RMK matkatee OANDU-AEGVIIDU–IKLA 375 km 1. Oandu–Napu 2. Napu–Kellissaare 3. Kellissaare–Kopra tare 4. Kopra tare–Ikla www.loodusegakoos.ee 1 RMK MATKATEE Käesolev infovoldik aitab teil orienteeruda ning planeerida matku RMK Oandu-Aeg- viidu-Ikla matkateel. Ehkki matkateed saab ilusti läbida mõlemas suunas, on vol- dik koostatud selliselt, et alguspunkt on Oandus, kust liigutakse Ikla poole. Neil, kes alustavad oma rännuteed Ikla poolt, tuleb voldikut lihtsalt tagantpoolt ettepoole lugeda. Voldik on mõeldud kasutamiseks koos matkatee kaartidega. 375 kilomeetri pikkune RMK Oandu-Aeg- viidu-Ikla matkatee on tähistatud kilomeet- ripostidega, valge-punase-valge värvimär- gistusega ning suunavate viitadega, mis aitavad rajal püsida. Lisaks on raja kohta olemas korralikud kaardimaterjalid, mida on võimalik soetada RMK teabepunktidest ja looduskeskustest üle Eesti. Jalgsi ja jalgrattal Neile, kellel on vähegi jõudu ja aega, soovi- tame matkateed läbida jalgsi. Jalgsi matka- tes näete ja kuulete rohkem, saate osa Eesti imelisest loodusest ning võite ka rahulikult oma mõtteid mõelda. Kel on aga soov matkatee jalgrattal läbida, palume tähele panna järgnevat: • Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee jalgsi- marsruut ja jalgrattamarsruut ei ühti täies ulatuses. Kõikidel rajalõikudel ei ole või- malik jalgrattal sõita – kas on rada selleks liiga ohtlik, käib paljudele üle jõu või lõhub jalgrattal sõitmine õrna pinnast. Infot alter- natiivsete jalgrattamarsruutide kohta saab 2 1 käesolevast infovoldikust või matkatee kaar- nautida. Pika tee läbimine võib olla rännak, tidelt. Looduses on matkatee jalgrattamars- mille käigus iseendas selgusele jõutakse või ruudid tähistatud suunavate viitadega. ka lihtsalt sportlik ettevõtmine, kus oma võimed proovile pannakse. Parimas mat- • Jalgsi matkajal on matkarajal liikudes kas on ühendatud mõlemad – matkaja saab alati eesõigus. Ära sunni jalgsi liikujaid rajalt end võõrutada füüsilisest mugavusest ning kõrvale astuma või kraavi hüppama; kui otsida ja leida vastuseid teda ammu vaeva- rada on kitsas, siis tule rattalt maha ning nud küsimustele. möödu jalgsiliikujast teda häirimata. Maailmas on palju matkaradu – mõned • Kindlasti leidub matkateel lõike, kus lühikesed, mõned pikemad ning mõned jalgrattal liikumine on raske. Aeg-ajalt lausa ülipikad, kattes tuhandeid kilomeet- tuleb kindlasti rattalt maha tulla ning reid. Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee oma ratast käekõrval lükata. Tegu on siiski 375 kilomeetriga on maailma mõistes üsna matkarajaga, raskuste ületamine kuulub keskmise pikkusega ametlik matkarada. matkamise juurde. Arvestades Eesti suhteliselt tasast maas- Lisainfo matkateede kohta ning digitaal- tikku, kus suuri mäeahelikke pole, peaks sed kaardimaterjalid leiate aadressil: selle matkatee läbimine olema jõukohane http://www.loodusegakoos.ee/matkatee päris paljudele. Loomulikult peaks matka- jal olema tervis enam-vähem korras ning ta Matkatee idee sündis juba 2000. aastal peaks ka moraalselt olema valmis trotsima ning seisnes olemasolevate radade ja pea- teel olevaid väiksemaid raskuseid – halba tuspaikade sidumises ühtseks trassiks, selle ilma, kiusavaid putukaid, mudaseid ja vesi- kirjeldamises ja tähistamises, samuti vaja- seid teeradu ning kipitavaid jalataldu. Lisaks dusel täiendavate peatuskohtade ettevalmis- ei tee halba ka mõned matkamiseks vajali- tamises. Kõigepealt valmis ligi seitsmeküm- kud oskused – näiteks lõkke tegemine ning nekilomeetrine rajalõik Oandust Aegviiduni kaardi lugemine. ehk Kõrve rada, mis on Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee alguseks. Loomulikult ei ole kellelgi kohustust kogu tee ühe jutiga läbi käia, paljudel pole selleks RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee 375 km ju aegagi. Kuid matkatee on pikk, igaüks pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist saab ise valida, kustkohast ta peale hakkab Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi pak- ja millal ning millise lõigu läbi käib. sude Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvus- Kindlasti võivad matkateele astuda pered pargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa väikeste või suurte lastega, koolinoored ja metsade, jõudes lõpuks vongeldes mere- elukooliga noored, küpsed ja keskealised, äärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe eakad ja kobedad. Tegelikult võib iga ini- kaunitele randadele. mene, kellel on viitsimist ja pealehakkamist, pakkida oma seljakoti ning RMK matkateed Matkatee viib Kõrvamaal läbi Tammsaare läbima asuda. teostest tuttavate maastike, möödub Kurg- jal asuvast Jakobsonide kodutalust ning külastab Soomaal Hüpassaares asuvat Mart Saare kodupaika. Matkajaid on erinevaid – mõnele on oluline sihtpunkti jõudmine, teine eelistab teekonda 2 3 Oandu looduskeskus – Võsu telkimisala Võsu telkimisala – Nõmme lõkkekoht Algus – Oandu looduskeskus Talvisel ajal on soodsa ilmaga Oandust Võsuni metsa alla sisse aetud klassikarada. RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee algab Palume teil suusarada mitte lõhkuda. ametlikult Lahemaa rahvuspargist, RMK Tasub tähele panna, et 1 km peale matka- Oandu looduskeskuse juurest. tee algust toimub esimene jalgsi- ning jalg- Oandu looduskeskuse telefoninumber: rattaraja lahknemine – jalgsimarsruut pöö- 676 7010 ja 510 6644 rab kitsale metsarajale, jalgrattamarsruut aga läheb otse. Veidi vähem kui kilomeetri Oandu looduskeskuse juures on võimalik pärast ühtivad teed taas. oma auto või muu sõiduvahend turvaliselt parklasse jätta. Paklasse mahub 10 sõi- Veidi enne Võsu alevikku lahknevad teed duautot või 2 suurt bussi. taas – jalgsimarsruut suundub kitsale jalgra- jale, jalgrattamarsruut läheb mööda suure- Ühistranspordiga Oandusse saamine on mat teed otse. 1,5 km pärast teed ühinevad. kahjuks kaunis keeruline – buss tuleb siia vaid Rakverest ning üsna harva. Oluliselt Võsu telkimisala asub asula servas, majade paremini saab bussiga ligi Altjale, mis asub vahetus läheduses, seetõttu palume olla siin Oandust 3 km põhja pool. vaikselt, et ümberkaudsed elanikud magada või rahus muid asjatoimetusi teha saaksid. Oandu looduskeskusest 400 m kaugusel asub Oandu telkimisala, kus on võimalik Telkimisala ise on võrdlemisi suur – siin on telkida ning lõket teha. mitu lõkkeaset, katusealused laua ja pinki- dega, kuivkäimla, lõkkepuude varjualune Kellel on soovi matka veidi pikemaks veni- ning prügikastid. Vett saab võtta telkimisala tada ning käia tõepoolest piirist piirini, võib kõrval olevast Võsu jõest. Joogivett saab mina 4 km edasi mööda Oandult algavat telkimisala läheduses, üle tee puudesalus koprarada ning Altja loodus- ja kultuuriloo- asuvast kaevust. list rada Laiakari randa. Laiakari rannast mööda rannajoont 1 km lääne poole jääb Palava ilma korral saab end Võsu jões ka Altja kaluriküla. Altjal asub ka Altja kõrts, vette kasta. kus on võimalik keha kinnitada. 2 km Võsu telkimisalast põhja poole jääb Jalgrattal on Oandust Altjale võimalik sõita Võsu aleviku keskus, kus asub mitu poodi, ka mööda asfaltteed. apteek ning bussijaam. 2. etapp Oandu looduskeskus – Võsu telkimisala – 20 km 1. LÕIK Võsu telkimisala Nõmmeveski lõkkekoht 2. LÕIK 9 km Oandust liikuma hakates saate hea ülevaate Peale Võsu alevikku suundub matkatee kor- 17 km 9 km Lahemaa kaunitest männikutest ja ilusatest raks asfaldile, kulgeb mööda seda mõnisada 16 km maastikest. Metsateed on väga kenad ning meetrit ning pöörab siis paremale lääne autosid neil peaaegu ei sõida. poole, metsade vahele. Mõne aja pärast läbib matkatee Lemuselja talu hoovi; sealt Tee Oandust Võsule kulgeb pea eranditult läbi minnes palun jälgige, et te ei häiriks läbi Lahemaale omaste männi- ja kuuse- kohalike elanike kodurahu. metsade. Võsu jõe kaldal, veidi enne Võsu alevikku asuvad Sae vesiveski ning Sae tõr- Siinkandis tasub hoolega jälgida matkatee vaahju varemed. märgistust, kuna metsa all on palju risti- 4 Ikoonide tähendusi vaata lk 30 5 Võsu lõkkekoht – Nõmmeveski lõkkekoht Nõmmeveski lõkkekoht – Kalmeoja lõkkekoht rästi radasid ning vales kohas ära pööra- Vett saab võtta siitsamast Valgejõest. Joo- mine võib osutuda liigagi lihtsaks. givett saab kanjonis elektrijaama vare- mete juures peene toruga üle jõe toodud Maanteest 6 km kaugusel metsade vahel allikast. Jõevett tuleks enne tarvitamist asub Kuueristi puhkekoht, kus on võimalik kindlasti keeta. jalgu puhata ning vihma eesti varju saada – puhkekohas on suur katusealune. Ööbida pole siin kahjuks võimalik ning lõket teha ka Nõmmeveski lõkkekoht – ei tohi. Kuueristi on oma nime väärt: siin on Kalmeoja lõkkekoht 3. LÕIK kuueharuline ristmik, nii et jälgige hoolega, Nõmmeveskilt edasi liikudes tuleb minna et valite õige teeotsa! 13 km üle Valgejõe silla. Sillast paremale poole, 12 km Edasi kulgeb matkatee mööda metsaradu veidi mööda jõekallast allavoolu jääb kau- Võhma külani. Huvitavaks vaatamisväärsu- nis Nõmmeveski juga kanjon ning vana seks on siin Venetoa mantelkorsten. Man- elektrijaama varemed. telkorsten on korsten, mis ühtlaselt alla- Peale Nõmmeveski silda pöörab matkatee poole laienedes katab täielikult küttekolde vasakule, edela suunas mäest üles ning 100 ja sageli ka kogu küttekolde juurde kuuluva meetri pärast loode suunas paremale metsa ruumi. Venetoa mantelkorstna all asus enne vahele. Esimest maailmasõda sepikoda. NB! Jalgratturid peaksid siit otse sõitma, Matkatee kulgeb edasi Joandu küla poole. kuna metsatee on väga raskelt läbitav ning Võhma ning Joandu vahelist teelõiku ääris- mitmes kohas suisa ohtlik. tavad muinasaegsed kalmeväljad. Jalgrattamarsruut viib mööda asfaltteed Joandu külast edasi jõuab matkatee Joa- edasi Kolgaküla-Valgejõe maanteeni, ristmi- veski külla. Joaveskilt (peale Loobu jõe kul tuleb pöörata paremale loode poole ning silda) pöördub matkatee külavaheteele,