MET5 MET5R Jfl JFIHIMDU5E KUUKIRI SISU: Harjumaa asustamise käik ja sellest tingitud met­ sade vähenemine — Edg. Vester. Põhja-Eestl nõmmemännikuist — A. Raukas. Mõningaid andmeid lehepõrnika (Melolonthahippocastani Fabr.) üle — E. Kohh. Kvartaalipostidest — K. Salev, mag. rer. for. Puude ja põõsaste aklimatisatsloonl katseid riigi metskondades — G. Vilbaste. Kask sepapuuna kultuurkuusikus ja -männikus — Emil Vest erinen. Veotööde ratsionaliseerimisest — Karl Keerdoja. Jalakapuistu — I. Kristian. Missugune on otstarbekaim asend saagimisel kane- mehe-metsasaega — A. Merihein. Virnmaterjalide massi määramisest raietööde vastu­ võtmisel — F. Hatt. Metsakasvatajaid põllumehi Viljandimaal — K. Kulbin. Maanoorte õppelaagrid ja metsanduspropaganda — V. Põder.' Praakrlte ja metsnike õppepäevi Ahjal — Aadu Karu. Jahindns. Mitmesuguseid teateid. 1939.14. NOVEMBER NR. 11 *% V>, XIX AASTAKÄIK Akadeemilise Metsaseltsi, Eesti Metsa teeni jäte Ohingu, Eesti Metsaühingute Liidu ja Riigimetsateenijate Keskkogu häälekandja Tellimise hind kr. 3.50 aastas, kr. 2.— poolaastas, kr. 1.— veerandaastas, Üksiknumber 40 senti. * F. REIDOLF'i poolt koostatud Güj ..Jahinduse käsiraamat" Raamat käsitleb kodumaa jahi- loomastikku ja -linnustikku ning tarvitatavaid jahipidamise viise neile. Raamatu hind brošeeri- tult kr. 4.— Raamatut osta soovijail pöörduda Põllutööministeeriumi Varade ja Arveosakonna poole. Soovi korral saadetakse raamat välja luna­ maksuga Riigimetsade Talitus AS. Eesti Metsatööstuse k.-ametnik soovib kohta -veklrkGtEkcltt Asukoht I kl. maantee ääres; korter metskonna kantselei juures. Teatada slt. „222" sisaldab metsa-, metsamaterjalide ja saetud materjalide Metsatööstuse hooajaks kuupimise ja hindamise tabeleid; metsanduslikke andmeid metsateadlase ja artikleid HIND KÖIDETULT KR. 2.50 K. KEERDOJA TOIMETUSEL ja E. Metsateenijate Ühingu liikmetele Kr. 1.75 ilmunud Müük Eesti Metsateenijate Ühingu Keskjuhatuse laos, Tallinn, Falkpargi 4, ja raamatukauplustes Raamatu hinna tasumisel Eesti Metsateenijate Ühingu Kalender- posti jooksvale arvele nr. 178 saadetakse raamat tellijale postikuludeta Käsi raamat EESTI METSATEENIJATE ÜHINGU KESKJUHATUS METSANDUSE JA JAHINDUSE KUUKIRI VÄLJAANDJAD: Peatoimetaja TOIMETUSE AADRESS: Akadeemiline Metsaselts. Prof. O. DANIEL. Tallinn, postkast 97. Eesti Metsateenijate Ühing. Tartu, Gustav Adolfi t. 70. TOIMETUSE ASUKOHT: Tallinn, Lai tän. 39/41, Eesti Metsaühingute Liit. Vastutav ja tegevtoimetaja tel. 464-76. Riigimetsateenijate Keskkogu. VASSILI MUTT. POSTI JOOKSEV ARVE NR. 155 XIX aastakäik 14. novembril 1939 Nr, 11 Harjumaa asustamise käik ja sellest tingitud metsade vähenemine EDG. VESTER .Kümneid või isegi sadu aastatuhan­ letungiva jää poolt. Viimsest manner­ deid oli meie kodumaa kaetud kuni ühe jääst arvatakse meie kodumaa vabane­ kilomeetri paksuse jääga. Need jää- nud olevat umbes 10.000 aastat enne massid ei võimaldanud Kiin ühegi elusa Kristuse sündi, s. o. meie ajast umbes olendi püsimist, ja kui neid siin varem 12.000 aastat tagasi. ehk oligi, hävitas jää igasuguse elu. Jäämasside alt vabanedes oli suurem Jääliustikule omase edasiliikumisega osa meie kodumaast veel mere poolt kandsid need massid 'kokku lahtist üle ujutatud, eriti suurem osa idapool­ mulda, tekitades künkaid ja orge, n.-n. sest Harju-, Pärnu- ja Läänemaast, voore, tõid üle Soome lahe siia suuri kõnelemata saartest. Kõik need maa­ kaljupanku ja rändrahne ning oma osad on hiljem merest aegamööda esile suure raskusega lõhkusid kõik ette- kerkinud, sest pärast jääaega algas tuleva ja hööveldasid isegi paljastatud Läänemere piirkonnas jäämasside hiig- paasi. laraskuse alt vabanenud maa tõus. Ka See jääaeg ei olnud siiski kogu aja praegu kestab meie põhjaranniku pi­ ulatuses pidevaks külma valitsemise kaldane tõus. ajaks, vaid seda katkestasid soojemad Mannerjää taganemisel arenes meil ajajärgud, mille kestes jääpiirkonnad esialgu puieta tundra ja alles 8. aasta­ suuremal või vähemal määral kahane­ tuhandel e. Kr. kattus maa metsaga, sid ja põhja poole taganesid, kust need milles esines männi ja paju kõrval pea­ järgnevatel külmadel aegadel uuesti puuliigina kask. 7. ja 6. aastatuhandel esile tungisid. Esialgu arvati, et meil e. Kr. muutus meie kliima soojaks ja on olnud kolm säärast jääaega, mille kuivaks, nii et praegustel rabadel kas­ vahel oli kaks soojemat vaheaega. Nen­ vas mets. Turbalõikustel ja sügava­ dest on viimane vaheaeg olnud niivõrd mate kraavide kaevamistel leitakse soe, et kogu Läänemere ümbrus arva­ meie soist väga tihti suurte ja põliste takse siis olevat jäävaba olnud. Kuid puude kände. Prevaleeris tol ajastul viimased leiud lasevad võrdlemisi kind­ mänd. 5. ja 4. aastatuhandel e. Kr. lasti oletada, et jääaegade vahel on ol­ muutus kliima jälle niiskemaks, olles nud isegi kolm soojemat perioodi, mil­ siiski soe, mille tõttu lehtpuu-segamet- lede jooksul siin ka elu sai tekkida. sad tõrjusid männimetsad tagaplaanile. Kuid tekkinud elu hävitati uuesti pea­ Samal ajal ilmus ka esimene i n i- — 377 — mene Läänemere rannikule ja looma­ ja ulatust. Tule abil puhastatud metsa dest esinesid alghärg (tarvas), põder, või võsamaad hariti juba erilise puust metssiga, kobras. Arvatakse, et põhja­ tööriista, n.-n. küüne, abil, kuigi veel kä­ põder oli siis juba põhja poole külme­ sitsi, ja viljadest kasvatati arvatavasti male maale rännanud. Selle ajajärgu nisu, otra ja naereid. Majapidamistes lõpul levis jõudsasti üle maa ka kuusk. esines siis juba, kuigi aimult lihaloo­ 3. kuni 1. aastatuhandeni e. Kr. madena, ka lambaid ja lehmi. Seega muutus kliima järjest kuivemaks ja sai ka karjapidamine tol ajal 1O00. a. e. Kr. oli meie kliima täiesti oma alguse. kontinentaalse iseloomuga. Väiksemad Muinasleide esineb tollest ajajärgust sood, nagu Sõjamäe raba Tallinna lä­ üle kogu Eesti juba tunduvalt laiemalt. hedal, kuivasid täieliselt ja kattusid Ka Harjumaal esineb neid 'Kolga-Pu- metsaga, kuna suuremates rabades disoo jõe ümbruses Ülgase-Jõelähtme- kasvasid puud võrdlemisi suurtel ala­ Valklia piirkonnas, Viimsi poolsaare del, ulatudes ka sinna, ikus praegu idakaldal, Pirita jõesängis, Tallinna kõik on lage. 1. aastatuhande kesk- kohal, Keila ja Vasalemma ümbruses, paigu e. Kr., s. o. umbes Rooma asu­ Kloostri-Harju-Madise piirkonnas ja tamise ajal, muutus ilmastik uuesti Vihterpalu ümbruses. Tol ajal asuti niiskemaks ja jahedamaks ning algas veel võrdlemisi jõgede ja ka mere lä­ jälle soode tekkimine. Manni ja kase heduses, kust saadi küllaldasel määral uuesti esiletungiga algas kuuse taga­ peatoidust. nemine. Kiviajale järgneval p r o n k s a j a 1 Kogu seda puuliikide sisserändamist, (umbes 1300—500 a. e. Kr.) näitab metsade tekkimist ja puuliikide vahel­ põllundus küttimise ja kalastamise kõr­ dumist tõendavad turbarabades tehtud val tunduvat tõusu. Põllutöoriistana puude õietolmu analüüsid, mille and­ tuntakse siis juba sirpi, kõverast puust med uhtuvad nii meie kui 'ka Soome ja valmistatud maaharimise kooku, karu- Rootsi teadlasil. Puude Õite 'tolmu­ äkke-taolist riista jne. Ka kariloomade terad, sattunud turbarabadesse, säilisid arvus on märgata suurenemist ja lehm seal muutmatult aastatuhandeid ja on juba mitte ainult lihaloomaks, vaid nende rohkuse ning leiu sügavuse järgi teda ka lüpsetakse. Loomulikult või­ määratakse kindlaks ühe või teise puu­ deti siis uueks põllumaaks tule abil se­ liigi rohkus ja levimise aeg. niseid metsamaid, mis maa ärakurna- Nagu juba eespool tähendatud, il­ mise järele maha jäeti, mil need kat­ mus inimene Läänemere rannikule um­ tusid uuesti metsaga. Kariloomad leid­ bes 5000 a. e. Kr., s. o. vanemal sid tol ajal endale suvel toitu rohu- kiviajal, mille kestust loetakse lagendikelt ja metsast, kust neile ka tal­ 5000—3000 a. e. Kr. Meie kodumaal veks toitu valmis koguti. Inimesed ela­ leidub sellest ajajärgust vähe mäles­ sid siis juba osalt kindla asukohaga kü­ tusmärke, mis lähemalt selgitaksid tol­ lades, mis asetsesid kõrgematel ja see­ leaegse inimese elu ja tegevust. Tol ga kuivematel kohtadel. ajal elatusid inimesed «küttimisest ja Tol ajal ei olnud põllundus veel mää­ kalapüügist, liikudes tihti ühest kohast ravaks elatumisharuks, vaid peatoidu­ teise parematele jahimaadele. Sellest se andsid metsad ja veekogud veel ja­ ajajärgust esineb muinasleide Põhja- hinduse ja kalanduse näol. Kuid pronks- Eestis ainult Kunda 'ümbruses, kuna aega tuleb siiski nimetada ajajärguks, LÕuna-Eestis neid esineb tunduvalt mil metsa vaba levikut hak­ rohkem Pärnu ja Võrtsjärve rajoonis. kasid pidurdama põllundus Sellele järgneva noorema kivi- ja karjapidamine. a j a (umbes 3000—1300 a. e. Kr.) lõ­ Järgneval eelrooma rauaajal pul hakkas inime ne.tegelema (500 a. e. Kr. kuni Kr. sündimiseni) põllundusega. Esialgu piirdus ei ole inimeste eluviisides ja arenemi­ see põllundus küll ainult kodu ümbruses ses märgata eriti suuri ja järske muu­ väikeste lapikeste ülesharimisega, kan­ datusi ja majanduselus kestab edasi des seega õigemini aianduse iseloomu üleminekuseisukord. Seega ei ole ka — 378 — metsanduse ja põllunduse vahekord •Keskmisel rauaajal (400—• nimetamisväärselt muutunud. Kuid 800 a. p. Kr.) on märgata uute külade rooma rauaajal (Kr. sünd. kuni tekkimist lisaks juba rooma rauaajal 40Oa.p.Kr.) algab põllunduse kiire are­ olnud küladele. Leide hakkab ilmuma nemine ja tema osatähtsuse tõus. Põl­ senini tühjadelt ja vähem viljakand­ lundus muutub siis juba määrava täht­ vatelt maadelt, mis tõendab, et vanad susega elatumisharuks. Kui kivi- ja külad jäid kitsaks ja tuli asustada uusi pronksajal olid asustatud vähe vilja­ maid. Vanade külade vahele või enam kandvad, kuid jahilooma- ja kalarik-