Jõelähtme Vald on Laulu- Ja Tantsulembeline

VALLALEHT • NR 252 • JUUNI 2018

Ihasalus avati Jõelähtme vald on laulu- ja pansionaat tantsulembeline Harjumaa 2018. aasta laulu- ja tantsupidu „Koduteel” toimus 2. juunil Viimsis. Selle kontsert- lavastusega tähistas Harju maa- kond Eesti Vabariigi 100. sün- nipäeva. Paarisajaliikmelise Jõelähtme valla esinduse moodustasid Loo keskkooli 1.–2. klassi rahvatantsurühm, Loo kooli lastekoor, Loo kooli mu- Palju õnne dilaskoor, Loo kooli poistekoor, kooli- Jõelähtme segarühm Muhedad, Loo kultuurikeskuse naisrühm lõpetajatele! Loolill, Loo kammerkoor, sega- koor Jõelähtme Laulusõbrad, Kostivere mudilaskoor ja Jõe- lähtme noorte segarühm. Kes Neeme tänavu veel polnud saanud noored õppisid pruuniks 2. juuniks, said seda nüüd peol kindlasti! • restorani- Fotod Priit Põldma kultuuri

Persoon – Eduard Udras

Ilmus Võerdla külaraamat

Kostiveres avati Omniva pakiautomaat

Elektrilevi asub kiire interneti võrku rajama 2 UUDISED NR 252 • JUUNI • 2018 Tänu Volikogu veerg MTÜ LOO JA PILLE KIPPEL Kostivere sai Loo kultuurikeskuse kultuurijuht VÄINO HAAB Volikogu esimees ee oli kümme aastat tagasi, kui toonase Loo uunikuu volikogu is- pakiautomaadi S kultuurikeskuse juha- tungit alustasime lei- taja Vilve Klettenbergi eestve- J naseisakuga mäles- Kui seni on pakiauto- damisel Loo alevikus laata pee- tamaks meie hulgast 10. juu- maadid olnud eelkõi- ti. nil lahkunud volikogu liiget ja ge linnade ja suurte Nüüdseks on laat kasvanud Parasmäe külavanemat Jüri asulate luksuseks, siis traditsiooniliseks Loo päevaks, Paltsi. Jüri Paltsi maise tee- viimase Omniva võrgu kus saavad oma hooajale lõppa- konna lõpetas ootamatu terviserike. Me jääme mälestama Jüri laiendamise tulemu- kordi anda nii Loo kultuurikes- Paltsi hea kolleegina. Volikogu istungit juulikuus ei toimu ja sena on pakiautomaat kuse, Jõelähtme valla, Loo kesk- seekordne päevakord sai vähe pikem, 33-punktiline. tänaseks jõudnud ka kooli, Jõelähtme muusika- ja Toon välja enim arutelu tekitanud teemad. Kostiverre. kunstikooli kollektiivid ning Esimese punktina andis vandeadvokaat Karl Haavasalu in- kõige väiksematesse asulatesse, juurde paigaldatud automaadi sõbrad mujalt. Üle poole sellest formatsioonina ülevaate kohtulahendist (OÜ Väo Paas kaebus MATTIAS KAIV seetõttu muutub põhiliseks ku- puhul on tegemist ka pilootfaa- ajast on nõu ja jõuga abiks ol- Jõelähtme vallavolikogu 16.02.2017 otsusele nr 425). Vaidlus- Omniva meediasuhete juht junenud paki saatmine ning sis oleva uue põlvkonna pakiau- nud ka MTÜ Loo. Sellel aastal tatud volikogu otsuse eesmärgiks oli Ruu küla lähiümbruse ko- kättesaamine piirkonnas korda- tomaadiga, mis töötab uuel oli kauplejaid palju, eks nad ju- haliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmine ja Ruu küla lä- änu oma kiirele levi- des mugavamaks ning kellaajast ning pidevalt arendataval tark- ba teavad, kuhu juuni alguses hiümbruse väärtusliku maastiku ja selle üksikelementide kait- kule ning kasutus- sõltumatuks. Lisaks on pakiau- varal. Seega igasugune klienti- oma müügilauad üles seada. se. Kokkuvõtvalt on vandeadvokaadi sõnul vaidlus pooleli ja kü- T mugavusele on pa- tomaadi kaudu võimalik pakki de tagasiside parendusteks on Lastele rõõmuks oli sellel simus läheb Riigikohtusse. kiautomaadid postiasutuste ka e-poele tagastada. Selleks tu- samuti väga oodatud ning tere- aastal ka palju vahvaid atrakt- Kahe järjestiku punktiga võeti vastu Jõelähtme valla 2018. kõrval populaarsust kogumas. leb hetkel kasutada sama auto- tulnud aadressile info@omniva. sioone. aasta esimene lisaeelarve ja alustati teise lisaeelarve esimese lu- Samal ajal näitavad ka erinevad maati, millest pakk kätte saadi. ee. Kliendi jaoks on uus pakiau- Kordaläinud päeva eest ta- gemisega. uuringud, et üle 80% pakisaaja- Aasta teises pooles plaanib tomaat taotuslikult nii välimu- hame väga tänada ettevõtteid Volikogu kiitis heaks Ihasalu külavanema ettepaneku Jõe- test ja saatjatest eelistab võima- Omniva oma pakiautomaadi- selt kui kasutuskogemuselt sar- toetuse ja abi eest: Jõelähtme lähtme vallavalitsusele vahetada Ihasalu külakeskusest kaugel lusel pakkide saatmiseks ja kät- võrgu ligi kaks korda suure- nane olemasolevate automaati- vallavalitsus, Jõelähtme valla paiknev Rannaniidu kinnistu Ihasalu küla keskel paikneva tesaamiseks pigem pakiauto- maks kasvatada. Muuhulgas on dega. Lähiajal võimaldab uus kultuurikeskus, CF& S, Loo Ihasalu põik 7 kinnistuga. Külavanema esitatud ettepanekus si- maati – see on lihtne kasutada, osa pakiautomaate plaanis pai- tarkvara aga pakiautomaadi ka- Elekter, Loo Vesi. Meeleoluka salduvatest seisukohtadest lähtuvalt ja kujunenud olukorras, mugav, kiire ning 24 tundi öö- galdada ka väiksematesse asu- sutamist veelgi mugavamaks kontserdi eest täname kollektii- kus kogukond soovib kooskäimiskohta, kuid selleks ettenähtud päevas kättesaadav. latesse, kuna märkimisväärne muuta. ve nii meilt kui ka mujalt. Rannaniidu kinnistut ei ole käesolevaks ajaks juba 8 aasta jook- Pakisaatjate ja pakisaajate hulk aktiivseid e-ostlejaid ela- Kostivere pakiautomaat – Vahvate tegevuste eest tä- sul Ihasalu küla kogukond külaplatsina kasutama hakanud ega huvides paigaldas Omniva sel vad just maapiirkondades. Jõe 2, Kostivere, Jõelähtme vald, name Loo motoklubi, Loo küla kooskäimiskohana omaks võtnud, on volikogu seisukohal, kevadel 20 pakiautomaati eel- Kostivere Meie kaupluse Harjumaa. • noortekeskust, Combat et Rannaniidu kinnistu ei teeni eesmärki, mis sellele munitsi- Archery Estonia OÜd. paalomandisse taotlemisel seati. Ihasalu külaelanikelt laekus ka Elektrilevi asub ise Ja ikka ka kõiki laadakauba avalik kiri külaplatsi rajamise toetuseks Ihasalu põik 7 maaük- pakkujaid. susele. Kirjale kirjutas alla 53 isikut. 30.11.2015 esitati avalik ki- kiire interneti võrku rajama Soe südamik tänu, et meil ri veel täiendavalt lisandunud 15 isiku allkirjaga. Ihasalu põik 7 olemas olete ja päeva ilusaks te- kinnistu omanik OÜ Estjal esitas avalduse, milles avaldas soo- Elektrilevi alustas mai nud, kas konkursil osaletakse, gite! • vi võõrandada Jõelähtme vallale avalikes huvides kasutamiseks, lõpus kiire interneti kiire interneti võrku plaanitak- kogukonnale vajaliku ja külaväljakuks sobiliku Ihasalu põik 7 võrgu sooviavalduste se rajada sellest olenemata. Jõelähtme kinnistu, omandades Jõelähtme vallalt vastu Rannaniidu kin- kogumist. Soovi saab „Enne kui konkurss pole välja nistu. Avalduse kohaselt on OÜ Estjal nõus kandma Rannanii- avaldada igaüks, kel kuulutatud ja täpsed tingimu- kirik kutsub du kinnistu võõrandamisega kaasnevad kulutused. praegu püsiühendus sed pole selgunud, ei saa kinni- Volikogu hinnangul on mõistlik ja otstarbekas Ihasalu põik puudu, avaldusi kogu- tada, et Elektrilevi konkursil osalema 7 kinnistu omandamine Rannaniidu kinnistu vastu. takse augusti lõpuni. osaleb, rääkimata selle võitmi- idee- Järgmine kogukonda puudutav otsus oli Iru külas asuva Äm- Võrku tahetakse raja- sest. Aga kindlasti hoiab Elekt- ma tee 20b kinnistu otsustuskorras tasuta hoonestusõigusega ma hakata juba järg- Elektrilevi asub omal käel valgus- rilevi viimase miili teemal silma kaabli võrku rajama ja esimeena konkursil koormamine. misel aastal, selle väl- tehakse seda Tallinnas Veskimet- peal ja kaalub võimalusel kon- Antud otsus, kord juba märtsis volikogu poolt heaks kiide- jaehitamine võtab viis sas, kus pilootprojektiga saab kursil osalemist,” ütles Ruus, ELK Jõelähtme Püha tud ja keskkonnaministrile kooskõlastamiseks saadetud ning aastat. kiire interenti ühenduse 500 ma- kelle sõnul võimaldaks riigi toe- Neitsi Maarja kogu- nüüd keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud hoonestusõi- japidamist. Foto Marko Tooming tus võrku ehitada kaugemale, E dus kutsub koguduse gusega koormamiseks 22 212 m2 ulatuses mittetulundusühin- MARKO TOOMING kui seda ettevõte praegu pla- liikmeid ja kohalikku kogukon- gu Iru Ämma Klubi kasuks 20 aastaks. Volikogu leidis, et koos- Harju Elu Viimase miili määrus neerib. da osalema ideekonkursil, mil- töös küla kogukonna ja kolmanda sektoriga, mille esindaja Iru Täpselt samasuguse kiire Ruusi sõnul pole projekti le eesmärgiks on leida reaalselt Ämma Klubi on, on võimalik senisest paremini ja efektiivse- us ja millal valgus- interneti soovijate kaardistami- eelarvesse riigi toetusraha sisse rakendatavaid ideid koguduse malt täita kohaliku omavalitsuse seadusjärgseid ülesandeid ja kaabli võrku haka- sega ning valguskaabli võrgu ra- arvestatud ning võrkude raja- valduses olevate hoonete kasu- lahendada kohaliku elu küsimusi. K takse välja ehitama, jamise planeerimisega tegeles mist rahastatakse Elektrilevi va- tamiseks üldiseks hüvanguks. Järgmisena kinnitas Volikogu ELi toetusmeetme „Linnapiir- selgub pärast sooviavalduste alles mullu maakondlik asutus baturu investeeringutest. Ootame ideid järgmistele kondade jätkusuutlik areng” projekti „Tallinna linnapiirkonna laekumist, ütles Harju Elule nimega DigiMaa. Kokku kogu- hoonetele: kergliiklusteede võrgustiku arendamine Jõelähtme valla terri- Elektrilevi sideteenuste juht ti Harjumaalt ligi 18 000 soo- Uus loendus • Leerimaja tooriumil” teise etapi. Projekt eesmärk on ühendada Kostivere Oliver Ruus. „Alates sügisest viavaldust, kuid mullu novemb- DigiMaa kogutud 18 000 • Elamu (kollane maja) asula Tallinna kergteevõrgustikuga. hakatakse välja töötama täpse- ris DigiMaa tegevus lõpetati, sooviavaldust Elektrilevi aga ei Teretulnud on ka ideed, mis Jõelähtme valla abikõlblikud kulud antud projekti raames mat üle-eestilist investeeringu- sest ettevõtlus- ja infotehnoloo- arvesta. Kõigil, kes kunagi Di- ei vaja konkreetset kinnisva- on vähemalt 683 887 eurot, millest toetus on 581 303 eurot ning te ajaplaani. Täpsemad aren- giaminister Urve Palo teatas giMaa kodulehel end kirja pa- raobjekti, kuid mille realiseeri- omafinantseerimine vähemalt 102 584 eurot. Juhul kui maini- guplaanid selguvad pärast soo- toona, et maakondlikud valgus- nid, tuleb seda uuesti teha mist kogukond ootab Jõeläht- tud kergteelõikude ehitamine osutub kallimaks, suurendab Jõe- viavalduste kogumist ja sellele kaabli rajajad raha ei saa, vaid Elektrilevi kodulehel. me koguduselt. lähtme vald omafinantseeringut. järgnenud analüüsi,” selgitas ta. riik korraldab võrgu rajamiseks „DigiMaa andmeid Elektri- Tegemist on kutsega idee- Ühe päevakorrapunktina toon veel välja seisukoha andmi- Otsused, kuhu võrk rajada, antavale 20 miljonile eurole levi kahjuks kasutada ei saa. korjeks, mitte põhjalike projek- se Lundi paisu vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hin- tehakse mitut kriteeriumi ar- konkursi. Nüüd kuulutatakse Ühest küljest teeb äsja jõustnud tide esitamiseks, seega konk- damise programmile. Volikogu otsustas esitada programmi vesse võttes. Kui palju ühest see juuni lõpus välja, Palo all- uus isikuandmete kaitse seadus reetseid nõudeid idee kirjeldu- täiendamiseks järgmised ettepanekud: elurajoonist või piirkonnast kirjastas juba ka viimase miili andmete ülekandmise ühelt sele ei esitata. Samas oleks soo- 1)keskkonnamõjude hindamises tuleb analüüsida ka Lundi avaldusi tuleb, on oluline näita- määruse, mille alusel riik hak- omanikult teisele keeruliseks,” vitav, kui väljapakutav idee on paisu, paisu juures oleva ajaloolise tammi ja lähiümbruse täht- ja. „Kaalukas roll on sooviaval- kab korraldama avalikku kon- selgitas Ruus. seotud ka kindla rahasta- sust konventsiooni eesmärkidest lähtuvalt. Tuleb välja selgita- dustel. Sooviavaldustega kogu- kurssi ettevõtjatele. Konkursi Et sooviavaldustes kindel misskeemiga ning finantsvälja- da ajaloolise tammi kultuuriline ja muinsuskaitseline väärtus tud asukohad grupeeritakse võitja rajab võrgu ning peab ta- olla, kasutab Elektrilevi soo- vaatega tulude ja kulude osas. ning tema olulisus maastiku osana. Vastav nõue tuleb program- loogilisteks gruppideks ning gama tehnilise ligipääsu vähe- viavalduste kogumisel isiku au- Ideede kirjeldused palume mi sisse viia. piirkondade täpsemad arendus- malt viiele sideettevõtjale, kes tentimist (ID-kaart, mobiil-ID saata aadressile joelahtme@ 2) kuna ala on oluline nii kaladele kui ka nahkhiirtele, tuleb plaanid koostatakse sellest läh- saavad oma teenust tarbijale jms). „Selle abil püüame vältida eelk.ee või tuua kogudusse Ki- kaasata ka lisaks kalanduseksperdile töösse ka nahkhiirte eks- tuvalt,” rääkis Ruus. pakkuda. Määruses on öeldud, olukordi, kus näiteks üks ja sa- riku tee 12 hiljemalt 15. juulil pert. Kahjuks kõigi 33 päevakorrapunkti kajastamine volikogu- Eelistatakse ka piirkondi, et kiire interneti võrguga liitu- ma inimene esitab sooviavaldu- 2018. veergu ei mahu, kellel huvi, saab nende ja kõigi teiste volikogu kus täna püsiühendust pole või mise tasu suurus ei tohi ületa- si erinevate aadresside puhul, Küsimusi võib esitada materjalidega tutvuda www.volis.ee. on väga madala kiirusega inter- da 200 eurot. millega tal tegelikult seost po- e-posti vahendusel või helista- netiühendus. Elektrilevi pole veel otsusta- le,” ütles Ruus. • da 5664 7686. • NR 252 • JUUNI • 2018 SOTSIAAL 3 Elu pansionaadis kulgeb oma rütmis Ihasalu tee ja mere vahele, keset mustikatest tulvil männimetsa kerkis 2017. aastal ülla ees- Hooldustöötaja Milvi märgiga maja – Ihasalu pansionaat. See on hel- Töö on positiivne ja peremees on väga mõistlik, kõigest saab rääkida. ge, rahulik ja turvaline kodu kümnele eakale, Töö käib vahetustega ja graaﬁ kualusel töö sobib mulle väga hästi. Elani- kelle eest kannab iga päev hoolt kogenud ja kega saame läbi nii nagu ühes perekonnas ikka – on paremaid päevi ja on hoolitsev personal. halvemaid päevi, oleneb tervisest ja tujudest. Igal hommikul toimub meil personaliga ümarlauaring, kus toimub n-ö vahetuse üleandmine, räägime kuidas vahepeal läinud on. Hommikune SIGNE VALDMANN da, et ettevõtmine osutus kee- vahetus tegeleb ka patsientide riietamisega ja ühine söömine toimub rulisemaks, kui alguses arvasin, 8.30. Kui keegi tunneb end kehvasti, siis viime söögi talle tuppa. Nad ea pool sajandit taga- seda ehk ka sellepärast, et see armastavad üsna pikalt magada aga kahjuks ei saa hommikusööki roh- si kulges elu selles ala on minu jaoks täiesti uus ja kem edasi lükata, sest kõikidel on omad rohud peal ja neid peab võtma vastavalt söögikordadele ja kellaaegadele. P Ihasalu metsas hoo- tundmatu. Tulen hoopis teisest Pesemaskäimisega on ka nii, et igaüks lepib kokku just talle sobiva aja, ar- pis teises rütmis – umbes kuue valdkonnast, aga pikaajaline et- vestame ikka nende soovidega ja arutame omavahel asjad läbi. Läheda- hektari suurusel maa-alal asus tevõtjakogemus oli siiski suu- sed külastavad siinseid elanikke päris tihti, vajadusel helistame ja saame Tallinna vineeri- ja mööblivab- reks abiks”. kõik mured läbi arutatud. riku puhkebaas. Mõeldud oli Ka personali leidmine osu- kõigele: peadirektori maja koos tus oodatust raskemaks, ent Ihasalu pansionaadi sauna ja basseiniga, klubimaja kannatlikkus tasus end ära ja esimene elanik koos baari ja piljardisaaliga, tasapisi jõudsid pansionaadini Olivia (86) tenniseväljakud, korvpalliplat- ka õiged inimesed, kõik omal sid, laste mänguväljakud ja alal suurte kogemustega profes- Särasilmne ja humoorika ütle- misega proua Olivia on Ihasalu kümme suvilamaja, mis mahu- sionaalid, kel vähemalt küm- pansionaadi esimene elanik. Ta on tas ligi 200 puhkajat. Suvisel ajal neaastane töökogemus seljata- eluaeg töötanud haridusvaldkon- elu kees ja puhkajaid vooris ga. Üks hooldustöötaja on nas, olnud õpetaja, õppealajuhata- busside kaupa (kel muidugi ve- Ihasalust, kolm hooldustööta- ja ning pikka aega ka koolidirektor. Töötamise lõpetas ta alles siis, kui das, sest kõrgelt hinnatud puh- jat ning kokk tulevad kõrvalt vanust oli üle 70. kekodu oli väga nõutud ning Kuusalu vallast ning medõ- „Kodu on mul tegelikult veel olemas ja sinna tuusikuid saada oli väga de-hooldusjuht on Tallinnast. ootamas, Mustamäel neljandal korrusel, aga raske). ma tean, et ega minust enam kojuminejat ole. Süda Viimane hoone kerkis sinna Väga hea energiaga paik streigib ja teeb trikke, nii et minu tervisega paremat kohta kui see siin ei ole küll kuskilt võtta. Siin on ikka inimesed koguaeg lähedal ja kõik on veel 80ndate keskpaigas, ent Ihasalu pansionaat on oma väga hästi korraldatud, raske on midagi rohkemat tahta. Olen selle paari ajad hakkasid juba vaikselt asukoha tõttu Eestis ainulaad- kuuga juba kodunenud ja eluga rahul. Töötajad on rõõmsad ja abivalmid, muutuma ja Eesti aja tulekuga ne. Kert Veiperi sõnul on talle teeme ikka nalja omavahel ja ajame juttu, kui neil mahti on – eks igaühel 90ndatel jäi elu puhkebaasis väga oluline, et sealsed elanikud on ju erinevad tegemised ja kohustused. Tütar Imbi käib iga nädal vaatamas. Tütrepoeg ja kolmeaastane tütrepo- soiku. Vahepealse 15 aasta end hästi tunneksid, seetõttu jatütar samuti, sõbrannasid käib ka vaatamas. See koht on ikka suhteliselt jooksul on puhkebaasiga seoses kaasati ehitusfaasis ka diplo- Tallinna lähedal, siia saab iga nädal keegi tulla. läbi käinud igasuguseid lennu- meeritud feng shui eksperdid Enne siiatulekut küsisin arsti käest, et kuidas mu tervis on, arst vastas: kaid plaane, muuhulgas plaan Siret ja Janno Seeder, kes mõõt- „Noh, kuidas ma nüüd ütlen, elamiseks on teda nagu vähe, aga suremi- luua sinna profülaktoorium-sa- sid asukoha energiataset ning seks on teda nagu palju”. Ma olen eluaeg ikka positiivne olnud, see on iseloomu küsimus – rohkem tahan ikka naerda kui nutta. natoorium, aga mõttetasandile jagasid soovitusi võimalikult Käin ikka õues jalutamas, maja ümbruses muidugi ainult, mul on tasakaa- need kõik jäidki. harmoonilise elukeskkonna luga natuke mure, kaugele ei saa minna. Hommikupoole paistab terassile Kui Ihasalu mehel Kert Vei- saavutamiseks. Mõõtmistule- päike ja vahel käin seal istumas. peril avanes 2014. aastal võima- mused kinnitasid, et pansionaa- Õhtuti vaatan ikka Aktuaalset Kaamerat, mul on oma toas telekas ja kuulan kõrvaklappidega, need võtsin kodust kaasa, muidu ei kuule väga lus see maa-ala ära osta, ei ka- di asukoha energiatase on äär- hästi. Igasuguseid ﬁ lme ma ei vaata, need on kõik ühte moodi, otsivad helnud ta hetkegi, ehkki kindlat miselt kõrge, praktiliselt sama, jälle mingit mõrvarit. plaani, mida sellega peale haka- mis püramiidides saavutatakse. Vahel loen raamatut /neid on öökapil terve virn/, praegu on pooleli Juhan ta, veel polnud. Kõige lihtsama Siin on see aga looduslik. Just Peegli „Langesin esimesel sõjasuvel”. Ega palju korraga lugeda jaksa, vastupanu teed minek oleks ol- seetõttu, et hoida head energiat Pansionaadi looja Kert Veiper ja medõde-hooldusjuht Mare Leppik koos ühe silmaga ei näe ja teine väsib ära, pikali olles on raske lugeda ka. pansionaadielanike Eva ja Nataljaga. Fotod Signe Valdmann Igal hommikul on meil siin puder, hea kohvike kõrvale, piima ja suhkrut nud tükeldada suur maa-ala rahulikus liikumises, on ka vä- läheb sisse niipalju kui käseme. Ja kokk küpsetab meile isegi pannkooke! kruntideks ja need siis maha ravast majani kulgev jalgrada Suured pannkoogid rulli keeratud, moos vahel. Aga teeb ka rullbiskviiti, müüa, keerulisem aga midagi looklev, mitte sirjooneline. Ma- mõni õhtu on jäätis moosiga! Mis siis veel tahta on! Mõnda asja lasen ise arendada ja uut väärtust luua. ja sisekujunduse tegi samuti tuua, marineeritud kurki, õuna, apelsine, nüüd maasikaid. Teiste elanikega palju ei suhtle, eks me kõik oleme omamoodi, keegi õie- Kert Veiper valis viimase – Ihasalus elav disainer Ivari ti suurt ei kuule, ühel üks häda, teisel teine. Rohkem räägime hooldajate, ta otsustas luua keset rahu ja Männi. medõega, kokahärraga ja peremees on lahke mees, käib tihti ja räägib vaikust Ihasalu pansionaadi: Kuuldused ainulaadsest juttu. Tore mees!” „Ihasalu on kaunis ajalooga pansionaadist levisid suust su- koht, merekaldal ja männimet- hu ja ilma ühegi reklaamita on sas, elan ise siinsamas kõrval ja maja juba rahulolevate elanike- toimuvad ühised söömised, Mare võtab kohapeal vereproo- kindlasti ei tahtnud siia luua ga täidetud. Kert Veiper mee- saab vaadata telekat ning maja- vi, viib selle linna laborisse ja midagi sellist, mis tekitaks tei- nutab hetke, kui Ihasalu pansio- personal leiab aega sellekski, et perearst annab telefoni teel se fooni sellele rahulikule elu- naati jõudis inimene, kes otsis lihtsalt olemas olla – kuulata, medõele tulemused teada ning keskkonnale”. kohta oma emale: „Ta ütles, et vestelda või mängida koos laua- määrab raviplaani. Ideest kuni esimeste elani- on läbi käinud kõik Tallinna ja mänge. Kindlasti tekib küsimus, ke sissekolimiseni kulus kolm lähiümbruse kohad, aga see siin Medõe teenuse alla kuulu- mis see kõik maksab, sest selge aastat ning esimene elanik bro- Ihasalus on tõesti esimene ja ai- vad kliendi tervisliku seisundi on see, et ainuüksi pensionist neeris koha juba siis, kui pan- nus koht, kuhu ta tahaks oma jälgimine, ravimite andmine, hooldekodu eest tasumiseks ei sionaat alles ideetasandil oli. ema jätta.” vajadusel süstimine, vererõhu ja jätku. Kert Veiperi sõnul on la- Kert Veiper ütleb muigel sui, et Esimesed elanikud kolisid veresuhkru mõõtmine. Kõiki- hendusi erinevaid, kel maksa- mõnes mõttes see oligi hea: sisse aprilli lõpus. Pansionaadi del patsientidel on pansionaati vad lähedased puuduva osa „Tundsin kohustust oma luba- elanike vanusevahemik on 70– Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja õnnistas ja pühitses Ihasalu jõudes kaasas perearsti saateki- kinni, kes on maha müünud pansionaati. dus teoks teha. Tuleb tunnista- 91, ja ehkki mõistus on kõigil ri, kus on peal diagnoosid, ravi, oma kinnisvara ja saab seeläbi terav, siis keha on väsinud ja haiguse eelnev kulg ja muu va- endale elu lõpuni pansionaa- Pakutav kimbutavad erinevad hädad, nus on koos pesemise, ja hool- idapoolsed toad on osalise me- jalik info. dielu võimaldada. Lähitulevi- enamasti teeb muret ikka süda dusvahendite (vajadusel mähk- revaatega. Tubades on elektrili- Ihasalu pansionaadi medõ- kus on plaan rajada ka teine, teenus ja liialt kõrge vererõhk. Kõik mete) kasutamisega. Pakutav selt reguleeritavad funktsio- de-hooldusjuht Mare Leppiku natuke suurem pansionaadi- on perso- praegused elanikud on pansio- teenus on personaalne, iga ini- naalvoodid, voodikapp koos sõnul on neil patsientide pere- maja, mis oleks ühendatud ole- naalne, naati jõudnud eelkõige omal mesega tegeldakse vastavalt te- serveerimislauaga, televiisor, arstidega väga tihe suhtlus, kui masoleva majaga. soovil, sedasi on endal kergem ma vajadustele. Toitlustamine külmkapp, riidekapp, seinaka- tekib küsimusi, saab alati helis- Sotsiaalminister Kaia Iva inimesega ja lähedastel samuti süda rahu- on kolm korda päevas ja toidud pid, laud, tool, tugitool. Iga toas tada ja konsulteerida, sest ra- sõnul on olukorras, kus hoolde- tegeldakse likum. valmistatakse kohapeal. Soovi on invanõuetele vastav duši- viplaani määrab ja kinnitab siis- kodude kohti napib, kõikide vastavalt va- korral saavad elanikud kasuta- ruum-WC. Voodite juures ja ki alati perearst. Kui on vajadus uute hooldekodude rajamine, jadus- Personaalne lähenemine da ka majas asuvat sauna. WC-s on hädaabi kutsunginu- vereproovi teha, siis seegi la- mis toob inimestele valikuvõi- Majutus on ühe ja kahe ini- Toad on valgusküllased, iga pud. hendadakse patsiendile kõige malusi juurde, väga vajalik ja tetele. mese tubades ning hooldustee- toa juurde kuulub väliterrass ja Valgusküllases söögisaalis mugavamal viisil – medõde retulnud. • 4 KULTUUR NR 252 • JUUNI • 2018

KUHU MINNA, juuli 2018 www.joelahtmekultuur.ee Neeme kooli juurdeehitus edeneb jõudsalt 1. Loo noortekeskuse Loo session 2018 Võistelda saab kahel alal: BMX ja tõukeratas! Vajadusel avatakse mõlemal 15.00 võistlusalal kaks vanusegruppi. NB! Eelregistreerimine vajalik! Jõelähtme Neeme kool sai 8. juu- Katkend Neeme kooli di- juuli skateväljak 10. Keerdtrepp valla noortele 1 euro, noortele väljaspoolt Jõelähtme valda 2 eurot nil nurgakivi ning rektori Karin Soosalu kõnest: 1. Tornitööde lõpetamise tänujumalateenistus, taastatud tornikiivri ja uued 11.00 Jõelähtme kirik Tänujumalateenistus aknad pühitseb piiskop Einar Soone, kaasa teenib perekond Jalakate ehitaja lausus kõigile „On 19. sajand, aasta 1899. juuli ansambel oodatud sõnad: „Ehi- Neeme külla ehitatakse kooli- Kohal on politsei, naabrivalve, päästeamet, kaitseliit, Retrotrip Baltic. tus kulgeb igati plaa- maja. On 20. sajand, aasta 1935. 7. Näha, kuulda ja katsuda saab erinevat kaitse- ja päästetehnikat, istuda nipäraselt ning uut Neeme külla ehitatakse kooli- 12.00 Uusküla Uusküla perepäev juuli Žigulisse ja soovi korral ka sellega sõita. Tegevust jagub nii noortele õppeaastat saavad maja. On 21. sajand, aasta 2018. kui vanematele. Avatud kohvik Neeme kooli lapsed Neeme külla ehitatakse kooli- 8. alustada juba uues maja. Päris tore komme, mis! 14.30 Saha kabel Surnuaiapüha Korraldab MTÜ Uusküla külaselts. juuli majas!” Vanasti, kui ei olnud veel 11. Kostivere kultuuri- korralikke projekte, oli nurga- 20.00 Kontsert-piknik Vaiko Epliku ja Jarek Kasari kontsert mõisapargis. Pilet 10 eurot. juuli mõis SIGNE VALDMANN kivi panemine hoonesse väga Suvelavastuse algus kell 19. Mõisapark ja kohvik avatakse kell 18. tähtis etapp. Kutsuti kokku kõi- Ühiskülastus suvelavastu- 13. Ravila mõisapark, Ühiskülastus maksab kokku 20 eurot inimese kohta (sh pilet 14 eurot eeme kooli juur- ge targemad, kes panid paika 18.00 sele „Armastus on ajavii- ja transport (bussikoht) 6 eurot). Ühiskülastust korraldab Kostivere kul- juuli Kose vald deehituse vajalikkus hoone nurgakivi, mis määras de” tuurimõis. Osalemise soovist palume teada anda tel 608 1539, 5328 on aktuaalne olnud maja sirguse, kõrguse ja kuju. 4841 (Irina Pärila) või e-post [email protected] N juba hea mitu aastat. Õige lähe- Tänaseks on jäänud sellest 14. Neeme rahvamaja Erinevad võistlused lastele ja täiskasvanutele. Loterii. Esineb ansam- 15.00 Kaluritepäev dal uue maja ehitamisele oldi sümboolne hetk, aga kindlasti juuli esine plats bel The Skyline eelmise aasta aprillis, kui Jõe- tähtis, sest see pidavat majale 16. Camp of hip-hop noor- Toimub 16.–22.07. Oodatud on kõik 7–14-aastased (eesti, vene ja lähtme vallavalitsus otsustas al- õnne tooma. 12.00 Liipa talu inglise keelt kõnelevad) noored! Erikülaline Liis Lemsalu! Vaata lisa juuli telaager www.campofhiphop.com gatada avatud hankemenetluse- Vanarahvas ütles nii, et ühe- ga riigihanke Neeme kooli juur- le majale on vaja panna kaasa Camp of Hip-Hop rahvus- 23. Sel aastal leiab juba 16. korda aset rahvusvaheline tantsulaager Camp deehituse ehitamise ja olemas- tükike hõbedat – see on kaitsja 12.00 Liipa talu vaheline tantsulaager of Hip-Hop, mis toob taas kokku tuntud staarkoolitajad ning tantsijad juuli oleva hoone osalise rekonst- ja kaunistaja, on vaja panna tü- 2018 eri riikidest 23.–29.07! Vaata lisa www.campofhiphop.com rueerimise hankelepingu sõl- kike pihlakat – pihlakas on väe- 31. Kostivere kultuuri- Koorifestivali Europa Can- 18.00 Esinevad Iisraeli noortekoor ja Saksa lastekoor mimiseks. ga puu ja tema hoiab ja kaitseb, juuli mõis tat kontsert Paraku see hange ebaõnnes- ning on vaja panna tükike soo- tus, sest madalaim pakkumine la, sest sool hoiab värskust ja ai- ületas paika pandud eelarvet tab üle elada ka kõige raskemad kordades. Ja tagantjärele tarku- ajad. sena võib öelda, et ehk oligi see Selle õnne panen ma siia hea, sest vahepeal sai uuesti valgesse linasest kotikesse ja pead kokku pandud, projekti tõmban punase paelaga tuge- natuke täiustatud ja tulemuseks vasti kinni, et kurjad ja pahad on suurem ja avaram ning küla vaimud sisse ei pääseks, sest see vajadustele paremini vastav maja väärib ainult head elu.” koolihoone. Ajakapslisse, mis müüriti Ehitushanke võitis Tesron seina sisse, läksid tulevikku veel OÜ (enne Evicon OÜ) ja kopp mineviku meenutamiseks Jõe- löödi maase selle aasta aprilli lähtme vallalehe maikuu num- lõpupäevil. Vilgas töö on käi- ber, Neeme ja Ihasalu ajalehe nud sisuliselt seitse päeva näda- Oma Poolsaar viimane number, las ja vaid napilt kaks kuud hil- 5 eurot, üks euromünt, ehitaja- jem sai peetud sarikapidu ning ga sõlmitud leping, ehitusluba, pidulik nurgakivi panek. Nur- projektijoonised, pudel viskit, gakivi panek sai ajastatud koo- kotike õnne (tükike hõbedat, lilõpu peoga samale päevale, pihlakapuud ja soola) ning rah- seega oli pidulikkust ja tähtsust vamaja ja kooli töötajate nime- Neeme külas 8. juunil kuhjaga. kiri. • Õhtujuhid Ivar Kaldam ja Ranele Raudsoo. Fotod Priit Põldma “Sajaga tulevikku” Alates 1950ndast aastast tähistatakse 1. juunil rahvusvahelist lastekaitsepäeva. See on päev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste hea- olule ja õigustele ning lastekaitse tähtsusele. Kostivere asutused on selle päeva puhul taas jõud ühendanud ja Jõelähtme valla lastele meeldejääva lastekaitsepäeva korraldanud.

RANELE RAUDSOO korraga Kostivere kooli saali Esimene pidu uues koolihoones on juba peetud! 8. juunil sai maja omale nurgakivi ning Neeme kooliga jätsid hüvasti üheksa koolilõpetajat. Kostivere kooli huvijuht koos esinejatega ca 600 inimest. Eelmisel aastal püstitasime Ees- eli aastat tagasi tuli ti rekordi Mikide ja Minnide Lapsed avastasid õuesõpet Kostivere asutuste- kokkutuleku näol. Kostiveresse N vahelise koostöö tu- oli kokku tulnud 143 kostümee- TIIA VÄLK kest karulaugust, kuidas mutio- lemusena idee, et paneme sel- ritud Mikit-Minnit. Ja sel aastal Vandjala külavanem nu oma saaki kinni hoiab, jpm jad kokku ja hakkame ühiselt otsustasime põrutada „Sajaga huvitavaid lugusid elust ene- lastekaitsepäeva korraldama. tulevikku”. ostivere kooli 1.–3. sest. Lapsed moodustasid Kostivere kool, kultuurimõis, Seekordne lastekaitsepäeva Mobiilses töötoas on parasjagu käsil spinneri meisterdamine. klassid käisid loo- viiesed rühmad ning iga rühm raamatukogu, lasteaed ja noor- teema sai valitud selle järgi, mis K dusteaduste päeva joonistas grupitööna paberile, tekeskus ühendasid jõud ning hetkel aktuaalne on. Lapsi kõ- ga, loodusteaduste nurga, noor- oli kõikidele lastele tasuta ja raames Vandjala külaplatsil. See mis talle meelde jäi ja enim hu- 2015. aastal toimus esimene netab väga robootika, teadus, teka lebonurga ja loomulikult Premia pani igale ürituse külas- oli esimene kord, kus meie kü- vi pakkus. See oli kaheküm- suurejooneline lastekaitsepäe- virtuaalreaalsus ja kõik, mis vä- mõnusa kohviku, kust oli või- tajale välja kingituseks tasuta laplatsi võimalusi sai õuesõppe neaastase vaheaja järel minu va üritus „Ka mina olen tsirku- hegi nutimaailmaga seotud on. malik head-paremat soetada. jäätise. raames avastada. Rääkisin las- esimene uuestiseismine klassi- seartist”, esines peaaegu sada „Sajaga tulevikku” tõi Kostive- Kostivere kooli spordisaal Ideede genereerimine järg- tele Vandjala küla ja Kostivere de ees. Väga hea tunne oli! Olin last ja publikut oli ka rohkem resse kohale hullu professori la- oli dekoreeritud tõeliseks tule- mise aasta lastekaitsepäevaks mõisa ajaloost ning loodusest. selle juba ära unustanud! kui küll. bori ja teadusteatri, Virtuality vikumaaks ja kostümeeritud on juba täies hoos ja kindlasti Vaatasime ka, milline näeb väl- Aitäh teile, armsad Kostive- Järgneval aastal tegime suu- reaalsuskontrolli, Merkuuri õhtujuhid olid üritusele kirsiks teeme taas midagi suurt ja uh- ja üks kaitsealune orhideeline, re kooli lapsed ja õpetajad! Vah- rejoonelise muusikali, mis tõi mobiilse töötoa, robootikanur- tordil. Lastekaitsepäeva üritus ket – ikka meie laste heaks! • kuidas võib eristada maikellu- vad olite! • NR 252 • JUUNI • 2018 PERSOON 5

Loo Spordikeskuse juhataja Jüri Paavel Juurte juurde tagasi oma sõbrast Eduard Udrasest Eduardist võiks rääkida palju, sedavõrd värvikas on tema persoon ja mitmekesine käidud tee. Saatuse keerdkäigud tõid meistersportlasest Kaugel Venemaal, Krasnodari krais, tillukeses sambomaadleja Venemaalt Krasnodari kraist Eestisse 1982. aastal. Kaasas Eesti külakeses keset võõrast maad, sündis oli Eduardil siia saabudes labidas, poole suurem tavalabidast, mida läks 1954. a terve ja tugev poisslaps Eduard Udras. tal peagi tarvis, kui linnuvabriku söödaköögis jõusööda laadijana tööle Elu koos vanavanematega oli ilus ja helge, asus. Tööd tegi ta mitme mehe eest, mistõttu teenis ta peale preemia- raha ka õige varsti hüüdnime Kuldkühvel. Paljud kutsuvad teda tänaseni Eduardi vanaema, tädi ja onu tegelesid mesin- nii ja oma heale füüsilisele vormile toetudes toob töö labidaga Eduardile dusega, Eduardi vanemad aga töötasid ca 60 praegugi leiva lauale. km kaugusel asuvas Adleri linna linnuvabrikus. Terminit „mugavustsoon” Edik ei tunne, vaba aeg on tal tihtipeale asendatud kellegi abistamise või muu tööga. Ta on hinnatud turvamees SIGNE VALDMANN mitmeski meelelahutusasutuses, vajadusel ametis valvurina või garderoo- vormile ja huvile spordi vastu, bis, autojuhi või ekspediitorina. Abivalmis igas olukorras, tema jaoks ei hakkas ta tegelema sambo ja eksisteeri kõhklusi ega hirme, Edik on saanud aukirju uudismaal töötami- duard Udrase lugu džuudoga, tegeledes nende ala- se eest ja päästnud tulest inimesi. Aga nagu Eduard isegi ütleb – kõigil saab tegelikult juba dega lausa profitasemel, tõestu- meist on omad puudujäägid. Ülevoolav, emotsionaalne ja liigagi lihtne alguse 20. sajandi esi- seks Krasnodari krai GTO suhtlusviis võib tunduda nii mõnelegi koormav ja väsitav. E Kui meenutada mõnd huvitavat seika, siis esimene tähetund saabus tal mestel aastakümnetel. Eestis meistritiitel (GTO on meie kee- vahetult peale Eestisse saabumist Kirovi kolhoosi staadionil Harju kerge- olid siis väga rasked ajad – rah- li VTK – „Valmis tööks ja kodu- jõustiku meistrivõistlustel. Ei olnud Edikul, kes Linnuvabrikut esindama vastiku kasv oli kiire, aga maad maa kaitseks”, ehk midagi mit- pandi, võistlusvormi ega jalavarjusid ja nii ta seisis 100 meetri jooksu star- oli vähe ja kõigile ei jagunud. mevõistluse sarnast). dis, paljajalu ning Dinamo maikaga. Suur oli Adidase vormis ja naelikutes kaasjooksjatest rajooni tippude üllatus ja hämming kui nad ﬁ nišis Eduardi Nii ei jäänudki talupoegadel, selga nägid... kes linna elama minna ei soovi- Linnuvabriku puhkebaas Olles üles kasvanud Musta mere ääres, sai noor Edik rannas raha peale nud, muud üle, kui suunduda Eduard pidas end hinges malet mängides korraliku kooli ja karastuse sellelgi alal. Seegi tekitas hil- välismaale paremat elu otsima. eestlaseks, ehkki eesti keel oli jem elevust ja üllatusi, kui lihtne labidaga töömees alistas kõrgelt haritud Selle otsuse võtsid vastu ka ammu juba ununenud, sest ning tunnustatud maletajaid.

Eduardi vanavanemad, kes rän- puudus kokkupuude eestlaste- dasid Lõuna-Eesti maalilise ga. Juhuse tahtel valis Tallinna Eduard Udras koduses Loo spordikeskuses. Foto Signe Valdmann Eduard Udrase seiku Tallinna linnuvab- kuppelmaastiku vahelt uut elu- linnuvabrik välja just Adleri lin- riku aegadest meenutab linnuvabriku paika otsima ning seadsid end na, kuhu omale puhkebaas ra- Linnuvabriku peaökono- linnuvabriku direktori Aleksan- peaökonomist Arvo Hütsi sisse Mustamere kubermangu jada. Sinna ehitati väikesed ma- mist Arvo Hütsi meenutab, et der Linnu juurde ja avaldas soo- Udras käis silotegemise ajal Kostivere sovhoosis oma suure veoautoga Punase-Lageda (Krasnaja Pol- jakesed ja viis korda suve jook- Eduard paistis silma esimesest vi asuda õppima autojuhiks. abiks. Kuna aega polnud raisata, siis viidi töömeestele söök põllule – jana) Eesti külas (Esto Sadok). sul lennutati sinna puhkama hetkest äärmiselt tööka ja üdi- Aleksander Lind saatiski Eduar- Udras sõi kiirelt kõhu täis, viskas saltot, hüppas auto peale ja läks. Teised Eduard meenutab, et vane- linnuvabriku töötajad. ni ausa inimesena: „Tal oli tohu- di kursustele ja viie aasta jook- vaatasid suu ammuli, silmad suured. mad rabasid kogu aeg tööd te- Nõukogude Liidus oli um- tu füüsiline jõud! Mulle mee- sul sai ta esimese järgu autoju- Sotsialistlikul ajal oli viljakoristustööde ajal kohustus käia Kasahstanis ha, teda hoidis peamiselt vana- bes 1000 linnuvabrikut ja linnu- nub kohe üks situatsioon: meil hiks ning töötas suure veoauto- abis. Juba EPA mehhanisaatorid käisid koolis õppimise ajal seal abiks. Parimatele ettevõtetele tehti see Kasahstanis abikskäimine lausa kohus- ema ning ainus keel, mida ta os- kasvatuskolhoosi, Tallinna lin- oli linnuvabrikus paarküm- ga 10 aastat. Samal ajal andis ta tuslikuks, valikut ei olnud ja pidi käima. Nii saadeti sinna teiste hulgas ka kas rääkida, oli eesti keel. Kui nuvabrik oli esimese kümne mend kanalat, kõige suurem ka Loo spordihoones džuudot- Udras, linnuvabrik maksis talle selle eest palka. Udras käis ära, tuli tagasi aga Eduard sai viieseks, siis va- seas ning tipuajal toodeti 220 saal mahutas 62 000 kana ja reeninguid lastele. ja sai ohtralt kiita selle eest, et tal oli õnnestunud auto tervelt tagasi tuua. naema suri ning vanemad ot- miljonit muna aastas. Seega oli saali peale oli määratud kaks ta- Tallinna Näidislinnuvab- Teised autod varastati tagasiteel kõik puhtaks, aga Udras magas kogu see aeg autokabiinis, jäme kaigas käes. Keegi ei julgenud ligi tulla, sest ta sustasid Eesti külast kolida Ad- ka töötajaid palju, ning ameti- litajat. rik-sovhoosis (selline oli amet- oli kiire ja turske vend. lerisse, sest sedasi oli töökoht ühing jälgis väga rangelt, kes Osas saalides puudus mu- lik nimi) töötas Eduard kuni Tal oli jõudu nii palju, et ta sai pahandada pigem selle eest, et rabas liiga palju lähemal. Seda aega loeb puhkusetuusiku sai. Aga kui nade automaatne väljavedu lin- 1992. aastani, siis oli hulk aas- palju munakaste korraga sülle ja alumised kastid läksid raskuse all puruks. Eduard ühtlasi ka oma lapse- puhkuseluba käes, siis sai 12 tide abil, seega tuli munakastid taid erinevates kohtades turva- Seejuures ei mõelnud ta kunagi sellele, et rabaks raha pärast või et kelle- põlve lõpuks. Vanemad rabasid päeva järjest nautida elu palmi- kõik ise käsitsi välja vedada. See mees ja šveitser ning viimased legi muljet avaldada, äärmiselt suur töötahe oli tal lihtsalt veres! tööd teha ja Eduard pidi mine- de all ja ikka koos perega. oli üks Udrase tööülesannetest, kümmekond aastat on jällegi ma lasteaeda, sest polnud enam Tallinna linnuvabriku Adle- ja tihti oli nii, et selleks ajaks, seotud endise linnuvabrikuga, kedagi, kes ta järele vaataks. ri puhkebaasi „Rutšejok” (tõlkes kui teised tööle jõudsid, oli tal praegune Tallegg, töötades bri- nistraatorina. Kuna Ljubov on mis oli tööks vajalik, oli selge ja Eestikeelne keskkond hääbus – Ojake) lähistel elas ka Eduard üksinda kogu ring juba peale gaadis, kes vastutab kanalate rahvuselt ukrainlanna, on ko- vene keelega sai pealegi igal lasteaed olid venekeelne ja üm- Udrase pere, neil oli seal pinda tehtud.” puhtuse eest. dus kasutusel kolm keelt: vene, pool hakkama, nüüd aga ei võ- berringi olid vaid vene keelt kõ- rohkem, ja kui suvitajaid saabus ukraina ja eesti keel. Eduard ja ta pea enam nii hästi. Sellest nelevad inimesed. Peale laste- enam kui puhkebaasi mahtus, Õpi kasvõi autojuhiks! Tagasi ei kisu Ljubov suhtlevad omavahel uk- hoolimata peab Eduard end aeda tuli kool ja siis õhtukool, majutati osa rahvast ka Udras- Eestisse kolides tegeles 1973. aastal abiellus Eduard raina või vene keeles, lapsed eestlaseks, ta peab Eestist väga rabades samal ajal tööd teha te pinnale. Nõnda tekkis taas si- Eduard maadlemisega edasi, te- Ljuboviga, perre sündis kaks räägivad ka eesti keelt, sest käi- lugu ning armastab ja austab kaubavagunite laadijana. „Ra- de kodumaaga ning see osutus ma treener, kellega ta Eestis last – Igor ja Jelena. Tänaseks sid eesti koolis ja lasteaias. seda oma kodumaana väga. bota, rabota, rabota” on sõnad, nii tugevaks, et Eduard otsustas treenis, ütles talle, et tal peab on täiskasvanuks sirgunud ka Küsimuse peale, miks ta Elu on siin hea ja tagasi lap- mis kumisevad tal kogu aeg koos abikaasaga Eestisse kolida. olema spetsialiseerumine min- lapselaps tütrepoeg Osvald. Eestis elatud ajaga eesti keelt sepõlve kodukanti ta ei igatse, peas, kui ta mõtleb tagasi oma Tallinna Linnuvabrikus anti tal- gile alale: „Igal inimesel peab Ljubov töötas kõik need aastad selgeks pole saanud, vastab ehkki vennapere elab Adleris vanematele ja elule Adleris. le töö söödaköögis ja munalaos olema õpitud amet. Õpi kasvõi kuni pensionini (paar aastat ta- Eduard, et varem polnud vaja- praeguseni ja aeg-ajalt käiakse Tänu väga heale füüsilisele ning elamiseks korter Lagedil. autojuhiks!” Ja nii läkski Eduard gasi) Loo spordihoones admi- dust: elementaarne sõnavara, seal ka külas. •

tu meest peab leidma oma aja ja Kas jaanituli või prügimägi? ressursid selle koleduse eemalda- DIANA PÄÄSUKE miseks. Sama hull on prügi sorteerimine. undub, et kõige lihtsamad asjad ei olegi nii iseene- Järjepanu läheb pakendite kontei- T sest mõistetavad. Mitte ei mõista, millega ometi neritesse olmeprügi ja pakendina mõeldakse või miks üldse ei mõelda. mittesobiv materjal. Kui palju sel- Läksin külaplatsile, et üle vaadata jaanitule pesa. Kui te lest kõigest räägitakse! Igale majapidamisele on kohus- nüüd juurde lisatud pilti vaatate, siis mis on sellel vales- tuslik omada prügikonteinerit, lisaks korraldatakse ke- ti? vaditi ka suurte konteinerite kohalevedu, et võimaldada See PEAKS olema JAANITULI, aga kas on? Mitte kui- konteineritesse sobimatute jäätmete äraviskamine, kuid dagi ei ole selle moodi. Tegemist ON PRÜGIHUNNI- ikka läheb valimatult kellegi sodi selleks mitte ettenäh- KUGA!!! Nii ma ei mõistagi, millega ometi mõeldakse tud kohta. Olgu selleks siis jaanituli, metsaalune või pa- või miks üldse ei mõelda. Kas tõesti on tore vaadata se- kendikonteiner. da musta suitsupilve, tunda seda vastikut haisu, mida Kas sina, kurja tegija, tuleksid sellise jaanitule äärde? tekitavad lakitud vineeri, remondijärgse ehitusprahi, dii- Kas sina, kurja tegija, tahaksid olla järve ääres grillimas, vanite, tugitoolide, mistra vaiba põletamine. See on ko- kus kaldaäärne on sodi täis? Kas sina, kurja tegija, ta- halviibijatele ohtlik, niisamuti keskkonnale. MIKS oli had elada keskkonnas, kus lõpuks kõik hääbub, sest hä-

Kostivere jaanituli 16. juunil 2018. Foto Diana Pääsuke seda vaja? vitad selle oma lugupidamatusega enda, teiste ja loodu- On selge, et sellist prügila jaanituld läita ei saa ning mise vastu? 6 KOOL NR 252 • JUUNI • 2018

Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli Muusikaosakond Neeme Muusikaosakond Loo lõpetajad 2018 Ave Luise Kiik (kitarr) Katerin Kivipõld (klaver) Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli Kunstiosakond Loo: Markus Maximus Lill (klaver) lõpetas sel õppeaastal 14 õpilast Kristin Mustonen Ingrid Prii (kitarr) Kostivere kooli 34. lend Karoliina Meigas Anastasija Sergejeva – kaheksa õpilast muusika- ja Iti Mari Pillesson Roland Rikolas (akordion) Klassijuhataja Ranele Raudsoo Emil Hokkonen Rasmus Rebase kuus õpilast kunstiosakonnas. Iris-Lisette Tamm Aveli Tobbi (kitarr) 9. klassi lõpetajad Andra Pahkma Sander Sepp Jõelähtme MKK lõpetajate aktus Rahel Valk Rudo Verner Vallner (klaver) Ottomar Oga – (lõpetas kiitusega, Markko Belõi Foto Mari Sepping toimus 25. mail Kostivere Kunstiosakond Kostivere: Muusikaosakond Kostivere: kõik viied) Kristo Kovaljov Kultuurimõisas. Johannes Ojala Karut Luur (kitarr) Aksel Talvoja Jaanika Kaup Foto Reet Suhova Norman Talvoja Patrich Chris Sikk Karolyn Lell

Loo keskkooli 2017/2018 Kaili Kirt Rebecca Mirabelle Rannamaa lõpetajad Eleanora-Betty Leppik Raido Tigane 9A klass Doloores Orav Stella Vaus Neeme kooli 6. klassi lõpetajad Emili Välkmann Sireli Püvi Klassijuhataja Leili Värte Gea Palm Karmo Viherpuu (lõpetas Klassijuhataja Kersti Kivi Mari Moor Mariette Virve Virko Aus Hendri Põldis kiituskirjaga) Josua Barz Kaarel Kullik Nathali Lužkov Nora Engström Ireen Randoja (lõpetas Kevin Henry Woollard Leksi Liis Jõeleht Reno Mäesepp Foto Signe Valdmann Grete Holmberg kiituskirjaga) Elise Õispuu Kertu Kink Rasmus Rannala

Loo keskkooli 2017/2018 Ketly Kukesman Markel Saar Loo keskkooli 2017/2018 Jürgen Koitla Roland Rikolas lõpetajad Hanna-Marleen Liivoja Axel Mart Sepp lõpetajad Markus Käärik Liisbeth Sepp 9B klass Getryn Martmaa Lauren Teesalu 12. klass Marek Lahk Reelika Sommer Klassijuhataja Helle Tõnisson Robert Näär Annabel Tiiksaar Klassijuhataja Piret Parve Martin Lintin Sven Sults Perla Avi Triini Olman (lõpetas kiituskirjaga) Karoly Tilts Martin Adamson Helena Ojabstein Emilia Uustalu Laura-Sandra Buga Ralf Johannes Paldermaa Romi Viskar (lõpetas kiituskirjaga) Eliise Evartov Martin Erik Prööm Darja Vassenkina Liselle Evert Markkus Miikael Prööm Ragnar-Kevin Kaselt Kristen-Priit Põldmäe Renee Heinpõld Meryl Brit Puusepp Gerda Klandorf Lauri Raie Fotod Priit Põldma NR 252 • JUUNI • 2018 VALLAELU 7 Ilmus külaraamat „Võerdla küla kohad, talud ja inimesed” Paesel loopealsel asuv väike Võerdla saab ka nüüd oma värsket kü- laraamatut esitleda. Kaua oodatud kogu- miku lood ja pildid said kaante vahele.

PIRET PINTMAN-HELLASTE Raamatu koostaja ja toimetaja, Võerdla külavanem

õerdla küla endiste ja külaelu mõjutasid. Kõige emot- praeguste elanike sionaalsemad mälestused on V isiklikke mälestusi ja seotud ilmselt Võerdla küla fo- meenutusi sai kogutud aastatel sforiidiajaga aastatel 1965– 2009–2017. Suure osa raama- 1980. tust moodustavad intervjuud ja Minu koduküla ja lapsepõl- inimeste endi poolt kirja pan- vemaastik, kahjuks ka suuresti dud lood. Neile täienduseks on kadunud maastik, tähendavad lisatud teemakohaseid fakte ja mulle väga palju. Seda tunnet kirjeldusi Rebala muinsuskait- tahtsin ma jagada, oma lugupi- seala muuseumi kartoteegist, damist väljendada, tuua lugeja- Rahvusarhiivist, ajakirjanduses te ette Võerdla, meie küla lood, ilmunud artiklitest ja koduloo- tuletada neid meelde ja säilita- listest uurimustest. Siin on lä- da. Aitäh kõigile, kes minuga bilõige küla vanemast ja uue- oma mälestusi jagasid, selle raa- Täikale sobib müügiks tuua mistahes kodus üleliigseks osutunud kraam. Fotod Kristiina Klaamas mast ajaloost, igapäevaelust, matu koostamisel nõu andsid ja hariduse- ja seltsitegevusest, hea sõnaga toeks olid! sõja- ja rahuaja olulisematest Raamatu väljaandmist ra- teemadest. Sellest, kuidas ühis- hastasid Jõelähtme vallavalitsus Ühe vana on teise uus konnas toimuvad protsessid ja MTÜ Võerdla Külaselts. • Kirbuturu eesmärgiks on edendada taaska- Nõuandeid edukaks müügiks kirbuturul sutuse kultuuri ja sel- • Too müüki pigem hooajalisi ja heas korras riideid ja jalatseid. Kui sa le läbi propageerida ise ei pane enam seda plekilist pluusi oma lapsele selga, siis ilmselt ei keskkonnasäästlike taha seda ka keegi teine. tarbimisharjumusi. • Vaata oma kaup kriitilise pilguga üle, kaup ja selle hind võiks olla Meil kõigil jääb pide- selline, millega oleksid isegi nõus pikemalt mõtlemata ostma. • Kirbuturul käimise mõte ei ole otseselt teenida, pigem edendada valt kodudes üle asju, taaskasutust ja säästlike eluviise. Seega pole kirbuturule mõtet uue mida me enam ei vaja poekraamiga kauplema tulla. ja kui need on heas • Sinu jaoks väärtusetu vanaaegne/vintage stiilis ese võib teise silmis korras, siis mõistliku olla tõeline aare. Nt. nõud, vana raadio, nukud, lamp, väikesed Briisitarid esinemas oma juubelipeol 26. mail Neeme rahvamajas. mööbliesemed jms. Foto Signe Valdmann hinna eest leidub kir- • Korrasta müüdavad esemed – pese riided, õmble kinni auk või ette bukal sellele kindlasti nööp, puhasta jalanõud ja kodukaup. Kontrolli, et erinevad seadmed varem või hiljem uus oleksid töökorras. Kõik selleks, et su kaup näeks välja atraktiivsem ja Pool sajandit Briisi õnnelik omanik. müüks paremini. • Sul ei ole stanget ega ole seda ka kelleltki laenata? Kirbukal saab edukalt ka ilma hakkama! Jõelähtme valla kõige Ojavee ja praegu dirigendikep- SIGNE VALDMANN • Kaubelda saab otse auto pagasiruumist, panna kaup kapotile, riputa- pikema staažiga taid- pi hoidev Aleksander Kaidja, toimetaja da auto külge või lahtistele ustele. lusring Briis Neeme kellel täitub tänavu juba 20 aas- KRISTIINA KLAAMAS • Võta kaasa piknikutekk/linasid maha ja autole panemiseks, kuhu siis rahvamajast tähistas tat ansambliga koostöötami- Drive-By Kirbuturg Jõelähtmes kaup laotada. 26. mail oma viieküm- sest! • Haara kaasa pesukuivatusrest, pesulõkse ja riidepuid. korraldaja nendat tegevusaastat. Kuna aeg pool sajandit on • Võta kaasa kaste kuhu panna nö sobramise kraami või tasuta äraan- Lastekraamil on täikal alati hea tavaid asju. terve igavik, siis on ka selle aja minek. õnekeelne väljend • Ole valmis suhtlemiseks ja hinnaläbirääkimisteks, sõbralik meel aitab MARIA-MARIKA KURVET sisse palju väga-väga toredat kirbuturg on meie palju kaasa! mahtunud. Muidugi on olnud • Suvekuudel läheb eriti hästi kaubaks igasugune roheline kraam, keelepruuki üle võe- nipsasju, raamatuid, mänguas- Puhuvad suvised tuuled, paremaid ja halvemaid aegu, K näiteks erinevad taimeistikud. Miks mitte teha rohevahetust! tud toorlaenuna soome keelest ju ja lastekaupu, sportimisva- Purjesid paisutab briis... aga lauldes saab kõigist ja kõi- (soome k. kirpputori). Eestis hendeid, aiatarbeid ja palju gest üle. Isegi riigikord ja lipu- öeldakse kasutatud kraami laa- vama, see on positiivne märk ilusate ilmadega, kuna turg toi- muudki. Lisaks sellele on kirbu- nsambli Briis algu- värv on muutunud. da kohta veel ka täiturg ehk täi- inimeste tarbimisharjumuste mub lageda taeva all. Pealinnast turg ka niisama tore koht, kus saastaks oleme pida- Meie Briisil on selle aja ka. Kirbuturu või täituru kirja- muutumises – vähendades tar- liigub siis palju inimesi Jõeläht- ilusa ilmaga aega veeta inimes- A nud 1967. aastat, nii jooksul esinemisi olnud seinast keelne väljend on vanakraami- bimist, säästame keskkonda me suunal – kes randa, kes tega suheldes ja luua uusi tut- et suur tähistamine oleks pida- seina – Soomes Kirkonummis, turg. (hoiame kokku loodusressurs- maale ja enne sihtkohta jõud- vusi. nud toimuma tegelikult juba maakondlikel üritustel, valla Miks on mõlemad nimeku- se, vähem tootmisest tingitud mist on kõigil hea ja mugav või- Juba eelmine aasta oli lisaks aasta varem, aga juhtus nii, et üritustel oma valla kultuuri- ja jud putukatega seotud, on see- reostusi, vähem prügi). Tekki- malus külastada maantee lähis- kohalikele kauplejatele müüjaid haigused panid keelumärgi et- rahvamajades. pärast, et vanasti võis sellist nud on palju taaskasutuspoeke- tel kirbuturgu. ka pealinnast, Rakverest ja naa- te. Neeme rahvamajas on Briis kraami ostes vabalt ka satikad si, kuhu saab oma asju müüki Kirbuturg on mõnus koht, bervaldadest. Oodatud on kõik Ansamblis on läbi aegade alati oodatud! kaasa saada – kirbud ja täid näi- viia ning tihti toimuvad kirbu- kust mööda sõites leiab erine- eelkõige kasutatud kraamiga olnud palju väga tublisid laul- Suur-suur tänu teile, tublid teks. Tänapäeval seda muret kad ka erinevate suviste laatade vat kraami väga hea hinnaga. kauplejad ja käsitöö. Senisest jaid: Maie Jakobi, Lilia Kemppi, laulunaised! Tänusõnad kuulu- enam õnneks pole, sest reegli- raames. Eneselegi ootamatult võib tõe- enam on aga oodatud ka mees- Leili Saem (kes oli ka ansambli vad ka kõigile neile, kes meile na pestakse kirbukale toodavad Esimesed kirbuturud Re- lise aarde otsa sattuda! Muidu- tekaubad ja vanavaraga kauple- juhendaja), Anu Öösalu, Tiina nõu ja jõuga abiks olnud! riided enne kodus puhtaks ning bala muuseumi ja kivikalmete gi mitte alati ei tähenda oma asjad, mida on huvilised kordu- Ojasson-Võsa, Karin Ringmaa, Soojade sõnade ja kena esi- selliseid satikaid kodudes enam juures (Tallinna-Narva mnt 22 jadest edukalt vabanemine kir- valt küsinud. Kirbuturul osale- Lea Kahu, Merike ja Nelli Ka- nemise eest meie juubelipeol massides naljalt ei leidu. km) toimusid eelmise aasta su- buturul seda, et koju ruumi mine on kõigile tasuta! hu. Pikaaegsed ja tublid lauljad suured tänud ka Hellase koori Soomes on kirbuturud juba vel. Selle aasta esimene kirbu- juurde tekib... sest võid müümi- Järgmine kirbuturg on plaa- on olnud Urve Mänd ja Helju solistidele, Kostivere Viisivää- väga ammusest ajast levinud ja kas toimus koos taluturu kaup- se kõrvalt sama palju häid oste nis hea ilma korral juunikuu lõ- Kajamaa. Kõige pikema staaži- najatele, Jõelähtme rahvamaja ülimalt populaarsed. Tore on lejatega 9. juunil. teistelt kauplejatelt ka ise te- pus, täpsemat infot saavad kõik ga laulja on Asta Hein, kes lau- Neeme Nogiale, Kai Müüürse- tõdeda, et ka Eestis on kirbu- Suvekuudel toimuvad turud ha. huvilised jälgida Facebookis: lab ansamblis praegugi. pale. Meil laulud aitavad elada turgude populaarsus viimastel muuseumi hoovis ühel-kahel Turult võib leida riideid, ja- Drive-By Kirbuturg Jõelähtmes. Pikemaajalised juhendajad võita ja seepärast puhugu briis aastatel hakanud oluliselt kas- nädalavahetusel kuus ja ainult lanõusid, ehteid, tarbeesemeid, • on olnud Jaan Sommer, Leena sajani välja! • 8 VALLAELU NR 252 • JUUNI • 2018 Meie eesmärk on inimeste kaitsmine kriisiolukordades Neeme noored tutvusid Jõelähtme vallas on ellu kutsutud elanikkonnakaitse komisjon ja kriisikomisjon. restoranikultuuriga MERIKE METSTAK Neeme kooli sügisesel hoolekogu koosolekul Vallavolikogu elanikkonnakaitse tekkis idee teha koostööd Neeme kooli ja Ruhe Tagasiside õpilastelt komisjoni liige restorani vahel. Ideest kasvas välja projekt • Kaarel, 6. klass „Resto”, mille eesmärgiks on luua Neeme kooli Mulle isiklikult meeldis kõige rohkem kindlasti see osa, kus me ise lanikkonnakaitse on 4.–6. klassi noortele võimalused tutvuda resto- saime kliendid olla, õppisin sealt palju uusi kombeid ja see oli lihtsalt meetmete kogum, • Transpordi, majutus- ja ranikultuuriga ja õppida tundma häid kombeid lahe. Ootamatut ei olnud eriti midagi, enamus asjad olid teada. See mille eesmärk on toitlustusteenust osutavad või ning tavasid läbi praktilise kogemuse ja posi- kogemus, mis sealt sain, on kindlasti väga tähtis kuna sain ikkagi tea- E da kuidas asjad restoranis päriselt käivad ja kuna suvel töötan meie kaitsta inimesi kriisiolukorda- toitaineid tootvad või müüvad tiivsete eeskujude. pere turismitalus, siis see koolitus oli väga kasulik. des. ettevõtted – abistavad võima- • Semmen Sass, 5. klass 1. juulil 2017 kehtima haka- luste piires evakuatsiooni läbi- LIIS PROOS Maikuu kolmeljärjestikulisel reedel toimus restoran Ruhes projekt nud uus hädaolukorra seadus viimist vajalike ressurssidega. Neeme kooli hoolekogu liige ja nimega „Resto”, kus õppisime kõike, mis on seotud restoraniga. projekti eestvedaja Esimesel reedel toimus meil Ruhe restorani tuur, kus õppisime, sätestab evakuatsiooni korral- kuidas toitu valmistatakse ja see klientideni jõuab. Pärast tuuri oli duse, sealhulgas kohaliku oma- Mida võtta ja mida jätta? meil etiketiõpetus, kus õppisime viisakalt sööma ja üldse igasuguseid valitsuse ülesande abistada po- Inimeste ulatusliku evaku- eie sooviks oli, et lauareegleid, kuid enamustele tundus see algul ebamugav. litsei- ja piirivalveametit ulatus- atsiooni korral suurem osa va- lapsed saaksid õp- Teisel reedel kehastasime me ise kliente. Me pidime juba peaaegu liku evakuatsiooni läbiviimisel, rast jääb maha, politsei ja part- pida parimatelt ja nädal enne reedet broneerima laua Ruhe netilehel ning kohapeal M pidime ise toidu tellima ja kasutama värskelt õpitud etiketireegleid. evakuatsioonikohtade kaardis- nerid suudavad aidata inimeste koostöö kohaliku Ruhe restora- Kolmandal reedel saime ise olla klienditeenindajad, alguses oli väga tamisel ja valmisoleku tagami- evakueerimist koos eluks vaja- ni meeskonnaga sobis selleks palju poleerimistööd ning see võttis kaua aega. Siis pidime tulevaste sel. like isiklike asjadega. ideaalselt. Koos restorani oma- klientide jaoks lauad katma ning läkski lahti. Kõik õpetajad olid ühes Evakuatsioon on inimeste Inimeste poolt maha jäetud niku Terje Lindauga arendasi- lauas, mida teenindasid poisid ja teisi laudu tüdrukud. See ei olnud üldsegi raske töö, sest vaja oli ainult väikest märkmikku ja pastakat, ajutine ümberpaigutamine vara turvalisus tuleb aga korral- me välja projekti „Resto”, esita- mis anti kohapeal. Kui tellimused olid kogutud, siis lõime need arvu- ohustatud alalt ohutusse asu- dada – politsei, turvafirmad, sime Jõelähtme vallale taotluse tisse, mis saatis need otse kööki. kohta, mille eesmärgiks on ini- äärmisel juhul ka Kaitseliit ja toetuse saamiseks ning meie Ma arvan, et kõik olid selle kolme reedega rahul ja mäletavad neid meste elu ja tervise kaitse. Eva- Kaitsevägi. rõõmuks positiivne vastu ka tu- reegleid, mida peab viisakas õhkkonnas järgima. • Mirtel, 5. klass kuatsioon toimub kas vabataht- Politsei- ja piirivalveamet li. Mulle meeldis kõige rohkem olla ise teenindaja, sest olen ammu likult, soovituslikult või sunni- soovitab kaasa võtta: Koostatud restoraniprog- tahtnud proovida olla restorani teenindaja. Teenindajal on väga mitu viisiliselt. See võib toimuda oo- • toit ja joogivesi – hästisäi- ramm oli suunatud Neeme ülesannet ning see tuli mulle üllatusena, kui palju tuleb uue külalise tamatult ja kiireloomulisena. liv ja valmistamist mittevajav kooli 4.–6. klassi õpilastele (16 Laud tuleb uue kliendi tulekuks lauda tegelikult ettevalmistada. Samuti oli huvitav teada, mis toimub valmis seada, see on hoolikas ja Ulatusliku elanike evakuat- toit (konservid, kuivikud, pähk- noort) ning andis noortele või- restorani köögiosas ning mida tavakülastaja ei näe. See kogemus oli täpne töö. väga põnev ning hindan seda. Jätan selle alatiseks meelde! siooni võib põhjustada näiteks: lid, maiustused jmt) ning vesi maluse ennast proovile panna- • suur ja laiaulatuslik tule- vähemalt üheks, vajadusel kuni nii klientide kui klienditeenin- kahju, kolmeks ööpäevaks, dajatena, õppida tundma häid • õnnetus ohtliku veosega. • suu- ja kehahügieeni tar- kombeid ja tavasid, teha tutvust bed, lauakommete ja toidu serveeri- Kes otsustab? • esmaabivahendid ja ravi- misega ning projekti lõpus kat- • Inimeste evakuatsiooni ot- mid, setada oma teadmisi ning osku- suse langetab sündmuse ja/või • taskulamp ja varupatareid, si restorani klienditeenindajana hädaolukorra lahendamise juh- • kaasaskantav raadio ja vaja jagada oma põnevaid koge- tasutus, kõige tõenäolisemalt rupatareid, musi nooremate koolikaaslas- päästeamet või politsei- ja pii- • lisariided, eriti pikaajalise tega. rivalveamet. evakuatsiooni korral, Esimene kohtumine toimus • Kui tegemist on ulatusliku • magamiskott või tekk ning Ruhes 4. mail, teemapealkirja- kütte- või kanalisatsioonisüs- padi ja magamisalus, eriti pika- ga „Igas kultuuris on oma kom- teemi häirega, langetab ulatus- ajalise evakuatsiooni korral, bed”. Selle raames õpiti tundma liku evakuatsiooni otsuse koha- • muud olulised vahendid restoranikultuuri ning etiketi- lik omavalitsus. (taskunuga, tikud, toidunõud, õpetaja Erika Kolbakov Etiketi- söögiriistad jne), kool OÜst tutvustas noortele Kes teavitab? • ID-kaart, pangakaart, su- häid käitumis- ja lauakombeid, • Politsei- ja piirivalveamet laraha, mobiiltelefon koos laa- mida siis loomulikult restorani- teavitab ohualas viibivaid ini- dijaga, keskkonnas kohe ise järgi kat- mesi ohust ja evakuatsiooni lä- • laste dokumendid, toit, setati. Noored tutvusid ka Ru- biviimise vajadusest ning annab hügieenitarbed, riided ja lem- he restorani köögipoolega – elanikkonnale ja ettevõtetele ju- mikmänguasjad, mida kujutab endast üldse res- hised evakuatsiooniks etteval- • lemmikloomade doku- toranitöö, kas klient on kunin- mistumiseks. mendid, toit ja tarbed. gas ja kuidas jõuab toit restora- Kliendi tellimus sisestatakse arvutisse ja sealt liigub see edasi kööki. Fotod Liis Proos • Teavituskanalitena kasuta- Liikumine ohualast välja niköögist lauale kliendi ette. takse meediat, sh sotsiaalmee- toimub läbi kogunemispunkti- Nädal hiljem toimus teema- TTÜ maitse- ja lõhnateadlane alati restoranis käituda, mis tu- Vanemad, kes kolmandal diat ning otseteavitust (ukselt de päev „Mina olen klient”, ehk Kristel Vene ja kus sai igaüks leb aga ilmselt sellest, et keegi koolituspäeval ka ise kaasa lõid, uksele, politsei valjuhääldid Need isikud, kes ei leia ise noored said kogeda kliendi rol- end proovile panna lõhnade ja pole neid õpetanud. hindasid seda projekti väga ja jms.) ning kohalikke kogukon- majutust tuttavate ja sugulaste li restoranis, tutvuda menüüga, maitsete maailmas. Kuna restoranide külasta- tore oli kuulda, et projekti käi- na võrgustikke. juures või majutusasutustes, tu- esitada tellimusi, jälgida toitu- Restoraniprojekti viimane mine muutub ka Eestis juba gus õpitu jõudis laste kaudu ka leb majutada evakuatsiooni- de ja jookide serveerimist, üritus teemal „Mina olen klien- igapäevaseks, siis peaks juba kodudesse. Kes millega tegeleb? kohtades. Oluline roll evakuat- maitsta pakutavaid toiduvali- diteenindaja” toimus 18. mail ja varakult lastele seda kultuu- Väga positiivne selle projek- • Hädaolukorra või õnnetu- sioonikohtade leidmisel on ko- kud ning tutvuda arveldamise seal said õpilased ennast proo- riosa tutvustama ja õpetama ti juures oli ka see, kui paljud se puhul leiab kohalik omava- halikul omavalitsusel. Näiteks ja klientide ära saatmisega. Päe- vile panna restorani teeninda- elementaarseid asju, mis kogu lapsed tundsid huvi restoranis litsus evakuatsioonikohad, lähtuvalt Loo spordihoone oleva teises pooles toimus põnev jana. See oli restoraniprogram- eluks vajalikud. töötamise vastu.” abistab inimeste teavitamisel ja masolevast ruumiprogrammist maitsekoolitus, mille viis läbi mi grande finale, kus noored Kui algselt oli Ruhe just pi- Kokkuvõtvalt õnnestus pro- registreerimisel ning transpor- oleks spordihoonesse võimalik said oma teadmised ja oskused gem kohalikele mõeldud, siis jekt väga hästi. Noored olid dil. ajutiselt majutada kuni 500 ini- „Tuli proovile panna ning pakkuda kahjuks näeme kohalikke resto- tublid ja hakkajad ning panid • Militaarjõud abistavad mest. Neeme kooli õpetajatele ja lap- ranis pigem harva ja tundsin, et ennast proovile täiesti uues transpordiga ja tagavad evaku- Evakuatsioonikohas tuleb üllatusena, sevanematele restoranikoge- lastele võiks anda võimaluse keskkonnas ja said väga hästi atsiooniala turvalisuse; pääs- tagada vajalikud teenused (elek- kui palju must, kus kõik teenindajad on restoranis käia siis vähemalt hakkama. Ma olen väga tänulik, teamet ja tervishoiuteenuse ter, vesi, kanalisatsioon, küte, tuleb lauda Neeme kooli noored. kooli kaudu. et Terje ja Ruhe restorani mees- osutajad, vabatahtlikud organi- internet, toitlustus, majutustar- Ruhe restorani ja Rannama- Koostöös Liis Proosiga pa- kond oli valmis panustama satsioonid (Punane Rist, reserv- bed, lastega tegelemine, hinge- tegelikult ja tegevjuht Terje Lindau: „Res- nimegi kokku kolmeosalise Neeme kooli noortele restora- päästerühmadjne) abistavad abi, esmaabi, turvalisus, isiklike ette valmis- to projekti mõte sai alguse, kui praktilise programmi, kus lap- nikogemuse ja -kultuuri eda- teavitamisel ja inimeste sõidukite parkimine jm). tada.” kooli hoolekogu koosolekul te- sed said väljaspool kooliseinu siandmisel. ohualast minema toimetamisel Loe lähemalt valla kodule- gin juttu, et võiks lastele resto- teooria juurde ka praktilist Täname koostöö ja toetuse ning abistavad inimesi evakuat- heküljelt http://joelahtme. ranikultuuri tutvustada – näen poolt ning nägid ka restoranielu eest Neeme kooli, Ruhe resto- sioonikohtades. kovtp.ee/elanikkonnakaitse1. • igapäevaselt, et lapsed ei oska köögipoollt. rani ja Jõelähtme valda. • NR 252 • JUUNI • 2018 VALLAELU 9

112 Olulisemad juhtumid Ohutuma elu nimel ajavahemikul 16.05–14.06.2018 Turvatunne pole pri- kisena kui ka valla internetile- teistes esinesid kahjuks prob- vileeg, mis on saavu- hel. leemid, põhiliselt olid trepiko- • 20.05 alustati kriminaalmenetlus 52aastase meesterahva suhtes, kes juhtis Loo alevikus sõiduautot olles kriminaalses joobes (suu- tatav vaid teatud ühis- Kogukonna koostöö ja järe- jad kuhjatud asjadega, mis se- rem kui 0,75 mg/l kohta väljahingatavas õhus). konnagrupile. levalve tugevdamine on oluline gavad evakuatsiooni, keldri ja • 07.06 alustati kriminaalmenetlus lähisuhtevägivalla juhtumis, milles meede inimeste ohutuskultuu- trepikoja vahelised uksed pol- mees ründas Ruu külas elavat endist naist ja põhjustas talle füüsi- ROBERT ANTROPOV ri ja -teadlikkuse kasvatamisel. nud tulekindlad, puudusid väl- list valu. Jõelähtme vallavolikogu elanikkon- On väga oluline, et vald toetaks japääsude tagavaravõtmed jms. • 10.06 alustati kriminaalmenetlus seoses Loo alevikus, Kuusiku teel nakaitse komisjoni esimees vabatahtlikku tegevust kõikides Päästeametil on valminud asuva kortermaja keldrisse sissetungimisega ja kahe GT jalgratta oma asulates, sest just vaba- lihtsad piltidega juhendmater- vargusega. urvatunne sõltub küll tahtlikud on need, kes tunne- jalid, mis selgitavad korterühis- • 11.06 alustati kriminaalmenetlus 43aastase meesterahva suhtes, kes juhtis Loovälja teel rollerit olles kriminaalses joobes. paljudest erinevatest vad kogukonda ja kohalike ini- tutele ja majade elanikele, mida • Politsei alustas kokku 79 väärteomenetlust, millest neli olid alkoho- T teguritest, kuid võt- meste muresid läbi ja lõhki, tohib ja mida ei tohi korterma- lijoobeseisundis ja kaks vastava kategooria juhiloata sõidukit juhti- meroll on sellel, milline on iga ning saavad nendeni viia oluli- jas teha. Näiteks ei tohi trepi- nud isiku suhtes, ning tabati 57 lubatud suurima sõidukiiruse ületa- inimese enda ohutuskultuur ja se ennetusteabe. Eesmärgiks on kotta jätta lapsevankreid, mis jat, neist 20 asulasisesel teel. enesekindlus hädaolukorras ka vabatahtlike võrgustiku segavad põlevast hoonest välju- • Politseile teavitati infoteatena kahest lähisuhtevägivalla juhtumist. toimetulekuks. Õnnetused ta- igaühel vaja teada, kuidas hak- laiendamine, sh uute abipolit- mist. Ka autosid ei tohi parkida bavad ootamatult ja erineval kama saada, kui näiteks pole sei, pääste, kaitseliidu jts liik- majadele liiga lähedale, sest see viisil, olgu selleks siis korterma- kodus juba pikemat aega elekt- mete leidmine. Soovi korral an- takistab päästjate tööd. ja, kaubanduskeskuse või met- rit, väljas on meeter lund, side da oma panus kodukandi tur- Nagu näha, on olukord ela- sapõleng. Küsimus pole selles, ja soojus on katkenud või kraa- valisema kodukeskonna loomi- nikkonnakaitse ja ohutuskul- kas õnnetus juhtub, vaid selles, nist ei tule vett. Valmis tuleb ol- sesse, palume teada anda valla- tuuris hetkel veel väga lapsekin- kuidas suudame tekkinud olu- la ka ulatuslikuks evakuatsioo- valitsuse kontaktidel. Just rohu- gades. Arenguruumi on kõvas- korras käituda, kui midagi juh- niks: kes teavitab, kuhu tuleb juuretasandil kujuneb turvali- ti ning kohaliku omavalitsuse tub. Elanikkonna valmisoleku minna, mida kaasa võtta, mis sus alt üles, kus piirkonna ela- eestvedamisel on plaanitud nii uuring näitas, et inimeste ohu- saab varast ja koduloomadest nikel ja võimukandjatel on võt- olukorra kaardistamine, ju- tuskultuur ja käitumisteadlik- jms küsimused. meroll, sh. ka ohutuse- ja val- hendmaterjalide väljatöötami- kus on madalad ning raskesse Elanikele abiks on vallavoli- misoleku järelevalves. ne kui inimeste teadlikkuse hädaolukorda sattumisele kogu moodustanud elanikkon- Näiteks viidi alles hiljuti lä- tõstmine läbi õpetamise ja koo- mõeldakse harva või pigem nakaitsekomisjoni, mille üles- bi kortermajade ohutuse järele- litamise kahes olulises valdkon- üldse mitte. Reaalsus on see, et andeks on koos vallavalitsuse- valve kampaania. Toimunud nas: mida teha, et riskiolukordi ainuüksi riiklike turva- ja pääs- ga kaardistada piirkonna või- kontrollkäigud näitasid, et kõi- vähendada, ja kuidas käituda, 30. juunil kell 15.00 Vandjala teteenistuste jõupingutustest ei malikud ohukohad ning koos- ge suuremaks probleemiks on kui kriisiolukord on tekkinud piisa. tada ka käitumisjuhised erine- kortermajade trepikodades hoi- või õnnetus juhtunud. Kõlab külaplatsil Vandjala Vabariigi Valitsus heaks vateks riskiolukordadeks. Riigi tavad esemed, mis on ohtlikud lihtsalt, kuid hõlmab endas vä- kiitnud elanikkonnakaitse vastavatele ametkondadele ja vastuolus tuleohutusnõuete- ga palju nii teadmisi kui tegevu- 3. pärimuspäev ja jaanituli kontseptsiooni, mille eesmärk abiks, peab vald, kaasates vaba- ga. Tulekahju korral saavad es- si. Turvalisuse nimel peab pin- on tagada inimeste kaitse mis- tahtlikke, tagama oma territoo- mapilgul ohutuina näivatest gutama igaüks ning peame te- tahes kriisiolukorras ning esi- riumil reageerimisvõimekust, esemetest takistused, mis sega- gema kogukonnana koostööd. Katame ühiselt peaolaua, võta mene kaitsemeede ongi õpeta- vajalike ressursside kaasamist vad operatiivset väljapääsu. Tööpõld selles valdkonnas on kaasa meelepärast grillimist mine, kuidas erinevate ohtude ning vastutusala erinevate vald- Puudustega kortermaju oli rei- ees väga lai, kuid usun, et mõne korral käituda ja selleks ette val- kondade siduvust (näiteks tea- dide ajal tuvastatud ligi 75%, aasta pärast võime juba tõdeda ja toidupoolist. Tegemisi jagub mistuda. vitus, tervise ja sotsiaaltöö, millest ca 100 korral alustati ka edusamme ning nii mõnigi ma- kõigile. Räägime vanadest Suuri looduskatastroofe ja kommunaalteenused, teede ja haldusmenetlust. Jõelähtme japidamine jääb tänu teadlikku- kommetest ja muustki. Laulu ja -õnnetusi pole Eestis veel ol- võrkude korrashoid). Plaanis on vallas tegi päästeamet kontroll- se kasvule tulekahjus hävimata nud, samas viib iga elatud tur- koostada valla inimestele ülevaatuse 20 korterelamus ning nii mõnigi inimelu saab tralli lõõtsamees Priit Laatrelt. valine päev meid võimaliku õn- eriolukordade käitumisjuhend, Lool ja Kostiveres. Ainult kol- hukkumisest säästetud. Soovin netuseni lähemale. Seega on mis oleks kättesaadaval nii trü- mes hoones olid asjad korras, kōigile vähemalt 100 suve! • Info Tiia Välk, 5669 8710 Igaüks saab aidata elu päästa [email protected] JUHAN JEVONEN keegi istus rooli siis, kui poleks akuklemm maha. Niipalju, kui kus oli seitse väga noort ini- Ida-Harju politseijaoskonna seda mingil juhul teha tohtinud. fantaasiat jätkub, peaasi, et see mest. Õnnetuse tõttu lahkus Pihlakobar tantsis suvesse patrullitalituse juht Suurem osa joobes roolikeera- teile kalli inimese elu päästab. sellest ilmast kolm noort ini- jate süül toimunud liiklusõnne- Mida teha, kui purjus juhti mest, kes ei saanud kunagi täis- KAI MÜÜRSEPP sukavaga Loo päeval, tasuks iiklusolukord Eesti tusi toimub just suvepuhkuste takistada ei õnnestunud ja ta kasvanuks. Seeniortantsurühmade Pihlakobar pealtvaatajate maruline aplaus. teedel ei anna põhjust perioodil ja jaanipidustuste ajal. pääses liiklusesse? Sellisel juhul Nii nagu eelnevatel aastatel, ja Rõõmus Ring juhendaja Möödunud hooaeg oli mõle- L rõõmustamiseks. Vaatamata sellele, et polit- tuleks kõhklemata helistada po- nii oli ka selle aasta jaanipüha- male rühmale tantsurohke, see- 2018. aasta algusest on toimu- sei kontrollib igal aastal üha litsei hädaabinumbril 112, tea- de ajal politsei väljas suurema- oo kultuurikeskuse ga on paras aeg paar kuud hin- nud 558 liiklusõnnetust, kus rohkem juhte, ei näita olukord tada sõiduki andmed ja võima- te jõududega, et ära hoida traa- ansambel Pihlakobar ge tõmmata. Ühisesinemisele inimesed said kannatada. Nen- teedel olulisi paranemise mär- lik liikumissuund. Niimoodi vä- gilisi õnnetusi ja et pühad möö- L lõpetas oma 14. hoo- tõmmati meeleoluka koosviibi- des liiklusõnnetustes sai vigas- ke. Kõik me võiksime sügavalt hendate võimalust, et juht sõi- duksid rahulikult. aja. Et etteaste toekam tunduks, misega joon alla Loo seeniori- tada 697 inimest ja 31 inimest enda sisse vaadata ja küsida, kas dab surnuks enda, kaasreisija Enam kui kaks kolmandik- kutsuti külla sõpruskollektiiv de Pihlatoas ning laiali mindi sai surma. Joobes juhtide süül mina olen teinud kõik selleks, või teise liikleja. ku suvest on veel ees. Politseil pealinna Poska-majast – VENÜ kindla sooviga uuel hooajal toimus 190 liiklusõnnetust ja et minu sõber, tuttav, sugulane, Kuidas käituda, kui näete ei ole illusioone selles osas, et seeniortantsurühm Rõõmus taaskohtuda. Mõnusat puhkust nendes hukkus viis inimest ja lähedane või naabrimees ei sa- teel imelikult käituvat või kihu- sel suvel ei istu ükski inimene Ring. Koos esineti värvika tant- kõigile! • sai vigastada 61 inimest. tuks rooli joobeseisundis ega tavat sõidukit? Helkurita val- purjuspäi rooli või ei kihuta Aasta algusest on politsei täiendaks seda kurba statistikat. gustamata teel liikuvat jalakäi- ühest peopaigast teise ja vara- Muudatused Kostivere väljaselgitanud 2714 juhti, kes Kas oleme valmis võtma vastu- jat või jalgratturit? Vastus on hommikul koju. Kuid teeme en- juhtisid sõidukit alkoholi või tuse, selle asemel, et peita jaa- lihtne – teatage sellest hädaa- da poolt kõik, et selliseid juhte mahasõidul narkootilise aine mõju all. nalinnu kombel pea liiva alla ja biumbril 112. Teie kõne võib oleks meie teedel võimalikult Toodud numbrid tunduvad loota, et kõik möödub õnne päästa elu. vähe ning et nad ei tapaks end aanteeameti telli- Tallinna poolt Kostiveresse pelgalt statistikana, kuid iga kombel tagajärgedeta ning pur- Võib tuua palju näiteid, kus ega teisi. Meie eesmärk on liht- musel teostatavad suunduvad liiklejad peavad ka- hukkunu või vigastada saanud jus juhiga seltskond jõuab elu- õnnetust oleks saanud vältida. ne: tahame päästa elusid ja ter- M Riigitee 1 Tallin- sutama n-ö Tallinna prügila inimene on kellegi lähedane, salt sihtkohta? Paar aastat tagasi aitas üks kü- vist. See ei ole ainult politsei na-Narva km 17,2–18,7 lõuna- mahasõitu, mis on tänasest kellegi vend või õde, kellegi tü- Igaüks saab teha midagi liik- lanoorte seltskond purjus juhil võimuses – tegelikult saavad poolse kogujatee ehitustööd on Kostivere mahasõidust ca 2 km tar või poeg, kellegi isa või ema. lusolukorra paranemiseks. Siin- sõiduki kraavist välja lükata. õnnetusi ära hoida kõik, kes lõpule jõudnud ning seoses on Tallinna pool. Kostivere poolt Nagu statistikast on näha, kohal kutsun inimesi üles tege- Juht pakkus noortele tänutä- keelavad oma joobnud sõpra alates 12.06.2018 suletud prae- tulevad liiklejad ei pea enam siis iga kümnes liiklusõnnetus, ma kõik selleks, et nende lähe- heks küüti, kuid õnneks noored autorooli istumast või siis anna- gune maantee nr 11103 Maar- Tallinna poole sõitmiseks tege- kus inimesed said kannatada, dased, sõbrad, naabrid, töö- keeldusid. vad politseile teada, kui märka- du- Raasiku mahasõit ning ma ohtlikku tagasipööret Nar- juhtub alkoholi- või narkootili- kaaslased ei istuks purjuspäi Vaid kilomeetri kaugemal vad joobekahtlusega juhti. See Narva mnt-l asuv tagasipööre va maanteel, vaid saavad möö- ses joobes juhi tõttu. 61 inimest rooli. sõitis sama juht teelt välja ja ei ole pealekaebamine või va- (tee nr 3710). Liiklemine toi- da kogujateed sõita prügila liik- sai vigastada ja viis inimest Vajadusel peitke kasvõi sõi- hukkus. 2010. aastal sõitis suu- gatsemine, vaid elu päästmine. mub edaspidi ainult mööda uut lussõlmeni ning valida vastavalt hukkus sellel aastal seetõttu, et duki võtmed või võtke rel kiirusel teelt välja väikebuss, • kogujateed. soovile õige mahasõit. • 10 TEATED NR 252 • JUUNI • 2018

Tule kauplema Kostivere Mõisapäevale!

Mõisapäev toimub 12. augustil 2018 kell 12.00–17.00. Selle aasta mõisapäev on arvult küm- nes. Mõisapäeva lahutamatuks osaks on saanud hubane aiasaaduste ja kodumaise toodangu laat, erinevad teemakohased õpitoad ja kultuuriprogramm.

Ootame kauplema: • kodumaise toidukaubaga • kodumaise käsitöö ja disainiga • muu kaubaga, mis sobiks kul- tuurimälestise alal kauplemiseks. Arvestatud platsi suurus ühele kauplejale on 2x2 meetrit ja maksumus 10 eurot. Vajadusel saab kauplemiseks meetreid juurde osta – üks meeter 5 eurot. Laadal kauplemise huvi korral ootame teilt platsi suuruse soovi (teie telgi või müügipunkti mõõt- meid), arve koostamiseks firma andmeid ja üht fotot toodangu tutvustamiseks Facebookis aadressile kersti.vaht@joelahtmekultuur.ee, tel 5191 8355. Augusti alguses saab täpsemat infot laada kohta. Broneerimine laadale lõpeb 6. augustil 2018. Platsile pääseb vaid eelregistree- runud kaupleja. NR 252 • JUUNI • 2018 TEATED 11

Jõelähtme heline vahekaugus peab olema 200 m. Intsu kinnistu on Valla eakad sünnipäevalapsed 1843 m2 suurune elamumaa suuremate maatulundusmaa 89 16. juuni Loo alevik 75 27. juuni Loo alevik ASTA SEPP AINO NURKLIK Vallavalitsus sihtotstarbega kinnistute vahel. Lähim hoonestus on ca 150 m kaugusel asuv Saare talu hoonetekompleks. 88 21. juuni Liivamäe küla 70 6. juuni Kostivere alevik teatab MUZA NEKHAEVA LEIDA KERSTNA Materjalidega saab tutvuda ka Jõelähtme valla kodulehel (joelahtme.kovtp.ee) ja kaardirakenduses EVALD (http://ser- 87 24. juuni Ruu küla 70 6. juuni Saviranna küla vice.eomap.ee/joelahtmevald). ASTA URBAN JAAK TAMTIK 84 8. juuni Loo alevik 70 8. juuni Loo alevik Detailplaneeringu algatamine Detailplaneeringu avalik arutelu ÕILME TAMMARU ELMAR STRENGO Jõelähtme Vallavalitsus võttis 31.05.2018 vastu korralduse nr Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähialadetail- 83 23. juuni Kostivere alevik 70 10. juuni Aruaru küla 461 „Liivamäe küla Linnuka tee 4 ja 6 maaüksuste detailpla- planeeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik aru- LJUDA SIKKA KALVI KALMU neeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine”. telu toimub Jõelähtme vallamajas 12.07.2018 kell 15.00. 82 1. juuni Loo alevik 70 24. juuni Uusküla Planeeringuala hõlmab Linnuka tee 4 (katastritunnus: 24501: Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 07.05.–04.06.2018 ÕIE SIREL LARISSA ILJITŠOVA 001:0345) ja Linnuka tee 6 (katastritunnus: 24504:003:0833) Jõelähtme vallamajas. 82 21. juuni Loo alevik 70 28. juuni Uusküla maaüksusi, mis asuvad Liivamäe küla lõunaosas, Saha tee ja ANTS SEPP NADEZHDA CHAYKA Järve tee vahelisel alal. Detailplaneeringu avaliku arutelu tulemused Jõelähtme valla uued kodanikud Detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksuste liitmine ja Liiva- 14.06.2018 algusega kell 15.00 toimus Jõelähtme vallamajas 9. mai Jane Pugi ja Ivar Aljas tütar Kaila mäe külas Linnuka tee 4 ja 6 maaüksustel Jõelähtme Vallavoli- Nehatu küla Nehatu Logistikapargi teise etapi detailplaneeringu poeg Lennart kogu 13.08.2015 otsusega nr 224 kehtestatud Liivamäe küla 23. mai Angeelika Tšaban ja Priidik avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Väljapaneku ajal 10. mai Klairy Palk ja Tarmo Purge Sihver Linnuka tee 2//4, Linnuka tee 6, Linnuka tee 8 maaüksuste de- esitasid Nehatu küla elanikud detailplaneeringu lahendusele et- tütar Heleri tütar Eleanora tailplaneeringuga määratud ehitusõiguse ja hoonestustingimus- tepanekuid ja märkusi. Kõigi küla poolt esitatud ettepanekute ja 19. mai Maret Puskar ja Jüri 27. mai Gertti-Vena ja Gert Roost te muutmine. Planeeritava ala suuruseks on ca 0,8 ha. Detail- märkustega on arvestatud ning külaelanike esindaja nõustus Lindblum-Lindblom poeg Evan planeeringu algatamise taotlus on üldplaneeringu kohane. lahendusega. tütar Meeri 31. mai Marju Mihhailov ja Lukasz 19. mai Kelly Lepik ja Arvo Robert Meyer Detailplaneeringute avalikud väljapanekud Detailplaneeringute osalise kehtetuks tunnistamise eelnõu- Antropov tütar Martyna • Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2018 korraldusega nr 508 tütar Anna de avalikud väljapanekud 09. juuni Marilin Penjam ja Marek võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Liivamäe küla • Jõelähtme Vallavolikogu 26.03.2002 otsusega nr 19 „Loo 20. mai Anna ja Kristjan Mazurtšak Tammela Hundimäe maaüksuse detailplaneering. aleviku Saha tee 19 maaüksuse detailplaneeringu kehtesta- poeg Ezra poeg Karl Mark Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 16.–30.07.2018 mine” kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tun- 21. mai Kristina Romanova ja 10. juuni Nora Keerberg ja Kristjan- Jõelähtme vallamajas. nistamine Saha tee 19b kinnistu osas. Kaupo Põder Jaan Kosk Detailplaneering on algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse Jõelähtme Vallavolikogu 26.03.2002 otsusega nr 19 kehtestati tütar Dorian 13.04.2017 korraldusega nr 345 „Liivamäe küla Hundimäe Jõelähtme valla Loo aleviku Saha tee 19 maaüksuse detailpla- maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähte- neering. Loo aleviku Saha tee 19b kinnistu omanik on esitanud ülesande kinnitamine” eesmärgiga jagada Hundimäe maaük- Jõelähtme vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu osaliseks sus elamumaa kruntideks ja kavandatud kruntidele määrata kehtetuks tunnistamiseks Saha tee 19b kinnistu osas, kuna ehitusõigus ja hoonestustingimused üksikelamute ja neid tee- soovib loobuda detailplaneeringu edasisest elluviimisest keh- nindavate abihoonete rajamiseks, lahendada juurdepääs ja teh- testatud kujul. Jõelähtme Vallavolikogu 26.03.2002 otsusega Järgmine vallaleht ilmub novõrkudega varustatus ning seada keskkonnatingimused pla- nr 19 „Loo aleviku Saha tee 19 maaüksuse detailplaneeringu neeringuga kavandatu elluviimiseks. 25. juulil. kehtestamine” kehtestatud detailplaneeringu osalise kehtetuks Ootame kaastöid Detailplaneeringuga nähakse ette Hundimäe maaüksuse jaga- tunnistamise eelnõu avalik väljapanek toimub 16.–30.07.2018 e-mailile mine kokku üheteistkümneks krundiks, sh üheksaks elamu- Jõelähtme vallamajas. Tutvuda on võimalik Jõelähtme vallavalit- [email protected] maa, üheks üldmaa ja üheks transpordimaa krundiks. Elamu- suse poolt ettevalmistatud detailplaneeringu kehtetuks tunnis- hiljemalt 13. juulil. maa krundid on kavandatud suurusega 1500–3600 m2. Ka- tamise eelnõuga, mis on eespool nimetatud ajavahemikus kät- vandatud elamumaa kruntidele on ette nähtud ehitusõigus ühe tesaadav ka Jõelähtme valla koduleheküljel. kahekorruselise kuni 9 m kõrge üksikelamu ja ühe ühekorruseli- • Jõelähtme Vallavolikogu 26.09.2005 otsusega nr 243 „Nee- Avaldame sügavat se kuni 4,5 m kõrguse abihoone kavandamiseks ehitisealuse me küla Kolli 10 ja Laigari 8 maaüksuste detailplaneeringu pinnaga kokku 240 m2. Krundil, kus paikneb olemasolev elamu, kehtestamine” kehtestatud detailplaneeringu osaline kehte- kaastunnet on lubatud ehitusõigus ühe kahekorruselise kuni 9 m kõrge ük- tuks tunnistamine Laigariranna ja Laigarikuuse kinnistute sikelamu ja kahe ühekorruselise kuni 4,5 m kõrguse abihoone vahelise piiri kulgemise osas. JÜRI PALTS kavandamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 400 m2. Liivamäe Jõelähtme Vallavolikogu 26.09.2005 otsusega nr 243 kehtesta- 03.12.1949–10.06.2018 küla Hundimäe maaüksuse detailplaneering on vastavuses üld- ti Jõelähtme valla Neeme küla Kolli 10 ja Laigari 8 maaüksuste planeeringuga. detailplaneering. Neeme küla Laigariranna ja Laigarikuuse kin- MARIKA VELTMANN Planeeringus kavandatud üksikelamute hoonestusalad on pai- nistute omanik on esitanud Jõelähtme vallavalitsusele taotluse 22.11.1950–14.06.2018 gutatud planeeringualale kõige mõistlikumalt arvestades detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks, kuna isi- maakasutust. Antud asukohas üksikelamute planeerimine on ku vajadustest tulenevalt on muutunud detailplaneeringu ees- kooskõlas kehtiva Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Ne- märk ning kinnistute omanik soovib loobuda detailplaneeringu Täname kõiki, kes olid hatu küla üldplaneeringuga. Lisaks olemasolevale veel kaheksa edasisest elluviimisest kehtestatud kujul. Jõelähtme Vallavoliko- Avaldame sügavat toeks meie leinas ja üksikelamu planeerimine Hundimäe maaüksusele on otstarbe- gu 26.09.2005 otsusega nr 243 „Neeme küla Kolli 10 ja Laiga- kaastunnet perele aitasid viimsele teekon- kas, kuna tegemist on väikeelamute piirkonnaga ning kavanda- ri 8 maaüksuste detailplaneeringu kehtestamine” kehtestatud JÜRI PALTSI tu sobitub piirkonda ning järgib piirkonnas varem väljakujune- nale saata meie kallist detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise eelnõu avalik surma puhul. nud asustusstruktuuri ja hoonestuslaadi. Käesoleva detailpla- väljapanek toimub 16.–30.07.2018 Jõelähtme vallamajas. Tut- JÜRI PALTSI neeringu realiseerumisega viiakse ellu kehtiva üldplaneeringu surma puhul. vuda on võimalik Jõelähtme vallavalitsuse poolt ettevalmistatud Mälestavad Ellen Ennok eesmärke ja Jõelähtme vald saaks endale juurde elanikke, mis Lesk Õie ja lapsed Piret, detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõuga, mis on ja Jüri Märtsoo Neemest on samuti üks valla arengueesmärkidest. eespool nimetatud ajavahemikus kättesaadav ka Jõelähtme Priit, Raido peredega • Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2018 korraldusega nr 509 valla koduleheküljel. võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Saha külaInt- • Jõelähtme Vallavolikogu 29.01.2008 otsusega nr 308 „Loo su maaüksuse ja lähiala detailplaneering. aleviku Oja ja Allikate kinnistute detailplaneeringu kehtesta- Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 16.–30.07.2018 mine” kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistami- Need armsad, kellest äkki jäime ilma, on tegelikult Jõelähtme vallamajas. ne. alles – meie sees. Nad on nii ligi, et ei torka silma Detailplaneering on algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse Jõelähtme Vallavolikogu 29.01.2008 otsusega nr 308 kehtesta- nii nagu valgus tolmukübemes. 17.10.2013 korraldusega nr 622 „Saha küla Intsu maaüksuse ti Jõelähtme valla Loo aleviku Oja ja Allikate kinnistute detailpla- Südamlik kaastunne perele, lähedastele, sõpradele ja ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähte- neering. Arvestades, et detailplaneeringu kehtestamisest on Parasmäe külarahvale alati abivalmis ning hea kaaslase ülesande kinnitamine” eesmärgiga hoonestada maaüksus üksi- möödunud üle kümne aasta ning detailplaneeringu lahendust JÜRI PALTSI kelamu ja kõrvalhoonega. Planeeringuala suuruseks koos lähi- ei ole asutud ellu viima, on praegusel juhul arvestades kehtes- surma puhul. alaga määrati ca 0,3 ha. tamisest möödunud aega mõistlik ja otstarbekas detailplanee- Kostivere kultuurimõisa pere Planeeringuga Intsu kinnistu jagamist ja sihtotstarbe muutmist ring kogu ulatuses kehtetuks tunnistada. Jõelähtme Vallavoliko- ette ei nähta. Olemasoleva elamumaa krundile on ette nähtud gu 29.01.2008 otsusega nr 308 „Loo aleviku Oja ja Allikate kin- ehitusõigus ühe kuni kahekorruselise kuni 8,5 m kõrguse üksi- nistute detailplaneeringu kehtestamine” kehtestatud detailpla- kelamu ja kahe ühekorruselise kuni 5 m kõrguse abihoone ka- neeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu avalik väljapanek toi- Igavikku lahkus Jõelähtme volikogu liige ja vandamiseks ehitisaluse pinnaga kokku kuni 275 m2. mub 16.–30.07.2018 Jõelähtme vallamajas. Tutvuda on võima- aktiivne külavanem Käesoleva detailplaneeringuga realiseeritakse kehtivat üldpla- lik Jõelähtme vallavalitsuse poolt ettevalmistatud detailplanee- JÜRI PALTS neeringut. Kehtivas üldplaneeringus on nõue, et hajaasustatud ringu kehtetuks tunnistamise eelnõuga, mis on eespool nimeta- 3.12.1949–10.06.2018 alal, välja arvatud, rohelise võrgustiku ala ja muistsed põllud, tud ajavahemikus kättesaadav ka Jõelähtme valla kodulehekül- võib rajada ühe eluasemekoha või kuni kolmest krundist moo- jel. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. dustuva hoonegrupi (kuni kolm majapidamist). Ühe eluaseme- Jõelähtme vallavolikogu, Jõelähtme vallavalitsus koha või kuni kolmest krundist moodustuva hoonegrupi omava- Jõelähtme valla külavanemad 12 REKLAAM NR 252 • JUUNI • 2018

ERAKUULUTUSED

MÜÜK • Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, 24 h. Vt ka ennustus.ee • Müüa biopuhastid, septikud, imbtun- nelid – vaata www.biomahuti.ee. Küsi • Korstnapitside ja moodulkorstnate personaalset pakkumist! Tel ehitustööd. Tel 5557 9399 +372 5811 7118 või viljar@biomahuti. ee • Korstnapühkija teenused. Tellimine tel 5877 1665, [email protected], www. • Müüa liiv, killustik, mullad, freesasfalt puhaskolle.ee kohaleveoga. Tel 507 9362 Kõik prilliklaasid • Maagia KV võtab müüki kinnisvara. -30% • Müüa liuguksed ja garderoobid. Pari- Tel 5855 0720, maagiakv.ee Püsiklientidele ja mad hinnad. Tel 522 1151, www.nagu- pensionäridele sul.ee, FB Nagusul OÜ • Ohtlike puude aastaringne raie-, hool- dus- ja saetööd. Katuserennide puhas- LISASOODUSTUS! • Müüa puitbrikett, turbabrikett, pellet tus. Tel 5551 2104, www.puuhooldaja. premium 6 mm ja 8 mm, kuivad küttek- ee Prillitellijatele nägemise lotsid 48 kotti / 100 eurot, lepp, kask. Laost saab osta paki kaupa. www.leilib- • Paigaldan epopõrandaid (garaažid, kontroll IGA PÄEV JA TASUTA! rikett.ee, tel 637 9411, 5692 4924 trepid, rõdud, terrassid, abiruumid, sau- nad, vannitoad jne). Tööde järjekorrad OST lühikesed ja hinnad soodsad. Küsi hin- napakkumist. Tel 5620 6899, www.epo- • Ostan kasutuseta jäänud sõiduauto paigaldus.ee või kaubiku, võib olla remonti vajav, pakkuda võib ka vene autot. Tel • Pliidid, soeseinad. Vanad head plekk- 512 7543, [email protected] ahjud. Ehitus ja remont, konsultatsioo- Maardu, Keemikute 2, Maxima XX nid. Pensionäridele soodustus. Tel E–R 10–19, L 10–16 tel 637 1688 • Ostan kiiresti sõidukorras auto. Tel 5624 9455 5819 0200 • Puurkaevude rajamine ja puhastami- • Ostan MTZ-80-1025.3, DT-55, vene ne. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, sep- linttraktori, vene või lääne ekskavaatori, tikute ja süvaveepumpade paigaldus. Volvo, Scania veoautosid ja busse, ZIL, Maaküttesüsteemide rajamine. Tel MAZ, Kamaz veoauto, DON, Niva, Jen- 502 1279, 526 9604, puurkaevu- nisei, T-150, K-700, Kvernelandi adra, meistrid.ee Saksa virtsapüti. Tel 5199 6548 • Terrasside, sauna ja leiliruumide ning • OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllu- fassaaditööd. Uste, akende, liistude ja maad. Tel 504 5215, 514 5215, parketi paigaldus. Tel 5360 5083 [email protected] • Väikeveod, kuni 2 tonni. Kohaleveoga TEENUS liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfal- dipuru, betoon. Tel 509 2936

• F-Trans OÜ teostab reovee ärave- TÖÖ du Jõelähtme vallas. Tellimine ja info tel 506 5406, www.fekaal24.ee • AS Tallinna Toiduveod võtab tööle veoauto mehaaniku. Palk alates 900 eu- • Hoonete soojustamine puistevillaga. rot neto. Nõutav eelnev töökogemus. Konsultatsioon objektil tasuta. Tel CV saata e-mailile toiduveod@toidu- 501 6689, [email protected], www. veod.ee, tel 611 9209 puistemees.ee

RReklaamipinnaeklaamipinna broneeriminebroneerimine jjaa teadeteteadete eedastaminedastamine [email protected]@harjuelu.ee teltel 646646 22142214

Üleskutse teatrihuvilistele!

Kutsume teid 13. juulil ühisele väljasõidule Kose valda, Ravila mõisaparki suvelavastusele „ARMASTUS ON AJAVIIDE”.

Suvelavastuse algab kell 19. Mõisapark ja kohvik avatakse kell 18. Etendus on kahes osas, ühe vaheajaga. Ühiskülastus maksab kokku 20 € inimese kohta (sh pilet 14 eurot ja transport (bussikoht) 6 eurot).

Toimetaja Signe Valdmann, Suvelavastuse ühiskülastusele eelregistreerimine 605 4865, 5843 7860, [email protected], ning tasumine toimub kuni 5. juuli 2018. Jõelähtme valla teabe ja infoleht. [email protected]. Ühiskülastust korraldab Kostivere kultuurimõis. Väljaandja on Jõelähtme vallavalitsus. Tasulise reklaami ja kuulutuste Omavalitsuse õigusaktidega saab tellimine 646 2214, 5562 5500, tutvuda valla kantseleis, raamatu- [email protected]. kogudes ning www.volis.ee ja Jälgi meid nüüd ka Facebookis: Osalemise soovist palume teada anda tel www.joelahtme.kovtp.ee. www.facebook.com/joelahtme. 608 1539, 5328 4841 (Irina Pärila) või e-post Reklaami sisu ja lugejakirjades toodud seisukohtade eest toimetus ei vastuta. [email protected]. Toimetusel on õigus lugusid toimetada ja lühendada.