Versioo

n

0

9

.2019

///

TÖÖ NR2459/15 TÖÖ

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Töö nr 2459/15 Tartu-Kehra 2019

Riin Kutsar KSH juhtekspert

Pille Metspalu KSH juhtekspert

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2

SISUKORD

1. ÜLDINE EESMÄRK ...... 4

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA EESMÄRK ...... 5

3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KOKKUVÕTE ...... 7

4. VASTAVUSANALÜÜS ...... 7

4.1. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDELE ...... 7

4.2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS HARJU MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+ ...... 10

5. TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI STRATEEGILIST PLANEERIMISDOKUMENTI ELLU EI VIIDA. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID ...... 13

6. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ...... 14

6.1. LOODUSKESKKOND ...... 14

6.1.1. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ...... 14

6.1.2. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU KUULUVAD ALAD ...... 17

6.1.3. ROHELINE VÕRGUSTIK ...... 23

6.2. PÕHJA- JA PINNAVESI ...... 26

6.2.1. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK ...... 31

6.3. KESKKONNATERVIS ...... 39

6.3.1. MÜRA ...... 39

6.3.2. VIBRATSIOON ...... 44

6.3.3. VÄLISÕHU KVALITEET ...... 46

6.4. JÄÄTMEKÄITLUS ...... 49

6.5. KLIIMAMUUTUSED ...... 51

6.6. MAAVARAD ...... 53

6.7. INIMESE SOTSIAALSED VAJADUSED JA VARA ...... 58

6.7.1. PUHKEALADE KÄTTESAADAVUS ...... 58

6.7.2. TEENUSTE KÄTTESAADAVUS ...... 59

6.7.3. VARA ...... 60

6.8. KULTUURIPÄRAND JA MAASTIKUD ...... 61

7. MÕJUDE ISELOOM JA OMAVAHELISED SEOSED ...... 64

8. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE ...... 65

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3

LISAD ...... 66

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4

1. ÜLDINE EESMÄRK

Anija valla üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; planeeringuala üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste määramine; maakasutuse juhtotstarbe määramine; transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha määramine jt valla arenguks oluliste teemade lahendamine.

Valla ruumilise arengu põhimõtted toetavad väljakujunenud asutusstruktuuri säilitamist. Eelkõige tihenevad ja laienevad tiheasustusega alad – Kehra linn koos Lehtmetsa külaga ning Aegviidu alev ja Alavere külakeskus. Piirkondliku teeninduskeskusena kasvab ja tugevneb perspektiivis Anija küla. Valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala on hajaasustusega ala, kus on omane hajus asustusmuster.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA EESMÄRK

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Anija valla üldplaneeringule. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu haldusreformi tulemusena moodustunud Anija valla territoorium. 1 KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimus üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Vastavalt 1. juulil 2015 jõustunud planeerimisseadusele (PlanS) kohaldatakse üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid (§ 2 lg 3). Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi planeeringuprotsessiga tihedalt lõimitult. KSH töögrupp osales planeeringulahenduse väljatöötamisel, tehes jooksvalt täiendusettepanekuid ja soovitusi. Ühise protsessi tõttu ei ole käesolevas strateegilise hindamise aruandes peetud vajalikuks välja tuua leevendavaid meetmeid eraldiseisva peatükina, kuna sellekohaste ettepanekutega on arvestatud planeeringu koostamise raames jooksvalt. Ühise protsessi käigus esitatud leevendusmeetmed on toodud mõjuvaldkondade lõikes aruande ptk 6 alapeatükkides.

Piiriülest mõju Anija valla üldplaneeringu elluviimisel ei kaasne. Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kätkeb endas üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võiva olulise keskkonnamõju hinnangut. Põhjalik ülevaade mõjutatavast keskkonnast ning seostest asjakohaste planeerimisdokumentidega on esitatud lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse dokumentides (vt Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3). KSH korraldusest, protsessist ja avalikkuse kaasamisest annab lisaks käesolevale KSH aruandele ülevaate lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendid (vt Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3). Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuste

1 Anija vald algatas haldusreformi eelselt Anija valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Anija Vallavolikogu 21.08.2015 otsusega nr 155. Haldusreformi tulemusena moodustunud Anija vald algatas vallavolikogu 18.01.2018 otsusega nr 28 Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH koostamise.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6

osas küsiti seisukohti vastavalt planeerimisseaduse §81 lõikele 1, millele järgnevalt avalikustati lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsused2 valla veebilehel.

KSH viis läbi OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühm koosseisus:

Pille Metspalu, KSH juhtekspert, sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised mõjud;

Riin Kutsar, KSH ekspert, looduskaitse ja Natura eelhindamine;

Tõnn Tuvikene, pinna- ja põhjavesi (osales Anija valla ÜP ja KSH protsessis kuni september 2017);

Ethel Simmul, põhja- ja pinnavesi;

Kaile Eschbaum, loomastik ja roheline võrgustik;

Veiko Kärbla, müra;

Juhan Ruut, välisõhu kvaliteet ja jäätmekäitlus;

Jaanus Padrik, kartograafia;

Kairit Kase, kartograaf.

Hindamisel kasutati KSH üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt kerkivale vajadusele (ekspertarvamused, konsultatsioonid, vastavusanalüüs jms). Hindamisel arvestati ka mõjude kumuleerumisega.

2 Koostatud haldusreformi eelse Anija valla osas ning haldusreformi tulemusena moodustunud Anija valla Aegviidu alevi osas eraldi.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7

3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise tulemusel selgus, et Anija valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaudseid positiivseid mõjusid võib täheldada planeeringulahenduse elluviimisel inimkeskkonnale. KSH läbiviimisel ei ilnenud märkimisväärseid raskusi ega probleeme.

4. VASTAVUSANALÜÜS

4.1. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDELE

Üldplaneeringu koostamise kontekstis on olulisimaks keskkonnakaitset ning jätkusuutlikku arengut suunavaks dokumendiks, „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“. Antud dokument määratleb Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, kuid lähtub samas ka seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ põhineb Eesti säästva arengu riiklikul strateegial „Säästev Eesti 21“, mis on koostatud kooskõlas vastavate ülemaailmsete ja Euroopa Liidu suunisdokumentidega. Seega on ka Eesti keskkonnastrateegias juba arvestatud laiema konteksti ja eesmärkidega.

„Säästev Eesti 21“ toodud laiemateks eesmärkideks on: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Viimase eesmärgi – ökoloogilise tasakaalu – saavutamine toimub järgmise kolme arengusuuna kaudu:

1. loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu 2. saastumise vähendamine 3. loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.

Antud punktide põhjal seab „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ täpsemad keskkonnakaitse eesmärgid, millega arvestamisest Anija üldplaneeringu lahenduses annab vastavusanalüüsi kujul ülevaate tabel 1.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8

Tabel 1. Üldplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine Arvestab eesmärgiga, jäätmete ladestamise ja tekkimise vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud suunamist reguleerib Ida-Harjumaa jäätmekava 2015- tekkivate jäätmete ohtlikkust. 2020.

Arvestab eesmärgiga, pinna- ja põhjavee kaitseks Saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund arendatakse ühisvee ja kanalisatsioonisüsteeme ning hoida veekogusid, mille seisund juba on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas hea või väga hea. (ÜVKs) toodud suundadele ning üldplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete asustusalade paiknemisele.

Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning Arvestab eesmärgiga, planeering seab tingimused, maapõueressursi efektiivne kasutamine millega tuleb kaevandamisel ning uute karjääride minimaalsete kadude ja minimaalsete avamisel arvestada. jäätmetega.

Eesmärgiga arvestatakse. Planeering määratleb Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, ulatuslikud alad valla territooriumist rohelise kultuuriliste ja majanduslike vajaduste võrgustiku osana lähtudes rohevõrgustiku tasakaalustatud rahuldamine väga pikas planeerimisjuhendist. Rohelise võrgustiku roll on nii perspektiivis. ökoloogiline, puhkemajanduslik kui ka majanduslik.

Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning Üldplaneeringus otseselt ei käsitleta. Kaudselt toetab kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kalapopulatsioonide head seisundit veekogude, pinna- kaasnevat kaudset negatiivset mõju ja põhjavee hea seisundi tagamine. ökosüsteemile

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt: ulukite mitmekesisust ja asurkondade elujõulisust toetab ulatuslik rohestruktuuride võrgustik. Seatud üldised Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide kasutus- ja ehitustingimused tagavad avatud loodusliku mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. ruumi olemasolu ja ulukite vaba liikumise. Planeering ei kavanda uusi tiheasustusega alasid rohestruktuuridega kattuvalt ning maakasutuse muutust olemasolevatel tugialadel.

Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- Eesmärgiga arvestatakse, määratakse väärtuslikud ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik põllumajandusmaad (boniteet võrdne või suurem 39 kasutamine. boniteedipunktist).

Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik Eesmärgiga arvestatakse väärtuslike maastike kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja sidusate kasutustingimuste ja rohelise võrgustiku toimivust maastike säilitamine. tagavate tingimuste seadmise kaudu.

Eesmärgiga arvestatakse. Käsitletud roheline võrgustik Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide hõlmab ulatuslikud metsaalad, kaitstavate liikide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste elupaikade koondumiskohad ja kaitstavad alad (Natura olemasolu tagamine. 2000 võrgustik jm) kaitsealadel asuvaid veekogusid ning jõgede kaldaid (sinivõrgustik). Veekaitseks

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 9

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

määratud kasutamistingimused tagavad elupaikade ja koostluste kaitse.

Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, Eesmärgiga arvestatakse. Põhivõrku ühendatavaid erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese elektrituulikuid ja tuuleparke ei planeerita, kuid lubatud keskkonnakoormusega jätkusuutlikke on paigutada kinnistule elektrituulikut oma tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota majapidamise või ettevõtte tarbeks (väiketuulikud). elektrit ka ekspordiks.

Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja Arvestatakse kaudselt: üldplaneeringuga kavandatav stabiliseerimine, tagades samas inimeste keskuste kompaktsuse tõstmine ja kergliiklusteede vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu võrgustik võimaldavad igapäevastel liikumistel enam olukorras primaarenergia mahu säilimise kergliikluse kasutamist. tagamine.

Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad täpsusastmes. Kaudselt toetab eesmärki jäätmejaama tehisained. kavandamine.

Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus Eesmärgiga arvestatakse, planeeringuga planeeritakse (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning kergliiklusteid ja sundliikumisi vähendav kompaktne sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustusstruktuur. asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).

Eesmärgiga arvestatakse: tootmis- ja elamualasid arendatakse ettevaatusprintsiibil, mis peab eelkõige lähtuma erinevate funktsioonide kokkusobivusest, arvestades müra, vibratsiooni, lõhna jm leviku Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. võimalusega.

Kavandatud on täiendavad võimalused välisõhus liikumiseks (kergliiklusteed) ja puhkamiseks (puhkealad).

Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu soodustav siseruum. kontekstis.

Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu toiduahelas on inimese tervisele ohutu. kontekstis.

Eesmärgiga arvestatakse, seatakse tingimused põhja- ja pinnavee kaitseks (ühisvee ja -kanalisatsioonivõrkude renoveerimine, perspektiivis uute alade võrkudega Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. ühendamine, põllumajandusliku tootmise mõju vähendamine veekogudele). Üldplaneeringuga on määratud supluskohad.

Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna Keskkonnaregistri andmetel ei asu vallas

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 10

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

teadaolevad jääkreostuskolded. jääkreostusobjekte.

Eesmärgiga arvestatakse, planeering käsitleb vajadust arvestada hädaolukordadega. Samuti tuuakse ära nõue ette näha kuritegevust ennetavate ja maandavate Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende meetmete tagamisel lähtuda standardist ning CPTED julgeolekut ohustavate riskide eest. põhimõtetest.

4.2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS HARJU MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+

Seoseid asjakohaste planeerimisdokumentidega on analüüsitud Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse etapis (vt lisa 1, lisa 3). Käesolevas aruandes keskendutakse vastavusanalüüsile Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, milles toodud ruumilise arengu suundumustest ja põhimõtetest on Anija valla üldplaneeringu koostamisel eelkõige lähtutud. Harju maakonnaplaneering lähtub omakorda üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodud võtmevaldkondadest: nt asustuse ja teenuste suunamine, transpordilahendused jms. Seega arvestab Anija valla üldplaneering kaudselt ka üleriigilises planeeringus toodud suundumustega.

Üldplaneeringu vastavus Harju maakonnaplaneeringu 2030+ arengusuundadele on välja toodud vastavusanalüüsina tabelis 2.

Tabel 2. Üldplaneeringu vastavus Harju maakonnaplaneeringu ruumilise arengu suundadele ja põhimõtetele

MP arengusuund/põhimõte Arvestamine üldplaneeringus

Asustuse areng toimub kompaktsuse põhimõttel arvestades olemasolevaid tiheasustusega alasid – määratakse tiheasustusega alad, milleks on maakonnaplaneeringu mõistes linnalise Säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise asustusega aladena Kehra linna koos Lehtmetsa ruumistruktuuriga asulates ja maapiirkondades, vältides külakeskusega ja Aegviidu alev ning valglinnastumise täiendavat levikut. kompaktse iseloomuga tihedamad külakeskused ja suvilapiirkonnad. Tiheasustusega alasid tihendatakse (ja mõningal määral laiendatakse võimaldades arendustegevust), mujal vallas säilib hajus asustusmuster.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 11

MP arengusuund/põhimõte Arvestamine üldplaneeringus

Arvestatakse ÜP täpsusastmes, ühistranspordi Elanikele vajalike teenuste pakkumise ruumiline mudel korraldamine toimub koostöös maakonna on koondumispõhine ehk keskus-tagamaa põhine. tasemega.

Asustuse arengu kavandamisel ning keskuste Tiheasustusega alasid tihendatakse, mis toetab määratlemisel lähtutakse eeskätt olemasolevatest olemasolevate taristuobjektide kasutamist ja ruumistruktuuridest ning liikumisvõimalustest arnegut. (teedevõrk, raudteed).

Kehra linna arendatakse kui piirkonna elanike jaoks olulist piirkondlikku (tõmbe)keskust, kus Eesmärgiks on ruumiliselt tasakaalustatud areng on kättesaadavad kohalikud kvaliteetteenused. Harjumaal, mistõttu soositakse kohalike keskuste Aegviidu alevit arendatakse kui kohalikku teket/tugevnemist Tallinna lähiregioonist kaugemal, et keskust, kus kohapeal on kättesaadavad võimaldada esmaste teenuste tarbimist piirkonnas vähemalt kohalikud põhiteenused, mille kohapeal. kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (haridus, tervis, turvalisus, vaba aeg).

Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub Uued elamu- ja ettevõtlusalad on seotud vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates olemasolevate toimivate tiheasustusega asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning aladega, millega tagatakse olemasolevate tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsioonide lihtsustatud ja kommunikatsiooni- ja taristulahendused. majanduslikult põhjendatum edasiarendamise.

Ettevõtlusalad paiknevad tiheasustusega aladel Ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes (Kehra linn, Aegviidu alev, Alavere ja Anija või nende vahetus läheduses. külad) ja vahetult nende läheduses (olemasolevaid ettevõtlusalasid laiendatakse).

Liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused Tiheasustusega alade kompaktsuse tõstmine ja ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate nende täiendav arendamine aitab tõsta juba liikumiseks, arvestades oluliste välja kujunenud ja toimiva ühistranspordi efektiivsust. Valda katva lisanduvate (uute arenduste puhul) trajektooridega ning ja tiheasustusega alasid ühendava seades esikohale ühistranspordikasutajate ja kergliiklusteede võrgustiku kaudu tagatakse kergliiklejate mugavuse, ohutuse jm vajadused. võimalused ohutuks ja mugavaks liikumiseks.

Maakonda koondub oluline osa riiklikult tähtsatest taristuobjektidest. Maakonna arendamisel arvestatakse Anija valla kontekstis on oluline olemasolevate vajadusega arendada objekte nagu nt rahvusvahelised taristuobjektide (teed, raudtee) toimimise trassid, üleriigilisel tasandil olulised ühendused, tagamine. logistiliselt olulised sadamad, rahvusvahelised lennujaamad.

Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline Roheline võrgustik, sh pargi- ja haljasalad rohetaristu toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui (rohealad) tiheasustusega aladel, on ressurss nii hajaasustuses. ökoloogilisest ja looduskaitselisest kui puhkemajanduslikust seisukohast. Tagatakse veeäärsete puhkealade, sh suplemiseks sobiva Rohetaristu poolt pakutavaks oluliseks elukeskkonna ala, olemasolu ja nende avalik kasutus. kvaliteeti tagavaks teenuseks on puhke- ja Määratakse juurdepääsud kallasradadele.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 12

MP arengusuund/põhimõte Arvestamine üldplaneeringus

rekreatsioonivõimaluste pakkumine.

Määratletakse väärtuslikud põllumajandusmaad Arvestatakse põllumajandustegevuseks sobilike eesmärgil tagada nende säilimine võimalikult väärtuslike põllumajandusmaadega. suures ulatuses, et kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks.

Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas esteetilistel väärtustel, lisaks looduslikule Planeering arvestab traditsioonilise esteetikale ka inimtekkelise pärandi väärtustamisel. asustusstruktuuriga. Arvestab Elukeskkonna esteetilised väärtused hõlmavad nii kultuuripärandiga – riiklikul tsasndil kaitstavad hajaasustuses kujunenud (küla)maastikulisi tervikuid, kultuurimälestised, kohalikul kasandil linnalises keskkonnas kujunenud iseloomulikke väärtuslik kultuuripärand, miljööväärtuslikud miljöösid kui ka üksikehitiste kõrget arhitektuurset hoonestusalad – seades kaitse- ja kvaliteeti – nende säilimist ja jätkuvust tuleb pidada kasutustingimused. kvaliteetse elukeskkonna üheks tagatiseks.

Kultuuri- ja loodusväärtustega arvestatakse, kaitse- ja kasutustingimused tulenevad eelkõige Arvestatakse kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega. õigusaktidest. Aladele ei kavandata intensiivset arendustegevust.

Planeering arvestab riigikaitselise huviga, Arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega arvestades vajadusega tagada riigikaitseliste seotud piirangutega. ehitiste töövõime.

Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku Planeering seab põhimõtted ja tingimused, huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada mida kaevandamistegevusel arvestada, sh parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste vajadusega kasutada ümbruskonda vähem kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii häirivat tehnoloogiat. looduskeskkonnale kui elanikele.

Peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust, mh välditakse ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid Täiendavaid ohuallikaid ei planeerita. pakkuvate asutuste vahetus läheduses.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 13

5. TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI STRATEEGILIST PLANEERIMISDOKUMENTI ELLU EI VIIDA. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID

Anija valla tõenäoline ruumiline areng võib olukorras, kus planeerimisdokumenti ellu ei viida, olla juhuslik ja läbimõtlematu. Sellise stiihilise arengumustriga võivad kaasneda negatiivsed keskkonnamõjud nii loodus- kui inimkeskkonnale. Läbi mõtlemata ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused võivad ohtu seada loodusväärtuste säilimise (nt rohelise võrgustiku tugialad ja koridorid loodusliku mitmekesisuse hoidjana). Üldplaneeringuga seatavad põhimõtted ja tingimused soosivad kompaktset asustusmustrit, mis arvestab erinevate inimgruppide liikuvusvajadustega ja minimiseerib sundliikumisi. Juhul, kui üldplaneeringut ellu ei viida, toimub edasine areng nö ühe krundi põhiselt, saavutamata jäävad kompaktse ja läbimõeldud arenguga seotud sünergilised positiivsed mõjud.

Valla üldplaneeringu koostamise ajal ei kujunenud alternatiivseid arengustsenaariumeid, kuna nägemus valla ruumilistest arengusuundadest oli üksmeelne. Lahenduse väljatöötamisel analüüsiti erinevaid lahendusi eelkõige hajaasustusega alal maakasutustingimuste osas (nt kas uute ehitiste asukoha valikul tuleb lähtuda külastruktuurist või seada kriteeriumiks hoonetevaheline kaugus). Planeeringu eelnõu koostamise etapis olid tingimused üheks lahenduse osaks, kuid neid ei saa eraldiseisvana pidada põhimõttelisteks strateegilisteks stsenaariumiteks.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 14

6. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD

Alljärgnevates alapeatükkides on toodud üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju hindamine, võttes aluseks KeHJS par 40 lg 4 määratletud mõjuvaldkonnad.

6.1. LOODUSKESKKOND

6.1.1. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Anija valla territooriumil ei leidu hoiualasid ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte.

Anija valla territooriumil paiknevad järgmised kaitstavad loodusobjektid:

Kaitsealad Kaitsealasid leidub Anija vallas kokku 8 ja need võtavad enda alla valla territooriumist 103,7 km2 suuruse ala, mis moodustab ligi viiendiku valla kogupindalast. Anija vallas on kas osaliselt või täielikult järgmised kaitsealad: Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Maapaju looduskaitseala Anija looduskaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala Anija, Pikva ja Alavere mõisate pargid Matsi dendraarium Parila looduskaitseala

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 15

Skeem 6.1.1.1. Kaitsealade paiknemine Anija vallas.

Püsielupaigad Anija vallas on 18 erinevat püsielupaigana kaitstavata ala, mis paiknevad kas osaliselt või terves ulatuses valla territooriumil. Püsielupaigad on moodustatud järgmiste liikide elupaikade kaitseks ja nende asukohti vallas illustreerib skeem 2.3.4.2. Metsis (LK II)- 8 püsielupaika Väike-konnakotkas (LK II)- 6 püsielupaika Must-toonekurg (LK I)- 1 püsielupaik Soohiilakas (LK II) ja kollane kivirik (LK II)- 1 püsielupaik Eesti soojumikas (LK II)- 1 püsielupaik Paljude erinevate LK II ja III käpalistele 1 püsielupaik.

Skeem 6.1.1.2. Püsielupaigad Anija valla territooriumil

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 16

Kaitsealused liigid Kõikide keskkonnaregistris registreeritud I-III kaitsekategooria taime- ja loomaliikide (ka samblike ning seente) elupaiku ja kasvukohti ning nende ruumilist jaotumist valla piires iseloomustab skeem 6.1.1.3. Suur osa neist kaitstavate liikide leiukohtadest paiknevad erinevatel olemasolevatel kaitsealadel (nii looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel kui ka püsielupaikades). Nagu kaardilt näha, koonduvad kaitstavate liikide elupaigad/kasvukohad pigem ulatuslike metsaste alade piirkonda valla kesk- ja idaosas. Samas kui vähem on kaitstavaid liike haritavate maade, asustuse ja infrastruktuuri leviku piirkonnas.

Skeem 6.1.1.3. Kaitstavate liikide elupaigad ja kasvukohad Anija vallas.

Kaitstavad üksikobjektid Üksikobjektidena kaitstakse Anija vallas 7 erinevat objekti: Gabrieli poolsaar Lilli rändrahn Kehra Ussikuusk Kruusiaugu kivid Ülejõe rändrahn Tagasauna mänd Nirgu rändrahn

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 17

Skeem 6.1.1.4. Kaitstavad looduse üksikobjektid Anija vallas.

Anija valla üldplaneering väärtustab kaitstavaid loodusobjekte. Väljatöötatud lahendus põhineb olemasolevale asustusstruktuurile, olulisi laiendusi elamu-, äri- või tootmispiirkondadena ette ei ole nähtud. Üldplaneering ei kavanda ulatuslikult uusi teekoridore ega muud tehnilist taristut. Valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste vajaduste kui Harju maakonna ruumilise arengu suundumustega – tagatud on erinevate ruumiväärtuste säilitamine, st suurendatud linnalise ruumi (ja juba tiheasustusega aladena toimivate mitmekesiselt hoonestatud külakeskuste) kompaktsust. Valdav osa valla territooriumist säilib hajaasustusega alana, kus hoonestus paikneb hajusalt.

Eeltoodud põhimõtetest lähtuvalt ei määrata Anija valla üldplaneeringuga kaitstavate loodusobjektidega kattuvalt alternatiivselt maakasutust ja ei kavandata tegevusi, mis võivad kaasa tuua olulise negatiivse mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitse- eeskirjadele.

Mõju hindamise kokkuvõte

Anija valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Läbi väärtustamise valla ruumilise planeeringu põhimõtetes ning arvestamise tingimuste seadmisel võib eeldada kaistavatele loodusobjektidele kaudse pika-ajalise positiivse mõju avaldumist.

6.1.2. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU KUULUVAD ALAD

Täielikult või osaliselt jääb Anija valla territooriumile 6 Natura 2000 loodusala ja 2 linnuala: Anija loodusala Parila loodusala

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 18

Maapaju loodusala Põhja-Kõrvemaa loodusala Aegviidu loodusala Kõrvemaa loodusala Põhja-Kõrvemaa linnuala Kõrvemaa linnuala

Tabel 3. Natura 2000 võrgustiku kuuluvad alad. Allikas Keskkonnaregister. Natura ala nimetus/registriko Pindala Asukoht Kaitse-eesmärk od

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo- Anija loodusala Harju maakond, Anija lehtmetsad (*9080); 72,2 ha vald, Anija, Kihmla ja II lisas nimetatud liigid, mille isendite Kuusemäe küla RAH0000452 elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica);

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on sinihelmikakooslused (6410), Parila loodusala Harju maakond, Anija liigirikkad madalsood (7230) ning 199,3 ha vald, Parila küla; Raasiku soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); RAH0000457 vald, Rätla küla II lisas nimetatud liik, mille isendite

elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas

(Saussurea alpina ssp. esthonica);.

Maapaju loodusala Harju maakond, Anija I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), 450,9 ha vald, Pillapalu ja Vikipalu vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); küla

RAH0000462

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja Harjumaa, Anija vald, järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed Põhja-Kõrvemaa Pillapalu küla; Harjumaa, kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), loodusala Kuusalu vald, Kemba, 13494.5 ha Koitjärve, Kõnnu, rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), Liiapeksi, Pala, Sigula, nokkheinakooslused (7150), vanad RAH0000572 Suru, Tõreska ja Valgejõe loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad küla kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 19

Natura ala nimetus/registriko Pindala Asukoht Kaitse-eesmärk od

(Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

Aegviidu loodusala II lisas nimetatud liigid, mille isendite Harjumaa, Anija vald, elupaiku kaitstakse, on soohiilakas (Liparis 1,1 ha Pillapalu küla loeselii) ja kollane kivirik (Saxifraga RAH0000023 hirculus);

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Harjumaa, Anija vald, on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), Aegviidu alev, Mustjõe, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised Pikva, Vetla ja Voose küla; järved (3140), huumustoitelised järved ja Harjumaa, Kose vald, järvikud (3160), liigirikkad niidud Kiruvere, Kõrvenurga, lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud Laane ja Vanamõisa küla; (6450), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood Järvamaa, Albu vald, (7140), nokkheinakooslused (7150), Järva-Madise, Kaalepi, allikad ja allikasood (7160), nõrglubja- Kõrvemaa loodusala Lehtmetsa, Mägede, allikad (*7220), vanad loodusmetsad 20653.4 ha Mõnuvere ja Vetepere (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), RAH0000567 küla; Järvamaa, Paide vald, rohunditerikkad kuusikud (9050), Nurme, Puiatu, Purdi, soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning Sõmeru ja Võõbu küla; siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); Järvamaa, Roosna-Alliku II lisas nimetatud liigid, mille isendite vald, Allikjärve, Kirisaare elupaiku kaitstakse, on tõmmuujur ja Oeti küla; Lääne- (Graphoderus bilineatus); kaunis kuldking Virumaa, Tapa vald, (Cypripedium calceolus), palu-karukell Jäneda, Kõrveküla ja (Pulsatilla patens), eesti soojumikas Raudla küla (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus);

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sinikael-part (Anas platyrhynchos), Harjumaa, Anija vald, kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sõtkas Pillapalu küla; Harjumaa, Põhja-Kõrvemaa (Bucephala clangula), laululuik (Cygnus Kuusalu vald, Kemba, linnuala cygnus), järvekaur (Gavia arctica), 13494.5 ha Koitjärve, Kõnnu, nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt Liiapeksi, Pala, Sigula, (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), RAH0000121 Suru, Tõreska ja Valgejõe metsis (Tetrao urogallus), mudatilder küla (Tringa glareola) ja heletilder (Tringa nebularia);

Harjumaa, Anija vald, liigid, mille isendite elupaiku Aegviidu alev, Mustjõe, kaitstakse, on kanakull (Accipiter Vetla küla, Voose küla; gentilis), piilpart (Anas crecca), Kõrvemaa linnuala Harjumaa, Kose vald, sinikael-part (Anas platyrhynchos), Kiruvere, Kõrvenurga, 22896 ha kaljukotkas (Aquila chrysaetos), Laane ja Vanamõisa küla; RAH RAH0000120 laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas Järvamaa, Albu vald, (Bucephala clangula), öösorr Järva-Madise, Kaalepi, (Caprimulgus europaeus), must- Lehtmetsa, Mägede, toonekurg (Ciconia nigra), laululuik Mõnuvere, Sugalepa ja

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 20

Natura ala nimetus/registriko Pindala Asukoht Kaitse-eesmärk od

Vetepere küla; Järvamaa, (Cygnus cygnus), musträhn Paide vald, Nurme, Puiatu, (Dryocopus martius), väikepistrik Purdi, Sõmeru ja Võõbu (Falco columbarius), väike- küla; Järvamaa, Roosna- kärbsenäpp (Ficedula parva), Alliku vald, Allikjärve, hallõgija (Lanius excubitor), rüüt Kihme, Kirisaare ja Oeti (Pluvialis apricaria), sarvikpütt küla; Lääne-Virumaa, Tapa (Podiceps auritus), teder (Tetrao vald, Jäneda, Kõrveküla ja tetrix), metsis (Tetrao urogallus), Raudla küla mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

Joonis 6.1.2.1. Natura 2000 loodusalade paiknemine Anija vallas.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 21

Joonis 6.1.2.2. Natura 2000 linnualade paiknemine Anija vallas.

Arvestades üldplaneeringu üldistusastet piirdutakse Natura 2000 aladele mõju hindamisel eelhindamise etapiga ning esitatakse vajadusel soovitused ja nõuded tegevusteks järgneval planeerimis- ja/või projekti tasandil.

Natura eelhindamine

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Anija valla üldplaneeringu eesmärk ja ruumilise arengu põhimõtted on kirjeldatud käesoleva aruande ptk 1 ning Anija valla üldplaneeringu seletuskirja sissejuhatuses ja ptk 2.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 alade iseloomustus

Keskkonnaregistri3 andmetel kuulub Anija vallas üle-Euroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku 8 Natura ala.

Eelhindamise puhul on tegemist võimaliku mõju prognoosimisega, mille tulemusena saab otsustada, kas detailplaneeringu või projekti tasandil on vaja läbi viia asjakohane hindamine.

3 Seisuga juuli 2018.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 22

Eelhinnang viiakse läbi kaardianalüüsi põhjal ja võttes arvesse potentsiaalselt mõjutatavate Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ning kasutades olemasolevaid liikide ja elupaikade levikuandmeid.

Tabel 4. Kavandavate tegevuste mõju prognoos Natura 2000 aladele.

Natura ala Soovitused järgnevates Üldplaneeringuga nimetus/registrikoo Ebasoodne mõju etappides/Leevendavad kavandatav tegevus d meetmed

Anija loodusala Ebasoodne mõju ala kaitse- Alale ja lähialal eesmärkidele ja - puuduvad RAH0000452 terviklikkusele puudub

Parila loodusala Ebasoodne mõju ala kaitse- Alal ja lähialal eesmärkidele ja - puuduvad RAH0000457 terviklikkusele puudub

Maapaju loodusala Ebasoodne mõju ala kaitse- Alal ja lähialal eesmärkidele ja - puuduvad RAH0000462 terviklikkusele puudub

Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringuga Põhja-Kõrvemaa Ebasoodne mõju ala kaitse- planeeritavate tegevustega loodusala Alal ja lähialal eesmärkidele ja kaasnevaid mõjusid puuduvad terviklikkusele hinnatakse riigi RAH0000572 üldplaneeringuga puudub eriplaneeringu koostamise raames, määrates vajadusel leevendusmeetmed.

Aegviidu loodusala Ebasoodne mõju ala kaitse- Alal ja lähialal eesmärkidele ja - puuduvad RAH0000023 terviklikkusele puudub

Alal puuduvad. Lähialale (Aegviidu Ebasoodne mõju ala kaitse- alev, Vetla küla) Kõrvemaa loodusala eesmärkidele ja olemasoleva terviklikkusele puudub, - hoonestatud alade kuna kavandatav tegevus RAH0000567 mõningane jääb alast välja tihendamine ja laiendamine

Soodla harjutusvälja riigi Põhja-Kõrvemaa Ebasoodne mõju ala kaitse- eriplaneeringuga linnuala Alal ja lähialal eesmärkidele ja planeeritavate tegevustega puuduvad terviklikkusele kaasnevaid mõjusid hinnatakse riigi RAH0000121 üldplaneeringuga puudub eriplaneeringu koostamise raames, määrates vajadusel

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 23

Natura ala Soovitused järgnevates Üldplaneeringuga nimetus/registrikoo Ebasoodne mõju etappides/Leevendavad kavandatav tegevus d meetmed

leevendusmeetmed.

Alal puuduvad. Lähialale (Aegviidu Ebasoodne mõju ala kaitse- Kõrvemaa linnuala alev, Vetla küla) eesmärkidele ja olemasoleva terviklikkusele puudub, .- RAH0000120 hoonestatud ala kuna kavandatav tegevus mõningane tihendamine jääb alast välja ja laiendamine

Planeerimisel on Soodla harjutusväli, mis Anija valla territooriumi osas asub Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Kaitseväe harjutusväljade arendamine on oluline, läbi mille tugevneb Eesti esmane iseseisev kaitsevõime (tagatakse võimalused mehhaniseeritud jalaväepataljoni vajalikul tasemel väljaõppeks; suudetakse pakkuda liitlasvägede üksustele nõutaval tasemel väljaõpet, mis suurendab liitlaste soovi Eestis paikneda; suureneb kollektiivkaitse käivitumise kiirus).

Üldplaneering kajastab harjutusvälja kavandamise soovi käesolevas etapis ja teadaolevates piirides vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Harjutusvälja planeerimisega seonduv, sh harjutusvälja välispiiri kulgemine, harjutusvälja ja keskpolügooni vaheliste ühendusteede asukohad, harjutusvälja laske- ja õppeväljade asukohad jm vajaliku taristu vajadus ja paiknemine, määratakse Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringuga. Riigi eriplaneeringu koostamise raames hinnatakse harjutusvälja kavandamisega kaasnevaid mõjusid, sh ebasoodsa mõju esinemise võimalusi Natura 2000 võrgustiku aladele ning määratakse vajadusel leevendusmeetmed.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel on arvesse võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist, et tagada rahvusvahelise tähtsusega alade kaitseväärtuste säilimine. Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele üldplaneeringuga tegevusi ei kavandata ning üldplaneeringu elluviimisel ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringuga planeeritavate tegevustega kaasnevaid mõjusid hinnatakse riigi eriplaneeringu koostamise raames, määrates vajadusel leevendusmeetmed.

6.1.3. ROHELINE VÕRGUSTIK

Rohelise võrgustiku kujundamisel võeti esmalt aluseks Harju maakonnaplaneering, mis on uusim rohelist võrgustikku käsitlev dokument Harju maakonnas.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 24

Maakonnaplaneering annab rohelise võrgustiku tuumaladele (tugialade) ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Üldplaneeringu ülesanne on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste, sh ruumilise paiknemise, täpsustamine.

Üldplaneeringu koostamisega samaaegselt oli koostamisel rohevõrgustiku planeerimisjuhend4, kus antakse soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime parandamiseks või säilimiseks. Olemasolevale ja perspektiivsele maakasutusele lisaks arvestati rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist (täpsustati piire, eristati tugialad ja koridorid) ning kasutustingimusi täpsustades juhendis toodud soovitusi - kaitstavate liikide elupaikade koondumiskohti ja kaitstavate alade (Natura 2000 võrgustik jm) paiknemist. Lisaks arvestati nn sinivõrgustiku paiknemisega, mille tulemusena haarati kaitsealadel asuvad järved (rohelise võrgustiku toimimise seisukohalt on oluline vaadata veekogu ja selle kaldaid ühe tervikuna ning haarata võrgustikku võimalusel mõlemad) ning Jägala jõe kaldad (kus maakasutuse olukord seda võimaldas) rohelise võrgustiku koosseisu.

Mõjude hindamine Rohelise võrgustiku struktuur Anija vallas hõlmab suhteliselt suure osa valla territooriumist ja on eeskätt valla idaosas ja keskosas lausalise levikuga. Valla idaossa on koondunud ka suur osa valla kaitseväärtusega liikide elupaikadest ja kasvukohtadest. Rohelise võrgustiku funktsioneerimist võib vallas pidada heaks selle suure ulatuse ja konfliktide suhtelise vähesuse tõttu.

Üldplaneering asustust ja maakasutust suunates planeerib intensiivse inimkasutusega (tiheasustusega) alad rohelise võrgustiku struktuuridega mittekattuvalt. Lisaks tiheasustusega alade arengu soodustamisele toetab üldplaneering ka hajusa asustusmustriga külade elujõulisena püsimist, võimaldades eluasemekoha rajamist ja ettevõtluse arendamist. Kuna tiheasustusega alad asuvad rohelisest võrgustikust väljas, ei too nende areng kaasa muudatusi rohestruktuuride toimimises. Samuti ei kaasne arendus- ja ehitustegevusega hajaasustuses märkimisväärseid muudatusi, kuna kompaktseid arendusalasid, mis lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridorid, ei kavandata (lubatud ei ole uute tiheasustustusega alade rajamine). Ehitus- ja arendustegevusel hajaasustusega alal on seatud oluliseks tingimuseks rohestruktuuride terviklikkuse ja toimimise säilitamine. Hajusale asustusele omase avatud ruumi olemasolu (aiaga piiratava õuemaa suurus võib olla kuni 0,4 ha, samuti nõue tagada koridoride aladel ehitades koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba katkematuna) võimaldab ulukite vaba liikumist ning toetab rohestruktuuride toimimist ja sidusust.

Üldplaneeringu lahenduse kohaselt on suuremaks muudatuseks rohevõrgustiku ulatuse täpsustamine endiste aiandusühistute piirkonnas, arvates juba hoonestatud aiandusühistute alad (Vikipalu küla aiandusühistud Lahinguvälja raudteejaama piirkonnas, Raudoja küla Tampliniidu aiandusühistu) ja nende lähiümbrus (võimalikud laiendusalad) rohelise võrgustiku struktuuridest välja. Aiandusühistute näol on sisuliselt

4 “Rohevõrgustiku planeerimisjuhend”. Koostajad Riin Kutsar, Pille Metspalu, Kaile Eschbaum, Siim Vahtrus, Kalev Sepp, Tallinn-Tartu 2018.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 25

tegemist tiheasustusega aladega rohevõrgustiku tugialal. Üldplaneering võimaldab nende jätkuvat edasi arendamist (mõningast laienemist) sidusalt olemasolevate hoonestatud või detailplaneeritud aladega. Aiandusühistute rohelise võrgustiku alast välja arvamine on otstarbekas, kuna nendel tihedalt asustatud aladel sisuliselt toimiv rohevõrk puudub. Välja arvatud alad ei ole ulatuslikud (ka aiandusühistute perspektiivseid laiendusi arvestades) ega lõika läbi rohekoridore. Seega ei too alade välja arvamine kaasa muutusi rohelise võrgustiku toimimises. Samas on üldplaneeringuga rohelise võrgustiku ulatust suurendatud kaitsealadel asuvate veekogude ning jõgede kalda alade rohelise võrgustiku koosseisu hõlmamisega.

Üldplaneering pöörab tähelepanu rohelise võrgustiku ja maakasutuse konfliktidele, mis kaasnevad nt taristuobjektide rajamisega ja maavara kasutuselevõtuga (kaevandamisega). Roheline võrgustik ning taristuobjektid/maardlad ei ole otseselt teineteist välistavad, kui rakendatakse leevendusmeetmeid. Siiski on esmaseks soovituseks valida konflikte tekitada võiva maakasutuse asukohaks ala väljaspool rohelist võrgustikku. Anija vallas on suurimateks olemasolevateks taristuobjektideks valda läbivad põhimaanteed ja Tallinn-Tapa raudtee. Olemasolevad maanteed on väikese liiklussagedusega (alla 2500 auto ööpäevas), mis erilist barjääriefekti ei tekita. Üldplaneeringuga ei ole ka uusi suuri, rohevõrku killustavaid, taristobjekte juurde planeeritud. Väiksemate perspektiivsete juurdepääsuteede planeerimine ei too rohelise võrgustiku seisukohalt kaasa märkimisväärseid muudatusi. Maavarade kaevandamisel soovitatakse eelisjärjekorras juba avatud karjääride maksimaalset ära kasutamist, et kaevandamisega kasnevad mõjud keskkonnale oleksid väiksemad.

Maakonnaplaneeringuga seatud kasutustingimusi on arvesse võetud juba üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ja maakasutust planeerides. Nt sätestab maakonnaplaneering, et ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. Kuigi olulisi ristuvaid huvisid ja kattuvaid maakasutusotstarbeid üldplaneeringus rohelise võrgustiku piirkonnas ei ole, peeti vajalikuks rohelise võrgustiku kasutustingimusi täpsustada, et tagada võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Nt seati tingimus rohelise võrgustiku koridoris ehitamisel säilitada koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba katkematuna.

Mõju hindamise kokkuvõte

Positiivne on rohelise võrgustiku ruumilise ulatuse ja kasutustingimuste täpsustamine kohalikest oludest tulenevalt. Samuti struktuurelementide (tugiala, koridor) eristamine. Asustuse edasine areng näeb ette olemasolevate tiheasustusega alade kompaktsuse tõstmist, millega välditakse uute tiheasustusega alade teket hajaasustusega alal, sh rohestruktuuridega kattuvalt. Suuri uusi taristuobjekte ei planeerita. Planeeritud arendus- ja ehitustegevus hajusa asustusmustrina rohelise võrgustiku sidusust ei ohusta. Anija vallas üldplaneeringu realiseerumisel rohelise võrgustiku osas seega olulisi konflikte ei esine, kasutustingimused tagavad rohelise võrgustiku sidususe ja toimimise.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 26

6.2. PÕHJA- JA PINNAVESI

Põhjavesi5 Anija vallas on kasutusel Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekompleksid6. Peamiseks probleemiks on üldraua, kloriidide ja väävelvesiniku (H2S), mis veele halva lõhna annab, ülenormatiivne sisaldus ja vee agressiivsus, mis torustikes korrosiooni põhjustab. Toorvesi vajab enne tarbijale andmist joogivee nõuetele vastavaks töötlemist. Põhjavee kaitstust iseloomustavalt skeemilt ilmneb, et valla läänepoolsetes osades on põhjavesi suures osas nõrgalt kaitstud ja ida/kirdeosas valdavalt keskmiselt kaitstud. Põhjavee kaitstus iseloomustab maapinnalähedase põhjaveekihi reostuskaitstust.

Joonis 6.2.1. Põhjavee kaitstus Anija vallas. Allikas Maa-amet

Mõjude hindamine Intensiivsema arendustegevusega piirkonnad Anija vallas jäävad piirkonda, kus aluspõhjalised veekompleksid on nõrgalt ja keskmiselt kaitstud. Ühiskanalisatsioon on rajatud Kehra linnas, Aegviidu alevi keskosas ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija, Härmaoksa ja Lilli küla keskosades. Tiheasustusega aladel kasutab ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanikkond kogumiskaeve, hajusa asustusmustriga külades on kasutusel erinevad kohtkäitlemise lahendused (kogumis- ja imbkaevud). Anija vald on ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni võrgustikku arendanud ning torustikud rekonstrueerinud ja rajanud tuginedes sektorarengukavadele: „Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024“, “Aegviidu valla

5 Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024. 6 Põhjalikum ülevaade KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendi ptk 2.3.2.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 27

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava”7. Sektorarengukavad on aga aluseks võtnud olemasoleva hoonestuse, arvestamata kehtivate üldplaneeringutega planeeritud perspektiivset maakasutust. Koostatava üldplaneeringuga planeeritakse elumu-, äri-, tootmismaad ja ühiskondliku hoone maad Kehra linna ja Aegviidu alevisse, linnaga piirnevalt Lehtmetsa ja Ülejõe külasse ning Anija, Alavere ja Lilli külasse. Vähesel määral planeeritakse äri- ja tootmismaad ka Kehra külla linnaga piirneval maa-alal. Üldplaneeringuga ei kavandata keskkonnaohtlike ja olulise ruumilise mõjuga objekte. Kehra linnas kavandatakse jäätmejaama rajamist tootmismaa juhtotstarbega maa-alale. Perspektiivis on Aegviidu alevis jäätmejaama rajamise võimalus reoveepuhasti maa-alal. Üldplaneering võimaldab Ülejõe külas asuva suletud tööstusjäätmete prügila peale uue nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja reoveesette kompostimisala rajamist. Tegevuse eesmärk on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS tehases tekkivate tööstusjäätmete nõuetekohane ladestamine ja puidujäätmete ning reoveesette kompostimine sellest kasvupinnase tootmisega. Tööstusjäätmete prügila asukoha määramiseks ja kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude hindamiseks on algatatud detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine (KMH). Eraldiseisva planeeringu ja KMH-ga täpsustatakse kavandatava tegevuse võimalikkus ning määratakse leevendusmeetmed. Sellest tulenevalt käesolevas aruandes teemat täpsemalt ei kajastata ning kavandatava tegevusega kaasneda võivaid mõjusid ei hinnata.

Vallas on põhjavesi kas nõrgalt kaitstud või keskmiselt kaitstud, seetõttu on keskkonnakaitse seisukohalt veekaitseliste tingimuste seadmine väga oluline. Üldplaneeringuga määratakse lisaks reoveekogumisaladele perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad, mis hõlmavad tiheasustusega alad väljaspool reoveekogumisalasid. Seega näeb üldplaneering perspektiivis tiheasustusega aladel asustuse arengumustrist lähtuvalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamist. Enne ühisvõrkude väljaehitamist on lubatud ka lekkekindlate kogumismahutite kasutamine. Tiheasustusega aladel uute elamute rajamisel tuleb üldplaneeringu järgi tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine, sh nõuetele vastav reovee käitlemine. Tingimuse täitmisel ja ühiskanalisatsiooni infrastruktuuri järkjärgulisel rekonstrueerimisel ja täiendaval rajamisel on põhjaveekaitse tagatud, seega elamuehitusel oluline negatiivne keskkonnamõju põhjaveele puudub. Üldplaneering teeb ettepaneku arendada välja ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni lahendused ka suuremates aiandusühistutes (Vikipalu küla aiandusühistud Lahinguvälja raudteejaama piirkonnas, Härmakosu ja Raudoja küla). Nimetatud piirkondades on paljud suvilad ümber ehitatud alaliseks elamiseks. Tegemist on tiheasustusega aladega, kus reovee kohtkäitlemiseks igal kinnistul eraldi soodsad tingimused puuduvad ja uute omapuhastite rajamine võib tekitada konflikte (krundid on väikesed, kõigi seadusandlusest tulenevate nõuete täitmine on keeruline, põhjavee reostuskaitstuse tagamise kontroll on raskendatud). Seetõttu on ühisvõrkude rajamine suuremates aiandusühistute piirkonnas keskkonnakaitse seisukohalt õigustatud ja positiivse mõjuga.

Hajusa asustusmustriga külades ei ole elanikkonna vähesuse ja hoonete suhteliselt hajali paiknemise tõttu ühiskanalisatsiooni rajamine otstarbekas ning reoveekäitlusel kasutatakse kohtkäitlemise lahendusi. Üldplaneeringuga seatud

7 Uus sektorarengukava “Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017- 2028” kinnitati haldusreformi järgselt 2017. a lõpus.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 28

veekaitselised nõuded nendes piirkondades on piisavad.

Kavandatavate äri- ja tootmismaade puhul ja põllumajandustootmisest pärineva reostuse ennetamiseks tuleb seada tingimused keskkonnanõuetele vastavuse tagamiseks. Tööstuse suunamisel tuleb arvestada kinnitatud põhjaveevaruga8, vältida põhjavee liigvähendamist ning tagada põhjavee reostuskaitstus. Tööstusettevõtete areng ei tohi saada takistuseks joogiveeressursi kättesaadavusele ega halvendada pinna- ja põhjavee kvaliteeti.

KSH teeb ettepaneku lisada seletuskirja põhjavee kaitse meetmed äri- ja tootmistegevusel järgmiselt:

arvestada kinnitatud põhjaveevaruga, vältida põhjavee liigvähendamist;

uute äri- ja tootmishoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee reostuskaitse;

põllumajandustootmisest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks arvestada väetiste kasutamise ja hoidmise nõudeid.

Pinnavesi Valla pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud (jõed, ojad ja kraavid) ning seisuveekogud (järved). Valla territooriumist on veekogude all ca 3%. Valla kirdepiiril asub siinne suurim seisuveekogu - Soodla veehoidla, Kehrast lõunas ca 29,5 ha suurune Kaunissaare tehisjärv (kahe saarega). Tehisjärv kujutab endast ühte ahelat vesiehitiste süsteemis, mis suunab Soodla ja Jägala jõe veed Pirita jõkke ning lõpuks Ülemiste järve Tallinna varustamiseks. Valla idaosas asuvad väikesed oligotroofsed järved: Koitjärv, Kivijärv, Harakajärv ja Ännijärv. Kaguosas asuvad (Nelijärve järved Nikerjärv, Vahejärv, Urbukse järv, Sisaliku järv, Purgatsi järv, Ahvenajärv ja Linajärv). Valda läbivad kagust loodesse Jägala ja Jõelähtme ning idast läände Soodla jõgi. Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1570 km2 , pikkus 97 km. Jõgi on määratletud tundliku suublana. Jõe vesi on nõrgalt aluseline (pH 7,6-8,0). Suur on mineraalainete, HCO3, SO4 ja Ca sisaldus. Taimetoitainete (lämmastik, fosfor) poolest on jõgi Kehrast ülesvoolu mesotroofne (keskmiselt rikas) ja allavoolu eutroofne (rikas), mis näitab, et suure osa jõe reostusest põhjustab Kehra linn. Suurimaks reostajaks on Kehra linnas asuv AS Horizonile kuuluv tselluloosi- ja paberivabrik, mille puhastatud reovesi (k.a linna olmereovesi) vastab küll normidele, kuid vee kogus on Jägala jõe jaoks liialt suur.

8 2004.a koostati AS Maves poolt töö “Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium- Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”, mille põhjal anti välja Keskkonnaministri poolt 06.04.2006.a käskkiri nr 396- Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine. Anija valla põhjaveevarud on järgmised: Anija valla C-V P kategooria veevaru 100m3/d aastani 2030 on antud tarbimiseks kogu valla territooriumil, v.a. Kehra linn. O-C P kategooria veevaru 600 m3/d on kinnitatud samuti aastani 2030. Kehra linnale on kinnitatud C-V T2 kategooria veevaru 900 m3/d aastani 2030. Kehrale ei kinnitatud T1 kategooria varu eelkõige kõrgendatud kloriidide sisalduse ja raua tõttu. O-C T2 kategooria veevaru on 500 m3/d aastani 2030. Kehrale ei määratud T1 kategooria varu kõrgendatud väävelvesiniku sisalduse tõttu. Aegviidu alevile on kinnitatud O-C P kategooria veevaru 300 m3/d aastani 2030.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 29

Jägala jõe parempoolne lisajõgi on Soodla jõgi (pikkus 75 km). Jõgi saab alguse Koitjärve rabadest ja suubub Jägala jõkke Soodla küla kohal.

Mõjude hindamine Pinnaveekaitset aitavad tagada sarnased meetmed nagu põhjaveekaitset: ühiskanalisatsioonivõrkude arendamine ning nõuetele vastavad reoveekogumise ja käitlemise meetodid nii kompaktsetel kui hajusa asustusega külades; hajusa asustustusega külades ühiskasutatavate veehaarete rajamise soodustamine, et vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma puurkaev või uute majapidamiste liitumine olemasolevate puurkaevude veehaardesse. Asulate reoveepuhastus peab tagama nõuetele vastava heitvee kvaliteedi suublates, et vältida vooluveekogude seisundi halvenemist. Kuna keskkonnaohtlikke ettevõtteid asub vallas vähe ning planeeringuga neid täiendavalt ei planeerita, mõjutab pinnavee seisundit hajusa asustusega külades eelkõige põllumajanduslik hajukoormus (taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine valla lääneosas). Aga ka elamu- ja puhkealade rajamine keskkonnanõudeid rakendamata või suurenev surve veekogudele ehitustegevuse kavandamisel. Ehitustegevuse kavandamisel järve ja jõe piiranguvööndi ulatuses on oluline arvestada, et kaldal paikneva metsamaa tõttu laieneb nendel aladel ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini.

Kaldatsoonis toimuv arendustegevus ja veekogu kasutamine ei tohi halvendada veekogu keskkonnaseisundit. Eeltoodust tulenevalt teeb KSH ettepaneku lisada seletuskirja järgmine pinnavee kaitse meede: vältida põllumajanduslikke tootmishoonete paigutamist vahetult veekogude piiranguvööndisse.

Sadevete ärajuhtimine Kehra linnas, Aegviidu alevis, Lehtmetsa ja Ülejõe külas kasutatakse sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks kraave ja lahkvoolset sademevee- ja drenaaživõrku. Üldjoontes on linna sademevee- ja drenaaživõrk piisavalt ja loogiliselt välja arendatud ainult osal linna territooriumil ning tselluloosi- ja paberivabriku territooriumil. Sademeveekanalisatsiooni torustike seisukord on enamuses ebarahuldav. Uusi sademevee torustikke on paigaldatud üksnes ca 2 km ulatuses kõige probleemsematesse kohtadesse Kehra kesklinnas. Rajatud on kaks õlipüüdurit. Põrgupõhjas, Ülejõel ja suuremas osas Vanast asulast on tänu sobivale reljeefile sademe- ja pinnasevesi ärajuhitav tänavakraavide abil. Sademevesi maaüksuste tänavatelt või kruntidelt suunatakse pindmise äravooluga haljasaladele, imbub pinnasesse ning selle kaudu kraavidesse ja edasi Jägala jõkke. Probleemiks on ka sadevee kraavide olukord, mis mitmel pool puuduvad või on halvas olukorras, tekitades üleujutusi elamupiirkondades ja kahjustades teid9.

9 Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 30

Mõjude hindamine Üldplaneeringu kohaselt planeeritakse Kehra linna, Aegviidu alevi ning Alavere ja Anija küla piires olemasolevate äri- ja tootmisalade laiendamist, mis tähendab uute äri- ja tootmisalade kontsentreerimist soodsatesse paikadesse olemasoleva infrastruktuuri vahetus läheduses.

Üldplaneeringu esialgse eelnõu kohaselt on äri- ja tootmisettevõtete maal hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 80%. Maksimaalse lubatud täisehituse korral võib nendel aladel, kus ei ole lahkvoolset sademevee- ja drenaaživõrku välja ehitatud, oluliseks küsimuseks kerkida sademe- ja lumesulavee ärajuhtimine. Arvestades kliimamuutustega kaasnevat tormide intensiivistumist, võivad sademevee hulgad oluliselt tõusta ning nende kiire ärajuhtimine olla nii ulatusliku kõvakattega pinna puhul keeruline. Kõvakattega pindadelt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud veena, mida tuleb enne loodusesse tagasijuhtimist puhastada. Olemasolevate sademevee rajatiste rekonstrueerimise ja uute ehitamise jaoks on soovitav teostada täiendavad uuringud, et täpsustada sademevee kanaliseerimise skeemi, sademevee kohtkäitlusalasid ja sademevee kanalisatsiooni väljaehitamise ulatust.

Kuna Anija vallas on äri- ja tootmispiirkonnad üksnes osaliselt kaetud lahkvoolse sadeveevõrguga, tuleb enne sadeveevõrkude väljaehitamist äri-ja tootmisaladelt kogutav sademevesi käidelda koha peal ja nõuetele vastav sademevesi juhtida lähedal asuvasse suublasse. Aladel, kus esinevad soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, soodustada sadevee pinnasesse immutamist.

Suublasse juhitav ja pinnasesse immutatav sademevesi ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse määrusega nr 9910 lisas 1 kehtestatud reostusnäitajate piirväärtusi.

Äri- ja tööstusalade laiendamisel ja uute välja arendamisel tuleb kõvakattega pindadelt kogutav sademevesi suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse ja sealt edasi lähedal asuvasse suublasse. Sademevee suublasse juhtimisel on oluline puhverdada sademevee löökkoormust sademeveekanalisatsioonile ja suubla reostusohtu. Kõvakattega pindadelt valinguvihmadega kogunevat sademevett ei tohi puhastamata suublasse juhtida, kuna sageli on sellise sademevee naftasaaduste ja heljumi kontsentratsioon seadusega lubatust kõrgem. Õli-bensiini-ja liivapüüdurid ja annusmahutid võimaldavad pikendada sademevee viibeaega ja saavutada nõuetele vastav puhastusaste.

Lahenduste korral, mille puhul sademevesi suunatakse Jägala jõkke, on oluline tagada sademevee kvaliteedi vastavus kehtestatud piirväärtustele.

Leevendavad meetmed: arvestades kliimamuutustega kaasnevat äärmuslike ilmastikunähtuste nagu tormide sagenemist ja intensiivistumist ja sellega kaasnevat sademevee koormust, vähendada äri- ja tootmisalade maksimaalset täisehitatava maa osakaalu 70%-le;

10 Vabariigi Valitsuse määrus nr 99. Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Vastu võetud 29.11.2012 nr 99. Redaktsioon: 16.06.2013.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 31

soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi äri- ja tootmisaladel, kus esinevad selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused; kasutusele võtta tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli- bensiini- liivapüüdurid, sademevee vahemahutid, annusmahutid); sadavee kraavid hoida korras, et tagada nende nõuetekohane toimimine.

Mõju hindamise kokkuvõte

Liigse reostuskoormuse tagajärjel kahjustatud pinna- ja põhjaveekogumite taastumine on pikaajaline protsess ja seetõttu tuleb rakendada leevendavaid meetmeid vältimaks veekogumite seisundi halvenemist. Kuna intensiivse inimtegevusega (tiheasustusega) alad ja põllumajanduslikult perspektiivsed alad (väärtuslike põllumajandusmaade piirkond) asuvad nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, on oluline meetmete rakendamine nii tiheasustusega aladel kui hajusa asustusmustriga külades. Anija valla üldplaneeringuga suunatakse ühisvõrkude väljaarendamist tiheasustusega aladel ja endiste aiandusühistute piirkonnas. Hajusa asustusmustriga külades suunatakse nii reoveekäitlust kui seatakse tingimused joogivee kvaliteedinõuete tagamiseks. Olemasolevad sadeveesüsteemid on oluline renoveerida ja tagada nende täiendav välja ehitamine. Anija valla üldplaneeringuga seatud tingimused on piisavad, et tagada pinna-ja põhjavee, kui ühe olulisima loodusressursi, säilimine ja jätkusuutlik kasutamine.

6.2.1. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK

Ettepanek Jägala jõe ja Aavoja ehituskeeluvööndi vähendamiseks Kehra linnas, Lehtmetsa ja Ülejõe külas

Elamu maa-ala välja arendamise käigus ehitusjoone ühtlustamiseks ning võimaldamaks õuemaa mõistlikku kasutust ja ehitiste rajamist teeb üldplaneering ettepaneku ehituskeeluvööndit vähendada Jägala jõel 20 meetrile Kehra linna ja Lehtmetsa küla piires Tammeveski kinnistu (14001:002:1450) põhjapiirist kuni Kaasiku kinnistu (14001:002:0330) lõunapiirini ja Ülejõe külas Väikeõue kinnistu (14001:002:0304) põhjapiirist kuni Jõekalda kinnistu (14001:002:0152) lõunapiirini; Aavojal 20 meetrile Ülejõe külas Seaherne kinnistu (14001:002:0684) läänepiirist (Jägala jõest 20 meetrit) kuni Ojalepa kinnistu (14001:002:0684) läänepiirini ja Kase kinnistu (14001:002:0013) läänepiirist (Jägala jõest 20 meetrit) kuni Suurekivi-Oja kinnistu (14001:002:0242) idapiirini.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 32

Joonis 6.2.1.1. Jägala jõe ehituskeeluvööndi vähendamise esialgne ettepanek eelnõus. Kehra linn ja Lehtmetsa küla.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 33

Joonis 6.2.1.2. Jägala jõe ja Aavoja ehituskeeluvööndi vähendamise esialgne ettepanek eelnõus. Ülejõe küla.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 34

Mõjude hindamine

Looduskaitseseadus § 34 toob välja, et ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 lg 1 järgi võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

Maastik ja taimestik. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust hõlmatud kinnistud asuvad tiheasustusega alal, on elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega. Elamumaa/maatulundusmaa katastriüksuste kõlvikulises jaotuses esineb haritavat maad, metsamaad, looduslikku rohumaad ja muu sihtotstarbega maad. Looduslik rohumaa on kohati lage, kohati võsastunud, puud ja põõsad paiknevad kinnistutel korrapäratult. Piirkonnas kaitstavaid loodusobjekte ei esine, küll on Jägala jõgi III kategooria kaitsealuse liigi, võldase, elupaik.

Jägala jõe äärne mullastik Kehra linnas ja Ülejõe külas on Maa-ameti mullakaardi andmetel enamuses ajutise liigniiskuse tunnustega. Levinud on gleistunud lammimullad (Ag), mis on iseloomulikud jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel, kus üleujutused on enamasti lühiajalised. Ülejõe külas esineb ka lammi-gleimulda (AG), mis tekib jõesängi äärsetel tasastel lammidel, kus üleujutus kestab pikemat aega. Jõeloogete väliskülgedel, kus toimub aktiivne sette ärakanne, on levivad valdavalt kuivad liivmullad: leetjad mullad (KI) ja nõrgalt leetunud mullad (LkI).

Jägala jõgi ei ole Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud aruandes: „Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid“ määratud ja keskkonnaministri 17. jaanuaril 2012. a käskkirjaga nr 75 „Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu kinnitamine“ loetud kahekümne olulise üleujutusohuga piirkonna hulka Eestis. Ehkki Jägala jõgi ei ole Kehras suure üleujutusohuga veekoguks, siis selle lammialadel välja arenenud liigniisked mullatüübid viitavad selgelt ajutistele üleujutustele. Seetõttu on oluline ehituskeeluvööndi vähendamise lõpliku otsuse langetamisel kriitiliselt hinnata reaalset üleujutusohtu ja tuleb arvestada, et maapinna tõstmine ei saa olla lahenduseks, kuna see muudab oluliselt maastikupilti. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole põhjendatud jõe lammialadel, kuhu ehitamine eeldab maastikupildi muutmist.

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust hõlmatud piirkonnad on tänaseks juba osaliselt hoonestatud, hoonestustihedus piirkonniti erinev. Mitmed hooned (põhi- ja abihooned) jäävad kehtiva looduskaitseseadusega sätestatud Jägala jõe ja Aavoja ehituskeeluvööndisse. Kinnistutel, kus hooned asuvad ehituskeeluvöönis, on kaldajoone ja põhihoone vahelist ala kasutatud õuemaana, kuna abihooned asuvad jõele lähedal. Nii Kehra linnas kui Ülejõe külas ei ole ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga hõlmatud piirkondades ühisveevärgi ega kanalisatsioonitrasse välja ehitatud, kuid perspektiivis nähakse ühislahenduste väljaehitamist ja liitumist piirkonnas ette (üldplaneeringuga on tiheasustusega alad väljaspool reovee kogumisala määratud perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavaks alaks).

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 35

Üldplaneering näeb ette olemasolevate tiheasustusega alade edasist arendamist ja alade kompaktsuse tõstmist. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust hõlmatud alad asuvad tiheasustusega alal. Täiendava hoonestuse kavandamine tiheasustusega aladel ja sellega ala kompaktsuse tõstmine on kooskõlas valla arengu laiemate strateegiliste eesmärkidega ja olemasoleva asustusstruktuuriga.

Mõju hindamise kokkuvõte KSH raames ei ilmnenud Jägala jõe ja Aavoja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku osas otseseid vastuolusid, kuna ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse piirkondades, mis on osaliselt hoonestatud ning kus eksisteerib inimtegevusest tulenev mõju. Mõjude hindamise tõi välja, et ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole õigustatud üksikutel vähendamise ettepaneku sisse jäävatel lammialadel, millel esinevad korduva üleujutuse tunnused. Eelnõu täpsustamisel on mõjude hindamise ettepanekutega arvestatud ning võrreldes algselt kavandatuga vähendati ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku ulatust.

Muus osas ei ole üldplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek alal vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. Veekaitse seisukohalt on eelkõige oluline välja arendada ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni trassid, nende rajamise eelselt tagada nõuetekohane reoveekäitlus.

Ettepanek Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks Soodla ja Raudoja küla

Üldplaneering teeb ettepaneku ehituskeeluvööndit vähendada Soodla jõel 20 meetrile järgmises ulatuses: Soodla külas Rehe kinnistu (14001:002:1112) läänepiirist kuni Vistermäe kinnistu (14001:002:0653) idapiirini ning Raudoja külas Nurmemaa kinnistu (14001:002:0587) läänepiirist kuni Sae kinnistu (14001:002:0167) idapiirini (kohalik tee Raudoja – Kosu, n r 1400013). Ehituskeeluvööndi vähendamisega soovib vald tõsta jõe äärse piirkonna atraktiivsust, võimaldades eluaseme- ja puhkekohtade rajamist hajusale asustusmustrile omastel põhimõttel. Üldplaneering võimaldab hajusa asustusmustriga külades ehitustegevust, lähtudes küladele omasest iseloomust ja piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 36

Joonis 6.2.1.3. Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamise esialgne ettepanek eelnõus. Soodla küla.

Joonis 6.2.1.4. Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamise esialgne ettepanek eelnõus. Raudoja küla.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 37

Mõjude hindamine

Maastik ja taimestik. Üldplaneering teeb ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku ulatuslikul alal. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust hõlmatud kinnistud on valdavalt maatulundusmaa, vähemal määral elamumaa sihtotstarbega. Vaatamata elamumaa sihtotstarbega kinnistute esinemisele, on tegemist hajusa asustusmustriga küladega, kus arendus- ja ehitustegevus toimub vastavalt määratud maakasutus- ja ehitustingimustele. Soodla külas on katastriüksuste kõlvikuline jaotus valdavalt puittaimestikuga kaetud looduslik rohumaa, metsamaa, vähemal määral haritav maa. Raudoja külas esineb puistuta soostunud alasid. Ulatuslikul alal esineb kaldaastang, mis asub kaldajoonest erineval kaugusel. Soodla küla idaosas on Soodla jõe kaldaastang kohati enam kui 5 m kõrgune ja seetõttu tuleb arvestada looduskaitseseaduse § 35 punkt 5, millele vastavalt üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja seadusekohase kalda kaitse vööndi laiusest. Piirkonnas kaitstavaid loodusobjekte ei esine, küll on Soodla jõgi III kategooria kaitsealuse liigi, rohe-vesihobu, elupaik. Jõeäärne piirkond on hõlmatud rohestruktuuridega.

Maa-ameti mullakaardi alusel esineb Soodla jõe ääres: gleistunud nõrgalt leetunud muldi (LkIg); nõrgalt leetunud muldi (LkI); sügav lammi-madalsoomuldi (AM,,,), mida esineb suurematel lammidel ning gleistunud lammimuldi (Ag), mis on iseloomulikud jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Ehkki Soodla jõgi ei ole suure üleujutusohuga veekoguks, siis selle lammialadel välja arenenud liigniisked mullatüübid viitavad selgelt ajutistele üleujutustele. Mõlemas külas on Soodla jõel selgelt eristuvad kaldaastangud ja astangute all levivad liigniisked ja ajutise liigniiskuse tunnustega mullaüübid. Seetõttu on oluline ehituskeeluvööndi vähendamise lõpliku otsuse langetamisel kriitiliselt hinnata reaalset üleujutusohtu.

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust hõlmatud piirkonnad on vähesel määral hoonestatud. Soodla külas asub hooneid ehituskeeluvööndis või selle piiril, kuid olemasolevad hooned paiknevad kaldaastangu peal, Raudoja külas on kirjeldatud piirkond vähem hoonestatud (vt joonised 6.2.1.5. ja 6.2.1.6.).

Joonis 6.2.1.5. Hoonete paiknemine Soodla jõe ääres Soodla piirkonnas. Allikas Maa- amet.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 38

Joonis 6.2.1.6. Hoonete paiknemine Soodla jõe ääres Raudoja piirkonnas. Allikas Maa- amet.

Üldplaneering toetab külade elujõulisena püsimist, võimaldades eluasemekoha rajamist või ettevõtluse arendamist. Soodla ja Raudoja külas arendustegevus, läbi mille ehitatakse juurde uusi eluasemekohti ning arendatakse ettevõtlust, on positiivse mõjuga ning kooskõlas olemasoleva asustusstruktuuri ja valla arengu laiemate strateegiliste eesmärkidega. Kuid ehitustegevust Soodla jõe ääres mõjutavad tugevasti looduslikud tingimused ning maastikureljeef. Soodla jõe kaldaastangu alla jäävad valdavalt liigniisked mullad, sh sügavad lammi madalsoomullad (AM), millele ehitamine ei ole looduskaitseliselt ega majanduslikult põhjendatud. Seetõttu tuleb üldplaneeringuga tehtava Soodla jõe esmane ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku ulatus täiendavalt üle vaadata. Üldplaneering ei tohiks soodustada elamuehitust aladele, kus looduslikud tingimused elamisväärse elukeskkonna loomiseks ei ole soodsad.

KSH järeldus on, et üldplaneeringuga esmane Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ulatuse ettepanek tuleb üle vaadata, kuna see ei arvesta piisavalt loodusolusid.

Mõju hindamise kokkuvõte

KSH raames ilmnes, et Soodla jõe ehituskeeluvööndi vähendamise esmane ettepanek ei vasta looduslikele tingimustele, looduslikud tingimused ei võimalda esitatud ulatuses ehitustegevust jõest 20 m kaugusel. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole õigustatud vähendamise ettepaneku sisse jäävatel lammialadel, millel esinevad korduva üleujutuse tunnused. Arvestades looduslike tingimustega on KSH hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamine 20 meetrile võimalik järgmises ulatuses: Soodla külas Läike kinnistu (14001:002:2480) läänepiirist kuni Ahtama kinnistuni (14001:002:0790). Raudoja külas Vanaõue kinnistu (14001:002:2710) edelapiirist kuni Sae kinnistu (14001:002:0167) idapiirini (kohalik tee Raudoja – Kosu, n r 1400013).

Eelnõu täpsustamisel on mõjude hindamise ettepanekutega arvestatud ning võrreldes algselt kavandatuga vähendati ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku ulatust.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 39

6.3. KESKKONNATERVIS

6.3.1. MÜRA

Liiklusmüra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete sees on kehtestatudkehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: . I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad; . II kategooria – elamu maa-alad, ühiskondlike hoonete (müratundlikud ühiskondlikud hooned, nt haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutused) maa-ala, rohealad (välja arvatud rohealad, mis on planeeritud kaitsehaljastusena toimimaks puhvrina müra, visuaalsete ja mentaalsete mõjude puhul); . III kategooria – keskuse maa-alad, segafunkstiooniga maa-ala (elamu- ja ärimaa segafunktsioon); . IV kategooria – ühiskondlike hoonete (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk bürood, ametiasutused jne) maa-ala,; . V kategooria – äri- ja tootmise maa-ala; . VI kategooria – liikluse maa-alad ja teed.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi: . müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; . müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Hajusa asustusmustriga külades uute elamumaade planeerimisel on reeglina asjakohane II kategooria alade nõuete rakendamine. Tiheasustusega multifunktsionaalsetes piirkondades tuleb reeglina müra normväärtuste rakendamisel lähtuda III kategooria ehk keskusteala (asulate või linnaosade keskused ja muud segafunktsiooniga piirkonnad) nõuetest.

Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest, kuna eksisteerivate teede- ja tänavate äärde uute hoonete rajamisel ei ole hoonete

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 40

teepoolsel küljel tihti reaalne välisõhus leviva müra sihtväärtuse nõude täitmine. Küll aga tuleb liiklusmüra sihtväärtuse täitmine seada eesmärgiks hoonete hoovipoolsetel õuealadel ja laste mänguväljakutel ning puhkeotstarbega piirkondades. Hoonete teepoolsel fassaadil tuleb nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides.

Normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad. Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel.

Tabel 5. Liiklusmüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (päeval/öösel, dBA). II III I haridusasutuste, Ala kategooria keskuse maa-alad virgestusrajatiste tervishoiu- ja üldplaneeringu IV maa-alad ehk sotsiaalhoolekande- alusel ühiskondlike vaiksed alad asutuste ning elamu hoonete maa-alad maa-alad, rohealad

Müra 50/40 55/50 60/50 sihtväärtus

60/55 65/55 Müra 55/50 651/601 701/601 piirväärtus

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 41

Tabel 6. Tööstusmüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (päeval/öösel, dBA). II haridusasutus III I te, tervishoiu- keskuse maa- Ala virgestusrajati ja alad kategooria ste maa-alad sotsiaalhoole IV üldplaneering ehk vaiksed kande- ühiskondlike u alusel alad asutuste ning hoonete maa- elamu maa- alad alad, rohealad

Müra 45/35 50/40 55/45 sihtväärtus

Müra 55/40 60/45 65/50 piirväärtus

Piirkonna mürafooni ning peamiste müraallikate iseloomustus

Potentsiaalselt müra tekitavaid tegevusi ning müra tekitavaid objekte käsitletakse müraallikate tüübi põhiselt, müraallikad on üldjoontes jaotatavad kahte kategooriasse (sarnaselt normväärtuste klassifitseerimisele): 1. liiklusmüra sh: a. maanteed ja tänavad, b. raudtee; 2. tööstusmüra sh: a. tootmisalad, b. põllumajandusettevõtted, c. elektrituulikud, d. kaevandused.

Olulisimaks elukvaliteeti mõjutavaks müraallikaks nii hetketingimustes kui ka tulevikus võib lugeda raudteemüra. Valda läbib aktiivse rongiliiklusega Tallinn-Tapa raudtee, mida kasutatakse nii reisijate kui ka kaubaveoks. Müra suhtes kõige olulisemate pikkade kaubarongide (sh öised veod) maht on viimastel aastatel küll langenud ning uut tõusu ei ole hetkel ette näha.

Valda läbivatest riigimaanteedest suurimad on tugimaanteed Kose-Jägala (nr 12) ja Jägala-Käravete (nr 13). Liikluskoormus 2018. aasta loendustulemuste põhjal Kose- Jägala teel Kehra linnast mööduval lõigul oli 2171 sõidukit ööpäevas ning Jägala- Käravete teel Aegviidu alevit läbival lõigul 1826 sõidukit ööpäevas. Raskeliikluse osakaal vastavalt 5% ja 12%11. Maanteede liikluskoormused on siiski pigem väiksed (samuti muutused 2017. aastaga võrreldes on minimaalsed) ning märkimisväärseid maanteeliiklusest tulenevaid liiklusmüra probleeme ei esine.

11 Maanteeamet, https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 42

Jägala-Käravete tugimaantee laiendust võidakse vajadusel kasutada varulennuväljana. Maantee laiendus kujutab endast nõukogude ajal rajatud reservlennuvälja, mis vastab lennuvälja nõuetele, kuid selle kasutamine on pigem harvaesinev maandusmi- ja õhkutõusmisharjutuste läbiviimiseks. Harjutuste läbiviimise perioodil ohutuse ja julgeoleku tagamiseks rajatakse maanteelaienduse ümber ajutine ohuala.

Mõjude hindamine

Raudteemürast tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks näeb üldplaneering ette raudteeäärse haljastuse säilitamist ja/või rajamist ning vajadusel müratõkkeseinte paigaldamist. Eluhoonete rajamisel ja rekonstrueerimisel on soovitatav kasutada müra isoleerivaid aknaid.

Leevendavaid meetmeid rakendamata (hoonete tugevdatud helipidavus ja/või müratõkked) ei ole uusi müratundlikke eluhooneid soovitatav rajada lähima 300 m tsooni raudteest, linnalises keskkonnas ei ole uusi müratundlikke eluhooneid soovitatav rajada lähima 100 m tsooni raudteest. Raudtee äärsetele aladele on mõistlik rajada tootmisalad või äripinnad.

KSH teeb ettepaneku seletuskirjas toodud soovituse ümbersõnastamist ja täpsustamist järgmiselt:

uute müratundlike hoonete rajamisel raudteele lähemale kui 300 m hajaasustusega alal ja 100 m linnas ja alevis, tuleb tagada hoonete tugevdatud helipidavus (müra isoleerivad aknad) ja/või rajada müratõkked. Elamu maa-ala juhtotstarbe realiseerimisel ja kõrvalotstarbe rakendamisel on soovitav raudtee äärsete alade kasutamine äripindadena või teiste elamuid ja piirkonna elanikke teenindavate pindadena. Autoliikluse osas võib lähitulevikus ilmselt ette näha mõningast liikluskoormuse suurenemist, mis suurendab liiklusmüra poolt tekitatavat häiringut ja müraga kokku puutuvate inimeste hulka. Kuigi seni on tugimaanteede liiklussageduse muutused alates aastast 2010 näidanud pidevat tõusutrendi, on 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga liiklussagedus langenud. Muutused 2016/2017 liiklussageduses tugimaanteedel on maanteede lõikes erinevad. Tugimaanteedest 46-l on liiklussagedus kasvanud ja 31-l vähenenud. Liiklussageduse tõus üle 10% on 14-l tugimaanteel ja langus rohkem kui 10% on 10-l tugimaanteel.12 Anija valda läbivad tugimaanteed ei kuulu 2016/2017 suurema aastase keskmise ööpäevase liiklussageduse langusega maanteede hulka. Kui Maanteeameti andmetel suurenes 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga liiklussagedus mõlemal valda läbival suuremal maanteel, vastavalt 13,8% ja 23,3%, siis 2017. võrreldes 2016. aastaga liiklussagedus mõlemal maanteel langes, Kose-Jägala teel 3,2% ja Jägala-Käravete teel 1,1%.

Planeerimisel on lähtutud häiringu vähendamine ja vältimise põhimõtetest. Elamuarendust vahetult Jägala-Kose maantee äärde ei planeerita, maantee ja elamupiirkonna vahelised alad on kavandatud haljasaladena, mis toimivad puhvrina. Ka Aegviidu alevis on arvestatud tee (tänav) kaitsevööndiga, kus maa-alad säilivad

12 Liiklusloenduse tulemused 2017. aastal. Aruanne, Tallinn 2018. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Liiklusloendus/2017a/0_ll2017_aruanne_koos.pdf

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 43

looduslikuna. Samuti rakendub alevis madalam sõidukiirus hajusa asustusmustriga küladega võrreldes.

Maanteedelt lähtuv liiklusmüra võib hetkelisi häiringuid põhjustada pigem hajusa asustusmustriga külades, kus müratundlikud hooned on ajalooliselt rajatud vahetult tee äärde. Samuti on asulavälisel teel reeglina lubatud suurem sõidukiirus, millega kaasneb ka suurem mürahäiring. Olemasolevate hoonete puhul ja uute müratundlike hoonete rajamisel tee äärde (kui asustusstruktuur seda toetab) on müra vähendamise võimaluseks hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine ning müra isoleerivate akende kasutamine.

Võimalikud liiklusmüra vähendamise meetmed linnalises keskkonnas eelkõige on kiirusepiirangud, raskeveokite liikumise piiramine või ümbersuunamine. Elamualade planeerimisel hoonestuse, millega kaasneb suurem liikluskoormus (nt ettevõtlushooned), planeerimine tee/tänava äärde, mida üldplaneering ka soovitab. Reaalsetes oludes mõjutab mürataset ka teede-tänavate tehniline seisukord.

Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tiheasustusega linnakeskkonnas tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ning tagada head tingimused hoonete siseruumides.

Tööstusmüra osas tuleb lähtuda eelkõige põhimõttest, et uute tööstusettevõtete ja karjääride rajamisel või olemasoleva tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Üldplaneeringuga seatakse tingimuseks, et tootmistegevusega seotud transpordivood tuleb võimalusel suunata müra- ja saastetundlikest aladest mööda, neid läbimata. Samuti on tootmismaa arendaja kohustus eraldada tootmismaa müra- ja saastetundlikust alast kõrghaljastusega. Vastavad meetmed aitavad tootmistegevusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid vältida ja/või leevendada.

Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii linnalises keskkonnas kui hajusa asustusmustriga piirkonnas.

Jägala-Käravete tugimaantee laiendust võidakse vajadusel kasutada varulennuväljana. Varulennuvälja kasutamisel maandusmi- ja õhkutõusmisharjutuste läbiviimisel võib erandkorras esineda lühiajalisi mürahäiringuid, mis liigituvad ajutiste ja üksikute mürasündmuste alla ja mida normidega sisuliselt ei võrrelda. Ajutised ja üksikud mürahäiringuid ei ületa pikaajalise keskmisena kehtestatud müra normväärtusi ning ei kujuta ohtu tervisele. Oluline on häiringu esinemise võimalustest kiiresti ümbruskonda teavitada.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 44

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneering väldib uute müra konfliktalade teket ja konflikti võimaliku

esinemise korral näeb ette leevendusmeetmed. Tootmistegevus suunatakse tundlikest aladest eemale ning tööstust arendatakse eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades ja nende lähialadel. Tundlike aladega piirnemisel tuleb rajada kaitsehaljastus. Kehra linnas ja Aegviidu alevis raudteega piirnevatel aladel on müratundlike hoonete rajamisel vajalik leevendavate meetmete rakendamine

(hoonete tugevdatud helipidavus ja/või müratõkked).

6.3.2. VIBRATSIOON

Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 17.05.2002.a. määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mis peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele hoonetele (elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad) kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel.

Mõjude hindamine

Arvestades tootmisobjektide paiknemist ei ole normaalrežiimil töötavatest tootmisettevõtetest ja muudest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) reeglina norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale. Teoreetiliselt on vibratsioon, mis tööstusala territooriumilt välja võib ulatuda, seotud raskeveokite liiklusega.

Kui vibratsiooni tekitav tööstusobjekt või masin/seade ei asu just vahetult eluhoone kõrval ei ole reaalne, et tööstushoonetest väljapoole ulatuv vibratsioon võiks levida lähimate tundlike elamualadeni. Tavapärase tööstushoonete ekspluateerimise korral ei kujune väljaspool hoonestust maapinna kaudu levivat vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanike heaolu või naaberhoonete seisundit.

Vibratsiooni levik tehnoruumidest väljapoole on üldjuhul takistatud juba praktilistel põhjustel, näiteks seetõttu, et ruumid ise peavad olema piisavalt massiivsete konstruktsioonidega, takistamaks vibratsiooni võimalikku kahjulikku toimet tööstushoonele ja teistele seadmetele. Need tingimused tuleb tagada tavapäraste tehnoloogiliste lahendustega.

Kaevetööde käigus teostavate lõhkamistega võib kaasneda märkimisväärne seismiline vibratsioon ehk maavõnked, mis võivad teoreetiliselt põhjustada kahjustusi hoonetes (nt. praod). Maapinna kaudu leviva hoonetele ohutu vibratsiooni tase on määratud ohutu

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 45

laengu suurusega lõhketööde projektis. Mõju peab kõigi lõhkamistööde korral jääma lubatu piiridesse ehk korrektse lõhketööde projekti ning tööde teostamise korral hoonetele kahjustusi eeldatavalt ei kaasne.

Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik või vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsiooni väärtused on madalamad kui vastav piirväärtus.

Intensiivse liiklusega raudteeliinide läheduses võib maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav. Kuid tegemist ei ole vahetult raudtee ääres (vähem kui paarkümmend meetrit) asuvate hoonetega, on üldjuhul tegemist vähem olulise probleemiga kui seda on mürahäiring. Raudteeliikluse puhul tekitab rongi rataste veeremine rööpal vibratsioonienergiat, mis antakse rööpa aluse kaudu edasi pinnasesse. Energiakogus, mis antakse pinnasesse edasi, on otseselt sõltuv rongi ratta ning rööpa siledusest ja rongi vedrustussüsteemi ning rööpa tugistruktuuri vahel tekkida võivatest resonantssagedustest. Märkimisväärselt suurendab vibratsiooni teket rongi mass. Juhul kui rööpa pind on ebatasane, rattad ebaühtlased, vedrustus on liialt jäik või geoloogilised tingimused soodustavad levikut, võivad tekkivad vibratsioonitasemed olla tajutavad ka raudtee lähiümbrusest kaugemal, kuid võimalikud piirväärtust ületavad piirkonnad jäävad siiski raudtee lähiümbrusesse. Uute detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel on mõistlik ja vajalik vibratsiooniaspekti üle vaadata juhul kui rajatavad ehitised jäävad raudteele lähemale kui ca 50-60 m. Raudteeäärsesse tsooni on üldjuhul soovitatav ette näha pigem tootmis- või ärihooneid, uute eluhoonete kavandamisel kombineerida erinevaid müra ning vibratsiooni mõjusid leevendavaid meetmeid: hoonete välispiirde kõrge helipidavus, müratõkkeseinte rajamine, hoonesiseselt tubade jaotuse planeerimine (tundlikumad eluruumid paigutada raudtee vastasküljele), vibratsiooni levikut vähendavate materjalide ja konstruktsioonilahenduste kasutamine. Vastavad tingimused tuleb määrata detailse hinnangu käigus.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneering ei kavanda objekte ja tegevusi, millega võiks kaasneda vibratsioonimõjude oluline suurenemine. Vibratsioonimõjude vältimiseks on oluline eelkõige teede hea seisukorra tagamine vallas. Täiendava raskeliikluse tekkimisel seoses tootmisalade realiseerumisega võib osutuda otstarbekaks kindlate liikumiskoridoride ning liiklemiskellaaegade määramine.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 46

6.3.3. VÄLISÕHU KVALITEET

Olulisi lõhnahäiringuid põhjustavaks objektiks Anija vallas on Kehra linnas asuv tselluloosi- ja paberivabrik13. Modelleerimistulemuste põhjal ulatub aastas üle 15% lõhnatundidega ala kuni 8 km kaugusele saasteallikatest põhja suunda (vt joonised 6.3.3.1. ja 6.3.3.2.). Ettevõtte territooriumi põhjapiiril oli lõhnatundide esinemine aastas 100% ning tootmisterritooriumi lõunapiiril maksimaalselt 21%, mida keskkonnaministri 2. juuli 2007. aasta määruse nr 50 järgi peetakse inimeste jaoks ebameeldivat lõhnataju tekitavaks. Muudes suundades ulatub üle 15% lõhnatundidega ala ca 1 km kaugusele tootmis-territooriumi piiridest.

Joonis 6.3.3.1. Lõhnatundide esenemisprotsent tootmisterritooriumil ja selle lähistel vastavalt kontrollmõõtmistele. Allikas HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AKTSIASELTS kontrollmõõtmised.

13 Uuring „HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AKTSIASELTS kontrollmõõtmised“. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 9.06.2016. Töö eesmärgiks oli hinnata ettevõtte territooriumil asuvate õhusaasteallikate (tallõli keedukatel, regenereerimiskatla elektrifilter, regenereerimiskatla sulapaak, heitgaaside järelpõletusseade, lubjapõletusahi, aeratsioonibasseinid) poolt välisõhku suunatavate saasteainete heitkoguseid ning levikut. Selleks teostati kõikide saasteallikate juures emissioonide mõõtmised, mille käigus mõõdeti nii vesiniksulfiidi, lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi, süsinikoksiidi, naatriumsulfaadi, tolmu kui ka dimetüülsulfiidi sisaldust. Lisaks teostati ajavahemikel 01.07-11.11.2015 ja 02.07-23.11.2015 välisõhumõõtmisi kahes valitud mõõtepunktis.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 47

01.01.2017 jõustunud atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab lõhnaallika valdaja kohustused lõhna leviku piiramiseks, sh lõhna vähendamise tegevuskava koostamise14. Kavaga rakendatavad meetmed peavad olema efektiivsed ja piisavad tagamaks, et lõhnaaine väljutamisel ei ületata lõhnaaine esinemise häiringutasemeid või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Käitaja on esitanud lõhnaaine vähendamise tegevuskava, kuid seisuga detsember 2016 esiatatud tegevuskavas ei olnud vesiniksulfiidi heitkoguste vähendamise tegevuskava piisav, mistõttu Käitajal lasub kohustus tegevuskava täiendada ning esitada see uuesti Keskkonnaametile menetlemiseks. Keskkonnaamet on oma 14.09.2017 korraldusega nr DM-100367-4 vesiniksulfiidi vähendamise tegevuskava heaks kiitnud..

Atmosfääriõhu kaitse seadus ei sätesta otseseid piiranguid planeerimistegevusele 15 % lõhnatundide piirkonnas. Samas kui lähtuda keskkonnaseadustiku üldosa seaduses toodud vältimispõhimõttest15, ei tohi sellesse piirkonda ehitada lõhnatundlikke objekte. Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest lähtuvalt rakendub joonistel toodud piirkondades (kus lubatud 15%-list piirväärtust ületatakse) ajaline piirang planeeringulahenduse elluviimisele (st planeerida võib, kuid ehitama ei tohi hakata enne kui lõhnaolukord on lahenenud).

Muude õhusaasteainete osas piiranguid ei ole. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi viidud uuringu järgi on vahetult tselluloosi ja paberivabriku tootmisterritooriumi piiril ületatud teatud määral H2S saastetase, kuid lõhna vähendamise tegevuskava meetmed vähendavad ka selle saasteaine kontsentratsioone.

14 4. jagu Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine. 15 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10. Vastu võetud 16.02.2011.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 48

Joonis 6.3.3.2. Lõhnatundide esenemisprotsent tootmisterritooriumil ja selle lähistel vastavalt kontrollmõõtmistele. Allikas HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AKTSIASELTS kontrollmõõtmised.

KSH teeb ettepaneku lisada seletuskirja järgmine soovitus: uute lõhnatundlike objektide rajamine tselluloosi- ja paberi vabriku lähipiirkonda, kus lubatud lõhnatundide arv aastas ületab lubatud 15%-list piirväärtust, ei ole soovitav enne, kui lõhnaaine väljutamisel ei ületata lõhnaaine esinemise häiringutasemeid või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele.

Lisaks Horizont Tselluloosi ja Paberi AS-le toob Keskkonnaregister16 paiksete saasteallikatena välja veel 9 objekti Anija vallas: neli katlamaja (Kehra, Alavere, Lehtmetsa ja Pikva külas), põllumajandusettevõte HKScan Estonia AS (Anija külas), tööstusettevõtted Valsiniidu AS (Ülejõe külas), Teede REV-2 AS (Vetla külas) ja AS Aegviidu Puit (Aegviidu alev) ning tankla Eoro Oil AS (Aegviidu alev).

Paikse saasteallikana põhjustab eeldatavalt häiringut põllumajandusettevõte, kust ebasoodsatel ilmaoludel (tuulesuund) võib levida ebameeldiv lõhn naaberaladele.

Uusi välisõhu kvaliteeti oluliselt mõjutavaid objekte üldplaneering ei kavanda.

16 Seisuga oktoober 2018, http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPG5X8mJcH4HyNc6ZnH9sSHU2QQtbONg.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 49

6.4. JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmehooldus ja järelevalve jäätmekäitluse üle toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.17 Iga tegevuse juures tuleb jäätmetekitajal rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada18, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole üleliia kulukas. Jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb sorteerida ja paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Anija vald on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga¸ seega on jäätmevedu kohustuslik kõigil kinnistutel (sh suvilad, maakodud jms). Kui kinnistut üldse ei kasutata on võimalik taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost. Kui kinnistut kasutatakse perioodiliselt (nt ainult suveperioodil) on võimalik taotleda vabastus talveperioodiks st 1. novembrist kuni 30. aprillini. Elanikel on liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks erinevad võimalused. Paberi-, papi- ja üldkasutatavaid segapakendite konteinerid asuvad Kehra linna erinevates piirkondades ning suuremates külakeskustes (asukohtade loetelu http://anija.kovtp.ee/jaatmemajandus). Ohtlike jäätmete kogumiseks korraldab vallavalitsus igal aastal kogumisringid, üldjuhul korra aastas. Lisaks pakub AS Ragn Sells Big-Bag koti teenust. Ehitusprahti on võimalik ka ise ära viia AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse. Jäätmehoolduse arendamine toimub Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 kohaselt. Ida-Harjumaa jäätmekava ptk 7.3. “Meede III: Jäätmehoolduse infrastruktuuri optimeerimine ja arendamine“ ei too välja konkreetseid projekte jäätmete üleandmise ja taaskasutamise võrgustiku tõhustamiseks. Antakse ülevaade üldistest suunistest koos soovitava tulemuse kirjeldamisega, konkreetse projektide väljatöötamine on jäetud kohalike omavalitsusüksuste otsustada. Ühise jäätmekava aluseks on praegused rajatised, mida peaks saama kasutada omavalitsuste üleselt. Jäätmejaamade jms rajamisel tuleb arvestada maksimaalselt isemajandamise põhimõtet. Jäätmekava p. 7.3.1 „Jäätmejaamade võrgustiku optimeerimine“ soovitab: „jäätmejaamade võrgustik toetab Riigi Jäätmekavas toodud eesmärkide täitmist, jäätmejaamateenused paiknevad elanikele logistiliselt sobivates kohtades mitte kaugemal, kui 20 km raadiuses jäätmevaldajatest“. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (asub Jõelähtme vallas) jääb Anija valla kontekstis kaugemale kui 20 km. Täna jäätmejaam Anija vallas puudub, kuid liigiti kogutud jäätmete paremaks üleandmiseks kavandatakse üldplaneeringuga jäätmejaama rajamist Kehra linna. Aegviidu alevis on jäätmejaama rajamise võimalusega perspektiivis arvestatud reoveepuhasti maa-alal. Jäätmekava p. 7.3.2 “Biolagunevate jäätmete käitlemissüsteemi arendamine“ kalmistu- ja haljastusjäätmed kompostitakse tekkekohas või tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

17 Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus; Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-2020, vt ka http://anija.kovtp.ee/vallas-jaatmekaitlemist-puudutavad-materjalid. 18 Jäätmete taaskasutamine eeldab reeglina jäätmekäitleja registreerimistõendi ja jäätmeloa olemasolu ning jäätmeid võib üle anda üksnes jäätmekäitleja registreerimistõendit või jäätmeluba omavale isikule.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 50

Jäätmekava p 7.3.3 „Ehitus-lammutusjäätmete kogumisvõrgustiku arendamine toob välja, et kohalikes omavalitsusüksustes tuleb luua võimalused ehitus-lammutusjäätmete kohapeal käitlemiseks ja kasutamiseks. Kuna Anija vallas jäätmejaam puudub, ei ole ehitus- ja lammutusjäätmete kohapeal üleandmine võimalik. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine taaskasutuseks peaks võimalusel toimuma kohapeal. Praegu on lokaalselt korraldatud väljakaevatud pinnase kasutamist planeeringuala maapinna tõstmise eesmärgil. Jäätmekava p. 7.3.4 „Korduvkasutusvõimaluste loomine ja toetamine“ (soovitav tulemus - loodud võimalused riiete, jalatsite, mööbli jms korduskasutusse andmiseks) nähakse otstarbekana paigaldada kasutatud rõivaste ja jalanõude kogumise konteinerpark, mis paigutatakse laiali sobivatesse kohtadesse. Teiseks võimaluseks korduskasutust suurendada on korduskasutuskeskuse loomine, mis võtavad vastu ja teevad korda ning mõõduka tasu eest või tasuta pakuvad elanikele kasutuskõlblikke seadmeid ja mööblit. Omavalitused saavad korduskasutuskeskuste loomist ja haldamist toetada ruumide andmise, küttekulude katmise vms soodustuse kaudu. Samas ei ole vaja korduskasutuskeskusi, samuti pakendijäätmete ja paberi-papi kogumiskonteinerite asukohti (jäätmekava meetmed 7.3.5 ja 7.3.6) ega muid tulevikus kavandatavaid jäätmekäitlusrajatisi määratleda üldplaneeringuga. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 6 sätestab sihtotstarbe jäätmehoidla maa (008; J) – tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa. Anija valla territooriumile kavandatakse jäätmejaama rajamist, milleks ei ole jäätmehoidla maa juhtostsarbe määramine üldplaneeringuga ilmtingimata vajalik. Jäätmejaama rajamine on võimalik tootmismaale. Ülejõe külas asuva suletud tööstusjäätmete prügila peale kavandatakse nõuetekohase tööstusjäätmete prügila ja reoveesette kompostimisala rajamist (jäätmehoidla maale)19, mille osas on läbi viidud eraldiseisev keskkonnamõju hindamise protsess. Jäätmete Taaskasutuskeskuse rajamist valla territooriumile ei planeerita. Määruse nr 155 § 6 lg 3 on toodud, et jäätmekäitlusehitiste alune maa (v.a jäätmehoidla maa) kuulub tootmismaa (003; T) sihtotstarbega katastriüksuste hulka. Üldplaneeringu tasandil tuleb käsitleda neid jäätmekäitlusega seotud rajatisi ainult juhul, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega (ORME). Jäätmekäitlusvaldkonnas on ORME (väljavõte Vabariigi Valituse 01.10.2015 määrusest nr 102):

6) tavajäätmete põletamiseks või keemiliseks töötlemiseks mõeldud rajatis, kus põletatakse või töödeldakse üle 100 tonni jäätmeid ööpäevas, ja tavajäätmete prügila, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni;

7) ohtlike jäätmete põletamise, keemilise töötlemise või ladestamise paik;

11) kaevandamisjäätmete hoidla üle 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks;

13) radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Ühtegi sellist jäätmekäitlusrajatist teadaolevalt ei kavandata.

19 Tööstusjäätmete prügila suurus eks on kavandatud ca 6,6 ha. Rajatava prügila planeeritud eluiga on 35 aastat ja maksimaalseks jäätmekoguseks on 285 825 tonni.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 51

Kohaliku omavalitsuse koordineeritud jäätmehoolduse, sh korraldatud jäätmeveo, pakendijäätmete ja taaskasutavate jäätmete kogumist ja vedu jms on hinnatud Ida- Harjumaa jäätmekava 2015-2020 ptk 5. Oluline keskkonnamõju puudub.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneeringul on positiivne mõju keskkonnasäästliku jäätmekäitluse põhimõtete kujundamisel.

6.5. KLIIMAMUUTUSED

Kliimamuutuste all peetakase popultaarteaduslikus kirjanduses ja avalikes diskussioonides silmas pikaajaliselt ilmnevaid muutusi ilmastikuoludes, mis on tingitud kasvuhooneefektist põhjustatud globaalsest soojenemisest20. Eelkõige käsitletakse olulisemate muutustena temperatuuride tõusu ja sellega kaasnevaid mõjusid - liustike sulamine, lumevabad talved; maailmamere keskmise taseme tõus; sademete jaotuse muutused. Kliimamuutuste tulemusel sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslikud ilmastikunähtused nagu üleujutused ja põuad. Temperatuuride tõus mõjutab ökosüsteeme, osa liike ja elupaike hävib, toimub liikide levik põhja suunas. Täheldatud on, et mõju transpordile, tööstusele ja energiasektorile võib olla ka positiivne (eelkõige kütteenergia tarbe vähenemine). Inimese heaolu ja tervist võivad mõjutada negatiivselt külmapelglike liikide jõudsam levik ning bakterite ja viiruste pealetung.

Kliimamuutuste mõjud on piirkonniti erinevad. Eesti kontekstis on olulisemateks kliimamuutustega seonduvateks nähtusteks peetud järgmisi asjaolusid: lume- ja jäävabad, oluliselt soojemad talved (talvine keskmine temperatuur ca 0°); sadamete hulga kasv (Eestis hinnanguliselt aasta keskmisena ca 20% rohkem); muutused looduslikes kooslustes (külmalembeliste liikide kadu, külmapelglike liikide levik); merevee taseme tõus ja rannikuerosiooni oht (vt joonis 6.5.1.); tormide sagenemine; üleujutuste sagenemine; pikenevad ja sagenevad kuumalained, mida võimendavad linnades paiknevad kuumasaared.

20 Teaduskirjanduses võib kliimamuutus tähistada igasugust pika aja jooksul ilmnevat muutust ilmastikuolude statistilistes näitajates.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 52

Joonis 6.5.1. Merevee taseme tõus erinevate stsenaariumite põhjal. Stsenaarium RCP 8.5 tähistab ekstreemset kliimamuutust, mille puhul aastaks 2100 võib merevee tase tõusta Eesti põhjarannikul kuni pool meetrit. Allikas: Rosentau, A.; Karro, E.; Muru, M. (2015). Kliimamuutuste üleujutusriskid Eesti rannikualadel. Roose, A. (Toim.). Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis (86−98). Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus.

Mitmed ülalnimetatud nähtustest toovad kaasa otseselt ruumilise planeerimisega seotud mõjusid.

Anija valla kontekstis on oluline täiendavat tähelepanu pöörata kuivendussüsteemide toimimisele, jõgede kaldaerosiooni tugevnemisele, muutustele metsamajanduses (metsaraiepiirangud, kuna metsamaa ei külmu) ning

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 53

hädaolukordadele reageerimisele (tormide sagenemisest tulenevad nõuded ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimissuutlikkus).

Kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamise kõrval on eesmärgiks võetud ka kliimamuutustega kohanemine. Vabariigi Valitsus on koostamas „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“21, mille vajadus tuleneb Euroopa Liidu kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegiast22. Arengukava koostamise ettepanek toob välja, et Eestis on kliimamuutuste osas haavatavamad piirkonnad tiheasustatud rannikualad ning siseveekogude äärsed piirkonnad ja esitab ka üleujutusega seotud riskipiirkondade loetelu, toetudes keskkonnaministri 17. jaanuari 2012. a käskkirjale nr 75.

Esimene üleujutusega seotud riskide hinnang valmis 2011.aastal ning 2012. aastal kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga riskipiirkonnad. Anija valda nimetatud piirkondade hulgas ei olnud. Käesolevaga on üleujutusega seotus riskide hinnang ajakohastamisel23. Üleujutusega seotud riskide hinnangu ja riskipiirkondade määramise ajakohastamisel koondati info aastate 2011-2017 jooksul Eestist toimunud üleujutustest, eristati neist olulised ja hinnati tulevaste üleujutuste võimalikke tagajärgesid. Anija valda nimetatud piirkondade hulgas ei ole.

Kliimamuutustega kohanemiseks ettevalmistamisel on Eestis riiklikul tasemel aktiivselt tegeldud hädaolukordadeks valmisoleku tagamise ja kriisireguleerimisega. Siseministeeriumi kodulehel on kättesaadavad hädaolukordade lahendamise plaanid24. Üleujutus määratletakse hädaolukorrana, kui see toimub piirkonnas, kus ohtu satub paljude inimeste elu või tervis või mis põhjustab suure varalise kahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö, elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimises) või suure keskkonnakahju. Üleujutuse tulemusel võivad tekkida teised hädaolukorrad, nagu epideemia, massiline mürgistus ja ulatuslik keskkonnareostus sisemaal. Soovitusi riskidega toimetulekuks leiab Põhja Päästekeskus poolt koostatud juhendmaterjalist “Harju maakonna riskid ja soovitused nendega toimetulekuks” (2016)25.

6.6. MAAVARAD

Maa-ameti ja Eesti maavarade koondbilansi andmetel on kogu ulatuses või osaliselt Anija vallas liiva-, kruusa- ja turbamaardlad (alljärgnevad andmed seisuga veebruar 2018).

21 https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/kliimamuutustega_mojuga_kohanemise_arengukava_aastani_2030_koostamise_ette panek.pdf viimati vaadatud 28.02.2015 22 http://ec.europa.eu/clima/policies/adaptation/what/docs/com_2013_216_en.pdf 23 Avalik väljapanek 2018. Info seisuga juuli 2018 https://www.envir.ee/et/uleujutusega-seotud-riskide- hinnang. 24 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/Kriisireguleerimine/tormist_pohjustatud_hadaolukorra _lp.pdf; https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/Kriisireguleerimine/uleujutusest_pohjustatud_hadaolu korra_lp.pdf 25 http://www.paasteamet.ee/dotAsset/a239ef8c-3281-4445-ba08-1beaa8fd4793.pdf, vaadatud 28.02.2016

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 54

Liivamaardlad: Aegviidu; Soodla; Sillaotsa II; Kreo; Järvepõllu; Poolvahe; Vetla; Raudoja.

Kruusamaardlad: Änni I; Vahelaane; Voose (Kurisaare).

Turbamaardlad: Jägala (paikneb Jõelähtme ja Anija vallas); Peningi (paikneb Raasiku, Anija ja Rae vallas); Liivaaugu (paikneb Raasiku, Kose ja Anija vallas); Kaugemäe; Pakasjärve.

Mõjude hindamine

Eesti on ehitusmaavaradega piisavalt varustatud, kuid maavarade erimite lõikes on paiknevus ebaühtlane. Harju maakonnas moodustab Tallinna lähiümbruse (umbes 50 km raadiuses) ehituslubjakivi ja ehitusliiva varu üle 50% kogu Eesti aktiivsest varust. Seega mõjutab ehituslubjakivi ja -liiva varu kasutamine Harjumaal kõige enam nende maavaravarude bilanssi kogu Eestis. Valdavalt on hea kvaliteediga ehituskivi maardlad koondunud Tallinna lähiümbrusesse (sh Jõelähtme vald, Maardu linn, Kuusalu vald, Saku, vald, Saue vald, Harku vald), mistõttu on surve kaevandustegevuse vastu suur just Harju maakonna tiheda asustusega piirkondades26.

Maardlate kasutusele võtmine on tingitud ehitusmaavarade nõudlusest, mida valdavalt kasutatakse täitematerjalina elamu-, tootmisettevõtete ja tee-ehitusel. Ehitusmaavarade nõudluse osas on selgeima indikatsiooni vajaminevatest materjalimahtudest 2016-2025 andnud Maanteeamet uuringus „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele II etapp“, täpsustades varustuskindlust III etappi aruandes „Uuendatud teehoiukava aastateks 2014-2020 ehitusmaavarade varustuskindluse mahud“. Uuringutes tuuakse välja suuremate taristuobjektide kavandamise ajakava ning materjalimahud regiooniti (vt joonised 6.6.1. ja 6.6.2.) Perioodil 2018-19 kasvab põhjaregioonis enim ehitusliiva ja täitematerjali (liiv, kruus) vajadus. KSH aruande koostamise etapis ei ole teada, kas ja kuidas mõjutab nõudluse perioodiline kasv põhjaregioonis konkreetselt nõudlust Anija valla ehitusmaavaradele.

26 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020. Tallinn 2010.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 55

Joonis 6.6.1. Kohalike ehitusmaavarade vajadus taristuehituses Maanteeameti regioonides 2016-2025. Allikas „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele II etapp“.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 56

Joonis 6.6.2. Ehitusmaavarade koondvajadus materjalide lõikes Maanteeameti regioonides perioodil 2017-2020. Allikas „Uuendatud teehoiukava aastateks 2014-2020 ehitusmaavarade varustuskindluse mahud“.

Anija vallas on aktiivsete mäeerladistena kasutusel Soodla, Poolvahe, Raudoja ja Vetla liivamaardlad ning Vahelaane kruusamaardla.

Karjäärid (mäeeraldised) asuvad hajusa asustusmustriga külades. Raudoja ja Poolvahe karjäärid asuvad vahetult Jägala-Käravete tugimaantee ääres, mis võimaldab raskeveosed suunata otse maanteele. Soodla, Vetla ja Vahelaane karjäärid asuvad riigi kõrvalmaanteede läheduses, mis pikenab transpordi teekonda läbi külade enne jõudmist suurematele riigimaanteedele. Hajusale asustusmustrile omaselt paikneb karjääride ümbruses majapidamisi. Lisaks tolmu ja müra levikule on transpordiga kaasnevad mõjud üheks võimalikuks häiringuks, mis maavara väljamisega kaasneb.

Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Maapõueseaduses on maavara kaitsmine üheselt sätestatud ja on

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 57

seatud tingimus, et tuleb tagada maavaravaru kaevandamise võimalus. Seetõttu on praktikas kujunenud olukord, kus üldplaneeringuga maavarade kasutusele võtmisega seotud küsimusi sisuliselt reguleerida ei ole võimalik. Üldplaneering saab välja tuua vastuolud valla üldiste strateegiliste arengusuundadega või konfliktkohad muu maakasutusega ning anda lisaks õigusaktidega kehtestatud normidele soovitused/meemed konfliktide lahendamiseks/minimeerimiseks. Anija valla üldplaneeringuga mäetööstusmaad ja uusi kaevandamisalasid ei kavandata. Kui nõudlus maavara väljamiseks on olemas, on eelkõige oluline keskkonnanõuete järgimine kaevandamistegevuse läbiviimisel. Üldplaneering pöörab erilist tähelepanu nõuetele kaevandamisstegevuse läbiviimisel olemasolevates karjäärides ning keskkonnatingimustele, millega tuleks arvestada uute kaevandamissalade (vajadusel) kasutusele võtmisel. Lisaks kohustusele tagada kaevandamistegevuse läbiviimisel vastavus keskkonnanormidele (ei tohi kaasneda negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule; tagatud peab olema vastavus müra normtasemetele ja välisõhukvaliteet jne), pööratakse tähelepanu koostöö vajadusele kohaliku kogukonnaga, kuna kaevandamine üldjuhul mõjutab sellega külgnevaid alasid (tõuseb transpordikoormus vms). Seetõttu on positiivne soovitus kaasata uute mäeeraldiste avamisel protsessi ka kohalik elanikkond ja teised puudutatud huvigrupid, et leida vajalikud kokkulepped ja kompromissid nt juurdepääsuteede lahenduse vms osas.

Maardlate kasutusele võtmine mõjutab paratamatult vallas asuvaid väärtuslikke keskkonnakomponente – nt rohelist võrgustikku, väärtuslikke maastike või väärtuslikku põllumajandusmaad.

Kui rohelise võrgustiku puhul võib eeldada, et kaevandamistegevuse lõppemisel ja ala rekultiveerimisel taastub osa rohelise võrgustiku funktsioonidest (nt loomade liikumisvõimalus), siis väärtusliku maastiku ja väärtusliku põllumajandusmaa puhul on tegemist pöördumatu mõjuga: maastikul ei ole võimalik taastada esialgsega võrdväärset seisundit. Seetõttu on nii olemasolevate karjääride laiendamisel kui uute avamisel oluline võtta esmajärjekorras kasutusele neid alasid, mis ei kattu eelnimetatud väärtuslike komponentidega. Nii on kaasnevad mõjud keskkonnale väiksemad. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb kasutusele võtta leevendavaid meetmeid mõju vähendamiseks ja ala korrastada. Maavarade kaevandamise üldised tingimused tulenevad Harju maakonnaplaneeringust, antud suuniste ja tingimustega on Anija valla üldplaneeringu koostamisel arvestatud.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneering arvestab, et planeeringulahenduse elluviimisel tuleb lähtuda

maapõueseadusega sätestatust. Selleks, et leevendada kaevandamistegevuse võimalikke negatiivseid mõjusid, määrab üldplaneering tingimused keskkonnasõbraliku ja elanike huve arvestava kaevandamistegevuse elluviimiseks. Uute maardlate kasutusele võtmisel tuleb protsessi kaasata kohalik kogukond ning pöörata tähelepanu tegevusega kaasnevate mõjude minimeerimisele/leevendamisele.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 58

6.7. INIMESE SOTSIAALSED VAJADUSED JA VARA

6.7.1. PUHKEALADE KÄTTESAADAVUS

Puhkealadena käsitletakse: väärtuslike maastike ja rohestruktuure, sh Kõrvemaa matka- ja suusakeskust; Nelijärve puhkekeskust (piirkonda); puhke, spordi- ja pargialasid Kehra linnas, Aegviidu alevis ja teistel tiheasustusega aladel; Jägala jõe äärset kaldaala, sh kaldapromenaadi Kehra linnas; külakeskustes asuvaid külaplatse, RMK liikumis- ja matkaradasid ning puhkekohti.

Mõjude hindamine

Puhkealadena käsitletavad alad on sisuliselt juba olemasolevad puhkealad või puhkeväärtust kandvad alad üle valla, üldplaneeringuga võimaldatakse nende jätkuvat arendamist, mitmekesistamist ning lihtusustatakse nende kättesaadavust (nt sidusa jalgratta ja jalgteede võrgustiku planeerimisega). Puhkealade olemasolu ja nende sihipärane arendamine (väärtustamine) loob elanikkonnale ja külalistele meelepärased võimalused looduses viibimiseks, koostegevuseks, tervislike eluviiside ning tervisespordi edendamiseks. Puhkealade arendamine mitmekesistab majandus- ja elukeskkonda, soodustades sealjuures puhkemajanduse ja turismi arengut. Üldplaneering omab positiivset mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele, kuna toetab puhkealadele jätkuvat arengut täiendavate rekreatsioonirajatiste rajamise võimaldamisega. Erilist tähelepanu pööratakse Kehra linna keskuse maa-ala välja arendamisele, mis Kehra mõisapargi ja Jägala jõe äärse kaldapromenaadiga moodustab suure osa linna puhkepiirkonnast. Läbi kergliiklusteede luuakse kasutajale mugavam ja ohutum ühendus sihtpunktidega, sidudes puhkeala ja kaldapromenaad keskuse maa-alal asuvate teiste sihtkohtadega. Aegviidu aelvis on lisaks Nelijärve piirkonnale kohalike elanike jaoks oluliseks puhkealaks Kõlakoja park raudteest põhja pool, mis toimib kooskäimise ja vabaõhu ürituste korraldamise kohana. Oluline on pargialade korrastamine ja nende kasutamise võimaldamine puhkealadena ka Alavere ja Anija küla tiheasustusega aladel.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneeringu lahenduse mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele läbi puhkealade kättesaadavuse on positiivne. Nende üldplaneeringuga määratlemine ja erinevate puhkeotstarbeliste rajatiste rajamise soodustamine tõstab puhkealade atraktiivsust ja kasutust kohalike elanike ja külastajate poolt. Puhkealade olemasolu tõstab elukeskkonna kvaliteeti, elavdades samas ka kohapealset majandustegevust. Üldplaneering arvestab nii tiheasustusega alade siseste kui mujal valla

territooriumil asuvate puhkealadega ning rõhutab nende kättesaadavuse tõstmise aspekte.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 59

6.7.2. TEENUSTE KÄTTESAADAVUS

Teenused valla sees koonduvad peamiselt Kehra linna, mis on valla elanikkonna jaoks oluline tõmbekeskus ja Aegviidu alevisse, mis on oluline kohalik keskus valla kaguosas. Kehras ja Aegviidus paiknevad valla haridusasutused (kool, lasteaed), spordi- ja kultuuriasutused, sotsiaalkeskus ja erinavad esmatasanditeenused Kehra linnas ka haldusreformi järgne vallavalitsus. Kehra linna ruumilist paiknemist arvestades on vajalike teenuste kättesaadavus elanikele tagatud 30 minuti autosõidu kaugusel. Lisaks Kehra linnale ja Aegviidu alevile on haridus-, sotsiaal- ja kultuuriteenused kättesaadavad ka Alavere ning Anija küla keskuses, küll Kehra ja Aegviiduga võrreldes vähemal määral. Valla elanikud tarbivad erinavaid teenuseid ka Tallinna linnas, kus pakutavate teenuste kvaliteet on üldjuhul parem ning mitmekesisem.

Mõjude hindamine Teenuste kättesaadavuse osas annab olulise sisendi Harju maakonnaplaneering, määrates erineva tasandi keskused ning soovitusliku teenuste loetelu keskustes. Maakonnaplaneeringus on Kehra linn määratletud kui tagamaa piirkondlik keskus – mis on piirkondlikult oluline töö- ja teenuste tarbimise sihtkoht. Maakonnaplaneering rõhutab, et kuna tagamaa piirkondlike keskuste konkurentsivõime võrreldes eeslinnaliste keskuste arenguga on nõrgem, on kogu maakonnas kestliku arengu tagamiseks oluline tugevdada tagamaa keskusi ja suurendada investeeringuid töökohtade tekkeks ja kohapealsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Üldplaneering on arengu suunamisel lähtunud põhimõtetest, mis toetavad positiivselt teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamist:

tugevdatakse Kehra linna kui piirkondliku keskuse (kus on kohapeal olemas kvaliteetsed teenused ja arvestaval hulgal töökohti), Aegviidu alevi kui kohaliku keskuse ning Alavere ja Anija kui väiksemate teeninduskeskuste arengut;

luuakse sidus keskusi ja hajusa asustusmustriga piirkondi siduv jalgratta ja jalgteede võrgustik, mis teeb elanike jaoks teenuste ja töökohtade kättesaadavuse mugavamaks;

võimaldatakse paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse tagamiseks.

Teenuste kättesaadavus vallas kohapeal parandab elukeskkonna elujõulisust. Vallasiseselt on teenuste kättesaadavus piirkonniti erinev, mis on ka mõistetav, kuna erinevate funktsioonide ühtlane kättesaadavus valla erinevates piirkondades ei oleks jätkusuutlik. Üldplaneering toob välja, et teenuste hea kättesaadavus on oluline tagada Kehra linnas kui valla jaoks olulises tõmbekeskuses ja Aegviidu alevis kui olulises kohalikus keskuses, arendades samal ajal edasi ka väiksemaid teeninduskeskusi, nagu Alavere ja Anija.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 60

Teenustele ligipääsuvõimalus on tagatud kas ühistranspordi või eratranspordiga. Ühistranspordisüsteemi arendatakse Harju maakonna ühistranspordi arengukava27 alusel, millest ühistranspordikorralduse põhimõtete kujundamisel on lähtunud ka Harju maakonnaplaneering. Anija valla ühendus maakonnakeskusega on ühistranspordi ühenduse kaudu hea, mis tagab ka kvaliteetsema teenuse hea kättesaadavuse. Samas saab teenuste kättesaadavuseks rakendada erinevaid lahendusi. Näiteks nõudluse järgi teenuse perioodilist kohale tulemist ja nõudetranspordi rakendamist vaid sel ajal, kui inimesel on vajadus teenuse või töökoha juurde liikuda, erinevate transpordiliikide parem ühildatavus (graafikute ühildamine, „pargi ja reisi“ parklad). Hajaassutusega alal sõltuvad elanikud teenuste tarbimisel enam eratranspordist, ka kombineerides era- ja ühistransporti „pargi ja reisi“ parklate võimalusi kasutades. Üldjuhul sõidab teenuste tarbimiseks inimene ise teenuse juurde, nt maakonnakeskusesse või valla keskusesse.

Teenuste, sh ka töökohtade, kättesaadavuse olemust on muutnud oluliselt avalike (e- riik) ja era e-teenuste (nt pangandus, ühistranspordipiletid, kaubandus jm) kasutamise võimaluste avardumisega. Riiklikult on oluliseks eesmärgiks seatud e-teenuste kvaliteedi tõus, mis peaks aitama vähendada ka halduskoormust. Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt läbi viidud uuring näitab, et e-teenuste kasutuselevõtt on vähendanud inimeste liikumisvajadusi ja muutnud teenused kättesaadavamaks.28 See tähendab, et kõik teenused ei peagi enam olema füüsiliselt kodukohas kättesaadavad, sest vajadus nende sagedase kasutuse järele kohapeal on vähenemas29.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele

läbi teenuste kättesaadavuse tuleb pidada positiivseks. Planeeringulahendus rõhutab vajadust teenuste säilitamiseks ja väljaarendamiseks Kehra linnas kui vallakeskuses, Aegviidu alevis ning ka Alaveres ja Anijal.

6.7.3. VARA

Üldplaneeringu kontekstis on inimese varale kaudset mõju avaldavaks aspektiks kinnisvara väärtuse võimalik muutus, tulenevalt otseselt sellele või naaberalale kavandatud maakasutuse juhtotstarbest või aladele seatud kasutustingimustest. Positiivse mõjuna saab käsitleda kinnisvara väärtuse tõusu ning negatiivse mõjuna selle langust. Anija valla puhul on raske välja tuua üldplaneeringu lahendusest tulenevaid

27 Harju maakonna ühistranspordi arengukava aastani 2025 (tugineb riiklikule transpordi arengukavale). 28 E-teenuste tulemuslikkus ja mõju. Institute of Baltic Studies, Poliitikauuringute keskus Praxis. Tallinn 2013. 29 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruanne. Hendrikson&Ko.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 61

aspekte, mis võivad mõjutada varade väärtuse langust või põhjustada varalist kahju. Maakasutuse planeerimisel on arvestatud piirkonna iseloomu ning aladel välja kujunenud struktuuri. Täiendavad tootmismaad on üldjuhul planeeritud elamutest eemale juba toimivatesse tootmispiirkondadesse. Üldplaneeringuga on olemasolevaid tootmispiirkondi laiendatud, kõige enam Kehra linnas raudteest põhja pool, mis mõjutab tootmispiirkonna vahetus naabruses asuvat nn Vana-Asulat. Tootmismaade laiendamise tulemusena saab elamupiirkond tootmismaadega ümbritsetud idast, läänest ja põhjast. Maakasutuse planeerimisel on arvestatud Kose-Jäga ja Jägala-Käravete tugimaanteedega ning Tallinn-Tapa raudteega. Konfliktide vältimiseks on erineva iseloomuga maakasutuse külgnemisel ette nähtud haljasalade rajamine (tundlike alade ja tootmismaade vahele kõrghaljastus, raudtee ja tugimaantee äärsed alad Kehra linnas säilitatakse haljasaladena) ja/või tundlikukud alad planeeritud teekaitsevööndist väljapoole. Leevendusmeetmeid rakendades ei kaasne üldplaneeringu elluviimisega eeldatavasti märgatavat negatiivset mõju varale.

Varalist kahju võivad põhjustada üleujutused, nende esinemine Anija vallas ei ole küll ulatuslik. Üleujutusi ja sellega kaasnevaid probleeme on esinenud Kehra linnas nn Põrgupõhja elamupiirkonnas, kus maapind on madalam ning kraavide halb seisukord ei taga vete äravoolu.

Üldplaneeringuga on määratletud miljööväärtuslikud hoonestusalad Kehra linnas ning seatud tingimused väärtuste säilitamiseks. Miljööväärtusliku hoonestusala määratlemine toob kinnisvara omaniku jaoks kaasa täiendavad rahalised kohustused, kuid samas omavad miljööväärtuslikud piirkonnad sageli kinnisvara hinda tõstvat väärtust.

Mõju hindamise kokkuvõte

Üldplaneeringus sätestatud tingimuste järgimisel ning leevendavate meetmete rakendamise korral ei kaasne Anija valla üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese varale. Miljööväärtuslike hoonestusalade määratlemisega kaasneb üldisel tasemel pikas perspektiivis eeldatavalt pigem positiivne mõju. Samuti avaldab inimese varale kaudset ja pika-ajalist positiivset mõju maakasutuse läbimõeldud suunamine

6.8. KULTUURIPÄRAND JA MAASTIKUD

Üldplaneeringuga on väärtustamist vajavatena välja toodud: kinnismälestised – kultuurimälestiste riikliku registri30 andmetel esineb vallas 8 ajaloomälestist, 67 arheoloogiamälestist ja 30 ehitismälestist. Muinsuskaitseala vallas ei asu.

30 Seisuga oktoober 2018, http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 62

pärandkultuuriobjektid - hõlmavad nii kogukonna ajalugu puudutavaid, kultuurmaastiku kujunemisega seotud, kohalikku tööndust kajastavaid kui maa ja rahva ajalugu kajastavaid objekte läbi aegade. XX sajandi arhitektuuriobjektid - 20. sajandil arhitektuuri paremiku, mis vääriks säilitamist. miljööväärtuslikud hoonestusalad - eriilmelised elamupiirkonnad Kehra linnas, kus väärtuste säilimiseks on vajavad seada kaitse- ja kasutustingimused; väärtuslikud maastikud - väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud ning algupärased ajastumaastikud, kus ruumiline areng peab arvestama maastiku eripära; väärtuslikud põllumajandusmaad - põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav või selleks sobiv maatulundusmaa (haritav maa ja looduslik rohumaa), mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist.

Mõjude hindamine

Kultuuriväärtuslikud objektid

Anija valla kultuuriväärtuslikud objektid jagunevad erineva kaitsetingimuste tõttu seadusega kaitse all olevateks (kultuurimälestised) ning objektideks, mille kaitset seadusega ei reguleerita (pärandkultuuriobjektid, XX sajandi väärtusliku arhitektuuri objektid). Viimaste kaitset suunatakse läbi planeeringuliste tingimuste ja soovituste.

Planeeringus on välja toodud muinsuskaitsealused objektid koos nende kaitsevöönditega.

Pärandkultuuriobjektide ja XX sajandi väärtuslike arhitektuuri objektide hoidmiseks on oluline nende äramärkimine ja esiletoomine teadlikkuse tõstmiseks, et maaomanik/arendaja teab objekti olemasolust ja oskab selle väärtusega paremini arvestada. Osad Anija vallas paiknevad XX sajandi väärtuslikud arhitektuuri objektid on hõlmatud miljööväärtsliku hoonestusala koosseisu ja seatud neile kaitse- ja kasutustingimused.

Miljööväärtuslikud hoonestusalad

Miljööväärtuslike aladena on määratud suuremad hoonestusalad ühetaolise väärtusliku hoonestusega, kus linnaehituslikku miljööd kujundab ajastutruu arhitektuur ja hoonestuspõhimõtted ning ühtne ja eripärane üldilme. Üldplaneeringuga on miljööväärtuslikena esile toodud kaks piirkonda (ala): enne II Maailmasõda (1937-1938) rajatud 15nest samatüübilisest korterelamust koosnev elamukvartal raudteest põhja pool (nn Vana-Asuma); stalinistlikul perioodil (1940-1950ndad aastad) rajatud elamukvartal keskuse vahetus läheduses.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 63

Väärtuste säilimiseks on üldplaneeringuga seatud konkreetsed tingimused ala/hoonete eripärast tulenevalt, et säilitada alale iseloomulik üldmulje ja hoonete algupärasus.

Väärtuslikud maastikud

Väärtuslikud maastikud olid algselt määratud Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mis kehtestati 2003. aastal. Uue Harju maakonnaplaneeringu koostamise ajal teemat ei avatud ja teemaplaneeringu lahendus viidi maakonnaplaneeringusse sisse täiendavat menetlust läbi viimata. Üldplaneeringu ülesanne on väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, sh vajadusel piiride täpsustamine.

Üldplaneering teeb ettepaneku Soodla väärtusliku maastiku piiri täpsustamiseks, kuna maakonnaplaneeringuga määratud väärtusliku maastiku piir kulgeb Anija valla territooriumil ebamääraelt, Soodla veehoidla piire ja kaldaalasid arvestamata. Üldplaneering teeb ettepaneku arvata väärtusliku maastiku koosseisu veehoidla ja selle kaldaalad Anija valla territooriumil.

Üldplaneering toetab piirkondlikult kohaliku eripära säilimist. Üldplaneeringuga uusi tiheasustusega alasid väärtusikul maastikul ei moodustata, kuid soositakse arendustegevust hajusale asustustusmustrile omasel põhimõttel, sh ettevõtluse arendamist. Suunatud arendustegevus on positiivse mõjuga, kuna reguleeritud ehitustegevus (sh puhkemajandus) aitab tagada maa-ala sihipärase kasutuse ja korrashoiu ning piirkonnale omaste väärtuste säilimise. Üldplaneering seab tingimuseks eluasemekoha valikul algupärase ajastumaastikuga piirkondades (Lükati ja Voose) ajaloolise asustusstruktuuri või maastikumustriga arvestamise.

Mõju hindamise kokkuvõte

Planeeringulahendus väärtustab Anija valla kultuuripärandit. Lahenduse elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju kinnismälestistele. Positiivne on miljööväärtuslike hoonestusalade määramine ning nende osas konkreetsete kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Samuti väärtusliku maastiku piiride täpsustamine ja väärtuslike põllumajandusmaade määramine kohalikest oludest tulenevalt.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 64

7. MÕJUDE ISELOOM JA OMAVAHELISED SEOSED

Ülplaneering on pikaajaline strateegiline arengudokument. Kavandatavate tegevuste elluviimine toimub üldjuhul pika ajaperioodi jooksul. Seega on üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud üldjuhul samuti pikaajalise ja kaudse iseloomuga ning avalduvad järk-järgult, vastavalt toimuvatele arengutele.

Üldplaneering määrab valla ruumilise arengu põhimõtted ning suunised edaspidiseks ruumikujunduseks, maakasutuseks ja ehitamiseks valla territooriumil. Üldplaneering annab tingimused detailplaneeringute koostamiseks ning on projekteerimistingimuste andmise aluseks. Üldplaneering on üldise tasandi planeering, mistõttu hinnatakse ka kaasnevaid mõjusid üldisel tasandil. Üldplaneeringu koostamise etapis toimuva mõjude hindamise eesmärk saab olla järgnevates etappides eeldatavalt olulistele asjaoludele tähelepanu juhtimine, üldplaneeringus vajadusel (KSH-st tulenevalt) vastavate üldtingimuste sõnastamine ja täpsustamine. Seega võib öelda, et käesoleval juhul, mil KSH objektiks on üldplaneering, on tegemist kaudsete mõjudega. Erinevad keskkonnamõju valdkonnad ning keskkonnakomponentide toimimine on omavahel tihedalt seotud, teatud mõju avaldumine ühes valdkonnas mõjutab suure tõenäosusega ka teisi valdkondi. Ka üldplaneering on oma iseloomult interdistsiplinaarne, erinevate eluvaldkondade ruumilist arengut mõjutav dokument. Seetõttu on üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sageli sünergilised, koosmõjus tugevnevad või leevenevad. Näiteks omab planeeringulahenduse järgi jalgratta ja jalgteede väljaehitamine positiivset mõju välisõhu kvaliteedile läbi autoliikluse võimaliku vähenemise, samuti on mõju positiivne inimese tervisele. Negatiivsed mõjud võiksid tugevneda, kui planeeringuga kavandataks olemasoleva lõhnahäiringuga piirkonda täiendavaid saasteobjekte. Käesoleva KSH aruande koostamisel on peetud silmas vajadust tagada tasakaal erinevate keskkonnakomponentide vahel ning vältida või leevendada omavahelises koosmõjus tugevnevaid negatiivseid mõjusid.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 65

8. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE

Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või vähendada üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju. Anija valla üldplaneeringu koostamise ajal on leevendusmeetmete väljatöötamine toimunud kogu protsessi vältel, mistõttu on väljatöötatud laiapõhjaline ja kõiki keskkonnakomponente arvestav planeeringulahendus. Vajalikud leevendusmeetmed on üldplaneeringu lahendusse sisse viidud ning kajastuvad seletuskirjas üldiste kasutus- ja ehitustingimustena. Seetõttu nende seletuskirjas eraldi leevendusmeetmete peatükina kajastamine ei ole vajalik. Planeeringulahenduse paremaks elluviimiseks on lisaks planeerimistegevusele vajalik ka tõhus järelevalve ja koostöö. Leevendusmeetmed on esitatud soovitustena üldplaneeringu lahenduse täiendamiseks mõjuvaldkondade lõikes käesoleva aruande ptk 6.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 66

LISAD

LISA 1. Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Esitatud eraldiseisva dokumendina.

LISA 2. Anija valla üldplaneeringu lähteseisukohad.

Esitatud eraldiseisva dokumendina.

LISA 3. Anija valla territooriumi osa Aegviidu alevi üldplaneeringu lähteseisukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Esitatud eraldiseisva dokumendina.