DOCSLIB.ORG

Tallinna Linna Ja Linnastu 2015. Aasta CO2 Heitkoguste Inventuur

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tallinna Linna Ja Linnastu 2015. Aasta CO2 Heitkoguste Inventuur Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO2 heitkoguste inventuur Tallinna Keskkonnaamet Töö nr ENV1719 Tallinn 2018 Tallinna Keskkonnaamet Nomine Consult OÜ Harju tn 13 Akadeemia tee 21/3 10130 Tallinn 12618 Tallinn [email protected] [email protected] Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO2 heitkoguste inventuur 1. Sisukord Kokkuvõte .......................................................................................................................................................... 5 Summary ............................................................................................................................................................. 7 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 10 1. Töö materjal ja metoodika .............................................................................................................. 11 1.1. Energeetika ................................................................................................................................... 11 1.2. Transport ....................................................................................................................................... 13 1.2.1. Maanteetransport .............................................................................................................. 13 1.2.2. Raudteetransport ............................................................................................................... 14 1.2.3. Veetransport ........................................................................................................................ 14 1.3. CO2 neelud ..................................................................................................................................... 14 2. Ülevaade Tallinna linnast ................................................................................................................ 17 3. Energiasektor ....................................................................................................................................... 20 3.1. Energiasektoris kasutatavad kütused ................................................................................. 20 3.2. CO2 heitkogused energiasektorist ........................................................................................ 26 3.3. Energia tootmine ......................................................................................................................... 29 3.3.1. Ülevaade Tallinna soojusvarustusest ......................................................................... 31 3.3.2. Energiatootmises kasutatavad kütused .................................................................... 33 3.3.3. CO2 heitkogused energiatootmise sektorist ............................................................ 35 3.4. Tööstus ............................................................................................................................................ 36 3.4.1. Ülevaade tööstussektorist .............................................................................................. 36 3.4.2. Tööstuses kasutatavad kütused ................................................................................... 37 3.4.3. CO2 heitkogused tööstussektorist ................................................................................ 39 3.5. Transport ....................................................................................................................................... 42 3.5.1. Ülevaade transpordisektorist ........................................................................................ 42 3.5.2. Transpordisektoris kasutatavad kütused ................................................................. 44 3.5.3. CO2 heitkogused transpordisektorist ......................................................................... 46 4. CO2 neelud ............................................................................................................................................. 49 4.1. Tallinna linna kõrghaljastus ................................................................................................... 49 4.1.1. Haabersti linnaosa ............................................................................................................. 51 4.1.2. Kesklinna linnaosa ............................................................................................................. 51 4.1.3. Lasnamäe linnaosa ............................................................................................................ 52 4.1.4. Mustamäe linnaosa ............................................................................................................ 52 4.1.5. Nõmme linnaosa ................................................................................................................. 53 4.1.6. Põhja-Tallinna linnaosa ................................................................................................... 54 4.1.7. Pirita linnaosa ...................................................................................................................... 55 4.1.8. Kristiine linnaosa ............................................................................................................... 56 4.2. Tallinna linna CO2 neelud ........................................................................................................ 56 5. Tallinna linna CO2 bilanss ................................................................................................................ 58 6. Ülevaade Tallinna lähivaldadest ja -linnadest ......................................................................... 61 6.1. Harku vald...................................................................................................................................... 61 6.2. Jõelähtme vald .............................................................................................................................. 62 6.3. Kiili vald .......................................................................................................................................... 63 6.4. Maardu linn ................................................................................................................................... 64 6.5. Rae vald ........................................................................................................................................... 65 2 Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO2 heitkoguste inventuur 6.6. Saku vald ........................................................................................................................................ 66 6.7. Saue linn ......................................................................................................................................... 67 6.8. Saue vald ......................................................................................................................................... 68 6.9. Viimsi vald ..................................................................................................................................... 68 7. Energiasektor ....................................................................................................................................... 70 7.1. Energiasektoris kasutatavad kütused ................................................................................. 70 7.2. CO2 heitkogused energiasektoris .......................................................................................... 73 7.3. Energiatootmine .......................................................................................................................... 74 7.3.1. Ülevaade Tallinna lähivaldade ja -linnade soojusvarustusest .......................... 74 7.3.2. Energia tootmiseks kasutatavad kütused ................................................................. 76 7.3.3. CO2 heitkogused energiatootmise sektoris .............................................................. 77 7.4. Tööstus ............................................................................................................................................ 78 7.4.1. Ülevaade tööstussektorist .............................................................................................. 78 7.4.2. Tööstussektoris tarbitavad kütused ........................................................................... 80 7.4.3. CO2 heitkogused tööstuses ............................................................................................. 82 7.5. Transport ....................................................................................................................................... 84 7.5.1. Ülevaade transpordisektorist ........................................................................................ 84 7.5.2. Transpordisektoris kasutatavad kütused ................................................................. 87 7.5.3. CO2 heitkogused transpordisektoris ........................................................................... 88 8. CO2 neelud ............................................................................................................................................. 91 8.1. Tallinna lähivaldade ja -linnade kõrghaljastus ................................................................ 91 8.1.1. Harku vald ............................................................................................................................
Load more

Recommended publications
  • BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 Doi:10.5200/Baltica.2012.25.12
    BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 doi:10.5200/baltica.2012.25.12 Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia Mait Metsur, Madis Metsur, Erki Niitlaan, Anto Raukas, Peep Siitam Metsur, Mait, Metsur, Madis, Niitlaan, E., Raukas, A., Siitam, P., 2012. Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia. Baltica, 25 (2), 121-128. Vilnius. Revised manuscript submitted 27 June / Accepted 19 July 2012 / Published online 10 December 2012 © Baltica 2012 Abstract Efficient use of natural resources is a global goal. A specific way of improving resource productivity in Estonia is utilisation of Maardu granite deposit as a joint goal for producing granite aggregates and construction in the caverns of the granite mine and a pumped hydroaccumulation plant. The environmental impact assess- ment in connection with construction of a Maardu deep granite mine was accepted by the Estonian Ministry of Environment in 2009. The most challenging engineering task, causing also the biggest environmental risks, is safe penetration of aquifers and aquitards during construction of vertical and/or inclined tunnels for granite mine and/or pumped hydroaccumulation plant. A major problem is also the high radiation level in the Maardu area and in the planned deep mine. High radon concentrations up to 10 000 Bq/m3 have been recorded on the outcrops of alum shale in the mine area and they can be dangerous to human health. Based on the hydrogeo- logical modelling it was found, that under normal circumstances the construction and operation of the Maardu deep granite mine is environmentally safe.
    [Show full text]
  • INFOLEHT "Abiks Tallinna Lahel Liiklejale"
    HUVISÕITJATELE SOOVITATAVAD LIIKUMISTEED ( ------- ) TALLINNA LAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 507 (1: 100 000) ja nr 610 (1: 50 000) ning atlase 1. osa q o o q 82 o q o q o q A o 255 q A 82 o q o 81 q o p q A o q o q o q o q o q o q o q o q o q o q 53 q 586 Wk 50 o 44 ? o q o q o 9? 45 q oqoq 565 Wk @ o q o q o A ? q 9? b oqoqoq 85 St ==========================@=================== o q o q o p ============================================= q oqoqoq 106 ============================================= 62 oq ============================================= 100 o q o q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = o q o o qoqoq q q o q 50 o 812 ? o q o q Wk o ^ q o 70 q 50 o 9? 202 q o q o q o q 49 Tallinn 1 od o q 20 70 ? o p q AIS o AIS 13q (89) g o q ? G ) a = = =G = = = = = = = o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 50 = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 13 ======[>========================================================>c==== HistoricE Wk d o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 69 = = = = = = = = = = = = = = = =Q(9)15s= = = = = = = = = = = ?= = = = = = 188 ================================================================== 137 =======LFl.10s===========================================================/ / (38) o q o q o q o = = = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = ==================================================================; ; 1 5 10 ==================================================================
    [Show full text]
  • Saku Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2010-2012
    Saku valla terviseprofiil ja tegevuskava 2010-2012 SAKU 2010 2 Joonised ja tabelid Joonis 1. Saku valla keskmine rahvaarv........................................................................................6 Joonis 2. Elussündide arv..............................................................................................................6 Joonis 3. Sündimuse üldkordaja võrdlus kogu Eestiga.................................................................7 Joonis 4. Surmade arv...................................................................................................................8 Joonis 5. Suremuskordaja võrdluses Eestiga................................................................................8 Joonis 6. Loomulik iive................................................................................................................9 Joonis 7. Iibe kordaja võrdluses Eestiga......................................................................................9 Joonis 8. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus...............................................................10 Joonis 9. Saku valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus......................................................11 Joonis 10. Valla eelarve (miljonit krooni)..................................................................................12 Joonis 11. Eelarve jagatuna aasta keskmise elanike arvuga..................................................... 12 Joonis 12. Maksumaksjate arv Saku vallas..............................................................................
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering
    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Veebruar 2019 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked
    NR. 229 JUULI 2016 JJaanilaupäevalaanilaupäeval ssüüdatiüüdati lõkkedlõkked Pihlakobara seiklused Ruhnus Katkend Rein Veski raamatust “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Anna Veski lugu“ Nagu igas rannakülas, on ka Savirannas traditsiooniks korraldada jaanipidu just rannas. Tiitli Neeme ilu sai renoveeritud pood Kaunis Ruu küla Seppade suguvõsa Võerdlas Linnud valla saartel Marko Matvere pliiatsijoonistused Jaanipäeva ja võidupüha meenutus. Kostivere jaanitulel lustisid koos suured ja väikesed rahvatantsijad. Pilt Kostivere jaanipeolt. Fotod: Merike Metstak Kriminaaluurimine ei leidnud Jõelähtme Varahalduse kinnisvaratehingus kuritegu Keskkriminaalpolitsei lõ- likogu revisjonikomisjoni aval- kuritarvitamisest. Arvesse võe- kriminaalasja. ERR-ile teada- menetluse piires ja seadusega petas kuriteokoosseisu puu- duse alusel selle kohta, et OÜ ti ka asjaolu, et erinevate eks- olevalt nentis uurimisasutus määratud ulatuses. Jõelähtme Varahaldus müüs pertide hinnangud kinnisvara kriminaalasja lõpetamise mää- Jõelähtme abivallavanema dumise tõttu kriminaaluuri- mullu juulis Suiga kinnistu hin- hindadele ja tegelikud müügi- ruses, et üles jäi küsimus, kas ja OÜ Jõelähtme Varahaldus ju- mise, mille käigus selgitati naga 51 000 eurot OÜ-le hinnad on sageli väga erinevad, Teet Sibrits ikkagi täitis Jõeläht- hatuse liikme Teet Sibritsa Serfdom. mistõt tu ei saa sellise erinevu- me abivallavanema ning OÜ kommentaar: Jõelähtme vallaettevõttele Komisjoni hinnangul võis se puhul veel kindlalt rääkida Jõelähtme Varahaldus juhatuse “Kõnealuse kinnistumüügi,
    [Show full text]
  • Kaitseala Piiramisrõngas. Välitöödest Rebala Maastikukaitsealal 2005. A
    Helping people understand Kaitseala piiramisrõngas Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a Maret Tamjärv Eesti Vabaõhumuuseum, teadussekretär Jõelähtme valla territooriumil, üsna Tallinna külje all paiknev Rebala muinsuskait- seala on ainulaadne kultuurmaastik, mida on inimkäsi kujundanud juba muinas- ajast saadik. Sellel 74 km² suurusel maa-alal asub üle 350 arheloogiamälestise – muistsed asulakohad, kivikalmed, kultuskivid ja Eesti vanimad, pronksiaegsed muinaspõllud. Siin on ka mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha.1 Rikkalikult muististega ülekülvatud piirkond omab ka poliitilist tähendust kui üks laulva revolutsiooni hälle – just arheoloog Vello Lõugase initsiatiivil 1987. a loodud kaitseala peatas fosforiidikarjääri laienemise ning oli üks Virumaa kaitseks peetava fosforiidisõja käivitajaid.2 1 Näiteks Rebala, Vandjala, Parasmäe ja Rootsi-Kallavere. Kirjalikes allikates mainitakse neid esmakordselt 1241. a. 2 Rebala piirkonna muististe senisest põhjalikuma väljaselgitamisega alustas harrastusarheoloog Oskar Raudmets 1970. aastate alguses, mil siinsele piirkonnale hakkas peale suruma laienev fosforiidikarjäär. Alates 1974. aastast tegeles siin muististe arvelevõtu, kaardistamise ja ulatuslike päästekaevamistega arheoloog Vello Lõugas, kellelt pärineb ka kaitseala loomise mõte. Just päästekaevamiste käigus avastati suur osa Rebala arheoloogiamälestistest, sh ka Lastekangrud ja üle 2000 aasta vanused muinaspõllud. Kaitseala määruse kinnitamine venis 12 aastat. Lõpuks, 24. septembril 1987. a kinnitati Eesti
    [Show full text]
  • Saku Valla Jäätmekava 2006-2010
    Saku valla jäätmekava 2006-2010 Tellija: Saku Vallavalitsus Töö teostaja: OÜ Alkranel Projektijuht Alar Noorvee OÜ Alkranel Tartu 2005 Sisukord 1. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED 6 1.1. SAKU VALLA JÄÄTMEKÄITLUSALASED ÕIGUSAKTID 8 1.2. SAKU VALLA JÄÄTMEKAVA SEOS ÜLERIIGILISE JA HARJUMAA JÄÄTMEKAVAGA 9 2. SAKU VALLA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE 10 2.1. ASEND 10 2.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS 10 2.3. LOODUSKESKKOND 11 2.4. MAAKASUTUS 12 2.5. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE 12 2.6. HARIDUS 12 2.7. ETTEVÕTLUS 12 3. SAKU VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE 13 3.1. TEKKIVAD JÄÄTMEKOGUSED JA NENDE ÜLEANDMISVÕIMALUSED 13 3.1.1. Segaolmejäätmed 13 3.1.1.1. Segaolmejäätmete koostis 15 3.1.2. Pakendijäätmed 16 3.1.3. Biolagunevad jäätmed 18 3.1.3.1. Vanapaber ja –papp 18 3.1.3.2. Kompostitavad jäätmed 18 3.1.3.3. Reoveesetted 18 3.1.4. Ohtlikud jäätmed 19 3.1.4.1. Majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed 19 3.1.4.2. Ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed 20 3.1.4.3. Jääkreostus 20 3.1.5. Tervishoiuasutuste jäätmed 20 3.1.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed 20 3.1.7. Metallijäätmed 21 3.1.8. Elektri- ja elektroonikajäätmed ning kodumasinad 21 3.1.9. Vanarehvid 21 3.1.10. Vanamööbel 22 3.2. JÄÄTMETEKKE PROGNOOS 22 3.3. ETTEVÕTETE JÄÄTMEMAJANDUS 22 3.4. SAKU VALLAS TEGUTSEVAD JÄÄTMEKÄITLEJAD 23 3.5. JÄÄTMETE TAASKASUTAMINE JA KÕRVALDAMINE 24 3.5.1. Jäätmete taaskasutamine 24 3.5.2. Jäätmete kõrvaldamine 24 3.6. JÄÄTMEKÄITLUSE FINANTSEERIMINE 25 3.7. JÄÄTMEMAJANDUSE PROBLEEMID 25 3.7.1. Paljudel majapidamistel ei ole sõlmitud jäätmeveolepingut 25 3.7.2.
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo
    Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Reis Nr. Peatus 01 03 J3-01 J3-02 1 Noorte 08:15 11:15 2 Mäeotsa 08:16 11:16 3 Kallavere 08:20 11:20 4 Kallavere kauplus 08:21 11:21 5 Orumetsa 08:22 11:21 6 Uuevälja 08:23 11:23 7 Lepalinnu ühistu 08:24 11:23 8 Kroodi oja 08:25 11:24 9 Maardu veehoidla 08:27 11:26 10 Uus-Muuga 08:28 11:27 11 Kabelikivi 08:29 11:28 12 Õunapuu-Ploomipuu teerist 08:31 11:30 13 Altmetsa 08:34 11:33 14 Altmetsa-Viljapuu teerist 08:36 11:34 15 Vasar 08:39 11:38 16 Põllu 08:42 11:40 17 Iru küla 08:42 11:41 18 Nurme 08:44 11:42 19 Loo tee 08:47 11:46 20 Loo 08:50 11:50 Töötamise päevad 1 1 Veootsa pikkus (km) 18,0 18,0 Sõiduaeg (h.,min.) 0:35 0:33 Reisi kiirus (km/h) 30,9 32,3 Reis Nr. Peatus 02 J3-01 1 *Loo 08:55 2 *Vanasauna tee 08:57 3 *Saha 08:59 4 *Maardu mõis 09:02 5 *Veski põik 09:04 6 *Kurgla 09:15 7 *Teeristi 09:19 8 *Kostivere 09:20 9 *Kostivere kool 09:21 Töötamise päevad 1 Veootsa pikkus (km) 21,4 Sõiduaeg (h.,min.) 0:25 Reisi kiirus (km/h) 50,3 Jõelähtme valla siseliin Nr.J4 Jägala - Haljava - Raasiku - Kostivere Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • Saku Valla Siseliinide Sõiduplaan Vedaja: AS Samat Vedaja Kontakttelefon: 6779663 Kehtib Alates: 29.10.2012 Eritingimus: Tööpäevadel Õppetöö Perioodil
    Saku valla siseliinide sõiduplaan Vedaja: AS Samat Vedaja kontakttelefon: 6779663 Kehtib alates: 29.10.2012 Eritingimus: tööpäevadel õppetöö perioodil Hommikused väljumised Liin nr 1 A ETKNR Liin nr 1B ETKNR Liin nr 4 A ETKNR Tehnika 06:50Tehnika 07:07Tehnika 06:57 Saku „Kingu” 06:52 Saustinõmme 07:22 Ailamäe teerist 07:09 Pähklimäe 06:54Lokuti 07:26Atiku tee - Pärnu mnt teerist 07:13 Murumäe 06:56Tõdva küla 07:30Uku peatus 07:15 Jälgimäe 06:58 Kajamaa 07:33 Rahula 07:23 Topi 07:00Aadu teerist 07:35Männiku talu 07:26 Jõenurme 07:02 Kasemetsa 07:40 Rüütli tee 07:27 Paunamäe 07:04 Preeria 07:43 Üksnurme 07:31 Laagri 07:06 Saku-Kingu 07:45 Uuetoa 07:34 Tänassilma teerist 07:09 Keskus 07:48 Sepa tee 07:36 1 Kungla teerist 07:15Saku raudteejaam 07:51 Saku-Kingu 07:40 Tänassilma 07:17 Liin nr 2H ETKNR Saku raudteejaam 07:44 Topi 07:24Tehnika 06:54 Liin nr 7A ETKNR Jälgimäe 07:26 Aespa 07:10 Tehnika 07:08 Kanamaa teetist 07:28 Ikarus 07:16 Kajamaa 07:16 Murumäe teerist 07:29Soonurme 07:18Kirdalu 07:21 Nurmiko teerist 07:30Standard 07:20Viljandi mnt kaar 07:23 Nurme tn - Paju teerist 07:31Kiisa postkontor 07:22Tagadi küla 07:25 Nurme tn - Männituka teerist 07:32Kiisa 07:26Tagadi pood 07:27 Saku raudteejaam 07:37Nirgioru 07:31Kurtna vana kool 07:29 Liin nr 1 C ETKNR Kalda (Kuresoo ringtee I) 07:35Kurtna Tiigi tn rist 07:32 Saku raudteejaam 07:37 Metsavahi tee (Kuresoo ringtee II) 07:38 Kiisa Rahvamaja 07:36 1 Saku-Kingu 07:41 Rehemetsa tee 07:41 Kiisa kurv 07:38 Preeria 07:43 Nurga tee 07:43 Leesi 07:40 Kasemetsa 07:45 Kasemetsa 07:48 Nirgioru
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]