Raasiku Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021 Uuendamine Aastateks 2012-2024

Raasiku Vallavalitsus

Raasiku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 uuendamine aastateks 2012-2024

Raasiku 2012 Sissejuhatus...... 5 1. Lähteandmed ÜVK arendamise kava koostamisel ...... 6 1.1 Lühendid ja kasutatavate terminite selgitused ...... 6 1.2 Seadusandlik taust...... 8 1.3 Vesikonna veemajanduskava ...... 16 1.4 Planeeringud ja ehitusprojektid...... 17 1.5 Muud andmed ...... 18 1.6 Vee-ettevõte ...... 18 2. Keskkonna – ja sotsiaalmajanduslikud näitajad...... 19 2.1 Asukoht ja keskkond...... 19 2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 20 2.3 Põhjavee kaitstus...... 21 2.4 Põhjavee varud...... 23 2.5 Pinnavesi ...... 24 2.6 Elanikkond ja asustus...... 25 2.7 Ettevõtlus ja tööhõive...... 27 2.8 Sotsiaalsfäär ja infrastruktuur ...... 28 2.9 Elanike sissetulek ja kulutused vee- ja kanalisatsiooni teenusele...... 28 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus Arukülas...... 31 3.1 Aruküla aleviku vee -ja kanalisatsiooni rajatised ning teenuste mahud ...... 31 3.2 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 32 3.3 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 35 3.4 Joogivee kvaliteet...... 36 3.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 37 3.6 Aruküla aleviku ja Kalesi tehnoküla reostuskoormus...... 38 3.7 Aruküla aleviku ja Kalesi tehnoküla reoveepumplad ...... 38 3.8 Aruküla reoveepuhasti ...... 38 3.9 Sademevee kanalisatsioon...... 40 4. Olemasoleva olukorra kirjeldus Raasikul ...... 42 4.1 Vee- ja kanalisatsioon teenuse osutamisel kasutatavad varad ...... 42 4.2 Veevarustussüsteemide kirjeldus...... 42

2 4.3 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 45 4.4 Joogivee kvaliteet...... 45 4.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 46 4.6 Raasiku aleviku Tehase tee piirkonna reoveepuhasti reostuskoormus ...... 47 4.7 Raasiku aleviku reoveepumplad ...... 47 4.8 Raasiku aleviku Tehase tee piirkonna reoveepuhasti ...... 47 4.9 Sademevee kanalisatsioon...... 48 5. Olemasoleva olukorra kirjeldus Peningil...... 49 5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 49 5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 50 5.3 Joogivee kvaliteet...... 51 5.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 51 5.5 Peningi küla reostuskoormus ...... 51 5.6 Peningi küla reoveepumpla...... 52 5.7 Peningi küla reoveepuhasti ...... 52 5.8 Sademevee kanalisatsioon...... 53 6. Olemasoleva olukorra kirjeldus: Perila...... 54 6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ja joogivee kvaliteet...... 54 6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 55 6.3 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 55 6.4 Sademevee kanalisatsioon...... 55 7. Olemasoleva olukorra kirjeldus: Härma ...... 56 7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 57 7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 58 7.3 Joogivee kvaliteet...... 58 7.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 58 7.5 Härma küla reoveepumpla ...... 58 7.6 Härma küla reostuskoormus...... 59 7.7 Härma küla reoveepuhasti...... 59 7.8 Sademevee kanalisatsioon...... 60 8. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava...... 61

3 8.2 Arendamise kava koostamise lähtekohad ...... 61 8.3 Nõudlus ...... 61 8.4 Ühisveevärgi arendamine...... 72 8.5 Ühiskanalisatsiooni arendamine...... 72 8.6 Investeeringud ja investeeringute kava ...... 73 8.7 Tariifide prognoos...... 84 8.8 Teenuse taskukohasuse prognoos ...... 85 8.9 Rahastamisvõimalused...... 87 8.10 Vee-ettevõtte jätkusuutlikus...... 88 8.11 Kokkuvõte...... 91 9. Kasutatud materjalid ...... 92 10. Lisad...... 93

4 Sissejuhatus

Käesolev Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 on eelmise, aastal 2009 koostatud, arendamise kava korrektsioon. Muudetud ja korrigeeritud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2021 sisaldab muudatusi seadusandluses, olemasolevas olukorras ja investeeringute kavas. Kaasajastatud on ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni dimensioneeritud skeemid.

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava muutmine algatati Raasiku Vallavolikogu otsusega nr 3, 17 jaanuar 2012. Nimetatud otsusega kaasati arendamise kava koostamisse järgmised isikud:

Vallavalitsuse poolt: Aare Ets, Alari Kruusvall, Andres Õunap

OÜ Raven: Tiit Reeder

Konsultant: FIE Taivo Kaus

Vallavolikogu poolt: Olavi Liivandi

Kaasamise hea tava kohaselt pakuti võimalust arendamise kava koostamisel osaleda ka vallakodanikele, lisandusid järgmised isikud: Priit Tamm (Mistra-Autex AS) ja Meeme Loik.

Ühisveevärgi ja – ühiskanalisatsiooni arendamise kava muutmise tingis seadusandlusest tulenev nõue (Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadus § 4 lg 2: Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada ) ja aastatel 2010-2012 teostatud ja teostatavad ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni rajatiste rekonstrueerimise tööd Raasikul ja Arukülas.

5 1. Lähteandmed ÜVK arendamise kava koostamisel

1.1 Lühendid ja kasutatavate terminite selgitused

ÜVK kava – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava;

ÜVKS – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus;

MFA – majandus- ja finantsanalüüs;

TTU – tasuvus- ja teostatavusuuring;

KOKS - kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

RVKA – reoveekogumisala- ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks;

KHT - keemiline hapnikutarve - on reovett iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg

O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades.

Oksüdeerumise saadused on enamasti CO 2, vesi, ammoniaak jt lihtsad anorgaanilised ühendid [http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_hapnikutarve];

BHT 7 – biokeemiline hapnikutarve - on reovett iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O 2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel (proovi hoitakse temperatuuril 20 0C ja pimedas). Enamasti võetakse ajaperioodiks 5 või 7 päeva

(vastavalt BHT 5 ja BHT 7) [http://et.wikipedia.org/wiki/Biokeemiline_hapnikutarve];

BHT 5 – biokeemiline hapnikutarve (vaata eelmine selgitus);

HA – hõljum; leibkond - moodustavad tavaliselt koos elavad inimesed, kellel on ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja toit), samuti on leibkond üksikult elav inimene. Leibkonna mõiste on lähedane perekonna mõistele, kuid erinevalt perekonnast võib leibkond olla ka üheliikmeline ning sinna võib kuuluda mittesugulasi. Leibkonda kuuluvad isikud on leibkonnaliikmed [http://www.stat.ee/58966];

6 leibkonnaliikme sissetulek – netosissetulek ühe leibkonnas elava ja töötava isiku kohta; tarbija – hüviseid (ainelist vara) tarbiv isik (subjekt); klient – teenuste kasutaja; abonent – abonemendi tarbija ehk ettetasutud kasutusõiguse tarbija; heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi; reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi; põhjavesi – maapõues sisalduv vesi; pinnavesi – maismaavesi; põhjavee kiht - üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärselt voolata, või millest saab olulises koguses põhjavett võtta; suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi; vee erikasutusluba – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta; veehaare – ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist; veeheide – heitvee juhtimine suublasse; kanalisatsioon - ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks; sademevesi – sademetena langenud ning ehitiste katustelt kogutud, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi; reoveepuhasti reostuskoormus – aasta kestel reoveepuhastisse jõudev suurim nädala keskmine reoainehulk inimekvivalentides; inimekvivalent (edaspidi ie ) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;

7 veeteenused – kõik kodumajapidamistele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning füüsilistele isikutele osutatavad teenused: pinna- või põhjavee võtmine, paisutamine, tagavaraks kogumine, töötlemine ja jaotamine ning reovee kogumine kanalisatsiooni ja puhastamine ning heitvee suublasse juhtimine; olmevesi ehk joogivesi – vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites. Joogiveeks nimetatakse ka vett, mida mis tahes toidukäitleja (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik) kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada tarbimisvalmis toiduainete ohutust.

1.2 Seadusandlik taust

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni planeerimisel ja arendamisel peab lähtuma asjakohastest Euroopa Liidu direktiividest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning antud valdkonda reguleerivatest kohaliku omavalitsuse määrustest ja arengukavadest.

1.2.1 Euroopa Liidu direktiivid

Euroopa Liidu tasandil reguleerivad veemajandust ka EL veealased direktiivid. Direktiivi järel (allpool) on esitatud sulgudes Euroopa Liidu direktiivile vastavad Eesti õigusaktid:

Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Tagada asulareovee kogumine ja nõuetekohane puhastamine reoveekogumisaladel 2000-10000 ie-ga 2010 lõpuks [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1991L0271:20081211:ET:PD F] (Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”).

8 Olmevee kvaliteedi direktiiv 98/83/EÜ (3.11.1998.a.) – eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Direktiivi eesmärgiks on viia joogivee indikaatorparameetrid 2000 ja enama elanikuga asulates nõuetega vastavusse alates 01.01.2008.a. (rauasisalduse, pH ja mangaani osas aga juba 2007.a.). 2013. a. lõpuks peab nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõikidele üle 50 elanikuga asulate elanikele [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1998L0083:20031120:ET:PDF]. (Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Rahvatervise seadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Sotsiaalministri määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid”).

Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ – eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit

[http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2000L0060:20090113:ET:PDF] . Eesmärgi täpne kirjeldus on kirjas Veeseaduse §38 lõikes 3. Vee kaitse ja kasutamise kavandamise eesmärk on säästva arengu ja vee võimalikult loodusliku seisundiklassi tagamine ning mere-, pinna-ja põhjavee kvaliteedi, hulga ja režiimi (vee seisundi) hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Nimetatud eesmärk tuleb saavutada 22. detsembriks 2015.a.

Reoveesettedirektiiv (86/278/EMÜ) - eesmärk on reguleerida reoveesette kasutamist põllumajanduses nii, et vältida kahjulikku mõju pinnasele, taimedele, loomadele ja inimestele ning soodustada selle nõuetekohast kasutamist [http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1986L0278:20030605:ET:PDF].

Nitraadidirektiiv (91/676/EMÜ) - eesmärgiks on eelkõige vältida suurtes kogustes nitraatide sattumist veekeskkonda, piirates sellega reostuse mõju, mis on põhjustatud intensiivsest põllumajandusest [http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1991L0676:20081211:ET:PDF].

HELCOM Läänemere Tegevuskava soovitused 23/5, 28E/6, 28E/5

-käsitleb punktreostusallikatest pärineva reostuse piiramist ja annab soovitused sadevee käitlemiseks.

9 [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1090330/Rakendusplaan.pdf]. [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1090331/Seletuskiri.pdf]

1.2.2. Eesti Vabariigi õigusaktid

a) Põhiseadus

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma tekitamast sellele kahju. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt [https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002].

b) Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus (lühend ÜVKS). Seadus sätestab, et ühisveevärk ja-kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. ÜVKS-i kohaselt korraldab arengukava koostamist kohalik omavalitsus. Vastavalt ÜVKS § 4 lõike 5 alusel on arendamise aluseks arengukava, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi poolt tagatud laenust.

Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ja kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning, mis on vee-ettevõtja hallatav [https://www.riigiteataja.ee/akt/13349255].

c) Veeseadus

Veeseaduse ülesandeks on sise-ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine, vee kasutamise ja kaitse ning maaomanike ja veekasutajate vaheliste suhete reguleerimine [https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011019].

10 d) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks lisaks muule korraldada omavalitsuse territooriumil ka veevarustust ja kanalisatsiooni [https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011056].

e) Asjaõigusseadus

Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused (servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus), nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele [https://www.riigiteataja.ee/akt/129062011006].

f) Planeerimisseadus

Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks [https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011023].

g) Ehitusseadus

Ehitusseadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse [https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011197].

h) Keskkonnatasude seadus

Keskkonnatasude seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Seaduse tähenduses on keskkonnakasutus ka veevõtt ja saasteainete heitmine veekogusse, põhjavette või pinnasesse. Keskkonnatasude seadusega on kehtestatud ka vee erikasutusõiguse tasu ja

11 saastetasu saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse [https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011040].

1.2.3 Vabariigi valitsuse, sotsiaalministri ja keskkonnaministri määrused ja otsused

Lisaks seadustele reguleerivad veemajandust ka Eesti Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused:

Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001.a. “ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ”. Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest [https://www.riigiteataja.ee/akt/13256473].

Sotsiaalministri määrus nr 1, 02.01.2003.a. “ Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ” [https://www.riigiteataja.ee/akt/237268?leiaKehtiv].

Keskkonnaministri määrus nr 60, 17.10.2002.a. “Põhjaveekomisjoni põhimäärus ”. Põhjaveekomisjoni üheks ülesandeks on põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringuvajaduse ja -suundade määramine [https://www.riigiteataja.ee/akt/208854].

Keskkonnaministri 29. juuli 2010 a määrus nr 37 ,, Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid “. Määrusega kehtestatakse põhjavee kasutamise ja kaitse kord ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, kasutamise ja likvideerimise kord [https://www.riigiteataja.ee/akt/13347363?leiaKehtiv].

Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996.a. “ Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine ”. Määrusega reguleeritakse

12 veehaarete sanitaarkaitsealade moodustamist ja veevõtukoha hooldusnõuded [https://www.riigiteataja.ee/akt/13133462?leiaKehtiv].

Vabariigi Valitsuse määrus nr 269, 31.07.2001.a. “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” . Määrus kehtestab nõuded heitvee puhastusele ning loodusesse juhitava heitvee proovivõtule [https://www.riigiteataja.ee/akt/13290813].

Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, 16.05.2001.a. “ Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded ”. Määrusega kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatise (edaspidi kanalisatsiooniehitis ) veekaitsenõuded. Määrusega ei kehtestata nõudeid sademevee kanalisatsiooniehitistele ega ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlme puhastile [https://www.riigiteataja.ee/akt/13305356].

Keskkonnaministri määrus nr 76, 16.12.2005.a. “Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus” . Määrus kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatuse tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust [https://www.riigiteataja.ee/akt/971518].

Keskkonnaministri määrus nr 57, 19.03.2009.a. “ Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid ”. Reoveekogumisala määratakse asulale elanike arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust [https://www.riigiteataja.ee/akt/13162185].

Keskkonnaministri määrus 16.10.2003 nr 75 ,, Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta “. Määrusega kehtestatakse piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees olevate ohtlike ainete kohta [https://www.riigiteataja.ee/akt/635567].

Keskkonnaministri 01.07.2009.a määrusega nr 34 Meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” tingimused sätestatakse vastavalt “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse” 3 lg-le 3 kinnitatud “Elukeskkonna arendamise rakenduskava”

13 prioriteetse suuna “Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine” meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ raames toetuse andmise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord [https://www.riigiteataja.ee/akt/123022012009].

Riigikogu otsusega 14.02.2007.a. on heaks kiidetud “ Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ”. Nimetatud strateegia on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, millede koostamisel või korrigeerimisel peab juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Selle strateegia eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Strateegia on vee osas seadnud eesmärgiks saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea ning joogivee osas, et joogivesi on inimese tervisele ohutu [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105128/KS_loplil_riigikokku _1.pdf].

Keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaaniks on “ Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 ” (Vabariigi Valitsuse korraldus nr 116, 22.02.2007.a) [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105129/Keskkonnategevuska va%2B2007-2013_20022007_rtf_1.pdf].

1.2.4 Raasiku valla õigusaktid

Raasiku valla arengukava 2011-2021

Raasiku valla arengukava aastateks 2011-2021 on kinnitatud Raasiku Vallavolikogu 11. oktoobri 2011.a määrusega nr 18. Lähtuvalt Raasiku valla arengukava põhimõtetest on arengukava aluseks valla tegevuste planeerimisele, mis fikseerib tegevussuunad edaspidiseks tegutsemiseks. Arengukavas on määratud ära strateegilised eesmärgid ja tegevuskava aastani 2018 ja eelarve strateegiaga kuni aastani 2016. Arengukavast lähtuvalt on Raasiku valla arengu tähtsamate valdkondade seas aastani 2021 lisaks muule ka ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni taristu rajamine vastavalt ÜVK arendamise kavale [http://www.raasiku.ee/index.php?id=10682].

14 Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2021

Raasiku vallavolikogu 12. mai 2009 a. määrus nr 8 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava vastuvõtmine“. Arendamise kava koostajate, vee-ettevõtte ja Raasiku Vallavalitsuse ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine vastavalt reoveekogumisala suurustele kaheks: a) vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine üle 2000 ie reostuskoormusega aladel; b) vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine alla 2000 ie aladel. Nimetatud aladel toimub ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etapiviisiliselt, mis tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla majanduslike võimalustega [http://www.raasiku.ee/index.php?id=23026].

Raasiku valla 2012. aasta eelarve

Raasiku Vallavolikogu 14. veebruar 2012 a määrus nr 1 „Raasiku valla 2012. aasta eelarve vastuvõtmine“. Seos ÜVK arendamisega puudub [http://www.raasiku.ee/index.php?id=14738].

1.2.5 Muud õigusaktid

Raasiku Vallavolikogu 08.mai 2001 määrus nr 10 ,,Raasiku valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise üldtingimuste ja tasu võtmise kord“ Nimetatud määrusega on kehtestatud ühisveevärgiga ja - kanalisatsiooniga liitumise tasu alam- ja ülempiir [http://www.raasiku.ee/index.php?id=14858].

Raasiku valla ehitusmäärus

Raasiku Vallavolikogu 8. märtsi 2005. a määrus nr 7 „Raasiku valla ehitusmääruse kinnitamine“, [http://www.raasiku.ee/index.php?id=14857&highlight=Ehitusm%C3%A4%C3%A4rus].

Ehitusmääruse eesmärk ja reguleerimisala: Raasiku valla ehitusmääruse (edaspidi määrus ) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Raasiku valla siseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, samuti kohalikke olusid arvestades valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine. Määrus reguleerib Raasiku

15 Vallavolikogu, Raasiku Vallavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel ning ehitusjärelevalve korraldamisel. Määrus sätestab keskkonnakaitsenõuded ehitistele valla kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel: Aruküla–Kalesi–Peningi ja Mallavere– Härma–Kiviloo piirkonnas.

1.3 Vesikonna veemajanduskava

Raasiku vald on arvatud Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu ja valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne – Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118. Veemajanduskavaga on seatud eesmärgid, mida tuleb järgida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil. ÜVK kava kohaselt on olulised järgmised eesmärgid:

Maismaa pinnavesi. Hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada toitainete heitkogust veekogudesse. See on eriti oluline järvede hea seisundi hoidmiseks. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Lähtudes kombineeritud lähenemisviisist, tuleb heitvee suublasse juhtimise piirmäärasid vajadusel veeloaga karmistada. Eesmärk on veekogude hea seisundi saavutamine aastaks 2015.

Põhjavesi . Üldeesmärgiks on säilitada põhjavee looduslik või looduslähedane koostis ja režiim. See tähendab, et põhjaveekogumitena määratud põhjavesi peab kuuluma “heasse” veeklassi. Põhjaveele seatud eesmärkide saavutamisel tuleb arvestada alljärgnevat: tuleb tagada kinnitatud põhjavee varudega põhjavee leiukohtade kaitse põhjavee reostumise ja liigvähendamise eest; maapinnalähedase veekihi kaitse on vajalik eelkõige aladel, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks; põllumajanduslik maakasutus peab toitealal toimuma selliselt, et põhjavesi ei reostuks lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega; allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena. Neile tuleb tagada juurdepääs; tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, potentsiaalselt keskkonnaohtlikud objektid tuleb viia vastavusse keskkonnanõuetega või likvideerida, tuleb tagada reostunud pinnase ja põhjaveega alade järelevalve ja korrastamine; maavarade kaevandamisel tuleb järgida põhjaveevaru võimalikult säästvat tehnoloogiat kaevandamisel ja karjääride korrastamisel.

16 Joogiveesüsteemid. Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ toodud nõuetele. Ühisveevärgi (üle 50 tarbijaga või üle 10m 3/d toodanguga ning avalikkusele suunatud alla 50 tarbijaga või alla 10 m 3/d veevärkide (lasteasutused, puhkekeskused vms)) joogivee kvaliteeti ja seiret reguleerib Euroopa Liidu tasandil joogivee direktiiv 98/83/EÜ, mille rakendamise suhtes kehtib Eestile osaliselt üleminekuperiood kuni aastani 2013. EL-ga liitumislepingu lisas VI on täpsustatud, et värvuse, pH, raua, mangaani, lõhna, hägususe, kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi piirväärtuste osas on üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2013 alla 2000 tarbijaga veevärkides.

Kaitset vajavad alad . Erinevate kaitset vajavate alade eesmärgiks on hoida ja kaitsta teatud piirkondades keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest, inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise keskkonna säilitamiseks. Veehaarde sanitaarkaitsealade eesmärk on kasutatava joogivee omaduste halvenemise vältimine ning veehaarderajatiste kaitse. Maapinnalähedasi veekihte kasutatavate veehaarete vee kvaliteedi kaitse tagamiseks ei ole praeguste sanitaarkaitsealade ulatus piisav. Seetõttu on veekvaliteedi halvenemise ohu ilmnemisel vajalik rakendada kitsendusi ka veehaarde toitealal vähemalt varasema III sanitaarkaitseala ulatuses.

1.4 Planeeringud ja ehitusprojektid

Raasiku vallavalitsus on algatanud ja kinnitanud mitmeid detailplaneeringuid, mis paiknevad reoveekogumisalade piiril ja selle läheduses või asuvad ühisveevarustuse või ühiskanalisatsiooni piirkonnas.

Aastal 2010 on alustatud Raasiku ja Aruküla ühisveevärgi rajatiste rekonstrueerimise projekti ÜF abiga. Ehitustööd on plaanis lõpetada 2012. aasta lõpuks.

17 1.5 Muud andmed

1.6 Vee-ettevõte

Vee-ettevõtja on määratud vallas Vallavalikogu otsusega 8. september 2009 nr 56 ,,Vee- ettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine“. Vee–ettevõtjaks on Raven OÜ. Raven OÜ on moodustatud 5. novembril 1992. aastal munitsipaalettevõttena Raven, mis kujundati 31. oktoobril 1997 ümber Raven OÜ-ks. Ettevõte tegeleb Aruküla ja Raasiku alevikes, Kalesi, Perila, Peningi ja Härma külades vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega. Lisaks tegeleb Raven OÜ Aruküla alevikus soojusenergia tootmise, jaotamise ja müügiga. Samuti pakub ettevõte heakorratööde ja sanitaartehniliste remonttööde teenust. Raven OÜ põhikiri on kinnitatud 02. veebruaril 2012. aastal ja põhikirja kohaselt on osaühingu ainuomanik Raasiku Vallavalitsus. Raven OÜ-s töötab seitse töötajat: tegevjuht, finantsjuht, elektrik-lukksepp, lukksepp ja kolm katlakäitajat.

18 2. Keskkonna – ja sotsiaalmajanduslikud näitajad

2.1 Asukoht ja keskkond

Raasiku vald asub Tallinnast kagusuunal. Valda läbivad riigi tugimaantee 11303 Jüri – Aruküla, kõrvalmaanteed 11300 Lagedi – Aruküla – Peningi, 11310 Aruvalla – Jägala ja 11304 Aruküla – Kostivere. Valla põhjaserva läbib Tallinn -Tapa raudtee. Haldusüksustest piirneb vald põhjast Jõelähtme, idast Anija, lõunast Kose ja läänest Rae vallaga. Pinnamood on Põhja-Eesti lavamaale iseloomulikult tasane. Valdavalt moreentasandikud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud. Rohkelt on väikevoore Raasiku - Perila -Kiviloo joonel. Metsad on liigirikkad segametsad. Esineb madalsoid, haruldane on vaid rabaturbast koosnev Peningi raba. Künnimaadel on levinumad põllumajandustegevuseks sobivad saviliiv- ja liivmullad. Valda läbib oma lisaharudega Jõelähtme jõe keskjooks. Rae valla piiril madalsoos, Paraspõllu looduskaitsealal, kasvavad käpaliste liigid. Raasiku raudteejaama juures kasvavad Eestimaa jämedamad remmelgad. Vaatamisväärsed on rändrahnud-Aruküla hiidrahn 5,5 m ja Kiviloo Nõiakivi 3 m kõrge. Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258; 53, 373; 2005, 15, 87; 22, 152) § 11 lõike 1 alusel on Raasiku vallas kaitse alla võetud järgmised hoiualad:

• Püümetsa Loodushoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – siirdesoo- ja rabametsade kaitse;

• Kiviloo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste madalsoode, rohunditerikaste kuusikute ning soostuvate ja soo-lehtmetsade ning II lisas nimetatud liigi – eesti soojumika ( Saussurea alpina ssp. esthonica ) ja III kaitsekategooria liigi – soo- neiuvaiba ( Epipactis palustris ) elupaikade kaitse.

Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määrusega nr 123 Paraspõllu looduskaitseala kaitse- eeskiri“ on kaitse alla võetud Paraspõllu looduskaitseala, mis asub Rae ja Raasiku vallas. Looduskaitseala ülesandeks on kaitsta Harju maakonnas ja kogu Eestis haruldast madalsood ning seal kasvavaid haruldasi I, II ja III kategooria liike, nende kooslusi ja elupaiku.

19 2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

Raasiku vallas võetakse vett neljast põhjaveekompleksist:

Kvaternaari veehorisont. See on maapinnast esimene põhjavee horisont. Valla territooriumil on see õhuke ja veevarustuse seisukohalt ei oma tähtsust (üksikud talumajade salvkaevud). Kvaternaari veekompleks toitub peamiselt sademeteveest, suurvee ajal ka pinnaveest;

Ordoviitsiumi veehorisont paikneb kogu valla territooriumil, orienteeruvalt 20-40 m sügavusel maapinnast. Kuna veehorisont ei ole kaitstud, siis on võimalik horisondi reostamine. Piirkonna põhjaveele on iseloomulik HCO3-Ca-Mg- ja HCO 3-Mg-Ca-tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 300-500 mg/l;

Kambrium-Ordoviitsiumi veehorisont paikneb ordoviitsiumi veehorisondi all. Selle horisondi kaevud on põhilisteks joogiveevarustuse allikateks. Piirkonnas on põhjavesi valdavalt HCO 3-Mg-Ca-, HCO 3-Na- Mg- või HCO 3-Cl- Na-Mg-Ca-tüüpi, mineraalainete sisaldusega 200-500 mg/l;

Kambrium-Vendi veehorisont on valla territooriumil kõige sügavamal paiknev veehorisont (ca 100-200 m sügavusel). Horisont on hästi kaitstud reostuse eest. Raasiku vald on Cl-HCO 3-Na-(Ca)(Mg) -tüüpi vee levikuala. Vee kasutamine nimetatud veehorisondist on piiratud seoses Tallinna ümbritseva ulatusliku depressioonilehtriga, millel asub praktiliselt kogu Raasiku vald.

Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia

Raasiku vallas on pinnakatte all keskordoviitsiumi Jõhvi lademe lubjakivi, mis lasub 3-6 m sügavusel maapinnast. Püsiv veehorisont on lubjakivis 10-15 m sügavusel maapinnast absoluutkõrgusel 30 m. Vallas esineb lokaalselt tugevat survelist põhjavee väljavoolu. Tektooniliste rikkevööndite kohal, mille piires aluspõhi on tugevasti lõhenenud, on levinud karstiväljad ja -alad. Enim esineb alvareid ja karstinähtusi valla lõunaosas (Pikavere, Perila ja Kiviloo piirkonnas), kus hüdrograafiline võrk on kohati katkendlik (Silmsi oja). Siin on ka väikesi karstialasid, kus esineb karstilohke ja -lehtreid, mis neelavad pindmiselt voolavad veed. Karstialadeks on veel paljud allikaalad ja nende

20 toitepiirkonnad, kus karstiveed voolavad maapinnale. Survelist põhjavee väljavoolu esineb enam Pikavere piirkonnas, kus avaneb arvukalt allikaid.

2.3 Põhjavee kaitstus

Raasiku valla lõunaosas esinevad karstinähtused (alvarid, kurisud), mille tõttu toimub suur pinnavee äravool sisuliselt otse põhjavette. Joonisel 1 on toodud Raasiku valla põhjavee kaitstuse kaart. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Raasiku vald kaitsmata või nõrgalt kaitstud alade hulka.

Aruküla aleviku lääneosa asub kaitsmata põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit. Ülejäänud Aruküla alevikust paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Raasiku alevikus on põhjavesi reostuse eest enamuses kaitsmata, samuti on Pikaveres kõrge reostusohtlikkus põhjaveele. Ülejäänud Raasiku valla territooriumist asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus pinnakihis on 2-10 meetrit moreeni. Raasiku valla elanike sõnul on vallas ühiskanalisatsioonita piirkondades tarbevee kvaliteet vahelduv. Eeldatavasti on põhjus tulenevalt pikka aega toimunud reovee immutamisest ja madalatest individuaalelamute tarbeveekaevudest. Kohalike elanike andmetel halveneb joogivee kvaliteet oluliselt sajuperioodide ajal, kui põhjaveetase on kõrge.

21 Põhjavee kaitstuse kaardi legend:

Joonis 1. Põhjavee kaitstuse kaart (Allikas: Harju Alamvesikonna põhjavee kaitstuse kaart, M 1:50000, OÜ EGK).

22 2.4 Põhjavee varud

Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele on 24. aprillil 2006 jõustunud keskkonnaministri käskkirjadega kinnitatud Raasiku valla põhjaveevarud toodud tabelis 8.

Tabel 1. Raasiku valla kinnitatud põhjaveevarud.

Veekihi Varu Põhjavee- Põhjaveemaardla Põhjaveevaru geoloogiline kategooria* Kasutusaeg maardla piirkond m3/ööpäevas indeks ja otstarve

Raasiku vald O-C 900 P Kuni 2030 Raasiku vald Raasiku vald C-V 600 P Kuni 2030

*Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 “Põhjaveevaru hindamise kord“ kohaselt jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P. T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arendamise kavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.

Allikas: Keskkonnaministri 06 Aprilli 2006 a käskkiri nr 406 “Harjumaa maakonna põhjaveevarude kinnitamine”, [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1174315/2006_KK_Harjumaa.pdf].

Raasiku valla C-V P kategooria varu 600 m 3/d on antud tarbimiseks kogu valla territooriumil. Kambrium-Vendi veehorisondist vee tarbimine on piirkonnas kaevudest katastri nr 712 (Raasikul) ja katastri nr 704 (Arukülas).

Tabeli andmete põhjal võib väita, et Raasiku vallas on piisavad põhjavee varud tagatud. Kui arvestada Raasiku valla elanike prognoosi (kuni 5000 elanikku) ja perspektiivseks veetarbeks 100 liitrit elaniku kohta, on ööpäevane veetarve 500 m 3. Kuna Raasiku valla kinnitatud prognoosvarud on O-C veekihi puhul 900 m 3/d ja C-V veekihi puhul 600 m 3/d, siis on vajalik põhjavee hulk valla elanike teenindamiseks ühisveevarustussüsteemist kindlasti tagatud.

Põhjavee kasutamiseks on väljastatud vee-ettevõtjale 29.06.2011 vee erikasutusluba L.VV/320271 ja mis kehtib kuni 30.06.2016.

2.5 Pinnavesi

Pinnavee osas on suur tähtsus valda läbivatel jõgedel. Raasiku valla lääneosas voolab Pirita jõgi ning idaosas on Jõelähtme jõgi, mis läbib Raasiku aleviku. Valda läbib Soodla- Kaunissaare- Jõelähtme- Pirita kanal, millega osa Jõelähtme jõe voogudest juhitakse Tallinna veevarustuse süsteemi. Kogu valla territooriumil ja eriti selle lõunaosas on karstinähtused: alvarid, kurisud, jõgede kadumine maa alla - eriti Silmsi oja piirkonnas. Seetõttu on kogu Raasiku valla territooriumil põhjavesi äärmiselt reostustundlik ning pinnaveega võib reostus kergesti sattuda põhjavette. Karstialadel on palju allikaalasid, milledest tuleb surveline vesi maapinnale (Pikavere allikad).

Vallas olevaks ainukeseks järveks on Lõilasmäe järv suurusega 11,6 ha, mis paikneb Peningi turbamaardlas. Kuna maardla kraavituste ning kaevandamisega jälgitakse järve veerežiimi, siis selle tühjaks voolamist pole karta. Raasiku valla veekogud ja peakraavid on kirjeldatud tabelis 2.

Tabel 2. Raasiku valla veekogud ja peakraavid.

Valgala Kalda ulatus Ehituskeeluvöönd Veekaitsevöönd Veekogu nimi suurus (km 2) (m) (m) (m)

Järsi peakraav 9,2 - - - *Leivajõgi 100 200 50 10 Aruküla kraav 24,7 100 25 10 *Jõelähtme jõgi 321 200 50 10 Paasiku 11,2 100 25 10 peakraav Perila peakraav 24,3 100 25 10 *Silmsi oja 92,2 200 50 10 Jägala-Pirita 13,1 200 50 10 kanal Igavere 10,2 100 25 10 peakraav *Lõilasmäe järv 0,11 200 50 10 *Avalikult kasutatav veekogu

Allikas : Raasiku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2009-2021, Alkranel OÜ, 2009

2.6 Elanikkond ja asustus

Raasiku vald on üks Harjumaa väiksemaid valdu, kuid tänu Tallinna lähedusele ja asukohale Tallinna-Tapa raudtee ääres üks tihedamalt asustatud. Elanike arv Raasiku vallas on olnud üldiselt kasvutendentsis (vt tabel 1). See on tingitud Tallinna lähedusest, kuna igapäevane tööränne puudutab umbes poolt valla töölkäivast elanikkonnast. Raasiku valla elanike arv oli 01.01.2012. a seisuga 4705. Keskmine elanike tihedus on 29,8 inimest/km², olles ligi kolmandiku võrra suurem Harjumaa valdade keskmisest asustustihedusest.

Tabel 3 Raasiku valla elanike arv 2008-2012 (seisuga 1. Jaanuar)

Aasta Elanike arv 2008 4585 2009 4684 2010 4687 2011 4668 2012 4705 Allikas: Raasiku Vallavalitsus

Vallas on kaks alevikku: Aruküla (2006 elanikku) ja Raasiku (1279 elanikku) ning 13 küla: Kulli, Kurgla, Järsi, Igavere, Kalesi, Tõhelgi, Peningi, Rätla, Perila, Kiviloo, Härma, Pikavere ja Mallavere. Suurim küladest on Kalesi, mis oma ligi 200 elanikuga asub Arukülast idas omab ühist piiri valla keskusega.. Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane. Põhiosa elanikest on koondunud valla põhjaossa. Tallinn-Aegviidu elektriraudtee ääres on välja kujunenud valla tugevate keskustena Raasiku ja praegune vallakeskus Aruküla, kus asub ka Raasiku Vallavalitsus. Teisteks valla keskusteks on Pikavere, Peningi ja Perila. Üldplaneeringuga on määratud kompaktse hoonestusega alaks Aruküla ja Raasiku, ülejäänud valla territoorium on hajaasustusala.

Tabel 4. Raasiku valla elanike arv seisuga 01.01.2012 asulate lõikes

Asula Elanike arv Aruküla alevik 2006 Härma küla 136 Igavere küla 132 Järsi küla 179 Kalesi küla 195 Kiviloo küla 70 Kulli küla 121 Kurgla küla 73 Mallavere küla 51 Peningi küla 189 Perila küla 98 Pikavere küla 59 Raasiku alevik 1279 Rätla küla 41 Tõhelgi küla 40 KOV-i täpsusega 36 KOKKU 4705 Allikas: Raasiku Vallavalitsus

Viimasel aastakümnel on elanike arv valla äärealade külades stabiliseerunud. Vallasisene teedevõrk on hea, ka teede olukord on rahuldav. Riigimaanteid rekonstrueeritakse lõik haaval ja seda ka 2012 aastal. Elamumajanduse arengu osas näeb üldplaneering ette väikeelamute väiksema gruppide ehitamist, seejuures on oluline tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuri (taristu) väljaarendamine ja teenuste kättesaadavus. Enamus Raasiku valla elamispinnast on ühepereelamud, kokku 1297 (vt tabel 5). Siiski on ka märkimisväärne osakaal korterelamutel, mis eriti väljaspool Aruküla alevikku on võrdlemisi vanad. Raasiku vallas on 77 korterelamut (vt tabel 5).

Tabel 5 Raasiku vallas asuvate korterelamute ja ühepereelamute arv asulate kaupa

Asula Korterelamud Korterite arv Ühepere-elamud ja korterelamutes talud Aruküla 25 328 485 Raasiku 24 248 328 Peningi 10 57 23 Kalesi 3 20 50 Härma 5 34 19 Kurgla 2 9 40 Järsi 3 19 44 Perila 2 8 62 Kiviloo 1 12 28 Rätla 1 3 19 Tõhelgi 1 5 26 Igavere 52 Kulli 58 Mallaver e 35 Pikavere 28 KOKKU 77 743 1297 Allikas: Raasikus Vallavalitsus

On prognoositud, et aastaks 2025 lahkub Tallinnast ca 50 000 inimest, neist 90 % Harjumaale. Harju maakonnaplaneering näeb ette selle inimvoo suunamist just lõunasse suunduvate põhimagistraalide äärde. Tõenäolise stsenaariumi prognoosi realiseerudes väheneks Tallinna elanikkond 2025. aastaks 10 % võrra, samas kui tagamaa elanikkond kasvaks kolmandiku võrra. Tagamaa rahvaarvu kasv toimub kolme tüüpi elamute arvel – olemasolevad elamud, suvilad ja uued elamud. Suvilate ümberehitamine on seni võimaldanud kõige lihtsamalt ja massilisemalt inimestel oma majja elama asuda. Raasiku vallas puuduvad suvilate alad, mistõttu põhiliseks jäävad olemasolevad- ja uuselamud.

2.7 Ettevõtlus ja tööhõive

Raasiku valla elanikud töötavad nii oma vallas kui naabervaldades ja Tallinna linnas. Ametlikult registreeritud töötuid oli seisuga 1. jaanuar 2012. a 98, kuid tegelikult võib neid hinnanguliselt rohkem olla, sest kõik töötud pole ennast registreerinud. Raasiku vallas on 2012. aasta märtsi seisuga registreerinud 404 äriühingut, sh .10 aktsiaseltsi, 322 osaühingut, 1 täisühing, 2 usaldusühingut, 68 FIE-t ning 1 ettevõtte filiaal. Lisaks tegutseb Raasiku vallas

88 MTÜ-d ja 1 sihtasutus. Suuremateks tööandjateks on Raasiku vallas teenindus- ja tööstusettevõtted (AS Mistra-Autex – vaipade ja vaipkatete tootmine, AS Raasiku Elekter – lehtmetalli töötlemine ja pulbervärvimine, elektri juhtkilpide, -paneelide, -pultide ja jaotuskappide tootmine, AS Jakoch – autokaubavedu, Metalliset Eesti AS – metalltoodete tootmine).

2.8 Sotsiaalsfäär ja infrastruktuur

Vallas töötab neli kooli: Aruküla Põhikool, Raasiku Põhikool, Pikavere Lasteaed-Algkool, erakool Vaba Waldorfkool; neli lasteaeda: Arukülas, Raasikul ja Pikaveres. Vallas puudub gümnaasium. Vallas töötab kolm raamatukogu, Aruküla rahvamaja, kus on ka teatrisaal ja Raasiku rahvamaja ning lisaks mitmeid teisi kultuuri- ja spordiseltse ning -klubisid. Tervishoiuteenusega on kaetud valla kõik kolm piirkonda. Vallas on kaks kvalifitseeritud meditsiinilise kaadriga tervisekeskust – Arukülas ja Raasikul. Lisaks tegutseb Pikavere kooli hoones Pikavere tervishoiupunkt. Olemas on ka 2 apteeki ning hambaarstiteenus.

2.9 Elanike sissetulek ja kulutused vee- ja kanalisatsiooni teenusele

Elanike sissetulekut vaatleme leibkonna põhiselt. Eelmise (2000. aasta) rahvaloenduse andmeil oli Raasiku vallas ühes leibkonnas 2,55 liiget. Statistikaameti andmetel oli 2007. aastal leibkonnaliikme sissetulek ühes kuus Harjumaal (välja arvatud Tallinn) 417,94 €. Leibkonnaliikme sissetulek on toodud järgmises tabelis.

Tabel 6 . Leibkonnaliikme sissetulek, €

Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 sissetulek 417,94 503,64 573,66 544,87 549,84 569,22

Aastal 2008 ja edasi on sissetulek arvutatud keskmise kuupalga reaalkasvu põhiselt. Andmed on võetud Rahandusministeeriumi 2012 aasta kevadisest makromajanduse prognoosist aastani 2016 [http://www.struktuurifondid.ee/abimaterjalid-tasuvusanaluusi-koostamiseks/].

Vee- ja kanalisatsiooni teenuse hinnad on kehtivad alates 1. märtsist 2012 ja on kooskõlastatud 28.12.2011 Konkurentsiameti otsusega nr. 9.1-3/11-011 [http://www.ravenou.ee/images/stories/failid/otsus__11-011.pdf ], [http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18326].

Kehtivad hinnad on toodud tabelis 7.

Tabel 7 . Vee ja kanalisatsiooni teenuse hinnad, €/m³

ilma käibemaksuta koos käibemaksuga Tasu võetud vee eest Füüsilised isikud 1,4 1,68 Juriidilised isikud 1,456 1,75 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest Füüsilised isikud 1,29 1,55 Juriidilised isikud 1,61 1,93 Elanike vee ja kanalisatsiooni teenuste tarbimine on piirkonniti erinev. Kaalutud keskmine tarbimine ööpäevas viie piirkonna kohta 2011 aastal oli 64,77 liitrit vett ja 67,46 liitrit reovett inimese kohta. Tarbimine inimese kohta on toodud tabelis 8.

Tabel 8. Vee – ja reovee teenuse tarbimine elaniku kohta 2011 aastal, l/d

Vesi Aruküla 77,07 Raasiku 57,34 Perila 60,21 Peningi 65,61 Härma 59,70 Reovesi Aruküla 71,31 Raasiku 57,67 Perila 0,00 Peningi 77,44 Härma 59,33

Kulutused vee - ja kanalisatsiooni teenusele arvutame leibkonna põhiselt. Arvutuse tulemused on toodud tabelis 9.

Arvutuste tulemusena on leitud leibkonna kulutused sissetulekust, mis on 2011. aastal kehtinud tariifide alusel 0,58 % leibkonna sissetulekust aastas ja 2012 tariifide alusel 1,14 % aastas. Seega on teenus taskukohane tarbijale, sest ei ületata soovituslikku ülemist piiri teenuse osatähtsusele sissetulekust ja mis on 4 %.

Tabel 9. Kulutused vee –ja kanalisatsiooni teenusele 2011 aastal ja prognoos 2012 , €

Aasta 2011 2012

leibkonna suurus inimest 2,55 2,55

vee tarbimine leibkonnaliikme kohta l/d 64,77 64,77

leibkonna vee tarbimine aastas m³ 60,28 60,28

reovesi leibkonna liikme kohta l/d 67,46 67,46

reovesi leibkonna kohta aastas m³ 62,79 62,79

leibkonnaliikme sissetulek kuus € 549,83 569,21

leibkonna sissetulek aastas € 16 824,80 17 417,87

vee tariif €/m³ 0,78 1,68

reovee tariif €/m³ 0,82 1,55

vee maksumus aastas leibkonna kohta € 47,02 101,28

reovee maksumus aastas leibkonna kohta € 51,24 97,20

leibkonna kulu vee ja kanali teenusele € 98,26 198,48

teenuse suurus sissetulekust % 0,58% 1,14%

Soovituslik ülemine piir sissetulekust % 4,00% 4,00%

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus Arukülas

3.1 Aruküla aleviku vee -ja kanalisatsiooni rajatised ning teenuste mahud

Aruküla alevikus elab 1. jaanuari 2012 aasta seisuga 2006 elanikku. Aruküla alevikus on ühisveevärgiga liitunud 82% elanikest ehk 1643 inimest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 43% kogu aleviku elanikest ehk 862 inimest. Suuremad tarbijad ettevõtted, mis kasutavad ühisveevärgi vett, on Aruküla alevikus Lindwood OÜ, Harju Tarbijate Ühistu. Reovee kanaliseerimise teenust kasutavad Makron Estonia OÜ, Metalliset Eesti OÜ. Haridusasutustest on ühisveevärgiga liitunud Huvikool Pääsulind, Aruküla Vaba Waldorfkool, Aruküla Põhikool ja Aruküla Lasteaed. Lisaks kasutab ühisveevõrgu vett Raasiku Vallavalitsus, rahvamaja, raamatukogu ja tervisekeskus.

Põhjavee kasutamiseks on väljastatud vee-ettevõtjale 29.06.2011 vee erikasutusluba L.VV/320271 ja mis kehtib kuni 30.06.2016. [http://klis2.envir.ee/?page=klis_pub_view_dynobj&pid=2389162&tid=1031&u=20120506224015&r_url=%2F %3Fpage%3Dklis_pub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D1031%26u%3D20120506224015]. Veeloaga on lubatud veevõtt puurkaevust nr 3 200 m³/d ja 72 000 m³ aastas, veevõtt puurkaevust nr 5 100 m³/d ja 36 000 m³ aastas ja puurkaevust nr 6 200 m³/d ja 72 000 m³ aastas.

Aruküla aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamiseks kasutatakse Tabelis 10 toodud vara ja soetamisaeg on aeg, mil vee- ettevõtja on saanud varade omanikuks või soetanud need sihtfinantseerimise või omavahendite abil. Varade nimekiri kajastub seisuga 16.04.2012.

Tabel 10 Varad Arukülas

Pumplad soetamisaeg Joogivee pumpla-puurkaev nr 3 14.09.2010 seadmed filter 10.05.2006 Joogivee pumpla-puurkaev nr 5 14.09.2010 seadmed sagedusmuundur 17.07.2009 Joogivee pumpla-puurkaev nr 6 14.09.2010 seadmed filter 10.05.2006 veepump 11.09.2007 Veetorustik 31

veetorustik 30.09.2009 Põllu tn ringühendus 29.07.2010 Reoveepuhasti Teenindusmaja 10.05.2000 puhurihoone 10.05.2000 biotiik 14.09.2010 rõngaspuhasti MRP-300 10.05.2000 seadmed deaeraator 1.06.1997 dosaatorpump 17.07.2008 kompressor 26.07.2000 õhupuhur RSR-80 4.05.2005 pump 29.09.1998 survepesur 19.08.2008 Purgimissõlm teed 14.09.2010 mudaväljak 14.09.2010 pumbašaht 10.05.2000 seadmed pump 8.08.2005 Reoveepumplad reoveepumpla hoone asula 1.06.1997 asfaltplats 1.06.1997 seadmed 1.06.1997 Reovee torustik survetorustik 1.06.1997 kogumismahuti, 2x20m³ 3.07.2008 Olemasoleva veetorustiku pikkus Arukülas 15 000 m ja reovee torustiku pikkus 3 400 m, millest 730 m on survetorustik. Nendes numbrites ei kajastu kinnistute sisesed torustikud, välja arvatud korruselamute vaheline piirkond katlamajast vallamajani. Survetorustik ühendab asula reoveepumplat reoveepuhastiga.

3.2 Veevarustussüsteemide kirjeldus

Aruküla aleviku veevarustus on ühtses võrgus ja baseerub kolmel puurkaevul. Ühisveevärgi torustikud on malmtorudest ja terastorudest läbimõõduga 50-100 mm ning plastiktorudest läbimõõduga 32-90 mm. Viimased on Aruküla aleviku individuaalelamute piirkonnas. Plastikust veetorustikud on rajatud aastatel 1995-2005. Malmist ja terasest torusid on Arukülas ligikaudu 3,4 km ulatuses ning kohati ulatub nende vanus 40 aastani.

Aruküla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: 32

a) PK-3 (keskuse puurkaev, katastri nr 4638)

Puurkaev PK-3 kuulub ühtsesse veesüsteemi puurkaevudega PK-5 ja PK-6. Puurkaev-pumpla PK-3 on rajatud 1990. aastal, puurkaevu sügavus on 80 meetrit. Pumpla võeti kasutusele 1994 aastal. Rekonstrueerimistööde käigus paigutati puurkaevu uus Grundfos tüüpi süvaveepump koos kaabli ja torustikega. Puurkaevu kõrval on kaks veehoidlat mahuga 2*100 m³. Puurkaevu arvestuskaart on saadaval järgmiselt aadressilt [http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=-438116135]. b) PK-5 (Nurme tänava puurkaev, katastri nr 4647)

Puurkaev-pumpla on rajatud 1991. aastal ja puurkaevu sügavus on 80 meetrit. Varasematel aastatel võeti puurkaev kasutusse ainult suvel, kui veetarbimine oli suurem. Käesoleval ajal puurkaev-pumplat ei kasutata. Puurkaevus on olemas veemõõtja, lisaks on paigaldatud pumplahoonesse 0,1 m³ hüdrofoor. 1998. aastal on rekonstrueeritud puurkaevu elektrisüsteem. Varem olid puurkaev-pumplas töökorras rauaärastusfiltrid, mis käesoleval ajal enam ei tööta. Puurkaevu arvestuskaart-

[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=-131826650]. c) PK-6 ( katastri nr 704)

Puurkaev PK-6 on puuritud 1955. aastal sügavusega 191 meetrit. Puurkaev renoveeriti 1998 aastal ja ehitati pumpla koos veemahutiga. Puurkaevu sügavuseks jäi 180 m. Pumplasse on paigaldatud mehhaanilised filtrid, mida kahe kuni kolme nädala tagant vahetatakse. Lisaks on hoonesse paigaldatud niiskuse reguleerija, mis hoiab pumbaruumis seadmete töötamiseks sobilikku õhuniiskust. Puurkaev-pumplal on tagatud 50-meetrine sanitaarkaitseala. Puurkaev on heas seisukorras, kuid välja tuleb vahetada praegune rauaärastussüsteem. Pumplas on 0,3 m³ hüdrofoor. Lisaks on pumplas teise astme survetõstepumbad ning pumplahoone kõrval 100 m³ veemahuti. Puurkaevu arvestuskaart-

[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=1303774008]. d) Aruküla aleviku põhjaosas paikneb puurkaev nr 4 (katastri nr 856), mis kuulub eraomandusse

Puurkaevu torustik on ühendatud aleviku veevõrguga, mistõttu saab vajadusel puurkaevpumpla vett kasutada Aruküla ühisveevõrgu toitmiseks. Käesoleval ajal puurkaevu ei kasutata ja ettevõte saab vee aleviku võrgust. Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 1998. aastal, kus

tööde käigus paigaldati veepehmendussüsteem, mida käesoleval ajal ei kasutata. Puurkaev- pumplas on olemas tuletõrje veevõtumahutid (100 m³) ja tuletõrjepumbad, et luua võimalus tulekustutusvee saamiseks. Puurkaevu arvestuskaart-

[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=1707830340].

Aruküla aleviku puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 11.

Tabel 11. Aruküla aleviku ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev-pumplate tehnilised andmed.

Nimetus/asukoht PK-3 PK-5 PK-6 PK-4

Katastri nr 4638 4647 704 856

Kasutatav põhjavee O-Cm O-Cm Cm-V O-Cm kiht Puurimise aasta 1990 1991 1955 1970 (rek 1998)

Pumba tootlikkus, 9,8 5,2 14,4 6,4 m³/h Lubatud vee-võtt, 200 100 200 43,0 m³/d

Tegelik veevõtt, 90 - 30 - m³/d

Surve 2 x 0,1m³ terasest 0,1 m³ terasest 0,3 m³ terasest sagedusmuundur reguleerimiseks hüdrofoori hüdrofoor hüdrofoor

Puurkaevu sügavus, 86 80 191 80 m

Staatiline veetase, m 11,00 12,00 41,00 5,20

Deebit (l/s) 2,72 1,44 4,00 1,77

Veemõõtja Olemas Olemas Olemas Olemas

Puurkaevu hoone Heas seiskorras Heas seiskorras Heas seiskorras Heas seiskorras

Automaatika Korras Korras Korras Korras

Omanik OÜ Raven OÜ Raven OÜ Raven

Allikas : puurkaevude arvestuskaardid [http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?type=artikkel&id=757660072].

Alljärgnevalt on tabelis 12 Aruküla aleviku tarbitud veekoguseid 2009-2011 aastal. Tabelis kajastatud andmed on saadud vee-ettevõttelt OÜ Raven.

Tabel 12. Veevõtt ja tarbimine, m³

Aasta 2009 2010 2011 veevõtt 57131 52380 51531 müük elanikud 39973 45010 45010 müük asutused 5662 5200 7 215 veekadu 11496 2170 -694 kao protsent 20,12% 4,14% -1,35% Veetarve, m³/d 125,03 137,56 143,08

Allikas: Raven OÜ

Tabeli andmetes on näha, et Aruküla aleviku ööpäevane keskmine veetarve 2011 on olnud 143 m³. Ettevõtete ja asutuste veetarve moodustab kogu veetarbest 14 %. Arvestades, et ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arv on 2011 aastal 1600, on elanike ööpäevane reaalne veetarve 77 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Ühiskanalisatsioonisüsteem on välja ehitatud ainult korrusmajade piirkonnas. Eramajade piirkonnas toimub reovee kogumine peamiselt kogumiskaevudesse või imbkaevudesse, mistõttu on elanikud vee tarbimisel kokkuhoidlikud.

3.3 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus

Aruküla alevikus on tuletõrjehüdrandid rajatud torustikele Ø 63-100 ning hüdrante on alevikus kokku 32. Tagamaks vajalikku tuletõrjevee kogust (10 l/s 3 tunni jooksul) hüdrandist kustutusvee võtmisel, on tavaliselt vajalik veetorustiku läbimõõt vähemalt 100 mm. Äärmuslikel juhtudel, kuni 2-korruseliste majapidamiste piirkonnas, võib hüdrant olla rajatud veetorustikule, mille minimaalne läbimõõt on 80 mm. Kuna aleviku eramajade piirkonnas on mõningatel juhtudel hüdrandid paigaldatud veetorustikule, mille läbimõõt on 63 mm, siis neid hüdrante ei saa tõenäoliselt vajaliku kustutusvee saamiseks kasutada. Täpsed andmed tuletõrjehüdrantide tehnilise olukorra kohta puuduvad. Teadaolevalt on osad hüdrandid maa- alused. Tuletõrjehüdrantide asukohad on näidatud käesolev töö lisades esitatud joonistel (Aruküla aleviku olemasoleva ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi skeem). Puurkaevude PK-3 ja PK-6 juures paiknevad mahutid, mille kogumahu arvestamisel on 35

võetud arvesse vajalikku tuletõrjevee kogust. Praegusel ajal tagatakse hüdrantide tootlikus puurkaevude juurde rajatud mahutite ja teise astme pumpadega. Puurkaev-pumpla PK-3 juures on kaks veehoidlat mahuga 2x100 m 3. PK-6 puurkaev-pumpla juures on olemas mahuti 100 m 3. Olemasolevad II-astme pumbad ei suuda anda võrku hüdrantide toitmiseks vajalikku vee kogust, mistõttu tuleb tulevikus puurkaev-pumplatesse paigaldada suurema tootlikkusega pumbad. Eraldi tulekustutussüsteem on puurkaevu nr 4 baasil, kus puurkaev-pumpla (katastri nr 856) juures on tuletõrje veevõtumahuti kogumahuga 100 m 3. Puurkaev-pumpla tuletõrjesüsteem on varustatud eraldi tuletõrjepumbaga.

3.4 Joogivee kvaliteet

Aruküla alevikus võetakse vett Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksist, millele on iseloomulik kõrge rauasisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Harjumaal on geoloogiliste tingimuste tõttu iseloomulik kõrge radioloogiline efektiivdoos sügavamate puurkaevude vees. Aruküla alevikus on uuritud radioloogilisi näitajaid 2005. aasta mais. Veeproov on võetud Kambriumi-Vendi puurkaevust PK-6 (katastri nr 704). Analüüsi tulemuste kohaselt on puurkaevu vees ülenormatiivne radioloogiline efektiivdoos, ületades piirnormi mitmekordselt. Piirnorm on 0,1 mSv/a, mõõdetud doos 0,375 mSv/a. Rohkem radioloogilisi uuringuid valla territooriumil asuvatest ühisveevärgi puurkaevudest tehtud ei ole.

Aruküla aleviku puurkaevude veeproovidest selgub, et kohati ületab üldraua sisaldus joogivees lubatud kvaliteedinõudeid mitmekordselt. Puurkaevudest võetud veeanalüüsidest määratud oksüdeeritavus jäi alla lubatud piirnormi, mille põhjal sai hinnata, et värske, tavaliselt pinnasevee puurkaevu tungimisest tingitud reostust, ei esinenud. Pinnasevee poolt põhjustatud reostuse määra on võimalik hinnata ka nitrit- ja nitraatioonide sisalduse põhjal, millised analüüsid on puurkaevude veest ka tehtud, ja mis jäävad alla lubatud piirnormi, milleks nitriti puhul on 0,5 mg/l ja nitraatiooni puhul 50 mg/l. Puurkaevude vees oli analüüside põhjal nitritioone <0,0015 mg/l ja nitraatioone <0,45 mg/l.

Aleviku veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatornäitajad 2010-2011 võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele. Joogivee keemiline analüüs määratud näitajate osas vastab nõuetele ja ei ületa piirväärtusi. Proovid võetud 11.05.2011 ja 8.11.2011. Määratud on pestitsiidijäägid ja proov vastab nõuetele –jääke ei leitud. Proov võetud 11.05.2011. Joogivee keemiline

süvaanalüüs vastab uuritud näitajate osas nõuetele. Proov võetud 11.05.2011. Joogivee mikrobioloogiline analüüs on korras. Proovid võetud 11.05.2011 ja 08.11.2011. Proovide analüüsi protokollid on saadaval vee-ettevõtja juures.

3.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus

Aleviku ühiskanalisatsioon haarab põhiliselt kortermaju ja tootmisüksusi. Aruküla eramute piirkonnas toimub valdavalt reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra kohta vallavalitsusel ning kohalikul vee-ettevõttel täpne ülevaade puudub. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud piirkonnas on olemasolevad kanalisatsioonitorustikud osaliselt amortiseerunud, mistõttu võib eeldada, et toimub osaline reovee infiltratsioon pinnasesse. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi tõenäoliselt sademe- ja pinnasevett. Samas täpsed andmed torustike seisukorra ja torustikesse jõudva infiltratsioonivee koguste kohta puuduvad, mistõttu ei saa ilma uuringuid tegemata väita, et olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud.

Aruküla aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi torustikud on valdavalt monteeritud torudest läbimõõduga 150-200 mm. Puhastuskaevudeks on raudbetoonelementidest kaevud Ø 1000 mm. Kokku on aleviku isevoolse ühiskanalisatsioonitorustiku kogupikkus 2 700 meetrit. Survekanalisatsioonitorustikku on 730 m. Torustikud kuuluvad vee-ettevõttele. Aruküla aleviku kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne ja süsteemide vanus on kuni 40 aastat. Isevoolne torustik on keraamilistest -ja asbesttsementtorudest. Survetorustik on teras – ja malmtorudest.

Aruküla alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud järgmised ettevõtted: Makron Estonia OÜ, Lindwood OÜ, Tarco Vein AS, Metalliset Eesti OÜ, Unibox OÜ ja haridusasutused (Aruküla Põhikool ja Aruküla Lasteaed). Lisaks on ühiskanalisatsiooniga liidetud Raasiku Vallavalitsus ja rahvamaja. Kõik eelpool nimetatud ettevõtted ja asutused suunavad Aruküla aleviku reoveepuhastisse ainult oma tegevuses tekkiva olmereovee.

Lindwood OÜ-l on rajatud oma reoveepumpla, kuhu voolavad kokku ettevõttes tekkivad olmereoveed. Pumplast pumbatakse 460 meetrise survetorustikuga kogutud olmereovesi edasi Aruküla reoveepuhastisse. Ettevõttele kuuluvate kanalisatsioonisüsteemide haldamisega tegeleb ettevõte ise.

Kalesi tehnoküla kanalisatsioonisüsteem on ühendatud Aruküla ühiskanalisatsiooniga.

Arukülast ligikaudu 1,5 km kaugusel Kalesi külas on tehnoküla. Tehnoküla asub ligikaudu 8,5 ha territooriumil, kuhu on koondunud 5 ettevõtet.

Tehnokülast kuni Aruküla reoveepuhastini on nõukogude ajal rajatud 1,4 kilomeetri pikkuselt kanalisatsiooni survetorustik (malmtorustik läbimõõduga 100 mm) ning tehnoküla territooriumi vahetus läheduses asub reoveepumpla. Reoveepumpla rekonstrueeriti 2008. aastal ja käesoleval ajal reoveepumpla töötab. Pumpla ja survetorustiku hooldamisega tegeleb OÜ Raven.

3.6 Aruküla aleviku ja Kalesi tehnoküla reostuskoormus

Kuna Aruküla aleviku ettevõtetes tekib ainult olmereovesi, siis võib ettevõtetelt tekkiva reovee liigitada olmereovee hulka. Aruküla aleviku elanike ja asutuste poolt tekitatud arvutuslik reovee vooluhulk on ööpäevas 85 m³. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike (2011. aastal 840 elanikku) poolt tekib arvutuslikult ööpäevas 60 m 3 reovett, mis on ligikaudu 71 % kogu tekkivast vooluhulgast. Piirkonna elanike poolt tekitatud ööpäevane reostuskoormus on 50,4 kg BHT 7/d. Üks inimene ehk üks ie (inimekvivalent) tekitab 60 g 3 BHT 7 ööpäevas. OÜ Raven andmetel purgitakse reaalselt ööpäevas ligikaudu 20 m reovett. Samas ei ole teada, kas kõik reoveekogumisalal elavad elanikud, kellel on kogumiskaevud, purgivad reovee Aruküla reoveepuhastile.

3.7 Aruküla aleviku ja Kalesi tehnoküla reoveepumplad

Aruküla alevikus on ühiskanalisatsioonisüsteemiga varustatud aleviku idaosa, kus asuvad peamiselt kortermajad. Reovesi suunatakse korrusmajade piirkonnast isevoolsete kanalisatsioonitorustikega keskasula reoveepumplasse ja sealt edasi survekanalisatsiooniga Aruküla reoveepuhastisse. Aruküla aleviku kanalisatsioonisüsteemis on kaks reoveepumplat. Lisaks on Kalesi tehnoküla reoveepumpla, mille kaudu hakati 2008. aasta sügisest reovett pumpama Aruküla reoveepuhastile.

3.8 Aruküla reoveepuhasti

Aruküla alevikus on kaks ühtsesse kompleksi kuuluvat järjestikku töötavat reoveepuhastusseadet MRP 1000 + MRP 300. Põhipuhastile järgnevad järelpuhastina mõeldud biotiigid kogupindalaga ligikaudu 5000 m 2. Reoveepuhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel. Reoveepuhastusseadmete omanikuks on OÜ Raven. MRP tüüpi reoveepuhasti on

aktiivmudaprotsessil põhinev kestusõhustusega rõngaspuhasti. Keskset lehtersetitit ümbritseb rõngakujuline õhustuskamber ning õhustamine toimub tehnohoonesse paigaldatud kompressorite abiga. Kompleksi kuulub lisaks tehnohoonele veel mudatahendusväljak. Puhasti on osaliselt amortiseerunud ning üledimensioneeritud (sisuliselt MRP 1000 toimib kui suur reovee ühtlustusmahuti). Reoveepuhastil puudub korralik mudaärastussüsteem ja võre puhasti sissevoolu ees. Reoveepuhastite õhustamine toimub kompressori RSR-80 abil, mille võimsus on 5,5 kW. Tehnohoones on olemas veel nõukogudeaegne kompressor võimsusega 7 kW, mis on tänapäeval reservis. Mudaväljakuteks on kaks betoonist platsi, kuhu 1-2 kahe kuu tagant muda pumbatakse. Mudatahendusväljakutel puudub nõrgvee kogumissüsteem, mistõttu nõrgvesi suunatakse otse loodusesse. Talvel mudapumpamist ei toimu. Aruküla reoveepuhasti on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist.

Aruküla aleviku reoveepuhastile järgnevad järelpuhastina kasutatavad biotiigid, millest väljuv heitvesi suunatakse Jõelähtme jõkke. Biotiigis toimub reovee puhastamine nagu tavalises looduslikus veekogus mikroobide ja vetikate toimel. Bakterid lagundavad reovees olevaid orgaanilisi ühendeid ammoonium- ja fosforhappesooladeks, süsihappegaasiks ja veeks. Bakteriaalse ainevahetuse saadusi ja biogeenseid elemente kasutavad vetikad oma elutegevuseks ja biomassi sünteesiks.

Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998 aasta määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Jõelähtme jõgi (suublakoodiga 10879) reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt tuleb reoveest ärastada ka fosfor. Lisaks on Jõelähtme jõgi ka lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirjas (Keskkonnaministri määrus nr. 73, 2004).

Praegu kehtivas vee-erikasutusloas on Aruküla aleviku reoveepuhasti biotiikide heitveeväljavoolus limiteeritud BHT 7, heljumi, P üld , ühealuselised fenoolide ja naftatoodete sisaldus. Üldlämmastiku (N üld ) osas vee-erikasutusloas piirkontsentratsioone määratud ei ole, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Reoveepuhastile järgnevatest biotiikidest suublasse juhitavale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on tabelis 13.

Tabel 13. Aruküla suublasse juhitavale heitveele lubatud saasteainete sisaldused, mg/l

Saasteaine Suurim lubatud nimetus sisaldus

BHT7 15

Heljum 25

P üld 1,5

Fenoolid 0,1

Naftatooted 1,0

Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 18 000 m 3 kvartalis.

Aruküla reoveepuhasti keskkonda juhitavat reostuskoormust ei ole välja toodud , kuna reoveepuhasti rekonstrueeritakse 2012 aastal.

3.9 Sademevee kanalisatsioon

Aruküla alevikus on sademevee torustik rajatud ainult aleviku korruselamute piirkonda. Piirkonda on rajatud 580 meetrit sademevee torustikku. Torustik on rajatud lasteaia lähedusse ja osaliselt korrusmajade piirkonda 1980-ndatel aastatel. Torustiku läbimõõt on 200 mm. Sadeveed juhitakse torustike abil asfalteeritud aladelt korruselamutest ida suunas asuvasse kraavi.

Sademevete probleemi mujal alevikus on püütud lahendada peamiselt kraavitusega ning arvestusega, et sademeveed imbuvad haljasaladel pinnasesse. Probleemsemad kohad, kus sademeveed kogunevad on Harju tänava, Suvila tänava, Kevade ja Vainu tänava vaheline ala ning Lepa tänava osa. Samuti on probleeme liigveega Lauluväljaku juures, Kaasiku tänaval ja Tallinna mnt ääres. Sademevetest põhjustatud probleemid ehk üleujutused on tekkinud olemasolevate kraavide täiskasvamisega ja truupide ummistustega. Truubid on paljudes kohtades otstest lagunenud. Kraavide kogupikkus on täna ligikaudu 6000 m. Täpset mõõtmist tehtud ei ole.

Kraavid vajavad puhastamist võsast ja rohust, ning sinna sadestunud liivast ja mullast. Samuti on vajalik taastada truubid. Sademeveesüsteemide omanik on Raasiku Vallavalitsus. Vallavalitsus on tellinud olemasolevate kraavide ja truupide rekonstrueerimise ning liigvete

ärajuhtimise eelprojekti. Projektijärgselt on orienteeruv ehitustööde maksumus koos käibemaksuga 932 471 €.

4. Olemasoleva olukorra kirjeldus Raasikul

4.1 Vee- ja kanalisatsioon teenuse osutamisel kasutatavad varad

Raasiku aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamiseks kasutatakse Tabelis 14 toodud vara ja soetamisaeg on aeg, mil vee-ettevõtja on saanud varade omanikuks või soetanud sihtfinantseerimise abil või omavahendite abil. Varade nimekiri kajastub seisuga 16.04.2012.

Tabel 14. Olemasolevate ja rajatavate varade nimekiri.

Vesi soetamisaeg Tehase tee pumbamaja 1.06.1997 joogiveepumpla (Tehase tee) 2012 seadmed 2012 joogiveepumpla (asula uus) 2011 seadmed 2011 joogiveetorustik (1167 m) 2011 Kanalisatsioon Reoveepuhasti Tehase tee 2011 seadmed 2011 reoveepumpla asula (Rohtla tee) 2011 seadmed 2011 reoveepumpla (Tehase) 2011 seadmed 2011 torustikud isevoolne torustik ( 872 m ) 2011 survetorustik (1866 m) 2011 Allikas: Raven OÜ

4.2 Veevarustussüsteemide kirjeldus

Tarbevee saamiseks Raasiku alevikus on rajatud 80-105 m sügavused puurkaevud. Lisaks on elanikud ise rajanud kuni 10-meetri sügavusi salvkaeve peamiselt aleviku lõunaossa. Raasiku alevikus teenindavad ühisveevärki kaks puurkaevu, mis moodustavad eraldi veevarustussüsteemi: Raasiku Tehase tee veevõrk ja Raasiku keskasula veevõrk, kuhu kuulub ka endine raudtee veevõrk.

Raasiku keskasula puurkaev kasutab Ordoviitsiumi veehorisondi põhjavett. Ülejäänud elanikkonna veevarustus baseerub salvkaevudel või eraomandis olevatel puurkaevudel. Raasiku Tehase tee piirkonnas on ühisveevarustussüsteemiga ühendatud 400 inimest, Raasiku

raudtee piirkonnas vastavalt 90 inimest ja Raasiku keskasula piirkonnas on liitunud 220 inimest. Kokku on Raasiku alevikus ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 710 elanikku.

Ettevõtetest on Raasiku alevikus ühisveevärgiga liitunud Raasiku Elekter AS, Aade Lõng OÜ, Eesti Raudtee AS ja Harju Tarbijate Ühistu. Lisaks kasutavad ühisveevõrgu vett Raasiku Põhikool ja Raasiku Lasteaed.

Raasiku Tehase tee, keskasula ja raudtee veevõrgu torustikke ning puurkaev-pumplaid omab ja haldab OÜ Raven. Raasiku aleviku ühisveevarustusvõrkudes kasutatavad puurkaevud on ja olid 2012 aastal järgmised:

Raasiku raudteejaama puurkaev - katastri nr 5047

Puurkaev-pumplal ei ole tagatud sanitaarkaitseala ja hoone asub vahetult raudtee ääres. Puurkaevpumpla on rajatud 1967 aastal, puurkaevu sügavus on 80 meetrit. Puurkaevu tootlikkus on 16,5 m 3/h. Puurkaevpumpla hoone on halvas olukorras. Aastal 2004 on pumplasse paigaldatud uus hüdrofoor. Tänaseks on pumpla seisatud ja veevõttu puurkaevust ei toimu ning raudtee piirkond on ühendatud keskasula veevõrguga. Tulevikus tuleb puurkaev tamponeerida. Puurkaevu arvestuskaart-

[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=1939987216].

Raasiku keskasula puurkaev - katastri nr 842

Puurkaev-pumpla asub Raasiku aleviku keskasulas rahvamaja juures ja on tänaseks suletud. Nimetatud piirkonna veevarustussüsteemiga oli liitunud eramajadest ligikaudu 55 elanikku, 2 asutust ning 8 korteriühistut. Kokku tarbis nimetatud ühisveevarustussüsteemist joogivett ligikaudu 220 inimest. Puurkaev on rajatud 1961. aastal. Puurkaevu arvestuskaart [http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=1103424146].

Raasiku keskasula puurkaev – katastri nr 50533

Puurkaev asub eelmise puurkaevu lähedal rahvamaja taga. Puurkaev rajatud 2011. aastal. Puurkaevu sügavus 85 m ja põhjavee kogum, millest vett võetakse, on ordoviitsium- kambrium (O-C). Tootlikkus 14,4 m³/h, erideebit 10 l/s. Staatiline veetase on 7 m. Vee keemilise analüüsi tulemusena (veeproov võetud 11.07.2011) on soovitused vee kasutamiseks järgmised: puurkaevu vesi vastab määratud komponentide osas sotsiaalministri 02.01.2003. a. määruse nr 1 lisa 2 alusel II kvaliteediklassi nõuetele, mille puhul on vee kasutamisel joogiveena soovitatav vee füüsikaline ja keemiline töötlemine ning desinfitseerimine.

Füüsikalis-keemilistest näitajatest esineb I kvaliteediklassile kehtestatud piirväärtustest kõrgem raua sisaldus. Puurkaev varustab veega Raasiku keskasula piirkonda ja ka raudtee piirkonda. Veetarbijaid 310 elanikku ja 2 asutust. Puurkaevu arvestuskaart on kättesaadav aadressilt: [http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=1123854523].

Raasiku Tehase tee puurkaev - katastri nr 846

Tehase tee puurkaev-pumpla asub AS Raasiku Elekter juures ja varustab joogiveega ümberkaudseid elanikke. Piirkonna ühisveesüsteemiga on liitunud eramud, 3 asutust ning 6 korteriühistut. Ühisveevarustussüsteemiga on kokku ühendatud 400 Tehase tee piirkonna elanikku. Puurkaev on rajatud 1956. aastal sügavusega 105 meetrit. Puurkaevul on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitseala. Puurkaevu sisustus ja torustikuarmatuur on rekonstrueeritud ja on heas seisukorras. Hoone seisukord on halb, katus, uks ja aken vajaksid väljavahetamist. Puurkaev-pumplasse on paigaldatud 500-liitrine hüdrofoor. Puurkaevu arvestuskaart [http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=-992188501]. Puurkaev ja pumpla rekonstrueeritakse 2012 aastal.

Lisaks Raasiku aleviku ühisveevõrgu puurkaevudele annab asula elanikele vett üks AS Mistra-Autex puurkaevudest (katastri numbriga 712). AS-ile Mistra-Autex on välja antud vee tootmiseks vee-erikasutusluba nr L.VV/320085 kehtivusajaga 17.02.2011-16.02.2016. Joogiveega varustatakse lisaks Mistra-Autex tootmishoonele kahte korrusmaja Paju tänaval. Korrusmajade sisendtorustikule on paigaldatud rauaärastusfiltrid. AS Mistra-Autex puurkaevpumpla saab joogivee Kambrium-Vendi veehorisondist. Puurkaevu sügavuseks on 230 meetrit. Puurkavu vees on raua sisaldus mitmekordselt üle lubatud piirnormi. Mistra-Autex puurkaevu juures on ka kaks tuletõrjevee varuga veemahutit, mõlemad mahuga 100 m 3. Mahuteid on võimalik kasutada kustutusvee saamiseks, kuna need toidavad veetorustikul olevaid tuletõrjehüdrante. Tuletõrje hüdrandid ( 12 tk.) on rajatud AS Mistra-Autex veetorustikule (veetorustiku läbimõõt 150 mm). Puurkaevu arvestuskaart [http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=1184471813].

Alljärgnevalt on tabelis 16 analüüsitud vee-ettevõtja piirkonnas olevaid Raasiku aleviku elanike poolt tarbitud veekoguseid.

Tabel 16. Raasiku aleviku veevõtt ja veetarve, m³

Aasta 2009 2010 2011 veevõtt 18250 19353 19279

müük elanikud 15250 14859 14 859 müük asutused 2793 3035 3 035 vee kadu 207 1459 1385 kao protsent 1,13% 7,54% 7,18% veetarve , m³/d 49,43 49,02 49,02 Allikas: OÜ Raven

Tabeli andmetest on näha, et suurema osa tarbivad veest elanikud, mis moodustab 83% kogutarbimisest. Ettevõtete veetarve on seega 17%, veekadu 7%. Veetorustike veekaod on suhteliselt madalad arvestades aleviku veetorustike vanust. Ühisveevarustuse torustiku pikkus Raasiku alevikus koos Tehase tänava piirkonnaga on kokku 6800 meetrit. Veevarustussüsteem on rajatud üle 25 aasta tagasi, mistõttu torustik on osaliselt amortiseerunud. Torustik on rajatud malm- ja terastorudest. Uus osa on rajatud PE torudest. AS Mistra-Autex veetorustiku pikkus 1160 m. Torustik on vana ning tõenäoliselt amortiseerunud. Raasiku aleviku olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades näidatud joonistel

4.3 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus

Tuletõrje veevõtukohana on Raasiku alevikus välja ehitatud ja tähistatud tuletõrje veevõtukoht AS Mistra-Autex puurkaev-pumpla juures (katastri nr 712). Samuti on AS Mistra-Autex veetorustikule rajatud kolm hüdranti. Keskasula puurkaev-pumpla juures on olemas tuletõrje veevõtumahuti, mille täpse seisukorra kohta andmed puuduvad. Veemahuti mahutavus on 100 m 3, mahuti kuulub Raasiku vallale. Raasiku aleviku Tehase tee piirkonna lääneosas on tiik, kuhu on rajatud märgistatud tuletõrje veevõtukoht. Tiigis on alati vesi olemas, isegi kui on kuiv suvi. Tuletõrje veevõtukoha asukoht on näidatud käesoleva töö lisades toodud joonisel

4.4 Joogivee kvaliteet

Raasiku alevikus 2011 ja 2012 aastal tarbija juures võetud veeproovidest tehtud keemilised analüüsid näitavad, et joogivee kvaliteet vastab määratud näitajate osas joogivee kvaliteedi nõuetele.

Tehase veehaare , proov võetud 11.05.2011. Raud ületab piirnormi 0,200 mg/l ja on 0,335 mg/l. Teine proov võetud 08.11.2011, raud ületab piirnormi ja on 0,395 mg/l. Joogivee

mikrobioloogiline analüüs on korras. Proovid võetud 11.05.2011 ja 08.11.2011. Vajalik Terviseametist taotleda kvaliteedile mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müügiluba.

Raasiku keskasula veehaare .

Raasiku keskasula uue puurkaevu vees on üldraua sisaldus üle lubatud piirnormi. Vee keemilise analüüsi tulemusena (veeproov võetud 11.07.2011) on soovitused vee kasutamiseks järgmised: puurkaevu vesi vastab määratud komponentide osas sotsiaalministri 02.01.2003. a. määruse nr 1 lisa 2 alusel II kvaliteediklassi nõuetele, mille puhul on vee kasutamisel joogiveena soovitatav vee füüsikaline ja keemiline töötlemine ning desinfitseerimine. Füüsikalis-keemilistest näitajatest esineb I kvaliteediklassile kehtestatud piirväärtustest kõrgem raua sisaldus. Vee puhastamiseks on paigaldatud veetöötlusseadmed. Veeproovide analüüside protokollid on saadaval vee-ettevõtja kontoris.

AS Mistra-Autex joogivees on üle piirnormi kloriidi, mangaani ja üldraua sisaldus. Selleks, et parandada AS Mistra-Autex veevõrgu joogivee kvaliteeti, on kahele korrusmajale paigaldatud rauaärastusfiltrid.

4.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus

Raasiku alevik on vastavalt keskkonnaministri määrusega nr 48 (Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid) määratud reoveekogumisalasse. AS Eesti Veevärk Konsultatsiooni poolt 2006. aastal koostatud töö järgi on Raasiku aleviku reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus ligikaudu 1400 ie. Suur osa reoveekogumisalal elavatest kinnistutest on tänapäeval ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendamata. Enamusel individuaalelamutel kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve, mille seisukorra kohta kohalikul vee-ettevõttel ja Raasiku vallavalitsusel informatsioon puudub. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on Raasiku alevikus ühendatud ainult keskasula ja Tehase tee piirkonna elamud, asutused ja ettevõtted.

Raasiku alevikus kasutavad ühiskanalisatsiooni järgmised ettevõtted: Raasiku Elekter AS, Mistra-Autex AS ja Harju Tarbijate Ühistu. Lisaks on ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud Raasiku Põhikool ja Raasiku Lasteaed. Raasiku Põhikoolis on koos õpetajatega 145 inimest ja Raasiku Lasteaias 75 inimest. Nii koolil kui lasteaial on oma maja tarbeks rajatud köök. Kõik asutused ja ettevõtted suunavad reoveepuhastitesse vaid olmereoveed. AS-l Mistra-Autex tekib vaipade pesemisel ka tootmisreovett, kuid pesuvesi sisaldab suures koguses lateksliimi ja seda ühiskanalisatsiooni ei juhita, sest liim ummistaks kiiresti kanalisatsioonitorustikud.

Raasiku aleviku kanalisatsioonisüsteem on poollahkvoolne. Kanalisatsioonisüsteemi torustike vanus 0-40 aastat. Vanem torustikuosa on keraamilistest torudest ja uuemad asbesttsemendist torudest ja PVC torudest. Survetorustik on PE torudest. Kanalisatsioonitorustiku läbimõõt on vahemikus 160 mm kuni 200 mm. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 4800 m ja survetorustiku pikkus 1866 meetrit. Eraomanduses on 890 m isevoolset kanalisatsiooni torustikku

Raasiku alevikus kasutab ühiskanalisatsiooni teenust Tehase tee piirkonnas ligikaudu 400 inimest ja keskasula piirkonnas ligikaudu 200 inimest. Seega ühiskanalisatsioonisüsteemi teenust saab kasutada ligikaudu 46 % kogu aleviku elanikest.

4.6 Raasiku aleviku Tehase tee piirkonna reoveepuhasti reostuskoormus

Vee-ettevõtja andmete kohaselt on Raasiku aleviku ühiskanalisatsiooniga tänaseks ühendatud elanike ja asutuste ööpäevane tekitatud reoveekogus 47,8 m 3. Piirkonna ööpäevane reostuskoormus elanike põhiselt on ligikaudu 36 kg BHT 7/d.

4.7 Raasiku aleviku reoveepumplad

Raasiku aleviku reoveepumpla on keskasulas, mis asub Rohtla teel vana likvideeritud reoveepuhasti asukoha juures, ja Tehase tee põik reoveepumpla. Keskasula pumpla on ehitatud 2011 aastal. Nende pumplate abil pumbatakse reovesi Tehase tee reoveepuhastile.

4.8 Raasiku aleviku Tehase tee piirkonna reoveepuhasti

Tehase tee piirkonda oli rajatud 1972. aastal pneumaatilise aeratsiooniga ringkanal ja kaks biotiiki kogupindalaga 1000 m 2, mis tänaseks on likvideeritud. Rekonstrueerimistööde käigus rajati Tehase teele uus reoveepuhasti, kus võetakse vastu kogu Raasiku reoveekogumisalal täna ja tulevikus tekkiv reovesi. Praegu kehtivas vee-erikasutusloas on Raasiku aleviku reoveepuhasti biotiikide heitveeväljavoolus limiteeritud BHT 7, heljumi, P üld , ühealuselised fenoolide ja naftatoodete sisaldus. Üldlämmastiku (N üld ) osas vee-erikasutusloas piirkontsentratsioone määratud ei ole, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Reoveepuhastile järgnevatest biotiikidest suublasse juhitavale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on tabelis 17.

Tabel 17. Raasiku Tehase tee reoveepuhasti suublasse juhitavale heitveele lubatud saasteainete sisaldused, mg/l

Saasteaine Suurim lubatud nimetus sisaldus

BHT7 15

Heljum 25

P üld 1,5

Fenoolid 0,1

Naftatooted 1,0

Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 10 000 m 3 kvartalis.

Heitvee suublaks on Jõelähtme jõgi.

4.9 Sademevee kanalisatsioon

Raasiku alevikus puudub sademeveekanalisatsioon. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt juhitakse sademevesi territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse. Osaliselt juhitakse sademevett restkaevude abil otse kanalisatsioonisüsteemi, mistõttu on keskasula ja Tehase tee piirkonnas tegemist osaliselt ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemiga.

AS-l Mistra Autex on ettevõttele kuuluv sademevee ärajuhtimissüsteem, mis kogub kokku ettevõtte territooriumil tekkivad sademeveed ja suunab kahte betoonist põhjaga settetiiki, kust edasi kraavi vahendusel juhitakse sadevesi Jõelähtme jõkke. AS-i Mistra Autex sademeveesüsteeme haldab ettevõte ise.

5. Olemasoleva olukorra kirjeldus Peningil

Peningi külas elab 2011. aasta seisuga 182 elanikku, kellest ligikaudu 130 inimest (71 %) küla keskasulas on varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusega. Asula tarbevee vajaduste rahuldamiseks on tänasel päeval käigus üks puurkaev-pumpla. Asulas tekkiv reovesi puhastatakse keskasula põhjaosas asuvas aktiivmudapuhastis BIO-50. Peningi küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsavi <2 meetri. Peningi küla asub eraldi reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on vastavalt Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud 2006. aasta töö järgi ligikaudu 200 ie- d. Reoveekogumisalal reostuskoormus on ca 10 ie/ha. Kuna Peningi küla keskus asub reoveekogumisalal, siis on keelatud nimetatud alal reovee pinnasesse immutamine ja alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema tehniliselt korras ja veepidavad kogumiskaevud. Peningi külas tekkiv reovesi juhitakse isevoolsete kanalisatsioonitorustike abil küla reoveepumplasse, kust see pumbatakse edasi Peningi reoveepuhastisse BIO-50.

Kasutatavad varad teenuse osutamisel on järgnevas tabelis 18.

Tabel 18. Varade nimekiri Peningis seisuga 16.04.2012

Nimetus Soetamise aasta veetorn-joogiveepumpla 10.05.2000 seadmed veetorustik, sauna 10.05.2000

Reoveepuhasti BIO 50 puhasti välisvalgustus 10.05.2000 seadmed, heitveepump 3.09.2002 õhupuhur 28.08.2007 reoveepumpla seadmed, heitveepump 1.01.2001 isevoolne torustik survetorustik Allikas : Raven OÜ

5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus

Valdav osa Peningi küla elamutest ja hoonetest on ühendatud ühisveevärgiga. Käesoleval hetkel varustab veega küla ühisveevarustussüsteemi üks puurkaevpumpla, katastri numbriga

850, mis annab vett 130 tarbijale. Puurkaevpumplal on tagatud 50 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaev-pumpla kuulub vee-ettevõttele. Puurkaevu ja veetorustike haldamise ja hooldamisega tegeleb samuti kohalik vee-ettevõte OÜ Raven. Veevarustuse tarbeks on rajatud 2 km torustikku. Enamasti on tegemist nõukogude ajal paigaldatud malm- ja terastorudega, mille vanus on üle 30 aasta. Suures osas on veetorustik renoveeritud 2009 aastal. Peningi puurkaev-pumpla on rajatud 1956. aastal. Pumpla võtab joogivett Ordoviitsium-Kambriumi veehorisondist. Arvestuskaardi kohaselt on staatiline veetase puurkaevus 0,75 meetrit ja deebit 2,75 l/s. Vee-erikasutusloa kohaselt on puurkaevust lubatud veevõtt 30 m 3/d.

Puurkaevu arvestuskaart- [http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=1640208068]. Arvestuskaardil ei ole puurkaevu asukoht õige. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajalikud on mõningad renoveerimistööd. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 0,3 m 3 mahuga hüdrofoor.

Alljärgnevalt on tabelis 19 analüüsitud Peningi küla elanike poolt tarbitud veekoguseid 2009- 2011. aastal.

Tabel 19. Peningi küla elanike veetarve ning veekaod , m³

Aasta 2009 2010 2011 veevõtt 3480 3932 3892 müük elanikud 3165 3113 3 113 müük asutused 223 276 276 vee kadu 92 543 503 kao protsent 2,64% 13,81% 12,92% veetarve , m³/d 9,28 9,28 9,28 Allikas: Raven OÜ

Tabeli andmetest on näha, et Peningi küla ööpäevane keskmine veetarve on 9,3 m 3. Ühisveevärgiga liitunud inimeste arv on 130 elanikku ja ühe elaniku ööpäevane veetarve on 65,6 liitrit. Veekadu 13%. Peningi küla olemasolevad ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades näidatud joonisel.

5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus

Peningi külasse on rajatud kolm tuletõrje veevõtumahutit. Mahuti nr 1 seisukorra kohta andmed puuduvad. Mahutit nr 2 on võimalik täita kõrvalasuvast kaevust voolikuga. Mahutit

nr 3 on võimalik täita paakautoga. OÜ Raven hinnangul on iga mahuti suuruseks ligikaudu 100 m 3. Mahutid on peremehetud varad ning käesoleval ajal kasutusest väljas. Tulevikus vajalik mahutite seisukorra kohta koostada uuring ning vajadusel rekonstrueerida.

5.3 Joogivee kvaliteet

Joogivee keemiline analüüs vastab uuritud näitaja osades nõuetele. Joogivee mikrobioloogiline analüüs on korras. Proovid võetud 11.05.2011 ja 08.11.2011. Analüüsi protokollid on vee-ettevõtja käes.

5.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus

Peningi külas on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud 61 % elanikkonnast. Küla keskasula ühiskanalisatsioonisüsteemi on rajatud 1,6 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 280 meetrit survekanalisatsioonitorustikku. Survetorustik on terasest. Kanalisatsioonitorustike ja – kontrollkaevude seisukorra kohta täpsed andmed puuduvad, kuid arvestades süsteemi vanust on seisukord tõenäoliselt halb ning tõenäoliselt torustikud ja kontrollkaevud lekivad ehk toimub imbumine pinnasesse. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi sadevett, mistõttu küla reoveepuhasti hüdrauliline- ja reostuskoormus kõigub. Kanalisatsioonisüsteeme rekonstrueeritud ei ole, teostatud on vaid hädapäraseid remonttöid. Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ei ole rajatud teede ja tänavate äärde, vaid jooksevad läbi erakinnistute. Torustikel puuduvad servituudid.

5.5 Peningi küla reostuskoormus

Elanike poolt ööpäevas tekitatud reovee vooluhulgaks on võetud elanike poolt ööpäevas tekitatud reoveekogus, mis on 77,4 liitrit. Arvutuslikuks ööpäevaseks reostuskoormuseks 1 ie kohta on võetud 60 g/BHT 7, 60 g hõljuvainet, 2 g üldfosforit ja 12g üldlämmastikku. Peningi küla elanike ja asutuste poolt tekkinud reovee keskmine vooluhulk on ööpäevas 8,73 m 3.

Peningi puhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 6,6 kg BHT 7/d. Tõenäoliselt jõuab sademeterohkel perioodil reoveepuhastile reovett rohkem, kui arvutuslikult küla elanikud tekitavad, kuna olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud on osaliselt amortiseerunud, mistõttu torustikku tungib infiltratsioonivesi.

5.6 Peningi küla reoveepumpla

Peningi küla ühiskanalisatsioonisüsteemis on üks reoveepumpla, mis paikneb asula idaosas. Külas tekkiv reovesi voolab isevoolsena kokku küla idaosas paiknevasse reoveepumplasse, kust edasi reovesi survetoru abil reoveepuhastisse pumbatakse. Olemasolev reoveepumpla on betoonrõngastest kaev, mis tõenäoliselt ei ole veetihe. Pumpla sisseseadmed ja elektrisüsteem on osaliselt amortiseerunud, pumplas puudub võre. Perspektiivis on piirkonna nõrga põhjaveekaitstuse tõttu vajalik kindlasti pumpla veepidavust kontrollida ning vajadusel pumpla rekonstrueerida.

5.7 Peningi küla reoveepuhasti

Peningi külla on rajatud aktiivmudatehnoloogial põhinev reoveepuhasti BIO- 50, mis on vana ja praktiliselt amortiseerunud. Tulevikus vajab puhasti rekonstrueerimist. Aktiivmudapuhastile järgnevad järelpuhastina kaks biotiiki kogupindalaga 1100 m 2. Osaliselt puhastunud heitvesi voolab biotiikidest edasi Jõelähtme jõkke. Väljalaske kood HA 059. Peningi reoveepuhasti konstruktsioon on roostes ja amortiseerunud. Aastal 2007 on puhurihoonesse paigaldatud uus kompressor, millega parandati BIO-tüüpi puhasti õhustusefektiivsust ning vähendati aereerimisele kuluvat elektrienergiakulu. Kuna BIO tüüpi reoveepuhastid ei ole mõeldud bioloogiliseks fosfori- ja lämmastikuärastuseks reoveest, siis tuleb tulevikus olemasolev puhasti asendada uue puhastiga. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Peningi küla reoveepuhastuse rajatise heitvee väljavoolus limiteeritud

BHT 7, hõljuvaine, P üld, fenoolide ja naftatoodete sisaldus. Üldlämmastiku osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Puhastusseadmest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 20.

Tabel 21. Peningi küla biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine Suurim lubatud nimetus sisaldus (mg/l) BHT 7 15 Heljum 25 Üldfosfor 1,5 Fenoolid 0,1 Naftatooted 1,0 Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida on 1350 m 3 kvartalis.

Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud 2 korda aastas võtma reoveepuhasti väljavoolust proove: II. ja IV. kvartalis. 52

5.8 Sademevee kanalisatsioon

Peningi külas sademeveetorustikud puuduvad. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Peningi külas puuduvad asfalteeritud alad, kust oleks vajalik eraldi sademevee kokku kogumine ning torustiku kaudu suublasse juhtimine.

6. Olemasoleva olukorra kirjeldus: Perila

Perila külas elab 2012. aasta alguse seisuga 94 inimest, elanike arv on viimastel aastatel veidi vähenenud. Perila küla keskasula piirkonda varustab veega üks puurkaev, millest saab joogivett umbes 40 elanikku. Ühiskanalisatsioon Perila külas puudub. Majapidamistes kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve. Perila küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsavi <2 meetri. Perila külas reoveekogumisala moodustatud ei ole, kuna tegemist on suhteliselt hajali paikneva hoonestusega asulaga, siis ei vasta asulas tekkiv reostuskoormus reoveekogumisaladele määratud kriteeriumitele.

Ühisveevärgi teenuse osutamisel on kasutusel järgmised varad:

Tabel 22 . Varade nimekiri seisuga 16.04.2012

Nimetus Soetamise aasta reoveepumpla 30.09.2009 survetorustik 30.09.2009 pump 24.06.2008 Allikas: OÜ Raven

6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ja joogivee kvaliteet

Perila küla ühisveevarustussüsteem baseerub ühel puurkaevpumplal, katastrinumbriga 1806. Puurkaevpumplal ei ole tagatud 50-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärgiga on liitunud 22 majapidamist (40 inimest). Puurkaevpumplat haldab OÜ Raven. Puurkaevu arvestuskaardi järgi on staatiline veetase puurkaevus 14,00 ja puurkaevu deebit 1,63 l/s. Puurkaev on rajatud 1967. aastal, sügavus 50 m, vett võetakse Silur-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumist. Puurkaevu arvestuskaart on saadaval [http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=-975857547]. Ühisveevarustuses kasutatav puurkaev-pumpla hoone on vana ja amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 0,1 m 3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Puurkaev-pumplas asuv puurkaevu päis on osaliselt amortiseerunud ning vajaks renoveerimist.

Alljärgnevalt on tabelis 21 analüüsitud Perila küla ühisveevärgist tarbitud veekoguseid 2009- 2011. aastal. 54

Tabel 23. Veetarve 2009-2011, m³

Aasta 2009 2010 2011 veevõtt 947 1068 996 müük elanikud 872 879 879 müük asutused 0 0 0 vee kadu 75 189 117 kao protsent 7,92% 17,70% 11,75% veetarve , m³/d 2,39 2,41 2,41 Allikas : Raven OÜ

Tabeli andmetes on näha, et Perila küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 2,4 m 3 ehk ühisveevarustusega liitunud elanik tarbib ööpäevas 60,2 liitrit vett. Ühisveevarustuse torustikku on kokku 835 meetrit. Enamasti on tegemist plastiktorudest rajatud veetorustikuga. Plastikust veetorustikku on 606 m ja malmist veetorustikku 230 m. Küla veetorustike omanik ja haldaja on OÜ Raven.

Joogivee keemiline analüüs vastab määratud näitajate osas nõuetele. Joogivee mikrobioloogiline analüüs on korras. Proovid võetud 11.05.2011 ja 08.11.2011. Analüüsi protokollid on vee-ettevõtja juures.

6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus

Perila külas puuduvad veetorustikul tuletõrjevee hüdrandid. Kustutuseks vajalikku vett saab võtta Jägala-Pirita kanalist, kuhu on maantee äärde ka tuletõrje veevõtukoht rajatud.

6.3 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus

Perila külas puudub ühiskanalisatsioonisüsteem. Majapidamistes kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve või immutatakse reovesi pinnasesse. Kogumiskaevude purgimise ja seisukorra kohta andmed puuduvad.

6.4 Sademevee kanalisatsioon

Perila külas sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perila külas puuduvad asfalteeritud alad, kust oleks vajalik eraldi sademevee kokku kogumine ning torustiku kaudu suublasse juhtimine.

7. Olemasoleva olukorra kirjeldus: Härma

Härma külas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustik rajatud küla keskasulasse. Küla ühisveevarustus baseerub ühel puurkaevpumplal. Küla keskasulas tekkiv reovesi puhastatakse aktiivmudapuhastis BIO-25, mis asub keskasula lääneosas. Pärast reovee puhastamist suunatakse heitvesi biotiikidesse ja sealt edasi Jõelähtme jõkke. Härma külas elab 01.01. 2012. aasta seisuga 136 elanikku. Küla keskasulast on ligikaudu 125 inimest varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusega. Härma küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsavi alla 2 meetri. Härma küla keskasula piirkond asub eraldi reoveekogumisalal. Härma küla reostuskoormus on vastavalt Eesti Veevärk Konsultatsioon-i poolt 2006. aastal koostatud töö järgi ligikaudu 100 ie-d. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 20 ie/ha. Kuna Härma küla keskus asub reoveekogumisalal, siis on keelatud nimetatud alal reovee pinnasesse immutamine, kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud.

Kasutatav vara teenuse osutamiseks ja selle soetamise aasta on toodud tabelis 24.

Tabel 24. Varade nimekiri seisuga 16.04.2012

Nimetus Soetamise aasta joogiveepumpla 10.05.2000 seadmed, süvaveepump 19.01.2009 veetorustik 10.05.2000 reoveepuhasti 10.05.2000 seadmed pump 11.08.2005 puhur 28.08.2007 sukelejektor 2 tk 13.09.2000 reoveepumpla … seadmed … isevoolne torustik … survetorustik … Allikas: Raven OÜ

7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus

Härma küla keskasulas on ühisveevärgi torustik välja ehitatud korterelamute ja eramajade piirkonnas. Ühisveevarustus baseerub ühel puurkaevpumplal, katastrinumbriga 1834. Puurkaevul on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitseala. Ühisveevõrku on liitunud 125 inimest. Puurkaevpumpla omanik on OÜ Raven. Puurkaevpumpla on rajatud 1961 aastal ja vett võetakse Silur-Ordoviitsiumi ühendatud veehorisondist. Puurkaevu staatiline veetase on 5,80 meetrit ja deebit 4,5 l/s. Puurkaevpumpla hoone seisund on hea. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 0,3 m 3 mahuga hüdrofoor. Puurkaevu arvestuskaart-

[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=829683375].

Alljärgnevalt on tabelis 25 analüüsitud Härma asula ühisveevärgist tarbitud veekoguseid 2009-2011 aastal.

Tabel 25. Vee tarbimine 2009-2011, m³

Aasta 2009 2010 2011 veevõtt 2937 3496 3351 müük elanikud 2812 2724 2 724 müük asutused 0 0 0 vee kadu 125 772 627 kao protsent 4,26% 22,08% 18,71% veetarve , m³/d 7,70 7,46 7,46 Allikas: Raven OÜ

Tabeli andmetest on näha, et Härma küla ööpäevane keskmine veetarve on 7,46 m 3. Veekaod on keskmiselt 20%. Arvestades, et Härma külas on ühisveevärgiga liitunud 125 inimest, siis keskmiseks ööpäevaseks veetarbeks elaniku kohta on 59,7 liitrit.

Härma küla keskasulas on kokku ühisveevarustussüsteemis 514 meetrit veetorustikku, mis enamuses on rajatud 1995-2005 aastatel. Keskasula ühisveevarustustorustiku omanikuks on vee-ettevõte. Ühisveevarustussüsteemi veega varustatakse ainult keskasula piirkonna elanikke. Härma küla keskasulas ei ole asutusi või suuri ettevõtteid, mis oleks liitunud ühisveevärgiga.

7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus

Toimivad tuletõrje veevõtusüsteemid Härma külas puuduvad. Korrusmajade piirkonnas on muldesse rajatud tulekustutuseks veemahuti, mille veepidavuse ja seisukorra kohta täpsed andmed puuduvad. OÜ Raven andmetel on mahuti vett täis, seega tõenäoliselt see peab vett. Tõenäoliselt on võimalik olemasolevat mahutit täita ühisveevarustussüsteemist. Mahuti seisukorda ja veepidavust tuleb tulevikus kontrollida ning vajadusel mahuti rekonstrueerida. Kustutuseks vajalikku vett saab veel võtta Jägala-Pirita kanalist, kuhu on maantee äärde rajatud tuletõrje veevõtukoht.

7.3 Joogivee kvaliteet

Joogivee keemiline analüüs vastab nõuetele. Proov võetud 11.05.2011. Üldraud on täpselt piirväärtus ehk 0,200 mg/l. teine proov võetud 08.11.2011 ja proov vastab nõuetele. Joogivee mikrobioloogiline analüüs on korras. Proovid võetud 11.05.2011 ja 08.11.2011. Analüüside protokollid asuvad vee-ettevõtja käes.

7.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus

Härma küla reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud 92 % kogu küla elanikkonnast (125 inimest). Härma küla reoveekogumisalal on isevoolset kanalisatsioonitorustikku rajatud 950 meetrit ja survekanalisatsioonitorustikku 175 meetrit. Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on ehitatud asbotsemendist torudest. Torustikud ei ole rajatud teede ja tänavate äärde, vaid osaliselt läbi erakinnistute. Kanalisatsioonitorustike ja – kontrollkaevude seisukord on süsteemi vanust arvestades tõenäoliselt halb, mistõttu torustikud ja kontrollkaevud tõenäoliselt lekivad. Härma küla põhjaosas elavate inimeste poolt tekitatud reovesi voolab isevoolselt reoveepuhastisse.

7.5 Härma küla reoveepumpla

Härma küla reoveekogumisala lõunaosas kogutakse kahe ridamaja (Härma tänaval) ja kolme eramaja (Kivistiku, Vesilinnu ja Ristla maaüksustelt) reoveed isevoolselt reoveepumplasse. Edasi pumbatakse reovesi survetorustikuga voolurahustuskaevu, kust reovesi voolab edasi isevoolselt reoveepuhastisse.

7.6 Härma küla reostuskoormus

Alljärgnevalt on toodud arvutuslikult välja Härma küla keskasula elanike poolt tekitatud reoveekogused. Härma külas ei ole ettevõtteid, mis on ühendatud ühiskanalisatsiooniga, mistõttu reoveekogumisalal tekkiva reostuskoormuse põhjustavad ainult elanikud. Härma küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud elanike veetarbeks on reostuskoormuse hindamisel arvutuslikult 59,3 liitrit ööpäevas. Ööpäevaseks reostuskoormuseks 1 inimekvivalendi kohta on võetud 60 g/BHT 7, 60 g hõljuvainet 2 g üldfosforit ja 12 g üldlämmastikku. Härma küla elanike poolt tekitatav arvutuslik ööpäevane reovee vooluhulk on ligikaudu 7,4 m 3/d. Härma puhasti ööpäevane reostuskoormus on 7,5 kg

BHT 7/d. Kuna olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on vanad ja osaliselt amortiseerunud, siis toimub tõenäoliselt vihmastel perioodidel infiltratsioonivee tungimine ühiskanalisatsioonisüsteemi, mistõttu reaalsed reoveekogused võivad erineda arvutuslikest andmetest.

7.7 Härma küla reoveepuhasti

Ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi jõuab lõpuks küla edelaosasse rajatud aktiivmudapuhastisse BIO-25, mis tänasel päeval töötab, kuid ei võimalda reovett puhastada vastavalt suublasse juhitava heitvee kehtestatud nõuetele. BIO-tüüpi aktiivmudapuhastid ei ole mõeldud bioloogiliseks fosfori- ja lämmastikuärastuseks reoveest, mistõttu tuleb tulevikus puhasti madala puhastusefektiivsuse tõttu asendada uuega. Puhastusseadmest voolab heitvesi edasi Jõelähtme jõkke.

Aastal 2008 uuendati puhasti tehnohoonet, paigaldati uus kompressor koos õhustustorustikuga ja vahetati välja elektrisüsteem. Puhasti taaskäivitamisel võib aktiivmuda teke võtta aega 2 nädalat kuni 1,5 kuud. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Härma küla reoveepuhastuse rajatise heitveeväljavoolus limiteeritud BHT 7, hõljuvaine, P üld, fenoolid ja naftatoodete sisaldus. Nüld sisaldus ei ole limiteeritud, aga saastetasu arvestatakse. Puhastusseadmest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 26.

Tabel 26. Härma küla biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine Suurim lubatud nimetus sisaldus (mg/l) BHT 7 15 Heljum 25 Üldfosfor 1,5 Fenoolid 0,1 Naftatooted 1,0 Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 1350 m 3 kvartalis.

Härma küla reoveepuhasti (BIO-25) ei võimalda reovett puhastada vastavalt vee- erikasutusloas nõutud tingimustele üldfosfori osas, kuna olemasolev aktiivmudapuhasti ei ole mõeldud reoveest bioloogiliseks fosfori- ja üldlämmastiku ärastamiseks. Vastavalt vee- erikasutusloale peab Härma reoveepuhasti väljavoolust võtma heitveeproove kaks korda aastas: II. ja IV. kvartalis.

7.8 Sademevee kanalisatsioon

Härma külas sademeveetorustik puudub. Sademeveeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Härma külas puuduvad asfalteeritud alad, kust oleks vajalik eraldi sademevee kokku kogumine ning torustiku kaudu suublasse juhtimine.

8. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava

8.2 Arendamise kava koostamise lähtekohad

Kõigile inimestele peab olema tagatud puhas ja kvaliteetne joogivesi, mis vastab joogiveele esitavatele nõuetele. Nõuded on määratud sotsiaalministri 31. juuli 2001 määrusega nr 82 a. ,,Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Selle saavutamiseks tuleb kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest ja tagada ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele. Raasiku valla ühisveevärgiga kaetud aladel ja reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse arendamiseks on koostatud kava 2009. aastal ja seda täiendatakse käesoleva tööga. Kava koostamisel on arvestatud Eestis kehtivate regulatsioonidega ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kasutamise ja haldamise kohta ning Lääne - Eesti vesikonna veemajanduskavas väljatoodud soovitustega. Samuti on kava koostamisel arvestatud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide olukorraga. ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas valla arengukavaga, vesikonna veemajanduskavaga ja valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga on määratud reoveekogumisalad ja nendeks on Aruküla alevik, Raasiku alevik, Peningi ja Härma küla. Reoveekogumisalad on kehtestatud keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjadega nr. 1079 ja 1080. Ainsana on üle 2000 ie Aruküla reoveekogumisala. Lisaks eelpool nimetatud piirkondadele on ühisveevärk veel Perila külas.

8.3 Nõudlus

Lähtudes tarbimisharjumustest ja eelnevate aastate vee ja kanalisatsiooni teenuse mahtudest saame koostada vee ja kanalisatsiooni teenuse nõudluse prognoosi 30 aastaks. Prognoosi koostamisel on lähtutud elanike arvust ja selle muutusest. Elanike arvu prognoos on koostatud vallavalitsuse ja Statistikaameti andmete alusel. Teenuse tarbijate arv on seotud planeeritavate investeeringutega, mille eelvalik on toodud investeeringute kavas. Statistikaameti järgi on Raasiku valla elanike arv aastast 2000 kuni aastani 2012 iga-aastaselt kasvanud 0,55% võrra. Järgnevates tabelites 27-29 on toodud elanike arvu prognoos ja sellega seonduvalt ka tarbijate ja tarbimise prognoos asulate kaupa.

Tabel 27. Tarbimise prognoos, Aruküla

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Periood -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7

Aruküla

Elanike arv 1 951 2 003 2 026 2 049 2 072 2 096 2 120 2 144 2 168

Tarbijad elanikud vesi inimest 1 600 1 643 1 661 1 680 1 699 1 719 1 738 1 758 1 778

vee tarbimine m³ 45 010 45 010 46 210 46 735 47 267 47 805 48 349 48 899 49 456 50 019

vee tarbimine inimese kohta l/d 77 77 77 77 77 77 77 77 77

kanalisatsioon inimest 840 862 872 882 1 012 1 023 1 285 1 300 1 490

reovee kanaliseerimine m³ 21 864 21 864 22 447 22 702 22 961 26 328 26 628 33 448 33 828 38 781

reovesi elaniku kohta l/d 71 71 71 71 71 71 71 71 71

Tarbijad asutused vesi asutust 7 7 7 7 7 7 7 7 7

vee tarbimine m³ 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200

vee tarbimine m³/d 21 21 21 21 21 21 21 21 21

kanalisatsioon asutust 7 7 7 7 7 7 7 7 7

reovee kanaliseerimine m³ 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215

reovesi m³/d 30 30 30 30 30 30 30 30 30

Tabel 27 . järg

Aasta 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Periood 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

Aruküla

Elanike arv 2 193 2 218 2 243 2 268 2 294 2 320 2 347 2 374 2 401 2 428

Tarbijad elanikud vesi inimest 1 798 1 819 1 839 1 860 1 882 1 903 1 925 1 947 1 969 1 991

vee tarbimine m³ 50 588 51 163 51 746 52 335 52 930 53 532 54 142 54 758 55 381 56 011

vee tarbimine inimese kohta l/d 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77

kanal inimest 1 507 1 524 1 541 1 559 1 577 1 595 1 613 1 631 1 650 1 668

reovee kanaliseerimine m³ 39 223 39 669 40 120 40 577 41 039 41 506 41 978 42 456 42 939 43 427

reovesi elaniku kohta l/d 71 71 71 71 71 71 71 71 71 71

Tarbijad asutused vesi asutust 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7

vee tarbimine m³ 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200

vee tarbimine m³/d 21 21 21 21 21 21 21 21 21 21

kanal asutust 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7

reovee kanaliseerimine m³ 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215

reovesi m³/d 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30

Tabel 27. järg

Aasta 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042

Periood 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Aruküla

Elanike arv 2 455 2 483 2 512 2 540 2 569 2 598 2 628 2 658 2 688 2 719 2 750 2 781 2 813

Tarbijad elanikud vesi inimest 2 014 2 037 2 060 2 083 2 107 2 131 2 155 2 180 2 205 2 230 2 255 2 281 2 307

vee tarbimine m³ 56 648 57 293 57 945 58 604 59 271 59 946 60 628 61 318 62 015 62 721 63 435 64 157 64 887

vee tarbimine inimese kohta l/d 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77

kanal inimest 1 687 1 707 1 726 1 746 1 766 1 786 1 806 1 827 1 847 1 868 1 890 1 911 1 933

reovee kanaliseerimine m³ 43 922 44 421 44 927 45 438 45 955 46 478 47 007 47 542 48 083 48 630 49 183 49 743 50 309

reovesi elaniku kohta l/d 71 71 71 71 71 71 71 71 71 71 71 71 71

Tarbijad asutused vesi asutust 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7

vee tarbimine m³ 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200 5 200

vee tarbimine m³/d 21 21 21 21 21 21 21 21 21 21 21 21 21

kanal asutust 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7

reovee kanaliseerimine m³ 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215 7 215

reovesi m³/d 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30

Tabel 28 . Tarbimise prognoos, Raasiku ja Perila

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Periood -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 Raasiku Elanike arv 1 306 1 271 1 266 1 261 1 257 1 252 1 247 1 243 1 238 Tarbijad elanikud vesi inimest 710 761 758 755 753 750 890 886 1 049 vee tarbimine m³ 14859 14 859 15 930 15 870 15 811 15 752 15 693 18 621 18 551 21 959 vee tarbimine inimese kohta l/d 57 57 57 57 57 57 57 57 57 kanal inimest 600 584 582 580 577 575 739 736 949 reovee kanaliseerimine m³ 12630 12 630 12 292 12 245 12 200 12 154 12 108 15 560 15 502 19 976 reovesi elaniku kohta l/d 57 57 57 57 57 57 57 57 57 Tarbijad asutused vesi asutust 6 6 6 6 6 6 6 6 6 vee tarbimine m³ 3035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 vee tarbimine m³/d 13 13 13 13 13 13 13 13 13 kanal asutust 6 6 6 6 6 6 6 6 6 reovee kanaliseerimine m³ 4828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 reovesi m³/d 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Perila Elanike arv 94 98 97 96 95 94 93 92 91 Tarbijad elanikud vesi inimest 40 42 41 41 40 40 39 39 39 vee tarbimine m³ 879 879 916 906 897 887 877 867 858 849 vee tarbimine inimese kohta l/d 60 60 60 60 60 60 60 60 60

Tabel 28 . järg

Aasta 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Periood 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Raasiku Elanike arv 1 233 1 229 1 224 1 220 1 215 1 210 1 206 1 201 1 197 1 192 Tarbijad elanikud vesi inimest 1 045 1 229 1 224 1 219 1 215 1 210 1 206 1 201 1 197 1 192 vee tarbimine m³ 21 877 25 712 25 616 25 520 25 424 25 329 25 2 34 25 140 25 046 24 952 vee tarbimine inimese kohta l/d 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 kanal inimest 945 1 227 1 223 1 218 1 214 1 209 1 205 1 200 1 196 1 191 reovee kanaliseerimine m³ 19 901 25 835 25 739 25 642 25 546 25 450 25 355 25 260 25 166 25 071 reovesi elaniku kohta l/d 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 Tarbijad asutused vesi asutust 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 vee tarbimine m³ 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 vee tarbimine m³/d 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 kanal asut ust 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 reovee kanaliseerimine m³ 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 reovesi m³/d 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Perila Elanike arv 90 89 88 87 86 85 84 83 82 81 Tarbijad elanikud vesi inimest 38 38 37 37 37 36 36 35 35 35 vee tarbimine m³ 839 830 821 812 803 795 786 777 769 760 vee tarbimine inimese kohta l/d 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60

Tabel 28. Järg

Aasta 2020 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 Periood 8 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Raasiku Elanike arv 1 233 1 188 1 184 1 179 1 175 1 170 1 166 1 162 1 157 1 153 1 149 1 144 1 140 1 136 Tarbijad elanikud vesi inimest 1 045 1 188 1 183 1 179 1 174 1 170 1 166 1 161 1 157 1 1 53 1 148 1 144 1 140 1 135 vee tarbimine m³ 21 877 24 858 24 765 24 672 24 580 24 488 24 396 24 305 24 214 24 123 24 033 23 943 23 853 23 763 vee tarbimine inimese kohta l/d 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 kanal inimest 945 1 187 1 182 1 17 8 1 173 1 169 1 165 1 160 1 156 1 151 1 147 1 143 1 139 1 134 reovee kanaliseerimine m³ 19 901 24 977 24 884 24 791 24 698 24 605 24 513 24 421 24 330 24 238 24 148 24 057 23 967 23 877 reovesi elaniku kohta l/d 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 Tarbijad asutused vesi asutust 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 vee tarbimine m³ 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 3 035 vee tarbimine m³/d 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 kanal asutust 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 reovee kanaliseerimine m³ 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 4 828 reovesi m³/d 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Perila Elanike arv 90 80 80 79 78 77 76 75 74 74 73 72 71 71 Tarbijad elanikud vesi inimest 38 34 34 33 33 33 32 32 32 31 31 31 30 30 vee tarbimine m³ 839 752 744 736 728 720 712 704 697 689 681 674 667 659 vee tarbimine inimese kohta l/d 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60

Tabel 29. Tarbimise prognoos, Peningi ja Härma

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Peningi Elanike arv 182 192 190 189 187 186 184 183 181 Tarbijad elanikud vesi inimest 130 137 136 135 134 133 132 130 129 vee tarbimine m³ 3113 3 1 13 3 284 3 257 3 230 3 203 3 176 3 150 3 124 3 098 vee tarbimine inimese kohta l/d 65 65 65 65 65 65 65 65 65 kanal inimest 109 115 114 113 112 111 110 109 108 reovee kanaliseerimine m³ 3081 3 081 3 250 3 223 3 196 3 170 3 144 3 117 3 092 3 066 reovesi elaniku kohta l/d 77 77 77 77 77 77 77 77 77 Tarbijad asutused vesi asutust 2 2 2 2 2 2 2 2 2 vee tarbimine m³ 276 276 276 276 276 276 276 276 276 276 vee tarbimine m³/d 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 kanal asutust 2 2 2 2 2 2 2 2 2 reovee kanaliseerimine m³ 107 107 107 107 107 107 107 107 107 107 reovesi m³/d 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 Härma Elanike arv 136 136 135 134 133 132 130 129 128 Tarbijad elanikud vesi inimest 125 125 124 123 122 121 120 119 118 vee tarbimine m³ 2724 2 724 2 724 2 702 2 679 2 657 2 635 2 613 2 592 2 571 vee tarbimine inimese kohta l/d 59 59 59 59 59 59 59 59 59 kanal inimest 125 125 124 123 122 121 120 119 118 reovee kanaliseerimine m³ 2707 2 707 2 707 2 685 2 663 2 641 2 619 2 597 2 576 2 555 reovesi elaniku kohta l/d 59 59 59 59 59 59 59 59 59

Tabel 29 . järg

Aasta 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Peningi Elanike arv 180 178 177 175 174 172 171 169 168 167 Tarbijad elanikud ves i inimest 128 127 126 125 124 123 122 121 120 119 vee tarbimine m³ 3 072 3 046 3 021 2 996 2 971 2 946 2 922 2 898 2 873 2 850 vee tarbimine inimese kohta l/d 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 kanal inimest 108 107 106 105 104 103 102 101 101 100 reove e kanaliseerimine m³ 3 040 3 015 2 990 2 965 2 941 2 916 2 892 2 868 2 844 2 820 reovesi elaniku kohta l/d 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 Tarbijad asutused vesi asutust 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 vee tarbimine m³ 276 276 276 276 276 276 276 276 276 276 vee tarbimine m³/d 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 kanal asutust 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 reovee kanaliseerimine m³ 107 107 107 107 107 107 107 107 107 107 reovesi m³/d 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 Härma Elanike arv 127 126 125 124 123 122 121 120 119 118 Tarbijad elanikud vesi inimest 117 116 115 114 113 112 111 110 109 109 vee tarbimine m³ 2 549 2 528 2 507 2 487 2 466 2 446 2 426 2 406 2 386 2 366 vee tarbimine inimese kohta l/d 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 kanal inimest 117 116 115 114 113 112 111 110 109 109 reovee kanaliseerimine m³ 2 533 2 513 2 492 2 471 2 451 2 431 2 411 2 391 2 371 2 351 reovesi elaniku kohta l/d 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59

Tabel 29. järg

Aasta 2020 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 Peningi Elanike arv 180 165 164 162 161 160 158 157 156 155 153 152 151 149 Tarbijad elanikud vesi inimest 128 118 117 116 115 114 113 112 111 110 109 109 108 107 vee tarbimine m³ 3 072 2 826 2 802 2 77 9 2 756 2 733 2 710 2 688 2 666 2 643 2 621 2 600 2 578 2 557 vee tarbimine inimese kohta l/d 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 kanal inimest 108 99 98 97 97 96 95 94 93 93 92 91 90 90 reovee kanaliseerimine m³ 3 040 2 797 2 774 2 751 2 728 2 705 2 683 2 660 2 638 2 616 2 594 2 573 2 552 2 530 reovesi elaniku kohta l/d 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 Tarbijad asutused vesi asutust 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 vee tarbimine m³ 276 276 276 276 276 276 276 276 276 276 276 276 276 27 6 vee tarbimine m³/d 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 kanal asutust 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 reovee kanaliseerimine m³ 107 107 107 107 107 107 107 107 107 107 107 107 107 107 reovesi m³/d 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0, 4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 Härma Elanike arv 127 117 116 115 114 113 112 111 111 110 109 108 107 106 Tarbijad elanikud vesi inimest 117 108 107 106 105 104 103 102 102 101 100 99 98 97 vee tarbimine m³ 2 549 2 347 2 327 2 308 2 289 2 270 2 251 2 233 2 214 2 196 2 178 2 160 2 142 2 125 vee tarbimine inimese kohta l/d 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 kanal inimest 117 108 107 106 105 104 103 102 102 101 100 99 98 97 reovee kanaliseerimine m³ 2 533 2 332 2 313 2 294 2 275 2 256 2 237 2 219 2 201 2 183 2 165 2 147 2 129 2 111 reovesi elaniku kohta l/d 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59

Tabelitest näeme, et Arukülas ja Raasikul kasvab teenuste tarbimismaht. See on tingitud sellest, et investeeringute planeerimisel ja teostamisel aastatel 2013 kuni 2021 antakse võimalus liituda veeteenusega Raasikul 212 kinnistul ja ühiskanalisatsiooni teenusega 285 kinnistul. Arukülas on planeeritud 233 kinnistu täiendav liitumine ühiskanalisatsiooniga. Ühel kinnistul elavate inimest arvuks on võetud 2,34 inimest. See arv on Harjumaa leibkonna suurus Statistikaameti alusel.

Härma, Peningi ja Perila elanike arv on veidi vähenevas trendis ja seda on ka rahvastikuregistri andmetest näha (andmed saadaval valla kodulehel www.raasiku.ee ). See mõjutab ka vee – ja kanalisatsiooni teenuste tarbimist.

Kaalutud keskmine veetarbimine Raasiku valla viies ühisveevärgi piirkonnas on 64,77 liitrit ööpäevas inimese kohta ja reovee teenuse tarbimine on 67,46 liitrit ööpäevas inimese kohta.

8.4 Ühisveevärgi arendamine

Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ toodud nõuetele. Ühisveevärgi (üle 50 tarbijaga või üle 10m 3/d toodanguga ning avalikkusele suunatud alla 50 tarbijaga või alla 10 m 3/d veevärkide (lasteasutused, puhkekeskused vms)) joogivee kvaliteeti ja seiret reguleerib Euroopa Liidu tasandil joogivee direktiiv 98/83/EÜ, mille rakendamise suhtes kehtib Eestile osaliselt üleminekuperiood kuni aastani 2013. EL-iga liitumislepingu lisas VI on täpsustatud, et värvuse, pH, raua, mangaani, lõhna, hägususe, kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi piirväärtuste osas on üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2013 alla 2000 tarbijaga veevärkides.

Raasiku valla vee-ettevõtja koostöös vallavalitsusega on alustanud ühisveevärgi korrastamisega ja nõuetele vastavaks viimisega. Käesoleval ajal on töös Raasiku aleviku uue joogiveepumpla töösse rakendamine. Ehitustööd teostati ÜF kaasrahastamise abil. Lisaks sellele tööle tamponeeriti vana puurkaev raudtee ääres ja rajati 1200 m uut joogivee torustikku. Järge ootab sel aastal veel Aruküla keskasula puurkaev –pumpla nr 3 rekonstrueerimine.

8.5 Ühiskanalisatsiooni arendamine

Ühiskanalisatsiooni arendamist reguleerib Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Tagada asulareovee kogumine ja nõuetekohane puhastamine reoveekogumisaladel 2000-10000 ie-ga 2010 lõpuks [http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1991L0271:20081211:ET:PDF]. (Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”).

Raasiku valla vee-ettevõtja ja vallavalitsus on koostöös alustanud ühiskanalisatsiooni piirkondades olemasolevate seadmete ja torustike rekonstrueerimisega. Käesoleval ajal on tööle rakendamisel Raasiku aleviku Tehase tee reoveepuhasti, mis on rekonstrueeritud ÜF kaasrahastamise abil. Lisaks reoveepuhastile lammutati vana Raasiku keskasula reoveepuhasti. Selle asemele rajati uus reoveepumpla ja reovesi suunati mööda uut reovee

survetorustikku Tehase tee puhastile. Survetorustiku pikkuseks 1866 m. Tehase teel rekonstrueeriti 800 m isevoolset kanalisatsiooni torustikku.

Järge ootab, sel 2012 aastal, rekonstrueeritav Aruküla reoveepuhasti ja mudakäitlusväljak koos purgimissõlmega.

8.6 Investeeringud ja investeeringute kava

Aruküla aleviku reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni arendamisel ja viimisel vastavusse asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ nõuetega on vajalik rajada 13 000 m isevoolset reoveetorustikku ja 3650 m reovee survetorustikku. Lisaks 12 reoveepumplat. Selle kohta on koostatud ka eelprojekt. Projekti tulemusena on võimalik teenust kasutada 90 % asula elanikest. Reoveekogumisalalt on osa elamuid välja jäänud, mille elanikud moodustavad 10 % asula elanikest. Need lahendatakse individuaalsete projektidega.

Raasiku aleviku reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni arendamisel ja viimisel vastavusse asulareovee puhastamise direktiiviga 91/271/EMÜ nõuetega on vajalik rajada 11 431 m isevoolset reoveetorustikku ja 2041 m reovee survetorustikku. Reovee pumpamiseks reoveepuhastile on vajalik rajada 9 reoveepumplat. Nende tööde kohta on koostatud eelprojekt. Projekti tulemusena on asula elanikud 98%-liselt ühendatud ühiskanalisatsiooniga.

Reoveekogumisalade arendamisel tuleb arvestada ka HELCOM Läänemere tegevuskava soovitustega sadevee käitlemisel. Lisaks on vajalik Raasikul rekonstrueerida ja välja ehitada ühisveevärk vastavalt joogivee direktiivi 98/83/EÜ nõuetele. Ühisveevärgi rekonstrueerimisel ja arendamisel on vajalik rajada 12 932 m veetorustikku, paigaldada 21 hüdranti. Projekti tulemusena on 100 % asula elanikest ühendatud ühisveevärgiga. Härma asulas ja Peningi asulas on vajalik rekonstrueerida reoveepuhastid ja ühiskanalisatsiooni torustik. Mõlema asula bioloogilised reoveepuhastid BIO-d ei ole võimelised puhastama reovett üldfosforist ja üldlämmastikust. Projekteeritud puhastusefektiivsus neil on 25 kuni 35%. Vee- erikasutusloaga on täna Püld piirnorm 1,5 mg/l.

Eelnevast tulenevalt on investeeringute teostamiseks koostatud tegevuskava ehk investeeringute kava. Kavaga on investeeringute teostamine jaotatud etappideks arvestades töödeks kuluvat aega ning maksumust.

Esimene etapp. Selles etapis on planeeritud koostada investeeringute teostamiseks põhiprojekt. Põhiprojekt koostatakse Aruküla ja Raasiku alevikes planeeritavate tööde kohta.

Teostatakse geodeetiline mõõdistamine ja tehakse planeeritavate tööde piirkonna geoloogilne uuring. Põhiprojekti alusel alustatakse järgnevate etappide elluviimist.

Teine etapp. Töid on planeeritud teostada Arukülas ja Raasikul. Raasikul rajatakse reoveepumpla Teemeistri teele ja sealt survetoru olemasoleva survetoruni Tehase teel. Esimeses etapis on samuti kavas rajada ja rekonstrueerida Meierei ja Vahtra tänava reovee ja vee torustikud. Suurimad tarbijad selles piirkonnas on põhikool ja lasteaed. Arukülas on planeeritud rajada uus keskasula reoveepumpla KP 1 Sügise tn algusesse. Sinna pumplasse juhitakse olemasolevate tarbijate reovesi. Lisaks rajatakse Suvila tänavale reoveepumpla KP 2, mille kaudu pumbatakse ümbruskonna tänavatelt isevoolselt kogutud reovesi pumplasse KP 1. Pumplast KP 1 rajatakse uus survetoru reoveepuhastini.

Planeeritud tööde tulemusena saavad ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimaluse Raasikul 33 kinnistut ja Arukülas 51 kinnistut. Liitumisvõimaluse ühisveevärgiga saavad Raasikul 24 kinnistud. Tööde mahud on toodud järgnevates tabelites 30, 31, 32.

Tabel 30 Raasiku alevik, II etapp, ühiskanalisatsioon

pumplate isevoolne Surve- Nimetus Tähis arv torustik torustik Mõõtühik Maksumus liitujaid Reoveeülepumpla nr. KP-3A 1 tk 25 000 3 survetoru Tehase teele 250 m 50 000 Meierei tänav 936 m 234 000 27 Vahtra tänav ja Rohtla tee 575 m 143 750 6 kokku 1 1 511 250 452 750 36

Tabel 31 Raasiku alevik, II etapp, ühisveevärk

Nimetus torustik hüdrant mõõtühik hind maksumus liitujaid Meierei 3 tk 900 2 700 Vahtra 1 tk 900 900 Meierei 1235 m 200 247 000 28 Vahtra 576 m 200 115 200 6 kokku 1811 4 365 800 34

Tabel 32. Aruküla alevik II etapp

Nimetus Tähis pumplate isevoolne Surve- Mõõt- hind maksumus liitujaid arv torustik torustik ühik Reoveeülepumpla nr. 1 KP -1 1 tk 30 000 30 000 survetoru KP -1 - RVP 603 m 250 150 750 suubuv torustik isevoolne Sügise tänav 134 m 250 33 500 isevoolne Tallinna mnt 152 m 250 38 000 Reoveepumpla nr 2 KP -2 1 tk 25 000 25 000 survetorustik KP -2- 568 m 200 113 600 isevoolne torustik Suvila 407 m 250 101 750 18 Suvila põik 49 m 250 12 250 1 Vainu 104 m 250 26 000 3 Kevade 143 m 250 35 750 6 Kirsi 106 m 250 26 500 2 Põllu 228 m 250 57 000 9 Toominga 62 m 250 15 500 3 Sügise 113 m 250 28 250 6 Põllu -Suvila 287 m 250 71 750 7 kokku 2 1 785 1 171 765 600 55 Kolmas etapp. Kolmanda etapi käigus on planeeritud Raasikul rajada Tallinna maanteele reoveepumpla KP 2 ja selle kaudu isevoolselt koguda reovesi ümbruskonna tänavatelt. KP-2- st pumbatakse reovesi asula peapumplasse KP 1, mis rajati 2011 aastal Rohtla tänavale. Samuti rajatakse isevoolset torustikku Vahtra tänavale. Vee torustikku rajatakse samasse piirkonda. Tööde tulemusena on võimalik ühineda Paju tänavale planeeritud elamutel ja kiriku piirkonna kinnistutel, mis asuvad väljaspool reoveekogumisala. Reoveetorustiku väljaehitamisel luuakse võimalus liitumiseks 92 kinnistule. Ühisveevärgiga liitumisvõimalus luuakse 71 kinnistule.

Arukülas rajatakse reoveepumplad KP 5 ja KP 12, mis ühendatakse survetorustiku ja isevoolse torustiku kaudu Sügise tänava reoveepumplaga KP 1. Reoveepumpla KP 5 ümbruses rajatakse isevoolne torustik ja luuakse liitumisvõimalus 92–le kinnistule. Reoveepumplasse KP 12 ühendatud isevoolne torustik annab võimaluse liituda 15 kinnistul. Tööde mahud on tabelites 33, 34 ja 35.

Tabel 33. Raasiku mahud, III etapp, ühiskanalisatsioon

Nimetus Tähis pumplate arv isevoolne torustik survetorustik mõõtühik Reoveepumpla KP-2 1 tk Tallinna mnt 377 m Tamme 76 Tallinna mnt 1 304 0 m Tamme 271 Nurme 284 m Saare 335 m Koidu 262 m Aia 142 m Võidu 321 m kokku 1 2 919 453 Tabel 34. Raasiku mahud, III etapp, ühisveevärk

Tänava nimetus torustik hüdrant mõõtühik Võidu 2 tk Tallinna mnt 1 tk Nurme 2 tk Koidu 1 tk Tamme 1 tk Tamme 76 m Tallinna mnt 502 m Nurme 498 m Saare 401 m Koidu 190 m Aia 142 m Võidu 444 m kokku 2 253 7

Tabel 35. Aruküla investeeringu mahud III etapp

Nimetus Tähis pumplate arv isevoolne torustik survetorustik mõõtühik Reoveepumpla nr 5 KP -5 1 tk Survetoru 233 m Isevoolne torustik Linnu tee 316 m Toominga 62 m Harju 220 m Lille 161 m Lepa 105 m Aia 74 m Männiku 339 m Suvila 130 m Jaama 268 m Piiri Kadaka Männiku põik 84 m Pärnamäe Põllu tänav 379 m Tallinna mnt 350 m

Reoveepumpla nr. 12 KP-12 1 tk. survetorustik 182 m isevoolne torustik 189 m kokku 2 2 677 415

Neljas etapp. Selles etapis on planeeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine ja joogiveetorustiku rajamine Raasikul eelmistes etappides tegemata tänavatel põhjapool raudteed. Planeeritud tööd annavad liitumisvõimaluse ühiskanalisatsiooniga 38 kinnistul ja ühisveevärgiga liitumisvõimaluse 37 kinnistul.

Arukülas on planeeritud reoveepumplate KP 4 ja KP 6 rajamine. KP 4 rajamisega Põhja põik teele ja sellega seotud isevoolse kanalisatsiooni torustiku rajamisega luuakse ümbruskonnas liitumisvõimalus 46 kinnistul ühiskanalisatsiooniga. KP 4 –st pumbatakse reovesi pumplani KP 6. Reoveepumpla KP 6 rajatakse Põhja teele ja sellega ühendatakse ümbruskonna tänavatele rajatav isevoolne torustik. Liitumisvõimaluse saavad 29 kinnistut. Pumplast KP 6 pumbatakse reovesi pumplani KP 5 , mis on rajatud eelmises etapis. Tööde mahud tabelites 36, 37 ja 38.

Tabel 36. Raasiku mahud, IV etapp, ühiskanalisatsioon

Nimetus Tähis pumplate arv isevoolne torustik survetorustik mõõtühik isevoolne torustik Pargi 165 m Turu 320 m Põllu 222 m Mängu 70 m Apteegi 48 m Rohtla 173 m Tallinna mnt 41 m kokku 0 1 039 0 Tabel 37. Raasiku mahud, IV etapp, ühisveevärk

Tänava nimetus torustik hüdrant mõõtühik Apteegi 1 tk Turu 1 tk Pargi 165 m Turu 341 m Põllu 222 m Mängu 70 m Apteegi 126 m Kooli 153 m kokku 1 077 2 Tabel 38. Aruküla mahud IV etapp

Nimetus Tähis pumplate arv isevoolne torustik survetorustik mõõtühik Reoveepumpla nr 4 KP- 4 1 tk. survetoru 574 m isevoolne toru Põhja põik 138 m Unita tee 129 m Künka 159 m Männiku 539 m Pirni 54 m Põhja 269 m Reoveepumpla nr.6 KP-6 1 tk survetoru 251 m isevoolne toru Põhja 325 m Raja 223 m Nurme 101 m kokku 2 1 937 825

Raasikul on osa töid planeeritud viiendasse etappi . Selles etapis on planeeritud rajada uued vee- ja kanalisatsiooni torud lõunapool raudteed paiknevatele tänavatele ja ühendada Tamme tänava kaudu põhjapoolse piirkonnaga. Rajatakse reoveepumplad KP 3 kuni KP 7. Mahud on tabelis 39 ja 40.

Tabel 39. Raasiku mahud V etapp, kanalisatsioon

Nimetus Tähis pumplate arv isevoolne torustik survetorustik mõõtühik Reoveepumplad KP-3 - KP-7 5 tk survetorustik Roosi tn 328 m survetorustik Jõe tn 111 m survetorustik Raudtee 48 m survetorustik Nelgi 95 m survetorustik Kannikese 70 m survetorustik Tulbi 49 m isevoolne torustik Vana- Postijaama 364 m Jõe põik 77 m Jõe 249 m Nelgi 95 m Mooni 81 m Kannikese 163 m Jaama m Ülase 209 m Jägala mnt 787 m Sinilille m Roosi 1 042 m Tulbi 455 m Raudtee 756 m kokku 5 4 278 701

Tabel 40. Raasiku mahud, V etapp, veevarustus

Tänava nimetus torustik hüdrant mõõtühik hüdrant Roosi tn 3 m hüdrant Ülase tn 1 m hüdrant Jägala tee 1 m hüdrant Mooni tn. 1 m hüdrant Tulbi tn 1 m Torustik Vana- Postijaama 364 m Jõe põik 77 m Jõe 305 m Nelgi 95 m Mooni 104 m Kannikese 191 m Jaama m Ülase 209 m Jägala mnt 787 m Sinilille 30 m Roosi 970 m Tulbi 455 m Raudtee 704 m kokku 4 291 7

Etappideks jaotatuna on investeeringute teostamine planeeritud aastatele 2013-2021.

Investeeringute planeeritav ajakava on tabelis 41.

Tabel 41. Investeeringute ajakava

Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 I etapp projektijuhtimise hange 1 kuu projekteerimise hange 2 kuud projekteerimine 6 kuud projektijuhtimine 8 kuud liigvete ärajuhtimise projekti I etapi ehitustööde hange 3 kuud liigvete ärajuhtimise projekti I etapi ehitustööd ja OJ 3 kuud 5 kuud II etapp ehitustööde hange 3 kuud omanikujärelevalve hange 1 kuu projektijuhtimine 3 kuud 12 kuud ehitustööd 2 kuud 12 kuud OJ 2 kuud 12 kuud liigvete ärajuhtimise projekti II etapi 3 ehitustööde hange kuud liigvete ärajuhtimise projekti II etapi ehitustööd 5 ja OJ kuud 3 kuud III etapp projektijuhtimise hange 1 kuu ehitustööde hange 3 kuud omanikujärelevalve hange 2 kuu 10 projektijuhtimine kuud 7 kuud projekteerimine 3 kuud ehitustööd 6 kuud 6 kuud OJ 6 kuud 6 kuud IV etapp projektijuhtimise hange 1 kuu ehitustööde hange 2 kuud omanikujärelevalve hange 1 kuu projektijuhtimine 11 kuud 6 kuud ehitustööd 8 kuud 5 kuud OJ 8 kuud 5 kuud V etapp projektijuhtimise hange 1 kuu ehitustööde hange 3 kuud omanikujärelevalve hange 1 kuu projektijuhtimine 12 kuud 10 kuud ehitustööd 7 kuud 9 kuud OJ 7 kuud 9 kuud

Järgnevalt on ajagraafiku põhjal koostatud investeeringute maksumuse jaotus aastate lõikes. Seda võib nimetada investeeringute kavaks. Investeeringute maksumus on toodud tabelis 42.

Tabel 42. Investeeringute maksumus ja jaotus aastate lõikes, €

Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Investeeringud maksumus kokku I etapp 117 200,00 663 240,00 *) projekteerimine 109 200,00 109 200,00 projektijuhtimine 8 000,00 8 000,00 Liigvete ärajuhtimise ehitustööd 546 040,00 *) II etapp 1 626 050,00 233 492,86 1 392 557,14 386 431,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Omanikujärelevalve 21 000,00 3 000,00 18 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ehitustööd 1 584 050,00 226 292,86 1 357 757,14 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Projekteerimine 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Projektijuhtimine 21 000,00 4 200,00 16 800,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Liigvete ärajuhtimise ehitustööd 386 431,00 III etapp 2 217 750,00 0,00 0,00 1 111 125,00 1 106 625,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Omanikujärelevalve 18 000,00 0,00 0,00 0,00 9 000,00 9 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ehitustööd 2 174 250,00 0,00 0,00 0,00 1 087 125,00 1 087 125,00 0,00 0,00 0,00 0,00 projekteerimine 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Projektijuhtimine 25 500,00 0,00 0,00 0,00 15 000,00 10 500,00 0,00 0,00 0,00 0,00 IV etapp 1 256 850,00 0,00 0,00 0,00 0,00 774 253,85 482 596,15 0,00 0,00 Omanikujärelevalve 19 500,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 12 000,00 7 500,00 0,00 0,00 Ehitustööd 1 211 850,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 745 753,85 466 096,15 0,00 0,00 projekteerimine 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Projektijuhtimine 25 500,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 16 500,00 9 000,00 0,00 0,00 V etapp 2 521 900,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1 106 893,75 1 415 006,25 Omanikujärelevalve 24 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 10 500,00 13 500,00 Ehitustööd 2 464 900,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1 078 393,75 1 386 506,25 projekteerimine 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Projektijuhtimine 33 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 18 000,00 15 000,00 Kokku 7 739 750,00 779 532,86 1 392 557,14 386 431,00 1 111 125,00 1 106 625,00 774 253,85 482 596,15 1 106 893,75 1 415 006,25 *) Vastavalt tabelile nr 45 A: Liigvee ärajuhtimise projekti rahastamise plaan

8.7 Tariifide prognoos

Tariifide prognoos on koostatud investeeringute kava põhjal ja konkurentsiameti juhendi alusel. Eraldi on arvestatud tootmiskulud, leitud reguleeritav vara ja selle alusel arvutatud põhjendatud tulukus. Juhend on saadaval interneti aadressil-

[http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324].

Leitud on olemasolevate ja soetatavate põhivarade väärtus iga aasta algul ja lõpus. Nendelt on arvestatud maha sihtfinantseerimise teel saadud varad ja leitud kulum omavahenditest soetatud varadele. Olemasolevate ja omavahendite arvelt soetatud varad on reguleeritavad varad, mille alusel arvestatakse põhjendatud tulukust. Ettevõtte kulude prognoos on võetud ÜF taotluse MFA-st ja hinnataotlusest Konkurentsiametile. Keskkonnatasud on arvutatud vastavalt seadusele ja teenuste mahtudele. Saadud tulemused on toodud tabelis 43.

Tabel 43. Tariifide prognoos

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 müüdud vesi m³ 75 096 75 096 77 575 77 991 78 413 80 018 müüdud kanali teenus m³ 52 432 52 432 52 845 53 015 53 189 58 098 osatähtsus veeteenuse tulu 0,46 56 864 57 947 115 566 127 920 129 646 140 383 kanaliteenuse tulu 0,54 66 941 68 217 136 047 150 591 152 623 165 263 vee tariif €/m³ 0,76 0,77 1,49 1,64 1,65 1,75 kanali tariif €/m³ 1,28 1,30 2,57 2,84 2,87 2,84 vee tariif (koos käibemaksuga) €/m³ 0,91 0,93 1,79 1,97 1,98 2,11 kanali tariif (koos käibemaksuga) €/m³ 1,53 1,56 3,09 3,41 3,44 3,41 Tabel 43. järg 1 aasta 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 müüdud vesi 80 450 80 890 84 812 85 256 87 519 87 971 93 230 müüdud kanali teenus 58 309 69 572 69 852 76 577 76 912 83 262 83 594 veeteenuse tulu 140 697 150 662 158 054 164 824 168 425 175 944 187 790 kanaliteenuse tulu 165 632 177 364 186 066 194 036 198 275 207 126 221 072 vee tariif 1,75 1,86 1,86 1,93 1,92 2,00 2,01 kanali tariif 2,84 2,55 2,66 2,53 2,58 2,49 2,64 vee tariif (koos käibemaksuga) 2,10 2,24 2,24 2,32 2,31 2,40 2,42 kanali tariif (koos käibemaksuga) 3,41 3,06 3,20 3,04 3,09 2,99 3,17

Tabel 43. Järg 2 aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 müüdud vesi 93 685 94 147 94 616 95 092 95 575 96 066 müüdud kanali teenus 83 930 84 273 84 620 84 974 85 333 85 698 veeteenuse tulu 188 284 188 695 189 412 190 264 191 258 192 399 kanaliteenuse tulu 221 653 222 137 222 981 223 984 225 154 226 497 vee tariif 2,01 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 kanali tariif 2,64 2,64 2,64 2,64 2,64 2,64 vee tariif (koos käibemaksuga) 2,41 2,41 2,40 2,40 2,40 2,40 kanali tariif (koos käibemaksuga) 3,17 3,16 3,16 3,16 3,17 3,17

8.8 Teenuse taskukohasuse prognoos

Teenuse taskukohasus on leibkonna võime tasuda vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest oma sissetuleku põhiselt. Soovituslikuks teenuse maksumuse piirmääraks on 4% leibkonna sisetulekust aastas. Harjumaal moodustavad leibkonna 2,34 inimest, Raasiku vallas 2,55 inimest. Leibkonna sissetulek on leibkonnaliikmete sissetulekute summa. Sissetuleku aluseks on 2007. aasta statistikaameti andmetel avaldatud leibkonnaliikme sissetulek 417,9 € kuus. Viies sissetuleku üle aastasse 2012, on korrigeeritud seda eelnevate aastate reaalpalga kasvumääraga. Aastal 2012 on leibkonnaliikme sissetulek kuus 569,21 €. Leibkonna sissetulek aastas 17 417,87 €. Tänaste prognoositud teenuste hindade ja prognoositud tarbimismahtude alusel on analüüsitud teenuse taskukohasust. Prognoosi aluseks on planeeritavad investeeringud. Andmed on tabelis 44. Nagu arvutusest näha, siis teenuse eest makstav tasu aastas ei ületa 4% sissetulekust ja on maksimaalselt 1,81 % sissetulekust aastas. Sellega on tõendatud, et teenus on prognoositud tariifidega taskukohane.

Tabel 44. Teenuse taskukohasus aastatel 2012-2023

Aasta 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 leibkonna suurus in 2,55 2,55 2,55 2,55 2,55 2,55 2,55 2,55 2,55 2,55 2,55 2,55 vee tarbimine leibkonnaliikme kohta l/d 64,77 64,77 64,77 64,77 64,77 64,77 64,77 64,77 64,77 64,77 64,77 64,77 leibkonna vee tarbimine aastas m³ 60,28 60,28 60,28 60,28 60,28 60,28 60,28 60,28 60,28 60,28 60,28 60,28 reovesi leibkonna liikme kohta l/d 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 reovesi aastas m³ 62,79 62,79 62,79 62,79 62,79 62,79 62,79 62,79 62,79 62,79 62,79 62,79 leibkonnaliikme sissetulek kuus € 579,48 601,65 631,43 664,89 701,46 743,55 793,94 842,64 893,28 946,10 1 001,28 1 058,98 leibkonna sissetulek aastas € 17 732,15 18 410,40 19 321,72 20 345,77 21 464,78 22 752,67 24 294,58 25 784,90 27 334,42 28 950,81 30 639,17 32 404,76 vee tariif €/m³ 1,79 1,97 1,98 2,11 2,10 2,24 2,24 2,32 2,31 2,40 2,42 2,41 reovee tariif €/m³ 3,09 3,41 3,44 3,41 3,41 3,06 3,20 3,04 3,09 2,99 3,17 3,17 vee maksumus aastas € 107,77 118,65 119,60 126,91 126,51 134,74 134,81 139,85 139,21 144,68 145,71 145,39 reovee maksumus aastas € 193,98 214,03 216,21 214,34 214,04 192,09 200,71 190,93 194,25 187,44 199,27 198,99 leibkonna kulu vee ja kanali teenusele € 301,75 332,68 335,81 341,25 340,55 326,83 335,52 330,78 333,46 332,12 344,98 344,38 teenuse suurus sissetulekust % 1,70% 1,81% 1,74% 1,68% 1,59% 1,44% 1,38% 1,28% 1,22% 1,15% 1,13% 1,06% lubatud kulu sissetulekust (soovituslik) % 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00%

8.9 Rahastamisvõimalused

Investeeringute teostamist on võimalik rahastada laenudega või küsida toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Toetuste taotlemiseks on olemas Keskkonnaprogramm (edaspidi KP), mille alamprogrammist on võimalik küsida toetust ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks. Toetuse taotlemist reguleerib keskkonnaministri 17. veebruari 2006 määrus nr 13. Toetuse määr kuni 85% abikõlblikest kuludest. Tulenevalt sellest toetusvõimalusest on koostatud rahastamise plaan investeeringute elluviimiseks. Rahastamise plaan on esitatud tabelis 45.

Tabel 45. Rahastamise plaan, €

Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 kokku Omanikujärelevalve 3 000,00 18 000,00 0,00 9 000,00 9 000,00 12 000,00 7 500,00 10 500,00 13 500,00 82 500,00 Ehitustööd 226 292,86 1 357 757,14 0,00 1 087 125,00 1 087 125,00 745 753,85 466 096,15 1 078 393,75 1 386 506,25 7 435 050,00 Projekteerimine 109 200,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 109 200,00 Projektijuhtimine 12 200,00 16 800,00 0,00 15 000,00 10 500,00 16 500,00 9 000,00 18 000,00 15 000,00 113 000,00 kokku 350 692,86 1 392 557,14 0,00 1 111 125,00 1 106 625,00 774 253,85 482 596,15 1 106 893,75 1 415 006,25 7 739 750,00 Abikõlblik kulu keskkonnaprogramm 335 492,86 1 357 757,14 0,00 1 087 125,00 1 087 125,00 745 753,85 466 096,15 1 078 393,75 1 386 506,25 7 544 250,00 Mitteabikõlbulik kulu 15 200,00 34 800,00 0,00 24 000,00 19 500,00 28 500,00 16 500,00 28 500,00 28 500,00 195 500,00 Toetus KIK keskkonnaprogramm 85,0% 298 088,93 1 183 673,57 0,00 944 456,25 940 631,25 658 115,77 410 206,73 940 859,69 1 202 755,31 6 578 787,50 Omaosalus/partner 15,0% 52 603,93 208 883,57 0,00 166 668,75 165 993,75 116 138,08 72 389,42 166 034,06 212 250,94 1 160 962,50 s.h. Mitteabikõlbulik kulu 15 200,00 34 800,00 0,00 24 000,00 19 500,00 28 500,00 16 500,00 28 500,00 28 500,00 195 500,00 Tabel 45 A . Liigvee ärajuhtimise projekti rahastamise plaan, €

Aasta 2013-2014 2015-2016 Ehitustööd 100% 546 040,00 386 431,00 Toetus KIK keskkonnaprogramm 50,0% 273 020,00 193 215,50 Omaosalus/partner 50,0% 273 020,00 193 215,50

8.10 Vee-ettevõtte jätkusuutlikus

Vee-ettevõtte jätkusuutlikust hindame täismahus planeeritud investeeringute teostamisel prognoositud tarbimismahtude ja prognooshindade alusel. Võrreldakse arvestusperioodi sissetulevaid rahavoogusid väljaminevate rahavoogudega. Tegevust loetakse jätkusuutlikuks, kui kumulatiivsete rahavoogude vahe on igal aastal null või positiivne arv. Sissetulevad rahavood on toetus, omavahendid, laen, kolmandate osapoolte toetus ja tegevustulu. Väljaminevad rahavood on investeeringukulutused, laenu tagasimaksed koos intressidega ja tegevuskulu.

Tabel 46. Vee-ettevõtte jätkusuutlikkus, €

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Sissetulek 109 228 1 106 418 1 451 465 549 703 1 671 069 283 285 1 251 036 1 247 744 986 604 754 639 1 465 856 1 781 545 382 717 toetus ÜF 12 389 695 715 936 333 0 toetus KP 298 089 1 183 674 0 944 456 940 631 658 116 410 207 940 860 1 202 755 0 laen KP II etapp 0 208 884 0 0 0 0 0 0 0 laen KP V etapp 0 166 034 212 251 omavahendid 2 266 0 0 laen ÜF 0 286 897 388 967 tegevustulu 94 573 123 806 126 165 251 614 278 512 283 285 306 580 307 113 328 488 344 432 358 962 366 539 382 717

Väljaminek 96 661 1 081 831 1 435 255 470 438 1 593 615 203 724 1 318 523 1 316 493 988 683 700 992 1 358 265 1 711 916 299 057 investeering ÜF ja KP 14 655 982 612 1 325 300 350 693 1 392 557 0 1 111 125 1 106 625 774 254 482 596 1 106 894 1 415 006 0 asendusinvesteering 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 laenu põhiosa makse 0 0 0 0 42 242 42 242 42 242 42 242 42 242 42 242 42 242 42 242 42 242 intressi makse 0 5 738 13 517 13 517 13 517 12 672 11 828 10 983 10 138 9 293 8 448 7 603 6 759 laenu põhiosa makse KP 0 23 209 23 209 23 209 23 209 23 209 23 209 23 209 23 209 23 209 intressi makse KP 0 12 533 11 140 9 748 8 355 6 963 5 570 4 178 2 785 1 393 laenu põhiosa tagasi KP 0 18 448 47 286 47 286 intressi makse KP 0 9 962 22 697 19 860 tegevuskulu 82 006 93 481 96 438 106 227 109 557 114 460 120 371 125 080 131 878 138 082 144 884 151 088 158 309

Puhas rahavoog 12 567 24 587 16 210 79 265 77 454 79 561 -67 486 -68 749 -2 079 53 647 107 591 69 629 83 660 Kumulatiivne rahavoog 12 567 37 154 53 364 132 629 210 082 289 643 222 157 153 408 151 328 204 975 312 566 382 195 465 855

Tabel 46 järg, €

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Sissetulek 408 508 409 582 410 477 412 036 413 891 416 054 418 536 421 375 424 579 428 169 432 131 436 245 440 476 toetus ÜF toetus KP laen KP II etapp laen KP V etapp omavahendid laen ÜF tegevustulu 408 508 409 582 410 477 412 036 413 891 416 054 418 536 421 375 424 579 428 169 432 131 436 245 440 476

Väljaminek 277 753 280 816 284 138 287 735 417 613 788 835 265 058 247 772 227 437 275 736 246 406 283 227 266 163 investeering ÜF ja KP 0 asendusinvesteering 0 0 0 0 125 990 493 015 12 000 29 250 0 39 000 0 27 000 0 laenu põhiosa makse 42 242 42 242 42 242 42 242 42 242 42 242 42 242 0 0 0 0 0 0 intressi makse 5 914 5 069 4 224 3 379 2 534 1 690 845 0 0 0 0 0 0 laenu põhiosa makse KP 0 intressi makse KP 0 laenu põhiosa tagasi KP 47 286 47 286 47 286 47 286 47 286 47 286 0 intressi makse KP 17 023 14 186 11 349 8 511 5 674 2 837 0 tegevuskulu 165 289 172 035 179 038 186 317 193 887 201 766 209 972 218 522 227 437 236 736 246 406 256 227 266 163

Puhas rahavoog 130 755 128 766 126 338 124 302 -3 722 -372 781 153 478 173 602 197 142 152 433 185 725 153 019 174 313

8.11 Kokkuvõte

Käesoleva arendamise kava investeeringute plaani elluviimisel aastaks 2024 antakse võimalus Aruküla alevikus 82-le protsendile elanikele liitumiseks ühisveevärgiga ja 69-le protsendile elanikele liitumiseks ühiskanalisatsiooniga.

Raasiku alevis luuakse võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga ja ühisveevärgiga 100–l protsendil elanikel. Lisanduvad väljaspool aleviku piiri olevad tarbijad kuni 50 inimest.

Investeeringute elluviimisel on arvestatud, et käesolevas ÜVK arendamise kavas toodud tarbimismahtude prognoosi ja teenuse tariifide põhjal on investeeringute kava elluviidav. Juhul, kui midagi muutub, siis tuleb kava korrigeerida. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on soovitav igal aastal üle vaadata ja vajadusel täiendada. Iga nelja aasta tagant aga uuendada.

9. Kasutatud materjalid

1. Raasiku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2009-2021, Alkranel 2009;

2. Raasiku valla terviseprofiil, 2012;

3. Aruküla ja Raasiku reoveekogumisalade veemajandusprojekt, eelprojekt EL Konsult, 2011;

4. www.konkurentsiamet.ee

5. www.kik.ee

6. www.struktuurifondid.ee

7. www.fin.ee

8. www.mkm.ee

9. www.envir.ee

10. www.keskkonnainfo.ee

11. www.raasiku.ee

12. www.ravenou.ee

13. www.riigiteataja.ee

14. www.evel.ee

15. www.terviseamet.ee

10. Lisad

Joonised

Lisa 1. Aruküla joonis 1

Lisa 2. Aruküla joonis 2

Lisa 3. Aruküla joonis 3

Lisa 4. Raasiku joonis 1

Lisa 5. Raasiku joonis 2

Lisa 6. Raasiku joonis 3

Lisa 7. Penigi joonis

Lisa 8. Härma joonis

Lisa 9. Perila joonis

Lisa 10. Kalesi joonis