DOCSLIB.ORG

Eesti Välispoliitika Algusaegadest: Jaan Tõnissoni Esimene Raport Stockholmist 18.02.1918

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Välispoliitika Algusaegadest: Jaan Tõnissoni Esimene Raport Stockholmist 18.02.1918 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Eesti välispoliitika algusaegadest: Jaan Tõnissoni esimene raport Stockholmist 18.02.1918 Mart Kuldkepp iin avaldatavate dokumentide autor on selle kaaskirjast.1 Kui Laamani teoseid mitte S Eesti Ajutise Maapäeva esimene välise- arvestada,2 siis pole see pikk ja üksikasjalik sindaja Jaan Tõnisson ning need on kirjuta- ülevaade õieti üldse teaduskäibesse jõudnud tud 1918. aasta 18. veebruaril Stockholmis. ning Tõnissoni varaseimatest sammudest Rootsi pealinna saabus Tõnisson 25. jaanua- Rootsi pealinnas on kirjutatud peamiselt eri- ril, et seal välja selgitada välisriikide seisu- nevate asjaosaliste mälestuste ja Stockholmi kohti Eesti võimaliku iseseisvuse küsimuses. saatkondade materjalide põhjal.3 Tõnissoni Käesolev raport koos kaaskirjaga on esimene omakäeline raport pakub tema eesmärkide pikem kirjutis, mille ta saatis oma sammude ja taktika kohta aga üksikasjalikumat infot, kohta kodumaale, kus Saksa vägede peatse kui seda muul viisil on võimalik saada, ning saabumise pinevuses oodati kannatamatult heidab seega uut valgust ka hiljem vastuolu- teateid, kas ja kellelt oleks võimalik Eesti listeks osutunud sammudele, mh. Tõnissoni iseseisvuse mõttele rahvusvahelist toetust n.-ö. saksasõbralikkusele, mida talle veel leida. Tõnissoni enda manitsused, nagu ka 1930. aastal ette heideti.4 Entente’i maade ja osade Saksa ringkondade Põhjused, miks Tõnisson end 1918. aasta heasoovlik suhtumine, millest raportis juttu veebruaris Stockholmist leidis, olid paljuski on, andsid kahtlemata lisakaalu 19. veebruaril juhuslikku laadi, kuid eestlaste rahvusliku Maanõukogu vanematekogu poolt vastu võe- saatuse seisukohalt ometi määratu tähtsusega. tud otsusele Eesti Vabariik kiiremas korras Eesti välispoliitika ja diplomaatia olid sel välja kuulutada. ajal alles vaevu tekkimas ning ka Eesti polii- Saatuslikul hetkel sündinud kirjutist pole tilise autonoomia (s. t. autonoomia Vene riigi varem täielikul kujul avaldatud. Kogumik koosseisus) ja iseseisvuse (s. t. Vene riigist „Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917– eraldumise) mõtted üleüldse, seda vähemalt 1920” (1993) sisaldab mitmeid tekste, mis on tõsiseltvõetavate poliitiliste alternatiividena, seotud Tõnissoni esimeste sammudega Stock- polnud vanemad kui mõnikümmend aastat. holmis, kuid raportit ennast sealt täielikul Autonoomiapüüdlustele andis küll märgatava kujul ei leia – on vaid Eduard Laamani „Eesti tõuke juba 1905. a. revolutsioon, kuid ise- iseseisvuse sünni” järgi tsiteeritud katkend seisvusmõte hakkas eestlaste seas tõsisemalt 1 H. Arumäe (koost.). Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917–1920: dokumente ja materjale. Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, Tallinn, 1993, lk. 65–66. E. Laaman. Eesti iseseisvuse sünd, teine trükk. Vaba Eesti, Stock- holm, 1964, lk. 280–281. 2 Vt. ka Laamani humoorikat referaati Tõnissoni ja Kesküla kohtumisest: E. Laaman. Välisdelegatsiooni-aeg. – H. Kruus jt. (toim.). Jaan Tõnisson töös ja võitluses: koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul. Koguteose „Jaan Tõnisson” komitee, Tartu, 1938, lk. 204–205. 3 Vt. nt. K. Hovi. Die Orientierung der estnischen Auslandsdelegation im Frühjahr 1918. Institute of General History, University of Turku, Turku, 1973. A. von Taube. Das Auswärtige Amt und die Estnische Frage 1917/1918 – Jahrbücher für Geschichte Osteuropas 1969, nr. 4, lk. 542–580. 4 Vt. A. Piip. Tormine aasta. Ülevaade Eesti välispoliitika esiajast 1917–1918. aastal dokumentides ja mälestusis. Vaba Eesti, Stockholm, 1966, lk. 104–105. 74 Tuna 4/2014 Mart Kuldkepp / Eesti välispoliitika algusaegadest: Jaan Tõnissoni esimene raport Stockholmist 18.02.1918 idanema alles maailmasõja aastatel, kui rah- Venemaa sõjakaotuse korral Suurbritannialt vusvahelise kõlapinna omandas sõjakeerises Saksa ekspansiooni vastu tuge otsida, mille lendu lastud rahvuste enesemääramise idee. tagajärjel võinuks Eestist kujuneda puhver- Autonoomiapüüetest ilmnesid sõja ajal riik Venemaa ja Saksamaa vahel.9 juba esimesed avalikud märgid, sh. Jüri Autonoomiapüüdlustele avas eestlaste Vilmsi kõne Eestimaa talurahva pärisorjusest otsustav tegutsemine 1917. aasta märtsire- vabastamise 100 aasta juubeli päeval 1916. a. volutsiooni järel täiesti uued väljavaated. ning juba 1915/1916. aasta talvel tekkinud 12. aprillil Venemaa Ajutise Valitsuse poolt mõte läti kütipolkude eeskujul eesti rahvus- heaks kiidetud Eesti autonoomiaeelnõu like väeosade loomiseks.5 Iseseisvuse mõte jäi alusel ühendati Eestimaa ja Liivimaa kuber- esialgu varju, kuna oli selge, et kui autonoo- mangud ning juuli algul astus Tallinnas kokku miat võiks saavutada ka siseriiklike arengute üldise hääleõiguse alusel valitud Maapäev tulemusena, siis setsessioon saaks teostuda ehk Ajutine Maanõukogu. Kuna autonoomia vaid juhul, kui Eesti küsimus õnnestuks viia saamine oli läinud edukalt, asusid kõik par- rahvusvahelisele areenile. teid Venemaa föderaliseerimise seisukohale Seesugust võimalust kaaluti kindlasti ka ning Eesti iseseisvuse küsimus esialgu arutlu- juba enne 1917. aastat, kuid sellest on teada sele ei tulnud.10 Siiski ei lakanud päriselt ka vähe, sest riigireetmise iseloomuga kavatsusi edasised plaanid Vene riigist lahku löömise tuli mõistagi salajas hoida. Mälestuste põh- suunas. Juba maikuus pidas Tõnisson Tar- jal on siiski teada, et juba sõja ajal avaldati tus loengu Eesti võimalikust saatusest Vene Tallinnas Haritlaste Klubis seisukohta, et revolutsiooni arenemisel, pidades „eriti huvi- eestlastele oleks parim, kui nii Saksa- kui ka tavaks võimaluseks, kui kumbki sõdija pool Venemaa maailmasõjas lüüa saaksid. Selle siin õieti oma kanda ei jõua kinnitada”.11 kohta nentis Otto Strandman hiljem, et „[a] 1917. aasta hilissuvel taas alanud Saksa jalooliselt ei suutnud me muidugi ette näha, pealetung ning Riia hõivamine 3. septembril et see nii lähebki”.6 Rootsis ja mujal tegutses sundis Saksa okupatsiooni ohuga tõsisemalt Suur-Eesti loomise nimel iseseisev eksiilpolii- arvestama ning Tõnisson tegi 7. septembril tik Aleksander Kesküla, kelle tegevusest teati Maapäeva kinnisel istungil ka esimese amet- kodumaal aga vähe.7 Vene riigist eraldumi- liku ettepaneku algatada eraldiseisev, eest- sele suunatud initsiatiivide hulka kuulusid laste rahvuslikest huvidest lähtuv välispolii- ka 1915. ja 1916. aastal Rootsis käinud Jakob tika, mille eesmärk oleks Eesti eraldumine Ploompuu katsed sondeerida pinda juhuks, Venemaast, kuid samas hoidumine Saksamaa kui Rootsi peaks Saksamaa poolel sõtta sek- võimu alla sattumast. Selleks pidid Lääneme- kuma,8 ning Jaan Tõnissoni ja metsatööstur re-äärsed väikerahvad suurriikide omavahe- Johan Linde 1916. aastal arutatud plaan lisi vastuolusid ühisel jõul ära kasutama, et 5 Vt. Otto Strandmani ja Konstantin Koniku mälestusi: O. Strandman. Autonoomia ja okupatsioon. – Mäles- tused iseseisvuse võitluspäevilt. I köide. Revolutsioon ja okupatsioon 1917–1918. Eesti Ajakirjanikkude Liidu toimetusel. Rahvaülikool, Tallinn, 1927, lk. 11; K. Konik. Mälestuste katkendid. – Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt I, lk. 16. Vilmsi kõne kokkuvõtet vt. R. Berendsen. Eestimaa talurahva vabastamise 100 aasta juubel 23. mail 1916. Tallinn, 1927, lk. 89–90. Vilmsil oli juba 1915. aastal valminud autonoomiaprojekt Soome omavalitsuse eeskujul (S. Zetterberg. Eesti ajalugu. Tänapäev, Tallinn, 2010, lk. 376). 6 O. Strandman. Autonoomia ja okupatsioon, lk. 11. Vt. ka E. Laaman. Välisdelegatsiooni-aeg, lk. 203. 7 Vt. M. Kuldkepp. Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd. Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla. – Ajalooline Ajakiri 2013, nr. 3, lk. 333–334. 8 M. Kuldkepp. „Grundbesitzer aus Estland”. Activist regionalism in the Baltic Sea area in 1916. – Ajalooline Ajakiri 2012, nr. 1/2, lk. 137–165. 9 J. Tõnisson. Eestimaa avaliku korra muutmise aktid Vene siseministeeriumi peavalitsuses 1916. ja 1917. a. – H. Kruus, J. Ots. Vabaduse tulekul I. Koguteos Eesti Maanõukogu 1917. aasta 15./28. nov. otsuse tähista- miseks, lk. 62. 10 S. Zetterberg. Eesti ajalugu, lk. 380–381. 11 E. Laaman. Välisdelegatsiooni-aeg, lk. 203. Tuna 4/2014 75 DOKUMENT JA KOMMENTAAR luua Entente’i ja Saksamaa vaheline puhvert- Iseseisvuse taotlemises, s. t. Eesti küsimuse soon. Ühtlasi tuli moodustada välisdelegat- rahvusvaheliseks tegemises lepiti Maapäeva sioon, mis selles sihis välisriikide juures tööle vanematekoguga kokku alles 13. ja 14. jaa- hakkaks.12 nuaril16 ning sellekohane memorandum ilmus Ehkki kõiki Tõnissoni ideid kohe omaks 24. jaanuaril Peterburi ajalehes Eesti. Sama ei võetud, kiirendas 12. oktoobril alanud kuupäevaga on dateeritud „Memorandum ning Eesti saarte hõivamiseks mõeldud Saksa Eesti poliitilise seisukorra üle”, milles taot- dessantoperatsioon Maapäeva välispoliitilisi leti välisriikidelt Eesti iseseisvuse toetamist. ettevalmistusi ning Peterburis asuvate välis- See oli mõeldud üleandmiseks vastavate valit- saatkondade juures astuti juba esimesed suste esindajatele. Memorandumi levitami- omaalgatuslikud diplomaatilised sammud.13 sega pidi tegelema välisdelegatsioon, mille Ennetamaks enese laialisaatmist Eestis liikmetele kirjutati samal päeval välja voli- võimu haaranud enamlaste poolt, kuulutas tused ja määrati kindlaks sihtkohad. Ferdi- Maanõukogu 28. novembril end kõrgeimaks nand Kull ja Karl Robert Pusta pidid minema võimuks Eestis, laiendas Maapäeva juhatuse Pariisi, Ants Piip Londonisse, Mihkel Martna ja Vanematekogu võimupiire ning otsustas ja Karl Menning Saksamaale ning Tõnisson kokku kutsuda Asutava Kogu. Kaks päeva Skandinaaviasse. Eduard Virgo pidi jääma hiljem võttis vanematekogu vastu otsuse, sidemeheks.17 millega Ants Piip sai 3. detsembril Maapäeva
Load more

Recommended publications
  • List of Prime Ministers of Estonia
    SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934
    [Show full text]
  • Riigikogu Aastaraamat 2019/2020 Riigikogu Aastaraamat 2019/2020
    RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 AASTARAAMAT RIIGIKOGU RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Riigikogu Kantselei 2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 1 Riigikogu aastaraamat 2019/2020 Aastaraamat koondab perioodi 30. märts 2019 – 13. september 2020 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Pärgma ja Piret Viljamaa Keeleliselt toimetanud Gerli Randjärv Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei ISSN 1736-776X (trükis) ISSN 2733-2020 (võrguväljaanne) Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2020, Eesti Rahvusraamatukogu 2020 2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 SISUKORD SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Peep Jahilo 5 KONTROLL 46 Arupärimised 47 Kirjalikud küsimused 48 RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: Infotunniküsimused 49 VALIMISED, JUHATUS JA Umbusaldushääletused 51 FRAKTSIOONID 6 Muu kontrolltegevus 52 Valimised 7 Juhatus 11 Fraktsioonid 12 TEGEVUS MUUDES Koosseisu muudatused 16 VALDKONDADES 54 Fakte Riigikogu liikmete kohta 17 VÄLISSUHTLUS 60 RIIGIKOGU KOMISJONID: Riigikogu delegatsioonid 62 TEGEVUSE ÜLEVAADE 18 Riigikogu väliskülalised 63 Euroopa Liidu asjade komisjon 19 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 67 Keskkonnakomisjon 20 Parlamendirühmad 67 Kultuurikomisjon 22 Maaelukomisjon 23 Majanduskomisjon 25 RIIGIKOGU Põhiseaduskomisjon 27 JA AVALIKKUS 68 Rahanduskomisjon 29 Riigikaitsekomisjon 31 Sotsiaalkomisjon 33 Väliskomisjon 35 Õiguskomisjon 37 Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 39 Korruptsioonivastane
    [Show full text]
  • Ettekande Fail
    Põhiseaduse tegijad Hannes Vallikivi ja nende päritolu 1919 1920 märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets jaan veebr märts aprill mai juuni MNK APSK VAK PSK I PSK II PSK III PS Uluotsa APS eelnõu Uluotsa II PS eelnõu Uluotsa I PS eelnõu Riigikohtu, kohtunike, riigikontrolöri, peastaabi, ministrite jt kommentaarid MNK APSK PSK § Palvadre § Asson, Jans, Kurs-Olesk, Oinas, Vain § Ast, Kartau, Kurs-Olesk, Neps, Vain jt § Ruubel § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Tomberg § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Ruubel, Strandman, Talts jt § Maim, Parts § Parts, Poska, Tõnisson, Westholm § Kuusner, Maim, Parts, Poska jt § Linnamägi § Kann § Kann, Leesment § Uluots § Uluots § Uluots § Pezold, Koch § Kruus § Loorits, Kruus § Sorokin MNK = Maanõukogu juristide komisjon; APSK = ajutise põhiseaduse komisjon; PSK = põhiseaduskomisjon; VAK = valitsemise ajutine kord; PS = põhiseadus © Hannes Vallikivi 2020 Erakondade aktiivsus (VAK) Erakondade aktiivsus (PS) kristlik rahvaerakond tööerakond rahvaerakond rahvaerakond 4% 21% 11% 34% kristlik rahvaerakond 4% maaliit 21% maaliit 12% sakslased 1% sakslased 4% venelased tööerakond 3% venelased 15% 1% sotsiaaldemokraadid esseerid 42% esseerid sotsiaaldemokraadid 0% 5% 22% Saadikute aktiivsus (VAK) Saadikute aktiivsus (PS) Tõnisson Uluots Einbund Päts Olesk Ast Vain Seljamaa Jans Sorokin Ast Jans Päts Tõnisson* Strandman Olesk Oinas Anderkopp Vain Kruus © Hannes Vallikivi 2020 MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. Anderkopp, Ado Olesk, Lui Asson, Emma Palvadre, Anton Ast, Karl Parts, Kaarel
    [Show full text]
  • ESTONIAN MOTHERS and DAUGHTERS in TWO DIFFERENT CONTEXTS, ESTONIA and CANADA Kadri-Ann Laar a Thesis Submitted
    ETHNIC IDENTFI11: ESTONIAN MOTHERS AND DAUGHTERS IN TWO DIFFERENT CONTEXTS, ESTONIA AND CANADA Kadri-Ann Laar A thesis submitted in conformity with the requirements for the degree of Doctor of Philosophy Graduate Department of Education University of Toronto 0 Copyright by ICadri-Ann Laar 1996 Acquisitions and Acquisitions et Bibliographic Services senrices bibliographiques 395 Wellingdon Street 395. Wm Ottawa ON K1A ON4 Ot&waON KIAON4 Canada Canada The author has granted a non- L'auteur a accorde me licence non exclusive licence allowing the exclusive pennettant a la National Library of Canada to Bibliotheque nationale du Cmda de reproduce, loan, distnibute or sell reproduire, pr&er, disbn'buer ou copies of this thesis in microform, vendre des copies de cette these sous paper or electronic formats. la forme de microfiche/film, de reproduction sur papier ou sur format electronique. The author retains ownership of the L'auteur conserve la propriete du copyright in this thesis. Neither the droit d'auteur qui protege cette these. thesis nor substantial extracts &om it Ni la these ni des extraits substantiels may be printed or otherwise de celle-ci ne doivent etre imprimes reproduced without the author's ou autrement reproduits sans son permission. autorisation. Ethnic Identity: Estonian mothess and daughte~tsin two different contexts, Estonia and Canada Kadti-Ann Laar Doctor of Philosophy, 1996 Graduate DepartPlent of Education, University of Toronto In the past decade ethnic identity has been recognized as an important but neglected aspect of ego identity, especially for members of a minority group. According to Phinney (1990) ethnic identity refers to an individual's sense of self as a member of an ethnic group and the attitudes and behaviours associated with that sense.
    [Show full text]
  • Tallinna Teadlaste Maja 2013
    TALLINNA TEADLASTE MAJA 48. tegevusaasta Juuni 2013 Maailmas tähistatakse 1950. aastast Rahvusvahelise Demokraatliku Naiste Föderatsiooni otsusega igal aastal 1.juunil LASTEKAITSEPÄEVA, lootuses, et see aitab teravdada tähelepanu vajadusele parandada laste tervishoidu, haridust, elutingimusi ning loob nendele rohkem hellust, hoolivust, armastust... * * * 1. Teisipäeval, 4. juunil kell 7 hommikul on meil suurepärane võimalus osa saada Eesti lipu päeva tähistamisest Toompeal lipuheiskamise pidulikul kombetalitusel. Olete oodatud! 2. Kolmapäeval, 5. juunil kell 17.15 meenutame „Strixis” (Rävala pst 10 kohvikus) meie Maja endist liiget, tunnustatud ja tuntud looduskaitsetegelast Jaan Eilartit (24.06.1933 – 18.05.2006); hindame tema panust eesti teaduses ja kultuuris, laiemalt kogu Euroopa kultuuris. Tulge koos sõpradega! Kõik meenutuskillud väga oodatud! Baarist saab osta suupoolist enne meenutusõhtu algust. * * * Esmaspäevast, 10. juunist on kohvik „Strix” avatud ainult kella viieni pärastlõunal. * * * 3. Esmaspäeval, 10. juunil kell 17 peame Teadlaste Maja nõukogu ja revisjonikomisjoni koosoleku nõukogu esimehe Sulev Mäeltsemehe juures . Kohtume kell 16.55 fuajees Akadeemia tee 3). Päevakorra kavas: maikuus tehtu hindamine, mõned üldistused Maja esimese poolaasta tööst, septembrikuu töökava kavandamine, uute liikmete vastuvõtmine, kohalalgatatud küsimused. See ongi kutse! 4. Laupäeval, 15. juunil oleme oodatud Koeru valda seminarile „Puhmu küla ja tuntud isikud” ; korraldajaid on ka meie koostööpartner Konstantin Pätsi Muuseum, seetõttu
    [Show full text]
  • The University of Chicago Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924
    THE UNIVERSITY OF CHICAGO SMUGGLER STATES: POLAND, LATVIA, ESTONIA, AND CONTRABAND TRADE ACROSS THE SOVIET FRONTIER, 1919-1924 A DISSERTATION SUBMITTED TO THE FACULTY OF THE DIVISION OF THE SOCIAL SCIENCES IN CANDIDACY FOR THE DEGREE OF DOCTOR OF PHILOSOPHY DEPARTMENT OF HISTORY BY ANDREY ALEXANDER SHLYAKHTER CHICAGO, ILLINOIS DECEMBER 2020 Илюше Abstract Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924 What happens to an imperial economy after empire? How do economics, security, power, and ideology interact at the new state frontiers? Does trade always break down ideological barriers? The eastern borders of Poland, Latvia, and Estonia comprised much of the interwar Soviet state’s western frontier – the focus of Moscow’s revolutionary aspirations and security concerns. These young nations paid for their independence with the loss of the Imperial Russian market. Łódź, the “Polish Manchester,” had fashioned its textiles for Russian and Ukrainian consumers; Riga had been the Empire’s busiest commercial port; Tallinn had been one of the busiest – and Russians drank nine-tenths of the potato vodka distilled on Estonian estates. Eager to reclaim their traditional market, but stymied by the Soviet state monopoly on foreign trade and impatient with the slow grind of trade talks, these countries’ businessmen turned to the porous Soviet frontier. The dissertation reveals how, despite considerable misgivings, their governments actively abetted this traffic. The Polish and Baltic struggles to balance the heady profits of the “border trade” against a host of security concerns shaped everyday lives and government decisions on both sides of the Soviet frontier.
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • Fedor Bucholtz, Mycologist and His Herbarium
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Journals from University of Tartu Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 47: 73–76 (2010) Fedor Bucholtz, mycologist and his herbarium Donald H. Pfister Farlow Reference Library and Herbarium of Cryptogamic Botany Harvard University, 22 Divinity Ave., Cambridge, Massachusetts 02138, USA E-mail: [email protected] Abstract: Beginning shortly after the death of Fedor Bucholtz in 1924 correspondence was initiated by Roland Thaxter with Alexander Bucholz, mycologist Fedor Bucholtz’s son, concerning the purchase of his father’s herbarium and library. This began an exchange that lasted for six years and resulted in the purchase of the library and part of the herbarium of Fedor Bucholtz for the Farlow Reference Library and Herbarium of Cryptogamic Botany. About 5200 specimens and about 800 books and reprints were received. These purchases are documented through correspondence, which also throws light on the difficulties Bucholtz and his family endured in the wake of World War 1. Kokkuvõte: Fedor Bucholtz – mükoloog ja ta herbaarium Peagi pärast Fedor Bucholtzi surma 1924. aastal algas Roland Thaxteri kirjavahetus ta poja Alexander Bucholtziga isa herbaariumi ja raamatukogu ostu kohta. See kestis kuus aastat ja päädis raamatukogu ning osa herbaariumi ostuga Farlow' käsiraamatukogule ja Eostaimede Herbaariumile. Saadi umbes 5200 eksemplari seeni ja umbes 800 raamatut ning separaati. Ostu dokumenteerib kirjavahetus, mis heidab valgust ka nendele raskustele, mida Bucholtzil ja ta perekonnal tuli taluda Esimese maailmasõja tõttu. “HISTORY IS THE ESSENCE OF INNUMERABLE BIOGRAPHIES” Thomas Carlyle On February 24, 1930 the last shipment of Fedor Roland Thaxter (1922) called his research on Bucholtz’s herbarium specimens arrived in Cam- sexual reproduction of Endogone admirable.
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • Unustatud Riigimees Kõneleb
    ArvustusedArvustused le. Paralleelselt kutsetööga lõi ta innukalt kaasa Unustatud riigimees Tallinna eesti seltsides, osales eestlastest valijate koondamisel ja valiti 1904. aastal linnavolikokku. kõneleb Esimese Vene revolutsiooni päevil sukeldus Strandman poliitikasse. Tema paleuseks sai Otto Strandman. Raha rusikas. Koost. Eesti autonoomia Vene impeeriumi koosseisus. Mark Gortfelder. Toim. Leino Pahtma. Muu hulgas osales ta Peterburis peetud autono- Ilmamaa, Tartu, 2017. 320 lk. mistide-föderalistide kongressil, kus jäi kõlama mõte tulevasest Venemaa föderatsioonist. Olles karistussalkade eest Šveitsi pagenud, koostas ta Ago Pajur* koos Konstantin Pätsi, Jaan Teemanti ja Mihkel Pungaga Eesti autonoomiaseaduse projekti. Strandmanist sai omamoodi sild, mis ühendas 1905. aastal esile kerkinud autonoomiaidee 2017. aasta suve hakul ilmus kirjastuselt Ilma- toetajaid ilmasõja aastail Tallinnas kujunenud maa „Eesti mõtteloo“ sarja 136. raamat: Otto haritlaste rühmaga, kes tõstis vahepeal unarusse Strandman „Raha rusikas“. Pealkiri annab vajunud autonoomia taas rahvuslike eesmärkide end tõlgendada vähemalt kahel vastandlikul etteotsa. Enamasti on nende noorte meeste eest- moel ning sunnib küsima, kas Otto Strandman vedajana nimetatud Jüri Vilmsi, kuid nähtavasti oli isiklikku jõukust relvana kasutav rusikaga oli Strandmanil oluline roll Vilmsi kujundami- lajataja või ettenägelikult ja -vaatlikult kroone sel ja suunamisel. Seetõttu näib loogilisena, et mustadeks päevadeks pihku peitev kooner? Strandman läkitati 1917. aasta märtsis esialgu Vastuse
    [Show full text]
  • The League of Nations: Legal, Political and Social Impact on Estonia
    sjps.fsvucm.sk I ISSN 1335-9096 (online) © 2019 The Faculty of Social Sciences University of Ss. Cyril and Methodius, Trnava. DOI: https://doi.org/10.34135/sjps.190204 THE LEAGUE OF NATIONS: LEGAL, POLITICAL AND SOCIAL IMPACT ON ESTONIA David Ramiro Troitiño1 - Tanel Kerikmäe2 - Ondrej Hamuľák3 Abstract The League of Nations, predecessor of the current United Nations, was the first world organization with a real impact on its members. The organization was created after the WWI in an attempt to establish a stable peace system among its members. Estonia, a country formed after the end of the war, was in a need of international recognition and protection. Hence, the membership was welcome as an anchor to liberty and freedom. This research analyses how the organization influenced Estonia and what were the major contributions of the country in the development of the League of Nations. The aim of the paper is to analyse the concrete impact of the membership on the position and recognition of Estonia as well as the influence of Estonia on the development of key activities of the League of Nations, in particular the questions of refugee protection and return of prisoners of war; protection of minorities (including the support to protection of rights of native American tribes) and attempts to establish the uniform global legal order. A special focus is given also to personal impact represented by the authority of Ragnar Nurkse. KEY WORDS: League of Nations, Estonia, Legal International Organizations, World Peace. INTRODUCTION Estonia, located in the Baltic Sea, is a country with strong connections to the Scandinavian world and the Germanic world.
    [Show full text]
  • Eesti Ajaloo Pöördepunktid Lisamaterjale Õpetajale Üleriigiline Ajaloo Ainenõukogu Soovitab Kasutada Ajaloo Õpetamisel Lisamaterjalina
    Eesti ajaloo pöördepunktid Lisamaterjale õpetajale Üleriigiline ajaloo ainenõukogu soovitab kasutada ajaloo õpetamisel lisamaterjalina. Retsenseerinud Anatoli Grigorjev, Aivar Koks, Väino Sirk ja Tõnu Tannberg Koostajad Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Keeletoimetajad Ene Sepp ja Silvi Sirk Tõlge Einar Värä, Marike Võime ja Aila Tomingas Kujundus ja küljendus Marge Pent ISBN 978-9949-438-28-0 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Sisukord Saateks . 5 Andres Adamson 1. Eesti ajaloo õpetamise üldisi probleeme vene õppekeelega koolis . 7 Toomas Karjahärm 2. Valik ajalooallikaid vene õppekeelega koolidele. Koostamise põhimõtted . 16 Toomas Karjahärm 3. Kirjalike allikate kasutamine lähiajaloo õpetamisel . 19 Robert Stradling 4. Eesti ei kirjuta oma ajalugu ümber . 37 Toomas Hendrik Ilves 5. Eesti ja Vene kodusõja Petrogradi rinne aastail 1918–1920 . 42 Karsten Brüggemann 6. Kaks tõde viimasest ilmasõjast . 63 Jean-Pierre Minaudier 7. Meie vältimatud vastasseisud . 67 Jaan Kaplinski 8. Rahvusvaheline kriis aastail 1939–1941: kontseptuaalsed seisukohad, probleemid, interpretatsioonid . 70 Aleksandr Tšubarjan 9. Nõukogude projekti lootusetus Baltimaades . 78 Jelena Zubkova 10. Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni raportid . 86 11. Eesti lähiajaloo dokumendid ja materjalid. Valikbibliograafia . 112 Toomas Karjahärm 3 Saateks Hea õpetaja! Trükis, mida te käes hoiate, aitab teid vene õppekeelega gümnaasiumidele koos- tatud kogumikku “Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumidele“
    [Show full text]