Eesti Piirkondlik Areng Regional Development in Estonia Eesti Statistika Statistics Estonia

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Eesti Piirkondlik Areng Regional Development in Estonia Eesti Statistika Statistics Estonia EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA TALLINN 2010 Kogumik annab ülevaate Eesti piirkondlikust arengust. Analüüsitakse maakondade ja omavalitsusüksuste arengut regionaalarengu varasemate käsitluste taustal. Põhjalikumalt kirjeldatakse Tartu maakonna inimvara seisukorda ning Pärnu maakonna tulevikustrateegiaid. Maakondi ja omavalitsusüksusi on võrreldud mitmesuguste näitajate alusel ja nende kohta on esitatud andmed joonistel, kaartidel ja tabelina. Koostanud Mihkel Servinski (telefon 625 8472), Marika Kivilaid ja Greta Tischler. The publication provides an overview of the regional development in Estonia. The development of counties and local government units is analysed on the background of former regional development studies. A more thorough overview has been provided on the situation of human assets in Tartu county and the development scenarios of Pärnu county. Local government units have been compared on the basis of various indicators and data on local government units have been presented in diagrams, on maps and in a table. Compiled by Mihkel Servinski (tel +372 625 8472), Marika Kivilaid and Greta Tischler. MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYMBOLS ... andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad data not available or too uncertain for publication .. mõiste pole rakendatav category not applicable - nähtust ei esinenud magnitude nil 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust 0,0 magnitude less than half of the unit employed Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn, analüüsi ja väljaannete talitus, telefon 625 9247 Toimetanud Raul Veede Inglise keel: Elina Härsing ja EM Tõlge OÜ Kaardid: Ülle Valgma Küljendus: Alar Telk, Uku Nurges, Oliver Lillma Kaanekujundus: Maris Valk Published by Statistics Estonia, 15 Endla Str, 15174 Tallinn, Analysis and Publications Service, tel +372 625 9247 Edited by Raul Veede English by Elina Härsing and EM Tõlge OÜ Maps by Ülle Valgma Layout by Alar Telk, Uku Nurges, Oliver Lillma Cover design by Maris Valk Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn November 2010 Printed by Ofset Ltd, 25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn November 2010 ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-478-9 Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2010 Kaanefoto / Cover photo: Focus Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source SISUKORD CONTENTS SISUKORD Saateks ..................................................................................................................................7 1. Eesti piirkondlik areng. Mihkel Servinski.............................................................................9 2. Pärnumaa – kuidas edasi? Maakonna arengustsenaariumid. Urmas Kase......................36 3. Inimvara Tartu maakonnas. Merli Reidolf, Mihkel Servinski..............................................70 Lisa 1. Haldusüksuste võrdlus ..........................................................................................99 Kaart 1. Eesti haldusjaotus, 1. jaanuar 2010 ......................................................................100 Kaart 2. Rahvaarvu muutus, 2005–2009 ............................................................................101 Kaart 3. Aastakeskmine loomulik iive 1000 elaniku kohta, 2005–2009...............................101 Kaart 4. Aastakeskmine rändesaldo 1000 elaniku kohta, 2005–2009 ................................102 Kaart 5. Demograafiline tööturusurve indeks, 1. jaanuar 2010 ...........................................102 Kaart 6. Ülalpeetavate määr, 1. jaanuar 2010 ....................................................................103 Kaart 7. Brutotulu saajate osakaal tööealises elanikkonnas (19–64-aastased), 2009 ........103 Kaart 8. Registreeritud töötus, 2009 ...................................................................................104 Kaart 9. Aastakeskmine investeering aastakeskmise elaniku kohta, 2005–2009 ...............104 Kaart 10. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2009..........................................................105 Kaart 11. Toimetulekupiiri tagamiseks rahuldatud taotlused, 2009.....................................105 Kaart 12. Rahvaarvu muutus Tartu maakonna omavalitsusüksustes, 2000–2010 .............106 Kaart 13. Sündide arvu muutus Tartu maakonna omavalitsusüksustes, 2000–2009..........106 Kaart 14. Tartu maakonna haiguskoormus 1000 inimese kohta, 2006...............................107 Kaart 15. Rahvastiku keskmine vanus, 1. jaanuar 2010.....................................................107 Kaart 16. Üldkasutatavate rahvaraamatukogude lugejaid 100 elaniku kohta, 2009............108 Kaart 17. Toetuste osatähtsus kohalike eelarvete kogutuludes, 2009................................108 Kaart 18. Kohalike omavalitsuste võlakoormus, 31. detsember 2009.................................109 Kaart 19. Aastatel 2008–2009 kasutusse lubatud eluruumide pinna muutus võrreldes aastatega 2006–2007 ..........................................................................................109 Kaart 20. Majutusettevõtetes majutatud siseturistid, 2009..................................................110 Kaart 21. Majutusettevõtetes majutatud välisturistid, 2009.................................................110 Joonis 1. Rahvaarvu muutus, 2005–2010 ..........................................................................111 Joonis 2. Aastakeskmine loomulik iive 1000 aastakeskmise inimese kohta, 2005–2009 ...112 Joonis 3. Aastakeskmine rändesaldo 1000 aastakeskmise elaniku kohta, 2005–2009......113 Joonis 4. Demograafiline tööturusurveindeks, 1. jaanuar 2010 ..........................................114 Joonis 5. Brutotulu saajate osatähtsus 19–64-aastaste seas, 2009 ...................................115 Joonis 6. Registreeritud töötute osatähtsus 16-aastaste kuni pensioniealiste hulgas, 2009...............................................................................116 Joonis 7. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2009..........................................................117 Joonis 8. Linna- ja vallavalitsuste aastakeskmised investeeringud aastakeskmise elaniku kohta, 2005–2009...................................................................................118 Joonis 9. Rahuldatud taotluste arv toimetulekupiiri tagamiseks 1000 elaniku kohta, 2009....................................................................................119 Joonis 10. Rahvaarvu muutus, 2009–2010 ........................................................................120 Joonis 11. Ülalpeetavate määr, 1. jaanuar 2010.................................................................121 Joonis 12. Kohalike eelarvete kogutulu elaniku kohta, 2009 ..............................................122 Joonis 13. Füüsilise isiku tulumaksu osatähtsus kohalike omavalitsuste kogutuludes, 2009..............................................................................................123 EESTI PIIRKONDLIK ARENG. 2010. REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA 3 SISUKORD CONTENTS Joonis 14. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse elaniku kohta, 2009 .........................................................................124 Joonis 15. Riigieelarvest saadud toetused füüsilise isiku tulumaksu 100 krooni kohta, 2009 ......................................................................................125 Joonis 16. Kohalike eelarvete üldiste valitsemissektori teenuste kulude osatähtsus kogukuludes, 2009.............................................................................................126 Joonis 17. Kohalike eelarvete majanduskulude osatähtsus kogukuludes, 2009.................127 Joonis 18. Kohalike eelarvete hariduskulude osatähtsus kogukuludes, 2009 ....................128 Joonis 19. Kohalike eelarvete sotsiaalse kaitse kulude osatähtsus kogukuludes, 2009.....129 Joonis 20. Kohalike omavalitsuste võlakoormus, 31. detsember 2009 ..............................130 Joonis 21. Toetus toimetulekupiiri tagamiseks rahuldatud taotluse kohta, 2009.................131 Joonis 22. Naiste kuukeskmine brutotulu võrreldes meeste kuukeskmise brutotuluga, 2009...............................................................................................132 Joonis 23. Üldharidus: õpilasi kooli kohta, 2009/2010. õppeaasta alguses ........................133 Joonis 24. Üldkasutatavates rahvaraamatukogudes laenutatud üksusi keskmiselt lugeja kohta, 2009..............................................................................................134 Joonis 25. Harju maakonna osatähtsus Eestis ...................................................................135 Joonis 26. Tallinna linna osatähtsus Eestis ........................................................................136 Joonis 27. Hiiu maakonna osatähtsus Eestis .....................................................................137 Joonis 28. Ida-Viru maakonna osatähtsus Eestis ...............................................................138 Joonis 29. Jõgeva maakonna osatähtsus Eestis ................................................................139 Joonis 30. Järva maakonna osatähtsus Eestis...................................................................140 Joonis 31. Lääne maakonna osatähtsus Eestis..................................................................141 Joonis 32. Lääne-Viru maakonna osatähtsus Eestis ..........................................................142
Recommended publications
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Kultuurimälestiseks Tunnistamine
    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2003 Avaldamismärge: RTL 2003, 78, 1155 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 26.06.2003 nr 116 «Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 12 lõike 1 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (RT I 2002, 77, 454) §-le 4 käsin: 1.Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus, omavalitsusüksus, asukoht): Harju maakonnas 1) Vabadussõja Priske lahingu Anija vald Raudoja küla mälestussammas 2) Vabadussõja Voose lahingu Anija vald Voose küla mälestussammas 3) Vabadussõja Jõelähtme vald Jõelähtme küla mälestussammas 4) Vabadussõja mälestusmärk Keila linn Pargi tn 2 – Keila algkooli hoone 5) Vabadussõja Kose vald Kose alevik, mälestussammas Kose kalmistu 6) Vabadussõja Valkla lahingu Kuusalu vald Valkla küla mälestusmärk 7) Vabadussõja Ardu lahingu Kõue vald Ardu küla mälestussammas 8) Vabadussõja Nissi vald Riisipere alevik, Nissi mälestussammas kirikuaed 9) Vabadussõja Raasiku vald Raasiku alevik, Harju-Jaani mälestussammas kirikuaed 10) Vabadussõja Rae vald Jüri alevik, mälestussammas Jüri kirikuaed 11) Vabadussõja juhtide Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 12) Vabadusristi kavaleride Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 13) Vabadussõjas võidelnud Tallinn Kohtu tn 6 Balti pataljoni (Balten Regiment) mälestussammas Ida-Viru maakonnas
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Raasiku Valla Üldplaneering
    Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: [email protected] Planeerija ja konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] www.skpk.ee Kuupäev 4.05.2020 Seisund Põhilahendus Raasiku valla üldplaneering Raasiku valla üldplaneering Algatamine 07.03.2017 Lähteseisukohad 11.09.2107 Töörühmad 14.12.2017 – 8.05.2018 Mõttenope 16.03 – 1.04.2018 Eskiisi avalik väljapanek 16.07 – 16.08.2018 Eskiisi avalikud arutelud 21, 22, 23.08.2018 Kooskõlastamine 02-05.2019 Vastuvõtmine 11.06.2019 Avalik väljapanek 19.06 – 4.08.2019 Avalikud arutelud 28 ja 29.08.2019 Kehtestamine 2 / 55 Raasiku valla üldplaneering Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6 2. VISIOON JA ARENGU EESMÄRGID ..................................................................... 7 3. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED............................................................. 9 3.1. Tiheasustusala ..................................................................................................... 9 3.2. Hajaasustusala .................................................................................................. 10 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus ................................................................. 11 3.4. Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused ............................................................ 13 3.5. Arhitektuurivõistlus ...........................................................................................
    [Show full text]
  • Kulna Jaamavahel
    Õnnetusjuhtum Kulna raudteeületuskohal Harjumaal 20. veebruaril 2018 Raudteeületuskoha õnnetusjuhtum Tallinn, 11. oktoober 2018 R200218 ERA No EE-5609 Kulna õnnetusjuhtum 1. KOKKUVÕTE 1. Veok Scania koos turbaga laaditud poolhaagisega Kraker sõitis Harjumaal Riisipere – Tallinn reisirongi nr 0522 ette automaatselt seadistamata passiivsel asulavälisel Kulna raudteeületuskohal teisipäeval, 20. veebruaril 2018 kell 08:29. GPS-koordinaadid on 59˚17’8,7’’ N ja 24˚21’9,7’’ E. 2. Veok sõitis aeglaselt valgel ajal kinnisõidetud lumega ja liikluskorraldusvahenditega varustatud teel kuni vahetult ülesõidukoha eel libedustõrje järgselt teeolude paranedes, kiirenevalt õhukeses, normidele vastavas lume ja kloriidi segus kokkupõrkeni rongiga. 3. Auto põrkus kokku 3-vagunilise Stadler Flirt elektrirongi peas asuva juhtvaguniga, mille tulemusena läks rong rööbastelt maha. Rööbastele jäi rongi viimane alusvanker. 4. Tõsisemaid kehavigastusi sai autojuht, kergemaid kehavigastusi 2 raudteelast ja 6 reisijat. Auto ja poolhaagis muutusid vrakiks. Rongikoosseisul said kahjustatud alusvankrid, automaatsidur, veomootor ja kõik kolm vagunit deformatsioonide ning kriimustustena. Kahjustada sai raudteeülesõidukoht koos rööbasteega. 5. Rongiliiklus peatati 52 tunniks ja 36 minutiks. Käigust jäi ära 54 rongi. Reisiliiklus asendati bussidega. 6. Õnnetuse otseseks põhjuseks on inimlik eksimus, kus meditsiiniliselt kindlaks tehtud joobeseisundis autojuht ei suutnud tähelepanu õigeaegselt lähenevale rongile ümber lülitada ning sõitis kokkupõrkesse rongiga. 7. Raudteeveeremi
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud August 2016 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • 1 Raasiku Valla Ja Rahvastiku Üldandmed
    RAASIKU VALD TERVISEPROFIIL 2012- 2016 Aruküla 2012 1 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 6 1 Raasiku valla ja rahvastiku üldandmed ................................................................................................ 7 1.1 Territoorium .................................................................................................................................. 7 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 8 1.3 Sünnid ja surmad ........................................................................................................................ 12 1.4 Rahvastiku muutumine ja iive ..................................................................................................... 14 1.5 Raasiku valla eelarve ja tulumaksu laekumine ........................................................................... 15 2 Rahvastiku terviseseisund .................................................................................................................. 19 3 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ......................................................................................... 22 3.1 Ettevõtlus ...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Diptera, Cecidomyiidae, Porricondylinae) from Estonia
    Latvijas Entomologs, 1998, 36: 21-26. 21 New species of gall midges (Diptera, Cecidomyiidae, Porricondylinae) from Estonia Voldemrs Spuis Faculty of Biology, University of Latvia, 4 Kronvalda Blvd., Riga, LV-1842, Latvia Abstract Spuis V. 1998. New species of gall midges (Diptera, Cecidomyiidae, Porricondylinae) from Estonia. – Latv. Entomol., 36: 21-26. Gall midges were investigated in Estonia mainly in 1987. 39 species of gall midges of the subfamily Porricondylinae were recorded from Estonia for the first time and 45 species totally. They represent species characteristic for the fauna of Baltic region. Key words: Cecidomyiidae, Porricondylinae, Estonia, fauna. Introduction Gall midges of the subfamily Porricondylinae inhabit soil and decaying wood, there they feed on fungal mycelium and bacterial films. Free living gall midges are poorly investigated, particularly in Estonia. V.Spungis (1992) has mentioned 6 species, namely Winnertzia globifera Mamaev, W. graduata Spungis, W. nigripennis Kieffer, W. solidaginis Felt, W. pravdini Mamaeva et Mamaev. P.Poldmaa and T.Heinrichson-Normet (1969) investigated midges on different rust fungi and recognized 2 species, belonging to the subfamily Ceidomyiinae. Any other data on free living gall midges present. Material and methods Gall midges were collected in 58 localities spread all over the territory of Estonia mainly during excursions in 1987 and few specimens in 1988. The July to September was selected for collecting because of the maximum flight period of gall midges (Spungis, 1998) As the Porricondylids are very common in forests opposite to meadows and other open biotopes the majority of specimens was collected in different forest habitats. Entomological net and aspirator were used to collect adults, few larvae were extracted from soil samples.
    [Show full text]