Jõelähtme Laulupäev

Jõelähtme4 V A L L A L E H T NR. 1 3 4 J U U N I 2 0 0 8 Sisukord Jõelähtme 23. Laulupäev – esinejad, kava, jutte ja pilte

Loo alevik sai mänguväljaku ja Tervisepargi

Persoon – Silja Trisberg

„Mu eesti keel“ sõnad ja viis Aare Värtelt

Mis on Loo õige kohanimi?

Külavanemad said oma pöördumisele vastuse

Tõnu Ojap 70

Fotoreportaazhid lusikapeolt, laulupäevalt ja seenioride suvesimmanilt

Keskkonnateadlikkus on kasvanud

Mis toimus Pääsupesa lasteaias?

Pildiallkiri Peeter Hütt Koolide lõpetajad

Jutuvõistlused võitjad teada Jõelähtme Laulupäev

Saha kabeli juures algasid väljakaevamised Ma ise ilutegija, kõige kauni ku- lapsed ja memmed. Kirju-mirju. endi oma. Pandud tallele armsalt ja duja. Siiradi-viiradi keskpõranda- Koorilaul ja kiiskavad vaskpillid. hoolikalt pärikiri kaunike. Ma ise le kokku. Sini-sinine taevas, vetekohin, tuu- ilutegija, kõige kauni Looja. Nõuandeid projektide kirjutajatele Ilus ilm, lahke meel, lillkirjad ja lemüha. Sillerdav ja särav päikese- triibuseelikud, kardpaelad ja kau- paiste. Sigin-sagin, viirg ja sõõr, siis Aitäh teile kõigile, kes te peol osa- nid peakatted. Naerul suud ja sära- voor ja päriratas keerlemas, keer- lesite! Valla eelarvest silmad. Liblikad, sipelgad, mesila- lemas ja ongi kootud laulupäeva makstavad toetused on Silja Trisberg suurenenud sed, põrnikad. Täpid ja mummud, muster. Ainukordne ja päris meie

Lehte saab värvilisena näha internetiaadressil http://www.joelahtme.ee/?id=547 JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 2

VOLIKOGU VEERG

Art Kuum volikogu esimees Rait Kook

27-ndal mail toimunud vallavolikogu istung oli üks lühemaid istungeid, mis viimasel ajal toimunud. Planeeritud kaheteistkümnest päevakorrapunktist Loo alevikus uus mänguväljak jäid erinevatel põhjustel kaks tükki veel välja ning allesjäänud üheksapunktisest päevakorrast lühemat ei meenu. Laiemale avalikkusele huvi pakkuvatest ja Tervisepark teemadest väärivad nimetamist: - valla 2007-nda aasta majandusaruande kinnitami- 11. juunil avati pidulikult Loo aleviku halolnud, igaüks oma tempos ja võimete ko- tuuriministeeriumilt saadud 500000 krooni ne; spordihoone juures olevas pargis terviserada. haselt. eest. - Loo, Liivamäe ja Saha piirkonna vabastamine de- Suurte põlispuude all männikoorega kaetud Vallavanem Ardo Lass tänas Tervisepar- “Tänaseks valmis saanud kauaoodatud tailplaneeringute algatamise keelu alt; lookleva terviseraja pikkus on 560 meetrit. gi projekti eestvedajat ja juhti Jüri Paavelit. mänguväljak on musternäide riigi ja kohali- - OÜ Jõelähtme Varahalduse tegevusaruanne. Liivapõhjal oleval pehmel rajal saab joosta, Sellega sai valmis üks Tervisepargi osa, rull- ku omavalitsuse koostööst,” ütles vallavanem Eelmise aasta majandusaruanne, mis oli läbi käi- teha kepikõndi ja talvel suusatada, seetõttu uisutajate ja rulameestele on edaspidi kavas Ardo Lass enne lindi läbilõikamist arvukatele nud juba audiitori käe alt, oli nüüd ka revisjoniko- ehitati ka valgustus. ehitada asfaltkattega sõidurada. pealtvaatajatele. Helesinine stardilint lõigati misjoni poolt üle vaadatud ning revisjonikomisjoni “Terves kehas on terve vaim lapseeast peale. Tuulisel juunipäeval oli Jõelähtme Laste- tükkideks, söödi komme ning oldi heas ke- ettepanekul läks kinnitamisele ilma ühegi märku- Avamislindi läbilõikaja selgitatakse välja ava- kaitse Selts kutsunud Loo koolimaja ette ava- vadises tujus. Mänguväljaku ehitas Anerma seta. Volikoguliikmete püstitatud küsimus eelmise võistluse tulemuste põhjal, ” ütles vallavanem rale väljakule tuliuue mänguväljaku avamisele Grupp OÜ. Piduliku tseremoonia lõpuosas is- vallavanema poolt iseendale makstud preemia õi- Ardo Lass. Stardijoonele olid pidulikuks ava- igas eas Loo elanikke, vallavolikogu liikmeid tutati üheskoos kaks väga ilusat okaspuud. guspärasuse kohta jäi ka volikogu istungil ilma sel- võistluseks rivistunud Loo lasteaed “Pääsupe- ja muid asjamehi. Uudistajaid oli hulgaliselt Loo alevik areneb jõudsalt, eriti tänavu. ge vastuseta. Samas, nagu me teame, on iseendale sa” lapsed. Kõlasid fanfaarihelid ning jooksjad ning kõige arvukamalt muidugimõista ka- Peagi kohtub Loo rahvas jälle rõõmsasti – siis preemia maksmine olnud hiljuti suurendatud tähe- tuiskasid rajale. Esikohale tuli Rasmus, kes susaajaid ehk rõõmsaid lapsi. juba uue staadioni avapeol. lepanu all seoses põllumajandusministri Helir-Val- sai vallavanemalt käärid ning lõikas aplausi Laste mänguväljaku avamine algas pidulike dor Seederi poolt endale makstud preemiaga, mille saatel läbi fi nishilindi. trompetihelide saatel. Väike orkester mängis Merike Metstak ta avalikkuse survel lõpuks riigile tagasi maksis. Nüüd läksid ühisele terviseringile kõik ko- elurõõmsaid ragtime. Mänguväljak rajati Kul- avalike suhete peaspetsialist Loomulikult on ministri käitumine palju suurema avalikkuse tähelepanu all kui vallavanema oma, kuid sisuliselt on tegemist analoogse juhtumiga. Kuna eelmise vallavanema poolt tehtu eest tänane vallavalitsus aru anda ei saa, siis volikogu loomu- Rohkem likult kinnitas majandusaasta aruande, kuid eelmi- sele vallavanemale annaksin küll nõu, „võtta süda rindu” ja käituda aumehena ning maksta preemia mängulusti vallale tagasi, nii nagu minister eeskuju näitas. Volikogu poolt algatatud teemaplaneeringute Ühel maikuupäeval said Kostivere Lasteaia koostamine, millega vallavalitsus on püüdnud kor- kasvandikud rõõmsa üllatuse osaliseks, avastades rastada ja paremini reguleerida planeerimistegevust õuelt mitmeid uusi mänguvahendeid. Põhjuseks meie valla probleemsemates piirkondades, on võt- tõsiasi, et Kostivere Lasteaia mänguväljaku ehi- nud oodatust rohkem aega ning detailplaneeringute tuse I etapp oli lõpule jõudnud, seda rahastas 170 algatamise keeld, mis teemaplaneeringute koosta- 000 krooniga regionaalsete investeeringutoetuste mise ajaks sai kehtestatud on hakanud valla arengut andmise programm. piirama. Seetõttu oli otsus Loo aleviku, Liivamäe Väikeste lustisõprade hoolastes kätes tossutab küla ja Saha küla osas detailplaneeringute algata- mängurong “TSUHH-TSUHH” kindlasti veel mise keeld maha võtta oodatud ning sai volikogus aastaid. ilma pikema jututa üksmeelse toetuse. Volikogu ees oli OÜ Jõelähtme Varahalduse tege- Hannes Orgse, Rait Kook vusest aru andmas fi rma juhataja Teet Sibrits. Jõe- vallavalitsuse arenduse peaspetsialist lähtme Varahaldusel, mis on 100% valla omandis olev ettevõte, on oluline roll nii Loo kooli staadioni ehitusel, Loo kooli renoveerimisel kui ka Pääsupe- sa lasteaiale juurdeehituse rajamisel. Seetõttu on loomulik, et volikogu tunneb aktiivset huvi, kuidas Jõelähtme Varahalduse käsi käib. Teiselt poolt on ka Veel Ihasalu kabelist oluline, et kogu ehitus- ja renoveerimistegevus valla olulisematel sotsiaalobjektidel toimuks volikogu Mõned numbrid tagasi ilmus meie ajalehes pikem lugu Ihasalus kunagi asunud kabelist. kontrolli all ja heakskiidul, sest on ju tegemist ka Seoses sellega vabandab ajaleht loo autorite ees, sest tehnilistel põhjustel kadus Margus Kirja kõrvalt Jõelähtme valla suurimate investeeringutega, mille tegemiseks on volikogu nõusolek möödapääsma- artikli põhiautori Janek Safranovski nimi. tu. Usun, et neist projektidest tuleb täpsemalt juttu Ihasalu kabeli olemasolu ja selle asukoh- koha peal. Selgus, et seal on olnud vanemal varem ka inimasulaid olnud. Kui ajalooliselt järgmistes vallalehe numbrites ja kindlasti tuleme ta teati juba enne Teist maailmasõda. Sellest ajal matusepaik. Rahva jutu järgi on seal olnud huvitav matusepaik võetakse see paik arvata- ka „Volikogu veerus” selle teema juurde tagasi, sest annab tunnistust ajalehes Postimees 18. mail kabel, mis Põhjasõja ajal pandud põlema ühes vasti muinsuskaitse alla.” kõikide nende projektide fi nantseerimiseks peab 1936. aastal ilmunud kirjutis. Esitame selle seesolevate inimestega. Kohalt leiti kolm ve- Seega pakkus paik huvi juba tollastele volikogu esmalt andma loa vallavalitsusele laenu tollast kirjaviisi muutmata: neaegset raha 19. sajandist, eraldi mässit. lina- muinsuskaitsjatele, kuid 1939. aastal alanud võtmiseks. „Hiljuti avastati huvitav muinasleid Har- sesse kaltsu. See leid kuulub n.n. ohvrileidude traagilised sündmused Euroopas ja Eestis kat- Ilusat Jaanipäeva kõigile! Kohtumiseni Jaanitu- jumaal Jõelähtme vallas Ihasalu külas asuval hulka, kuna nimetatud Kabeliväli on olnud kestasid paljud head kavatsused. On väga tore, lel! n.n. Kabeliväljal. Sealt leidis samas sündinud vanemate inimeste paigaks, kus käidud ohver- et Ihasalu kunagise kabeli, matuse- ja ohver- Adolf Vaher inimluid. Leiu kohal oli küngas. damas ja palvetamas, eriti inimeste ja loomade damispaiga vastu taas huvi on tärganud. Peale luude tuli välja 4 vana raha. Muinas- haiguste puhul. Üks sarnane ohver oli siis ka [email protected] kaitse inspektor mag. E. Laid käis pühapäeval maa sisse pistetud raha. Arvatakse, et seal on Toomas Kümmel lk 3 NR 134 / JUUNI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Kultuurikandja Kohtusime Silja Trisbergiga mullu sügise alguses, kui ta tuli Jõelähtme lehe uutele tegijatele nõuga abiks. Ta oli äsja hakanud tööle kultuurivaldkonna projektijuhina vallavalitsuses ning tundus sedavõrd vahetu ja helgemeelne inimene, et kuidagi iseenesest hakkasime sinatama. Nüüd tahan teada, kus on tema lapsepõlvemaad, kelle jälgedes ta käib. „Kõik mu esivanemad on siit pärit,“ suur osa täita. Kõige muu kõrval, aga me Rahvamajas palus Elsa Rikandi teatab Silja Trisberg rõõmsal häälel, võib-olla omaette ja enamgi. ta koori juhtima, kuna oma kipsis jala „isa poolt Parasmäe, ema poolt Kolju- Silja sai Konservatooriumisse sis- tõttu ta ise seda teha ei suutnud. Uhke nuki külast. Just äsja sai üks sugulane se, oleks tegelikult tahtnud õppida tunne olnud koori ees seista, jalg tat- sugupuu kokku, ma pole veel jõudnud koorijuhtimist, aga pidas enda puhul sunud veel kaasagi. Edasine tee muu- sellega tutvuda, aga väga tahaksin. nõrgaks solfedzhot ja alustas õpinguid sikas on ju samuti Elsa Rikandi õnnis- Meie suguvõsa on siin elanud ikka muusikapedagoogikas. Õpetajaks sai tusel ette võetud. Või kulgenud, nagu mitu sajandit.“ Venno Laul ja sealt algas järgmine ütleb Silja ise. Viis aastat klaveriõpin- Kas ka vanavanemaist on mälestusi, rida elus. guid Kostiveres, G. Otsa nim. Muusi- pärin. Selgub, et küll ja Silja on olnud „Minuga on olnudki niimoodi, et kakool, Konservatoorium. Ja muidugi nende lemmiklaps. Eriti on tal meeles ma satun mitmesse ringi korraga ja suur huvi rahvamuusika vastu, arhiivi- emapoolne vanaema oma headuse ja mul on alati olnud tegevust. Sattusin lintide kuulamine ja üleskirjutamine, hoolivusega, pühendumise ja hoolitsu- tookord veel ka RAMi poistekoori et- „Sõleke“, vaimulikud rahvalaulud. sega. Ja muusikapisik on samuti temalt tevalmistuskoori koormeistriks. Mul Vanaema muusikapisik veres, Elsa Ri- pärit. Ka olnud ta omakandi laulik, olid kõrval niisugused tugevad profes- kandi vaimne tugi siis ja küllap nüüdki rõõmsameelne inimene, kes teistegi sionaalid nagu Lydia Rahula ja Katrin veel – ei olnud tal võimalik sellelt teelt tuju üleval hoidnud. Teadis palju rah- Raamat. Loomulikult olid poisid hästi enam eksida. valikke laule ja mängis kitarri, mida vahvad. Eelmisel aastal tuli tantsuklu- Silja mäletab, kuidas ta käis Kosti- oli ise õppinud. bis minu juurde üks mees ja küsis, kas vere koolimaja ehituse aegu seal möö- Teisestki vanaemast on Silja ühtteist ma olen seesama Silja Trisberg, nende da treppe ja mõtles, kui tore võiks siin pärinud. Ta mäletab, et kui 90-ndate poistekoori ajast. muusikaõpetaja olla. Ka mõte on tegu. aastate alguses üle välja kiriku poole Õppisin G. Otsa nim. Muusikakoo- Nii läkski, et 1987. aastal kutsus Silja sammus, seletanud tädid pärast kiri- lis ja olin seitsmeteistkümne aastane, endine klassijuhataja Endel Väljataga kus, et nad vaadanud, kes seal kõn- kui tuldi pakkuma rahvalaulu õpetaja toonase III kursuse tudengi Kostive- nib täpselt nagu Trisbergi Meeta. Ja kohta rahvakunstiansamblis „Sõleke“. re kooli muusikaõpetajaks. Ja nagu kui Silja oma vanaemade noorepõlve Läksin siis oma kooli kõrvalt lapsi olete juba aru saanud, on tema puhul fotosid vaatab, kus nad kenasti rahva- õpetama.“ normaalseisund, et mitu asja korraga rõivis, talunaiste seltsiga peale võetud, Minu imestamise peale, kuidas käsil. Tõsi küll, sellest ajast mäletab ta siis märkab tõepoolest teatavat sarna- niimoodi teati just Silja juurde tulla, tänini üht talvepäeva, mil ta pidi Kei- sust endaga. vastab tema täie teadmisega: „Aga las oma praktikatundi andma ja õhtuks Usun, et tal on väärt vanaemad ol- niimoodi ju tullaksegi inimeste juurde. Kostivere kooli jõulupeole jõudma. nud ja uurin, kas ta vanaisadest ka mi- Ega me ise oma töid ja tegevusi otsi, Ilm oli tohutult tuisune, rongid ei käi- dagi teab. need tulevad meie juurde. Niisama nud, bussiliiklus oli häiritud, ta rühkis Vastus tuleb viivitamatult: „Muidu- nagu Jõelähtme Laulupäev tuli minu pimeduses vastu tuult mööda Kostive- gi tean! Ma arvan, et paljud teadsid mu juurde. Ma olin kodus ja mulle lihtsalt re teed ja mitte ükski auto ei võtnud emapoolset vanaisa, kolhoosiesimeest. helistati. Me käime oma rada ja õiged peale. Kui ta lõpuks siiski kohale jõu- Kolhoos oli siin ranna ääres, nimeks asjad jõuavad meieni. Rahvalaul tuli dis, oli jõuluvana läinud oma teed. „Nõukogude Armee“ (no mis teha? samamoodi ja sealgi olid väga toredad Aga kool ja lapsed jäid pikkadeks – L.K.) Oli tugeva iseloomuga mees. lapsed ja noored. Meie vanusevahe oli aastateks Silja elu tähtsaks osaks. Kui meie riigikord muutuma hakkas, väga väike ja ega ma ei olegi päriselt „Ma ei tea, kui palju ma neid õpe- Peeter Hütt vaidlesime temaga hästi palju, meil õpetaja, minu viga on see, et ma las- tasin, kippusin vist rohkem ikka suu- olid erinevad nägemused, aga ka tema kun samale tasemele nendega, kellega nama. Püüdsin lähtuda igaühe indi- kõrval on tühjad kohad, keegi on oma tähtis on neid väärtusi säilitada. „Selle tahtis kõigile inimestele paremat elu.“ töötan. Mäletan, kuidas ühe krutskeid viduaalsetest võimetest ja jõuda iga vastutuse pannud teistele. Hea, kui vana baasilt võib otse edasi kasvatada täis poisiga kohvikus istusime ja tema lapseni, võib-olla seetõttu oli ka mu seda kandepinda saab suurendada. Ini- midagi sellist, mis Euroopas on võib- Mind jääb kuidagi kummitama see oma elust rääkis. Niimoodi tekivad tundides vähem korda, nad võtsid mestel on praegu palju valikuid, mida olla juba kadunud. Kui seda vana ära Trisbergi Meeta moodi minek kiriku isiklikud kontaktid. See on ühises töös mind rohkem sõbra kui õpetajana. oma ajaga teha. Laulupäev on kõigi ei lõhutaks. Kui üks kant on väga hai- poole, mineja pidi siis ju üsna varakult minu arvates oluline.“ Rõõm on neid näha ja hea, kui ükski ühine looming. Pidu sünnib kohapeal, get saanud, peab vastukaaluks tulema selle teeotsa kätte leidma. Üks asi muusikaseeme läheb idanema. Teisalt me võime küll luua kontseptsiooni ja midagi uut ja väga head. Kaevanduste „Ei, ma ei läinud vara- Kõik mu esivanemad Silja ju- – me peame traditsiooni edasi andma, oma laule harjutada, aga iga laul sün- tasakaalustamiseks peaks tekkima mi- kult,“ vastab Silja. „Me kõik tust jääb noored loovad sellest oma. Tuleb anda nib sel päeval uuesti,“ on Silja Tris- dagi väga tugevat ja positiivset. Ainult kasvame. Sinnapoole hak- on siit pärit. mind siis- nad vabaks ja lasta neil seda teha. Iga berg veendunud. nii me saame selle vastu,“ on ta veen- kasin ma liikuma 80-ndate ki segama põlvkond laulab oma laule. Sel põhi- dunud. Aga lisab pärast pisikest pausi: lõpus, muusika kaudu. Õpingute ajal ja seetõttu küsin otse – kas ta ei arva, mõttel panime kokku ka meie laulu- Me räägime üsna palju veel peo „Võib-olla.“ Siis maalib ta lootusrik- laulsin Eesti Projekti kammerkooris ja et mõnigi kord peab täiskasvanu mitte päeva kava,“ jutustab Silja. korralduslikult küljest, Silja väidab, et kalt pildi, kuidas igas külas on tõeline me käisime 1988-ndal või 1989-ndal laskuma, vaid tõusma lapse tasandile, ta on täiesti rahulik, sest kõik toimib, rahva maja, kus loomingulise vaimuga aastal Vatikanis Rooma paavsti juu- et olla temaga ühes mõtte- ja tunde- Edasi räägimegi laulupäeva etteval- igaüks teeb, mida peab. Nõnda peaksid vabad inimesed käivad koos, kus te- res. Olime ühed esimesed eestlased, ruumis. Lastes on palju puhast väär- mistustest, mis tänaseks on minevik, tema arvates toimima ka muud koos- gutsevad huvialaringid, mitte ei tulda kes selles auväärses kohas vastu võeti. tust, mis hilisemas elus ähmastub või aga sugugi mitte väikese tähendusega. lused, näiteks külakogukonnad. Aga passiivselt osa saama tehiskultuurist. Igaüks sinna ei satu. Paavst isegi puu- koguni kaob. Silja ei vaidle vastu ja Kava oli mõeldud läbi põlvkondade, viimatiselt külavanemate ümarlaualt Ja muidugi näeb ta vaimukultuuri aus- dutas mind parema käe pealt. Legend edasi räägime juba tema enda lastest. kõige aluseks sõnum „Headusel on tuli ta küll väga ebamääraste tunnete tajana suurt osa kirikul, mis on tema kõneleb, et sealt sain ma oma jutuos- Peres kasvab kolm poissi, Taaniel saab imevägi.“ Kõigi laulude puhul oli täh- ja mõtetega. Ta ei saanud aru, miks jaoks püha koht: „Jõelähtme kirikul kuse. Mina seda ei tea, teised räägivad. 16, Mihkel on 13 ja Kaarel on peatselt tis sisu. näiteks nõuti vee- ja kanalisatsiooni on väga tugev mõtte jõud. Siin võiksid Lugu oli nii, et Vatikani peavarahoidja 12. Muigan, et mitte keegi ei tule siis „Meie laulupidude traditsioon on generaalplaani ülespanekut, et seda olla õpitoad, töötoad, avatud klooster, võttis vastu meie noori, meie jaoks oli emale appi nõusid pesema. Silja nõus- nii sügav, et paljud laulud on inimes- kritiseerida, selle asemel võinuks ju hariduskeskus, Meelevalla...“ väga pidulikult kaetud söögilaud hästi tub ja väidab, et kõik poisid on ikkagi tel kõrvus ja nad suudavad neid peast külas eelnevalt vaadata, kel oma kaev Mis on Meelevalla? ilusasse ruumi, pakuti veini. Ja siis ma hästi toredad ja mõistvad. Ema peab laulda. See on laulu pidu. Mitte liht- ja torud olemas, kel vaja, kui palju „See põhineb meeleparandusel ja ühel hetkel tõusin püsti ja ütlesin mõ- praegusel eluhetkel palju kodust ära salt kontsert. See on koosolemine ja on elanikke juurde tulemas, kui palju heade mõtete genereerimisel, mis loob ned sõnad, nagu teised väidavad, mida- olema, aga ta on püüdnud kõigiti kaa- koostegemine, side esinejate ja kuula- on tarvis lasteaiakohti ja mida muud. sellist väärtust, et sinna juurde hakkab gi väga ilusat ja ülevat. Sellised asjad sa aidata laste arengule, viinud neid jate vahel. Aeg on väärtus, millel pole „Kui küla tegutseb ühtse tervikuna ja kogunema häid inimesi, kes tahavad jäävad meelde ja tagantjärele saad aru, igasugustesse ringidesse, kust nad siis hinda. Alates kõige väiksematest kõi- omavahelised suhted on korras, naab- koos ja õigetel alustel tegutseda,“ kõ- et see oli ehk millegi algus. Mingist jälle omatahtsi on ära tulnud. Muidugi ge eakamateni on inimesed oma aega rid räägivad üksteisega, siis ei panda lab kindel vastus. omamoodi missioonitundest läksin on kõik seotud muusikaga, sest kui ise kinkinud selle nimel, et tekiks ühisosa, teid üksteise eest kinni ega käida õi- kiriku juurde, et ehk võiks seal mind selle sees oled, tunned, et see on veel ühislooming. Kõigil on oma oravarat- gust vallavalitsuses taga ajamas. Kõik Usun, et niisugune aeg ei jää tu- vaja minna. Orelit mängis kirikus siis üks võimalus maailma tunnetada. Ja tad, aga kui raatsid sellest välja tulla ja hakkab inimesest peale, tema ümbru- lemata, küll aga võtab tulek aega. Ja Aino Leedjärv, kes oli seal mänginud hea võimalus. Taaniel lõpetaski muu- osa oma ajast teiste jaoks anda, tekib sest, tema mõtlemisest. Me kõik loo- ennekõike inimeste kindlat tahet ja 50 aastat. Hakkasin käima tema kõrval sikakooli Tallinnas Narva maanteel. uus aeg. Ja sellel on juba hoopis teine megi selle olemise ja keskkonna,“ on mõistmist, et keegi pole siinilmas tei- istumas ja tasapisi jäin sinna mängima sisu ja teine mõju kui argielul. ta kindel. sest parem. Pealtnäha läheb ühel aina ja mängin siiamaani.“ Silja Trisbergile endale avas ukse Mulle väga meeldib too kultuuri- üles- ja teisel allamäge, keegi on lugu- Oli üldse üks kirju ja kummaline muusikamaailma Elsa Rikandi, kes lina kujund, olgu see mistahes mas- Lõpetuseks uurin, missuguseid mõt- peetud kodanik ja keegi iseendagagi aeg, nagu ütleb Silja praegu, kõik tiir- korjas enda ümber musikaalseid lapsi taapides, ka siin Jõelähtmes, õhkõrn. teid kannab Silja Trisberg endas valla pahuksis, aga meie margapuu ei pruu- les ümberringi, temal oli koolilõpu- ja ja andis neile õpetust, et nad omil tiivul Kui paljudele sammastele see toetub, kultuurielu tulevikku silmas pidades. gi õigust näidata või on see koguni kõrgkooli sisseastumise aeg, leerikooli edasi lendaksid. Paljud neist on tänini kes võtab vastutuse – 10, 20, 100, 500 Ta ei vasta kohe, ohkab ja räägib esmalt tarbetu. lõpetamine, meie rahvas ja riik püüd- muusikaga seotud. Siljal on meeles, inimest? Mida rohkem toetuspunkte, sellest, et Jõelähtme on suure muin- les vabadusele ja siingi oli muusikal kuidas ühel kaugel koolipeol Jõeläht- seda kergem on ühel inimesel. Meie sus- ja ajalooväärtusega vald ja kui Liina Kusma JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 4

Jõelähtme laulupäeva tegelased ja nende juhendajad Kava kujundus: Piia Ruber

1. Loo Beebikooli lapsed ja emmed - Kai Müürsepp 2. Kostivere lasteaia lapsed - Sirje Põllu 3. Loo lasteaia PÄÄSUPESA lapsed - Evi Anstal 4. Neeme MUDILA lapsed - Sirje Põllu 5. Neeme Algkooli lauljad - Sirje Põllu 6. Kostivere Põhikooli mudilaskoor - Allan Kasuk 7. Loo Keskkooli mudilaskoor - Leili Värte 8. Loo Keskkooli lastekoor - Aare Värte 9. Kostivere Põhikooli lastekoor - Allan Kasuk 10. Loo Keskkooli poistekoor - Leili Värte 11. Loo Kooli rahvapilliorkester LOOPILL - Virve Lääne, Ahto Nurk 12. Salme Kultuurikeskuse RMO ansambel ANTS ja LIISU - Ahto Nurk 13. Kuusalu Pasunakoor – Ott Kask 14. Loo lastevanemate segakoor - Leili Värte, Aare Värte 15. Kostivere-Neeme lastevanemate segakoor – Allan Kasuk, Silja Trisberg, Aleksander Kaidja 16. Loo-Maardu segakoor - Virve Lääne, Ahto Nurk 17. Ansambel AMABILE - Meeli Lass 18. Jõelähtme koguduse ansambel – Silja Trisberg 19. Laste- ja noortekoor HELLAS - Aleksander Kaidja 20. Kostivere Päevakeskuse vokaalansambel RUKKILILL – Kai Sõitja 21. Kostivere Päevakeskuse tantsijad – Taimi Možajeva 22. Neeme naisansambel BRIIS – Aleksander Kaidja 23. Loo Kultuurikeskuse seenioride klubi PIHLAKOBAR – Kai Müürsepp 24. Kostivere Põhikooli rahvatantsijad – Svetlana Siltšenko 25. Püünsi Põhikooli rahvatantsijad – Hele Pomerants 26. Rahvatantsuansambel LEE tantsijad – Maido Saar 27. Jõelähtme rahvamaja noorte rahvatantsurühm - Svetlana Siltšenko 28. Naisrahvatantsurühm LOOLILL tantsijad - Erika Põlendik 29. Märjamaa rahvamaja naisrühm ÜLEJALA SUSSISAHISTAJAD – Karin Andesalu 30. Rae Kultuurikeskuse naisrühm JÜRID-MARID – Linda Pihu 31. Laulupäeva kontserdi saateansambel – Jonathan, Kaimo, Allan, Silja, Amelie, Susanna Reti, Madleen Maria 32. Kostivere näiteringi noored etlejad – Kersti Laanejõe juhendamisel Sigrit Dulder, Mirian Ellermaa 33. Teadustaja Kadi Truuleht lk 5 NR 134 / JUUNI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Vallavanem Ardo Lassi tervitus Laulupäeval “Laulupidu oli ja on meie rahvuskultuuri üks alustalasid ning identiteedi kandjaid. Ilma kultuuri ja keeleta pole rahvust, eestluse elujõud on püsinud ja kasvanud siinse vastuolulise ajaloo kiuste just tänu laulutraditsioonile. Üheskoos laulukaare all seistes unustame kogu asise ja materiaalse maailma ning kogeme imelist ja võimsat koosolemise tunnet – tunnet, et eestlane olla on uhke ja hää… Seda ühtekuuluvuse ja eestluse võidutunnet on sõnadesse võimatu panna - kõik me oleme seda kogenud. Meie oma valla väike laulupidu on killuke sellest suurest, ülevast ja olulisest. Jõelähtme segakoor on osalenud kõikidel üldlau- lupidudel alates aastast 1896.

Kolm väärikat daami: Elsa Rikandi, Helve Toome ja Maie Jakobi taasalgatasid meie oma laulupäeva 1979. aastal ja olid vaprad seda kaunist traditsiooni jätkama, kellele tänu saame olla täna siin üheskoos. Läbi pingeliste aegade on meie oma laulupidu ellu jäänud. Ja toimub taas. Peale ühisel peol nauditavast rõõmu, laulmise, tantsimise ja koosolemise on tänases kokkusaa- mises hoopis midagi enamat -- see on eestluse elu- jõu hoidmine läbi rahvarõiva kandmise õpetamise noortele ja lastele. Vaaremade töökate sõrmede all kujundatud ti- kandid ja vöökirjad väärivad kõige suuremat lu- gupidamist ja austust. Neisse mustritesse põimitud esivanemate head soovid justkui saadaksid meid kõikjal me teedel ja unistustes ning sunnivad meid olema väärikad ja rõõmsad. Tänase peo osalejate hulgas on meie kodukandi rahvakultuuri tulevased edendajad. Rahvariie on pidurõivas, mille kandmine sunnib meid selgeks õppima eestlastele kallid ja tähtsad laulud. Tänane pidu annab teada eri põlvkondade koosolemise ja -tegutsemise vajadusest ning või- malikkusest. On ju seekord kohal kõik beebidest kuni pensionärideni. Ja see on imetore.

Peeter Hütt Laulupäev annab hingele kosutust, äratundmise ja usu, et üheskoos oleme tugevad.

Aare Värte – helilooja ja muusikapedagoog Aare Värte on teinud paarkümmend aastat tagasi laulu „Mu eesti keel”, mis on kõlanud paljudel laulupidudel. Asjatundjad arvavad, et see laul on kunagi kindlasti ka üldlaulupeo repertuaaris. Harjumaa laulupäevadel on seda lauldud palju ja korduvalt.

Võrumaalt Haanja külje alt Uue-Saaluse külast pärit Aare õppis Võru laste muusikakoolis akordionit, mis- järel asjade loomuliku kulgemisena jätkusid õpingud Konservatooriumis, mille ta lõpetas muusikapedagoo- gi-koorijuhi diplomiga ning tuli tööle Lagedi kooli. „Siinkandis olen 1976. aastast peale. Olen tööta- nud Loo kooli muusikaõpetajana 20 aastat. Laulu „Mu eesti keel” esmaettekanne toimus Lagedi kooli lastekooriga 1988. aastal. Laul eesti keelest sündis varem, laulva revolutsiooni eel. Võimalik, et tolleaja tülgastavast venestamisest oli mõõt täis saanud. Mõte emakeele esmatähtsusest kummitas, ma ei teagi, kust- kohast see mõte tuli, idee hakkas vaevama ega läi- nud enam peast. Istusin palju öid üleval, viisikatked keerlesid ja keerlesid peas, otsisin riime, kuni korraga sündisid täiuslik viis ja sõnad ühtekokku. Nagu üks mu sõber ütleb: ega mina neid laule tee, need lihtsalt tulevad kusagilt. Seda laulu on lauldud ka väljaspool Eestit. Muidugi on laul Eesti Raadio fonoteeki lindis- tatud.” Aare Värte on teinud sadu laulude seadeid. Paljud 60-ndate hitid on just tema käe läbi meile tuntud. Noo- ruses on tehtud bände, praegu on ansambel Areko. Palju aastaid juhatas ta Taksopargi tollast tuntud meeskoori ja meesansamblit. Loo segakoor Heli te- gutses Aare Värte käe all. Ta väidab, et juhendamise, laulukonkursi, oma ansambli ja veel mille kõige tõttu pole tal ühtegi vaba nädalavahetust. Taas kõlas Jõelähtme Laulupäeval Aare Värte sõna- de ja viisiga „Mu eesti keel”.

Merike Metstak Peeter Hütt JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 6 Linnukas, Saha-Loo, Loo või hoopis Proosa On aeg korrastada Loo aleviku ja ümbruse nimetusi ja piire: ▪ Loo alevik Proosa alevikuks ▪ Ussiküla ja Lagedi mõis, Kärmu ja Liivamäe. PROOSA KÜLA mekuju asendumine Proosaga on ajas jälgitav: Kui Taani mungad arvatavasti aastail 1394 – Coskulle, 1420 – Coske, 1552 – Kosse, 1219-1220 Põhja-Eestis külade ristimiseks pik- 1664 – Kosse e Brose talu, 1693 – Proosa, 1726 ki teekondi ette võtsid, kirjutasid nad ka nähtu – Prosa. Võibolla muutis küla domineeriv talu ja üles. Nii on meil 1241. aastal välja antud Taani selle suguvõsa ka küla nimekuju. hindamisraamatu näol tegemist Eesti ala olulise asustusajaloo dokumendiga. PROOSA – IIDNE ASUSTUSE LUGU PEA- Üks grupp ristijaid asus neil kaugetel aegadel LINNA KÜLJE ALL teele Hirwæ külast, mille suuruseks oli 7 adra- Kuid enne veel, kui Taani mungad Proosa maad. Tegemist on tänapäeva Iru külaga, mis igaveseks Eesti asustusajalukku kandsid, on nime saanud Pirita jõe kunagisest nimest Hirve- meil põhjust rääkida Proosa talu maadel asunud jõgi. Edasi liikusid mungad marsruudil Nigattæ asustusjälgedest. Proosa kalmete kaevamisel – Koski – Uvætho – Lakethæ – Usikylæ – Saga paljastusid suured üllatused. Päevavalgele tuli – Karsæ – Martækilæ – Sarnæ – Uvanghælæ – väga ohtrate leidudega ulatuslik matusepaik, kus Kostveræ – Parenbychi. erinevatest perioodidest asusid koos kivikirst- Tänapäevase kirjaviisiga teekonda asendades kalmed, tarandkalme, keskmise rauaaja kiviva- siis meie valla lääne- ja põhjaosa põliskülad: Ne- rekalme ja hilisrauaaja kivivarekalme. Keskmise hatu – Proosa – Väo – Lagedi – Ussiküla – Saha rauaaja leiumaterjal sisaldas palju Skandinaavia – Kärsa – Maardu - Sarne – Vandjala – Kostivere importi, üsna rohkelt oli relvi. Kuid 5.-7. sajandi – Parasmäe. vahemikust pärit haruldasem leid oli kahtlemata Peeter Hütt 1900. aastal võis ajaloolase käsikiri tõdeda, et kullatud rist, mis võis olla omal ajal pühakirja Ussiküla on mahajäetud paik Lagedi mõisa juu- kaanele paigutatud kaunistus. res, Kärsa mahajäetud paik Saha mõisa juures Niisiis oli Proosal tihe ja jõukas asustuskese karjamaadeks. 19. sajandi lõpul, kui talupoeg Kuid Tallegg peab konkreetseid plaane Loo ja Sarne mahajäetud paik Maardu mõisa juures. ammu enne Taani munkade sabumist. Ja mis mõisaorjusest vabanema hakkas ning talude alevikust ärakolimiseks. Siit küsimus, kas nime- Kuid tolleks ajaks, kui Taani mungad ringi liiku- peamine, Proosa rahvas suhtles tihedalt teiste päriseks ostmine hoogu võttis, tekkis ka sellele tada Loo ümber ametlikult Linnukaks või valida sid, olid suured mõisavaldused ja uhked mõisa- ristirahvastega üle mere ja kaugemalgi. Võibolla alale hajaasustus. Enne mõisasüsteemi lõplikku ajalooliselt põhjendatud Proosa. Igal juhul Loo häärberid veel kauge tulevik. Vasallid olid oman- oli 11. sajandil mahajäetud Iru linnus, mis loo- lagunemist pärast Vabadussõda olid põhilisteks on nendest kõigist ebasobivaim ja tegelikkust danud maaõigused tavaliselt ühe, harva enama vutas oma koha Toompea linnusele, just muistse asustusüksusteks mõisamaad ja talumaad. Ta- moonutav. eesti küla üle. Vasallide nimede seast võib tollest Iru, Nehatu, Proosa suurema haldusüksuse sada- lupojad koondusid ka omavalitsusüksustesse – Arutelu on avatud, armsad Loo aleviku ja Jõe- ajast leida ka eesti soost ülikute nimesid. maja kaubitsemise koht? valdadesse, mõisakogukonnana. Küla oli väga lähtme valla elanikud. Ehk ongi suvi hea aeg ra- Proosa küla oli Taani hindamisraamatu järgi Kuid veelgi varasemast ajast on Proosa jätnud suhteline mõiste. Pärast Eesti iseseisvumist hulikult juurelda igavikuliste asjade üle! väike 4 adramaaga küla. Arvestades tema asu- meile muistsete põlluharijate jäljed. Praeguse kujundati vanad mõisasüdamikud asunduste ni- kohta praeguse Loo aleviku kohal Pirita jõe ääres Peterburi maantee ja Loo aleviku vahel on arheo- metuse alla (Nehatu, Saha, Maardu, Kostivere, USSIKÜLA JA LAGEDI MÕIS paesel loopealsel väheviljakal alal, ei ole selles loogid kahes kohas avastanud muistsed põllud. Ülgase, Ruu asundus). Hajatalude ja kompaktse- Ka Loo aleviku ümbruses on piirkondi, mille midagi imelikku. Proosa küla arengut on või- Kelti põllusüsteemi ongi Eestis paremini uuritud mate sumbkülade arvestamisel kestis suur sega- nimetused ja piirid vajaksid ümberkorraldamist. malik jälgida kuni Põhjasõja järgse ajani. 1394. Proosal. Proosa põldude peenrad jätavad väga dus tegelikult kuni vallareformini 1939. aastal. Kasvõi Lagedi mõisasüda ja selle ümber tekki- aastal ühendati Nehatu ja Proosa küla Saha kü- ühtlase mulje. Siin ei ole võimalik eristada üksi- Vaadeldav ala kuulus enne Teist maailmasõda nud asundus, mis koos Loo alevikuga 1977. aas- laga, 1664. aastal lahutati sealt uuesti. Seega on kuid kuhilaid peenarde sees või peal, mis annak- Nehatu valla koosseisu. Kirjeldatud asumite ni- tal Jõelähtme valda tulid. Praegune olukord, kus Proosa küla ajalugu tihedalt seotud Saha kandi- sid tunnistust nende järk-järgulisest kujunemisest metamise ja kirjeldamise segadust väljendab ka piirkond on 3 km eemal asuva aleviku osa, on ga. Nii nagu on muuseas ka Loo alevik kasvanud eraldiseisvate põllukivihunnikute liitumise teel. selle ala asumite nimekiri 1923. aastast: Kärmu, pehmelt öeldes pentsik. Kui sealne rahvas tõsi- Saha küla laienemisel tekkinud talude maadele. Puuduvad ka üksikud põllukivihunnikud. Kogu Loo-Saha, Saha asundus, Saha-Liivamäe, Saha- selt mõtleb eraldi küla moodustamisele, kerkib Omaaegse Linnuvabriku territooriumi moodus- Proosa põllukompleks näeb välja regulaarne ja Loo, Saha-Suur. Pärast 1939. aasta vallarefor- kohe küsimus nimest. Taani hindamisraamatus tasid algselt aga Loo talu maad, mis kuulusid korrapärane ning põllulapid on võrdlemisi ühe- mi oli pilt muutunud konkreetsemaks: Kärmu, nimetatud Ussiküla, mis asus hilisema Lagedi Lagedi mõisa alla. Suureks ei kasvanud Proosa suurused. Seetõttu võib arvata, et nagu mujalgi Liivamäe, Saha, Saha asundus, Lagedi asundus mõisa kohal, on ajaloo hämarusse vajunud ilm- küla kunagi. Nii on küla suuruseks 1552. aastal kelti põldude levikualal on ka siinsete põldude (Rae vald). selt Põhjasõja ajal. Ent tegemist oli 13. sajandil märgitud vaid 1 talu 3 adramaaga. 1693. aastal asend, suurus ja kuju olnud vähemalt mingilgi Nõukogude režiim tõi uued arusaamad ka suure külaga – suuruseks 16 adramaad. Eriline oli Proosal 3, 1726. aastal 2 talu ning 1765. aas- määral ette kavandatud. Erinevus balti põldudest asustusse. Kolhoosid ja sovhoosid ei jälginud on seegi, et küla märgiti kuningliku omandina. taks oli jäänud kõigest 1 talu. Sealtmaalt kaovad on seega kujunemisprotsessis: kui kelti süsteemi ajaloolist asustusstruktuuri, vaid rajasid oma See pidi rõhutama erilist tähtsust Taani kunin- Proosa kui küla jäljed, aga Proosa talu kirjutab põllulappide asend ja kuju planeeriti suuremalt keskused tihti lausa tühjale kohale. Ka Loo ale- ga silmis. 1314. aastal kuulus küla juba Maardu end siiski Jõelähtme ajalukku erilisel kujul. jaolt juba enne esimest kündi, siis balti tüüpi põl- vik on rajatud suhteliselt tühjale kohale, et varus- omanikule Christiarnus Sherbele, 1345. aastal lud kujunesid välja alles pikaajalise maaharimise tada pealinna elanikke sotsialistliku põllumajan- koos Lagediga Herman Soyele. Küla nimi oli PROOSA PEREMEESTE ERISEISUND? ja kivikoristuse käigus. Proosa põllud on rajatud duse „võidukäigu” ajal Linnuvabriku toodetud erinevatel aastatel: 1314 – Usenkulla, 1435 – Veel 1970ndatel oli Saha kabelis korralikult ajavahemikus u 750–400 a. eKr. Kelti põllud on kanalihaga. Miks sai kolhoosikeskus nimeks just Ussenkülle, 1566 – Uskülle. Arvata on, et maa- säilinud suur paeplaat, millele raiutud PROSA levinud laialdastel aladel Loode- ja Põhja-Eu- Saha-Loo, võib ainult oletada. Siinsed laiad loode mõisastamisel küla kadus. Seega võib halva- HANSU nimi. Ei ole tavapärane, et talupoeg roopas hilispronksiajast kuni rooma rauaajani. pealsed alad on Loo nime andnud paljudele talu- maigulise Ussiküla asemel kaaluda Lagedimõisa maeti sellise auavalduse saatel kabelisse. Aastatel Tõsisem pööre inimese eluviisis toimus umbes dele. Lisaks on vallas Loo küla, mis tekkis Kosti- nimetust. Praegu ka Ilumäeks kutsutavat kanti ei 1609 ja 1651 märgitakse Proosa talu omanikena 4500 aastat tagasi, mil paikne põllundus lõpli- vere mõisa kõrtsi juurde 19. sajandi keskpaigas. tasuks selle nimega siduda. Sest ka Palmse mõi- Brosi Lauri ja Brosi Hansu. Proosa talu peremehe kult kanda kinnitas. Paepealsed mullad olid küll Võibolla just seepärast oli vaja rõhutada nende sa juures on ajalooline Ilumäe küla ja samani- vabamehe staatus ja positsioon tollases ühiskon- õhukesed, ent suhteliselt viljakad ja primitiivse maade kuulumist traditsiooniliselt Saha külale. meline kabel. nas on mõistatus. Nagu on paljuski mõistatuseks tehnoloogiaga kergesti haritavad. Tüsedama Samas rajati majand algselt Loo talu maadele, kogu Saha ajalugu. Oli ju ka Saha küla taaniaeg- pinnakattega aladel kasvas väga paks mets. Kui kuid nagu öeldud, kuulus see talu Lagedi mõisa, KÄRMU, LIIVAKANDI, LIIVAMÄE seks omanikuks eesti soost ülik Hildælempæ. need maad siin välja kurnati, siis pidi asustus hiljem Lagedi asunduse alla. Seetõttu kuulus ka Praegune Liivamäe küla on Eesti Vabariigi Talle kuulus lisaks ka Kärsa küla, kuhu arvata- paremate muldade poole liikuma. Kui Proosa Loo alevik kuni 1977. aastani Sommerlingi kü- algaastail saanud külge hajatalude grupi järgi vasti rajati Saha mõis ja see küla koos nimega kandi maad enam põlluks ei sobinud, tehti neist lanõukogu koosseisu. Ja alles viimast 30 aastat nimetatud asumi Saha-Liivamäe. Juba eelpool kadus. Tänaseks on selgitatud, et Saha kabelit ei karjamaad ning seejärel pole neid põlluna enam võib lugeda Loo aleviku ajalugu Jõelähtme val- toodud põhjustel jäi sellest pärast 1939. aastat ole kunagi rajatud Jüri kihelkonna kirikuna, vaid kasutatud. Sellepärast on need põllud ka kaks- las. Alevikuks nimetamisega kadus nimetuselt lihtsalt Liivamäe. Hiljem haaras Liivamäe ka erakirikuna ja võibolla oli esimene puust kabel kolm tuhat aastat säilinud. Kolme tuhande aasta Loo ka asustusajaloole viitav eesliide Saha. Maardu pealetungil kadunud ajaloolise Kärmu seal kohal just eestlase Hildælempæ’i püstita- vanustel põldudel kasvatati nisu, otra ja kaera. Kui õigustatud see nimi ikkagi on? Ega ei ole- küla maa-alad. Võibolla on Liivamäe nimi tu- tud. Arvatakse, et Jüriöö ülestõusu järel kaotasid Põllud jäeti maha umbes paarsada aastat pärast gi, aga vaevalt sellele ka üleliia on mõeldud. Sest letatud Kärmu külas kunagi asunud Liivakandi eesti soost ülikud oma valdused või sulandusid Kristust, misjärel hakati Proosa kandis karja pi- rahva seas muutus Loo kiiresti lihtsalt asja sisu kõrtsi järgi. Ka Maardu järve on ajaloos nimeta- härrasrahvaste sekka. Kuid kõrvale ei tasu siiski dama. Arheoloogid on leidnud ka jälgi pikkadest täpsemalt kirjeldavaks Linnukaks. Linnuka ni- tud Liivakandi järveks. heita ka arvamust, et tõenäoline Jüriöö ülestõusu karjaaedadest. Aga missuguse Euroopa pealinna metust ei tohiks üldsegi peljata. Naljaga pooleks Liivamäe küla muutub valglinnastumise käi- puhkemise märguande lõke süüdati just Saha ka- külje all on veel selliseid mälestusi iidsest asus- oleks sellel nimel ka üks väga selge omapära. gus praeguseks Loo alevikuks. Küsimus on ai- beli juures. Oli ju selle ülestõusu tule üheks ees- tusest, mida eksponeerida? Praegu on Eestis ainult üks kohanimi, mis ei lõpe nult ajas. Kirdepoolne osa Maardu järve ja Pe- märgiks märguanne igatsetud „Valgele laevale”, täishäälikuga! See on meie pealinn Tallinn. Lin- terburi maantee suunas võiks aga tagasi saada mida Soome poolt üle mere appi oodati. Ja mis SAHA-LOO, LOO JA LINNUKAS nukas oleks teine. Kui pealinna muutsid võõrad Kärmu küla ajaloolise nimetuse. oleks olnud veel sobivam paik kui tollal merele Muinasajal ja mõisaaja jooksul jäi Nehatu, võimud tsitadelliks maa vallutamisele Taanilinna paistnud kõrgem koht rannikul! Proosa, Lagedi, Saha Pirita jõe ja Maardu järve kohast, siis kolhoseerimine oli samuti võõrvõi- Toomas Kümmel Taani hindamisraamatus märgitud Koski ni- soodega piiratud loopealne asustamata alaks, mude pealesurutud meetod. [email protected] lk 7 NR 134 / JUUNI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Lapsepõlvest tuleme kõik Palusime meie lehe väärt autoril Tõnu Ojapil kirjutada seekord ise- ei pooldanud, sest üks meie sugulane, kes oli ajalehe toi- endast. Siin see kirjatükk ongi. Miks just nüüd see palve, saab sel- metaja, sattus E. Vilde tõttu geks, kui vaadata tema sünniaega. 1905. a. poliitilise kahtluse alla ja kaudselt st ﬁ nantsi- Sündisin 1938. a. 9. juunil ja veetsin oma lapse- sõja ajal kutsuti, täpselt samasugused, nagu olin liselt puudutas see ka meie põlve ühes Eestimaa kaunimas paigas Hõbemäe neid sõjaajal näinud. Olin juba kodu lähedal, sei- perekonda. Olid ka A. Saa- ja Koljunuki vahel. Mul on siiani silme ees rada, satusin ja vaatasin, kui aga tahtsin võtit lukuauku li „Leili“ ja „Aita“, aga ka mis kulges Oja poest kuni Koljunukini mööda la- pista, võppus mu käsi nii, et oli suurt tegemist „Majasõbra“ ja „Matsika- hekallast, kus iga jalatäis maad oli korralikult nii- ukse avamisega. Ja siis meenus mulle pedagoo- lendrid“, vanade ajakirjade detud, kuna iga heinasuutäis läks tarbeks ja täie- gikaprofessori loeng Tartus ning tigu ja ta koda numbreid ja kõik, mis oli likult puudus võsa, sest leivaahjud tahtsid kütta. ja lapsepõlv, mis on kuskil sügaval ajukeerdudes, aegade jooksul kirstudesse Võsa pügasid ka kariloomad, kes eriti armastasid hirm, mis oli nii kaua olnud alateadvuses. kogunenud. toomingavõsusid, mis praegu võimutsevad met- Aga süngetele sõjapilvedele vaatamata oli Suurim varandus ja ka sas. Toomingahagu aga ajas ahjumalmid valgeks lapsepõlv ikkagi päikseline, vähemalt praegu tähtsaim tegur minu ku- ja leib küpses maitsev ja hea. tundub nii ja õige lapsepõlv on minu jaoks ikka junemises olid isalt-emalt Minu sünniaasta oli viimane muretu aasta, kõik seotud maaga, loomadega ja loodusega, minu jäänud M. Kampmanni läks veel ülesmäge, taludesse ilmusid niidumasi- meelest on maalapsed hingeliselt palju rikkamad (Kampmaa) ja M. Nurmiku nad ja hoburehad, peremehed panid rahad kokku kui linnalapsed. koolilugemikud, mis tulid ja ostsid rehepeksumasina, kalamehed muretse- Mis kujundas välja minu väärtushinnangud? käibele aastatel 1920-1925. sid koos nooda. Inimsuhted olid lihtsad ja siirad, Kõigepealt koht, kus ma elasin, Kostirand, meri, Siit sain oma esimesed elu- valitses üksmeel, sest rasked ajad polnud veel paekallas - arvan siiani, et ainult Lõuna-Eesti tarkused, sest raamatud olid inimesi teinud tõrjuvaiks ja umbusklikeks, paha- kuppelmaastik võib meie kodupaigaga võistelda. koostatud nii, et rahvaluule tahtlikkus üksteise vastu puudus täiesti. Ent äike- Järgmiseks tulevad mu vanavanemad, vanaisa, ja mütoloogia kõrval olid sepilved olid juba kogunemas Euroopa kohale ja kes oli Vene tänava „Gorodskoi“ koolis käinud. ka palad kaugetest maadest, aasta hiljem puudutasid need baaside lepinguga See oli kool, kus õppisid E. Vilde ja E. Bornhöhe taimedest ja samuti Gustav otseselt Eestimaad. ja kus kogu õppetöö käis vene keeles. Vanaisa Suitsu sütitav luule, kurvad Minule aga tundusid kõik päevad täis päi- pani mu vene keelele jalad alla ja siis ma muidugi ja lüürilised J. Liivi laulud, kest ja soojust, ei osanud eriti tähele panna isa veel ei teadnud, et tulevikus töötan 40 aastat vene katkendid Tootsi-lugudest, sõttaminekut ja sõja algusest on jäänud üksikud õppekeelega keskoolis-gümnaasiumis. Vanaisa Kitzbergi, Mändmetsa ja mälestuskillud. Mäletan, kuidas mürsk maan- viis mind iga päev hobuse ja saaniga Kallavere ka postipapa J. V. Jannseni dus naabripere rukkipõllule ja must muld lendas kooli ja tuli vastu, sest olin väikest kasvu, kool lugusid - kõike, mida hing kõrgele, küllap jäi see meelde seepärast, et põld oli kaugel ja talved käredalt külmad. ihaldas. Ja illustratsioonid! oli meie õuest 100–150 meetri kaugusel. Hästi Peamised väärtushinnangute kujundajad olid Alles nüüd, kui mul on õn- mäletan õhtuid, mil pommitati Tallinna, ka ko- kahtlematult raamatud. Raamatud olid neil aas- nestunud antikvariaatidest letu märtsipommitamine on meeles, sest isegi tail suur väärtus ja iga raamatut loeti ikka uuesti muretseda neid raamatuid meil, 25 km kaugusel linnast võppus maja nii, ja uuesti. Ka kõik kooliraamatud hoiti alles. Kuna uuesti, (minu vanemate et seinakell pidevalt lõi. Valgustuslaternad linna majades sel ajal niisugust uhkust nagu raamatu- raamatud hävisid 1949. a. Peeter Hütt kohal ja seinakella löögid ei ole seni ununenud. kapp ei tuntud, siis hoiti raamatuid aitades võ tulekahjus) oskan neid hu- Ka mäletan ühte sügisõhtut, see pidi küll 1944. lakas korvides ja riidekirstudes. Suvel raamatuid vitavaid illustratsioone täiel määral hinnata. Ja oskasid luua õhkkonna, mis meenutas sõjaeel- a. sügis olema, kui tulekahjude kuma paistis kol- eriti tuppa ei tahetud tuua, oli väljas ju nii palju nimed Kristjan Raud, Eduard Wiiralt, Nikolai set kooli, esimesel kooliaastal andis direktor pr. mest suunast, pommitati Rakveret, Tallinna ja töötegemist, mina aga ei andnud perele hingera- Triik, Otto Krusten räägivad iseenda eest. Eessaare isegi jõulupühad vabaks. Hiljem linna- Helsingit. Mäletan loenguid pedagoogikast pea- hu ja ka kõige kibedamal heinaajal oli mõni raa- Kahtlemata oli teatav osa minu väärtushinnan- koolid – II Keskkool (Reaalkool) ja VII Keskool aegu pool sajandit tagasi ja ühe suure pedagoogi mat toas ning vanaisa või vanaema luges mulle gute kujunemisel ka minu vanavanemate laulu- olid ülepolitiseeritud. Olid raskeimad aastad, mis ütlust (kelle nime kahjuks ei mäleta), et me kõik õhtuti ette. Õppisin küll ka ise õige vara lugema lembusel. Pikkadel ja pimedatel sügisõhtutel ei järgnesid 1949. a. küüditamisele. Õpetajaid val- kanname oma lapsepõlve kuskil sügavas ala- ja aabits oli veel gooti tähtedega, nii oli gooti šrift väsinud vanaema ja vanaisa laulmast. Repertuaa- landati, puudus usaldus üksteise vastu. Aga pole teadvuses nii, nagu tigu kannab oma koda seljas. esimene, mida tundsin. ris olid põhiliselt ärkamisaegsed laulud: „Priius, halba ilma heata, imekombel olid nende koolide Veendusin nende sõnade õigsuses, kui olin juba Sügisõhtutel toodi aga aidast korvitäis raama- kallis anne“, „Kui siit pilvepiirilt...“, üks väga raamatukogudes säilinud sõjaeelsed Nobeli lau- täiskasvanud mees ja töötasin Padise töölisnoor- tuid ja siis oli alles pidu ja põlve. Samas aidas ilus laul Kalevist ja Lindast, „Õrn ööbik“ jne. reaatide teosed. Nii jõudsin väärtkirjanduseni, te koolis. Lõpetasin tavaliselt tunnid õhtul pärast hoiti ka õunu, koos raamatutega toodi ka vaagna- Vanaisa armastas ka koraale laulda. Mäletan maailma kirjanduse tippteosteni. Ja suvel, mida kella kümmet ja jalutasin umbes poolteist kilo- täis õunu ja siis seda õunalõhna toas! Ka raama- suurt enamikku sõnu peast. Mõlemad pidasid sai nii oodatud, tulin suure raamatupambuga meetrit majja, kus üürisin tuba. Padisele jääb kül- tud olid õunalõhnast läbi imbunud. hästi lauluviit, vanaema oli noorelt Kallavere Kostiranda, kus oli ikka hea olla ja kus nagu lalt lähedale Paldiski, mis oli sel ajal salastatud Millised olid need minu vaimuilma kujunda- koolimajas laulukooris laulnud. praeguselgi kevadel laulsid meeletult ööbikud ja sõjaväebaas. Ühel pimedal sügisõhtul toimusid vad raamatud? Väga peeti meie peres E. Vildest Aga kõigele tuleb ükskord lõpp, ka kuldsetele kus kõik linnamelu tundus ja tundub tühisena. Paldiskis manöövrid või õppused ja taevasse vi- lugu, loeti „Mahtra sõda“ ja „Anija mehi“, aga lapsepõlveaastatele. Soojad ja helged mälestused sati paar „valgustit“ või „jõulupuud“, nagu neid ka Vilde naljajutte teati peast. Vanaisa küll Vildet on jäänud Kallavere maakoolist, kus õpetajad Tõnu Ojap Jutuvõistluse tulemused on selgunud Jõelähtme Vallavalitsus kuulutas Eesti Va- bariigi 90. aastapäeva puhul välja kodulooliste jutustuste ja kirjutiste võistluse „Minu kodukandi ajalugu“. Tööde esitamise tähtaeg oli 1. mai 2008 ja auhinnafond on 10 000 krooni. Oodatud olid memuaarid ja mälestused, pe- rekonnakroonikad ja kooliõpilaste tööd. Komisjon, olles läbi lugenud kõik tööd, ot- sustas jagada auhinnafondi viie töö vahel võrd- selt: Tiit Truumaa, “Minu kodukandi ajalugu”, Alex Sander Sepp ja Kristjan Lepik, “Meie vanavanaisa lugu”, Kersti Lepik, “Kolm tagasivaadet Maardu Mittetäielikule Keskkoolile ehk koolist Maar- du mõisas”, Ilse Teder, “Haljava mõis”, Tõnu Ojap, “Minu kodukandi ajalugu”. Jõelähtme Vallavalitsus tunnustas ja tänas võistlustööde autoreid tänukirjaga, mis anti neile üle Jõelähtme 23. Laulupäeval. Paremad tööd avaldatakse Jõelähtme valla lehes. Peeter Hütt JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 8

Fotod: Rait Kook ja Merike Metstak

TERVISEPARGI AVAMINE

LOO MÄNGUVÄLJAKU AVAMINE

LUSIKAPIDU lk 9 NR 134 / JUUNI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Fotod: Peeter Hütt - Tippfoto JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 10

Fotod: Peeter Hütt - Tippfoto lk 11 NR 134 / JUUNI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Fotod: Peeter Hütt - Tippfoto JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 12

Fotod: Peeter Hütt - Tippfoto lk 13 NR 134 / JUUNI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Fotod: Peeter Hütt - Tippfoto JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 14 Uuringud ja arheoloogilised kaevamised Saha kabeli juures Saha kabeli restaureerimistööd toimusid ma – valminud on Saha kabeliaia haljas- ümbrusest on aegade jooksul juhuleidude- 1965. aasta sügisest kuni 1969. aastani ning tusprojekt, mille järgi hakatakse korrasta- na saadud mitmeid muinasaja lõpu ning ka siis sai kabel sellise ilme, nagu me täna ma kabeliaeda ning lahendama parkimise, hilisemate sajandite leide, samas võivad seda näha võime. Kuid mitmed tööd nii ka- valgustuse, veevarustuse küsimusi, rajama kaevandid sattuda kohtadesse, kus kultuur- belis kui selle ümber jäid toona tegemata, väikest abihoonet koos tualettidega. Kuns- kiht puudub. Plaanis on läbi uurida rajatava sealhulgas kabeliaia haljastuse planeerimi- tiajaloolane ja restauraator Juhan Kilumets kuuri alune maapind ning parklaala ja pu- ne, kiviaia restaureerimine ja sepisväravate ning arheoloog Gurli Vedru oma meeskon- hastada kabelit varem ümbritsenud (kesk- paigaldamine. Restaureerimistöödest on naga teevad veel sel suvel uurimistöid ka- aegse? uusaegse?) kiviaia põhi, et teha nüüd möödumas 40 aastat ning loodetavas- beli juures. Arheoloogilised kaevamised on kindlaks kiviaia algne võimalik kõrgus.” ti ootavad ees taas tööd Saha kabeli juures, tähtis osa töödest, kuna tegemist on väga Neid töid rahastatakse EASi piirkondliku sest suuremad eeltööd saavad selle suvega pikka aega asustatud piirkonnaga ning või- arendamise programmist, kuhu Jõelähtme tehtud. Kuna tegemist on muinsuskaitse- malike uute leidude ilmsiks tulek saaks vald esitas projekti “Saha kabel – Eesti kul- aluste mälestistega (kabel ja kabeliaed), anda täiendavat informatsiooni piirkonna tuuripärandi peidetud aare – kavandamise siis tähendab see oluliselt suuremat eeltööd ajaloo kohta. etapp”. Projekti otsene eesmärk on viia läbi muinsuskaitse eritingimuste, restaureeri- Gurli Vedru: “Kaevamised algasid 9. juu- vajalikud eeltööd restaureerimistööde alus- miskontseptsiooni, arheoloogiliste kaeva- nil ja kestavad 3–4 nädalat ning kaevajateks tamiseks. miste ja uuringute näol, enne kui reaalset on Tartu ning Tallinna ülikoolide üliõpi- tegevust saab alustada. Valla tellimusel lased. Kas ning mida nende kaevamistega Margit Pärtel erakogu hakkavad need eeltööd nüüd lõpule jõud- leitakse, ei ole võimalik ette arvata. Kabeli Rebala muinsuskaitseala juhataja Mis toimus Loo Pääsupesa lasteaias? Tänapäeva inimene elab igapäevast kiiret elu ja pole aega näha ja märgata, mis toimub meie ümber ja meie sees. Ühel päeval aga juhtub midagi enneolematut, mis meid üles raputab. See miski, tavaliselt negatiivne, paneb inimesed arutlema, hinnanguid jagama, äratab meis tunded ja meeled. Kõik teavad kõike ja peavad ägedaid vaidlusi. Põhiküsimus on MIKS? Selle kõigega käib jumaa Tervisekaitseametilt, et tegemist on sal- bakteriaalne analüüs ja negatiivse vastusega töö- kannatajad - lapsevanemad ja lasteaed omavahel kaasas salaja inimmõtetes ja teinekord ka tegu- monella puhanguga. Õhtuks teavitasime sellest tajad said loa jätkata tööd. Nende päevade jook- mõistvalt suhelda. des - süüdistus. Kui juhtub midagi, siis peab ju kõiki laspevanemaid, kelle lapsed olid sel päeval sul on toimunud ka tihe infovahetus dr. Mare keegi süüdi olema! lasteaias. Nii köögis kui ka kõikides rühmades Seljamäega. Täname koostöö ja mõistva suhtumise eest Nii oli ka meiega. tegutseti vastavalt Tervisekaitseameti nõuetele. Loo lasteaia kogu tegevus on Tallinna Tervi- Jõelähtme Vallavalitsust, Veterinaar- ja Toidu- See, mis juhtus alates 7. maist k. a. Loo laste- 13. mail oli meie majas neli Tallinna Tervise- sekaitsetalituse valvsa pilgu all ja lasteaia sulge- ametit, Tallinna Tervisekaitsetalitust, dr. Mare aias, sai alguse AS Maag poolt tarnitud supika- kaitsetalituse inspektorit ja kaks Veterinaar- ja mist ei pidanud vastav amet vajalikuks.Toimu- Seljamäed ja Evi Leksi, hariduse vanemspetsia- nast.Tänaseks on meil Veterinaar- ja Toiduameti Toiduameti spetsialisti. Vaadati üle lasteaia ene- nud on kaks kriisikoosolekut, kus analüüsisime listi Carmen Viherpuud, lasteaia hoolekogu ning Harjumaa Veterinaarkeskuse dokument, mis sekontrolli dokumentatsioon, seirelehed, laste olnut ja leppisime kokku järgneva tegevuse. lapsevanemaid. tuvastas antud tootel Salmonella spp. Toode on kohalkäimise tabelid ja personali tervisetõendid, Algallikas, mis põhjustas puhangu, on teada. käitlemisest kõrvaldatud. mis osutusid kõik korrektseteks ja nende täit- Kuidas nakatumine toimus, on väljaselgitami- Katrin Paldermaa, Reedel, 9. mail ei teadnud keegi meist, mis mine nõuetekohaseks.Veterinaar- ja Toiduameti sel. Loo lasteaed Pääsupesa juhataja võis põhjustada laste haigestumise. spetsialistid võtsid köögis analüüsid tööpinda- Asutusena saime õppetunni, kuidas käituda Esmaspäeval, 12. mail pärast lõunat saime delt ja osalt toiduainetelt, mis samuti osutusid ja toimida sellises kriisiolukorras. Toibumine Veera Andresson, ametliku teate dr. Mare Seljamäelt ja ka Har- (v.a. supikana ) negatiivseteks. Personalilt võeti kriisist võtab kõigil aega ja sel ajal võiksid kaas- Loo lasteaed Pääsupesa tervishoiutöötaja

Vastus külavanemate Kommentaariks vastuskirjale pöördumisele Maardu Rootsi ja Soome graniit on Eesti omast 3 korda kallim üksnes siis, kui Eestis kõiki kaevandamisega seotud kulusid ei arvestata. Kui ikkagi võtame arvesse, et kaevanduse lähedal või lausa peal on kellegi kodud jne, siis seda meie riik kahjuks graniidikaevanduse asjus hinnata ei oska. Õiglane oleks, et kui avaliku huvi (mitte erahuvi, mis peaks olema üldse välistatud) tulemusena on keegi sunnitud lah- Lugupeetud külavanemad kuma oma kodust (millel on võib-olla ka pikem ajalugu), siis peaks riik otsima uue meeldiva elupaiga ja andma ka valida ning maksma nö “naha ja karvadega” kogu selle kolimise ja uue elu alustamise kinni. Ja isegi siis keelduks enamik inimesi Täname teid meie poole pöördumast ning oma muresid jagamast Maardu vabatahtlikult oma kodukohta maha jätmast. graniidikaevanduse rajamise teemal. Lisaks kaasnevad kaevandamisega müra, tolm, koormus teedele, põhjavee-riskid (mida iganes sel teemal rahva rahus- Mure on kindlasti tõsine ja vajab lahendamist. Oleme teie jaoks seda va- tamiseks ei kinnitata) - kõiki neid faktoreid hindavad riigi ametlikud metoodikad tühisteks, võrreldes (era-)majandusliku lusat probleemi uurinud ja teemaga väga hästi kursis. Suhtume teemasse kasuga. täie tõsidusega ja äärmise ettevaatlikkusega, kuid täna ei ole veel ühtseid ja selgeid lahendusi leitud tõstatatud küsimustele ning puudub ka selleks Säästev suhtumine peaks ikka väljenduma nii, et kõike, mida on võimalik maa sonkimise teel kaevandada, tuleks hankida vastav tehnoloogia. kodust kaugemalt. Siin sobib hästi ütlemine, et “kõik, mida saab raha eest, on odav”. Mitte aga pidevalt nuputada, mida meie jalge alt ikka veel saaks välja uuristada. Lisaks toimub tänasel päeval juba graniitkillustiku import Soomest ja Rootsist. Olukorra teeb keeruliseks aga asjaolu, et see killustik on vähemalt Hakkab vägisi tunduma, et peame sellele vastusele uuesti vastuse andma, sest muidu teatatakse ca kuu aja pärast, et nüüd kolm korda kallim kui Eestist kaevandatav killustik. juba ongi teadlased välja nuputanud, kuidas see graniit sealt “tühiselt väikeste” kaasmõjudega kätte saada.

Hetkel, kui kogu lahenduste otsimise protsess on poolik ja asjad selgine- Me ei tohi suhtuda sellesse naiivselt ja loota, et küll ka teisel poolel millalgi aru pähe tuleb või südametunnistus häält misel, siis me grandiidimaardla rajamist toetada ei saa. Küll aga tervitame teeb. teadlaste initsiatiivi leidmaks uusi võimalikke lahendusi ja tehnoloogiaid sarnaste kaevandamiste rajamiseks. Meil, Neemes on üsna sarnane “liivasõda” käimas, kus vaene väike ﬁ rma Tallinna Sadam tahab oma kulude kokkuhoiu eesmärgil (kaugemalt tuua on ju kallim) meie ranna lähedalt merest endale liiva pumbata. Nad ei hooli sellest, et siis lähevad Kui teil tekib veel küsimusi või probleeme, võite julgelt minu poole pöör- Jägala jõest pärit mürgised setted liikuma, lained ja hoovused hakkavad kallast sööma jne. duda. Seega, kallid kaaskodanikud, peame iga päev koju tulles kahjuks hoolega ringi vaatama, ega keegi meie kodu kahjusta- Kõikide probleemide kiiret ja rahumeelset lahenemist soovides, miseks jälle mingit sigadust ei sepitse.

Kalle Palling, Andrus Miller, Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon Neeme külavanem lk 15 NR 134 / JUUNI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Rebala teemaplaneeringust

Rebala teemaplaneeringuga (TP) on jõutud sinnamaani, et OÜ Ruum ja Maastik esitas 12. aprillil k.a. materjalid Jõelähtme vallavalitsusele. Val- lavalitsuse, APK ja KKMK esimehe ning planeerija ühisel nõupidamisel vaieldi TP edaspidise käigu üle. Planeerija nägemuse järgi Muinsuskaitse- amet seda TP ei kinnita. Komisjonide esimeeste ettepanekul otsustati alustada läbirääkimisi Muinsuskaitseametiga ning vallavalitsuse ülesandeks jäi kohtumine kokku leppida, sest ilma selle kokkuleppeta poleks ka mõtet korraldada Rebala TP avalikku arutelu ja anda inimestele alusetuid lootu- si. 26. mail k.a. Jõelähtme vallamajas toimunud kohtumisel olid kohal Muinsuskaitseameti 4 esindajat, planeerija, Rebala asutus, vallavalitsuse esindajad, volikogu liikmed, KKMK ja APLK esimehed. Tulise vaidluse ja seisukohtade esitamise käigus jõuti kokkuleppele, et kui Muinsuskait- seamet ei poolda kaitseala piiride vähendamist, Jõelähtme vald aga peab siiski arenema, siis tuleb järgida reegleid, kuidas areng muinsuskaitsealal toimuma hakkab. See tähendab, et üldplaneeringus lähtutakse (pärast TP kinnitamist) Rebala TP-s kokku lepitud tingimustest. Koosistumisel jõuti üle vaadata Kallavere, Ülgase, Kostiranna, Manniva, Jõesuu, Koogi ja Koi- la küla. Edasi jätkati Muinsuskaitseametis ülejäänud küladega. 27. mail k.a. tühistas Jõelähtme vallavolikogu oma määrusega detailplaneeringute algatamise keelu. Seega on alustatud läbirääkimised väga olulised, et Muinsuskaitseamet oleks nõus nende tingimustega, mis teema- planeering ette näeb. Detailplaneeringute algatamisel lähtutakse teemapla- neeringu tingimustest. Nende algatamisel ollakse teadlikud, et kuni teema- planeeringu kooskõlastamiseni ametkondade poolt võib tekkida viivitusi planeeringute kinnitamisel.

Tiia Välk, volikogu keskkonna-muinsuskaitse komisjoni esimees Peeter Hütt Nõuandeid projektide kirjutajatele Alates 2005. aastast kehtib meie vallas vo- tutvustamaks rahvale erinevate ajastute muusi- deid erinevat laadi inventari soetamiseks. Olgu sisuliselt puuduvad ning mis tihtipeale ka ette- likogu poolt kinnitatud haridus-, kultuuri- ja kat, Loo Kultuurikeskust koolilõpu (ja -alguse) see siis spordivarustus, õppevahendid, esine- nähtud korrast kõrvale kalduvad, siis neid pro- spordiprojektide toetamise kord. See annab trallide korraldamisel, eakate tervisespordipäe- miskostüümid või midagi muud, need ei kuulu jekte (piiratud rahalisi võimalusi arvestades) võimaluse eelnimetatud valdkondades tegut- vi, preemiareise parimatele õppuritele, Jõe- vastava taotluste korra kohaselt fi nantseerita- rahuldada ei suudeta. sevatele inimestele ja ühendustele saada oma lähtme Lastekaitse Seltsi ettevõtmisi ja palju vate hulka. Sotsiaalabi andmine on valla sot- Pean vajalikuks veelkord meelde tuletada ettevõtmiste ja ürituste korraldamiseks valla muud. siaalosakonna ja -komisjoni otsustada. ka valla allasutuste ja teiste valla eelarveliste kaudu rahalist tuge. Materjalid ja info taotluste Praeguseks on paraku lisandunud suurel Teine oluline moment – haridus-, kultuu- ühenduste juhtidele – kui teil on aastate jooksul esitamise, läbivaatamise ja lepingute kohta on hulgal taotlejaid, kes pole päris hästi tutvunud ri- ja spordiprojektide tarbeks on käesoleva välja kujunenud oma traditsioonilised ettevõt- jätkuvalt üleval valla koduleheküljel kultuuri- nende võimaluste ja tingimustega, mille alusel aasta vallaeelarves eraldatud 350000 krooni, mised ja üritused, mis on ammu ette teada, siis lingi (Toetused ja preemiad) all. komisjon toetusi jagab. mis võimaldab ühes voorus rahastada projek- kirjutage need kulud juba aegsasti oma korra- Taotlusi vaadatakse volikogu haridus-, kul- Projektipõhiste toetuste eraldamine on ellu te keskmiselt 87500 krooni ulatuses. See on lise aastaeelarve projekti sisse. See annab või- tuuri- ja spordikomisjonis läbi 4 korda aastas, kutsutud eelkõige avalikkusele suunatud üri- samm edasi võrreldes 2005. aastaga, mil meil maluse oma tegevust rahulikumalt planeerida misjärel teeb komisjon vallavalitsusele ette- tuste rahastamiseks, samuti on nende aastate oli aasta eelarves selleks 100000 krooni, sel- ja vähendab fi nantseerimisriske. paneku toetuste eraldamise (või äraütlemise) jooksul toeks oldud erineval tasandil valda legipoolest ületab praegu taotlustes küsitud Ilusat suve, häid projekte ja huvitavaid ette- kohta. Alljärgnevalt selgitan, millised on prio- esindavate õpilaste, kultuuritegijate ja sportlas- kogusumma meie võimalused 3-4kordselt. võtmisi! riteedid, mida komisjon oma valikute tegemisel te lähetuskulude katmisel. Komisjon ei ole oma fi nantseerimisreeglites eelistab, toetudes kehtivale korrale ja millised On ülimalt tõenäoline, et kui mõne kooli x küll otseselt kehtestanud omaosaluse protsenti, on vahendid, mis meie käsutusse antud. klass küsib raha oma klassiekskursiooni kor- eeldab aga siiski, et valla kanda jääb eelkõige Sissejuhatuseks mõningaid näiteid toetust raldamiseks, siis ta seda ei saa, sest tegu on kaasfi nantseerija roll. Jüri Paavel, pälvinud projektidest: fi nantseeritud on Neeme lihtsalt lõbusõiduga, millel valla esindamisega Kui projektides küsitakse 30000-40000 volikogu haridus-, kultuuri- ja Kultuurimaja poolt läbiviidud kontserdisarja, vähe pistmist. Samuti ei jaga komisjon vahen- krooni, samas kaasfi nantseerijad ja omaosalus spordikomisjoni esimees

Toetused on suurenenud Jäätmeveo avalik konkurss Sünnitoetus 5000 Lapsehoiuteenuse toetus 3000 Jõelähtme Vallavalitsus teatab avaliku konkursi korraldamisest Eralasteasutuse toetus 3000 Ranitsatoetus 1500 jäätmevedaja leidmiseks Jõelähtme vallas kuni kolmeks aastaks. Tasuta koolilõuna Pakkuja peab esitama tähtaegselt B-korpuses sekretäri ruumis tööpäeviti Spordipearaha 3500 Hõbemedaliga koolilõpetaja 3000 kõik dokumendid, mis nii sisuliselt kella 9.00 – 16.00 (reedeti kuni 14.00). Kuldmedaliga koolilõpetaja 5000 kui vormiliselt vastavad Jõelähtme Pakkumisaegseks tagatiseks on Pensionäride ravimi- ja küttetoetus Pensionäride ja puuetega laste jõulutoetused 500 krooni Vallavalitsuse 22. mai 2008. a. 15 000 krooni. Maamaksu osaline toetus korraldusega nr 265 kinnitatud Pakkumiskutse dokumendid Matusetoetus 4000 pakkumiskutse dokumentide punktis vormistatakse eesti keeles. Toetus õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra puhul Toetus puuetega isikutele abivahendite soetamiseks 5.1 esitatud tingimustele. Pakkuja Pakkumine tuleb esitada Jõelähtme Toetus mõõturite (vee-, gaasi-, elektrimõõturid) paigaldamiseks peab olema registreeritud vastavalt Vallavalitsusele hiljemalt 30. juuniks Toetus riskirühma peredele hädavajalike tarvete soetamiseks (koolitarbed jne.) Lasteaia toiduraha kompenseerimine probleemsetele peredele kehtivatele õigusaktidele. 2008 kell 12.00. Hooldajatoetus 240-400, vastavalt puudeastmele Pakkumised avatakse 30. juunil kell Kõik toetused, kuhu ei ole summat taha märgitud, makstakse välja avalduse alusel ning Pakkumiskutse dokumente 12.15 Jõelähtme Vallavalitsuses. konkreetsetest kuludest lähtuvalt – aluseks Jõelähtme valla eelarvest sotsiaaltoetuste väljastatakse Jõelähtme Vallavalitsuses maksmise kord. www.joelahtme.ee JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 1216 Keskkonnateadlikkus on kasvanud Suhtumine ümbritsevasse algab eelkõige meist enestest. Lastele on peamiseks on välja kuulutatud korraldatud eeskujuks vanemad, vanavanemad, õed-vennad. Kuid selle kõrval ei ole olmejäätmeveo avalik konkurss. Konkursi lõpptähtaeg on juuni vähem tähtis see, mida koolis tehakse. lõpus, pärast seda valitakse pak- Mul on heameel, et ka sel kevadel võtsid kus. Kuni selle ajani aga peab hakkama saama kumistest välja soodsaim, kes Jõelähtme valla haridusasutused osa iga-aas- olemasolevate võimalustega. On piirkondi, kus hakkab meie vallas järgmisel tasest keskkonnahariduse projektist Ökokratt sorteeritud jäätmete konteineritega ei ole prob- kolmel aastal segaolmejäätmete (Ökokrati kohta saab täpsemalt lugeda www. leeme, samas on piirkondi, kus konteinerid on ja vanapaberi kogumiskaste tüh- okokratt.ee) ning lisaks toimetati ka Ökokrati tihtipeale ületäitunud. jendama. Kõik majapidamised väliselt. Enamasti on ületäitumise põhjuseks konteine- liidetakse korraldatud jäätme- Täname kõiki õpetajaid ning kaasaaitajaid, risse pandud segaolmejäätmed, mille koht ei ole veoga. Kindlasti tekib siin palju kes leidsid aega lastega tegelda! Pangem tähe- sorteeritud jäätmete konteinerites. Teiseks põh- vaidlusmomente, et jäätmeid ei Kostivere Lasteaia võimlemine looduses. le, mis on meie ümber! Suvi on ringiliikumise juseks on kokkupressimata pakendite ja papp- teki nii palju jms, aga sellega aeg - ärge käige ringi kinniste silmadega, tehke kastide panek pakendite ja vanapaberi kontei- tegeldakse juba iga üksikjuhtumi tekkivate kohtadega tegeldakse jooksvalt edasi. peatusi oma teekonnal ja võtke aeg maha. Loo- neritesse ehk konteinerite ületäitumist saab iga põhjal eraldi. Kuna pärast sorteerimist jääb oma Siinkohal palume kõigil maaomanikel jälgida duses liikudes ei tohiks unustada ka teatud reeg- jäätmeid sorteeriv elanik ka ise vähendada. kogumiskasti pandavaid jäätmeid vähemaks, oma maal toimuvat. Kui teie maa peale on prü- leid – liikuda selleks ettenähtud radadel, mitte Palume meeles pidada, et pakendite kogu- siis võimalusel võib olla kogumismahuti ka gi toodud ning toojat ei ole võimalik kindlaks prügi maha jätta, mitte segada loomi-linde jne. miskastidesse võib panna ainult puhtaid ja kahe või mitme naabri peale. Sellisel juhul peab teha, siis on koristamise kohustus maaomani- Sügise jooksul peaks valmis saama riiklik kokkupressitud pakendeid ning vanapaberi/ olema lepingus ﬁ kseeritud, et kõik osalevad kul. Õigesse kohta jäätmete äraandmine ei ole keskkonnahariduse arengukava ning siis kirju- papi konteineritesse võib panna ainult puhast ja mahuti tühjendamise eest maksmisel. nii kallis, kui seda tihtipeale arvatakse. Kui on tame sel teemal kindlasti jälle pikemalt ka Jõe- kokkupressitud paberit ja pappkaste. Tunduvalt Täpsemalt korraldatud jäätmeveoga liitumi- juba olemas transport, et metsa alla viia, siis ei lähtme vallalehes. vähem võtab ruumi näiteks 10 kokku pressitud sest, lepingute tegemisest, olemasolevate lepin- tohiks olla ka probleemi jäätmete õigesse kohta mahlapakki kui 10 kokku pressimata mahlapak- gute muutmisest jms teavitame pärast konkursi üleandmisega. Ja väga tihti on olnud juhtumeid, JÄÄTMED ki ... võitja selgumist nii vallalehes kui valla kodu- kui antakse jäätmed heatahtlikult üle kellelegi, Sorteeritud jäätmed lehel. kes lubab need viia prügilasse. Kahjuks aga ala- Alates jaanuarist on suurenenud jäätmete sor- Segaolmejäätmed ti ei jõua need sinna. Küsige alati dokumenti, teerimine. Jõelähtme valla enamikus külades Segaolmejäätmete kogumiseks peab igal ma- Ebaseaduslikult ladestatud jäätmed mis tõestaks, et teie üleantud jäätmed on viidud ja mõlemas alevikus on sorteeritud jäätmete japidamisel olema oma kogumismahuti ning Kevadel toimus suur aktsioon, et saada puhtaks selleks ettenähtud kohtadesse. äraandmise võimalused olemas. Aja jooksul tehtud leping jäätmeluba omava vedajaga. Kah- Eestimaa ilus loodus sinna viidud jäätmetest. kindlasti laienevad võimalused ka ülejäänud juks aga seda veel kõigil ei ole ning prügiko- Jõelähtme vallas saime enamiku metsaalustest Liis Truubon, küladesse ning loodetavasti on võimalik suu- tikesed jõuavad tihtipeale kuskile metsa alla ja karjäärialast puhtaks, aga on ka kohti, kuhu keskkonna vanemspetsialist rendada kogumiskohtade arvu mõlemas alevi- või mõne lasteaia prügikasti. Jõelähtme vallas seekord siiski ei jõudnud. Nendega ning juurde [email protected] / 53 007 351 Meie ei usalda minister Tamkivi Juuni algul algatati Riigikogus umbusalduse avaldamine reformierakondlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Üheks tema umbusaldamise oluliseks põhjuseks oli muuhulgas ka meie vallaga seonduvalt maavarade kaevandajate ärihuvide eelistamine kohalike elanike ning keskkonnakaitse avalikele huvidele. Kõik mäletavad kevadist tulist koosolekut Minister Tamkivi on jätnud mitmed olulised Loo kooli saalis seoses AS Talteri sooviga asuda loodusobjektid kaitse alla võtmata, eelistades Loo külje all paekivi kaevandama. Ka valla aja- erahuve avalikele huvidele. Nii anti kinnisva- lehes on sellel teemal mitmel korral kirjutatud. raarendajate huvides välja raieload Harjumaal Muuhulgas on seal viidatud ka minister Tam- Suurupi piirkonnas, mille tagajärjel hävisid kivile rollile, kes aasta tagasi vaevalt ministriks väärtuslikud metsaelupaigad ning mida ei ole saades tuli kohe vastu ärimeeste huvidele ning enam võimalik taastada. algatas kaevanduse rajamise menetluse. Samuti on selgunud, et minister on ühepool- Tänaseks on selgunud, et minister Tamkivi ei selt eiranud looduskaitsjatega varem kokkulepi- ole hoolinud ka mujal avalikest ja rahva huvi- tud tingimusi ning kitsalt ärimeeste huvides on dest, vaid on oma ametis olles usinalt teeninud oluliselt suurendatud põlevkivi kaevandamise mitte ainult tee-ehitusﬁ rmade, vaid ka välis- mahtusid. Seda ka elektri välismaale müümise maiste metsaärimeeste ning põlevkivi kaevan- eesmärgil, mis aga ülemäära ja põhjendamatult dajate huve. saastab ning halvendab meie endi elukeskkon- Nii on Riigimetsa Majandamise Keskuse da. (RMK) Nõukogust asjatundjad ära aetud ning Loodusväärtuste ja elukeskkonna ohvriks asju otsustavad koos ministriga metsaärimehed. toomine ärihuvidele on taunitav ja sellega ei Üldteada on see, kuidas käitus Pirita piirkonna saa nõustuda ning sellest ka minister Tamkivi metsaga endine reformierakondlasest linna- umbusaldamine. osavanem Ü. Rajasalu, kes ongi nüüd pandud Kahjuks on selline oma toetajate era- ja äri- RMK etteotsa koos endise puiduärimehe A. huvide eelistamine ning kurdiks jäämine riigi ja Kallasega. Nende juhtimisel on võetud suund rahva ees seisvatele probleemidele olnud kogu riigimetsa hiilivaks mahamüümiseks ning laia- aeg Reformierakonnal halvaks kombeks oma lijagamiseks kitsastes ärihuvides. Kavas on asjaajamistes. lüüa saag sisse ka hoiu- ning kaitsemetsades- Ministri umbusalduse poolt anti 36 häält, se. Enam ei peeta vajalikuks metsakasvatuse millest ei piisanud tema tagandamiseks, kuid ja -hooldamisega tegelevaid metskondi, mille tegemist oli selge hoiatusega, et kaevanduste kiirkorras likvideerimise tulemusena kaotab rajamist ning ärihuve ei tohi eelistada loodus- töö mitusada elupõlist metsameest. Ühtlasi on keskkonna ja kohalike elanike huvidele. Mi- määratud hääbumisele 50 metsaküla ja -asulat nistri umbusaldamise protsess annab usku, et üle Eesti. Koos sellega kasvab metsade rüüs- me suudame panna reformierakondlased taga- tamise ja risustamise oht ning nõrgeneb veelgi nema ka Loo kaevanduse küsimuses. Paekivi võitlus metsatulekahjude vastu. puudust Eestis ei ole ning on palju teisi kohti, Kuid mets ei ole ainult puiduressurss, vaid on kus kaevandamine inimtegevust ei häiri ning väärtuslik elu- ja looduskeskkond meie kõigi keskkonda ja põhjavett ei ohusta. Puhas ja jaoks. Riigimetsa hävitamine üleraidega seab inimväärne elukeskkond on meile suur väärtus ohtu kogu loodus- ja elukeskkonna mitmekesi- nig selle eest seisame jätkuvalt ja kindlalt. suse ning tasakaalu. Sellele ohule on tähelepa- nu juhtinud nii Eesti kui ka Põhjamaade kesk- Maido Pajo, konnakaitseorganisatsioonid. volikogu liige lk 17 NR 134 / JUUNI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Kuhu viib aegade lend ... Loo Keskkooli 9-ndate klasside juhatajate mõtteid Esimene koolipäev ja viimane kellahelin. Millegi algus ja millegi lõpp. Täna meenutame seda, mis on nendes aastates olnud huvitavat ja natuke ka naljakat. Kersti Lepik: Põhikooli lõpetajate tegemiste LV: Kuidas sai selgeks duur-helilaadi skeem 5. pildigalerii tundub olevat pikk. klassis? Muidugi klaviatuuril valgete ja mustade Nad on hästi palju õppinud just väljaspool klahvide vaheldumisega? Õige oleks „terve-ter- klassiruumi. Iseäranis ohtralt on olnud omanäo- ve-pool-terve-terve-terve-pool“, aga Vegardile lisi tegevusi, mis seotud Jõelähtme vallaga: Re- jäi hoopis meelde: „terve-terve-katki-terve-ter- bala rattamatk, kanuusõit vanematega Maardu ve-terve-katki“. See omakorda aitas ka teistel Rait Kook karjääris, koristamispäevad erinevates külades asja selgeks saada. ja muidugi vallast suure maketi tegemine. KL: Klassiõhtud olid alati viimse minutini KL: Nad olid tublid paljudes tegevustes. ga: politseiorkestri pillimehed, maailmameister Leili Värte: Jalgrattamatka ajal aitas Kati hea- lastel endil ära sisustatud, korraldati siis mõni Mida ette võtsid, seda edukalt tegid: kirjutasid Andrus Värnik, muusik Mihkel Mattiisen jt and- tahtlik torisemine õpetajal vaatamata väsimusele telesaade, moešõu, viktoriin või mäng, aga ku- leivaraamatuid, osalesid Rahvusooper Estonia sid neile võimaluse autogramme koguda. Ehk kodupoole vändata. Kodust kaugemalgi oleme nagi ei puudunud sealt väike näidend. Jõulupi- balletti tutvustavas projektis, küpsetasid kodu- hakkab keegi tänastest lõpetajatest neid ise ku- käinud. Soome teaduskeskuses „Heureka“ sõitis dudeks kirjutasid tüdrukud ise loo, lavastasid ja vallakujulise piparkoogi ja said auhindu. Tegid nagi jagama! Janno nii kiiresti, et püksid läksid katki. etendasid selle. sporti ja eriti head on nad jooksude. Maakonna Loo Keskkoolis on nad esimesed, kes kogu KL: Koolis tuli rääkida oma hobidest ja kaks LV: Tänavused lõpetajad on väga tublid laul- teatejooksude võistlustel on igal aastal võidetud klassiga hakkasid II klassist saksa keelt õppima. tüdrukut tulid 6. klassis kooli Tootsi moodi - ühel jad, esinetakse nii koori, ansambli kui ka solisti- auhinnalisi kohti ning Loo kooli seeriajooksude Keeleõppe kaudu on nad saanud mitmel korral olid kaasas hamstrid, teisel 2 hundikoera. Kuidas dena. Tütarlaste ansambel sai võimaluse osaleda üldvõitjad on olnud Liia, Merilin, Hanna Liisa, Saksamaal sõpruskoolidel külas käia ja siin võõ- aga „Kevade“ lapsed koolis käisid, seda uurisi- Tallinna ja Harjumaa konkursil „Volüüm“ ning Jörgen ja Ken. Kui koolis toimus tundide ajal rustajad olla. Alates 4. klassist on nad osalenud me Palamusel kohapeal. Sinna sõitsime rongiga, pälvis žürii tähelepanu. Eliise on laulnud „Lau- mõni loeng, muusikaüritus, lindude tutvustus, rahvusvahelistes ajalooalastes projektides, mis mis mõnele oli esmakordne ja liinibussiga, kust lukarusellis“, Kerli ja Hedvig võitnud Jõelähtme pidid nad alati selles terve klassiga osalema. andis võimaluse saada kogemusi intervjueerimi- saime pileteid „meetriga“. lauluvõistlusel. Kohtumised paljude oma ala tublide tegijate- sest ja kus tööd tuli esitada saksa keeles. Et olla suur, peab olema olnud väike! Õppisime (Neeme Algkooli moto) Kui vilistlased 30. mail 2008 Neeme koolimajja jõudsid, oli hariduselu Neemes juba 110 aastat tagasi koos alanud... Mardi talu tagakambris õpetas hr Einmann toona 18 õpilast. Alates 1899. a. peeti kooli praeguses Jõelähtme hariduselu tähistamise 320. aastal lõpetab Kostivere Põhikooli 24. lend. I klass oli Wana Kala Kõrtsis, kuhu mahtusid lõpuks 43 last nagu silgud pütis õppima. päris arvukas, kuid lõpusirgele on jäänud 12 õpi- Legendaarsem tolleaegne õpetaja on ehk hr Ühe klassi põrand on 50 cm võrra teiste klas- kaluritele annab aga tänavu talvel tursa püük last. Meie kaaslasi õpib Loo Keskkoolis, Tallin- Joosep Grünthal, kes leidis mahti koolijuhata- side põrandast kõrgem ja täidab pidude puhul jää alt põhja õngedega. Turski on külluses ja na Reaalkoolis ja J. Westholmi Gümnaasiumis. mise kõrvalt ka kopsakat kroonikat pidama ha- näitelava osa. Klassid on üksteisest eraldatud hinnad kõrged, kuna neid eksporditakse Sak- Jõelähtme kooli 1970. aasta lõpetanuna olen kata. Hr Hein Vergo ajal ehitati tänu külamees- liikuvate kahekordsete vineerist vaheseintega, samaale. Söötekalad ostetakse Tallinna turult. klassijuhatajaks 1978. aastast alates juba kuuen- tele uhiuus maja spetsiaalselt koolimajaks, küll mis hingedel annavad kahele poole kõrvale Piirivalve koosseisu Neeme kordonis on suu- dale lennule. Iga klass on oma nägu ja natuke aga tänapäeva mõistes veidra ruumijaotusega keerata. Klasside uksed avanevad kõik jalutus- rendatud 5 mehele tavalise 2 asemel, et takis- ka sarnane: Tootsid -Teeled, Arnod - Imelikud- – üksainus suur maast laeni vineerustega poo- ruumi, mis on ühtlasi ka võimlaks. tada vabatahtlikkude minemist üle kinnise lahe ki olemas. Praegune klass on oma probleemide, litatav saal oligi klass, kus Teelede-Tootside Peale koolitöö lõppu, 15. juunil läks kooliju- jää Soome sõtta. rõõmude ja muredega kõige värskemalt meeles. moodi pikkade pinkide taha mahtus 69 last ja hataja grupi vanema komplekti õpilastega Tar- Nõukogude korra kohaselt muutus Neeme Aeg lihvib mälestusi, salvestab olulise, kustu- õpetaja nagu köstergi sealsamas käsikambris tu ekskursioonile. Lapsed läksid jala joale, kust algkool mittetäielikuks keskkooliks. Kodutü- tab ebaolulise. Lõpetajad on asjalikud, arukad, elasid. Tänavu mahtusime 17 õpilasega napilt- vabriku kitsaroopalisega Raasikule sõitsime. tarde ja noorkotkaste organisatsioonid kaotati töökad ja praktilise meelega noored inimesed. napilt saaliklassi (II+III kl.), kunagisse õpetaja Tartus olime 2 ½ päeva. Käisime ülikooli bo- ja asemele asutati oktoobrilapsed ja pionee- Vahel tundub, et tegemist on liiga täiskasvanud toakesse (I kl.) ja teisele korrusele, endisesse taanikaaias, zooloogia- ja geoloogiamuuseu- rid. Viimased jäid küll vannutamata. 22. juu- inimestega, kuid siis viskab keegi mõne kooli- ametikorteri kööki (VI kl.). Liitklassid olid ja mis, tervishoiu muuseumis, tähetornis ja Raa- nil 1941 algas sõda Vene ja Saksa vahel. 23. poisi vembu ja tüdrukud itsitavad koridoris - val- on, ainult et tänapäeval on õpetajaid hingekir- dil Eesti Rahva muuseumis. Peale selle tegime augustil 1944 tulid Neeme esimesed sakslased. latud ikkagi. Kokku on kasvatud väga toredaks jas peaaegu sama palju kui rüblikuid, kokku 7. väljasõidu aurulaeval Emajõge pidi Luunjasse. Kell 2 päeval möödus koolimajast esimene tank ja sõbralikuks kollektiiviks: kohusetundlikud Kauaaegne õpetaja Niina Rand pidi suure sõja- 18. juunil sõitsime koju tagasi. Et sel päeval ja sellele järgnesid mootorratturid ja jalgrattu- Marju ja Risto, noor tehnik Henry ja arvutisõber ni ja ka pärast seda peaaegu üksi 40ga hakkama vabriku rongi Raasikule ei tulnud, võtsime ho- rid, umbes 600 mehe ümber. Algas uus ajajärk. Ralf, sõprust ja tantsu hindavad Silja, Kristiin ja saama... Pr Leili Saem sidus oma elu Neeme busepostijaamast 2 hobust ja vankrit ja lasime Koolist kõrvaldati igasugune „punane“ kirjan- Jaanika, meie esietleja Sigrit ja rõõmsameelne kooliga seniks, kuni 1970. aastal kool sootuks end Jõesuusse sõidutada, kuhu meil Neemest dus, loosungid ja pildid. Lipuvardasse tõmmati Annika, spordipoisid Arvi ja Rainer, vaikne ja suleti. Õnneks avati kool aastal 1991 taas ja mootorpaat vastu oli tellitud. Ekskursioon toi- Eesti lipp.“ abivalmis Roland. Igaüks õppis ja kasvas üheksa saimegi kirju õppeaasta 2007/2008 lõpetuseks mus õnnelikult ja ilma igasuguste vahejuhtu- See lipp lehvib nüüdki küla keskväljakul, väi- aasta jooksul vastavalt oma eeldustele, oskustele suurt sünnipäeva pidada. miteta. Sõidukulu katsime 24. mail korraldatud kese valge majakese ees. Väikese küla ja küla- ja kohusetundele. Ka mina õppisin, kasvasin ja Päev oli elamusterohke. Keskpäeval matka- koolipeo sissetulekust, kuna ülespidamise ja kooli ajalugu on kirju. On hea, et saame jätkata arenesin nendega koos. Õppisin Arvilt sportlikku sid vapramad vilistlased külas ja koolipõlvera- öökorteri kuludeks (öökorteris olime Vallikraa- argipäevadega, on tore, et saame tähistada pi- optimismi, Ristolt töökust, Annikalt veidi kerge- dadel koos pr E. Laugassoni ja V. Koržetsiga vi tänaval N.M.K.Ü. Turistide kodus) igal õpi- dupäevi. Koolielu pidulikumast osast on alati mat suhtumist asjadesse, Rainerilt järeleandma- (päeva juht). Õpetajad ja koolielu edendanud lasel vähemalt kolm krooni kulus. osa võtma kutsutud ka lastevanemaid ja kü- tust, mis siiski „moosides“ järele andis, Henrylt inimesed veetsid ülimeeldiva tunnikese kooli- Õpilasringi summadega telliti 1937/38 lu- laelanikke, „keda aga kibeda tööaja tõttu õige seda, et kui mees teeb midagi, siis mees ka rää- juhataja Karin Soosalu omapärasel vastuvõtul – gemislauda lasteajakirjad „Päike“, „Laste vähe ilmunud“. Kool ja kodu peavad mõlemad gib. Roland levitas headust ja pakkus nätsu, Ralf piknikul poolsaare tipus. Õhtuses kavas ootasid Rõõm“ ja „Laste leht“ ja osteti mõned laua- nägema ja nautima, kui MEIE lapsed oma väi- õpetas, kuidas ei tohi probleemide eest pageda ees kohaliku näitetrupi etendus „Hiired pöönin- mängud. Lugemislaud oli avatud 2 korda nä- keseid tegusid teevad! Peab olema olnud väike, ja pead liiva peita, Kristiin vaikimist, Silja ja gul“, ansambel „Laine“ koolis ja koolilaste dis- dalas, esmaspäeval ja neljapäeval kella 5 – 7. et kunagi suureks saada! Jaanika meeldivat suhtlemist, Sigrit, kuidas ene- ko kõrtsis, kinobussi pakutud „Georg“. Kõige Lugemislauda võisid kasutada ainult õpilasrin- Kooli üks ilusam traditsioon on puu istu- sehinnangut tõsta ja Marju visadust. Tänan teid! selle vahele mahtus muljeid, meenutusi, mäles- gi liikmed. tamine kooliaeda. Lõpuklass loeb pidulistele tusi, avastusi. Kujutle iseennast neile radadele, Möödunud pühapäeval, 15. jaan. 1939 oli ette oma lõpukõned ja seejärel pannakse need Klassijuhataja Irja Kingsepp mida 50 aastat tagasi viimati käisid... Kontsert- lastevanemate koosolek, kus otsustati õpilastele pudelisse ning maetakse puu alla. Kas ja kaua aktus pakkus väikese tagasivaate läinud aega, suure vahetunni ajal sooja teed hakata andma. see puu kasvab, näitab tulevik. Tänavu lõpetab tsiteerin siinkohal ilmekamaid kroonikalõike. Teesoovijaid oli 30 õpilast, kes suure vahetunni meie kooli 6. klassi 3 õpilast. Sügisel tuleb koo- „Esmakordselt korraldati 1935. a. kevadel ajal kodus söömas ei käi. Iga õpilane maksis li lausa rekordarv uusi lapsi, 7 esimesse klassi pidulik lõpuaktus, mil puhul nooremate klas- 10 senti, mille eest teed ostetakse, kuni sellest ja 1 viiendasse! Aastal 2011 loodame õppetööd side õpilased dekoreerisid klassi vanikutega ja rahast jatkub. Suhkru toob iga õpilane kodunt alustada juba uues koolimajas. Nimelt lubas kaskedega, asetades lõpetajad teistest eraldi kaasa. Keetmine toimub tasuta koolijuhataja Jõelähtme Vallavalitsus endisest Piirivalve- “aukohale”. Aktusest osa võtma olid kutsutud abikaasa poolt. koerte koolist teha päris uue Neeme küla laste- ka lastevanemad, keda aga kibeda tööaja tõttu Täna, 10. veebr. 1940 seisis koolitöö jällegi aia ja algkooli. Oleme see, mida teeme, eks aeg õige vähe oli ilmunud. pakase tõttu. Kogu Soome laht on paksu kin- annab arutust. 8. jaanuaril 1936. a. algas kool õppetööd nise jääga kaetud. Vaatamata sellele puudub uutes ruumides. Vanadega võrreldes tunduvad noodapüük meie randades täielikult, sest räimi Tiina Ojasson-Võsa, erakogu need nüüd eriti avarad, valgus- ja õhurikkad. ei ole siinsetes vetes sugugi. Head sissetulekut Neeme Algkooli õpetaja JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 18 Tagasi Võerdlas Uued töötajad Hiljaaegu valiti mind Võerdla külavanemaks. Maardu Fosfo- Selle külaga seovad mind mälestused varasest lap- riidikaevanduse sepõlvest. Võerdlasse vanaema-vanaisa juurde toodi tegutsemise ajal. mind juba 4kuuselt. Vanemad käisid ju tööl, aeg oli Viimastel aastatel selline. Siin õppisin puuriita laduma, peenraid rohi- on hakanud küla ma ja vikatiga heina niitma. Käisin vanaisaga Koogi taas arenema: poes ja Jõelähtme laulupäevadel. ehitatakse uut, Hindan elus järjepidevust ja traditsioone. Minu taastatakse vana. vaarisa Jüri Sepp oli Jõelähtme kiriku vöörmünder. Valla kevadise Tema kohustuseks oli silma peal hoida valla koolidel suurkoristuspäe- W Mari ja koolilastel. Arvan, et see võib olla üks põhjustest, va ajal teeme ka Viilop. miks meie suguvõsas on juba mitmendat põlve jär- meie oma küla jest koolmeistreid. Olen ka ise lõpetanud Pedagoo- ja teeääred ühes- X Triinu gikaülikooli. Peale selle olen õppinud personalitööd koos puhtaks. Vernik. ja asjaajamist. On meeldiv 5 aastat tagasi otsustasime perega pealinnast ära esindada oma Mari Viilop töötab Jõelähtme Vallavalitsuse ehitusosakonna juhatajana alates 10. märt- kolida ja nüüd elangi 2 aastat oma kahe poja ja abi- väikest, kuid ai- sist 2008. a. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinsenerina. Enne praegust kaasaga Võerdlas. nulaadset ja kor- ametit töötas Mari Viilop Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituskontrolli osakonnas Võerdla küla on Jõelähtme vallas üks vanemaid. dumatut kodukü- peaspetsialistina. Kõige esimene töökoht oli EV Riigikogus fraktsiooni sekretär. Varem Siin on säilinud tänaseni vanad külasuhted - kes on la. Tänan külaelanikke usalduse eest! on ta töötanud AS-is Tallinna Vesi projekteerijana ning Jõelähtme Vallavalitsuse kantseleis kelle sugulane, kes koos leeris või koolis käinud. Pä- ja ehitusosakonnas. ris uusi elanikke on vähe. Paljud talud jäid tühjaks Piret Pintmann-Hellaste Triinu Vernik töötab Jõelähtme Vallavalitsuses juristina. Tule omandama vanu töövõtteid, kombeid ja traditsioone! Kevade saabudes korraldas Vandjala muinasküla seltsing ja säästvat arengut toetav Jõelähtme MTÜ Vana Vandjala külaosas kiviaedade korrastamise õppepäeva. Hoolimata kehvast ilmast kogunes osa võtma 30 inimest. Võeti lahti vana külatee äärne kiviaed ja prooviti laduma munakivikatet. Vandjala-Loo küla inimes- ise uus üles laduda.Väga töökas seltskond oli koos. tele on üritus tasuta, teistele sümboolne 50 krooni Kõigile suur aitäh! Vandjala arenguks, kohapeal maksmise võimalus. Aara Tiia ja Veski Margit tutvustasid kiviaia toe- Õhtul on kõik osavõtjad oodatud osalema küla- tuse saamise võimalusi, andsid nõu, mida selleks päeva üritusele. Lauldakse koos vanu laule ja vana teha tuleb. Samuti räägiti kiviaia tüüpidest ja eripä- küla hümni uuendatud salmidega, õpitakse vanu radest. Kohal olid ka Vandjala küla kunagised kar- seltskonnatantse, peetakse võistlusi kahe küla vahel japoisid Kaurila Harald ja Otsa Erich, kes meenu- jalgpallis, rahvastepallis ja köieveos. Esinema on tasid, millised olid kiviaiad külas vanasti. Arali talu lubanud tulla “Neeme Nogia”. Kindlasti on kesksel peremees Vello jagas õpetussõnu töö käigus. kohal ka küla aregukava täienduste arutamine, sest igal aastal vajab see dokument uuendamist ja kaas- 28. juunil korraldame samalaadne ürituse alguse- ajastamist. Selgitame teist korda külapäeva parima ga kell 11.00 Vana Vandjala külaosas külaplatsile küpsetaja ja salati valmistaja! Kõik, kes soovivad viiva tee ääres, kuid seekord proovime laduda pae- nendel üritustel kaasa lüüa, on teretulnud. Meie kiviplaate kiviaedade vahele. külapäevadel osalevad alati ka siit pärit inimesed, Ootame taas osalema Vandjala-Loo küla inimesi kuigi nad enam siin ei ela, samuti tulevased küla- ja kõiki, keda selline ettevõtmine võiks huvitada. elanikud ehk inimesed, kes planeerivad oma tule- Pakume sooja suppi ja kindaid. Oma külainimeste- viku siduda meie küladega. Ja pole õige pidu, kui le on üritus tasuta, teistele osalejatele on osavõtuta- kontvõõraidki kohal pole! Kindlasti palume kaasa su 50 krooni, mis läheb Vandjala küla arenguks ja võtta piknikukorv ühisele söömalauale! mida on võimalik kohapeal maksta. Vandjala-Loo külavanem Tiia Välk 19. juulil toimuva IV Vandjala-Loo külapäeva Info: [email protected], 56698710 raames korraldame samalaadse ürituse, kus algu- erakogu sega kell 11.00 õpitakse külaplatsile viivale teele Kallavere kooli Savirannas põles mets Eigi talu perenaine märkas kella kahe paiku „meeliülendava” vaba aja veetmise viiside asi- õues päevakohvi nautides ühtäkki metsa koha- tõendeid. Kui eelmisel korral arvati, et tulekahi loo esmaesitlus le tõusvat suitsupilve. Kardetavasti põles taas tõusis piknikuliste lõkkest või suitsukonist, siis Käspri mets, mille puuvaru oli metsatulekahjus nüüd oletati, et kahjutuli sai alguse laste tulega Kallavere koolimaja ehitati 19. hävinenud mõne hea aasta eest täielikult ja kus mängimisest. Täpsemalt ei osanud põhjuseid sajandi 80ndatel aastatel ja asus nüüd turbarikkal pinnasel oli ilus noor männik keegi seletada, see kõik on vaid oletus. Kallavere külas. Kallavere oli ja on sirgumas. Tuletõrjujatega kõneldes jäi kõrva, et keegi oli küla. Kallavere küla maadele rajati 15 meest ja 5 tuletõrjemasinat tegid oma tava- näinud poisikesi Kallavere poole põgenemas. 1950ndatel aastatel Fosforiiditehaste list tööd. Päästeautosid oli saabunud Assakult, Hea, et tuld märgati kohe ja suurema metsaala töölistele elurajoon, mis kandis Kal- Tallinna kesklinnast, Piritalt ja Muugalt. Põlen- hukkumine jäi ära. Vaid sadakond meetrit ee- lavere asula nime. Tänaseks päevaks guala piirati kiiresti voolikutega sisse, mis nagu mal asuv vanem männimets Kallavere ja Ülgase on Kallavere asulast saanud Maardu ussid looklesid rabametsas - igas tuletõrjeautos küla lahkjoonel oleks võinud kergesti tuleroaks linn. Õppetöö Kallavere koolis lõpe- on ligi pool kilomeetrit voolikuid ja mitu tonni saada, tuuline ilm tõukas leeke hoogsalt tagant. tati 1957. aastal, tegutsema jäid rah- mahutav veepaak. Voolikuid oli metsa alla lah- Sündmuspaigal olid ka valla keskkonnaspet- vamaja ja raamatukogu. Kooli, rah- ti rullitud üle kahe kilomeetri, autod kihutasid sialistid. vamaja ja raamatukogu tegevusest veekoormatega ja jälle tühjalt tagasi Maardusse Tulekahju kustutamine lõpetati keskööks, saab lugeda Ene-Reet Ehala koosta- hüdrandist vett juurde tooma. Tule lämma- veel järgmise päevani jäid üksikud turbamättad tud raamatust „Kallavere kooli lugu tamiseks pritsiti paari tunniga sada tonni vett suitsema. – hariduse tuuled kihelkonnas“. metsa laiali. Põlenud ja hingeheitvas noores Aitäh kõigile, kes kiirelt tegutsesid! männikus ringi kõndides sai näha rohkesti lõk- e-post: [email protected] Merike Metstak keasemeid, piknikujäätmeid ja muid looduses Merike Metstak lk 19 NR 134 / JUUNI 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Õnnitleme kõiki juunikuu sünnipäevalapsi, Jõelähtme Rahvamajas soovime õnne ja tervist! Eakad sünnipäevalapsed juunis 2008. a. 23. juunil kell 21.00 „Jaan läheb Jaanitulele“, valla Jaanipidu Olete oodatud! rahvamaja jõekäärus, rahvatantsijad, mängud, tantsuks ans. 96 01.06 ELFRIEDE LOOPERE Jägala küla „Omad poisid“. Jaaniõhtu meeleolu hoiab kontrolli all Üllar Tagasi mälumänguturniiri juurde. 87 16.06 HELGA-MARIE MARTEN Neeme küla Luup. 10 aastat on Jõelähtme rahva raugematu huvi mälumängu vastu tõestust leidnud ning 13. aprillil 2008. a. panime punkti 87 26.06 OLGA REMMELT Manniva küla 30. juulil kell 20.00 Jõelähtme Rahvamaja vabaõhulaval X Jõelähtme valla Mälumänguturniirile. 85 24.06 ASTA NAHKUR Loo alevik kontsert-etendus „Aasi(ja)“. Naljamees RAIMO AASA 55. Lisaks meie tuntud mälumängureile JEVGENI NURMLA- 83 04.06 HELGA –EMILIE MEIGAS Jägala küla a. juubelituur. Laval astuvad üles veel Merca, Margus Lepa, LE ja INDREK SALISELE istus kohtunike toolil ka turniiri Margus Abel, Jaanus Kõrv. Muusikalist osa kannab JOEL algaastate läbiviija REIN TAMMSALU. 11 võistkonnaga 3. 83 14.06 HELGA KÄSPRI Kallavere küla STEINFELDT. ringi võitis võistkond „Juku“ (Arti Albert, Karl Kingsepp, 83 17.06 JUTTA SAU Parasmäe küla Piletihinnad eelmüügist 75, Meelis Välk). 82 02.06 ILSE KNUUT Kostiranna küla sooduspilet 50 ja kohapeal 100 ja 75 kr. Teiseks tuli „Vana kala“ (Aleks ja Arvo Leonidov, Kalle JÄLGIGE REKLAAMI SL ÕHTULEHEST, POSTIMEHEST Pürjemaa) ja kolmandaks võistkond „Saha“ (Jaanus Hiis, Arvi 82 20.06 HELGA LÄÄNE Loo alevik JA KOHALIKUST REKLAAMIST. Nõgols, Kati Hiis). 81 17.06 AINO SEPP Võerdla küla 75 15.06 AARE PRÖÖM Koogi küla Kuum uudis! X Mälumänguturniiri üldvõitja karika ja 3000kroonise pree- 16. augustil kell 16.00 „RAHVAMAJA OMA PÄEV“ miaga pärjati Neeme võistkonda „Vana kala“. 75 30.06 HELGI HAAB Loo alevik Jõelähtme Rahvamaja tähistab 85. a. juubelit! II koht – karikas ja 1500 krooni kuulus võistkonnale „Juku“. Veidike nostalgiat,vanu ﬁ lme, väljapanekuid, juubelietteas- III koht – karikas ja 600 krooni pälvis võistkond „Sammas“ teid, ühislaulmist, tänamist, üllatusi jne. (Kaido Lasn, Indrek Sillandi, Raul Sillandi). Sõbrad! Vana rahvamaja ootab teid avali ustega! Kõik mälumängust osavõtjad said mälestuseks Jõelähtme Rahvamaja kuldtähtedega kaardi. Ja veel! 25. septembril kell 20.00 Suur Teatriõhtu! Üheskoos leiti, et väärt üritus läheb järgmisel aastal uut aasta- Jõelähtme valla Külalisetendused! kümmet nõudma. Kiisa Rahvamaja laulu-ja mänguselts „Ki – sa“ ja Uusikau- Suur tänu kõikidele mängijatele, uusi põnevaid kohtumisi! punki Linnateater Soomest esitavad vaheldumisi Aleksis Kivi supluskohad „Kihlus“ ja A. Tshehhovi „Abieluettepaneku“. Maie Ramjalg Ihasalu lahe kaldal on 300 m pikkune nn Punakivi rand, mille maa kuulub vallale, aga see on antud rendile Jõelähtme Arendusgru- pile kohustusega hooldada rannaala. 2007. a. olid rannas konteiner ja prügikastid. Neeme Algkooli lõpetajad Kaberneeme ja Haapse vahel on rannaala, mida hooldab RMK Loo Keskkooli lõpetajad puhkekeskus. 2007. / 2008. õppeaastal Kiiu-Kaberneeme riigimaantee ääres on peatumist keelavad 2007. / 2008. õppeaastal 6. klass märgid, politsei kontrollib parkimist ja väidetavalt teisaldab valesti klassijuhataja Tiina Ojasson-Võsa pargitud sõidukid. Teest metsa poole on RMK rajanud parkla koos käimlatega. 9.a klass 9.b klass 15. Kerli Puusepp 1. Kristjan Klamas, 2. Sven-Eric Kõllo, klassijuhataja klassijuhataja 16. Lii Raasuke 3. Aire Remmel Leili Värte Kersti Lepik 17. Riinu Raasuke 1. Andris Ančs 1. Kert Ajamaa 18. Keijo Repponen Mälestus püha 2. Kärt Ein 2. Kaspar Hall 19. Keisi Rohtmets Sinust hinge jääb helge ja hea. 3. Janno Hiiesalu 3. Teele Hallmägi 20. Cärolyn Saare Kostivere Põhikooli 4. Henri Juganson 4. Mari Hütsi 21. Sandra Tammeleht lõpetajad 2007./2008. Meie mõtetes püsid Sa üha, 5. Merlyn Leichter 5. Kristina Jampolskaja 22. Ken Tali elad edasi meie seas … 6. Mailis Leppik 6. Kadri Kaasik 23. Hanna Liisa Teder õppeaastal 7. Heigo Milk 7. Keidi Kaldma 24. Henry Teesalu Südamlik kaastunne omastele kalli 8. Kristyn Nurmela 8. Heigo Kasela 25. Kristtina Toll 9. klass 9. Risto Pall 9. Kati Küngas 26. Margit Traublum klassijuhataja Irja Kingsepp Rein Hiisi 10. Marko Piht 10. Liia Laas 27. Hedvig Tõnisson 1. Arvi Aston, 2. Sigrit Dulder, 3. Annika Kaur, 11. Laurits Põder 11. Jörgen Martin 28. Liisi Vaab 4. Rainer Leppik, 5. Jaanika Maisa, 6. Marju kaotuse puhul 12. Viktoria Ränisoo 12. Eliise Muddi 29. Raido Vahesalu Männik, 7. Henry Piralli, 8. Ralf Rauam, 13. Marlen Sarapuu 13. Riti Pajula 30. Hans Mihkel Vares 9. Silja Ruus, 10. Risto Suhov, 11. Kristiin Merike ja Evelin peredega 14. Vegard Sondberg 14. Merilin Pentus Tempel, 12. Roland Ukanis Mais 2008. a. surnud valla elanikud Avaldame kaastunnet omastele 15. mai hilisõhtul hoidsid Põhja prefek- aasta septembris leidis samasugune tuuri politseinikud ära ebaseadusliku politseioperatsioon aset Jüris. kiirendusvõistluse. Ühel sõidukijuhil tuvastati narkojoove, HELJUHELJU – HELENHELENEE TOOMEMETS 24.10.1932 – 15.05.2008 Maardu lähedale Söeterminaali juurde kokku kontrolliti 110 sõidukit ning 248 NIKOLAINIKOLAI PPUUSEPPUUSEP 25.10.1932 – 15.05.2008 oli kogunenud üle 100 sõiduki, vahen- isikut. 17 autot ei olnud läbinud tehno- dasid TV3 «Seitsmesed uudised». ülevaatust. See oli Kallaveres Nuudi 110 REINREIN HIIHIISS 14.06.1946 – 17.05.2008 Kokku vormistati 112 väärtegu. 2007. teel. JUTAJUTA AAAASMASMA 22.02.1951 – 20.05.2008 TÕNU VARIKSAAVARIKSAAR 12.10.1952 – 22.05.2008

12. 07. 2008 algusega kell 15.00 Õnnitleme toimub Neeme külas kalurite päev. valla suurimat Ametlikud teated on kättesaadavad Päev algab võrkpalli ja teiste sportlike mängudega. tööandjat Talleggi Päeva juhib Peeter Kaljumäe. valla kantseleis ja raamatukogudes Õhtul tantsuks ansambel Untsakad. 15. sünnipäeval! Jõelähtme vallavalitsus KÕIGI MÄÄRUSTE JA OTSUSTE JUURDE KUULUVA- Üritus on kõigile tasuta. TE LISADE JA SELETUSKIRJADEGA SAAB TUTVUDA JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE KODULEHEKÜLJEL: www.joelahtme.ee 23. juuni 11.00 LASTEAED Kirikaia surnuaiapüha NEEME MUDILA Taaselustuvad jumalateenistus kirikus 23. juuni 12.30 Väljaandja: tänab Kostivere Iru mängud, Jõelähtme surnuaiapüha Jõelähtme Vallavolikogu ja Vallavalitsus OÜ OK TAIMED mis toimuvad 23. juunil Iru külaplatsil. 5. juuli Rammu surnuaiapüha Avalike suhete peaspetsialist kaunite lillede Kaasa võtta piknikukorv ühislauale ja ülev tuju! eest. Iru mängude toimkond 6. juuli 14.30 Saha Merike Metstak 52 788 70 ja 6054866; surnuaiapüha [email protected] JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 134 / JUUNI 2008 lk 20

Viimased vabad A klassi rendipinnad A ja O Tiigi tn. 28 büroohoones Jüri Tehnopargis Rae vallas. Haljastus OÜ 40 m2 ja 50 m2 ning pakub 188 m2 läbi kahe korruse. haljastusteenust: murud, puud, hekid, aiad, terrassid, kivipaigaldus.

Tel. 56941701; +373 50 512 92 Kaili Tamm 56941670 Ville Värk [email protected] 56 268 258 51 32 422 Eero Hammer www.ahaljastus.ee 666 84 700 [email protected] www.1partner.ee

AS Olerex otsib Jõelähtme tanklasse sõbralikku ja elurõõmsat vanemklienditeenindajat Põhilised tööülesanded: • klientide teenindamine: kütuste, kaupade ja teenuste müük, kauba vastu- võtt • aruannete koostamine • tankla igapäevatöö organiseerimine • jälgima tankla tööks vajaliku dokumentatsiooni olemasolu ja kehtivust • kaupade ja kütuste õigeaegne tellimine. TTuurmaauurmaa OÜOÜ Nõudmised kandidaadile pakub alljärgnevaid Eeldame: • head suhtlemisoskust teenuseid: • täpsust ja kohusetundlikkust • korrektset käitumist ja välimust • vene ja inglise keele oskust suhtlustasandil Ääre- ja tänavakivide müük • arvutioskust Ettevõte pakub ja paigaldus • tulemustele vastavat töötasu • meeldivat töökeskkonda noores ja rõõmsameelses kollektiivis Liiv- ja killustikalused • stabiilset töökohta kiiresti arenevas ettevõttes Paekividest teede ja platside Tööleasumise aeg: niipea kui võimalik. CV saata e-mailie: [email protected] rajamine Munakivide paigaldus Kõnniteekividest teede ja platside rajamine Haljastus

Täpsemat infot võib saada: Telefonil 58118322 E-mail [email protected] Koduleht www.tuurmaa.ee

Meil on hea meel teatada, et on avatud uus ülevaatuspunkt aadressil Taevavärava tee 9A Rae vald DAF`i Veoautokeskusega ühes hoones. Teostame teeliikluses osalevate sõidukitele igat liiki ülevaatuseid. Oleme avatud kõikidel tööpäevadel kella 8.00-19.00 Ohutut ja probleemideta liiklemist soovivad Alpter Grup`i OÜ ülevaatuspunkti töötajad.

Kalevi tee ONNINEN

Taevavärava tee KALEV

Põrguvälja tee

PIPELIFE ALPTER GRUPP

Põrguvälja tee TEHNOÜLEVAATUS

Tartu mnt. Peterburi mnt. Jüri

www.alpter.ee [email protected] Telefon 606 4230, GSM 5624 6136