DOCSLIB.ORG

Riigitee Nr 11310 Aruvalla – Jägala Km 11,60-17,80 Perila- Tõhelgi Lõigu Rekonstrueerimise Põhiprojekt Keskkonnamõju Hindamise (KMH) Eelhinnang

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Riigitee Nr 11310 Aruvalla – Jägala Km 11,60-17,80 Perila- Tõhelgi Lõigu Rekonstrueerimise Põhiprojekt Keskkonnamõju Hindamise (KMH) Eelhinnang Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila- Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Tellija: OÜ Tuulekaru Täitja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2019 1 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 2 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatav tegevuse iseloomustus ..................................................................................... 5 1.1. Asukoht, tegevuse iseloom, eesmärk ja maht .............................................................. 5 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ........................................................... 6 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine, sh energiakasutus ...... 7 1.4. Ülevaade tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja jäätmeteke .................................... 7 1.5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................. 8 1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ........................................ 8 2. Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond .............................................................. 9 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ................................................................................................................................ 9 2.2. Taristu .......................................................................................................................... 9 2.3. Vesi ja pinnas (sh geoloogia ja hüdrogeoloogia) ....................................................... 11 2.4. Loodusväärtused ja looduslik mitmekesisus ............................................................. 13 2.5. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................. 14 3. Hinnang tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju olulisusele ............................................. 16 3.1. Mõju elustikule, sh kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele) ja liikidele ..................................... 16 3.2. Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 18 3.3. Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud .................................................................. 19 3.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimale ............................................................................... 21 3.5. Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele ................................ 22 3.6. Mõju märgaladele ...................................................................................................... 22 3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ning elanikkonnale ............................................... 22 3.9. Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld ja maavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) ...................................................................................................................... 22 Kokkuvõte ja meetmed mõjude minimeerimiseks ................................................................... 24 Olulisemad kasutatud allikad ................................................................................................... 26 3 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) riigimaanteel nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile. Seejuures selgitatakse eelhinnangu käigus, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib: • eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 on esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Antud tegevusele vastavalt KeHJS § 6 lg 1 automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 10 „infrastruktuuri ehitamine või kasutamine“ alla, mille korral tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusega võib kaasneda eeldatavalt oluline keskkonnamõju (KeHJS § 22). Kavandataval tegevusel on seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1: ✓ § 15 p 8 selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Rekonstrueeritava maanteelõigu äärde jääb kaitsealune Peningi mõisa park (kaitseala, KLO1200389). Kaitsealale kehtib vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Käesolev KMH eelhinnang on koostatud lähtuvalt määruses esitatud nõuetest. Lisaks on aluseks võetud kaks juhendmaterjali: • Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine; • Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend (Keskkonnaministeerium, november 2017) KMH eelhinnangu tellijaks ja projekti koostajaks on OÜ Tuulekaru. KMH eelhinnangu koostajaks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja keskkonnaspetsialist Kersti Õun. 4 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 1. Kavandatav tegevuse iseloomustus 1.1. Asukoht, tegevuse iseloom, eesmärk ja maht Rekonstrueeritav kõrvalmaantee 11310 Aruvalla – Jägala Perila – Tõhelgi lõigu (11,6-17,8 km) rekonstrueerimise asukoht on Harju maakonnas, Raasiku vallas, Peningi, Perila ja Tõhelgi külas. Lõigule ehitati bituumenstabiliseeritud kiht aastal 1973. Viimati pinnati lõiku 11,602-15,085 ja 16,452-17,800 2012 aastal ja km 15,085-16,452 aastal 2010. Projekteeritaval lõigul asub 3 üheavalist ja 1 kaheavaline truupi, lisaks võimalikud truubid mahasõitudel ja ristumistel teiste teedega. Lõigul asuvad Rätla, Retimäe ja Peningi bussipeatused. Olemasoleval maanteel esineb piki- ja põikpragusid, ebatasasusi ning katte serv on defektne. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. aastal loendusandmete järgi oli kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km 11,6-16,3 lõigul 1231 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 2% ja autorongid 2% ning lõigul 16,3-18 oli liiklussageduseks 362 sõidukit ööpäevas, millest raskeliiklus moodustas 5%. Joonis 1.1. Rekonstrueeritava maanteelõigu asukoht (aluskaart: Maa-amet, 2019) Kavandatava tegevuse ümbruse maakasutuse kirjeldus on esitatud ptk 2.1. 5 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019 Kavandatava tegevuse eesmärk on kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi 11,6-17,8 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine, sh parandada külgnähtavust, korrastada vete ärajuhtimissüsteemid ja liikluskorraldusvahendid. Samuti on ette nähtud korrastada olemasolevad mahasõidud ning ristmikud, lisaks rekonstrueeritakse olemasolevad bussipeatused. Maantee projektkiiruseks 90 km/h ja ettenähtud sõiduradade arv on 2. Sõiduraja laiuseks peab projekteerima 3,25 m ning kindlustatud teepeenra laiuseks 0,75 m ja tugipeenra laiuseks 0,5 m. 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Projekteeritava kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi näol on tegemist olemasoleva maanteega, mille paiknemisega maastikus on arvestatud nii Raasiku valla üldplaneeringus (2005), kui ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 2018). Üldplaneeringu kohaselt on valda läbiva Jüri–(Lagedi)–Aruküla–Peningi–Perila–Kiviloo ning Aruvalla-Jägala maanteed on valla jaoks olulised ja tõusva tähtsusega magistraalsed ühendusteed. Üldplaneeringu kohaselt on Aruvalla – Jägala maantee äärde ette nähtud kergliiklustee rajamine. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva maanteelõigu
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Üldplaneering
    Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: [email protected] Planeerija ja konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] www.skpk.ee Kuupäev 4.05.2020 Seisund Põhilahendus Raasiku valla üldplaneering Raasiku valla üldplaneering Algatamine 07.03.2017 Lähteseisukohad 11.09.2107 Töörühmad 14.12.2017 – 8.05.2018 Mõttenope 16.03 – 1.04.2018 Eskiisi avalik väljapanek 16.07 – 16.08.2018 Eskiisi avalikud arutelud 21, 22, 23.08.2018 Kooskõlastamine 02-05.2019 Vastuvõtmine 11.06.2019 Avalik väljapanek 19.06 – 4.08.2019 Avalikud arutelud 28 ja 29.08.2019 Kehtestamine 2 / 55 Raasiku valla üldplaneering Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6 2. VISIOON JA ARENGU EESMÄRGID ..................................................................... 7 3. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED............................................................. 9 3.1. Tiheasustusala ..................................................................................................... 9 3.2. Hajaasustusala .................................................................................................. 10 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus ................................................................. 11 3.4. Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused ............................................................ 13 3.5. Arhitektuurivõistlus ...........................................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus .........................................................................................................................
    [Show full text]
  • 1 Kultuurimälestised (Kinnismälestised) Raasiku Vallas
    Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 4 Kultuurimälestised (kinnismälestised) Raasiku vallas (seisuga märts 2019) Mälestise nimi Registri- Asukoht (asula nimi) Mälestise liik number Vabadussõja mälestussammas 27090 Raasiku alevik, Harju- ajaloomälestis Jaani kirikuaed II maailmasõjas hukkunute 21 Raasiku alevik, uus ajaloomälestis ühishaud kalmistu Harju-Jaani kirik 21529 Raasiku alevik ehitismälestis Kivikalme 18635 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18636 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme „Ristikangrumägi“ 18637 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18638 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18639 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18640 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18641 Järsi küla (end. Kangla) arheoloogiamälestis Kultusekivi 18643 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18644 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18646 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18648 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18649 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kivikalme „Kabelikink“ 18655 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18656 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Ohvrikivi „Nõiakivi“, „Rahakivi“ 18657 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18671 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18672 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18673 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18674 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18675 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18704 Tõhelgi küla (end.
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Harjumaal 2009
    Regionaaltoetused Harjumaal 2009 Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Veebruar 2010 Infolehes on antud ülevaade 2009. aastal Lk 2 – Euroopa Harju maakonnas ellu viidud ja alustatud projektidest, mis on saanud rahalist tuge Regionaalarengu Fondi Siseministeeriumi regionaalarengu toetused programmidest. Lk 6 –Euroopa Sotsiaalfondi Regionaalministri haldusalas viiakse toetused regionaalse arengu toetamiseks ellu 25 toetusmeedet ja -programmi. 2009. aastal Lk 6 – Norra/EMP toetused toetati läbi nende erinevate meetmete ja Lk 7 – Siseriiklikud toetused programmide Eesti regionaalarengut enam kui 2 miljardi krooniga, millest üle 1,9 Lk 21 – Ülevaade miljardit moodustasid erinevad toetustest teistes välistoetused. maakondades Harjumaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2009. aastal enam kui 318 miljonit krooni. 1 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetused Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse aastatel 2007-2013 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengut läbi elukeskkonna arendamise rakenduskava enam kui kuue miljardi krooniga. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohalike avalike teenuste arendamine Haraka Kodu Haraka Kodu rajamine vaimupuudega noortele I etapp 32 000 000 Kernu Vald Ruila Põhikooli võimla ja õppekõrvalhoone ehitus 18 018 000 Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu keskkooli hoone kütte-ventilatsioonisüsteemi 7 047 014 rekonstrueerimine Kõue Vallavalitsus Ardu Kooli lasteaiamaja ehitamine ja sisustamine ning 23 188 426 mängu- ja
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Teehoiukava 2019-2023
    RAASIKU VALLA TEEHOIUKAVA 2019-2023 Aruküla 2019 Raasiku valla teehoiukava 2019-2023 Sisukord 1. Sissejuhatus, mõisted ja seadusandlus ............................................................................... 3 2. Teede üldandmed ja seisukord ........................................................................................... 5 3. Teehoiukava kavandamise ja finantseerimise põhimõtted ................................................. 6 4. Finantsplaan ja objektiline nimekiri ................................................................................... 7 2 Raasiku valla teehoiukava 2019-2023 1. Sissejuhatus, mõisted ja seadusandlus Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 võeti vastu volikogu määrusega 13.10.2015 ja on jõustunud 01.01.2016. Käesoleva redaktsiooniga pikendatakse valdkondliku arengudokumendi kehtivust aastani 2023, ajakohastatakse tekstiosa ning finantsplaan ja objektiline nimekiri. Teehoiukava koostamisel ja ajakohastamisel järgiti liiklussagedust, liiklusohutust, olemasolevat tee seisukorda, koolibusside liiklusskeeme, keskkonnakaitse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande nõudeid ning muid olulisi asjaolusid. Kava koosneb kirjeldavast osast ja finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning vallale kuuluvate teede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjast. Kavas kirjeldatakse teehoiu rahastamist varasematel aastatel ja arengukava perioodil. Teehoiukava eesmärkideks on: - parendada kruusa- ja asfaltkattega teede seisukorda läbi hoolduse
    [Show full text]
  • Muudetud Nimede Register
    MUUDETUD NIMEDE REGISTER I 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 19 3 5 KIRJASTUS „AURA* TALLINN MUUDETUD NIMEDE REGISTER MUUDETUD NIMEDE REGISTER i 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 120 791 19 3 5 KIRJASTUS „AURA" TALLINN Trükikoda „Estotrükk" Tallinn, S, Karja 8. 1935. EELSÕNÄ. Muudetud nimede register I 1011 lühendatud ära­ trükk „Aura" muudetud nimede kartoteegist ja si­ saldab kõiki perekonna- ning eesnimede muutmisi, mis välja kuulutatud Riigi Teatajas või Riigi Tea­ taja Lisas alates 1919. a. kuni 1. juulini 1935. Registri II osa ilmub 1936. a. jaanuari lõpul, tuues nimemuutmisi 1. juulist 1935 kuni 1. jaanuarini 1936. Teise ossa võetakse sisse ka kõik need nime­ muutmised, mis Riigi Teatajas ei ole väljakuulu­ tatud. Seega oleks muudetud nimede registri II osa ilmumisel antud täielik nimemuutmiste nimestik kuni 1. jaanuarini 1936. Edaspidi ilmuvad registri järgmised osad iga poole aasta järele, tuues möödu­ nud poolaastal muudetud nimesid. Käesolevasse raamatusse ei ole nimemuutjate kohta peale nime, sündimiseaja ja perekonnaliik­ mete nimede muid andmeid sisse võetud, et vältida lehekülgede arvu ja hinna liialt suureks paisumist. Osalt vähendavad seda puudust raamatu lõppu lisa­ tud kupongid, milliste abil on tarviduse korral või­ malik saada kirjastuselt täiendavaid andmeid. Nimestikkude koostamisel on hoolega püütud vältida vigu, kui aga siiski raamatu tarvitajad peaks leidma mõningaid ebatäpsusi, palutakse sellest tea­ tada aadressil: ,,Aura". Nimekast 75, Tallinn. Sa­ muti võetakse tänuga vastu põhjendatud sooviaval­ dusi andmestiku laiendamiseks registri järgmistes osades. ; i Kirjastus „AURA". — A. J. Rava. SISU. Lhk. Andmete järjestus ja lühendid .... 8 I. Uued perekonna- ja eesnimed .... 9 II. Uued eesnimed .... 219 III. Endised perekonnanimed 233 Lisa.
    [Show full text]
  • Aruküla Põhikooli Põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08
    Aruküla Põhikooli põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08. märtsi 2011. a. määrus nr 8 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 66 lõike 2 alusel. 1. Peatükk KOOLI NIMETUS, ASUKOHT JA LIIK § 1. Kooli ametlikuks nimetuseks on Aruküla Põhikool. § 2. Kooli asukohaks on Põllu 5 Aruküla 75201 Raasiku vald Harju maakond Eesti Vabariik § 3. Kool on Raasiku vallavalitsuse hallatav asutus. § 4. Kooli pidajaks on Raasiku vald. 2. Peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. § 6. Kool loob õpilastele eakohase, turvalise, positiivset mõju ja arendava õppekeskkonna, mis toetab õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loova eneseväljenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 3. Peatükk KOOLI TEGUTSEMISE VORM § 7. Koolis toimub statsionaarne õpe. Põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppel. § 8. Koolis omandatakse põhiharidus üldhariduse riiklikust õppekavast või lihtsustatud riiklikust õppekavast lähtudes. Vajadusel on lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks moodustatud eraldi klass. § 9. Koolis on õppekava täitmiseks arvestatud nominaalaeg üheksa aastat. Koolis on kooliastmed: I kooliaste – 1.-3.klass II kooliaste – 4.-6.klass III kooliaste – 7.-9.klass 1 § 10. Kooli teeninduspiirkonnaks on: 1.–6. klassi õpilastele Aruküla alevik, Igavere Järsi, Kalesi, Kulli, Kurgla ja Peningi külad, 7.–9. klassi õpilastele Aruküla alevik, Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere ja Rätla külad.
    [Show full text]
  • Üldplaneeringu Seletuskiri
    Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: [email protected] Planeerija ja konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] www.skpk.ee Kuupäev 4.05.2020 Seisund Kehtestatud Raasiku valla üldplaneering Raasiku valla üldplaneering Algatamine 07.03.2017 Lähteseisukohad 11.09.2017 Töörühmad 14.12.2017 – 8.05.2018 Mõttenope 16.03 – 1.04.2018 Eskiisi avalik väljapanek 16.07 – 16.08.2018 Eskiisi avalikud arutelud 21, 22, 23.08.2018 Kooskõlastamine 02-05.2019 Vastuvõtmine 11.06.2019 Avalik väljapanek 19.06 – 4.08.2019 Avalikud arutelud 28 ja 29.08.2019 Kehtestamine 26.05.2020 2 / 55 Raasiku valla üldplaneering Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6 2. VISIOON JA ARENGU EESMÄRGID ..................................................................... 7 3. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED............................................................. 9 3.1. Tiheasustusala ..................................................................................................... 9 3.2. Hajaasustusala .................................................................................................. 10 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus ................................................................. 11 3.4. Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused ............................................................ 13 3.5. Arhitektuurivõistlus
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]