DOCSLIB.ORG

Tallinna Teadlaste Maja 2013

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tallinna Teadlaste Maja 2013 TALLINNA TEADLASTE MAJA 48. tegevusaasta Juuni 2013 Maailmas tähistatakse 1950. aastast Rahvusvahelise Demokraatliku Naiste Föderatsiooni otsusega igal aastal 1.juunil LASTEKAITSEPÄEVA, lootuses, et see aitab teravdada tähelepanu vajadusele parandada laste tervishoidu, haridust, elutingimusi ning loob nendele rohkem hellust, hoolivust, armastust... * * * 1. Teisipäeval, 4. juunil kell 7 hommikul on meil suurepärane võimalus osa saada Eesti lipu päeva tähistamisest Toompeal lipuheiskamise pidulikul kombetalitusel. Olete oodatud! 2. Kolmapäeval, 5. juunil kell 17.15 meenutame „Strixis” (Rävala pst 10 kohvikus) meie Maja endist liiget, tunnustatud ja tuntud looduskaitsetegelast Jaan Eilartit (24.06.1933 – 18.05.2006); hindame tema panust eesti teaduses ja kultuuris, laiemalt kogu Euroopa kultuuris. Tulge koos sõpradega! Kõik meenutuskillud väga oodatud! Baarist saab osta suupoolist enne meenutusõhtu algust. * * * Esmaspäevast, 10. juunist on kohvik „Strix” avatud ainult kella viieni pärastlõunal. * * * 3. Esmaspäeval, 10. juunil kell 17 peame Teadlaste Maja nõukogu ja revisjonikomisjoni koosoleku nõukogu esimehe Sulev Mäeltsemehe juures . Kohtume kell 16.55 fuajees Akadeemia tee 3). Päevakorra kavas: maikuus tehtu hindamine, mõned üldistused Maja esimese poolaasta tööst, septembrikuu töökava kavandamine, uute liikmete vastuvõtmine, kohalalgatatud küsimused. See ongi kutse! 4. Laupäeval, 15. juunil oleme oodatud Koeru valda seminarile „Puhmu küla ja tuntud isikud” ; korraldajaid on ka meie koostööpartner Konstantin Pätsi Muuseum, seetõttu sõidusoovist teada anda Elle Leesile telefonil 53409536 kolmapäeva, 12. juuni õhtuks . Ürituse algus kell 11 Puhmu küla (760 aastat!)sepikoja platsil külakivi avamisega. Seminaril kõneldakse Karl Selterist (115 aastat sünnist), kõnelejaid Ago Pajur, Kalev Kallemets, Sander Jürisson jt. Selteri mälestuskivi avamisel kõnelevad Urmas Paet, Sven Mikser jt. Seminaril on ettekandeid Puhmu külast aegade tuules. 5. Kolmapäeval, 19. juunil kell 17.15 on hooaja viimane kultuurilooline vestlusõhtu Johannes Voldemar Veski elamisest ja tegemistest Tallinnas möödunud sajandi algul. K.a. 27. juunil on tema 140. sünniaastapäev. Kohtume Veski kunagise tööpaiga maja Kullasepa t. 5 ees. Vestlust alustab Maja asutajaliige Elsa Pajumaa . Kutsuge ka sõpru kaasa! (Üritus toimub iga ilmaga). 6. Pühapäeval, 23. juunil – VÕIDUPÜHAL - kell 11 asetame tavakohaselt Teadlaste Majalt lilled Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile Reaalkooli juures . Olete oodatud! Konstantin Pätsi Muuseum koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kunstnike Liiduga ootavad töid ideekavandi võistlusele kenotaafi rajamiseks üheksale Eesti riigivanemale-riigipeale, kelle matmiskoht on teadmata: Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, Kaarel Eenpalu, Heinrich Mark . Mälestusmärk rajatakse Tallinna Metsakalmistule K.Pätsi perekonna matmispaiga lähedusse. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 14. juuni 2013 . Võistlustingimused kodulehekülgedel: www.arhliit.ee ja www.eaa.ee Teave Elle Leesilt telefonil 53409536 * * * Õnnitleme sünnipäevalapsi, sh juubilare! 02.06. Tiiu Reimo 60 17.06. Maret Pank 70 06.06. Reet Ruga 80 27.06. Laine Alumäe 70 13.06. Vello Karise 80 Maja nõukogu endine liige, sekretär Maja endine volinik ja spordikomisjoni liige 30.06. Peeter Eving 75 Teated: 1. 2013. aasta liikmemaks on mittetöötavatel pensionäridel 5 eurot , kõigil teistel 15 eurot . Liikmemaksu saab tasuda Tallinna Teadlaste Maja Swedbanga kontole 1120061944 või Teadlaste Maja üritustel! Nõukogu loodab Maja kontole ühtlasi ka annetusi, mida lubab Maja põhikiri. 2. Teadlaste Majal on kodulehekülg http://www.teadlastemaja.ee tänu Peeter Normakule ja Jaagup Kipparile Tallinna Ülikoolist! 3. Teadlaste Maja töökava saab endiselt hiljemalt eelmise kuu viimasel päeval valvelaudadest kas Rävala pst 10 , Küberneetika Majast Akadeemia tee 21, Tallinna Ülikooli Narva mnt 25 valvelauast või KBFI –st Akadeemia tee 23 (küsida) või e-posti teel Teadlaste Maja e-post: [email protected] või kodulehelt. 4. Maja nõukogu ootab teie ettepanekuid töökavasse kas e-posti või kirja teel või telefonitsi (numbrid allpool) või koduleheküljele . 5. Teadlaste Maja direktor Sirje Arro tel 56 674 299, e-post: [email protected] * * * Teadlaste Maja nõukogu: Anatoli Alop 5145135, Ülo Jaaksoo 6397991, Valve Kirsipuu 5038391, Andres Kollist 5016402, Heino Lõiveke 5101830, Sulev Mäeltsemees 5016373, Peeter Normak 5165828, Heinar Nurste 5065181, Jaak Põlluste 5063916, Margus Pärtlas 6675702, Riina Raud 6943635, Aleks Rulkov 5202602, Andres Tekkel 6259169. Revisjonikomisjon : Jaan Ennulo 56639343, Tiia Püss 55641120. Maja asutajaliige Elsa Pajumaa annab vajadusel nõu 6522379. Kauneid suvepäevi! Kohtumisteni! Tallinna Teadlaste Maja nõukogu .
Load more

Recommended publications
  • List of Prime Ministers of Estonia
    SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934
    [Show full text]
  • ESTONIAN MOTHERS and DAUGHTERS in TWO DIFFERENT CONTEXTS, ESTONIA and CANADA Kadri-Ann Laar a Thesis Submitted
    ETHNIC IDENTFI11: ESTONIAN MOTHERS AND DAUGHTERS IN TWO DIFFERENT CONTEXTS, ESTONIA AND CANADA Kadri-Ann Laar A thesis submitted in conformity with the requirements for the degree of Doctor of Philosophy Graduate Department of Education University of Toronto 0 Copyright by ICadri-Ann Laar 1996 Acquisitions and Acquisitions et Bibliographic Services senrices bibliographiques 395 Wellingdon Street 395. Wm Ottawa ON K1A ON4 Ot&waON KIAON4 Canada Canada The author has granted a non- L'auteur a accorde me licence non exclusive licence allowing the exclusive pennettant a la National Library of Canada to Bibliotheque nationale du Cmda de reproduce, loan, distnibute or sell reproduire, pr&er, disbn'buer ou copies of this thesis in microform, vendre des copies de cette these sous paper or electronic formats. la forme de microfiche/film, de reproduction sur papier ou sur format electronique. The author retains ownership of the L'auteur conserve la propriete du copyright in this thesis. Neither the droit d'auteur qui protege cette these. thesis nor substantial extracts &om it Ni la these ni des extraits substantiels may be printed or otherwise de celle-ci ne doivent etre imprimes reproduced without the author's ou autrement reproduits sans son permission. autorisation. Ethnic Identity: Estonian mothess and daughte~tsin two different contexts, Estonia and Canada Kadti-Ann Laar Doctor of Philosophy, 1996 Graduate DepartPlent of Education, University of Toronto In the past decade ethnic identity has been recognized as an important but neglected aspect of ego identity, especially for members of a minority group. According to Phinney (1990) ethnic identity refers to an individual's sense of self as a member of an ethnic group and the attitudes and behaviours associated with that sense.
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • MARIA GROENEVELD of the State and the Role Society Relationship Policy Making Process in the Foreign
    DISSERTATIONES RERUM MARIA GROENEVELD POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 The role of the state and society relationship in the foreign policy making process in the foreign of the state and society relationship The role MARIA GROENEVELD The role of the state and society relationship in the foreign policy making process Tartu 2012 ISSN 1736–4205 ISBN 978–9949–32–174–2 DISSERTATIONES RERUM POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 DISSERTATIONES RERUM POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 MARIA GROENEVELD The role of the state and society relationship in the foreign policy making process Institute of Government and Politics, Faculty of Social Sciences and Education, University of Tartu, Estonia Dissertation was accepted for the commencement of the degree of Doctor of Philosophy (in Political Science) on 1 November 2012 by the Council of the Faculty of Social Sciences and Education, University of Tartu. Supervisors: Prof. Andres Kasekamp, University of Tartu, Estonia Dr. Alexander Astrov, Central European University, Hungary Opponent: Prof. Hiski Haukkala, University of Tampere, Finland Commencement: 3 December 2012 Publication of this thesis is granted by the Institute of Government and Politics, University of Tartu and by the Doctoral School of Behavioural, Social and Health Sciences created under the auspices of the European Union Social Fund. ISSN 1736–4205 ISBN 978–9949–32–174–2 (print) ISBN 978–9949–32–175–9 (pdf) Copyright: Maria Groeneveld, 2012 University of Tartu Press www.tyk.ee Order No 559 TABLE OF CONTENTS ACKNOWLEDGEMENTS .......................................................................... 8 INTRODUCTION .......................................................................................... 9 CHAPTER 1. STATE AND SOCIETY RELATIONSHIP IN CONSTRUCTIVISM ............................................................................... 16 1.1. Rationalist approaches of International Relations ............................. 16 1.2. Constructivist approach of International Relations ..........................
    [Show full text]
  • Jaan Teemant (1872-1941?) Prof. Peeter Järvelaid Eessõna Asemel
    Jaan Teemant (1872-1941?) prof. Peeter Järvelaid Eessõna asemel. Eesti Vabariigi Ajutise Valituse otsusel, kohtuministri käsul nimetati Eesti Vabariigi prokuröriks 11. novembrist 1918 a. vannutatud advokaat Jaan Teemant.[1][1] See on ajalooline päev Eesti Prokuratuurile, sest nimetatud kuupäeva loeb prokuratuur oma sünnikuupäevaks. Eesti Prokuratuur saab 2009.a. novembris tähistada oma ametkonna 91. aastapäeva. Jaan Teemanti teeneid Eesti prokuratuuri rajajana ja aatelise riigimehena on raske üle hinnata. Olgugi, et tulevane mitmekordne riigivanem oli prokuratuuri tippjuht napilt viis kuud[2][2], sest valituna Eesti Asutava Kogu liikmeks tuli tal asuda täitma uusi ülesandeid, jääb tema tegevus prokuratuuri algaegadel igavesti selle institutsiooni ajalukku. Jaan Teemantilt ei saa keegi ära võtta tema kohta ajaloos Eesti vabariigi esimese prokurörina. Ajaloo jaoks on ka teada Jaan Teemanti enda suhtumine prokuratuuri. Asutava Kogu protokollidest 21. maist 1919.a. võime lugeda, et võttes sõna kogenud juristina „Põllu- ja metsatööliste teenistuslepingute pikendamise seaduse” esimesel lugemisel heitsid vasakpoolsed saadikud Jaan Teemantile ette, et ta esinevat mitte poliitikuna vaid ikka veel „prokurörina”. Selle etteheite peale J.Teemant vastas oma oponentidele, et ta esineb Estonia teatri saalis rahvasaadikuna, aga..kui ma ka enne prokuröör olen olnud, siis võin ma uhke olla. Et ma Eesti Vabariigi prokuröör olin ”.[3][3] Jaan Teemanti biograafias on seoses prokuratuuriga ka üks traagilisem külg, sest 1940/41.aastal oli uute võimude poolt tema poliitilise süüdistuse kõige olulisemaks asjaoluks just ta tegevus, mis seotud tema ülesannetega, mida ta täitis kui Eesti Vabariigi prokurör. Eesti Vabariigi sünniloos ja riigi kujunemise aastatel tuli Jaan Teemantil täita oma elu jooksul mitmeid olulisi rolle. Jaan Teemant täitis temale saatuse poolt ettenähtud ülesandeid kohusetunde- ja huviga, kuid jäädes alati lihast ja luust inimeseks, kellele polnud võõrad ei väiksemad või suuremad inimlikud nõrkused ja jäädes alati kaasaegsete jaoks eredaks isiksuseks.
    [Show full text]
  • Fedor Bucholtz, Mycologist and His Herbarium
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Journals from University of Tartu Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 47: 73–76 (2010) Fedor Bucholtz, mycologist and his herbarium Donald H. Pfister Farlow Reference Library and Herbarium of Cryptogamic Botany Harvard University, 22 Divinity Ave., Cambridge, Massachusetts 02138, USA E-mail: [email protected] Abstract: Beginning shortly after the death of Fedor Bucholtz in 1924 correspondence was initiated by Roland Thaxter with Alexander Bucholz, mycologist Fedor Bucholtz’s son, concerning the purchase of his father’s herbarium and library. This began an exchange that lasted for six years and resulted in the purchase of the library and part of the herbarium of Fedor Bucholtz for the Farlow Reference Library and Herbarium of Cryptogamic Botany. About 5200 specimens and about 800 books and reprints were received. These purchases are documented through correspondence, which also throws light on the difficulties Bucholtz and his family endured in the wake of World War 1. Kokkuvõte: Fedor Bucholtz – mükoloog ja ta herbaarium Peagi pärast Fedor Bucholtzi surma 1924. aastal algas Roland Thaxteri kirjavahetus ta poja Alexander Bucholtziga isa herbaariumi ja raamatukogu ostu kohta. See kestis kuus aastat ja päädis raamatukogu ning osa herbaariumi ostuga Farlow' käsiraamatukogule ja Eostaimede Herbaariumile. Saadi umbes 5200 eksemplari seeni ja umbes 800 raamatut ning separaati. Ostu dokumenteerib kirjavahetus, mis heidab valgust ka nendele raskustele, mida Bucholtzil ja ta perekonnal tuli taluda Esimese maailmasõja tõttu. “HISTORY IS THE ESSENCE OF INNUMERABLE BIOGRAPHIES” Thomas Carlyle On February 24, 1930 the last shipment of Fedor Roland Thaxter (1922) called his research on Bucholtz’s herbarium specimens arrived in Cam- sexual reproduction of Endogone admirable.
    [Show full text]
  • Tuna 59 Sisu.Indb
    SISUKORD 2/2013 Sisukord E S S E E Märt Läänemets: „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia 2 KÄSITLUSED Peeter Espak: Sumeri vabastaja kuningas Utu-hegal, jumaliku õigluse taastaja 7 Lea Kõiv: „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas. 16 Piret Lotman: Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad 44 Toomas Karjahärm: Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine 57 Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa: Vaenlase kuvandi loomine 1920.–1930. aastate NSV Liidu eestikeelses õppekirjanduses 84 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Tiit Noormets: Eesti Ingerimaa 96 Anne Valmas: Eesti NSV TA Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonna arhiivkogu tegevusest 1974–1989 105 Eesti Filmiarhiiv: Jaanipäev ja Eesti suvi 114 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Jaak Sõggel: Teated Halliste kihelkonnast 121 Vello Paatsi: Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva ellu 19. sajandil 127 ARVUSTUSED Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses 131 VARIA Peep Pillak: Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäev 139 Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth: Toimus religiooni ajaloole pühendatud teaduskonverents 142 Andres Adamson: Veel veidi „bojaar” Vassili Rosladinist 144 Filip Laurits: Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? 147 Summary 157 Tuna 2/2013 1 E S S E E „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia Märt Läänemets ui toimib suur kulg, siis täidavad taeva all kõik oma kohust. Valitakse välja vää- rikad ja võimekad, jutt on usaldav, läbisaamine sõbralik. Inimesed ei pea lähe- „K daseks ainult enda lähedasi ega lasteks ainult enda lapsi. Vanade eest kantakse hoolt; terved ja tugevad leiavad rakendust; noored kasvatatakse üles; leski, orbe, üksikuid ja haigeid peetakse ülal.
    [Show full text]
  • III RIIGIKOGU I
    III RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr. 1. 1926. a. III Riigikogu koosolek 22. juunil 1926. a. Vene rahva ühendatud Riigikogu kell 12. rühm: Vassili Grigorjev, MihailKurtschinsky, Peeter Baranin. Kokku on tulnud järgmised III Riigikogu Saksa-Balti erakonna nimekirjade liikmed: järgi: Verner Hasselblatt. Eesti sotsialistliku tööliste partei Üleriikliku majaomanikkude selt­ Riigikogu rühm: Karl Ast, Bernhard Ell­ side liidu ja teiste eraomanduse pool­ man, Hendrik Elisson, Karl Freiberg, Oskar dajate nimekirjade järgi: Johannes Mürk, Gustavson, Leopold Johanson, Erich Jonas, Johan Sepp. Aleksander Jõeäär, Johannes Klesment, Alek­ sander Kärner, Mihkel Martna, Aleksander Puuduvad järgmised III Riigikogu liikmed: Oinas, Alma Ostra-Oinas, Anton Palvadre, Põllumeeste kogude Riigikogu rühmast: Jaan Puskar, August Rei, Aksel Rüütli, Peeter Jaan Hünerson. Schütz, Nikita Semjonov, Jaan Tiks, Jaan Tööerakonna Riigikogu rühmast: Theodor Väin, Jüri Voiman, Karl Virma, August Vomm. Pool. Põllumeeste kogude Riigikogu rühm: Eesti tööliste partei Riigikogu rühmast: Hans Ainson, Karl Einbund, Johan Holberg, Paul Abramson, Eduard Pesur. Ado Johanson, Peeter Järve, August Jürman, Aleksander Kaal, August Kohver, Mats Laar- Saksa-Balti erakonna nimekirjade järgi: man, Johan Laidoner, Georg Ottas, Otto Eduard Krüger. Pärlin, Konstantin Päts, Hans Rebane, Jaan Soots, Karl Tamm, Jaan Teemant, Jaan Teet­ Valitsuse looshis: Riigivanem J. Teemant, sov, Kustas Tonkman, Aleksander-Rudolf siseminister K. Einbund, välisminister A. Toomel, Villem Vessart, Richard Vreeman. Piip, sõjaminister J. Soots, haridusminister J. Lattik, põllutööminister H. Laretei, töö- Asunikkude, riigirentnikkude ja hoolekandeminister Chr. Kaarna, teedemi­ väikepõllupidajate koonduse Riigikogu nister O. Amberg, kohtuminister T. Kalbus, rühm: Johannes Fuks, Heinrich Kiiver, kaubandus-tööstusminister E. Veberman, rii­ Oskar Köster, Heinrich Laretei, August Laur, gisekretär K. Terras. Johannes Lehtman, Jakob Loosalu, Villem Välisesitajate looshis: Soome saadik dr.
    [Show full text]
  • Saulepi Kaartidel
    Vahur Joala Saulepi valitsejad 2013 © Vahur Joala, 2013 ISBN 978-9949-30-925-2 Sisukord Eessõna 1 Saulepi ajaloost 3 Piiskoppide võimu all ehk Osilia lühiajalugu 6 Saare-Lääne piiskopkonna e. Osilia Stiftfoogtid 17 Saulepi alade ajalugu otseselt mõjutanud Rooma paavstid 18 Taani kuninga võimu all 1559-1563 24 Rootsi aeg 1563-1710 25 Tsaarivõimu ja keisririigi all 1710-1718 30 Saksa riigi koosseisus 1918 38 Balti Hertsogiriik 1918 39 Eesti Vabariik 1918-1940 40 NSV Liit 1940-1941 43 Eesti Vabariigi valitsus eksiilis 1940-1992 44 Saksa Riik 1941-1943 46 Suursaksa Riik 1943-1944 47 NSV Liit 1944-1991, Eesti NSV 48 Eesti Vabariik 1991- 55 Saulepi kaartidel 57 Mõisad ja mõisnikud 77 Vana-Varbla mõis 83 Uue-Varbla mõis 87 Vaiste mõis 89 Saulepi mõis 92 von Nasackin 94 von Lilienfeld 97 von Pröbsting 97 Banér 99 von Preutz 100 von Pistohlkors 100 von Cube 101 von Wolffelt 102 von Vietinghoff 103 Zöge von Manteuffel 104 von Handtwig 104 Stenbock Fermor 105 von Rass 105 Schmidt 106 Norrmann 108 Pastorid ja kirikuõpetajad 109 Kolhoosid ja nende esimehed 121 Kristjan Palusalu 123 Saulepi perenimedest 138 Saulepi ja Vaiste küüditatud 150 Varbla represseeritud ja küüditatud 154 Ühe talu kroonika 164 Kasutatud algallikad 172 Eessõna Lugejal võib tekkida küsimus, miks selline raamatuke on koostatud. Pole ju Saulepi mingi tuntud kohake Eestis. Pole siin käinud kuningad, tsaarid ega presidendid. Paar tanki on sõja ajal Saulepist läbi sõitnud, aga teadaolevaid suuremaid lahinguid Saulepi territooriumi aladelt ajalugu ei tea. Siin pole ühtki linna ega laiemale ringile huvipakkuvat ajaloolist mälestusmärki. Isegi kirikut pole. Tuleb aga silmas pidada, et Eesti territoorium pole olnud pidevalt ühtne.
    [Show full text]
  • Estonia's First Law Journal in the Struggle for Law*
    Marju Luts-Sootak Professor of Legal History University of Tartu Estonia’s First Law Journal in the Struggle for Law* 1. Introduction On 1 December 2009, the Estonian-language university in Tartu celebrated its 90th anniversary. Estonian- language law journals, however, celebrated an anniversary of an even rounder number—a whole 100 years. Instead of festivities, a more practical approach was taken to celebrate the latter in the form of a scientifi c conference. A festive touch was nevertheless added by an exhibition on display at the university library.*1 The dull appearance and brevity of the fi rst publications is striking in comparison with the more recent journals boasting of dignifi ed thickness and, as printing techniques have improved, also colourful designs. The fi rst law journal in Estonian*2 was in more or less DIN A5 format and contained 16 pages. It was titled Seadus ja Kohus. Õigusteadline ajakiri (in English, ‘Statute and Court. A Legal Journal’) and it appeared in January 1909. This journal was not even published in Estonia but issued in the capital of the Russian empire, St. Petersburg. It was only in its third year of publication that the executive editor of the journal moved to the capital of the Province Estland, Tallinn*3, and so did the journal. Nevertheless, the Estonian-language newspaper Peterburi Teataja (in English ‘St. Petersburg Gazette’) continued to consider the journal its sup- plement as late as 1913.*4 The fact that Estonian-language newspapers, books, and in this case a legal journal * This article was published with support from ESF Grant No.
    [Show full text]
  • Türgi 85 - Eesti 90 Turkey 85 - Estonia 90 Sõprus Friendship Läbi Through Aegade Time Sisukord
    TÜRGI 85 - EESTI 90 TURKEY 85 - ESTONIA 90 SÕPRUS FRIENDSHIP LÄBI THROUGH AEGADE TIME SISUKORD CONTENTS Türgi Vabariigi suursaadiku eessõna 3 Introduction by Ambassador of Turkey Kronoloogia 5 Timeline Kahepoolsed lepingud Eesti ja Türgi vahel 7 Bilateral Agreements between Estonia and Turkey Kõrgetasemelised visiidid Eesti ja Türgi vahel 8 High Level Visits between Estonia and Turkey Iseseisvussõjad ja parlamentide avamine 9 Independence Wars and the Opening of National Assemblies Eesti-Türgi suhete algus ja Eesti-Türgi sõprusleping (1924) 13 Beginning of Estonian-Turkish Relations and the Estonian-Turkish Treaty of Friendship (1924) Riigijuhtide kirjad 17 Letters from the Heads of State Saatkondade ja konsulaatide asutamine Eestis ja Türgis 22 Establishment of Embassies and Consulates in Estonia and Turkey 1877.-1878. aasta Vene-Türgi sõja veteranide otsimise kampaania 27 Campaign for Searching Ex-servicemen of the Russo-Turkish War 1877-1878 Eesti-Türgi majandussuhted 32 Estonian-Turkish Economic Relations Türgi naised. Eesti ajakirjandus Türgi reformidest 36 Turkish Women. Turkish Reforms in the Estonian Press Türgi välispoliitika arengud Eesti ajakirjanduses 40 Turkish Foreign Policy Developments in the Estonian Press Eestlased Türgis, türklased Eestis 44 Estonians in Turkey, Turks in Estonia Türgi arhitektuur eesti ajakirjanduses 48 Turkish Architecture in the Estonian Press Esemed Türgist riigipea residentsi tarvis, Sultan Osman II portre 49 Turkish Items Acquired for the Residence of the Head of State, Portrait of Sultan Osman
    [Show full text]
  • Peatoimetaja Veerg
    Peatoimetaja veerg Peateema - Euroopa Liit Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Riigikogu Toimetiste selle numbri üks peateema on Eesti ja Euroopa Liit. Kas saakski see olla teisiti, kui mõne kuu pärast ütleb Eesti rahvas Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses oma otsustava sõna? Teine rahvahääletus Eesti taasiseseisvuse 12 aasta jooksul on ühtaegu nii riigi tähtsaimale ja pikaajalisele poliitilisele valikule hinnangu andmine kui ka tuleviku üle otsustamine. Kui sellele lisada veel lähiaja otsus NATO-ga liitumise kohta, võib öelda, et Eesti astub alles nüüd uude sajandisse koos selle murede ja rõõmudega. Olles mõlema tähtsa rahvusvahelise organisatsiooni eestoas, teame juba, et nii need organisatsioonid kui ka kogu maailm pole enam niisugune, nagu ta oli veel näiteks neli aastat tagasi. Kui IX Riigikogu kokku tuli, oli tema põhimure, kuidas võimalikult paremini integreeruda seadusloome osas Euroopa Liiduga, pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmeksastumise üle ning üles ehitada NATO-sobilik sõjavägi. Eesti ei pidanud kuigivõrd pead murdma maailmapoliitika keerdkäikude üle. Kuid Jugoslaavia sõda, 11. september 2001 ning sellele järgnenud Afganistani ja Iraagi sõda on pannud Eesti hoopis teisiti vaatama maailma asjadele ja ümber hindama meie osa maailmas ja eriti muidugi Vanas Maailmas. Kirjutised Euroopa Liidust Riigikogu Toimetised ei jää samuti pealtvaatajaks muutuva maailma, Euroopa ja Eesti suhetes. Seekordsed kaastööd Euroopa Liidu teemal on eripalgelised. Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Toomas Hendrik Ilves on oma analüüsides keskendunud välispoliitilisele osale. Mihkelson käsitleb Eesti suhteid euroliiduga parlamentaarsel tasemel. Ilves vaatleb uut Euroopat pärast 1. maid 2004 ning tõmbab tugevaid paralleele Euroopa Liidu uue idapiiri ning Samuel P. Huntingtoni raamatus "Tsivilisatsioonide kokkupõrge" tõmmatud piiriga. See sageli valesti tõlgendatud julgeolekupoliitika uurija on joonistanud Euroopa piiri mööda murrangujoont, mille ümbruses on juba 15.
    [Show full text]