötava katlamaja automatiseerimine on keerulisem, kui maagaasil või vedelkütusel töötavas katlamajas. • Katlamaja soojuskoormuse reguleerimine on aeglasem.

32 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Puiduhakke kui kohaliku taastuva kütuse kasutamist toetab igati nii Euroopa Liidu kui ka Eesti seadusandlus. Oluline on see, et puiduhakke kasutamisel pole vaja tasuda saastemaksu CO 2 atmosfääri paiskamise eest.

5.2. Vedelkütused

Vedelkütuste all mõtleme siin mitmesuguseid nafta ja põlevkivi ümbertöötlemisel saadavaid kütuseid. Vaadeldavatest katlamajadest töötavad vedelkütusel Lehtmetsa ja Alavere katlamajad – kütuseks on seal Viru Keemia grupis toodetud põlevkiviõli. Lehtmetsa katlamajas kasutatakse põlevkiviõli VKG C. Alavere katlamajas kasutati põlevkiviõli kerget fraktsiooni VKG extra light. Käesolevast aastast minnakse üle samuti põlevkiviõlile VKG C kui odavamale.

Vedelkütustena kasutatakse meil järgmiseid kütuseid:

• Kerge kütteõli • Naftamasuut • Põlevkiviõli

Kerge kütteõli on vedelkütustest kõige kallim. Samal ajal ei vaja ta ette soojendamist ja teda võib edukalt kasutada väikestes põletusseadetes.

Naftamasuut saadakse nafta ümbertöötlemisel. Ta on jääkproduktiks bensiini ja teiste kergete kütteõlide valmistamisel. Naftamasuut vajab põletamisel ette soojendamist.

Põlevkiviõli saadakse Eesti põlevkivi ümbertöötlemisel ja teda võib lugeda kohalikuks kütuseks. Oma füüsikalistelt omadustelt (viskoossus, leektäpp) jääb põlevkiviõli kerge kütte- õli ja masuudi vahepeale. Kergemad fraktsioonid (extra light, light) lähenevad omadustelt kergele kütteõlile ja ei vaja põletamisel ettesoojendamist.

Raskemad fraktsioonid vajavad ettesoojendamist, seda eriti talveperioodilt. Kuid üldjuhul on põlevkiviõli viskoossus madalam kui masuudil.

Vedelkütuse eelised:

• Vedelkütuse (põlevkiviõli) kasutamiseks on Alavere ja Lehtmetsa katlamajades pikaajalised kogemused. • Vedelkütusega on katlamaja väga hästi automatiseeritav ja ei vaja käidupersonali. • Vedelkütusega on katlad operatiivselt reguleeritavad soojuskoormuse muutudes. • Vedelkütuse katlamaja investeeringud on väiksemad võrreldes tahke kütuste katlamajadega. • Põlevkiviõli on kohalik kütus ja selle tarne ei sõltu välisriikidest.

Vedelkütuse puudused:

• Vedelkütuse, eriti kerge kütteõli hind on kõrge ja jätkab tõusmist koos nafta hinna- tõusuga ja dollari tugevnemisega maailmaturul.

33 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

• Naftast valmistatud vedelkütused on importkütus; Eestisse imporditakse vedelkütust põhiliselt Venemaalt ja kütuse tarne sõltub Venemaast. • Vedelkütus vajab spetsiaalseid hoidlaid ja pumplaid • Vedelkütuse raskemad fraktsioonid vajavad ette soojendamist

5.3. Maagaas

Maagaas on Eestis katlamajades laialt kasutatav kütus. Gaasiga on mugav töötada: katlamaja investeeringud on kõige väiksemad, katlamaja on hästi automatiseeritav ja reguleeritav. Kehras on olemas maagaasi torustik, mis jääb küll põhjapoole raudteed ning gaasi kasutab Horizon katlamaja.

Maagaasi eelised:

• Kehras on olemas maagaasi torustik ja maagaas on Kehras kättesaadav. • Maagaasiga on katlamaja väga hästi automatiseeritav ja ei vaja käidupersonali. • Maagaasiga on katlad operatiivselt reguleeritavad soojuskoormuse muutudes. • Maagaasi katlamaja investeeringud on väiksemad võrreldes teiste kütustega.

Maagaasi puudused:

• Maagaasi hind on kõrge ja jätkab tõusmist koos vedelkütuse hinnatõusuga ja dollari tugevnemisega maailmaturul. • Maagaas on importkütus; Eestisse imporditakse maagaasi vaid Venemaalt ja kütuse tarne sõltub Venemaast. • Maagaasi kasutamiseks Kehra linna katlamajades tuleb välja ehitada maagaasi torustik Horizon territooriumilt kuni katlamajasse

5.4. Turvas

Turvas on Eestis kohalik kütus ja tema varud on praeguse tarbimise juures piisavad. Turba põhiline tootja Eestis on Soome Vapo kontserni kuuluv Tootsi Turvas, kes toodab lisaks Tootsile turvast mitmel pool Eestis.

Tükkturvas on tavaliselt freesturbast kõrgema kvaliteediga. Seetõttu on tükkturba hind pisut kõrgem kui freesturbal. Tükkturvast põletatakse restkoldega kateldes ja kasutatakse laialdasemalt kaugkütte katlamajades.

Freesturba kvaliteet ja kütteväärtus on tavaliselt madalamad kui tükkturbal. Freesturvast põletatakse Joonis 5.2 Tükkturvas energeetilistes kateldes tolmküttega koldes või juba kaasaegsetes kateldes keevkihtkoldega kateldes.

34 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Turba eelised:

• Turvas on Eestis kohalik kütus ja hange ei sõltu impordist. • Turba hind on stabiilsem, kui importkütuste puhul. • Tootsi Turvas pakub võimalust välja ehitada katlamaja, seda käitada ja müüa soojust kaugküttevõrku.

Turba puudused

• Seoses Väo ja Tartu koostootmisjaamade käikuminekuga järgmisel aastal on karta turba hinna mõningast tõusu • Turbal töötava katlamaja investeeringud on kõrgemad kui gaasi- või vedelkütuse katlamajal • Turbal töötava katlamaja automatiseerimine on keerulisem, kui gaasi- või vedelkütuse katlamajas. • Katlamaja soojuskoormuse reguleerimine on aeglasem.

5.5. Kohalikud töödeldud kütused

Nende kütuste hulka kuuluvad mitmesugused puidu ja turba baasil valmistatud kütused nagu pelletid, briketid jms. Kasutamiseks suures kaugkütte katlamajas on need kütused kallid. Pole otstarbekas väiketarbija jaoks vääristatud kütust kasutada katlamajas. Sobiv on sellist kütust kasutada kuni 1 MW võimsusega väikekatlamajas. Selliseks katlamajaks võib olla Alavere katlamaja.

Pelletid on peenestatud ja kuivatatud puidust kokku- pressitud 0,6-1 cm läbimõõduga 1-2 cm pikkused silindrikesed. Katlakütusena kasutamiseks valmistatakse Eestis puidupelleteid. Turbapelleteid Eestis ei valmistata. Soomes neid valmistatakse, kuid nad pole leidnud laialdast kasutust. Seetõttu turbapelleteid me ei käsitle.

Puidupelleteid kasutatakse elamu või lokaalkatla- majas kuni 1 MW võimsusega katelde kütusena. Pelletikatel on hästi automatiseeritav ja Joonis 5.3. Puidupelletid reguleeritav.

Puidupelletite eelised:

• Puidupelletid on Eestis kohalik kütus ja hange ei sõltu impordist. • Puidupelletite hind on stabiilsem, kui importkütuste puhul. • Mitmed firmad (Tootsi Turvas, Graanul Invest) pakub võimalust välja ehitada katlamaja puidupelletitel, seda ise käitada ja müüa soojust kaugküttevõrku.

35 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Puidupelletite puudused

• Puidupelletite hind on kõrgem kui teistel kohalikel toorkütustel. • Pelletitel töötava katlamaja investeeringud on kõrgemad kui gaasi- või vedelkütuse katlamajal • Pelletitel töötava katlamaja automatiseerimine on keerulisem, kui gaasi- või vedel- kütuse katlamajas. • Katlamaja soojuskoormuse reguleerimine on aeglasem.

5.6. Kütuste hinnad

Kütuste hinnad on praeguses ebaühtlaselt läbi kriiside arenevas majandusolukorras kiiresti muutuvad. Püüame hinnata praegust (oktoober 2008) kütuste hindade seisu. Tabelis 5.1 on toodud olulisemate kasutatavate energeetiliste kütuste keskmised hinnad.

Tabel 5.1 Energeetiliste kütuste hinnad

Katla Kütuse Hinna Energia Kütus Kütteväärtus kasutegur hind ühik hind Ühik % kr/MWh 1 Tükkturvas 3,2 MWh/t 85 600 kr/t 221 2 Hakkepuit 0,7 MWh/m³ 85 200 kr/m³ 336 3 Soojuspump 2,4 KOP 100 1100 kr/MWh 458 4 Põlevkiviõli 10,8 MWh/t 90 5000 kr/t 514 5 Puidupelletid 4,7 MWh/t 85 2600 kr/t 651 6 Maagaas 9,3 MWh/t.m³ 90 6000 kr/t.m³ 717 7 Elektriküte 1,0 MWh/MWh 100 1100 kr/MWh 1100 8 Kerge kütteõli 11,8 MWh/t 85 14280 kr/t 1424 9 Vedelgaas 12,8 MWh/t 90 17900 kr/t 1554

Tabelis 5.1 on toodud põhiliste meil kasutatavate energeetiliste kütuste keskmised käibe- maksuta hinnad 2008. aasta oktoobri seisuga. Meie ajal muutuvad hinnad küll nii kiiresti, et aasta pärast võivad kütuste hinnad oluliselt erineda toodud hindadest. Lisaks on tabelis arvestatud katelde kasuteguritega erinevatel kütustel hindamaks toodetava soojuse energia maksumust. Võrdluseks on lisatud veel soojuspumba ja elektrikütte energia maksumus iseloomustamaks kaugkütte konkurentsivõimet võrreldes elektriküttega.

Kütuse energia hinna arvutamisel on arvestatud juba soojust genereeriva seadme (katla) kasuteguriga – kütuse energia hinnana on välja toodud kütuse maksumuse osa toodetavas soojuses.

Toodud tabeli 5.1 andmete põhjal teeme tulpdiagrammi (joonis 5.4) paremini iseloomustamaks kütuse energia hindasid. Kaugkütte energia hind peab jääma odavamaks, kui elektri- kütte hind. Vastasel juhul on kaugküte mõttetu ja lihtsam on kütta elektriga. Käesoleval ajal ongi mitmetes asulates (sh Alaveres) tekkinud olukord, kus kaugküte on elektrist kallim. Arengukava eesmärk on säilitada Kehras soojuse odavam hind ja nähe ette võimalused soojuse hinna stabiliseerimiseks.

36 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Kütuste hinnad 1800 1600 1400 kr/MWh 1200 1000 800 600 400 200 0

as li d e v uit mp as õli r u viõ leti a e riküt kkep sp vki aag kt u e oj le M l Tükktu Ha o E Vedelgaas S Põ Puidupel Kerge kütt

Joonis 5.4. Energeetilistest kütustest toodetud soojuse energia hinnad

Vaadates kütuse hinna tulpdiagrammi (joonis 5.4) võib praeguse seisuga esitatud energee- tilised kütused jagada kolme gruppi.

Esimese grupi moodustavad kohalikud odavad kütused nagu turvas ja hakkepuit, milliste hind jääb kuni 400 EEK/MWh . Lisaks kuuluvad siia odavasse kütuse hindade gruppi ühelt poolt mitmesugused põllumajanduse jäägid, põhk, aganad, roog jms, samuti prügila biogaas. Sellistel kütustel on energeetikas kohalik tähtsus. Teiselt poolt kuuluvad siia hinnagruppi suurenergeetika põhikütused: kivisüsi ja põlevkivi, milliseid siiski väikeenergeetikas kasutatakse harva. Hinna tõusu suhtes on esimese grupi kütused suhteliselt madala hinna tundlikkusega. Ilmselt tõuseb hakkepuidu hind lähiaastatel kiiremini, kuid peaks jääma ikka odavamaks importkütustest.

Teise grupi moodustavad kütused energiahinnaga 400 - 800 MWh . Siia kuuluvad suur osa lokaalses keskküttes kasutatavatest kütustest. Käesolevas töös on käsitletud maagaasi, puidupelleteid, põlevkiviõli ja lisaks on toodud soojuse hind soojuspumba kasutamisel. Samuti kuuluvad siia gruppi mitmed väikekateldes ja kodumajapidamises kasutatavad kütused nagu raske kütteõli, mitmesugused briketid ja halupuud. Kui maagaas oli aastaid selle grupi odavama poole peal, siis nüüd seoses hinnatõusuga on ta kerkinud kalleimaks. Käesoleval hetkel on maagaasi hind veelgi kõrgem ulatudes 7000 EEK/tuh.m 3, kuis seoses toornafta hinna langusega maailmaturul gaasihind lähikuudel stabiliseerub prognoositsval tasemel 6000 EEK/tuh.m 3

Kolmanda grupi moodustavad kallid kütused, millise MWh primaarenergia hind ületab 1000 EEK/MWh . Sellised kütused on kerge kütteõli ja vedelgaas, samuti kuulub sellesse hinnagruppi elektriküte. Kahjuks viimasel ajal juba ka kaugküte. Seda eriti maagaasi kasutamisel kütusena. Need on kütused milliseid võib kasutada väikeenergeetikas ühe hoone või hoonete grupi kütmisel, kuid mitte kaugküttes.

37 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Kui nüüd võrrelda neid kolme kütuste gruppi, on meie eesmärk kaugküttes põhikütusena kasutada odavaid esimese grupi kütuseid: turvast ja puiduhaket. Teise grupi kütused sobivad väikeenergeetikas ja tipukoormuste katmiseks. Kolmanda grupi kütuste kasutamisest katlamajades tuleks hoiduda ja püüda asendada need odavama kütusega.

Ka Anija valla katlamajades tuleb leida võimalus, kus põhiline osa soojusest ehk baas- koormus toodetakse endiselt odava kohaliku kütusega. Tipukoormus ja kiired koormuse kõikumised on võimalik katta kallimat kütust kasutava kuid madalama investeeringuga katlaga.

5.7 Kütuse ja energiahindade prognoos

Kuidas muutuvad kütuse ja energiahinnad tulevikus on väga raskelt prognoositav. See sõltub nii rahvusvahelistest kütuse hindadest ku ka kohalikust truru situatsiooni muutusest.

5.7.1. Poliitilised ja makroökonoomilised mõjud

Kaasaegses tihedalt seotud maailamas sõltuvad kütuse hinnad oluliselt kütuse rahvusvahelistest hindadest. Rahvusvahelise mõju paremaks mõistmiseks vaatleme kütuse rahvusvahelisi hindasid. Kõige suurema mõjuga rahvusvahelistele kütuse hindadele on toornafta hind Rotterdami sadamas. Lisatud graafikul (joonis 5.5) on toodud toornafta hind Rotterdami sadamas USD/barrel viimase 20 aasta jooksul.

Joonis 5.5. Toornafta hind Rotterdami sadamas

Nagu graafikult näeme oli eelmisel aastakümnel suhteliselt rahuliku arengu periood, kus toornafta hind püsis 20 USD/barrel läheduses. Käesoleval sajandil on toornafta hind kiiresti tõusnud saavutades maksimumi 3. juulil 2008 aastal – 143.95 USD/barrel. Käesoleval ajal on nafta hind hakanud langema ja 2008.a oktoobris on toornafta hind juba alla 70 USD/barrel.

38 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Rahvusvaheline toornafta hind mõjutab vahetult naftasaadudte hinda rahvusvahelisel ja ka Eesti turul. Tegelikult toimub vedelkütuse tarbijahindade muutus teatud viitega kuni nafta tarnitakse tellijale ja töödeldakse kütuseks.

Eestis kasutatavatest kütustest on lisaks naftasaadustele seotud vahetult kerge ja raske kütteõli hinnaga ka maagaasi hind ettevõtetele. Analoogse valemiga määratud hinnaga ostab maagaasi Eesti Gaas Gazpromilt ja müüb eesti ettevõtetele. Arvutame väljamaagaai hinna viimase viie aasta jooksul. Joonistame välja graafiku (joonis 5.6), millel on nii rahvusvaheline toornafta hind, kerge ja raske kütteõli hind kui ka maagaasi hind Eesti ettevõtetele.

Kütuste hinnad 13000 12000 Toornafta FOB Kerge kütteõli FOB 11000 Masuut FOB Maagaas Eestis 10000 Maagaas koos lisatasudega Linear (Maagaas Eestis) 9000 8000

EEK/t; EEK/tuhm3 EEK/t; 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0

ll r ll li ll li ll ar er ri uli ri u ri u 08 i er u uuli ber ber . uuli aprill j ap ju ap ju o ap ju o apr j ob toob aan.07 aan jaan jaan.05 jaan.06 kto j kto j kto ok oktoobe o o o

Joonis 5.6 Nafta ja vedelkütuse hinnad

Kuna gaasi hinda arvutatakse Eestis kuue eelmise kuu keskmise vedelkütuse hinna järgi, on gaasi hinna kõikumine suhteliselt rahulikum võrreldes vedelkütuse hinnaga. Joonistades välja gaasi hinna kujunemise viimase viie aasta sirge trendline, näeme, et see ei erinegi väga palju gaasi tegelikust hinnast. Vaadeldud viie aasta jooksul on maagaasi keskmine hind tõusnud 2,5 kordseks, käesoleval hetkel isegi 3,5 kordseks.

Edasist rahvusvaheliste hindade muutumist on väga keeruline kui mitte lausa võimatu prognoosida. Ilmselt maagaasi hind järgmise poole aasta jooksul pisut langeb ja tasakaalustub tasemele 5000-6000 EEK/tuh m 3. Edasi jätkub ilmselt rahulikum gaasi hinnatõus ca 5-10 % aastas.

Kogu see rahvusvaheline hinna muutumine mõjutab otseselt ka kütuste ja soojuse hindasid Eesti turul. Otseselt on seda tunda soojuse hindades neil, kes kasutavad kütuseks kerget kütteõli või gaasi. Nende tootjate soojuse hind ületab juba 1000 EEK/MWh.

39 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Stabiilsem on olukord kohalikke kütuseid kasutatavatel soojuse tootjatel. Kuid kaudne väikese viitega mõju ulatub ka kohalike kütuste hindadele. Nii lähevad mitmed seni gaasi või kerget kütteõli kasutanud katlamajad üle kohalikule kütusele. Samuti on praegu soodne rajada koostootmisjaamu kohalikul kütusel. Sellega kasvab nõudlud kohliku kütuse järele ja ka kohaliku kütuse hinnad tõusevad.

Kohaliku kütuse hinnatõus peaks jääma lähiaastatel piiridesse 5-10 % ning mõne aasta pärast stabiliseeruma tasemele alla 5 %. Meie oma majandushinnangu arvutustes lähtume konserva- tiivsest hinnangust ja arvestame 10 aastase perioodi jooksul keskmisest kütuse hinna tõusuks 5 % aastas.

5.7.2. Muudatused maksu- ja keskkonnapoliitikas

Olulist mõju toodetava soojuse tarbijahinnale avaldab maksu ja keskkonnapoliitika. Maksude osas oli oluline 1.juulist 2008.a. kehtima hakanud 18 % käibemaks soojusele ja kütustele. Teine oluliselt tarbijahinda mõjutav maks on kütuseaktsiis. Praegu on see kõige tuntavam vedelkütuste puhul. Vähem annab ta tunda gaasi puhul. Praegu on gaasi aktsiis 2-5 % gaasi hinnast. Karta võib gaasi aktsiisi tõusu, mida ka vabariigi valitsus on juba arutanud.

Kohalikele kütustele maksude lisandumist pole praegu ette näha. Kuid maksude lisamine vedelkütusele ja gaasile mõjutab kaudselt ka kohalike kütuste müüjaid tõstma kütuse hindasid.

Oluline osa on keskkonnamaksudel. Praegu maksavad saastetasu kahjulike heitmete eest kõik soojuse tootjad võimsusega üle 300 kW ning CO 2 kvoot on vajalik soojuse tootjatel võimsusega üle 20 MW.

Kehra katlamaja poolt makstav saastetasu on praegu vaid 0,2 % katlamaja kogukuludest ehk 1 EEK/MWh ja oluliselt ei mõjuta katlamaja kulusid. Saastetasude osas on ette nähtud igaastane kasv 10-15% kuni jõuame Euroopa keskmisele tasemele. Ka see kasv pole suur ja jääb alla 1 % katlamaja kogukuludest ning ei mõjuta oluliselt katlamaja tööd.

CO 2 kvoot Anija valla katlamajasid praegu ei puuduta. Praegu kehtivate Eesti Vabariigi seaduste ja Euroopa Liidu direktiivide järgi on vajalik CO 2 kvoot katlamajadel, milliste võimsus on suurem kui 20 MW. Pole näha ka et seda piiri oluliselt vähendatakse. See on soodne väiketootjatele nagu ka Kehra katlamaja. Suurte tootjate puhul lisandub 2013 aastast lisaks kasvavale CO 2 saastetasule veel tasu CO 2 kvoodi ostmise eest, mis võib oluliselt mõjutada suurtootjate soojuse hinda.

5.7.3. Euroopa Liidu Energiapoliitika

Euroopa Liidu energiapoliitika toetab igati suurema effektiivsusega energia tootmist. Energiapoliitika põhisuunad on: • Kasutada rohkem taastuvaid energiaressursse • Laiendada soojuse ja elektri koostootmist • Suurendada energia tootmise efektiivsust • Energia tarbimise tõhusus.

40 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Taastuvenergiat kasutatakse Eestis suhteliselt rohkem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Eestis kasutatavast energiast saadakse 11,2% taastuvenergia kasutamisega, samal ajal kui Euroopa Liidus on selleks protsendiks 6,5%. Eesti peaks lähiaastatel jõudma selleni, et 20 % kasutatavast energiast saadakse taastuvate energiaressursside kasutamisega. Samuti peab suurenema taastuvenergia kasutamine kogu Euroopa Liidu energiabilansis.

Põhilise osa Eestis kasutatavast taastuvenergiast moodudtabki biokütus. Selles osas on Kehra linna hakkepuidul töötav katlamaja esirinnas – kogu soojus toodetakse taastuvenergia kasutamisega. Erilisi soodustusi taastuvenergia kasutamisel praegu Euroopa Liidu energia- programm praegu ette ei näe. Taastuvenergia kasutusele võtmisel on soodustuseks võimalus kasutada Euroopa Liidu rahasid investeeringuteks. Praegu ettevalmistamisel oleva Eesti Keskonnaministeeriumi määrus „Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks” võimaldab taotleda toetust kuni 4 MW võimsusega taastuvenergial töötavate katlamajade rajamiseks. Sellest võib olla näiteks abi Alavere katlamaja üleviimisel taastuvkütusele (puidupelletitele).

Soojuse ja elektri koostootmisega tõuseb energia kasutamise efektiivsus. Praegu toodetakse koostootmise režiimis 10 % Eestis toodetavast elektrist, samal ajal kui naabrerriikidel see protsent on 30-50 %. Majanduspoliitiliselt oleks Kehra tingimustes otstarbekas toota elektrit ja soojust ühes koostootmisjaamas Horizon juures nii tehasele kui linnale. Selline projekt on aegajalt päevakorral olnud. Horizoni ebastabiilsse töö ja energia kõrge hinna tõttu ei saa seda võimalust pidada praeguses situstsioonis eelistatavaimaks.

Energia tootmise efektiivsusele on olulist tähelepanu pööratud nii Euroopa Liidu kui ka Eesti vabariigi normdokumentides. Eriti puudutab see koostootmist. Seda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus „Tõhusa koostootmise nõuded”. Energiatõhusust nii tootmisel kui edastamisel käsitlevad veel mitmed Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi normdokumendid.

Energia tarbimise tõhususele on viimasel ajal pööratud eriti suurt tähelepanu. Hoonete energiatõhususe põhinõuded on paika pandud „Hoonete energiatõhususe direktiiviga” 2002/91/EÜ. Direktiivi nõuded on kõikidel liikmesmaadel, sealhulgas ka Eestil, vajalik üle võtta hiljemalt 4.jaanuariks 2006.a. See direktiiv kehtestab põhinõuded hoonete energia- tarbimisele, energiaauditile ja energiamärgisele. Selle direktiivi alusel on viidud sisse täiendused Eesti seadusandlusesse ja välja antud mitmeid määruseid ja juhendmaterjale.

Kehra hooned jäävad oma energiatõhususelt praegu põhiliselt D, E ja F klassi (parim on A klass) Energia säästmiseks on soovitav teha kõigi Anija valla kaugküttes olevate hoonete energiaaudit, määrata nende vastavus energiamärgise klassile ja rakemdada abinõud energia tarbe vähendamiseks. Esmaste abinõudega on võimalik energia tarbimist vähendada veerandi võrra. Sellega kaob vajadus katlamaja laiendamiseks.

Kogu Euroopa liidu energiapoliitika on suunatud tõhususe suurendamiske energia tootmisel ja tarbimisel.

41 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

6.Soojuse hind

Võrdleme kulusid soojuse tootmiseks ja nende alusel moodustuvat soojuse hinda 2006. ja 2007 aastal. Kulud on saadud Velkost, samuti soojuse tegelik toodang. Käesolevaks aastaks on planeeritud suurem soojuse kogus, kui tegelikult tuleb. Seda keskmisest soojema ilma tõttu. Sedavõrd kujuneb soojuse tegelik hind 2008 aastal ilmselt kõrgemaks kui oli planeeritud hinna kujundamisel. Ehk hinnates reaalset olukorda jääb kasum Kehra piirkonnas väiksemaks kui planeeritud 21,4%.

6.1. Kehra kaugküttepiirkond

Kehra kaugküttepiirkonna hind sisaldab nii kulusid Kehra katlamajale, Lehtmetsa katlamajale kui ka soojusvõrkude korrashoiu kulusid.

Tabel 6.1 Soojuse hind Kehra kaugküttepiirkonnas

Kulu liik Ühik Kulud 2006 Kulud 2007 Plaan 2008 EEK EEK/MWh EEK EEK/MWh EEK EEK/MWh Soojuse toodang MWh 21036 20971 22000 Soojuse tarbimine MWh 17331 17273 18000 Muutuvkulud Tuh.EEK 4900 232,93 5429 258,88 6003 272,86 sh.kütus Tuh.EEK 4512 214,49 4997 238,28 5571 253,23 elekter Tuh.EEK 388 18,44 432 20,60 432 19,64 Püsikulud 5311 252,47 3175 151,40 4266 193,91 sh. Finantskulud Tuh.EEK 122 5,80 122 5,82 600 27,27 Palgakulud Tuh.EEK 1326 63,03 1459 69,57 1970 89,55 Remont Tuh.EEK 297 14,12 466 22,22 466 21,18 Muud käidukulud Tuh.EEK 2703 128,49 197 9,39 197 8,95 Juhtimiskulud Tuh.EEK 863 41,02 931 44,39 1033 46,95 Kulud kokku Tuh.EEK 10211 485,41 8604 410,28 10269 466,77 Kasum Tuh.EEK 2195 104,67 2195 99,77 Kõik kokku Tuh.EEK 10211 485,41 10799 514,95 12464 566,55 Soojuse tootmishind EEK/MWh 485,41 514,95 566,55 Soojuse tarbijahind EEK/MWh 589,18 625,20 692,44 Soojuse müügihind 543,00 600,00 690,00

Nagu kulude ja hinna arvutuse tabelist näeme, on kõige suurem kulu kütus, mis on loomulik. Kuna tegemist on suhteliselt väikese toodanguga katlamajaga, on kütuse osa hinnas 35-40%, mis on suhteliselt väike. Aga hakkepuidu katlamajas on suhteliselt suur käidukulude osa ja seetõttu jääb kütuse osa väiksemaks. Samal ajal on kütuse osa soojuse hinnas iga aastaga suurenenud ca 10 %. Ja järgmisel aastal võib kütuse hinna tõus olla veelgi suurem.

Teine suurem kulu on palgakulud, mis on samuti viimastel aastatel kasvanud. Arvestades töötingimusi ja kütuse kvaliteeti on raske tööjõukulude pealt oluliselt säästa, näiteks vähendada katlamaja käidupersonali. Teised kulud on alla 10% soojuse hinnast ja nende kokkuhoidmisega on raske oluliselt vähendada soojuse hinda.

42 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

6.2 Alavere katlamaja

Alavere katlamaja on käesoleval ajal täisautomaatne katlamaja ilma teenindava personalita.

Tabel 6.2 Alavere katlamaja soojuse hind

Kulu liik Ühik Kulud 2006 Kulud 2007 Plaan 2008 EEK EEK/MWh EEK EEK/MWh EEK EEK/MWh Soojuse toodang MWh 776 797 880 Soojuse tarbimine MWh 640 678 710 Muutuvkulud Tuh.EEK 427,8 551,29 427,8 536,76 598,2 679,77 sh.kütus Tuh.EEK 387,1 498,84 387,1 485,70 555,0 630,68 elekter Tuh.EEK 40,7 52,45 40,7 51,07 43,2 49,09 Püsikulud 329,5 424,61 329,5 413,43 229,2 260,45 sh. Finantskulud Tuh.EEK 30,8 39,69 30,8 38,64 90,8 103,18 Palgakulud Tuh.EEK 192,0 247,42 192,0 240,90 0 0,00 Remont Tuh.EEK 12,9 16,62 12,9 16,19 12 13,64 Muud käidukulud Tuh.EEK 23,2 29,90 23,2 29,11 42 47,73 Juhtimiskulud Tuh.EEK 70,6 90,98 70,6 88,58 84,4 95,91 Kulud kokku Tuh.EEK 757,3 975,90 757,3 950,19 827,4 940,23 Kõik kokku Tuh.EEK 757,3 975,90 757,3 950,19 827,4 940,23 Soojuse tootmishind EEK/MWh 975,90 950,19 940,23 Soojuse tarbijahind EEK/MWh 1183,28 1116,96 1165,35 Soojuse müügihind 1026,00 1026,00 1165,00

Alavere katlamajas kasutatakse kallimat kütust – põlevkiviõli. Seetõttu onn ka kütuse osa soojuse hinnas hoopis kõrgem. Varasematel aastatel, kui kasutati odavamat kütust ja katlamajas oli ka teenindav personal oli kütuse osa alla 50 %. Käesoleval aastal on kütuse osatähtsuseks hinnas planeeritud 60%. Samal ajal on kütuse hinnatõus kulutanud ära säästu, millise saime tööjõu arvelt kaotades ära teenindava personali.

Toodud Kehra ja Alavere katlamajade hinnakalkulatsioonid, eeskätt 2008 aastaks planeeritud käidukulude osa, on aluseks edaspidistes majandusarvutustes.

43 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

7. Soojusvarustuse arengustsenaariumid

7.1. Kehra kaugküttepiirkond

Võimalikud arengustsenaariumid Kehra kaugküttepiirkonna soojusvarustuseks

• Variant 0 – säilib senine soojusvarustuse skeem Kehra puiduhakke katlamaja töötab baaskoormusel Lehtmetsa küla katlamaja töötab vedelkütusel käsitsireguleerimisel • Variant 1 – Lehtmetsa olemasolev katlamaja renoveeritakse Kehra puiduhakke katlamaja jätkab töötamist baaskoormusel Lehtmetsa katlamaja automatiseeritakse töötamaks ilma käidupersonalita või viiakse üle puiduhakkele • Variant 2 – Kehra katlamajas paigaldatakse suitsugaaside kondensaator ja akumulaatorpaak Lehtmetsa katlamaja jätkab töötamist endises režiimis vedelkütuse katlamajana • Variant 2A – Lisaks suitsugaaside kondensaatorile ja akupaagile paigaldatakse Kehra katlamajasse 2 MW elektrikatel Lehtmetsa katlamaja suletakse. • Variant 3 – Kaugkütte katlamajades võetakse kasutusele maagaas 3.a. Lehtmetsa katlamaja viiakse üle gaasikütusele ja automatiseeritakse töötamaks ilma käidupersonalita 3.b.Kehra rajatakse gaasikütusel töötav kaugkütte katlamaja • Variant 4 – ehitatakse uus hakkepuidul töötav katlamaja Kehra rajatakse uus hakkepuidul töötav katlamaja, milline rahuldab nii Kehra linna kui Lehtmetsa küla soojuse tarbe • Variant 5 – Kehra linna ja Lehtmetsa küla kaugkütte tarbijad saavad soojust Horizon katlamajast • Variant 6 – Kehrasse rajab linna soojusvarustuseks katlamaja soojuse tootmisega tegelev ettevõte, milline müüb soojust Kehra linna ja Lehtmetsa küla soojustarbijatele. • Variant 7 – Kehra kaugküttepiirkonna soojusvarustuseks rajatakse elektri ja soojuse koostootmisjaam

Loetelus on toodud variante võib lugeda otstarbekamateks Kehra soojusvarustuse lahenda- misel. Lisaks võib veel vaadelda mitmeid võimalusi või kombineerida eeltoodud võimalustega. Samuti on teoreetiliselt võimalik variant, kus kogu soojus toodetakse gaasi- või vedelkütuse kateldes, kuid praeguste hindade ja prognoositavate hinna arengu trendide juures pole see otstarbekas. Pealegi kui Kehras on olemas puiduhakkel töötav katlamaja. Kindlasti on otstarbekas toota soojus baaskoormuse katmiseks kasutades kohalikku kütust ja vaid tipukoormust katta kasutades gaas- või vedelkütuse katelt.

44 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

7.1.1 Säilib senine soojusvarustuse skeem

See on baasvariant ja selle puhul ei tehta muudatusi katlamajade töös ning Kehra linna ja Lehtmetsa küla soojusvarustuses. Mõned aastad tagasi tehtud ühendustorustik Kehra linna ja Lehtmetsa küla kaugküttevõrkude vahel võimaldab baaskoormust katta Kehra linna puiduhakkel töötavast katlamajast ning vaid tipukoormuse katmiseks toota soojust Lehtmetsa küla katlamajas.

Eelised: • Pole vaja teha täiendavaid investeeringuid • Pole põhjust soojuse oluliseks hinnatõusuks.

Puudused • Katlad ja katlamajade abiseadmed Kehra ja Lehtmetsa katlamajades vajavad igaaastast remonti. • Katlamajad vajavad teenindavat personali. • Soojuskoormuse kasvades (ujula, vallamaja, teenindushooned) peab töötama vedel- kütust kasutav Lehtmetsa katlamaja pikema perioodi, millega tõuseb soojuse keskmine hind.

Selline soojusvarustuse skeem võib meid rahuldada 5 – 10 aasta jooksul. Edaspidi on vajalikud uued tehnilised lahendused, kuna olemasolevad katlad ja seadmed amortiseeruvad ja vajavad uuendamist. Ja praegu on juba aeg mõelda selle peale kuidas katta suurenevat soojuse tarvet

7.1.2. Lehtmetsa katlamaja renoveeritakse

Selle variandi puhul jätkab Kehra puiduhakke katlamaja töötamist senises režiimis. Kuid Lehtmetsa küla katlamaja renoveeritakse.

Esimene variant on Lehtmetsa katlamaja automatiseerida kasutades olemasolevaid Oilon vedelkütuse põleteid. Endiselt jääb baaskoormust katma Kehra puiduhakke katlamaja ning Lehtmetsa vedelkütuse katlamaja rakendub automaatselt tööle siis, kui soojuskoormus on suurem Kehra katlamaja võimsusest. Lehtmetsa katlamaja automatiseerimine on otstarbekas kui Kehra kaugküttepiirkonna koormus kasvab ja vedelkütusel töötava Lehtmetsa katlamajaga on vaja töötada pikemaajaliselt.

Lehtmetsa katlamaja automatiseerimise eelised: • Pole vaja teha täiendavaid investeeringuid uute katelde paigaldamiseks. • Lehtmetsa katlamajas pole vaja käidupersonali. • Automatiseeritud Lehtmetsa katlamaja rakendub automaatselt tööle soojuskoormuse suurenedes.

Puudused • Investeeringud katelde automatiseerimiseks. • Katlad ja katlamajade abiseadmed Kehra ja Lehtmetsa katlamajades vajavad igaaastast remonti.

45 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

• Soojuskoormuse kasvades (ujula, vallamaja, teenindushooned) peab töötama vedel- kütust kasutav Lehtmetsa katlamaja pikema perioodi, millega tõuseb soojuse keskmine hind

Ka see variant rahuldab Kehra soojusvarustust seni, kuni olemasolev hakkepuidul töötav katlamaja on töökorras ning see katlamaja on valmis katma soojusliku baaskoormuse.

Teine variant efektiivsuse tõstmiseks on viia Lehtmetsa katlamaja katel üle puidukütusele . See vajab nimetamisväärseid investeeringuid ja käitamisel lisatööjõudu. Ei ole otstarbekas viia kohalikule kütusele üle katelt, milline töötab aastas vähe töötunde, mistõttu ka aastane soojustoodang on väike. Pealegi on viimastel aastatel oluliselt vähenenud Lehtmetsa katlamaja toodang. Viimastel aastatel on põlevkiviõli tarve Lehtmetsa katlamajas olnud alla 100 tonni ja soojuse toodang mõnisada MWh.

Kütuse maksumus 1 400 000 Põlevkiviõli hinnaga 5000 EEK/t EEK 1 200 000 Hakkepuit hinnaga 200 EEK/m3 1 000 000

800 000

600 000

400 000

200 000

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 00 0 0 0 0 0 0 1 2 300 400 5 600 7 8 900 1 2 5 7 8 1000 1 1 1300 1400 1 1600 1 1 190 2000 MWh

Joonis 7.1 Kütuse maksumus soojuse hinnas põlevkiviõliga ja hakkepuiduga

Graafiku joonisel 7.1 kahe graafiku vahena näeme, millist aastast säästu kütuse maksumuses annab põlevkiviõli asendamine puiduhakkega. Sellest säästust tuleb maha arvestada puiduhakke küttega katla suuremad käidukulud (teenindav personal, remont). Majandusliku hinnangu sellele variandile anname tasuvusarvutusega.

Lehtmetsa katlamaja katla üleviimine puidukütusele oleks otstarbekas, kui katlamaja aastane soojustoodang oleks 1000-2000 MWh. Siis võime kütuse maksumuse arvelt saadavast säästust rääkida sadades tuhandetes ja üleviimine puidukütusele võib end ära tasuda.

Kui raakida Lehtmetsa katlamajas tehtavatest renoveerimistest, siis arvestades katlamaja aastase soojuse toodanguga on otstarbekas katlamaja automatiseerida, millega vabaneme teenindavast personalist. Ehitada katlamaja ümber töötamiseks hakkepuidul on mõttekas siis, kui katlamaja soojuskoormus oluliselt suureneb.

Lehtmetsa katlamaja puidukütusele üleviimise eelised: • Puiduhake on odavam põlevkiviõlist

46 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Puudused • Katlamaja üleviimine puiduhakkele vajab investeeringuid • Katlamaja vajab käidupersonali • Puidukütte katlad ja abiseadmed vajavad hooldust ja remonti

7.1.3. Kehra katlamajas paigaldatakse suitsugaaside kondensaator ja akupaak

Puiduküttega katla puhul on korstnasse minevate suitsugaaside temperatuur 150-200 °C ja suitsugaasid sisaldavad olulisel määral veeauru. Veeauru tekkib nii kütuses sisalduva vesiniku H2 põlemisest kui kütuses oleva veeauru aurustumisest. Kui saame suitsugaasid maha jahutada kasutame me ära ka suitsugaaside kondenseerumisel saadava soojuse. Selleks kasutatakse spetsiaalseid suitsugaaside kondensaatoreid . Selliselt on võimalik saada katlalt täiendavalt 15 % soojust katla kasuteguri parandamise arvelt. See täiendav soojus võimaldab katta kasvavat soojuskoormust ja vähendada Lehtmetsa katlamajas vedelkütusel toodetava soojuse hulka.

Kehra koormusgraafik suitsugaaside kondensaatoriga 8 Lehtmetsa vedelkütuse KM MW 7 Kehra suitsugaaside kond Kehra hakkepuidu katel 6

0 0 750 1500 2250 3000 3750 4500 5250 6000 6750 7500 8250 Töötunnid

Joonis 7.2 Kehra kaugküttepiirkonna perspektiivne koormusgraafik suitsugaaside kondensaatoriga

Joonistame välja Kehra kaugküttepiirkonna perspektiivse koormusgraafiku suitsugaaside kondensaatori kasutamisega (joonis 7.2). Graafikult näeme, et meil on võimalik saada Kehra puiduhakke kateldelt 15 % rohkem soojust sama kütuse kohgse juures ja vähendada Lehtmetsa katlamaja soojuskoormust ja tööaega.

Suitsugaaside kondensaatoriga paigaldamisega säästame me oluliselt kütust – kondensaatorist saadava soojuse saamiseks pole vaja kulutada täiendavat kütust. Samuti väheneb selle arvelt Lehtmetsa katlamaja tööaeg ja seal tarbitava põlevkivi kütteõli kogus. Sellise võimsusega suitsugaaside kondensaatori maksumuseks koos montaažiga võib kujuneda 5 milj.EEK.

Katlamaja töö stabiliseerimiseks on otstarbekas kasutada akumulaatorpaaki. See võimaldab katlamajal töötada stabiilsemas režiimis ning kiired tarbimise muutused saame katta akumulaatorpaaki salvestatud soojuse ärakasutamisega. Oluline on see sooja vee koormuse

47 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024 katmisel. Akumulaatorpaak võimaldab suvel katlal töötada vaid perioodiliselt näiteks päevases vahetuses, tõsta vee temperatuur akupaagis üles ja ülejäänud ööpäeva anda sooja tarbevett akupaaki salvestatud soojuse arvelt.

Akupaagi maht peaks olema selline, et ta suvel kataks ööpäevase soojuse vajaduse ja talvel võimaldaks katta hommikused ja õhtused maksimumid. Talvise ööpäeva tippude katmisega saab vähendada ka Lehtmetsa katlamaja töötamise vajadust.

Arvestades, et suvine katlamaja ööpäeva keskmine soojuskoormus on 0,75 MW saame ööpäevaseks soojuse vajaduseks 18 MWh. Arvestades, et akupaagis saame kasutada temperatuuride vahet 50 0C on meil vajaliku soojuskoormuse katmiseks vaja aktiivet vee mahtu 300 m 3. Arvestades mõningat soojuskoormuse suurenemist ning seda, et me saame kasutada akupaagi geomeetrilisest mahust ca 80 % on otstarbekas paigaldada 500 m 3 akupaak. Sellise akupaagi mõõdud võiksid olla läbimõõt D=9 m ja kõrgus H= 8 m.

Akumulaatorpaagi töö peab olema täielikult automatiseeritud. See tagab, et akumulaatorpaak võib näiteks suveperioodil töötada katlamajal õhtuses ja öises vahetuses ilma käidu- personalita. Sellise täisautomaatselt töötava akupaagi maksumus on küllalti suur ulatudes 0,8 kuni 1 milj EEK.

Suitsugaaside kondensaatori ja akupaagi paigaldamine võimaldab tõsta katlamaja efektiivsust ja töö stabiilsust. Pealegi õigustab suitsugaaside kondensaatori paigaldamine end mõne aastaga ja on igati otstarbekas kui ka katlad töötavad veel 5-10 aastat.

Suitsugaaside kondensaatori ja akupaagi paigaldamise eelised: • Suitsugaaside kondensaatoriga suureneb katlamaja võimsus ja paraneb kasutegur • Suitsugaaside kondensaatoriga saame sama kütuse kogusega täiendavat toodangut • Akupaak võimaldab katlamajal töötada ühtlasema töörežiimiga • Suveperioodil võimaldab akupaak katlal töötada vaid mõned tunnid ööpäevas

Puudused • Suitsugaaside kondensaatori ja akumulaatorpaagi paigaldamine vajab suuri investeeringuid

7.1.4. Kehra katlamajasse paigaldatakse elektrikatel

See variant on edasiarendus eelmisest variandist kui katlamajasse on paigaldatud suitsugaaside kondensaator ja akupaak. Suhteliselt lühiajaliste tipukoormuste katmiseks paigaldame veel elektyrikatla(d) koguvõimsusega 2 MW. Elektrikatelde kasutamine on otstarbekas vaid lühiajalise tipukoormuse katmiseks töötamisega mõnisada tundi aastas. Kõige olulisem selle variandi juures on, et me võime sulgeda Lehtmetsa katlamaja. See oleks üleminekuvariant praeguse lühiajalise tipukoormuse juures.

Elektrikatla eelised: • Elektrikatel võimaldab katta lühiajalised tipukoormused • Elektrikatel Kehra katlamajas võimaldab sulgeda Lehtmetsa katlamaja

48 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

• Elektrikatel ei vaja täiendavat personali • Elektrikatla puhul on investeeringud suhteliselt väikesed võrreldes teiste kateldega • Elektrikatelt on võimalik kasutada lühiajaliselt ka suveperioodil katelde remondi ajal sooja vee andmiseks linnale.

Puudused • Elektrikatel kasutab energiaallikana elektrit, milline on kallim kütustest

7.1.5. Kehra kaugküttedes võetakse kasutusele maagaas

Maagaas on Kehras käesoleval ajal kasutusel Horizon AS katlamajas põhjapool raudteed. Gaasi kasutuselevõtt Kehra ja Lehtmetsa kaugkütte katlamajades eeldab gaasitorustiku rajamist lõuna poole raudteed katlamaja ja Uusasula piirkonda.

Gaasi kasutamist võime vaadata kahes etapis: • Variant 3A – Lehtmetsa küla katlamaja viiakse üle gaasikütusele ja automatiseeritakse töötamaks ilma käidupersonalita • Variant 3B – Kehra rajatakse uus gaasikütusel töötav katlamaja, milline arvestab linna praegust ja perspektiivset soojuskoormust.

Praeguste kütuse hindade juures ei ole maagaasi kasutamine kütusena puiduhakke või põlev- kiviõli asemel majanduslikult otstarbekas. Gaasi toomine Kehra kaugkütte katlamajadesse võib osutuda otstarbekaks, kui muutuvad praegused hinna suhted: maagaasi hind stabiliseerub tasemel alla 5000 EEK/tuh.m 3 ( praegu üle 7000 EEK/tuh.m 3) ning oluliselt tõuseb põlev- kiviõli ja hakkepuidu hind.

Esimese etapina võib osutuda kasulikuks Variant 3A - st. Lehtmetsa katlamaja üleviimine maagaasile kui Kehra soojuse tarve oluliselt suureneb ja on vajalik saada täiendavat soojust kaugkütte tarbijate soojusega varustamiseks. See oleks vahepealne variant ja eeldaks suuri investeeringuid gaasitorustiku ehitamiseks Lehtmetsa katlamajasse. Otstarbekam on gaasi kasutuselevõtmisel ehitada Kehrasse uus gaasikütusel töötav katlamaja, milline arvestab kogu küttepiirkonna kasvavat soojuskoormust.

Eelised: • Soojuskoormuse kasvades pole vaja teha täiendavaid investeeringuid uute katelde paigaldamiseks (V 2A). • Gasifitseeritud katlamajades pole vaja käidupersonali. • Lehtmetsa katlamaja automatiseerimisel (V 2A) rakendub ta automaatselt tööle soojuskoormuse suurenedes, paraneb katlamaja töökindlus ja reguleeritavus. • Uue gaasikütusel töötava katlamaja rajamisel (V 2B) on võimalik see täielikult automatiseerida ja oluliselt vähenevad käidukulud.

Puudused • Praeguste hindade juures on maagaas oluliselt kallim kui puiduhake või põlevkiviõli. • Investeeringud gaasi torustiku ja regulaatorjaama väljaehitamiseks. • Investeeringud katelde automatiseerimiseks (V 2A).

49 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

• Vaid Lehtmetsa katlamaja gasifitseerimisel (V 2A) vajavad Kehra ja Lehtmetsa katlad ja katlamajade abiseadmed igaaastast remonti. • Soojuskoormuse kasvades (ujula, vallamaja, teenindushooned) peab töötama gaas- kütust kasutav Lehtmetsa katlamaja pikema perioodi (V 2A), millega tõuseb soojuse keskmine hind. • Kehra uue katlamaja rajamisel on vaja küllalt suuri investeeringuid (V 2B). • Gaasikütuse kasutamisel on vaja tasuda CO 2 saastetasu.

7.1.6. Ehitatakse uus hakkepuidul töötav katlamaja

Uue katlamaja rajamine kerkib teravalt päevakorda 5-10 aasta pärast, kui praegune hakkepuidu katlamaja on täielikult amortiseerunud. Siis on otstarbekas rajada suurema võimsusega katlamaja ja valida selleks sobivam koht kui praegune linna keskel vahetult kaupluste, koolimaja, vallamaja ja rahvamaja kõrval.

Eelised: • Uue katlamaja saab rajada sellise võimsusega, et ta rahuldab täielikult kõigi praeguste ja perspektiivsete tarbijate vajadused. • Puiduhakkel töötav katlamaja kindlustab tarbijad suhteliselt odava soojusega.

Puudused • Uue katlamaja investeeringud on suured ja tuleb põhjalikult kaaluda katlamaja vajalikku võimsust. • Rajades katlamaja sobivasse kohta tuleb rajada ka vajalikud ühendustorustikud

Praeguse katlamaja asukoht on hüdrauliliselt soodne asudes linna keskel. Uus asukoht peab olema samavõrd soodne nii võrkude hüdraulika, transpordi ja logistika kui ka keskkonnakaitse seisukohast. Praeguste arengutega arvestades võiks sobiv koht olla Keskuse ja Välja tänavate ristumise piirkonnas põllumajandusühistu masinakeskuse ja puidutöökoja läheduses.

Selle asukoha eelised on: • Katlamaja on lihtne ühendada Kooli tänava Dn=250 mm magistraaltorustikuga. • Katlamaja asub kõige suurema soojustarbega elamukvartali (Kooli tn korterelamud,) läheduses, tagades nende hea soojusvarustuse. • Samas piirkonnas on suurimad soojustarbijad kool koos spordihoone ja rajatava ujulaga. • Uute korterelamute ehitamisel Kose mnt äärde on võimalik need ühendada uue katlamaja magistraaltorustikega. • Samuti asub katlamaja tootmispiirkonnas, elamutest eraldab teda magistraaltänav. • Katlamaja asub suurte teede ääres enne linna sisenemist; kütuse transpordi saab korraldada linna läbimata. • Katlamaja on praeguse kütuse reservlao lähedal • Vaadeldavas piirkonnas on piisavalt ruumi täiendava kütuse lao rajamiseks.

Kindlasti on võimalik kaaluda ka teisi asukohti uue katlamaja rajamiseks, kuid see vajab põhjalikku analüüsi ja keskkonnamõjude hinnangut, et ta rahuldaks kõiki tingimusi.

50 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

7.1.7. Kehra kaugkütte tarbijad saavad soojust Horizon katlamajast

Tegelikult on see ajalooliselt läbikäidud etapp. Kaheksakümnendatel aastatel ühendati Horizoni ja Kehra linna kaugküttevõrgud ja linna kaugkütte tarbijad said soojust Horizon katlamajast. Kui paberitehas üheksakümnendate alguses seiskus tuli linna soojusvarustus kiiresti lahendada ja selleks rajas linn 1993. aastal kütteks praeguse hakkepuidul töötava katlamaja, mis on end igati õigustanud suutes hoida kontrolli all soojuse hinna.

Horizoni katlamaja ja linna vaheline kaugkütte magistraaltorustik on säilinud, kuid seda pole aastaid kasutatud ning ta on halvas tehnilises seisukorras. Linna soojusvarustuseks Horizoni katlamajast tuleb paigaldada uus eelisoleeritud torudega magistraaltorustik.

Eelised: • Linnal ei ole vajalik tegeleda katlamaja käitamise ja soojuse tootmisega. • Horizonil on võimalus ära kasutada madalaparameetrilist turbiini vaheltvõtu auru kaugkütte vee soojendamiseks.

Puudused • Tuleb rajada magistraalsoojustorustik Horizoni katlamajast linna kaugküttevõrkudeni. • Praeguste hindade juures on Horizoni poolt pakutav soojus kallim kui oma katlamajas toodetav. • Arvestades Horizoni majandusraskusi on püsiv soojusvarustus nende katlamajast seotud riskidega.

Horizon katlamaja kasutab kütusena põhiliselt maagaasi. Praeguse gaasi hinna juures teeb see sealt saadava soojuse kalliks. Horizon on teinud Anija vallale ja Velkole pakkumise linna soojusega varustamiseks. Maagaasi hinna 6000 EEK/tuh m 3 juures oleks linnale tarnitava soojuse hind 726 EEK/MWh. See oleks hind Horizon katlamajast väljastamisel. Siia lisanduvad soojuskaod võrkudes (15-20 %) ja soojusvõrkude hoolduskulud ning soojuse hinnaks tarbijale kujuneks 900 – 1000 EEK/MWh.

Soojusvarustus Horizoni katlamajast võib osutuda otstarbekaks kui renoveeritakse Horizoni katlamaja ja koostootmisjaam. Viies ka Horizoni katlamaja üle hakkepuidu küttele on seal võimalik toota soojust, millise hind on konkurentsivõimeline linna hakkepuidu katlamajas toodetavaga. Kehra linnale ei ole majanduslikult soodne ka Horizoni praegune pakkumine, millega Horizon lubab alandada soojuse hinda 10 % võrra pärast biomassi kütuseks kasutava katla käikulaskmist. Ka see hind jääb kallimaks linna oma katlamajas toodetud soojusest.

7.1.8. Linn ostab soojust linna rajatavast uuest katlamajast

Kaasajal on mitmeid firmasid, millised pakuvad võimalust ehitada katlamaja, toota soojust ja müüa soojust tarbija soojusvõrku. Sellisel juhul kohalik soojusettevõte Velko tegeleb soojuse edastamisega tarbijatele ja saab rohkem tähelepanu pöörata tarbija probleemidele. Nad ei pea tegelema soojuse tootmise ja katlamajade käitamisega. Tarbija huvides on, et soojusvarustus oleks stabiilne ja soojus oleks võimalikult odav.

51 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Eelised: • Linn ei pea tegelema soojuse tootmise, kütuse hankimise ja katlamaja käitamisega ning saab rohkem tähelepanu pöörata ja vahendeid suunata tarbija soojusvarustuse küsimustele. • Pole vaja investeerida uue katlamaja ehitusesse. • Saab ehitada vajaliku võimsusega katlamaja milline rahuldab nii Kehra linna kui Lehtmetsa küla praeguste ja perspektiivsete tarbijate vajadusi. • Uuele katlamajale saab valida linna seisukohast sobivaima asukoha.

Puudused: • Katlamaja rajamisel uude kohta tuleb välja ehitada ka vajalikud ühendustorustikud. • Linn seob end pikaajalise lepinguga, millise tingimused tuleb põhjalikult läbi kaaluda.

Katlamaja ehitamist ja soojuse tarnet pakuvad Eestis mitmed firmad. Madala soojuse hinna tagab odava kohaliku kütuse kasutamine. Eestis on üheks selliseks firmaks Tootsi Turvas, milline kuulub Soome turbatootmise kontserni Vapo koosseisu. Soomes on katlamaja ehitamise ja soojuse müügi teenus Vapo kontsernis üpris levinud ja ka Tootsi Turvas on hakanud Eestis seda pakkuma. Turbakütusel katlamaja eelis on ka see, et turvas on suhteliselt odav kohalik kütus, mis aitab ka müüdava soojuse hinda hoida madala.

7.1.9. Koostootmisjaam Kehra kaugküttepiirkonna soojusvarustuseks

Põhimõtteliselt on soojuse ja elektri koostootmisjaam igati edumeelne lahendus. Näiteks toodetakse Taanis üle 40 % elektrist koostootmisjaamades samal ajal Eestis toodetakse koostootmisjaamades vaid 10 % elektrist.

Koostootmisjaama puhul on nõudmiseks, et soojuse hind ei tohi kallineda. Tehniliselt on koostootmisjaama puhul mitmeid võimalusi. Käsitleme siinkohal vaid neist Kehra tingimustes reaalsemaid.

Variant 6 A - klassikaline koostootmisjaama skeem kohalikul kütusel töötava aurukatlaga, vasturõhu auruturbiiniga ja kaugkütte soojusvahetiga.

Variant 6 B – gaasimootor soojusvahetitega mootori heitsoojuse ärakasutamiseks.

Variant 6 A aurukatlaga ja auruturbiiniga koostootmisjaama puhul on otstarbekas kasutada vasturõhuturbiini, millise puhul peame me arvestama võimaliku soojuskoormusega. Vaheltvõtuga kondensatsiooniturbiini puhul ei saa me jälle kogu soojust ära kasutada ja seadme üldtõhusus jääb madalamaks.

Vasturõhuturbiini kasutamisel on probleem vajalik soojuskoormus. Talveperioodil keskmise soojuskoormuse 3-4 MWs puhul saab töötada 1 MWe auruturbiin. Suvine soojuskoormus alla 1 MWs ei taga auruturbiini ökonoomset tööd. Samuti on keeruline saavutada nii madalal koormusel aurukatla stabiilset tööd auruturbiinile vajalike auru parameetrite hoidmisel. Samuti pole majanduslikult õigustatud , et auruturbiin töötab vaid talveperioodil.

Pealegi on investeeringud auruturbiiniga koostootmisjaama rajamiseks väga suured. Sellise väikese 1-2 MWe võimsusega koostootmisjaama maksumuseks kujuneb üle 100 milj.EEK.

52 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Nagu näitavad ka varasemad uurimused auruturbiinidega koostootmisjaama rajamiseks väikeasulatesse ei ole majanduslikult otstarbekas rajada sellist koostootmisjaama asulasse kui suvine soojuskoormus on alla 3 MW.

Variant 6 B gaasimootoriga koostootmisseade on levinud näiteks Taanis. Maagaasil töötavaid gaasimootoreid kasutatakse soojuse ja elektri tootmisel ka Eestis: Sillamäel, Põlvas, Kundas, Tartu Grüne Fees ja Balti laevaremonditehases. Gaasimootoriga koostootmisseadme puhul toodame elektrit ja heitgaaside ning mootori jahutuse soojus kasutatakse ära kaugkütte vee soojendamiseks. Seadme kogukasutegur on 90% kusjuures toodetavast energiast pool saadakse soojusena ja pool elektrina.

Varem osteti gaaskütuse kasutamisega toodetud elekter elektrivõrku Narva Elektrijaamade tootmishinnaga, mis jäi alla toodetud elektri omahinnale. Elektrituruseaduse muudatusega 2007 aastast on tõhusa koostootmise režiimis toodetava elektri hinnaks müümisel Eesti Energia elektrivõrku 81 senti/kWh. See seaduse muudatus lõi eeldused gaasimootorite kasutamiseks elektri ja soojuse koostootmiseks.

Seoses maagaasi hinna mitmekordistumisega paari viimase aasta jooksul on praeguseks soojuse ja elektri koostootmine gaasimootori kasutamisega muutunud majanduslikult mitte- tasuvaks. Praegu, kui maagaasi hind ettevõtetele on 6000-7000 EEK/tuh.m3, kujuneks toodetava elektri ja soojuse hind kõrgemaks elektrituru seadusega määratud elektri ostuhinnast. Gaasimootoriga koostootmisseadme kasutamine osutub majanduslikult tasuvaks praeguste elektrituruseadusega määratud hindade juures siis, kui gaasi hind peaks langema alla 5000 EEK/tuh.m 3. Praegune nafta hinna (ajutine?) langus annab selleks eeldused, kuid gaasi hinna teine komponent dollari kursi tõus omakorba hoiab gaasi hinna kõrgel.

Koostootmisjaama eelised • On võimalus toota nii elektrit kui soojust. • Koostootmisel saavutame kõrgema energeetilise üldkasuteguri

Puudused • Koostootmisjaama investeeringud on väga suured • Lisaks koostootmisseadmele on vajalik täiendav katel talvise tipukoormuse ja suvise miinimumkoormuse katmiseks • Praegune gaasi hind ei võimalda majanduslikult tasuvat koostootmist.

Koostootmisjaama kui suure investeeringuga tootmisüksuse rajamine vaid linna kütteks pole ilmselt ei ühe ega teise variandi puhul otstarbekas. Koostootmisjaam on otstarbekas rajada koos Horizoniga ja kasutada sealset turbiini vaheltvõtu või heitsoojust ka linna kütteks. Meeldiv on et initsiatiivi sellise uue koostootmisjaama ehitamiseks Horizoni juurde on ilmutanud nii Anija vald, Horizon kui ka Eesti Energia. Kuid arvestades praegu majanduses valitsevat olukorda ning Horizoni keerulist majandusseisu pole uue koostootmisjaama rajamine tehase juurde praegu reaalne. Kuid see võib osutuda reaalseks ja otstarbekaks mõne aasta pärast üldise majandusliku seisu paranedes.

53 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

7.2. Alavere

Võimalikud arengustsenaariumid Alavere küla kaugküttepiirkonna soojusvarustuseks

• Variant 0 – säilib senine soojusvarustuse skeem • Variant 1 – katlamajasse paigaldatakse väikese võimsusega vedelkütuse katel • Variant 2 – Katlamajasse paigaldatakse vajaliku võimsusega pelletikatel • Variant 3 – Praegused soojustarbijad viiakse üle elektriküttele.

Loetletud variandid on võimalikud reaalsemad variandid Alavere küla kaugkütte soojusvarustuse edasiarendamiseks. Teoreetiliselt on võimalikud ka variandid hakkepuidu katlamajaga, kuid praeguse väikese soojuskoormuse juures pole see otstarbekas. Arvestades hakkepuidu kõikuvat kvaliteeti on keeruline sellist katlamaja käitada ilma teenindava personalita.

7.2.1. Säilib senine soojusvarustus

Selle variandi puhul jätkatakse Alavere koolimaja, lasteaia ja rahvamaja soojusvarustust olemasolevast põlevkiviõlil töötavast katlamajast. Töötab edasi 2,5 MW katel koormusega kuni 0,3 MW. Käesolevast hooajast mindi Alavere katlamajas kergelt põlevkiviõlilt VKG „Extra light“ üle põlevkiviõlile VKG C kui odavamale.

Variandi 0 puhul edasi täiendavaid muudatusi soojusvarustuses ei planeerita ja katlamaja jätkab tööd sellises režiimis

Eelised. • Pole vaja täiendavaid investeeringuid katlamaja renoveerimiseks. • Katlamaja on valmis võtma küttesse täiendavaid soojustarbijaid

Puudused • Soojuse hind on väga kõrge • Katlad töötavad väikese koormusega, mistõttu nende kasutegur on madal. • Katel on töötanud pikka aega ning vajab perioodilist remonti

7.2.2. Katlamajasse paigaldatakse väikese võimsusega vedelkütuse katel

Selle variandi puhul asendatakse üks katlamajas olevatest 2,5 MW kateldest praegusele soojuskoormusele vastava katlaga. Selline võiks olla 0,3-0,4 MW vedelkütusel töötav katel.

Eelised • Paraneb katla kasutegur. • Väiksema võimsusega katelt on võimalik paremini reguleerida vastavalt tarbimisele. • Uute(endiste) tarbijate (taas)ühendamisel kaugküttega on võimalik katlamajasse paigaldada teine vajaliku võimsusega katel. • Väheneb katlamaja remonditööde maht.

54 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

• Katlamaja jääb täisautomaatseks.

Puudused • Uus katel vajab täiendavaid investeeringuid

7.2.3. Katlamajasse paigaldatakse väikese võimsusega pelleti katel

Selle variandi puhul asendatakse üks katlamajas olevatest 2,5 MW vedelkütusel töötavatest kateldest praegusele soojuskoormusele vastava täisautomaatse pelletikatlaga. Selline võiks olla 0,3-0,4 MW võimsusega pelletikatel.

Eelised • Paraneb katla kasutegur. • Väiksema võimsusega katelt on võimalik paremini reguleerida vastavalt tarbimisele. • Praegu on pelletikütuse hind madalam kui kergel kütteõlil, kuid kallim põlevkiviõlist VKG C • Uute (endiste) tarbijate (taas)ühendamisel kaugküttega on võimalik katlamajasse paigaldada teine vajaliku võimsusega katel. • Väheneb katlamaja remonditööde maht. • Katlamaja jääb täisautomaatseks.

Puudused • Pelletikatla puhul on investeeringud kõrgemad kui vedelkütuse katla puhul. • Koos katlaga tuleb paigaldada ka pelletite hoidla ja etteande süsteem

Pelletite puhul on oluline enne investeeringu tegemist prognoosida, milliseks võivad kujuneda vedelkütuse ja pelletite hinnad lähiaastatel. Praegu on need üpris lähedased ja sellisel juhul on investeeringu tegemine majanduslikult küsitav. Vedelkütuse hinna kiiremal tõusmisel on pelletitele üleminek majanduslikult põhjendatud.

Pelletikatla puhul on firmasid (näiteks Graanul Invest, Tootsi Turvas), millised pakuvad võimalust, et nemad ehitavad katlamaja ning müüvad soojust tarbija soojusvõrku. See variant tasub tõsist kaalumist. Siin peab arvestama soojuse pakutava hinnaga. Praegu pakutav soojuse hind 900 EEK/MWh pole Alavere jaoks praegu piisavalt atraktiivne. Kui aga nende poolt pakutav hind oleks ca 100 EEK/MWh madalam, või vedelkütuse hind tõuseb kiiremini, tasub kaaluda sisseostetava soojuse võimalust.

7.2.4. Praegused tarbijad viiakse üle elektriküttele

Võrreldes praegust Alavere katlamaja soojuse hinda 1165 EEK/MWh elektri hinnaga näeme, et kaugküttesoojuse hind ületab soojuse hinna. Elektri hinna küttepaketiga võib elektri hind olla alla 1000 EEK/MWh. Sellise variandi puhul kaob ära mõte käitada katlamaja ja toota seal soojust. Pealegi on Alaveres võimalused elektri kasutamiseks olemas. Lasteaeda ja koolimaja soojusvarustus on kunagi olnud kasutades energiaks elektrit. Samuti on katlamaja ja tarbijate läheduses alajaam trafoga, milline rajati kunagi sovhoosi majapidamise elektri- varustuseks ja pole täielikult koormatud.

55 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Kunagi on kasutatud kooli ja lasteaia soojusvarustuseks elektrikatlaid. Praegustes oludes pole mõtet teha süsteemi keerukaks elektrikatla kasutamisega. Lihtsam on paigutada ruumidesse elektriradiaatorid, millistega saab ruumide temperatuuri reguleerida kohapeal.

Eelised: • Elektrikütte puhul on saadav soojus odavam kui praegune katlamajast saadav kaugkütte soojus • Elektriküte on kohapeal hästi reguleeritav. Puudused • Tarbija hoonetes tuleb välja ehitada vajalik elektrivarustuse süsteem • Elektri hind võib tõusta kiiremini, kui teised kütused.

56 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

8. Soojusvarustuse variantide majanduslik hinnang.

8.1. Majandusarvutuse lähtekohad

Anname Anija valla Kehra ja Alavere soojusvarustuse alternatiivvariantide tehnilis- majandusliku hinnangu tasuvusarvutusena kasutada olevate lähteandmete alusel võrrelduna praeguse olukorra (Variant 0) jätkumisega. Majandusarvutused põhinevad energia hindade analüüsil ja kogemuslikul kulude hinnangul. Seetõttu ei saa sellistele lähteandmetel põhinedes nimetada seda majandusanalüüsiks vaid ta jääb ikkagi majandushinnanguks. Majandusliku tasuvusarvutuse teeme kõikidele eelpool loetletud arengustsenaariumite variandile.

Arengustsenaariumite tasuvusarvutus on tehtud rahvusvaheliselt tunnustatud majandusarvutuse metoodika järgi, mille puhul arvestatakse kulude muutumist pärast soojusvarustuse skeemi muutmist. Projekti hindamiseks arvutame välja projekti tulu nüüdisväärtuse NPV , tulu sisenormi IRR ja tasuvusaja .

Tasuvusarvutuste algandmeteks on võetud järgmised näitajad:

• Alginvesteering. • Projekti eluiga. • Omakapitali tulumäär.

Alginvesteering on projekti realiseerimise algmaksumus Eesti kroonides.

Projekti eluiga – majanduslikuks piirnormiks on võetud 10 aastat, st projekt peab ennast ära tasuma vähemalt 10 aasta jooksul.

Omakapitali tulumäär on võetud võrdseks 7 %-ga. See on minimaalne millega võib arvestada praeguste panga laenutingimuste juures.

Tasuvusarvutuste tulemusena leiame järgmised projekti iseloomustavad suurused:

• NPV ( net present value ) – tulu nüüdisväärtus. • IRR ( the internal rate of return ) – tulu sisenorm. • Tasuvusaeg.

NPV ( net present value ) – tulu nüüdisväärtus on projekti eluea igaaastaste maksudejärgse puhasrahavoogude summa, millest on lahutatud projekti esialgsed väljaminekud. Arvutus näitab põhimõtteliselt, millist reaaltulu toob raha investeerimine projekti. Investeering saab olla aktsepteeritud ainult siis, kui ajaldatud tulu nüüdisväärtus on positiivne. Tulu nüüdis- väärtuse negatiivse väärtuse korral toodab investeering projekti piirnormiks võetud eluea jooksul kahjumit.

IRR ( the internal rate of return ) – tulu sisenorm on diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuse projekti esialgsete kuludega. Teiste sõnadega on

57 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024 tegemist juhtumiga, kus investeering ei tooda kasumit ega kahjumit. Projekt on aktsepteeritav kui tulu sisenorm on suurem või võrdne investeerija poolt nõutava tulunormiga.

Tasuvusaeg – aastate arv, mis kulub algse raha väljavoo katmiseks diskonteeritud raha- voogudega. Projekti vastuvõtmise või tagasilükkamise otsus sõltub sellest, kas tasuvusaeg jääb soovitud ajavahemiku raamesse. Tasuvusaja meetodi alusel saab selekteerida projekte, mis ei hakka tulu tooma lähiaastate jooksul.

8.2 . Kehra piirkonna majandushinnangu arvutused ja tulemused

Arvestame investeeringud ja kulude suuruse kõigi variantide puhul ja nende põhjal arvutame välja põhilised majandusnäitajad. Arvestuse teeme Kehra piirkonna kahe soojustoodangu juures (prognoos aruande osa 4): • praegune plaaniline soojuse toodang 22000 MWh • plaanilinee soojuse toodang suurenenud soojustoodanguga 30 000 MWh

Kütuse alghinnaks arvestame hakkepuidul 200 EEK/m3 ja põlevkiviõlil 5000 EEK/t

8.2.1. Lehtmetsa katlamaja renoveeritakse.

Esimese variandina vaatame kui Lehtmetsa katlamaja automatiseeritakse kasutades olemasolevaid Oilon põleteid. Sel juhul on investeering 500 tuh.EEK. Arvutame välja kütuse maksumuse soojuse tootmisel praeguses olukorras ja suurenenud soojuse tootmise korral

Tabel 8.1 Kehra katlamajade kütuse maksumus praegu ja perspektiivse soojuskoormusega

Praegune Perspektiivne soojuskoormus soojuskoormus Kehra katlamaja MWh 21000 23000 Lehtmetsa katlamaja MWh 1000 7000 Kokku soojuse toodang MWh 22000 30000 Hakkepuidu kulu m³ 32813 35938 Põlevkiviõli kulu tonn 129 900 Hakkepuidu maksumus EEK 6562500 7187500 Põlevkiviõli maksumus EEK 643004 4501029 Kokku kütuse maksumus EEK 7205504 11688529 Kütuse maksumus hinnas EEK/MWh 328 390

Nagu näeme tabelitest 4.2 ja 8.1 suureneb perspektiivse soojuskoormuse juures oluliselt Lehtmetsa katlamaja tööaeg, seal toodetav soojuse kogus ja kütuse maksumus. Samal ajal käidukulud Lehtmetsa katlamaja suurema töökoormuse korral suurenevad 600 tuh.EEK võrra (teenindava personali töötasu, remondikulud).

Lehtmetsa katlamaja automatiseerimisel vähenevad käidupersonali palgakulud. Töötades praegusel koormusel 1000 tundi aastas on käidukulude sääst 100 tuh.EEK ja suurenenud koormuse korral on palgakulude sääst 300 tuh.EEK.

58 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Tasuvusarvutuse tabel on toodud lisades 5 ja 6, kokkuvõte arvutustulemustest toome tabelis 8.2.

Tabel 8.2. Lehtmetsa katlamaja automatiseerimine

Näitaja Ühik Praegune koormus Perspektiivne koormus Toodang MWh 22000 30000 Investeering Tuh.EEK 500 500 Kütuse maksumus Tuh.EEK 7205 11688 Käidukulud Tuh.EEK 4698/4598 5298/4998 NPV Tuh.EEK 336 1943 IRR % 20 64 Tasuvusaeg Aastat 6,0 2,0

Teise Lehtmetsa katlamaja renoveerimise variandina vaatame kui Lehtmetsa katlamaja viiakse üle puiduhakkele . Sel juhul on investeering 2 milj.EEK. Arvutame Kehra katlamajade kütuse maksumuse soojuse tootmisel praeguses olukorras ja suurenenud soojuse tootmise korral nii siis kui Lehtmetsa katlamaja kasutab kütusena põlevkiviõli kui hakkepuitu.

Tabel 8.3. Kehra katlamajade kütuse maksumus praegu ja perspektiivse soojuskoormusega

Praegune soojuskoormus Perspektiivne soojuskoormus Lehtmetsa Lehtmetsa Lehtmetsa Lehtmetsa põlevkiviõli hakkepuit põlevkiviõli hakkepuit Kehra katlamaja MWh 21000 21000 23000 23000 Lehtmetsa katlamaja MWh 1000 1000 7000 7000 Kokku soojuse toodang MWh 22000 22000 30000 30000 Hakkepuidu kulu m³ 32813 34375 35938 46875 Põlevkiviõli kulu tonn 129 0 900 0 Hakkepuidu maksumus EEK 6562500 6875000 7187500 9375000 Põlevkiviõli maksumus EEK 643004 0 4501029 0 Kokku kütuse maksumus EEK 7205504 6875000 11688529 9375000 Kütuse sääst EEK 330504 4501029 Kütuse maksumus hinnas EEK/MWh 328 313 390 313

Lehtmetsa katlamaja üleviimisel hakkepuidule suurenevad käidukulud. Töötades praegusel koormusel 1000 tundi aastas on käidukulude suurenemine täiendavate remondi- ja palgakulude arvelt 100 tuh.EEK.

Nagu näeme Tabelist 4.2 ja 8.3 perspektiivse soojuskoormuse juures oluliselt suureneb Lehtmetsa katlamaja tööaeg, seal toodetav soojuse kogus ja kütuse kogus. Samuti suurenevad Lehtmetsa katlamaja käidukulud suurema töökoormuse tõttu 600 tuh.EEK võrra (teenindava personali töötasu, remondikulud). Katlamaja üleviimisel puidukütusele suurenevad katlamaja käidukulud veel 600 tuh.EEK võrra

Tasuvusarvutuse tabelid on toodud lisades 7 ja 8 nin, kokkuvõte arvutustulemustest toome tabelis 8.4.

59 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Tabel 8.4. Lehtmetsa katlamaja üleviimine hakkepuidule

Näitaja Ühik Praegune koormus Perspektiivne koormus Toodang MWh 22000 30000 Investeering Tuh.EEK 2000 2000 Kütuse maksumus Tuh.EEK 7205/6875 116889375 Käidukulud Tuh.EEK 4698/4798 5298/5898 NPV Tuh.EEK -21 11895 IRR % 7 90 Tasuvusaeg Aastat 10,1 1,4

Nagu näeme lisatud tabelitest on Lehtmetsa katlamaja automatiseerimine või üleviimine hakkepuidule majanduslikult tasuv. Majanduslik tasuvus on suhteliselt pikk 6-10 aastat praeguse soojuskoormuse juures. Olukord muutub, kui katlamaja koormus suureneb. Kui aga Kehra piirkonna soojuskoormus suureneb ja Lehtmetsa katlamaja soojuskoormus suureneb ning lehtmetsa katlamaja tööaeg pikeneb paranevad majandusnäitajad ja automatiseerimise ning hakkepuidule üleviimise tasuvusaeg on 1,4 - 2 aastat.

8.2.2. Kehra klatlamajasse paigaldatakse suitsugaaside kondensaator ja akumulaatorpaak.

Järgmise variandina käsitleme kui Kehra katlamajja paigaldatakse suitsugaaside kondensaator ja akupaak. Investeeringuks arvestame 5 milj EEK. Arvutame välja kütuse maksumuse soojuse tootmisel praeguses olukorras ja suurenenud soojuse tootmise korral.

Tabel 8.5 Kehra katlamajade kütuse maksumus praegu ja perspektiivse soojuskoormusega suitsugaaside kondensaatori kasutamisega

Praegune soojuskoormus Perspektiivne soojuskoormus Kondens-ta Kondens-ga Kondens-ta Kondens-ga Kehra katlad MWh 21000 18500 23000 24000 Kehra kondensaator MWh 3000 4000 Lehtmetsa MWh 1000 500 7000 2000 Kokku soojuse toodang MWh 22000 22000 30000 30000 Hakkepuidu kulu m³ 32813 28906 35938 37500 Põlevkiviõli kulu tonn 129 64 900 257 Hakkepuidu maksumus EEK 6562500 5781250 7187500 7500000 Põlevkiviõli maksumus EEK 643004 321502 4501029 1286008 Kokku kütuse maksumus EEK 7205504 6102752 11688529 8786008 Kütuse sääst EEK 321502 2902521 Kütuse maksumus hinnas EEK/MWh 328 277 390 293

Nagu näeme tabelist 8.5 suitsugaaside kondensaatori paigaldamisel väheneb otseselt katlaga toodetava soojuse kogus nii Kehra kui Lehtmetsa katlamajas. Osa soojust saame suitsugaaside kondensaatorist ilma täiendavat kütust kasutamata. Perspektiivse soojuskoormuse juures olemasoleva tehnilise lahendusega suureneb oluliselt Lehtmetsa katlamaja tööaeg, seal toodetav soojuse kogus ja kütuse maksumus. Suitsugaaside kondensaatori paigaldamisel

60 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024 suureneb Kehra katlamajas suitsugaaside kondensaatori abil saadav soojus ja väheneb Lehtmetsa katlamaja tööaeg.

Käidukulud suurenevad proportsinaalselt Lehtmetsa katlamajas toodetavale soojusele (teenindava personali töötasu, remondikulud). Suitsugaaside kondensaatori teenindamisest lisanduvad käidukulud kompenseerib akupaagi paigaldamisel saadav käidukulude sääst (katlamaja osaline tööaeg suvel).

Tasuvusarvutuse tabelid on toodud lisades 9 ja 10, kokkuvõte arvutustulemustest toome tabelis 8.6.

Tabel 8.6. Suitsugaaside kondensaator Kehra katlamajasse

Näitaja Ühik Praegune koormus Perspektiivne koormus Toodang MWh 22000 30000 Investeering Tuh.EEK 5000 5000 Kütuse maksumus Tuh.EEK 7205/6103 11688/8786 Käidukulud Tuh.EEK 4698 5298/5098 NPV Tuh.EEK 4182 2052 IRR % 22 66 Tasuvusaeg Aastat 5,4 2,0

Nagu näeme lisatud tabelitest 8.5 ja 8.6 on suitsugaaside kondensaatori ja akupaagi paigaldamine Kehra katlamajasse hakkepuidule majanduslikult tasuv. Majanduslik tasuvus on suhteliselt pikk 5,4 aastat praeguse soojuskoormuse juures. Tasuvusaeg lüheneb suitsugaaside kondensaatori paigaldamisel siis, kui katlamaja koormus suureneb. Kui Kehra piirkonna soojuskoormus suureneb paranevad majandusnäitajad ja suitsugaaside kondensaatori ja akupaagi paigaldamine Kehra katlamajasse tasuvusaeg on 2 aastat.

8.2.4.Kehra katlamajasse paigaldatakse elektrikatel

Seda varianti on otstarbekas käsitleda siis, kui katlamajasse on juba paigaldatud suitsugaaside kondensaator ja akupaak. Sel juhul on katlamaja tipukoormused lühiajalised ulatudes mõnesaja tunnini aastas. Elektrikatel kallima kasutatava primaarenergia tõttu sobib vaid suhteliselt lühiajaliste tipukoormuste katmiseks.

Investeeringuks hindame 1 MW katla puhul 500 tuh.EEK. Kahe katlaga on investeering 1 milj EEK. Otstarbekas on paigaldada esialgu üks 1 MW katel ning tipukoormuse kasvades ja omandades kogemusi elektrikatla käitamisel paigaldada ka teine 1 MW katel. Tasuvusarvutuse teeme 2 MW elektrilise võimsuse paigaldamiseks. Lehtmetsa katlamaja sulgemisega vähenevad soojusvarustuse kulud 20 % võrra.

Elektri maksumuseks arvestame 1 EEK/kWh. Kasutades rohkem öist elektrit ja akupaagiga süsteemi eeliseid võib saada ka odavama elektri keskmise hinna.

61 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Tabel 8.7 Energia kulu elektrikatla kasutamisel

Praegune soojuskoormus Perspektiivne soojuskoormus Lehtmetsa KM Elektrikatel Lehtmetsa KM Elektrikatel Kehra katlad MWh 18500 18500 24000 24000 Kehra kondensaator MWh 3000 3000 4000 4000 Lehtmetsa MWh 500 2000 Elektrikatel MWh 500 2000 Kokku soojuse toodang MWh 22000 22000 30000 30000 Hakkepuidu kulu m³ 28906 28906 37500 37500 Põlevkiviõli kulu tonn 64 0 257 0 Elektri kulu MWh 526 2105 Hakkepuidu maksumus EEK 5781250 5781250 7500000 7500000 Põlevkiviõli maksumus EEK 321502 0 1286008 0 Elektri maksumus 526316 2105263 Kokku kütuse maksumus EEK 6102752 6307566 8786008 9605263 Kütuse maksumus hinnas EEK/MWh 277 287 293 320

Saadud eneria kulu andmete põhjal (tabel 8.7) teeme majandusarvutuse nii praeguse soojustoodangujuures kui ka arvestades perspektiivset soojustoodangut.

Tabel 8.8. Tasuvusarvutuse koondandmed: Elektrikatel Kehra katlamajasse

Näitaja Ühik Praegune koormus Perspektiivne koormus Toodang MWh 22000 30000 Investeering Tuh.EEK 1000 1000 Kütuse maksumus Tuh.EEK 6103/6308 8786/9605 Käidukulud Tuh.EEK 4698/3758 4698/3758 NPV Tuh.EEK 4968 34 IRR % 78 8 Tasuvusaeg Aastat 1,7 9,7

Nagu tasuvusarvutusest näeme (lisad 11 ja 12, tabel 8.8) on elektrikatla paigaldamine otstarbekas praeguste soojuskoormuste juures, siis kui tipukoormuse osa on väike ja elektrikatel tasub end ära paari aastaga. Soojuskoormuse kasvades suureneb ka tipukoormus ja elektrikatla tööaja suurenedes tasuvusaeg pikeneb. Elektrikatel on soodne variant, kui soojuskoormused kasvavad vähem kui arvutatud ja tipukoormuse osa jääb väikeseks.

8.2.4 Kehra katlamajades võetakse kasutusele maagaas

Anname majandusliku hinnangu variandile, kui Kehra kaugküttes võetakse kasutusele maagaas. Eelpool vaatlesime kahte võimalust:

• Variant 2A. Lehtmetsa praegu põlevkiviõli kasutavas katlamajas võetakse kasutusele gaas ja katlamaja automatiseeritakse. • Variant 2B. Kehrasse rajatakse uus perspektiivset soojuskoormust arvestav maagaasil töötav katlamaja

62 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Variant 2A on ebaotstarbekas nõudes suuri investeeringuid maagaasi torustike rajamiseks ja katlamaja automatiseerimiseks, kuid saadav tulu on väike. Tasuvusarvutuse teeme variandile 2B, kui Kehra rajatakse uus perspektiivset soojuskoormust arvestav maagaasil töötav katlamaja.

Gaasi puhul lähtume gaasi hinnast 6 000 EEK/tuh m 3. Praegu on maagaasi hind veelgi kõrgem ulatudes juba üle 7 000 EEK/tuh.m 3. Kuid arvestades nafta ja vedelkütuste hinna langust maailmaturul ning maagaasi hinna arvutusvalemit hakkab maagaasi hind Eestis peatselt langema ja peaks stabiliseeruma tasemel 6 000 EEK/tuh.m 3. Kuid see hind on oluliselt kõrgem kui hakkepuidu ja isegi põlevkiviõli hind.

Samal ajal gaasi kasutuselevõtmine on seotud mitmete investeeringutega – maagaasi torustike rajamine ja uue katlamaja rajamine. Samuti on otstarbekas uus katlamaja varustada suitsugaaside kondensaatoriga. Koguinvesteeringu suuruseks on 15 milj EEK. Olgugi, et maagaasil töötades on lihtsam automatiseerida protsesse ja teeninduskulud on väiksemad, on maagaas oluliselt kallim.

Tabel 8.9 Maagaasil töötav uus katlamaja Kehras

Praegune soojuskoormus Perspektiivne soojuskoormus Kehra hake Kehra gaas Kehra hake Kehra gaas Lehtmetsa õli Lehtmetsa õli Kehra katlamaja MWh 21000 19000 23000 26000 Kehra kondensaator MWh 3000 4000 Lehtmetsa katlamaja MWh 1000 7000 Kokku soojuse toodang MWh 22000 22000 30000 30000 Hakkepuidu kulu m³ 32813 0 35938 0 Põlevkiviõli kulu tonn 129 0 900 0 Maagaasi kulu tuh.m³ 2151 2943 Hakkepuidu maksumus EEK 6562500 0 7187500 0 Põlevkiviõli maksumus EEK 643004 0 4501029 0 Maagaasi maksumus EEK 0 12903226 0 17657046 Kokku kütuse maksumus EEK 7205504 12903226 11688529 17657046 Kütuse maksumus hinnas EEK/MWh 328 587 390 589

Nagu näeme tabelist 8.9 on maagaasi kasutamise korral kütuse osa hinnas oluliselt kallim. Kasutades kütuse arvestuse andmeid teeme tasuvusarvutuse Kehra uuele maagaasil töötavale katlamajale (lisad 13 ja 14)

Tabel 8.10 Maagaasil töötava katlamaja majandusnäitajad

Näitaja Ühik Praegune koormus Perspektiivne koormus Toodang MWh 22 000 30 000 Investeering Tuh.EEK 15 000 15 000 Kütuse maksumus Tuh.EEK 7205/12903 11688/17657 Käidukulud Tuh.EEK 4698/2349 4698/2349 NPV Tuh.EEK -51 517 -49 340 IRR % - - Tasuvusaeg Aastat - -

63 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Maagaasi hind on niipalju kõrgem, et seda ei kompenseeri ka käidukulude vähenemine, seda isegi mitte soojuskoormuse kasvades. Maagaasi kasutamise kalatlamaja kütusena nii olemas- olevates katlamajades kui ka võimalikus uues katlamajas jätame edasises käsitluses kõrvale.

8.2.5. Kehra rajatakse uus hakkepuidul töötav katlamaja

Käsitleme varianti kui Kehra rajatakse uus hakkepuidul töötav katlamaja. Teist kütust valida pole praeguste kütuse hindade juures otstarbekas. Uus katlamaja on otstarbekas rajada nagu eelpool käsitletud Keskuse ja Välja tänava piirkonda. Sellisel juhul on ka ühendustorustikud minimaalse pikkusega. Katlamaja võimsus peab olema selline, et ta rahuldab ka piirkonna kasvava soojusvajaduse. Sobivaim on valida kahe katlaga variant nagu ka olemasolevas katlamajas.

Katlamaja koguvõimsus peab vastama piirkonna perspektiivsele soojuskoormusele 8 MW. Sellest 1 MW on võimalik katta suitsugaaside kondensaatoriga. Katlamajasse on otstarbekas paigaldada 3 MW ja 4 MW katlad. Kindlasti peab uus katlamaja olema ehitatud tehnika viimase sõna järgi – varustatud suitsugaaside kondensaatoriga ja maksimaalselt automatiseeritud. Sellise katlamaja maksumus koos ühendustorustiku ja suitsugaaside kondensaatoriga on 30 milj. EEK. Käidukulud uues katlamajas on 25 % väiksemad kui olemasolevas.

Tabel 8.11. Kehra uus katlamaja

Praegune koormus Perspektiivne koormus Olemasolev Uus KM puit Olemaolev Uus KM puit Kehra katlad MWh 21000 19000 23000 26000 Kehra kondensaator MWh 3000 4000 Lehtmetsa MWh 1000 7000 Kokku soojuse toodang MWh 22000 22000 30000 30000 Hakkepuidu kulu m³ 32813 29688 35938 40625 Põlevkiviõli kulu tonn 129 0 900 0 Hakkepuidu maksumus EEK 6562500 5937500 7187500 8125000 Põlevkiviõli maksumus EEK 643004 0 4501029 0 Kokku kütuse maksumus EEK 7205504 5937500 11688529 8125000 Kütuse sääst EEK 643004 4501029 Kütuse maksumus hinnas EEK/MWh 328 270 390 271

Tabelis 8.11 kütuse kulu ja maksumuse andmeid kasutades teeme tasuvusarvutuse (lisad 15 ja 16). Tasuvusarvutuse koondandmed esitame tabelis 8.12

Tabel 8.12. Kehra uue puidukütusel katlamaja põhilised majandusnäitajad

Näitaja Ühik Praegune koormus Perspektiivne koormus Toodang MWh 22000 30000 Investeering Tuh.EEK 30 000 30 000 Kütuse maksumus Tuh.EEK 7205/5937 11688/8125 Käidukulud Tuh.EEK 4698/3524 4698/3524 NPV Tuh.EEK -8411 10029 IRR % 0 14 Tasuvusaeg Aastat 13,9 7,5

64 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Nagu näeme majandusnäitajate tabelist 8.12 ei ole uue katlamaja rajamine majanduslikult kiiresti tasuv projekt. Pregustes oludes rajada uus katlamaja on selle tasuvusaeg 14 aastat. Tasuvusaeg on alla 10 aasta, siis kui Kehra soojusvõrkude soojuskoormus kasvab ning uue katlamajaga saame me seisatada Lehtmetsa küla vana põlevkiviõlil töötava katlamaja. Kindlasti tuleb uus katlamaja varustada suitsugaaside kondensaatoriga kütuse energia paremaks ärakasutamiseks.

8.2.6. Kehra kaugkütte tarbijad saavad soojust Horizon katlamajast

Kaugkütte ostmisel Horizonist arvutame, millise soojuse sisseostu hinnaga on see majanduslikult kasulik võrreldes praeguse olukorraga. Arvestama peame, et soojuse saamiseks Horizon katlamajast tuleb rajada torustik nende katlamajst olemasolevate soojusvõrkudeni.

Rajatava torustiku vajalik läbimõõt on 300 mm ja pikkus 700 m. Preguste hindade juures on sellise torustiku maksumuseks 15 milj.EEK/km. See teeb 700 meetrise torustiku maksumuseks 10 milj.EEK. Teine kulu, milline jääb ka soojuse sisseostmisel on soojusvõrgu käidukulud. Velko andmetel on soojusvõrgu käidukulud 25 % soojusvarustuse kogukuludest.

Nende andmete alusel teeme tasuvusarvutuse (lisad 17 ja 18).

Tabel 8.13. Majandusnäitajad soojuse ostmisel Horizonist

Näitaja Ühik Praegune koormus Perspektiivne koormus Toodang MWh 22000 30000 Investeering Tuh.EEK 10 000 10 000 Soojuse hind sisseostmisel EEK/MWh 435 468 Kütuse/soojuse maksumus Tuh.EEK 7205/9570 11688/14040 Käidukulud Tuh.EEK 4698/1175 4698/1175 NPV Tuh.EEK -37 67 IRR % 7 7 Tasuvusaeg Aastat 10,0 9,9

Majandusarvutus näitab, et soojuse ostmisel Horizoni poolt pakutud hinnaga 666 EEK/MWh on projekt kahjulik ja ei tasu end ära ka pikema perioodi jooksul ega soojuskoormuse kasvades. Arvutustest näeme, et soojuse ostmine Horizon katlamajast tasub ära 10 aasta jooksul järgmiste soojuse sisseostu hindadega:

• Praeguse soojuskoormuse juures soojuse hinnaga 435 EEK/MWh • Perspektiivse soojuskoormuse juures 468 EEK/MWh

Need on soojuse hinnad millised tuleb aluseks võtta läbirääkimistel Horizoniga soojuse ostmisel nende katlamajast.

65 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

8.2.7. Soojuse ostmine rajatavast katlamajast.

Kaugkütte ostmisel rajatavast uuest arvutame nagu ka eelmise variandi korral: millise soojuse sisseostu hinnaga on see majanduslikult kasulik võrreldes praeguse olukorraga. Arvestama peame, et soojuse saamiseks rajatavast katlamajast tuleb rajada torustik nende katlamajst olemasolevate soojusvõrkudeni.

Uus katlamaja on otstarbekas rajada Välja ja Keskuse tänava ristmiku piirkonda. Rajatava torustiku läbimõõt on 300 mm ja pikkus 300 m. Preguste hindade juures on sellise torustiku maksumuseks 15 milj.EEK7km. See teeb 700 meetrise torustiku maksumuseks 4,5 milj.EEK. Teine kulu, milline jääb ka soojuse sisseostmisel on soojusvõrgu käidukulud. Velko andmetel on soojusvõrgu käidukulud 25 % soojusvarustuse kogukuludest. Nende andmete alusel teeme tasuvusarvutuse.

Tabel 8.14. Majandusnäitajad soojuse ostmisel rajatavast katlamajast

Näitaja Ühik Praegune koormus Perspektiivne koormus Toodang MWh 22000 30000 Investeering Tuh.EEK 4500 4500 Soojuse hind sisseostmisel EEK/MWh 463 490 Kütuse/soojuse maksumus Tuh.EEK 7205/10186 11688/14700 Käidukulud Tuh.EEK 4698/1175 4698/1175 NPV Tuh.EEK 153 -96 IRR % 8 7 Tasuvusaeg Aastat 9,7 10,2

Majandusarvutus (lisad 19 ja 20) näitab, et soojuse ostmine rajatavast katlamajast tasub ära 10 aasta jooksul järgmiste soojuse sisseostu hindadega:

• Praeguse soojuskoormuse juures soojuse hinnaga 463 EEK/MWh • Perspektiivse soojuskoormuse juures 490 EEK/MWh

Need on soojuse hinnad millised tuleb aluseks võtta läbirääkimistel võimaliku katlamaja rajajaga soojuse ostmisel nende katlamajast. Sellist soojuse hinda on võimalik saavutada kasutades kütusena kohalikku kütust: turvast või hakkepuitu.

8.2.8. Kehra rajatakse linna energiavarustuseks koostootmisjaam

Kehra kaugküttepiirkonna soojusvarustuseks koostootmisjaama rajamine on väga kallis ettevõtmine. Eelpoolvadeldud variandi 7A puhul, kui rajatakse klassikalisel katla ja auruturbiini tehnoloogial põhinev kohalikku kütust kasutav koostootmisjaam kujuneb ca 2 MW jaama maksumuseks üle 100 milj krooni. Selline jaam ei tasu end ära ka praegu elektrituruseadusega määratud kõrgema elektri võrku müügi hinna korral.

Variandi 7B korral kasutades gaasimootori tehnoloogiat jääb 2 MW jaama maksumuseks küll ca 20 milj EEK pluss lisaks tipukoormuse katlamaja. Sellise lahenduse korral osutub väga

66 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024 kalliks selle jaama käitamine – väga kõrge maagaasi hind. Ka see variant pole majanduslikult tasuv.

Koostootmisjaama ehitamine vaid Kehra kaugküttepiirkonna soojusvarustuseks pole otstarbekas ja ilma majandusarvutuseta on selge selle variandi ebaotstarbekus.

8.3. Alavere piirkonna majandushinnangu arvutused ja tulemused

Alavere piirkonna soojusvarustuse majandushinnangu andmisel arvestame baasvariandina 2008. a Alavere katlamaja eelarves arvestatud kütuse hindade ja kuludega. Arvutused teeme praegusele katlamaja koormusele. Soojuse tarbe lisandumisel on võimalik katlamajasse lisada vajaliku võimsusega täiendav katel ja sellega katlamaja majandusnäitajad paranevad. Teeme arvutuse kolmele võimalikule variandile.

8.3.1. Katlamajasse paigaldatakse väiksema võimsusega vedelkütuse katel

Käesoleval ajal töötab Alavere katlamajas 2,5 MW katel soojuskoormusel 100-300 kW. Selliselt on katla keskmine kasutegur Velko andmetel vaid 80 %. Paigaldades vajaliku võimsusega 300 kW katla saavutame me katla kasuteguriks vähemalt 90 %. Sellise katla saab paigaldada olemasolevasse katlamajasse. Investeeringu maksumus on 500 tuh.EEK. Katla- maja käidukulud jäävad samaks.

Tabel 8.15. Majandusnäitajad väiksema katla püaigaldamisel Alavere katlamajasse

Näitaja Ühik Praegune olukord Väiksem katel Toodang MWh 880 880 Investeering Tuh.EEK 500 Katlamaja kasutegur % 80 90 Kütuse maksumus Tuh.EEK 555 493 Käidukulud Tuh.EEK 270 270 NPV Tuh.EEK 512 IRR % 24 Tasuvusaeg Aastat 4,9

Lisas 21 toodud arvutustabelist ja koondtabelist 8.15 näeme, et paigaldades 10 % kõrgema kasuteguriga katla, tasub see end ära viie aasta jooksul. Koormuse suurenedes on võimalus paigaldada veel teine katel ja majandusnäitajad paranevad veelgi.

67 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

8.3.2. Katlamajasse paigaldatakse vajaliku võimsusega pelletikatel

Pelletite kasutamisel on kaks võimalust:

• Velko paigaldab pelletitel töötava täisautomaatse katla • Katla paigaldab pelletitest energia tootmisega tegelev fitma ja müüb soojust Velko soojusvõrku

Pelletikatla paigaldamisel on investeeringu suuruseks 600 tuh.EEK. Samaks jäävad ka katlamaja käidukulud.

Tabel 8.16. Majandusnäitajad pelletikatla püaigaldamisel Alavere katlamajasse

Näitaja Ühik Praegune olukord Pelletikatel Toodang MWh 880 880 Investeering Tuh.EEK 600 Katlamaja kasutegur % 80 85 Kütuse maksumus Tuh.EEK 555 573 Käidukulud Tuh.EEK 270 270 NPV Tuh.EEK -220 IRR % 1 Tasuvusaeg Aastat 15,8

Nagu arvutustulemustest (lisa 22) ja koondtabelist 8.16 näeme, ei tasu praeguste kütuse hindade juures pelletikatla paigaldamine end ära. Kui põlevkiviõli hind tõuseb kiiremini kui pelletite hind võib üleminek pelletite kasutamisele end ära tasuda.

Teise variandina arvutame millise hinnaga on võimalik osta soojust, kui uue (pelleti)katla paigaldab soojuse tootja ja müüb soojust Alavere soojusvõrku. Arvestame, et uue katla ühendamisel on investeeringud 100 tuh.EEK. Soojuse sisseostmisel on soojusvõrgu kulud 25 % senistest katlamaja käidukuludest.

Tabel 8.17. Majandusnäitajad soojuse ostmisel rajatavast katlamajast

Näitaja Ühik Praegune olukord Soojuse sisseostmisel Toodang MWh 880 880 Investeering Tuh.EEK 100 Soojuse hind sisseostmisel EEK/MWh 850 Kütuse/soojuse maksumus Tuh.EEK 555 748 Käidukulud Tuh.EEK 270 68 NPV Tuh.EEK -17 IRR % 3 Tasuvusaeg Aastat 12,1

68 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Lisa 23 arvutustabelist ja tabelist 8.17 näeme, et tasuvusaeg on alla 10 aasta kui sisseostetava soojuse hind ei ületa 850 EEK/MWh.

8.3.3 Soojustarbijad viiakse üle elektriküttele.

Praegune elektri hind on soodsam, kui Alavere katlamajas toodetava soojuse hind. Pealegi ei vaja elektriküte nii palju hooldamist kui kaugküte. Elektrikütte puhul on vajalik paigaldada elektrijaotusjuhtmestik ja elektriradiaatorid. Investeering kolme hoone üleviimisel elektri- küttele on kokku 300 tuh.EEK. Sellise elektrikütte süsteemi korrashoiuks käidukulusid ei ole.

Tabel 8.18. Majandusnäitajad soojustarbijate üleviimisel elektriküttele

Näitaja Ühik Praegune olukord Elektriküte Toodang MWh 880 710 Investeering Tuh.EEK 300 Elektri hind EEK/MWh 1000 Kütuse/soojuse maksumus Tuh.EEK 555 710 Käidukulud Tuh.EEK 270 NPV Tuh.EEK 644 IRR % 41 Tasuvusaeg Aastat 3,2

Lisa 24 arvutustabelist ja tabelist 8.18 näeme, et tasuvusaeg tarbijate üleviimisel elektriküttele on 3,2 aastat. See ongi Alavere puhul kõige soodsam energiavarustuse võimalus praegustele kaugkütte tarbijatele. Esialgu pole vajadust katlamaja likvideerida vaid konserveerida. Energiakandjate hinna muutumisel või asula soojukoormuse suurenemisel võib olla otstarbekas panna tööle katlamaja.

69 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

9.Soojusmajanduse arengukava põhisuunad

Aruande selles osas toome välja eelnevas tehnilises ja majandusanalüüsis selgunud põhilised suunad Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusvarustuseks aastatel 2009- 2024. Etteantud periood on väga pikk ja ületab Anija valla arengukavas 2007-2013 esitatud üldsõnalised seisukohad. Koos Anija valla arengukava läbivaatamisega järgmiseks perioodiks tuleb läbi vaadata ka soojusmajandus earengukava.

9.1. Kehra kaugküttepiirkond

Nagu ka eelnevas tehnilises ja majandusanalüüsis nii ka siin vaatleme Kehra linna ja naabruses asuvaid Lehtmetsa küla korterelamuid ühtse soojusvarustuse piirkonnana. Teeme koondtabeli tehtud majandushinnangutest

Tabel 9.1 Majandushinnangute kokkuvõte

Variant Investeering Näitajad Ühik Praegune Perspektiivne toodang toodang Variant 1A Lehtmetsa Investeering tuh.EEK 500 500 automaatika NPV tuh.EEK 336 1943 IRR % 20 64 Tasuvusaeg Aastat 6 2 Variant 1B Lehtmetsa Investeering tuh.EEK 2000 2000 hakkepuit NPV tuh.EEK -21 11895 IRR % 7 90 Tasuvusaeg Aastat 10,1 1,4 Variant 2 Kehra Investeering tuh.EEK 5000 5000 kondensaator NPV tuh.EEK 4182 20252 akupaak IRR % 22 66 Tasuvusaeg Aastat 5,4 2 Variant 2A Kehra Investeering tuh.EEK 1000 1000 Kondensaator, NPV tuh.EEK 4968 34 akupaak IRR % 78 8 ja elektrikatel Tasuvusaeg Aastat 1,7 9,7 Variant 3 Kehra Investeering tuh.EEK 15000 15000 gaasikatlamaja NPV tuh.EEK -49340 -51517 IRR % - - Tasuvusaeg Aastat ∞ ∞ Variant 4 Kehra Investeering tuh.EEK 30000 30000 uus hakkepuidu NPV tuh.EEK -8411 10029 katlamaja IRR % 0 14 Tasuvusaeg Aastat 13,9 7,5 Variant 5 Kehra Investeering tuh.EEK 10000 10000 soojus Soojuse hind EEK/MWh 435 468 Horizon NPV tuh.EEK -37 67 katlamajast IRR % 7 7 Tasuvusaeg Aastat 10 9,9

70 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Variant 6 Kehra Investeering tuh.EEK 4500 4500 soojuse Soojuse hind EEK/MWh 463 490 sisseost NPV tuh.EEK 153 -96 katlamajast IRR % 8 7 Tasuvusaeg Aastat 9,7 10,2

Kehra hakkepuidul töötav katlamaja on töötanud 15 aastat ja on praegu heas tehnilises seisukorras ning võib töötada veel 5-10 aastat. Muidugi vajavad katlad ja aktlamaja abiseadmed perioodilist remonti.

Vaadates majandushinnangute kokkuvõtete tabelit (9.1) näeme, et Kehra kaugküttepiirkonna võimalikud arenuvariandid võib jagada kolme gruppi.

Esimese grupi moodustavad suhteliselt madala maksumusega ja lähiaastatel ennast ära tasuvad arenguvariandid, milliseid on otstarbekas rakendada olemasoleva katlamaja tööea jooksul. Investeeringu suuruse järgi reastades on need:

• Lehtmetsa katlamaja automatiseerimine • Lehtmetsa katlamaja üleviimine puiduhakkele • Suitsugaaside kondensaatori ja akupaagi paigaldamine Kehra katlamajasse • Lisaks suitsugaaside kondensaatorile ja akupaagile elektrikatla paigaldamine Kehra katlamajja

Lehtmetsa katlamaja automatiseerimine on neist kõige odavam abinõu. Sellega säästame me katlamaja käidukulusid. Oluline on see uute tarbijate lisandumisel, kui suureneb Lehtmetsa katlamaja soojuskoormus ja tööaeg.

Lehtmetsa katlamaja üleviimine puidukütusele tasuvus oleneb suuresti katlamaja koormusest. Väikese koormuse korral pole mõtet ehitada katelt ümber töötamiseks vaid mõnisada tundi aastas. Samuti on selle variandi korral praeguse soojuskoormuse juures tasuvusaeg üle 10 aasta. Soojuskoormuse suurenedes võib Lehtmetsa katlamaja üleviimine puiduhakkele osutuda otstarbekaks.

Lehtmetsa katlamaja katla üleviimine töötamiseks hakkepuidul eeldab katla varustamist eelkoldega. Enne kui asuda nii suure töö juurde, tuleb teha katla täielik ekspertiis, et mitte investeerida katlasse, millise tööressurss on ammendumas.

Suitsugaaside kondensaatori ja akupaagi paigaldamine Kehra katlamajja on selle grupi abinõudest küll kõige kallim, kuid võimaldab suurendada Kehra katlamaja toodangut sama kütuse kulu juures. Säästliku arengu seisukohast on see ka parim lahendus. Samuti on selle variandi korral tasuvusaeg praeguse soojuse toodangu juures kõige lühem – 5,4 aastat. Arvestades soojustarbimise kasvu võib see abinõu ära tasuda juba 2 aasta jooksul.

Elektrikatla paigaldamine Kehra katlamajja suhteliselt lühiajaliste tipukoormuste katmiseks annab võimaluse Lehtmetsa katlamaja sulgemiseks. Elektrikatla vajaduse ja võimsuse määrab tegelik koormuse kasv ja kui pikalt on vaja katta tipukoormust. Elektrikatla kasutamist soodustab ka praegune suhteliselt soodne elektri hind võrreldes teiste energiakandjatega.

71 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Majanduslike võimaluste korral on soovitav esimese abinõuna paigaldada Kehra katlamajja suitsugaaside kondensaator, akupaak ja ka elektrikatel. Kui suitsugaaside kondensaatori paigaldamise järel ulatub Lehtmetsa katlamaja aastane tööaeg 1000 tunnini pole otstarbekas tegeleda elektrikatla paigaldamisega ja tuleb seejärel soojuskoormuse suurenedes tegeleda Lehtmetsa katlamaja arendamisega. Soojuse kulu suurenedes on võimalus rakendada mitmed eelnimetatud abinõudest.

Teise abinõude grupina käsitleme lahendusi, kui praegune hakkepuidul töötav katlamaja on oma tööressursi ammendanud. Neist parim lahendus on uue kohalikul kütusel töötava katla maja rajamine. Kõige sobivam variant praeguse kütuse hindade suhte juures on rajada uus hakkepuidul töötav sellise võimsusega katlamaja, milline rahuldab Kehra kaugküttepiirkonna kasvavaid soojuskoormuseid. Arvestades praeguseid valla arenguplaane on vajalik perspektiivne koormus 8 MW. Sobiv on paigaldad kaks katelt 4+3 MW ja katlamaja varustada suitsugaaside kondensaatori ja akupaagiga

Sobivaim uue katlamaja asukoht on nagu eelpool käsitletud Keskuse ja Välja tänava piirkonnas praegu vabal maaalal.

Kolmandasse abinõude gruppi jäävad lahendused, millised praeguste hindade juures pole majanduslikult tasuvad. Nende võimalik rakendamine sõltub konkreetsetest välistingimustest, eeskätt kütuse hindade arengust.

Soojuse sisseost kas Horizon koostootmisjaamast või võimalikust rajatavast katlamajast on praeguste tingimuste juures otstarbekas siis, kui soojuse hind sisseostmisel soojusvõrku ei ületa 450-500 EEK/MWh. Praegune Horizoni pakkumine ületab selle nimetamisväärselt. Kui aga Horizon koostöös Anija valla, Eesti Energia või teiste partneritega ehitab välja uue kohalikul kütusel töötava koostootmisjaama, võib olla selline hind reaalne.

Maagaasi kasutamine kütusena pole praeguste hindade juures majanduslikult kasulik. Olgugu, et gaasi hind järgmisel aastal võib pisut langeda stabiliseerub ta tasemel 5000-6000 EEK/tuh m 3. See hind on liiga kõrge et konkureerida kohaliku kütusega. Seda nii katlamajas kui gaasimootorite puhul.

9.2 Alavere soojusvarustus

Alavere soojusvarustuse arengukavas käsitleme eeskätt praegu kaugküttes olevate koolimaja, lasteaia ja rahvamaja soojusvarustust. Päris kõrvale ei saa jätta varem kaugküttes olnud elamute võimalikku ühinemist kaugküttega.

Tabel 9.2. Majandushinnangute kokkuvõte

Variant Investeering Näitajad Ühik Praegune toodang Variant 1 Väiksem Investeering tuh.EEK 500 vedelkütuse NPV tuh.EEK 512 katel IRR % 24 Tasuvusaeg Aastat 4,9

72 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Variant 2A Pelleti Investeering tuh.EEK 600 katel NPV tuh.EEK 156 IRR % 12 Tasuvusaeg Aastat 7,9 Variant 2B Sisseost Investeering tuh.EEK 100 (pelleti) Soojuse hind EEK/MWh 850 katlamajast NPV tuh.EEK -17 IRR % 3 Tasuvusaeg Aastat 12,1 Variant 3 Elektriküte Investeering tuh.EEK 300 NPV tuh.EEK 644 IRR % 41 Tasuvusaeg Aastat 3,2

Alavere soojusvarustuse variantide hindamisel peame alustama tabeli alumisest osast. Antud tingimustes on kõige otstarbekam viia soojustarbijad elektriküttele kuna elektri hind on oluliselt odavam katlamajas toodetava soojuse hinnast. See hinnavahe tasub kolme aasta jooksul ära tehtud investeeringud. Samuti on Alaveres piisavalt vaba elektrilist võimsust, millist on võimalik kasutada munitsipaalhoonete kütteks.

Teine lahend on paigaldada 300 MW põlevkiviõli kütuseks kasutav katel kolme hoone kütteks. Praegu töötab mõmesaja kilovatise koormusega 2,5 MW katel – koormusega alla 10 %. Väiksema katlaga paraneks katlamaja kasutegur 10% võrra ehk teiste sõnadega säästaksime 10 % kütuses. Selle lahenduse puhul on tasuvusaeg 5 aastat.

Kolmas variant on kasutada puidupelleteid . Pellet on kohalik puidupõhine kütus, kuid praegune hinnatase ei soosi pelletite kasutamist. Kuid siiski katla kasuteguri parandamise arvelt saame kütuse säästu ja pelletite kasutamine ning sobiva võimsusega katla paigutamine tasub end ära 8 aastaga.

Kui lasta pelletitel töötav katel rajada firmal, kes toodab soojust ja müüb seda soojusvõrku saab piiravaks võimalik soojuse võrku sisseostu hind. Et soojuse hind tarbijale ei tõuseks ja see lahendus end 10 aastaga ära tasuks, ei tohi soojuse sisseostu hind ületada 850 EEK/MWh

Alavere soojusvarustuse majandushinnangud on tehtud praegu katlamajaga ühendatud soojuskoormuste juures. Majanduspoliitiliselt on otstarbekas, et end soojusvõrgust lahti ühendanud hooned taasühinevad kaugküttevõrguga. Tegelikult on selle tõenäosus väike. Iga hoone on oma soojusvarustuse lahendanud erinevalt ning mida aasta edasi seda väiksem on tõenäosus nende tarbijate (taas)ühinemiseks soojusvõrguga. Suurem tõenäosus on oodata uute tarbijate (tootmisettevõtete) ühinemist soojusvõrguga.

Uute tarbijate lisandumisel soojusvõrku paranevad eeltoodud tehniliste lahenduste majandus- näitajad. Katlamajasse on võimalik lisad täiendav katel ja suurendada soojuse toodangut.

73 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

9.3 Soojusvõrgud, soojussõlmed

Kehra soojusvõrgud on küll põhiliselt vanad raudbetoonkünades mineraalvatist soojus- isolatsiooniga torud, kuid üldine soojusvõrkude olukord on rahuldav. Soojuskaod kütte- perioodil jäävad alla 20 %, mis vanade torustike puhul on hea näitaja. Torustike kiire asendamine ei ole majanduslikult jõukohane ja otstarbekas.

Kuid kindlasti on vajalik planeerida torustike järkjärgulist väljavahetamist vastavalt mende tehnilisele seisukorrale. Seda peaks tegema arvestusega, et torustike vanus ei ületaks 30 aastat. Asendamisel tuleb kasutada eelisoleeritud torusid, mille puhul soojuskaod on 2-3 korda väiksemad.

Alavere töös olevad soojusvõrgu torustikud on asendatud mõned aastad tagasi eelisoleeritud torudega ja on väga heas tehnilises seisukorras ning lähiaastatel asendamist ja remonti ei vaja.

Kaugkütte temperatuurirežiimina kasutatakse 70/50 0C temperatuurigraafikut. Soovitav oleks üle minna 95/70 0C temperatuurigraafikule. Sellega väheneb soojusvõrgus ringleva vee kogus, väheneb ringluspumpade koormus ja nende elektri tarve. Ülekütmise vältimiseks peaks sel juhul kõigis hoonetes olema kaasaegsed soojusvahetitega soojussõlmed.

Kaasaegseid soojussõlmi on Kehras vaid kümnekonnas hoones. Järgmiste aastate eesmärk on igati soodustada uute soojussõlmede paigaldamist. See võimaldab säästa soojust, minna üle kõrgemale temperatuurirežiimile ja paremini reguleerida hoone soojusvarustust.

Hoonete küttesüsteemide juures on vajalik varustada küttesüsteemid reguleerimis- ventiilidega. Arvestades praegust energia tarbimise taset on võimalik lihtsate abinõudega vähendada hoonete energiatarbimist kuni veerandi võrra.

Hoonete energia eritarbimine on praegu väga kõrge. Vajalik on teha hoonete energiaaudit ja analüüsida suure energia eritarbe põhjuseid. Samuti valmistuda energiamärgise hoonetele omistamiseks.

74 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

10. Soovitusi soojusmajanduse arengukava elluviimisel

Käesolevas arengukavas on suuremat tähelepanu pööratud Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere külade soojusvarustuse tehnilistele ja majanduslikele aspektidele. Samavõrd oluline on ka ühiskondlik-poliitilised sammud soojusvarustuse arendamisel.

10.1.Tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus

Otstarbekas taktika olemasolevate süsteemide täiustamiseks on alustada tarbijatest ning vähemkulukatest abinõudest ja liikuda enamkulukate poole vastavalt majanduslikule tasuvusele ja finantseerimisvõimalustele. Töös on toodud soojusvarustuse variantide võrdleva arvutuse tulemused lähema 10 aasta perspektiivis. Nende arvutuste baasil võib teha järgmised järeldused:

• Kõige kasulikumaks ettevõtmiseks eeloleva 5 aasta jooksul on Kehra olemasoleva katlamaja võimsuse suurendamine ja töörežiimi parandamine suitsugaaside kondensaatori ja akupaagi paigaldamisega ning elektrikatla paigaldamisega Selleks vajatakse investeeringuid ca 5-6 milj EEK.

• Kui need abinõud pole piisavad peab tegelema Lehtmetsa katlamaja edasiarendamisega kasvavate soojuskoormuste rahuldamiseks.

• Soojusvõrgu lausrenoveerimine torustiku vahetamise teel eelisoleeritu vastu ei ole praegustes tingimustes majanduslikult tasuv ettevõtmine, mistõttu torustike vahetust tuleb teha vastavalt vajadusele ja võrgu seisundile – vanemad, amortiseerunud ja suuremate soojuskadudega lõigud esmajärjekorras. Soojusvõrgu torustiku järkjärguliseks vaheta- miseks eelisoleeritu vastu vajatakse igaaastaselt vähemalt 1 milj.EEK.

• Kogu investeeringute vajaduseks Kehra linna kaugküttesüsteemi lähema 5 a jooksul, arvestades kasvavat soojuskoormust, seadmete ning torustike amortiseerumist ja uuendamise vajadust, võib hinnata 10-15 mln EEK.

• Pikajalised investeeringud lähema 15 aasta jooksul katlamaja ja soojusvõrkude uuendamiseks ning kaugküttel elamute soojustehniliseks renoveerimiseks (s.h. pikaajalise tasuvusega meetmed) ulatuvad ca 50 milj.EEK.

Toodud investeeringute tasuvushinnanguid tuleks vaadelda mitte lõplikena. Tuleb arvestada nii nende tundlikkust võimalikele algandmete (kütuste hinnad, soojuse tarbimine) muutustele, kui ka riskifaktoreid. Esimesi on teatud ulatuses käsitletud käesoleva arengukava tehnilises osas. Hindade muutumisel tuleb konkreetsele projektile teha majandusarvutus täpsustatud hindade ja kulude arvestamisega.

Riskide arvestamine eeldab tähelepanu pööramist konkreetse projekti õnnestumist ohustavatele faktoreile - turusituatsiooni muutumine, pidevalt muutuv majandusolukord, seadusandlusest tingitud muutused tootmise finantsolukorras, aga ka seadmetest tulenev tehniline riskifaktor.

75 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

10.2. Elektri ja soojuse koostootmine

Elektri ja soojuse koostootmine on majanduspoliitiliselt soositud tehniline lahendus. Kehra linna tarbeks ei ole koostootmisjaama rajamine lähemas tulevikus majanduslikult tasuv ettevõtmine, kuna magaasi hind on väga kõrge ning perspektiivsed maagaasi tarbimismahud on liiga väikesed võrreldes kuludega gaasitorustiku toomiseks üle raudtee.

Koostootmisjaama rajamise küsimus võib tõusta päevakorda uue koostootmisjaama planeerimisel Horizoni tehase juurde. Sel juhul oleks see koostöös rajatav koostootmisjaam ja toodetava soojuse üheks tarbijaks on linna kaugkütte tarbijad.

10.3. Mõju keskkonnale

Investeeringute vajadus energiamajandusse keskkonnakaitse tõhustamiseks piirdub peamiselt keskonnalaste nõuete täitmisega. Soovitav oleks investeerida ka keskkonnaseire tõhusta- miseks. Käesoleval ajal atmosfäri paisatavate saasteainete hulk määratakse arvutuslikult. Linnas ei ole fikseeritud energeetikaga seotud keskkonnakaitseliselt kriitilisi olukordi või piirkondi.

Mõningane probleem on hakkepuidul töötava katlamaja paiknemine linna südames. Edasises arengus on õigem rajada uus katlamaja kaugemale linna keskusest, et mitte ohustada naabruses asuvaid ühiskondlikke hooneid.

Ligi 90% kaugküttesoojusest toodetakse Kehras praegu puitkütuste baasil. Puidu ja biokütuste kasutamine mõjutab soodsalt kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamist, kuna nende põleta- misel atmosfääri paisatav CO 2 ei mõjuta süsiniku ringkäiku looduses. Puidu põlemisjäägina ei teki ka SO 2, mis on happevihmade peamiseks põhjustajaks. Ka turba kasutamisel on SO 2 emissioon tunduvalt madalam, kui raske kütteõli puhul

Teiseks happevihmade tekitajaks on NO x, milline tekib kõigi kütuste, kuid eriti kütteõlide põletamisel. Taastuvate energiaressursside kasutamise laienemine on ökoloogilisest seisukohast eelkõige globaalne ning ka Eesti riigi probleem, kuivõrd Eesti võtab endale rahvusvahelisi kohustusi nn. kasvuhoonegaaside koguse vähendamiseks. Praegu puudub Eestis efektiivne poliitika toetamaks kohalike kütuste kasutamise laiendamist.

Hindamaks soojusmajanduse mõju keskkonnale ja vastupidi keskonnalaste nõudmiste mõju soojuse hinnale tuleb tähelepanelikult jälgida nii Euroopa Liidu kui Eesti vastavat seadus- andlust ja selle täiendusi.

10.3. Kütuse ja energia hindade prognoos

Kütuste ja energia hindade arengu prognoosimine on komplitseeritud ülesanne, kuna hindu mõjutavad suures osas energeetikavälised tegurid. Prognoosimisel tuleb eristada kahte tasandit - hinnad maailmaturul ja tarbijahinnad.

76 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Kütuste maailmaturuhindade prognoose analüüsides saab täheldada, et pärast suhteliselt stabiilset perioodi toimus viimastes arengutes 2008 aastal oluline nafta hinna tõus, millele järgnes sama kiire langus. See iseloomustab kuivõrd keeruline on prognoosida kütuste hindasid. Kütuste maailmaturu-hindade prognoosimisel on määrava tähtsusega nafta hind, sest kõigi rahvusvaheliselt vabalt kaubeldavate energiakandjate hinnad on otseselt või kaudselt seotud nafta hinnaga maailmaturul. Otse vedelkütuse hinnaga on seotud ka Eesti maagaasi hind, milline on praegu laine harjal. Oodata on maagaasi hinna mõningast langust ja stabiliseerumist kuid ilmselt kõrgemal tasemel kui enne suurt tõusu.

Prognoosides lõpptarbija hindu Eesti oludes tuleb arvesse võtta mitmeid kohalikke tegureid. Olulise tegurina kütuste ja energia hinnakujunduses tuleb arvestada maksude mõju tarbijahindadele. Aktsiisimaksuga on Eestis katlakütustest maksustatud kerge kütteõli (kütte- petrool) ja maagaas. Kütuste, ennekõike maagaasi aktsiisi tõstmine on olnud valitsuses päevakorral ja ilmselt seda ka tehakse.

Eestis kuuluvad kõik kütused ja energialiigid reeglina maksustamisele käibemaksuga. Kui varem olid soojus ja kütus kas vabastatud käibemaksust või kehtis madalam käibemaksu määr, siis alates 2007 aasta 1 juulist on soojusele ja kütusele kehtestatud 18 % käibemaks.

Oluline mõju kütuse hindadele Eestis on ka kütuste tarbimise muutumine. Järgmisel aastal lähevad käiku Väo ja Tartu hakkepuidul ja turbal töötavad koostootmisjaamad. Kindlasti tõstab see kohalike kütuste hindu Eesti turul.

Järgmise tegurina hindade arengu käsitlemisel tuleb vaadelda kulusid, mis seonduvad energiakasutuse mõjuga keskkonnale. Nagu kogu Euroopas nii ka Eestis on seaduses fikseeritud süsinikdioksiidi (CO 2) emissiooni maksustamine. Siinjuures on selle tasu maksmisest vabastatud see emissioon, mis lähtub taastuvat loodusvara kasutavatest põletus- seadmetest: Nii tekkib teatud eelis taastuvkütuste kasutamiseks. CO 2 emissioonilt tuleb saastetasu maksta fossiilseid kütuseid kasutavatel energia ettevõtjatel, ning CO 2 kvoot on vajalik, kelle põletusseadmete nimisoojusvõimsused kokku on üle 20 MW.

Keskpikas ja kaugemas perspektiivis tuleb kütuste ja energia hindade prognoosimisel arvestada Euroopa Liidu vastava poliitikaga, kuid praegusel ajal on liiga vara teha konkreetseid arvestusi, kuna maksupoliitika muutmise põhimõtete osas toimub EL liikmes- riikide vahel alles intensiivne diskussioon.

Kokkuvõtlikult võib hindade käsitluse lõpetuseks väita, et energiavarustuse arendamise variantide võrdlemisel tuleks arvestada taastuvate energiavarude kasutamise eelistamise poliitikat, mis nii ELs kui ka arenenud riikides üle maailma üha enam kandepinda leiab. Teise momendina tuleks silmas pidada elektri ja soojuse koostootmise kõrgemat efektiivsust, mis on oluline tegur ka keskkonnahoiu aspektist. Nii taastuvressursside kui ka koostootmise kasutamine on olulised elemendid säästva arengu kontseptsioonis. Seetõttu on tõenäoline, et nende toetuseks Euroopa Liidus juba lähemas tulevikus võetakse kasutusele ka otseseid majanduslikke meetmeid.

77 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

10.4. EL energiapoliitika

EL energiapoliitika mitmeid põhimõtteid on otstarbekas arvesse võtta ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Selliste põhimõtetena võib esile tuua järgmised:

• energiaallikate mitmekesistamine varustuskindluse paremaks tagamiseks; • konkurentsi tekke soodustamine energiaturul; • energiasäästu propageerimine ja soodustamine; • energeetika mõju vähendamine keskkonnale.

Energeetikast lähtuvaid keskkonnamõjutusi üritatakse üha enam piirata majanduslike meetmetega. Juba 1993. aastast kehtestati EL liikmesriikidele minimaalsed aktsiisimaksu- määrad mineraalsetele vedelkütustele. Seni on põhiliselt maksustatud mootorikütuseid, katlakütustest on aktsiisiga maksustatud kerge ja raske kütteõli ning maagaas. Samuti kehtib Eestis aktsiisimaks elektrile.

Nii ELs kui ka arenenud riikides üle maailma leiab üha enam toetust taastuvate energiavarude kasutamise eelistamise poliitika. Kehra jaoks kaugemas perspektiivis tuleks silmas pidada elektri ja soojuse koostootmise võimalust, seda koos Horizoniga, mis kõrgemat efektiivsust (võrreldes elektri tootmisega kondensatsioonelektrijaamas) silmas pidades on oluline tegur ka keskkonnahoiu aspektist. Koostootmist toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ ja ka Eesti Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3 mai 2007 määrus nr 30 „Tõhusa koostootmise nõuded”.

Kehra energiakava edasiarendamise käigus tuleks jälgida Euroopa Liidu energiapoliitika arengut, et saaks aegsasti kaaluda selle poliitika võimalikke mõjusid kohalikul tasandil.

10.5. Regionaalpoliitika

Käsitledes regionaalpoliitikat tuleb tõdeda, et Eestis pole süsteemselt läbimõeldud ja konkreetselt kavandatud regionaalpoliitika väljatöötamisele veel asutud. Seni on piirdutud vaid reginaalministrite vahetamisega. Kui Vabariigi Valitsuse regionaalpoliitika suudab luua äärealade paremaks arenguks soodsa keskkonna, mis soodustaks eraettevõtluse arengut, siis annaks see omakorda impulsi ka energeetika arenguks, mis omakorda mõjuks soodsalt tööhõivele. Energeetikaga seonduvalt omab regionaalpoliitilist tähtsust kohalike kütuste - puidu, turba - laiem kasutamine. Kahjuks pole selles osas konkreetsete toetusmeetmeteni jõutud.

10.6. Seadusandlus

Energiasektori arendamise üldise õigusliku tausta loovad mitmed seadused koos neist tulene- vate alamastme õigusaktidega. Energiatõhususe osas on Eestis vastu võetud paarkümmend õigusakti, milliste järgimine on vajalik.

Säästva arengu seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused. Seadus sätestab, et looduskasutust kavandavad planeeringud, programmid, arengukavad ja projektid on avalikud.

78 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Seaduse kohaselt suunatakse arengut majandusharudes ja nendes piirkondades, kus loodus- keskkonna saastamine ja loodusvarade kasutamine võivad ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, riigi algatatud arengukava alusel. Seaduses on konkreetselt loetletud need majandusharud, mille arengu suunamiseks tuleb arengukava koostada - energeetikat on kaheksa haru hulgas nimetatud esimesena. Piirkondliku arengukava koostamise vajaduse kohta langetab otsuse Vabariigi Valitsus. Olulise tähtsusega riigielu küsimusena kuuluvad sellised arengukavad kinnitamisele Riigikogus. Säästva arengu seaduse sätetest lähtuvalt pole Eestis veel ühegi piirkondliku arengukava väljatöötamist käivitatud.

Seadusandluses on energiavaldkonda otseselt reguleerivateks õigusaktideks 1.juulil 2003. a jõustunud Kaugküttesedus ja Elektrituruseadus koos oma rakendusaktidega. Need seadused reguleerivad kütuse- ja energiaturgu ning kütuse- ja energiamajanduse riiklikku järelvalvet. Seadustes kajastuvad mitmed Eesti energiasektori jaoks uued üldised põhimõtted:

• tegevusalade eristamise kohustuslikkus • kolmanda poole vaba juurdepääs energiaedastusele • tegevusalade ristsubsideerimise keelamine • hinnakujunduse ja majandusarvestuse läbipaistvuse (hinnaselguse) nõue • regulatsiooni sisseviimine.

Tegevusalade eristatuse osas lähtuvad seadused peamiselt demonopoliseerimise ja loomulike monopolide reguleerimise ning vabaturu tekitamise printsiibist. Nii peab turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja oma raamatupidamises eristama kütuse või energia tootmise, edastamise, jaotamise, müümise ning nendega seotud teenuste osutamise. Kolmanda poole vaba liitumise põhimõtte rakendamine siseriiklikus seadusandluses on samuti oluliseks eelduseks vabaturu tekkimisele energiasektoris. Energiaturu korrastamise uue elemendina on kasutusel tegevuslubade süsteem.

Eesti jaoks täiesti uue momendina on sätestatud, et nii energia kui võrgugaasi müümisel peab nende hind ühe müügipiirkonna ulatuses olema küll ühtne, kuid müügipiirkondi võib kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul moodustada iga võrguettevõtja piirkonnas mitu. Eeltoodu tähendab, et samale tarbijagrupile kehtestatud energiahind võib olla Eestimaa erinevates piirkondades (ka ühe omavalitsuse erinevates piirkondades) erinev.

Oluline on Eesi üleminek elektri vabaturule. 1.jaanuarust 2009 läheb Eesti 35 % ulatuses elektri vabaturule (tööstus). Täielikule elektri vabaturule üleminek on elektrituruseadusega sätestatud 2013 aastast. See võib mõjutada oluliselt elektri hinda tarbijale

Lisaks seadustele on viimase aasta jooksul Eestis välja antud mitmeid energeetikaga ja keskkonnakaitsega seonduvaid määrusi ja teisi alamastme õigusakte, mille tundmine on omavalitsuse energiavarustuse konkreetsel kavandamisel vajalik.

10.7. Energiavarustusettevõtete otstarbekast omandivormist

Enamikel juhtudel kuuluvad soojusettevõtted kohalikele omavalitsustele. Sel puhul on omavalitsusel omaniku kohustused (ja õigused) soojusettevõtte arendamiseks, mis realiseeritakse tavalises äriseadustikuga ettenähtud korras. Eduka suunamise ja juhtimise eeldusteks on seejuures nõukogu koosseisu põhjendatud valik ja võimekate tegevjuhtide rakendamine.

79 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Soojusvarustusettevõtete omandisuhete osas on lähemas tulevikus otstarbekas säilitada oma- valitsuste omanikuseisus. Välja arvatud mõned erandid, pole reeglina ka soovijaid soojusette- võtete erastamiseks. Edasine areng omandisuhetes sõltub suurel määral energiamajanduse Eestis alles tekkiva regulatsiooni põhimõtetest ja nendest kinnipidamise kontrolli tõhususest.

10.8. Soovitused omavalitsusele soojusmajanduse arendamiseks

Soojusmajanduse osas tuleks kohalikul omavalitsusel juhinduda järgmistest põhimõtetest: • kaugkütet kui otstarbekat soojusvarustuse vormi Kehra linnas ja Lehtmetsa küla kortermajade piirkonnas tuleb säilitada ja edasi arendada; • vaadeldud variantidest majanduslikult kõige tasuvamaks kaugkütte täiustamise võima- luseks on Kehra katlamaja varustamine suitsugaaside kondesaatoti ja akupaagiga; • soovitav ära kasutada Lehtmetsa küla katlamaja tööressurss ja viia katlamaja üle automaat- juhtimisele, suurema soojuskoormuse tekkides kaaluda üleviimist puiduhakkele; • soojusvõrgu torusid tuleb vahetada eelisoleeritute vastu majanduslikult põhjendatud järjekorras, alustades suurimate soojuskadudega ja amortiseerunud lõikudest; • soojusvõrgule uute tarbijate liitumine on üldiselt kasulik soojusvõrgu ettevõttele ja kaugkütte senistele tarbijatele, kuid ei pruugi olla alati kasulik üksikule liidetavale; • vajalik on varustada tarbijad kaasaegsete soojusvahetitega ja automaatreguleerimisega soojussõlmedega ning järgmiseks oluliseks soojussäästu võimaluseks on majasiseste püstikute tasakaalustamine, mis võimaldab ka parandada soojusvarustuse kvaliteeti; • elektri ja soojuse koostootmine ei ole Kehra linnas praegu veel aktuaalne peamiselt vajaliku suuremahulise investeeringu tõttu. Projekt vaid linna soojusvarustuseks on vähetasuv kuid võib olla atraktiivne koos Horizoniga; • maagaasi torustiku ehitamine linna on praegustes tingimustes mittetasuv gaasi ja montaaži- tööde kõrge hinna tõttu.

Omavalitsusel tuleks kindlasti soodustada ja võimaluste piires toetada kohalike kütuste kasutamist. Kohalike kütuste kasutamine mõjutab positiivselt tööhõivet maakonnas. Puit- kütuse korral on oluline ka keskkonnahoiu aspekt, mis võib soodsalt väljenduda ka majandus- likus mõttes - CO 2 emissiooni eest makstava saastetasu säästmise teel.

Kohaliku omavalitsuse võimalused suunata energiapoliitikat soojusvarustuse osas oma piirkonnas peaksid olema suhteliselt head seni, kuni soojusvarustuses on oluline osa ettevõttel, mille kõik aktsiad/osakud kuuluvad omavalitsusele.

Kuna Eestis on omavalitsuse käsutuses olevate otseste energiapoliitiliste mõjutusvahendite hulk piiratud, seda eriti majanduslike ja juriidilis-administratiivsete meetmete osas, siis tuleks panna olulist rõhku omavalitsuspiirkonna energeetika arengukava pidevale täiustamisele. Arengukava tuleks värske informatsiooni taustal kriitiliselt läbi vaadata igal aastal. Iga paari aasta tagant oleks vaja sisse viia korrektsioone ja muudatusi lähtudes muutunud olukorrast. Sellisesse protsessi oleks soovitav kaasata spetsialiste ka energeetikavälistelt, kuid energeetikaga seonduvatelt, aladelt.

Energiasäästu propageerimine peaks moodustama kohaliku omavalitsuse energiapoliitika lahutamatu osas. Seejuures tuleks pöörata erilist tähelepanu energiasäästule soojusmajanduse

80 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024 kõigis lülides - soojuse tootmise tootmine, edastamine ja tarbimine. Kohalik omavalitsus peaks kasutama koostöövõimalusi Regionaalsete Energiakeskuste struktuuriga vahendamaks asjatundlikku teavet energiatootmise ja -kasutamise efektiivsust tõstvate meetmete kohta.

10.9. Soovitused odavate energiasäästu meetmete rakendamiseks

Energia kokkuhoiu tõhustamine . Tavaliselt annab energia kokkuhoid kõige kiiremat majanduslikku efekti. Eeldusteks on siin:

∗ Soojuse tootmise ja tarbimise mõõdetavus; ∗ Õiged hinnad ja tariifid, mis annaks õigeid signaale investeerimisotsuste tegemiseks; ∗ Tulemuste monitooring, mis võimaldaks tulemusi hinnata; ∗ Info levitamine mis võimaldaks tutvustada kogemusi.

Esmajärjekorras tuleb kasutada kulutusi mittenõudvaid abinõusid, mis eeldab küll kokku- hoidliku tarbimisharjumuse kujunemist ja ka mõningate tehniliste võimaluste olemasolu. Järgmisel kohal on odavad, lühikese tasuvusajaga energiasäästumeetmed.

Odavate energiasäästu meetmete rakendamine võimaldab väheste kulutustega säästa, sõltuvalt konkreetse hoone seisundist, 15 - 50% kulutatavast energiast.

10.10. Soovitused energiasäästuks

Energia(-kulude) kokkuhoiu kriteeriumideks võib pidada:

• arvestust tootmise, ülekande ja tarbimise kohta; • võrdlust eelnevate perioodidega; • võrdlust teistega.

Võimalikeks abinõudeks energiasäästu korraldamisel on:

• kokkuhoiuvõimaluste teadvustamine ja sellealase info levitamine • inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine • kulutustele vastavad tariifid • võimalikult individuaalne arvestus, analüüs ja info levitamine

Energiasäästu kampaania läbiviimist hõlbustab korteriühistute olemasolu. Enamikes Kehra suuremates korterelamutes on olemas korteriühistud.

Eneriasäästu propageerimiseks võib ühe võimalusena soovitada järgmist skeemi, milline koosneb kolmest etapist: energiapoliitika plaani koostamine, tegevusprogrammi koostamine ja energiasäästuprogrammi rakendamine.

Väga oluline on hoonete energiaudit. See annab konkreetse pildi hoone energiatarbimisest ja säästu võimalustest ning annab võimaluse võrrelda teiste hoonete energiatarbimisega.

81 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

Energiauditi aruanne võib olla aluseks hoonele energiamärgise väljastamisel, milline 2009 aastal muutub konustuslikuks kõigi võõrandatavate hoonete (ka korterite) puhul.

10.11. Soovitused energeetika arengukava rakendamiseks

Anija valla soojusmajanduse arengukavas on antud iseloomustus linna energiavarustuse olukorrale, toodud esile põhilised probleemid, mis hõlmavad suuremaid tarbijagruppe ja reastatud majandusliku analüüsi tulemusena perspektiivsed meetmed energiasüsteemide ja energiakasutuse arenguks tulevikus.

Arengukava alusel saab tegevuskavad koostada konkreetsete projektide jaoks vastavalt teadaolevatele projektide teostamise protseduuridele. Olulised momendid on finantseerimis- võimaluste selgitamine, majanduslike tagajärgede hinnang ja laenude puhul tagasimaksu võime.

Koostatud arengukava peaks olema abivahendiks konkreetsete projektide väljavalimisel ja alusmaterjaliks Anija valla Kehra linna soojusvarustuse veelgi põhjalikuma majandusanalüüsi tegemisel.

82 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

11. Järeldused ja ettepanekud.

2. Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla katlamajad on heas tehnilises seisukorras ja tagavad asulate stabiilse soojusvarustuse lähema 5-10 aasta jooksul.

3. Suhteliselt madala ja ebastabiilse koormuse tõttu on katlamajade kasutegur suhteliselt madal jäädes vahemikku 70-85%.

4. Enamus valla kaugküttesoojusest toodetaks puiduhakke kasutamisega, milline on tarbijale odavam ja keskonnasõbralikum. Otstarbekas on seda suunda jätkata.

5. Praeguse Kehra linna ja Lehtmetsa küla soojusvajaduse katab põhiliselt Kehra hakkepuidul katlamaja; vaid tipukoormuse katmiseks on vajalik rakendada tööle Lehtmetsa küla põlevkiviõlil töötav katlamaja.

6. Soojuskoormuse kasvades uute tarbijate juurdeühendamisel on otstarbekas suurendada Kehra katlamaja võimsust suitsugaaside kondensaatori lisamisega.

7. Kehra katlamaja töörežiimi parandamiseks on otstarbekas varustada katlamaja 300-500 m3 akupaagiga.

8. Lühiajaliste tipukoormuste katmiseks on otstarbekas Kehra katlamajasse paigaldada elektrikatel.

9. Kehra katlamaja uuendamise planeerimisel on kõige otstarbekam rajada uus hakkepuidul töötav katlamaja

10. Gaasi kasutamine katlamaja kütusena pole praeguste kütuse hindade juures majanduslikult põhjendatud.

11. Koostootmisjaama rajamine vaid linna soojusvarustuseks pole suurte investeeringute tõttu majanduslikult põhjendatud. Kohalikul kütusel töötava koostootmisjaama rajamine koos Horizoni ja ka teiste partneritega võib osutuda teatud tingimustel otstarbekaks.

12. Soojuse ost Horizoni katlamajast nende poolt pakutud hinnaga pole majanduslikult õigustatud, soojuse siiseost praegustel tingimustel on õigustatud hinnaga alla 500 EEK/MWh.

13. Soojusvõrkude massiline kiirkorras asendamine pole majanduslikult õigustatud, kuid seda tuleks teha etapiviisiliselt selliselt, et soojusvõrkude vanus ei ületaks 30 aastat.

14. Olulist tähelepanu tuleb pöörata soojuse tarbimisele ja soojuse säästlikule kasutamisele soojustarbijate poolt.

15. Kehra hoonete energiatarbimine on kõrge. Soovitav on teha hoonete energiaaudit ja koos sellega kavandada abinõud hoonete energiatarbe vähendamiseks.

83 Töö nr ENE08014 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2009 - 2024

12. Lisad