2 SÕNUMITOOJA 9. jaanuar 2008

SÕNUMITOOJA Kui das ja kuhu prü gi sor tee ri da? Jäät me te sor tee ri mi se ja tei ne ri te asu ko had. külasse. kes ku se saa lis in fo päe v jäät - Oli keskmiselt edukas aasta taas ka su tu se Es mas päe va, 7. jaa nua ri me te sor tee ri mi sest. In fot an- kor ral da mi se ko hus tus õh tul toi mus Kuu sa lus kor te - Lok sal käiak se na vad spet sia lis tid Ragn-Sell - Palusime omavalitsusjuhtidel nimetada eelmisel aastal on jäät me sea du se ga riü his tu te al ga tu sel tea be päev, lin na va lit su ses kü si mas sist ja Ees ti Jäät me käit le ja te kordasaadetut ning paljuski langesid need kokku toimetuse pan dud ko ha li ke le kus osa le sid Ra dix Hool du se, Lok sa Hal jas tu se juht Al lan Lii dust. Plaa nis on te ha jäät - seisukohtadega, kui analüüsisime lehes ilmunu põhjal möö - oma va lit sus te le. ETO ja val la va lit su se esin da- Ala järv rää kis, et jäät me te me te näi dis sor tee ri mi ne. dunud aastat. Prü gi fir mad saat sid aas ta jad. Rah vast ko gu nes pal ju. sor tee ri mi se koh ta käivad Lok sal on pa be ri- ja pa pi Loksale rajati keskne jalgtee ning Kuusalus pikendati ale - lõ pus klien ti de le koos ar ve te - paljud lin na va lit su ses sel gi tu - kon tei ne reid 6 ning se ga pa- viku läbivat kõnniteed. Raasiku kool sai uuendatud võimla, ga tea ted, et ala tes 1. jaa nua - Ani ja vald tel lib si kü si mas. See tõt tu ot sus ta ti ken di te kon tei ne reid 12. lasteaiad uusi rühmi. Anija vallas remonditi haridusasutusi. rist 2008 tu leb ha ka ta jäät- kon tei ne reid juur de kor ral da da nel ja päe val, 10. ÜL LE TAMM Algasid Kolgaküla rahvamaja ja Kuusalu kooli spordihoone meid lii gi ti sor tee ri ma. Kui Ani ja val las on se ga pa ken - jaa nua ril kell 17.30 kul tuu ri - KÜLLI KOPPELMAA ehitused. Loksa ujula kerkis jõudsalt. se da ei teh ta võ tab fir ma prü- di te kon tei ne reid 11, pea mi- Ka kultuuri- ja spordivaldkonnas oli palju märkimis- gi veo eest to pelt ta su või jä tab selt Keh ras, aga ka Ala ve res. Jäätmete liigiti kogumine väärset. Noored käisid laulu- ja tantsupeol. Kuusalu kooli kon tei ne ri tüh jen da ma ta. Neist 5 on Ees ti Pa ken di ring - näitetrupp võitis Betti Alveri luulevõistlusel Grand Prix. See on te ki ta nud pal ju kü - lu se hal du ses ja 6 kuu lu vad Papp ja paberpakend si mu si ja äre vust. Oma va lit - ETO le. Ra dix Hool du se kon - Rahvusvaheliselt konkursilt tuli peaauhinnaga Kuusalu diri - Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbri- sus te kesk kon nas pet sia lis tid tei ne reid va na pa be ri jaoks on gendi juhendatav üle-eestiline noortekoor. Lisaks meie sport - kud, ilma kaaneta raamatud, töövihikud, paberist ja papist tõ de vad, et te le fo nid on kõ ne - 2, mõ le mad Keh ras. laste hinnatavad võidud. kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ja joonistuspaber, papp - dest pilt li kult öel des pu na sed. Kesk kon nas pet sia list Hel le Seoses „Roosiaia“ lavastusega Kiviloo mõisasavastasid kastid, -karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad paberpa- Kü si tak se, mil li seid jäät meid Palm üt les, et vald tel lis teatrisõbrad uue kena koha, kus on kavas kultuuriüritusi kor - kendid. raldada veel. mis su gus tes se kon tei ne ri tes se ETOlt kon tei ne reid juur de, tu leb pan na ning kus asu vad kuid fir mast tea ta ti, et roh kem kon tei ne rid pa ken di te jaoks. po le või ma lik — ei o le hu vi - Plast, -klaas, metallpakend ja joogikartong RVAMUS ta tud, ku na ko gu misp laa nid NB! Pakendid peavad olema puhtad ja vajadusel pestud. A Kuu sa lu val las on on täis. Jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, Talvel suureneb 41 se ga pa ken di Hel le Palm: „Vald peab plastnõud ja -karbid, muud puhtad plastpakendid (nt šam - kon tei ne rit oma ra ha eest li sa tel li ma ning poonipudelid), kilekotid ja pakkekile, värvitud ja värvilised radoonioht Kuu sa lu val la kesk kon na- tüh jen da mi se eest maks ma. klaasist pudelid, purgid (va tagatisraha süsteemi kuuluvad Külmemate ilmade saabu- peas pet sia list Jan ne Kal lak- Kuid iga ma ja juur de neid pakendid), toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning des suureneb hoonete siseruu- maa tõ des, et päevas saab ta pan na ei saa, sest ra ha ei jät ku korgid, konservpakendid nt konservikarbid, muud metall - mides loodusliku radioaktiiv- paar küm mend kõ net kü si mu - ning po le ka ruu mi.” pakendid ( va tagatisraha süsteemi kuuluvad pakendid), kar - se gaasi – radooni – sisaldus. se ga, ku hu sor tee ri tud jäät- tongist piima-, mahla-, veini- ja jogurtipakendid. Raa si ku tellib lisa Radoon on selline gaas, meid viia. Kõi ge roh kem on kü si jaid en di se Lok sa val la Raa si ku val las on pa ken di - Biolagunevad aia-, haljastus- ja köögi - mis tekib maapinnas loodusli- kon tei ne reid 20, nii Aru kü las ke radionukliidide lagunemi- kü la dest, ku na seal po le üh te- jäätmed gi pa be ri kon tei ne rit. ja Raa si kul kui ka Pe nin gil, sel ning imbub läbi vunda- Toidujäätmed, puuvilja-, juurvilja- ja munakoored, kohvi- ja Kuu sa lu vald sai KI Kilt Pi ka ve res, Ka le sil, Ki vi loos, mendi- ja põrandakonstrukt- teepuru, majapidamispaber, oksad, puulehed, rohi, lillemuld EVE LYN PE SUR, kon tei ne ri te os tuks toe tust üle Här mas, Kul lis ja Pe ri las. Va - sioonide hoonete siseruumi- ja taimejäätmed, keemiliselt töötlemata (immutamata, värvi - Kesk kon na mi nis tee riu mi 70 000 kroo ni. Val la va lit sus na pa be ri kon tei ne reid on 5. desse. Keskkonnaspetsialisti Alari mata, lakkimata) puidu jäätmed (laastud, saepuru). Radooni ja selle tütarpro- kiir gu se peas pet sia list tel lis 12 suu re mat pa be ri kon - tei ne rit, mis pai gu ta tak se en - Kruusvalli sõnul on vald oma duktide sissehingamise taga- Kuid vale on arvata, et kõr- kulul tellinud juurde kümme Ohtlikud jäätmed järjel suureneb inimestel kop- di se Lok sa val la kü la des se. ge radoonisisaldus on ainult pakendikonteinerit, et iga Vanad õlid, õlifiltrid, õlised kaltsud, patareid, akud, vanad suvähki haigestumise risk. Ees ti Taas ka su tu sor ga ni sat- vanemate ja valesti renoveeri- küla saaks vähemalt ühe. värvid, lahustid, lakid, liimid jm kemikaalid, vanad ravimid, Hinnanguliselt võib radoon sioo ni (ETO) tar neaeg kes tab tud hoonete probleem, kõr- Need viiakse Perila-Liivaau - putukamürgid, elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lumi - Eestis põhjustada umbes 12% geid ning väga kõrgeid radoo- kaks kuud, see ga võib need kät te saa da veeb rua ri lõ puks- gu, Tõhelgi, Kurgla, Rätla, nentslambid), printeri tahmakassetid. kõikidest kopsuvähki haiges- nitasemeid oleme mõõtnud ka Mallavere ja Igavere külla, tumistest ehk ca 100 juhtu täiesti uutes hoonetes. märt si al gu seks. Jan ne Kal- lak maa lu bas uu ri da, kas mu - Jaama tänava piirkonda Olmejäätmed aastas. Kõige kiirem moodus hoo- Raasikul ning kolm tükki Uuringute tulemused näita- ne siseõhus radoonisisalduse jalt saab kii re mi ni. Määrdunud papp, paber, foolium, ehituspaber, kasutatud Kuu sa lu val las on se ga pa- Arukülla — Järsi tee, Põhja pabernõud ja papptopsid, kasvuhoonekile, plastist ja kum - vad, et elamute siseõhu radoo- vähendamiseks on tubade tuu- tänava ja Suvila tänava nisisalduse ja potentsiaalsete lutamine. Õhuvahetus toimub ken di kon tei ne reid ale vi kes ja mist tooted, vahtplast, kodukeemia pakendid, hambapasta- kü la des kok ku 41 ning pa be ri- piirkonda. Vajadusel tellitakse tuub, mähkmed, hügieenisidemed, akna-, leht- ja peegelk - radooniohu alade poolest on paremini, kui avada aknaid konteinereid veel juurde. Eesti võrreldav Rootsi ja Soo- ning tekitada lühiajalist tuule- kon tei ne reid 10. Ma ja des, kus laas, valgustuspirnid, aerosoolpakendid nt õhupuhasti või on kor te reid üle 5, tu leb pa be - Nende tühjendamise eest vald juukselaki pudelid, toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud mega, mis on Euroopa kõige tõmmet – ühe akna kaudu tuu- ei maksa, selleks on olmejäät - suurema radooniohuga riigid. lutamine pigem jahutab, kuid ri- ja bio la gu ne va te jäät me te kartong-, kilepakendid, vorstikile. kon tei ne rid mu ret se da kor te- metevedajal ASil VSA leping Ülevaate radooniohtlikest ei aita kaasa ruumide õhuva- Eesti Pakendiringlusega. aladest saab keskkonnaminis- hetusele. riü his tu tel en dil. Jäätmejaama valmimisel saab sinna viia Kuu sa lu val la ko du le hel Ka paberikonteinerite arvu teeriumi kodulehelt Eesti ra- Radooniohtlikul alal elades on plaanis suurendada, Vanad diivanid, toolid, lauad, kapid, vaibad, kardinapuud, dooniriski levilate esialgselt tasuks mõõta radoonihulka si- www.kuu sa lu.ee leiab in te- madratsid, rehvid, elektroonikajäätmed (kõik millel juhe rak tiiv se val la kaar di, ku hu on keskkonnaspetsialisti sõnul kaardilt aadressil www.en- seruumides ning sellisele ala- tahetakse ka need viia igasse taga), ohtlikud jäätmed, papp- ja paberpakend, segapakendi vir.ee/kiirgus/in- le ehitades tuleks uurida, kui mär gi tud se ga pa ken di te kon - jäätmed. dex.php?leht=153. Kuid suuri suur on pinnase radoonisisal- radoonisisaldusi hoonete sise- dus. Võib endale soetada ka ruumide õhus võib leiduda isikliku mõõteseadme, mille- igal pool Eestis. ga saab nii kodus kui ka kon- Radix Hool dus po le nõus Ani ja vo li ko gu Radoonitase on siseruumi- toris radoonitaset mõõta ja pi- des talvisel ajal kõrgem mit- kaajaliselt jälgida. Seadmete mel põhjusel. Esiteks on tal- kasutamine on lihtne. keh tes ta tud prü gi veo hin da de ga vel maapind hoonete ümber Kui radoonisisaldus ruu- Kui keh tes ta tud tu se hin na kal li ne mi se ga roh- kroo ni), 800-liit ri se kon tei ne - Vo li ko gul ei ole õi gust hin du külmunud ning radoon pääseb miõhus ohtlikult suureneb, jäät me veo tee nus ta su sid kem kui 10%, sa mu ti on 9% ri pu hul 127 kroo ni (se ni 115 oma pead lan ge ta da – kui maa peale vaid majaaluse pin- saab ruume tuulutades kohe ei tõs te ta, on OÜ Ra dix kal li ne nud prü gi la la des tus ta- kroo ni), 2500-liit ri se kon tei- võit si me kon kur si üh te de hin - nase kaudu, sattudes niiviisi vähendada ohtliku gaasi mõju Hool dus val mis su. Sa mu ti oli val la va lit sus ne ri pu hul 309 kroo ni (se ni da de ga, siis ei saa neid nüüd otse ruumidesse. Teiseks väl- tervisele. Kui radoonitase on pöör du ma koh tus se. nõus tõst ma kon tei ne ri te 281 kroo ni) ning 4500-liit ri se liht salt vä hen da da,“ üt les ta. ditakse külmemate ilmadega pidevalt liiga kõrge, tuleb Ani ja val la vo li ko gu keh- müü gi hin da. kon tei ne ri pu hul 605 kroo ni Kal le Por man ni kin ni tu sel toasooja hoidmiseks tuuluta- pöörduda spetsialistide poole, tes tas det semb ris uued ol me- Vo li ko gu is tun gil te gi Ur - (se ni 550 kroo ni). on Ra dix Hool dus taot le nud mist ning radoon ei pääse ruu- kes pakuvad välja lahendused, p rü gi tee nus ta su piir mää rad mo Sit si et te pa ne ku keh tes ta - Pa pi ja pa be ri kon tei ne ri Ani ja val lalt prü gi veo hin na - midest välja. mida ette võtta. Ani ja val las. Val la va lit su se da uued hin nad ala tes 1. veeb- ühe kord ne tüh jen da mi ne tõu su um bes kolm kuud: „Lõ - Eriti kõrge radoonitase on Täiendavat teavet radooni et te pa nek oli tõs ta prü gi veo- rua rist. Vo li ko gu oli sel le ga mak sab 240-liit ri se kon tei ne ri puks jõu dis asi vo li ko gu et te majades, kus hoonealune pin- kohta saab aadressidel http:// hin da 1. jaa nua rist kesk mi selt nõus. Jäät me veo uu teks piir - kor ral 17 kroo ni, 600-liit ri se ning vo li ko gu ot sus tas hoo pis nas on suure radoonisisaldu- www.kiirguskeskus.ee ja 10 %. Kesk kon nas pet sia list hin da deks ei keh tes ta nud vo - kon tei ne ri kor ral 25 kroo ni, osa hin du lan ge ta da, osa jät ta sega, samas ei ole ehitamisel http://www.ehitusinfo.ee. Li- Hel le Palm põh jen das – vas ta - li ko gu val la va lit su se, vaid 800-liit ri se kon tei ne ri kor ral sa maks. Nen de kon tei ne ri te, või renoveerimisel tähelepanu sateavet pinnasemõõtmiste valt val la va lit su se ja OÜ Ra- kesk kon na- ja kor ra kait se ko- 69 kroo ni, 2500-liit ri se kon- mi da põ hi li selt ka su ta tak se, pööratud vundamendi vastu- kohta võib küsida Eesti Geo- dix Hool du se va he li se le le- mis jo ni et te pa ne kuid. tei ne ri kor ral 108 kroo ni ja tüh jen da mi se hin nad jäid sa - pidavusele. Kui sellises hoo- loogiakeskusest www.eg- pin gu le on hin da de muut mi ne 80, 140 ja 240 liit ri suu rus - 4500-liit ri se kon tei ne ri kor ral maks, tõs te ti vaid nen de kon- nes on ka tihendatud seinad k.ee. põh jen da tud, kui kü tu se hind te ol me jäät me te kon tei ne ri te 187 kroo ni. Prü gi ko ti ära ve - tei ne ri te tüh jen da mi se ta su, ning paigaldatud uued õhuti- Keskkonnaministeeriumil või jäät me käit lus ko ha ta su ühe kord se tüh jen da mi ne ta su da mi se uus hind on 77 kroo ni mi da kõi ge vä hem ka su ta tak - hedad aknad, võib ruumiõhus on aasta alguses kavas radoo- olu li selt suu re neb (see tä hen - ei tõs te tud – need mak sa vad ning suur jäät me te ära ve du se.“ radooni olla lubatud tasemest niteemaline teabepäev. dab enam kui 10% võr rel des en di selt vas ta valt 60, 64 ja 70 407 kroo ni/ m3. Ta mär kis, et kü tu se pi de va mitukümmend korda rohkem. pak ku mi se esi ta mi se aja ga). kroo ni. Juur de li sa ti 370-liit- OÜ Ra dix Hool du se juht kal li ne mi se tõt tu ei ole Ra dix Hel le Palm sel gi tas, et Ra - ri ne kon tei ner, mil le tüh jen da- Kal le Por mann kin ni tas Sõ nu- Hool du sel Ani ja val las enam ÄDALA LAUSE dix Hool dus on hin da de muut- mi ne mak sab 87.45 kroo ni. mi too ja le, et et te võ te ei ole se nis te hin da de ga või ma lik N mist ala tes sü gi sest kor du valt Vei di tõs te ti suu re ma te kon - nõus vo li ko gu keh tes ta tud ol me jäät meid ve da da ning „See otsus on ebaseaduslik.“ taot le nud. Val la va lit sus pi das tei ne ri te tüh jen da mi se ta su - hin da de ga ning on val mis ot- see tõt tu ei nõus tu fir ma val la - Radix Hoolduse juht KALLE PORMANN Anija vallas põh jen da tuks jäät me veo tee- 600-liit ri se kon tei ne ri ühe- su se va ja du sel koh tus vaid lus - vo li ko gu ot su se ga. kehtestatud prügiveo piirhindade kohta. nus ta su de tõst mist seo ses kü - kord ne tüh jen da mi ne mak sab ta ma. nüüd 100 kroo ni (se ni 95 „See ot sus on eba sea dus lik. KÜL LI KOP PEL MAA