DOCSLIB.ORG

ALUSANALÜÜS Raasiku Valla Üldplaneeringule

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
ALUSANALÜÜS Raasiku Valla Üldplaneeringule Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; www.skpk.ee Kuupäev 9.01.2018 ALUSANALÜÜS Raasiku valla üldplaneeringule Kaart: © OpenStreetMapi kaastöölised ALUSANALÜÜS Raasiku valla üldplaneeringule Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 1. ASEND ............................................................................................................... 4 2. RAHVASTIK ....................................................................................................... 5 3. ASUSTUS ......................................................................................................... 12 4. MAAKASUTUS JA EHITUSTEGEVUS .................................................................. 16 5. SOTSIAALNE JA KULTUURILINE KESKKOND .................................................... 25 6. MAJANDUSKESKKOND ..................................................................................... 29 7. TEED JA LIIKUVUS .......................................................................................... 31 2 / 34 ALUSANALÜÜS Raasiku valla üldplaneeringule Sissejuhatus Raasiku valla üldplaneeringu alusanalüüs koondab endas materjale ja infot üldplaneeringu koostamiseks. Siia on koondatud viimase 10-15 a statistilist infot, alusandmeid ja seni kaardistatud trende. Alusinfo põhjal on analüüsitud võimalikke perspektiivseid arengutrendide suundumusi. Millised tegurid on Raasiku valla möödunud aastate arengutes ilmnenud ning millised võimalused tulevikku loovad? Materjal on lähtekohaks üldplaneeringu lahendusvariantide kaalutlusotsuste tegemisel. Alusanalüüs on koostatud seisuga jaanuar 2018. Üldplaneeringu koostamise käigus seda teavet edaspidi ei uuendata. Materjal on pigem analüüsiva iseloomuga, olemasoleva keskkonna kirjelduse leiab keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ptk-is 6 - Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus. 3 / 34 ALUSANALÜÜS Raasiku valla üldplaneeringule 1. Asend Raasiku vald asub Harjumaal, Tallinnast umbes 30 km kaugusel kagu suunas ning piirneb põhjast Jõelähtme, idast Anija, lõunast Kose ja läänest Rae vallaga (joonis 1). Raasiku valla teedevõrgu riikliku tasandi moodustavad kõrvalmaanteed: Lagedi–Aruküla–Peningi, Aruküla–Kostivere, Jüri–Aruküla, Maardu–Raasiku, Aruvalla–Jägala, Perila–Jägala, Viskla–Pikavere. Riiklikku teedevõrku toetavad kohalikud ning erateed. Valla põhjaosa läbib Tallinn-Tapa raudtee. Raasiku valla pindala on 159 km² ning ulatus põhjast lõunasse 19 km ja idast läände 17 km. Raasiku vald moodustab 3,8% Harju maakonna pindalast, seega on tegemist ühe väiksema omavalitsusega Harju maakonnas. Raasiku vallas on kaks alevikku: Aruküla, Raasiku ning 13 küla: Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere, Rätla, Tõhelgi. Asendilt jääb Raasiku vald Tallinna linna ümbritsevate lähivaldade esimese ringi taha (Tallinnast kui keskusest veidi kaugemale), mis on piiranud Raasiku omavalitsuse elanike suurt juurdekasvu ja seega ka nõudlust valla poolt elanikkonnale osutatavate teenuste järele. Joonis 1. Planeeringuala asukohaskeem ning Raasiku valla asustusjaotus. Allikad: Raasiku valla veebileht, Rahandusministeerium, 2017. 4 / 34 ALUSANALÜÜS Raasiku valla üldplaneeringule 2. Rahvastik Elanike arv vallas on viimase kümne aasta lõikes olnud üsna stabiilne, kõikudes 4600-4700 elaniku piirimail. Kuna Rahvastikuregistri ja Statistikaameti info elanike arvu osas on veidi erinev, siis on siin välja toodud mõlema allika info (joonis 2 ja 3). Viimasel 2017. aastal on toimunud oluline kasv, juurde on lisandunud u 370 inimest, kuid see on ilmselt seotud haldusreformile eelnenud kampaaniaga ning lähiaja suuremale kasvutrendile ei viita. Rahvaarvult on Raasiku vald Harjumaa valdadega võrreldes pigem väiksema rahvaarvuga, seda eriti pärast haldusreformi, mille tagajärjel mitmed väiksemad omavalitsused liitusid. Võib-öelda, et Harjumaa kontekstis jääb Raasiku (5075 elanikku) pigem nn Harju kuldse ringi äärealale ning linnalisemate või rohkemaarvuliste valdadega (Viimsi, Rae, Maardu, kus on u 15-20 000 elanikku) võrreldes on elanike arv selgelt väiksem, kuid oma asukoha ja asustusstruktuuri tõttu on see ka mõistetav. Rahvaarvu poolest on Raasiku võrreldav nt Kiili ja Keila vallaga. Kui vaadata valla rahvaarvu Eesti taasiseseisvumise perioodi jooksul, siis on see 1990. aastatest alates püsinud üldjoontes suhteliselt stabiilsena, olles pidevalt nõrgas tõusutrendis (vt Joonis 3).1 Raasiku valla rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu vaadates (vt Joonis 4) jääb silma, et vallas on Eesti keskmisest rohkem keskealisi mehi ja naisi (vanuses 30-44). Sealjuures vanemates vanusegruppides (alates vanuses 50-54) naisi on vallas oluliselt vähem, kui mehi, ja see jääb märkimisväärselt alla ka Eesti keskmisele. Pensioniealisi mehi on Eesti keskmisega võrreldes veidi vähem. Seega võib öelda, et pensioniealiste elanike hulk vallas on Eesti keskmisest väiksem ning rahvastik on pigem nooremapoolne. Laste osakaal (vanuses 5-19) on vallas mõlema soo puhul üle Eesti keskmise. Valla rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis annab vallale head tulevikuperspektiivid, kuna laste osakaal on vallas üsna suur. Joonis 2. Rahvastiku arvu muutus 2008-2017. Allikas: Statistikaamet, info seisuga 21.07.2017. 1 Raasiku valla arengukava 2013(2016)-2024 5 / 34 ALUSANALÜÜS Raasiku valla üldplaneeringule Joonis 3. Raasiku valla elanike arvu muutus 1991-2016. Allikas: Rahvastikuregister, seisuga 1.01.2016. Joonis 4. Raasiku valla rahvastikupüramiid. Allikas: Statistikaamet, info seisuga 1.01.2017. 6 / 34 ALUSANALÜÜS Raasiku valla üldplaneeringule 148 2016 519 189 2015 180 146 2014 161 130 2013 150 153 2012 141 177 2011 197 179 2010 133 173 2009 161 129 2008 200 0 100 200 300 400 500 600 Väljaränne Sisseränne Joonis 5. Sisse- ja väljaränne aastatel 2008-2016. Allikas: Statistikaamet. Vastavalt Statistikaameti andmetele2 on Raasiku valla sisse- ja väljaränne olnud üldiselt ühtlasel tasemel. Keskmiselt on sisseränne aastas olnud 165 inimest ning väljaränne 158 inimest, seega on sisserändajaid pidevalt olnud veidi rohkem. Kuid 2016. a on toonud väga suure hüppe sisserändajate hulgas, keda on aasta jooksul olnud 519 inimest, samas kui väljaränne on olnud 148 inimest. Hüppe põhjuseks on ilmselt sissekirjutuse kampaania haldusreformi eelse aja kontekstis ning seda ei saa sisserände kasvuna otseselt tõlgendada. Kokkuvõttes võib öelda, et ränne ei ole rahvaarvu mõjutamisel vaadeldava perioodi jooksul olnud eriti oluliseks teguriks. Statistikaameti andmetel on vallas demograafiline tööturusurveindeks3 olnud viimase viie aasta jooksul pidevas tõusus. 2017. aastal on tööturusurveindeks 1,28 ning alates 2014 aastast on see olnud üle ühe. See on positiivne näitaja, kuna on Eesti keskmisest veidi kõrgem (joonis 6). Seega võib eeldada, et Raasiku vallas siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Üldiselt on see näitaja üle 1 peamiselt nendes kohalikes omavalitsustes, kus on toimunud intensiivne elamuarendus (nt Rae 2,42 või Viimsi 1,76). Ülalpeetavate määr on viimase viie aasta jooksul Statistikaameti andmetel vallas tõusnud (joonis 7). Tegemist on valdavalt üle-eestilise trendiga (Eesti keskmine näitaja 55,2), mis näitab, et tööealisi elanikke jääb järjest vähemaks võrreldes mittetööealistega ning see on seotud üldise rahvastiku vananemise mõjuga. Kuid Raasiku valla puhul on tõenäoline, et see määr langeb, kuna demograafiline tööturusurveindeks on viimastel aastatel olnud kasvav (joonis 8). 2 Statistikaameti piirkondlik portaal. Raasiku vald, külastatud 29.09.2017 3 Demograafiline tööturusurveindeks – eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. 7 / 34 ALUSANALÜÜS Raasiku valla üldplaneeringule Joonis 6. Raasiku valla demograafiline tööturusurveindeks võrreldes teiste omavalitsustega. Allikas: Statistikaamet, info seisuga 1.01.2017. 2017 56,4 2016 57,4 2015 56,2 2014 54,4 2013 52,8 2012 52,9 2011 54,8 2010 54,3 2009 51,6 2008 51,0 46,0 48,0 50,0 52,0 54,0 56,0 58,0 Joonis 7. Raasiku valla ülalpeetavate määr. Allikas: Statistikaamet. 8 / 34 ALUSANALÜÜS Raasiku valla üldplaneeringule 1,40 1,20 1,00 0,80 0,60 0,40 0,20 0,00 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 8. Raasiku valla demograafiline tööturusurveindeks aastatel 2008-2017. Allikas: Statistikaamet, info seisuga 1.01.2017. Rahvastikuprognoos Statistikaameti üldise rahvastikuprognoosi4 kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 15 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu. Seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel väheneb kogu Eesti rahvastik keskmiselt 0,4% võrra aastas, Raasiku vallas väheneb elanikkond 2040. aastaks 2,12%. Välisränne ja loomulik iive mõjutavad rahvaarvu vähenemist enam-vähem võrdses mahus. Joonis 9. Raasiku valla (klaster 6) pensioniealiste osatähtsuse muutus 2015-2030 klasteranalüüsi põhjal. Allikas: Statistikaamet, 2015. 2040. aastaks rahvastiku soo-vanuskoosseis muutub. Naiste ja meeste osatähtsuste erinevus väheneb, ühelt poolt seetõttu, et meeste oodatav eluiga kasvab, teiselt poolt naiste jätkuvalt aktiivsema väljarände tagajärjel. Peamine
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Üldplaneering
    Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: [email protected] Planeerija ja konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] www.skpk.ee Kuupäev 4.05.2020 Seisund Põhilahendus Raasiku valla üldplaneering Raasiku valla üldplaneering Algatamine 07.03.2017 Lähteseisukohad 11.09.2107 Töörühmad 14.12.2017 – 8.05.2018 Mõttenope 16.03 – 1.04.2018 Eskiisi avalik väljapanek 16.07 – 16.08.2018 Eskiisi avalikud arutelud 21, 22, 23.08.2018 Kooskõlastamine 02-05.2019 Vastuvõtmine 11.06.2019 Avalik väljapanek 19.06 – 4.08.2019 Avalikud arutelud 28 ja 29.08.2019 Kehtestamine 2 / 55 Raasiku valla üldplaneering Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6 2. VISIOON JA ARENGU EESMÄRGID ..................................................................... 7 3. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED............................................................. 9 3.1. Tiheasustusala ..................................................................................................... 9 3.2. Hajaasustusala .................................................................................................. 10 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus ................................................................. 11 3.4. Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused ............................................................ 13 3.5. Arhitektuurivõistlus ...........................................................................................
    [Show full text]
  • Kulna Jaamavahel
    Õnnetusjuhtum Kulna raudteeületuskohal Harjumaal 20. veebruaril 2018 Raudteeületuskoha õnnetusjuhtum Tallinn, 11. oktoober 2018 R200218 ERA No EE-5609 Kulna õnnetusjuhtum 1. KOKKUVÕTE 1. Veok Scania koos turbaga laaditud poolhaagisega Kraker sõitis Harjumaal Riisipere – Tallinn reisirongi nr 0522 ette automaatselt seadistamata passiivsel asulavälisel Kulna raudteeületuskohal teisipäeval, 20. veebruaril 2018 kell 08:29. GPS-koordinaadid on 59˚17’8,7’’ N ja 24˚21’9,7’’ E. 2. Veok sõitis aeglaselt valgel ajal kinnisõidetud lumega ja liikluskorraldusvahenditega varustatud teel kuni vahetult ülesõidukoha eel libedustõrje järgselt teeolude paranedes, kiirenevalt õhukeses, normidele vastavas lume ja kloriidi segus kokkupõrkeni rongiga. 3. Auto põrkus kokku 3-vagunilise Stadler Flirt elektrirongi peas asuva juhtvaguniga, mille tulemusena läks rong rööbastelt maha. Rööbastele jäi rongi viimane alusvanker. 4. Tõsisemaid kehavigastusi sai autojuht, kergemaid kehavigastusi 2 raudteelast ja 6 reisijat. Auto ja poolhaagis muutusid vrakiks. Rongikoosseisul said kahjustatud alusvankrid, automaatsidur, veomootor ja kõik kolm vagunit deformatsioonide ning kriimustustena. Kahjustada sai raudteeülesõidukoht koos rööbasteega. 5. Rongiliiklus peatati 52 tunniks ja 36 minutiks. Käigust jäi ära 54 rongi. Reisiliiklus asendati bussidega. 6. Õnnetuse otseseks põhjuseks on inimlik eksimus, kus meditsiiniliselt kindlaks tehtud joobeseisundis autojuht ei suutnud tähelepanu õigeaegselt lähenevale rongile ümber lülitada ning sõitis kokkupõrkesse rongiga. 7. Raudteeveeremi
    [Show full text]
  • 1 Raasiku Valla Ja Rahvastiku Üldandmed
    RAASIKU VALD TERVISEPROFIIL 2012- 2016 Aruküla 2012 1 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 6 1 Raasiku valla ja rahvastiku üldandmed ................................................................................................ 7 1.1 Territoorium .................................................................................................................................. 7 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 8 1.3 Sünnid ja surmad ........................................................................................................................ 12 1.4 Rahvastiku muutumine ja iive ..................................................................................................... 14 1.5 Raasiku valla eelarve ja tulumaksu laekumine ........................................................................... 15 2 Rahvastiku terviseseisund .................................................................................................................. 19 3 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ......................................................................................... 22 3.1 Ettevõtlus ...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus .........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • 1 Kultuurimälestised (Kinnismälestised) Raasiku Vallas
    Raasiku valla üldplaneeringu KSH aruanne Lisa 4 Kultuurimälestised (kinnismälestised) Raasiku vallas (seisuga märts 2019) Mälestise nimi Registri- Asukoht (asula nimi) Mälestise liik number Vabadussõja mälestussammas 27090 Raasiku alevik, Harju- ajaloomälestis Jaani kirikuaed II maailmasõjas hukkunute 21 Raasiku alevik, uus ajaloomälestis ühishaud kalmistu Harju-Jaani kirik 21529 Raasiku alevik ehitismälestis Kivikalme 18635 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18636 Järsi küla arheoloogiamälestis Kivikalme „Ristikangrumägi“ 18637 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18638 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18639 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18640 Järsi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18641 Järsi küla (end. Kangla) arheoloogiamälestis Kultusekivi 18643 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18644 Kalesi küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18646 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18648 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kultusekivi 18649 Kalesi küla (end. Peningi arheoloogiamälestis asundus) Kivikalme „Kabelikink“ 18655 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kultusekivi 18656 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Ohvrikivi „Nõiakivi“, „Rahakivi“ 18657 Kiviloo küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18671 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18672 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18673 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18674 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18675 Perila küla arheoloogiamälestis Kivikalme 18704 Tõhelgi küla (end.
    [Show full text]
  • Paremus Page 1
    paremus 2.07.2016, Vändra PAREMUSJÄRJESTUS 1. koht Viljandi (Viljandimaa) Varje Reede, Toomas Reede, Toivo Ilves 50 2. koht Käru (Raplamaa) Anne Sillamaa, Vello Sillasoo, Mati Tapo 47 3. koht Põdrala (Valgamaa) Maris Rõõm, Kaur Kangur, Kert Kangur, Mati Rõõm 45 4. koht Suure-Jaani (Viljandimaa) Anu Ibrus, Andres Ibrus, Mauno Mill 43 5. koht Lääne-Nigula (Läänemaa) Marge Mägi, Maive Sein, Aivar Sein 42 6. koht Mäetaguse (Ida-Virumaa) Anna Romanenko, Argo Sepp, Jaan Sepp, Oskar Sepp 41 7. koht Iisaku (Ida-Virumaa) Svetlana Veski, Andres Veski, Aulis Paal 40 8. koht Imavare (Järvamaa) Sandra Vaks, Toivo Vaks, Are Lepp 39 9. koht Lääne-Saare (Saaremaa) Ulvi Allik, Gabriel Alesmaa, Gennadi Andrejev 38 10. koht Viru-Nigula (Lääne-Virumaa) Heili Vasser, Vello Vasser, Raul Mõtus 37 11. koht Tartu (Tartumaa) Jelena Brakina, Vello Pluum, Ülo Luuka 36 12. koht Ridala (Läänemaa) Endla Antsve, Kaido Anstve, Tiit Palk 35 13. koht Rae (Harjumaa) Evelin Tommula, Roman Olmre, Andrus Tommula 34 14. koht Audru (Pärnumaa) Õie Killing, Madis Tamme, Kaijo Killing 33 15. koht Tarvastu (Viljandimaa) Katrin Viirpalu, Avo Jaago, Aare Naprison, Leo Viinapuu 32 16. koht Nissi (Harjumaa) Gelly Danilov, Ants Kiisa, Tavo Tamm 31 17. koht Kiili (Harjumaa) Merike Lusbo, Aigar Lusbo, Harry Lusbo 30 18. koht Mikitamäe (Põlvamaa) Raili Mõttus, Raul Raidla, Margo Sirendi 29 19. koht Kernu (Harjumaa) Karin Lähker, Lauri Kaasik, Armo Aas 28 20. koht Luunja (Tartumaa) Eliise Altmäe, Enn Tõppan, Peep Kihlevelt 27 21. koht Raasiku (Harjumaa) Piia-Liis Seeder, Guido Trees, Sander Nahkor, Janek Jaškov 26 22. koht Vinni (Lääne-Virumaa) Triinu Kunberg, Ere Tammeorg 25 23.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Annual Rail Service Quality Report for the Year 2017
    Annual rail service quality report for the year 2017 Tallinn April, 2018 1 Introduction AS Eesti Liinirongid (Elron) is state owned company, shareholder represented by the Ministry of Economic Affairs and Communications, offering passenger train transport service all over Estonia. Service is provided under public service contracts entered into pursuant to the procedure provided in the Public Transport Act. Elron operates with 18 FLIRT type electrical trains and 20 FLIRT type diesel trains. Elron operates domestic travels only. Staring from 01.01.2014 Elron operates all over Estonia totally on 17 lines, of those 6 electrified lines: • Tallinn-Aegviidu, and 11 not electrified lines: • Tallinn-Riisipere, • Tallinn- Viljandi, • Tallinn- Paldiski, • Tallinn-Türi, • Tallinn-Kloogaranna, • Tallinn-Rapla, • Tallinn-Keila • Tallinn-Pärnu, • Tallinn-Pääsküla, • Tallinn-Tartu, • Tallinn-Narva, • Tallinn-Rakvere, • Tartu-Jõgeva, • Tartu-Koidula (-Piusa), • Tartu-Valga, • Tallinn-Pääsküla. Total length of lines is 795 kilometers, from which 132 kilometers are electrified. No public infrastructure is owned by Elron. Elron management system is certified on the bases of ISO 9001:2008, ISO 14001:2004 and OHSAS 18001:2007. The requirements established in Regulation (EC) No. 1371/2007 of the European Parliament and of the Council on rail passengers' rights and obligations apply to the rail transport of passengers with following exemption on 2015: Articles 10, 13 (2), 15, 18 (2), (4) and (5) and 22 of Regulation No. 1371/2007 are not applied until 3 December 2019. 2 1) Information and tickets Information about Elron’s services can be retrieved via Elron’s home page www.elron.ee, 24 h information phone and office phone during office working hours.
    [Show full text]