JÕELÄHTME VALLAVALITSUS

K I N N I T A T U D Jõelähtme Vallavolikogu 3. septembri 2009.a. määrusega nr 142

JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2009 – 2020 II ETAPP – KOSTIVERE, HALJAVA, IHASALU, JÄGALA, KABERNEEME, LIIVAMÄE, NEEME, PARASMÄE JA SAHA PIIRKONNAD

OÜ ASI Consult Raul Valgiste 2009 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ...... 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ...... 5

2.1. EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID...... 5 2.2. EESTI SEADUSED ...... 6 2.3. VABARIIGI VALITSUSE JA MINISTRITE MÄÄRUSED ...... 8 2.4. ARENGUKAVAD, UURINGUD JA PLANEERINGUD ...... 9 2.5. DETAILPLANEERINGUD ...... 13 2.6. STANDARDID ...... 23 2.7. JÕELÄHTME VALLA ÕIGUSAKTID ...... 23 3. VEERESSURSID JA KASUTUS ...... 24

3.1. PÕHJAVEEVARUDE UURINGUD ...... 24 3.2. VEE ERIKASUTUSLOAD ...... 24 3.3. PÕHJAVEE KVALITEET ...... 25 4. UURINGUD JA ARENDUSTÖÖD ...... 27

4.1. LÄBI VIIDUD UURINGUD, ARENDUSTÖÖD ...... 27 4.2. OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRKUDE JOONISED...... 27 4.3. PLANEERITAVAD UURINGUD JA ARENDUSTÖÖD 2009. AASTAL ...... 28 5. KESKKOND ...... 29

5.1. HARJU ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ...... 29 5.2. ÜLDINE SEISUND...... 29 5.3. LOODUSRESSURSID ...... 30 5.4. TEHISKESKKOND ...... 35 6. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 37

6.1. JÕELÄHTME VALLA ÜLDANDMED ...... 37 6.2. ELANIKKOND ...... 38 6.3. ETTEVÕTLUS ...... 40 6.4. VEE- JA KANALISATSOONITEENUSE TARBIMINE ...... 41 6.5. VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTE TARBIMISE PROGNOOS ...... 42 6.6. VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFID ...... 44 6.7. LEIBKONNALIIKME TULUD NING KULUD VEE- NING KANALISATSIOONITEENUSELE ..... 44 6.8. ARVETE LAEKUMINE...... 44 6.9. KOHALIK OMAVALITSUS ...... 45 6.9.1. Vallavolikogu ja vallavalitsus ...... 45 6.9.3. Jõelähtme valla laenukoormus, omafinantseerimisvõime ...... 47 6.10. VEETEENUSE PAKKUJA ISELOOMUSTUS JA INFRASTRUKTUURI KUULUVUS ...... 48 6.11. JÄRELEVALVE TEOSTAMINE ...... 50 7. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 52

7.1. ÜHISVEEVÄRGI OBJEKTID ...... 53 7.1.1 Puurkaev–pumplad ...... 53 7.1.2. Teise astme pumplad ...... 59 7.1.3. Veetorustikud ...... 59 7.1.4. Tuletõrje veevõtukohad ...... 62 7.2. ÜHISKANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 65 7.2.1 Reoveepuhastusseadmed ...... 65 7.2.2. Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad ...... 68 7.2.3. Purgimissõlmed ...... 75

2 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

8. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA ...... 77

8.1. STRATEEGILISED EESMÄRGID ...... 77 8.2. ARENDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 77 8.3. ÜHISVEEVÄRK ...... 77 8.4. REOVEE KOGUMINE JA KÄITLEMINE ...... 77 8.5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI PIIRKONNAD ...... 79 8.6. STRATEEGILISED ARENGUALTERNATIIVID ÜVK PIIRKONDADES ...... 80 9. VEE-ETTEVÕTLUSE INSTITUTSIONAALNE KORRALDAMINE ...... 81

9.1. ÜLDPÕHIMÕTTED ...... 81 9.2. KORRALDUSLIKUD-ADMINISTRATIIVSED FUNKTSIOONID ...... 81 9.3. MAJANDAVAD-OPEREERIVAD FUNKTSIOONID ...... 82 10. ÜHISVEEVARUSTUSE JA –KANALISATSIOONI INVESTEERINGUPOROJEKTID AASTATEL 2009 – 2020 ...... 83

10.1. INVESTEERINGUPROJEKTIDE ETTEVALMISTAMINE ...... 83 10.2. VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE PROBLEEMID...... 84 10.3. INVESTEERINGUPROJEKTIDE ÜLDISED EESMÄRGID ...... 85 10.4. INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE ...... 86 10.5. INVESTEERINGUPROJEKTIDE LOETELU ...... 87 10.5.1. Projektide koondtabel ...... 87 10.5.2. Maksumuste arvutuste alused ...... 89 10.5.3. Investeeringuprojektide lühiiseloomustused...... 91 11. FINANTSANALÜÜS ...... 113 12. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD ...... 118 13. ÜVK ARENGUKAVA LISAD ...... 119 Lisa 1 Olemasolevate ühisveevärkide skeemid ...... 119 Lisa 2 Perspektiivsete ühisveevärkide skeemid ...... 119 Lisa 3 Olemasolevate ühiskanalisatsioonide skeemid ...... 119 Lisa 4 Ühiskanalisatsioonide perspektiivsed skeemid ...... 119 Lisa 5 Tasuvusanalüüside tabelid 1 kuni 4 ...... 119 Lisa 6 Arengukava avaliku arutelu protokoll (20.08.2009.a.) ...... 119 Lisa 7 Jõelähtme Vallavolikogu määrus nr 142 (03.09.2009.a.) ...... arengukava kinnitamise kohta ...... 119 Lisa 8 Harjumaa Keskonnateenistuse kooskõlastus arengukavale ...... (03.09.2009.a. kiri nr 17) ...... 119 Lisa 9 Tervisekaitseinspektsiooni kooskõlastus arengukavale ...... (15.09.2009.a. kiri nr 3-2/786-1) ...... 119

3 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

1. Sissejuhatus

Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK arengukava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal.

Käesoleva arengukava on koostanud veemajanduse konsultant Raul Valgiste vastavalt Jõelähtme Vallavalitsuse ja OÜ ASI Consult vahel sõlmitud lepingule nr 6-23/32 (29.05.2009.a.). Lähtudes Jõelähtme Vallavalitsuse tellimusest käsitleb käesolev arengukava territoriaalselt Kostivere alevikku ja Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Parasmäe ja Saha külade piirkondasid. Varasemalt on 2008.aastal Raul Valgiste ning OÜ ASI Consult poolt koostatud Loo, Iru ja Uusküla piirkondade ÜVK arengukava aastateks 2008-2019. Arengukava täiendatakse hiljem eraldi tellimuse alusel ülejäänud Jõelähtme vallas paiknevate ja valda perspektiivselt lisanduvate ning kinnitatud või kinnitamisel olevate planeeringute järgsete tiheasustuse piirkondade lisamisega.

Arengukava koostamisel on muuhulgas arvestatud Jõelähtme vallas varasemalt kinnitatud samalaadsete arengukavadega, milleks on 2000. aastal OÜ HkaksO poolt koostatud Jõelähtme valla Loo aleviku ja Iru eramurajooni ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava ning 2002. aastal OÜ Vetepere poolt koostatud Jõelähtme valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava valla ülejäänud tiheasustusalade osas. Uusküla küla piirkonna käsitlemisel on arvestatud 2004. aastal AS Entec poolt koostatud Maardu linna ühisveevarustuse ka –kanalisatsiooni arengukava korrektuuriga.

Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Jõelähtme valla asulates peab toimuma kooskõlas käesoleva ÜVK arengukavaga fikseeritud tingimuste ja nõuetega. ÜVK arengukava on dünaamiline dokument, mis tuleb üle vaadata vähemalt iga nelja aasta tagant ning kaasajastada vastavalt üleskerkinud vajadustele.

Jõelähtme valla investeeringuvajadus vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaasajastamiseks ning arendamiseks ületab oluliselt valla rahalisi võimalusi ning seetõttu on vajalik rekonstruktsiooni- ja ehitustöödeks kasutada Eesti riiklike ning Euroopa Liidu fondide abi. Abiprojektide elluviimisel tuleb kindlasti silmas pidada olulist põhimõtet, et ehitustöödele järgnev vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimine, hooldamine ja edasiarendamine oleks jätkusuutlik süsteemi kogu järgneval „eluperioodil”.

Käesolev Jõelähtme valla ÜVK arengukava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega.

Arengukava oli ajavahemikul 23.07.2009 kuni 20.08.2009.a. avalikul väljapanekul ning 20.08.2009.a. toimus Jõelähtme vallamajas arengukava avalik arutelu. Arengukava on kooskõlastatud Harjumaa Keskonnateenistusega ning Tervisekaitseinspektisooni Tallinna Tervisekaitsetalitusega. Arengukava lõplikku versiooni on täiendatud enamike avalikustamise ja kookõlastuste käigus saadud parandus- ning täiendusettepanekutega. Arvestades asjaoluga, et Kaberneeme ja Ihasalu küladesse ühiskanalisatsiooni rajamine oleks majanduslikult ebaotstarbekas ning sellekohase investeeringu tegemine tõstaks tarbijate jaoks teenuse hinna märkimisväärselt kõrgemaks kui 4 protsenti leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust, on vastavad projektid jäetud käesolevast arengukavast välja.

4 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

2. Õiguslik baas Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni planeerimisel ja arendamisel peab lähtuma asjakohastest Euroopa Liidu direktiividest ning Eesti Vabariigi õigusaktidest.

2.1. Euroopa Liidu direktiivid

Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) 2000. aastal jõustunud veepoliitika raamdirektiiviga sätestatakse vee (s.h. põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi Euroopa veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks, millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veeekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvak ja tasakaalustatud vee kasutamiseks. Raamdirektiivi ellurakendamine keskendub ühtse tegevusprogrammi koostamisele, mida nimetatakse veemajanduskavaks. Vee kaitse ja kasutamise kavandamisel ehk veemajanduskava koostamisel lähtutakse veekogude valgala kaitse põhimõtetest. Valgala on maa-ala, millelt veekogu saab oma vee. Vesikonna veemajanduskava on tegevusplaan, mis sisaldab eesmärke (veekogu hea seisund), tegevusi ehk meetmeid ning kontrolli ehk seiret.

Asulareovee direktiiv (91/271/EMÜ) Asulareovee direktiiv reguleerib asulatest ning tööstusest pärineva reovee kogumist, töötlemist ja keskkonda tagasi juhtimist, et kaitsta veekogusid ja põhjavett reostumise eest.

Kuna kõikidest väiksematest asulatest või küladest ei ole majanduslikult põhjendatud juhtida reovett reoveepuhastisse, mis asub mitmete kilomeetrite kaugusel, siis määratleb direktiiv reoveekogumisala mõiste, mis tähendab piirkonda, kus on piisavalt palju elanikke või majanduslikku tegevust, et ehitada kanalisatsioon ja koguda kokku reovesi. Samuti kehtestatakse direktiiviga kokku kogutud, töödeldud ning keskkonda tagasi juhtitavale reoveele nõuded ning reostusnäitajatele piirväärtused, mida tuleb puhastamisel saavutada. Arv-väärtused ja nõuded puhastusprotsessile on kehtestatud vastavalt reoveehulgale, mille suurust arvutatakse inimekvivalentides, s.o. ühikutes, mis on võrdelised ühe inimese poolt tekitatava keskmise seostuse hulgaga ööpäevas. Nõuded reoveepuhastusele on rangemad siis, kui suubla on reostusele tundlikum.

Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) üleminekuperiood kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks/väljaehitamiseks üle 2000 ie asulates on aastani 2010, kuna vananenud kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite väljavahetamine ja renoveerimine on nii ajaliselt kui ka finantsiliselt mahukas. Seega peab reoveepuhastuse valdkonnas üle 2000 ie asulates ja reoveekogumisaladel olema välja ehitatud tsentraalsed kanalisatsioonisüsteemid ning tagatud normidele vastav reoveepuhastus 2010. aasta lõpuks.

Joogiveedirektiiv (80/778/EMÜ, 98/83/EÜ) Eesmärgiks on kaitsta inimese tervist saastunud joogivee kahjulike mõjude eest ning tagada, et joogivesi oleks puhas ja tervislik. Joogivee direktiivi nõudeid arvestades on sotsiaalministri määruse alusel kindlaks määratud kvaliteedi ja kontrolli nõuded Eestis kasutatavale joogiveele. Eesti joogivee puhul on tegemist sageli nn loodusliku saastumisega, kuna joogiveeks kasutatav põhjavesi on oma looduslike omaduste poolest tihti üsna rauarikas, suure väävelvesiniku sisaldusega või ülenormatiivse radionukleiidide sisaldusega. Looduslike omaduste poolest on Eesti põhjavesi ka kare ning agressiivne.

5 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et joogivee direktiivi (80/778/EMÜ, 98/83 EÜ) üleminekuperiood veevarustussüsteemide ja veepuhastusjaamade renoveerimiseks/väljaehitamiseks on aastani 2013, kuna Eestis on põhiliseks joogiveeallikaks põhjavesi, mille looduslikud omadused ei võimalda sellest saada ELI nõuetele vastavat joogivett ilma töötlemata. Seega on oluliseks investeeringuks veetöötlussüsteemide kõrval ka amortiseerunud veetorustike väljavahetamine. Selliste kulutuste tegemine ühinemise-eelsel perioodil on ebarealistlik, kuna vee-ettevõtted peaksid sellisel juhul tõstma vee hinda tasemele, mida tarbijad maksta ei suuda. Seega peab üle 2000 ie asulate joogivesi vastama nõuetele 2007.a. lõpuks ning üle 50 ie asulates peab puhta joogiveega varustatus olema tagatud 2013. aasta lõpuks.

Reoveesettedirektiiv (86/278/EMÜ)

Nitraadidirektiiv (676/EMÜ) Eesmärgiks on eelkõige vältida suurtes kogustes nitraatide sattumist veekeskkonda, piirates sellega reostuse mõju, mis on põhjustatud intensiivsest põllumajandusest.

2.2. Eesti seadused

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558).

Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I 1999, 25, 363)

Nimetatud seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ÜVK süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud. ÜVK võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 sätestab ka vajaduse koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, mille alusel toimub kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamine.

Vastavalt seaduselt peab ÜVK arengukava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee

6 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

Veeseadus (RT I 1994, 40, 655)

Nimetud seaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid.

Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjavee võtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest

Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337)

Nimetatud seaduse §3 kohaselt teostavad keskkonnajärelevalvet Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus.

Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512)

Nimetatud seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest (s.h. veevõtt ja saasteainete heitmine veekogusse) riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks.

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi.

Vee erikasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras, välja arvatud vee võtmisel põhjaveest vähem kui 5 kuupmeetrit ööpäevas. Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetakse orgaanilisi aineid, fosforiühendeid, lämmastikuühendeid, heljumit, sulfaate, ühealuselisi fenoole, naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi, heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 ning muid veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 2005, 15, 87)

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (RT I, 22.12.2006, 59, 440) sätestab struktuuritoetuse andmise ja kasutamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra, samuti struktuuritoetuse andmise ning kasutamise järelevalve alused ning vaidemenetluse korra.

7 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

2.3. Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr 269 kehtestatud “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (RT I, 2001,69,424).

Keskkonnaministri 16.oktoobri 2003. a määrusega nr 75 kehtestatud “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta”.

Keskkonnaministri 15.mai 2003. a määrusega nr 48 kehtestatud “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi, mille kohaselt reoveekogumisala tuleb moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie). Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrusega nr. 61 kehtestatud “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine”. Lähtuvalt määrusest peab põhjaveehaardele moodustama sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Veehaarde või sanitaarkaitseala projekti alusel ja maakonna keskkonnateenituse esildisel võib keskkonnaminister sanitaarkaitseala ulatust muuta järgmiselt: 1) juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on alla 10 m3 ööpäevas ja vett võetakse ühisveevärgi vajaduseks, vähendada 10 meetrini; 2) juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 10 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud, vähendada 30 meetrini; 3) juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m3 ööpäevas, suurendada 200 meetrini. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajadusteks.

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr 82 kehtestatud “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”

Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.

Joogivee käitleja, nimetatud määruse mõistes, on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele, kes oma tegevuses peavad kasutama joogivett tasu eest või tasuta.

Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.

Joogivee käitleja peab koostama ja käitlemise asukohajärgse tervisekaitsetalitusega kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks. Joogivee käitleja peab

8 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha) tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning sellest väljuva joogivee tava- ja süvakontrolli vastavalt nimetatud määruse paragrahvi 9 nõuetele. Näiteks kuni 100 m3 ööpäevas edastava ühisveevärgi puhul tuleb võtta joogiveest tavakontrolli käigus vähemalt üks proov aastas ning süvakontrolli käigus üks proov 10 aasta jooksul.

Määruse nõuded ei laiene isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10 m 3 ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest. Samuti joogiveele, mis on ette nähtud üksnes tehniliseks vajaduseks, nagu autopesuvesi, seadmete jahutusvesi, tuletõrjevesi, ja muuks otstarbeks, mille puhul joogivee kvaliteet asjassepuutuvate tarbijate tervist mingil viisil otseselt ega kaudselt ei mõjuta.

Vastavalt määruse §13 lõige 7 kohaselt on lubatud kuni 01.jaanuarini 2013 toota, varustada, töödelda ja üle anda nõuetele mittevastavat joogivett asulates ja joogiveesüsteemides, mida kasutab vähem kui 2000 inimest.

Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrus nr 26 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord (RTI, 08.02.2007, 11, 56), millega kehtestatakse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise üldised tingimused ja kord struktuuritoetuse taotluse rahuldamisel, kava või programmi kinnitamisel ja toetuse väljamaksmisel.

Elukeskkonna arendamise rakenduskava. Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamise prioriteetse suuna raames viiakse ellu Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia prioriteeti „Säästev keskkonnakasutus”. Veemajanduse allvaldkonnas fokusseeritakse ÜF vahendid ühelt poolt nõuetekohase joogiveevarustuse tagamisele, teiselt poolt aga tegevustele, mis aitavad kaasa veekogude seisundi parandamisele.

Käesolev arengukava vastab veevarustussüsteemide ja veekaitse infrastruktuuri arendamise eesmärkidele, mis näeb ette: a. suurendada ühisveevärgiveega varustatud inimeste osakaalu ja tagada ühisveevärgi joogivee vastavus nõuetele üle 2000 tarbijaga ühisveevärkides; b. kaitsta keskkonda asulareovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel.

2.4. Arengukavad, uuringud ja planeeringud

Harju alamvesikonna veemajanduskava Aastatel 2004-2006 viidi rahvusvaheliste konsultantide konsortsiumi poolt läbi projekt „Tehniline abi Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamiseks ja rakendamiseks 2003/EE/16/P/PA/011”, mille käigus koondatud informatsiooni (vt http://www.envir.ee/harjumaa/) kasutati Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamisel. Vastavalt Veeseaduse paragrahv 38 lõikele 9 kinnitati keskkonnaministri 28. mai 2008. aasta käskkirjaga nr 635 Harju alamvesikonna veemajanduskava. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel tuleb arvestada eelnimetatud töös ning veemajanduskavas sätestatud vee kaitse ja kasutamise abinõudega.

Harju alamvesikonna põhjavee kaitstuse kaart mõõtkavas 1:50 000 Koostatud Eesti Geoloogiakeskus poolt (autor Lehte Savitskaja), Tallinn 2003. Töö raames on koostatud detailne ülevaade põhjavee kaitstusest Harju alamvesikonna maa- alal.

9 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Harju maakonnaplaneeringu (http://www.harju.ee/in.php?GID=5&SID=118, 1999.a.) kohaselt tuleb:

1) Ehitada uusi veetorustikke ja vahetada välja kõige vanem ja amortiseerunum osa veetorustikest; 2) Lõpetada põhjavee uuringud ja kinnitada suurematele asulatele põhjavee tarbevaru; 3) Varustada kõik uued objektid reovee puhastusseadmetega; 4) Reovesi puhastada vähemalt vastavalt kehtivatele normidele; 5) Amortiseerunud reoveepuhastid asendada uutega või rekonstrueerida; 6) Amortiseerunud ja lekkivad kanalisatsioonitorustikud tuleb asendada uutega; 7) Koostada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavad.

Jõelähtme valla üldplaneering, (koostaja OÜ Maaplaneeringud) kehtestati Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr. 40, 29.04.2003.a. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades.

KOSTIVERE ALEVIK Aleviku arengusuundade määramisel on arvestatud 1988.a. koostatud Kostivere aleviku generaalplaani lahendusega ja seda edasi arendatud. Elutsooni laiendus on planeeritud aleviku edela-loodeossa. Aleviku tootmismaa-alad on piisavad ettevõtluse arendamiseks. Tootmismaa-alana on täiendavalt võimalik veel kasutusele võtta reoveepuhasti ja tootmistsooni vaheline ala. Uue tootmistegevuse alustamisel tuleb arvestada paiknemisega Kostivere karstialal ja sellest tulenevalt keskkonnakaitseliste nõuetega. Alevik on kogu ulatuses põhjavee kaitsmata alal. Liiklusintensiivsuse vähendamiseks asulas on reserveeritud võimalik ümbersõidutee koridor aleviku lõunaosas (maakonnaplaneeringu lahendus). Rebala muinsuskaitsealale jäävas Kostiveres tuleb igasuguse ehitustegevuse korral taotleda muinsuskaitseala juhatajalt kaitsekorralduskavale vastavad hoonestustingimused.

IHASALU KÜLA Ihasalu küla oleva hoonestusega osa ja endiste küla heinamaade ala kuni ehituseks vähesobiva liigniiske alani on planeeritud tiheasustusalaks. Tüüpilise külamaastiku säilumise kindlustamiseks on käsitletav ala planeeritud miljöökaitsealaks. Tiheasustusala laienemise eelduseks siin on teenindusettevõtete olemasolu kõrvalasuvas Neeme külas. Uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusalal on planeeringuga antud hoonestus- tingimused: • ehituskeeluvöönd merest on üldjuhul 100 m, oleva hoonestusega alal on ehituskeeluvööndi määramisel arvestatud hoonestuse paiknemisega; • tiheasustusalal, mis ei ole metsaala, ei ole lubatud moodustada elamukrunte reeglina väiksemaid kui 3000 m2, elamute min. vahekaugus 25 m; • miljöökaitsealal ja metsaga alal ei kuulu alla 1,0 ha suurused kinnistud jagamisele, suuremate kinnistute kruntimisel ei ole lubatud moodustada elamukrunte reeglina alla 0,7 ha ja elamute min. vahekaugus on 50 m. Ehitamisel kaitsemetsa paigutada hoonestus lagedale või väheväärtusliku metsaga kaetud alale; • miljöökaitsealal peab erilist tähelepanu pöörama rajatava hoonestuse sobivusele olemasolevasse keskkonda; • uue hoonestuse rajamisel ei tohi rikkuda väljakujunenud pinnaveerežiimi olemasolevate kuivendussüsteemide rikkumisega. Avaliku kasutusega teed ja avalikud jalgteed rannale ligipääsemiseks määratakse detailplaneeringuga. Puhkuseks sobivad liivarannad paiknevad tiheasustusalast põhja- ja lõunapool.

JÄGALA KÜLA

10 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Tiheasustusala moodustavad Kalevi Üksik-jalaväepataljoni linnak koos külgneva väikeelamugrupiga. Vajaduse korral on võimalik oleva elamugrupi jätkuna uute elamumaade planeerimine. Teeäärse teeninduskompleksile Haljava teeristis on planeeritud laiendusvõimalus. Tallinn–Narva maantee ääres asuva bensiinijaama ja kämpingu maa-ala võimaldab vajadusel ettevõtete laiendamist. Tammiku hüdroelektrijaam on planeeritud taastada.

KABERNEEME KÜLA Tiheasustusalaks on planeeritud kogu käesolevaks ajaks väljakujunenud hoonestusega ala, sealhulgas Kaberla oja äärne olev elamugrupp. Tiheasustusala laiendamisvõimalust piirab riigimetsamaa lõunas. Uut elamumaad on planeeritud oleva hoonestuse vahelisele vabale alale. Planeeringuga on ette nähtud tiheasustusala hoonestustingimused, kus kinnistute kruntimisel ei ole lubatud moodustada elamukrunte reeglina väiksemaid kui 3000 m² ja elamute minimaalne vahekaugus on 25 m. Ehituskeeluvöönd on määratud ajalooliselt kujunenud hoonestusjoone alusel ja keskkonnaministri nõusolekul (Keskkonnaministeeriumi kiri nr. 21-712090, 26.08.1999.a.). Kaberneeme avaliku kasutusega teed ja randa pääsuks avalikud jalgteed määratakse koostamisel oleva “Kaberneeme küla teedevõrgu ja infrastruktuuri detailplaneeringuga. Rannas on käesolevaks ajaks välja kujunenud kokkutulekutekoht koos spordiväljakutega. Sadama juurde on planeeritud ärimaa reservala.

NEEME KÜLA Neeme küla tiheasustusala moodustavad: • oleva hoonestusega alad; • oleva hoonestuse vahele jäävad ehituseks sobivad alad; • endise NL sõjaväeosa korrastamist vajav maa-ala; Tiheasustusala laiendamist võimaldab siin juba olevate teenindusasutuste ja tehnovõrkude olemasolu. Uue hoonestuse rajamiseks on planeeringuga antud hoonestamistingimused: • ehituskeeluvöönd merest on üldjuhul 100 m, oleva hoonestusega alal on ehituskeeluvööndi määramisel arvestatud hoonestuse paiknemisega; • tiheasustusalal, mis ei ole metsaala, ei ole lubatud moodustada elamukrunte reeglina väiksemaid kui 3000 m², elamute min. vahekaugus 25 m; • metsaalal ei kuulu alla 1,0 ha suurused kinnistud jagamisele, suuremate kinnistute kruntimisel ei ole lubatud moodustada elamukrunte reeglina alla 0,7 ha, elamute min. vahekaugus 50 m. Ehitamisel kaitsemetsa paigutada hoonestus lagedale või vähemväärtusliku metsaga kaetud alale. Kaitsemetsa majandamisel ei tohi lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2 ha (Metsaseadus § 29, lg. 3); • miljöökaitsealal peab pöörama tähelepanu rajatava hoonestuse sobivusele olemasolevasse keskkonda; • uue hoonestuse rajamisega ei tohi rikkuda väljakujunenud pinnaveerežiimi olemasolevate paiknevate kuivendussüsteemide rikkumisega. Avaliku kasutusega teed ja avalikud jalgteed rannale ligipääsemiseks määratakse detailplaneeringuga. Avaliku kasutusega teede teemaa piiridesse on võimalik rajada üldkasutatavaid magistraaltehnotrasse. Seoses elanike arvu kasvuga ja liiklusintensiivsuse suurenemisega Ruu-Ihasalu maanteel, vajab see kiiret rekonstrueerimist koos jalgtee (jalgrattatee+kõnnitee) rajamisega. Planeeringus on näidatud puhkuseks sobivad liivarannad ja küla kokkutulekutekoht.

LOO ALEVIK, IRU, LIIVAMÄE JA SAHA KÜLAD Aleviku arengusuundade määramisel on arvestatud 1988.a. koostatud Loo aleviku generaalplaani lahendusega ja seda edasi arendatud. Aleviku planeerimisel on tähtis transiitliikluse ja asulasisese liikluse lahendamine. Nehatu–Loo–Lagedi maanteele (nr. 11110) on paralleelselt raudteega planeeritud uus võimalik kohaliku tee trass, mis võimaldab Tallinn–Narva maanteele suunduva transiitliikluse alevikust mööda viia. Aleviku idaossa on planeeritud uus võimalik kohaliku tee trass, mis võimaldab tootmistsoonist tuleva transpordi suunata otse Tallinn–Narva maanteele aleviku keskosa

11 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha) läbimata. Maantee äärde planeeritud ühendustee suunab liikluse perspektiivsete teedesõlmede kaudu Tallinn–Narva maanteele. Transiitteede ja peatänavate äärde tuleks jätkata jalgteede rajamist, samuti tuleks tihedama liiklusega tänavate äärde rajada kaitsehaljastuse koridorid.

Aleviku maa-alale Pirita jõe äärde on planeeritud välja ehitada jalgtee, mis kulgeb osaliselt olevat teed mööda. Elamuehituse laiendamine on planeeritud Nehatu–Loo– Lagedi maantee äärde ja Iru külla Maardu linnaga piirnevale alale. Siin tuleks vältida hoonestuse rajamist liiga tee lähedale. Tee ja hoonestuse vahele tuleb rajada kaitsehaljastus. Biotiikidega külgnevale maa-alale on võimalik elamute ehitamine pärast reoveepuhasti likvideerimist ja reovete Tallinna kanalisatsioonisüsteemi suunamist. Linnuvabrikuga külgnevatel ehitistest vabadel maa-aladel piirab elamuehitust sanitaarkaitsevöönd 300 m.

Suurem elamuehituse reservala on planeeritud aleviku põhjaossa ja Liivamäe külla. Tallinn–Narva maantee äärsel alal tuleb maksimaalselt säilitada olevat kõrghaljastust — mürakaitsehaljastust, samuti on planeeringuga ette nähtud uue kaitsehaljastuse rajamine. Aleviku keskosas on reserveeritud maa-alad ühiskondlike ja ärihoonete rajamiseks. Aleviku olevat tootmistsooni on planeeritud laiendada vähesel määral. Ette nähtud on haudejaama välja viimine asulast.

Suuremad tootmise ja äri reservalad on planeeritud Tallinn–Narva maantee äärde. Maa- ala kasutusele võtmisel tuleb arvestada keskkonnakaitseliste nõuetega. Alale jääb probleemalana käsitletav üleriigilise tähtsusega Väo III lubjakivimaardla. Kuna planeeritud ala asub põhjavee kaitsmata alal (vt. lisa 2.), ei või siia rajada tootmiskomplekse, mis võivad kujuneda potentsiaalseteks reostusallikateks. Iru külas paiknevat aiandusühistute maa-ala on käsitletud kui perspektiivset väikeelamumaad. Tsoneerimisel on arvestatud perspektiivse võimaliku Rail Baltika raudteekoridoriga (maakonnaplaneeringu lahendus).

Loo aleviku ja Liivamäe ning Saha külade piirkonna osaüldplaneering (töö nr 853/06, koostaja Hendrikson & KO OÜ) on seisuga 01.07.2009.a. veel menetluses.

Jõelähtme Vallavolikogu algatas 26. jaanuaril 2006 Loo aleviku, Liivamäe küla ja Saha küla üldplaneeringu, mis täpsustab Jõelähtme valla üldplaneeringu lahendust Loo aleviku, Liivamäe ja Saha külade piirkonnas. Koostatava üldplaneeringu eesmärk on luua vastavalt planeerimisseadusele korrektne alusdokument nimetatud asustusüksuste territooriumi edasiste arengusuundade kavandamiseks, ala funktsionaalseks planeerimiseks ja infrastruktuuri arengu põhilahenduste saamiseks. Üldplaneering sätestab territooriumi edasised sotsiaal-majanduslikud arengusuunad ning määratleb säästva ja tasakaalustatud arengu tingimused.

Planeeringu eskiis näeb piirkonna veevarustuse ja kanalisatsiooni osas ette järgmist: o Vajadusel reserveerida maad uute veehaarete rajamiseks; o Uute elamualade kavandamisel näha ette nende liitumine ühisvee ja – kanalisatsioonivõrku; o Maakasutustingimuste planeerimisel arvestada nõrgalt kaitstud põhjaveega o Määratleda reoveekogumisalad; o Tagada perspektiivne veeühenduse liitumine Tallinna linnaga.

Jõelähtme valla arengukava aastateks 2007-2015 kinnitati vallavolikogu poolt 12.02.2007.a. Arengukava muudatus kinnitati 29.aprillil 2008 volikogu määrusega nr.109. Käesolev arengukava vastab Jõelähtme valla arengukavale, mille kohaselt on valla üheks prioriteetseks tegevussuunaks tiheasustusalade varustamine ühisvee ja kanalisatsiooniga.

12 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", 2003, http://www.harju.ee/in.php?GID=5&SID=129

2.5. Detailplaneeringud

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab valla volikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapiga kaetavates asulates on seisuga 22.07.2009 kehtestatud 64 detailplaneeringut ja alustatud ning menetlusjärgus on 33 planeeringut. Alljärgnevates tabelites on esitatud nimetatud planeeringutest ülevaade koos nende lühikese kirjeldusega.

Kehtestatud detailplaneeringute arv Menetluses olevate detaiplaneeringute Asula nimetus (seisuga 22.07.2009.a.) arv (seisuga 22.07.2009.a.) Kostivere alevik 1 1 Haljava küla 0 0 Ihasalu küla 3 3 Jägala küla 5 0 Kaberneeme küla 10 2 Liivamäe küla 11 1 Neeme küla 27 20 Parasmäe küla 1 5 Saha küla 8 1 Kõik kokku 64 33

Asula Planeeringu Kehtestamise Eesmärk, kirjeldus nimetus nimetus kuupäev

Väikeelamute grupi planeerimine. Maaüksuse jagamine elamukruntideks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine. Planeeritava ala suurus on ca 6 ha. Ala sisese teemaa laius 18m, kõik tehnovõrgud plan. Kosti- teemaale. Olmeveevarustus ja olmereovete kanalisatsioon (proj. ülepumplaga) ja soojavarustus oleva tänavatorustiku vere Jõeotsa 02.03.2004 baasil. Elektrivarustus proj. 10/0,4 kV AJ ja proj. 10kV ja alevik 380/220V maakaablitega. Planeeriti 24 eramukrunti, ala ida- kaguosas kõrghaljastus -- 2 üldmaakrunti, kuhu võimalik rajada palliplatse ja tervisespordirada. Pääs alale olevalt Vana-Vostivere teelt. Ala on Rebala MKA territooriumil. Ala võib olla hoonetele radooniohtlik.

Menetluses Kasemetsa 12 Maaüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, 1,86 ha. (algatatud 17.08.2007) Haljava Detailplaneeringud puuduvad. küla

Miku 6 ja Miku Olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine ja Menetluses Ihasalu 1 koos jagamine elamu-ja maatulundusmaaks. Planeeritav pindala (algatatud küla juurdepääsu- 13,4 ha. 20.12.2007) teega

13 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Näpiste III, Menetluses Planeeritav pindala 0,6 ha. Taotlejad Rasmus Riis ja Kalju Näpiste ja (algatatud Johannes Pertmann. Jaagusauna 29.07.2008)

Menetluses Eigisauna 1 ja Planeeritav pindala 2,3 ha. Taotleja Sirje Viilup. (algatatud Allika 21.08.2008)

Maaüksuse maa-ala planeerimine ja jagamine ehituskruntideks; kruntide planeerimislahenduse, hoonestustingimuste ja maa sihtotstarbe määramine; Prii maat I ehituskeelualade ja nende režiimi määramine. Veevarustus 26.06.2001 puurkaevu baasil (puurkaevu sanitaarkaitsetsoon 30 meetrit). Planeeriti 13 väikeelamumaa krunti ning 1 juurdepääsutee krunt.

Maa-ala planeerimine ja jagamine kaheks ehituskrundiks. Kruntide planeerimislahenduse, hoonestustingimuste ja maa sihtotstarbe määramine. Ehituskeelualade ja nende režiimi määramine. Veevarustus Prii maat I planeeritava puurkaevu Prii maat II 27.11.2001 baasil, kanalisatsioon lokaalsete mahutite baasil. Planeeriti 2 väikeelamu krunti, teeservituudid. Ala idaküljel Kaberneeme lahe ehituskeeluala 50m, veekaitsevöönd 20m ja avaliku kasutuse kallasrada 10m.

Muuta planeeritavate maaüksuste sihtotstarvet järgnevalt: 1. Marlekori maaüksusel muuta ärimaast suvilamaaks 45647 m2 ehk 87,5%. 2. Jätta Marlekori mü-l ärimaaks 6516 m2 ehk Marlekor/ 12,5% sellest. 3. Kallaku mü muuta ärimaast 100% 01.07.1999 Kallaku suvilamaaks. Ala suurus 59207 m2, alale pääs Ihasalu teelt. Planeeriti Marlekori maaüksusel muuta olevast ärimaast suvilamaaks 80% ja jätta ärimaaks 20%. Kallaku maaüksusel muuta olevast ärimaast 100% suvilamaaks.

Jägala Olemasolevale maatulundusmaale elukvartali planeerimine. Risttee 25.03.2008 küla Pindala 14,79 ha, taotleja OÜ M.K.Konsultatsioonid.

Elamumaakruntide moodustamine. Planeeritav pindala 0,66 Mõisa tee 20 22.02.2006 ha.

Mõisa tee 9 - Elamumaakruntide moodustamine. Planeeritav pindala 1 ha. 27.04.2006 11

Ülejõe mets ja 13 ühepereelamukrunti ja 2 kahepereelamukrunti. Planeeritav 15.08.2006 Ülejõe pindala 9,5 ha.

Kuuse tee 20 4 elamukrundi ja 1 transpordimaa krundi moodustamine. ja Kuuse tee 27.06.2007 Planeeritav pindala 1,4 ha. 22

Maaüksuse 5847 m² jagamine kaheks ning ette näha elamute asukohad (2 väikeelamut). Lahendada pääsud kahele krundile Kaber- ja hoonete veevarustus, kanalisatsioon ja elektrivarustus. Kuna ala asub tervikuna ehituskeelualal, kooskõlastada neeme Leelo 01.07.1999 ehitusjoon DP käigus. Veevarustus Piirivalveametile kuuluvast küla puurkaevust või alale proj. puurkaevust. Olmereovete kanalistasioon lok. mahutite baasil. Elekter Piiri alajaama 0,4 kV võrgust õhuliiniga.

Karikalda, Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Jaagu 1, Liiva Kruntide hoonestusõiguse ulatuse, hoonestustingimuste 27.11.2007 ja Ranna määramine.

Hindu Elamumaa sihtotstarbega kinnistu jagamine kaheks Menetluses

14 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

elamumaaks. (algatatud 17.08.2007)

Maa-ala 1,4 ha planeerimine, planeerimislahenduse, hoonestustingimuste ja kruntide sihtotstarbe määramine. Mereäärse ehituskeeluala ja selle režiimi määramine. Maa-ala jaotamine 7-ks krundiks, Länne 7 on ette nähtud liita Kapteni Länne 01.07.1999 mü-ga. Läbipääsutee on ette nähtud oleva külavahetee kohale ja jaotub servituutidena kruntide 2, 3, 4, ja 5 vahel. Ehituskeeluala 50m ja kallasrada 10m Kaberneeme lahe kaldast.

Kinnistu jagamine ning sihtotstarbe, ehitusõiguse ulatuse ja Annukse 25.03.2008 hoonestustingimuste määramine.

Tõnise kinnistu jagamine 3-ks väikeelamumaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Mood kruntidele ehitusõiguse Tõnise 12.05.2009 määramine ja tehnovõrkudega varustamise, juurdepääsude lahendamine, servituudi vajaduse määramine.

Menetluses Maatulundusmaa kinnistu ehitusõiguse ulatuse ja Nurga (algatatud hoonestustingimuste väljaselgitamine. 27.01.2009)

Kinnistu jagamine 2-ks elamumaa sihtotstarbega krundiks, Nõlvaku 12.05.2009 ehitusõiguse määramine 2 elamu ehitamiseks.

Kinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaaks,planeeritud kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine,tehnovarustuse lahendamine. Kanalisatsioon ja Jaagu 2 vesi-vastavalt Kaberneeme küla teedevõrgu ja infrastruktuuri 05.12.2005 teemaplaneeringule ja Oü Loo Vesi tehnilistele tingimustele; tuletõrjevesi-Kaberneeme tee äärde planeeritud tuletõrje hüdrandist; elekter- AS Jaotusvõrgu Tln-Harju tehn ting.

Kinnistu ehitusõiguse ja piiride täpsustamiseks ning muutmiseks ettepanekute tegemine. Kinnistule paadi randumisrajatise taastamine. Planeeritava ala suurus on ca 3 ha. Kolga lahe kalda ehituskeeluvöönd vastavalt Kaberneeme Kalju küla traditsioonilisele ehituskeeluvööndile ca 25m. Planeeriti 15.10.2002 olevate hoonete renoveerimine ja paatide randumisrajatise taastamine kinnistu idaserval Kolga lahe kaldal. Planeeringuga teostati keskkonnamõju hindamine ning Keskkonna- ministeerium väljastas vee-erikasutusloa muuli rajamiseks.

Alale ca 1,3 ha väikeelamukruntide moodustamine ja neile ehitusõiguse määramine. Juurdepääsude lahendamine kõikidele kruntidele. Olme- ja tuletõrjevesi rajatavast tänavavõrgust, olmereovete kanal. ajutiselt lokaalsete mahutite baasil persp. ühinemisega tänavatorustikku. Elektrivarustus 0,4 kV kaabelliniga Kaberneeme AJ-st. Kõrtsu talu 26.10.2004 Sidevarustuseks taotleda eraldi tehn. tingimused. Planeeriti 7 elamukrunti ja 1 teekrunt teele ning tehnovõrkudele. Krundi nr 7 omanik ala kaguküljes võtab planeeringuga kohustuse võimaldada avaliku kasutusega jalgtee rajamist randa. Ala kagunurgas Kolga lahe eh.-keeluvöönd 50m ja avalik kallasrada

Metsatagune maaüksus ja Taotleja Maire Russiveri ja planeerija Ruuma ja Maastik OÜ. 26.08.2008 sellega külgnev ala

15 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Kahe väikeelamu krundi planeerimine,planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste Liivamäe määramine, kruntidele juurdepääsude ja tehnovarustuse Suurekivi III 25.11.2005 küla lahendamine. Madalpinge õhuliin olemas; kanalisatsioon- kanalisatsioonitrassi väljaehitamine; vesi- veetrassi välja- ehitamine.

Suurekivi II Planeeritav pindala 0,89 ha. 25.04.2000

Suurekivi II Menetluses koos Planeeritav pindala 0,57 ha. (algatatud juurdepääsu- 29.07.2008) teega

Maaüksuse jagamine 3 elamukrundiks ja 1 transpordimaa Pärnaste I 28.08.2007 krundiks.

Uue-Suurekivi maa-ala Uue- 11 ridaelamu maad, 2 paariselamu maad ja 1 väikeelamu suurekivi I ja 29.07.2008 maa. II kinnistute osas

24 elamumaakrunti ja 7 liiklusmaa ning haljasala, Suurekivi I 28.08.2007 tehnorajatise krundid.

Kinnistu jagamineelamukruntideks, planeeritavate kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine. Määratakse juurdepääsud planeeritavatele kruntidele. Joogivesi saadakse OÜ Loo Vesi puurkaevust, olmereoveed ühiskanalisatsiooni Käpa mü kaudu. Tuletõrjvesi proj. mahutist. Elektrivarustus alale proj. AJ-st. Juurdepääs alale Erma 23.08.2005 üle Mätliku kinnistu kuni teede väljaehitamiseni, pääs kruntideni tupikteedelt. Alale planeeriti 10 väikeelamu krunti (lubatud ehitada 1 elamu + 1 abihoone), 1 alajaama krunt ning 1 teemaa krunt. Ala piirneb põldudega. Alal asuvad riikliku kaitse all olevad arheoloogiamälestiseks tunnistatud muistsed põllud.

Maaüksuse jagamine väikeelamu ehituskruntideks, planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine. Lahendatakse kruntide varustamine tehnovõrkudega ning antakse maa-ala haljastuse ja liikluskorralduse lahendus. Joogivesi saadakse OÜ Loo Vesi puurkaevust, olmereoveed kanaliseeritakse rajatava pumpla Käpa kaudu Loo aleviku tänavatrassi. Tuletõrjevesi saadakse alale 29.03.2005 proj. mahutist. Elektrivarustus alale proj. AJ-st. Alale on reserveeritud maa-ala sidetrassile. Planeeriti 31 väikeelamukrunti, 10 ridaelamukrunti, üks alajaama krunt, 2 sotsiaalmaa-ala ning 7 teekrunti, millest 1 läbiv on peatee, teised tupikteed. Ala piirneb põllumaadega, sh lääneosas muinaspõllud, kirdeosa läbib kõrgsurve gasitrass.

Eesmärgiks on kinnistu jagamine, maa sihtotstarbe Linnuka 25.03.2008 määramine.

1 tootmismaa, 1 väikeelamumaa ja 6 ridaelamumaa krundi ja Mäe 27.06.2007 2 transpordimaa krundi moodustamine.

4 üksikelamukrunti, 2 ridaelamu krunti, 1 ühiskasutatav Uuetoa I 27.06.2007 puhke- ja virgestusala krunt ja 1 transpordimaa krunt.

Vanasauna 2 Väikeelamukruntide moodustamine. Planeeringu pindala 7,5 22.02.2006

16 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

ha.

Menetluses Neeme Neeme Planeeritav pindala 0,78 ha, taotleja Margus Valdes. (algatatud küla piilkonnamaja 29.04.2008)

Maa-ala planeerimine ja kruntimine. Kruntide planeerimislahenduse, hoonestustingimuste ja maa sihtotstarbe määramine. Ehituskeelualade ja nende re?iimi määramine. Liikluskorralduse parandamine. Juurdepääs Neeme külavaheteelt. Veevarustus ainult suvine Kalju mü rajatavast kaevust. Olmereovete kanalisatsioon lokaalsete Uitro II 30.05.2000 mahutite baasil. Elektrivarustus oleva 10 kV õhuliinile rajatava postalalajaama baasil. Ala on liivikuga kaetud rannaniit, mets puudub. Planeeriti 5 elamukrunti (maks. 1 hoone -- suvila või elamu ehitamiseks) ja 2 hoonestamata üldmaa maaüksust. Ala edelaküljel Ihasalu lahe ehituskeeluala 100m ja kallasrada 10m.

Laagri I,Uitro Menetluses I, Uitro II, Planeeritav pindala 2,04 ha, taotleja Raul Palmsalu. (algatatud Uitro III, 22.05.2008)

Menetluses Lillemäe Planeeritav pindala 0,4 ha, taotleja Evelin Makarova. (algatatud 05.06.2008)

Kinnistu jagamine kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja sihtotstarbe määramine. Ala suurus on ca 1,3 ha. Veevarustus olevast Neeme küla tänavatorustikust, olmereovete kanalisatsioon lokaalsete mahutite baasil. Alalt liigniiskuse kõrvaldamiseks tuleb taastada kraav Ihasalu Olo I laheni. Elektrivarustus Neeme tee madalpingeliinist. Side on 27.04.2004 plan.mobiilsidena. Planeeriti 4 uut katastriüksust, millest moodustatakse 2 kinnistut, sh 2 elamukrunti ja Jõesuu lahe äärde 2 maatulundusmaa kaatstriüksus. Pääs alale Neeme teelt läbi Lillemäe mü servituudina. Teed ja tehnovõrgud lahendatakse servituutidena.

Menetluses Länne 1 ja Krundi piiride muutmine ja ehitusõiguse määramine. (algatatud Länne 2 28.11.2007)

Toomari II Maa-ala neljaks elamukrundiks jagamine. 26.04.2007

Oolu, Ranniku, Menetluses Planeeritav pindala 1,98 ha, taotlejad Kalev Salvet ja Ranno Martini ja (algatatud Tust. Jaaiussi 29.04.2008)

Olemasoleva elamumaa jagamine kaheks väikeelamukrundiks. Ranna Veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud Neeme küla 01.10.2007 veevarustuse ja kanalisatsiooni ühistorustike ehitusprojektile.

Menetluses Maatulundusmaa kinnistu sihtotstarbe muutmine Mardi 2 (algatatud elamumaaks. 02.05.2007)

Kinnistu jagamine ehituskruntideks, planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste Kolli 2 ja Kolli määramine. Määratakse juurdepääsud planeeritavatele 27.04.2004 3 kruntidele ja tehakse ettepanek maa-ala kuivendamiseks. Veevarustus oleva Neeme küla tänavatorustiku baasil, tuletõrjevesi ajutise mahuti baasil, reovete kanal. ajutiselt

17 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

lokaalsete mahutite baasil. Elektrivarustus Koogi 20 KV fiidrile proj. mastAJ baasil. Telefoniside praegu võimalik raadiosidena. Planeeriti 5 krunti sh 1 olev majapidamine ja 4 uut eramukrunti. Juurdepääs alale seab teeservituudi seadmise vajaduse kruntidele Kolli 2 ja Tampli 1. Ala lääneküljel Ihasalu lahe ehituskeeluvöönd 100m, kallasrada 10m.

Menetluses Neeme sadam Sadama rekonstrueerimine. (algatatud 22.08.2007)

Menetluses Holmi 1 Elamumaa kinnistu jagamine elamumaa kruntideks. (algatatud 27.06.2007)

Kinnistu jagamine ehituskruntideks, planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine. Planeeringuga määratakse ka juurdepääsud planeeritavatele kruntidele. Olmeveevarustus ja tuletõrjevesi rekonstrueeritavast tänavatorustikust, olmereoveed lokaalsete Tähe 1 26.10.2004 mahutite baasil persp. liitumisega tänavavõrku. Drenaaž lahendatakse krundi eh.-projektiga. Elekter ehitatavast AJ-st õhuliiniga. Planeeriti 4 elamukrunti, igale ehitusõigus 1 elamu + 1 abihoone. Alal paikneb sidekaabel, mis tõstetakse ümber ning tagab alale telefoniside kaabliga.

Pangari II, Vana-Matsi, Kadariku 4, Saigu VI, Menetluses Kreegi, Tooma Planeeritav pindala 5,6 ha, taotleja Eve Kesamaa. (algatatud I, Kopli 22.05.2008) kinnistute koos juurdepääsu- teega

Maa-ala (5,38 ha) planeerimine, planeerimislahenduse, hoonestustingimuste ja kruntide sihtotstarbe määramine. Mereäärse ehituskeeluala ja selle režiimi määramine. Juurdepääsuks planeeritud uus tee. Tarbe- ja tuletõrjevesi olevast OÜ Loo vesi puurkaevust (olev trass 50m kaugusel). Liivametsa 4 Heitveed kanaliseeritakse lokaalsete mahutite baasil. Elekter 28.11.2000 /Olo 2 olevast Neeme AJ-st või proj. uus AJ ala lääneosa kõrgepingeliinist. Ala on kaetud männimetsaga. Planeeriti 14 krunti, igale krundile 2 hoonet sh 1 elamu või suvila + 1 abihoone. Soovitav viilkatusega puithoone. Olev kõrgahaljastus maks. säilitada.

Kinnistu jagamine kaheks elamumaa krundiks, planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine. Antakse juurdepääsud planeeritavatele kruntidele ja juurdepääs naaberkinnistutele. Joogiveevarustus proj. tänavatorustikust, tuletõrjevesi alast Kaldaaluse 3 29.06.2004 lõunasse proj. tiigist. Olmereovete kanalisatsioon lokaalsete mahutite baasil. Elektrivarustus Liivametsa AJ-st 0,4 kV maakaabliga. Planeeriti 2 väikeelamukrunti, juurdepääs alale on lahendatud servituudina. Ehitiste arhitektuursel kavandamisel arvestada rannaküla miljööga.

Kolli 4 Kinnistu jagamine kaheks elamuehituskrundiks, 26.06.2004

18 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine. Määratakse juurdepääsud planeeritavatele kruntidele. Joogiveevarustus proj. tänavatorustikust, tuletõrjevesi alale proj. tiigist. Olmereovete kanal. lokaalsete mahutite baasil. Alale on proj. kuivenduskraav suubumisega läbi Tiigimäe mü Ihasalu lahte. Elektrivarustus Liivametsa AJ-st 0,4 kV maakaabliga. Planeeriti 2 väikeelamukrunti, juurdepääs alale on lahendatud servituudina. Ehitiste arhitektuursel kavandamisel arvestada rannaküla miljööga.

Kinnistu jagamine väikeelamu ehituskruntideks, planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine. Lahendatakse kruntide varustamine tehnovõrkudega ning antakse maa-ala haljastuse ja liikluskorralduse lahendus. Veevarustus ja olmereovete kanalisatsioon on lahendatud alast väljas paikneva oleva Kolli 5/ Laigari puurkaevu ning oleva kanalisatsioonivõrgu baasil. Elekter 26.04.2005 3 ja Reinu proj. AJ-st kaabelliiniga ringtoitena. Alale on ette nähtud tänavavalgustus ja sidekaablid. Alal kasvab väärtuslik mets. Planeeriti 29 üksik- või kaksikelamut, 5 haljasala, 14 teekrunti ning 1 alajaama krunt. Metsa kaitseks on elamud kavandatud gruppidena. Kavandatav hoonestus peab sobima rannaküla keskkonda. Eelistatud on puithooned.

Menetluses Olemasoleva maatulundusmaa kinnistu jagamine Uue-Pangari (algatatud elamukruntideks. 17.01.2008)

Moodustatavatele elamumaakruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine ning juurdepääsude ja Menetluses Saigu V ja tehnovarustuse lahendamine. Veevarustus Kolli 4 mü-le plan. (algatatud lähiala veetrassist. Lokaalne kanalisats. El.toide Kadakaranna I 07.09.2004) 20/04 kV alajaama 0,4 kV fiidri 14562/14563 jaotuskilbist TK- 4 maakaabliga mööda teemaad.

Kahe elamumaa sihtotstarbega krundi planeerimine, kruntide Menetluses ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude ja juurdepääsutee Kärka 3 (algatatud asukoha leidmine. Vee- ja kanalisatsioonitorustik ühendatakse 21.06.2006) käesolevaks ajaks väljaehitatud ühisveetorustikuga

Menetluses Maatulundusmaa kinnistu sihtotstarbe muutmine ja kinnistu Mardi 5 (algatatud jagamine elamukruntideks. 13.06.2007)

Toomari III ja 2 elamukrundi moodustamine. 15.06.2006 Liivametsa 3

Maatulundusmaa kinnistu jagamine elamumaa kruntideks, Olo 4 29.07.2008 ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine.

Maa-ala detailplaneeringu koostamine maa-alale elamuala rajamiseks. Kruntide planeerimislahenduse, hoonestustingimuste ja maa sihtotstarbe määramine säästliku arengu põhimõtetest lähtudes. Ehituskeelualade ja nende režiimi määramine. Veevarustus ja kanalisatsioon OÜ Loo Vesi Kadakaranna 27.11.2001 olemasolevatest tänavavõrkudest liitumispunktiga Neeme kooli ees. Planeeriti 33 väikeelamukrunti teekrundid. Ala lääneküljel on Ihasalu lahe kalda ulatus 200m, ehituskeeluvöönd 50m, veekaitsevöönd 20m ja kallasrada 10m.

19 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Varem planeeritud kahe elamukrundi omavaheliste piiride muutmine. Kruntide hoonestusõiguse ulatuse, Kivineeme tn hoonestustingimuste ja maa sihtotsatarbe määramine. 25.01.2005 16 ja 18 Ehituskeelualade ja nende režiimi määramine ning juurdepääsu lahendamine. Ühendused trassidega vastavalt varemplaneeritud Kadakaranna detailplaneeringule.

Olevate ehituskruntide piiride muutmine, planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste Metsamarja määramine. Planeeringuga määratakse juurdepääsud 8/9/10/11/13/ 26.05.2004 planeeritavatele kruntidele. Antakse ühenduse võimalus 15/17/18 kõrvalolevale alale. Ühendused trassidega vastavalt varemplaneeritud Kadakaranna detailplaneeringule.

Elamumaa kruntide jagamine väiksemateks elamumaa kruntideks ning planeeritud kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine. Ühendused trassidega vastavalt varemplaneeritud Metsamarja Kadakaranna detailplaneeringule. Planeeriti olemasolevad 8 11/13/14/15/1 27.08.2002 väikeelamumaa krunti (Metsamarja tn 11,13,14,15 6/17/19/21 ,16,17,19,21) väiksemateks väikeelamumaa kruntideks (Metsamarja tn 5,7,9,11,13,15,17,19,21,23,33,34,35,36,37, 38,39).

Maa-ala kruntideks jagamine, kruntide ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala piiritlemine. Samuti juurdepääsuteede, kommunikatsioonide, haljastuse ja keskkonnakaitseabinõude lahendamine ning servituutide vajaduse määramine. Veevarustus ja olmereovete kanalisatsioon lahendatakse Kadakaranna elurajooni Mardi 7/ Mardi tänavatorustike baasil. Elektrivarustus Korstna IV proj. AJ-st 31.05.2005 13 ja Mardi 14 ning olevast Kadakaranna-2 AJ-st maakaabliga. Veevarustus ja olmereovete kanalisatsioon lahendatakse Kadakaranna detailpl kohaselt. Alale planeeriti 6 eramukrunti, maatulundusmaa ning teemaa. Alal on ranna ehituskeeluvöönd 100m, ranna piiranguvöönd 200m ja kohaliku maantee kaitsevöönd 20m. Juurdepääs alale rajatavalt (Metsamarja tn pikendus) tupikteelt laiusega 3,5m.

7 elamumaakrunti kahe sihtotstarbega (elamumaa- Männiaia 12.09.2006 maatulundusmaa).

Kolme väikeelamukrundi moodustamine ning elamumaa sihtotstarbe määramine, planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine. Määratakse juurdepääsud planeeritavatele kruntidele. Joogiveevarustus ja olmereovete kanalisatsioon lahendatakse oleva Kadakaranna prk baasil. Tuletõrjevesi alale plan. Kolli 7 ja veehoidla baasil. Elektrivarustus proj. transiitkastist, selle 31.05.2005 Liivametsa 1 baasil ka välisvalgustus. Sidevõrk raadiolahendusena. Planeeriti 4 ühepereelamukrunti ning teemaa krundid, ülejäänud maast moodustatakse maatulundusmaa alad. Pääsuks kruntideni rajatakse kruusakattega tee proj. maanteelt ala kirdepiiril. Alal on ehituskeeluvöönd 100m, kallasrada 10m.

Mardi 8 koos Menetluses juurdepääsu- Planeeritav pindala 4,5 ha, taotleja Herkko Krinpes. (algatatud teega 26.08.2008)

Kinnistu osale elamu sihtotstarbe määramine, planeeritavale Mardi 9 26.09.2005 krundile ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste

20 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

määramine ning antakse ettepanek kommunikatsioonidega varustamiseks. Veevarustus rajatavast puurkaevust, kanalisatsioon --olmereoveed puhastatakse bioloogiliselt kasutades septikuid ja imbsüsteeme. Elektrivarustus projekteeritavast alajaamast. Mardi kinnistust moodustatakse 2 katastriüksust: elamumaa krunt ja maatulundusmaa. Krundile lubatud 1 elamu ja 2 abihoonet. Alale jääb Jõesuu lahe ranna ja kalda ulatus 200m, ehituskeeluala 100m ja puurkaevu san.kaitseala 10m.

Maa-ala sihtotstarbe osaline muutmine elamumaaks; planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestus- Kolli 10 tingimuste määramine. Elekter- arvestatud Eesti Energia 26.09.2005 Tallinn-Harju piirkonna tehniliste tingimustega; vesi-Mardi 9 kavandatavast puurkaevust; kanalisatsioon-kogumismahutid.

Maa-ala sihtotstarbe osaline muutmine elamumaaks; planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestus- Laigari 8 tingimuste määramine. Elekter- arvestatud Eesti Energia 26.09.2005 Tallinn-Harju piirkonna tehniliste tingimustega; vesi-Mardi 9 kavandatavast puurkaevust; kanalisatsioon-kogumismahutid.

Olemasoleva maatulundusmaa kinnisti sihtotstarbe muutmise, Menetluses Liivametsa jagamise, ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste (algatatud väljaselgitamine ja määramine. 29.01.2008)

Võrgu Olemasoleva tootmismaa kinnistu sihtotstarbe muutmine. 27.01.2009

Reinu II Kinnistu sihtotstarbe muutmine ja jagamine 2 elamukrundiks. 28.08.2007

5 elamu ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krundiks, kuhu Villu 27.06.2007 planeeritakse 4-8 korteriga elamut.

Katla Kaks 5 ja 4 korteriga elamut ja 1 transpordimaa krunt. 27.06.2007

Kinnistu jagamine ehituskruntideks, planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine. Määratakse ka juurdepääsud planeeritavatele kruntidele. Veevarustus alast põhjas paikneva endise katlamaja sisendist persp. ühinemisega tänavatrassi, reovete Pangari I kanal. ajut. lokaalsete mahutitega persp. ühinemisega 30.03.2004 tänavatorustikku. Elektrivarustus Neeme 10/0,4 kV AJ-st 0,4 kV maakaabliga. Olev elamumaa planeeritakse 3 väikeelamukrundiks ja 1 teemaa krundiks. Pääs alale küla põhiteelt. Ala kirdeosa läbib tee Koertekooli kinnistule, mis peab jääma avaliku kasutusega teeks.

Koertekooli, Metsavahe, Metsavahe, Menetluses Kalli, Riti, Planeeringu pindala 8,5 ha, taotleja Toomas Valtmann- (algatatud Väike-Pangari, Valdson. 29.04.2008) Rannaliiva, Neeme külaplatsi

Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksuse jagamine kolmeks kinnistuskas muutmine ja elamumaa Menetluses Saigu I sihtotstarbe määramine, planeeritavatele kruntidele (algatatud ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine. 20.04.2004) Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud.

Saigu I, Saigu Planeeringu pindala 3,45 ha, taotlejad Peedu Toom, Aino Menetluses

21 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

II, Saigu III, Toom ja Elsa Lauganov. (algatatud Saigu IV, Harjo 17.01.2008)

Mändneeme 2 Menetluses Maaüksuste sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse ulatuse ja koos juurde- (algatatud hoonestustingimuste määramine. pääsudega 27.01.2009)

Neeme, Männineeme, Menetluses Maatulundusmaa kinnistute jagamine ja sihtotstarbe Luite, Liiva, (algatatud muutmine. Planeeringu pindala 16,2 ha. Männiku I ja 28.08.2007) Kägala

Paras- Menetluses Jõelähtme tee mäe Planeeritav pindala 4,31 ha, taotleja Blave Kaubandus OÜ. (algatatud 18 ja 20 küla 26.02.2008)

Menetluses Aasapõllu Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine, pindala 4,76. (algatatud 27.06.2007)

Menetluses Maatulundusmaa kinnistu sihtotstarbe muutmine, jagamine, Jõe-Kaerpõõsa (algatatud pindala 4,19 ha. 30.09.2008)

Uusmäe talu Kinnistule 5 üksikelamu ja 1 elamumaa krundi moodustamine 17.06.2008 maa-ala

Menetluses maatulundusmaa sihtotstarbe osaline muutmine elamu Vana-Hansu (algatatud rajamiseks 24.10.2007)

Menetluses Kostiferi 3 Planeeritav pindala ca 5,5 ha, taotleja Erik Väinaste. (algatatud 12.03.2008)

Saha Miku 1 Miku 2 24 ühepereelamu krunti, 12 paariselamu krunti, 2 ridaelamu 28.02.2007 küla Miku 3 krunti, 7 teemaakrunti.

Miku maaüksuse ehitusvõimaluste selgitamine. Alale kavandatakse väikeelamuehitust. On vaja anda hinnang olemasolevale haljastusele ja lahendada liiklusskeem, andes ühenduse olemasolevate tänavatega. Veevarustus naabruses paikneva puurkaevu baasil, tuletõrjevesi alale proj. mahutist. Olmereovete kanalisatsioon lokaalsete mahutite baasil kuni Miku 29.03.2005 persp. tänavatrassi ehitamiseni. Elektrivarustu proj. AJ-st. Sidevarustus Saha tee 27 kaablijaotuskapist. Ala asub Rebala Maastikukaitsealal. Planeeriti 13 elamukrunti, 1 tee-ala ja maatulundusmaa. Pääs alale projekteeritavalt Miku teelt, pääs kruntideni proj. tupiktänavatelt. Krunt nr 1 jääb riigimaante 50m kaitsevööndisse.

Menetluses Miku Planeeringu pindala 4,88 ha, taotleja Merike Johanson. (algatatud 25.03.2008)

Ehitusvõimaluste selgitamine. Alale (ca 3 ha) kavandatakse väikeelamuehitust. On vajalik anda hinnang olevale haljastusele ja lahendada liiklusskeem andes ühenduse olevate tänavatega. Tehnovõrgud paigut. teealale ala Kärsa II 29.06.2004 kaguküljel. Veevarustus Hindreku mü-le proj. puurkaevust, kanal. ajutiselt lok. mahutitega persp tänavatorustiku baasil. El.-varustus Kabeli AJ-st 0,4 kV maakaabliga. Sidevarustus Saha tee 27 jaotuskapist maakaabliga. Planeeriti 6

22 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

väikeelamukrunti (sh 2 krundile paarismaja) ja 1 ärimaa krunt. Arvestada piiranguga, et ala asub Rebala MKA-l.

Hindreku maaüksuse ehitusvõimaluste selgitamine. Alale kavandatakse väikeelamuehitust. On vajalik anda hinnang olemasolevale olukorrale ja lahendada liiklusskeem, andes ühenduse olemasolevate teedega. Veevarustus rajatavast puurkaevust, tuletõrjevesi 2 proj. mahuti baasil. Olmereoveed lahendatakse kuni tänavatrassi rajamiseni lokaalsete Hindreku 23.08.2005 mahutitega. Elektrivarustus alale proj. 10/0,4 kV AJ baasil. Sidetrass maakaabliga, gaasivarustus on võimalik. Alale kavandati 10 elamukrunti uue Hindreku tänava äärde, 1 teemaa, 2 krunti tehnovõrkudele ja 1 krunt reservi. Rajatakse vee-, elektri-, gaasi- ja sidevarustus. Pääs kruntideni Lagedi- Kostivere maanteelt. Ala paikneb Rebala MKA alal.

Kangrupõllu 3 paariselamukrundi moodustamiseks. 24.10.2006

Maa-ala planeerimine elamuehituskrundiks. Krundi planeerimislahenduse ja hoonestustingimuste määramine: Ehituskeelualade ja nende režiimi määramine. Veevarustus Tamme kü-le rajatavast puurkaevust, kanalisatsioon Tamme 30.10.2001 lokaalsesse mahutite baasil. Planeeriti 2 eramukrundi ja nende juurdepääsutee äralõige "Tamme" katastriüksuse põllumajandusmaast ning kruntide sissesõidutee Tamme kü servituudile.

Maa-ala planeerimine ehituskrundiks. Krundi planeerimislahenduse ja hoonestustingimuste määramne ning maa sihtotsatrbe muutmine. Ehituskeelualade ja nende režiimi määramine. Veevarustus krundile proj. puurkaevust (kaitsetsoon 10m), reovete kanalisatsioon lokaalsete mahutite Uus-Tamme 30.05.2000 baasil. Elektrivarustus krundi lõunaserva proj. liitumiskilbist. Planeeriti maaüksuse senine sihtotstarve maatulundusmaa muutmine elamumaaks. Max täisehitusprotsent 10. Lubatud maks. 3 hoonet, hoone maks. kõrgus olevast maapinnast 7,0m. Hoone harjajoon parall. või risti krundi esipiiriga.

Põllu Elamukruntide planeerimine. Planeeritav pindala 2,0 ha. 27.04.2006

2.6. Standardid

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja –rajatiste projekteerimisel ning ehitamisel peab arvestama kehtestatud standardeid: EVS 847-1:2003 Ühisveevärk. Osa 1: Veehaarded EVS 847-2:2003 Ühisveevärk. Osa 2: Veepuhastus EVS 847-3:2003 Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioon

2.7. Jõelähtme valla õigusaktid

o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, määrus nr 19, kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu poolt 27. detsembril 2000.a. o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumistasu võtmise kord, määrus nr 3, kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu poolt 27. veebruaril 2001.a. o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumistasu võtmise korra muutmine, määrus nr 5, kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu poolt 29. jaanuaril 2002.a.

23 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

3. Veeressursid ja kasutus

3.1. Põhjaveevarude uuringud

Enamik Harjumaal tehtud põhjaveeuringutest on olnud seotud suurematele veetarbijatele põhjaveevarude määramisega. Samas puudus kuni aastani 1999 terviklik ülevaade ordoviitsium-kambriumi (O-Cm) ja kambrium-vendi (Cm-V) veevarude reaalselt kasutatavast suurusest ning nende võimalikust kasutamisest tulevikuperspektiivis.

Harju maakonna ordoviitsiumi-kambriumi ja kambrium-vendi veekomplekside tarbevaru määramiseks ja olemasolevate varude ümberhindamiseks kuni aastani 2030 on vastavad uuringud läbi viidud AS Maves poolt. Tööd on läbi viidud aastatel 1999 - 2000 ja 2004. aastal.

Esimesena nimetatud töö käigus teostati uuring ordoviitsiumi-kambriumi ja kambrium- vendi veekomplekside tarbevaru määramiseks ja olemasolevate varude ümberhindamiseks kuni aastani 2030 kogu Harju maakonnale.

Seoses väga intensiivse elamuehitusega ning joogivee nõudluse suurenemisega Tallinna linna lähiümbruses viidi Keskkonnaministeeriumi tellimusel AS Maves poolt 2004.aastal läbi „Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium –Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”.

Lähtuvalt nimetatud ümberhindamisest kinnitas keskkonnaminister oma 6.aprilli 2006 käskirjaga nr 396 Harju maakonna põhjaveevarud, kus Jõelähtme vallale ja Loo alevikule on kinnitatud põhjaveeressurss alljärgnevalt:

Põhjavee kinnitatud varud Põhjavee- Põhjavee- Veekihi Põhjaveevaru Varu kategooria Kasutusaeg maardla maardla piirkond geoloogiline m3/ööpäevas ja otstarve indeks Jõelähtme Jõelähtme O-Cm 600 P Kuni 2030 Jõelähtme Cm-V 1 000 P Kuni 2030

Loo Loo O-Cm 1 000 T1 joogivesi Kuni 2030

Loo Cm-V 1 000 T1 joogivesi Kuni 2030 Varu kategooriad: T1 – tagatud põhjaveevaru T2 – hinnatud põhjavee tarbevaru P – prognoosvaru

3.2. Vee erikasutusload

Vastavalt kehtivale Veeseadusele peab vee kasutajal olema vee tähtajaline erikasutusluba juhul, kui: o võetakse vett pinnaveekogust, sh ka jää võtmise korral enam kui 30 m³/ööpäevas; o võetakse põhjavett rohkem kui 5 m³/ööpäevas; o võetakse mineraalvett; o juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse: o toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; o toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; o uputatakse tahkeid aineid veekogusse; o toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine;

24 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

o vee kasutamisel muudatekse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba.

Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 01.01.2006 OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee- erikasutuslubade nr HR0868 (L.VV.HA-46413) ja HR0844 (L.VV.HA-46004) järgi on ettevõttel lubatud põhjavett Kostivere, Kaberneeme, Neeme ja Saha asulates ammutada alljärgnevalt:

Asula Puur- Puur- Põhja- Lubatud Asukoht või nimetus Põhjavee kaevu kaevu veekiht veevõtt maardla passi nr katastri m³/d nr Kosti- 2019 705 Cm-V 50 Jõe 3a, Kostivere Jõelähtme vere Kosti- 3007 708 Cm-V 50 Jõelähtme tee 1a, Jõelähtme vere Kostivere Kokku Kostivere, m³/d Cm-V 100 Kaber- 1066 16904 Cm-V 90 Kaberneeme Jõelähtme neeme raamatukogu puurkaev Kokku Kaberneeme, m³/d Cm-V 90

Neeme 5974 1138 Cm-V 90 Neeme puurkaev Jõelähtme Kokku Neeme, m³/d Cm-V 90

Saha 2900 968 O-Cm 30 Saha kanalate I Jõelähtme puurkaev Saha 4670 962 O-Cm 20 Saha kanalate II Jõelähtme puurkaev Saha 3676 965 O-Cm 50 Saha kanalate III Jõelähtme puurkaev Saha 3812 964 O-Cm 40 Tellivere I puurkaev Jõelähtme Saha 5117 894 O-Cm 40 Tellivere II puurkaev Jõelähtme Kokku Saha, m³/d O-Cm 180

Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 01.12.2007 Valter Vilbastele väljastatud vee- erikasutusloa nr HR1027 ( L.VV.HA-163887) järgi on ettevõttel lubatud põhjavett Kaberneeme külas ammutada alljärgnevalt:

Asula Puur- Puur- Põhja- Lubatud Asukoht või nimetus Põhjavee kaevu kaevu veekiht veevõtt maardla passi nr katastri m³/d nr Kaber- 5410 702 Cm-V 15 Kaberneeme Jõelähtme neeme Kokku Kaberneeme, m³/d Cm-V 15

3.3. Põhjavee kvaliteet

Joogivesi peab olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning oma kvaliteedilt vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr 82 kehtestatud korrale “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.

Jõelähtme valla Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha asulate põhjavesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele peamiselt raua- , ammooniumi- ja mangaaniühendite sisalduse poolest. Kambrium-Vendi (Cm-V) veekihist joogivett ammutavate kaevude vesi sisaldab valdavalt lubatust rohkem kloriide.

25 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Lisaks võib ülenormatiivne radionukleiidide kontsentratsioon Cm-V põhjavees kätkeda endas ohtu veetarbijate tervisele. Loo alevikus uuritud kaevude vees ületab efektiivdoos kehtestatud normi 2-3 kordselt, olles vahemikus 0,21-0,36 mS/aastas (ohutuks piiriks loetakse 0,1 mS/aastas), seega vajab Cm-V vesi Loo aleviku piirkonnas segamist teiste põhjaveehorisontide veega. Käesolevas arengukavas vaadeldatavate asulate puurkaevude vees sisalduvate radionukleiidide kohta täpsemad andmed puuduvad. Vajalik on teostada täiendavaid uuringuid kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja koostööna, kaasates vajadusel vastava eriala spetsialiste.

laadsed laadsed ml) μg/l) - Mg/l) Asula mg/l) mg/l) ˚C (PMÜ/1 (μS/sm) kuupäev /100 ml) /100 oli Raud (Fe, katastrinr Puurkaevu Puurkaevu Proovivõtu Proovivõtu Fluoriid (Fl, Enterokokid Enterokokid (NH4, mg/l) (NH4, C Kloriidid (Cl. (Cl. Kloriidid Ammoonium pH(pH ühik) 22 (PMÜ/100 ml) (PMÜ/100 bakterid(PMÜ Mangaan (Mn, (Mn, Mangaan Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus Kolooniate arv Kolooniate

6,5- piirnorm 0,2 0,5 50 250 1,5 2500 100 0 0 9,5 Kostivere 705, Cm-V 15.12.2008 0,87 0,76 118 350 0,35 7,7 1475 15 0 0 Kostivere 891, O-Cm 14.07.1981 0,17 0,6 n/a 30,3 n/a 7,8 n/a n/a n/a n/a Kostivere 892, O-Cm 24.07.1981 0,12 1,6 n/a 33,3 n/a 7,6 n/a n/a n/a n/a Haljava 21717, O-Cm 19.07.2006 0,37 0,07 n/a n/a n/a 8,0 n/a n/a n/a n/a Kaberneeme 16904, Cm-V 24.09.2008 1,56 1,9 340 302 n/a 7,8 1274 n/a n/a 0 Kaberneeme 16904, Cm-V 28.05.2008 n/a n/a n/a n/a 0,33 n/a n/a 0 n/a n/a Kaberneeme 702, Cm-V 13.10.2004 0,84 1,6 n/a 290 n/a 7,9 1283 n/a 0 n/a Kaberneeme 702, Cm-V 27.10.2004 n/a n/a 348 n/a n/a n/a n/a n/a n/a n/a Neeme 1138, Cm-V 30.05.2007 0,32 1,38 284 355 0,38 7,7 1519 n/a n/a n/a Neeme 1138, Cm-V 15.12.2008 0,33 1,3 300 396 0,44 7,7 1553 n/a n/a n/a

26 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

4. Uuringud ja arendustööd

4.1. Läbi viidud uuringud, arendustööd

Jõelähtme valla Kostivere, Kaberneeme ja Neeme asulate ÜVK süsteemide arendamiseks on viimaste aastate jooksul (1999-2008) läbi viidud alljärgnevad olulisemad uuringud ning arendustööd:

Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitseprojekti Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotluse koostamine, konsultantide konsortsium Halcrow Grupp – Eesti Veevärk Konsultatsioon, 2005 Projekti rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning selle raames viidi läbi vajalikud uurimis- ja ettevalmistustööd investeeringuprojekti rahastamistaotluse koostamiseks. Töö peamised väljundid olid alljärgnevad: - teostatavusuuring (Feasibility Study) – inglise keeles; - finantsanalüüs (Financial analysis), tulu-kulu analüüs (Cost-benefit analysis), majandusanalüüs (Economic analysis) – inglise keeles; - keskkonnamõjude analüüs (Environmental impact screening) – eesti ja inglise keeles; - investeeringuprogrammi elluviimis- ja hankeplaan – inglise keeles; - lähteülesanne ja PKD projektijuhi palkamiseks – eesti ja inglise keeles; - tehniline eelprojekt, joonised ja seletuskiri – eesti keeles; - ÜF investeeringuprojekti rahastamistaotlus – inglise keeles.

4.2. Olemasolevad tehnovõrkude joonised

Enne käesoleva arengukava koostamist on koostatud Jõelähtme valla asulate olemasolevate ja perspektiivsete tehnovõrkude kohta alljärgnevad joonised ja skeemid:

Nimetus Koostaja Asula Koostamise aasta Jõeotsa mü (Aali tee) kanalisatsiooni, survekanalisatsiooni ja veetrasside REIB OÜ Kostivere alevik 2006 teostusmõõtmine, töö nr TJ-5648 Kanalisatsioonivõrgu koondplaan, Laigari III Biotek Projekt OÜ Neeme küla 2006 mü, projekt nr 3006 (joonis VK 104) Neeme küla A-arendusala maaüksuste veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, Biotek Projekt OÜ Neeme küla 2006 põhiprojekt., projekt nr 1906 (joonis VK 110) Neeme küla Metsamarja tänava äärsete uute kruntide veevarustuse ja kanalisatsiooni Biotek Projekt OÜ Neeme küla 2004 välisvõrgud, projekt nr 2504 (joonis VK 0201) Neeme küla maaüksuste veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt, nr Biotek Projekt OÜ Neeme küla 2007 2906 (joonis VK 111) Neeme küla veevarustuse ja kanalisatsiooni OÜ Dictum-Factum ühistorustikud, ehitusprojekt, töö nr 43- Neeme küla 2007 Inseneribüroo 09/2006 Loo aleviku Oja ja Allikate maaüksuste osa detailplaneeringu tehnovõrgud, töö nr T-008- Markis Projekt OÜ Loo alevik 2007 05 Miku kinnistu teed ja tehnovõrgud, Saha Asimuut Grupp OÜ Saha küla 2007 küla, projekt Vanasauna tee veevarustus ja kanalisatsioon, Geoplus OÜ Saha küla 2006

27 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

teostusjoonis, töö nr TJ-521/10-06

Liivamäe küla Käpa mü vee- ja kanalisatsioonitrassi teostusjoonis., töö nr G.E.Point OÜ Liivamäe küla 2007 06-076

Haljava küla Toominga mü VK trasside Era-Geo OÜ Haljava küla 2006 ehitus, teostusjoonis, töö nr 08-0305 Haljava küla vee- ja kanalisatsioonitrassi Hectare OÜ Haljava küla 2009 teostusjoonis., töö nr 09_030

4.3. Planeeritavad uuringud ja arendustööd 2009. aastal

Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitseprojekti ÜF rahastamistaotluste ajakohastamine lähtuvalt uue programmperioodi 2007-2013 reeglitest. Projekti eesmärgiks on üheksa Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitseprojektiga hõlmatud omavalitsuse (Keila ja Maardu linn, Vasalemma, Anija, Raasiku, Jõelähtme, Rae, Kuusalu ja Viimsi vald) vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ning arendamiseks vajaliku Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotluse kaasajastamine lähtuvalt Euroopa Liidu uue programmperioodi 2007-2013 reeglitest. Koos rahastamistaotluse kaasajastamisega on vajalik üle vaadata ning täiendada ka selle juurde kuuluvaid tehnilisi, finantsanalüüse ja -uuringuid, mis koostati aastatel 2004-2005 konsultantide töörühma Halcrow Group-Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt, s.h. teostatavusuuringud, eelarved, finants-, tulu-kulu- ja majandusanalüüsid, tehnilised eelprojektid, indikaatorite tabelid, hanke- ja elluviimisplaanid jms. Kaugemaks eesmärgiks on ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemide viimine vastavusse Euroopa Liidu ja Eesti seadusandluses fikseeritud nõudmistega.

Käesoleva arengukava koostamise hetkeks on selgunud, et ühist taotlust üheksa omavalitsuse poolt algatatud projektile ei esitata ning Jõelähtme vald on seetõttu tellinud OÜ Ekoekspert poolt Loo ja Iru asulate ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamise teostatavusuuringu koostamise, milles kirjeldatakse asulate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide seisundit, nende arendamise eesmärke ning vajadusi ja töötatakse välja konkreetne investeeringuprogramm ÜVK-võrkude ja – rajatiste rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Teostatavusuuring lisatakse Jõelähtme valla poolt iseseisvalt esitatavale taotlusele sihtfinantseerimise saamiseks EL Ühtekuuluvusfondist. Uuringu koostamisel on arvestatakse muuhulgas varasemalt töörühma Halcrow Group-eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud tööga ning käesoleva arengukavaga.

28 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

5. Keskkond

5.1. Harju alamvesikonna veemajanduskava

Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskavade koostamine lähtub EL veepoliitika raamdirektiivi põhinõuetest.

Vesikond või alamvesikond kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed, koos lisajõgede ning järvedega, saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudme merre. Vesikonnad ja alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgi maakondade ning valdade administratiivseid piire.

Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis 3 vesikonda ja 8 alamvesikonda. Eestis määratud vesikondadeks on Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Eestis määratud alamvesikonnad on järgmised: - Harju alamvesikond - Läänesaarte alamvesikond - Matsalu alamvesikond - Pandivere alamvesikond - Peipsi alamvesikond - Pärnu alamvesikond - Viru alamvesikond - Võrtsjärve alamvesikond

2000. aastal jõustunud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga on sätestatud vee (s.h. põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks, millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veeekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvaks ja tasakaalustatud vee kasutamiseks. Vee kaitse ja kasutamise kavandamisel ehk veemajanduskava koostamisel lähtutakse veekogude valgala kaitse põhimõtetest. Valgala on maa-ala, millelt veekogu saab oma vee. Vesikonna veemajanduskava on tegevusplaan, mis sisaldab eesmärke (veekogu hea seisund), tegevusi ehk meetmeid ning kontrolli ehk seiret.

5.2. Üldine seisund

Jõelähtme valla territoorium on suhteliselt suure keskkonnakoormusega ala, eriti valla lääne- ja loodeosas, mis jääb Tallinna ja Maardu linna ning Muuga sadama mõjupiirkonda. Valda läbivad suured liiklusmagistraalid (Tallinn-Narva jt. riigimaanteed, raudtee), ning vallas paiknevad suhteliselt suure reostuskoormusega ja keskkonnariskiga saastajad nagu AS Tallegg, Iru Elektrijaam, Tallinna Prügila jms.

Seega tulenevad valla keskkonnakaitse probleemid tema asendist, looduse omapärast, loodusressursside (maa, maavarade, metsa, põhjavee, pinnaveekogude, puhkealade jne) kasutamise intensiivsusest, uute elamurajoonide rajamise ja kasutamise intensiivsusest, keskkonda reostavate ettevõtete olemasolust, puhastite ja jäätmemajanduse olukorrast jne.

29 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

5.3. Loodusressursid

5.3.1. Mets Jõelähtme valla territooriumist on metsa all ca 36% (Eestis tervikuna on metsaga kaetud ligi pool territooriumist). Metsade paiknemine on ebaühtlane: põhiosa valla metsadest paikneb valla idaosas Jägala jõe ümbruses ja sellest ida poole jääval alal ning rannikumadalikul. Valla lääneosas moodustavad suurema metsamassiivi endise Eesti Fosforiidi poolt karjääride rekultiveerimise käigus istutatud metsad.

Tallinna lähitsooni vallana kuulub kogu valla territoorium Tallinna rohelisse vööndisse. Seega on metsad puidutootmise allika kõrval suure ökoloogilise ja puhkemajandusliku väärtusega ning täidavad olulist keskkonnakaitse funktsiooni. Keskkonnaseisundi stabiliseerimise seisukohalt on hädavajalik metsi ja puistaimestikuga alasid maksimaalselt säilitada. Rohelise vööndi säilitamisel ja edasisel kujundamisel on oluline arvestada ka sotsiaal-majanduslikku aspekti, s.t. ühildada ühelt poolt Tallinna ja Maardu linnade ning teiselt poolt valla ja valla elanike huvid maade kasutamisel.

Harju maakonna asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste hinnang näitab, et valla territooriumile jääb rida piirkondlikult tähtsaid kõrge väärtusega metsaalasid, kus paiknevad rohevõrgustiku seisukohalt olulised tuumalad (piirkonna, maakonna) ja neid ühendavad rohelised koridorid.

5.3.2. Maa ja maavarad Ettevõtluse arengu tagajärjel on vallas viimastel aastakümnetel pidevalt vähenenud maa kui põhilise tootmisvahendi osatähtsus. Valla territooriumil on tegutsema ja/või laienema asunud erinevaid ettevõtteid, rajatud on tehnilise infrastruktuuri objekte (teed, liinid), 2005. aastast tegutseb 67 hektaril Tallinna uus prügila. Tuntaval osal valla territooriumist on nõukogude perioodil toimunud fosforiidi kaevandamine. Need on karjääride ja puistangute alad, kus on rikutud mitte ainult maa, vaid ka hüdroloogiline reziim. Endised karjäärialad on rekultiveeritud põhiliselt metsa-aladeks. Kuna Tallinna lähiümbrus on suhteliselt metsavaene, on metsa-alade osatähtsuse suurendamine keskkonna tasakaalu säilitamisel olulise tähtsusega. Jäätmaade osatähtsus suureneb veelgi tegutsevate karjääride ja maavarade aktiivsete tarbevarude alal, kus lähitulevikus algab kaevandamine.

Üleriigilise tähtusega on valla territooriumil paiknevad maavarad - graniit ja savi, kohaliku tähtsusega aga turvas ja lubjakivi. Vallas asub üks riigi suuremaid fosforiidimaardlaid, mida tänasel päeval enam ei kasutata. Suurematest maardlatest asuvad Jõelähtme vallas Maardu graniit, Maardu lubjakivi ja Jägala lubjakivi. Lubjakivi kaevandajateks Maardu karjääris on OÜ Starhill (maavara kaevandamise load nr HARM- 048, HARM-072, HARM-073 ja HARM-078) ja Maardu Lõunakarjääris (Marmo) OÜ Ramonsen (maavara kaevandamise luba nr HARM-064).

Tallinna lähiümbrusele on iseloomulik väljaspool kompaktse hoonestusega alasid uuselamupiirkondade teke, mis omakorda toob kaasa uute maade vajaduse elamuehituse, aga ka sotsiaalse ja tehnilise infrasrtuktuuri ettevõtete rajamiseks.

5.3.3. Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised Valla territooriumil on hulgaliselt kaitstavaid loodusobjekte ja kultuurimälestisi. Kaitstavatest objektidest olulisemad on: • Pirita jõe hoiuala (Nehatu külas) • Pirita jõeoru maastikukaitseala Iru piiranguvöönd (ülejäänud vööndid jäävad Tallinna linna) • Rebala muinsuskaitseala • Kostivere loodushoiulala

30 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

• Püümetsa hoiuala Loo aleviku lähiümbruse asulatega piirneb või on projektist kaudselt mõjutatud Pirita jõe hoiuala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala.

Pirita jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse.

Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - lisas I nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530) kaitse ning lisas II nimetatud liikide – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse.

Pirita jõe hoiuala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala kuuluvad Natura 2000 alade nimekirja, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

Jõelähtme valla territooriumil paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik - 74 km2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paarituhande aasta taha. Rebala muinsuskaitseala eesmärk on Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse. Kaitseala on loodud 1987. aastal, olles ainuke maastikukaitsega tegelev muinsuskaitseala Eestis.

Püümetsa hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.

Kostivere maastikukaitseala eesmärk on mitmesuguste karstivormide poolest rikka maastiku kaitse.

Kostivere karstiala on Eestimaa tuntuim ja Harjumaa suurim (pindala 125 ha). Riikliku kaitse all on suur langatusala pindalaga 16 ha, mis on ka kõige huvitavam osa. Karstialal neeldub Jõelähtme jõgi Kostivere asula juures ja tuleb maapinnale Jõelähtme vana silla juures. Jõe maa-aluste teede piirkonnas esineb omapärane lookarst avalõhede, karstikraavide, -lehtrite ja -orgude näol sügavusega kuni 5 m. Leidub ka väikeseid koopaid. On ka üks karstisild ning omapärased jäänukpangad, nn. "kiviseened". Karstiväljal on 2-3 suurveeaega aastas - varakevadel ja sügisel, vahel ka vihmarohkel suvel. Suurvee kiiremaks äravooluks on kaevatud kanalid salajõe kohale. Kuival perioodil voolab vesi mööda salajõe vooluteid, mis moodustavad maa-alla keerulise võrgustiku. Elektromeetriliste uurimiste alusel võib arvata, et kõige suuremad koopad asuvad Tallinn-Narva maantee ja Jõeste talu vahel. Enamik karstivorme on loode-kagu- suunalised. Kostivere karstialale jääb Eesti Punasesse Raamatusse kantud väga haruldase alpi nurmika (Poa alpina L.) leiukoht. See on arkto-alpiinse päritoluga kõrreline, mis on meil oma areaali lõunapiiril.

31 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

5.3.4. Põhjavesi Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi. Põhjaveekiht on vett sisaldav ja andev maapõue osa. Põhjavee kasutamise ja kaitsega seotud õigused ja kohustused tulenevad vastavalt veeseaduses sätestatule.

Jõelähtme valla veevarustus toimub põhjavee baasil. Valla põhjaveeressurssideks on Siluri-Ordoviitsiumi (S-O), Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) ja Kambrium-Vendi (Cm-V) veekihid. Individuaalmajapidamiste veevarustuseks kasutatakse ka pinnalähedase kvaternaari setete vett. Ühisveevarustuse allikana omavad praktilist tähtsust O-Cm ja Cm-V veekompleksid.

Ordoviitsiumi–Kambriumi (O–Cm) veekihi põhjavesi levib peaaegu kogu Eestis Alam– Ordoviitsiumi Pakerordi lademe (O1pk) ja Alam–Kambriumi kihistute liivakivis ja aleuroliidis. Veekihi põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest suhteliselt kaitstud. Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes. Vettandvateks lademeteks Jõelähtme valla piirkonnas on Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe Kallavere kihistu ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu nõrgalt tsementeerunud peeneteraline liivakivi ja aleuroliit paksusega 25-30 m, avamusalal 0-25 m, mis on kaetud Pakerordi lademe glaukoniitsavi ja diktüoneemakildaga, paksusega 5-9 m. Veekihi lamamiks on Alam-Kambriumi Lontova kihistu savi kogupaksusega kuni 50-60 m. Veekompleksi väljealal, kus vettandvate kivimite paksus on 5-20 m, on põhjavesi nõrgalt surveline või kohati survetu. Põhjavett kasutavad seal valdavalt üksiktarbijad. Puurkaevude tootlikkus on väike 0,1 kuni 1,0 l/s veepinna alanemisega 4-6 m. Väljealast lõuna poole veekompleksi paksus ja veeandvus suurenevad ning O-Cm veekompleksi põhjavesi on oluliseks ühisveevarustuse allikaks. Puurkaevude tootlikkus on seal 2,0 luni 5,0 l/s veepinna alandusel 10-15 m.

Vee keemiline koostis vastab enamasti joogivee nõuetele. Ligikaudu 80% veekihi levikualast on pehme veega, üldkaredus 1,5–5 mg/l. Ligi pooltes puurkaevudes ei vasta looduslik vesi rauasisalduse osas joogivee nõuetele, mistõttu vett tuleb joogiveeks kasutamisel käidelda raua kõrvaldamiseks (kohati ka mangaan). Ordoviitsiumi– Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt põhjaveekihi väike veejuhtivus.

Kambriumi-vendi (Cm-V) põhjaveekompleks on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksina on Cm-V veekompleks klindieelsel madalikul ja mattunud orgudes. Veekompleksi vettandvateks kivimiteks on Alam-Kambriumi Lontova lademe alumise kihi ja Vendi ladestu liivakivi. Ülemiseks kaitsekihiks on veekompleksi peal lasuv Lontova lademe kuni 60 m paksune „sinisavi”, mis kindlustab põhjavee väga hea kaitstuse. Mattunud orgudes, kus Lontova savi on läbi lõigatud, on kvaternaarisetetega kaetud Cm-V veekompleksi põhjavesi keskmiselt kuni piisavalt kaitstud. Alamvesikonna põhjapoolsel alal kasutatakse Cm-V veekompleksi põhjavett ühisveevarustuse ja tootmisvee allikana väga intensiivselt. Puurkaevude tootlikkus on 3,0 kuni 10,0 l/s veetaseme alandusel 2-5 m Põhjaveekihi vesi on surveline.

Üldiselt vajab Kambrium-Vendi vesi joogiveeks kasutamisel töötlemist, ülenormatiivselt esineb vees rauda, mangaani, piirkonniti võib tähedada ka ülenormatiivset kloriidide javõi radionukleiidide sisaldust. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu.

Valla põhjaveevarud on ohustatud põllumajandusest, tööstusest ja olmest tulenevast reostusest. Põhjavee kaitset ei saa vaadata eraldi ühe haldusüksuse vaid kogu piirkonna ulatuses, sest veeressursi kasutamine toimub kompleksselt – koos Tallinna linna ja tema tagamaaga.

Jõelähtme vallale ja Loo alevikule kinnitatud põhjaveevarude tabel on esitatud käesoleva arengukava peatükis 3.1. (Põhjaveevarude uuringud).

32 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

5.3.5. Põhjavee kaitstus Põhjavee kaitstus on maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi loodusliku kaitstuse hinnang maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Valla veevarude reostuskaitstusest annab ülevaate alltoodud skeem, millelt selgub, et Neeme, Kaberneeme ja Ihasalu asulad kuuluvad kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Kostivere, Parasmäe, Haljava, Jägala, Saha ja Liivamäe asulad kuuluvad seevastu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alale.

Joonis 3 Põhjavee kaitstus piirkonnas (allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart (1:100000, Maa-amet).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr 269 kehtestatud „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korras” (RT 2001,69,424) §10 alapunktides 8 ja 10 on fikseeritud, et kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01ę0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1ę5 meetrit ööpäevas ning nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2ę10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01ę0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001ę0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20ę40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1ę5 meetrit ööpäevas.

Vastavalt veeseaduse paragrahvile 28 loetakse veehaarde sanitaarkaitsealaks joogivee võtmise kohta ümbritsevat maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.

33 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Lähtuvalt keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrusega nr. 61 kehtestatud “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korrale” peab põhjaveehaardele moodustama sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 meetri raadiuses ümber puurkaevu või 50 meetri kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 meetri raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Veehaarde või sanitaarkaitseala projekti alusel ja maakonna keskkonnateenituse esildisel võib keskkonnaminister sanitaarkaitseala ulatust vähendada 30 meetrini, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 10 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud.

5.3.6. Pinnavesi Loo ja Iru asulad piirnevad Pirita jõega. Pirita jõe seisund on hinnatud enamjaolt kesiseks (Harju alamvesikonna veemajanduskava). Selle põhjustajateks on kõrgenenud BHT5 ja fosfori sisaldus, mis viitavad ilmsele heitvee mõjule. Kuigi valgalal olevates reoveepuhastites puhastatakse 97% reoveest, puudub keemiline puhastus ja see tingib liigse fosforikoguse sattumise keskkonda, millega loodus enam ise toime ei tule. Väikeasulad ja intensiivne põllumajandus koos kaasneva hajureostusega mõjutavad oluliselt pinnavee kvaliteeti. Pirita valgala kuulub ka Tallinna joogiveehaardevõrku. Kalanduslikult kuulub Pirita jõe keskjooks enamikus haugijõe ja kärestikuline alamjooks forellijõe tüüpi.

Tallinna pinnaveehaare koosneb Ülemiste järvest ja Pirita, Jägala ning Soodla jõgedele rajatud pinnaveehaarete süsteemidest vee juhtimiseks Ülemiste järve. Järve enda looduslik valgala on väike (Kurna oja valgalaga 52 km²). Piisava veevaru tagamiseks on rajatud Pirita, Jägala, Soodla ja Pärnu jõgede baasil veehaardesüsteem. See koosneb jõgedele rajatud hüdrosõlmedest ja veehoidlatest ning neid ühendavatest kanalitest. Kokku on rajatud süsteemi toimimiseks kanaleid 66,1 km ja torujuhet 2,1 km. Kogutud vesi koondub Pirita jõel Vaskjalas, kus see juhitakse Ülemiste järve Pirita-Ülemiste kanali kaudu.

Pirita jõgi Vaskjala veehoidla paisust suubumiseni Soome lahte kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (kinnitatud keskkonnaministri 15.06.2004 a määrusega nr 73 (RTL 2004, 87, 1362)). Vastavalt Looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on seal keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Vastavalt keskkonnaministri 2002. a määrusele nr 58 «Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded kuulub Pirita jõgi ka lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Pirita jõe osad (Pirita jõe hoiuala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala) kuluvad Natura 2000 nimistusse (vt. punkt 4.4.5.).

Vooluveekogud – jõed, ojad, kraavid Kood Veekogu nimi Veekogu Valgala Kalda ulatus Veekaitse Märkused * – avalikult pikkus suurus m vöönd m kasutatav km km² 10887 Aruküla peakraav 7 24,7 100 1 Riigi poolt korrashoitav Riigi poolt korrashoitav (osal.), lõhelistega asus- 10879 *Jõelähtme jõgi 46 321 200 10 tatud lähtest Kostivere karstialani Algab Ahula külast ja 10835 *Jägala jõgi 97 1570 200 10 suubub Ihasalu lahte Lõhelistega asustatud 10831 *Kaberla oja 17 36,3 200 10 kogu ulatuses 10832 Kodasoo oja 5 11,5 100 10

34 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

10888 Kostivere peakraav 5 11,9 100 1 Riigi poolt korrashoitav 10891 Kroodi oja 5 23,8 100 10 Riigi poolt korrashoitav 10889 Männimäe peakraav 3,5 8,6 25 1 (osal.) Lõhelistega asustatud 10892 *Pirita jõgi 105 799 200 10 Paunküla tammist suudmeni *Raasiku–Anija 10878 12 26,8 200 1 Riigi poolt korrashoitav peakraav 10928 Saha peakraav 5 … 25 1 Riigi poolt korrashoitav 10834 Suurlageda oja 4 … 25 1 Märkused: 1) Jõelähtme jõgi ning Aruküla ja Raasiku–Anija peakraavid on riigi poolt korrashoitavad eesvoolud (RT I 1994, 70, 1222). 2) Kostivere, Männimäe ja Saha peakraavid kuuluvad Harju Maaparandusbüroo andmetel täiendavalt riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja kuni nende üleandmiseni omanikele. 3) Riigi poolt korrashoitavad lõigud on kantud joonisele 1:20 000.

Avalikult kasutatavaid järvi valla territooriumil ei ole. Maakasutuspiiranguid (kalda ulatus — 200 m, ehituskeeluvöönd — 50 m) annab Maardu linna territooriumile jääv Maardu järv (kood 200591). Avalikult kasutatavatest paisjärvedest on vallas Jägala jõel paiknev Linnamäe paisjärv (kood 202451). Seoses Linnamäe HEJ taastamisega laiendatakse paisjärve (projekt koostamisel).

5.4. Tehiskeskkond

Jõelähtme vald piirneb Tallinna linnaga, mis on Eesti tähtsaim tööstus-, transpordi-, kommunikatsiooni- ja kultuurikeskus. Kõik see loob eelduse Jõelähtme valla majandussektori kasvule. Samuti mõjutab valla arengut oluliselt Tallinn-Peterburi maantee, kui suure liikluskoormusega rahvusvahelise magistraali kulgemine läbi valla territooriumi. Muuga sadam, mille lääneosa külgneb vallaga ning idaosa asub valla territooriumil, tingib mere- ja raudteetransiidi arendamist piirkonnas. Maagaasiga on varustatud Loo ja Kostivere alevikud ja mõlemas töötavad kaugkütte katlamajad maagaasil. Saha külas asub maagaasi jaotusjaam.

Jõelähtme vallas asub 11 reoveepuhastit. Loo aleviku reoveepuhasti on tänaseks suletud ning piirkonna reovesi suunatakse survetorustikuga Tallinna linna reoveepuhastisse. Jõelähtme vallas asub 2003. aastal avatud uus Tallinna prügila, mille nõrgvesi suunatakse samuti survetorustikuga puhastamiseks Tallinna linna reoveepuhastisse.

Potentsiaalsed reostusallikad on alljärgnevad: o AS Tallegg tootmisettevõte Loo alevikus ning Saha ja Tellivere kanalad; o OÜ Lindström pesumaja Loo alevikus; o AS Aatme Koplimetsa loomafarm; o Kostivere alevikus asuvad loomafarmid; o AS Haljava loomafarm Haljava ja Sambu külades; o Maardu põhja ja lõuna fosforiidi karjäärid; o Jõelähtme ja Saha asulate kalmistud; o Loo ja Kostivere asulate suletud prügilad; o Tallinna linna prügila; o Naftasaaduste hoidmisehitised, Maardu ja Muuga piirkonnas; o Kütusetanklad ja katlamajade kütusemahutid Kostivere ja Loo asulates; o Raudtee Loo, Maardu ja Muuga asulate ning Muuga sadama ja Uusküla piirkonnas;

35 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha) o Vallas asuvad 11 reoveepuhastit (Saha lindlad, Maardu elamud, Manniva golfikeskus, Koplimetsa farm, Tellivere lindlad, Kostivere alevik, Haljava asula, Kalevi ÜJP Jägalas, Ihasalu puhkebaas, Neeme asula ja Muuga sadam).

36 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

6. Sotsiaal-majanduslikud näitajad

6.1. Jõelähtme valla üldandmed

Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Valla pindala on 210,8 km². Vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Balti mere Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega; idast 18 km ulatuses Kuusalu vallaga ja 8 km ulatuses Anija vallaga; lõunast 20 km ulatuses Raasiku vallaga; lõunast ja läänest 8 km ulatuses Rae vallaga; läänest 3 km ulatuses Tallinna linnaga, 1 km ulatuses Viimsi vallaga ja 22 km ulatuses Maardu linnaga. Jõelähtme valla territooriumil voolab Jõelähtme jõgi (kogupikkusega 46 km, mis ühineb Jägala jõega (97 km) 3 km enne Ihasalu lahte suubumist. Valla edela-läänepiiril voolab Pirita jõgi. Valla kogupindala on 211 km².

Valla territoorium on jaotatud 33 külaks ja 2 alevikuks, milledeks on: Kostivere ja Loo alevik ning Aruaru, Haapse, Haljava, Ihasalu, Iru, Jõelähtme, Jõesuu, Jägala, Jägala-Joa, Kaberneeme, Kallavere, Koila, Koipsi, Koogi, Kostiranna, Kullamäe, Liivamäe, Loo, Maardu, Manniva, Neeme, Nehatu, Parasmäe, Rammu, Rebala, Rohusi, Ruu, Saha, Sambu, Uusküla, Vandjala, Võerdla, Ülgase küla.

Valla koosseisu kuuluvad alljärgnevad saared: Rammu (96,6 ha) koos Laiakari (0,2 ha) ja Allu (0,7 ha) saarega, Koipsi (33 ha), Rohusi (10,1 ha), Umbloo (0,5 ha), Põhja-Malusi (4,3 ha), Lõuna-Malusi (3,0 ha) ja Vahekari (2,0 ha).

Piirnemine Tallinna linnaga kui riigi tähtsaima tööstus-, transpordi-, kommunikatsiooni- ja kultuurikeskusega loob eeldused majanduslikule kasvule Jõelähtme vallas. Tallinn- Peterburi maantee kui suure koormusega rahvusvahelise magistraali kulgemine läbi valla territooriumi mõjutab oluliselt valla arengut. Prognoositav on maanteeäärse teeninduse ja kaubandusega seotud ettevõtluse arendamine, samuti maa- ja ehitustaotluste kasv majandustegevuseks maantee tsoonis. Muuga Sadama külgnemine valla territooriumiga tingib spetsiifilise ettevõtluse arenemise valla territooriumil. Pikk ja liigendatud rannajoon on oluliseks valla asendigeograafiliseks eelduseks. See võimaldab arendada nii puhke- kui turismimajandust.

Valla territooriumil on 3 kooli, 3 lasteaeda, 3 rahvamaja, 1 päevakeskus vanuritele, 5 raamatukogu, 2 ambulatooriumi, 1 spordihoone koos ujulaga ja 3 kalmistut.

Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala, mis on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest.

Jõelähtme valla asendiplaan, kus nähtub arengukava piirkonna asulate paiknemine on esitatud alljärgneval joonisel:

37 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Allikas: X-GIS. Maa-amet (1:150 000)

6.2. Elanikkond

Kuna Jõelähtme vald asub Tallinna lähitsoonis, siis Jõelähtme valla elanikkonna kujunemist on suuresti môjutanud Tallinna linn. Jõelähtme valla elanike arvu muutuste dünaamikas avalduvad Tallinna lähitsoonile iseloomulikud tendentsid, kus Tallinnaga piirnevate naabervaldade elanikkond peamiselt Tallinna elanikkonna arvel pidevalt suureneb. Alates 1980-datest aastatest on Jõelähtme valla elanike arv pidevalt suurenenud, mis on jätkunud siiani.

Kuigi valla elujõulisuse suurendamise vajaduse ja sissetulekute võimaliku suurenemise tõttu on vallad elanikkonna juurdevoolust ja tootmise (ettevõtluse) ning elamuehituse laienemisest huvitatud, toob see omakorda kaasa uusi probleeme ja avaldab mõju valla keskkonna seisundile. Lisaks elanike arvu pidevale suurenemisele toimub Tallinna ja Maardu linna ning Jõelähtme valla vahel elanike tihe pendelliikumine. Tallinna ja Maardu suunas sõidetakse töökohta või haridus- ja teenindusasutustesse - üle 60 % valla töötajatest töötab väljaspool valda. Linnadest sõidetakse põhiliselt puhkekohtadesse. Tänu mereäärsele asendile ja arvukatele kultuuri- ja loodusväärtustele on valla territoorium suure rekreatiivse potentsiaaliga.

Valla geograafiline asend on soodne elanikkonna juurdekasvuks ka tulevikus. Seda soodustavad alljärgnevad tegurid: o paiknemine mere ääres ning Tallinna lähitsoonis soodustab valla majandusliku ja puhkemajandusliku potentsiaali ärakasutamist, vallas on elujõulised asulad

38 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

o paiknemine Tallinna ja Maardu linna ning Muuga sadama naabruses lahendab suures osas tööjõu rakendatuse probleemid, kuid toob kaasa elanikkonna tööalase pendelliikumise Jõelähtme valla tellimusel on koostatud rahvastiku prognoos kuni aastani 2025 kolmele stsenaariumile – optimistlik, pessimistlik ja mõõdukas – ning selle tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis:

KOGURAHVASTIK 2007-2025

Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas 2007 5457 5457 5457 2008 5791 5388 5591 2009 6131 5317 5727 2010 6478 5241 5866 2011 6833 5163 6008 2012 7193 5082 6151 2013 7561 4998 6297 2014 7935 4910 6445 2015 8313 4819 6593 2016 8693 4727 6741 2017 9073 4633 6888 2018 9454 4537 7034 2019 9837 4440 7179 2020 10220 4341 7323 2021 10605 4240 7467 2022 10990 4138 7610 2023 11378 4034 7752 2024 11768 3929 7894 2025 12161 3823 8036

Jõelähtme valla elanike registri andmetel oli valla elanike arv 2009. aasta 01. jaanuari seisuga 5786. Asulate ja külade lõikes jaguneb valla elanikkond alljärgnevalt:

Aasta (1. 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 jaanuari seisuga) KOV täpsusega 14 24 28 26 35 46 45 Aruaru 105 96 98 88 88 88 93 Haapse 17 25 30 36 37 41 41 Haljava 146 148 148 144 142 155 153 Ihasalu 26 27 26 27 29 31 43 Iru 219 235 260 267 290 312 331 Jõelähtme 103 97 93 100 99 107 107 Jõesuu 49 55 57 52 58 68 87 Jägala 227 225 225 228 139 131 128 Jägala-Joa 36 34 38 35 36 37 35 Kaberneeme 89 91 93 96 106 105 117 Kallavere 114 130 126 121 131 148 139 Koila 9 9 9 10 12 14 14 Koipsi 1 2 2 1 Koogi 87 86 86 91 95 105 107 Kostiranna 19 19 17 18 19 33 31 Kostivere alevik 814 786 775 749 746 723 733 Kullamäe 3 5 5 9 8 8 8

39 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Liivamäe 50 53 57 56 65 82 114 Loo 20 17 17 16 17 21 24 Loo alevik 2129 2127 2095 2131 2104 2091 2090 Maardu 113 113 116 128 121 112 115 Manniva 35 35 36 36 39 39 47 Neeme 162 159 165 167 178 212 239 Nehatu 25 24 24 22 22 23 22 Parasmäe 44 44 46 41 41 42 42 Rebala 80 99 114 129 145 151 156 Ruu 79 86 85 80 83 83 85 Saha 102 103 99 98 118 131 127 Sambu 19 19 18 17 22 22 21 Uusküla 199 216 230 239 277 302 341 Vandjala 51 50 47 50 49 46 49 Võerdla 10 11 11 14 15 11 11 Ülgase 91 91 90 90 89 85 90

Vallas kokku 5286 5339 5364 5412 5457 5607 5786

Võib eeldada, et valla uued elamuehituspiirkonnad tekivad rohkem mereäärsetesse küladesse ja asulatesse.

Ülejäänud elanikud saavad vee hetkel isiklikest, ülemist veehorisonti avavatest, 10-15 m sügavustest puurkaevudest. Ühiskanalisatsiooniga mitteühendatud majapidamiste reovesi kogutakse üldjuhul individuaalsetesse mahutitesse ja/või immutatakse ebaseaduslikult pinnasesse. Fekaaliveo teenust osutavad vastavat luba omavad eraettevõtjad.

6.3. Ettevõtlus

Kostivere alevikus asuvad lasteaed (120 last ja 32 õpetajat ning töötajat), põhikool (100 õpilast, 30 õpetajat ning töötajat), postkontor, raamatukogu, perearstikeskus, päevakeskus, kauplused Kodukaup ja Nurga Pood ning baar. Autoremonditöökoda OÜ Arupo, teraviljakasvataja TÜ Kostivere Tera, kaubaaluste tootja OÜ Nelico, köögiviljade ja aiasaaduste kasvataja OÜ Naeris, söödalisandite ja jõusööda tootja OÜ Serdna & Ko, transpordifirma Tranko Transport OÜ. Kostiveres tegutseb 11 korteriühistut. Kostiveres töötab AS-i Fortum Termest kaugkütte katlamaja ning OÜ Loo Vesi reoveepuhasti. Varasemalt on asulas töötanud loomafarm, juustutööstus ning tapamaja. Enamik asutustest ja ettevõtetest ei tarbi tootmiseks vett ega tooda keskmisest enam reovett. Põhiliselt saadetakse ühiskanalisatsiooni olmereovett.

Haljava külas asub taime- ja loomakasvatusega tegeleva OÜ Haljava loomafarm. Farmis on lüpsikarja suurus ligikaudu 220 looma ja lisaks ligikaudu 230 noorlooma. Farmis töötab 22 töötajat.

Ihasalu külas asub mööblitootjale OÜ Marlekor kuuluv endine spordibaasi kompleks, mis seisab hetkel otsese rakenduseta. Tootmisettevõtted külas puuduvad.

Jägala külas asub Kalevi Üksik-jalaväepataljoni linnak. Enne EV taasiseseisvumist paiknes linnaku territooriumil NL ehitusvägede sõjakooli tagalateenistus. 2009.aasta juulis sõlmis EV Kaitseministeerium AS-ga Koger ja Partnerid lepingu detailplaneeringu koostamiseks. EV valitsuse poolt 2009.aasta alguses kinnitatud Sõjalise kaitse

40 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha) arengukava 2009-2018 kohaselt paiknevad järgmisel kümnendil Jägalasse ümber praegu Tallinnas ruumikitsikuses vaevlevad Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Logistikapataljon ja Luurepataljon, samuti 1. jalaväebrigaadi staap Paldiskist. Nimetatud väeosad paiknevad Tallinnas amortiseeruvates linnakutes.

Jägalas plaanitakse praegustest ehitistest säilitada vaid ajaloolised mõisahooned ning rajada sinna kõik vajalikud kasarmud, staabi- ja õppehooned, laod, garaažid, takistusribad jms väljaõppe läbiviimiseks. Jägala linnaku rekonstrueerimine kujuneb Kaitseministeeriumi järgmise aastakümne mahukaimaks ehitusprojektiks.

Tootmisettevõtted Jägala külas puuduvad.

Kaberneeme külas asub rahvamaja, raamatukogu, kauplus ja sadamas OÜ Manuresta poolt opereeritav kohvik-restoran ning külalistemaja. Kaberneeme sadam pakub jahtidele ja teistele väikelaevadele sadamateenust. Tootmisettevõtted külas puuduvad.

Liivamäe külas paiknevad peamiselt elumajad, tootmisettevõtted külas puuduvad. Ettevõtluse ja tootmisega tegelevad ettevõtted paiknevas külaga vahetult piirnevas Loo alevikus ja Maardu linnas.

Neeme külas asuvad Mudila lasteaed (32 last ja 14 õpetajat ning töötajat), algkool (23 õpilast ja 10 õpetajat ning töötajat), rahvamaja, raamatukogu, Ihasalu postipunkt, OÜ-le Neeme kaubandus kuuluv kauplus ja OÜ-le Kolm Kala kuuluv baar „Wana Kala“. Sisekaitseakadeemia haldusalas tegutsenud Piirivalvekolledzi teenistuskoerte koolituskeskuse on tänaseks likvideeritud ning keskuse ruumidesse on kolitud Neeme lasteaed. Külas tegutseb MTÜ Neeme Merekultuuriselts ja MTÜ Neeme Naiste Rannavalveselts. Tootmisettevõtted külas puuduvad.

Parasmäe külas asub loomakasvatusega tegelev ettevõte OÜ Parasmäe.

Saha külas asuvad AS-le Tallegg kuuluvad Saha ning Tellivere kanalad. Tellivere lindlate tootmisvõimsus on 657 600 noorlindu aastas. Tellivere lindlas tekib ligikaudu 240 m³ reovett aastas, mis juhitakse OÜ-le Loo Vesi kuuluvasse reo tootmisvõimsus on 657 600 noorlindu aastas veepuhastisse. Tellivere lindlate veekulu on ligikaudu 5300 m³ joogivett aastas, mis ostetaks OÜ-lt Loo Vesi. AS-le Talleg on väljastatud Tellivere lindlate jaoks keskkonnakompleksluba nr L.KKL.H-170464.

Saha broilerifarmi tootmisvõimsus on 624 000 lindu aastas ja Saha sugunoorlinnufarmil 82 500 lindu aastas. Saha lindlates tekib ligikaudu 1000 m³ reovett aastas, mis juhitakse OÜ-le Loo Vesi kuuluvasse ühiskanalisatsiooni. Saha sugunoorlinnufarmis tekib ligikaudu 160 m³ reovett, mis juhitakse kolmekambrilisse septikusse ning immutatakse seejärel pinnasesse. AS-le Talleg on väljastatud Saha lindlate jaoks keskkonnakompleksluba nr L.KKL.H-205018.

6.4. Vee- ja kanalisatsooniteenuse tarbimine

asula 2006 2007 2008 kanalisat- kanalisat- kanalisat- vesi (m³) vesi (m³) vesi (m³) sioon (m³) sioon (m³) sioon (m³) Kostivere alevik 1) Eraisikud 25 910 23 056 23 897 20 295 22 745 20 599 2) Juriidilised isikud 4 148 2 862 5 049 3 276 4 183 2 981 kokku 30 058 25 918 28 946 23 571 26 928 23 580 Haljava küla

41 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

1) Eraisikud 2 000 2 000 2 100 2 100 2 500 2 500 2) Juriidilised isikud 0 0 0 0 0 0 kokku 2 000 2 000 2 100 2 100 2 500 2 500 Ihasalu küla 1) Eraisikud 0 0 0 0 0 0 2) Juriidilised isikud 0 0 0 0 0 0 kokku 0 0 0 0 0 0 Jägala küla 1) Eraisikud 0 0 0 0 0 0 2) Juriidilised isikud n/a n/a n/a n/a n/a n/a kokku 0 0 0 0 0 0 Kaberneeme küla 1) Eraisikud 10 000 0 10 000 0 10 000 0 2) Juriidilised isikud 300 0 300 0 300 0 kokku 10 300 0 10 300 0 10 300 0 Liivamäe küla 1) Eraisikud 1 200 1 200 1 500 1 500 1 800 1 800 2) Juriidilised isikud 0 0 0 0 0 0 kokku 1 200 1 200 1 500 1 500 1 800 1 800 Neeme küla 1) Eraisikud 4 177 2 088 7 010 3 536 5 551 3 336 2) Juriidilised isikud 1 140 510 1 489 642 1 242 584 kokku 5 317 2 598 8 499 4 178 6 793 3 920 Parasmäe küla 1) Eraisikud 0 0 0 0 0 0 2) Juriidilised isikud 0 0 0 0 0 0 kokku 0 0 0 0 0 0 Saha küla 1) Eraisikud 0 0 0 0 0 0 2) Juriidilised isikud 6 300 1 240 6 300 1 240 6 300 1 240 kokku 6 300 1 240 6 300 1 240 6 300 1 240

6.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise prognoos

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise prognoosimisel on arvestatud alljärgnevaga: • Keskmine leibkonna suurus vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on 2,5 inimest; • Keskmine veeteenuse tarbimine piirkonnas kus elatakse aastaringselt on 100 liitrit inimese kohta ööpäevas ja piirkonnas kus elatakse sessoonselt ehk valdavalt suveperioodil 70 liitrit inimese kohta ööpäevas; • Valdavalt aastaringse elamisega piirkondadeks on arvestatud Kostivere alevik ja Haljava, Jägala, Liivamäe, Parasmäe ning Saha külad. Valdavalt sessoonse elamisega piirkondadeks on arvestatud Ihasalu, Kaberneeme ja Neeme külad. • Asutuste ja ettevõtete olmevee tarbimine on keskmiselt 20 liitrit inimese kohta ööpäevas; • Vee kasutamisel tootmiseks on vee- ning kanalisatsiooniteenuse tarbimise prognoosimisel arvestatud ettevõtte vastavate näitajatega möödunud perioodidel (nt AS Tallegg Saha lindlad);

42 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

• Inimeste arvu lugemisel pole arvestatud mitte Jõelähtme vallas registreeritud ning kodanike registrisse kantud elanike arvuga, vaid kokku on loetud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkondades paiknevate maaüksuste arv ning samuti arengukava koostamise ajal kehtestatud või kehtestamisel olevate detailplaneeringutega lisanduvate maaüksuste arv. Samuti on arvestatud inimeste arvu määramisel kinnistutega, millel on olemas või millele rajatakse mitmepere- või korterelamuid. • Tarbimise mahtude prognoosimisel on arvestatud sellega, et kõik tarbijad liidetakse ühisveevärgi või –kanalisatsiooniga 10 aasta jooksul ehk aastaks 2019 ning piirkonnas seisuga 1.07.2009 detailplaneeringutega kehtestatud või kehtestamisjärgus olnud kinnistud on selleks ajaks hoonestatud ja liidetud ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga.

Perspektiivne joogivee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimine aastal 2019: asula Joogivee tarbimine Kanalisatsiooniteenus Tarbimine Tarbimine Inimeste Tarbimine Tarbimine ööpäevas Inimeste arv ööpäevas arv aastas (m³) aastas (m³) (m³) (m³) Kostivere alevik 1) Eraisikud 640 64,0 23 360 640 64,0 23 60 2) Juriidilised isikud 380(1) 7,6 2 774 380 7,6 2 774 kokku 71,6 26 134 71,6 26 134 Haljava küla 1) Eraisikud 100 10,0 3 650 100 10,0 3 650 2) Juriidilised isikud 0 0 0 0 0 0 kokku 100 10,0 3 650 100 10,0 3 650 Ihasalu küla 1) Eraisikud 280 19,6 7 154 0 0 0 2) Juriidilised isikud 0 0 0 0 0 0 kokku 19,6 7 154 0 0 Jägala küla 1) Eraisikud 115 11,5 4 198 0 0 0 2) Juriidilised isikud 0 0 0 0 0 0 kokku 11,5 4 198 0 0 Kaberneeme küla 1) Eraisikud 455 31,9 11 644 0 0 0 2) Juriidilised isikud 50(2) 1,0 365 0 0 0 kokku 32,9 11 994 0 0 Liivamäe küla 1) Eraisikud 235 23,5 8 578 235 23,5 8 578 2) Juriidilised isikud 0 0 0 0 0 0 kokku 235 23,5 8 578 23,5 8 578 Neeme küla 1) Eraisikud 875 61,3 22 375 700 49,0 17 885 2) Juriidilised isikud 90(3) 1,8 657 90 1,8 657 kokku 63,1 23 032 50,8 18 542 Parasmäe küla 1) Eraisikud 75 5,3 1 935 0 0 0 2) Juriidilised isikud 0 0 0 0 0 0 kokku 5,3 1 935 0 0

43 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Saha küla 1) Eraisikud 625 62,5 22 813 625 62,5 22 813 2) Juriidilised isikud 20(4) 3,1 1 132 20 3,1 1 132 kokku 23 945 23 945 Kõik asulad kokku 1) Eraisikud 3 400 289,6 105 704 2 300 209,0 76 285 2) Juriidilised isikud 540 13,5 4 928 490 12,5 4 563 kokku 303,1 110 632 221,5 80 848

(1)Kostivere aleviku juriidilistest isikutest vee- ning kanalisatsiooniteenuse tarbijad on lasteaed (152 inimest), põhikool (130 inimest) ning 98 inimest teistest alevikus töötavatest asutustest ja ettevõtetest (sh perearstikeskus, päevakeskus, kauplused, katlamaja jt). (2)Kaberneeme küla juriidilistest isikutest veeteenuse tarbijad on rahvamaja, raamatukogu, kauplus ning sadamas asuv kohvik-retoran ja võõrastemaja (arvestuslikult kokku 50 inimest). (3)Neeme küla juriidilistest isikutest veeteenuse tarbijad on lasteaed (46 inimest), algkool (33 inimest) ning lisaks 11 inimest teistest külas töötavatest asutustest ja ettevõtetest (rahvamaja, raamatukogu, baar jt). (4)Saha küla juriidilistest isikutest veeteenuse tarbija on AS Tallegg, kellele kuuluvad Saha lindlad (20 inimest ja 624 000 lindu).

6.6. Vee- ja kanalisatsioonitariifid

Alates 1. jaanuarist 2008 on OÜ Loo Vesi poolt Jõelähtme valla haldusterritooriumil osutatava veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad alljärgnevad:

Ilma Koos käibemaksuta käibemaksuga krooni m3 krooni m3 1.1. Vee hind füüsilistele isikutele 10.53 12.64 1.3. Heitvee ärajuhtimise hind füüsilistele isikutele 13.65 16.38 KOKKU 24.18 29.02 1.2. Vee hind juriidilistele isikutele 23.14 27.77 1.4. Heitvee ärajuhtimise hind juriidilistele isikutele 25.22 30.26 KOKKU 48.36 58.03

6.7. Leibkonnaliikme tulud ning kulud vee- ning kanalisatsiooniteenusele

Arvutuslik leibkonnaliikme sissetulek Jõelähtme vallas 2007. aastal 6 279 krooni (Eesti Statistikaameti andmed). Elanike vee- ja kanalisatsioonitariifid kokku 29.02 krooni/m² (koos käibemaksuga).

Rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanali- satsiooniteenuse kulule leibkonna liikme sissetuleku suhtes loetakse 3-4%.

Keskmise hetketarbimise (100 liitrit/elanik päevas) juures moodustuvad kulud vee- ja kanalisatsiooniteenusele 1,39% leibkonnaliikme sissetulekust.

6.8. Arvete laekumine

OÜ Loo Vesi andmetel on vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatud arvete laekumise protsent on olnud viimastel aastatel 99-100% ehk ebatõenäoliselt laekuvateks arvetest

44 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha) on tunnistatud keskmiselt 0-1% aastas. Üldjuhul tuleneb see äriettevõtete pankrotistumisel või „ärakadumisel” maksmata arvetest.

Kinnisvaraturu languse ja Eesti majandusraskuste valguses, kus lähemas tulevikus võib eeldada kinnisvaraarendajate jt äriettevõtete makseraskuste suurenemist, võib arvestada, et finants-prognoosides 1%-lise arvete mittelaekumise kasutamine on suhteliselt konservtiivne lähenemine.

6.9. Kohalik omavalitsus

6.9.1. Vallavolikogu ja vallavalitsus Jõelähtme vallavolikogu on 17 liikmeline. Volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõikes 1.

Volikogu tööorganid on: o eestseisus; o alatised komisjonid; o ajutised komisjonid; o fraktsioonid; o töörühmad.

Volikogu on moodustanud 8 komisjoni: o arengu- ja planeerimiskomisjon; o keskkkonna- ja muinsuskaitsekomisjon; o korrakaitsekomisjon; o haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon; o meedia ja avalike suhete komisjon; o majandus- ja rahanduskomisjon; o revisjonikomisjon; o sotsiaalkomisjon.

Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, valla põhimäärusest ja teistest volikogu õigusaktidest.

Vallavanema haldusalas töötab kantselei, raamatupidamine, sotsiaalosakond, maa- ja planeerimisosakond, ehituse- ja keskonnaosakond ja kommunaalosakond.

6.9.2. Jõelähtme valla eelarve tulud ja kulud 2007-2008

Jõelähtme valla 2007. aasta tegelikud kulud ja tulud ning 2008. aasta eelarve on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel: Jõelähtme valla eelarve Summad tuh. kroonides 2007 2008 Tulu nimetus tegelik eelarve Maksud 65 216 73 980 Kaupade ja teenuste müük 4 908 5 545 Toetused sh 13 967 21 681 Mittesihtotstarbelised toetused 9 833 12 098 Sihtotstarbelised toetused 4 134 9 593

45 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Muud tulud 3 773 3 640 Tulud kokku 87 864 104 846 Tegevusala/kulukoht 9 166 13 226 Üldised valitsussektori teenused Avalik kord ja julgeolek 777 1 436 Majandus 12 948 13 026 Keskkonnakaitse 3 481 4 665 Elamu- ja kommunaalmajandus 4 156 10 446 Tervishoid 371 679 Vaba aeg, kultuur, sport 10 313 12 227 Haridus 39 626 95 176 Sotsiaalne kaitse 3 293 5 218 Kulud kokku 84 131 156 099 Finantseerimistehingu nimetus Laenude võtmine muudelt residentidelt 0 41 914

Võetud laenude tagasimaksmine 1 722 1 722 muudele residentidele

Kapitaliliisingu maksed 0 0

Kokku -1 722 40 192 Finantsvarade suurenemine 0 0 Kulude katteks suunatud jääk 2 011 -11 061 Allikas: Rahandusministeerium, Jõelähtme vald

Jõelähtme valla eelarve tugevused (analüüs 2003-2007 aasta kohta)1: • Elanike arv on suurenenud perioodil 2003-2008 kokku 6%. Elanike arvu stabiilsus on alus tagamaks omavalitsusüksuse tegevuse jätkusuutlikkust. • Maksumaksjate arv on perioodil 2002-2007 suurenenud kokku 26,5%. Maksumaksjate arvu sedavõrd suur kasv iseloomustab tugeva potentsiaaliga omavalitsusüksust. • Eelarve puhastulude keskmine kasv perioodil 2002-2007 oli 13%. Puhastulude kiire kasv tõstab omavalitsusüksuse arengusuutlikkust ning võimaldab pakkuda elanikele mitmekülgsemalt kvaliteetseid teenuseid. • Arvestuslikud tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil 2003-2007 moodustasid 167% Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude suurus elaniku kohta näitab omavalitsusüksuse võimekust ilma toetusteta hakkama saada. • Kuludest 16,4% on suunatud perioodil 2003-2007 omavahendites investeeringuteks. Investeeringute suur osakaal kuludest iseloomustab arengusse panustavat omavalitsusüksust • Omafinantseerimisvõimekus on perioodil 2003-2007 olnud 1,18. Kõrge omafinantseerimisvõimekus näitab, et omavalitsusüksus on võimeline jooksvate kulude kõrvalt panustama ka arengusse ning tagama oma varade säilimise. • Võlakoormus moodustas 2007. aasta lõpu seisuga 9% puhastatud eelarvest. Madal võlakoormus võimaldab omavalitsusüksusel suuremate projektide teostamist laenuvahendite arvelt • Omavalitsusüksuse eelarve defitsiit perioodil 2030-2007 on olnud 0,2% puhastatud eelarvest. Väike defitsiit tagab omavalitsusüksuse pikemaajalise suutlikkuse.

1 www.eas.ee

46 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

• Omavalitsusüksuse likviidsed vahendid on moodustanud perioodil 2003-2007 keskmiselt 6% puhastatud eelarvest. See võimaldab omavalitsusüksusel teenindada probleemideta olemasolevaid kohustusi. 6.9.3. Jõelähtme valla laenukoormus, omafinantseerimisvõime

Tabel: JÕELÄHTME VALLA LAENUKOORMUS, 2008

Panga Lepingu Põhiosa Põhiosa Lepingu Ühik Lepingu Jääk nimetus Lõpp- tagasi- Tagasi- sõlmimise Intress summa 01.01.2008 tähtpäev makse makse kuupäev summa aasta

AS Eesti 12 000 ÜP 20.07.2003 20.03.2011 4,30 EEK 000 4 100 000 1 200 000 2008 1 200 000 2009 1 200 000 2010 500 000 2011

AS Eesti ÜP 20.04.2004 20.12.2009 4,10 EEK 3 000 000 1 043 478 521 739 2008 521 739 2009

SEB 42 000 lisalaen plaanis 6,05 EEK 000 0 2008 3 200 000 2009 3 400 000 2010 3 600 000 2011 3 800 000 2012 4 000 000 2013 4 300 000 2014 4 500 000 2015 4 800 000 2016 5 100 000,00 2017 5 300 000,00 2018

57 000 KOKKU 000 5 143 478

Kuigi Jõelähtme valla eelarve finantsseis on hea, võib väita, et suuremahulisemaid investeeringuid on vald võimeline teostama põhiosas laenude võtmise näol, siinjuures tuleb arvestada, et valla- ja linnaeelarve seaduse paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt võivad vald ja linn võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel:

1. kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2. tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;

47 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

3. laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla või valda arengukavas ettenähtud investeeringuteks Valla ja valdaeelarve seaduse §8 kohaselt ei või laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma, koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega, ületada 60% vastavaks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest ning tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest.

Jõelähtme valla täiendavate laenuvõimaluste prognoos on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel: Jõelähtme valla täiendava laenuvõimaluse prognoos

Tuhandetes kroonides aasta lõpu seisuga 2007 2008 2009 2010 2011

Eelarve tulud 2007 2008 2009 2010 2011 Puhastatud eelarve 87 864 104 846 117 637 130 224 143 638 60% puhastatud eelarvest 83 730 95 254 106 875 118 311 130 497 Olemasolevate laenude jääk 50 238 57 152 64 125 70 986 78 298 ÜF Projekti jaoks võetav laen 5 143 3 422 40 414 35 814 31 714

Muude projektide jaoks võetavad laenud 0 0 0 0 0

Laenud kokku 0 41 914 0 0 0 % puhastatud eelarvest 5 143 45 336 40 414 35 814 31 714 Täiendav laenuvõtmise võimalus 6% 48% 38% 30% 24% 45 095 11 816 23 711 35 172 46 584 20% puhastatud eelarvest Olemasolevate laenude tagasimaksed 16 746 19 051 21 375 23 662 26 099 kokku koos intressidega

Projektiga seotud laenu tagasimaksed 1 722 3 989 7 065 6 506 5 788

Laenude tagasimaksed kokku 0 0 0 0 0 % puhastatud eelarvest 1 722 3 989 7 065 6 506 5 788 Aastane laenuteeninduse võimalus 2% 4% 7% 5% 4% tagasimakse järgi *Eelarve tulude ja puhastatud eelarve tulude kasvuks on võetud rahandusministeeriumi SKP kasvuprognoos

2008. aastal oli planeeritud 42 mln. valla eelarvesse kroonine laen. Investeeringuprogrammi tõenäolisel elluviimise perioodil 2009-2011. aastal on Jõelähtme vallal võimalik veemajandusprojekti kaasfinantseerida ca 20-40 mln. kroonise vaba laenureservi arvelt sealjuures Jõelähtme valla eelarve tulusid ja puhastulusid on korrigeeritud tulevikus SKP kasvuprognoosiga.

Jõelähtme valla arengukava näeb ette ka teisi väga prioriteetseid valdkondi. Välja arvutatud laenureservi suurust peaks käsitlema kui indikatsiooni, millega peab arvestama valla erinevate projektide elluviimise kavandamisel. Reservi suurus on lähtepunkt omavalitsusele, kui kaalutakse ja prioritiseeritakse erinevad projekte, mis konkureerivad konkreetsel ajahetkel omavalitsuse vabale laenuvõimele.

6.10. Veeteenuse pakkuja iseloomustus ja infrastruktuuri kuuluvus

Vee- ja kanalisatsiooniteenust Loo ja Iru asulates osutab OÜ loo Vesi, äriregistri kood 10451270, Saha tee 9F Jõelähtme Harjumaa 74201 Loo alevik.

Telefon 6080705

48 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Faks 6080705 GSM 5013590 e-post: [email protected] kodulehekülg: www.loovesi.ee

Ettevõtte taust ja juhtimine OÜ Loo Vesi on ettevõte, mis tegutseb Jõelähtme valla territooriumil ametliku vee- ettevõtjana (Jõelähtme Vallavalitsuse otsus nr 256, 1.oktoobrist 2007). Vallavalitsuse ja vee-ettevõtte vahelisi suhteid ÜVK-süsteemi üldistes huvides kasutamiseks reguleerib osapoolte vaheline leping. Ettevõtte osakapitali suuruseks on 4 772 900 krooni, osakute omanikuks on 100% ulatuses Jõelähtme vald.

Lisaks Loo ja Iru asulatele osutab ettevõte ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust veel teisteski valla külades ja asulates nagu Kostivere, Neeme, Manniva, Rebala, Männisalu, Jägala jt. Suurim tarbijaskond on Loo alevikus – vee müük moodustas Loo alevikus ca 61% kogu ettevõtte poolt 2007.a. müüdud vee hulgast (Kostiveres ca 18% ja Irus ca 8,5%). Seal hulgas moodustes Loos ettevõtete ja asuuste veetarbimine ca 70%, elanike tarbimine 30% kogu veetarbimisest. OÜ Loo Vesi osutab lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenusele ka sanitaartehnilisi töid nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele ja seda ka väljapool Jõelähtme valda.

Osaühingu tegevust planeerib ja korraldab nõukogu, mis koosneb 3 liikmest. Ettevõtet juhib juhatus ja võib esindada osaühingut kõigis õiguslikes toimingutes.

Ettevõttele kuuluvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning -rajatised Ettevõtte poolt opereeritavad ja hooldamisele kuuluvad Loo, Iru, Kostivere, Haljava, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme ja Saha asulates paiknevad ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni rajatised kuuluvad ettevõttele või on tema valduses. Ettevõtte kogu põhivara jääkmaksumus kokku oli aastalõpu seisuga 18,4 miljonit krooni.

Tegevusalad OÜ Loo Vesi tegevusalad on järgmised: • veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenused; • sanitaartehnilised tööd; • heitvete puhastamine; • keskküttesüsteemide hooldus ja remont.

Olulisemad ettevõtte poolt sõlmitud lepingud o Jõelähtme Vallavalitsuse ja OÜ Loo Vesi vahel sõlmitud pikaajaline vee-ettevõtja leping veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks Jõelähtme valla haldusterritooriumil; o Leping OÜ Loo Vesi ja AS Tallinna Vesi vahel Loo ja Iru asulate reovee vastuvõtmiseks AS-ile Tallinna Vesi kuuluvates reoveepumplates ning reovee puhastamiseks Tallinna reoveepuhastisse o Kliendilepingud kõikide tarbijatega - eraettevõtted; - asutused; - individuaalmajapidamised Uute vee- ja kanalisatsiooniühenduste ehitamiseks sõlmitakse kõigepealt liitumisleping ja alles pärast ehitise valmimist veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise leping. Kliendisuhte aluseks on teenusleping, milles on täpselt määratud lepingu poolte õigused ja kohustused. Teenusleping on seaduslik alus teenuse osutamiseks.

49 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Töötajad 2008.aastal oli ettevõttes 20 töötajat.

Ettevõtte finants-majanduslikud näitajad OÜ Loo Vesi majandusnäitajad on olnud alljärgnevad (tuhandetes kroonides): Aasta Käive Kasum/ kahjum tuhat EEK tuhat EEK 2005 7 168 320 2006 11 458 187 2007 11 358 -327

OÜ Loo Vesi finantsmajanduslik seis Ettevõtte finants-majanduslik seis on suhteliselt hea. Ettevõte on võimeline võtma ka suuremahulisemaid laene. Jaotamata kasumi suuruseks 2007.a. majandusaasta lõpus oli 10,8 miljonit krooni (koos aastakahjumiga). Pikaajalise finantsinvesteeringuna omab ettevõte Loo Hoiulaenuühistu osakuid 5000 kr (soetusmaksumuses).

Teised veeteenuse pakkujad Jõelähtme Vallavalitsuse poolt on otsusega nr 256 (01.10.2007.a.) veeteenuse osutajaks kinnitatud kogu valla haldusterritoorimil OÜ Loo Vesi. Kabereemes osutab lisaks OÜ-le Loo Vesi veeteenust eraisikuna Valter Vilbaste.

6.11. Järelevalve teostamine

Vee tarbimise ja suublasse juhitava heitvee kvaliteedi ja koguse peab teostama järelevalvet Harjumaa Keskkonnainspektsioon ning kohalik omavalitsus.

Väljapumbatud põhjavee ning loodusesse juhitud saasteainete koguste eest peab vee- ettevõtja tasuma loodusvara kasutusõiguse tasu ning saastetasu. Lähtuvalt Keskkonnatasude seadusest esitatakse Harjumaa Keskkonnateenistusele neli korda aastas aruanne suublasse juhitava reoveehulga ja kvaliteedi kohta ning väljapumbatud põhjavee hulga kohta. Veevõtu erikasutusõiguse tasumäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes keskonnatasude seaduse paragrahvi 10 lõikes 4 sätestatud alam- ja ülemmääradest ja saastetasu määrad on esitatud sama seaduse paragrahvis 20.

Joogivee keemilise koostise veehaarde järelevalvet teostab Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond. Vastavalt sotsiaalministri 31.07.2001 a. määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” vastutab joogivee kvaliteedi eest joogivee käitleja. Joogivee käitleja on: - joogivee tootja, kellele on vee varumine ühisveevärgi kaudu püsitegevus; - ettevõte, kes omab puurkaevu või kasutab ühisveevärgi kaudu saadud ja töödeldud vett ning villib seda pudelisse; - ettevõte, kes omab puurkaevu, kasutab vett enda tarbeks ning müüb seda täiendavalt tarbijale; - ettevõte, kes omab puurkaevu ja kasutab vett enda tootmisprotsessis ehk teiste sõnadega, tarbib ise oma toodetud vett.

Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedi nõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule (tervisekaitsetalitusele). Joogivee käitleja vastutab joogivee kvaliteedi eest kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele kätlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist.

50 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Joogivee käitleja peab koostama ja asukohajärgse tervisekaitsetalitusega kooskõlastama joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks. Kava peab sisaldama: - ööpäeva jooksul käideldava joogivee kogust; - uuritavate näitajate loetelu proovi võtmise kohtade viisi; - proovi võtmise kohtade arvu ja nende asukohti; - iga kvaliteedinäitaja määramiseks proovide arvu nimetatud ajavahemiku jooksul.

Kui joogivesi ei vasta määruse nõuetele, peab joogivee käitleja koheselt: - uurima kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi; - rakendama vajalikke abinõusid ja teavitama sellest tarbijat ning asukohajärgset tervisekaitsetalitust. Kui rakendatud abinõud ei anna tulemusi, otsustab tervisekaitsetalitus, kuidas toimub joogivee edasine kasutamine.

Joogivee käitleja ei pea koostama ega kooskõlastama Tallinna Tervisekaitsetalitusega joogivee kontrolli kava juhul, kui ta varustab joogiveega alla 50 inimese.

Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond on 14.07.2005.a. kooskõlastanud joogivee kontrolli kava aastateks 2005 kuni 2008 joogivee käitlejale OÜ-le Loo Vesi Loo aleviku ja Iru küla osas. 2008.aasta suvel oli OÜ Loo Vesi esitanud Tervisekaitsetalitusele taotluse joogivee kontrolli kava pikendamiseks.

51 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

7. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektid

Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha asulates asuvad alljärgnevad ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid ning rajatised:

Olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide koondtabel

u ühik Saha Kokk Jägala Neeme nimetus Haljava Ihasalu Liivamäe Kostivere Parasmäe Kaberneeme objekti/rajatise

puurkaev-pumplad tk 4 1 1 2 4 0 2 0 5 19 veetöötlusjaamad tk 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 II astme pumplad tk 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 veereservuaarid m³ 2 0 0 0 0 0 1 0 0 2 veetorustikud jm 4450 850 600 n/a 4430 2850 8400 0 1810 22390 hüdrandid tk n/a 0 0 0 0 n/a n/a 0 n/a 0 reoveepuhastid tk 1 1 0 1 0 0 1 0 1 5 isevoolsed kanalisatsiooni- jm 3670 390 0 n/a 0 1640 4360 0 1300 11360 torustikud reovee tk 5 0 0 0 0 1 4 0 4 14 ülepumplad survetorustikud jm 740 0 0 0 0 1460 1030 0 1990 5220 purgimissõlmed tk 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 sadevee- jm 0 0 0 0 0 0 370 0 0 370 kanalisatsioon

52 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

7.1. Ühisveevärgi objektid

7.1.1 Puurkaev–pumplad

Kostivere alevikus asub neli OÜ-le Loo Vesi kuuluvat ja ühisveevärki joogiveega varustavat tarbepuurkaevu, neist üks asub Kostivere aleviku kortermajade piirkonnas (katastri nr 705), üks asub farmide juures (katastri nr 708) ja kaks asuvad koolimaja juures (katastri nr-d 891 ja 892). Vt Skeem KOS-1.

Kostivere pk nr 705 (1) Kostivere pk nr 705 (2)

Kostivere puurkaevude nr 705, 708, 891 ja 892 tehnilised andmed: Puur- Passi Raja- Sügavus, m; Projekt- Staatiline ja Kirjeldus, hinnanguline kaevu nr mise vee- tootlikkus dünaamiline seisund number aasta kompleks m3/h veetase, m;(a) Puurkaev asub pumplas Pump mark/mudel Calpeda 4 SD-15/23, 150,0; 41,0; n/a; 705 2019 1967 19,8 sagedusmuundur, plasttoru, Cm-V (2008) hüdrofor, veemõõtja, seisund rahuldav, vesi ei vasta joogivee nõuetele Mn, NH4, Fe ja Cl osas 150,0; 36,0; n/a; Pump mark/mudel Calpeda 708 3907 1974 19,4 Cm-V (2008) 4 SD-15/23 Puurkaev asub betoonist kaevurõngas, osaliselt 61,0; 4,0; 10,0; 891 4987 1981 8,0 muldes. Kaev on reservis. O-Cm (1981) Süvaveepump ja seadmed puuduvad. Vesi ei vasta joogivee nõuetele NH4 osas. Puurkaev asub betoonist kaevurõngas, osaliselt 60,0; 4,0; 10,0; muldes. Kaev on reservis. 892 4988 1981 6,8 O-Cm (1981) Süvaveepump ja seadmed puuduvad. Vesi ei vasta joogivee nõuetele NH4 osas.

Kostivere puurkaev nr 708 (1) Kostivere puurkaev nr 891 (2) Kostivere puurkaev nr 892 (3)

53 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Pumplas asub 6m³ rõhuvaba hüdrofor puurkaevu veest gaaside eemaldamiseks. Puurkaevu nr 705 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,87 mg/l nõutud 0,2 mg/l asemel, 15.12.2008), ammooniumisisalduse (0,76 mg/l nõutud 0,5 mg/l asemel, 15.12.2008), kloriidide (350 mg/l nõutud 250 mg/l asemel, 15.12.2008) ja mangaanisisalduse (118 μg/l nõutud 50 mg/l asemel, 15.12.2008) osas.

Puurkaevudest on kasutusel kaevud nr 705 ja 708. Koolimaja juures asuvad O-Cm põhjaveekihi kaevud on reservis. Puurkaevude nr 705, 708, 891 ja 892 ümber on võimalik kehtestada sanitaarkaitseala ulatusega kuni 30 meetrit.

Haljava külas asub OÜ-le Loo Vesi tähtajatus kasutusvalduses olev ja ühisveevärki joogiveega varustav tarbepuurkaev (katastri nr 21717), mis paikneb Toominga elamupiirkonnas. Vt Skeem HAL-1.

Haljava pk nr 21717 (1) Haljava pk nr 21717 (2)

Haljava puurkaevu nr 21717 tehnilised andmed: Puur- Passi Raja- Sügavus, m; Projekt- Staatiline ja Kirjeldus, hinnanguline kaevu nr mise vee- tootlikkus dünaamiline seisund number aasta kompleks m3/h veetase, m;(a) Puurkaev asub pumplas Pump EBARA d9-14 (Q=40- 190 l/min, 2,2kW), 70,0; 9,0; 35,0; plasttoru, sujuvkäitus 21717 1417 2006 4,5 Danfoss (175G4005, max O-Cm (2006) 15A), hüdrofor (550 l), veemõõtjad, pk töötav osa on 48-70m. Fe üle normi. Väga heas korras.

Puurkaev-pumpla on puitkonstruktsiooniga plekk-profiilist viilkatusega hoones. Pumplas on kraan veeproovide võtmiseks, kuid see on paigaldatud peale hüdrofori. Puurkaevu töötav osa asub 48-70 meetri sügavusel. Puurkaevu on paigaldatud pump EBARA d9-14 (Q=40-190 l/min, 2,2kW) ning plasttoru. Pumpa käivitab sujuvkäitus Danfoss (175G4005, max 15A). Pumplas 500 liitriline hüdrofor. Pumplas 2 veearvestit. Pumplat köetakse elektriradiaatoriga. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 meetrit. Pumpla vahetus läheduses asub tuletõrjevee mahuti.

Puurkaevu rajaja AS Keila Geoloogia on soovitanud kasutada puurkaevu ekspluatatsioonil 3 või 4 tollist süvaveepumpa, mis tuleb uputada 38 meetri sügavusel ning mille tootlikkus on kuni 4 m³/h. Puurkaevu nr 21717 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,37 mg/l nõutud 0,2 mg/l asemel, 19.07.2006) osas.

54 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Jägala külas asub OÜ-le Loo Vesi kuuluv ja ühisveevärki perspektiivselt joogiveega varustav tarbepuurkaev (katastri nr 591). Vt Skeem JÄG-1.

Jägala pk nr 581 (1)

Jägala puurkaevude nr 15141 ja 706 tehnilised andmed: Puur- Passi Raja- Sügavus, m; Projekt- Staatiline ja Kirjeldus, hinnanguline kaevu nr mise vee- tootlikkus dünaamiline seisund number aasta kompleks m3/h veetase, m;(a) Puurkaev asub Mõisa tee 65,0; (alandusega ääres, oja kaldal. Pumpla 15141 591 2000 2,9 O-Cm 9,2 m) hoonde puudub. Pump on mehaaniline. 209,0; 706 3274 1972 n/a n/a n/a Cm-V

Puurkaevu nr 15141 on paigaldatud mehaaniline käsitsi töötav pump. Hoone puudub. Torustikuühendus veevärgiga puudub. Veearvesti puudub. Andmed joogivee kvaliteedi kohta puuduvad.

Puurkaev nr 706 asub Kalevi ÜJP ehk endise nõukogude sõjaväelinnaku territooriumil. Andmed joogivee kvaliteedi kohta puuduvad.

Kaberneeme külas asub neli ühisveevärke joogiveega varustavat tarbepuurkaevu. Neist esimene katastri numbriga 16904 asub Kooli kinnistul asuv ning on OÜ Loo Vesi valduses. Teise puurkaevu (katastri nr 702) valdajaks on Valter Vilbaste. Kolmas puurkaev (katastri nr 17600) varustab joogiveega OÜ Kaberneeme piirkonna kinnistuid. Neljanda puurkaevu (katastri nr 15245) valdajaks on Janno Mei ning see asub Länne elamute piirkonnas. Vt Skeem KBN-1.

Kaberneeme pk nr 16904 (1) Kaberneeme pk nr 16904 (2) Kaberneeme pk nr 16904 (3)

Kaberneeme pk nr 702 (1) Kaberneeme pk nr 702 (1) Kaberneeme pk nr 15245 (1)

55 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Kaberneeme puurkaevude nr 16904, 702 ja 17600 tehnilised andmed: Puur- Passi Raja- Sügavus, m; Projekt- Staatiline ja Kirjeldus, hinnanguline kaevu nr mise vee- tootlikkus dünaamiline seisund number aasta kompleks m3/h veetase, m;(a) Puurkaev asub pumplas Pump mark/mudel Calpeda 4SD-10/17, 110,0; 5,5; 15,0; 16904 1066 2003 15,5 hüdrofor 0,5 m³, veemõõtja, Cm-V (2003) vesi ei vasta joogivee nõuetele Mn, NH4, Fe ja Cl osas, seisund hea. Omanik OÜ Loo Vesi. Pump mark/mudel, hüdrofor 0,3 m³, veemõõtja, vesi ei 97,0; 10,0; 12,0 702 5410 1984 10,2 vasta joogivee nõuetele Mn, Cm-V (1984) NH4, Fe ja Cl osas, rahuldavas seisus. Omanik Valter Vilbaste. 85,0; Andmed vee kvaliteedi 17600 803 n/a n/a n/a kohta puuduvad. Valdaja Aü Cm-V Kaberneeme. Puurkaev asub puidust 100,0; 15245 642 2000 n/a n/a hones, heas seisukorras. Cm-v Andmed vee kvaliteedi kohta puuduvad.

Puurkaev-pumpla nr 16904 on kergkonstruktsioonist viilkatusega hoone. Pumplas on veeproovide võtmiseks kraan ning veearvestid. Pumplat köetakse elektriga. Pumplas on 500 liitriline hüdrofor. Puurkaevu ümber on võimalik seada sanitaarkaitseala 30 meetri ulatuses. Puurkaevu nr 16904 rajaja AS Keila Geoloogia on soovitanud kasutada puurkaevu ekspluatatsioonil 4 tollist süvaveepumpa, mis tuleb uputada 20 meetri sügavusel ning mille tootlikkus on kuni 10 m³/h. Puurkaevu nr 16904 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (1,56 mg/l nõutud 0,2 mg/l asemel, 24.09.2008), ammooniumisisalduse (1,9 mg/l nõutud 0,5 mg/l asemel, 24.09.2008), kloriidide (302 mg/l nõutud 250 mg/l asemel, 24.09.2008) ja mangaanisisalduse (340 μg/l nõutud 50 mg/l asemel, 24.09.2008) osas. OÜ Loo Vesi on võtnud Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonnast loa joogivee nõuetele mittevastava kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks puurkaevust nr 16904.

Puurkaev nr 702 asub muldesse paigaldatud betoonplokkidest hoones. Kütteseadmed pumplas puuduvad. Pumplasse on paigaldatud 3 veearvestit ja 200 liitriline hüdrofor. Pumplast väljub kolm erinevat veetoru, neist ühele on paigaldatudseade veest gaaside eraldmiseks. Puurkaevu ümber on keskkonnaministri nõusolekuga (kiri 21.06.2002 nr 11-2- 1/4795) sanitaarkaitseala vähendatud 10 meetrini. Puurkaevu nr 702 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,74 mg/l nõutud 0,2 mg/l asemel, 01.10.2004), ammooniumisisalduse (1,55 mg/l nõutud 0,5 mg/l asemel, 01.10.2004), kloriidide (310 mg/l nõutud 250 mg/l asemel, 01.10.2004) ja mangaanisisalduse (348 μg/l nõutud 50 mg/l asemel, 27.10.2004) osas.

56 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Neeme külas asub üks OÜ-le Loo Vesi kuuluv ja ühisveevärki joogiveega varustav tarbepuurkaev, mis asub kaupluse lähedal (katastri nr 1138). Teine puurkaev asub endise kalasuitsetamise tsehhi kõrval (katastri nr 695) ja pole hetkel kasutusel. Endise piirivalvekoerte kooli juures asub puurkaev katastri numbriga 694. Vt Skeem NEM-1.

Neeme puurkaev nr 1138 (1) Neeme puurkaev nr 1138 (2) Neeme puurkaev nr 1138 (3)

Neeme puurkaev nr 695 (1) Neeme puurkaev nr 694 (2) Neeme puurkaev nr 694 (3)

Neeme puurkaevude nr 1138, 695 ja 694 tehnilised andmed: Puur- Passi Raja- Sügavus, m; Projekt- Staatiline ja Kirjeldus, hinnanguline kaevu nr mise vee- tootlikkus dünaamiline seisund number aasta kompleks m3/h veetase, m;(a) Puurkaev asub pumplas Pump Calpeda 4SD-15/17, sujuvkäivitus, plasttoru, 92,0; 12,0; 17,0; 1138 5974 1988 26,0 hüdrofor 3m³, veemõõtja, Cm-V (1988) survetõstepumbad, vesi ei vasta joogivee nõuetele Mn, NH4, Fe ja Cl osas, vesi gaasiline, seisund rahuldav. Puurkaev asub muldes, A- 85,0; mitterahuldavas seisus, 695 1068 1963 n/a n/a seadmestik puudub, vesi ei Cm-V -M vasta joogivee nõuetele Mn, NH4, Fe ja Cl osas, reservis. A- Puurkaev asub muldes, vesi 86,0; 694 701- 1961 n/a n/a ei vasta joogivee nõuetele O-Cm Mn, NH4, Fe ja Cl osas, M mitterahuldavas seisus.

Puurkaev-pumpla nr 1138 on nn „palivere plokkidest“ laotud viilkatusega hoones. Hoones tehti 2007.aastal sanitaarremont. Pumplas on kraan veeproovide võtmiseks, kuid see on paigaldatud peale hüdrofori. Puurkaevu on paigaldatud pump Calpeda 4SD-15/17 ning plasttoru. Pumpa käivitab sujuvkäitus. Pumplas on kaks survetõstepumpa NOCCHI VLR8-100 (Q=8 m³/h, 4 kW, H=93m), mis on paigaldatud 2008.aastal. Survetõstepumpade tööd juhib sagedusmuundur Emerson Commander SKD 3400/550. Pumplas asub 6m³ rõhuvaba hüdrofor puurkaevu veest gaaside

57 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha) eemaldamiseks. Pumplas 2 veearvestit. Pumplat köetakse elektriradiaatoriga. Puurkaevu ümber on võimalik seda sanitaarkaitseala 25 meetri ulatuses.

Puurkaevu nr 1138 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,33 mg/l nõutud 0,2 mg/l asemel, 15.12.2008), ammooniumisisalduse (1,3 mg/l nõutud 0,5 mg/l asemel, 15.12.2008), kloriidide (396 mg/l nõutud 250 mg/l asemel, 15.12.2008) ja mangaanisisalduse (300 μg/l nõutud 50 mg/l asemel, 15.12.2008) osas. OÜ Loo Vesi on võtnud Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonnast loa joogivee nõuetele mittevastava kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks puurkaevust nr 1138.

Saha külas asub viis OÜ-le Loo Vesi kuuluvat ja ühisveevärke joogiveega varustavat tarbepuurkaevu. Neist kaks puurkaevu (katastri nr 894 ja 964) asuvad Tellivere kanalate juures ja kolm puurkaevu asuvad Saha kanalate piirkonnas (ktastri nr 962, 965 ja 968). Vt Skeem SAH-1.

Tellivere I puurkaev nr 964 (1) Tellivere I puurkaev nr 964 (2) Tellivere I puurkaev nr 964 (3)

Saha puurkaevude nr 1138, 695 ja 694 tehnilised andmed: Puur- Passi Raja- Sügavus, m; Projekt- Staatiline ja Kirjeldus, hinnanguline kaevu nr mise vee- tootlikkus dünaamiline seisund number aasta kompleks m3/h veetase, m;(a) 65,0; 894 5117 1982 n/a n/a Tellivere I pk, O-Cm erikasutusluba 60,0; alandusega 962 4670 1979 9,4 Saha kanalate II pk, O-Cm 13 m (1979) erikasutusluba, reservis 65,0; Tellivere I pk, 964 3812 1974 n/a n/a O-Cm erikasututusluba 65,0; alandusega Saha kanalate III pk, 965 3676 1974 9,4 O-Cm 12 m (1974) erikasutusluba 57,3; alandusega 968 2900 1970 10,1 Saha kanalate I pk, O-Cm 15 m (1970) erikasutusluba

Puurkaev-pumpla nr 964 asub telliskividest välisseinte ja lamekatusega hoones. Pumplas on proovivõtukraan, hüdrofor (500 l), veearvesti (dn40) ja elektriküte. Hoone katus jookseb läbi, paigaldada sujuvkäivitus ja automaatika.

Puurkaevud 894, 962, 964, 965 ja 968 varustavad joogiveega peamiselt AS-le Tallegg kuuluvaid kanalaid. Lisaks saavad neist joogivett üksikud lähiümbruses asuvad talumajapidamised ning ettevõtted. Pumplad on rahuldavas või mitterahuldavas seisukorras. Pumplad on amortiseerunud, kuid siiski valdavalt töökorras. Perspektiivis on pumplate joogivee tarbijateks nende lähiümbruses paiknevad elamuarenduspiirkonnad. Puurkaevude vesi ei vasta vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse osas. Puurkaevude ümber on sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit.

58 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

7.1.2. Teise astme pumplad

Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha asulates teise astme pumplad puuduvad. Neeme puurkaevu nr 1138 ja Kostivere puurkaevu nr 705 pumpla hoonetesse on paigaldatud survetõstepumbad, kuid need on ühendatud läbi hüdroforide otse süvaveepumbaga ning puudub veereservuaar.

7.1.3. Veetorustikud

Käesolevas töös on kirjeldatud Jõelähtme valla Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha asulates olevaid veetorustikke kogupikkusega 22,4 kilomeetrit.

Kostivere alevikus paikneb ligikaudu 4,5 km veetorustikku, millest enamik malm- ja terastorustikku vajab rekonstrueerimist. Rekonstrueerimist vajav osa on ehitatud ajavahemikul 1965 – 1981. Enamik torudest kuulub OÜ-le Loo Vesi. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil KOS-1.

Lõik Ehitus- Liitumis- Pikkus Läbi- Lõigu kirjeldus Materjal nr aasta punkte (jm) mõõt Liukivi ja Jõe kortermajade piirkond, Urke 5 ning kaupluse piirkond, sh Jõe tn 3a asuva puurkaev-pumpla nr 705 1970- Malm, Dn110; 1 12 900 ümbrus, vajab rekonstrueerimist täies ndad teras Dn75 ulatuses koos osaliselt torustiku asukoha muutmisega Koolimaja, lasteaia, Kirsi ning Aia tn piirkond kuni Kotivere katlamajani, 1970/80- Malm, Dn110; 2 vajab rekonstrueerimist ning Aia ja 15 1200 ndad teras Dn75 Kirsi tn piirkonnas ümbertõstmist ja laiendamist Puurkaev-pumpla nr 708 ümbrus, 1970- Malm, Dn110; 3 Kostivere suurfarmi piirkond kuni 5 850 ndad teras Dn75 Raasiku teeni, vajab rekonstrueerimist Papli, Tiigi ja Amulatooriumi tn ja 1970- Malm, 4 Raasiku tee piirkond kuni Mõisa teeni, 30 1500 Dn100 ndad teras vajab rekonstrueerimist De110; De63; Aali tee elamupiirkonna veetorustik, 5 2006 24 650 plast De50; väga heas korras De40; De32 kokku 62 4450

Probleemid: o Veetorustik on suures osas amortiseerunud ja sageli esineb veeavariisid; o Osaliselt paikneb veetorustik kaugkütte torustikuga samas karbikus; o Osad torustikulõigud läbivad hooneid; o Siiberkaevud ja maakraanid ei tööta; o Joogivee kvaliteet langeb oluliselt pumplatest tarbijateni jõudmisel.

Haljava külas paikneb ligikaudu 0,9 km veetorustikku, millest Haljala mõisa piirkonnas paiknev malm- ja terastorustik vajab rekonstrueerimist. Torustik kuulub OÜ-le Loo Vesi. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil HAL-1.

Lõik Ehitus- Liitumis- Pikkus Läbi- Lõigu kirjeldus Materjal nr aasta punkte (jm) mõõt

59 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Haljala mõisa ning kortermajade ümbruses paiknev veetorustik, vajab rekonstrueerimist suures ulatuses, v.a. 1970- Malm, Dn100; 360 1 2006 aastal paigaldatud plasttorustik, ndad ja 4 Teras, Dn75

koos osaliselt torustiku asukoha 2006 plast De75 muutmisega, paigaldada kanalisatsiooniga samasse kaevikusse. Toominga elamupiirkonna veetorustik, De90, 2 2006 16 490 plast väga heas korras de32 kokku 20 850

Probleemid: o Mõisa piirkonna eetorustik on suures osas amortiseerunud ja esineb veeavariisid; o Siiberkaevud ja maakraanid ei tööta; o Joogivee kvaliteet langeb pumplatest tarbijateni jõudmisel.

Kaberneeme külas paikneb ligikaudu 4,4 km veetorustikku ja neli eralditoimivat veevärki. Lisaks ühisveevärkidele asub külas mitmeid puur- ja salvkaevusid, mis varustavad joogiveega ühte või mitut majapidamist. Küla keskel asuva Valter Vilbastele kuuluva puurkaevu nr 702 ja AÜ Kaberneeme kuuluva puurkaevu nr 805 piirkonna veetorustikud on valdavalt amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Samuti asuvad need kinnistutel ning nende asukoht on vaja ümber tõsta teealasse. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil KBN- 1.

Lõik Ehitus- Liitumis- Pikkus Läbi- Lõigu kirjeldus Materjal nr aasta punkte (jm) mõõt OÜ Loo Vesi valduses oleva ja De110; Kaberneeme koolimaja juures asuva 2004- De 63; 1 28 900 Plast puurkaevu nr 16904 piirkonnas olev 2008 De40; veetorustik, väga heas seisukorras. De32 V.Vilbastele kuuluva puurkaevu nr 702 piirkonnas asuv veetorustik. 1970/80- Malm, Dn110; 2 Amortiseerunud ja vajab rekonst- 20 2560 ndad teras Dn50 rueerimist. Samuti vaja ümber tõsta torustiku asukoht. AÜ Kaberneeme puurkaev nr 805 piirkonnas asuv veetorustik. Valdavalt 1970/80- Malm, Dn110; 3 amortiseerunud ning vajab 12 850 ndad teras Dn55 rekonstrueerimist. Samuti vaja muuta torustiku asukohta. Länne elamupiirkonna puurkaev nr 4 15245 ümbruses asuv veetorustik. 2000 7 120 Plast De50? Heas korras. kokku 67 4430

Lõik nr 1 torustik kuulub OÜ-le Loo Vesi. Lõikude nr 2, 3 ja 4 omanikud on valdavalt vastavalt torustiku asukohale kinnistuomanikest era- või juriidilised isikud. Erinevad harud kuuluvad seeläbi erinevatele isikutele.

Probleemid: o Veetorustik on suures osas amortiseerunud ja sageli esineb veeavariisid; o Paljud torustikulõigud läbivad hooneid ja eraomanduses olevaid kinnistuid, samas pole sõlmitud nende kasutamiseks maaomanikega lepinguid; o Siiberkaevud ja maakraanid ei tööta; o Joogivee kvaliteet langeb oluliselt pumplatest tarbijateni jõudmisel; o Paljudel kinnistutel puudub ühendus ühisveevärgiga.

60 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Liivamäe külas paikneb ligikaudu 2,9 km veetorustikku, millest ligikaudu 1,4 km torustikku ühendab Liivamäe küla ühisveevärki Loo aleviku ühisveevärgiga. Torustiku valdajaks OÜ Loo Vesi. Torustik on väga heas seisukorras. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil LIV-1.

Lõik Ehitus- Liitumis- Pikkus Läbi- Lõigu kirjeldus Materjal nr aasta punkte (jm) mõõt Liivamäe Käpa tee, Käpa põik, Erma De110, tee, Suurekivi tee ja Suurekivi põik 1 2006 50 1410 plast De63, piirkonnas asuv veetorustik. Väga heas De 32 seisukorras. Käpa elamupiirkonna ja Loo aleviku 2 ühisveevärgi vaheline ühendustorustik, 2006 3 1440 plast De110 (Käpa põik kuni Saha tee 21) kokku 53 2850

Probleemid: o Liivamäe küla Käpa elamupiirkonna ja Maardu linna vahelise piirkonna kinnistud pole ühendatud ühisveevärgiga.

Neeme külas paikneb ligikaudu 8,4 km veetorustikku, millest enamik on ehitatud uuselamute arenduspiirkondades ning on heas seisukorras. Enamik torudest kuulub OÜ- le Loo Vesi. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil NEM-1.

Lõik Ehitus- Liitumis- Pikkus Läbi- Lõigu kirjeldus Materjal nr aasta punkte (jm) mõõt De110; Puurkaev-pumpla nr 1138 ja Kaupluse, De63; Katla, Metsavahe, Merikotka ning 2006- 1 30 1680 plast De50; Neeme MÜ-te vaheline veetorustik, 2008 De40; väga heas korras De32 Puurkaev-pumpla nr 1138 ja Oolu ning 1970/80- Dn75/ 2 Tooma mü-te vaheline veetorustik, 10 740 teras ndad Dn50 amortiseerunud Puurkaev-pumpla nr 1138 ja Pärkmanni, Toome, Mardi 1, Räki ja 3 2007 40 1200 plast De110 Liivametsa mü-de piirkonnas paiknev veetorustik, väga heas seisukorras Vainu ja Tiigimäe mü-te vaheline veetorustik koos Mäe, Liiviku, Kesa, De110; 4 2007 25 1280 plast Jõhvika harudega ja Kadakaranna tn De50 ühendusega, väga heas seisukorras Kadakaranna elamupiirkond alates puurkaevpumlast nr 1138, sh 2004- De110; 5 Kadakaranna tn, Kivineeme tn, 85 3500 plast 2008 De40 Metsamarja tn ning Metsamarja põik, väga heas seisukorras kokku 190 8400

Probleemid: o Osa kinnistuid pole ühendatud ühisveevärgiga, esmajoones küla põhjapiirkonnas; o Probleem joogivee kvaliteediga.

Saha külas paikneb ligikaudu 1,8 km veetorustikku, millest enamik on heas seisukorras. Torustik kuulub OÜ-le Loo Vesi. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil SAL-1.

Lõik Ehitus- Liitumis- Pikkus Läbi- Lõigu kirjeldus Materjal nr aasta punkte (jm) mõõt

61 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Proteiini puurkaev-pumpla nr 882 ja De100 1 Vanasauna tee vaheline veetorustik, 1980 0 360 plast

rahuldavas korras Vanasauna tee kuni Saha tee 24 ja 25 1980 De100 2 3 680 plast maaüksused 2005 De63 Vanasauna elamupiirkonnas paiknev 2005 De110 3 42 770 plast veetorustik, väga heas seisukorras 2008 De63 kokku 45 1810

Probleemid: o Proteiini puurkaevu vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele, vajalik ühendada piirkonna ühisveevärk Loo alevikus rajatava veetöötlusjaamaga ning ühisveevärgiga; o Probleem joogivee kvaliteediga.

7.1.4. Tuletõrje veevõtukohad

Jõelähtme vald peab tagama, et tema territooriumil oleksid välja ehitatud üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Tuletõrje veevõtukoht peab üldjuhul tagama veekoguse võtmise vooluhulgaga 10 l/s 3 tunni jooksul (ehk mahuliselt 108 m³). Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Enne veevõtukohtade lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeameti spetsialistidega.

Üldjuhul ei tohiks tiheasustuspiirkonnas tuletõrje veevõtukoht (kas hüdrant, mahuti või looduslik veevõtukoht) jääda ehitisest kaugemale kui 200 m. Lähtuvalt Eesti standardis EVS 847-3:2003 “Ühisveevärk–veevärgi projekteerimine” toodud soovitustest/nõuetest, ei tohiks joogivesi reservuaaris ilma veevahetuseta seista üle 10 tunni. Seega väikeasulates ei ole võimalik kasutada normidele vastavaks tuletõrjeveevõtuks ühisveevõrgule paigaldatud hüdrante ning tuletõrje veevarustus tuleb lahendada eraldiseisvate mahutite või looduslike veevõtukohtade abil.

Kostivere alevikus asub Põhja-Eesti Päästekeskuse andmetel 18 tuletõrje veevõtukohta, milleks on 13 on mahutit või hoidlat ja 2 hüdranti. Samuti 2 veevõtukohta Jõelähtme jõest ning 1 pumbajaamast. Tuletõrjehüdrantide kasutamist takistab nende vähene tootlikkus, Kostivere aleviku puurkaev-pumplate juures puudub nõuetekohane II- aste mahutite ning survetõsteseadmetega. Enamik mahuteid on amortiseerunud ning nende täpne korrasolek on põhjalikumalt kontrollimata. Osa mahuteid on tühjad. Tuletõrjevee võtmine Jõelähtme jõest võib talveperioodil jõe külmumise või madala veetaseme tõttu olla takistatud.

Kostivere aleviku tuletõrje veevõtukohad:

Jrk nr Aadress Tüüp Maht, toide Märkused

1 Keskuse II farm veehoidla 250 m³ 2 Aali tee elamupiirkond, maja nr 22 hüdrant de110 Surve pole piisav 3 Aali tee elamupiirkond, maja nr 12 hüdrant de110 Surve pole piisav 4 Lauda I ja III vahel veehoidla n/a Tühi 5 Keskuse Suurfarm I veehoidla 30+150 m³ 6 Laudad, tapamaja vahel veehoidla n/a süvavee- 7 Haapsalu mnt pumbajaam veehoidla Surve pole piisav pump 8 Kostivere sild, Raasiku tee jõgi looduslik Külmumisoht talvel

62 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

9 Kostivere sild, katlamaja juures jõgi looduslik Külmumisoht talvel süvavee- 10 Puurkaev-pumpla, Jõe tn 2b pumpla Surve pole piisav pump 11 Tammemäe farm veehoidla 500 m³ 12 Keskuse Suurfarm II veehoidla 30+150 m³ 13 Keskuse II farm veehoidla 250 m³ 14 Kostivere ait veehoidla 100+100 m³ 15 Laste 3 veehoidla n/a Majade vahel 16 Kostivere alevik veehoidla 200+200 m³ Asukoha andmed puuduvad 17 Lautade vahel mahuti n/a 18 Liukivi põik 1 mahuti n/a

Haljava külas asub kaks tuletõrje veevõtukohta, mis mõlemad on mõisa piirkonnas asuvad tiigid. Tiikide veevaru on piisav ning juurdepääs neile on väga hea, kuid talvel võib olla veevõtt olla raskendatud nende jäätumise tõttu.

Haljava küla tuletõrje veevõtukohad:

Jrk nr Aadress Tüüp Maht, toide Märkused

1 Haljava park tiik looduslik Külmumisoht talvel 2 Vainu 1 tiik looduslik Külmumisoht talvel

Kaberneeme külas asub 7 tuletõrje veevõtukohta, milledest kolm asub Kaberneeme tee ääres ja ammutavad vett Kaberla ojast. Kaberneeme tee ääres on tuletõrjevee võtmiseks samuti üks RMK tiik ning Kaberneeme ja Neeme vahelisel metsateel RMK kuivenduskraav. Kaberneeme külas, bussipeatuse vastas asub üks hüdrant. Tuletõrjehüdrandi kasutamist takistab selle vähene tootlikkus, Kaberneeme puurkaev- pumpla juures puudub nõuetekohane II-aste mahuti ning survetõsteseadmetega. Tuletõrjevee võtmine Kaberla ojast, tiigist või kuivenduskraavist võib talveperioodil olla nende külmumise või madala veetaseme tõttu takistatud.

Kaberneeme küla tuletõrje veevõtukohad:

Jrk nr Aadress Tüüp Maht, toide Märkused

1 Kaberneeme tee, bussipeatus vastas hüdrant De110 Surve pole piisav Talvel külmumisoht, madal 2 Kaberneeme tee, Kaberla oja oja looduslik veetase Talvel külmumisoht, madal 3 Kaberneeme tee, tiik tiik looduslik veetase Talvel külmumisoht, madal 4 Kaberneeme tee, Kaberla oja oja looduslik veetase Talvel külmumisoht, madal 5 Neeme tee, Kaberla oja oja looduslik veetase Talvel külmumisoht, madal 6 Neeme tee, metsa kuivenduskraav kraav looduslik veetase Talvel külmumisoht, madal 7 Neeme tee, metsa kuivenduskraav kraav looduslik veetase

Neeme külas asub 13 tuletõrje veevõtukohta, milledest 11 on hüdrandid. Endise katlamaja juures asub veemahuti ning üks tuletõrjevee võtmise koht asub Neeme sadamas, milleks on Kaberneeme laht. Tuletõrjehüdrantide kasutamist takistab nende vähene tootlikkus, Neeme puurkaev-pumpla nr 1138 juures puudub nõuetekohane II- aste mahuti ning survetõsteseadmetega. Tuletõrjevee võtmine Kaberneeme lahest võib talveperioodil olla kaldaääre külmumise tõttu takistatud.

63 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Neeme küla tuletõrje veevõtukohad:

Jrk nr Aadress Tüüp Maht, toide Märkused

1 Endise katlamaja ees mahuti n/a tühi Talvel külmumisoht, 2 Neeme sadam, Kaberneeme laht mei looduslik raskendatud ligipääs 3 Tähe 1c hüdrant De110 Surve pole piisav 4 Männisauna mü hüdrant De110 Surve pole piisav 5 Kadakaranna elamupiirkond hüdrant De110 Surve pole piisav 6 Kadakaranna elamupiirkond hüdrant De110 Surve pole piisav 7 Metsamarja põik 4 a hüdrant De110 Surve pole piisav 8 Metsamarja, kanal.ülepumpla juures hüdrant De110 Surve pole piisav 9 Kivineeme tn 16 hüdrant De110 Surve pole piisav 10 Kivineeme tn 17 hüdrant De110 Surve pole piisav 11 Kivineeme tn 1 hüdrant De110 Surve pole piisav 12 Kadakaranna elamupiirkond hüdrant De110 Surve pole piisav 13 Katla mü, küla keskel hüdrant De110 Surve pole piisav

64 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

7.2. Ühiskanalisatsiooni objektid

7.2.1 Reoveepuhastusseadmed

Kostivere aleviku reoveepuhasti

Kostivere aleviku reoveepuhasti kompleksi juures asuvad kaks puhastit: uus ja vana biopuhasti. Puhastite heitvee suublaks on Jõelähtme jõgi (kood 10879), mis oma alamjooksul on kantud nii reostustundlike suublate (KKMm nr 65, 1998) kui ka lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (KKMm nr 73, 2004). Reovesi juhitakse puhastisse asula reovee ülepumpla kaudu.

Uus Kostivere reoveepuhasti sai valmis 2009.aasta aprillis. Puhasti ehitustööde peatöövõtjaks oli AS Vensen, kes paigaldas vana puhasti kõrvale AS Fixtec poolt tarnitud uue konteiner-tüüpi reoveepuhasti BIOFIX BIOCON 1S-210. Puhasti projektnäitajad on alljärgnevad: Q=200 m³/d L=60 kgBHT7/d ehk 1000 ie Reovee tüüp: olmereovesi

Puhastusprotsess on kolmeastmeline: 1) Mehaaniline (automaatvõre ja liivapüüduriga); 2) Mehaaniline ja keemiline (keemilise eelsadestamisega ehk kemikaali annustamine + flokulatsioon + sadestus); 3) Bioloogiline (toimub neljaastmelises bioreaktoris, kus kasutatakse uputatud biofiltertehnoloogiat)

Puhastusprotsessi käigus tekkinud jääksette veetustamine toimub spetsiaalses kott- tahendis. Peale biopuhastust juhitakse heitvesi biotiiki, mille pindala on ligikaudu 3000 m². Puhastikompleksi põhikomponentideks on mehaaniline eelpuhastamise sõlm (N3- CAMG-30-4.T.2,5), aeratsiooniblokid (ZP 4-A1), koagulandi doseerimissõlm (DKC-0508 x 1-500ET), jääksette veetustaja (DU.E-24-2BAG), jääksettemahuti aereerimisvalmidusega 30 m³ ja häireedastussüsteem. Kõik põhikomponendid on paigaldatud konteiner-tüüpi rajatisse, mille üldmõõdud on 9,6x3,6x5,8 meetrit.

Uus konteinerpuhasti (1) Puhasti bioreaktor (2) Puhasti kõrval asuv biotiik (3)

Reoveepuhasti kompleksi territooriumil asub 1974.aastal rajatud ning muldesse paigaldatud reovee ülepumpla. Pumplasse paigaldati 2007.aastal Sarlini reoveepump koos nivooanduriga.

Uue reoveepuhasti kõrval asub ka amortiseerunud kuid siiski veel töötav 1974.aastal rajatud OXYD-90 tüüpi biopuhasti. Vana puhasti koosneb tehnohoonest ja maapinnast kõrgemale muldesse paigaldatud protsessitankist. Tehnohoones asub üks vana kompressor, mis on varustatud elektrimootoriga (MЭЭ-ДИР-100Л4У3, 4 kW, 1410 rpm, 8,5A). Arvestades asjaoluga, et Kostivere aleviku reoveekanalisatsiooni infiltratsiooni osakaal on

65 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha) amortiseerunud torustike ning kaevude tõttu väga kõrge, kasutatakse kuni torustike rekonstrueerimiseni vana puhastit paralleelselt uue konteinerpuhastiga.

Vana ja uus puhasti (1) Vana puhasti puhurite hoone (2) Vana puhasti protsessitank (3)

Vastavalt OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee erikasutusloale nr HR0844 on ajavahemikul 2006 -2010 lubatud suublasse juhtida 36 000 m³ heitvett aastas alljärgneva saasteainete sisaldusega:

Saasteaine nimetus Lubatud suurim Lubatud kogused sisaldus (mg/l) (t/a) BHT 7 25,0 0,9 Hõljuvained (HA) 25,0 0,9 P üld 2,0 0,072 naftatooted 1,0 0,036

Haljava küla reoveepuhasti

Haljava puhasti heitvesi juhitakse Raasiku-Anija peakraavi kaudu 2 km kaugusel asuvasse Jägala jõkke (kood 10835), mis oma alamjooksul on kantud nii reostustundlike suublate (KKMm nr 65, 1998) kui ka lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (KKMm nr 73, 2004).

BIO-50 tüüpi puhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel ning täielikult amortiseerunud. Puhasti koosneb tehnohoonest, protsessitankist ja kahest biotiigist. Tehnohoones asub töötav kompressor (Д02-31-293, 2880 rpm, 3 kw, 50 Hz). Protsessitank on täis muda ja setet ning roostetanud. Biotiikide pindala on ligikaudu 500 m² ning tiigid vajavad puhastamist. Reovesi puhastatakse looduslikult biotiikides. Heitvee proove võetakse peale viimast biotiiki. Puhasti vajab täielikku rekonstrueerimist või asendamist uuega.

Haljava reoveepuhasti (1) Puhasti kompressor (2) Biotiigid (3)

Jägala küla reoveepuhasti

66 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Jägala küla reoveepuhasti asub endise Jägala jõe ääres. Puhasti heitvee suublaks on Jägala jõgi (kood 10835), mis on kantud reostustundlike suublate (KKMm nr 65, 1998) nimekirja.

Puhasti rajati 1970-ndatel endise nõukogude sõjaväelinnaku juurde. Puhasti ei ole enam kasutusel. See on tänaseks täielikult amortiseerunud ning osaliselt ka juba lammutatud. Puhasti juurde kuulusid reovee ülepumpla, tehnohoone, kaks protsessimahutit ning kaks biotiiki üldpindalaga 700 m² + 500 m².

Jägala puhasti koos tiikidega(1) Puhasti I protsessitank (2) Puhasti II protsessitank (3)

Neeme küla reoveepuhasti

Neeme küla reoveepuhasti asub mere ääres. Puhasti heitvee suublaks on Kaberneeme laht (kood 31), mis on kantud reostustundlike suublate (KKMm nr 65, 1998) nimekirja.

BIO-50 tüüpi puhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel ning täielikult amortiseerunud. 2007.aastal teostati puhasti osaline rekonstrueerimine, mille käigus eemaldati protsessitankist sete ja muda. Tanki metallosad puhastati roostest. Vahetati välja vana õhukompressor uue Siemens tüüpi Gardner Denver elektrimootoriga (2,2 kW, 2870 p/min, 2BH1410-7HH46) puhuri vastu. Arvestades puhasti mitterahuldavat olukorda tuleks selle asemele rajada pigem uus reoveepuhasti. Uue puhasti rajamisel tuleb kindlasti kaaluda selle asukoha nihutamist mere kaldajoonest eemale. Kaldakõrgendik on hakanud lagunema.

Neeme puhasti puhuritehoone (1) Puhasti protsessitank (2) Puhasti kaldaäär (3)

Vastavalt OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee erikasutusloale nr HR0868 on ajavahemikul 2006 -2010 lubatud suublasse juhtida 11 000 m³ heitvett aastas alljärgneva saasteainete sisaldusega:

Saasteaine nimetus Lubatud suurim Lubatud kogused sisaldus (mg/l) (t/a) BHT 7 25,0 0,432 Hõljuvained (HA) 25,0 0,432 P üld 2,0 0,0216

67 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

naftatooted 1,0 0,0108 fenoolid 0,01 0,00108

Saha küla Tellivere reoveepuhasti

Saha küla Tellivere puhasti heitvee suublaks on Pirita jõgi (kood 108920), mis oma alamjooksul on kantud nii reostustundlike suublate (KKMm nr 65, 1998) kui ka lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (KKMm nr 73, 2004). Reoveepuhasti asub Tellivere kanalate juures. Sinna on suunatud kanalate, autopesula ja töökoja olmereovesi.

BIO-25 tüüpi puhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel ning täielikult amortiseerunud. Puhasti koosneb tehnohoonest, protsessitankist ja kahest biotiigist. Protsessitank on täis muda ja setet ning roostetanud. Biotiikide pindala on ligikaudu 800 m² ning tiigid vajavad puhastamist. Reovesi puhastatakse looduslikult biotiikides. Heitvee proove võetakse peale viimast biotiiki. Puhasti vajab täielikku rekonstrueerimist või asendamist uuega.

Tellivere reoveepuhasti (1) Puhasti protsessitank (2) Biotiigid (3)

Vastavalt OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee erikasutusloale nr HR0868 on ajavahemikul 2006 -2010 lubatud suublasse juhtida 1 000 m³ heitvett aastas alljärgneva saasteainete sisaldusega:

Saasteaine nimetus Lubatud suurim Lubatud kogused sisaldus (mg/l) (t/a) BHT 7 25,0 0,025 Hõljuvained (HA) 35,0 0,035 P üld 2,0 0,002 naftatooted 1,0 0,001

7.2.2. Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad

Kostivere alevikus paikneb ligikaudu 3,8 km kanalisatsioonitorustikku, millest enamik vajab rekonstrueerimist. Rekonstrueerimist vajav osa on ehitatud ajavahemikul 1965 – 1980. Enamik torudest kuulub OÜ-le Loo Vesi. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil KOS-3.

Kostivere aleviku isevoolne kanalisatsioon: Ehitus- Kanal. Pikkus Läbi- Lõik Lõigu kirjeldus Materjal aasta kaevud (jm) mõõt Liukivi ja Jõe kortermajade piirkond, 1970- dn200 1 Urke 5 ning kaupluse piirkond kuni Jõe 80 1600 asbotsement ndad dn250 tn ülepumplani KPJ-1, vajab

68 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

rekonstrueerimist täies ulatuses koos osaliselt torustiku asukoha muutmisega Koolimaja, lasteaia, Kirsi ning Aia tn piirkond kuni Kotivere katlamajani, 1970- 2 vajab rekonstrueerimist ning Aia ja 50 980 asbotsement dn200 ndad Kirsi tn piirknnas ümbertõstmist ja laiendamist Jõelähtme tee äärne piirkond kuni 1970- dn250 3 reoveepuhasti ülepumplani KPJ-6, 15 500 asbotsement ndad dn200 vajab osalist rekonstrueerimist Aali tee elamupiirkonna isevoolne 7 kanalisatsioonitorustik kuni Aali tee 2006 43 590 plast De160 ülepumplani KPJ-11 kokku 188 3670

Probleemid: o Torustik ja kaevud amortiseerunud; o Reovee filtratsioon torustikest ja kanalisatsionikaevudest põhjavette ning ballastvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi

Kostivere aleviku survekanalisatsioon: Ehitus- Kanal. Pikkus Läbi- Lõik Lõigu kirjeldus Materjal aasta kaevud (jm) mõõt Jõe tn äärne ülepumpla KPJ-1 kuni 1970- 4 reoveepuhasti ülepumpla KPJ-6, vajab 0 260 malm dn150 ndad rekonstrueerimist Koolimaja ülepumpla ja Kirsi voolurahustuskaevu vaheline 1970- 5 survetorustik, vajab rekonstrueerimist 0 80 malm dn110 ndad ja asukoha muutmist, kinnistule tõstmisega teealasse Suurfarmi ja Juustuvabriku ülepumplad kuni Jõelähtme tee äärne 1970- 6 0 330 malm dn110 voolurahustuskaev, vajavad ndad rekonstrueerimist Aali tee ülepumpla KPJ-11 ja Liukivi kortermajade juures asuva 8 2006 0 70 plast De110 voolurahustuskaevu vaheline survetorustik, väga heas korras kokku 740

Urke tee ülepumpla (1) Koolimaja ülepumpla (2) Koolimaja ülepumpla (3)

Kostivere alevikus asub 6 kanalisatsiooni ülepumplat (vt skeemi KOS-3). Urke tee ääres asuv ülepumpla KPJ-1 on rajatud 1974.aastal. Pumpla koosneb raudbetoonist kaevurõngastest. 2009.aastal paigaldati pumplasse uus pump Grundfoss SV014C (1,7 kW, Qmax=65 m³/h, Hmax=9m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumpla kaudu suunatakse Kostivere reoveepuhastisse Jõelähtme jõest lääne poole jääva asula reovesi. Pumpla on halvas seisus ja vajab rekonstrueerimist. Pumpla automaatika vajab uuendamist.

69 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Koolimaja juures asuv ülepumpla KPJ-2 on rajatud 1981.aastal. Pumpla koosneb maapinna sisse paigaldatud raudbetoonist kaevurõngastest, mille kohale on rajatud kivist pumpla hoone. Pumplas asub pump Zenit SMI 200/2 (1,5 kW, Qmax=57 m³/h, Hmax=17m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumplasse kogutaks koolimaja ja selle lähiümbruse reovesi ning see suunatakse 70 meetri kaugusel Kostivere laseteaia ees asuvasse voolurahustuskaevu. Pumpla on halvas seisus ja vajab rekonstrueerimist. Pumpla automaatika vajab uuendamist.

Kostivere juustuvabriku ja suurfarmi juures asuvad ülepumplad KPJ4 ja KPJ-5 on rajatud 1980.aastal. Mõlemas pumplas asub üks Nocchi Biox 400 reoveepump (1,1 kW, Qmax=24 m³/h, Hmax=12m). Mõlemad pumplad koosnevad maapinna sisse paigaldatud betoonist kaevurõngastest. Juustuvabriku juures asuvasse ülepumplasse on paigaldatud selle tihendamiseks metallist kessoon. Pumplad suunavad reoveepuhastisse suurfarmi ja juustuvabriku piirkonna kinnistute reovee. Suurfarmi juures asuv pumpla on rahuldavas seisus, Juustuvabriku ülepumpla vajab rekonstrueerimist. Pumplate automaatika vajab uuendamist.

Reoveepuhasti kompleksi territooriumil asub 1974.aastal rajatud ning muldesse paigaldatud reovee ülepumpla KPJ-6. Pumplasse paigaldati 2007.aastal Zenit SMI 200/2 (1,5 kW, Qmax=57 m³/h, Hmax=17m) reoveepump koos nivooanduriga. Pumpla on halvas seisus ja vajab rekonstrueerimist. Pumpla automaatika vajab uuendamist.

Reoveepuhasti ülepumpla (1) Reoveepuhasti ülepumpla (2)

Aali tee juures asuv ülepumpla KPJ-11 on rajatud 2006.aastal. Pumpla koosneb kompaktsest plastmahutist, mis on varustatud ühe Nocchi Biox 400 reoveepumbaga (1,1 kW, Qmax=24 m³/h, Hmax=12m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumplasse juhitatakse isevoolse kanalisatsiooniga Aali tee elamupiirkonna reovesi ning see suunatakse pumplast survetoruga 70 meetri kaugusele kortermaja Liukivi 1 juures asuvasse voolurahustuskaevu. Pumpla on väga heas seisukorras.

Aali tee ülepumpla (1) Aali tee ülepumpla (2)

Haljava külas paikneb ligikaudu 0,9 km kanalisatsioonitorustikku. Enamik torudest kuulub OÜ-le Loo Vesi. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil HAL-3.

70 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Haljava küla isevoolne kanalisatsioon: Ehitus- Kanal. Pikkus Läbi- Lõik Lõigu kirjeldus Materjal aasta kaevud (jm) mõõt Haljava mõisa ja kortermajade piirkond 1970- 1 kuni reoveepuhastini, väga halvas 20 480 asbotsement dn200 ndad seisukorras, vajab rekonstrueerimist Toominga elamupiirkond, väga heas 2 2006 20 390 plast de160 seisukorras. kokku 40 870

Probleemid: o Haljava mõisa piirkonnas torustik ja kaevud amortiseerunud; o Reovee filtratsioon torustikest ja kanalisatsionikaevudest põhjavette ning ballastvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

Liivamäe külas paikneb ligikaudu 1,6 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 1,5 km survetorustikku ning üks reovee ülepumpla, mis on rajatud 2006.aastal. Torustik on väga heas seisukorras. Torustike ja ülepumpla valdajaks on OÜ Loo Vesi. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil LIV-3.

Liivamäe küla isevoolne kanalisatsioon: Ehitus- Kanal. Pikkus Läbi- Lõik Lõigu kirjeldus Materjal aasta kaevud (jm) mõõt Erma tee isevoolne kanalisatsioon, 1 2006 26 620 plast De160 väga hea seisukorras Käpa tee ja Käpa põik piirkonna 2 isevoolne kanalisatsioon, väga hea 2006 25 500 plast De160 seisukorras Suurekivi tee ja Suurekivi põik piirkond kuni Suurekivi põik 2 juures asuva 3 2006 18 520 plast De160 ülepumplani KPJ-1, väga heas seisukorras kokku 69 1640

Probleemid: o puuduvad

Liivamäe küla survekanalisatsioon: Ehitus- Kanal. Pikkus Läbi- Lõik Lõigu kirjeldus Materjal aasta kaevud (jm) mõõt Kanalisatsioon survetorustik alates Suurekivi põik 2 juures asuvast ülepumplast KPJ-1 kuni Loo alevikus 4 2006 0 1460 plast De110 Saha tee 18 juures asuva voolurahustuskaevuni, väga heas seisukorras kokku 1460

Käpa piirkonna ülepumpla (1) Käpa piirkonna ülepumpla (2)

71 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Liivamäe küla Käpa elamupiirkonnas asub üks kanalisatsiooni ülepumpla KPJ-1 (vt skeemi LIV-3), mis on rajatud 2006.aastal. Pumpla koosneb kompaktsest plastmahutist, mis on varustatud kahe ABS AFP-530 reoveepumbaga (1,7 kW, Qmax=26 m³/h, Hmax=12m). Pumpade tööd reguleerib nivooandur. Pumplasse juhitatakse isevoolse kanalisatsiooniga Käpa, suurekivi ja Erma elamupiirkondade reovesi ning see suunatakse pumplast survetoru kaudu 1460 meetri kaugusele Loo alevikus Saha tee 18 juures asuvasse voolurahustuskaevu. Pumpla on väga heas seisukorras.

Neeme külas paikneb ligikaudu 4,4 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 1 km survetorustikku ning neli reovee ülepumplat. Küla keskel asuv torustik on valdavalt rajatud 1970-ndatel või 2006.aastal, Kadakaranna piirkonna torustik ja ülepumplad on rajatud 2006.aastal. Varasemalt rajatud torustik on amortiseerunud. Hiljem rajatud torustik on väga heas seisukorras. Torustik ja ülepumplad kuuluvad OÜ-le Loo Vesi või on tema valduses. Kadakaranna piirkonnas asub 370 meetrit sadeveetorustikku, mille suublaks on Jõesuu laht. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil LIV-3.

Neeme küla isevoolne kanalisatsioon: Ehitus- Kanal. Pikkus Läbi- Lõik Lõigu kirjeldus Materjal aasta kaevud (jm) mõõt Lasteaia, kooli ja ridaelamu piirkonna isevoolne kanalisatsioon kuni Liiva tee 1970- 1 20 600 asbotsement Dn200 ülepumplani KPJ-9, amortiseerunud ja ndad vajab rekonstrueerimist Isevoolne kanalisatsioon Männisauna ja 2 Holmi maaüksuste juurest kuni Neeme 2006 15 380 plast De160 kaupluseni, väga heas korras Vana-Pangari ja Pärituule tee piirkonna isevoolne kanalisatsioon kuni Liiva tee 3 2006 23 330 plast De160 ülepumplani KPJ-9, väga heas seisukorras Isevoolne kanalisatsioon alates Kivineeme tn 22 kuni Kivineeme tn 11 4 2006 22 430 plast De160 juures asuv ülepumplani KPJ-3, väga heas korras Isevoolne kanalisatsioon alates Kadakaranna tn 8 kuni Kivineeme tn 5 5 2006 25 680 plast De160 juures asuv ülepumplani KPJ-2, väga heas korras Isevoolne kanalisatsioon alates Metsmarja tn 31, Kadakaranna tn 7, Metsamarja põik 4, Kivineeme tn 30, 6 2006 80 1940 plast De160 Kivineeme tn 24 maaüksustest kuni Kadakaranna 27 juures asuva ülepumplani KPJ-1, väga heas korras kokku 185 4360

Probleemid: o Lasteaia, kooli ja ridaelamu piirkonnas kuni Liiva tee ülepumplani asuv isevoolne torustik ehk Lõik nr 1 on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist;

72 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

o Neeme küla põhjapiirkonna kompaktselt hoonestatud piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. o Neeme küla reoveepuhasti, Liiva tee kanalisatsiooni ülepumpla KPJ-9 ja survetorustik pumplast puhastini on täielikult amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist.

Neeme küla survekanalisatsioon: Ehitus- Kanal. Pikkus Läbi- Lõik Lõigu kirjeldus Materjal aasta kaevud (jm) mõõt Kanalisatsiooni survetorustik alates Liiva tee ülepumplast kuni Neeme 1970- 7 0 210 teras Dn100 reoveepuhastini, halvas korras ja ndad amortiseerunud Kanalisatsiooni survetorustik alates Kadakaranna tn 27 ülepumplast KPJ-1 8 kuni lasteaia juures asuva 2006 0 490 plast De110 voolurahustuskaevuni, väga heas korras Kanalisatsiooni survetorustik alates Kivineeme tn 5 ülepumplast KPJ-2 kuni 9 2006 0 190 plast De90 Kadakaranna tn 13 juures asuva survetoruni, väga heas korras Kanalisatsiooni survetorustik alates Kivineeme tn 11 ülepumplast KPJ-3 10 kuni Metsanurga tn 31 juures asuva 2006 0 140 plast De90 voolurahustuskaevuni, väga heas korras kokku 0 1030

Liiva tee ülepumpla (1) Liiva tee ülepumpla (2) Kadakaranna tn 27 ülepumpla (1)

Neeme külas asub 4 kanalisatsiooni ülepumplat (vt skeemi NEM-3). Liiva tee ääres asuv ülepumpla KPJ-9 on rajatud 2006 aastal varasemalt rajatud kanalisatsioonikaevu. Pumpla koosneb raudbetoonist kaevurõngastest. Pumplasse on paigaldatud itaalia pump Zenit SMI 200/2 (1,5 kW, Qmax=57 m³/h, Hmax=17m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumpla kaudu suunatakse Neeme reoveepuhastisse kogu asula reovesi. Pumpla on ehitatud ajutise lahendusena peale kõrvaloleva vana pumpla reostumist masuudiga. Pumpla vajab asendamist uuega.

Kadakaranna tn 27 ülepumpla (2) Kivineeme tn 11 ülepumpla (1) Kivineeme tn 5 ülepumpla (1)

73 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Kivineeme tn 5, Kivineeme tn 11 ja Kadakaranna tn 27 juures asuvad kanalisatsiooni ülepumplad KPJ-1, KPJ-2 ja KPJ-3 on rajatud 2006.aastal. Kõik pumplad koosnevad kompaktsest plastmahutist, mis on varustatud kõik kahe ABS AFP-530 reoveepumbaga (1,7 kW, Qmax=26 m³/h, Hmax=12m). Pumpade tööd reguleerivad nivooandurid. Pumplatesse juhitatakse isevoolse kanalisatsiooniga kogu Kadakaranna elamupiirkonna reovesi. Pumplast KPJ-1 suunatakse reovesi 490 meetri pikkuse survetorustikuga lasteaia juures asuva voolurahustuskaevuni. Pumplad on väga heas seisukorras.

Saha külas paikneb ligikaudu 1,3 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 2 km survetorustikku ning neli reovee ülepumplat. Torustik ja ülepumplad on ehitatud ajavahemikul 2005 kuni 2008. Torustik ja ülepumplad kuuluvad OÜ-le Loo Vesi või on tema valduses. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil SAL-3.

Saha küla isevoolne kanalisatsioon: Ehitus- Kanal. Pikkus Läbi- Lõik Lõigu kirjeldus Materjal aasta kaevud (jm) mõõt Vanasauna tee elamupiirkonna 2006 De200 1 isevoolne kanalisatsioonitorustik, väga 62 1300 plast 2008 De160 heas korras kokku 62 1300

Probleemid: o puuduvad

Saha küla survekanalisatsioon: Ehitus- Kanal. Pikkus Läbi- Lõik Lõigu kirjeldus Materjal aasta kaevud (jm) mõõt Kanalisatsiooni survetorustik alates Saha tee 25asuvast ülepumplast KPJ-2 2 kuni Loo aleviku ühiskanalisatsiooni 2005 0 1110 plast De200 Lõuna tee 3 juures asuva ülepumplani, heas korras Kanalisatsiooni survetorustik alates Vanasauna tee 34a ülepumplast KPJ-8 2005 3 0 720 plast De110 kuni Saha tee 24a juures asuva 2008 survetoruni, väga heas korras Kanalisatsiooni survetorustik alates Saha tee 24 ülepumplast KPJ-1 kuni 4 2005 0 160 plast De110 saha tee 24a juures asuva survetoruni, väga heas korras kokku 0 1990

Saha tee 24 ülepumpla (1) Saha tee 24 ülepumpla (2)

74 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Saha külas asub 4 kanalisatsiooni ülepumplat (vt skeemi SAL-3). Saha tee 24 kinnistul asuv ülepumpla KPJ-1 on rajatud 2005.aastal. Pumplasse on paigaldatud üks pump Nocchi Biox 400 reoveepumbaga (1,1 kW, Qmax=24 m³/h, Hmax=12m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumpla kaudu suunatakse Loo aleviku ühiskanalisatsiooni kinnistul tekkiv reovesi.

Saha tee 25 juures asub kanalisatsiooni ülepumpla KPJ-2, mis on rajatud samuti 2005.aastal. Pumpla koosneb kompaktsest plastmahutist, mis on varustatud ühe pumbaga Nocchi Biox 400 reoveepumbaga (1,1 kW, Qmax=24 m³/h, Hmax=12m). Pumba tööd reguleerib nivooandur. Pumplasse juhitatakse isevoolse kanalisatsiooniga lähiümrues asuvate tootmishoonete reovesi ning see suunatakse pumplast survetoru kaudu 1110 meetri kaugusele Loo alevikus Lõuna tee 3 juures asuvasse ülepumplasse. Pumpla on väga heas seisukorras.

Vanasauna tee elamupiirkonnas asuvad kanalisatsiooni ülepumplad KPJ-3 ja KPJ-8 on rajatud vastavalt 2006.ja 2008.aastal aastal. Mõlemad pumplad koosnevad kompaktsest plastmahutist, mis on varustatud kahe ABS AFP-530 reoveepumbaga (1,7 kW, Qmax=26 m³/h, Hmax=12m). Pumpade tööd reguleerivad nivooandurid. Pumplatesse juhitatakse isevoolse kanalisatsiooniga kogu Vanasauna elamupiirkonna reovesi. Pumplast KPJ-8 suunatakse reovesi 720 meetri pikkuse survetorustikuga Saha tee 24a maaüksuse juures asuva survetoruni ning sealt edasi Loo aleviku ühiskanalisatsiooni. Pumplad on väga heas seisukorras.

Saha tee 25 ülepumpla (1) Vanasauna tee 2 ülepumpla (1)

7.2.3. Purgimissõlmed

Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha asulates spetsiaalsed purgimissõlmed puuduvad ning nende väljaehitamine ei ole plaanis. Nimetatud aladele lähimad purgimissõlmed on alljärgnevad:

a) Tallinna linnas, Iru Hooldekodu juures asuv AS-le Tallinna Vesi kuuluv purgimissõlm. Nimetatud purgimissõlme on soovitatav suunata Kostivere, Liivamäe ja Saha asulate piirkonna lokaalsete kanalisatsioonidega ühendatud reoveemahutite või septikute tühjendamine.

75 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

b) Kuusalu vallas, Allika külas Kuusalu regionaalse reoveepuhasti juures asuv OÜ-le Kuusalu Soojus kuuluv purgimissõlm. Nimetatud purgimissõlme on soovitatav suunata Ihasalu, Haljava, Kaberneeme, Neeme ja Jägala asulate piirkonna lokaalsete kanalisatsioonidega ühendatud reoveemahutite või septikute tühjendamine.

Haljava, Jägala, Kostivere ja Parasmäe piirkonna lokaalsete kanalisatsioonidega ühendatud reoveemahutite ja septikute tühjendamist võib edaspidi suunata ka Kehra linna reoveepuhastisse, seda peale puhasti rekonstrueerimist ja puhasti juurde purgimissõlme rajamist. Lokaalsetes kanalisatsioonisüsteemides tekkiva reovee purgimise suunamine ühte või teise purgimissõlme sõltub üldjuhul vastava teenuse pakkujatest ning teenuse majanduslikust tasuvusest ning atraktiivsusest tarbijale.

76 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

8. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise strateegia

8.1. Strateegilised eesmärgid

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale.

8.2. Arendamise põhimõtted

Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arengukavale. Arengukava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjaldamisele ka ülevaate erinevatest arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning nende teostamise prioriteetsusest.

ÜVK arengukava on koostatud arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2009- 2020. Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete- organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest.

Vastavalt ÜVK seadusele peab ÜVK arendamine toimuma selliselt, et ÜVK piirkondades oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

8.3. Ühisveevärk

Vastavalt EL joogivee direktiivile (80/778/EMÜ, 98/83 EÜ) ning Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel kokku lepitule peab üle 2000 ie asulate joogivesi vastama nõuetele 2007.a. lõpuks ning üle 50 ie asulates peab puhta joogiveega varustatus olema tagatud 2013. aasta lõpuks.

Võttes arvesse Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) ja eeskätt Kambrium-Vendi (Cm-V) veekompleksi põhjavee säästliku kasutamise nõuet, võib Loo aleviku lähiümbruses ehk Liivamäe ja Saha külades lisaks O-Cm ja Cm-V põhjaveetoitelisele veevarustele alternatiiviks kasutada ka ühisveevarustuse allikaks Tallinna linna pinnaveetoitelist süsteemi. Samas tuleb veeallika valikul kahtlemate arvestada ka majandusliku kriteeriumiga lähtudes joogi- või tarbevee maksumusest tarbijale. Samuti võib veetorustike ülemäärane pikkus tekitada probleeme joogivee kvaliteediga.

8.4. Reovee kogumine ja käitlemine

Reovee kogumisel rakendatakse Vabariigi Valitsuse 19.03.2009 määrust nr 57 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid”, mis kehtestati Veeseaduse § 24¹ lõike 1 alusel

77 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha) ning millega on kehtestatud reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga üle 50 inimese. Määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Nimetatud määrus sätestab selle, et reoveekogumisala määramisel tuleb lähtuda põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majandusilikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust.

Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi, mille kohaselt reoveekogumisala tuleb moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie). Aladel, kus põhjavesi on keskmiselt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

Reoveekogumisala sotsiaal-majandusliku kriteeriumini tuleb vastavalt määrusele arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusele ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas.

Jõelähtme vallas reoveekogumisalade määramiseks telliti Jõelähtme Vallavalitsuse poolt vastavasisuline analüüs AS-lt Entec (töö nr 552/04, 12.05.2006.a.). Töö eesmärgiks oli määrata Jõelähtme valla reoveekogumisalad tulenevalt keskkonnaministri määrusest nr 48 (15.05.2003.a.) ja variandid erinevatele reostuskoormustele (ie/ha), sealhulgas reoveekogumisalade erinevate variantide maksumuste arvutamine ja võrdlemine. AS Entec poolt koostatud töö aruande kookõlastas Harjumaa Keskkonnateenistus (kiri 10.05.2006 nr 30-12-3/2535-2) koos tähelepanu juhtimisega asjaolule, et reoveekogumisalade moodustamine on ennatlik piirkondades, kus pole detailplaneeringu või üldplaneeringuga kehtestatud tiheasustusalasid.

Analüüsi alusel soovitati valla mandriosa 32-st asulast moodustada reoveekogumisalad vaid alljärgnevates piirkondades: o Viieteistkümnes üle 50 elanikuga üldplaneeringuga määratud tiheasutusega asulas – Loo ja Kostivere alevikus ning Iru, Jõelähtme, Jõesuu, Jägala, Kaberneeme, Kallavere, Koogi, Liivamäe, Neeme, Rebala, Ruu, Uusküla, ja Ülgase külades – nende tiheasustuspiirkondades; o Kahes üle 50 elanikuga hajaasustusega asulas – Haljava ja Maardu külades – nendes olemasolevate ühiskanalisatsioonisüsteemide aladel; o Neljas alla 50 elanikuga, kuid perspektiivis üle 50 elanikuga asulas – Ihasalu, Jägala-Joa, Haapse ja Manniva külades – nende üldplaneeringuga määratud tiheastustuspiirkondades.

Reoveekogumisalade reostuskoormuse arvestamisel võeti aluseks asjaolu, et kõigi tiheasustusalade perspektiivsed hoonestamata alad ehitatakse vastavalt valla üldplaneeringu tingimustele täis tihedusega maksimaalselt 3 kinnistut hektarile ja elanike hinnanguline asutustihedus on sellisel juhul 7,5 elanikku ühe hektari kohta (ühepereleamute korral). Sealjuures töö lihtsustamiseks ei tehtud vahet metsaala ja mitte-metsaala vahel. Võrreldes seeläbi saadud kõigi reoveekogumisalade summarset reostuskoormust (11 255 IE), mis ületab valla arengukava kõige optimistlikuma elanike arvu prognoosi aastaks 2025 (8180 elanikku) ligikaudu 3000 elaniku reostuskoormuse võrra. Töös soovitati täiendavalt ja kriitliselt analüüsida ÜVK arengukava korrektuuris reoveekogumisalade piirkondade edasist arengut.

EV keskkonnaministri käskkirjaga nr 1080 (2.juuli 2009.a.) kinnitati veeseaduse §24¹ lõike 2 alusel alla 2000 IE reostuskoormusega Jõelähtme vallas vaid Kostivere aleviku (800 IE) ja Haljava küla (200 IE) reoveekogumisalad.

78 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Arvestades eeltoodud analüüside, kehtiva määrusega reoveekogumisalade määramise kriteeriumite kohta, EV keskkonnaministri käskirjaga nr 1080 ja toetudes käesoleva arengukava koostamise käigus kogutud andmetele näeb arengukava ette alljärgnevate reoveekogumisalade moodustamise:

Jõelähtme valla Kostivere aleviku ning Haljava, Liivamäe, Neeme ja Saha külades paiknevate reoveekogumise aladeks on allpoolnimetatud asulate tiheasustuse ja kompaktselt hoonestatud alad: 1. Kostivere aleviku reoveekogumise ala, kogupindala 74 ha, 1000 IE, perspektiivse reostuskoormusega 14 IE/ha, vt skeem KOS-4, põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata; 2. Haljava küla reoveekogumisala, kogupindala 12 ha, 200 IE, reostuskoormus 17 IE/ha, vt skeem HAL-4, põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata; 3. Liivamäe küla reoveekogumisala, kogupindala 65 ha, 350 IE, reostuskoormus 5 IE/ha*, vt skeem LIV-4, põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata; 4. Neeme küla reoveekogumisala, kogupindala 130 ha, 750 IE, reostuskoormus 6 IE/ha*, vt skeem NEM-4, põhjavesi on kaitstud või suhteliselt kaitstud; 5. Saha-Loo reoveekogumisala, mis lisaks kompaktselt hoonestatud Saha küla pirkonnale hõlmab Saha kanalate piirkonnas osaliselt ka Loo alevikku, kogupindala 90 ha, 900 IE, reostuskoormus 10 IE/ha, vt skeem SAL-4, põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata. *Liivamäe reoveekogumisala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas ja Neeme küla reoveekogumisala asub hästi kaitstud põhjaveega piirkonnas ning mõlemad on reostuskoormusega alla 10 IE/ha, kuid arvestades arengukava koostamise hetkeks juba kehtestatud detailplaneeringute ning välja arendatud uuselamupiirkondades rajatud ühiskanalisatsiooniga, moodustatakse reoveekogumisala nõutust suuremas ulatuses ning seeläbi väiksema reostuskoormusega hektari kohta.

8.5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnad

Jõelähtme valla Kostivere aleviku ning Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha külades paiknevate ühisveevärgi arendamise piirkondadeks on allpoolnimetatud asulate tiheasustuse ja kompaktselt hoonestatud alad:

1. Kostivere alevik, kogupindala 74 ha, vt skeem KOS-2; 2. Haljava küla, kogupindala 26 ha, vt skeem HAL-2; 3. Jägala küla, kogupindala 102 ha, vt skeem JÄG-2; 4. Kaberneeme küla, kogupindala 61 ha, vt skeem KAB-2; 5. Liivamäe küla, kogupindala 19 ha, vt skeem LIV-2; 6. Neeme küla, kogupindala 215 ha, vt skeem NEM-2; 7. Parasmäe küla, kogupindala 33 ha, vt skeem PAR-2; 8. Saha küla koos osaliselt Loo alevikuga, kogupindala 104 ha, vt skeem SAL-2;

Reoveekogumisalade ja nende reostuskoormuste määramisel ühiskanalisatsiooni arendamise piirkondades on osaliselt arvestatud AS Entec poolt koostatud tööga „Jõelähtme valla reovee kogumisalade määramine. Tallinn, 2006”.

Jõelähtme valla Kostivere aleviku ning Haljava, Liivamäe, Neeme ja Saha külades paiknevate ühiskanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on allpoolnimetatud asulate tiheasustuse ja kompaktselt hoonestatud alad: 1. Kostivere alevik, kogupindala 74 ha, vt skeem KOS-4;

79 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

2. Haljava küla kompaktselt hoonestatud piirkond, kogupindala 12 ha, vt skeem HAL-4; 3. Liivamäe küla kompaktselt hoonestatud piirkond kogupindala 65 ha, vt skeem LIV-4; 4. Neeme küla kompaktselt hoonestatud piirkond, kogupindala 130 ha, vt skeem NEM-4; 5. Saha küla kompaktselt hoonestatud piirkond kogupindala 90 ha, vt skeem SAL-4.

ÜVK piirkondades on juba rajatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon või kuulub see projektipõhiselt rajamisele vastavalt käesolevas ÜVK arengukavas esitatud arenguplaanidele. Üldjuhul kuulub ühisveevärk ja –kanalisatsioon projektipõhiselt arendamisele vastavas piirkonnas tegutseva ning Jõelähtme valla poolt kinnitatud vee- ettevõtja poolt. Välja arvatud uuselamute arendamise piirkondades, kus vastavalt detailplaneeringutele ja juriidiliste või füüsiliste isikute omavahelistele kokkulepetele arendavad ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teised eraõiguslikud isikud. Peale süsteemide väljaehitamist on soovitav nende valdus või omand üle anda piirkonnas tegutsevale vee- ettevõtjale opereerimiseks ning teenuse osutamiseks. Konkreetsed valduse või omandi üleandmise tingimused tuleb aga kokku leppida kahe- või enamapoolsete notariaalselt kinnitatud kirjalike lepingutega.

ÜVK-ga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. Selleks sõlmitakse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi haldava vee-ettevõtja ja kliendi vahel leping.

Tiheasustusalal peab uued veetöötlusjaamad, puhastid, puurkaevud rajama üld- ja detailplaneeringuid järgides.

8.6. Strateegilised arengualternatiivid ÜVK piirkondades

Stateegiliste arengualternatiivide detailne võrdlemine lähtuvalt majanduslikest, keskkonnakaitselistest ning institutsionaalsetest aspektidest on läbi viidud Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitseprojekti ISPA/ÜF tehnilise abi projekti raames aastatel 2004- 2005 konsultantide konsortsiumi Halcrow Grupp – Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt, mille käigus selgitati välja pikaajalise investeeringuprogrammi eelistused.

80 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

9. Vee-ettevõtluse institutsionaalne korraldamine ja arendamine

9.1. Üldpõhimõtted

Käesolev ÜVK arengukava keskendub Jõelähtme valla Loo, Iru ja Uusküla asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkondades vajalike investeeringute rakendamisele veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks. Investeeringute eemärk on välja ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, mis vastaksid seadusandluses fikseeritud nõuetele ning tagaksid pideva ning kvaliteetse teenuse osutamise tarbijaskonnale.

Ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon on kompaktsed ja kallid süsteemid, kus kõik on omavahel ühendatud ning üksteisest sõltuvad – pumplad, torustikud, puhastid. Seetõttu on vajalik keskenduda kõikide süsteemi kuuluvate rajatise korrastamisele võimalikult üheaegselt. Näiteks ainult reoveepuhasti rekonstrueerimine ei pruugi tagada normidele vastava puhastusprotsessi käivitamise, kuna kanalisatsioonitrasside ja kaevude seisundi tõttu pääseb vihmaperioodil kanalisatsioonivõrku ja sealt puhastisse liiga palju ballastvett (sademe-, drenaazhivesi), mis „lõhub” puhasti bioloogilise protsessi, kuna aktiivmuda uhutakse protsessist välja.

Eesmärgiks peab olema jätkusuutliku süsteemi väljatöötamine, mis tagaks kvaliteetse, tarbijat rahuldava ning keskkonda säästva vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise pikal perioodil, mis eeldab endas alljärgnevate veemajanduslike funktsioonide väljatöötamist:

9.2. Korralduslikud-administratiivsed funktsioonid Kindlasti on vajalik teatud administratiivsete ja lepinguliste dokumentide koostamine vastastikuste õiguste ja kohustuste määratlemiseks, mis reguleeriks:

o võetava vee mõõtmise ja ärajuhitava reovee arvestamise korda; o ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtusi arvestusega, et ühis-kanalisatsioonist väljuv reovesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist; o reoainesisalduse kontrollimise korda; o veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise korda; o omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlust ning nende mahu ja maksumuse määramise korda; o vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise ning taastamise korda; o ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmise ning reovee ärajuhtimise piiramise, peatamise ja taastamise korda; o ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalse lubatud veerõhu piirväärtust sõltuvalt hoonestuse tüübist; o avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise tingimusi ühiskanalisatsiooni; o ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimist ja korrashoidu; o tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist.

81 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Vee- ja kanalisatsioonitariifid peavad olema kujundatud selliselt, mis tagaksid süsteemi jätkusuutliku arengu, kataksid opereerimis-hoolduskulud, amortisatsiooni, arenduskulud ning kasumi.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise reguleerimiseks peab olema välja töötatud liitumislepingu tingimused, mis peab sisaldama:

o liitumistaotlusele esitatavaid nõudeid ning liitumistaotluse läbivaatamise tähtaega ja korda; o kinnistu liitumistingimustele, liitumislepingule ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projektile esitatavaid nõudeid; o liitumistasu arvutamise aluseid ja korda; o liitumistasu tasumise korda.

9.3. Majandavad-opereerivad funktsioonid Investeerimise tulemusena kasvab oluliselt veevarustuse ja kanalisatsioonirajatiste maksumus põhivarana, mille ekspluatatsioon eeldab senise töökorralduse reorganiseerimist ja üleminekut avariide likvideerimiselt korrapärase plaanilise hoolduse ja ennetava remondi teostamisele, reoveetöötlusprotsessi ja seadmete teadlikule kontrollile, juhtimisele ja hooldusele, et tagada investeeringute maksimaalset efektiivsust ning süsteemide jätkusuutlikku arengut.

Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutava ettevõtte personal peab olema komplekteeritud kompetentsete spetsialistidega - oskustöölistega, keda tuleb oskuslikult juhtida ja süstemaatiliselt koolitada. Suurte investeeringute rakendamine nõuab oluliselt suuremat tähelepanu nii juhtivtöötajate kui ka tööliste kutseoskuse arendamisele.

Lisaks peab vee-ettevõtja tagama kogu süsteemi toimimise ja teenuse kvaliteedi säilimise ehitusperioodil, mis nõuab personalilt suurt paindlikkust, valmisolekut ja teadmisi oma süsteemi tehnilistest võimalustest. Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale ning valla- või linnavalitsuse ja vee- ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.

v kontrolli-järelevalve funktsioonid Kontrolli- ja järelevalve funktsioonide rakendamine peab tagama, et tarbijale osutatav teenus oleks kvaliteetne ning ÜVK süsteemi opereerimine ja majandamine ei kujutaks ohtu inimeste tervisele ning tagaks looduskeskkonna säilimise ja parendamise.

Järelevalve ja kontroll teenuse kvaliteedi üle peab olema korraldatud nii vee- ettevõtte enda, kui ka vallavalitsuse ja riiklikul tasemel.

Lisaks peab kontrolli- ja järelevalvesüsteem tagama, et ei toimuks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga omavolilist liitumist, ühisveevärgist omavolilist veevõttu, ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee omavolilist ärajuhtimist või ohtlike ainete normatiivi ületavas koguses või viisil ühiskanalisatsiooni juhtimist.

82 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

10. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni investeeringuporojektid aastatel 2009 – 2020

10.1. Investeeringuprojektide ettevalmistamine

Projektide väljatöötamisel on arvestatud olemasoleva olukorraga, täheldatud probleemidega ning üldiste ÜVK arendamise põhimõtetega. Projektid hõlmavad Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondasid Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha asulates, mis on sätestatud käesoleva arengukavaga.

Arendusprojektide teostamise ajalisel planeerimisel on arvestatud nende prioriteetsusega ning teostamiseks vajalike vahendite olemasoluga või nende saamise võimalikkusega.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel on arvestatud: • Tarbimisprojektsioonidega – praeguse hetke ja tuleviku vee- ja kanalisatsioonitarbijate arvust ning iseloomust; • Tehniliste aspektidega – lähtutud ÜVK rajatiste hetkeseisundist ja edaspidistest vajadustest; • Keskkonnamõjudega – arvestatud, mis meetmed tagavad keskkonnaseisundi säilimise ja/või paranemise; • Majanduslike aspektidega – leitud arendatavate investeeringuprojektide prioriteedid ning välja töötatud optimaalne investeeringute jaotumine nii vee- kui kanalisatsioonirajatiste arendamiseks lühi- ja pikaajalises programmis.

Peamiseks piiravaks asjaoluks on vajalike rahaliste omavahendite piiratus. Lisaks piiratud omafinantseerimise võimele on projektide järjestamisel võetud arvesse alljärgnevad prioriteedid:

Jrk Prioriteet Nõuded Märkused nr 1 Puhas, tervislik ning EL joogiveedirektiiv Joogivee kvaliteet ei vasta nõuetele nõuetele vastav (80/778/EMÜ, 98/83/EÜ) ja kõigis arengukavas käsitletud asulates joogivesi ühisveevärgis sotsiaalministri 31. juuli 2001. (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, a. määrusega nr 82 kehtestatud Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, “Joogivee kvaliteedi- ja Parasmäe ja Saha), lubatud norme kontrollinõuded ning ületatakse valdavalt raua-, analüüsimeetodid” ammooniumi- ja mangaaniühendite ning kloriidide osas. 2 Põhjavee kaitse Asulareovee direktiiv Oht põhjaveele lekkivate lekkivate (91/271/EMÜ) kanalisatsioonitorude poolt on kanalisatsioonitorustike esmajoones Kostivere alevikus. mõjupiirkonnas 3 Kaasa aidata Pirita jõe Euroopa Liidu Veepoliitika Täidetud osaliselt, regresseeruvalt. hea seisundi raamdirektiiv (2000/60/EÜ) Vajalik likvideerida oht veekeskkonnale saavutamisele aastaks Veeseadus individuaalsete reovee imbkaevude 2015. kasutamise lõpetamisega ning juhtida Inimeste tervise ja reovesi ühiskanalisatsiooni. keskonnaseisundi Vajalik olemasolevate amortiseerunud kaitse kanalisatsioonitorustike ja kaevude väljavahetamine, et minimiseerida reostuse oht põhja- ja pinnaveele. 4 Reoveepuhasti Majanduslik huvi ning riskide Vajalik amortiseerunud hüdraulilise koormuse vähendamine kanalisatsioonivõrgu ja -kaevude vähendamine. keskkonnareostuse tekkimiseks väljavahetamine Kostivere, Haljava ja ÜVK-süsteemi Eesmärk vähendada sademe-, Neeme asulates. efektiivne majandamine drenaazhi- ja infiltratsioonivee suurt osakaalu, mis pumbatakse ühiskanalisatsiooni

83 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

kaudu Tallinna reoveepuhastile 5 Puhta ja tervisliku ning EL joogiveedirektiivi nõuetele vastava (80/778/EMÜ, 98/83/EÜ). joogivee kindlustamine Asulareovee direktiiv kõikidele elanikele (91/271/EMÜ). Tsentraalse Tsentraalsed vee- ja kanalisatsiooni kanalisatsioonisüsteemid väljaehitamine, mis peaksid olema välja ehitatud kindlustaks reovee hiljemalt 2010. aasta lõpuks. loodusesse sattumise minimiseerimise läbi lekkivate reoveemahutite või pahatahtliku reovee loodusesse juhtimise. 6 Tuletõrjevee ning Päästeameti nõuded Täidetud osaliselt olemasolevate veevõrgu tõrgeteta mahutite ja looduslike veevõtukohtade opereerimise näol. Samas puudub juba paigaldatud kindlustamine hüdrantide tööks vajalik veesurve (Kostivere, Neeme ja Kaberneeme asulates).

7 Nõuetele vastav reovee Asulareovee direktiiv Neeme ja Haljava reoveepuhastid on puhastamine (91/271/EMÜ) täielikult amortiseerunud.

10.2. Vee- ja kanalisatsioonirajatiste probleemid

Kostivere aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid on alljärgnevad: • Nõukogude perioodil ehitatud asbotsemendist ning keraamilised ühisvoolsed kanalisatsioonitorustikud ning kanalisatsioonikaevud on amortiseerunud ning sellest tingitult on sade- ja infiltratsioonivee osakaal suur ning koormab ülemääraselt reoveepuhastit; • kanalisatsiooni ülepumplad on amortiseerunud ning suurenenud avariiohuga, kuna puuduvad varupumbad. Pumpla hooned, elektri- ja automaatikasüsteem on vanematel pumplatel täielikult amortiseerunud; • osa ühisveevõrgu ja -kanalisatsioonitorustikest läbivad hooneid, mistõttu veevarustuse tõrgeteta tagamine kõikidele klientidele ning süsteemi hooldus ja remont on raskendatud; • suur osa terasest veetorustikest on nõukogude perioodil paigutatud koos kaugküttetorustikega küttesüsteemi rennidesse (kanalitesse) ning seega väga avariiohtlikus seisundis. Selline paigaldusviis raskendab veelekete avastamist ning omab suurenenud läbikülmumisriski keskküttesüsteemi rikke korral; • ühisveevarustuses kasutatav Cm-V ja O-Cm põhjavesi ei vasta oma kvaliteedilt joogiveele kehtestatud nõuetele, kohati esineb ülenormatiivselt rauda, mangaani, kloriidide ja ammooniumi ning vesi vajaks seega töötlemist. Haljava küla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid on alljärgnevad: • ühisveevarustuses kasutatav Cm-V põhjavesi ei vasta oma kvaliteedilt joogiveele kehtestatud nõuetele, ülenormatiivselt esineb rauda, mangaani ja ammooniumi ning vesi vajaks seega töötlemist; • mõisa piirkonna kanalisatsiooni- ja veetorustiku on amortiseerunud; • reoveepuhasti on amortiseerunud ning reovee puhastamise efektiivsus on madal. Ihasalu küla veevarustussüsteemide peamised probleemid on alljärgnevad: • asulas puudub nõuetekohane ühisveevärk ning kohad tuletõrjevee võtmiseks. Jägala küla veevarustussüsteemide peamised probleemid on alljärgnevad: • asulas puudub nõuetekohane ühisveevärk ning kohad tuletõrjevee võtmiseks. Kaberneeme küla veevarustussüsteemide peamised probleemid on alljärgnevad:

84 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

• ühisveevarustuses kasutatav Cm-V põhjavesi ei vasta oma kvaliteedilt joogiveele kehtestatud nõuetele, ülenormatiivselt esineb rauda, mangaani, kloriide ja ammooniumi ning vesi vajaks seega töötlemist; • osa veetorustikest on amortiseerunud; • veetorustikud läbivad eraomanduses olevaid kinnistuid ning on kohati aladimensioneeritud. • puudub nõuetekohane tuletõrje veevarustus. Liivamäe küla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid on alljärgnevad: • osa kinnistutest on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendamata. Neeme küla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid on alljärgnevad: • ühisveevarustuses kasutatav Cm-V põhjavesi ei vasta oma kvaliteedilt joogiveele kehtestatud nõuetele, ülenormatiivselt esineb rauda, mangaani, kloriidide ja ammooniumi ning vesi vajaks seega töötlemist; • osa kanalisatsiooni- ja veetorustikust on amortiseerunud; • reoveepuhasti on amortiseerunud ning reovee puhastamise efektiivsus on madal, • osa kinnistutest on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendamata; • puudub nõuetekohane tuletõrje veevarustus. Saha küla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide peamised probleemid on alljärgnevad: • ühisveevarustuses kasutatav Cm-V põhjavesi ei vasta oma kvaliteedilt joogiveele kehtestatud nõuetele, ülenormatiivselt esineb rauda, mangaani, ja ammooniumi ning vesi vajaks seega töötlemist; • puudub nõuetekohane tuletõrje veevarustus.

10.3. Investeeringuprojektide üldised eesmärgid

Investeeringuprojektide väljatöötamisel on lähtutud eelpoolloetletud ÜVK süsteemide olemasolevast olukorrast, probleemidest ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: • veekvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” ning Euroopa Ühenduse standardile EC 98/83; • tagatud on pidev 24-tunnine veevarustus tarbija juures 100 l/päevas inimese kohta (min vooluhulgaga 12 liitrit/minutis), veesurvega 20 m; • üle 2000 ie asulates ja reoveekogumisaladel olema välja ehitatud tsentraalsed kanalisatsioonisüsteemid ning tagatud normidele vastav reoveepuhastus 2010. aasta lõpuks; • suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr 269 kehtestatud “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korrale”; • üle 2000 ie asulate joogivesi peab vastama nõuetele 2007.a. lõpuks ning üle 50 ie asulates peab puhta joogiveega varustatus olema tagatud 2013. aasta lõpuks; • joogivesi ühisveevärgi süsteemi kuuluvas veereservuaaris ei tohi ilma veevahetuseta seista üle 10 tunni; • tagatud veevarud tuletorje veevõtukohtades ja tuletõrjeotstarbeline vooluhulk 10 l/s 3 tunni jooksul; • vastavalt vanusele ja seisundile tuleb ette näha torustike ning kaevude renoveerimine, mis tagaks vee- ja kanalisatsioonivõrgu tõrgeteta toimimise ning teeks võimalikuks selle opereerimise, hoolduse ning remondi kaasaegsel tasemel.

85 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

10.4. Investeeringuprojektide prioritiseerimine

Peamisteks investeeringuprojektide prioritiseerimise kriteeriumiteks on: - seadusandlusest tulenevad nõuded - finantsvahendite piiratusest tulenevad piirangud.

Kuna omavahenditest ei ole võimalik vajalikke investeeringuid ellu viia, siis tuleb taodelda investeeringute elluviimiseks abivahendeid Eesti riiklikest (KIK) ja Euroopa Liidu struktuurifondidest (Ühtekuuluvusfond, Regionaalarengu Fond). Eesti riik annab ressursside piiratuse tingimustes tagastamatut abi läbi struktuurivahendite eelisjärjekorras alljärgnevate investeeringute elluviimiseks: o Üle 2000 (ie) elanikuga asulates ja reoveekogumisaladel teostatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ja rekonstrueerimist; o Alla 2000 ie-ga elanikuga asulates ja reoveekogumisaladel teostatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist (olemasoleva olukorra parandamine); o Sadeveesüsteemide väljaehitamist finantseeritakse juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud.

86 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

10.5. Investeeringuprojektide loetelu

10.5.1. Projektide koondtabel

Kood Projekti nimetus Eeldatav maksumus (EEK)

INVESTEERINGUPROGRAMM TEOSTAMISE TÄHTAJAGA (2009-2013)

Joogivee projektid Kostivere aleviku veetorustike WS-1 5 335 000 rekonstrueerimine Kostivere II-astme pumpla ja WS-2 veetöötlusjaama rajamine koos 2 965 000 puurkaevude rekonstrueerimisega Haljava küla veetorustiku WS-3 288 000 rekonstrueerimine Haljava küla puurkaevule nr 21717 WS-4 163 000 veetöötluse paigaldamine WS-5 Jägala küla veetorustiku rajamine 2 736 000 WS-6 Jägala küla veetöötlusjaama rajamine 1 320 000 Kaberneeme küla veetorustiku WS-7 7 373 000 rekonstrueerimine ja laiendamine Kaberneeme küla II-astme pumpla ja WS-8 1 740 000 veetöötlusjaama rajamine Neeme küla veetorustiku WS-9 2 678 000 rekonstrueerimine ja laiendamine Neeme küla II-astme pumpla ja WS-10 2 400 000 veetöötlusjaama rajamine WS-11 Ihasalu veetorustiku rajamine 7 703 000 WS-12 Parasmäe veetorustiku rajamine 2 678 000 Saha tee piirkonnas ühisveevärgi WS-13 ühendamine Loo aleviku 571 000 ühisveevärgiga Saha kanalate piirkonnas II-astme WS-14 2 040 000 pumpla ja veetöötlusjaama rajamine

Joogiveeprojektid kokku 39 990 000 Reo- ja sadevee projektid Kostivere aleviku ühiskanalisatsiooni WW-1 14 672 000 rekonstrueerimine Kostivere aleviku sadevee WW-2 kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja 120 000 laiendamine Haljava küla ühiskanalisatsiooni WW-3 829 000 rekonstrueerimine Haljava küla reoveepuhasti WW-4 510 000 rekonstrueerimine

87 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Neeme küla ühiskanalisatsiooni WW-5 5 520 000 rekonstrueerimine Neeme küla reoveepuhasti WW-6 4 000 000 rekonstrueerimine Reo- ja sadevee projektid kokku 25 651 000 KÕIK KOKKU 65 641 000

Märkused: o Koodiga WS tähistatud veevarustussüsteemi ja koodiga WW kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja laiendamisega seotud projektid. o Vajalik minimaalne välisabi määr tuleneb investeerimisprojektide finantsanalüüsist, mis on arengukavale lisatud asulate lõikes. Tasuvusarvutused on lihtsustamise huvides koostatud erinevatele asulatele tervikuna, mitte vee-ettevõtjatele eraldi. Samuti on koostatud üks tasuvusarvustus igale asulale, kus planeeritud investeeringud nii ühisveevärki kui ka –kanalisatsiooni. Tasuvusarvustused on koostatud kõigile kiireloomulistele ja lühiajalistele investeeringutele. Pikaajalise programmi projektid on tasuvusarvutustest jäetud välja lähtudes erinevate sisendite muutumise keerulisest prognoosimisest pikemas perspektiivis.

88 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

10.5.2. Maksumuste arvutuste alused

Investeeringuprojektide maksumuste kalkuleerimisel on arvestatud alljärgnevaga: kirjeldus Käibemaksuta Maksumus Reovesi Isevoolne kanalisatsioon normaalne pinnas (valdavalt liiv, savi), 1 200 kaevesügavus kuni 2,5 m, De160pe - 200pe, jm normaalne pinnas, teeala, asfalt-katte 1 800 taastamisega, kaevesügavus kuni 2,5 m, De160pe - 200pe, jm halb pinnas (kõrge pinnavesi, asfalt- 2 200 katte taastamine või paas), kaevesügavus kohati üle 2,5 m, De160pe - 200pe, jm halb pinnas (kõrge pinnavesi, vesiliiv, 3 000 teeala, asfaltkatte taastamisega), kaevesügavus kohati üle 2,5 m, De160pe - 200pe, jm Survekanalisatsioon normaalne pinnas (valdavalt liiv, savi), 800 kaevesügavus keskmiselt 1,8 m, De90pe - 140pe, jm normaalne pinnas, teeala, asfalt-katte 1 400 taastamisega, kaevesügavus keskmiselt 1,8 m, De90pe - 140pe, jm halb pinnas (kõrge pinnavesi, asfalt- 1 600 katte taastamine või paas), kaevesügavus keskmiselt 1,8 m, De90pe - 140pe, jm halb pinnas (kõrge pinnavesi, vesiliiv, 2 400 teeala, asfaltkatte taastamisega), kaevesügavus üle 1,8 m, De90pe - 140pe, jm Ülepumplad Kompaktpumplad, sõltuvalt suurusest ja 400 000 - pumpade tootlikkusest 1 500 000 Joogivesi Joogiveetorustik normaalne pinnas (valdavalt liiv, savi), 600 kaevesügavus keskmiselt 1,8 m, De32pe - 110pe, jm normaalne pinnas, teeala, asfalt-katte 1 200 taastamisega, kaevesügavus keskmiselt 1,8 m, De32pe - 110pe, jm halb pinnas (kõrge pinnavesi, 1 400 asfaltkatte taastamine või paas), kaevesügavus keskmiselt 1,8 m, De32pe - 110pe, jm halb pinnas (kõrge pinnavesi, vesiliiv, 1 900 teeala, asfaltkatte taastamisega), kaevesügavus keskmiselt 1,8 m, De32pe - 110pe, jm Paigaldamine ühte Kahe või enama paralleelse torustiku 0,8 kaevikusse samaaegsel paigaldamisel ühte ja samasse kaevikusse torude kaugusega üksteisest kuni 0,5 meetrit rakendatav koefitsent rajatava toru meetri maksumusele Puurkaevu rajamine Sõltuvalt puurimissügavusest ja 1 500 – paigaldatava manteltoru läbimõõdust, 2 000 jm Tuletõrjehüdrant Maapealne, soojustatud, tk 30 000

89 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Tööde maksumus on hinnanguline ja tegelikkuses sõltub veel paljudest asjaoludest. Näiteks sellest, kas kanalisatsiooni- ja veetorustik paigaldatakse samaaegselt ja ühte kaevikusse või mitte. Üldjuhul on aga arvestatud sellega, et viiakse läbi hange või vähempakkumine kvalifitseeritud tööde teostaja leidmiseks ning arvestatakse kehtivate ehitusnormide ja seadusandlusega. Sealjuures eelnevalt kooskõlastatud ehitusprojekti ja hilisemate teostusjooniste koostamisega.

90 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

10.5.3. Investeeringuprojektide lühiiseloomustused

Kostivere alevikuga seotud projektideks on olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, kahe puurkaevu rekonstrueerimine, II- astme pumpla ja veetöötlusjaama rajamine Kostivere põhikooli juurde, olemasolevate kanalisatsiooni ülepumplate asendamine uutega ning uute kanalisatsioonitorustike ning ülepumplate rajamine Papli, Tiigi, Ambulatooriumi tänavate ja Raasiku tee elamupiirkonnas. Erinevalt 2005. aastal Halcrow Group Ltd ja AS Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud Ida-Harju, Keila ja Vasalemma veemajandusprojektis (EuropeAID/119792/D/SV/EE) kirjeldatud töömahtudega on arengukavas vähendatud tööde mahtusid viimase 4 aasta jooksul juba teostatud tööde võrra ning samuti varasemalt planeeritud kinnistute siseste (nt reoveepuhasti rekonstrueerimine) vee- ning kanalisatsiooniühenduste tööde mahtude vähendamise võrra.

Uue reoveepuhasti dimensioneerimisel mõõdeti eelnevalt puhastile saabuvaid reovee vooluhulki ja reostuskoormusi. Selgus, et aleviku reoveekanalisatsiooni infiltratsiooni osakaal on väga kõrge. Kõrge pinnasevee korral saabub puhastile 7 korda rohkem vett kui normaalolukorras. Keskkonnateenistus pidas vajalikuks reoveepuhasti projekti kooskõlastamisel märkida, et aleviku kanalisatsiooni rekonstrueerimine on hädavajalik tagamaks puhasti normaalset tööd. Kostivere alevik asub karsti alal, kus põhjavesi on kaitsmata.

Koos kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ja laiendamisega on otstarbekas rekonstrueerida ja välja ehitada veetorustik, kuna ehitustingimused on rasked – paas algab keskmiselt 0,5 meetri sügavuselt. Olemasolevad veetorustikud on amortiseerunud, nad on rajatud maapinna lähedale osaliselt koos soojatorustikega.

Kostivere aleviku joogivesi ei vasta joogiveekvaliteedinõuetele ammooniumi, raua, mangaani ja kloriidide osas. Veemüügiluba pikendati varasemalt arvestusega, et 2008. a käivitub nn Ida-Harju veekaitseprojekt.

Projekt WW-1: Kostivere aleviku kanalisatsioonitorustiku rekonst- rueerimine Vt Skeem KOS-4. Projekti eesmärk: Kostivere alevikus asuva kanalisatsioonivõrgu kaasajastamine, amortiseerunud torustike ja kanalisatsioonikaevude väljavahetamine ning olemasolevate ülepumplate asendamine uute kompaktpumplatega.

Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.

Tulemused: keskkonnakaitselised Väheneb reovee filtratsioon torustikest ja kanalisatsioni-kaevudest põhjavette ning ballastvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. majanduslikud Kogu reovee kogumise ja käitlemise opereerimis- ja hoolduskulud ning avariiremondikulud vähenevad. Võimaldab jätkata asula tasakaalustatud arengut. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) Isevoolse kanalisatsiooni torustiku ja kaevude WW- 510 jm rekonstrueerimine Urke tn piirkonnas koos torustiku asukoha 1 122 000 1-1 15 kaevu muutmisega (de160pl, halb pinnas, osaliselt asfalt) WW- Isevoolse kanalisatsiooni torustiku ja kaevude 750 jm 1 320 000 1-2 rekonstrueerimine Liukivi ja Jõe kortermajade piirkonnas kuni 45 kaevu

91 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Jõe tn ülepumplani KPJ-1, koos torustiku asukoha muutmisega (de160pl, halb pinnas, osaliselt asfalt, osaliselt paigaldamine veetoruga samasse kaevikusse) Isevoolse kanalisatsiooni torustiku ja kaevude rekonstrueerimine alates koolimajast kuni ülepumplani KPJ-2 ja WW- alates Kirsi ja Aia tn ning Aruküla tee piirkonnast kuni Jõe tn 1150 jm 2 024 000 1-3 ülepumplani KPJ-1, sh torustiku asukoha muutmine (de160pl, 40 kaevu halb pinnas, osaliselt asfalt, osaliselt paigaldamine veetoruga samasse kaevikusse) Survetorustiku rekonstrueerimine Koolimaja ülepumpla KPJ-2 ja WW- Kirsi tn boolurahustuskaevu vahelisel alal (de110pl, halb pinnas, 80 jm 128 000 1-4 osaliselt asfalt) Isevoolse kanalisatsiooni torustiku ja kaevude rajamine Papli ja WW- Tiigi tn ning Raasiku tee piirkonnas kuni ülepumplani KPJ-3 1150 jm 2 024 000 1-5 (de160pl, halb pinnas, osaliselt asfalt, osaliselt paigaldamine 50 kaevu veetoruga samasse kaevikusse) Survekanalisatsiooni rajamine Raasiku tee äärsest ülepumlast WW- KPJ-3 kuni Jõelähtme teel asuva voolurahustuskaevuni 310 jm 397 000 1-6 (de110pl, halb pinnas, paigaldamine veetoruga samasse kaevikusse) Jõelähtme tee äärses piirkonnas isevoolse kanal.torustiku ja WW- kaevude rekonstr. kuni reoveepuhasti ülepumplani KPJ-6, 250 jm 440 000 1-7 isevoolse (de160pl, halb pinnas, osaliselt asfalt, paigaldamine 9 kaevu veetoruga samasse kaevikusse) Kanal.survetorustiku rekonstrueerimine alates Juustuvabriku ülepumplast KPJ-4 ja I Suurfarmi ülepumplast KPJ-5 kuni WW- Jõelähtme tee ääres asuva voolurahustuskaevuni (de110pl, halb 330 jm 422 000 1-8 pinnas, osaliselt asfalt, osaliselt paigaldamine veetoruga samasse kaevikusse) Olemasoleva Jõe tn juures asuva reovee ülepumpla KPJ-1 lammutamine ja asendamine uue plastist pakettpumplaga. WW- Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega sukelpumpa (Qmin=18 1 400 000 1-9 m3/h, H=7m). Pumpla varustatakse tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. Olemasoleva koolimaja juures asuva reovee ülepumpla KPJ-2 lammutamine ja asendamine uue plastist pakettpumplaga. WW- Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega sukelpumpa (Q=18min 1 400 000 1-10 m3/h, H=4m). Pumpla varustatakse tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. Olemasoleva Juustuvabriku maaüksuse juures asuva reovee ülepumpla KPJ-4 lammutamine ja asendamine uue plastist WW- pakettpumplaga. Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega 1 400 000 1-11 sukelpumpa (Q=18 m3/h, H=5m). Pumpla varustatakse tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. Olemasoleva reoveepuhasti juures asuva reovee ülepumpla KPJ- 6 lammutamine ja asendamine uue plastist pakettpumplaga. WW- Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega sukelpumpa (Q=24 m3/h, 1 750 000 1-12 H=5m). Pumpla varustatakse tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. Uue reovee plastist pakettpumplaga KPJ-3 paigaldamine Raasiku tee äärde. Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega WW- sukelpumpa (Q=18 m3/h, H=5m). Pumpla varustatakse 1 400 000 1-13 tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. Uue reovee plastist pakettpumplaga KPJ-7 paigaldamine Aruküla tee äärde. Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega WW- sukelpumpa (Q=18 m3/h, H=5m). Pumpla varustatakse 1 400 000 1-14 tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. Uue reovee plastist pakettpumplaga KPJ-8 paigaldamine Urke WW- tänavale. Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega sukelpumpa 1 400 000 1-15 (Q=18 m3/h, H=5m). Pumpla varustatakse tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist

92 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

vastukaalu külge. Uue reovee plastist pakettpumplaga KPJ-9 paigaldamine Ambulatooriumi tänavale. Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega WW- sukelpumpa (Q=18 m3/h, H=5m). Pumpla varustatakse 1 400 000 1-16 tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. Uue reovee plastist pakettpumplaga KPJ-10 paigaldamine Jõe tänavale. Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega sukelpumpa WW- (Q=18 m3/h, H=5m). Pumpla varustatakse tõstetava 1 400 000 1-17 võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 2 445 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) 4 530 jm kokku 159 kaevu 14 672 000 9 pumplat

Projekt WW-2: Kostivere aleviku sadeveesüsteemide rekonstrueerimine Vt Skeem KOS-4. Projekti eesmärk: Kostivere aleviku reoveekogumisalal sadeveetorustike rekonstreerimine ja laiendamine.

Alternatiivid: Alternatiivid puuduvad.

Tulemused: keskkonnakaitselised Sademevee ja pinnavee ärajuhtimine majanduslikud Väheneb koormus ühiskanalisatsioonile ja reoveepuhastile. sotsiaalsed risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WW- Olemasoleva Liukivi 6 ja Urke tee 3 vahelise 200 jm 100 000 2-1 kanalisatsioonitorustiku kasutuselevõtmine 160 jm uluatuses 10 kaevu sadeveetorustikuna, torustiku läbipesu, kaevude korrastamine ja restide paigaldamine, uue sadeveetorustiku rajamine Urke tee 3 juurest Jõelähtme jõeni 40 jm ulatuses. Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 20 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 200 jm 120 000 10 kaevu

Projekt WS-1: Kostivere aleviku veetorustiku rekonstrueerimine Vt Skeem KOS-2. Projekti eesmärk: Kostivere aleviku ühisveevärgi tarbijate suunatud vee kvaliteedi parandamine, veekadude vähendamine veevõrgust.

Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.

Tulemused: keskkonnakaitselised Veekadude vähenemise tõttu veevõrgust väheneb veevõtt ja põhjaveeressurss säilib paremini. majanduslikud Võimaldab maksta vähem vee-erikasutustasu, kuna veevõtt väheneb. Veevõrgu

93 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

opereerimis- ja hoolduskulud vähenevad, kulud avariide likvideerimisele vähenevad. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Veetorustiku, rekonstrueerimine Liukivi ja Jõe kortermajade 900 jm 1 080 000 1-1 piirkonnas kuni katlamajani (de110pl, de63pl, de40pl, halb 2 siibrit pinnas, osaliselt asfalt, osaliselt paigaldamine kanalisatsiooniga 12 mk samasse kaevikusse) siibrite ja maakraanide paigaldamine WS- Veetorustiku, rekonstrueerimine alates koolimajast kuni 950 jm 1 216 000 1-2 katlamajani, sh Kirsi ja Aia tn piirkond ning koolimaja 4 siibrit puurkaevude vaheline ala kuni veetöötlusjaamani (de110pl, 17 mk de63pl, de50pl, halb pinnas, osaliselt asfalt, osaliselt paigaldamine kanalisatsiooniga samasse kaevikusse) siibrite ja maakraanide paigaldamine WS- Veetorustiku, rekonstrueerimine Papli ja Tiigi tn ning Raasiku 850 jm 1 088 000 1-3 tee kuni Aruküle teeni (de110pl, de63pl, de50pl, halb pinnas, 3 siibrit osaliselt asfalt, osaliselt paigaldamine kanalisatsiooniga 7 mk samasse kaevikusse) siibrite ja maakraanide paigaldamine WS- Veetorustiku, rekonstrueerimine Jõelähtme tee äärses 830 jm 1 062 000 1-4 piirkonnas kuni Reoveepuhasti ja Juustuvabriku maaüksusteni 2 siibrit (de110pl, de63pl, de50pl, halb pinnas, osaliselt asfalt, osaliselt 8 mk paigaldamine kanalisatsiooniga samasse kaevikusse) siibrite ja maakraanide paigaldamine Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 889 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 3 530 jm 5 335 000 44 siibrit hüdranti 54 mk

Projekt WS-2: Kostivere II-astme pumpla ja veetöötlusjaama rajamine koos puurkaevude rekonstrueerimisega Vt Skeem KOS-2. Projekti eesmärk: Kostivere aleviku ühisveevärki suunatava vee kvaliteedi parandamine, joogiveest raua, ammooniumi, kloriidide ja mangaaniühendite eemaldamine.

Alternatiivid: Korteritesse ja majapidamistesse individuaalsete puhastusseadmete paigaldamine ei ole arvestatav alternatiiv. Arvestades aleviku veetarbmise vajadust, ei piisa vaid teiste veehaarete tootlikkusest.

Tulemused: keskkonnakaitselised Riskid inimeste tervisele vähenevad. majanduslikud Võimaldab jätkata Kostivere aleviku tasakaalustatud arengut luues võimalused perspektiivseks elamumajanduse ja ettevõtluse arenguks. II-astme pumplat on võimalik kasutada ka Kostivere veevõrgu perspektiivsel laiendamisel pikaajalise programmi elluviimisel alevikuga piirnevatesse elamupiirkondadesse. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Koolimaja juures asuva puurkaevu nr 891 juurde ehitatakse 1 500 000 2-1 uus kergmetallist hoone, kuhu paigaldatakse lisaks veetöötlusfilter ja seadmed II-astme pumplale. Hoone varustatakse elektriküttega. Hoone soovituslikud mõõdud (pikkus 6m, laius 4m ja kõrgus 3,5m). Puurkaevu nr 891 päis vahetatakse, samuti paigaldatakse uus süvaveepump (Q=8

94 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

m³/h, H=30m, P=1,5kW), tagasilöögiklapp, veetõstetorustik, signaalkaabel. Lisaks toru staatilise ja dünaamilise veetaseme perioodiliseks mõõtmiseks. Pumpla ümbrus heakorrastatakse, ümbritsetakse metallist piirdeaia ja väravaga. Juurdepääsutee pumplani asfalteeritakse. WS- Puurkaev-pumplasse nr 891 paigaldatakse veetöötlusfilter 600 000 2-1 NH4, Fe ja Mn ühendite eemaldamiseks. Komplekti kuulub uhtepump koos automaatikaga. Filtri tootlikkus on 18- 28m³/h. Lisaseadmena on ettenähtud vedelkloori dosaator ning mahuti 300 l. Kloori doseeritakse vajadusel otse veereservuaari. Lisaks paigaldatakse automaatne häireedastussüsteem (GSM-modem) ja teostatakse elektritööd. WS- II-astme pumpla rajamiseks paigaldatakse puurkaev-pumpla 700 000 2-1 nr 891 kõrvale kahesektsiooniline raudbetoonist veereservuaar (100 ja 75 m³). Pumplasse paigaldatakse survetõstepumbad II-astme peapump (Q=16 m³/h, H=40m, P=3,0kW), II-astme teine pump (Q=12 m³/h, H=30m, P=2,2kW) ja tuletõrjepump (Q=36 m³/h, H=40m, P=5,5kW). Lisaks paigaldatakse pumplasse juhtimis- ja automaatikasüsteemid. Pumpade tööd hakkavad juhtima sagedusmuundurid. WS- Koolimaja juures asuva puurkaevu nr 892 rekonstrueerimine. 50 000 2-2 Puurkaevu päise ümber rajatakse standartsetest kaevuelementidest šaht (di=3m) ning kaetakse muldega. Puurkaevu päis vahetatakse, samuti paigaldatakse uus süvaveepump (Q=10 m³/h, H=30m, P=1,5kW), tagasilöögiklapp, veetõstetorustik, signaalkaabel. Lisaks toru staatilise ja dünaamilise veetaseme perioodiliseks mõõtmiseks. WS- Suurfarmi juures asuva puurkaevu nr 708 rekonstrueerimine. 1 200 000 2-3 Vana rajatise lammutamine, selle asemele uue kergmetallist hoone ehitamine kuhu paigaldatakse puurkaev-pumpla teenindamiseks vajalikud elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaevule paigaldatakse uus süvaveepump (Q=10 m³/h, H=60m, P=3kW), tagasilöögiklapp, veetõstetorustik, signaalkaabel. WS- Toorvee torustiku rajamine puurkaevu nr 708 ja koolimaja 830 jm 415 000 2-4 juurde rajatava II-astme pumpla/ veetöötlusjaama vahele (de110pl, halb pinnas, osaliselt asfalt, paigaldamine kanalisatsiooniga ja joogiveetorustikga samasse kaevikusse) Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 500 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 2 965 000

95 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Haljava külaga seotud projektideks on olemasolevate vee- ning kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Samuti olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine ning puurkaev- pumplale nr 21717 rauaeraldusseadmete paigaldamine. Haljava külas ei moodustata tsentraalset sadevee kanalisatsiooni, vaid sadevesi juhitakse kraavidesse või immutatakse haljasaladel. Vajadusel täpsustatakse sadevee kinnistutelt ärajuhtimise lahendusi detailplaneeringute koostamisel. Tuletõrjevesi võetakse tiikidest.

Projekt WW-3: Haljava küla kanalisatsioonitorustiku rekonst- rueerimine Vt Skeem HAL-4. Projekti eesmärk: Haljava külas asuva kanalisatsioonivõrgu kaasajastamine, amortiseerunud torustike ja kanalisatsioonikaevude väljavahetamine.

Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.

Tulemused: keskkonnakaitselised Väheneb reovee filtratsioon torustikest ja kanalisatsioni-kaevudest põhjavette ning ballastvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. majanduslikud Kogu reovee kogumise ja käitlemise opereerimis- ja hoolduskulud ning avariiremondikulud vähenevad. Võimaldab jätkata asula tasakaalustatud arengut. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) Isevoolse kanalisatsiooni torustiku ja kaevude WW- rekonstrueerimine Urke tn piirkonnas koos torustiku asukoha 480 jm 691 000 3-1 muutmisega (de160pl, normaalne pinnas, osaliselt asfalt, 20 kaevu osaliselt paigaldamine veetorustikuga samasse kaevikusse) Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 138 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) 480 jm kokku 829 000 20 kaevu

Projekt WW-4: Haljava reoveepuhasti rekonstrueerimine Vt Skeem HAL-4. Projekti eesmärk: Haljava asula ühiskanalisatsioonis kogutava reovee puhastamine Eesti seadusandluses ja vee-erikasutusloas fikseeritud nõudmistele vastavalt.

Alternatiivid: Reovee juhtimine loodusesse puhastamata kujul ei ole alternatiiv.

Tulemused: keskkonnakaitselised Väheneb orgaanilise (BHT) ja keemilise (P, N) reostuse väljakanne Jägala jõkke. majanduslikud Väheneb saastetasu maksmine ülenormatiivse reostuse eest. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WW- Reoveepuhasti protsessimahuti puhastamine, aeratsiooni 1 75 000 4-1 taastamine, kattekilpide, reelingu, heitvee äravoolurenni paigaldamine.

96 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

WW- Tehnohoone rekonstrueerimine, uste ja akende vahetus, katuse 1 100 000 4-2 korrastamine. WW- Õhukompressorite ja fosforiärastussüsteemi, 120 000 4-3 elektriinstallatsioonide ja automaatika paigaldamine jms. WW- Puhasti territooriumi korrastamine, juurdepääsutee rajamine, 130 000 4-4 piirdeaia ning väravate paigaldamine, puhasti territooriumil asuvate kaevude korrastamine Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 85 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 510 000

Projekt WS-3: Haljava küla veetorustiku rekonstrueerimine Vt Skeem HAL-2. Projekti eesmärk: Kostivere aleviku ühisveevärgi tarbijate suunatud vee kvaliteedi parandamine, veekadude vähendamine veevõrgust.

Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.

Tulemused: keskkonnakaitselised Veekadude vähenemise tõttu veevõrgust väheneb veevõtt ja põhjaveeressurss säilib paremini. majanduslikud Võimaldab maksta vähem vee-erikasutustasu, kuna veevõtt väheneb. Veevõrgu opereerimis- ja hoolduskulud vähenevad, kulud avariide likvideerimisele vähenavad. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Veetorustiku rekonstrueerimine Haljava mõisa ja kortermajade 250 jm 240 000 4-1 kortermajade piirkonnas (de75pl, de40pl, normaalne pinnas, 1 siiber osaliselt asfalt, osaliselt paigaldamine kanalisatsiooniga 4 mk samasse kaevikusse) siibrite ja maakraanide paigaldamine Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 48 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 250 jm 288 000 1 siiber 4 mk

Projekt WS-4: Haljava küla puurkaevule nr 21717 veetöötluse paigaldamine Vt Skeem HAL-2. Projekti Haljava küla ühisveevärki suunatava vee kvaliteedi parandamine. eesmärk:

Alternatiivid: Alternatiivid puuduvad.

Tulemused: keskkonnakaitselised Riskid inimeste tervisele vähenevad. majanduslikud Võimaldab jätkata Haljava küla tasakaalustatud arengut luues võimalused perspektiivseks elamumajanduse arenguks. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus:

97 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Rauaeraldussüsteemi paigaldamine (Qmax=8 m³/h) 1 100 000 5-1 koos automaatika ja uhtepumbaga WS- Kanalisatsioonitorustiku rajamine pumplast uhtevee 30 jm 36 000 5-2 ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni 1 kaev Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud 27 000 kulud (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 163 000

98 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Liivamäe külaga seotud projekte arengukavas ei ole ettenähtud. Küll on aga arengukavas arvestatud Hindreku ja Rusniku detailplaneeringutes toodud veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisega. Nimetatud süsteemide rajamine toimub kinnistute omaniku eestvedamisel ning peale nende rajamist on võimalik veevarustuse ning kanalisatsiooni rajamine Raja ning Suurekivi kinnistute piirkonnas. Samas on võimalik alternatiivina Raja ning Suurekivi kinnistute piirkondade ühisveevärk ja – kanalisatsioon siduda Maardu linna Maardu järve äärse elamupiirkonna vastavate süsteemidega. Konkreetsemad lahendusi tuleb täpsustada detailplaneeringute koostamisel piirkonnas või ÜVK arengukava edaspidisel täiendamisel. Hindreku II kinnistule perspektiivselt ettenähtud II-astme puurkaev-pumpla rajamine pole käesoleva arengukava järgi pole kohustuslik ning alternatiivsena saab piirkonna veevarustuse korraldada Loo aleviku ja Käpa elamupiirkonna ühisveevärgi laiendusena või siis liitudes perspektiivse Tallinna ja Maardu linnade vahelise veetorustikuga. Hindreku ja Rusniku piirkonna reovesi suunatakse vastavalt kehtestatud planeeringule Maardu linna Järveäärse reovee ülepumpla kaudu Jõelähtme prügila nõrgvee survetorustikku ning seejärel Tallinna linna reoveepuhastisse.

99 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Kaberneeme külaga seotud projektideks on olemasoleva veetorustike rekonstrueerimine ja laiendamine. Samuti olemasolevasse puurkaev-pumplasse katastri nr 16904 veetöötlusseadmete paigaldamine ning pumpla juurde II-astme rajamine koos veereservuaariga. Olemasolevad veetorustikud Valter Vilbaste ja AÜ Kaberneeme puurkaevude piirkondades on valdavalt amortiseerunud, kuid neid oleks tõenäoliselt võimalik kasutada peale uue torustiku rajamist kinnistute edaspidiseks varustamiseks kastmisveega. Seda aga eeldusel, et uue torustiku rajamisega kaasnevate kaevetööde käigus vana ning teostusjoonisteta torustikku märkimisväärselt ei vigastata. Kui uue torustiku asukoht on valdavalt planeeritud teealasse, siis vana torustik paikneb enamasti kinnistutel. Vana torustiku edaspidine kasutamine eeldab lisaks selle mõõdistamisele ka servituutide sõlmimist kinnistute omanikega torustiku valdaja(te) kasuks. Ühiskanalisatsiooni rajamine külas pole majanduslikult otstarbekas, samuti pole vajalik arvestades põhjavee kaitstust ning olemasolevat ja perspektiivset reostuskoormust alla 10 ie hektari kohta piirkonnas moodustada reoveekogumisala. Reovesi tuleb puhastada individuaalsetes väikepuhastites (biopuhastid, septikud koos imbsüsteemidega) või koguda mahutitesse ning transportida purglatesse. Kaberneeme külas ei moodustata tsentraalset sadevee kanalisatsiooni, vaid sadevesi juhitakse kraavidesse, Kaberla ojja ja merre või immutatakse haljasaladel. Vajadusel täpsustatakse sadevee kinnistutelt ärajuhtimise lahendusi detailplaneeringute koostamisel. Tuletõrje veevarustus lahendatakse rajatava II-astme pumpla, veereservuaari ning hüdrantidega.

Projekt WS-7: Kaberneeme küla veetorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine Vt Skeem KBN-2. Projekti eesmärk: Kaberneeme küla ühisveevärgi tarbijatele suunatud vee kvaliteedi parandamine, veekadude vähendamine veevõrgust ning veetorustiku laiendamine kogu küla kompaktselt hoonestatud piirkonnale, samuti tuletõrje veevarustuse lahendamine.

Alternatiivid: Alternatiiviks on ühisveevarustuse korraldamine olemasolevate kuid amortiseerunud puurkaevude ja veetorustike kaudu. Samuti joogivee kohalevedu tarbijate endi poolt. Paraku ei ole nimetatud alternatiiv pikemas plaanis jätkusuutlik ning ei soodusta kohaliku elukeskkonna arengut. Ennem nõuetekohase ühisveevärgi rajamist on soovitav piirkonnas kehtestatavatele detailplaneerigutele lisada tingimus veevarustuse ajutiseks korraldamiseks olemasolevate veesüsteemide abil ning kohustus liituda külas rajatava ühisveevärgiga koheselt peale selle valmimist.

Tulemused: keskkonnakaitselised Veekadude vähenemise tõttu veevõrgust väheneb veevõtt ja põhjaveeressurss säilib paremini. majanduslikud Võimaldab maksta vähem vee-erikasutustasu, kuna veevõtt väheneb. Veevõrgu opereerimis- ja hoolduskulud vähenevad, kulud avariide likvideerimisele vähenavad. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Veetorustiku paigaldamine Kaberneeme teele kuni Ojasuu mü- 440 jm 528 000 7-1 ni, lisaks de40 loputuskraani paigaldamine Ojasuu mü juurde 1 siiber (de63pl, de50pl, rahuldav pinnas, pinnases võib olla maakive 9 mk ning rahne, osaliselt asfalt ja teeala), maakraanide paigaldamine WS- Veetorustiku paigaldamine koolimajast kuni Länne mü-deni, sh 660 jm 792 000 7-2 Haraku mü haru ning Kapteni mü henduse rajamine (de110pl, 2 siibrit de40pl, rahuldav pinnas, pinnases võib olla maakive ning rahne, 2 hüdranti osaliselt asfalt, teeala), maakraanide ja hüdrantide 14 mk paigaldamine

100 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

WS- Veetorustiku rajamine Eigi mü ja Tampli mü vahele, sh Kapteni 1160 jm 1 392 000 7-3 mü ja Annukse mü ning Mäealuse mü ja Privatumi mü harude 2 siibrit rajamine (de63pl, de40pl, de32pl, rahuldav pinnas, pinnases 1 hüdrant võib olla maakive ning rahne, teeala, osaliselt asfalt) ja 25 mk maakraanide siibrite ning hüdrandi paigaldamine. WS- Veetorustiku paigaldamine kauplusest kuni piilkonnamajani, sh 1960 jm 2 352 000 7-4 Kalju, Maria, Sadama, Ranna, Karikalda tee 10 ja Vainu mü-te 6 siibrit harude rajamine (de110pl, de63pl, de40pl, de32pl, rahuldav 5 hüdranti pinnas, pinnases võib olla maakive ning rahne, asfalt, 56 mk paigaldamine teealasse), maakraanide, siibrite ja hüdrantide paigaldamine. WS- Veetorustiku rajamine AÜ Kaberneeme piirkonnas, alates Tampli 900 jm 1 080 000 7-5 mü-st kuni Karikalda tee 1 mü-ni, sh Karikalda tee 12, Jaagu 1, 4 siibrit Tamara, Hõbepaju ja Signe mÜ-te harude rajamine (de110pl, 1 hüdrant de63pl, de40pl, de32pl, rahuldav pinnas, pinnases võib olla 33 mk maakive ning rahne, asfalt, paigaldamine teealasse), maakraanide, siibrite ja hüdrandi paigaldamine. Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 1 229 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 5 120 jm 7 373 000 15 siibrit 9 hüdranti 137 mk

Projekt WS-8: Kaberneeme II-astme pumpla ja veetöötlusjaama rajamine Vt Skeem KBN-2. Projekti eesmärk: Kaberneeme küla ühisveevärki suunatava vee kvaliteedi parandamine, joogiveest raua, ammooniumi, kloriidide ja mangaaniühendite eemaldamine

Alternatiivid: Kõigi külas rajatud puurkaevude juurde või siis majapidamistesse individuaalsete puhastusseadmete paigaldamine ei ole arvestatav alternatiiv. Arvestades asula olemasolevat veesüsteemide infrastruktuuri ja varasemalt teostatud investeeringuid süsteemide parendamisse ning samuti suurema veevarustuskindluse tagamist tarbijatele oleks otstarbekas siiski veetöötluste paigaldamine ühe puurkaev-pumpla juurde.

Tulemused: keskkonnakaitselised Riskid inimeste tervisele vähenevad. majanduslikud Võimaldab jätkata Kaberneeme küla tasakaalustatud arengut luues võimalused perspektiivseks elamumajanduse ja ettevõtluse arenguks. II-astme pumplat on võimalik kasutada ka Kaberneeme veevõrgu perspektiivsel laiendamisel pikaajalise programmi elluviimisel alevikuga piirnevatesse elamupiirkondadesse. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Puurkaev-pumplasse nr 16904 paigaldatakse veetöötlusfilter 1 500 000 8-1 NH4, Fe ja Mn ühendite eemaldamiseks. Komplekti kuulub uhtepump koos automaatikaga. Filtri tootlikkus on 3m³/h. Lisaseadmena on ettenähtud vedelkloori dosaator ning mahuti 150 l. Kloori doseeritakse vajadusel otse veereservuaari. Lisaks paigaldatakse automaatne häireedastussüsteem (GSM- modem) ja teostatakse elektritööd. Lisaks paigaldatakse pumplasse kloriidide eemaldamiseks pöördosmoosseade ning veepehmendus. WS- II-astme pumpla rajamiseks paigaldatakse puurkaev-pumpla 1 700 000 8-2 nr 16904 kõrvale ühesektsiooniline raudbetoonist

101 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

veereservuaar (130m³) arvestades tuletõrjevee vajadusega. Reservuaar rajatakse maapealsena ning kaetakse muldega. Pumplasse paigaldatakse survetõstepumbad II-astme peapump (Q=4 m³/h, H=40m, P=1,1kW), II-astme teine pump (Q=4 m³/h, H=40m, P=1,1kW) ja tuletõrjepump (Q=36 m³/h, H=40m, P=5,5kW). Lisaks paigaldatakse pumplasse juhtimis- ja automaatikasüsteemid. Pumpade tööd hakkavad juhtima sagedusmuundurid. WS- Pumplakompleksi ümbrus märkimisväärset korrastamist ei 1 250 000 8-3 vaja, kuna tegemist on kõrghaljastusega (männimets). Puurkaevule tuleb tagada sanitaarkaitseala ning ümbritseda see metallist piirdeaia ja lukustatava väravaga. Värav varustada alarmsüsteemiga ja ühendada ütsesse valvesignalisatsioonisüsteemi. Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 290 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 1 740 000

102 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Neeme külaga seotud projektideks on olemasoleva veetorustike rekonstrueerimine ja laiendamine. Samuti olemasolevasse puurkaev-pumplasse nr 1138 veetöötlusseadmete paigaldamine ning pumpla juurde II-astme rajamine koos veereservuaariga. Neeme külas rekonstrueeritakse amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud ning laiendatakse ühiskanalisatsiooni küla põhjaosa kompaktselt hoonestatud piirkonnas. Amortiseerunud Neeme reoveepuhasti lammutatakse ning selle asemele ehitatakse uus reoveepuhasti võimsusega 500 IE-d koos võimalusega seda edaspidi laiendada kuni 500 IE ulatuses. Laiendamine on vajalik Neeme külas asuvate detailplaneeringutega kaetud alade hoonestamisel ning samuti Laheranna perspektiivse elamupiirkonna reovee suunamisel Neeme puhastisse. Neeme külas ei moodustata tsentraalset sadevee kanalisatsiooni, vaid sadevesi juhitakse kraavidesse, merre või immutatakse haljasaladel. Vajadusel täpsustatakse sadevee kinnistutelt ärajuhtimise lahendusi detailplaneeringute koostamisel. Tuletõrje veevarustus lahendatakse rajatava II-astme pumpla, veereservuaari ning hüdrantidega.

Projekt WW-5: Neeme küla kanalisatsioonitorustiku rekonst- rueerimine ja laiendamine Vt Skeem NEM-4. Projekti eesmärk: Neeme külas asuva kanalisatsioonivõrgu kaasajastamine, amortiseerunud torustike ja kanalisatsioonikaevude väljavahetamine ning olemasoleva ülepumpla asendamine uue kompaktpumplaga. Samuti ühiskanalisatsiooni laeindamine küla põjasosas kompaktselt hoonestatud piirkonnas.

Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.

Tulemused: keskkonnakaitselised Väheneb reovee filtratsioon torustikest ja kanalisatsioni-kaevudest põhjavette ning ballastvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. majanduslikud Kogu reovee kogumise ja käitlemise opereerimis- ja hoolduskulud ning avariiremondikulud vähenevad. Võimaldab jätkata asula tasakaalustatud arengut. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ja kaevude rekonstrueerimine WW- 600 jm Lasteaia, kooli ja ridaelamu piirkonnas (de200pl, de160pl, 1 080 000 5-1 20 kaevu normaalne pinnas, osaliselt teeala ja asfalt) Isevoolse kanalisatsiooni torustiku ja kaevude rajamine Neeme küla põhjaosas kompaktselt hoonestatud piirkonnas kuni Uitro 1 WW- 1210 jm maaüksuseni (de160pl, normaalne pinnas ehki võib esineda 1 742 000 5-2 45 kaevu rahnusid ja maakive, teeala, osaliselt asfalt, osaliselt paigaldamine veetoruga samasse kaevikusse) Survetorustiku rajamine Pulga mü juurde rajatava ülepumpla KPJ-8 ja Toomari mü juurde rajatava voolurahustuskaevu WW- vahele (de90pl, normaalne pinnas, teeala, paigaldamine 290 jm 186 000 5-3 osaliselt veetorustiku ja isevoolse kanalisatsioonitorustikuga samassse kaevikusse) Survetorustiku rajamine Mardisalu mü juurde rajatava ülepumpla KPJ-7 ja Männisauna mü juurde rajatava WW- voolurahustuskaevu vahele (de90pl, normaalne pinnas, teeala, 350 jm 224 000 5-4 paigaldamine osaliselt veetorustiku ja isevoolse kanalisatsioonitorustikuga samassse kaevikusse) WW- Liiva tee ülepumpla KPJ-9 ja Neeme reoveepuhasti vahelise 210 jm 168 000 5-4 survetorustiku rekonstrueerimine (de110pl, normaalne pinnas)

103 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Olemasoleva Liiva teel asuva reovee ülepumpla KPJ-9 lammutamine ja asendamine uue plastist pakettpumplaga. WW- Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega sukelpumpa (Qmin=18 1 400 000 5-5 m3/h, H=7m). Pumpla varustatakse tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. Uue reovee plastist pakettpumplaga KPJ-7 paigaldamine Mardisalu mü juurde. Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega WW- sukelpumpa (Q=18 m3/h, H=5m). Pumpla varustatakse 1 400 000 5-6 tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. WW- Uue reovee plastist pakettpumplaga KPJ-8 paigaldamine Pulga 5-7 mü juurde. Pumplas on kaks kiirliit-ühendusega sukelpumpa (Q=18 m3/h, H=5m). Pumpla varustatakse tõstetava 1 400 000 võrekorviga. Pakettpumpla ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge. Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 920 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) 2 660 jm kokku 65 kaevu 5 520 000 3 pumplat

Projekt WW-6: Neeme reoveepuhasti rekonstrueerimine Vt Skeem NEM-4. Projekti eesmärk: Neeme asula ühiskanalisatsioonis kogutava reovee puhastamine Eesti seadusandluses ja vee-erikasutusloas fikseeritud nõudmistele vastavalt.

Alternatiivid: Reovee juhtimine loodusesse puhastamata kujul ei ole alternatiiv.

Tulemused: keskkonnakaitselised Väheneb orgaanilise (BHT) ja keemilise (P, N) reostuse väljakanne Kaberneeme lahte. majanduslikud Väheneb saastetasu maksmine ülenormatiivse reostuse eest. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WW- Uuringud ja projekteerimine (sh geodeetilised mõõdistused, 1 120 000 4-1 ehitusgeoloogilised uuringud) WW- Ehituse eeltööd (sh olemasolevate torustike ümbertõstmine, 1 230 000 4-2 teenindushoone ja piirdeaia lammutamine) WW- Uue reoveepuhasti ehitustööd (sh uue moodulsüsteemse 1 2 983 000 4-3 puhastusseadme paigaldamine). Puhasti on soovitavalt konteiner-tüüpi, milles toimub reovee mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastamine, samuti mudatahendus. Puhasti võimsus on 500 ie-d, mida on võimalik vajadusel suurendada täiendava 500 ie võrra. Torustike rajamine, elektripaigaldise ja välisvalgustuse rajamine, uue merrelasu ja kaldanõlva kindlustamine. Vana BIO-50 puhasti lammutamine. Uue piirdeaia rajamina ja territooriumi heakorrastamine. Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 667 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 4 000 000

104 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Projekt WS-9: Neeme küla veetorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine Vt Skeem NEM-2. Projekti eesmärk: Neeme küla ühisveevärgi tarbijate suunatud vee kvaliteedi parandamine, veekadude vähendamine veevõrgust ning veetorustiku laiendamine kogu küla kompaktselt hoonestatud piirkonnale

Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.

Tulemused: keskkonnakaitselised Veekadude vähenemise tõttu veevõrgust väheneb veevõtt ja põhjaveeressurss säilib paremini. majanduslikud Võimaldab maksta vähem vee-erikasutustasu, kuna veevõtt väheneb. Veevõrgu opereerimis- ja hoolduskulud vähenevad, kulud avariide likvideerimisele vähenavad. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Veetorustiku rekonstrueerimine küla keskosas, puurkaev- 160 jm 192 000 9-1 pumpla nr 1138 ja Võrgu mü vahelisel ala (de63pl, de32pl, 1 siiber rahuldav pinnas, pinnases võib olla maakive ning rahne, 5 mk osaliselt asfalt ja teeala), maakraanide paigaldamine WS- Veetorustiku rajamine Neeme küla põhjaosas alates Toomari 1700 jm 2 040 000 9-2 mü-st kuni poolsaare tipuas asvua Uitro mü-ni (de110pl, 5 siibrit de63pl, de50pl, de40pl, de32pl, rahuldav pinnas, pinnases võib 2 hüdranti olla maakive ning rahne, osaliselt asfalt, teeala), maakraanide 35 mk ja hüdrantide paigaldamine Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 446 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 1 860 jm 2 678 000 6 siibrit 2 hüdranti 40 mk

Projekt WS-10: Neeme II-astme pumpla ja veetöötlusjaama rajamine Vt Skeem NEM-2. Projekti eesmärk: Neeme küla ühisveevärki suunatava vee kvaliteedi parandamine, joogiveest raua, ammooniumi, kloriidide ja mangaaniühendite eemaldamine

Alternatiivid: Kõigi külas rajatud puurkaevude juurde või siis majapidamistesse individuaalsete puhastusseadmete paigaldamine ei ole arvestatav alternatiiv. Arvestades asula olemasolevat veesüsteemide infrastruktuuri ja varasemalt teostatud investeeringuid süsteemide parendamisse ning samuti suurema veevarustuskindluse tagamist tarbijatele oleks otstarbekas siiski veetöötluste paigaldamine ühe puurkaev-pumpla juurde.

Tulemused: keskkonnakaitselised Riskid inimeste tervisele vähenevad. majanduslikud Võimaldab jätkata Neeme küla tasakaalustatud arengut luues võimalused perspektiivseks elamumajanduse ja ettevõtluse arenguks. II-astme pumplat on võimalik kasutada ka Neeme veevõrgu perspektiivsel laiendamisel pikaajalise programmi elluviimisel alevikuga piirnevatesse elamupiirkondadesse. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK)

105 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

WS- Kaupluse juures asuva puurkaevu nr 1138 vana pumpla hoone 500 000 10-1 lammutatakse ning selle asemele ehitatakse uus kergmetallist hoone, kuhu paigaldatakse lisaks veetöötlusfilter ja seadmed II-astme pumplale. Hoone varustatakse elektriküttega. Hoone soovituslikud mõõdud (pikkus 5m, laius 4m ja kõrgus 3,5m). Puurkaevu päis vahetatakse, samuti paigaldatakse uus süvaveepump (Q=5 m³/h, H=30m, P=0,75kW), tagasilöögiklapp, veetõstetorustik, signaalkaabel. Lisaks toru staatilise ja dünaamilise veetaseme perioodiliseks mõõtmiseks. Pumpla ümbrus heakorrastatakse, ümbritsetakse metallist piirdeaia ja väravaga. Juurdepääsutee pumplani asfalteeritakse. WS- Puurkaev-pumplasse nr 1138 paigaldatakse veetöötlusfilter 1 600 000 10-2 NH4, Fe ja Mn ühendite eemaldamiseks. Komplekti kuulub uhtepump koos automaatikaga. Filtri tootlikkus on 3m³/h. Lisaseadmena on ettenähtud vedelkloori dosaator ning mahuti 150 l. Kloori doseeritakse vajadusel otse veereservuaari. Lisaks paigaldatakse automaatne häireedastussüsteem (GSM- modem) ja teostatakse elektritööd. Lisaks paigaldatakse pumplasse kloriidide eemaldamiseks pöördosmoosseade, ning veepehmendus. WS- II-astme pumpla rajamiseks paigaldatakse puurkaev-pumpla 1 700 000 10-3 nr 1138 kõrvale ühesektsiooniline raudbetoonist veereservuaar (130m³) arvestades tuletõrjevee vajadusega. Reservuaar rajatakse maapealsena ning kaetakse muldega. Pumplasse paigaldatakse survetõstepumbad II-astme peapump (Q=7 m³/h, H=40m, P=1,5kW), II-astme teine pump (Q=7 m³/h, H=40m, P=1,5kW) ja tuletõrjepump (Q=36 m³/h, H=40m, P=5,5kW). Lisaks paigaldatakse pumplasse juhtimis- ja automaatikasüsteemid. Pumpade tööd hakkavad juhtima sagedusmuundurid. WS- Pumplakompleksi ümbrus märkimisväärset korrastamist ei 1 200 000 10-4 vaja, kuna tegemist on kõrghaljastusega (männimets). Puurkaevule tuleb tagada sanitaarkaitseala ning ümbritseda see metallist piirdeaia ja lukustatava väravaga. Värav varustada alarmsüsteemiga ja ühendada ütsesse valvesignalisatsioonisüsteemi. Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 400 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 2 400 000

106 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Jägala külaga seotud projektideks on veetorustiku rajamine küla kompaktselt hoonestatud piirkonda. Samuti olemasoleva puurkaev nr 15141 juurde pumpla hoone rajamine koos veetõste- ja töötluse seadmete paigaldamisega. Jägala külas ei moodustata tsentraalset sadevee kanalisatsiooni, vaid sadevesi juhitakse kraavidesse, Jägala jõkke või immutatakse haljasaladel. Vajadusel täpsustatakse sadevee kinnistutelt ärajuhtimise lahendusi detailplaneeringute koostamisel. Tuletõrje veevarustus lahendatakse planeeringute aladele rajatavate veemahutitega. Jägala sõjaväelinnaku territooriumil lahendatakse veevarustus, reovee kogumine ning puhastamine, sadevee ärajuhtimine ja tuletõrjevesi EV Kaitseministeeriumi poolt tellitud piirkonna detailplaneeringuga. Planeeringu koostamisel tuleb kaaluda variante planeeringu ala veevarustuse ja reovee kogumis ning puhastamise lahenduse sidumist küla kompaktselt hoonestatud piirkonnas olevate või sinna planeeritud vastavate süsteemidega.

Projekt WS-5: Jägala küla veetorustiku rajamine Vt Skeem JÄG-2. Projekti eesmärk: Jägala küla kompaktselt hoonestatud ühisveevärgi arendamise piirkonnas ühisveevärgi rajamine varustamaks tarbijaid nõuetekohase joogiveega.

Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.

Tulemused: keskkonnakaitselised Väldib arvukate individuaalpuurkaevude rajamist ning selle läbi vähendab võimalikke riske põhjavee kvaliteedi halvenemisel. majanduslikud Tagatakse Jägala küla veevarustussüsteemi jätkusuutlikkus. Tagatakse püsielanike arvu ja kohaliku omavalitsuse maksutulu kasv. sotsiaalsed Joogivee kvaliteet tarbiha juures paraneb. Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Veetorustiku paigaldamine puurkaevust nr 15141 kuni Kuuse 710 jm 852 000 5-1 tee 22 ja Mõisa tee 22 Ojasuu maaüksusteni, lisaks de63 1 siiber ühenduskraani paigaldamine Kalevi ÜJP sõjaväelinnaku juurde 23 mk (de63pl, de32pl, rahuldav pinnas, osaliselt asfalt ja teeala), maakraanide paigaldamine WS- Veetorustiku paigaldamine Mõista teelt kuni Raasiku teeni ja 1190 jm 1 428 000 5-2 Risttee maaüksuseni (de63pl, de40pl, rahuldav pinnas, osaliselt 1 siiber asfalt, teeala), maakraanide paigaldamine 7 mk Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 456 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 1 900 jm 2 736 000 2 siibrit 30 mk

Projekt WS-6: Jägala joogivee pumpla ja veetöötlusjaama rajamine Vt Skeem JÄG-2. Projekti eesmärk: Jägala küla ühisveevärki suunatava vee kvaliteedi parandamine, joogiveest raua, ammooniumi, kloriidide ja mangaaniühendite eemaldamine

Alternatiivid: Kõigi külas rajatud puurkaevude juurde või siis majapidamistesse individuaalsete puhastusseadmete paigaldamine ei ole arvestatav alternatiiv. Arvestades asula olemasolevat veesüsteemide infrastruktuuri ja varasemalt teostatud investeeringuid süsteemide parendamisse ning samuti suurema veevarustuskindluse tagamist tarbijatele oleks otstarbekas siiski veetöötluste paigaldamine ühe puurkaev-pumpla juurde.

Tulemused:

107 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha) keskkonnakaitselised Riskid inimeste tervisele vähenevad. majanduslikud Võimaldab jätkata Kaberneeme küla tasakaalustatud arengut luues võimalused perspektiivseks elamumajanduse ja ettevõtluse arenguks. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Puurkaev nr 15141 juurde rajatakse pumpla hoone, 1 800 000 6-1 paigaldatakse veetõsteseadmed, samuti paigaldatakse veetöötlusfilter NH4, Fe ja Mn ühendite eemaldamiseks. Komplekti kuulub uhtepump koos automaatikaga. Filtri tootlikkus on 3m³/h. Lisaks paigaldatakse automaatne häireedastussüsteem (GSM-modem) ja teostatakse elektritööd. WS- Pumplakompleksi ümbrus korrastatakse. Puurkaevule tuleb 1 300 000 6-2 tagada sanitaarkaitseala ning ümbritseda see metallist piirdeaia ja lukustatava väravaga. Värav varustada alarmsüsteemiga ja ühendada ütsesse valvesignalisatsioonisüsteemi. Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 220 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 1 320 000

108 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Ihasalu külaga seotud projektideks on veetorustiku rajamine küla kompaktselt hoonestatud piirkonda ning rajatava ühisveevärgi ühendamine Neeme küla ühisveevärgi ning veetöötlusjaamaga. Ihasalu külas ei moodustata tsentraalset sadevee kanalisatsiooni, vaid sadevesi juhitakse kraavidesse, merre või immutatakse haljasaladel. Vajadusel täpsustatakse sadevee kinnistutelt ärajuhtimise lahendusi detailplaneeringute koostamisel. Tuletõrje veevarustus lahendatakse Neeme külas rajatava II-astme pumpla, veereservuaari ning Ihasalu külas rajatavate hüdrantidega.

Projekt WS-11: Ihasalu küla veetorustiku rajamine Vt Skeem IHA-2. Projekti eesmärk: Ihasalu küla kompaktselt hoonestatud ühisveevärgi arendamise piirkonnas ühisveevärgi rajamine varustamaks tarbijaid nõuetekohase joogiveega.

Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.

Tulemused: keskkonnakaitselised Väldib arvukate individuaalpuurkaevude rajamist ning selle läbi vähendab võimalikke riske põhjavee kvaliteedi halvenemisel. majanduslikud Tagatakse Ihasalu küla veevarustussüsteemi jätkusuutlikkus. Tagatakse püsielanike arvu ja kohaliku omavalitsuse maksutulu kasv. sotsiaalsed Joogivee kvaliteet tarbijte juures paraneb. Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Ühendustorustiku rajamine Neeme ühisveevärgiga Neeme 1970 jm 2 454 000 11-1 kaupluse ja Eigi maaüksuse vahele (de110pl, normaalne pinnas 2 siibrit ehkki pinnases võib esineda maakive ning rahne, osaliselt 3 hüdranti asfalt ja teeala), maakraanide ja hüdrantide paigaldamine 13 mk

WS- Eigi mü ja Leesikivi mü vahelise veetorustiku paigaldamine 359 jm 431 000 11-2 (de50pl, normaalne pinnas ehkki pinnases võib esineda maakive 1 siiber ning rahne, teeala), maakraanide paigaldamine, loputuskraani 8 mk de40 paigaldamine Leesikivi mü juurde loputuskraan WS- Eigi mü ja Kallaku mü vahelise veetorustiku paigaldamine 1910 jm 2 442 000 11-3 (de110pl, de63pl, de50pl, de32pl, normaalne pinnas ehkki 3 siibrit pinnases võib esineda maakive ning rahne, osaliselt asfalt ja 5 hüdranti teeala, 8 maantee ületamist kinnisel meetodil), maakraanide 56 mk paigaldamine, loputuskraani de40 paigaldamine Kallaku mü loputuskraan juurde, koos Koka mü ja Ääru mü harudega. WS- Suurekivi mü ja Karjaotsa mü vahelise veetorustiku 500 jm 600 000 11-4 paigaldamine (de50pl, normaalne pinnas ehkki pinnases võib 1 siiber esineda maakive ning rahne, teeala), maakraanide 10 mk paigaldamine, loputuskraani de40 paigaldamine Karjaotsa mü loputuskraan juurde WS- Kaisliku mü ja Eigisauna mü vahelise veetorustiku paigaldamine 410 jm 492 000 11-5 (de50pl, normaalne pinnas ehkki pinnases võib esineda maakive 1 siiber ning rahne, teeala), maakraanide paigaldamine, loputuskraani 8 mk de40 paigaldamine Eigisauna mü juurde loputuskraan Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 1 284 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 5 149 jm 7 703 000 9 siibrit 8 hüdranti 95 mk 3 loputus- kraani

109 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Parasmäe külaga seotud projektideks on veetorustiku rajamine küla kompaktselt hoonestatud piirkonda ning rajatava ühisveevärgi ühendamine Kostivere küla ühisveevärgi ning veetöötlusjaamaga. Parasmäe külas ei moodustata tsentraalset reovee ega sadevee kanalisatsiooni, vaid sadevesi juhitakse kraavidesse või immutatakse haljasaladel. Vajadusel täpsustatakse sadevee kinnistutelt ärajuhtimise lahendusi detailplaneeringute koostamisel. Tuletõrje veevarustus lahendatakse Kostivere alevikku rajatava II-astme pumpla, veereservuaari ning hüdrantidega.

Projekt WS-12: Parasmäe küla veetorustiku rajamine Vt Skeem PAR-2. Projekti eesmärk: Parasmäe küla kompaktselt hoonestatud ühisveevärgi arendamise piirkonnas ühisveevärgi rajamine varustamaks tarbijaid nõuetekohase joogiveega.

Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.

Tulemused: keskkonnakaitselised Väldib arvukate individuaalpuurkaevude rajamist ning selle läbi vähendab võimalikke riske põhjavee kvaliteedi halvenemisel. majanduslikud Tagatakse Parasmäe küla veevarustussüsteemi jätkusuutlikkus. Tagatakse püsielanike arvu ja kohaliku omavalitsuse maksutulu kasv. sotsiaalsed Joogivee kvaliteet tarbijate juures paraneb. Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Ühendustorustiku rajamine Kostivere aleviku ühisveevärgiga 1500 jm 930 000 12-1 Raasiku tee 12 mü ja Urgehansu mü vahele (de110pl, 2 siibrit normaalne pinnas, teeala), siibrite ja hüdrandi paigaldamine 1 hüdrant

WS- Veetorustiku rajamine Parasmäe küla kompaktselt hoonestatud 2070 jm 1 302 000 12-2 piirkonnas koos Urgehansu mü, Välja mü, Liiakse mü, Vana- 8 siibrit Hansu mü, Toomajaagu mü, Miko, mü, Raudemäe mü ja Metsa 30 mk mü hargnemistega (de110pl, de63pl, de50pl, de32pl, 3 loputus- normaalne pinnas, teeala, 5 maantee ületamist kinnisel kraani meetodil), maakraanide ja hüdrantide paigaldamine, 2 hüdranti loputuskraanide de40 paigaldamine Uuetoa 2, Raudemäe ja Välja maaüksuste juurde Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 446 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 3 570 jm 2 678 000 10 siibrit 3 hüdranti 30 mk 3 loputus- kraani

110 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Saha külaga seotud projektideks on Saha tee äärse ühisveevärgi ühendamine Loo aleviku ühisveevärgi ning seeläbi veetöötlusjaamaga. Samuti II-astme veetöötlusjaama rajamine Saha kanalate piironda. Saha küla Miku, Oja ning Allikate perspektiivsetes elamupiirkondades rajatakse veevarustuse, kanalisatsiooni ja sadevee süsteemid kinnistute omanike eestvedamisel vastavalt kehtestatud detailplaneeringutele.

Projekt WS-13: Saha tee piirkonna ühendamine Loo aleviku ühisveevärgiga Vt Skeem SAL-2. Projekti eesmärk: Saha küla kompaktselt hoonestatud ühisveevärgi arendamise piirkonnas ühisveevärgi rajamine varustamaks tarbijaid nõuetekohase joogiveega.

Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.

Tulemused: keskkonnakaitselised Riskid inimeste tervisele vähenevad. majanduslikud Võimaldab jätkata Saha küla tasakaalustatud arengut luues võimalused perspektiivseks elamumajanduse ja ettevõtluse arenguks. sotsiaalsed Joogivee kvaliteet tarbijate juures paraneb. Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Ühendustorustiku rajamine Loo aleviku ühisveevärgiga Saha tee 340 jm 476 000 13-1 25 mü ja Saha tee 20 mü vahele (de110pl, halb pinnas, 2 siibrit teeala), siibrite paigaldamine Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 95 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 340 jm 571 000 2 siibrit

Projekt WS-14: Saha kanalate II-astme pumpla ja veetöötlusjaama rajamine koos puurkaevude rekonstrueerimisega Vt Skeem SAL-2. Projekti eesmärk: Saha küla ühisveevärki suunatava vee kvaliteedi parandamine, joogiveest raua, ammooniumi ja mangaaniühendite eemaldamine.

Alternatiivid: Majapidamistesse individuaalsete puhastusseadmete paigaldamine ei ole arvestatav alternatiiv.

Tulemused: keskkonnakaitselised Riskid inimeste tervisele vähenevad. majanduslikud Võimaldab jätkata Saha kanalate piirkonna tasakaalustatud arengut luues võimalused perspektiivseks elamumajanduse ja ettevõtluse arenguks. sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.

Tööde loetelu ja hinnanguline maksumus: nr objekt või tegevus kogus maksumus (EEK) WS- Kanalate juures asuva puurkaevu nr 968 ümber ehitatakse 1 500 000 2-1 uus kergmetallist hoone, kuhu paigaldatakse lisaks veetöötlusfilter ja seadmed II-astme pumplale. Hoone varustatakse elektriküttega. Hoone soovituslikud mõõdud (pikkus 6m, laius 4m ja kõrgus 3,5m). Puurkaevu päis vahetatakse, samuti paigaldatakse uus süvaveepump (Q=8

111 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

m³/h, H=30m, P=1,5kW), tagasilöögiklapp, veetõstetorustik, signaalkaabel. Lisaks toru staatilise ja dünaamilise veetaseme perioodiliseks mõõtmiseks. Pumpla ümbrus heakorrastatakse, ümbritsetakse metallist piirdeaia ja väravaga. Juurdepääsutee pumplani asfalteeritakse. WS- Puurkaev-pumplasse nr 968 paigaldatakse veetöötlusfilter 600 000 2-1 NH4, Fe ja Mn ühendite eemaldamiseks. Komplekti kuulub uhtepump koos automaatikaga. Filtri tootlikkus on 18- 28m³/h. Lisaks paigaldatakse automaatne häireedastussüsteem (GSM-modem) ja teostatakse elektritööd. WS- II-astme pumpla rajamiseks rekonstrueeritakse puurkaev- 600 000 2-1 pumpla nr 968 kõrval asuv raudbetoonist veereservuaar (25 ja 75 m³). Pumplasse paigaldatakse survetõstepumbad II- astme peapump (Q=16 m³/h, H=40m, P=3,0kW), II-astme teine pump (Q=12 m³/h, H=30m, P=2,2kW) ja tuletõrjepump (Q=36 m³/h, H=40m, P=5,5kW). Lisaks paigaldatakse pumplasse juhtimis- ja automaatikasüsteemid. Pumpade tööd hakkavad juhtima sagedusmuundurid. Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud 340 000 (kokku 20% ehitustööde maksumusest) kokku 2 040 000

112 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

11. Finantsanalüüs

FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE EESMÄRK NING PÕHIEELDUSED

Finantsanalüüsi eesmärgiks on: - Prognoosida Jõelähtme valla asulate ja külade vee -ja kanalisatsioonisüsteemide ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust, arvestades planeeritud investeeringute elluviimist; - prognoosida võimalikke kujunevaid vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariife, arvestades, et tariifid vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumisel ei tohiks ületada 4% leibkonnaliikme sissetulekust; - leida sobivaim võimalik finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimiseks.

Arengukava investeeringud on suunatud nii olemasolevate süsteemide parendamiseks kui ka laiendamiseks, mis tagab lisanduvate majapidamiste liitumise ÜVK süsteemiga.

Pikaajalise programmi kuuluvaid investeeringuid, mida võidakse arendama hakata alates 2014. aastast, analüüsis ei ole arvestatud. Põhjuseks on finantsprognoosi eelduseks olevate majandusindikaatorite ennustamatus pikaks perioodiks.

Keskmine veetarbimine on asumite lõikes vastavalt saadud andmetele üsna erinev. Prognoosis on veekulu arvestamisel lähtutud tinglikust keskmisest veetarbimiskulust ööpäevas, milleks on Kostivere, Haljava, Jägala, Parasmäe ja Saha asulas 100 liitrit inimese kohta päevas (l/c/d), Ihasalu, Kaberneeme ja Neeme külades 70 liitrit inimese kohta päevas (põhjusel, et külades on majapidamisi, kus inimesi talvekuudel ei ela). Lisaks on prognoositud ka tööstusettevõtete ning asutuste veetarbimist (juhul, kui on ette näha).

Investeeringuprogrammi tulemusena osaliselt laiendatakse ja arendadakse välja ka uute piirkondade vee- ja kanalisatsioonivõrke ning seetõttu on finantsprognoosides arvestatud uute klientide lisandumisega. Alljärgnevas tabelis on toodud tarbijate hinnanguline arv arengukava koostamise hetkel so 2009.a. ning lühiajalise investeerimisprogrammi elluviimise järgselt aastal 2015 (arvestatud, et osa majapidamistest sõlmivad liitumislepingu alles paar aastat peale ÜVK süsteemi väljaehitamist). Koguste prognoosimisel on lähtutud prognoositud ühiktarbimistest ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga hõlmatud asumites ning lisaks võetud arvesse investeeringute programmi realiseerimisel torustike laiendamise tulemusena lisanduvate tarbijatega ning vastavate ühiktarbimistega.

Veetarbimine Veetarbijate arv Kanalisatsiooniga Reovee kogused m³/päevas Jrk Asula (liitunud) liitunud tarbijad m³/päevas nr 2009 2015 2009 2015 2009 2015 2009 2015 Kostivere 640 640 64,0 64,0 560 640 56,0 64,0 1 alevik 2 Haljava küla 75 100 7,5 10,0 75 100 7,5 10,0 3 Ihasalu küla 50 280 3,5 19,6 0 0 0 0 4 Jägala küla 0 115 0,0 11,5 0 0 0 0 Kaberneeme 400 455 28,0 31,9 0 0 0 0 5 küla 6 Liivamäe küla 150 15,0 235 23,5 150 235 15,0 23,5 7 Neeme küla 275 875 19,2 61,2 150 700 10,5 49,0 8 Parasmäe küla 0 75 0 7,5 0 0 0 0 9 Saha küla 100 625 10,0 62,5 100 625 10,0 62,5

113 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Finantsprognoosi koostamise põhieeldused Finantsprognoosi koostamisel on olulise tähtsusega mitmed näitajad, mille väärtused avaldavad mõju finantsprojektsioonidele.

Tarbijahinna indeks – käesolevas prognoosis on arvestatud, et tarbijahinna indeks on vastavalt EV Rahandusministeeriumi prognoosile alljärgnev: 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta -0,6 määr 0,4 % % 1,3 % 2,2 % 2,7 % 3,0 % 3,0 % 2,9 % 2,8 % 2,6 % 2,5 % 2,4 %

Indeks 1,00 0,99 1,01 1,03 1,06 1,09 1,12 1,15 1,19 1,22 1,25 1,28

Leibkonnaliikme sissetulek – arvestatakse, et keskmine leibkonnaliikme sissetulek oli Harju maakonnas 2007.aastal 6279 krooni, mis suureneb arvutustes lähtuvalt tarbijahinna indeksi muutustest.

Maksud – prognoosis on jäetud välja käibemaksust tulenevad rahavood ettevõttele.

Heitvee kogused – heitvee kogused võrdsustatud veetarbimise kogustega, kui majapidamine ühendatud nii vee- kui ka kanalisatsioonisüsteemiga

Vee- ja kanalisatsioonikulu leibkonnaliikme kohta – üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksevõime taluvuspiiriks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulule leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse 4%2. Juhul, kui asulas (külas) on välja ehitatud ainult ühisveevärk, siis tuleks kulude piiriks ühisveevärgi teenusele lugeda 1,8-2,0%, arvestades, et majapidamine peab reovee koguma individuaalsetesse kogumiskaevudesse ning tegema lisakulutusi individuaalsete reoveemahutite tühjendamisel-väljaveol.

Tööjõu- ja hoolduskulud – tööjõu- ja hoolduskulude arvestuses on võetud arvutustes aluseks OÜ Loo Vesi tegelikud kulud (asulates, kus ettevõte ÜVK süsteemi opereerib). Väikeasulates ja külades on prognoosis on tööjõukuluks 2009.a. hindades arvestatud üldjuhul 2000 – 4000 krooni aastas ja hoolduskuludeks 3000 -5000 krooni aastas.

Tegevuskulud – tegevuskulude prognoosimisel võetud üldjuhul aluseks alljärgnevad kulumäärad: - vee ressursimaks 0,96 kr/m³, kui tarbimine üle 10 m³/päevas; - elektrikulu pumplahoone kütmiseks 2600 kr/aastas, millele lisandub elektrikulu vee pumpamiseks 0,6 kr/m; - kemikaalid ja analüüsid 1500-2500 kr/aastas; - administratsiooni- ja üldkulu 15-20% kuludest.

Arvete laekumine - finantsprognoosides on arvestatud arvete laekumise näitajaga 100%.

Amortisatsioon – Jätkusuutliku vee-ettevõtte kujundamisel on oluline, et soetatud varade kapitalikulud (amortisatsioon) sisalduksid tariifides. Arvutuses kasutatud amortisatsioonimäär on 3,33 % mille aluseks on võetud hinnanguline rajatiste keskmine kasulik eluiga - 30 aastat.

2 The New Programming period 2007-2013 Methodological working documents No4 Guidance on the methodology for carrying out Cost-Benefit analyses.

114 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

FINANTSPROGNOOS

Finantstabelid on koostatud Jõelähtme valla Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme ja Parasmäe kohta ning lähtuvalt eelpooltoodud eeldustest.

Iga asumi prognoos koosneb alljärgnevatest tabelitest: Tabel 1 - makroeeldused; Tabel 2 - tegevuskulude ning -tulude prognoos, tariifi arvutus, kulu leibkonnaliikme sissetuleku suhtes; Tabel 3 - investeeringute allikad; Tabel 4 - põhivara amortisatsiooniarvutus; Tabel 5 - laenugraafik; Tabel 6 - investeeringu tasuvusanalüüs.

Loetletud tabelitest on käesoleva töö lisas paberkandjal esitatud iga küla kohta kohta Tabel 1 – makroeeldused, Tabel 2 - tegevuskulude ning -tulude prognoos, tariifi arvutus, kulu leibkonnaliikme sissetuleku suhtes, Tabel 3 - investeeringute allikad ja Tabel 4 – investeeringu tasuvusanalüüs.

Vee- ja kanalisatsioonitariifide muutus Tariifide tõstmine on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tegevuskulude katmiseks ning vähemalt osaliseks investeeringute finantseerimise katmiseks möödapääsmatu. Tariifide tõstmisel on lähtutud põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmiseks, sh. ka põhivarade amortisatsioonikulude katmiseks ning investeerimislaenu administreerimiseks (intresside ja tagasimakse teenindamiseks).

Käesolevas töös on konsultant teinud prognoosid ja analüüsid lähtudes 0-kroonisest abonenttasust ning liitumistasust. Prognoosides on arvestatud tariifide hüppelise tõusuga aastatel 2011 ja 2014 (lisaks makromajanduslikest eeldustest tingituna). Selline tõus peaks kindlustama olukorra, kus kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostmiseks hakkaksid lähenema rahvusvaheliselt aktsepteeritud piirmäärale (4% leibkonna sissetulekust) ning laekuvaid tulusid oleks võimalik kasutada investeeringukulude katmiseks (s.h. laenude teenindamiseks).

Arengukava finantsprognoosides arvutatud tariifid ei tohiks olla aluseks hilisematel ajaperioodidel konkreetsete tariifide kehtestamisel. Seda eelkõige sellepärast, et finantsprognoosis esitatu on: o koostatud üldistatud kujul ning esitatud prognoosi täpsus ning detailsus ei ole võrreldav konkreetse finantsaasta eelarve või tariifide kehtestamiseks vajalike andmete detailsuse või ülesehitusega; o tõene vaid juhul, kui kõik selle koostamise hetkel aluseks olnud eeldused peavad paika ka hilisematel ajaperioodidel; o mõeldud pikaajalist perioodi hõlmavate otsuste tegemiseks ning on pigem informatiivse iseloomuga näidates ära võimalike tulude ja kulude ning tariifide muutuse suurusjärgu eelduste paikapidamisel.

Teenuste kulu leibkonna sissetuleku kohta (Kostivere alevik) - näide Prognoosides on jälgitud, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu jääks leibkonna kulutustes lubatud piiridesse. Piirmääraks on vee- ning kanalisatsioonikulude maksimaalne osakaal leibkonna sissetulekust väärtuses kuni 4%. Käesolevas arengukavas on tariifide suurendamisel jälgitud, et prognoositav leibkonna tarbimiskulu ei ületaks nimetatud piirmäära kogu arengukava hõlmava ajaperioodi vältel.

115 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

Teenuste kulu leibkonna sissetuleku kohta Kostivere alevikus (näide) Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Veetariif m³ kohta elanikele (ilma 10,53 10,47 17,39 17,77 18,25 31,02 31,95 32,88 33,80 käibemaksuta) Kanalisatsiooni tariif m³ kohta elanikele 13,65 13,57 22,54 23,04 23,66 40,21 41,42 42,62 43,81 (ilma käibemaksuta) Leibkonna aasta keskmine vee 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 tarbimine m³ Leibkonna aasta keskmine 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 kanalisatsiooni hulk m³ Leibkonna 961 955 1 587 1 622 1 666 2 831 2 915 3 000 3 084 veeteenuste kulu kr. Leibkonna kanalisatsiooni- 1 246 1238 2 057 2 102 2 159 3 669 3 779 3 889 3 998 teenuste kulu kr Leibkonna kogukulu vee ja kanali 2 206 2 193 3 644 3 724 3 825 6 500 6 695 6 889 7 082 teenustele v.a. k.m. kr. Käibemaks kr. 441 439 729 745 765 1 300 1 339 1 378 1 416 Leibkonna kogukulu vee ja kanali 2 648 2 632 4 373 4 469 4 589 7 800 8 034 8 267 8 498 teenustele koos k.m.- ga kr. Keskmine pere 171 245 188 370 187 240 189 674 193 847 199 081 205 053 211 205 217 330 sissetulek kr.

Teenuste kulu % 1,5% 1,4% 2,3% 2,4% 2,4% 3,9% 3,9% 3,9% 3,9% pere sissetulekust

Tulude-kulude prognoos Lähitulevikus võib siiski ette tulla asjaolusid, mis võivad kaasa tuua käesolevas prognoosis koostatust erinevaid tulemusi. Seda nii rahavooliselt positiivses kui ka negatiivses mõttes. Vee-ettevõtlusest saadav tulu võib suureneda, kui näiteks ühiktarbimine suureneb – maailmapraktika näitab, et elatuskasvu tõusuga suureneb üldjuhul ka elanike poolt tarbitav ööpäevane veekogus, mis on siiski teatud tasemega piiratud. Samas võib toimuda ka vastupidine, e. ühiktarbimine võib väheneda kui inimesed hakkavad tariifide tõustes pere eelarves veetarbimist piirama. Prognoositust võivad kulud ka väiksemaks osutuda, seda näiteks juhul, kui majandatakse efektiivsemalt – parem energiakasutus, väiksem üldkulude tase jne. Kuid välistatud pole ka mitmete oluliste kulusisendite oluliselt suurem kogus (näiteks lisanduvad pumbad ning nende elektrikulu) ja ühikhind.

ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE VÕIMALUSED Veevarustuse ja kanalisatsiooni investeeringute tegemine omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik, mistõttu tuleb arenguetappide elluviimiseks taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Nii siseriikike kui ka Euroopa Liidu erinevate toetuste taotlemisel tuleb arvestada omafinantseeringuks vähemalt 10-25%.

Investeeringute allikad Konsultant on näinud oma prognoosides ette kasutada alljärgnevaid finantseerimisallikaid: • omavahendid tariifidest laekuva tulu näol; • pangalaen;

116 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

• tagastamatu abi. Väiksemates külades ja asulates, kus kogutarbimine on suhteliselt väike, ei ole üldjuhul võimalik tariifidest koguda raha suuremate investeeringute elluviimiseks, vaid eelkõige oleks võimalik selliseid laekumisi kasutada investeerimislaenude teenindamiseks. Finantsprognoosides on püütud leida vastus küsimusele, kui suures osas oleks võimalik võtta laenu ning kui suures osas oleks vaja investeeringute elluviimiseks leida vahendeid tagastamatu abi näol. Arvutustes on eeldatud, et oleks võimalik võtta pikaajalist laenu (15-aastase tähtajaga), aastaintressiga 5% ning saada laenupuhkust 2-5 aastat, millal tasutakse ainult laenuintresse. Sellist laenu on näiteks võimalik saada Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Samuti on eeldatud, et tagastamatu abi maksimaalne protsent saaks olla 80%.

Investeeringute allikate väljapakkumisel on lähtutud tänasest praktikast keskkonnaalaste investeeringuprojektide rahastamisel. Selle kohaselt peamine osa rahalistest vahendeist tuleks taotleda Euroopa Liidu fondidelt (nt. Ühtekuuluvusfond) või Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Tagastamatut abi võib erandjuhul saada ka Jõelähtme valla eelarvest. Investeeringute allikad iga asumi investeeringute elluviimiseks on välja toodud lisas.

Investeeringute jaotus lühi- ja pikaajalise programmi vahel Finantsprognoos näitas, et osa esialgu lühiajalisse programmi kuulunud investeeringud on vajalik edasi lükata pikaajalisse programmi, kuna arvutus näitas, et süsteemist laekuva raha hulk ei võimalda lühiajalises perspektiivis kõiki investeeringuid ellu viia. Pikaajalisse programmi oleks vaja lülitada osa Ihasalu, Jägala ja Parasmäe veesüsteemide ehitustööd. Nimetatud tööde läbiviimine lühiajalises programmis on võimalik ainult juhul, kui investeeringuid toetab tagastamatu abiga lisaks ka Jõelähtme vald.

Järeldused • Arengukavas esitatud projekte on võimalik teostada vaid tagastamatu abi korras saadava toetuse korral abimääraga 80-85%; • Ühisveevärkide ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikuks majandamiseks tuleb aastatel 2011-2014 teostada märkimisväärne teenuste hindade tõus või vastasel juhul leida vahendeid teenuse doteerimiseks (nt kohaliku omavalitsuse toetus või kulude katmine kasumit tootvate piirkondade arvelt); • Ihasalu, Jägala ja Parasmäe projektide realiseerimine pole arvestades nende tasuvust majanduslikult reaalne lühiajalises perspektiivis ehk ennem 31.12.2013.a.

117 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

12. Kasutatud kirjandus ja allikad

Jõelähtme valla ÜVK arengukava koostamisel on kasutatud alljärgnevaid kirjutisi ja dokumente:

• Jõelähtme vaööa ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008- 2019, I etapp – Loo, Iru ja Uusküla piirkonnad. OÜ ASI Consult, Raul Valgiste, 2008. • Jõelähtme valla Loo aleviku ja Iru eramurajooni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. OÜ HkaksO. Tallinn, 2000. • Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava, töö nr U-2002-001. OÜ Vetepere. Tallinn, 2002. • Tallinna lähiümbruse valdade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olemasolev olukord ja võimalikud arengusuunad. AS Entec ja AS Eesti Veevärk. Tallinn, 2001. • Jõelähtme valla keskkonnatervise tegevusplaan, lõpparuanne. OÜ E-Konsult. Tallinn, 2001. • Jõelähtme valla reovee kogumisalade määramine. AS Entec. Tallinn, 2006. • Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitseprojekti Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlus ja selle juurde kuuluvad lisad (teostatavusuuring, finantsanalüüs, keskkonnamõjude eelhinnang, hanke- ja elluviimisplaan, eelprojekt). Koostatud konsultantide konsortsium Halcrow Grupp – Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt, 2005. • Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium – Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030. AS Maves, 2004. • Kanalisatsioonivõrgu koondplaan, Laigari III mü. Biotek Projekt OÜ, projekt nt 3006 (joonis VK 104) . Tallinn, 2006. • Neeme küla A-arendusala maaüksuste veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt. Biotek Projekt OÜ, projekt nr 1906 (joonis VK 110). Tallinn, 2006. • Neeme küla Metsamarja tänava äärsete uute kruntide veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud. Biotek Projekt OÜ, projekt nr 2504 (joonis VK 0201). Tallinn, 2004. • Neeme küla maaüksuste veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, põhiprojekt. Biotek Projekt OÜ, projekt nr 2906 (joonis VK 111). Tallinn, 2006. • Neeme küla veevarustuse ja kanalisatsiooni ühistorustikud, ehitusprojekt. OÜ Dictum-Factum Inseneribüroo, töö nr 43-09/2006. Tallinn, 2007. • Loo aleviku Oja ja Allikate maaüksuste osa detailplaneeringu tehnovõrgud. Markis Projekt OÜ, töö nr T-008-05. Oktoober 2007. • Miku kinnistu teed ja tehnovõrgud, Saha küla, projekt. Asimuut Grupp OÜ, 28.06.2007. • Vanasauna tee veevarustus ja kanalisatsioon, teostusjoonis. Geoplus OÜ, töö nr TJ-521/10-06. Tallinn, 2006. • Haljava küla vee- ja kanalisatsioonitrassi teostusjoonis. Hectare OÜ, töö nr 09- 030, 16.02.2009.a. • Haljava küla Toominga mü VK trasside teostusjoonis. Era-Geo OÜ, töö nr 08- 0305, 29-05.2006.a. • Kostivere aleviku Jõeotsa mü (Aali tee) kanalisatsiooni, survekanalisatsiooni ja veetrasside teostusmõõtmine. Reib OÜ, töö nr TJ-5648, 2006.a. • Liivamäe küla Käpa mü vee- ja kanalisatsioonitrassi teostusjoonis. G.E.Point OÜ, töö nr 06-076, 2007.a.

118 Jõelähtme valla ÜVK arengukava II etapp 2009-2020 (Kostivere, Haljava, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Parasmäe ja Saha)

13. ÜVK arengukava lisad

Lisa 1 Olemasolevate ühisveevärkide skeemid

Lisa 2 Perspektiivsete ühisveevärkide skeemid

Lisa 3 Olemasolevate ühiskanalisatsioonide skeemid

Lisa 4 Ühiskanalisatsioonide perspektiivsed skeemid

Lisa 5 Tasuvusanalüüside tabelid 1 kuni 4

Lisa 6 Arengukava avaliku arutelu protokoll (20.08.2009.a.)

Lisa 7 Jõelähtme Vallavolikogu määrus nr 142 (03.09.2009.a.) arengukava kinnitamise kohta

Lisa 8 Harjumaa Keskonnateenistuse kooskõlastus arengukavale (03.09.2009.a. kiri nr 17)

Lisa 9 Tervisekaitseinspektsiooni kooskõlastus arengukavale (15.09.2009.a. kiri nr 3-2/786-1)

119