DOCSLIB.ORG

Raasiku Valla Teehoiukava 2016-2020

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 Raasiku valla TEEHOIUKAVA 2016-2020 Aruküla 2015 1 Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2 2. Mõisted ja seadusandlus 2 3. Teede üldandmed 5 4. Teede seisukord 6 5. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted 7 6. Teehoiu rahastamine ja finantsplaan 8 Lisad 10-24 Lisa 1. Teede nimekiri, milles toodud 2016-2020 remontida plaanitavate teede remondi maksumused 2015 hindades. Lisa 2. Erateede loetelu, mille lepingutest loobutakse. 1. Sissejuhatus Teede hoidu kavandatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (1) alusel. Teehoiukava on koostatud Raasiku valla arengukava 2013-2024 alusel ning täidab selle alaeesmärki. Teehoiukava on koostatud viieks aastaks, arvestades Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise perioodiga. Eesmärk on parendada kruusa- ja asfaltkattega seisukorda läbi hoolduse ja remondi, ehitada alevikes pinnaseteed vähemalt pinnatud teede tasandile, suurendada tolmuvaba teekatete osakaalu tiheasutusaladel, ehitada välja kuivenduskraavide võrgustik ning suurendada liiklusohutust läbi kergliiklusteede ehituse ja liikluskorraldusvahendite paigutamise. Teehoiukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise kavandamisest, mis määrab teehoiutööde järjekorra. Lisaks finantsplaani selgitusele kirjeldaks lühidalt vahendite jaotamise põhimõtteid ning tutvustatakse teevõrgu üldandmeid, teede seisukorda ja nende muutusi koos tehtud kulutustega viimastel aastatel. Remonditavate teede ja teemaal asuvate rajatiste nimekirjad vaadatakse üle igal aastal ning tehakse vajadusel korrektiive vastavalt valla eelarve prognoosile, muutunud teekatte seisundile ning liiklussagedusele. 2. Mõisted ja seadusandlus Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 91 (1) kohaldatakse 11. peatüki „Tee“ nõudeid avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. EhS § 92 on esitatud kasutatavad terminid: 2 Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 (1) Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. (2) Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. (3) Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee. (4) Tee võib koosneda mitmest tee liigist. (5) Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. (6) Riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. (7) Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. (8) Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. EhS § 71 määratud avalikult kasutatava tee kaitsevööndi ulatused: (1) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. (2) Maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. (3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Järgnevalt enimolulised viited seaduse nõuetele. EhS § 94. Eratee avalikuks kasutamiseks määramine (1) Eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. (2) Eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks peab riigil või kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maa omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. (3) Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule. Halduslepingu andmed kantakse maakatastrisse. EhS § 96 (3) on määratud, et tee ehitamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. EhS § 97. Tee korrashoid (1) Teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. (2) Tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Raudteeületuskohal teeb lõikumiskoha ehitamist, korrashoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee omanik või valdaja nende valduses oleva kinnisasja ulatuses, välja arvatud talihooldustöödel, 3 Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 mida on raudteeülesõidukoha terves ulatuses kohustatud tegema tee omanik. Tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad. (4) Eri omanikele kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundinõuete eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses. (5) Teel paikneva teise isiku omandis oleva teevälise rajatise, sealhulgas melioratsiooni- ja hüdrotehnilise rajatise, korrashoiu tagab teevälise rajatise omanik, mis ei välista tee omaniku vastutust isiku ees, kellel tekkis kahju tee seisundinõuetele mittevastavuse tõttu. Teevälise rajatise omanik vastutab tee omaniku ees võlaõigusseaduses sätestatud korras. (6) Linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas lisaks muudele kohustustele ka valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. KOKS § 22 lg 1 määrab, et volikogu ainupädevusse kuulub s.h järgmise küsimuse otsustamine - valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine. KOKS § 37 (arengukava koostamise põhimõtted) lg 1 määrab - vallal ja linnal peab olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Sama paragrahvi lg 2 p 2 määrab, et arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse s.h probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes ning p 4. kohaselt tuleb kavas kajastada strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. KOKS § 371 (arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed) määrab: (1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. (2) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. (3) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla. Raasiku valla arengukavas 2013-2024 on teehoiukava koostamine fikseeritud tegevuste kavas, kuid viimane teehoiukava oli koostatud aastateks 2013-2015. Raasiku valla arengukavade koostamise korra (edaspidi Kord; RT IV, 28.12.2012, 53) § 2 lg 2 kohaselt sätestatakse, et arengukavade koostamine algatatakse vallavolikogu otsusega. Sama otsusega kehtestatakse lähteülesanne, mis peab vastama määruse § 5 sätestatud nõuetele. Korra § 2 lg 3 määrab, et arengukavade koostamist korraldab vallavalitsus, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. Vallavalitsus võib arengukavade koostamiseks moodustada komisjone. 4 Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 Korra § 2 lg 4 kohaselt korraldab Vallavalitsus avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukavade koostamisse. Teated avalike arutelude kohta tuleb avaldada valla veebilehel vähemalt seitse päeva enne nende toimumist. Avalikud arutelud protokollitakse. Arengukavad peavad vastama määruse paragrahvis 6 sätestatud nõuetele, kui seadusest ei tulene teisiti ning selle kinnitab vallavolikogu määrusega. Arengukava täitmise eest vastutab vallavalitsus. Sama paragrahvi lg 8 määrab, et hiljemalt iga aasta 1.maiks koostab vallavalitsus aruande arengukavade täitmise kohta eelmisel kalendriaastal ning esitab selle hiljemalt 1. juuniks vallavolikogule. Aruandes arengukavade täitmise kohta tuleb anda hinnang arengukavades püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsida eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust. Vajadusel tuleb koos aruandega esitada vallavolikogule ettepanek vastava arengukava muutmiseks. Korra § 4-ga (valdkonnapõhiste arengukavade koostamine) on määratud: (1) Lisaks vallale
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Raasiku Valla Üldplaneering

    Raasiku Valla Üldplaneering

    Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: [email protected] Planeerija ja konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] www.skpk.ee Kuupäev 4.05.2020 Seisund Põhilahendus Raasiku valla üldplaneering Raasiku valla üldplaneering Algatamine 07.03.2017 Lähteseisukohad 11.09.2107 Töörühmad 14.12.2017 – 8.05.2018 Mõttenope 16.03 – 1.04.2018 Eskiisi avalik väljapanek 16.07 – 16.08.2018 Eskiisi avalikud arutelud 21, 22, 23.08.2018 Kooskõlastamine 02-05.2019 Vastuvõtmine 11.06.2019 Avalik väljapanek 19.06 – 4.08.2019 Avalikud arutelud 28 ja 29.08.2019 Kehtestamine 2 / 55 Raasiku valla üldplaneering Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6 2. VISIOON JA ARENGU EESMÄRGID ..................................................................... 7 3. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED............................................................. 9 3.1. Tiheasustusala ..................................................................................................... 9 3.2. Hajaasustusala .................................................................................................. 10 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus ................................................................. 11 3.4. Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused ............................................................ 13 3.5. Arhitektuurivõistlus ...........................................................................................
  • Kui Das Ja Kuhu Prü Gi Sor Tee Ri Da? Jäät Me Te Sor Tee Ri Mi Se Ja Tei Ne Ri Te Asu Ko Had

    Kui Das Ja Kuhu Prü Gi Sor Tee Ri Da? Jäät Me Te Sor Tee Ri Mi Se Ja Tei Ne Ri Te Asu Ko Had

    2 SÕNUMITOOJA 9. jaanuar 2008 SÕNUMITOOJA Kui das ja kuhu prü gi sor tee ri da? Jäät me te sor tee ri mi se ja tei ne ri te asu ko had. külasse. kes ku se saa lis in fo päe v jäät - Oli keskmiselt edukas aasta taas ka su tu se Es mas päe va, 7. jaa nua ri me te sor tee ri mi sest. In fot an- kor ral da mi se ko hus tus õh tul toi mus Kuu sa lus kor te - Lok sal käiak se na vad spet sia lis tid Ragn-Sell - Palusime omavalitsusjuhtidel nimetada eelmisel aastal on jäät me sea du se ga riü his tu te al ga tu sel tea be päev, lin na va lit su ses kü si mas sist ja Ees ti Jäät me käit le ja te kordasaadetut ning paljuski langesid need kokku toimetuse pan dud ko ha li ke le kus osa le sid Ra dix Hool du se, Lok sa Hal jas tu se juht Al lan Lii dust. Plaa nis on te ha jäät - seisukohtadega, kui analüüsisime lehes ilmunu põhjal möö - oma va lit sus te le. ETO ja val la va lit su se esin da- Ala järv rää kis, et jäät me te me te näi dis sor tee ri mi ne. dunud aastat. Prü gi fir mad saat sid aas ta jad. Rah vast ko gu nes pal ju. sor tee ri mi se koh ta käivad Lok sal on pa be ri- ja pa pi Loksale rajati keskne jalgtee ning Kuusalus pikendati ale - lõ pus klien ti de le koos ar ve te - paljud lin na va lit su ses sel gi tu - kon tei ne reid 6 ning se ga pa - viku läbivat kõnniteed.
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011

    2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011

    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
  • Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028

    Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028

    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus .........................................................................................................................
  • 1 Kultuurimälestised (Kinnismälestised) Raasiku Vallas

    1 Kultuurimälestised (Kinnismälestised) Raasiku Vallas

    Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 4 Kultuurimälestised (kinnismälestised) Raasiku vallas (seisuga märts 2019) Mälestise nimi Registri- Asukoht (asula nimi) Mälestise liik number Vabadussõja mälestussammas 27090 Raasiku alevik, Harju- ajaloomälestis Jaani kirikuaed II maailmasõjas hukkunute 21 Raasiku alevik, uus ajaloomälestis ühishaud kalmistu Harju-Jaani kirik 21529 Raasiku alevik ehitismälestis Kivikalme 18635 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18636 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme „Ristikangrumägi“ 18637 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18638 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18639 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18640 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18641 Järsi küla (end. Kangla) arheoloogiamälestis Kultusekivi 18643 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18644 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18646 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18648 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18649 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kivikalme „Kabelikink“ 18655 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18656 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Ohvrikivi „Nõiakivi“, „Rahakivi“ 18657 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18671 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18672 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18673 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18674 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18675 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18704 Tõhelgi küla (end.
  • Suvistepühi. Esti Korras

    Suvistepühi. Esti Korras

    Ilmub kaks korda tuus Toimetus ja talitus: Kuulutuste hind; Tallinn. Kaarli tän. nr. 8. Kuulutuste lUljel 8 f. m. m. Sarju malewa staap — tel. 451=91. Esimesel „ 10 „ Telsti sees 12 „ Tellimise hind aastas: K. l. 50 protsenti hinnaalandus. Älfuste wiisi —. il 50 snt. Tellimisi wõtawad wastu lõil tmp. Älsitult — ä 1 Ir. Harjulane päälikud ja naisjaosl. esinaifed. Kaitseliidu Harju malewa häälekandja *£: —^ Nr. 9. 10. mail 1932. a. V aastakäik. 1- . 1) Malewa plk. ksk. nr. 17; 2) Teadaanded; 3) Laskewõistluste määrused ja laskewõistlused 1932. a.; 4) Sportalade wahekoh- Sts U. tunikud ja malewkondade spordiwõistlused 1932. a.; 5) Allüksuste päälikute. korraldused; 6) Naiskodukaitse ala; 7) Kodutütarde ' " ala; 8) Kuulutused: - saadetud, mis maaoludes heaks tuleb lugeda. Erilist hoogu oli märgata Kuu- Kõigile malevapere liikmeile soovin häid ja salu malewkonnas. rõõmu rikka id 4. Alarmikawad ja ülesannete tundmine ning teadmine. Alarmikawad malewkondades täi­ Suvistepühi. esti korras. Malewkondade kawades on ettenähtud ka kõik üksikud ülesanded ning (K. Saar) kohused wahipostidele ja patrulliteenis- major, tufeks. See on hää. Tuleb aga lugeda Harju maleva päälik. puuduseks asjaolu, et üldkawadest pole tehtud wäljawötteid mitte kõikidele wastawatele kompaniidele ja wähematele pääliku abi siiski suurema wiiwituseta üksustele, mispärast ka paiguti tuli ette, käske ja korraldusi edasi andma, tehes et mitte kõik mehed ei teadnud täpselt Harju mailma paitutelt teiisktem. seda rahulikult ja asjalikult. Kasud omi ülesandeid, ei osanud tegutseda walwe alla antud eseme kaitsmisel, ei teadnud Nr. 17. said kõik edasi antud. Juhin tähelepanu asjaolule et igal oma laskekohta tulistamisel, ega teadnud, Tallinnas, 6. mail 1932. a. päälikul peab olema wähemalt kaks mis teha kinnipeetud isikutega wõi kui- § 1.
  • Raasiku Valla Teehoiukava 2019-2023

    Raasiku Valla Teehoiukava 2019-2023

    RAASIKU VALLA TEEHOIUKAVA 2019-2023 Aruküla 2019 Raasiku valla teehoiukava 2019-2023 Sisukord 1. Sissejuhatus, mõisted ja seadusandlus ............................................................................... 3 2. Teede üldandmed ja seisukord ........................................................................................... 5 3. Teehoiukava kavandamise ja finantseerimise põhimõtted ................................................. 6 4. Finantsplaan ja objektiline nimekiri ................................................................................... 7 2 Raasiku valla teehoiukava 2019-2023 1. Sissejuhatus, mõisted ja seadusandlus Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 võeti vastu volikogu määrusega 13.10.2015 ja on jõustunud 01.01.2016. Käesoleva redaktsiooniga pikendatakse valdkondliku arengudokumendi kehtivust aastani 2023, ajakohastatakse tekstiosa ning finantsplaan ja objektiline nimekiri. Teehoiukava koostamisel ja ajakohastamisel järgiti liiklussagedust, liiklusohutust, olemasolevat tee seisukorda, koolibusside liiklusskeeme, keskkonnakaitse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande nõudeid ning muid olulisi asjaolusid. Kava koosneb kirjeldavast osast ja finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning vallale kuuluvate teede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjast. Kavas kirjeldatakse teehoiu rahastamist varasematel aastatel ja arengukava perioodil. Teehoiukava eesmärkideks on: - parendada kruusa- ja asfaltkattega teede seisukorda läbi hoolduse
  • Aruküla Põhikooli Põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08

    Aruküla Põhikooli Põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08

    Aruküla Põhikooli põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08. märtsi 2011. a. määrus nr 8 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 66 lõike 2 alusel. 1. Peatükk KOOLI NIMETUS, ASUKOHT JA LIIK § 1. Kooli ametlikuks nimetuseks on Aruküla Põhikool. § 2. Kooli asukohaks on Põllu 5 Aruküla 75201 Raasiku vald Harju maakond Eesti Vabariik § 3. Kool on Raasiku vallavalitsuse hallatav asutus. § 4. Kooli pidajaks on Raasiku vald. 2. Peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. § 6. Kool loob õpilastele eakohase, turvalise, positiivset mõju ja arendava õppekeskkonna, mis toetab õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loova eneseväljenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 3. Peatükk KOOLI TEGUTSEMISE VORM § 7. Koolis toimub statsionaarne õpe. Põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppel. § 8. Koolis omandatakse põhiharidus üldhariduse riiklikust õppekavast või lihtsustatud riiklikust õppekavast lähtudes. Vajadusel on lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks moodustatud eraldi klass. § 9. Koolis on õppekava täitmiseks arvestatud nominaalaeg üheksa aastat. Koolis on kooliastmed: I kooliaste – 1.-3.klass II kooliaste – 4.-6.klass III kooliaste – 7.-9.klass 1 § 10. Kooli teeninduspiirkonnaks on: 1.–6. klassi õpilastele Aruküla alevik, Igavere Järsi, Kalesi, Kulli, Kurgla ja Peningi külad, 7.–9. klassi õpilastele Aruküla alevik, Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere ja Rätla külad.
  • Üldplaneeringu Seletuskiri

    Üldplaneeringu Seletuskiri

    Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: [email protected] Planeerija ja konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] www.skpk.ee Kuupäev 4.05.2020 Seisund Kehtestatud Raasiku valla üldplaneering Raasiku valla üldplaneering Algatamine 07.03.2017 Lähteseisukohad 11.09.2017 Töörühmad 14.12.2017 – 8.05.2018 Mõttenope 16.03 – 1.04.2018 Eskiisi avalik väljapanek 16.07 – 16.08.2018 Eskiisi avalikud arutelud 21, 22, 23.08.2018 Kooskõlastamine 02-05.2019 Vastuvõtmine 11.06.2019 Avalik väljapanek 19.06 – 4.08.2019 Avalikud arutelud 28 ja 29.08.2019 Kehtestamine 26.05.2020 2 / 55 Raasiku valla üldplaneering Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6 2. VISIOON JA ARENGU EESMÄRGID ..................................................................... 7 3. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED............................................................. 9 3.1. Tiheasustusala ..................................................................................................... 9 3.2. Hajaasustusala .................................................................................................. 10 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus ................................................................. 11 3.4. Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused ............................................................ 13 3.5. Arhitektuurivõistlus
  • Tuna 59 Sisu.Indb

    Tuna 59 Sisu.Indb

    SISUKORD 2/2013 Sisukord E S S E E Märt Läänemets: „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia 2 KÄSITLUSED Peeter Espak: Sumeri vabastaja kuningas Utu-hegal, jumaliku õigluse taastaja 7 Lea Kõiv: „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas. 16 Piret Lotman: Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad 44 Toomas Karjahärm: Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine 57 Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa: Vaenlase kuvandi loomine 1920.–1930. aastate NSV Liidu eestikeelses õppekirjanduses 84 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Tiit Noormets: Eesti Ingerimaa 96 Anne Valmas: Eesti NSV TA Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonna arhiivkogu tegevusest 1974–1989 105 Eesti Filmiarhiiv: Jaanipäev ja Eesti suvi 114 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Jaak Sõggel: Teated Halliste kihelkonnast 121 Vello Paatsi: Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva ellu 19. sajandil 127 ARVUSTUSED Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses 131 VARIA Peep Pillak: Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäev 139 Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth: Toimus religiooni ajaloole pühendatud teaduskonverents 142 Andres Adamson: Veel veidi „bojaar” Vassili Rosladinist 144 Filip Laurits: Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? 147 Summary 157 Tuna 2/2013 1 E S S E E „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia Märt Läänemets ui toimib suur kulg, siis täidavad taeva all kõik oma kohust. Valitakse välja vää- rikad ja võimekad, jutt on usaldav, läbisaamine sõbralik. Inimesed ei pea lähe- „K daseks ainult enda lähedasi ega lasteks ainult enda lapsi. Vanade eest kantakse hoolt; terved ja tugevad leiavad rakendust; noored kasvatatakse üles; leski, orbe, üksikuid ja haigeid peetakse ülal.