DOCSLIB.ORG

RMK Matkatee OANDU-AEGVIIDU–IKLA 375 Km

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
RMK Matkatee OANDU-AEGVIIDU–IKLA 375 Km RMK matkatee OANDU-AEGVIIDU–IKLA 375 km 1. Oandu–Napu 2. Napu–Kellissaare 3. Kellissaare–Kopra tare 4. Kopra tare–Ikla www.loodusegakoos.ee 1 RMK MATKATEE Käesolev infovoldik aitab teil orienteeruda ning planeerida matku RMK Oandu-Aeg- viidu-Ikla matkateel. Ehkki matkateed saab ilusti läbida mõlemas suunas, on vol- dik koostatud selliselt, et alguspunkt on Oandus, kust liigutakse Ikla poole. Neil, kes alustavad oma rännuteed Ikla poolt, tuleb voldikut lihtsalt tagantpoolt ettepoole lugeda. Voldik on mõeldud kasutamiseks koos matkatee kaartidega. 375 kilomeetri pikkune RMK Oandu-Aeg- viidu-Ikla matkatee on tähistatud kilomeet- ripostidega, valge-punase-valge värvimär- gistusega ning suunavate viitadega, mis aitavad rajal püsida. Lisaks on raja kohta olemas korralikud kaardimaterjalid, mida on võimalik soetada RMK teabepunktidest ja looduskeskustest üle Eesti. Jalgsi ja jalgrattal Neile, kellel on vähegi jõudu ja aega, soovi- tame matkateed läbida jalgsi. Jalgsi matka- tes näete ja kuulete rohkem, saate osa Eesti imelisest loodusest ning võite ka rahulikult oma mõtteid mõelda. Kel on aga soov matkatee jalgrattal läbida, palume tähele panna järgnevat: • Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee jalgsi- marsruut ja jalgrattamarsruut ei ühti täies ulatuses. Kõikidel rajalõikudel ei ole või- malik jalgrattal sõita – kas on rada selleks liiga ohtlik, käib paljudele üle jõu või lõhub jalgrattal sõitmine õrna pinnast. Infot alter- natiivsete jalgrattamarsruutide kohta saab 2 1 käesolevast infovoldikust või matkatee kaar- nautida. Pika tee läbimine võib olla rännak, tidelt. Looduses on matkatee jalgrattamars- mille käigus iseendas selgusele jõutakse või ruudid tähistatud suunavate viitadega. ka lihtsalt sportlik ettevõtmine, kus oma võimed proovile pannakse. Parimas mat- • Jalgsi matkajal on matkarajal liikudes kas on ühendatud mõlemad – matkaja saab alati eesõigus. Ära sunni jalgsi liikujaid rajalt end võõrutada füüsilisest mugavusest ning kõrvale astuma või kraavi hüppama; kui otsida ja leida vastuseid teda ammu vaeva- rada on kitsas, siis tule rattalt maha ning nud küsimustele. möödu jalgsiliikujast teda häirimata. Maailmas on palju matkaradu – mõned • Kindlasti leidub matkateel lõike, kus lühikesed, mõned pikemad ning mõned jalgrattal liikumine on raske. Aeg-ajalt lausa ülipikad, kattes tuhandeid kilomeet- tuleb kindlasti rattalt maha tulla ning reid. Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee oma ratast käekõrval lükata. Tegu on siiski 375 kilomeetriga on maailma mõistes üsna matkarajaga, raskuste ületamine kuulub keskmise pikkusega ametlik matkarada. matkamise juurde. Arvestades Eesti suhteliselt tasast maas- Lisainfo matkateede kohta ning digitaal- tikku, kus suuri mäeahelikke pole, peaks sed kaardimaterjalid leiate aadressil: selle matkatee läbimine olema jõukohane http://www.loodusegakoos.ee/matkatee päris paljudele. Loomulikult peaks matka- jal olema tervis enam-vähem korras ning ta Matkatee idee sündis juba 2000. aastal peaks ka moraalselt olema valmis trotsima ning seisnes olemasolevate radade ja pea- teel olevaid väiksemaid raskuseid – halba tuspaikade sidumises ühtseks trassiks, selle ilma, kiusavaid putukaid, mudaseid ja vesi- kirjeldamises ja tähistamises, samuti vaja- seid teeradu ning kipitavaid jalataldu. Lisaks dusel täiendavate peatuskohtade ettevalmis- ei tee halba ka mõned matkamiseks vajali- tamises. Kõigepealt valmis ligi seitsmeküm- kud oskused – näiteks lõkke tegemine ning nekilomeetrine rajalõik Oandust Aegviiduni kaardi lugemine. ehk Kõrve rada, mis on Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee alguseks. Loomulikult ei ole kellelgi kohustust kogu tee ühe jutiga läbi käia, paljudel pole selleks RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee 375 km ju aegagi. Kuid matkatee on pikk, igaüks pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist saab ise valida, kustkohast ta peale hakkab Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi pak- ja millal ning millise lõigu läbi käib. sude Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvus- Kindlasti võivad matkateele astuda pered pargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa väikeste või suurte lastega, koolinoored ja metsade, jõudes lõpuks vongeldes mere- elukooliga noored, küpsed ja keskealised, äärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe eakad ja kobedad. Tegelikult võib iga ini- kaunitele randadele. mene, kellel on viitsimist ja pealehakkamist, pakkida oma seljakoti ning RMK matkateed Matkatee viib Kõrvamaal läbi Tammsaare läbima asuda. teostest tuttavate maastike, möödub Kurg- jal asuvast Jakobsonide kodutalust ning külastab Soomaal Hüpassaares asuvat Mart Saare kodupaika. Matkajaid on erinevaid – mõnele on oluline sihtpunkti jõudmine, teine eelistab teekonda 2 3 Oandu looduskeskus – Võsu telkimisala Võsu telkimisala – Nõmme lõkkekoht Algus – Oandu looduskeskus Talvisel ajal on soodsa ilmaga Oandust Võsuni metsa alla sisse aetud klassikarada. RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee algab Palume teil suusarada mitte lõhkuda. ametlikult Lahemaa rahvuspargist, RMK Tasub tähele panna, et 1 km peale matka- Oandu looduskeskuse juurest. tee algust toimub esimene jalgsi- ning jalg- Oandu looduskeskuse telefoninumber: rattaraja lahknemine – jalgsimarsruut pöö- 676 7010 ja 510 6644 rab kitsale metsarajale, jalgrattamarsruut aga läheb otse. Veidi vähem kui kilomeetri Oandu looduskeskuse juures on võimalik pärast ühtivad teed taas. oma auto või muu sõiduvahend turvaliselt parklasse jätta. Paklasse mahub 10 sõi- Veidi enne Võsu alevikku lahknevad teed duautot või 2 suurt bussi. taas – jalgsimarsruut suundub kitsale jalgra- jale, jalgrattamarsruut läheb mööda suure- Ühistranspordiga Oandusse saamine on mat teed otse. 1,5 km pärast teed ühinevad. kahjuks kaunis keeruline – buss tuleb siia vaid Rakverest ning üsna harva. Oluliselt Võsu telkimisala asub asula servas, majade paremini saab bussiga ligi Altjale, mis asub vahetus läheduses, seetõttu palume olla siin Oandust 3 km põhja pool. vaikselt, et ümberkaudsed elanikud magada või rahus muid asjatoimetusi teha saaksid. Oandu looduskeskusest 400 m kaugusel asub Oandu telkimisala, kus on võimalik Telkimisala ise on võrdlemisi suur – siin on telkida ning lõket teha. mitu lõkkeaset, katusealused laua ja pinki- dega, kuivkäimla, lõkkepuude varjualune Kellel on soovi matka veidi pikemaks veni- ning prügikastid. Vett saab võtta telkimisala tada ning käia tõepoolest piirist piirini, võib kõrval olevast Võsu jõest. Joogivett saab mina 4 km edasi mööda Oandult algavat telkimisala läheduses, üle tee puudesalus koprarada ning Altja loodus- ja kultuuriloo- asuvast kaevust. list rada Laiakari randa. Laiakari rannast mööda rannajoont 1 km lääne poole jääb Palava ilma korral saab end Võsu jões ka Altja kaluriküla. Altjal asub ka Altja kõrts, vette kasta. kus on võimalik keha kinnitada. 2 km Võsu telkimisalast põhja poole jääb Jalgrattal on Oandust Altjale võimalik sõita Võsu aleviku keskus, kus asub mitu poodi, ka mööda asfaltteed. apteek ning bussijaam. 2. etapp Oandu looduskeskus – Võsu telkimisala – 20 km 1. LÕIK Võsu telkimisala Nõmmeveski lõkkekoht 2. LÕIK 9 km Oandust liikuma hakates saate hea ülevaate Peale Võsu alevikku suundub matkatee kor- 17 km 9 km Lahemaa kaunitest männikutest ja ilusatest raks asfaldile, kulgeb mööda seda mõnisada 16 km maastikest. Metsateed on väga kenad ning meetrit ning pöörab siis paremale lääne autosid neil peaaegu ei sõida. poole, metsade vahele. Mõne aja pärast läbib matkatee Lemuselja talu hoovi; sealt Tee Oandust Võsule kulgeb pea eranditult läbi minnes palun jälgige, et te ei häiriks läbi Lahemaale omaste männi- ja kuuse- kohalike elanike kodurahu. metsade. Võsu jõe kaldal, veidi enne Võsu alevikku asuvad Sae vesiveski ning Sae tõr- Siinkandis tasub hoolega jälgida matkatee vaahju varemed. märgistust, kuna metsa all on palju risti- 4 Ikoonide tähendusi vaata lk 30 5 Võsu lõkkekoht – Nõmmeveski lõkkekoht Nõmmeveski lõkkekoht – Kalmeoja lõkkekoht rästi radasid ning vales kohas ära pööra- Vett saab võtta siitsamast Valgejõest. Joo- mine võib osutuda liigagi lihtsaks. givett saab kanjonis elektrijaama vare- mete juures peene toruga üle jõe toodud Maanteest 6 km kaugusel metsade vahel allikast. Jõevett tuleks enne tarvitamist asub Kuueristi puhkekoht, kus on võimalik kindlasti keeta. jalgu puhata ning vihma eesti varju saada – puhkekohas on suur katusealune. Ööbida pole siin kahjuks võimalik ning lõket teha ka Nõmmeveski lõkkekoht – ei tohi. Kuueristi on oma nime väärt: siin on Kalmeoja lõkkekoht 3. LÕIK kuueharuline ristmik, nii et jälgige hoolega, Nõmmeveskilt edasi liikudes tuleb minna et valite õige teeotsa! 13 km üle Valgejõe silla. Sillast paremale poole, 12 km Edasi kulgeb matkatee mööda metsaradu veidi mööda jõekallast allavoolu jääb kau- Võhma külani. Huvitavaks vaatamisväärsu- nis Nõmmeveski juga kanjon ning vana seks on siin Venetoa mantelkorsten. Man- elektrijaama varemed. telkorsten on korsten, mis ühtlaselt alla- Peale Nõmmeveski silda pöörab matkatee poole laienedes katab täielikult küttekolde vasakule, edela suunas mäest üles ning 100 ja sageli ka kogu küttekolde juurde kuuluva meetri pärast loode suunas paremale metsa ruumi. Venetoa mantelkorstna all asus enne vahele. Esimest maailmasõda sepikoda. NB! Jalgratturid peaksid siit otse sõitma, Matkatee kulgeb edasi Joandu küla poole. kuna metsatee on väga raskelt läbitav ning Võhma ning Joandu vahelist teelõiku ääris- mitmes kohas suisa ohtlik. tavad muinasaegsed kalmeväljad. Jalgrattamarsruut viib mööda asfaltteed Joandu külast edasi jõuab matkatee Joa- edasi Kolgaküla-Valgejõe maanteeni, ristmi- veski külla. Joaveskilt (peale Loobu jõe kul tuleb pöörata paremale loode poole ning silda) pöördub matkatee külavaheteele,
Load more

Recommended publications
  • Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
    2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST
    [Show full text]
  • Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2013 – 2024
    KUUSALU VALLAVALITSUS LISA Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrusele nr 10 KUUSALU VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013 – 2024 Raul Valgiste Konsultatsioonid OÜ 2013 Kuusalu valla ÜVK arendamise kava aastateks 2013-2024 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS............................................................................................ 5 2.1. EUOOPA LIIDU DIREKTIIVID...................................................................5 2.2. EESTI SEADUED ................................................................................6 2.3. VABARIIGI VALITSUSE JA MINISTRITE MÄÄRUED ...........................................8 2.4. ARENGUAVAD, UURINGU JA PLANEERINGUD ...............................................9 2.5. DETAILPLANEERINGUD ........................................................................11 2.6. STANDARDID ...................................................................................13 2.7. KUUALUVALLA ÕIGUAKTID ................................................................13 3. VEERESSURSID JA -KASUTUS ..................................................................... 15 3.1. PÕHJAVEEVARUDE UUINGUD ................................................................15 3.2. VEE ERIKASUULOAD ........................................................................16 3.3. PÕHJAVEE KVALITEET..........................................................................20 4. UURINGUD
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite.
    [Show full text]
  • O T S U S Kuusalu 28. Märts 2018 Nr 29 Kehtestatud Üldplaneeringute
    O T S U S Kuusalu 28. märts 2018 nr 29 Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine Võttes aluseks planeerimisseaduse paragrahvi 92, vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni 20.03.2018 ettepaneku, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lugeda Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneering ja Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneering ülevaadatuks vastavalt lisale. 2. Jätkata punktis 1 nimetatud üldplaneeringute alusel töötamist kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kalmer Märtson volikogu esimees Lisa Kuusalu Vallavolikogu 28.03.2018 otsusele nr 29 Kuusalu valla üldplaneeringute ülevaatamine 1.Sissejuhatus Planeerimisseaduse paragrahv 92 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu üle vaatamise kohustuse. Üldplaneeringu ülevaatamise eesmärk on välja selgitada kehtiva üldplaneeringu ajakohasus, selle edasise elluviimise võimalused ja uue planeeringu koostamise vajadus. Seaduse kohaselt selgitatakse välja ja vaadatakse üle planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile; planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule,
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kuusalu Vallavalitsus
    Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu valla arengukava 2012 - 2032 mai 2012 Kiiu Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 1. Kuusalu valla arengustrateegia ................................................................................ 5 1.1 Kuusalu valla missioon, visioon, väärtused ja tunnuslause ....................................................................... 5 1.2 Kuusalu valla strateegiakaart ............................................................................................................................... 6 1.3 Kuusalu valla strateegilised eesmärgid ............................................................................................................ 8 1.3.1 Eesmärgid ja mõõdikud elaniku vaates .......................................................................................................... 8 1.3.2 Eesmärgid ja mõõdikud arenguvaldkondade vaates ................................................................................ 9 1.3.3 Eesmärgid ja mõõdikud valla juhtimise vaates ....................................................................................... 14 2. Valla investeeringute ja tegevuste kava .................................................................. 16 2.1 Ideede hindamismetoodika ja hindamise tulemused ................................................................................. 16 2.2 Kuusalu valla investeeringute kava 2012-2016 .........................................................................................
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Soode Kaitsekorralduskava 2015-2017
    Lahemaa rahvuspargi soode kaitsekorralduskava 20152017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................................... 3 1. Üldiseloomustus ................................................................................................................................................... 4 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................................................... 4 1.2. Maakasutus ja maaomand ........................................................................................................................... 5 1.3. Huvigrupid ................................................................................................................................................... 5 1.4. Kaitsekord .................................................................................................................................................... 6 1.5. Uuritus ja seire ............................................................................................................................................. 8 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud soode osas ................................................................................ 8 1.5.2. Riiklik seire soodega seonduvalt ........................................................................................................ 8 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Census Geography
    Census Geography Georgian delegation study visit at SE Tallinn, Estonia, 13.12 – 17.12.2010 Diana Makarenko-Piirsalu The Aims of Census Geography (I) • To support the planning and taking census (other survey) • Pilot census areas • Enumerator areas – each enumerator should know the territory to be enumerated • Supervisory areas • Visualisation the current state of the preparation 14 .12.2010 The Aims of Census Geography (II) • To support the census dissemination • Administrative units ( LAU – local Administrative units; NUTS - Nomenclature of Units for Territorial Statistics) • Functional territories (rural and urban areas = localities) • Grids Census results should be easily used in many territorial levels 14 .12.2010 Census Geography territories , hierarchically sub-ordinated administrative territories postal areas voting districts previous enumeration areas ….. EA depends on the method of census and assigned work load of the enumerators 14 .12.2010 Census Geography Census AREAS Pilot Census Dissemination A Areas Census Region Statistical Units Census District Administrative Grid based Localities NUTS units statistics Urban and Rural Supervisory Area Enumerator Area 14.12.2010 Compilation of EA vs using Administritative areas or previous Census EA in Estonia • New Census Method in use • Financial Pressure • Other Surveys = wishing all in one solution • Census 2000 EA are not applicable due to heavy changes is settlement patter changed work load • Decision: compilation of new functional EA + areas for other surveys 14 .12.2010 Inhabitants
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Külastaja Meelespea
    Rahvaürituse korraldamine 1) Sihtkaitsevööndis Keskkonnaameti nõusolekul ette- valmistatud ja tähistatud kohtades (õpperajad jmt) rahvaürituse korraldamine vajab Keskkonnaameti nõusolekut alates 50 osa- lejast. Muudes kohtades rahvaürituse korraldamine vajab Kesk- konnaameti nõusolekut alates kümnest osalejast. 2) Piiranguvööndis Keskkonnaameti nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohtades (õpperajad, telkimisalad jmt) rahvaürituse korraldamine Keskkonnaameti nõusolekut ei vaja. Rahvaürituse korraldamine muudes kohtades vajab Keskkonnaameti nõusole- Foto: Nõmmeveski juga Valgejõel, Toomas Tuul kut alates 50 osalejast. • Kalapüük. Jõgedes on aastaringselt kalapüük keelatud Kooli- mäe, Vainupea ja Kolga jões terves ulatuses ning Mustoja jões Looduses liikudes ei tohi: Vihula mõisa paisjärve paisust suudmeni; Altja jões Oandu • vigastada puid ja põõsaid; paisust suudmeni; Võsu jões Laviku paisust suudmeni; Loobu • kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata jões Joaveski paisust suudmeni; Valgejões Kotka paisust nende mune, võtta neid kaasa või tekitada neile kahju muul viisil; suudmeni; Pudisoo jões Tallinna-Narva maantee sillast suudmeni, kahjustada looduskaitseobjekte; Loo jões Loo paisust suudmeni. • häirida kohalike elanike kodurahu. Keelatud on kalapüük kõikide jõgede paisudest 100 m allavoolu • Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie ning kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m. esiisad ja mis tuginevad tavadele ja seadustele. Põhjamaiselt Keelatud on püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna idasuuna bussiliinidel" nr 132993 Harju maakonna idasuuna avaliku teenindamise leping alates 22.01.2013 kuni 21.01.2021 MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus ATKO Liinid OÜ reg 80213342 reg 10878583 Roosikrantsi 12 Ahtri 6A 10119 Tallinn 10151 Tallinn Maakonna bussiliin Nr.154 Tallinn - Jõelähtme - Kaberla - Kiiu - Kuusalu - Muuksi - Leesi Sõiduplaan kehtib alates 07.06.2017 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid tel 6418218 Kaugus Peatuste Sõiduaeg Reis Reis Peatuse Nr. Peatus liini vaheline järgmise 01 03 kood algusest kaugus peatuseni 154-01 154-01 1 Balti jaam 5 0,029 1,638 21105-5 0:04-0:05 11:10 19:30 2 Vabaduse väljak 1,667 1,178 12003-3 0:05 11:15 19:34 3 Kunstiakadeemia 2,844 1,514 12305-3 0:04-0:05 11:20 19:39 4 Bussijaam 4,358 2,393 11605-2 0:07 11:25 19:43 5 Pirita jõgi 12,835 12,962 14308-1 0:11 11:41 19:59 6 Jõelähtme 25,797 1,189 25902-1 0:02 11:52 20:10 7 Jõelähtme vallamaja 26,986 7,562 25904-1 0:08 11:54 20:12 8 Kaberla 34,548 7,933 28004-1 0:09 12:02 20:20 9 Kiiu 42,481 3,823 28702-1 0:06 12:11 20:29 10 Kuusalu keskus 46,304 9,275 30601-1 0:14 12:17 20:35 11 Muuksi 55,579 14,992 29602-1 0:19 12:31 20:49 12 Leesi 70,571 33201-1 0:22 12:50 21:08 13 *Loksa 87,707 35001-1 21:30 Töötamise päevad 1-5 1-5 Veootsa pikkus (km) 70,6 87,7 Sõiduaeg (h.,min.) 1:40 1:59 Reisi kiirus (km/h) 42,4 43,9 Leesi - Muuksi - Kuusalu - Kiiu - Kaberla - Jõelähtme - Tallinn Kaugus Peatuste Sõiduaeg Reis Reis Peatuse Nr.
    [Show full text]
  • Highlights Itineraries Current Events
    © Lonely Planet Publications 43 www.lonelyplanet.com ESTONIA •• Highlights 44 HIGHLIGHTS ESTONIA HOW MUCH? Tallinn ( p64 ) Wander the medieval streets, and drink in lovely cafés, eclectic restau- Coffee 30Kr ESTONIA rants and steamy nightclubs. Estonia Taxi fare (10 minutes) 50Kr Pärnu ( p155 ) Join this party town, home to sandy beaches, spa resorts and plenty Bus ticket (Tallinn to Tartu) 80Kr of night-time distractions. Bicycle hire (daily) 150Kr Saaremaa ( p142 ) Escape to Estonia’s larg- Although the smallest of the Baltic countries, Estonia (Eesti) makes its presence felt in the est island, with lovely, long stretches Sauna 65Kr region. of empty coastline and medieval ruins, and abundant opportunities for outdoor LONELY PLANET INDEX Lovely seaside towns, quaint country villages and verdant forests and marshlands set adventure. Litre of petrol 14Kr the scene for discovering many cultural and natural gems. Yet Estonia is also known for Tartu ( p106 ) Discover the magic of this magnificent castles, pristine islands and a cosmopolitan capital amid medieval splendour. splendid town, gateway to the beautiful Litre of bottled water 15Kr land of the mystical Setu community, It’s no wonder Estonia is no longer Europe’s best-kept secret. Half-litre of Saku beer in a store/bar with myriad lakes and forests. 15/28Kr Tallinn, Estonia’s crown jewel, boasts cobbled streets and rejuvenated 14th-century dwell- Lahemaa National Park ( p95 ) Relish the nat- ural beauty of this area’s lush landscape Souvenir T-shirt 150Kr ings. Dozens of cafés and restaurants make for an atmospheric retreat after exploring historic and immaculate coastline. packet of roasted nuts 25Kr churches and scenic ruins, as well as its galleries and boutiques.
    [Show full text]