Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Raasiku Valla Üldplaneering
Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: [email protected] Planeerija ja konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] www.skpk.ee Kuupäev 4.05.2020 Seisund Põhilahendus Raasiku valla üldplaneering Raasiku valla üldplaneering Algatamine 07.03.2017 Lähteseisukohad 11.09.2107 Töörühmad 14.12.2017 – 8.05.2018 Mõttenope 16.03 – 1.04.2018 Eskiisi avalik väljapanek 16.07 – 16.08.2018 Eskiisi avalikud arutelud 21, 22, 23.08.2018 Kooskõlastamine 02-05.2019 Vastuvõtmine 11.06.2019 Avalik väljapanek 19.06 – 4.08.2019 Avalikud arutelud 28 ja 29.08.2019 Kehtestamine 2 / 55 Raasiku valla üldplaneering Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6 2. VISIOON JA ARENGU EESMÄRGID ..................................................................... 7 3. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED............................................................. 9 3.1. Tiheasustusala ..................................................................................................... 9 3.2. Hajaasustusala .................................................................................................. 10 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus ................................................................. 11 3.4. Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused ............................................................ 13 3.5. Arhitektuurivõistlus ........................................................................................... -
Kulna Jaamavahel
Õnnetusjuhtum Kulna raudteeületuskohal Harjumaal 20. veebruaril 2018 Raudteeületuskoha õnnetusjuhtum Tallinn, 11. oktoober 2018 R200218 ERA No EE-5609 Kulna õnnetusjuhtum 1. KOKKUVÕTE 1. Veok Scania koos turbaga laaditud poolhaagisega Kraker sõitis Harjumaal Riisipere – Tallinn reisirongi nr 0522 ette automaatselt seadistamata passiivsel asulavälisel Kulna raudteeületuskohal teisipäeval, 20. veebruaril 2018 kell 08:29. GPS-koordinaadid on 59˚17’8,7’’ N ja 24˚21’9,7’’ E. 2. Veok sõitis aeglaselt valgel ajal kinnisõidetud lumega ja liikluskorraldusvahenditega varustatud teel kuni vahetult ülesõidukoha eel libedustõrje järgselt teeolude paranedes, kiirenevalt õhukeses, normidele vastavas lume ja kloriidi segus kokkupõrkeni rongiga. 3. Auto põrkus kokku 3-vagunilise Stadler Flirt elektrirongi peas asuva juhtvaguniga, mille tulemusena läks rong rööbastelt maha. Rööbastele jäi rongi viimane alusvanker. 4. Tõsisemaid kehavigastusi sai autojuht, kergemaid kehavigastusi 2 raudteelast ja 6 reisijat. Auto ja poolhaagis muutusid vrakiks. Rongikoosseisul said kahjustatud alusvankrid, automaatsidur, veomootor ja kõik kolm vagunit deformatsioonide ning kriimustustena. Kahjustada sai raudteeülesõidukoht koos rööbasteega. 5. Rongiliiklus peatati 52 tunniks ja 36 minutiks. Käigust jäi ära 54 rongi. Reisiliiklus asendati bussidega. 6. Õnnetuse otseseks põhjuseks on inimlik eksimus, kus meditsiiniliselt kindlaks tehtud joobeseisundis autojuht ei suutnud tähelepanu õigeaegselt lähenevale rongile ümber lülitada ning sõitis kokkupõrkesse rongiga. 7. Raudteeveeremi -
Kui Das Ja Kuhu Prü Gi Sor Tee Ri Da? Jäät Me Te Sor Tee Ri Mi Se Ja Tei Ne Ri Te Asu Ko Had
2 SÕNUMITOOJA 9. jaanuar 2008 SÕNUMITOOJA Kui das ja kuhu prü gi sor tee ri da? Jäät me te sor tee ri mi se ja tei ne ri te asu ko had. külasse. kes ku se saa lis in fo päe v jäät - Oli keskmiselt edukas aasta taas ka su tu se Es mas päe va, 7. jaa nua ri me te sor tee ri mi sest. In fot an- kor ral da mi se ko hus tus õh tul toi mus Kuu sa lus kor te - Lok sal käiak se na vad spet sia lis tid Ragn-Sell - Palusime omavalitsusjuhtidel nimetada eelmisel aastal on jäät me sea du se ga riü his tu te al ga tu sel tea be päev, lin na va lit su ses kü si mas sist ja Ees ti Jäät me käit le ja te kordasaadetut ning paljuski langesid need kokku toimetuse pan dud ko ha li ke le kus osa le sid Ra dix Hool du se, Lok sa Hal jas tu se juht Al lan Lii dust. Plaa nis on te ha jäät - seisukohtadega, kui analüüsisime lehes ilmunu põhjal möö - oma va lit sus te le. ETO ja val la va lit su se esin da- Ala järv rää kis, et jäät me te me te näi dis sor tee ri mi ne. dunud aastat. Prü gi fir mad saat sid aas ta jad. Rah vast ko gu nes pal ju. sor tee ri mi se koh ta käivad Lok sal on pa be ri- ja pa pi Loksale rajati keskne jalgtee ning Kuusalus pikendati ale - lõ pus klien ti de le koos ar ve te - paljud lin na va lit su ses sel gi tu - kon tei ne reid 6 ning se ga pa - viku läbivat kõnniteed. -
1 Raasiku Valla Ja Rahvastiku Üldandmed
RAASIKU VALD TERVISEPROFIIL 2012- 2016 Aruküla 2012 1 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 6 1 Raasiku valla ja rahvastiku üldandmed ................................................................................................ 7 1.1 Territoorium .................................................................................................................................. 7 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 8 1.3 Sünnid ja surmad ........................................................................................................................ 12 1.4 Rahvastiku muutumine ja iive ..................................................................................................... 14 1.5 Raasiku valla eelarve ja tulumaksu laekumine ........................................................................... 15 2 Rahvastiku terviseseisund .................................................................................................................. 19 3 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ......................................................................................... 22 3.1 Ettevõtlus ................................................................................................................................... -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik -
There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around. -
1 Kultuurimälestised (Kinnismälestised) Raasiku Vallas
Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 4 Kultuurimälestised (kinnismälestised) Raasiku vallas (seisuga märts 2019) Mälestise nimi Registri- Asukoht (asula nimi) Mälestise liik number Vabadussõja mälestussammas 27090 Raasiku alevik, Harju- ajaloomälestis Jaani kirikuaed II maailmasõjas hukkunute 21 Raasiku alevik, uus ajaloomälestis ühishaud kalmistu Harju-Jaani kirik 21529 Raasiku alevik ehitismälestis Kivikalme 18635 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18636 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme „Ristikangrumägi“ 18637 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18638 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18639 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18640 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18641 Järsi küla (end. Kangla) arheoloogiamälestis Kultusekivi 18643 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18644 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18646 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18648 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18649 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kivikalme „Kabelikink“ 18655 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18656 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Ohvrikivi „Nõiakivi“, „Rahakivi“ 18657 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18671 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18672 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18673 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18674 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18675 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18704 Tõhelgi küla (end. -
Regionaaltoetused Harjumaal 2009
Regionaaltoetused Harjumaal 2009 Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Veebruar 2010 Infolehes on antud ülevaade 2009. aastal Lk 2 – Euroopa Harju maakonnas ellu viidud ja alustatud projektidest, mis on saanud rahalist tuge Regionaalarengu Fondi Siseministeeriumi regionaalarengu toetused programmidest. Lk 6 –Euroopa Sotsiaalfondi Regionaalministri haldusalas viiakse toetused regionaalse arengu toetamiseks ellu 25 toetusmeedet ja -programmi. 2009. aastal Lk 6 – Norra/EMP toetused toetati läbi nende erinevate meetmete ja Lk 7 – Siseriiklikud toetused programmide Eesti regionaalarengut enam kui 2 miljardi krooniga, millest üle 1,9 Lk 21 – Ülevaade miljardit moodustasid erinevad toetustest teistes välistoetused. maakondades Harjumaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2009. aastal enam kui 318 miljonit krooni. 1 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetused Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse aastatel 2007-2013 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengut läbi elukeskkonna arendamise rakenduskava enam kui kuue miljardi krooniga. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohalike avalike teenuste arendamine Haraka Kodu Haraka Kodu rajamine vaimupuudega noortele I etapp 32 000 000 Kernu Vald Ruila Põhikooli võimla ja õppekõrvalhoone ehitus 18 018 000 Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu keskkooli hoone kütte-ventilatsioonisüsteemi 7 047 014 rekonstrueerimine Kõue Vallavalitsus Ardu Kooli lasteaiamaja ehitamine ja sisustamine ning 23 188 426 mängu- ja -
Suvistepühi. Esti Korras
Ilmub kaks korda tuus Toimetus ja talitus: Kuulutuste hind; Tallinn. Kaarli tän. nr. 8. Kuulutuste lUljel 8 f. m. m. Sarju malewa staap — tel. 451=91. Esimesel „ 10 „ Telsti sees 12 „ Tellimise hind aastas: K. l. 50 protsenti hinnaalandus. Älfuste wiisi —. il 50 snt. Tellimisi wõtawad wastu lõil tmp. Älsitult — ä 1 Ir. Harjulane päälikud ja naisjaosl. esinaifed. Kaitseliidu Harju malewa häälekandja *£: —^ Nr. 9. 10. mail 1932. a. V aastakäik. 1- . 1) Malewa plk. ksk. nr. 17; 2) Teadaanded; 3) Laskewõistluste määrused ja laskewõistlused 1932. a.; 4) Sportalade wahekoh- Sts U. tunikud ja malewkondade spordiwõistlused 1932. a.; 5) Allüksuste päälikute. korraldused; 6) Naiskodukaitse ala; 7) Kodutütarde ' " ala; 8) Kuulutused: - saadetud, mis maaoludes heaks tuleb lugeda. Erilist hoogu oli märgata Kuu- Kõigile malevapere liikmeile soovin häid ja salu malewkonnas. rõõmu rikka id 4. Alarmikawad ja ülesannete tundmine ning teadmine. Alarmikawad malewkondades täi Suvistepühi. esti korras. Malewkondade kawades on ettenähtud ka kõik üksikud ülesanded ning (K. Saar) kohused wahipostidele ja patrulliteenis- major, tufeks. See on hää. Tuleb aga lugeda Harju maleva päälik. puuduseks asjaolu, et üldkawadest pole tehtud wäljawötteid mitte kõikidele wastawatele kompaniidele ja wähematele pääliku abi siiski suurema wiiwituseta üksustele, mispärast ka paiguti tuli ette, käske ja korraldusi edasi andma, tehes et mitte kõik mehed ei teadnud täpselt Harju mailma paitutelt teiisktem. seda rahulikult ja asjalikult. Kasud omi ülesandeid, ei osanud tegutseda walwe alla antud eseme kaitsmisel, ei teadnud Nr. 17. said kõik edasi antud. Juhin tähelepanu asjaolule et igal oma laskekohta tulistamisel, ega teadnud, Tallinnas, 6. mail 1932. a. päälikul peab olema wähemalt kaks mis teha kinnipeetud isikutega wõi kui- § 1. -
Raasiku Valla Teehoiukava 2019-2023
RAASIKU VALLA TEEHOIUKAVA 2019-2023 Aruküla 2019 Raasiku valla teehoiukava 2019-2023 Sisukord 1. Sissejuhatus, mõisted ja seadusandlus ............................................................................... 3 2. Teede üldandmed ja seisukord ........................................................................................... 5 3. Teehoiukava kavandamise ja finantseerimise põhimõtted ................................................. 6 4. Finantsplaan ja objektiline nimekiri ................................................................................... 7 2 Raasiku valla teehoiukava 2019-2023 1. Sissejuhatus, mõisted ja seadusandlus Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 võeti vastu volikogu määrusega 13.10.2015 ja on jõustunud 01.01.2016. Käesoleva redaktsiooniga pikendatakse valdkondliku arengudokumendi kehtivust aastani 2023, ajakohastatakse tekstiosa ning finantsplaan ja objektiline nimekiri. Teehoiukava koostamisel ja ajakohastamisel järgiti liiklussagedust, liiklusohutust, olemasolevat tee seisukorda, koolibusside liiklusskeeme, keskkonnakaitse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande nõudeid ning muid olulisi asjaolusid. Kava koosneb kirjeldavast osast ja finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning vallale kuuluvate teede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjast. Kavas kirjeldatakse teehoiu rahastamist varasematel aastatel ja arengukava perioodil. Teehoiukava eesmärkideks on: - parendada kruusa- ja asfaltkattega teede seisukorda läbi hoolduse