Kui Das Ja Kuhu Prü Gi Sor Tee Ri Da? Jäät Me Te Sor Tee Ri Mi Se Ja Tei Ne Ri Te Asu Ko Had

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kui Das Ja Kuhu Prü Gi Sor Tee Ri Da? Jäät Me Te Sor Tee Ri Mi Se Ja Tei Ne Ri Te Asu Ko Had 2 SÕNUMITOOJA 9. jaanuar 2008 SÕNUMITOOJA Kui das ja kuhu prü gi sor tee ri da? Jäät me te sor tee ri mi se ja tei ne ri te asu ko had. külasse. kes ku se saa lis in fo päe v jäät - Oli keskmiselt edukas aasta taas ka su tu se Es mas päe va, 7. jaa nua ri me te sor tee ri mi sest. In fot an- kor ral da mi se ko hus tus õh tul toi mus Kuu sa lus kor te - Lok sal käiak se na vad spet sia lis tid Ragn-Sell - Palusime omavalitsusjuhtidel nimetada eelmisel aastal on jäät me sea du se ga riü his tu te al ga tu sel tea be päev, lin na va lit su ses kü si mas sist ja Ees ti Jäät me käit le ja te kordasaadetut ning paljuski langesid need kokku toimetuse pan dud ko ha li ke le kus osa le sid Ra dix Hool du se, Lok sa Hal jas tu se juht Al lan Lii dust. Plaa nis on te ha jäät - seisukohtadega, kui analüüsisime lehes ilmunu põhjal möö - oma va lit sus te le. ETO ja val la va lit su se esin da- Ala järv rää kis, et jäät me te me te näi dis sor tee ri mi ne. dunud aastat. Prü gi fir mad saat sid aas ta jad. Rah vast ko gu nes pal ju. sor tee ri mi se koh ta käivad Lok sal on pa be ri- ja pa pi Loksale rajati keskne jalgtee ning Kuusalus pikendati ale - lõ pus klien ti de le koos ar ve te - paljud lin na va lit su ses sel gi tu - kon tei ne reid 6 ning se ga pa - viku läbivat kõnniteed. Raasiku kool sai uuendatud võimla, ga tea ted, et ala tes 1. jaa nua - Ani ja vald tel lib si kü si mas. See tõt tu ot sus ta ti ken di te kon tei ne reid 12. lasteaiad uusi rühmi. Anija vallas remonditi haridusasutusi. rist 2008 tu leb ha ka ta jäät- kon tei ne reid juur de kor ral da da nel ja päe val, 10. ÜL LE TAMM Algasid Kolgaküla rahvamaja ja Kuusalu kooli spordihoone meid lii gi ti sor tee ri ma. Kui Ani ja val las on se ga pa ken - jaa nua ril kell 17.30 kul tuu ri - KÜLLI KOPPELMAA ehitused. Loksa ujula kerkis jõudsalt. se da ei teh ta võ tab fir ma prü- di te kon tei ne reid 11, pea mi - Ka kultuuri- ja spordivaldkonnas oli palju märkimis- gi veo eest to pelt ta su või jä tab selt Keh ras, aga ka Ala ve res. Jäätmete liigiti kogumine väärset. Noored käisid laulu- ja tantsupeol. Kuusalu kooli kon tei ne ri tüh jen da ma ta. Neist 5 on Ees ti Pa ken di ring - näitetrupp võitis Betti Alveri luulevõistlusel Grand Prix. See on te ki ta nud pal ju kü - lu se hal du ses ja 6 kuu lu vad Papp ja paberpakend si mu si ja äre vust. Oma va lit - ETO le. Ra dix Hool du se kon - Rahvusvaheliselt konkursilt tuli peaauhinnaga Kuusalu diri - Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbri - sus te kesk kon nas pet sia lis tid tei ne reid va na pa be ri jaoks on gendi juhendatav üle-eestiline noortekoor. Lisaks meie sport - kud, ilma kaaneta raamatud, töövihikud, paberist ja papist tõ de vad, et te le fo nid on kõ ne - 2, mõ le mad Keh ras. laste hinnatavad võidud. kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ja joonistuspaber, papp - dest pilt li kult öel des pu na sed. Kesk kon nas pet sia list Hel le Seoses „Roosiaia“ lavastusega Kiviloo mõisasavastasid kastid, -karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad paberpa- Kü si tak se, mil li seid jäät meid Palm üt les, et vald tel lis teatrisõbrad uue kena koha, kus on kavas kultuuriüritusi kor - kendid. raldada veel. mis su gus tes se kon tei ne ri tes se ETOlt kon tei ne reid juur de, tu leb pan na ning kus asu vad kuid fir mast tea ta ti, et roh kem kon tei ne rid pa ken di te jaoks. po le või ma lik — ei o le hu vi - Plast, -klaas, metallpakend ja joogikartong RVAMUS ta tud, ku na ko gu misp laa nid NB! Pakendid peavad olema puhtad ja vajadusel pestud. A Kuu sa lu val las on on täis. Jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, Talvel suureneb 41 se ga pa ken di Hel le Palm: „Vald peab plastnõud ja -karbid, muud puhtad plastpakendid (nt šam - kon tei ne rit oma ra ha eest li sa tel li ma ning poonipudelid), kilekotid ja pakkekile, värvitud ja värvilised radoonioht Kuu sa lu val la kesk kon na - tüh jen da mi se eest maks ma. klaasist pudelid, purgid (va tagatisraha süsteemi kuuluvad Külmemate ilmade saabu- peas pet sia list Jan ne Kal lak - Kuid iga ma ja juur de neid pakendid), toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning des suureneb hoonete siseruu- maa tõ des, et päevas saab ta pan na ei saa, sest ra ha ei jät ku korgid, konservpakendid nt konservikarbid, muud metall - mides loodusliku radioaktiiv- paar küm mend kõ net kü si mu - ning po le ka ruu mi.” pakendid ( va tagatisraha süsteemi kuuluvad pakendid), kar - se gaasi – radooni – sisaldus. se ga, ku hu sor tee ri tud jäät - tongist piima-, mahla-, veini- ja jogurtipakendid. Raa si ku tellib lisa Radoon on selline gaas, meid viia. Kõi ge roh kem on kü si jaid en di se Lok sa val la Raa si ku val las on pa ken di - Biolagunevad aia-, haljastus- ja köögi - mis tekib maapinnas loodusli- kon tei ne reid 20, nii Aru kü las ke radionukliidide lagunemi- kü la dest, ku na seal po le üh te- jäätmed gi pa be ri kon tei ne rit. ja Raa si kul kui ka Pe nin gil, sel ning imbub läbi vunda- Toidujäätmed, puuvilja-, juurvilja- ja munakoored, kohvi- ja Kuu sa lu vald sai KI Kilt Pi ka ve res, Ka le sil, Ki vi loos, mendi- ja põrandakonstrukt- teepuru, majapidamispaber, oksad, puulehed, rohi, lillemuld EVE LYN PE SUR, kon tei ne ri te os tuks toe tust üle Här mas, Kul lis ja Pe ri las. Va - sioonide hoonete siseruumi- ja taimejäätmed, keemiliselt töötlemata (immutamata, värvi - Kesk kon na mi nis tee riu mi 70 000 kroo ni. Val la va lit sus na pa be ri kon tei ne reid on 5. desse. Keskkonnaspetsialisti Alari mata, lakkimata) puidu jäätmed (laastud, saepuru). Radooni ja selle tütarpro- kiir gu se peas pet sia list tel lis 12 suu re mat pa be ri kon - tei ne rit, mis pai gu ta tak se en - Kruusvalli sõnul on vald oma duktide sissehingamise taga- Kuid vale on arvata, et kõr- kulul tellinud juurde kümme Ohtlikud jäätmed järjel suureneb inimestel kop- di se Lok sa val la kü la des se. ge radoonisisaldus on ainult pakendikonteinerit, et iga Vanad õlid, õlifiltrid, õlised kaltsud, patareid, akud, vanad suvähki haigestumise risk. Ees ti Taas ka su tu sor ga ni sat - vanemate ja valesti renoveeri- küla saaks vähemalt ühe. värvid, lahustid, lakid, liimid jm kemikaalid, vanad ravimid, Hinnanguliselt võib radoon sioo ni (ETO) tar neaeg kes tab tud hoonete probleem, kõr- Need viiakse Perila-Liivaau - putukamürgid, elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lumi - Eestis põhjustada umbes 12% geid ning väga kõrgeid radoo- kaks kuud, see ga võib need kät te saa da veeb rua ri lõ puks- gu, Tõhelgi, Kurgla, Rätla, nentslambid), printeri tahmakassetid. kõikidest kopsuvähki haiges- nitasemeid oleme mõõtnud ka Mallavere ja Igavere külla, tumistest ehk ca 100 juhtu täiesti uutes hoonetes. märt si al gu seks. Jan ne Kal - lak maa lu bas uu ri da, kas mu - Jaama tänava piirkonda Olmejäätmed aastas. Kõige kiirem moodus hoo- Raasikul ning kolm tükki Uuringute tulemused näita- ne siseõhus radoonisisalduse jalt saab kii re mi ni. Määrdunud papp, paber, foolium, ehituspaber, kasutatud Kuu sa lu val las on se ga pa- Arukülla — Järsi tee, Põhja pabernõud ja papptopsid, kasvuhoonekile, plastist ja kum - vad, et elamute siseõhu radoo- vähendamiseks on tubade tuu- tänava ja Suvila tänava nisisalduse ja potentsiaalsete lutamine. Õhuvahetus toimub ken di kon tei ne reid ale vi kes ja mist tooted, vahtplast, kodukeemia pakendid, hambapasta- kü la des kok ku 41 ning pa be ri - piirkonda. Vajadusel tellitakse tuub, mähkmed, hügieenisidemed, akna-, leht- ja peegelk - radooniohu alade poolest on paremini, kui avada aknaid konteinereid veel juurde. Eesti võrreldav Rootsi ja Soo- ning tekitada lühiajalist tuule- kon tei ne reid 10. Ma ja des, kus laas, valgustuspirnid, aerosoolpakendid nt õhupuhasti või on kor te reid üle 5, tu leb pa be - Nende tühjendamise eest vald juukselaki pudelid, toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud mega, mis on Euroopa kõige tõmmet – ühe akna kaudu tuu- ei maksa, selleks on olmejäät - suurema radooniohuga riigid. lutamine pigem jahutab, kuid ri- ja bio la gu ne va te jäät me te kartong-, kilepakendid, vorstikile. kon tei ne rid mu ret se da kor te - metevedajal ASil VSA leping Ülevaate radooniohtlikest ei aita kaasa ruumide õhuva- Eesti Pakendiringlusega. aladest saab keskkonnaminis- hetusele. riü his tu tel en dil. Jäätmejaama valmimisel saab sinna viia Kuu sa lu val la ko du le hel Ka paberikonteinerite arvu teeriumi kodulehelt Eesti ra- Radooniohtlikul alal elades on plaanis suurendada, Vanad diivanid, toolid, lauad, kapid, vaibad, kardinapuud, dooniriski levilate esialgselt tasuks mõõta radoonihulka si- www.kuu sa lu.ee leiab in te - madratsid, rehvid, elektroonikajäätmed (kõik millel juhe rak tiiv se val la kaar di, ku hu on keskkonnaspetsialisti sõnul kaardilt aadressil www.en- seruumides ning sellisele ala- tahetakse ka need viia igasse taga), ohtlikud jäätmed, papp- ja paberpakend, segapakendi vir.ee/kiirgus/in- le ehitades tuleks uurida, kui mär gi tud se ga pa ken di te kon - jäätmed.
Recommended publications
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus .........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Suvistepühi. Esti Korras
    Ilmub kaks korda tuus Toimetus ja talitus: Kuulutuste hind; Tallinn. Kaarli tän. nr. 8. Kuulutuste lUljel 8 f. m. m. Sarju malewa staap — tel. 451=91. Esimesel „ 10 „ Telsti sees 12 „ Tellimise hind aastas: K. l. 50 protsenti hinnaalandus. Älfuste wiisi —. il 50 snt. Tellimisi wõtawad wastu lõil tmp. Älsitult — ä 1 Ir. Harjulane päälikud ja naisjaosl. esinaifed. Kaitseliidu Harju malewa häälekandja *£: —^ Nr. 9. 10. mail 1932. a. V aastakäik. 1- . 1) Malewa plk. ksk. nr. 17; 2) Teadaanded; 3) Laskewõistluste määrused ja laskewõistlused 1932. a.; 4) Sportalade wahekoh- Sts U. tunikud ja malewkondade spordiwõistlused 1932. a.; 5) Allüksuste päälikute. korraldused; 6) Naiskodukaitse ala; 7) Kodutütarde ' " ala; 8) Kuulutused: - saadetud, mis maaoludes heaks tuleb lugeda. Erilist hoogu oli märgata Kuu- Kõigile malevapere liikmeile soovin häid ja salu malewkonnas. rõõmu rikka id 4. Alarmikawad ja ülesannete tundmine ning teadmine. Alarmikawad malewkondades täi­ Suvistepühi. esti korras. Malewkondade kawades on ettenähtud ka kõik üksikud ülesanded ning (K. Saar) kohused wahipostidele ja patrulliteenis- major, tufeks. See on hää. Tuleb aga lugeda Harju maleva päälik. puuduseks asjaolu, et üldkawadest pole tehtud wäljawötteid mitte kõikidele wastawatele kompaniidele ja wähematele pääliku abi siiski suurema wiiwituseta üksustele, mispärast ka paiguti tuli ette, käske ja korraldusi edasi andma, tehes et mitte kõik mehed ei teadnud täpselt Harju mailma paitutelt teiisktem. seda rahulikult ja asjalikult. Kasud omi ülesandeid, ei osanud tegutseda walwe alla antud eseme kaitsmisel, ei teadnud Nr. 17. said kõik edasi antud. Juhin tähelepanu asjaolule et igal oma laskekohta tulistamisel, ega teadnud, Tallinnas, 6. mail 1932. a. päälikul peab olema wähemalt kaks mis teha kinnipeetud isikutega wõi kui- § 1.
    [Show full text]
  • Aruküla Põhikooli Põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08
    Aruküla Põhikooli põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08. märtsi 2011. a. määrus nr 8 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 66 lõike 2 alusel. 1. Peatükk KOOLI NIMETUS, ASUKOHT JA LIIK § 1. Kooli ametlikuks nimetuseks on Aruküla Põhikool. § 2. Kooli asukohaks on Põllu 5 Aruküla 75201 Raasiku vald Harju maakond Eesti Vabariik § 3. Kool on Raasiku vallavalitsuse hallatav asutus. § 4. Kooli pidajaks on Raasiku vald. 2. Peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. § 6. Kool loob õpilastele eakohase, turvalise, positiivset mõju ja arendava õppekeskkonna, mis toetab õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loova eneseväljenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 3. Peatükk KOOLI TEGUTSEMISE VORM § 7. Koolis toimub statsionaarne õpe. Põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppel. § 8. Koolis omandatakse põhiharidus üldhariduse riiklikust õppekavast või lihtsustatud riiklikust õppekavast lähtudes. Vajadusel on lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks moodustatud eraldi klass. § 9. Koolis on õppekava täitmiseks arvestatud nominaalaeg üheksa aastat. Koolis on kooliastmed: I kooliaste – 1.-3.klass II kooliaste – 4.-6.klass III kooliaste – 7.-9.klass 1 § 10. Kooli teeninduspiirkonnaks on: 1.–6. klassi õpilastele Aruküla alevik, Igavere Järsi, Kalesi, Kulli, Kurgla ja Peningi külad, 7.–9. klassi õpilastele Aruküla alevik, Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere ja Rätla külad.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Peningi Küla Arengukava
    RAASIKU VALLA PENINGI KÜLA ARENGUKAVA 2018 – 2023 VASTU VÕETUD: Peningi küla üldkoosolekul 18. jaanuaril 2018.a Osales 20 külaelanikku. Arengukava valmis KOHALIKU OMAALGATUSE PROGRAMMI toetusel. SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................ 3 1. KÜLA KIRJELDUS JA PRAEGUNE OLUKORD ................................................................. 4 1.1 Paiknemine ja ajalugu ........................................................................................................................................................ 4 1.2 Rahvastik ............................................................................................................................................................................. 5 1.4 Sotsiaalne keskkond ........................................................................................................................................................... 6 1.5 Külaelanike koostöö ............................................................................................................................................................ 6 1.6 Küla muutumine ja arengutendentsid ............................................................................................................................... 7 1.7 Infrastruktuur ....................................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava 2013-2024
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013-2024 (ajakohastatud 2014) Aruküla 2014 1 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS …………………………………………………………………………3 1.1. Ülevaade Raasiku vallast …………………………………………………………….... 4 1.2. Koostöö, ressursid ja valitsemine ………………………………………………………5 1.3. Strateegia, missioon ja visioon ……………………………………………………… 11 2. HARIDUS, KULTUUR, SPORT JA NOORSOOTÖÖ 2.1. Olukorra kirjeldus ……………………………………………………………………..12 2.2. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….19 3. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA LASTEKAITSE 3.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………21 3.2. Probleemid ……………………………………………………………………………..23 3.3. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….23 4. TEHNILINE TARISTU, SELLE KORRASHOID JA ARENDAMINE 4.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………24 4.2. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….24 5. MAAKASUTUS, PLANEERIMINE JA KESKKOND 5.1. Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………26 5.2 Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 27 6. EELARVESTRATEEGIA 6.1. Olukorra kirjeldus, eesmärgid ja ülesanded ………………………………………….. 28 6.2. Eelarvestrateegia rakendamise keskkond …………………………………………….. 29 6.3. Vallaeelarve prognoos aastateks 2015-2018 ………………………………………… 37 7. TEGEVUSTE JA INVESTEERINGUTE KAVAD 7.1. Tegevuste kava ………………………………………………………………………. 43 7.2. Investeeringute kava …………………………………………………………………. 45 Lisa 1 Eelarvestrateegia aastani 2018 tabelid 47-55 Lisa 2 SWOT-analüüs 56-71 2 RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2013-2014 1.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Peningi Küla Arengukava 2011
    RAASIKU VALLA PENINGI KÜLA ARENGUKAVA 2011 – 2015 VASTU VÕETUD: Peningi küla üldkoosolekul 06. veebruaril 2011.a Osales 22 külaelanikku ja mõisaomanik. SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. KÜLA KIRJELDUS JA PRAEGUNE OLUKORD ..................................................................4 1.1 Paiknemine ja ajalugu.........................................................................................................................................................4 1.2 Rahvastik..............................................................................................................................................................................5 1.3 Looduskeskkond ..................................................................................................................................................................7 1.4 Sotsiaalne keskkond ............................................................................................................................................................7 1.5 Külaelanike koostöö ............................................................................................................................................................7 1.6 Küla muutumine ja arengutendentsid ...............................................................................................................................8 1.7 Infrastruktuur......................................................................................................................................................................9
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Teehoiukava 2021-2024
    RAASIKU VALLA TEEHOIUKAVA 2021-2024 Aruküla 2020 Raasiku valla teehoiukava 2021-2024 Sisukord 1. Sissejuhatus, mõisted ja seadusandlus ............................................................................... 3 2. Teede üldandmed ja seisukord ........................................................................................... 5 3. Teehoiukava kavandamise ja finantseerimise põhimõtted ................................................. 5 4. Finantsplaan ja teetööde nimekiri ...................................................................................... 7 2 Raasiku valla teehoiukava 2021-2024 1. Sissejuhatus, mõisted ja seadusandlus Raasiku valla teehoiukava on valdkondlik arengudokument, kehtivusega aastani 2024. Teehoiukava koostamisel on järgitud liiklussagedust, liiklusohutust, olemasolevate teede seisukorda, koolibusside liiklusskeeme, keskkonnakaitse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande nõudeid ning muid olulisi asjaolusid. Kava koosneb kirjeldavast osast ja finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning vallale kuuluvate teede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjast. Kavas kirjeldatakse teehoiu rahastamist varasematel aastatel ja arengukava perioodil. Teehoiukava eesmärkideks on: - parendada kruusa- ja asfaltkattega teede seisukorda läbi hoolduse ja remondi; - ehitada alevikes kruusateed vähemalt pinnatud teede tasandile; - ehitada välja olemasolevad pinnaseteed vähemalt kruusatee tasandile; - suurendada tolmuvaba teekatete osakaalu tiheasustusaladel
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Harjumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Loksa Loksa Viimsi TALLINN Maardu Jõelähtme Kuusalu Harku Paldiski Sommerlingi Kehra Saue Keila Aegviidu Raasiku Keila Anija Saku Vasalemma Saue Padise Kose Nissi Kõue Tallinn 2004 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Harjumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 18 Tallinn 2004 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Harjumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Harjumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-77-0 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Pärandkultuuriobjektid Raasiku Vallas. Allikas: Maa-Ameti Pärandkultuuri Kaardirakendus, Seisuga Aprill 2018
    Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 5 Pärandkultuuriobjektid Raasiku vallas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga aprill 2018 Jrk Nimetus Asustus- Objekti tüüp Reg.-number Objekti Seisund nr üksus ulatus, m 1 Metsavahikoht Perila Vahtkondade kordonid 651:VKK:001 50 hästi või väga hästi säilinud 2 Lubjaahi Pikavere Lubjaahjud ja lubjapõletamiskohad 651:LUA:001 40 säilinud 20-50% 3 Meierei koht Härma Muud mõisaaegsed tootmishooned 651:MTH:001 20 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata 4 Vana karjamõis Perila Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:001 100 säilinud 20-50% 5 Peningi vallamaja Peningi Vallamajad 651:VAL:001 20 hästi või väga hästi säilinud 6 Rebastalu mägi Kiviloo Vanad kohanimed 651:KON:001 100 säilinud 50-90% 7 Katku talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:001 40 tüüp määratav, säilinud alla 20% 8 Viljakuivati Rätla Pärandkultuuri märgid Nõukogude ajast: 651:PNL:001 30 säilinud 50-90% piimapukid, tootmishooned, siloaugud 9 Taluase Rätla Põlised talukohad 651:TAK:002 10 tüüp määratav, säilinud alla 20% 10 Potitööstus Rätla Savitööstused, savitöngid, telliseahjud 651:SAT:001 100 säilinud 50-90% 11 Perila-Esku karjamõis Perila Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:002 100 tüüp määratav, säilinud alla 20% 12 Keldriaugu talukoht Perila Põlised talukohad 651:TAK:003 60 tüüp määratav, säilinud alla 20% 13 Nõmme talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:004 50 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata 14 Metsa talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:005 70 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata 15 Tussulinn
    [Show full text]
  • Aruküla Põhikooli Põhimäärus
    Väljaandja: Raasiku Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 14.03.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2014 Avaldamismärge: RT IV, 28.12.2012, 42 Aruküla Põhikooli põhimäärus Vastu võetud 08.03.2011 nr 8 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 66 lõike 2 alusel. 1. peatükk KOOLI NIMETUS, ASUKOHT JA LIIK § 1. Kooli ametlikuks nimetuseks on Aruküla Põhikool. § 2. Kooli asukohaks on Põllu 5, Aruküla 75201, Raasiku vald, Harju maakond, Eesti Vabariik. § 3. Kool on Raasiku vallavalitsuse hallatav asutus. § 4. Kooli pidajaks on Raasiku vald. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks jakoolikohustuse täitmiseks. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. § 6. Kool loob õpilastele eakohase, turvalise, positiivset mõju ja arendava õppekeskkonna, mis toetab õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loova eneseväljenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 3. peatükk KOOLI TEGUTSEMISE VORM § 7. Koolis toimub statsionaarne õpe. Põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppel. § 8. Koolis omandatakse põhiharidus üldhariduse riiklikust õppekavast või lihtsustatud riiklikust õppekavast lähtudes. Vajadusel on lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks moodustatud eraldi klass. § 9. Koolis on õppekava täitmiseks arvestatud nominaalaeg üheksa aastat. Koolis on kooliastmed: I kooliaste – 1.-3.klass; II kooliaste – 4.-6.klass; III kooliaste – 7.-9.klass. § 10. Kooli teeninduspiirkonnaks on: 1.–6. klassi õpilastele Aruküla alevik, Igavere Järsi, Kalesi, Kulli, Kurgla ja Peningi külad, 7.–9.
    [Show full text]