DOCSLIB.ORG

Paremus Page 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Paremus Page 1 paremus 2.07.2016, Vändra PAREMUSJÄRJESTUS 1. koht Viljandi (Viljandimaa) Varje Reede, Toomas Reede, Toivo Ilves 50 2. koht Käru (Raplamaa) Anne Sillamaa, Vello Sillasoo, Mati Tapo 47 3. koht Põdrala (Valgamaa) Maris Rõõm, Kaur Kangur, Kert Kangur, Mati Rõõm 45 4. koht Suure-Jaani (Viljandimaa) Anu Ibrus, Andres Ibrus, Mauno Mill 43 5. koht Lääne-Nigula (Läänemaa) Marge Mägi, Maive Sein, Aivar Sein 42 6. koht Mäetaguse (Ida-Virumaa) Anna Romanenko, Argo Sepp, Jaan Sepp, Oskar Sepp 41 7. koht Iisaku (Ida-Virumaa) Svetlana Veski, Andres Veski, Aulis Paal 40 8. koht Imavare (Järvamaa) Sandra Vaks, Toivo Vaks, Are Lepp 39 9. koht Lääne-Saare (Saaremaa) Ulvi Allik, Gabriel Alesmaa, Gennadi Andrejev 38 10. koht Viru-Nigula (Lääne-Virumaa) Heili Vasser, Vello Vasser, Raul Mõtus 37 11. koht Tartu (Tartumaa) Jelena Brakina, Vello Pluum, Ülo Luuka 36 12. koht Ridala (Läänemaa) Endla Antsve, Kaido Anstve, Tiit Palk 35 13. koht Rae (Harjumaa) Evelin Tommula, Roman Olmre, Andrus Tommula 34 14. koht Audru (Pärnumaa) Õie Killing, Madis Tamme, Kaijo Killing 33 15. koht Tarvastu (Viljandimaa) Katrin Viirpalu, Avo Jaago, Aare Naprison, Leo Viinapuu 32 16. koht Nissi (Harjumaa) Gelly Danilov, Ants Kiisa, Tavo Tamm 31 17. koht Kiili (Harjumaa) Merike Lusbo, Aigar Lusbo, Harry Lusbo 30 18. koht Mikitamäe (Põlvamaa) Raili Mõttus, Raul Raidla, Margo Sirendi 29 19. koht Kernu (Harjumaa) Karin Lähker, Lauri Kaasik, Armo Aas 28 20. koht Luunja (Tartumaa) Eliise Altmäe, Enn Tõppan, Peep Kihlevelt 27 21. koht Raasiku (Harjumaa) Piia-Liis Seeder, Guido Trees, Sander Nahkor, Janek Jaškov 26 22. koht Vinni (Lääne-Virumaa) Triinu Kunberg, Ere Tammeorg 25 23. koht Vändra (Pärnumaa) Brigitta Rohula, Norbert Aunapuu, Mario Mägisalu 24 DNS Karksi (Viljandimaa) Pille Luik, Triinu-Liis Tõhk, Mats Tõhk, Mats-Eerik Tõhk Peakohtunik: Jüri Kõresaar Peakohtuniku abi: Rene Kundla Page 1 24. Eesti valdade suvemängude petangiturniir 2.07.2016, Vändra B1. Suure-Jaani 13:6 Suure-Jaani C2. Lääne-Saare 13:11 Suure-Jaani F1. Audru 3:13 Mäetaguse D2. Mäetaguse 6:13 Käru H1. Käru 13:4 Käru A2. Tarvastu 13:8 Käru G1. Imavere 13:9 Imavere E2. Tartu 6:13 Viljandi C1. Iisaku I koht 13:7 Iisaku B2. Rae 9:13 Viljandi D1. Viljandi 13:10 Viljandi F2. Viru-Nigula 13:10 Viljandi A1. Lääne-Nigula Käru 13:1 Lääne-Nigula II koht H2. Nissi 4:13 Põdrala E1. Ridala Suure-Jaani 11:13 Põdrala 11:13 Põdrala III koht G2. Põdrala Põdrala Suure-Jaani IV koht www.petanque.ee 5_8 24. Eesti valdade suvemängude petangiturniir 2.07.2016, Vändra Mäetaguse 13:8 Mäetaguse Imavere 2:13 Lääne-Nigula Iisaku V koht 2:13 Lääne-Nigula Mäetaguse VI koht Lääne-Nigula Imavere 6:13 Iisaku VII koht Iisaku Imavere VIII koht www.petanque.ee Page 3 9_16 24. Eesti valdade suvemängude petangiturniir 2.07.2016, Vändra Lääne-Saare 13:7 Lääne-Saare Audru 13:6 Lääne-Saare Tarvastu 3:13 Tartu Tartu 13:12 Lääne-Saare Rae IX koht 8:13 Viru-Nigula Viru-Nigula Viru-Nigula X koht 13:4 Viru-Nigula Nissi 7:13 Ridala Tartu Ridala 13:9 Tartu XI koht Ridala Audru Ridala 13:4 Audru XII koht Tarvastu 4:13 Rae Rae XIII koht 13:0 Rae Audru Nissi XIV koht Tarvastu 13:9 Tarvastu XV koht Nissi Nissi XVI koht www.petanque.ee Page 4 17_24 24. Eesti valdade suvemängude petangiturniir 2.07.2016, Vändra B3. Kiili Kiili - 13:5 Kiili F3. Kernu 13:7 Kernu D3. Vinni 13:6 Kiili H3. Mikitamäe 17. koht 13:12 Mikitamäe Mikitamäe A3. Raasiku 18. koht 13:3 Mikitamäe G3. Vändra 12:13 Luunja Kernu E3. Luunja 13:3 Kernu 19. koht Luunja - Luunja Vinni 20. koht Vinni 3:13 Raasiku Raasiku 21. koht 13:12 Raasiku Vinni Vändra 22. koht Vändra 23. koht www.petanque.ee Page 5 24. Eesti valdade suvemängude petangiturniir 2.07.2016, Vändra A-grupp 1 2 3 V-K K TARVASTU 7:13 13:0 1 1-1 2. LÄÄNE-NIGULA (7.) 13:7 13:0 2 2-0 1. RAASIKU 0:13 0:13 3 0-2 3. B-grupp 1 2 3 V-K K SUURE-JAANI 13:7 11:13 24:20 1 1-1 1. +4 RAE (1.) 7:13 13:4 20:17 2 1-1 2. +3 KIILI 13:11 4:13 17:24 3 1-1 3. -7 C-grupp 1 2 3 V-K K IISAKU 13:11 + 1 2-0 1. LÄÄNE-SAARE (6.) 11:13 + 2 1-1 2. KARKSI - - 3 - DNS D-grupp 1 2 3 V-K K MÄETAGUSE 5:13 13:4 1 1-1 2. VILJANDI (3.) 13:5 13:2 2 2-0 1. VINNI 4:13 2:13 3 0-2 3. 1. voor 2 - 3 2. voor 1 - 3 3. voor 1 - 2 www.petanque.ee 24. Eesti valdade suvemängude petangiturniir 2.07.2016, Vändra E-grupp 1 2 3 V-K K LUUNJA 1:13 13:10 14:23 1 1-1 3. -9 TARTU (2.) 13:1 4:13 17:14 2 1-1 2. +3 RIDALA 10:13 13:4 23:17 3 1-1 1. +6 F-grupp 1 2 3 V-K K VIRU-NIGULA 3:13 13:7 1 1-1 2. AUDRU (8.) 13:3 13:11 2 2-0 1. KERNU 7:13 11:13 3 0-2 3. G-grupp 1 2 3 V-K K IMAVERE 13:2 13:4 1 2-0 1. PÕDRALA (5.) 2:13 13:0 2 1-1 2. VÄNDRA 4:13 0:13 3 0-2 3. H-grupp 1 2 3 V-K K NISSI 10:13 13:11 1 1-1 2. KÄRU (4.) 13:10 13:2 2 2-0 1. MIKITAMÄE 11:13 2:13 3 0-2 3. 1. voor 2 - 3 2. voor 1 - 3 3. voor 1 - 2 www.petanque.ee.
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Üldplaneering
    Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: [email protected] Planeerija ja konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] www.skpk.ee Kuupäev 4.05.2020 Seisund Põhilahendus Raasiku valla üldplaneering Raasiku valla üldplaneering Algatamine 07.03.2017 Lähteseisukohad 11.09.2107 Töörühmad 14.12.2017 – 8.05.2018 Mõttenope 16.03 – 1.04.2018 Eskiisi avalik väljapanek 16.07 – 16.08.2018 Eskiisi avalikud arutelud 21, 22, 23.08.2018 Kooskõlastamine 02-05.2019 Vastuvõtmine 11.06.2019 Avalik väljapanek 19.06 – 4.08.2019 Avalikud arutelud 28 ja 29.08.2019 Kehtestamine 2 / 55 Raasiku valla üldplaneering Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6 2. VISIOON JA ARENGU EESMÄRGID ..................................................................... 7 3. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED............................................................. 9 3.1. Tiheasustusala ..................................................................................................... 9 3.2. Hajaasustusala .................................................................................................. 10 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus ................................................................. 11 3.4. Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused ............................................................ 13 3.5. Arhitektuurivõistlus ...........................................................................................
    [Show full text]
  • Kulna Jaamavahel
    Õnnetusjuhtum Kulna raudteeületuskohal Harjumaal 20. veebruaril 2018 Raudteeületuskoha õnnetusjuhtum Tallinn, 11. oktoober 2018 R200218 ERA No EE-5609 Kulna õnnetusjuhtum 1. KOKKUVÕTE 1. Veok Scania koos turbaga laaditud poolhaagisega Kraker sõitis Harjumaal Riisipere – Tallinn reisirongi nr 0522 ette automaatselt seadistamata passiivsel asulavälisel Kulna raudteeületuskohal teisipäeval, 20. veebruaril 2018 kell 08:29. GPS-koordinaadid on 59˚17’8,7’’ N ja 24˚21’9,7’’ E. 2. Veok sõitis aeglaselt valgel ajal kinnisõidetud lumega ja liikluskorraldusvahenditega varustatud teel kuni vahetult ülesõidukoha eel libedustõrje järgselt teeolude paranedes, kiirenevalt õhukeses, normidele vastavas lume ja kloriidi segus kokkupõrkeni rongiga. 3. Auto põrkus kokku 3-vagunilise Stadler Flirt elektrirongi peas asuva juhtvaguniga, mille tulemusena läks rong rööbastelt maha. Rööbastele jäi rongi viimane alusvanker. 4. Tõsisemaid kehavigastusi sai autojuht, kergemaid kehavigastusi 2 raudteelast ja 6 reisijat. Auto ja poolhaagis muutusid vrakiks. Rongikoosseisul said kahjustatud alusvankrid, automaatsidur, veomootor ja kõik kolm vagunit deformatsioonide ning kriimustustena. Kahjustada sai raudteeülesõidukoht koos rööbasteega. 5. Rongiliiklus peatati 52 tunniks ja 36 minutiks. Käigust jäi ära 54 rongi. Reisiliiklus asendati bussidega. 6. Õnnetuse otseseks põhjuseks on inimlik eksimus, kus meditsiiniliselt kindlaks tehtud joobeseisundis autojuht ei suutnud tähelepanu õigeaegselt lähenevale rongile ümber lülitada ning sõitis kokkupõrkesse rongiga. 7. Raudteeveeremi
    [Show full text]
  • 1 Raasiku Valla Ja Rahvastiku Üldandmed
    RAASIKU VALD TERVISEPROFIIL 2012- 2016 Aruküla 2012 1 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 6 1 Raasiku valla ja rahvastiku üldandmed ................................................................................................ 7 1.1 Territoorium .................................................................................................................................. 7 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 8 1.3 Sünnid ja surmad ........................................................................................................................ 12 1.4 Rahvastiku muutumine ja iive ..................................................................................................... 14 1.5 Raasiku valla eelarve ja tulumaksu laekumine ........................................................................... 15 2 Rahvastiku terviseseisund .................................................................................................................. 19 3 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ......................................................................................... 22 3.1 Ettevõtlus ...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Arengukava Aastateks 2019–2028
    RAASIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019–2028 Aruküla 2019 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Ülevaade Raasiku vallast ........................................................................................................ 3 Raasiku valla missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................... 7 I Haridus- ja noorsootöö, kultuur, terviseedendus ja sport ................................................. 8 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................. 8 Haridus- ja noorsootöö valdkonna probleemid ................................................................................ 10 Kultuurivaldkonna probleemid ................................................................................................... 10 Terviseedenduse ja spordivaldkonna probleemid ............................................................................ 10 Eesmärgid ......................................................................................................................................... 11 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ............................................................................................. 11 II Heaolu ja kogukonna kaasamine ........................................................................................... 13 Olukorra kirjeldus .........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Annual Rail Service Quality Report for the Year 2017
    Annual rail service quality report for the year 2017 Tallinn April, 2018 1 Introduction AS Eesti Liinirongid (Elron) is state owned company, shareholder represented by the Ministry of Economic Affairs and Communications, offering passenger train transport service all over Estonia. Service is provided under public service contracts entered into pursuant to the procedure provided in the Public Transport Act. Elron operates with 18 FLIRT type electrical trains and 20 FLIRT type diesel trains. Elron operates domestic travels only. Staring from 01.01.2014 Elron operates all over Estonia totally on 17 lines, of those 6 electrified lines: • Tallinn-Aegviidu, and 11 not electrified lines: • Tallinn-Riisipere, • Tallinn- Viljandi, • Tallinn- Paldiski, • Tallinn-Türi, • Tallinn-Kloogaranna, • Tallinn-Rapla, • Tallinn-Keila • Tallinn-Pärnu, • Tallinn-Pääsküla, • Tallinn-Tartu, • Tallinn-Narva, • Tallinn-Rakvere, • Tartu-Jõgeva, • Tartu-Koidula (-Piusa), • Tartu-Valga, • Tallinn-Pääsküla. Total length of lines is 795 kilometers, from which 132 kilometers are electrified. No public infrastructure is owned by Elron. Elron management system is certified on the bases of ISO 9001:2008, ISO 14001:2004 and OHSAS 18001:2007. The requirements established in Regulation (EC) No. 1371/2007 of the European Parliament and of the Council on rail passengers' rights and obligations apply to the rail transport of passengers with following exemption on 2015: Articles 10, 13 (2), 15, 18 (2), (4) and (5) and 22 of Regulation No. 1371/2007 are not applied until 3 December 2019. 2 1) Information and tickets Information about Elron’s services can be retrieved via Elron’s home page www.elron.ee, 24 h information phone and office phone during office working hours.
    [Show full text]
  • Aruküla Põhikooli Põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08
    Aruküla Põhikooli põhimäärus Raasiku Vallavolikogu 08. märtsi 2011. a. määrus nr 8 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 66 lõike 2 alusel. 1. Peatükk KOOLI NIMETUS, ASUKOHT JA LIIK § 1. Kooli ametlikuks nimetuseks on Aruküla Põhikool. § 2. Kooli asukohaks on Põllu 5 Aruküla 75201 Raasiku vald Harju maakond Eesti Vabariik § 3. Kool on Raasiku vallavalitsuse hallatav asutus. § 4. Kooli pidajaks on Raasiku vald. 2. Peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. § 6. Kool loob õpilastele eakohase, turvalise, positiivset mõju ja arendava õppekeskkonna, mis toetab õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loova eneseväljenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 3. Peatükk KOOLI TEGUTSEMISE VORM § 7. Koolis toimub statsionaarne õpe. Põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppel. § 8. Koolis omandatakse põhiharidus üldhariduse riiklikust õppekavast või lihtsustatud riiklikust õppekavast lähtudes. Vajadusel on lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks moodustatud eraldi klass. § 9. Koolis on õppekava täitmiseks arvestatud nominaalaeg üheksa aastat. Koolis on kooliastmed: I kooliaste – 1.-3.klass II kooliaste – 4.-6.klass III kooliaste – 7.-9.klass 1 § 10. Kooli teeninduspiirkonnaks on: 1.–6. klassi õpilastele Aruküla alevik, Igavere Järsi, Kalesi, Kulli, Kurgla ja Peningi külad, 7.–9. klassi õpilastele Aruküla alevik, Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere ja Rätla külad.
    [Show full text]
  • The New Territorial Pattern in Estonia
    The New Territorial Pattern in Estonia VEIKO SEPP Factors that affected the new administrative-territorial organisation of municipalities The new map of Estonian municipalities emerged from the cumu- lative effect of various factors. At the most general level, these can be grouped into national and local factors. As far the national factors are concerned, the Administrative Reform Act and the criteria for the minimum and recommended popula- tion size of a municipality stipulated in the Act definitely stand out as the most important, as these and the geographical distribution of the popu- lation shaped the general territorial layout of the new municipalities. 599 With some new municipalities, the decisive factor may also have been their compatibility with the exemption conditions stipulated by law. To begin with, the Act allowed for creating a municipality with a popu- lation size falling below the minimum criterion in sparsely populated regions with a total area of at least 900 square kilometres, provided that it had at least 3,500 residents (Article 9(3)1)). This exemption was used very little during the voluntary merger stage – only the merger of Alutaguse and Saarde rural municipalities during the voluntary stage corresponds to this exemption, although the government later initiated merger proceedings also for these rural municipalities. The effect of the so-called Setomaa exemption (Article 9(3)2) of the Administrative Reform Act) on the new administrative division is more complex, as the rural municipalities concerned did not use the option described in the Act to form the Setomaa rural municipality during the voluntary merger stage.
    [Show full text]