Kevadvoor 2013
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Arhiivinimistu
Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu -
J16R Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
J16R buss sõiduplaan & liini kaart J16R Loo Vaata Veebilehe Režiimis J16R buss liinil (Loo) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Loo: 14:59 - 16:00 (2) Männisalu: 17:31 (3) Neeme: 16:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim J16R buss peatus ning et saada teada, millal järgmine J16R buss saabub. Suund: Loo J16R buss sõiduplaan 24 peatust Loo marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Kostivere Kool 5a Aruküla Tee, Estonia kolmapäev Ei sõida Urke neljapäev Ei sõida Jõelähtme reede 14:59 - 16:00 laupäev Ei sõida Jõelähtme pühapäev Ei sõida Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia J16R buss info Uus-Rebala Suund: Loo 2 Männi Tänav, Estonia Peatust: 24 Reisi kestus: 50 min Männisalu Liini kokkuvõte: Kostivere Kool, Urke, Jõelähtme, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Uus-Rebala, Männisalu Männisalu, Männisalu, Urke, Kostivere Kool, Urke, Jõelähtme, Jõelähtme, Manniva, Mäealuse Tee, Urke Rohkvahe, Hõbemäe, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Loo Tee, Loo Kostivere Kool 5a Aruküla Tee, Estonia Urke Jõelähtme Jõelähtme Manniva Mäealuse Tee Rohkvahe Hõbemäe Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Loo Tee Loo tee, Tallinn Loo Suund: Männisalu J16R buss sõiduplaan 25 peatust Männisalu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Neeme 1a Pärituule Tee, Estonia kolmapäev Ei sõida Okka neljapäev Ei sõida Kadastiku reede 17:31 1 Kadastiku Tee, Estonia laupäev Ei sõida Ihasalu pühapäev Ei sõida Ihasalu tee, Estonia Rootsikari 14 -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast. -
2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik -
Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus ......................................................................................................................... -
Läänemere Kristlikud Paganad
KÄSITLUSED Läänemere kristlikud paganad Ivar Leimus esti rahvuslikus ajalookirjutuses on kin- seks pakuvad meile eelkõige hauapanused Enistunud kuvand meie esivanematest ja peitleiud umbes aastaist 1000–1250, s. t. kui paadunud paganatest, kes, Taara nimi Eesti asukate esimestest kokkupuudetest huulil, lõid ristirüütlitega vahvasti lahinguid. kristlusega kuni siinse kirikustruktuuri välja- See kujutluspilt ei erine karvavõrdki balti- kujunemiseni. saksa muidu hoopis teistsuguse suunitlusega Mis puutub muistsetest matustest välja käsitlusest ja põhineb peaasjalikult Henriku kaevatud esemetesse, siis nende ajalist kuulu- kroonikal ning teistel läänekiriku vallutust vust täpsemalt kui sajandiga määrata on reeg- põlistavatel allikatel. lina üpris keerukas. Seetõttu jätavad arheo- Ons selles põhjust kahelda? Tõepoolest, loogilised leiud meid kitsama ajapiiranguga piiskopkondade võrk ei kujunenud Liivi- ja küsimustele vastamisel mõnikord kõikuvale Eestimaal enne 13. sajandi vallutust, koos pinnale. Seevastu sisaldavad aarded esemete sellega kerkisid kivikirikud ja levisid kristli- kõrval sageli ka münte, mis dateerivad peit- kud kombed. Kuid mõelgem ka sellele, et 13. leiu küllaltki täpselt. See kehtib eriti 11.–12. sajandi alguseks, kui ristiusu valgus hakkas sajandi alguspoole rahapadade kohta. Hili- Läänemere paganate sagris pealage paitama, semad aarded koosnevad paraku enamasti oli see juba paar sajandit olnud valitsev reli- ehteasjadest. Münte esineb neis harva, kuid gioon nii Lääne-, Ida-, Põhja- kui ka Lõuna- needki vähesed on ajaloolasele -
Maantee Nr 1 Tallinn – Narva Km 16,0 Kuni 26,0 Liiklusohutuse Analüüs Ja
TEEDEINSTITUUT Maantee nr 1 Tallinn – Narva km 16,0 kuni 26,0 liiklusohutuse analüüs ja eskiislahenduse kavandamine Highway nr 1 Tallinn-Narva km 16,0-26,0 traffic safety analysis and sketch design ETT 60 LT Üliõpilane: Jaak Viitmann Juhendaja: Tiit Metsvahi Tallinn, 2016 Kokkuvõte Töö käigus teostati Tallinn-Narva mnt lõigule kilomeetritel 16,0-26 ,0 tee ohutuse kontroll, mille käigus fikseeriti ohutust mõjutvad tegurid ning kaardistati liiklusohtlikud kohad. Kontrollitava teelõigu üheks suurimaks puuduseks võib lugeda tagasipöördekohti, kus, või mille mõjualas, on toimunud suur osa kogu lõigul toimunud liiklusõnnetustest. Eriti halvad on lahendused, kus tagasipöördekoht jääb ristmiku vahetusse lähedusse, moodustades laialivalgunud ristmikul vasakpöörde. Esimese klassi maanteel tuleks ristumisi peateega lubada vaid äärmise vajaduse korral. Tagasipööredekoht pikal lõigul, kus puuduvad tagasipöördeks muud võimalused. Kindlasti ei tohiks aga tagasipööre olla ristmiku osa. Vaadeldaval lõigul on kokku 4 tagasipöördekohta, milledest kaks: km 19 asuv TP 3710 ja km 23,6 asuv TP 3713 on eriti ohtlikud kuna moodustavad koos Tallinn-Narva maanteega ristuvate teedega eelpool mainitud laialivalguva ristmiku vasakpöörde. Põimumisalad tagasipöörete eel on liialt lühikesed. Suure liiklussageduse tõttu, eriti tipptundidel, on juba täna tagasipöörete ja ristumiste sooritamine äärmiselt ohtlik. Tulevikus, liikluse kasvades, muutub olukord veelgi hullemaks. Teine suurem murekoht on seotud kergliiklejate võimalustega. Olulisemateks ning paraku ka tüüpsemateks probleemideks on eelkõige jalakäijate turvaliselt sõidutee ületamise võimaluste puudumine- teeületuskohad on korrektselt markeerimata, laialivalguvad ning valgustamata. 1. klassi maanteel ei tohikski jalakäijad sõiduteed samas tasandis ületada ning tuleks leida lahendus, et neil selleks ka vajadus puuduks. Kuna antud juhul teeületuse vajadus tulenb bussipeatuste asukohast, tuleks peatused üle viia madalama klassi teedele või rampidele. Bussipeatuste ja nendevahelise ala lahendused ei ole ohutud. -
Saateks Loksa Gümnaasiumi Lõpetajatele
Kuusalu Loksa kandi noored Ajalugu valla on aktiivsed tuleb kirev elu projektides mäletada osalejad lk 3-5 lk 7 lk 8 LOKSA KANDI AJALEHT juuli 2016 Saateks Loksa Gümnaasiumi lõpetajatele Palju õnne sünnipäevaks! JUULI Elena Izrayleva 90 Tamara Taivasalo 90 Pjotr Uljanov 88 Leida Maurus 86 Sinaida Krusell 86 Helga Kalvan 85 Mariia Gavriliuk 85 Silvi Vares 84 Avgusta Zaytseva 83 Eiki Ponn 82 Arvo Allemann 81 Loksa Gümnaasiumi lõpetajad Gennady Smirnov 81 Efrosinia Zenchenko 81 12. klass Marko Kurisoo Karmo Peetermann Klassijuhataja: Silvi Bonde Jaan Lisin Medalist Tatjana Prokopova Nikolay Prokopov 80 (hõbemedal) Artur Lomp (hõbe) Ljudmilla Vislova 80 Anastasia Belova Medalist Tatjana Marhivka Kadri Pääsuke Evi Popova 80 Artur Fjodorov (kuld) Lisett Sindeva Kristjan Kaskla Ellen Müil Medalist Zoja Štšukina (hõbe) Boris Chernobay 75 Niina Sosedova 75 Jevgenia Golubeva 75 Noored daamid ja härrad! nagu ka eelmine, olnud edukas. Kindlasti ei ole tänased Teie head Nina Bambizova 75 Kui eelmise aasta 61. lennu 29-st tulemused tulnud kergelt ja tihti Kas ma pean Teile rääkima iga- noorest said medali 6 lõpetajat, on väga heade õpitulemuste nimel Zoja Slobodina 75 aastast teksti ja meelde tuletama, siis tänase, 2016. a 62. lennu 13-st pidanud mõnestki ahvatlusest Anatoli Safin 70 kuidas Te olite pisikesed, läksite noorest teenivad oma 12aastase loobuma. lasteaeda, saite siis veidi suuremaks töö eest medali kolm lõpetajat. Galina Lazareva 70 ja siis kooli tulite ja siis jälle muudkui Kuldmedaliga lõpetab Loksa Güm- Head noored! kasvasite ja saite veel targemaks ja naasiumi Tatjana Marhivka ja Hinnakem täna ka seda rasket suuremaks. No ei pea. Te istute siin hõbemedaliga Tatjana Prokopova ja omakasupüüdmatut tuge ja saalis täna kõige tähtsamal kohal ja ning Zoja Štšukina. -
Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2013 – 2024
KUUSALU VALLAVALITSUS LISA Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrusele nr 10 KUUSALU VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013 – 2024 Raul Valgiste Konsultatsioonid OÜ 2013 Kuusalu valla ÜVK arendamise kava aastateks 2013-2024 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS............................................................................................ 5 2.1. EUOOPA LIIDU DIREKTIIVID...................................................................5 2.2. EESTI SEADUED ................................................................................6 2.3. VABARIIGI VALITSUSE JA MINISTRITE MÄÄRUED ...........................................8 2.4. ARENGUAVAD, UURINGU JA PLANEERINGUD ...............................................9 2.5. DETAILPLANEERINGUD ........................................................................11 2.6. STANDARDID ...................................................................................13 2.7. KUUALUVALLA ÕIGUAKTID ................................................................13 3. VEERESSURSID JA -KASUTUS ..................................................................... 15 3.1. PÕHJAVEEVARUDE UUINGUD ................................................................15 3.2. VEE ERIKASUULOAD ........................................................................16 3.3. PÕHJAVEE KVALITEET..........................................................................20 4. UURINGUD -
1 Kultuurimälestised (Kinnismälestised) Raasiku Vallas
Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 4 Kultuurimälestised (kinnismälestised) Raasiku vallas (seisuga märts 2019) Mälestise nimi Registri- Asukoht (asula nimi) Mälestise liik number Vabadussõja mälestussammas 27090 Raasiku alevik, Harju- ajaloomälestis Jaani kirikuaed II maailmasõjas hukkunute 21 Raasiku alevik, uus ajaloomälestis ühishaud kalmistu Harju-Jaani kirik 21529 Raasiku alevik ehitismälestis Kivikalme 18635 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18636 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme „Ristikangrumägi“ 18637 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18638 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18639 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18640 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18641 Järsi küla (end. Kangla) arheoloogiamälestis Kultusekivi 18643 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18644 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18646 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18648 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18649 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kivikalme „Kabelikink“ 18655 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18656 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Ohvrikivi „Nõiakivi“, „Rahakivi“ 18657 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18671 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18672 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18673 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18674 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18675 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18704 Tõhelgi küla (end. -
Kostivere Neiu Mõtisklused Said Kaante Vahele
VALLALEHT • NR 273 • MÄRTS 2020 Visioonipäev Kostivere neiu mõtisklused Neeme koolis Glamuurne said kaante vahele õpilasball Loo Veebruari alguses nä- Teine kogus sai tellitud raama- gisest Vanalinna Hariduskollee- koolis gi ilmavalgust Karolin tuesitluse jaoks, sest märtsi- giumis inglise keele õpetajana, Kääriku (21) esimene kuus, mil tähistatakse ka riiklik- lisaks annan liikumisõpetuse raamat. Raamat, mis ku emakeelepäeva, plaanis Ka- tunde. Kui mu armsad õpilased kannab pealkirja rolin teha raamatuesitluse. Rii- kuulsid, et mul ilmus raamat, Parimad ba- „Eluhellus”, kasvas gis valitseva eriolukorra tõttu tahtsid nad seda kohe lugeda. tuudihüppajad välja südame ja loodu- lükkus see nüüd küll mõneks Järgmisel päeval tormasid suu- se helidest, inspiree- ajaks edasi, kuid omale õigel re jooksuga klassi ja ütlesid, et elavad Kaber- ritud inimhinge mit- hetkel saame kindlasti koos raa- raamatul on nii pikk järjekord,” neemes mekülgsusest ja ümb- matu sügavustesse sukelduda. räägib Karolin naerdes. ritsevast pöörlevast Kas on peagi lootust Karo- Lisaks tööle Vanalinna Ha- maailmast. lini raamatut ka koduvalla raa- riduskolleegiumis, annab Karo- matukogudest leida? „Jaa, miks lin tantsutunde Eesti Tantsua- SIGNE VALDMANN ka mitte,” elavneb Karolin küsi- gentuuri Tantsukoolis ning viib muse peale. Tegelikult vähe- läbi liikumis- ja tantsutunde ui Karolin umbes malt ühest Eesti raamatukogust Loo ja Kostivere lastele. Ta on kolm aastat tagasi saab tema raamatut juba laenu- lõpetanud ETA Tantsukoolis K oma mõtiskluste kir- tada – nimelt Tallinna Vanalin- Tantsijakoolituse ning praegu japanemisega alustas, oli raa- na Hariduskolleegiumi raama- õpib Tallinna Ülikoolis klassi- matu välja andmine viimane tukogust, küll aga peab arvesta- õpetaja erialal. Kel tekkis raa- asi, millele ta mõtles. „Kirjuta- ma sellega, et hetkel on raama- matu vastu huvi, siis Karoliniga sin iseenda jaoks, see lihtsalt Karolin Käärik.