DOCSLIB.ORG

Jõelähtme Valla Arengukava Muutmine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jõelähtme Valla Arengukava Muutmine Väljaandja: Jõelähtme Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 112, 1600 Jõelähtme valla arengukava muutmine Jõelähtme valla arengukava muutmine Jõelähtme Vallavolikogu 29. aprilli 2008. a määrus nr 109 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37, Jõelähtme valla põhimääruse § 30 lg 1 p 7 ja § 66, Jõelähtme Vallavolikogu 12.02.2007.a määruse nr 55 “Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine” ja Jõelähtme Vallavolikogu 01.10.2007.a otsuse nr 251 “Jõelähtme valla arengukava täitmise kinnitamine ja muutmise algatamine”, Jõelähtme Vallavolikogu määrab: § 1.Võtta vastu Jõelähtme Vallavolikogu 12. veebruari 2007. a määrusega nr 55 kinnitatud Jõelähtme valla arengukava aastateks 2007–2015 muudetud kujul vastavalt lisadele. § 2.Määrus jõustub 5. mail 2008. a. Volikogu esimees Art KUUM JÕELÄHTME VALLA ARENGUKAVA 2007 - 2015 Jõelähtme 2008 Eessõna Jõelähtme valla kõige suurem väärtus on valla elanikud, seetõttu on käesoleva arengukava koostamisel lähtutud esmalt inimeste vajadustest. Samas on jälgitud üldiseid põhimõtteid, millest peamised on elanikusõbralik, loodushoidlik ja jätkusuutlik valla arengueelduste realiseerimine. Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seaduse alusel peab arengukava olema ajaliselt vähemalt nii pikk kui mitmeks aastaks on kohalik omavalitsus võtnud otseseid rahalisi kohustusi. Arengukava periood peab olema piisav, et oleks võimalik realiseerida arenguvajadusi ja edukalt planeerida arendusprojekte. Seetõttu on Jõelähtme valla arengukava perioodiks valitud 2007. – 2015. a. Arengukava peab hõlmama kõiki need kohustuste valdkondi, mis on riigi poolt seadusega pandud ülesandeks kohalikule omavalitsusele. Samuti valdkondi ja kohaliku elu küsimusi, mis kohalik omavalitsus on ise vabatahtlikult võtnud oma vastutusalasse. Seejuures peab käsitlus olema terviklik nii territoriaalselt kui ka valdkondlikult. Valla arengukava koostamisel sai osaleda iga valla elanik, kes selleks aktiivsust üles näitas. Põhitöö toimus töörühmades, kuhu kuulusid suuremas osas antud valdkonna aktiivsed eestvedajad ja vastutavad vallaametnikud. Hindamaks adekvaatselt väliskeskkonnast tulenevaid mõjusid, kaasati eksperte väljastpoolt valda. Iga valdkonna juures on antud ülevaade hetkeolukorrast, loodud strateegia, püstitatud eesmärgid ning loetletud tegevused, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. Valla arengukava on dokument, mis on otsestes seostes nii valdkondade kui ka riiklike ning maakondlike arengudokumentidega. Arengukava koostamisel lähtuti rangelt reaalsest finantsprognoosist ning ei kiputud ehitama „õhulosse”, mida hiljem rahapuudusel ei ole võimalik niikuinii realiseerida. Seega on antud arengukava reaalne töövahend valla jätkusuutliku arengu tagamisel. Jõelähtme vallavanem Ardo Lass Jõelähtme valla arengukava muutmine Leht 1 / 19 Sisukord 1. Omavalitsuse funktsionaalne struktuur 1.1. Asend ja territoorium 1.2. Rahvastik ja asustus 1.3. Tööjõud, töö, ettevõtlus 2. Kohalik omavalitsus 2.1. Jõelähtme valla tulubaasi analüüs 2.2. Valla juhtimise struktuur 2.3. Koostöö teiste omavalitsustega 3. Omavalitsuse haldusalasse kuuluvad valdkonnad 3.1. Haridus 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 3.3. Ühistransport, infrastruktuur, kommunaalmajandus 3.4. Maakasutus, ehitustegevus, territoriaalne planeerimine 3.5. Keskkonna- ja muinsuskaitse 3.6. Avalik kord ja turvalisus 3.7. Kultuur, sport ja vaba aeg 3.8. Ettevõtlus ja turism 3.9. Külaliikumine 3.10. Valla juhtimine ja kommunikatsioon 4. Jõelähtme valla arenguvisioon 2007–2015 5. Tegevuskava 2008-2012 6. Arengukava finantseerimise põhimõtted, eelarvestrateegia, finantsprognoosid 7. Arengukava ja tegevuskava elluviimine ning uuendamine LISA 1. Tegevuskava 2008-2012 LISA 2. Jõelähtme valla rahvastikuprognoos LISA 3. Eelarvestrateegi LISA 4. Munitsipaalomandisse taotletavad maad 1. Omavalitsuse funktsionaalne struktuur 1.1. Asend ja territoorium Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vald on muistse Rävala (Revala) maakonna süda. Tänane Jõelähtme vald kujunes ajalooliselt kuue väikse mõisavalla – Jõelähtme, Jägala, Ülgase, Kostivere, Rummu ja Kodasoo ühinemisel. Valla pindala on 210,8 km2. Vald piirneb põhjast Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega; idast Kuusalu ja Anija vallaga; lõunast Raasiku ja Rae vallaga; läänest Tallinna ja Maardu linna ning Rae ja Viimsi vallaga. Valla koosseisus on 9 väikesaart. Läbi valla kulgevad Tallinn-Narva maantee ja raudtee, alguse saab Piibe maantee. Suurimaks jõeks on Jägala jõgi, mis ühinedes Jõelähtme jõega suubub Ihasalu lahte. 1.2. Rahvastik ja asustus Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Seisuga 1. jaanuar 2008.a. elas Jõelähtme vallas 5607 registreeritud elaniku. Joonisel 1 on näha, et elanike arv on aasta-aastalt sujuvalt tõusnud, ent hinnanguliselt on veel kiirema kasvu läbi teinud mitteregistreerunud elanike arv. Leht 2 / 19 Jõelähtme valla arengukava muutmine Joonis 1. Vallas on määratletud seitse kanti: Loo, Kostivere, Jõelähtme, Kallavere, Haljava, Ihasalu ja Kaberneeme paikkonnad. 50% elanikest on koondunud Loo paikkonda, keskusega Loo alevikus (joonis 2). Joonisel 3 on kujutatud rahvastiku soolis-vanuseline struktuur. Positiivsena saab välja tuua 15-24 a. vanusegrupi suhtelise arvukuse, mis on eelduseks sündimuse tõusule lähitulevikus. 0-9 a. vanusrühm on väiksema-arvuline, mis pikemas perspektiivis võib sündimust vähendada. Loomulik iive on aastatel 2000-2007 olnud nullilähedane, kuid valdavalt positiivne. Detailne rahvastikuprognoos erinevate vanusgruppide lõikes on ära toodud arengukava lisas 2. Joonis 2. Jõelähtme valla arengukava muutmine Leht 3 / 19 Joonis 3. 1.3. Tööjõud, töö, ettevõtlus Tööealised elanikud (15-64 a.) moodustavad valla kogurahvastikust 72%. Valla maksumaksjate arv on aasta- aastalt pidevalt tõusnud (joonis 4). 2003. aastaga võrreldes on Jõelähtme valla keskmine palk 2007. aastaks tõusnud 62% 13 323 kroonini (joonis 4). Majandustegevuses domineerivad jae– ja hulgikaubanduse ning ehitus– ja teenindusettevõtted (joonis 5). Joonis 4. Leht 4 / 19 Jõelähtme valla arengukava muutmine Joonis 5. 2. Kohalik omavalitsus 2.1. Jõelähtme valla tulubaasi analüüs Suur osa omavalitsuse tulubaasist kujuneb füüsilise isiku tulumaksu laekumisest. Tulumaksu (TM) laekumine ja prognoosimine sõltub eelkõige maksumaksjate arvust ja inimeste brutopalga suurusest. Jõelähtme valla eelarves on kõige suurem tuluallikas üksikisiku tulumaks, 2007. a. moodustas see 58 % eelarve tulude mahust. 2007. a. jooksul laekus Jõelähtme valla eelarvesse TM kokku 54 323 060 krooni. Tulumaksu laekumise kasv on kolmel viimasel aastal jäänud 30% lähedusse. Joonisel 6 on väljatoodud TM laekumine ühe valla/linna elaniku kohta kuus Harju maakonnas. Jõelähtme vallas on tulumaksu laekunud inimese kohta 6 640 krooni. See näitaja ületab pisut maakonna keskmist - 6 086 krooni. Jõelähtme valla arengukava muutmine Leht 5 / 19 Joonis 6. Üks olulisemaid elemente TM laekumise prognoosimisel on valla tulumaksumaksjate osakaal. Jõelähtme valla maksumaksjate arv on pidevalt tõusnud (joonis 7), eriti 2007. aastal. Senine kuude statistika näitab jätkuvat tõusu, kusjuures see tõus on olnud vägagi stabiilne. Maksumaksjate arvu tõus annab alust arvata, et vallas ning väljaspool valda töölkäivate inimeste tööhõive seisund on hea. Joonis 7. Joonisel 8 on välja toodud Harju maakonna omavalitsuste maksumaksjate osakaal elanike arvust. Jõelähtme valla maksumaksjate osakaal oli 2006.a. 50,4% ja 2007.a. 52% kogurahvastikust, mis on hea näitaja. Eriti suuremaks see osalus tõusta ei saa, tõus saab olla ainult mõne protsendikümnendiku võrra. Järgnevatel aastatel on eeldada mõningast langust. Samas on hea, kui suudetakse selle vahekorra lähedast seisundit säilitada, sest maksumaksjate osakaal on väga oluline element TM laekumisel järgnevatel perioodidel. Joonis 8. Leht 6 / 19 Jõelähtme valla arengukava muutmine Joonis 9. Maksumaksjate arvu prognoosimisel (joonis 9) on aluseks võetud rahvastikuprognoosi mõõdukas ja optimistlik variant ning maksumaksjate osakaal elanike arvust. Arvutuste aluseks on võetud 2007.a. seis – 52%, kuid eeldatud järgnevatel aastatel toimuvat pidevat langust. Selle prognoosiga on üritatud vähendada riske, arvestades võimalikke majanduslangusi. Loomulikult peab vald oma tegevusega üritama teha kõik, et see osakaal jääks sama kõrgele tasemele. Teine oluline aspekt valla TM prognoosimise juures on keskmise brutopalga dünaamika. Harju maakonna omavalitsuste arvestuses oli 2006.a. kõige kõrgem keskmine palk Viimsi vallas (15 600 krooni). Järgnevad Harku vald, Saue vald, Saue linn, Saku vald, Rae vald ning Jõelähtme vald. 2007.a. oli Jõelähtme valla maksumaksja keskmine brutopalk 13 323 krooni (vt joonis 4). Tulumaksu prognoosimisel (joonis 10) on kasutatud kahte põhinäitajat: brutosissetuleku ja maksumaksjate arvu liikumist, kombineerides neid rahvastikuprognoosi mõõduka ja optimistliku stsenaariumiga. Tulumaksu laekumise prognoosimisel ei ole mudelisse sisse konstrueeritud võimalikke muutusi tulenevalt tulumaksu seaduse muudatustest, ega teisi nn. "poliitilisi" otsuseid: a) TM protsendi muutusi, b) tulumaksuvaba miinimumi muutusi, c) TM põhimõtete muutusi (üleminek astmelisele maksustamisele), d) brutosissetuleku protsendi muutust (2007.a. 11,9% brutotulust laekub KOV), e) KOV tulubaasi muutusi (nt palgavahe sidumine brutotulu protsendiga), f) jt tegurid, mis TM laekumist mõjutavad (nt ümbrikupalkade vähenemine). Jõelähtme valla arengukava muutmine Leht 7 / 19 Joonis 10. 2.2. Valla juhtimise struktuur Vallavalitsus on 5-liikmeline, ametnikkond on komplekteeritud 47 ametikohta alusel.
Load more

Recommended publications
  • Elektrilevi VÕRGUETTEVÕTTE VÄLJAKUTSE: PALJU VÕRKU, VÄHE TARBIMIST
    KIIRE INTERNETI VÕRGU EHITAMINE Elektrilevi VÕRGUETTEVÕTTE VÄLJAKUTSE: PALJU VÕRKU, VÄHE TARBIMIST 60 000 km 60% 5% elektriliine teenindab tarbimist 655 000 10% 0 kWh tarbimiskohta kohtadest tarbimist Elektrilevi teeninduspiirkond: ülitihe tihe haja TARISTUTE ÜHISHALDUS – ERAKORDNE VÄÄRTUS ÜHISKONNALE 93% elektri jaotusvõrgust 40% tänavavalgustuspunktidest uus turumudel sidevõrgus potentsiaal: elektritranspordi võrgu arendamine OPERAATORINEUTRAALNE Internetivõrgu VÕRK planeerimisel arvestame: Avatud võrgus pakuvad internetiteenust kõik sideoperaatorid, kes seda soovivad Kvaliteetne Ehitus Internetiühendus Sooviavaldused tihedamast hajasse puudub ELEKTRILEVI INTERNETIVÕRGU ARENDUSPLAAN 2019- 2023 15 345 2276 29 500 2798 7800 7400 48 449 1708 1000 1225 1300 5250 4100 40 000 60 000 1856 ühendust kodu 4300 3412 3839 1050 13000 2017 8000 100 000 200 000 3600 ühendust kodu 6700 921 2200 Riigi toel loodavad 1479 ühendused 3700 1593 3700 Ühendusi kokku 2019 EHITUSPLAAN 6508 167 10189 539 10 787 1298 695 TÖÖPLAANIS 2019 143 1358 214 940 586 629 889 2679 740 35 000 358 3216 SOOVIAVALDUST 1154 151 Tööplaan 2019 794 492 1178 Sooviavaldused (suvi) 2019 JÕELÄHTME VALLAS Sooviavaldusi Jõelähtme vallas: 353 Planeeritud ühendusi: Jõesuu ühistu: 52 2019 – 2023 on Elektrilevil plaanis luua Jõelähtme vallas 1730 ühenduse võimalust järgmistes asumites: Aruaru küla, Haapse küla, Haljava küla, Iru küla, Jõelähtme küla, Jõesuu ühistu, Jägala-Joa küla, Kaberneeme küla, Kallavere küla, Kostivere alevik, Liivamäe küla, Loo alevik, Maardu küla, Manniva küla, Neeme
    [Show full text]
  • Jõelähtme Laulupäev
    Jõelähtme4 V A L L A L E H T NR. 1 3 4 J U U N I 2 0 0 8 Sisukord Jõelähtme 23. Laulupäev – esinejad, kava, jutte ja pilte Loo alevik sai mänguväljaku ja Tervisepargi Persoon – Silja Trisberg „Mu eesti keel“ sõnad ja viis Aare Värtelt Mis on Loo õige kohanimi? Külavanemad said oma pöördumisele vastuse Tõnu Ojap 70 Fotoreportaazhid lusikapeolt, laulupäevalt ja seenioride suvesimmanilt Keskkonnateadlikkus on kasvanud Mis toimus Pääsupesa lasteaias? Pildiallkiri Peeter Hütt Koolide lõpetajad Jutuvõistlused võitjad teada Jõelähtme Laulupäev Saha kabeli juures algasid väljakaevamised Ma ise ilutegija, kõige kauni ku- lapsed ja memmed. Kirju-mirju. endi oma. Pandud tallele armsalt ja duja. Siiradi-viiradi keskpõranda- Koorilaul ja kiiskavad vaskpillid. hoolikalt pärikiri kaunike. Ma ise le kokku. Sini-sinine taevas, vetekohin, tuu- ilutegija, kõige kauni Looja. Nõuandeid projektide kirjutajatele Ilus ilm, lahke meel, lillkirjad ja lemüha. Sillerdav ja särav päikese- triibuseelikud, kardpaelad ja kau- paiste. Sigin-sagin, viirg ja sõõr, siis Aitäh teile kõigile, kes te peol osa- nid peakatted. Naerul suud ja sära- voor ja päriratas keerlemas, keer- lesite! Valla eelarvest silmad. Liblikad, sipelgad, mesila- lemas ja ongi kootud laulupäeva makstavad toetused on Silja Trisberg suurenenud sed, põrnikad. Täpid ja mummud, muster. Ainukordne ja päris meie Lehte saab värvilisena näha internetiaadressil http://www.joelahtme.ee/?id=547 JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 2 VOLIKOGU VEERG Art Kuum volikogu esimees Rait Kook 27-ndal mail toimunud vallavolikogu istung oli üks lühemaid istungeid, mis viimasel ajal toimunud. Planeeritud kaheteistkümnest päevakorrapunktist Loo alevikus uus mänguväljak jäid erinevatel põhjustel kaks tükki veel välja ning allesjäänud üheksapunktisest päevakorrast lühemat ei meenu.
    [Show full text]
  • Neemes Ja Ihasalus Paranes Liiklus Jõelähtme Vallas
    NR. 206 AUGUST 2014 Jõelähtme vallas Neemes ja Ihasalus paranes liiklus makstavatest toetustest Kuidas kasutada elektroonilist õpilaskaarti Tutvume Loo Keskkooli andekate ja tublide õpilastega Teatrilaagris räägiti lugu Jäälinnust Foto: 3x Merike Metstak Neeme kergliiklustee on valmis. meetri sõidutee remont. Vana kihutada, teatud aja jooksul paigaldataks teekatendi alla be- rajab vald ajutise parkla. Parki- Külaskäik Loo Tervisesportlastele ja jalakäija- tee oli sedavõrd lagunenud, et kehtib siin ajutine kiirusepii- toonplaadid. Kergtee kulgeb ka misala asub paekivi põhjal, tele mõeldes paigaldati tee äär- selle katet ei olnud enam või- rang 30 km/h. Hiljem, kui tee gaasitrassi peal ning tööd muu- muldpinnas kooritakse ja raja- Keskkooli sõpruskooli de ka kuus istepingi ja prügi- malik lappida. Mitmekordse va- põhi on korralikult vajunud, dab veelgi keerukamaks see, et takse mahasõit. kasti komplekti. Neeme küla na pindamiskihiga teekate võe- jääb piirkiiruseks siin 40 km/h. rajatava kergtee kohal asuvad Kergliiklustee valmib osali- Saksamaal keskusest kuni Pärnasalu bus- ti üles, pinnati ja sõidutee tehti Teetöid Neemes ja Ihasalus elektri õhuliinid. Töid teostab selt EAS toetusega, ajutine sipeatuseni võib nüüd nautida ka natuke laiemaks. Kõige peal- tegi Tallinna Teede AS. Lemminkäinen Eesti Aks- parkla valla eelarvest. liikumist kahe ja poole meetri mine kiht on nüüd graniitkillu- Peagi peaks valmis saama tiaselts, suuremas osas tuleb ra- 4. septembril algusega kell Kostiveres toimus laiusel kergteel. 1,6 kilomeetri stikust. Kuusiku tee kergliiklustee pik- hastus EASilt. 19 toimub Ruu-Ihasalu kergliik- pikkuse kergliiklustee rajamine Ihasalu tee remont läks val- kusega 650 meetrit. Tööde al- Nüüd õnnestub lahendada lustee ametlik avamine. Toimu- mõisapäev ja läks vallale maksma 160 tuhat lale maksma 86 tuhat eurot, ra- gus viibis, kuid lõpuks kooskõ- ka parkla probleem.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2026
    Konsultant OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu T: +372 7305 060 E: [email protected] reg. kood 10769210 MTR nr EP10769210 Tellija OÜ LOO VESI Töö nr 0584.01 A: Saha tee 9F, Loo, 74201 T: +372 608 0677 E: [email protected] reg. kood 10451270 JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2026 Projektijuht Reimo Alas Tartu juuni 2015 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................. 6 1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED .................... 7 1.1 ÕIGUSLIK BAAS ........................................................................................ 7 1.1.1 Euroopa Liidu direktiivid .......................................................................... 7 1.1.2 Eesti seadused ...................................................................................... 8 1.1.3 Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused ..................................................... 9 1.1.4 Veemajanduskavad ................................................................................ 11 1.1.5 Omavalitsuse arengukava ........................................................................ 11 1.1.6 Planeeringud, ehitusprojektid................................................................... 11 1.1.6.1 Harju maakonnaplaneering .................................................................... 11 1.1.6.2 Jõelähtme valla üldplaneeringud
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering
    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Veebruar 2019 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Esitatud Ettepanekud Eelarvesse 2021
    Esitatud ettepanekud eelarvesse 2021 Eelarves 2021 arvestatud / Ettepaneku esitaja Ettepanek Selgitus mitte arvestatud Maigi Päären, Haljava Haljava-Raasiku kergliiklustee. mitte arvestatud Puudub programm, millest rahastada. külavanem Haljava tee remondi jätkumine. arvestatud Jooksva remondi korras. Täiendava tänavavalgustuslambi paigaldamine külaplatsile. arvestatud Jooksva remondi korras. Mänguväljakule hakkepuidu lisamine. arvestatud Jooksva remondi korras. Tiigi puhastamine (et täis ei kasvaks). Võimalusel liivaranna mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. loomine ühte külge. arvestatud Erinevate külaseltsi projektide kaasfinantseerimine (KOP jne) Kert Veiper, Ihasalu küla Prügikonteineritele prügimaja ehitus koos betoonalusega. mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. külavanem Külaplatsi elektriliitumine (3x20A) arvestatud Jooksva remondi korras. Külaplatsi tee projekteerimine vastavalt kehtesstatud DP-le II mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. etapp Külaplatsi tee väljaehitamine II etapp mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Külaplatsi valgustuse projekteerimine ja väljaehitamine mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Tiia Välk, Vandjala küla Külaplatsi niitmine ja hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt külavanem Vandjala tuletõrjeveevõtukoha hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Vana Vandjala külatee äärte hoolduseks summa 600 eurot. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Rajada Raasiku-Kostivere
    [Show full text]
  • Ma Jõelähtme Valda!
    Ma Jõelähtme valda! Ma Eestimaad www.reform.ee Eesti Reformierakonna prioriteedid Jõelähtme valla alevike ja külade arendamiseks Loo, Liivamäe, Saha, Nehatu, Maardu Kaberneeme, Haapse, Kullamäe Neeme, Ihasalu, Jõesuu, Jägala-Joa, Ruu Visioon Lasteaia juurdeehituse valmisehitamine; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogi- Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Loo aleviku, Lagedi kes- Kaberneeme külamiljöö säilitamine nii hoonestuses kui teede ra- vee kvaliteedi parandamine; Jõelähtme vallas on mõ- kuse ja Saha külade vahele; jamisel; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; nus elukeskkond - inim- Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogivee Ühisveevärgi rajamine ning joogivee kvaliteedi parandamine; Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Neeme küla ja Jõe- sõbralik, roheline, tervis- kvaliteedi parandamine; Ühissõidukiliikluse parandamine; suu küla vahele; lik, sportlik, turvaline. Väärtustatakse vallas ela- Ühissõidukiliikluse parandamine ja Tallinna linnaliinide pikendami- Valgustatud kõnni- ja rattatee rajamine Kaberla küla, Kaberneeme Ühissõidukiliikluse parandamine; ne Loole; küla ja Haapse küla vahele. Korvpalliväljaku rajamine; mist, luues uusi võimalusi Naabrivalve edendamine ja turvakaamerate võrgustiku laiendamine; Kolmanda lasteaiarühma avamine. elukvaliteedi tõstmiseks. Keskküttetrasside rekonstrueerimine; Vald on stabiilne, hooliv, Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Iru tegus ja keskkonnasõbra-
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering
    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Märts 2018 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
    [Show full text]
  • 7321 Prangli
    EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA 7321 PRANGLI SELETUSKIRI EXPLANATION TO THE MAPS EESTI GEOLOOGIAKESKUS TALLINN 2002 EESTI GEOLOOGIAKESKUS GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA Mõõtkava 1:50 000 Scale 7321 PRANGLI SELETUSKIRI EXPLANATION TO THE MAPS Tallinn, 2002 ISBN 9985-815-42-4 ISSN 1406-8397 Suuroja, K., All, T., Kõiv, M., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Vahtra, T., 2002. Eesti geoloogiline baaskaart (mõõtkavas 1:50 000). 7321 Prangli. Seletuskiri, 72. Esikaanel: Prangli saare läänerannik. T. Saadre foto. Eesti Geoloogiakeskus, 2002 Kadaka tee 82 Tallinn 12618 7321 Prangli. Eesti baaskaardi mõõtkavaline (1:50 000) digitaalsete geoloogilis-geofüüsikalis- hüdrogeoloogiliste kaartide komplekt on koostatud põhiliselt varasemate geoloogilis-geofüüsikalis- hüdrogeoloogiliste kaartide ja maavarade otsingulis-uuringuliste tööde ning nendega kaasnevate andmebaaside põhjal. Käesoleval juhul on tegu kaardikomplektiga kaasneva seletuskirjaga, mis võimaldab kaasneva lisateabe abil paremini lahti mõtestada kaardil kujutatut. Kaardikomplekti kuuluvad järgmised 8 kaarti: 1) aluspõhja, 2) aluspõhja reljeefi, 3) pinnakatte, 4) geomorfoloogia, 5) hüdrogeoloogia, 6) põhjavee kaitstuse, 7) raskusjõuvälja anomaaliate, 8) aeromagnetiliste anomaaliate. Neist aluspõhja (1), pinnakatte (3), hüdrogeoloogia (5), raskusjõuvälja jääkanomaaliate (7) ja aeromagnetiliste anomaaliate (8) kaarti käsitletakse põhikaartidena, ülejäänuid aga abikaartidena. Nii kaardid kui seletuskiri on koostatud digitaalseina ning nende aluseks olnud faktiline materjal on EGK digitaalsetes andmebaasides. 7321 Prangli. The set of digitized geological-geophysical-hydrogeological maps at the scale of Base Map of Estonia (1:50 000) is compiled mainly on the ground of former similar maps and data obtained in the course of exploring and prospecting of mineral resources. The present explanatory note gives additional information for better understanding data imaged on these maps.
    [Show full text]