DOCSLIB.ORG

Saulepi Kaartidel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Saulepi Kaartidel Vahur Joala Saulepi valitsejad 2013 © Vahur Joala, 2013 ISBN 978-9949-30-925-2 Sisukord Eessõna 1 Saulepi ajaloost 3 Piiskoppide võimu all ehk Osilia lühiajalugu 6 Saare-Lääne piiskopkonna e. Osilia Stiftfoogtid 17 Saulepi alade ajalugu otseselt mõjutanud Rooma paavstid 18 Taani kuninga võimu all 1559-1563 24 Rootsi aeg 1563-1710 25 Tsaarivõimu ja keisririigi all 1710-1718 30 Saksa riigi koosseisus 1918 38 Balti Hertsogiriik 1918 39 Eesti Vabariik 1918-1940 40 NSV Liit 1940-1941 43 Eesti Vabariigi valitsus eksiilis 1940-1992 44 Saksa Riik 1941-1943 46 Suursaksa Riik 1943-1944 47 NSV Liit 1944-1991, Eesti NSV 48 Eesti Vabariik 1991- 55 Saulepi kaartidel 57 Mõisad ja mõisnikud 77 Vana-Varbla mõis 83 Uue-Varbla mõis 87 Vaiste mõis 89 Saulepi mõis 92 von Nasackin 94 von Lilienfeld 97 von Pröbsting 97 Banér 99 von Preutz 100 von Pistohlkors 100 von Cube 101 von Wolffelt 102 von Vietinghoff 103 Zöge von Manteuffel 104 von Handtwig 104 Stenbock Fermor 105 von Rass 105 Schmidt 106 Norrmann 108 Pastorid ja kirikuõpetajad 109 Kolhoosid ja nende esimehed 121 Kristjan Palusalu 123 Saulepi perenimedest 138 Saulepi ja Vaiste küüditatud 150 Varbla represseeritud ja küüditatud 154 Ühe talu kroonika 164 Kasutatud algallikad 172 Eessõna Lugejal võib tekkida küsimus, miks selline raamatuke on koostatud. Pole ju Saulepi mingi tuntud kohake Eestis. Pole siin käinud kuningad, tsaarid ega presidendid. Paar tanki on sõja ajal Saulepist läbi sõitnud, aga teadaolevaid suuremaid lahinguid Saulepi territooriumi aladelt ajalugu ei tea. Siin pole ühtki linna ega laiemale ringile huvipakkuvat ajaloolist mälestusmärki. Isegi kirikut pole. Tuleb aga silmas pidada, et Eesti territoorium pole olnud pidevalt ühtne. Saulepi ajalugu erineb paljuski Tartu ja Tallinna ajaloost. Ka Pärnu ajalooga on palju erinevusi. Alles viimased kolmsada aastat on ajalugu kulgenud Eesti Vabariigi territooriumil suures joones samalaadsena. Saulepil on aga oma ajalugu ja koht Eesti ajaloos. Saulepiga on seotud paar olümpiavõitjat ja kultuuritegelast. Siin on tehtud ka paar mängufilmi. Saulepi on tänapäeval aktiivse külaeluga silmapaistev kohake, kuhu on alati huvitav tulla. Tuleb vaid osata ringi vaadata ja teadjate inimestega suhelda. Tuleb minna kõrvalteedele ja vahest ronida võssa, et leida huvitavat vaatamist ja uurimist. Senini Saulepi ajalugu paberile pandud pole. Seepärast oligi viimane aeg kirja panna teadaolev, et edasistel uurijatel ja asjahuvilistel oleks, millest alustada. Käesolev raamat koosneb Saulepi ajalookirjeldusest, naaberalade ja Saulepi mõisadest, sest Saulepi alad on olnud tihedalt seotud Varbla ja Vaistega. Paljud lugejad arvatavasti ei teagi, et Saulepi alad kuulusid kolmsada aastat sellise feodaalriigi koosseisu nagu Osilia (Episcopatus Osiliensis). Saulepit on valitsenud piiskopid, Taani ja Rootsi kuningad, tsaarid, presidendid. Nendest ongi siin proovitud kokku panna Saulepit valitsenute loend. Ka Rooma paavstid on otseselt olnud tegemises Saulepi alade saatusega. Ka sellest on siin oma peatükk. Ära pole unustatud külade ja talude arengulugu. Tahaks siinkohal tänada kõiki käesoleva kirjatüki koostamisel osalenud abilisi. Suurimad tänud pälvivad Manivald Müüripeal, Anneli Vellendi ja Rene Kask. Soovin kõikidele lugejatele huvitavat lugemist ja Saulepi taasavastamist! Saulepi piirkonna keskuseks on tänapäeval Kulli küla. Kui aga liiklusmärki täpsemalt uurida, selgub, et sõna Kulli alt leidub tekst Saulepi. Tagaplaanil kohalik seltsimaja ja raamatukogu. Foto aastast 2005. 1 Saulepi kauplus Kulli külas 2004 “Tondiloss” Rädi külas 2000 Looreha Ristikivi talu õuel 2004 Matsi rand 2004 Tooma talu Kulli külas 2005 Matsi sadam 2004, enne 2005.a. jaanuaritormi Saulepi koolimaja pärast II Maailmasõda Kolhoosi esimene veoauto 2 Saulepi ajaloost Saulepi asub Pärnu maakonna loodeosas praeguses Varbla vallas. Saulepi piirkond hõlmab Varbla valla edelaosa ja koosneb üheksast külast: Vaiste, Saare, Maade, Kulli, Õhu, Rädi, Saulepi, Matsi ja Raespa. Lõunast ja läänest piirneb Saulepi kant Läänemerega (Liivi lahega). Saulepi alad vabanesid mere rüpest suhteliselt hilja ja seetõttu tekkis asustus nendele aladele hiljem võrreldes ümbruskonna naaberaladega. Jääaeg taandus Varbla aladelt u. 12000 aastat tagasi. Veel 10000-8000 aastat e.m.a. oli Varbla kant vee all. Esimesed andmed inimese viibimisest Eesti aladel on 7000-8000 aastat e.m.a. Esimesed leiud inimtegevusest Varbla kandis on neoliitikumi ajastult (2000-3000 aastat e.m.a). Pronksiajast on vaid üksikuid leide. Kui vaadata noorema rauaaja (10.-13. saj.) kalmistute kaarte Eestis, siis Lihulast lõuna poole (Varbla aladel) kalmistuid leitud pole. Saulepi alade pisut kõrgematelt kohtadelt on siiski leitud muinasaegseid matmispaiku ja ohvrikivisid. Võrreldes naabruses olevate Hanila ja Tõstamaa aladega on aga leiud vähesed. "Liivimaa kroonika" Varbla kohanime ei sisalda. Maastikult on Saulepi alad tugevasti liigestatud. Leidub luiteid (Matsi rannast, Õhu külast ja Kolga oja äärest), laidusid, kauneid rannamaastikke ja umbe kasvavaid järvi. Kolga oja luited on võetud kaitsealuseks objektiks. Saulepi keskus asub praegu Kulli külas, kus on kauplus, postipunkt, raamatukogu ja seltsimaja. Saulepi jääb looduslikult püsiva elukeskkonna säilitamiseks moodustatud Kihnu väina merepargi alale. Saulepi piirkond jääb tänapäeval Pärnu maakonna Varbla valda. Nii aga pole see varemalt olnud. Saulepi alad kuulusid hilisrauaajal (13. sajandi algul) Läänemaa muinasmaakonda. Eesti aladel eksisteerinud muinasmaakondadest on teada, et nende ladinakeelsed nimed olid Revalia (Revala), Harria (Harju), Rotalia (Maritima ehk Läänemaa), Osilia (Saaremaa ja osa Läänemaast), Saccala (Sakala), Järvia Varbla valla asukoht Eestis 2013, mille koosseisu kuuluvad ka Saulepi alad 3 (Järva), Vironia (Virumaa) ja Ugaunia (Ugandi). Sellele lisaks oli olemas veel maaühikud, mis ei kuulunud eelpoolmainitute hulka. Eesti muinasmaakonnad (Wikipedia) Eesti alal oli siis umbes 45 muinaskihelkonda. Läänemaa aladel on teada kaheksa muinaskihelkonda: Cotze (Kotsu), Sorve (Sõrve), Corbe (Kõrve), Leole (Lihula), Rotalia (Ridala), Soontagana (Sontackele) ja veel üks, mille nimi on teadmata. Viimati mainitu asus Konuvere maalinna ümbruses. Seepärast kutsutakse seda ka mõningates allikates "Konuvere" muinaskihelkonnaks. Saulepi alad kuulusid Kotsu muinas- kihelkonda. Pärast Läänemaa vallutamist ordu poolt 13. sajandi algul nimetati Kotsu muinaskihelkond Hanila kirikukihelkonnaks (Hannehl). Kirjasõnas on kihelkonda mainitud esmakordselt aastal 1519. Pärast Liivi Sõda (1558-1583) oli Eesti jagatud kahte ossa. Põhjapoolne osa Eestist kuulus Eestimaale ja lõunapoolne Liivimaale. Varbla kandis kulges Eestimaa ja Liivimaa piir Vaiste ja Kastna vahelt ja on veel tänapäevalgi hästi jälgitav Varbla valla lõuna- ja kagupiiri järgi. Geograafiliselt on Saulepi kuulunud alati äärealadele, olgu see siis Eestimaa, Läänemaa või Pärnumaa alluvuses. Aastal 1611 moodustati Hanila kihelkonna lõunaosast Varbla kihelkond. Varbla kihelkond oli mitu korda Hanilaga ühendatud veel hiljemgi moodustades kaksikkihelkonna. Aastal 1816 hakati moodustama kohalike omavalitsusüksustena valdasid ja sedasi moodustati ka Saulepi vald. Aastal 1891 toimus mõisavaldade liitmine ning Saulepi, Uue-Varbla, Vana-Varbla ja Vaiste mõisavaldadest ning Varbla kirikuvallast moodustati Saulepi vald. Vallamaja asukohaks sai Kulli küla ning sellest ajast hakati Kulli külas asuvaid asutusi valla järgi nimetama. Varbla vald moodustati 1936.a. Paadrema ja Saulepi vallast ning Massu, Paatsalu ja Veltsa valla osadest. Saulepi vald likvideeriti 31.03.1939.a. Väike osa liideti Tõstamaa vallaga ja enamus külasid arvati uue loodava Varbla valla koosseisu. Aastal 1945 moodustati Kulli külanõukogu, kuhu kuulusid Vaiste, Saare, Raespa, Saulepi, Matsi, Haapsi, Rädi, Õhu, Maade, Massumetsa, Kilgi ja Kulli külad. 1950. aastal kaotati valla kui haldusüksuse nimetus ja nii tuli ka Varblast külanõukogu. Kulli külanõukogu likvideeriti 1954. aastal, mil see liideti Varbla külanõukoguga. Aastani 1961 kuulus Varbla külanõukogu territoorium Lihula rajooni koosseisu. Seejärel läks Varbla valla lipp 1996 4 Varbla Pärnu linna piirkonna koosseisu ja 1963.a. Pärnu rajooni koosseisu. Aga leivaauto tõi kauplusesse leiba ikka Lihulast. Varbla valla nimetus ja omavalitsuslik staatus taastati 17.6.1992. Vald jäi Pärnu maakonna koosseisu. Saulepi alasid on valitsenud mitmed ülikud. Mõned nendest pandi paika Rooma paavsti poolt, osa tuli valitsejateks peamiselt sõdade kaudu (kuningad) ning riigipöörde kaudu. Saulepi alade ajalugu erineb tunduvalt Eestimaa teiste alade ajaloost vähemalt Põhjasõja lõpuni, kui kogu Eesti siirdus Venemaa tsaaririigi osaks. Saulepi piirkonna kuuluvust valitsejate alluvusse võib jagada suures joones järgnevalt: kuni 1210 Ajalooline iseseisvus 1210-1211 Mõõgavendade ordu 1211-1228 Lihula piiskopkond 1228-1559 Saare-Lääne piiskopkond ehk Osilia 1559-1563 Taani Kuningriik 1563-1710 Rootsi Kuningriik 1710-1721 Venemaa tsaaririik 1721-1918 Venemaa keisririik 1918 Saksa Riik 1918 Balti Hertsogiriik 1918-1940 Eesti Vabariik 1940-1941 NSV Liit 1941-1943 Saksa Riik 1943-1944 Suursaksa Riik 1944-1990 NSV Liit 1990- Eesti Vabariik 2004- Euroopa Liit Sedasi võib valitsejate tiitlid ritta panna järgmiselt: vanem, meister, piiskop, hertsog, kuningas, tsaar, imperaator, keiser, juht, Ministrite Nõukogu esimees, peaminister, riigivanem, NLKP Keskkomitee peasekretär, Ülemnõukogu esimees, president. Mõõgavendade ordu Lihula piiskopkond Osilia Rootsi Kuningriik Taani Kuningriik Venemaa keisririik Venemaa tsaaririik Eesti Vabariik NSVL Saksa Riik
Load more

Recommended publications
  • Ardo Hansson: Working Together for the Good of the EU and Estonia
    Ardo Hansson: Working together for the good of the EU and Estonia Opening speech by Mr Ardo Hansson, Governor of the Bank of Estonia (Eesti Pank), to the Ragnar Nurkse Lecture for the 95th Anniversary of Eesti Pank, Tallinn, 4 November 2014. * * * Professor Balcerowicz, President of the Riigikogu, Chair of the Supervisory Board of Eesti Pank, Excellencies, Ladies and Gentlemen, Thank you for being here today to mark the 95th anniversary of Eesti Pank and to honour Ragnar Nurkse, the world's best-known economist from Estonia to date. Eesti Pank was founded when the Republic of Estonia was only a year old and Ragnar Nurkse was a model eleven-year-old pupil at the Tallinn Cathedral School. In the words of Juhan Kukk, the Minister of Finance of the time, founding Eesti Pank as the issuer of the national currency and tying the currency to gold showed the same great “bravery and belief in national and economic independence” as engaging in the War of Independence did. Ragnar Nurkse started his studies in the University of Tartu, but he soon moved to continue them in the School of Economics of the University of Edinburgh and later in Vienna. He was recognised in his home country for his work, as is shown by the worried letter that Jüri Jaakson, Governor of Eesti Pank at the time, sent him in spring 1938. Nurkse was working in Geneva at the time for the League of Nations, the forerunner of the United Nations. The letter says: “The rise in the cost of living in the past three years has been larger than has been seen in many other countries that compete with us in foreign markets.
    [Show full text]
  • Download Download
    Ajalooline Ajakiri, 2016, 3/4 (157/158), 477–511 Historical consciousness, personal life experiences and the orientation of Estonian foreign policy toward the West, 1988–1991 Kaarel Piirimäe and Pertti Grönholm ABSTRACT The years 1988 to 1991 were a critical juncture in the history of Estonia. Crucial steps were taken during this time to assure that Estonian foreign policy would not be directed toward the East but primarily toward the integration with the West. In times of uncertainty and institutional flux, strong individuals with ideational power matter the most. This article examines the influence of For- eign Minister Lennart Meri’s and Prime Minister Edgar Savisaar’s experienc- es and historical consciousness on their visions of Estonia’s future position in international affairs. Life stories help understand differences in their horizons of expectation, and their choices in conducting Estonian diplomacy. Keywords: historical imagination, critical junctures, foreign policy analysis, So- viet Union, Baltic states, Lennart Meri Much has been written about the Baltic states’ success in breaking away from Eastern Europe after the collapse of the Soviet Union in 1991, and their decisive “return to the West”1 via radical economic, social and politi- Research for this article was supported by the “Reimagining Futures in the European North at the End of the Cold War” project which was financed by the Academy of Finland. Funding was also obtained from the “Estonia, the Baltic states and the Collapse of the Soviet Union: New Perspectives on the End of the Cold War” project, financed by the Estonian Research Council, and the “Myths, Cultural Tools and Functions – Historical Narratives in Constructing and Consolidating National Identity in 20th and 21st Century Estonia” project, which was financed by the Turku Institute for Advanced Studies (TIAS, University of Turku).
    [Show full text]
  • Ex Injuria Jus Non Oritur
    Ex injuria jus non oritur Periaatteet ja käytäntö Viron tasavallan palauttamisessa Veikko Johannes Jarmala Helsingin yliopisto Valtiotieteellinen tiedekunta Poliittinen historia Pro gradu -tutkielma toukokuu 2017 Tiedekunta/Osasto – Fakultet/Sektion – Faculty Laitos – Institution – Department Valtiotieteellinen tiedekunta Politiikan ja talouden tutkimuksen laitos Tekijä – Författare – Author Veikko Jarmala Työn nimi – Arbetets titel – Title Ex injuria jus non oritur – Periaatteet ja käytäntö Viron tasavallan palauttamisessa Oppiaine – Läroämne – Subject Poliittinen historia Työn laji – Arbetets art – Level Aika – Datum – Month and year Sivumäärä – Sidoantal – Number of pages pro gradu-tutkielma toukokuu 2017 136 Tiivistelmä – Referat – Abstract Oikeudellinen jatkuvuus (vir. õiguslik järjepidevus) on Viron tasavallan valtioidentiteetin perusta. Vuodesta 1944 lähtien pakolaisyhteisö oli haaveillut Viron vapauttamisesta ja tasavallan palauttamisesta. Se piti yllä pakolaistoiminnassaan oikeudellista jatkuvuutta, vaikkakin sen määrittelyprosessi ei ollut lainkaan sovinnollista pakolaisuuden alkuvuosina. Ulko-Viro ja koti-Viro olivat etäällä toisistaan aina 1980-luvun loppuun asti, jolloin Neuvostoliiton uudistuspolitiikka avasi mahdollisuuden yhteydenpitoon. Perestroika nosti ensin vaatimukset Eestin SNT:n suuremmasta itsehallinnosta, jota alkoi ajaa perestroikan tueksi perustettu Viron kansanrintama johtajanaan Edgar Savisaar. IME-ohjelman (Isemajandav Eesti) tuli pelastaa neuvosto-Eesti, mutta kansanrintaman vastustajaksi perustettu Interliike
    [Show full text]
  • List of Prime Ministers of Estonia
    SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934
    [Show full text]
  • Uus Õppeaasta Toob Kaasa Mitmeid Muudatusi
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 20 / September 2019 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 19 / SEPTEMBER 2019 1 Lihula mõis Foto: Kristian Pikner Uus õppeaasta toob kaasa mitmeid muudatusi täna kahjuks ei ole seda puht füüsili- sus töötab selle nimel, et saada veel selt võimalik teha, mistõttu on Lääne- täiendavat rahastust nii olmebloki, ranna valla aktustel osalenud kas val- maadlussaali kui ka parkimisala ehi- lavanem või vallavalitsuse esindaja. tamiseks veel enne, kui pallisaali osa Vallavalitsuse ja vallavanema jaoks on valmib – kas see nii läheb, selgub lähi- kõik lapsed ja koolid olulised, mistõttu kuudel. Selge on see, et ainult valla ei maksa näha vallavanema aktusel eelarve abil me täna kõiki olemasole- Mikk Pikkmets puudumisest suhtumise väljendamist, vaid haridusvõrgu hooneid ja rajatisi Lääneranna vallavanem vaid tuleb mõista reaalsust, et mitmes renoveerida ning ajakohastada ei jõua. ugupeetud õpilased, lapsevane- kohas korraga olla ei ole võimalik. L mad, õpetajad ja Lääneranna Alanud õppeaastal avasime Lääne- Töökorralduslikud uuendused valla koolide pered – soovin teile ranna valla seitsmes koolis kuus esi- huvitegevuse valdkonnas kõigile head ja huvitavat õppeaastat! mest klassi, kokku alustas kooliteed Käesoleva õppeaasta jooksul soo- Loodan, et see saab olema teadmiste- 31 esimese klassi last. Mõned koolid vime võtta kasutusele huvitegevuse ja väljakutseterikas, aga ka põnev rõõmustavad, kui nende majas läheb korraldamiseks programmi Arno, mis ja meeldejääv. Lääneranna Valla- esimesse klassi 2–3 õpilast, kuid samas, lihtsustab nii kasutajate kui ka ringi- valitsus plaanib käesoleval aastal arvestades haridussüsteemi rahasta- juhtide ja treenerite ning raamatupi- viia haridusvaldkonnas sisse mõned mist oleksime pidanud sellise hulga damise tööd. Hetkel on olukord selline, muudatused, mille õnnestumine ja õpilastega avama vaid kolm esimest et iga kool ja asutus sõlmib eraldi lepin- rakendamise sujuvus sõltub paljuski klassi.
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Valla Teataja Nr 18. 29.09.2019
    VALLA TEATAJA Nr 9 (18) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 29. september 2019 2019. AASTA PÄRNUMAA HARIDUSTÖÖTAJAD Aasta klassiõpetaja Silja Enok Silja Enok lõpetas 1990. aastal Tal- kirjutamine ja arvutamine on jäänud, Ta on JA Eesti nõukoja liige Oleme abikaasaga linna Pedagoogilise Instituudi alg- lisaks on tulnud teadus ja majandus. ning Eesti Majandus- ja mõlemad mujalt pärit, klasside õpetaja kasvatustöö metoo- Kus maalt algab teadlase või kunst- Ettevõtlusõpetajate Seltsi kuid lapsed on meil vänd- diku lisaerialaga. niku kasvatamine? Kõik asjad alga- juhatuse liige. ralased. Elasime mõned Kas tänapäeva lapsed on teistsu- vad algusest. Ka ettevõtlikkus on ,,Viimastel aastatel aastad välismaal ning tulime gused kui aastal 1990? eluhoiak, mis kujuneb aja jooksul oleme teinud õpetaja- tagasi koju, sest meie vanem ,,Kõik on muutnud, me ise ja elu ja mida on võimalik arendada.“ koolitusi peaaegu kõigis poeg Adam Erki oli kindlalt meie ümber. Muutunud on õpeta- Majandusõpetusest on saanud maakondades. Ma ei jaga otsustanud, et soovib edasi jatele pandud ootused ja isegi meie Silja Enoki lisaeriala. Esmalt tek- baasteadmisi, vaid metoo- õppida Eestis. Tänaseks ametinimetus. Alustasime õpinguid kis huvi, siis võimalus ja nüüdseks dikat, kuidas seda prog- on meie mõlemad pojad algklasside õpetaja erialal, kuid täna- on kujunenud välja veendumus rammi õpetada. Huvi meie Vändra Gümnaasiumi seks tuntakse meid klassiõpetajatena. majandusõppe olulisusest. Vändra koolituse vastu on suur. vilistlased. Adam Erki on Kõik sellised muutused on seotud Gümnaasium oli üks esimesi, kus Majandus ei ole aine, mille nüüdseks lõpetanud Tartu kohanemise ja lisahariduse omanda- majandusõpe eraldi ainena kooli tulemust oleks võimalik Ülikoolis materjaliteaduse misega. Teisalt lapsed on ikka lapsed õppekavasse võeti. Praegu õpeta- otsekohe mõõta, kuid selle eriala ja noorem poeg Jan oma rõõmude, murede ja kõige täht- takse majandust esimesest kaheteist- kasutegur võiks ilmneda Erik on sügisest sama üli- sam – uudishimuga.
    [Show full text]
  • Varbla Valla Arengukava 2012-2022 Muutmine“ Lisa
    Varbla Vallavolikogu 09.11.2016.a määruse nr 29 „Varbla valla arengukava 2012-2022 muutmine“ lisa VARBLA VALLA ARENGUKAVA 2012-2022 Varbla 2016 Varbla valla arengukava 2012-2022 Varbla Vallavolikogu 09.11.2016.a määruse nr 29 „Varbla valla arengukava 2012-2022 muutmine“ lisa Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Hetkeseisu analüüs .............................................................................................................. 4 2.1. Territoriaalne asend ..................................................................................................... 4 2.1.1. Varbla valla ajaloolis-administratiivne kujunemine ............................................ 5 2.1.2. Varbla valla külade paiknemine ....................................................................................... 6 2.2. Rahvastikuprotsessid ................................................................................................... 7 2.3. Asustus, maakasutus ja ruumiline planeerimine.......................................................... 9 2.4. Teedevõrk ja ühistransport ........................................................................................ 10 2.5. Tehnilised infrastruktuurid ja kommunaalmajandus ................................................. 11 2.6. Heakord, miljööväärtus ja looduskeskkond ............................................................... 12 2.6.1. Kalmistud ..........................................................................................................
    [Show full text]
  • Elukoht/Klubi Kool Käravete Jooks Väätsa Preediku Väin- Järve Järva
    Liikumissari "Järvamaa liigub" JÄRVAMAA JÄRVEDE JOOKSUD 2020 KOONDTABEL Käravete Väin- Järva - Roosna- Türi tehis- Väätsa Preediku Käru Matsimäe Mägede Rava Eistvere Kokku jooks järve Jaani Alliku järv Elukoht/klubi Kool Mudilased- kuni 7.a s -2013 TÜDRUKUD 1 Mia Kotkas Paide 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 12 2 Krete-Liisa Vikat Aravete 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 12 3 Teili Gritšenko Türi 1 1 1 1 1 1 1 1 1 9 4 Kadri Liis Kirsipuu Orgmetsa 1 1 1 1 1 5 5 Hanna Piilik Järv vald 1 1 1 1 4 6 Helen Piilik Järva vald 1 1 1 1 4 7 Marta Niinsalu Ahula 1 1 2 8 Liisbeth Laurimaa Aegviidu 1 1 2 9 Liise Udam Järva-vald 1 1 2 10 Marleen Melnik Aravete 1 1 2 11 Adeele Rünt Kadrina 1 1 2 12 Laura Lääne Järva vald 1 1 2 13 Iris Negus Aravete 1 1 2 14 Brigitta Gussar Väätsa 1 1 15 Bianca Gussar Vääätsa 1 1 16 Erik Roosileht Türi 1 1 17 Kirke Lestman 1 1 18 Elin Diara Pilipenko Väätsa 1 1 19 Arabella Väätsa 1 1 20 Sanna Mõttus Väätsa 1 1 21 Arabella Tammsaar Adavere 1 1 22 Lisandra Tammik Koeru 1 1 23 Kristella Rõuk Uudeküla 1 1 24 Amii Kuusk Tallinn 1 1 25 Katleen Rudissaar Paide 1 1 26 Mariel Rudissaar Paide 1 1 27 Hanna-Loviise Rannu Kaalepi 1 1 28 Liise Udam Kaalepi 1 1 29 Jennifer Heinsaar Ervita 1 1 30 Kelit Heinsaar Ervita 1 1 31 Deliise Vanker Ervita 1 1 32 Loviisa Rudissaar Paide 1 1 33 Johanna Kuusk 1 1 34 Mirjam Nördström Saue 1 1 35 Helin Pint Käru 1 1 36 Nora -Lisette Aeg 1 1 37 Amii Sild 1 1 38 Mirelle Kaljusaar Imavere 1 1 39 Emily Kuldsaar Imavere 1 1 40 Geidi Kattaid Paide 1 1 41 Anete Toom 1 1 42 Marta Must Türi 1 1 POISID 1 Mark Sebiastian Lepik
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]