Riigikogu Aastaraamat 2019/2020 Riigikogu Aastaraamat 2019/2020

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020

Riigikogu Kantselei 2020

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 1 Riigikogu aastaraamat 2019/2020

Aastaraamat koondab perioodi 30. märts 2019 – 13. september 2020 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös

Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Pärgma ja Piret Viljamaa Keeleliselt toimetanud Gerli Randjärv Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

ISSN 1736-776X (trükis) ISSN 2733-2020 (võrguväljaanne) Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2020, Eesti Rahvusraamatukogu 2020

2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 SISUKORD

SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Peep Jahilo 5 KONTROLL 46 Arupärimised 47 Kirjalikud küsimused 48 RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: Infotunniküsimused 49 VALIMISED, JUHATUS JA Umbusaldushääletused 51 FRAKTSIOONID 6 Muu kontrolltegevus 52 Valimised 7 Juhatus 11 Fraktsioonid 12 TEGEVUS MUUDES Koosseisu muudatused 16 VALDKONDADES 54 Fakte Riigikogu liikmete kohta 17

VÄLISSUHTLUS 60 RIIGIKOGU KOMISJONID: Riigikogu delegatsioonid 62 TEGEVUSE ÜLEVAADE 18 Riigikogu väliskülalised 63 Euroopa Liidu asjade komisjon 19 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 67 Keskkonnakomisjon 20 Parlamendirühmad 67 Kultuurikomisjon 22 Maaelukomisjon 23 Majanduskomisjon 25 RIIGIKOGU Põhiseaduskomisjon 27 JA AVALIKKUS 68 Rahanduskomisjon 29 Riigikaitsekomisjon 31 Sotsiaalkomisjon 33 Väliskomisjon 35 Õiguskomisjon 37 Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 39 Korruptsioonivastane erikomisjon 40 Riigieelarve kontrolli erikomisjon 41 Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon 42 Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon 43 Õigusloome statistikat 44

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 3 4 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 HEA LUGEJA!

Riigikogu käesoleva aastaraamatu eripära on, et esimest elukorralduse. Eriolukorra tingimustes pidi ka Riigikogu korda ilmub see ainult elektrooniliselt. Otsustasime leidma uusi mooduseid tegutsemiseks. Täiskogu istungi- vähendada meie ökoloogilist jalajälge paberväljaandele tel jäi saal mõneks ajaks tavapärasest hõredamaks, harju- kuluva ressursi võrra, tegemata seejuures hinnaalandust tati tegutsemist kaitsemaske kandes, distantsi hoides ja kogumiku sisule. Kui keegi soovib tingimata alles hoida hoolsalt käsi pestes. Sellistes tingimustes tuli läbi viia ka aastaraamatu paberversiooni, siis on võimalik ka välja- iga-aastased Riigikogu juhatuse valimised, mis ettevaatus- trükk. abinõusid kasutades ka igati korda läksid. Täiesti uudne Seekordne väljaanne keskendub ajavahemikule oli hääletamine autodest lossi sisehoovis – ikka selleks, 2019. aasta märtsist 2020. aasta septembrini. Nagu ikka et vähendada miinimumini võimalikku nakatumisriski. iga nelja aasta tagant, toimusid selles ajasahtlis 2019. aasta Oluliselt kiiremini kui tavaolukorras said nii Riigikogu märtsis Riigikogu valimised ning tööle asus uus, XIV koos- liikmed kui ametnikud selgeks kaugosalusega koosole- seis. Kuna nüüd on parlamendis esindatud viis erakonda, kute pidamise. Komisjonide videoistungid muutusid üsna vähenes fraktsioonide arv ühe võrra. Saja ühest valitud tavapärasteks ning kaugistungitele kogunesid ka juhatus rahvasaadikust asus tubli kolmandik Riigikogus tööle ja vanematekogu, samal moel viidi läbi muidki koosole- esimest korda. Riigikogu Kantselei andis oma panuse, kuid. Teine lugu oli täiskogu istungitega: põhiseadusko- et värskelt valitutele Riigikogu kodu- ja töökorda, misjon tegeles aktiivselt kaugtööd võimaldava seadusand- asjaajamist, välissuhtlust, infotehnoloogia teenuseid luse kohendamisega, millega paralleelselt püüdis kantse- jm tutvustada. lei koos majaväliste arendajatega ette valmistada sobivat Riigikogu uue koosseisu ametisse asumine langes e-keskkonda täiskogu istungite pidamiseks virtuaal- kokku Riigikogu 100. aastapäevaga. 23. aprillil 2019 ruumis. Nüüdsest on Riigikogul see võimekus tulevikku tähistasime sajandi möödumist tänase Riigikogu eelkäija silmas pidades olemas. Asutava Kogu kokkutulemisest. Selle ajaloolise teetähise Tehnika arenguga on vahetult seotud ka Riigikogu märkimiseks toimusid üritused nii Toompea lossis kui istungite jäädvustamine. Tänavune sügisistungjärk algas väljaspool. Peeti Riigikogu pidulik istung ning kontsert- sootuks murrangulisel moel, sest esimest korda Riigikogu aktus Estonia teatrimajas tõi kokku parlamendiliikmed ajaloos ei stenografeerinud istungitel kõneldavat enam eri koosseisudest. Valmis sai Jaak Valge koostatud põhjalik inimkäed, vaid tehisintellekt, mille koostatud steno- ja esinduslik ülevaade Riigikogu sõdadevahelisest perioo- gramm vajab vaid toimetamist ja korrektuuri. dist – väärikas üllitis asjatundjatele ja sobilik kingitus aja- Üksikasjalikumalt saate XIV Riigikogu esimese loohuvilistele. Riigikogu ajalugu peegeldava välinäitusega pooleteise tööaasta tegemistest teada juba aastaraamatut sai tutvuda Eestimaa kaheksa linna tänavatel ja väljakutel. sirvides. Head lugemist! Seniste numbrite asemel said nimed kolm Toompea lossi nõupidamissaali: Otto Strandman, August Rei ja Jaan Peep Jahilo Tõnisson olid mehed, kes lisaks parlamendi juhtimisele Riigikogu Kantselei direktor ka riigivanema ametit jõudsid pidada ja seetõttu saalidele nimeandjateks sobisid. Eesti Post andis välja Riigikogu sadat aastat tähistava margi ja ümbriku, mida koos sama- teemalise templiga tervikasjaks nimetatakse. Maikuus toimunud lahtiste uste päev oli samuti pühendatud sajandivanusele Riigikogule. Läinud aasta sügishooaeg kujunes Riigikogu uuele koosseisule igati tegusaks, kuid ootamatu koroonaviirus paiskas tänavu varakevadel segi kogu riigi igapäevase

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 5 RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: VALIMISED, JUHATUS JA FRAKTSIOONID

Riigikogu on meie rahva esindus ja seega eeskujuks meie inimestele. Iga teie sõna Poliitika on vaidluste, läbi- ja arvamus on teravdatud rääkimiste ja kokkulepete tähelepanu all ning kujundab kunst. Just Riigikogu on koht, suhtumist mitte ainult teisse, kus rahva tahte alusel sõlmi- vaid kogu meie riiki. Niisamuti takse poliitilisi kokkuleppeid ja on ka otsustega, mis siin saalis tehakse otsuseid. See ei tohiks vastu võetakse. Saja-aastaseks olla konfliktide loomise või saanud riigi esinduskogult kultiveerimise koht. Parlamendil nõuavad meie kodanikud on roll, mida keegi teine täita suurt küpsust ja suuremat ei saa. Me esindame siin kõik vastutust, otsuste sügavamat, Eesti rahvast. Ka siis, kui põhjalikumat läbitöötamist. valimistulemused poliitilistele oponentidele ei meeldi. Vabariigi President Kersti Kaljulaid Riigikogu 100. aastapäeva pidulikul Riigikogu esimees Henn Põlluaas istungil, 23.04.2019 sügisistungjärgu avamisel, 09.09.2019

6 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 VALIMISED

Riigikogu XIV koosseisu valimised toimusid 3. märtsil 2019. Hääletamisest võttis osa 63,7% valijaist. Elektroonilise hääletamise võimalust kasutas 247 232 valijat (43,7%). 2019. aasta alguses oli registreeritud 14 erakonda, valimistel osales neist 10. Üksikkandidaate oli 15. Ühele Riigikogu liikme kohale kandideeris 10,9 inimest. Jagati 13 isikumandaati, 68 ringkonnamandaati ja 20 kompensatsioonimandaati. Kõige rohkem hääli kogus Eesti Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Kaja Kallas (20 072).

Rohkem infot valimiste kohta vt valimised.ee

Riigikogu XIV koosseis, aprill 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 7 ÜLERIIGILISED VALIMISTULEMUSED

Valimisnimekiri Lühend Hääli % Kohtade arv

Eesti Reformierakond RE 162 363 28,9 34

Eesti Keskerakond K 129 618 23,1 26

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EKRE 99 671 17,8 19

Isamaa Erakond I 64 219 11,4 12

Sotsiaaldemokraatlik Erakond SDE 55 175 9,8 10

Erakond Eesti 200 – 24 448 4,4 0

Erakond Eestimaa Rohelised EER 10 227 1,8 0

Elurikkuse Erakond ERE 6 858 1,2 0

Eesti Vabaerakond EVA 6 461 1,2 0

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei EÜV 511 0,1 0

Üksikkandidaadid – 1 590 0,3 0

KOKKU 561 141 100 101

VALIMISRINGKONNAD JA MANDAATIDE ARV

Mandaate

16 Valituks osutunud kandidaate

0 10 11 13 13 8 8 15 13 6 6 5 2 7 6 7 7 7 7 8 8 8 10 7 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

1. Tallinn: Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine; 2. Tallinn: Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita; 3. Tallinn: Mustamäe ja Nõmme; 4. Harju- ja Raplamaa; 5. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa; 6. Lääne-Virumaa; 7. Ida-Virumaa; 8. Järva- ja Viljandimaa; 9. Jõgeva- ja Tartumaa; 10. Tartu linn; 11. Võru-, Valga- ja Põlvamaa; 12. Pärnumaa

VALIMISNIMEKIRJAD JA MANDAATIDE JAOTUS

25 Isikumandaadid

Ringkonnamandaadid 20 Kompensatsioonimandaadid 15

5 0 0 6 21 7 4 18 4 3 12 4 0 10 2 7 3 RE K EKRE I SDE

8 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 XIV RIIGIKOGU LIIKMETE NIMEKIRI

Vabariigi Valimiskomisjon registreeris XIV Riigikogu Valimisnimekiri Lühend Hääli % Kohtade arv liikmed Riigikogu valimise seaduse § 74 lõike 1 alusel Eesti Reformierakond RE 162 363 28,9 34 (otsus nr 94, vastu võetud 28.03.2019; RT III, 29.03.2019, 4).

Eesti Keskerakond K 129 618 23,1 26

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EKRE 99 671 17,8 19 Eesti Reformierakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 1. Arto Aas 1*/2339**/rm*** Isamaa Erakond I 64 219 11,4 12 45. Merry Aart 11/1245/rm

2. Annely Akkermann 12/2397/rm 46. Riho Breivel 7/979/km Sotsiaaldemokraatlik Erakond SDE 55 175 9,8 10 3. Yoko Alender 8/997/rm 47. Peeter Ernits 9/3846/rm 4. Jüri Jaanson 12/1139/km Erakond Eesti 200 – 24 448 4,4 0 48. Helle-Moonika Helme 5/3202/rm

5. Kaja Kallas 4/20 072/im 49. Mart Helme 12/9170/im Erakond Eestimaa Rohelised EER 10 227 1,8 0 6. Siim Kallas 2/8733/im 50. Martin Helme 3/5967/rm 7. Liina Kersna 11/2343/rm Elurikkuse Erakond ERE 6 858 1,2 0 51. Ruuben Kaalep 10/566/km

8. Johannes Kert 3/708/km 52. Uno Kaskpeit 11/3802/rm Eesti Vabaerakond EVA 6 461 1,2 0 9. Signe Kivi 10/1356/rm 53. Kert Kingo 9/1082/km

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei EÜV 511 0,1 0 10. Toomas Kivimägi 12/5202/rm 54. Rene Kokk 4/1458/rm

11. Urmas Klaas 10/6119/im 55. Leo Kunnas 2/4813/rm Üksikkandidaadid – 1 590 0,3 0 12. Heiki Kranich 5/390/km 56. Alar Laneman 12/673/rm KOKKU 561 141 100 101 13. Eerik-Niiles Kross 7/1110/rm 57. Jaak Madison 8/5612/im 14. Urmas Kruuse 9/5398/rm 58. Siim Pohlak 4/4152/rm 15. Ants Laaneots 10/3053/rm 59. Anti Poolamets 6/3335/rm 16. Kalle Laanet 5/3344/rm 60. Paul Puustusmaa 4/419/km 17. Maris Lauri 3/4331/rm 61. Henn Põlluaas 4/7390/im 18. Jürgen Ligi 8/6069/im 62. Urmas Reitelmann 1/2585/rm 19. Kristen Michal 1/6347/im 63. Jaak Valge 10/2740/rm 20. Marko Mihkelson 4/3655/rm 21. Madis Milling 4/2310/rm Eesti Keskerakond 22. Urmas Paet 3/8584/im 64. Jaak Aab 8/2227/rm 23. Kalle Palling 4/1655/rm 65. Taavi Aas 3/3925/rm 24. Keit Pentus-Rosimannus 2/2482/rm 66. Vladimir Arhipov 4/944/rm 25. Hanno Pevkur 11/3595/rm 67. Vadim Belobrovtsev 1/1969/rm 26. Heidy Purga 1/4763/rm 68. Enn Eesmaa 5/1805/rm 27. Valdo Randpere 9/2079/rm 69. Maria Jufereva-Skuratovski 2/1011/rm 28. Taavi Rõivas 6/2847/rm 70. Marek Jürgenson 1/1813/rm 29. Andrus Seeme 11/764/km 71. Raimond Kaljulaid 1/7303/im 30. Andres Sutt 2/1905/km 72. Kalev Kallo 1/289/km 31. Aivar Sõerd 4/2476/rm 73. Jaanus Karilaid 5/1661/km 1. Tallinn: Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine; 2. Tallinn: Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita; 3. Tallinn: Mustamäe ja Nõmme; 32. Kristina Šmigun-Vähi 2/2002/rm 74. Mihhail Korb 2/1114/rm 4. Harju- ja Raplamaa; 5. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa; 6. Lääne-Virumaa; 7. Ida-Virumaa; 8. Järva- ja Viljandimaa; 33. Urve Tiidus 5/2617/km 75. Siret Kotka-Repinski 6/2095/rm 9. Jõgeva- ja Tartumaa; 10. Tartu linn; 11. Võru-, Valga- ja Põlvamaa; 12. Pärnumaa 34. Vilja Toomast 3/953/km 76. Mihhail Kõlvart 2/17 150/im 77. Lauri Laats 3/3251/rm Sotsiaaldemokraatlik Erakond 78. Aadu Must 10/2370/rm 35. Marina Kaljurand 4/5504/rm 79. Anneli Ott 11/1474/km 36. Kalvi Kõva 11/605/km 80. Jüri Ratas 4/9702/im 37. Helmen Kütt 8/2194/rm 81. Martin Repinski 7/976/rm 38. Sven Mikser 1/1693/rm 82. Mailis Reps 2/2069/rm 39. Jevgeni Ossinovski 2/2680/rm 83. Kersti Sarapuu 8/1394/km 40. Ivari Padar 11/1457/rm 84. Kadri Simson 12/5741/rm 41. Heljo Pikhof 10/1522/rm 85. Mihhail Stalnuhhin 7/2653/rm 42. Katri Raik 7/2112/rm 86. Vladimir Svet 2/980/rm 43. Indrek Saar 6/1332/km 87. Tarmo Tamm 11/2824/rm 44. Riina Sikkut 1/1610/km 88. Yana Toom 7/6195/im 89. Marika Tuus-Laul 9/2095/rm

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 9 Isamaa Erakond 90. Aivar Kokk 9/2536/km 91. Tarmo Kruusimäe 1/1811/rm 92. Viktoria Ladõnskaja-Kubits 2/1259/rm 93. Jüri Luik 4/4806/rm 94. Tõnis Lukas 10/2506/rm 95. Andres Metsoja 12/2228/rm 96. Urmas Reinsalu 3/2633/rm 97. Üllar Saaremäe 6/2023/rm 98. Helir-Valdor Seeder 8/3138/rm 99. Sven Sester 2/1154/km 100. Priit Sibul 11/1406/rm 101. Raivo Tamm 9/2583/rm

* valimisringkonna number ** häälte arv *** mandaadi liik: im – isikumandaat, rm – ringkonnamandaat, km – kompensatsioonimandaat

Riigikogu XIV koosseisu avaistung 4. aprillil 2019

10 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 JUHATUS JUHATUSE VALIMISED 4. APRILL 2019

Esimees Henn Põlluaas Esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder Teine aseesimees Siim Kallas Hääletamine algas haamrilöögiga ja ka lõppes haamrilöögiga ja see viidi läbi vastavalt kodu- ja HÄÄLETUSTULEMUSED töökorra seadusele. Esimees Henn Põlluaas, 12.06.2019 Esimehe valimised Henn Põlluaas: 55 häält; Riigikogu liikmetel on vabadus kõneleda, punkte Sven Mikser: 45 häält. ja teemasid loominguliselt käsitleda. Riigikogu juhatus Kehtetuid sedeleid 0. ei hakka kindlasti sõnavõtu sisu piiritlema. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 100. Aseesimees Helir-Valdor Seeder, 12.11.2019

Aseesimeeste valimised [---] kui Riigikogu alustas mitukümmend aastat tagasi Helir-Valdor Seeder: 55 häält; ja loodi kodukorra seadus, siis oli väga põhimõtteline Siim Kallas: 44 häält. küsimus, et Riigikogu juhatus ei ole mingi organ, mis Kehtetuid sedeleid 1. väga sekkuks Riigikogu liikmete arutelusse, loeks Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 100. moraali ja võtaks arutelust osa. Sellest on mul sügavalt kahju ja mitu korda olen tahtnud siin nii mitmeski küsimuses sõna võtta. JUHATUSE VALIMISED 25. MÄRTS 2020 Aseesimees Siim Kallas, 20.11.2019

Esimees Henn Põlluaas Esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder Teine aseesimees Siim Kallas

HÄÄLETUSTULEMUSED

Esimehe valimised Henn Põlluaas: 50 häält; Ivari Padar: 41 häält. Kehtetuid sedeleid 2. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 93 (sedeli sai 94 liiget).

Aseesimeeste valimised Helir-Valdor Seeder: 51 häält; Siim Kallas: 40 häält. Kehtetuid sedeleid 2. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 93.

Helir-Valdor Seeder, Henn Põlluaas ja Siim Kallas, aprill 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 11 FRAKTSIOONID Fraktsioonid registreeriti Riigikogu juhatuse otsustega 04.04.2019.

EESTI KESKERAKONNA FRAKTSIOON (K)

Esimees Aseesimees Aseesimees

Kersti Andrei Siret Jaak Taavi Dmitri Enn Sarapuu* Korobeinik* Kotka Aab* Aas* Dmitrijev Eesmaa

Kaido Maria Jufereva- Marek Raimond Kalev Jaanus Mihhail Höövelson Skuratovski Jürgenson Kaljulaid* Kallo Karilaid Korb

Igor Oudekki Natalia Aadu Tõnis Anneli Peeter Kravtšenko Loone* Malleus* Must Mölder Ott Rahnel*

Jüri Martin Mailis Erki Kadri Mihhail Marko Ratas* Repinski Reps* Savisaar Simson* Stalnuhhin Šorin*

Tarmo Marika Viktor Tamm Tuus-Laul Vassiljev

* Jaak Aab (volitused peatunud 24.04.2019, riigihalduse minister); Taavi Aas (volitused peatunud 24.04.2019, majandus- ja taristuminister); Raimond Kaljulaid (kuni 05.04.2019, lahkus fraktsioonist); Andrei Korobeinik (alates 30.04.2019, asendusliige; aseesimees alates 16.09.2019); Oudekki Loone (alates 29.04.2019, asendusliige); Natalia Malleus (alates 29.04.2019, asendusliige); Peeter Rahnel (alates 29.04.2019, asendusliige); Jüri Ratas (volitused peatunud 24.04.2019, peaminister); Mailis Reps (volitused peatunud 24.04.2019, haridus- ja teadusminister); Kersti Sarapuu (aseesimees kuni 16.09.2019, esimees alates 16.09.2019); Kadri Simson (esimees kuni volituste lõppemiseni 12.09.2019, Euroopa Komisjoni volinik); Marko Šorin (alates 16.09.2019, asendusliige)

12 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 EESTI KONSERVATIIVSE RAHVAERAKONNA FRAKTSIOON (EKRE)

Esimees Aseesimees Aseesimees

Siim Helle-Moonika Uno Merry Riho Peeter Urmas Pohlak* Helme* Kaskpeit* Aart Breivel Ernits Espenberg*

Kalle Mart Martin Ruuben Tiit Kert Rene Grünthal* Helme* Helme* Kaalep Kala* Kingo* Kokk*

Leo Alar Jaak Anti Paul Henn Urmas Kunnas Laneman* Madison* Poolamets Puustusmaa Põlluaas Reitelmann

Kai Rein Jaak Rimmel* Suurkask* Valge

* Urmas Espenberg (alates 29.04.2019, asendusliige); Kalle Grünthal (alates 12.06.2019, asendusliige); Helle-Moonika Helme (aseesimees alates 29.04.2019); Mart Helme (volitused peatunud 24.04.2019, siseminister); Martin Helme (esimees kuni volituste peatumiseni 24.04.2019, rahandusminister); Tiit Kala (alates 29.04.2019, asendusliige); Uno Kaskpeit (aseesimees 27.05.2019–16.03.2020, alates 18.05.2020); Kert Kingo (volitused peatunud 16.05.–26.10.2019, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister); Rene Kokk (aseesimees volituste peatumiseni 24.04.2019, keskkonnaminister); Alar Laneman (aseesimees 29.04.–27.05.2019, 16.03.–18.05.2020); Jaak Madison (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 11.06.2019, Euroopa Parlamendi liige); Siim Pohlak (aseesimees kuni 29.04.2019, esimees alates 29.04.2019); Kai Rimmel (alates 29.04.2019, asendusliige); Rein Suurkask (asendusliige 27.05.–25.10.2019)

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 13 EESTI REFORMIERAKONNA FRAKTSIOON (RE)

Esimees Aseesimees Aseesimees

Kaja Keit Pentus- Taavi Arto Annely Yoko Hele Kallas Rosimannus Rõivas* Aas* Akkermann Alender Everaus

Jüri Siim Erkki Liina Johannes Signe Toomas Jaanson Kallas Keldo Kersna Kert Kivi Kivimägi

Heiki Eerik-Niiles Urmas Ants Kalle Maris Jürgen Kranich Kross Kruuse Laaneots Laanet Lauri Ligi

Kristen Marko Madis Kalle Hanno Heidy Valdo Michal Mihkelson Milling Palling* Pevkur Purga Randpere

Signe Andrus Andres Aivar Kristina Urve Vilja Riisalo* Seeme Sutt Sõerd Šmigun-Vähi Tiidus Toomast

Mart Võrklaev*

* Arto Aas (aseesimees kuni 20.05.2019, volitused lõppenud seoses tagasiastumisega); Kalle Palling (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 29.09.2019); Signe Riisalo (alates 27.05.2019, asendusliige); Taavi Rõivas (aseesimees alates 27.05.2019); Mart Võrklaev (alates 07.10.2019, asendusliige)

14 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 ISAMAA FRAKTSIOON (I)

Esimees Aseesimees

Viktoria Priit Tarmo Heiki Siim Aivar Mihhail Ladõnskaja- Sibul Kruusimäe* Hepner* Kiisler* Kokk Lotman* Kubits

Jüri Andres Mart Urmas Üllar Helir-Valdor Sven Luik* Metsoja* Nutt* Reinsalu* Saaremäe Seeder Sester

Raivo Tamm

SOTSIAALDEMOKRAATLIKU ERAKONNA FRAKTSIOON (SDE)

Esimees Aseesimees

Indrek Kalvi Jaak Marina Helmen Lauri Sven Saar* Kõva* Juske* Kaljurand* Kütt Läänemets* Mikser*

Jevgeni Ivari Heljo Katri Riina Ossinovski* Padar Pikhof Raik Sikkut*

FRAKTSIOONI MITTEKUULUVAD RIIGIKOGU LIIKMED

Raimond Kaljulaid*

* Heiki Hepner (alates 29.04.2019, asendusliige); Siim Kiisler (alates 11.06.2019, asendusliige); Tarmo Kruusimäe (aseesimees alates 09.05.2019); Mihhail Lotman (alates 08.04.2019, asendusliige); Jüri Luik (volitused peatunud 24.04.2019, kaitseminister); Andres Metsoja (aseesimees kuni 09.05.2019); Mart Nutt (asendusliige 29.04.–02.06.2019, volitused lõppenud surma tõttu); Urmas Reinsalu (volitused peatunud 24.04.2019, välisminister)

* Jaak Juske (alates 13.06.2019, asendusliige); Marina Kaljurand (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 12.06.2019, Euroopa Parlamendi liige); Kalvi Kõva (aseesimees alates 12.06.2019); Lauri Läänemets (alates 13.06.2019, asendusliige); Sven Mikser (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 12.06.2019, Euroopa Parlamendi liige); Jevgeni Ossinovski (esimees kuni 12.06.2019); Indrek Saar (esimees alates 12.06.2019); Riina Sikkut (aseesimees kuni 12.06.2019)

* Raimond Kaljulaid (alates 05.04.2019, varem Eesti Keskerakonna fraktsioon)

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 15 KOOSSEISU MUUDATUSED

RIIGIKOGUST LAHKUNUD ASEMELE TULNUD (VÕI VOLITUSED PEATUNUD) (VÕI VOLITUSED TAASTUNUD)

Urmas Klaas (RE) loobus mandaadist 03.04.2019 Hele Everaus (RE) asendusliige 03.04.2019 Vladimir Arhipov (K) loobus mandaadist 03.04.2019 Kaido Höövelson (K) asendusliige 03.04.2019 Urmas Paet (RE) loobus mandaadist 03.04.2019 Erkki Keldo (RE) asendusliige 03.04.2019 Mihhail Kõlvart (K) loobus mandaadist 03.04.2019 Erki Savisaar (K) asendusliige 03.04.2019 Yana Toom (K) loobus mandaadist 03.04.2019 Dmitri Dmitrijev (K) asendusliige 03.04.2019 Vadim Belobrovtsev (K) loobus mandaadist 03.04.2019 Viktor Vassiljev (K) asendusliige 03.04.2019 Lauri Laats (K) loobus mandaadist 03.04.2019 Igor Kravtšenko (K) asendusliige 03.04.2019 Vladimir Svet (K) loobus mandaadist 03.04.2019 Tõnis Mölder (K) asendusliige 03.04.2019 Tõnis Lukas (I) loobus mandaadist 03.04.2019 Mihhail Lotman (I) asendusliige 03.04.2019

Jaak Aab (K) volitused peatunud 24.04.2019 Peeter Rahnel (K) asendusliige 25.04.2019 Taavi Aas (K) volitused peatunud 24.04.2019 Oudekki Loone (K) asendusliige 25.04.2019 Mart Helme (EKRE) volitused peatunud 24.04.2019 Kai Rimmel (EKRE) asendusliige 25.04.2019 Martin Helme (EKRE) volitused peatunud 24.04.2019 Urmas Espenberg (EKRE) asendusliige 25.04.2019 Rene Kokk (EKRE) volitused peatunud 24.04.2019 Arno Sild (EKRE) asendusliige 25.04.2019 Jüri Luik (I) volitused peatunud 24.04.2019 Heiki Hepner (I) asendusliige 25.04.2019 Jüri Ratas (K) volitused peatunud 24.04.2019 Natalia Malleus (K) asendusliige 25.04.2019 Urmas Reinsalu (I) volitused peatunud 24.04.2019 Mart Nutt (I) asendusliige 25.04.2019 Mailis Reps (K) volitused peatunud 24.04.2019 Andrei Korobeinik (K) asendusliige 25.04.2019 Arno Sild (EKRE) volitused lõppenud 25.04.2019 Tiit Kala (EKRE) asendusliige 26.04.2019 Kert Kingo (EKRE) volitused peatunud 16.05.2019 Rein Suurkask (EKRE) asendusliige 17.05.2019 Arto Aas (RE) volitused lõppenud 20.05.2019 Signe Riisalo (RE) asendusliige 21.05.2019 Mart Nutt (I) volitused lõppenud 02.06.2019 Siim Kiisler (I) asendusliige 04.06.2019 Jaak Madison (EKRE) volitused lõppenud 11.06.2019 Kalle Grünthal (EKRE) asendusliige 12.06.2019 Marina Kaljurand (SDE) volitused lõppenud 12.06.2019 Jaak Juske (SDE) asendusliige 13.06.2019 Sven Mikser (SDE) volitused lõppenud 12.06.2019 Lauri Läänemets (SDE) asendusliige 13.06.2019 Kadri Simson (K) volitused lõppenud 12.09.2019 Marko Šorin (K) asendusliige 13.09.2019 Kalle Palling (RE) volitused lõppenud 29.09.2019 Mart Võrklaev (RE) asendusliige 30.09.2019 Rein Suurkask (EKRE) volitused lõppenud 25.10.2019 Kert Kingo (EKRE) volitused taastunud 26.10.2019

16 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 FAKTE RIIGIKOGU LIIKMETE KOHTA Seisuga 13. september 2020

Riigikogus on 29 naist ja 72 meest. Vanim Riigikogu 57 XIV Riigikogu liiget olid valitud ka eelmisse, liige on 74- ja noorim 26-aastane. Keskmine vanus XIII koosseisu, 37 on olnud XII koosseisu, 23 XI, 16 X, on 52 aastat. 6 IX, 3 VIII ja 1 VII koosseisu liikmed.

Riigikogus töötab 11 alatist komisjoni, 3 erikomisjoni ja 37 Riigikogu liiget on parlamendis esmakordselt, 2 probleemkomisjoni. Registreeritud on 5 fraktsiooni, 26 liikmele on XIV koosseis teine, 14-le kolmas, 11-le tegutseb 6 delegatsiooni, 66 parlamendirühma ja neljas, 10-le viies, 2-le kuues ning ühele (Jürgen Ligile) 72 muud ühendust. seitsmes.

FRAKTSIOONIDE LIIKMETE ARV

1 10

34 12 RE K

EKRE

SDE

Fraktsioonitu 19

MEESTE-NAISTE OSAKAAL FRAKTSIOONITI

25 13 20 7

15 4 1

4 Mehed 10 Naised 5 1 21 0 18 15 11 6 RE K EKRE I SDE Fraktsioonitu

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 17 RIIGIKOGU KOMISJONID: TEGEVUSE ÜLEVAADE

[---] teemad, millega me Euroopa Liidus tegeleme, ei tohi jääda millekski abst- [---] summa ei sõltu sellest, raktseks, arusaamatuks, elu- millises taskus sul raha on, kaugeks, millekski, mille mõju kokku on sul ikka kahe või inimesed ei taju. Inimesed kolme tasku peale üks raha- peavad aru saama, mis on summa. See on otsustamise õigusriik, mida see neile küsimus, millisesse taskusse tähendab, mida see võimaldab kui palju raha sa paned. nende elus teha ja miks on Eks see olegi valdkondade meil seatud ambitsioonikas vahel jagamise teema. kliimapoliitiline eesmärk. Aivar Kokk 2020. a riigieelarve arutelul, Riina Sikkut, 10.12.2019 11.12.2019

18 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 ELi JA ÜHENDKUNINGRIIGI TULEVIKUSUHTED EUROOPA LIIDU Ühendkuningriik (ÜK) astus EList välja 31. jaanuaril 2020. ASJADE KOMISJON Üleminekuperioodil 1. veebruarist 31. detsembrini 2020 kehtib suhetes ÜKga ELi õigus. Üleminekuperiood on mõeldud tulevaste suhete üle läbirääkimisteks ja lepin- Esimees: Anneli Ott (K) gu(te) sõlmimiseks. Vaadeldaval perioodil on ELAK saanud Aseesimees: Sven Mikser (SDE) (06.05.–12.06.2019, regulaarselt ülevaateid ÜK EList lahkumise hetkeseisust volitused lõppenud); ning teemat on arutatud ka ELi Nõukogu istungitel. Riina Sikkut (SDE) (aseesimees 2019. a oktoobris kinnitas ELAK Eesti seisukohad seoses alates 14.06.2019) ÜK EList väljaastumisega ning 2020. a veebruaris Eesti Liikmed: Kalle Grünthal (EKRE) (alates 12.06.2019) seisukohad ELi Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega Heiki Hepner (I) anti Euroopa Komisjonile luba alustada läbirääkimisi uue Kalev Kallo (K) partnerluslepingu üle. ELi ja ÜK kõnelused ei ole kulgenud Tarmo Kruusimäe (I) lihtsalt, plaan on kõigi teemadega suve jooksul maksi- Oudekki Loone (K) maalselt edasi liikuda. Eesti huvides on jõuda aasta lõpuks Lauri Läänemets (SDE) ÜKga kokkuleppele ja võimalikult laiaulatusliku lepin- (alates 13.06.2019) guni. Eesti huvid on endised: võimalikult vaba kaubandus Jaak Madison (EKRE) (kuni 11.06.2019, ja kodanike liikumine, et ÜK staatuse muutuse mõjud volitused lõppenud) ettevõtjatele ja kodanikele oleksid võimalikult väiksed Tõnis Mölder (K) ning üleminek sujuv. Eestile on oluline ka välis-, julge- Kalle Palling (RE) (kuni 29.09.2019, oleku- ja kaitsepoliitika ning siseturvalisuse ja õigus- astus tagasi) alane koostöö. Keit Pentus-Rosimannus (RE) Anti Poolamets (EKRE) ROHELISEM EUROOPA Taavi Rõivas (RE) Viimasel ajal on nii ELis kui ka Riigikogus pälvinud Aivar Sõerd (RE) suuremat tähelepanu keskkonnateemad. 2019. a sügis- Urve Tiidus (RE) istungjärgu alguses toimus ELAKis mitu keskkonnatee- Jaak Valge (EKRE) malist parlamentaarset kuulamist. ELAK kinnitas Eesti Mart Võrklaev (RE) (alates 07.10.2019) seisukohad, mis põhimõtteliselt toetavad kliimaneutraalsuse kui pikaajalise ELi-ülese eesmärgi seadmist aastani Komisjon pidas 85 istungit, sh 27 kaugistungit. 2050, kui seda toetavad piisavad üleminekumeetmed ning arvestatakse liikmesriikide ja majandussektorite erinevusi ja erinevat lähtetaset. 2019. a lõpus alustas sisulist tööd Riigikogu juhatus määras ELi asjade komisjoni (ELAKi) uus Euroopa Komisjon, kes määratles ühe prioriteedina 35 Euroopa Liidu (ELi) algatuse juhtivkomisjoniks. Neist Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava. ELAK kinnitas 21 olid ELi õigusaktide eelnõud või eelnõude paketid, Eesti seisukohad rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliima- 5 poliitikadokumendid, 8 Euroopa Komisjoni avalikud seaduse kohta 2020. a juunis ning toetas kliimaneutraal- konsultatsioonid ja 1 muu oluline otsus (Eesti seisukohad suse kui pikaajalise ELi-ülese eesmärgi aastani 2050 sätes- seoses Euroopa tuleviku konverentsiga). ELAK toetas tamist õigusaktis. Euroopa rohelise kokkuleppe raames 94% juhtudest valitsuse ettevalmistatud seisukohti ELi algatuste kohta, tehes oma otsuse 93,9% juhtudest kon- sensuslikult. Otsuste tegemisel lähtuti valdkondlike komisjonide arvamustest, mida oli kokku 35. ELAK teostas järelevalvet valitsuse töö üle ELi Nõukogus ja Ülemkogus, andes ministritele mandaadi ELi poliitilise tasandi läbi- rääkimistel osalemiseks. Kokku menetles ELAK Eesti seisukohti seoses 159 ELi Nõukogu ja Ülemkogu ametliku või mitteametliku istungiga. Vaadeldaval perioodil ei esitanud ELAK ühtegi põhjendatud arvamust ELi algatuste vastuolu kohta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse nõuetega. Välissuhtluses keskenduti parlamentaarsele koostööle, osaledes COSACi (ELi asjade komisjonide konverentsi) aruteludes ning kolme Balti riigi ja Poola parlamendi ELi asjade komisjonide esimeeste regulaarse- Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe ja aseesimehe tel kohtumistel. erakorralised valimised, juuni 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 19 on Euroopa Komisjonil plaan perioodil 2020–2022 esitada mitmeid valdkondi puudutavaid algatusi ja strateegiaid, KESKKONNAKOMISJON millest olulisemad jõuavad ka ELAKi menetlusse. Näiteks kinnitas ELAK 2020. a juulis Eesti seisukohad ringmajan- Esimees: Erki Savisaar (K) duse uue tegevuskava 2020–2023 kohta. Sama aasta sügis- Aseesimees: Yoko Alender (RE) istungjärgu alguses on plaanis arutada Eesti seisukohti Liikmed: Riho Breivel (EKRE) (õiguskomisjonis „Talust taldrikule“ strateegia ja elurikkuse strateegia osas. 26.09.–07.11.2019; 13.02.2020 majanduskomisjoni) ELi EELARVERAAMISTIK Peeter Ernits (EKRE) Euroopa Komisjon esitas 2018. a mais ettepaneku ELi Heiki Kranich (RE) eelarve kohta perioodil 2021–2027. ELAK on arutanud Igor Kravtšenko (K) Eesti seisukohti nõukogu istungitel ning saanud ka Jevgeni Ossinovski (SDE) ülevaateid ELi järgmise eelarveperioodi ettepanekutest Kalle Palling (RE) (kuni 29.09.2019, ja läbirääkimistest. Euroopa Ülemkogu eesistuja esitas volitused lõppenud) liikmesriikidele oma ettepaneku ELi pikaajalise eelarve Siim Pohlak (EKRE) (alates 13.02.2020, osas 2020. a veebruaris. ELAK kinnitas oma seisukohad majanduskomisjonist) veebruari lõpus. Erakorralisel eelarvearutelul Ülemkogul Üllar Saaremäe (I) tehti esimene tõsine katse kokkuleppeni jõuda, tookord Rein Suurkask (EKRE) (alates 26.09.2019, see siiski ei õnnestunud. Seejärel tabas Euroopat COVID-19 õiguskomisjonist, kuni 25.10.2019, pandeemia. ELAK arutas Eesti seisukohti seoses pandee- volitused lõppenud) miast põhjustatud kriisist väljumise ELi tegevuskava ja Mart Võrklaev (RE) (alates 07.10.2019) majanduse taaskäivitamise kavaga. Aprilli lõpus toimus ELi riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverents. Mai Komisjon pidas 69 istungit, sh 7 ühis-, 7 väljasõidu- ning lõpus esitas Euroopa Komisjon taaskäivitamise kava ja 5 avalikku istungit. Kaugistungeid oli 16. uuendatud eelarveettepanekud ning juuni keskel kinnitas ELAK Eesti seisukohad. Juuli esimesel poolel esitas Ülemkogu eesistuja uue kompromissettepaneku ning Komisjon menetles vaadeldaval perioodil 15 eelnõu, kuu keskel sai ELAK ülevaate Eesti seisukohtadest Ülem- millest 8 võeti vastu seadusena ja 2 otsusena, 1 eelnõu kogu kohtumisel. Kohtumise eesmärk oli jõuda eelarves lükati tagasi ning 4 jäi lõpuni menetlemata. 7 korral andis kokkuleppele; see ka saavutati, kuigi raskustega. Eesti keskkonnakomisjon ELi asjade komisjonile arvamuse täitis oma prioriteetsed eesmärgid: Rail Balticu projekti ELi õigusaktide kohta. rahastus, põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika toe- Vaadeldaval perioodil olid keskkonnakomisjoni olu- tuste maksimeerimine ning kaasfinantseerimismäära lisemad teemad vesiviljeluse saastetasude reguleerimine soodsamaks muutmine. Tegemist on Eesti jaoks olulise ja keskkonnavaldkonna valitsusasutuste ümberkorralda- teemaga, sest Eesti saab toetustena ELi eelarvest rohkem mine, olulise osa komisjoni tööst moodustas kollektiivsete tagasi kui eelarvesse maksab. pöördumiste menetlemine.

Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I, II, III istungjärk. KESKKONNATASUD Vaadeldaval perioodil tehti oluline muudatus vesiviljeluse Teele Vares saastetasude reguleerimisel. Juulis 2020 jõustunud kesk- Euroopa Liidu asjade komisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja konnatasude seaduse muutmise seadusega täpsustatakse seadust: elusorganismide kasvatamiseks toitainete keskkonda viimisel makstakse veesaastetasu juhul, kui ületa- takse veeseaduses või selle alusel (näiteks keskkonnaloas) saasteainetele ja ühenditele kehtestatud piirkoguseid. Nende piirkoguste ületamisel makstakse kõrgemat saastetasu normi ületava koguse eest. Kehtiva regulatsiooniga võrreldes ei pea elusorganismide kasvatajad maksma täiendavat tasu.

KESKKONNAVALDKONNA VALITSUSASUTUSTE ÜMBERKORRALDAMINE Juunis 2020 ühendati Keskkonnaministeeriumi valitsemis- alas Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Ühenda- mine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest vähen- dada dubleerimist riigiametites ja ametiasutuste arvu ning

20 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. hiljemalt 2035. aastaks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda Keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Keskkonnakomisjon poliitikat ellu viiva ning keskkonnajärelevalvega tegeleva küsis arvamust majandus-, maaelu-, sotsiaal- ja rahandus- Keskkonnaameti tänastele funktsioonidele, õigustele ja komisjonilt. Komisjonid leidsid, et kollektiivses pöördu- kohustustele lisanduvad kõik Keskkonnainspektsiooni mises püstitatud eesmärgid ja põhimõtted on õiged ning senised funktsioonid, õigused ja kohustused, sh väärteo- ja nende saavutamise poole tuleb liikuda, kuid olemasoleva kriminaalmenetluste algatamine. Ühendasutuse nimeks analüüsi põhjal puudub kindlus, et neid saaks reaalselt jääb Keskkonnaamet, mis alustab tööd 1. jaanuaril 2021. saavutada aastaks 2035. Pärast mitut energeetikaalast arutelu toetas keskkonnakomisjon kollektiivse pöördu- KOLLEKTIIVSED PÖÖRDUMISED mise algatajate arvamust, et Eesti peab saavutama kliima- Vaadeldaval perioodil menetles komisjon 4 kollektiivset neutraalsuse võimalikult kiiresti. Keskkonnakomisjon pöördumist: 5G tehnoloogia paigaldamise peatamine planeerib samateemalist arutelu ka Riigikogu täiskogus. Eestis, lageraiete lõpetamine, kliimaneutraalne Eesti Kollektiivset pöördumist „Võimud otsustasid mürgi- aastaks 2035 ja Kohtla-Järve linnaosade mürgitamise tada kõik Kohtla-Järve linnaosad?“ arutas komisjon kahel peatamine. korral. Pöördumise aluseks oli ühe ettevõtte plaan rajada MTÜ Eesti Metsa Abiks algatatud kollektiivset pöör- Kohtla-Järve Ahtme linnaossa keemiatehas. Pöördujate dumist „Lageraied ajalukku“ käsitleti komisjoni istungitel arvates linna õhukvaliteet sellega halveneks. Keskkonna- viiel korral. Pöördujate arvates kahjustavad laialdased komisjon soovitas Kohtla-Järve linnavalitsusel detail- lageraied metsa tervist, rikuvad elukeskkonda, pärsivad planeeringu menetlusprotsessi linnarahvale paremini loomulikku veeringlust, halvendavad looduslikku uue- selgitada, et inimesed oleksid toimuvaga rohkem kursis. nemist, põhjustavad süsinikuemissioone ning takistavad Ühtlasi tõdes keskkonnakomisjon, et kohalik omavalitsus kliimamuutustega võitlemist. Arutelude käigus otsustati, ei tohiks lubada tootmisettevõtete rajamist elumajade et kuna käimas on metsanduse arengukava koostamine lähedale, omavalitsuse ülesanne on tagada elanikele aastani 2030 ja mitmed tõstatatud teemad on läbirääkimi- turvaline elukeskkond. sel, siis edastas komisjon need arutamiseks Keskkonna- ministeeriumile. Komisjon toetas ettepanekut looduslike Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I, II, III istungjärk. pühapaikade inventeerimise ja kaitse alla võtmise kohta. Eestimaa Looduse Fondi algatatud kollektiivset Elle Kaur pöördumist „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ käsit- keskkonnakomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja leti komisjoni istungitel seitsmel korral. Pöördumises soovitakse Eesti riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks, Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse

Keskkonnakomisjoni liikmed tutvumas ehitusjäätmete käitlemisega, juuni 2020

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 21 ning sportlase osalemist alaliidu võistlustel või Eesti KULTUURIKOMISJON rahvuskoondises. Uuendatud seadus võimaldab tegev- sportlastel pühenduda spordile, tagades neile seejuures Esimees: Aadu Must (K) vajalikud sotsiaalsed garantiid. Sama eelnõuga täienda- Aseesimees: Heidy Purga (RE) takse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet. Liikmed: Helle-Moonika Helme (EKRE) Dopingukuriteoks loetakse dopinguna käsitatava aine või Signe Kivi (RE) meetodi määramist, selle kasutamisele kallutamist või Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I) abistamist ning ainete üle riigipiiri toimetamist, tootmist, Katri Raik (SDE) valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Mihhail Stalnuhhin (K) Kolmanda uuendusena luuakse kontaktpunkt, mis Kristina Šmigun-Vähi (RE) koolitab ja nõustab asjaomaseid organisatsioone spordi- Marko Šorin (K) (alates 16.09.2019) võistlustega manipuleerimise vastases võitluses. Seadus Jaak Valge (EKRE) jõustus 2020. a 1. märtsil.

Komisjon pidas 71 istungit, sh 1 ühis- ja 2 erakorralist KÕRGHARIDUSE RAHASTAMINE istungit. Kaugistungeid oli 17. 1. septembril 2019. a jõustunud kõrgharidusseadus viis ühtsetele alustele kogu kõrghariduse korralduse ning täpsustas kõrgkoolide juhtimis- ja rahastamisaluseid. 2019. a sügisel valmis Riigikontrolli aruanne, milles hin- Riigikogu juhatus määras kultuurikomisjoni vaadeldaval nati, kas 2013. a alanud kõrgharidusreformi järel on vald- perioodil 17 eelnõu juhtivkomisjoniks, millest 4 võeti kond liikunud soovitud suunas ja milline on reformi mõju vastu seaduse ja 5 otsusena, 3 eelnõu lükati tagasi ning 5 riigi tööjõuvajadusele. Nende materjalide taustal otsustas eelnõu jäi menetlusse. Ühel korral andis komisjon arva- komisjon uurida, milline on kõrghariduse rahastamise muse ELi õigusakti kohta, ühel korral rahanduskomisjo- olukord. Komisjon soovis jõuda arusaamisele, kas ja mil nile oma valdkonna seadusemuudatuste kohta eriolukorra viisil oleks vaja kõrghariduse rahastusmudelit muuta, et ajal ning ühel korral õiguskomisjonile. tagada kõrgkoolidele kvaliteetse kõrghariduse pakkumi- Seadusloomest tõuseb esile spordiseaduse muudatus, seks piisav rahastus, tööjõuturul vajalike ja prioriteetsete millega luuakse uued võimalused tegevsportlaste rahas- spetsialistide koolitamine ning üliõpilastele majandusli- tamiseks. Menetluses on kaks kollektiivset pöördumist kest võimalustest sõltumatu ligipääs kõrgharidusele. teaduse ja üldhariduse teemadel. Parlamentaarse järele- Kohtuti avalik-õiguslike ülikoolide ja rakenduskõrg- valve korras uuriti kõrghariduse rahastamist, räägiti kaasa koolide rektorite ning Riigikontrolli esindajatega. Oma haridus-, keele-, noorte- ja teadusvaldkonna strateegilises seisukohad edastasid ka üliõpilased. Pärast arutelu Riigi- planeerimises ning saadi ülevaade avalik-õiguslike kultuu- kogu fraktsioonides leidis komisjon, et kõrgharidusõppe riasutuste (Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper ja Eesti riigieelarvelise rahastuse mahtu tuleb suurendada eeldu- Rahvusraamatukogu) tegevusest. sel, et kõrgharidusõpe seostatakse tihedamalt ühiskonna vajadustega ning tagatakse õppe kõrge kvaliteet. Komisjon SPORDIVALDKOND esitas haridus- ja teadusministrile oma ettepanekud, mida Spordiseaduse muudatusega (105 SE) luuakse selged kõrghariduse kvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks oleks tingimused sportlasestipendiumi maksmiseks ja uue vajalik ette võtta ning palus ministrilt 2020. a septembri rahastusvõimalusena maksuvaba sportlasetoetus. Viimase lõpuks konkreetsete tegevuste ajakava ja kirjeldust, mida maksmine eeldab regulaarselt treeniva ja võistleva sport- minister kõrghariduse rahastamise probleemidele lahen- lasega töölepingu või muu sarnase lepingu sõlmimist, duse leidmiseks ette võtta kavatseb. Teema käsitlemine spordialaliidu väljastatud litsentsi olemasolu sportlasel jätkub sügisistungjärgul.

Kultuurikomisjon arutamas muinsuskaitseseaduse rakendamist, oktoober 2019

22 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 STRATEEGILINE PLANEERIMINE 2020. aastaga lõpeb haridus-, teadus- ja noortevaldkonna MAAELUKOMISJON arengu aluseks olevate strateegiliste dokumentide kehti- vus. Keelevaldkonna arengukava lõppes 2017. a ning selle Esimees: Tarmo Tamm (K) kehtivust pikendati uue dokumendi valmimiseni. Riigi- Aseesimees: Urmas Kruuse (RE) kogu tegi 2019. a oktoobris kultuurikomisjoni menetluses Liikmed: Merry Aart (EKRE) olnud otsusega (60 OE) Vabariigi Valitsusele ettepaneku Heiki Hepner (I) (alates 29.04.2019) töötada välja uus eesti keele valdkondlik arengukava. Kaido Höövelson (K) Riigieelarve seaduse kohaselt koostab ja kinnitab vald- Erkki Keldo (RE) kondlikke arengukavasid Vabariigi Valitsus, kuid need Siret Kotka (K) (väliskomisjonis esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. 08.10.–25.11.2019) Kultuurikomisjon peab oluliseks Riigikogu tugevat rolli Jüri Luik (I) (kuni 24.04.2019, riigi erinevate valdkondade strateegilises planeerimises volitused peatunud) ja poliitikavaldkondade eesmärkides kaasa rääkimisel. Ivari Padar (SDE) Haridus- ja Teadusministeeriumi poole pöörduti sooviga Andrus Seeme (RE) tutvuda nelja arengukava tööversioonidega: haridusvald- konna, eesti keele valdkonna, noortevaldkonna ning Komisjon pidas 66 istungit, sh 1 väljasõidu- ja teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse 4 ühisistungit. Kaugistungeid oli 16. arengukavaga aastateks 2021–2035. Arutelude tulemusel esitasid komisjon ja Riigikogu fraktsioonid arengukavade eelnõudele ka oma ettepanekud, mida on võimalik kaa- Komisjon algatas vaadeldaval perioodil 2 ja menetles luda lõppdokumentide koostamisel. Riigikogu valdkonna- juhtivkomisjonina 7 seaduseelnõu. Vastu võeti 5 seadus- komisjoni kaasamine arengukavade koostamisse aitab eelnõu ja kahe menetlus jätkub 2020. a sügisistungjär- loodetavasti kaasa sisukale debatile Riigikogu täiskogus gul. Komisjon andis Euroopa Liidu asjade komisjonile 2 enne, kui Vabariigi Valitsus need kinnitab. Kavade ja keskkonnakomisjonile 1 arvamuse. Menetluses oli 2 menetlus Riigikogus jätkub 2020. a sügisistungjärgul. kollektiivset pöördumist, mille arutelud jätkuvad sügisel. Komisjon oli juhtivkomisjoniks ka 1 arengukava eelnõule. Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I, II, III istungjärk. Menetletud eelnõudest võiks esile tuua komisjoni enda algatatud maareformi seaduse, maareformi käigus Angelika Berg kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE), mis puudutab eelkõige väiketootjaid. Muudatuse eesmärk on luua füüsilisest isikust väiketootjatele võimalus anda kasutusvalduse lepingutega hõlmatud maad vajaduse korral enda, abikaasa või sugulase põllumajandusliku tootmisega tegeleva äriühingu kasutusse. Lepingute pikendamise korral minnakse üle kasutusvalduse tasu turupõhisele arvestusele. Kasutustasu märgatava tõusu leevendamiseks kehtestatakse enne 2022. aasta 1. juunit lõppevatele lepin- gutele üleminekuperiood, mille järgi on tasu esimesel aastal 33% ja teisel aastal 66% turupõhisest kasutustasust ning alates kolmandast aastast on tasu turupõhine. Menetluses oli ka eelnõu, millega ühendati Põllu- majandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet Põllu- majandus- ja Toiduametiks eesmärgiga vähendada kattu- vaid tegevusi ja ametiasutuste arvu ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. 2019. aasta oli Riigikogu XIV koosseisu esimene töö- aasta. Seetõttu alustas komisjon kohtumisi valdkonna asu- tuste ja esindusorganisatsioonide esindajatega. Korduvalt kohtuti maaeluministri ja Maaeluministeeriumi esindajatega, et saada ülevaade ministeeriumi plaanidest maaelu, põllumajanduse ja kalanduse edendamisel.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 23 Maaelukomisjoni istung, aprill 2019

PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS Kalanduse valdkonnas käsitleti eelnimetatud arengu- Komisjon menetles juhtivkomisjonina põllumajanduse ja kava kõrval vesiviljeluse veekaitsenõudeid ja saaste- kalanduse arengukava 2030 eelnõu. Kava koostamise ajal tasusid ning siseveekogude kalapüügi, eelkõige Peipsi sai komisjon Maaeluministeeriumilt ülevaateid kava ees- kalandusega seonduvaid teemasid. Kalandusettevõtjad on märkidest, põhimõtetest ja struktuurist. 2020. a kevadel, teinud ettepaneku loobuda Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel valmistudes arengukava eelnõu aruteluks Riigikogu täis- nn olümpiapüügist ja minna üle individuaalkvootidele. kogus, arutas komisjon huvirühmadega, kas kava vastab Seetõttu algatas komisjon kalapüügiseaduse muutmise nende ootustele ja kuivõrd on leidnud kajastamist sektori seaduse eelnõu, mis läbis ka esimese lugemise täiskogus. jaoks olulised teemad. Arengukava menetlus jätkub Eelnõu menetlemine jätkub 2020. a sügisistungjärgul. 2020. a sügisel. Komisjoni pideva tähelepanu all oli toiduohutus. MAAELU 2019. a märksõnadeks võib pidada maasikate päritolu Komisjon peab oluliseks maapiirkonna jätkusuutlikkust, ja listeeriabakteri probleemi. Kevadel arutleti, milliste ettevõtluse ergutamist ja elukeskkonna parandamist. meetoditega on võimalik määrata maasikate päritolu ja Arutatud on, kuidas paremini kaasata ministeeriume ja vältida tarbija eksitamist. Sügisel lahvatanud nn listeeria- sotsiaalpartnereid otsustusprotsessidesse, milliseid regio- skandaali tõttu arutas komisjon toidus inimesele ohtlike naaltoetusi ja muid meetmeid on rakendatud või kavanda- bakterite avastamise, toidukäitlejatele ettekirjutuste tud maapiirkonna toetamiseks ning milline on kohalike tegemise ja ettevõtete sulgemise, tarbijate teavitamise omavalitsuste finantsvõimekus. Arutleti ka, kas oleks ja ametkondade tegevusega seonduvat. otstarbekas jagada Eesti ELi toetuste taotlemisel ja raken- 2020. a kevadet mõjutas COVID-19 pandeemia. damisel kaheks piirkonnaks. Komisjon arutas põllumajandustootjatele ja teistele maa- 2019. a sügisel sai komisjon ülevaate Lõuna-Eesti piirkonna ettevõtjatele suunatud kriisimeetmete raken- tormikahjustustest ja nende likvideerimisest. Koos damist. Teravaimaks probleemiks kujunes hooajatööliste rahanduskomisjoniga arutati 5-euroste rahatähtede saada- nappus põllumajanduses, eelkõige maasikakasvatuses. vust pangaautomaatides, see on olnud probleem eelkõige Küsimust arutati mitmel istungil koos ministeeriumide, maainimestele. ametite ja tootjate esindajatega. Komisjoni seisukoht oli, Komisjon arutas veel Eesti regionaalse majanduse et lahendused peavad olema paindlikud ning arvestama tulevikustsenaariume aastani 2035 ja metsanduse arengu- konkreetset olukorda. Osalist leevendust pakkus välismaa- kava stsenaariume. laste seaduse muudatus, millega anti 17. märtsi 2020. a seisuga Eestis viibinud võõrtöölistele võimalus pikendada KOHTUMISED põllumajanduses lühiajalise töötamise luba 31. juulini 2019. a suvel kohtus komisjon Saksa Bundestagi toidu- ja 2020. Komisjon pidas oluliseks piiri võimalikult kiiret põllumajanduskomisjoni delegatsiooniga ning oktoobris avamist pärast eriolukorra lõppu, et taastada tavapärane osaleti ELi riikide parlamentide põllumajanduskomisjo- kord kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate tulekuks nide esindajate kohtumisel Helsingis. Eestisse. Arutati ka väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmist, Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I-II, III istungjärk. kütuse erimärgistamist, heina hekseldamist ja heksli koristamist, ELi toetustega seotud pettusi ning ronkade jt Marin Daniel lindude poolt põllumajandusele tekitatava kahju vältimist maaelukomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ja hüvitamist.

24 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 maksubaasi alusel, ei saa edaspidi kasutada ühtegi MAJANDUSKOMISJON tavapärast tulust mahaarvamise võimalust (varem võis maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise Esimees: Sven Sester (I) kulud). Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis Aseesimees: Kristen Michal (RE) teenitakse laevapere liikmena. Liikmed: Arto Aas (RE) (kuni 20.05.2019, Seadusega antakse viimane lihv seadusemuudatuste volitused lõppenud) paketile, millega soovitakse Eesti lipu all sõitmine kauba- Annely Akkermann (RE) laevadele taas atraktiivseks muuta, suurendada Eesti Riho Breivel (EKRE) (alates 13.02.2020, kaldasektorit ja taastada Eesti kui mereriigi rahvus- keskkonnakomisjonist) vaheline maine. Kogu laevanduse seadusemuudatuste Jüri Jaanson (RE) (alates 27.05.2019, pakett jõustus 2020. aasta 1. juulil. sotsiaalkomisjonist) Kalev Kallo (K) SIDEVÕRKUDE TURVALISUSE TAGAMINE Rene Kokk (EKRE) (kuni 24.04.2019, Riigikaitsekomisjon algatas 2020. a jaanuaris elektrooni- volitused peatunud) lise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (138 SE), mille Mihhail Korb (K) juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. Eelnõu Kalvi Kõva (SDE) seletuskirjas märgitakse, et sidevõrkude kvaliteedi kind- Siim Pohlak (EKRE) (kuni 13.02.2020, lustamiseks, küberrünnakute mõju minimeerimiseks ja keskkonnakomisjoni) poliitiliste manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, Kai Rimmel (EKRE) (alates 29.04.2019) et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel sidetee- nuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning Komisjon pidas 77 istungit, sh 8 ühis-, 8 erakorralist, usaldusväärse partneri poolt. Teise lugemise käigus viidi 3 väljasõidu- ja 2 avalikku istungit. Kaugistungeid oli 26. eelnõusse juhtivkomisjoni ettepanekul sisse muudatus: kooskõlastusmenetlus asendati teavitamis- ja loamenet- lusega ning seadust täiendati sättega, mille kohaselt võib Vaadeldaval perioodil oli komisjoni menetluses 21 eelnõu, valitsus riigi julgeoleku tagamiseks oma määrusega kehtes- millest 14 võeti vastu seadusena, 3 lükati täiskogus tagasi tada sideettevõtjale kohustuse teavitada sidevõrgus kasuta- ja 4 eelnõu menetlus jätkub. Majanduskomisjon andis tavast riist- ja tarkvarast ning taotleda selle kasutamiseks teistele Riigikogu komisjonidele 21 arvamust: ELi asjade luba. Riigikogu võttis seaduse vastu 2020. a 12. mail. komisjonile 12, välis-, õigus- ja sotsiaalkomisjonile 2, rahandus-, põhiseadus- ja keskkonnakomisjonile 1. Riigi- COVID-19 PANDEEMIA JA ERIOLUKORD kohtule anti arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas. Majanduskomisjon töötab selle nimel, et Eesti majandus Menetluses oli 1 kollektiivne pöördumine. kasvaks ja ettevõtluskeskkond oleks konkurentsivõime- Komisjoni menetluses olnud eelnõudest võib olulisi- line. Paraku olid alates 2020. a märtsist komisjoni tähele- mateks pidada järgmisi: panu keskmes majandusmeetmed COVID-19 pandeemiast ja selle tõttu riigis kehtestatud eriolukorrast põhjustatud EESTI LAEVANDUSE ARENGU TOETAMINE kriisi leevendamiseks. Komisjoni liikmed kohtusid kor- 2020. a 18. veebruaril vastu võetud seadusemuudatustega duvalt majandus- ja taristuministri, rahandusministri, (100 SE) täpsustati laevandussektori ettevõtjate tulumaksu väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ning maaelu- erikorda ja laevapere liikmete maksusoodustusi ning viidi ministriga, teemadeks ettevõtluse toetuseks suunatud need kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Tulu- kriisimeetmed, riigi 2020. a lisaeelarve, koroonaviiruse maksu erikord ja üksikisiku maksusoodustused sätestati levikuga seotud ja muud kriisimeetmed. 2019. a 13. veebruaril vastu võetud seaduses: laevanduset- Toimus ka teisi olulisi kohtumisi ja arutelusid: tevõtjatele võimaldati tasuda tulumaksu tonnaažikorra Euroopa Komisjoni esindajaga kohtudes keskenduti alusel ning kaubalaevade ja väljaspool ELi rahvusvahelisi ELi majandusmeetmetele kriisi leevendamiseks, KredExi sõite tegevate reisilaevade personali töötasu tulumaksu- juht andis ülevaate kriisimeetmete rakendamisest, Eesti määraks sätestati 0%. Uue muudatusega maksuerisuste Pangaliidu juhid tutvustasid laenuturgu, Eesti Panga põhitingimusi ei muudetud, vaid täpsustati üksiktingi- esindajatega arutati majanduse tulevikustsenaariume, musi. Tonnaažikorra regulatsioonis sätestati üheselt tege- Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat juhtidega oli teemaks olukord ettevõtluses eriolukorra tulumaksukorda kasutada, nt lisategevustest saadava tulu tingimustes. Kriisiteemadel kohtuti veel Eesti Väike- ja puhul ei tohi see ületada 50% kaupade või reisijate rahvus- Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ning Maksu- ja vahelise veo kogutulust; nii Eestis kui ka välisriikides Tolliameti juhiga. 28. aprillil toimus kõigi turismimajan- reise tegeva laeva Eesti sadamate külastatavus peab jääma duse katusorganisatsioonide esindajatega laiem arutelu alla 50% ehk rahvusvahelisi sõite peab olema rohkem. turismimajandusest eriolukorra tingimustes. 15. juuni Laevapere liige, kelle tulu maksustatakse fikseeritud istungil keskenduti kriisiaegsele olukorrale tööturul.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 25 Majanduskomisjon tekstiiliettevõttes Wendre, november 2019

ISTUNGID JA MUU TEGEVUS Wood Eesti ASi kõik liinid käivitanud kasevineeritehast. Komisjon on korraldanud parlamentaarse järelevalve Novembri keskel külastas komisjon Harjumaal Rae vallas korras ja ka väljaspool seda mitmeid kohtumisi ning asuvat Omniva (ASi Eesti Post) logistikakeskust, mis on arutanud olulisi küsimusi, sh majandusvaldkonna valit- Baltikumi moodsaim. Saadi ülevaade riigiettevõtte stratee- semisala riigieelarvet. Aruteluteemadeks on olnud minis- gilistest väljakutsetest ning arutleti, kuidas tagada posti- teeriumide õigusloome, laevade Eesti lipu alla toomine võrgu jätkusuutlikkus saadetiste kiiresti väheneva mahu ja meremajanduse arendamine, Rail Baltic, Eesti majan- tingimustes. dusolukord ja tööandjate ootused, Eesti ja Soome vahelise Komisjoni esindajad kohtusid teiste riikide parlamen- tunneli eriplaneeringu taotlus, tuleviku tööjõu ja oskuste tide sama valdkonna komisjonide delegatsioonidega prognoosisüsteem OSKA, lairibavõrgu ehk kiire interneti Saksamaalt ja Keeniast. 2020. a veebruaris osales komis- väljaehitamine, 5G mobiilsidestandard, raudteede elektri- joni esimees Sven Sester parlamentidevahelisel Euroopa fitseerimine, Eesti regionaalse majanduse tulevik, elutäht- Liidu stabiilsuse, majandusliku koostöö ja juhtimise kon- sate teenuste toimepidevus Majandus- ja Kommunikat- verentsil (SECG) Brüsselis. Aktiivselt on osaletud ka Balti siooniministeeriumi vastutusalas, oktoobritormiga seon- Assamblee komisjonide istungitel ja tegevuses. duv Lõuna-Eestis, riigi osaluspoliitika äriühingutes jm. 2019. a mais toimus majanduskomisjoni väljasõiduis- Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I-II, III istungjärk. tung Tallinnas Ülemiste Citys e-Eesti Esitluskeskuses ning külastati ka Eesti Rahvusvahelist Maja. Novembri alguses Kaido Rosin oldi väljasõidul Pärnumaal, kus tutvuti maakonna suu- majanduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja rima tööandja ASi Wendre tegevusega ja külastati Metsä

26 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 VALIMISPÄEVAL VALIMISAGITATSIOONI PÕHISEADUSKOMISJON PIIRANGU JA VÄLIREKLAAMI KEELU KAOTAMINE Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogus 2019. a Esimees: Jaak Madison (EKRE) (esimees 30.04.– 11. detsembril vastu võetud valimisi reguleerivate sea- 10.06.2019, volitused lõppenud 11.06); duste muudatusega tunnistati kehtetuks aktiivse valimis- Paul Puustusmaa (EKRE) (komisjonis agitatsiooni keeld valimispäeval, valimisagitatsiooni alates 29.04.2019, esimees alates keeld ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamis- 10.06.2019) ruumi ning poliitilise välireklaami keeld. Aseesimees: Indrek Saar (SDE) (aseesimees 30.04.–13.06.2019, väliskomisjoni); RIIGIKOGU KAUGOSALUSEGA ISTUNGITE Lauri Läänemets (SDE) (komisjonis VÕIMALDAMINE alates 13.06.2019, aseesimees alates 2020. a 13. aprillil algatas komisjon Riigikogu kodu- ja 17.06.2019) töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE), et Liikmed: Taavi Aas (K) (kuni 24.04.2019, võimaldada Riigikogul kaugosalusega istungite läbiviimist. volitused peatunud) Seni kehtinud seadus võimaldas Riigikogul viia läbi istun- Kalle Grünthal (EKRE) (alates geid, kus oli vajalik Riigikogu liikmete füüsiline kohalolu. 12.06.2019) COVID-19 viiruse laialdane levik osutas aga vajadusele Marek Jürgenson (K) (15.10.2019– istungite korraldamiseks kaugosaluse teel. 22.04.2020, õiguskomisjonist) Seaduse kohaselt on kaugosalusega istung Riigikogu Kaja Kallas (RE) (alates 18.03.2020, istung, kus Riigikogu liikmed ja teised isikud saavad istun- õiguskomisjonist) gil osaleda elektrooniliste vahendite abil, ise füüsiliselt Siim Kiisler (I) (alates 11.06.2019) kohal olemata. Sealjuures peab Riigikogu liikmetel olema Kert Kingo (EKRE) (kuni 29.04.2019, võimalus eemal viibides istungit jälgida ja teha reaalajas õiguskomisjoni) istungiga seotud toiminguid (eelnõu esitamine, ettekan- Andrei Korobeinik (K) (õiguskomisjonis ded, suulised küsimused, sõnavõtud, protestid, hääleta- 15.10.2019–22.04.2020) mine jm toimingud), samuti võimalus anda teada nende Oudekki Loone (K) (29.04.2019– tegemise takistusest. Kaugosalusega istungi toimumise 27.01.2020, riigikaitsekomisjoni) otsustab Riigikogu juhatus kaalukate põhjuste olemasolul Mart Nutt (I) (29.04.–02.06.2019, ja Riigikogu esimees annab istungi toimumisest teada volitused lõppenud) massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva varem. Hanno Pevkur (RE) Kaalukate põhjuste olemasolul võib etteteatamise aeg Urmas Reinsalu (I) (kuni 24.04.2019, olla ka lühem. Riigikogu võttis seadusemuudatuse vastu volitused peatunud) 2020. a 20. mail. Martin Repinski (K) (alates 27.01.2020, riigikaitsekomisjonist) KOHTUTE TÖÖ Mailis Reps (K) (kuni 24.04.2019, Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku volitused peatunud) muudatusega (175 SE) loodi mehhanism, mis annab Taavi Rõivas (RE) õiguse suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama Vilja Toomast (RE) (kuni 18.03.2020, astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korra- õiguskomisjoni) kohaseks toimimiseks. Muudatus suurendab kohtute paindlikkust suure töökoormuse tingimustes. Lisaks Komisjon pidas 52 korralist ja 5 erakorralist istungit. nähti kohtutele ette õigus saada erakorralist abi, arutades 21 korralist ja 3 erakorralist istungit olid kaugistungid. kohtu esimeeste nõusolekul vabatahtlikus korras asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures. Erand- juhul võimaldatakse pikendada omal soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Riigikogu juhatus määras põhiseaduskomisjoni vaadel- Pikendati ka kohtuniku kohustust teatada ametist vabas- daval perioodil 41 eelnõu juhtivkomisjoniks. Menetluses tamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa olnud eelnõudest võeti 10 vastu seadusena, 9 otsusena, kuud ette. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega 3 eelnõu lükati täiskogus tagasi ning ühe eelnõu võttis viidi kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale algataja tagasi täiskogu menetluseta. esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu Ring- Komisjon andis 6 korral arvamuse Riigikohtule konnakohtu erialluvusse. Muudatuse eesmärk on koon- põhiseaduslikkuse järelevalve asjus ja 8 korral teistele dada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute komisjonidele nende menetluses olnud eelnõude ning tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike ELi asjade kohta. Menetleti ühte kollektiivset pöördumist. spetsialiseerumist.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 27 KODAKONDSUS Teise muudatuse (145 SE) eesmärk on takistada Eestis 2020. a 17. veebruaril jõustus kodakondsuse seaduse töötamise reeglite väärkasutamist ja maksukohustuse täit- muudatus, mille eesmärk on tagada Eestis sündinud ala- misest kõrvalehoidumist ning vähendada välismaalaste ealistele, kelle vanemad (või vanavanemad) on elanud Eestis töötamise ja nende maksustamise regulatsioonide Eestis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, võimalus kuritarvitamist. Muudatuste kohaselt ei vastuta välismaa- saada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras. Muudatuse lase Eestis töötamise õiguspärasuse eest enam üksnes töö- kohaselt saavad Eesti kodakondsuse need alla 18-aastased andja, kes asub sageli välisriigis, vaid solidaarselt ka see lapsed, kelle üks vanem on määratlemata kodakondsusega Eestis olev ettevõte, kes välismaalasest töötaja tööst tegeli- Eesti alaline elanik ja lapse vanem või vanavanem oli Eesti kult kasu saab. Eestis registreeritud ettevõtet käsitletakse Vabariigi iseseisvuse taastamisel 20. augustil 1991 Eesti kasutajaettevõttena ja talle laienevad vastavad õigused ja elanik. Teise vanema õiguslik seisund ei ole lapsele koda- kohustused. Näiteks on ettevõttel kohustus kontrollida kondsuse andmisel oluline. Taotluse alaealisele kodakond- ja tagada, et välismaalane töötab Eestis õiguslikel alustel, suse taotlemiseks esitab tema seaduslik esindaja. Alaealine tööandja ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitud lepingu või laps peab olema Eestis sündinud või asunud kohe pärast muu kokkuleppe alusel ning kohustus lähtuda neist õigus- sündi püsivalt Eestisse elama ning omama pikaajalist likest alustest, millele välismaalase tegevus sisult vastab. elamisluba või alalist elamisõigust. Mitmikkodakondsuse Muudatustega täpsustati ka Eestis töötavate mitteresiden- tekkimise vältimiseks nähti ette, et otsus Eesti kodakond- tide töötasu maksustamise õigust ning Eestis töötajaid suse andmise kohta jõustub pärast seda, kui Politsei- ja omavatele mitteresidendist ettevõtjatele nähti ette Maksu- Piirivalveametile on esitatud tõend, et alaealine on muu ja Tolliametis registreerimise ning töötasudelt tulumaksu riigi kodakondsusest vabastatud. Kui alaealist last ei loe kinnipidamise kohustus. ükski riik oma kodanikuks, jõustub Vabariigi Valitsuse vastav korraldus üldises korras. MUUD TEEMAD 2019. a septembris võõrustas komisjon Jaapani parla- VÄLISMAALASED mendi põhiseaduskomisjoni liikmeid ja ametnikke. Jaa- 2020. a juunis võttis Riigikogu vastu kaks välismaalasi pani komisjon tundis huvi meie põhiseaduse muudatuste puudutavat seadusemuudatust. Ühe muudatusega (135 SE) ning põhiseaduse muutmise protseduuride vastu. Kohtu- loodi diginomaadi viisa. Diginomaadideks nimetatakse misel osalesid Siim Kiisler ja Oudekki Loone põhiseadus- inimesi, kes töötavad veebipõhiselt, samaaegselt eri- komisjonist ning Anti Poolamets väliskomisjonist. nevates riikides ringi reisides, näiteks IT-, finants- või Põhiseaduskomisjoni eestvedamisel toimus 2020. a 11. turundusvaldkonnas ja kelle töö ei sõltu sellest, kus nad juunil Riigikogu täiskogus oluliselt tähtsa riikliku küsimu- parasjagu asuvad. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui sena Eesti inimarengu aruande 2019/2020 „Linnastunud pikaajaline. Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse ühiskonna ruumilised arengud“ arutelu. Ettekannetega tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siinviibimise eest esinesid aruande peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping, vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadidele viisa peatüki „Eesti aruteluruum“ toimetaja Indrek Ibrus ning andmise üldised tingimused, muuhulgas peab neil Eestis põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets. viibimiseks olema piisavalt rahalisi vahendeid. Lisaks 2020. a 15. juunil möödus 100 aastat Eesti esimese sätestati muudatustega kutsuja kohustused tööandjale, põhiseaduse vastuvõtmisest. Selle päeva tähistamiseks kes registreerib välismaalase töötamise. korraldas põhiseaduskomisjon 15. juunil piduliku avaliku istungi teemal „Põhiseadus 100. Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana“. Ettekannetega esinesid Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Riigikogu esimees Henn Põllu- aas, peaminister Jüri Ratas, Riigikogu liige ajaloolane Jaak Valge, Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht Jüri Raidla ja Šveitsi ajakirjanik Dario Cavegn.

Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I, II, III istungjärk.

Erle Enneveer põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

Karin Tuulik põhiseaduskomisjoni nõunik

Põhiseaduskomisjon arutamas kaugistungite regulatsiooni eriolukorras, märts 2020

28 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Koalitsioonifraktsioonide algatusel vähendati piiri- RAHANDUSKOMISJON kaubanduse ohjamise eesmärgil alates 2019. a 1. juulist 25% nii õlle, siidri kui ka kange alkoholi aktsiisimäärasid. Esimees: Aivar Kokk (I) Samal eesmärgil vähendati valitsuse algatusel sigarettide Aseesimees: Maris Lauri (RE) 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõusu ja nähti ette 5%-sed Liikmed: Dmitri Dmitrijev (K) tõusud järgneval kolmel aastal. Täpsustati kuumutatava Martin Helme (EKRE) (kuni 24.04.2019, tubakatoote määratlust maksustamise kontekstis ja sätes- volitused peatunud) tati suitsetamistubaka aktsiisi järkjärguline tõus, suuren- Tiit Kala (EKRE) (alates 29.04.2019) dati väikeõlletootja aktsiisisoodustuse kohaldumispiiri Jürgen Ligi (RE) ning laiendati intensiivse gaasitarbimisega ettevõtte Natalia Malleus (K) (alates 29.04.2019) aktsiisisoodustuse rakendusala. Jüri Ratas (K) (kuni 24.04.2019, volitused Ratifitseeriti maksubaasi kahandamise ja kasumi peatunud) ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega Urmas Reitelmann (EKRE) seotud meetmete rakendamise mitmepoolne konvent- Kersti Sarapuu (K) sioon. Vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda Riina Sikkut (SDE) kõrvale tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide Andres Sutt (RE) võimalused kasutada Eestit maksudest kõrvalehoidmiseks. Aivar Sõerd (RE) Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadusega sätestati peamiselt maksunõustajatele kohustus Komisjon pidas 88 istungit, sh 4 ühis-, 11 erakorralist ja teavitada maksuhaldurit nende välja töötatud või neile 2 väljasõiduistungit. teatavaks saanud agressiivsetest maksuplaneerimis- skeemidest. Regulatsioon põhineb ELi maksustamisalase halduskoostöö direktiivi 2011/16/EL muudatustel ja lähtub eesmärgist takistada maksuseadustes esineda võivate Vaadeldaval perioodil oli rahanduskomisjoni menetluses lünkade kuritarvitamist. 40 eelnõu. Neist 30 võeti vastu (22 seadusena ja 8 otsu- Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise sena), 5 lükati tagasi ja 5 eelnõu jäi lõpuni menetlemata. ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muut- Komisjon algatas 2 seaduseelnõu ja esitas 5 otsuse eelnõu. mise seadusega vähendatakse põlevkivi kaevandavate ELi asjade komisjonile anti 6 arvamust. Menetleti 4 kollek- ettevõtjate kulusid, võimaldades neil ajutiselt kasutada tiivset pöördumist. eriotstarbelist diislikütust (perioodil 1. juuli 2020 kuni 30. juuni 2022). Avalikel teedel erimärgistatud kütusega MAKSUD JA MAKSUKORRALDUS sõita ei tohi. Keskkonnatasude seaduse muudatusega Tulumaksuseaduse muudatustega kehtestati ja laiendati vähendati põlevkivi kaevandavate ettevõtete kulusid, mitmeid lastega seotud maksusoodustusi, võeti üle võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja kolde- ELi direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise tuha ladestamisel madalamat saastetasu. ebakõlade vähendamiseks, laiendati välismaalt saadud pensionilt tehtavaid mahaarvamisi, pikendati tulu- FINANTSTURG JA PANGANDUS deklaratsiooni esitamise tähtaega 30. aprillini ning Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses loodi neljandas kvartalis sünnitus- ja koondamishüvitist muudeti virtuaalvääringu teenuse ja rahakotiteenuse saanutele paindlikum võimalus kasutada tulumaksu- pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende vabastust. teenustega seotud rahapesu, terrorismi rahastamise ja Maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedel- muude kuritegude toimepanemise riske. Sama seaduse kütuse seaduse muutmise seaduse peamised muudatused teistkordsel muutmisel võeti Eesti õigusesse üle ELi olid ELi liikmesriikide vahel sõlmitud tulu- ja kapitali- nn viies rahapesuvastane direktiiv ja mitmed asjaomased maksudega topeltmaksustamist vältivate välislepingute rahvusvahelised standardid. Muuhulgas pandi alus tege- kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise hõlbusta- like kasusaajate äriregistriandmete kvaliteedi paranda- mine ning Maksu- ja Tolliameti võimaluste laiendamine miseks, parandati pankade, notarite ja teiste kohustatud avaldada maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste isikute võimalusi omavahel infot vahetada ning viidi toetusprogrammide rakendamisel ning vedelkütuse sea- rahapesu andmebüroo Politsei- ja Piirivalveameti struk- duse ja atmosfääriõhu kaitse spetsiifiliste nõuete täitmise tuurist iseseisva asutusena üle Rahandusministeeriumi kontrollimisel. valitsemisalasse. Käibemaksuseadusesse võeti üle käibemaksudirek- Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja tiivis sätestatud nõudmiseni varu ja aheltehingute mak- välissuhtlemisseaduse muutmise seadusega täpsustatakse sukäsitluste muudatused, vähendades ettevõtjate haldus- ELi ühtekuuluvuspoliitikaga seotud majanduskasvu ja koormust ühendusesisesel kauplemisel. Samuti täpsustati tööhõivesse investeerimise rakenduskava. Samuti regulee- investeeringukulla mõiste sõnastust. ritakse täpsemalt Rahandusministeeriumi kui liikmesriigi

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 29 Rahanduskomisjoni kohtumine IMFi delegatsiooniga, mai 2019

ülesannete peamise täitja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 2019. a märtsis ja oktoobris toimus iga-aastane kohtumine kui korraldusasutuse ülesannete peamise täitja vastutust Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooniga. 2020. a rakenduskava ettevalmistamisel ja elluviimisel. veebruaris osalesid Andres Sutt ja Jürgen Ligi parlamenti- 2019. a novembris vastu võetud väärtpaberituru devahelisel Euroopa Liidu stabiilsuse, majandusliku koos- seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täpsus- töö ja juhtimise konverentsil (SECG). tati nõudeid börsiettevõtete juhtimisega seotud isikute oluliste tehingute avalikustamisele ja heakskiitmisele eesmärgiga suurendada börsiettevõtete juhtimise läbi- RIIGIEELARVE JA paistvust ning kaitsta varasemast tõhusamalt äriühingute SELLEGA SEOTUD ÕIGUSAKTID ja aktsionäride huve. Regulatsioon põhineb ELi aktsio- näride direktiivil 2017/828. Lisaks vähendati väärtpabe- 2020. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS riprospekti koostamise nõudeid, kuid lisati nõue koostada (82 SE; algatatud 25.09. ja vastu võetud 11.12.2019) ja avalikustada prospekti eestikeelne tõlge, kui väärtpabe- 2020. a riigieelarve tulude maht on 11,8 miljardit eurot, reid pakutakse Eestis. kulude maht 11,7 miljardit eurot, investeeringute eelarve 2020. a jaanuaris ja uuesti märtsis vastu võetud 0,4 ja finantseerimistehingute eelarve 0,3 miljardit eurot. kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste Valitsussektori eelarve on struktuurses puudujäägis seaduste muutmise seadusega (kohustusliku kogumispen- 0,7% SKPst. sioni reform) loodi pensionikogujatele täiendavad vali- 2020. a riigieelarve aluseks on riigi eelarvestrateegia kuvõimalused otsustada, kas koguda pensioniraha teises 2020–2023 ning koalitsioonilepe, mille prioriteedid on sambas või mitte. Samuti anti inimestele lisavõimalusi Eesti majanduse, rahvaarvu, julgeoleku ja inimeste heaolu pensioniraha investeerimisel ja kasutamisel nii pensio- kasv. Peamised eesmärgid on tõhus valitsemine, turvaline niikka jõudes kui ka enne seda. ja kaitstud riik, peresõbralik Eesti, sidus ühiskond ja tead- Eesti Panga seaduse muutmisega täpsustati Eesti mistepõhine majandus. Riigieelarve menetlemise käigus Panga nõukogu moodustamise aluseid, nõukogu liik- osalesid rahanduskomisjoni istungitel kõik ministrid ja mele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega. esinesid detailse ettekandega oma valdkonna eelarvest. Muudatuste kohaselt kuuluvad nõukogusse Riigikogu Lisaks 2020. aasta riigieelarve seadusele menetleti igal fraktsioonide esindajad ja nõukogu esimehe esitatud neli aastal vastuvõetavat Riigikogu otsust riigi majandusaasta valdkonna asjatundjat. koondaruande kinnitamise kohta ning jooksva aasta (2019) riigieelarve muutmise seadust. KOHTUMISED JA ARUTELUD Kohtumised ja arutelud toimusid valdkonnaekspertidega RIIGI 2020. AASTA LISAEELARVE SEADUS päevakajalistel rahandus- ja majandusteemadel ning (171 SE; algatatud 02.04. ja vastu võetud 15.04.2020) huvirühmade esindajatega konkreetsete eelnõude mõjust Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ja riigi või kitsaskohtadest ülevaate saamiseks. Esile võib tuua 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste kohtumisi Prantsuse Senati ja Korea parlamendi delegat- muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroo- siooniga ning USA Kongressi liikmete poliitiliste nõunikega. naviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu algatati

30 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 eesmärgiga leevendada viiruse põhjustatud kahjusid, sti- muleerida majandust ning kiirendada kriisist ülesaamist. RIIGIKAITSEKOMISJON Lisaeelarve vähendas riigieelarve tulusid 1,63 miljardit võrreldes vastuvõetud eelarvega. Lisaeelarve meetmete Esimees: Andres Metsoja (I) mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Aseesimees: Kalle Laanet (RE) Koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorra Liikmed: Jaak Aab (K) (kuni 24.04.2019, volitused ja selle tagajärgede leevendamiseks võeti koos riigi 2020. a peatunud) lisaeelarvega vastu meetmete pakett – riigi 2020. aasta Jaak Juske (SDE) (alates 13.06.2019) lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise sea- Marina Kaljurand (SDE) (kuni 12.06.2019, dus (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga volitused lõppenud) seotud meetmed) (169 SE), millega muudeti 20 seadust. Johannes Kert (RE) Eelnõu menetlus kestis kaks nädalat. Meetmed puudutasid Leo Kunnas (EKRE) muuhulgas ettevõtluse ja loovisikute toetamist, maksus- Ants Laaneots (RE) tamist ja teise pensionisamba maksete peatamist. Mitmed Alar Laneman (EKRE) muudatused aitavad riigil paremini toimida ka võimalike Oudekki Loone (K) (alates 27.01.2020, järgmiste eriolukordade ajal. põhiseaduskomisjonist) Madis Milling (RE) Riigikogu otsus „Stabiliseerimisreservi vahendite kasu- Anneli Ott (K) tusele võtmine“ (168 OE; algatatud 02.04. ja vastu võetud Peeter Rahnel (K) (alates 29.04.2019) 13.04.2020) võimaldab võtta stabiliseerimisreservi vahen- Martin Repinski (K) (kuni 27.01.2020, did kogu ulatuses 2020. ja 2021. a jooksul järk-järgult põhiseaduskomisjoni) kasutusele seoses COVID-19 levikuga tekkinud olukorraga ning vastavalt vajadusele. Komisjon pidas 72 istungit, sh 3 ühisistungit (neist 1 2020. a juunis vastu võetud alkoholiseaduse, kohaliku avalik) ning 12 väljasõiduistungit. Kaugistungeid oli 14. omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega (194 SE) pikendati ühekordselt kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvestrateegia ja aren- Vaadeldaval ajavahemikul oli komisjoni menetluses gukava muudatuste vastuvõtmise ning sellest tulenevalt 12 otsuse eelnõu, 5 seaduseelnõu ning uuesti arutati Vaba- eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule esitamise täht- riigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Kaitseväe aegu 2020. aastal. Lisaks lihtsustati seadusega Natura 2000 korralduse seaduse muutmise seadust. Võeti vastu 11 alal asuva erametsamaa toetuselt tulumaksu kinnipida- otsuse eelnõu ja 2 seaduseelnõu. Riigikaitsekomisjon alga- mise regulatsiooni ja kaupluste müügisaalides alkohool- tas 2 seaduseelnõu: elektroonilise side seaduse muutmise sete jookide väljapaneku nõudeid. seaduse (138 SE) ja Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 muutmise seaduse (121 SE). Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I, II, III istungjärk. Ühisistungeid pidas riigikaitsekomisjon majandus-, keskkonna- ja väliskomisjoniga ning julgeolekuasutuste Tiina Licht järelevalve erikomisjoniga. 24. septembril 2019 toimunud rahanduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ühisel avalikul istungil majandus- ja keskkonnakomisjo- niga arutleti tuuleenergia võimaluste üle Eestis. Ühisistun- gil väliskomisjoniga 5. novembril 2019 sai komisjon üle- vaate Eesti Kaitseväe üksuste osalemisest rahvusvahelistel missioonidel. 20. jaanuaril 2020 toimunud ühisistungil julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoniga arutleti kaitseväeluure regulatsioonide üle Kaitseväe korralduse seaduses. Riigikaitsekomisjon andis eelnõudele 7 arvamust: 1 Riigikohtule, 3 õiguskomisjonile, 1 rahandus- komisjonile, 1 sotsiaalkomisjonile ja 1 väliskomisjonile. 31. oktoobril 2019 korraldas riigikaitsekomisjon koostöös Eesti Reservohvitseride Koguga sümpoosioni teemal „Riigikaitsekohus – kas ja kuidas?“. Olulisemaks menetletud eelnõuks oli Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õigus- kantsleri seaduse muutmise seadus (152 SE). Nimelt tunnistas Riigikohus 2019. aasta 19. detsembri otsusega kohtuasjas nr 5-19-38 Riigikogus 29. mail 2019 vastu võetud

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 31 Riigikaitsekomisjoni liikmed ja ametnikud, detsember 2019

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhi- Komisjoni liikmed käisid visiitidel Soomes, Rootsis, seadusega vastuolus olevaks. Tulenevalt Riigikohtu Belgias ja Lätis. Komisjoni esimees Andres Metsoja ja liige otsusest muudeti uue ja täpsustatud eelnõuga Kaitseväe Johannes Kert osalesid Rootsis iga-aastasel Põhjamaade, korralduse seadust, andes Kaitseväele täiendavad õigused Balti riikide ja Poola parlamentide kaitsekomisjonide jul- eesmärgipäraseks taustakontrolliks ja inimluureandmete geoleku- ja riigikaitsefoorumil. Komisjoni esimees Andres kasutamiseks. Lisaks antakse Kaitseväele kaitseväeluurega Metsoja, aseesimees Kalle Laanet ning liige Ants Laaneots seoses uus ülesanne koguda ja töödelda teavet Kaitseväe osalesid Euroopa Liidu parlamentidevahelisel ühise välis- julgeolekuala kaitseks. Eelnõu põhieesmärk oli suuren- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepolii- dada kaitseväeluure ja tervikuna NATO efektiivsust Kaitse- tika (CFSP/CSDP) konverentsil Soomes. Belgias külastasid väe ning liitlaste julgeoleku tagamisel ja ohtude ennetami- riigikaitsekomisjoni liikmed Eesti esindusi ELi ja NATO sel nii Kaitseväe personali kui ka Kaitseväega koostöösse juures Brüsselis, Euroopa Kaitseagentuuri ning NATO kaasatavate isikute valikul. Õiguskantsleri seaduse täien- peakorterit Monsis. Komisjoni liige Johannes Kert külastas damisega suurendati järelevalvet Kaitseväe üle. Lätis Ādažis paiknevat NATO Põhjadiviisi staapi.

KOHTUMISED JA VÄLISSUHTLUS MUUD TEEMAD Riigikaitsekomisjoni esimees ja liikmed osalesid 32 koh- Riigikaitsekomisjon saab Kaitseministeeriumi valitsemis- tumisel ja üritusel. Komisjoni esimees kohtus välisriikide ala esindajatelt regulaarselt ülevaateid julgeolekuolu- suursaadikute, kaitseministrite ja kaitsevägede juhatajate korrast ning Kaitseväega seotud aktuaalsetest teemadest. ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, osaleti Muuhulgas käsitleti energiajulgeolekut, sidevõrkude Eestis toimunud rahvusvaheliste suurõppuste külalis- turvalisust, varustuskindlust, ühendatud mereseiret, päevadel ja teistel üritustel. 2020. a 8. septembril toimus kriisireguleerimist, ajateenistusega seonduvat, riigi- komisjoni väljasõit tankitõrjeraketi Spike SR demonstrat- kaitselisi sundkoormisi, kaitseotstarbelisi investeeringuid sioonlaskmisele Kaitseväe keskpolügoonil. ja Kaitseväe soomusvõime arendamist. Kohtuti kolleegidega Soome, Taani, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi parlamentidest, Poola ja Soome kait- Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I, II, III istungjärk. seväe juhatajate, Prantsusmaa Senati aseesimehe ja riigikaitsekomisjoni liikme proua Hélène Conway-Mouret’ga Aivar Engel ning Eestisse akrediteeritud kaitseatašeedega. Komisjoni riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja esimees Andres Metsoja kohtus Prantsusmaa, Ühend- kuningriigi ja Ameerika Ühendriikide suursaadikutega. Külli Mathiesen Kahel korral kohtuti riigikaitse kõrgeima juhi Vabariigi riigikaitsekomisjoni konsultant Presidendi Kersti Kaljulaidiga ning regulaarselt ka Kaitse- ministeeriumi juhtkonna ning Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatega.

32 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 taotlemise eelduseks isapuhkusel viibimine, on oluline, SOTSIAALKOMISJON et isapuhkuse õigusega isikute ring oleks kirjas ka tööle- pingu seaduses. Esimees: Tõnis Mölder (K) Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse Aseesimees: Helmen Kütt (SDE) muutmise seadusega (98 SE) luuakse õiguslikud alused Liikmed: Urmas Espenberg (EKRE) (alates arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks Eesti Haige- 29.04.2019) kassa eelarvest alates 2020. aastast (selleks on kavandatud Hele Everaus (RE) 18 miljonit eurot). Seaduse kohaselt rahastatakse residen- Mart Helme (EKRE) (kuni 24.04.2019, tuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja residentuuri volitused peatunud) baasasutuse kulud riigieelarvest, arst-residendi tööjõuku- Jüri Jaanson (RE) (kuni 27.05.2019, lud hüvitab edaspidi haigekassa. Vabariigi Valitsus otsustas majanduskomisjoni) juba septembris 2017, et osa riigieelarvest rahastatavaid Liina Kersna (RE) teenuseid viiakse järk-järgult üle haigekassasse, et vähen- Signe Riisalo (RE) (alates 27.05.2019) dada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervis- Priit Sibul (I) hoiusüsteemi tõhusust. Marika Tuus-Laul (K) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende Viktor Vassiljev (K) lähteainete seaduse muutmise seaduse ja tervishoiutee- nuste korraldamise seaduse muutmise seadusega (99 SE) Komisjon pidas 90 istungit, sh 2 ühis- ja 6 avalikku luuakse võimalused riikliku narkomaaniaraviregistri istungit. Kaugistungeid oli 27. (NARIS) andmete seostamiseks teiste registritega eesmär- giga siduda omavahel rahvastiku-, tuberkuloosi- ja surma põhjuste register ning nakkushaiguste infosüsteem. See Vaadeldaval perioodil komisjonis menetletud eelnõudest tagab tõhusama ravi ja kiirema suhtluse arsti ja patsiendi võeti 10 vastu seadusena, 6 lükati tagasi ja 6 jäi lõpuni vahel, võimaldab saada tervikpildi haiguse levikust Eestis menetlemata. Komisjon on andnud kahel korral arvamuse ning adekvaatset statistikat teenuse mahtude prognoosi- Riigikohtule, Euroopa Liidu asjade, õigus- ja põhiseadusko- misel. Edaspidi hakatakse NARISesse andmeid sisestama misjonile ning ühel korral keskkonna-, kultuuri- ja välis- isikustatult, registri turvaklassi tõstetakse ja nähakse ette komisjonile. Menetleti kahte õiguskantsleri märgukirja, teistele isikutele andmete väljastamise juhud. arutati Riigikontrolli aruandeid ning Arenguseire Keskuse Tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja uuringut „Tuleviku eakate rahaline heaolu“. elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusega (9 SE) võetakse üle ELi tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel käivita- OLULISEMAD SEADUSEMUUDATUSED takse tubaka salaturu ohjeldamiseks üleeuroopaline tuba- Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise katoodete tuvastamise ja jälgimise süsteem. Tubakatoo- seadusega (79 SE) tõstetakse pärast pensionide indekseeri- dete tarbijapakendeid hakatakse märgistama kordumatu mist pensioni baasosa 7 euro võrra alates 1. aprillist 2020. tunnuskoodiga ning neile paigaldatakse võltsimiskindel See puudutab 2020. a ligi 330 000 inimest ja vähendab turvaelement. Eestis on selleks maksumärk või tootja tur- pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti vaelement. Seadust täiendatakse tubakatoodete uue kate- võrra. gooriaga – kuumutatav tubakatoode. Lisaks lubatakse e-si- Perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt teiste garettides mentooli lõhna ja maitse lisamine, tühistatakse seaduste muutmisega (185 SE) täpsustatakse lastetoetuse üldine suitsuvabade tubakatoodete müügikeeld Eestis ja maksmist üle 16-aastasele lapsele. Muudatuste eesmärk lubatakse uudsete toodete käitlemine. Vanadele toodetele on taastada varasem kord ja tagada lapsetoetuse maks- (suukaudne tubakas, närimis- ja nuusktubakas jt) jäävad mine suvekuudel ka nende laste eest. Alates 1. juulist keelud kehtima. 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema Ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadu- lapse 3-aastaseks saamiseni. Seadusega täpsustatakse, et sega (158 SE) kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse õiguste paremaks kaitsmiseks. Täpsustatakse, et lähetatud 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse sel- renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja edasi lähetab, on gelt, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, samuti lähetatud töötaja ning muudetakse talle Eestis saavad kasutada oma individuaalõigust vanemahüvitisele viibimise ajal tagatavaid töötingimusi. Töötasu alammäära lapse esimese 70 elupäeva jooksul ja seda õigust ei saa asemel tuleb töötajale tagada töötasu ning hüvitada lähe- hüvitise peatamisega hiljem üle kanda isale. Seadusega tusega seotud kulud. Kehtestatakse pikaajalise lähetuse sätestatakse ka töölepingu seaduses isikud, kellel on regulatsioon, mille kohaselt tuleb pärast 12 või 18 kuud õigus isa täiendavale vanemahüvitisele sarnaselt 1. juulist Eestis töötamist hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust. 2020 jõustuvas perehüvitiste seaduses ette nähtud isiku- Kaotatakse piirang, mille kohaselt saab teenuse Eesti- tega. Kuna töö- või teenistussuhtes isikutel on hüvitise poolne tellija olla vaid Eesti resident, oluline on, et tellija

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 33 Sotsiaalkomisjoni istung kodanikupalga teemal, september 2019

tegutseks Eestis. Tööandjale kehtestatakse selge kohustus see võimaldab haigestunutele õigeaegset ja katkematut lähetatud töötajate kohta esitatud teavet ajakohasena tuge ning paremat taastumist. Laste huvidest lähtuvalt hoida. Perioodi, mille jooksul on Tööinspektsioonil õigus suurendatakse asendus- ja perekodu pere maksimaalset järelevalveks vajalikke dokumente nõuda, lühendatakse (kuuelapselist) suurust, kuna asendushooldust võivad seitsmelt aastalt kolmele. Ühtlustatakse väärtegude trahvi- vajada ka rohkem kui kuus ühe pere last. Laiendatakse määrad, mille tulemusena on füüsilise isiku maksimaalne kohalike omavalitsuste võimalusi järelhooldusel viibivate trahvimäär 300 trahviühikut ja juriidilise isiku trahvimäär noorte abistamiseks toetusfondi vahenditest, nt toetada 32 000 eurot. noori, kes pärast õpingute katkestamist asuvad uuesti Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskind- õppima. Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile antakse lustuse seaduse muutmise seadus (206 SE) suurendab töö- võimalus tuvastada puue ja puude raskusaste tööealistel tushüvitiste süsteemi paindlikkust ja pakub töötuse korral inimestel terviseandmete alusel. Praegu kirjeldab piiran- suuremat sotsiaalset kaitset. Seaduse kohaselt võib edas- guid taotleja ise. Samuti võimaldatakse tuvastada muutu- pidi töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel matu või progresseeruva püsiva seisundiga raske ja sügava päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jook- puudega lastel puude raskusastme kestus kuni tööealiseks sul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni saamiseni (praegu üheks kuni kolmeks aastaks). Eesti 40% eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal Töötukassale antakse võimalus töötu vastuvõtule kutsu- 216 eurot. Eelnõuga täpsustatakse ka töötuskindlustus- mise asemel nõustada teda telefoni (sh Skype’i) teel või hüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne e-töötukassa kaudu. Seni on see olnud võimalik vaid juhul, töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit kui töötu on haige, erivajadusega või osaleb samal ajal teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveit- tööturuteenuses. Muudatused kavandatakse jõustada sis. Eelnõu kohaselt tõusevad ka töötasu hüvitised: töötuse 1. jaanuarist 2021. esimesel sajal päeval hakkab töötutoetus olema senise 50% asemel 60% eelnevast sissetulekust ning 35% asemel ISTUNGID JA MUU TEGEVUS 50% eelmise aasta töötasu alammäärast, tõustes käesoleva Komisjon on korraldanud parlamentaarse järelevalve aasta augustis 189 eurolt 270 euroni ehk üle arvestusliku korras kohtumisi ning arutanud olulisi küsimusi, sh saadi elatusmiinimumi, mis 2019. a oli 221 eurot kuus. Peale ülevaade Eesti 2018. a töökeskkonnast, sotsiaalvaldkonna hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub töötus- 2020. a riigieelarvest, Maailma Terviseorganisatsiooni kindlustushüvitise maksmine, kui hüvitise maksmise eel- regionaalkomitee universaalse tervisekindlustuse arute- misest perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle lust, tehnoloogiliste lahenduste kasutusest sotsiaalkaitses asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud. (häirenuputeenus), ioniseerivast ja mitteioniseerivast Muudatused sotsiaalhoolekande vallas (146 SE) puu- kiirgusest, esmatasandi arstiabi korraldusest Eestis (pere- dutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande-, tur- arstid), pikaajalise hoolduse süsteemist, alaealistele puude vakodu-, asendus- ja järelhooldusteenust. Muudatustega raskusastme määramise praktikast, uue asutuse DigInEst nähakse esmasesse psühhoosi haigestunud inimestele ette võimalikust loomisest, ravimite kättesaadavusest, võimalus saada ravi väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda, sotsiaalvaldkonna rahastamist puudutavate ELi fondide

34 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 tegevusest, Sotsiaalministeeriumi ning rahvastikuministri 2020. a tegevusplaanidest, Riigikogu rahvastikukriisi VÄLISKOMISJON lahendamise probleemkomisjoni tegevusest, apteegireformist, Eesti valmisolekust viirushaigustega tegelemiseks, Esimees: Enn Eesmaa (K) ametkondade tööst seoses eriolukorraga riigis, Sotsiaal- Aseesimees: Marko Mihkelson (RE) ministeeriumi kriisireguleerimise komisjoni tegevusest, Liikmed: Maria Jufereva-Skuratovski (K) viiruse leviku prognoosidest, Haigekassa finantsvahendi- Ruuben Kaalep (EKRE) test, töötuse kasvust ja Töötukassa meetmete alusel maks- Raimond Kaljulaid (–) tud vahenditest ning tööturuga seonduvalt eriolukorrast Siret Kotka (K) (08.10.–25.11.2019, väljumise strateegiast, ELi rahastuse abil tervisekeskuste maaelukomisjonist) loomise hetkeolukorrast, sotsiaalhoolekande seaduse Eerik-Niiles Kross (RE) rakendussätte jõustumisest ning hooldustöötajate kvalifi- Mihhail Lotman (I) katsiooni miinimumnõuetest. Sven Mikser (SDE) (kuni 12.06.2019, Toimusid Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) ja volitused lõppenud) kohalike omavalitsusüksuste sotsiaalvaldkondade juh- Keit Pentus-Rosimannus (RE) tide pöördumiste arutelud, parlamentaarsed kuulamised Anti Poolamets (EKRE) suure abivajadusega laste abistamisest ja apteegireformi Valdo Randpere (RE) hetkeseisust. Arutati ka eriolukorrast väljumise strateegia Indrek Saar (SDE) (alates 13.06.2019, vaimse ja füüsilise tervise ning toimetuleku ja tavaellu põhiseaduskomisjonist) naasmise peatükke, kohustusliku kogumispensioni Kadri Simson (K) (kuni 12.09.2019, reformi, töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja volitused lõppenud) -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamist Raivo Tamm (I) Sotsiaalministeeriumis, Eesti Õdede Liidu märgukirja ning rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030. Komisjon pidas 117 istungit, sh 2 avalikku, 6 ühis- ja Kultuurikomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalko- 7 väljasõiduistungit. misjoni ühisistungil toimus arutelu kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist. Toimus avalik istung suitsiidi- ennetuse teemal. Kohtuti Töötukassa, Haigekassa, Komisjoni menetluses oli 17 eelnõu, millest seadusena Sotsiaalkindlustusameti ja Tööandjate Keskliidu ning võeti vastu 6, otsusena 9 ja avaldusena 2. Seaduste Tartu ja Pärnu naiste tugikeskuse esindajatega. hulgas oli ka välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega Sotsiaalkomisjon arutas 6 kollektiivset pöördumist, seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (45 SE), mille teemadeks 5G (kaks pöördumist), kanep, kodanikupalk, Vabariigi President jättis 2020. aasta 25. juunil välja kuu- apteegireform ning häda- ja eriolukorda puudutavate lutamata ja mis on uuesti arutamisel Riigikogus. Lisaks oli seadusemuudatuste (165 SE) tühistamine. väliskomisjoni menetluses Eesti välispoliitika arengukava 2030. Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I, II, III istungjärk. ELi asjades andis väliskomisjon majanduskomisjoni arvamusele tuginedes ühe seisukoha ning ELi asjade Tiina Runthal komisjonile ühe arvamuse. sotsiaalkomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Riigikogu uue koosseisu töö alguses moodustatakse tavapäraselt Riigikogu välisdelegatsioonid, kes esindavad

Väliskomisjoni Araabia Ühendemiraatide visiidi keskmes olid parlamentaarsed suhted ja äridiplomaatia, veebruar 2020

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 35 parlamenti rahvusvahelistes parlamentaarsetes organi- RIIGIKOGU AVALDUS „DEMOKRAATIA JA satsioonides. Väliskomisjon oli nelja välisdelegatsiooni KODANIKUÜHISKONNA TOETUSEKS VALGEVENES“ (Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, Põhja- Sündmuste areng Valgevenes 2020. a 9. augusti presiden- Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamb- divalimiste eel, ajal ja pärast valimisi tõi vajaduse avaldada lee, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parla- Riigikogu toetust Valgevene rahvale tema võitluses vaba, mentaarse Assamblee ning Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi demokraatliku ja väärika tuleviku eest. Väliskomisjon ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee (Balti arutas olukorda mitmel korral ja otsustas oma 18. augusti Assamblee) Eesti delegatsiooni) moodustamise eelnõu istungil moodustada kõigi fraktsioonide esindajatest algataja ja juhtivkomisjon. töörühma Riigikogu avalduse koostamiseks. Riigikogu avaldus võeti 92 poolthäälega vastu 25. augustil. Riigikogu VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA märgib, et ei tunnusta valimistulemusi ja mõistab hukka 2019. a suvel esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule aru- igasuguse jõu kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate tamiseks Eesti välispoliitika arengukava 2030. 2020. a suhtes. Samuti kutsutakse Valgevene võime üles viivita- 19. mail jõudis arengukava Riigikogu täiskokku. See on matult vabastama kõiki poliitilistel põhjustel kinnipee- esimene laiapõhjaline Eesti välispoliitika arengukava, tuid. Avaldusega kutsutakse üles korraldama esimesel mis koondab endas üldeesmärke (Eesti rahvuse, keele ja võimalusel vabad, õiglased ja demokraatlikud valimised, kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse mis toimuksid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisat- ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes, siooni (OSCE) ning teiste rahvusvaheliste organisatsioo- heaolu kasv Eestis ja eestlaskonna huvid võõrsil, Eesti nide järelevalve all. Riigikogu kutsub ÜRO liikmesriike ja kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse) ja nende nende parlamente üles toetama Valgevene suveräänsust elluviimise kolme sammast (julgeolek ning rahvusvahe- ja territoriaalset terviklikkust ning mõistma hukka kõik liste suhete stabiilsus ja kestlik areng, välismajandus ja katsed sekkuda Valgevene rahva õigusesse vabadele ja eestlaskond võõrsil). demokraatlikele valimistele. Väliskomisjon korraldas sügis- ja kevadistungjärgul rea kuulamisi, küsis arvamusi nii Riigikogu komisjonidelt EESTI KUI ÜRO JULGEOLEKUNÕUKOGU kui ka huvirühmadelt ja avaldas oma seisukoha 2020. a AJUTINE LIIGE 2020–2021 14. mail. Eesti valiti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liik- Seisukoht koosneb 41 punktist. Rõhutatakse, et välis- meks aastateks 2020–2021. Nii nagu Eesti Euroopa Liidu poliitika arengukava tuleb vaadelda koos temaatiliste stra- Nõukogu eesistumise ajal 2017. a teisel poolaastal, teostab teegiatega ja edaspidi tuleb neid käsitleda ühtse tervikuna. Riigikogu parlamentaarset kontrolli ka Julgeolekunõu- Oluliseks peetakse Riigikogu kaasamist ja panustamist kogu liikmelisuse osas. Aasta alguses vaatas väliskomisjon nende strateegiate loomisprotsessi, mis puudutavad läbi Eesti eesmärgid kaheks aastaks ja valitsuse esindaja- Eesti suhteid konkreetsete riikide või regioonidega. tega lepiti kokku, et komisjon saab kord kuus ülevaate Vajalik on arengukava elluviimise ülevaate esitamine toimunud sündmustest ja järgmise kuu tegevuskavast. Riigikogule igal aastal. Tõdetakse, et väliskeskkond on Eraldi pöörati tähelepanu Eesti eesistumisele Julgeoleku- viiruse COVID-19 levikust tingituna oluliselt muutunud nõukogus maikuus. ja seetõttu tuleb välispoliitika valdkonda mõjutavaid tulevikusuundumusi täiendada. Arengukava peab olema KOROONAPITSER KEVADEL 2020 elav dokument ja seda tuleb täiendada vastavalt välis- Kevad 2020 jääb kindlasti ajalukku märksõnaga või sisemõjude muutumisele. COVID-19. Väliskomisjoni töö ümberkorraldamine võttis Tuntakse muret ELi liikmesriikide solidaarsuse surve aega nädala. Alates 19. märtsist ehk nädal pärast eriolu- alla sattumise pärast ja leitakse, et Eesti välispoliitiline korra väljakuulutamist toimusid istungid videosilla vahen- tegevus peab toetama reeglitel põhineva rahvusvaheliste dusel ning enamik nii, et väliskomisjoni istungiruum oli suhete süsteemi toimimist. Avaldatakse veendumust, et füüsiliselt tühi. Lisaks komisjoni tavapärastele teemadele välismajanduse arendamise ressursi koondamine Välismi- lisandusid välisministri ülevaated eriolukorrast ja selle nisteeriumi haldusalasse aitab suurendada välismajandus- mõjust välispoliitikale. Osa neist korraldati avalike istun- poliitikale suunatud vahendite kasutamise efektiivsust ja gitena. Väliskomisjoni viimased visiidid toimusid Prantsus- tulemuslikkust ning tõdetakse, et väliseestluse teemaga maale novembris 2019 ning Araabia Ühendemiraatidesse tegelemine peab olema võimalikult vähe seotud poliiti- ja Kuveiti veebruaris 2020. Põhjamaade ja Balti riikide liste suundumustega. Rõhutatakse, et tugeva välisteenis- parlamentide väliskomisjonide esimeeste iga-aastane tuse moodustavad seal töötavad inimesed ja nende töö kohtumine, mis kevadel 2020 oli Riigikogu väliskomisjoni tõhusaks tagamiseks tuleb välisteenistuse seaduse muu- korraldada, toimus videokonverentsina. datused ellu viia seadusandja mõtte kohaselt. Seisukohad edastati Vabariigi Valitsusele, kes arvestas neid lõpliku Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I-II, III istungjärk. teksti koostamisel. Birgit Keerd-Leppik väliskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

36 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Vaadeldaval perioodil võttis Riigikogu seadusena vastu ÕIGUSKOMISJON 11 õiguskomisjonis menetletud eelnõu. 2 korral andis õiguskomisjon arvamuse ELi õigusaktide eelnõude kohta Esimees: Jaanus Karilaid (K) ja 3 korral kujundas arvamuse seaduse sätete põhiseadus- Aseesimees: Toomas Kivimägi (RE) pärasuse kohta. Juunis 2019 toimus väljasõiduistung Liikmed: Riho Breivel (EKRE) (26.09.–07.11.2019, Ida-Virumaal, külastati Vasknarva ja Narva kordonit, keskkonnakomisjonist) Narva piiripunkti ning tutvuti Narva-Jõesuu teenistus- Marek Jürgenson (K) (põhiseadus- kohaga. Sama aasta septembris tutvuti koos riigikaitse- komisjonis 15.10.2019–22.04.2020) komisjoni ja Eesti laiapõhjalise riigikaitse toetusrühmaga Kaja Kallas (RE) (kuni 18.03.2020, Päästeameti demineerimisvõimekusega. 2019. a novemb- põhiseaduskomisjoni) ris toimus ühisistung sotsiaalkomisjoniga, arutati kollek- Uno Kaskpeit (EKRE) tiivset pöördumist „Eesti vajab kanepireformi“ ning Kert Kingo (EKRE) (alates 29.04.2019, 2020. a veebruaris toimus põhiseaduskomisjoni, õigus- põhiseaduskomisjonist; kuni 16.05.2019, komisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ühisis- volitused peatunud; alates 07.11.2019, tung, kus arutati Eesti Arstide Liidu ja Tallinna Arstide volitused taastunud) Liidu pöördumist seoses toimingupiirangutega. Andrei Korobeinik (K) (15.10.2019– 22.04.2020, põhiseaduskomisjonist) ELi DIREKTIIVIDE ÜLEVÕTMINE Tarmo Kruusimäe (I) Riigisisesesse õigusesse võeti üle Euroopa Parlamendi Heljo Pikhof (SDE) ja nõukogu direktiiv 2017/1371/EL, mis kasitleb̈ võitlust Paul Puustusmaa (EKRE) (kuni liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaal- 29.04.2019, põhiseaduskomisjoni) õiguse abil ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk- Rein Suurkask (EKRE) (27.05.–26.09.2019, tiiv 2016/800/EL, mis kasitleb̈ kriminaalmenetluses keskkonnakomisjoni) kahtlustatavate voĩ suü distatavatë laste menetluslikke Urve Tiidus (RE) tagatisi. Muudatused määratlevad ELi finantshuve kahjus- Vilja Toomast (RE) (alates 18.03.2020, tavad kuriteod ja karistused ning võimaldavad tagada ala- põhiseaduskomisjonist) ealise kahtlustatava, süüdistatava või loovutusvahistuses oleva alaealise õiguste parema kaitse. Komisjon pidas 55 istungit, sh 2 väljasõidu- ja 2 ühisistungit. OSAÜHINGU OSADE VÕÕRANDAMINE Äriseadustiku muutmise seadusega (osa võõrandamine) (148 SE) lihtsustati osaühingu osade võõrandamist ning kaotati ebavajalikud piirangud ja vorminõuded. Osa mii- nimumväärtuseks kehtestati senise ühe euro asemel üks sent, kõigi osaühingute jaoks tunnistati kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue ning osaühingul, mille osakapital on üle 10 000 euro, või- maldati näha põhikirjas ette sellise käsutustehingu vormi- vabadus. Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi. Kohustustehingu vorminõudena jääb endiselt üldjuhul kehtima notariaalse tõestamise nõue, kuid eelnõuga võimaldatakse osaühingul kõigi osa- nike nõusolekul sellest loobuda. Sellise võimaluse saab valida osaühing, mille osakapital on üle 10 000 euro. Muudatused jõustuvad 1. augustil 2020.

ERIOLUKORRAST PÕHJUSTATUD SEADUSEMUUDATUSED Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS- Cov-2 levikuga seotud meetmed) (170 SE) lahendati seoses COVID-19 pandeemiaga väljakuulutatud eriolukorraga üles kerkinud õiguslikke probleeme. Kiirete õigusmuu- datuste vajadus tulenes eelkõige eriolukorra ajal vajalike erisuste kehtestamise võimatusest tavaolukorras kehtiva

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 37 Õiguskomisjon kuulamas riigi peaprokuröri kandidaati, detsember 2019

õiguse alusel. Loodi õiguslik alus, millele tuginedes oli üldkoosoleku protokolli lisaks olev osavõtnute nimekiri eriolukorra ajal võimalik erinevate menetluste tavapärast peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Lisaks muudeti kulgu näiteks vajadusel pikendada või peatada. Erisuste eelnõuga ka varem vastu võetud äriseadustiku muutmise võimaldamiseks muudeti kokku 35 seadust: abipolitsei- seaduse (osa võõrandamine) jõustumissätet. Muudatuse niku seadust, autoveoseadust, elektroonilise side seadust, kohaselt jõustatakse osa võõrandamise ja pantimise erakorralise seisukorra seadust, hädaolukorra seadust, kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel kaitseliidu seadust, kemikaaliseadust, kohaliku omavalit- võimalusel, st Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päe- suse üksuse finantsjuhtimise seadust, korrakaitseseadust, vast. Varem oli selle muudatuse jõustumine kavandatud kriminaalmenetluse seadustikku, liiklusseadust, loodus- 1. augustiks 2020. Kohustustehingu vorminõude kaota- kaitseseadust, lõhkematerjaliseadust, maakatastriseadust, mise jõustamine kiirkorras oli vajalik, kuna tehingute meresõiduohutuse seadust, nakkushaiguste ennetamise notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras kee- ja tõrje seadust, ohvriabi seadust, pankrotiseadust, pere- ruliseks ka teiste riikide kehtestatud liikumispiirangute hüvitiste seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, tõttu, samuti põhjusel, et välisriikide dokumentide väljas- raudteeseadust, ravimiseadust, relvaseadust, riigisaladuse tamine ning Eestisse saatmine nõuab tavapärasest rohkem ja salastatud välisteabe seadust, tagatisfondi seadust, aega. Oluline on märkida, et kuigi eelnõu koostamise vaja- tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadus ilmnes eriti selgelt 12. märtsil 2020 väljakuulutatud dustiku rakendamise seadust, tööturuteenuste ja -toetuste eriolukorra ajal, on lahendused mõeldud kasutamiseks ka seadust, vangistusseadust, veeseadust, välismaalasele rah- pärast eriolukorra lõppu. vusvahelise kaitse andmise seadust, välismaalaste seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust ning väär- Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: I, II, III istungjärk. teomenetluse seadustikku. Muudatused jõustusid Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, 7. maist 2020. Raini Laide Tsiviilseadustiku üldosa muudatustega (180 SE) laien- õiguskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja dati kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks ilma tavapärast, füüsilist kohalolekut Linnar Liivamägi ja Carina Rikart nõudva koosolekuta. Kehtiva õiguse kohaselt oli elektroo- õiguskomisjoni nõunikud niliste võimaluste kasutamine koosolekute pidamisel ja otsuste vastuvõtmisel juriidiliste isikute liigiti väga eri- Gretchen Annette Mägi nev: osaühingutel ja aktsiaseltsidel vaid teatud juhtudel; õiguskomisjoni konsultant mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel praktiliselt puudus. Eelnõu eesmärk oli võimaldada elektrooniliste vahendite abil osalemist kõigi juriidiliste isikute koosolekutel ning võtta otsuseid vastu nn kaugtöö vormis, füüsilist koosolekut korralda- mata. Kaotati nõue, et mittetulundusühingu liikmete

38 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Toimusid kuulamised ja kohtumised Kaitsepolitseiameti, JULGEOLEKUASUTUSTE Välisluureameti, Kaitseväe luurekeskuse, Riigiprokura- JÄRELEVALVE tuuri, Keskkriminaalpolitsei, õiguskantsleri ja Riigi Infosüsteemi Ametiga. Kohtumiste eesmärk oli ülevaate ERIKOMISJON saamine ametkondade tegevusest ja ülesannete täitmise järelevalve tõhususest. Esimees: Alar Laneman (EKRE) ÜHISISTUNGID RIIGIKAITSEKOMISJONIGA Aseesimees: Hanno Pevkur (RE) Riigikohus tunnistas 2019. aasta 19. detsembri otsusega Liikmed: Heiki Hepner (I) kohtuasjas nr 5-19-38 Riigikogus 29. mail 2019 vastu Kaido Höövelson (K) võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse Ivari Padar (SDE) põhiseadusega vastuolus olevaks. Komisjon arutas eelnõu Komisjon pidas 26 istungit, sh 2 väljasõidu-, 2 ühis- ja (152 SE) koos riigikaitsekomisjoniga 2020. aasta jaanuaris 1 erakorralise istungi. ja veebruaris, et viia põhiseadusega vastuolus olevad sät- ted võimalikult kiiresti seadusega kooskõlla. Kokkuleppel Kaitseministeeriumiga astuti pretsedenditu samm: eriko- Õiguskomisjon kuulamas riigi peaprokuröri misjon, kes üldjuhul eelnõusid ei algata, asus siiski veel- kandidaati, detsember 2019 kord seaduseelnõu algataja rolli ja esitas eelnõu käesoleva Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kontrollib aasta veebruaris Riigikogu juhatusele menetlusse võtmi- Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti tegevuse vastavust seks. Vaatamata sellele, et eelnõu esitaja oli erikomisjon, Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kriminaalmenetluse sea- valmis see tihedas koostöös Kaitseministeeriumi, Sise- dustikule, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ministeeriumi ning nende allasutustega. ning teistele õigusaktidele. 2017. aastast lisandus järele- Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, valve kaitseväeluure tegevuse üle (Kaitseväe korralduse et luua põhiseaduspärane regulatsioon isiku varjatud jälgi- seaduse § 42). misest teavitamata jätmise põhjendamiseks. Eelnõus läh- Põhirõhk oli järgmistel teemadel: tutakse asjaolust, et mida intensiivsemalt kahjustatakse isikuandmete varjatud töötlemisega isiku põhiõigusi, seda PARLAMENTAARNE KONTROLL konkreetsemad ja tõhusamad peavad olema menetlusli- Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 12615 sätestatud järele- kud garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise. valvet kohtu luba nõudvate jälitustoimingute üle teostab Seadusemuudatus aitab täiendavalt panustada Eesti julge- julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud Riigikogu oleku tagamisse. Kaitseväe korralduse seadus võeti Riigi- erikomisjon. Jälitusasutus esitab vähemalt üks kord kolme kogus vastu 13. mail 2020. kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande jälitustoimingute tegemise kohta. Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: vt siit. Komisjon arutas koos Siseministeeriumi ja Justiitsminis- teeriumi esindajatega nimetatud järelevalve asjakohasust Jüri Nurme ja tõhusust ning tegi järelevalve tõhustamiseks ettepane- julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni nõunik kuid jälitustoimingute aruande täiendamiseks. Regulaarne tsiviilkontroll on osa parlamentaarsest järelevalvest.

JULGEOLEKUASUTUSTE EELARVETE ARUTELUD Kohtumised toimusid kaitseministri ja siseministriga ning Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektoriga. Aruteludel lähtuti julgeolekuasutuste arengust ja võime- kuse kasvust ning tööülesannete täitmise võimalustest eelarvete ulatuses. Komisjon veendus, et kinnitatud eelarved võimaldavad täita ettenähtud tööülesandeid ja probleemid leiavad lahenduse.

MINISTRITE ARUANNETE ARUTELUD JA PARLAMEN- TAARSED KUULAMISED Täidesaatva riigivõimu tegevuse ja töökorralduse regulaarse parlamentaarse kontrolli eesmärk on hinnata valitsuse ja allasutuste tööd, jälgida eelarve täitmist, näha vaja- dusi ja probleeme ning leida lahendusi ettenägematute asjaolude korral. Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmed, mai 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 39 teeriumist, Riigiprokuratuurist, Kaitsepolitseiametist, KORRUPTSIOONIVASTANE Keskkriminaalpolitseist, Riigikontrollist, MTÜst Korrupt- ERIKOMISJON sioonivaba Eesti, E-riigi Akadeemiast jm. 9. juunil 2020 toimunud videokonverentsil osaleti Euroopa Komisjoni õigusriigi raporti koostamises. Erakorralisel istungil 2019. a Esimees: Katri Raik (SDE) novembris andis peaminister Jüri Ratas koos riigisekretär Aseesimees: Marek Jürgenson (K) Taimar Peterkopiga ülevaate võimalikust huvide konfliktist Liikmed: Siim Kiisler (I) (alates 11.06.2019) ja ministri nõuniku suhtes tekkinud korruptsioonikaht- Mart Nutt (I) (kuni 02.06.2019, lustest Maaeluministeeriumis. Ühisistungil põhiseadus- volitused lõppenud) komisjoni ja õiguskomisjoniga veebruaris 2020 käsitleti Paul Puustusmaa (EKRE) huvide konflikti erinevaid aspekte meditsiinis. Komisjoni Andres Sutt (RE) esimees on osalenud maaelukomisjoni, riigikaitsekomisjoni ja põhiseaduskomisjoni istungitel, kui päevakorras Komisjon pidas 42 istungit. on olnud komisjoni pädevusse kuuluvad teemad.

LOBITÖÖ EESMÄRGID Lobitööd on erinevast vaatenurgast käsitletud rohkem kui Riigikogu XIV koosseisu korruptsioonivastane erikomisjon pooltel komisjoni istungitel: on arutatud seaduseelnõusid moodustati Riigikogu 16. mai 2019. a otsusega Riigikogu ja poliitilisi otsuseid, mille menetlusse huvirühmi ei ole kodu- ja töökorra seaduse § 19 ja korruptsioonivastase kaasatud või on tehtud seda ajalise nihkega. Rahvusvahe- seaduse § 9 alusel nendes õigusaktides nimetatud ülesan- lises suhtluses kohtus komisjon lobiteemadel 3. detsemb- nete täitmiseks. ril 2019 avatud valitsemise partnerlusprogrammi Open Parlamentaarse järelevalve teostamisel keskendus Government Partnership ja 17. veebruaril 2020 rahvusva- komisjon järgmistele küsimustele: helise liikumise Transparency International esindajatega, kes kinnitasid, et Eesti on avatud valitsemise hea näide, 1. Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsiooni- kuid juhtisid tähelepanu lobitöö läbipaistvamaks muut- vastase ühenduse GRECO V hindamisvooru soovituste mise vajadusele. rakendamine. Lisaks nimetatud aruteludele võib lobireeglite teemal 2. Läbipaistvuse tagamine otsustusprotsessides. välja tuua kohtumised kutseliste lobitegijate ja Eesti Nt lobireeglite loomine Eestis langeb kokku GRECO V Advokatuuri esindajatega ning Euroopa Komisjoni läbi- soovitustega. paistvusregistri initsiaatori, Riigikogu aseesimehe Siim 3. Opositsiooni kaasamine korruptsiooni tõkestamisse Kallase ülevaate positiivsest kogemusest seoses ELi vaba- kohalikes omavalitsustes. tahtliku huvirühmade registri käivitamise ja toimimisega. 4. Huvide konflikti tunnuseid sisaldavate juhtumite käsitlemine. MUU TEGEVUS 5. Isikute pöördumised. Opositsiooni kaasamist kohalikes omavalitsustes korrupt- 6. Huvide deklaratsioonide täitmise nõustamine ja siooni vältimise meetmena uuris komisjon 2019. a sügisel kontroll. küsimustiku abil, mis edastati kõigile 79-le kohalikule omavalitsusele. Vastuseid laekus 71. Komisjon koostas ISTUNGID JA KOHTUMISED soovitused kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse Komisjon kohtus teavet kogudes valdkonna ekspertide (KOKS) sisulisemaks rakendamiseks ning saatis ettepane- ja otsustajatega Justiitsministeeriumist, Rahandusminis- kud KOKSi muudatusi välja töötavale ekspertkomisjonile. Komisjon on käsitlenud kolme juhtumit, kui Riigi- kogu liikme kohta on avaldatud teavet asjaoludest, mis võivad mõjutada tema ametikohustuste täitmist. Komis- joni ülesanne on ka huvide deklaratsioonide kontrolli- mine ning nende esitajate nõustamine. Suvel 2020 käsitles komisjon koos riigieelarve kontrolli erikomisjoniga rahandusministri ja advokaadi- büroo Freeh, Sporkin & Sullivan vahel sõlmitud lepingu asjaolusid.

Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: vt siit.

Anu Kärtner Korruptsioonivastase erikomisjoni istung, august 2019 korruptsioonivastase erikomisjoni nõunik

40 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 KRIISIMEETMED RIIGIEELARVE KONTROLLI Seoses koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud ERIKOMISJON eriolukorraga on komisjon tähelepanu alla võtnud ka selle võimaliku mõju riigi rahandusele. Täpsemalt on arutatud eriolukorra õiguslikke ja eelarvelisi tegureid, lisakulusid ja Esimees: Jürgen Ligi (RE) nende vastavust kriisile ning rahalisi väljavaateid, üldise- Aseesimees: Martin Repinski (K) mat majandusolukorda ja riigirahandust, kriisimeetmete Liikmed: Peeter Ernits (EKRE) rakendamist ja lõpetamise strateegiat. Kokku pidas komis- Aivar Kokk (I) jon sellel teemal seitse avalikku videoistungit. Aruteludel Kalvi Kõva (SDE) on osalenud Eesti Panga president, rahandus-, sotsiaal-, maaelu- ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, Komisjon pidas 40 istungit, sh 3 ühisistungit. riigikontrolör, eelarvenõukogu esimees ning ministeeriu- Kaugistungeid oli 15. mide esindajad.

RAHANDUSMINISTRI SÕLMITUD LEPING Riigieelarve kontrolli erikomisjon moodustati XIV Riigi- ADVOKAADIBÜROOGA FREEH SPORKIN & SULLIVAN kogu 2019. a 16. mai otsusega. Vastavalt Riigikogu juha- Perioodil 3.–24. august 2020 arutas komisjon ka rahan- tuse otsusele kuulub komisjoni koosseisu kõigist viiest dusministri ja advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan Riigikogu fraktsioonist üks liige. Esimese istungi pidas vahel sõlmitud lepingu asjaolusid. Seoses Danske Panga komisjon 27. mail 2019. Üks ühisistung toimus Euroopa rahapesukaasusega sõlmis rahandusminister õiguskoostöö Liidu asjade komisjoni ja kaks korruptsioonivastase eriko- lepingu USA advokaadibürooga. Et lepingu sõlmimise asja- misjoniga. Komisjon on menetlusse võtnud 19 uut Riigi- olud on äratanud avalikkuses kahtlusi, otsustas komisjon kontrolli aruannet (sh ülevaated). Lisaks aruannetele olid parlamentaarse kontrolli raames teemasse selgust tuua. komisjoni päevakorras ka muud riigieelarve seisukohast Toimus kaks erakorralist ühisistungit Riigikogu korrupt- olulised teemad. sioonivastase erikomisjoniga ning kahel korral, kui istung kvoorumi puudumise tõttu ära jäi, toimus arutelu. KÕRGHARIDUSREFORM JA TÖÖJÕUVAJADUSED Üks olulisemaid aruteluteemasid oli Riigikontrolli aru- Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: vt siit. anne „Kõrgharidusreform ja tööjõuvajadused“. Arutelul osalesid haridus- ja teadusminister, viie Eesti kõrgkooli Birgit Hermann esindajad ja Eesti Üliõpilaskondade Liit. Istungil arutati, riigieelarve kontrolli erikomisjoni konsultant kuidas muuta kõrghariduse omandamine tööjõuvaja- dustest lähtuvaks ja parandada kõrgkoolide rahastamist. Komisjon edastas probleeme lahendavad soovitused ka Haridus- ja Teadusministeeriumile ning otsustas korraldada kordusarutelu.

EELARVESTAMINE Läbivalt on päevakorras olnud eelarvepoliitika. Komisjo- nile on tutvustatud riigi eelarvestrateegiat ja majandus- prognoose, antud ülevaade eelarverevisjoni tegevusest ning tõhustamiskavade rakendamisest eelarveprotsessis. Komisjon arutas ka Riigikontrolli ülevaadet rahandusprog- noosi ja -seirega seotud riskidest riigi eelarvepoliitikas, mis andis ainest korraldada 9. juunil 2020. a Riigikogu täiskogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu Eesti eelarvepoliitika teemal. Arutelul esinesid ettekandega peale komisjoni esimehe ka Eesti Panga president, eel- arvenõukogu esimees ja Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees.

Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutamas Riigikontrolli aruannet täiskasvanute eesti keele õppest, september 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 41 EESTI KEELE ÕPPE ARENGU EESMÄRGID JA TEGEVUS Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon loodi Riigi- PROBLEEMKOMISJON kogu 30. mai 2019. a otsusega. Komisjon kaardistas eesti keele õppe probleeme muukeelses koolis ning otsustas keskenduda nende koolide Esimees: Eerik-Niiles Kross (RE) eesti keele õpetajate ettevalmistamisele ja järelkasvu taga- (esimees 13.06.–17.06.2019); misele ning eesti keele õpetamiseks vajalike õppevahen- Mihhail Stalnuhhin (K) dite kvaliteedile ja kättesaadavusele. (esimees alates 17.06.2019) Väljasõiduistungite käigus tutvus komisjon nende Aseesimees: Mihhail Stalnuhhin (K) teemadega Narva lasteaias Päikene ja Tartu Ülikooli Narva (aseesimees 13.06.–17.06.2019); Kolledžis, Kohtla-Järve Gümnaasiumis, Tallinna Lääne- Eerik-Niiles Kross (RE) (aseesimees mere Gümnaasiumis ja Avatud Koolis ning SA Innove alates 17.06.2019) keelekümbluskeskuses. Lisaks kohtusid komisjoni liikmed Liikmed: Urmas Espenberg (EKRE) Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli keeleõppe juhtidega Helmen Kütt (SDE) ning Eesti Keele Instituudi esindajatega. 2020. a alguses Mihhail Lotman (I) (kuni 13.06.2019) edastas komisjon haridus- ja teadusministrile ettepanekud Priit Sibul (I) (alates 13.06.2019) eesti keele õppe arendamiseks muukeelses koolis ning ootab tagasisidet, kuidas on kavas neid ettepanekuid eda- Komisjon pidas 28 istungit. sisi tegevusi kavandades arvesse võtta.

KOOSTÖÖ ÜLIKOOLIDEGA Kuna muukeelses koolis eesti keele teise keelena õpeta- mise tulemuslikumaks muutmine nõuab tihedat koostööd ülikoolidega, palus komisjon Tartu Ülikoolil ja Tallinna Ülikoolil esitada konkreetsed ettepanekud, mida rakenda- des võiks jõuda soovitud eesmärgini. Komisjoni hinnangul vajavad enim tähelepanu muukeelse kooli eesti keele õppe ja eesti keele õpetaja eriala populariseerimine, eesti keele kui teise keele õpetajate ettevalmistus, vajalikud õppematerjalid, -metoodika ja -vahendid ning koolide ja ülikoolide koostöö tugevdamine. Komisjon soovib koostöös Haridus- ja Teadusministee- riumiga kokku leppida ettepanekute rakendamiseks vajalikud konkreetsed tähtajad koos vastutajate ja eelarvega ning ootab ministeeriumi tagasisidet ettepanekutele 2020. a septembriks.

Põhjalikum ülevaade komisjoni tööst: II, III istungjärk.

Angelika Berg eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni liikmed, juuni 2019

42 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Komisjon moodustati Riigikogu 10. juuni 2019. aasta otsu- RAHVASTIKUKRIISI sega. Samanimeline komisjon tegutses ka Riigikogu eelmi- LAHENDAMISE ses koosseisus.

PROBLEEMKOMISJON RAHVALOENDUS Komisjon tegeles mitme teemaga. Kahel istungil oli põhi- Esimees: Jaak Valge (EKRE) teema 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendus. Otsustati Aseesimees: Heljo Pikhof (SDE) toetada loenduse korraldamist kombineeritud meetodil, Liikmed: Siret Kotka (K) kus kasutataks lisaks registrite infole ka inimeste küsitle- Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I) mist. Rahvastikuandmete teemal uuriti lisaks võimalusi Signe Riisalo (SDE) parandada rahvastikuregistri ja rändestatistika täpsust.

Komisjon pidas 29 istungit, sh 9 kaugistungit. RAHVATERVIS Suremuse ja rahvatervisega seonduvalt arutas komisjon võimalusi vähendada alkoholitarbimist ja sellest tulene- vaid tervisekadusid, aga ka laste ja noorte vaimse tervise probleeme, mis alkoholi liigtarbimisele tihti eelduseks on. Ettepanekute väljatöötamise koostöös sotsiaal- ja rahvasti- kuministriga peatas eriolukorra kehtestamine.

RÄNNE JA PEREPOLIITIKA Rände osas keskenduti tagasirände soodustamisele. Peeti mitu kohtumist, sh Soome eestlaste seltside ja ühingute esindajatega, aga ka riigiametnike ja teadlastega. Ka selles vallas takistas poliitikameetmete väljatöötamist eriolukord. Arutati ka sisserände suurenemist ja Siseministee- riumi ettepanekuid regulatsioonide muutmiseks. 2020. aasta kevadel sai põhitähelepanu sündimus. Analüüsiti nii Eesti seniste perepoliitikameetmete tõhu- sust kui ka muid sündimust mõjutavaid tegureid. Koroo- naviiruse pandeemiast tingitud majanduskriisis pidas komisjon vajalikuks toetada rahvastikuministri ettepanekuid perepoliitika vallas, vältimaks sündimuse langust majandussurutise tingimustes.

STRATEEGILISED DOKUMENDID Jätkati Riigikogu eelmises koosseisus alanud rahvastiku- poliitika põhialuste koostamist. 2020. aasta juuniks valmis uus tööversioon, mis saadeti kommenteerimiseks kõiki- dele fraktsioonidele ning kaasatud ministeeriumitele. Räägiti kaasa ka teiste strateegiliste dokumentide koostamisel nagu strateegia „Eesti 2035“, rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava ning rahvatervise arengukava.

Mark Gortfelder rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni nõunik

Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees ja aseesimees pärast valimisi, juuni 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 43 ÕIGUSLOOME STATISTIKAT

Ma loodan, et läbi suukorvi on mind ikka kuulda. Austa- I istungjärgul 04.04.–13.06.2019 toimus 33 istungit tud kolleegid! Ma alustan kahe vastuolulise küsimuse ja (sh 1 täiendav, pidulik istung) ja lisaks kutsus Riigikogu teesiga. Esimene küsimus: kas see seadus on vajalik? esimees 44 Riigikogu liikme taotlusel 30.08.2019 kokku Vastus on, et see on hädavajalik. Teine küsimus: kas see erakorralise istungjärgu. II istungjärgul 09.09.–19.12.2019 seadus on hea? No mitte mingil juhul. toimus 48 istungit. III istungjärgul 13.01.–18.06.2020 Mihhail Lotman toimus 64 istungit (sh 1 täiendav istung) ning lisaks kutsus Riigikogu esimees kokku 2 erakorralist istung- Tegemist on halvima kobareelnõuga, mida minu silmad järku: 42 Riigikogu liikme taotlusel 06.07.2020 ja on näinud. 88 Riigikogu liikme soovil 25.08.2020. Toomas Kivimägi

Eelnõus on esitatud nii sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks kui ka tehtud ettepanekuid, mida me ei peaks kiirkorras ilma põhjaliku süvenemiseta lahendama. Heljo Pikhof

Ma kutsun üles tunnetama natukene rohkem riske ja mõtlema ka selle peale, millised on teised lahendused, kui me ei saa minna seda teed, mida mööda oleme harjunud kogu aeg minema! Merry Aart

Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu teisel lugemisel, 15.04.2020.

ALGATATUD, VASTU VÕETUD JA MENETLUSEST VÄLJA LANGENUD SEADUSEELNÕUD JA VÄLISLEPINGUD (I–III ISTUNGJÄRGUL*) Algatatud / vastu võetud / menetlusest välja langenud

Riigieelarvega Muutmis- Algataja seonduvad eelnõud Terviktekstid seadused Välislepingud Kokku

Vabariigi Valitsus 3/3/– 3/1/– 84/65/– 15/14/– 105/83/–

Vabariigi Valitsus ja komisjon – – −/1/− – −/1/−

Fraktsioonid – – 33/1/14 – 33/1/14

Komisjonid – – 14/8/– – 14/8/–

RK liikmed – – 8/–/4 – 8/–/4

KOKKU 3/3/– 3/1/– 139/75/18 15/14/– 160/93/18

* Siin ja edaspidi: koos erakorraliste istungjärkudega. Märkused: Lisaks võttis Riigikogu muutmata kujul uuesti vastu eelmise koosseisu poolt vastu võetud ning Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (783 UA). Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata ja uuesti vastu võetud seaduste vastuvõtmist arvestatakse üks kord. III istungjärgul jättis Vabariigi President välja kuulutamata kolm Riigikogus vastu võetud seadust: välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (45 SE), kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) (108 SE) ning päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse (128 SE). Ühel juhul ühendati menetlemise käigus kaks eraldi algatatud seaduseelnõu.

44 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 OTSUSTE EELNÕUD ISTUNGJÄRKUDE KAUPA (I/II/III ISTUNGJÄRGUL)

Esitaja Esitatud Vastu võetud Tagasi lükatud Tagasi võetud

Vabariigi Valitsus –/14/4 –/12/2 – –

Fraktsioonid 3/2/5 2/1/– –/1/3 –/1/–

Komisjonid 15/5/4 14/6/4 – –

Eesti Panga nõukogu esimees 1/–/– – –/1/– –

Riigikohtu esimees 3/1/1 2/2/– – –

Vabariigi President 1/–/– 1/–/– – –

Õiguskantsler 1/–/– 1/–/– – –

KOKKU 24/22/14 20/21/6 –/2/3 –/1/–

ALGATATUD, VASTU VÕETUD JA MENETLUSEST VÄLJA LANGENUD SEADUSEELNÕUD JA VÄLISLEPINGUD ISTUNGJÄRKUDE KAUPA

I 19 53 4 1 Algatatud

II 64 18 32 7 Vastu võetud

III 77 57 10 Välja langenud

0 50 100 150

OTSUSTE EELNÕUD ESITAJATE KAUPA (%)

Riigieelarvega Muutmis- Algataja seonduvad eelnõud Terviktekstid seadused Välislepingud Kokku

2% 2%

Vabariigi Valitsus 3/3/– 3/1/– 84/65/– 15/14/– 105/83/– 8%

1% 30% Vabariigi Valitsus ja komisjon – – −/1/− – −/1/− Vabariigi Valitsus

Fraktsioonid Fraktsioonid – – 33/1/14 – 33/1/14

Komisjonid Komisjonid – – 14/8/– – 14/8/– Eesti Panga nõukogu esimees

RK liikmed – – 8/–/4 – 8/–/4 Riigikohtu esimees

Vabariigi President KOKKU 3/3/– 3/1/– 139/75/18 15/14/– 160/93/18 40% Õiguskantsler

17%

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 45 PARLAMENTAARNE KONTROLL

Õigusriik ei moondu võimu- riigiks üleöö, see toimub järk-järgult ja väikeste sammu- dega. Skandaal skandaali järel muutuvad inimesed apaatse- maks, ametkonnad ja ametnikud alalhoidlikumaks [---]. Aga kui me aina mugavdume, siis võime peagi jõuda sinna, kus me ei saa olla enam kind- lad, et korruptiivse poliitiku [---] ma ütlen, et kriitika on tegevust julgetakse uurida, ikkagi teretulnud. Loomulikult et Eesti ametid julgevad viia on teretulnud ja oodatav, läbi sõltumatut järelevalvet, kui see kriitika on kreatiivne, et kodanikud julgevad oma tugineb loomulikele väärtustele arvamust avaldada. ega haugu tuule ja varjude peale. Kaja Kallas arutelul „Kas õigusriik on ohus?“, 12.12.2019 Paul Puustusmaa, 12.12.2019

46 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 ARUPÄRIMISED

ARUPÄRIMISED I–III ISTUNGJÄRGUL ESITAJATE KAUPA

Peaministrile 5 1 3 9 Haridus- ja teadusministrile 5 1 1 7 Keskkonnaministrile 1 1 Maaeluministrile 1 1 Majandus- ja taristuministrile 1 1 2 Rahandusministrile 1 1 2 Rahvastikuministrile 1 1 Siseministrile 1 1 Sotsiaalministrile 2 1 3 1 7 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile 1 1

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

RE/SDE

RE/SDE/FMK

SDE

SDE/FMK FMK – fraktsiooni mittekuuluv RK liige. Arvestatud pole 7 esitajatele tagastatud arupärimist.

VASTATUD ARUPÄRIMISED ARUPÄRIMISED ISTUNGJÄRKUDE KAUPA FRAKTSIOONITI

16 8 15 15 14

12 19 10

6 RE

4 SDE

2 2 16 FMK 0 I II III

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 47

KIRJALIKUD KÜSIMUSED

KIRJALIKUD KÜSIMUSED I–III ISTUNGJÄRGUL ESITAJATE KAUPA

Peaministrile 10 4 1 1 16 Haridus- ja teadusministrile 7 7 14 Justiitsministrile 2 5 7 Kaitseministrile 1 1 EKRE Keskkonnaministrile 3 3 K Kultuuriministrile 1 1 2 Maaeluministrile 1 2 3 RE Majandus- ja taristuministrile 3 2 1 1 7 RE/SDE

Rahandusministrile 1 3 1 6 2 13 SDE Rahvastikuministrile 1 1 2 SDE/FMK Riigihalduse ministrile 1 1 2 FMK Siseministrile 2 4 1 7 Sotsiaalministrile 1 6 4 11 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile 1 1 2 Välisministrile 1 1 Riigikontrolörile 1 1 Õiguskantslerile 1 1

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20

FMK – fraktsiooni mittekuuluv RK liige. Sh 1 tagasi võetud kirjalik küsimus. Arvestatud pole 5 esitajatele tagastatud kirjalikku küsimust.

KIRJALIKUD KÜSIMUSED KIRJALIKUD KÜSIMUSED ISTUNGJÄRKUDE KAUPA FRAKTSIOONITI

8 2 1

60 59

50 39 40

30 24 20 46 10 10 EKRE

0 K I II III RE

SDE

FMK

48 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 INFOTUNNIKÜSIMUSED

INFOTUNNIKÜSIMUSED I–III ISTUNGJÄRGUL ESITAJATE KAUPA

[---] kindlasti peavad kõik ministrid säilitama väärikuse Ma väga tänan selle konstruktiivse küsimuse eest! selle parlamendi vastu nii nagu ka kõik küsijad ja kõik Olen täielikult nõus, et praegu me peame olema mitte vastajad kõigis asendites. Nii et võib-olla tõesti peaks erinevates erakondades, vaid ühes erakonnas. Ja see ütlema ka ministrile, et sõnavara on hirmus relv ja seda erakond on kõige tõsisemalt öelduna Eesti. Ma tahan peab kasutama hästi mõistlikult. [---] Ma kutsuksin küll öelda, et ma tõesti tunnetan kogu selle viiruse leviku kõiki üles, et sõim ei oleks mingi argument. ajal väga head koostööd Riigikoguga, erinevate Aseesimees Siim Kallas, 20.11.2019 komisjonidega. Peaminister Jüri Ratas, 25.03.2020

PEAMINISTRILE

EKRE

1 2 133 70 3 209 RE SDE 0 50 100 150 200 FMK

TEISTELE MINISTRITELE

Haridus- ja teadusministrile 1 17 12 30 EKRE Justiitsministrile 8 5 13 K Kaitseministrile 6 6 RE Keskkonnaministrile 4 7 11 SDE Kultuuriministrile 14 2 16 Maaeluministrile 1 4 3 8 FMK Majandus- ja taristuministrile 7 4 11 Rahandusministrile 2 8 7 17 Rahvastikuministrile 6 1 7 Riigihalduse ministrile 3 6 9 18 Siseministrile 4 52 28 84 Sotsiaalministrile 1 2 17 14 34 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile 10 4 1 15 Välisministrile 8 2 1 11

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

FMK – fraktsiooni mittekuuluv RK liige. Infotunniküsimus kajastub vastaja all, peaministri ülesannetes on küsimustele vastanud välisminister Urmas Reinsalu (08.05.2019 ja 19.02.2020) ja siseminister Mart Helme (15.05., 09.10., 20.11., 04.12.2019, 22.01., 12.02. ja 26.02.2020).

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 49 VASTATUD / VASTAMATA JÄÄNUD INFOTUNNIKÜSIMUSED INFOTUNNIKÜSIMUSED FRAKTSIOONITI ISTUNGJÄRKUDE KAUPA

5 9 8

250 168 200 64 150 45

100 EKRE 16 50 K

0 53 135 177 300 RE I II III SDE

FMK

Vastatud

Vastamata jäänud

Umbusaldusavalduse üleandmine, detsember 2019

50 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 UMBUSALDUSHÄÄLETUSED

Adressaat: siseminister Mart Helme. Adressaat: maaeluminister Mart Järvik. Põhjus: siseminister Mart Helme on teinud kahju Eesti Põhjus: minister on oma tegevusega takistanud Veteri- riigi mainele, oma alluvuses olevate ametkondade naar- ja Toiduameti tegevust toiduohutuse tagamisel, mainele ning näidanud oma tegevusega, et ei saa aru seades potentsiaalselt ohtu inimeste tervise; avalikult valitsuse liikme ametikohaga kaasnevast vastutusest. valetanud ja vassinud, tunnistamata oma vigu; samuti Mart Helme on valitsuse liikme positsioonilt verbaalselt on ta eelistanud lapsepõlvesõprade huve riigi huvidele, rünnanud ja alavääristanud naisi, sotsiaalvaldkonna jättes PRIA-le andmata volituse kahjude väljanõudmiseks eksperte, ajakirjandust ja õigusriigi põhimõtteid. kohtus. Algatamise kuupäev: 03.06.2019. Algatamise kuupäev: 14.11.2019. Algatajad: 45 RK liiget Eesti Reformierakonna ja Sotsiaal- Algatajad: 44 RK liiget Eesti Reformierakonna ja Sotsiaal- demokraatliku Erakonna fraktsioonist ning fraktsiooni demokraatliku Erakonna fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv RK liige. mittekuuluv RK liige. Arutamine ja hääletamistulemus: 03.06.2019. Arutamine ja hääletamistulemus: 14.11.2019. Umbusaldust ei avaldatud. H: 46-53-0. Umbusaldust ei avaldatud. H: 43-51-0.

Adressaat: peaminister Jüri Ratas. Adressaat: siseminister Mart Helme. Põhjus: Jüri Ratas ei ole peaministrina suutnud tagada Põhjus: siseminister Mart Helme isiklik rünnak Soome Eesti väärikat valitsemist. Valitsus on rünnanud erinevaid peaministri Sanna Marini vastu, millega minister kahjus- ühiskonnagruppe ja lõhkunud ühiskonna sidusust, kah- tas Eesti ja Soome suhteid, Eesti riigi mainet, alavääristas justab Eesti rahvusvahelist mainet ning ebakompetentsed naisi ja erineva sotsiaalse taustaga inimesi. Mart Helme ministrid ületavad oma võimupiire ega pea õigusriiki käitumine näitab ühemõtteliselt, et ta ei sobi kandma millekski. Valitsus on teinud ja tegemas kulutusi tuleviku valitsusliikme vastutust. arvelt. Poliitilise tagakiusamise näiteks on Mart ja Martin Algatamise kuupäev: 17.12.2019. Helme õigusvastane katse vabastada ametist Politsei- ja Algatajad: 46 RK liiget Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Piirivalveameti peadirektor. Peaministri ameti jaoks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning frakt- Jüri Ratas nõrk ja ebakompetentne, ei mõista peaministri siooni mittekuuluv RK liige. ametiga kaasnevat vastutust. Arutamine ja hääletamistulemus: 17.12.2019. Algatamise kuupäev: 26.08.2019. Umbusaldust ei avaldatud. H: 44-42-0. Algatajad: 44 RK liiget Eesti Reformierakonna ja Sotsiaal- demokraatliku Erakonna fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv RK liige. USALDUSKÜSIMUSEGA SEOTUD EELNÕU Arutamine ja hääletamistulemus: 30.08.2019. Umbusaldust ei avaldatud. H: 40-55-0. Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (108 SE). Esines rahandusminister Martin Helme. Eelnõu võeti II lugemisel 29.01.2020 vastu (vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 173.) H: 56-45-0. Vabariigi President jättis seaduse välja kuulutamata. 10.02.2020 muutmata kujul uuesti vastu võetud. H: 52-43-0. 20.03.2020 pöördus president Riigikohtusse taotlusega kuulutada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. 20.10.2020 otsustas kohus jätta presidendi taotluse rahuldamata.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 51 MUU KONTROLLTEGEVUS

PEAMINISTER JÜRI RATASE POLIITILISED MINISTRITE POLIITILISED AVALDUSED AVALDUSED JA ETTEKANDED JA ETTEKANDED

1. Poliitiline avaldus seoses 2020. aasta riigieelarve Kultuuriminister Tõnis Lukas seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogule, 1. „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ täitmise 25.09.2019. kohta (01.09.2018–31.08.2019), 04.12.2019. 2. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu 2. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ poliitika teostamisel, 10.12.2019. 2019. aasta täitmise aruanne, 29.01.2020. 3. Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, 15.01.2020. Rahandusminister Martin Helme 4. Poliitiline avaldus seoses kujunenud olukorraga Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanis- Eestis, 12.03.2020. mi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest 5. Poliitiline avaldus seoses 2020. aasta lisaeelarve Euroopa stabiilsusmehhanismis, 18.11.2019. seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogule, 02.04.2020. Riigihalduse minister Jaak Aab 6. Poliitiline avaldus eriolukorra kohta, 18.05.2020. Ülevaade avaliku teenistuse 2018. aasta aruandest, 7. Ülevaade Eesti julgeolekupoliitika eesmärkide 24.09.2019. saavutamisest, 20.05.2020. 8. Poliitiline avaldus Euroopa Liidu majanduse taas- käivitamise kava kohta, 15.06.2020.

Kõne Riigikogu pidulikul istungil, 23.04.2019.

Peaministri poliitiline avaldus seoses eriolukorra väljakuulutamisega, 13.03.2020

52 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 OLULISE TÄHTSUSEGA RIIKLIKE ETTEPANEK VABARIIGI VALITSUSELE KÜSIMUSTE ARUTELUD Eesti riik on loodud rahvusriigina. „Rahvuslus“ ja „rah- [---] mets tegelikult on elu, mets on kogu elukeskkond ja vustunne“ on mõisted, mida meil tuleb ikka ja jälle uuesti mets, õigemini loodus, on tegelikult praegu ainus ellu- mõtestada ning millele järjepidevus üles ehitada, sest jäämise võimalus. Ja meie ise oleme selle süsteemi osa, mitte igaüks ei pruugi tajuda väikerahvaste elujõudu glo- me ei ole selle süsteemi kuningas. [---] Ma ei taha olla baalse väljakutsena, millega peame tegelema täna. Eesti radikaal, aga ma ütlen, et kõik inimesed, kes käivad siin rahvuslus rajaneb keelel ja kultuuril, eestlane on igaüks, rääkimas metsandusest kui majandusest ja metsast kui kes end eestlasena määratleb, elab eesti kultuuris ja loodusvarast, eksivad fundamentaalselt. kõneleb eesti keelt. Jürgen Ligi arutelul „Mets muutuva kliima tingimustes“, Priit Sibul, 22.10.2019 20.02.2020 Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele Muidugi ka kohalikud maksud on olulised ja samuti ole- elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks [sh töötada välja masolevate aktsiiside sättimine õigele tasemele. Aga eesti keele valdkondlik arengukava aastateks 2021–2035] meil seisab ees väga tugev ja järjest tugevamaks muutuv (RT III, 29.10.2019, 2). Brüsseli ja mitte ainult Brüsseli surve: n-ö lihamaksud, Esitajad: Isamaa fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahva- ummikumaksud, transpordimaksud, üldse igasugused erakonna fraktsioon, Eesti Keskerakonna fraktsioon kliimamaksud. Kas me oleme selleks valmis? 09.09.2019 (60 OE). Peeter Ernits arutelul „Maksusüsteem – kuidas edasi?“, Lugemine: 22.10.2019. H: 61-0-0. 19.11.2019

On ju fakt, et tarbimismaksude abil ei ole meie eelarvet STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDE enam võimalik selliselt kasvatada, nagu see seni on kas- HEAKSKIITMINE vanud. Piir on ees. Mida me ikka rohkem tarbime? Mida siis eestlased peaks hakkama järsult tarbima, et riigieel- Arengukava arutelu arvet kasvatada? „Välispoliitika arengukava 2030“ arutelu, 19.05.2020. Tarmo Tamm arutelul „Maksusüsteem – kuidas edasi?“, Esitaja: Vabariigi Valitsus, 09.08.2019. 19.11.2019

I–III istungjärgul toimus 9 olulise tähtsusega riikliku VABA MIKROFONI SÕNAVÕTUD küsimuse arutelu: Vabas mikrofonis võeti sõna 22 korral. Enim võtsid Pensioni tulevikust – kes tasub memme vaeva?, sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 10.10.2019; Maksusüsteem – kuidas edasi?, 19.11.2019; liikmed (10 sõnavõttu), neile järgnesid Sotsiaaldemokraat- Eestikeelse kõrghariduse tulevikust, 03.12.2019; Kas õigus- liku Erakonna fraktsiooni liikmed 8 sõnavõtuga. Eesti riik on ohus?, 12.12.2019; Välispoliitika, 11.02.2020; Mets Keskerakonna fraktsiooni liikmed kasutasid vaba mikro- muutuva kliima tingimustes, 20.02.2020; Elu pärast kriisi foni kolmel ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige – terve ühiskonnana edasi, 07.05.2020; Eesti eelarvepoliiti- ühel korral. Kõige aktiivsemad sõnavõtjad olid Peeter ka, 09.06.2020; Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 „Lin- Ernits (5 sõnavõttu, nt apteegireformist) ja Helmen Kütt nastunud ühiskonna ruumilised arengud“, 11.06.2020. (4 sõnavõttu, nt psühhiaatrilise abi seaduse täiendusest). I istungjärgul sõnavõtte ei olnud, II istungjärgul oli 5 ja III istungjärgul 17 sõnavõttu.

KOLLEKTIIVSED PÖÖRDUMISED

I–III istungjärgul võeti menetlusse 21 kollektiivset pöördumist.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 53 RIIGIKOGUTEGEVUS MUUDES KOMISJONIDVALDKONDADES JA ÕIGUSLOOME

[---] Riigikogu on koht, kus iga tähtis Eesti riigielu küsimus võiks olla arutelul ja kus Riigi- kogu liikmetel oleks võimalik selle kohta oma arvamus öelda [---], on hea, kui me räägime kosmosest, räägime suurtest projektidest ja räägime sellest, et mingit valdkonda positiivses suunas arendatakse. Mina tervitan seda ja pean seda väga heaks diskussiooniks.

Mihhail Korb, 23.10.2019

54 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 RIIGIKOGU JA VABARIIGI PRESIDENT 11.03.2020 muutmata kujul uuesti vastu võetud. H: 52-43-0. Vabariigi Presidendi (VP) Kersti Kaljulaidi poolt välja 20.03.2020 pöördus VP Riigikohtusse taotlusega kuulutamata jäetud seadused kuulutada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. VP otsus nr 435 (RT III, 12.03.2019, 3). Riigikogu eelmises 20.10.2020 Riigikohus taotlust ei rahuldanud. koosseisus vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (783 SE), Riigikogu XIV koosseisus VP otsus nr 565 (RT III, 30.04.2020, 1). Päästeseaduse ja menetlemine jätkus. relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE). 29.05.2019 muutmata kujul uuesti vastu võetud. Eelnõu võeti 15.04.2020 vastu. H: 52-10-0. VP jättis H: 53-31-0. 14.06.2019 pöördus VP Riigikohtusse taotlu- seaduse välja kuulutamata: vastuolus PS §-dega 3, 13 lg 2, sega kuulutada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. 14 ja 26. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 21.05.2020 otsustati muutmata kujul mitte vastu otsustas 19.12.2019 kohtuasjas nr 5-19-38 tunnistada võtta; võeti muudetud kujul vastu 17.06.2020. H: 51-42-0. Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus põhi- RT I, 03.07.2020, 1. seadusega vastuolus olevaks. Kaitseväe õigus isikuid varja- tult jälgida, seejuures teavitamiskohustust täitmata (§ 541) VP otsus nr 599 (RT III, 26.06.2020, 1). Välisteenistuse on vastuolus PS §-dega 13, 26, 33 ja 43. seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste Riigikogu algatas 26.02.2020 Kaitseväe korralduse sea- muutmise seaduse eelnõu (45 SE). duse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse Eelnõu võeti 10.06.2020 vastu. H: 87-0-0. VP jättis muutmise seaduse (152 SE), millega muudeti Kaitseväe seaduse välja kuulutamata: vastuolus PS §-dega 12, 26 ja korralduse seadust, et kehtestada isiku varjatud jälgimi- 27 osas, mis käsitlevad välisesinduses töötavale pikaaja- sest teavitamata jätmise põhjendatuse põhiseaduspärane lisse välislähetusse saadetud teenistujale ja ametnikuga regulatsioon. Eelnõu võeti 13.05.2020 vastu. H: 83-0-0. kaasasolevale abikaasale ettenähtud sotsiaalsete tagatiste RT I, 26.05.2020, 1. andmist.

VP otsus nr 551 (RT III, 11.02.2020, 8). Kogumispensionide Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi poliitilised seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise avaldused Riigikogus seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu 1. Kõne Riigikogu XIV koosseisu avaistungil, 04.04.2019. (108 SE). 2. Kõne Riigikogu pidulikul istungil (Riigikogu 100), Eelnõu võeti 29.01.2020 vastu. H: 56-45-0. VP jättis 23.04.2019. seaduse välja kuulutamata: vastuolus PS §-dega 10, 12, 14, 3. Kõne II istungjärgu avamisel, 09.09.2019. 28 lg 2, 31 ja 32.

Vabariigi President Kersti Kaljulaid XIV Riigikogu avaistungil, aprill 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 55 Vabariigi Valitsus Riigikogu Valges saalis pärast ametisse kinnitamist, aprill 2019

RIIGIKOGU JA VABARIIGI VALITSUS Peaminister – Jüri Ratas (K) Haridus- ja teadusminister – Mailis Reps (K) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks voli- Justiitsminister – Raivo Aeg (I) tuste andmise otsustamine: Kaitseminister – Jüri Luik (I) peaministrikandidaadi Kaja Kallase ettekanne Riigikogule Keskkonnaminister – Rene Kokk (EKRE) 15.04.2019. H: 45-53-0 (2 ei hääletanud). Vabariigi Presi- Kultuuriminister – Tõnis Lukas (I) dendi otsus nr 441, 05.04.2019 (RT III, 08.04.2019, 1); Maaeluminister – Mart Järvik (EKRE) (kuni 25.11.2019) Arvo Aller (EKRE) (ametisse nimetamine ja peaministrikandidaadi Jüri Ratase ettekanne Riigikogule ametivanne 10.12.2019) 17.04.2019. H: 55-44-0. Vabariigi Presidendi otsus nr 443, Majandus- ja taristuminister – Taavi Aas (K) 16.04.2019 (RT III, 18.04.2019, 4). Rahandusminister – Martin Helme (EKRE) Rahvastikuminister – Riina Solman (I) Valitsuse koosseis Riigihalduse minister – Jaak Aab (K) Vabariigi President nimetas Vabariigi Valitsuse ametisse Siseminister – Mart Helme (EKRE) 24.04.2019 (otsus nr 444, RT III, 26.04.2019, 2). Sotsiaalminister – Tanel Kiik (K) Ametivanne Riigikogu ees 29.04.2019. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister – Muudatused: 30.04.2019 (otsus nr 446, RT III, 03.05.2019, Marti Kuusik (EKRE) (kuni 30.04.2019) 1); 16.05.2019 (otsus nr 451, RT III, 17.05.2019, 1); Kert Kingo (EKRE) (ametisse nimetamine ja ametivanne 25.10.2019 (otsus nr 494, RT III, 29.10.2019, 5); 02.11.2019 16.05 2019; kuni 25.10.2019) (otsus nr 503, RT III, 05.11.2019, 1); 25.11.2019 (otsus Kaimar Karu (–) (ametisse nimetamine 02.11.2019 ja nr 510, RT III, 27.11.2019, 1); 10.12.2019 (otsus nr 516, ametivanne 07.11.2019; kuni 20.04.2020) RT III, 11.12.2019, 1); 20.04.2020 (otsus nr 564, RT III, Raul Siem (EKRE) (ametisse nimetamine 20.04.2020 ja 21.04.2020, 8). ametivanne 22.04.2020) Välisminister – Urmas Reinsalu (I)

56 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 AMETIISIKUTE AMETISSE NIMETAMINE 4. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu: JA VABASTAMINE PÕHISEADUSE ALUSEL RK liikmed Mihhail Korb ja Andres Metsoja [Mihhail Korb Jaanus Marrandi asemele, Andres Metsoja Eesti Panga nõukogu liikmed jätkas] (RK otsus 03.06.2019). 1. Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari 5. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu: Padar, Jaanus Tamkivi ja Urmas Varblane (jäid 24.09.2019 RK liikmed Merry Aart, Igor Kravtšenko, Kalvi Kõva ja ametisse nimetamata). Priit Sibul [Valeri Korbi, Andres Metsoja, Meelis 2. Jaanus Karilaid, Ivari Padar, Sven Sester, Andres Sutt, Mälbergi ja Rainer Vakra asemele] (RK otsus Jaak Valge (RK liikmed) ning Kaie Kerem, Enn Listra, Rein 04.06.2019). Minka ja Urmas Varblane (valdkonna asjatundjad) (RK 6. Tagatisfondi nõukogu: RK liikmed Dmitri Dmitrijev otsus 15.06.2020). ja Aivar Sõerd (RK otsus 11.06.2019).

Riigikohtu liikmed Nimetati ametisse: RIIGIKOGU JA RIIGIKONTROLL 1. Kaupo Paal (RK otsus 14.05.2019). 2. Kai Kullerkupp (RK otsus 28.05.2019). Riigikontrolör Janar Holmi ülevaade riigi vara kasutami- 3. Kalev Saare (RK otsus 24.10.2019). sest ja säilimisest 2018.–2019. aastal, 13.11.2019 (RT III, 4. Juhan Sarv (RK otsus 21.11.2019). 15.11.2019, 1).

Riigikontrolör Janar Holmi kõne Riigikogu pidulikul AMETIISIKUTE AMETISSE NIMETAMINE istungil, 23.04.2019.

1. Uno Kaskpeit ja Kalle Laanet Euroopa Liidu Õiguskaitse- koostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühis- RIIGIKOGU JA ÕIGUSKANTSLER kontrolli töörühma liikmeteks (RK otsus 10.09.2019). 2. Aivar Kokk Põhjamaade Investeerimispanga kontroll- Üldiselt me selliseid põhjendusi, miks üks või teine komiteesse Eesti esindajaks (RK otsused 28.05.2019 ning viga tekkis, väga ei otsigi. Oleme märganud, et kui 19.05.2020). süüdistamise asemel näidata valgust, mis suunas minna, siis tuleb lahendus kiiremini. Õiguskantsler Ülle Madise Riigikogus, 17.09.2019 NÕUKOGUDE MOODUSTAMINE / LIIKMETE NIMETAMINE

[---] ma olen täna Riigikogule tänulik selle eest, et valitud kandidaatide kohta on minimaalselt halvustusi kõlanud, nii et õnneks ei ole keegi öelnud, et nad oleks päris pätid-kaabakad või midagi muud sellist, kuigi üht-teist halba on püütud leida, aga see on siin saalis üsna tavaline. Aadu Must, 19.05.2020

1. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu: RK liikmed Signe Kivi, Mihhail Lotman ja Peeter Rahnel ning töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Andres Kollist ja Priit Pirsko (RK otsus 27.05.2019). 2. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu: RK liikmed Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Jevgeni Ossinovski, Valdo Randpere, Urmas Reitelmann ja Marika Tuus-Laul (RK otsus 27.05.2019); tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad Peeter Espak, Priit Hõbemägi ja Viktor Trasberg [Paavo Nõgeneni, Pille Pruulmann-Vengerfeldti ja Agu Uudelepa asemele] (RK otsus 19.05.2020). 3. Rahvusooperi nõukogu: RK liikmed Enn Eesmaa,

Helle-Moonika Helme ja Urve Tiidus (RK otsus Õiguskantsler enne aastaülevaate esitamist Riigikogus, 27.05.2019). september 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 57 Eesti Panga president Madis Müller Riigikogus aastaaruannet Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi Kadri Simsoni ettekanne, esitamas, juuni 2020 juuni 2019

Õiguskantsler Ülle Madise ettepanekud õigustloova RIIGIKOGU JA RIIGIKOHUS akti põhiseadusega kooskõlla viimiseks Ettepanek viia väärteomenetluse seadustik Eesti Vabariigi Riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaated kohtukorralduse, põhiseadusega kooskõlla, 29.05.2019. Ettekanne Riigi- õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kogus 11.06.2019. H: 80-0-0, ettepanek leidis toetust. kohta, 04.06.2019 ja 03.06.2020. Õiguskomisjon algatas 17.06.2020 väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõu (215 SE). Riigikohtu halduskolleegiumi esimehe Ivo Pilvingu kõne Riigikogu pidulikul istungil, 23.04.2019. Ettepanek kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 põhiseadusega kooskõlla viimiseks, 05.09.2019. Ettekanne Riigikogus 15.10.2019. H: 31-37-2, RIIGIKOGU NING EESTI PANK ettepanek ei leidnud toetust. JA FINANTSINSPEKTSIOON

Õiguskantsleri ülevaade Ettekanded Õiguskantsler Ülle Madise. 2018.–2019. aasta tegevuse Eesti Panga president Ardo Hansson: 2018. aasta aruanne, ülevaade, 17.09.2019 (RT III, 25.09.2019, 1). 07.05.2019 (RT III, 05.04.2019, 1).

Õiguskantsleri ettekanded Eesti Panga president Madis Müller: 2019. aasta aruanne, Ausa poliitilise konkurentsi tagamisest. Kirjalik ettekanne 02.06.2020 (RT III, 09.04.2020, 1). vajalike seadusemuudatuste kohta, 13.06.2019. Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler: Õiguskantsleri ettekanne „Õigusriik eriolukorras“, 2018. aasta aruanne, 16.05.2019 ning 2019. aasta aruanne, 17.06.2020. 04.06.2020.

Immuniteedimenetlus Õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liik- EUROOPA KOMISJONI LIIKME KANDIDAADI melt Kalev Kallolt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja ETTEKANNE tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks, 03.05.2019. Ettekanne Riigikogus 14.05.2019. H: 52-0-0, Riigikogu Euroopa Komisjoni liikme kandidaat Kadri Simson, andis nõusoleku (RT III, 16.05.2019, 2). 12.06.2019. (Alus: Riigikogu kodu- ja töökorra seadus § 1551). Kõne Riigikogu pidulikul istungil, 23.04.2019.

58 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Avaldus Valgevene toetuseks võeti Riigikogus vastu üksmeelselt, august 2020

RIIGILE VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMISE RIIGIKOGU LIIKMETE ÜHENDUSED OTSUSTAMINE Järgmise aasta riigieelarve on ilmselgelt läbi aegade Riigigarantii andmine Euroopa Liidu nõukogu määruse kõige vähem arusaadav. Ka õiguskantsler on viidanud (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga sellele, et see on täiesti läbipaistmatu. Seetõttu ma ei kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks imestagi, et täna siin Riigikogus moodustatakse toetus- pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli rühm eelarve arusaadavuse suurendamiseks. 11 alusel (RT III, 19.06.2020, 1). Aivar Sõerd, 11.12.2019 Esitatud: 08.06.2020 (210 OE). Lugemised: I: 15.06.2020, II: 17.06.2020. I–III istungjärgul moodustasid Riigikogu liikmed Otsus: anda Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 72 toetusrühma või ühendust. 48 716 500 eurot.

RIIGIKOGU AVALDUSED

Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest (RT III, 20.02.2020, 2). Esitajad: 73 RK liiget 30.01.2020 (140 AE). Lugemine: 19.02.2020. H: 72-1-0.

Demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks Valgevenes (RT III, 27.08.2020, 1). Esitajad: 88 RK liiget 24.08.2020 (223 AE). Lugemine: 25.08.2020. H: 92-0-0.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 59 RIIGIKOGUVÄLISSUHTLUS KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME

Meie riikluse sajand on näida- nud, kui oluline on rahvusvaheline õigus eelkõige väikeriikide Kõik mõtted on alati teretul- jaoks. Meie edulugu iseseis- nud. Mis puudutab suhtlust vuse taastamise järel kinnitab, ükskõik millise teise riigiga, et rahvusvaheline koostöö ja siis Eesti, kaasa arvatud välis- liitlassuhted on vabaduse ja komisjon, lähtub kindlasti sel- arengu tagatis. Selle valitsuse lest, et dialoog on alati parem eesmärk on Eesti tuntust maa- kui monoloog. Dialoogiks on ilmas veelgi kasvatada, kind- aga tarvis teatud eeltingimusi. lustada tänaseid liitlassuhteid Ükskõik millistel tingimustel ning osaleda uutes olulistes kokku leppida selleks, et mida- rahvusvahelistes algatustes, gi kokku leppida, ei ole poliiti- järgides meie selgeid rahvus- kas ega ka diplomaatias tõe- likke huve. näoliselt mõeldav ega kasulik.

Välisminister Urmas Reinsalu Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, välispoliitika arutelul, 11.02.2020 11.02.2020

60 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Riigikogu välissuhtlust raamis 2019.–2020. a kolm asja- Parlamendi uue koosseisu töö algusse kuulub rah- olu: parlamendi uue koosseisu töö käivitamine, Eesti roll vusvaheliste organisatsioonide parlamentaarsete assamb- kolme Balti riigi ja Põhjamaade koostöö koordineerijana leede delegatsioonide ning parlamendi- ja toetusrühmade ja vajadus viiruse COVID-19 üleilmse leviku tingimustes moodustamine. Parlamendirühmade peamisteks suhtlus- töömeetodeid uuendada. partneriteks on riikide suursaatkonnad, kuid mitu rühma Parlamendi iga uus koosseis toob endaga kaasa pal- leidis võimaluse kolleegidega vahetult kokku saada: nii jude suhete taasloomise ja pakub täiendavaid võimalusi väisas 2019. a Eesti-Hiina parlamendirühma delegatsioon Eesti seisukohtade tutvustamiseks ning selgitamiseks. Hiina Rahvavabariiki ja Eesti-Prantsusmaa rühma esindus Erinevad suhtlusformaadid ja -platvormid – kahepoolsed külastas Prantsusmaad. Eestit külastasid parlamendirüh- kohtumised ja visiidid, osalemine konverentsidel ja istung- mad Hiinast ja Ukrainast. 2020. a alguses toimus Eesti- järkudel, töö ühiskomisjonides – loovad uusi kontakte, India parlamendirühma visiit Indiasse. laiendades nii parlamentidevahelist suhtevõrgustikku. On tähelepanuväärne, et ka koroonaviirusest tingitud Riigikogu esindab kõrgeimal rahvusvahelisel tasemel isolatsiooni tingimustes kulgeb Riigikogu delegatsioonide Riigikogu esimees. Välissuhtluses tähendab see arvukaid töö laias laastus parlamentaarsete assambleede tavapä- kohtumisi Eestit väisavate riigipeade, spiikrite, valitsus- raste töökavade kohaselt: abiks on erinevad videoplat- juhtide ja ministritega ning osalemist kõrgetasemelistel vormid. OSCE PA, NATO PA ja ENPA Eesti delegatsioonid rahvusvahelistel foorumitel. Riigikogu esimees Henn Põl- osalevad järjepidevalt organisatsioonide töös. Ehkki luaas külastas 2019. a oktoobris Ungarit ja 2020. a märtsis assambleede istungjärgud on edasi lükatud, osaletakse Soomet. Mõlema visiidi käigus kohtuti nii seadusandliku komisjonide ning töörühmade tegevuses. kui ka täidesaatva võimu esindajatega. 2019. a võõrustas Ka Eesti regionaalse koostöö koordinaatori rolli täit- Riigikogu esimees kahepoolse visiidi raames Eestis viibi- mist pole piirangud pärssinud, Balti Assamblee (BA) pre- nud Korea Vabariigi ja Soome, 2020. a Ukraina ja Rootsi siidium ja komisjonid töötavad veebipõhiselt. Käsitletavad kolleege. Piirkondliku koostöö vallas kujunes oluliseks teemad katavad riikidevahelise koostöö laia skaalat kul- teetähiseks Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamen- tuurist, haridusest, tervishoiust ja heaolust kriisihalduse tide esimeeste kohtumine Laulasmaal 2019. a septembris. ja julgeolekuni. Kavandatava elluviimisel on oluline BA Novembris kohtusid kolme Balti riigi parlamentide ja kehamite vahetu töine suhe Balti Ministrite Nõukogu liik- Poola Senati esimehed Riias toimunud Balti Assamblee mete ning valdkondlike ekspertidega. istungjärgul. Koroonaviiruse pandeemiaga toimetuleku peamised 2019. a osales Riigikogu esimees ELi liikmesriikide õppetunnid alles ootavad lahtimõtestamist, kuid juba parlamentide esimeeste konverentsil Viinis, Kesk- ja praegu on selge, et tihedam rahvusvaheline koostöö aitab Ida-Euroopa riikide parlamentide esimeeste konverentsil ühiskondi kriisist kiiremini üle saada. Seda mõistes jätka- Varssavis ja ENPA liikmesriikide parlamentide esimeeste vad Riigikogu liikmed välissuhete edendamist nii välja- konverentsil Strasbourgis. 2020. a mais Helsingis toimuma kujunenud töövormides kui ka uusi võimalusi kasutades. pidanud konverentsi asemel kohtusid NB8 riikide parlamentide esimehed video vahendusel. Merle Pajula välissuhete osakonna juhataja

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 61 RIIGIKOGU DELEGATSIOONID

EESTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI JA LÄTI EUROOPA PARLAMENTIDEVAHELISE VABARIIGI PARLAMENTIDEVAHELISE ASSAMBLEE KOSMOSEKONVERENTSI (EISC) EESTI DELEGATSIOON (BALTI ASSAMBLEE) EESTI DELEGATSIOON Moodustatud: 27.08.2019 Moodustatud: 12.06.2019 Delegatsiooni juht: Raivo Tamm Delegatsiooni juht: Aadu Must, asejuht Johannes Kert Liikmed: Andrei Korobeinik, Maris Lauri. Liikmed: Urmas Espenberg, Helle-Moonika Helme, Marek Jürgenson, Signe Kivi, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, PARLAMENTIDEVAHELISE LIIDU (IPU) Üllar Saaremäe, Erki Savisaar, Sven Sester, Urve Tiidus. EESTI DELEGATSIOON Moodustatud: 11.06.2019 EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖ- IPU Eesti rühma kuuluvad kõik Riigikogu liikmed. ORGANISATSIOONI PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE Juhatuse liikmed: Aivar Kokk (esimees), Helle-Moonika (OSCE PA) EESTI DELEGATSIOON Helme, Toomas Kivimägi, Marika Tuus-Laul. Moodustatud: 30.05.2019 Delegatsiooni juht: Sven Sester (alates 05.11.2019) PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOONI Liikmed: Heljo Pikhof, Marko Šorin (alates 05.11.2019), PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE (NATO PA) EESTI asendusliikmed Johannes Kert, Anti Poolamets. DELEGATSIOON Kuni 02.06.2019 oli delegatsiooni juht Mart Nutt; Moodustatud: 30.05.2019 kuni 05.11.2019 oli delegatsiooni liige Oudekki Loone. Delegatsiooni juht: Oudekki Loone (alates 08.11.2019) Liikmed: Ants Laaneots, Andres Metsoja (alates EUROOPA NÕUKOGU PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE 08.11.2019), asendusliikmed Leo Kunnas, Jevgeni (ENPA) EESTI DELEGATSIOON Ossinovski (alates 08.11.2019). Moodustatud 06.06.2019 Kuni 12.09.2019 oli delegatsiooni juht Kadri Simson, Delegatsiooni juht: Maria Jufereva-Skuratovski kuni 07.11.2019 oli delegatsiooni liige Sven Sester ja Liikmed: Eerik-Niiles Kross, Urmas Reitelmann (alates kuni 12.06.2019 asendusliige Sven Mikser. 12.11.2019), asendusliikmed Raimond Kaljulaid (alates 12.05.2020), Raivo Tamm, Vilja Toomast (alates 12.11.2019). Kuni 11.06.2019 oli delegatsiooni liige Jaak Madison, kuni 12.05.2020 asendusliige Indrek Saar.

Eesti delegatsiooni liikmed Balti Assamblee auhinnatseremoonial, november 2019

62 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 RIIGIKOGU VÄLISKÜLALISED

2019 Aprill 10.04 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kohtumine Läti presidendi Raimonds Vējonisega.

Mai 08.05 Eesti-Aafrika parlamendirühma esimehe Mart Nuti kohtumine Sierra Leone justiitsministri Priscilla Schwartziga; 10.05 rahanduskomisjoni kohtumine Prantsusmaa Senati esindajatega; Riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederi Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kohtumine Horvaatia presidendi kohtumine Euroopa Rahvapartei (EPP) Kolinda Grabar-Kitarovićiga, juuni 2019 presidendi Joseph Dauliga; 13.05 riigikaitsekomisjoni kohtumine Ühend- kuningriigi parlamendi alamkoja riigikaitse- Juuni komisjoni delegatsiooniga; 04.06 keskkonnakomisjoni liikmete kohtumine põhiseaduskomisjoni kohtumine Tšehhi Euroopa Komisjoni kliimameetmete pea- parlamendi Esindajatekoja liikmete direktoraadi peadirektori Raffaele Mauro delegatsiooniga; Petriccionega; 16.05 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa, välis- 06.06 Eesti-Aafrika parlamendirühma kohtumine komisjoni esimehe Enn Eesmaa, Eesti-Gruusia Pan-Aafrika Parlamendi delegatsiooniga; parlamendirühma esimehe Maria Jufereva- 0 7.0 6 Balti Assamblee majandus-, energia- ja Skuratovski ja rühma liikme Kalle Pallingu innovatsioonikomisjoni ning loodusvarade ja kohtumine Gruusia presidendi Salome keskkonnakomisjoni ühisistung; Zourabichviliga; riigikaitsekomisjoni liikmete kohtumine 27.05 rahanduskomisjoni liikmete kohtumine Prantsusmaa Senati aseesimehe ja riigikaitse- Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) komisjoni liikme Hélène Conway-Mouret’ga; delegatsiooniga; 15.06 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kohtumine 29.–31.05 Korea Vabariigi Rahvusassamblee esimehe Taani kuninganna Margrethe II-ga; Moon Hee-sangi visiit. 18.06 Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimehe Kalle Pallingu ja majanduskomisjoni liikmete kohtumine Saksamaa parlamendi transpordi ja digitaalse infrastruktuuri komisjoniga; Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ja välis- komisjoni esimehe Enn Eesmaa kohtumine Soome välisministri Pekka Haavistoga; Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ja välis- komisjoni esimehe Enn Eesmaa kohtumine Horvaatia presidendi Kolinda Grabar- Kitarovićiga; 20.06 maaelukomisjoni kohtumine Saksamaa parlamendi põllumajanduskomisjoni delegatsiooniga; 21.06 väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa kohtumine Rumeenia parlamendi välis- komisjoni esinaise Rozália Biróga.

Korea Vabariigi Rahvusassamblee esimehe Moon Hee-sangi visiit, mai 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 63 Juuli 11.09 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kohtumine 01.07 OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni Namiibia rahvusvaheliste suhete ja koostöö liikmete Johannes Kerdi ja Anti Poolametsa aseministri Christine Hoebesiga; kohtumine Armeenia Rahvusassamblee 16.09 riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja liikmetega; kohtumine Soome kaitseväe juhataja kindral 08.07 väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa ning Timo Pekka Kivineni ja teda saatva Eesti-Korea Vabariigi parlamendirühma delegatsiooniga; esimehe Urve Tiiduse ja aseesimehe Sven 19.–21.09 Hiina Rahvakongressi Hiina-Eesti sõprusrühma Sesteri kohtumine Korea Rahvusassamblee visiit; liikmetega; 26.09 Eesti-Mongoolia parlamendirühma kohtumine 10.07 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ja ase- Mongoolia valitsuse sekretariaadi esimehe Siim Kallase kohtumine Läti delegatsiooniga; presidendi Egils Levitsiga; 27.09 põhiseaduskomisjoni liikmete kohtumine 15.07 väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni Jaapani parlamendi põhiseaduskomisjoni kohtumine Hiina Rahvavabariigi riigikontrolli liikmetega. esindajatega. Oktoober August 01.10 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kohtumine 15.–16.08 väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa ja Albaania presidendi Ilir Metaga; aseesimehe Marko Mihkelsoni kohtumine 01.–02.10 Soome parlamendi administratiivkomisjoni Ameerika Ühendriikide senaatori Ron visiit; Wydeniga; 10.10 väliskomisjoni liikmete kohtumine USA 20.08 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ja välis- Kongressi eraldiste komitee, kaitse alam- komisjoni esimehe Enn Eesmaa kohtumine komitee ja relvajõudude komitee liikmete Leedu Vabariigi presidendi Gitanas Nausėdaga; nõunike delegatsiooniga; 21.08 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa, Eesti-India 22.10 riigikaitsekomisjoni liikmete kohtumine parlamendirühma esimehe Sven Sesteri ja Soome parlamendi kaitsekomisjoni väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa liikmetega; kohtumine India asepresidendi M. Venkaiah 29.10 Põhja-Makedoonia parlamendi aseesimehe Naiduga. Goran Misovski visiit.

September November 02.–03.09 Põhja- ja Baltimaade parlamentide esimeeste 03.–06.11 Ukraina Ülemraada Eesti sõprusrühma visiit; kohtumine; 11.11 rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka 09.09 riigikaitsekomisjoni liikmete kohtumine kohtumine Lõuna-Korea Rahvusassamblee Prantsusmaa küberturvalisuse delegatsiooniga; delegatsiooniga; Eesti-Brasiilia parlamendirühma kohtumine Brasiilia Rahvuskongressi delegatsiooniga;

Põhja- ja Baltimaade (NB8) parlamentide esimehed Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses, september 2019

64 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kohtumine Leedu Vabariigi Kohtumine Soome parlamendi esimehe Matti Vanhaneniga, november presidendi Gitanas Nausėdaga, august 2019 2019

25.11 Soome parlamendi esimehe Matti Vanhaneni 27.01 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe visiit; Anneli Oti ja kultuurikomisjoni esimehe 26.11 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ning Aadu Musta kohtumine Euroopa Vähemus- Riigikogu liikmete Enn Eesmaa ja Andres Suti rahvuste Föderaalliidu (FUENi) presidendi, kohtumine Ukraina presidendi Volodõmõr Euroopa Parlamendi liikme Loránt Zelenskõiga; Vinczega; väliskomisjoni liikme Keit Pentus- 27.11 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ning Rosimannuse kohtumine Nicaragua Vabariigi Riigikogu liikmete Annely Akkermanni ja ministri Paul Herbert Oquist Kelley’ga; Andrei Korobeiniku kohtumine Kanada 30.01 riigikaitsekomisjoni liikme, Eesti-Ukraina kindralkuberneri Julie Payette’iga. parlamendirühma esimehe Johannes Kerdi kohtumine Ukraina parlamendi liikmetega; Detsember 31.01 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ja välis- 06.12 väliskomisjoni kohtumine ÜRO Rahvus- komisjoni liikme Keit Pentus-Rosimannuse vahelise Kriisigrupi direktori Richard kohtumine Vatikani välisministri, peapiiskop Gowaniga; Paul Richard Gallagheriga. 10.–11.12 Soome parlamendi väliskomisjoni visiit; 19.12 välis- ja rahanduskomisjoni liikmete kohtumine USA Kongressi nõunikega.

2020 Jaanuar 16.01 Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmete kohtumine Euroopa Komisjoni asepresidendi Dubravka Šuicaga; 22.01 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Anneli Oti ja Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimehe Aivar Sõerdi kohtumine Tšehhi välis- ministri asetäitjaga Euroopa küsimustes Aleš Chmelařiga;

Kanada kindralkuberner Julie Payette Riigikogus, november 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 65 Rootsi parlamendi esimees Andreas Norlén teeb sissekande Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja Ukraina parlamendi esimees Riigikogu külalisteraamatusse, veebruar 2020 Dmõtro Razumkov, veebruar 2020

Veebruar Märts 13.–14.02 Rootsi parlamendi esimehe Andreas Norléni 06.03 Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni visiit; parlamentaarne seminar. 14.02 Balti Assamblee majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjoni ning loodusvarade ja VIDEOKOHTUMISED keskkonnakomisjoni parlamentaarne seminar; 2020 18.02 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa, Euroopa 16.04 Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa osalemine Liidu asjade komisjoni esimehe Anneli Oti ja Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamentide Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimehe Aivar esimeeste videokonverentsil; Sõerdi kohtumine Tšehhi peaministri Andrej 25.05 väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa osalemine Babišiga; Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamentide 19.02 väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa ja väliskomisjonide esimeeste videokohtumisel; komisjoni liikme Raivo Tamme kohtumine 05.06 Balti Assamblee (BA) heaolukomisjoni Islandi välisministri Gudlaugur Thór videokohtumine; Thórdarsoniga; 10.06 BA Eesti delegatsiooni esimehe Aadu Musta 25.–26.02 Ukraina parlamendi esimehe Dmõtro ja aseesimehe Johannes Kerdi osalemine Razumkovi visiit. BA presiidiumi ja Balti Ministrite Nõukogu videokohtumisel; 16.06 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Anneli Oti ja aseesimehe Riina Sikkuti osalemine rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste videokonverentsil (COSAC).

Kohtumine Tšehhi välisministri Andrej Babišiga, veebruar 2020

66 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 RIIGIKOGU JUHATUSE PARLAMENDIRÜHMAD

VÄLISVISIIDID I–III istungjärgul moodustati 66 parlamendirühma.

RIIGIKOGU ESIMEES HENN PÕLLUAAS

2019 07.–09.04 Euroopa Liidu riikide parlamentide esimeeste konverents Viinis; 04.–05.06 Kesk- ja Ida-Euroopa riikide parlamentide esimeeste 4. tippkohtumine Varssavis; 02.–04.10 Riigikogu esimehe ametlik visiit Ungari Vabariiki; 23.–25.10 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee parlamentide esimeeste konverents Strasbourgis; 28.–29.11 Balti Assamblee 38. istungjärk ja Balti riikide parlamentide esimeeste kohtumine Riias.

2020 04.–05.02 visiit Brüsselisse Euroopa Komisjoni; 04.03 Riigikogu esimehe ametlik visiit Soome Vabariiki.

RIIGIKOGU I ASEESIMEES HELIR-VALDOR SEEDER

2019 28.–29.09 kohtumine Läti parlamendi aseesimehe ning regionaal- ja koostööministriga Riias; 10.–11.10 kohtumine Soome parlamendi liikmetega Helsingis; 18.–22.11 Euroopa Rahvapartei (EPP) kongress Zagrebis.

RIIGIKOGU II ASEESIMEES SIIM KALLAS

2019 30.–31.05 Balti Assamblee idapartnerluse konverents Vilniuses.

2020 27.02–02.03 kohtumised Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi liikmetega Brüsselis eesmärgiga tutvuda Euroopa Liidu suundumustega.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 67 RIIGIKOGU KOMISJONIDJA AVALIKKUS JA ÕIGUSLOOME

Ma arvan, et väga paljud Eesti valitsused viimase paarikümne aasta jooksul on töötanud selle nimel, et Eesti tuntus maailmas digiriigina ja e-riigina leiaks tähelepanu ja kinnitaks kanda paljudes maailma nurkades. Ma usun, et me võime täna jul- gelt öelda, et maailm on justkui jõudnud Eestile järele ja tun- netanud seda, mis väärtus on Skype’il, mis väärtus on sellel, kui meie inimesed oskavad digitaalselt toimida ning kui lihtne on tegelikult hoida ühis- konda toimimas siis, kui meid tabavad sellised kriisid, nagu me praegu läbi elame.

Marko Mihkelson, 15.04.2020

68 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Autogrammisoovijad parlamendi ajalooraamatu esitlusel, aprill 2019 Eesti Vabariigi 102. aastapäeva hommik Toompeal, veebruar 2020

2019 25. mai Riigikogu lahtiste uste päev. 4. aprill Riigikogu XIV koosseisu avaistung. 4. juuni Eesti lipu pidulik heiskamine lipu 22.–26. aprill Eesti parlamendi 100. sünnipäevale 135. aastapäeval. pühendatud juubelinädal: 20. august 20. Augusti Klubi aastakoosolek – 22. aprilli õhtu – 120 küünla Toompea lossis; päevakohane kontsert läitmine Kuberneri aias Asutava lossi rõdul, esinejad Ott Lepland ja Kogu liikmete mälestuseks; Rein Rannap. – 23. aprill – Riigikogu pidulik istung; 22. september vastupanuvõitluse päeval heiskasid Pika Jaak Valge ajalooraamatu „Eesti Hermanni torni Eesti lipu Tallinna parlament 1917–1940“ esitlus; 21. Kooli õpilased. – 24. aprill – temaatilise postmargi esitlus; Riigikogu kolm nõupidamis- 2020 ruumi said ajalooliste riigimeeste 24. veebruar riigilipu pidulik heiskamine Eesti Otto Strandmani, August Rei ja Jaan Vabariigi aastapäeval. Tõnissoni nimed; e-raamatu 4. juuni Eesti lipu pidulik heiskamine lipu „I Riigikogu liikmed“ ning e-näituse 136. aastapäeval. „Parlament ja aeg“ esitlus 23. juuni võidupüha pidulik lipuheiskamise rahvusraamatukogus; tseremoonia ja muinastule süütamine – 26. aprill – pidulik kontsertetendus Kuberneri aias. „Eestimaa hääled“ Estonia teatris. 20. august 20. Augusti Klubi aastakoosolek Toompea lossis.

Näituse „Riigikogu 100“ avamine Toompeal Kuberneri aias, aprill 2019 Eesti lipu 135. aastapäeva tähistamine, juuni 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 69 RIIGIKOGU 100

Me oleme üle elanud hävitavad ajalootormid. Me jäime kestma ja taastasime oma riigi. Meil on, mille üle olla uhke. Ma tahan väga, et ka meie, praeguse Riigikogu liikmed ei unustaks Eesti riigi loojate ja Asutava Kogu demokraatlikke ja üllaid põhimõtteid. Riigikogu esimees Henn Põlluaas

Igale Riigikogule annab hinnangu aeg. Just ajaline distants aitab meil tõeliselt väärtustada Asutava Kogu ning sellele järgnenud demokraatlikult valitud rahvaesinduste ettevaatavaid otsuseid ja tööd. Nõndasamuti hindavad meie tänaseid tegemisi ja valikuid tulevased põlved. Peaminister Jüri Ratas Riigikogu 100. aastapäeva pidulikul istungil, 23.04.2019

Küünlad Asutava Kogu liikmete mälestuseks, pidulik istung Riigikogus, kontsertetendus Estonia teatris ning temaatiline postmark – mõned killud Riigikogu juubelisündmuste reas, aprill 2019

70 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Balti Assamblee komisjonide istung Balti riikide majanduskoostööst, veebruar 2020 13. veebruar paneeldiskussioon digitehnoloogia võimalustest ja ohtudest. 14. veebruar Balti Assamblee komisjonide istung KONVERENTSID, SEMINARID JA Balti riikide majanduskoostööst. FOORUMID RIIGIKOGU KONVERENTSISAALIS 5. märts seminar „Naised poliitikas 100+“. 6. märts Balti Assamblee julgeoleku- ja 2019 kaitsekomisjoni istung. 9. mai Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni 15. juuni Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. aasta- kongress. päevale pühendatud pidulik istung 4. juuni avalik arutelu 5G tehnoloogia „Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana“. paigaldamisest Eestis. 7. juuni Balti Assamblee komisjonide ühisistung. RIIGIKOGU JA NOORED 11. juuni ümarlaud salaturust ja aktsiisi- poliitikast. 2019 10. september seminar suitsiidiennetusest „Oleme 16., 23. ja 30. mai 450 lugemishuvilist last Pika Hermanni olemas“. tornis koostöös Tallinna Keskraamatu- 24. september avalik arutelu tuuleenergia võimalustest koguga projekti „Loeme ennast torni Eestis. tippu“ raames. 3.–4. oktoober rahvusvaheline seminar tehisintellekti 7. august kodutütarde suvelaagri Riigikogu- kasutamisest parlamenditöö toetamisel. külastus. 9. oktoober konverents „Usuvabadus Eestis“. 30. september Mudel-Euroopa Parlamendi 22. oktoober konverents „Aasta põllumees 2019“. simulatsiooniistung. 23. oktoober konverents „Teadus kui Eesti arengu- 27. november kodanikupäeva noortefoorum mootor (VI). Targalt piiratud planeedil“. „Kliimamuutustega seotud väljakutsed“. 31. oktoober sümpoosion „Riigikaitsekohus, kas ja kuidas“. 2020 5. november komisjonide avalik istung kodaniku- 5. august kodutütarde suvelaagri Riigikogu- ühiskonna arengust. külastus. 11. november komisjonide avalik istung metsanduse arengukavast. 13. november konverents „Demokraatia ja võim“. 6. detsember tagasirändepoliitika seminar „Ootame teid!“.

2020 22. jaanuar pidulik kõnekoosolek „Jääd kiivrisse. Päästeliit 10“. 10. veebruar foorum „Eesti regionaalne tasand – kas praktiline vajadus või saab ka teisiti?“. 11. veebruar komisjonide ühisistung teemal „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“. Mudel-Euroopa Parlamendi simulatsiooniistung, september 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 71 2020 14. jaanuar näitus „100 maaelu toetamise näidet“ III korruse galeriis. 22. jaanuar Ludmilla Siimu maalinäitus „Olemise ilu ja valu“ kunstisaalis. 28. jaanuar fotonäitus „Eesti Punane Rist 100“ Riigikogu hoone vestibüülis. 12. veebruar MTÜ Vaimupuu 2018. aasta foto- konkursi „Minu Eesti“ võidutööde näitus III korruse galeriis. 3. märts näitus „Muinsuskaitseameti 2019. aasta tunnustused“ III korruse galeriis. 11. märts loomingulise ühenduse Studio 22 näitus

Riigikogu Toimetiste peatoimetaja Tiina Kaalep ja Riigikogu „Taevasmaa, võred ja välgud“ väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa väljaande esitlusel, juuni 2020 kunstisaalis. 1. juuni näitus „Oma riik, oma seadus. Põhi- NÄITUSED JA ESITLUSED seadus 100“ Riigikogu hoone II korrusel. 10. juuni RiTo 41. numbri esitlus, fookusteemaks 2019 Euroopa Liit. 17. aprill Mall Nukke maalinäitus „Kolmevärvi mängud II“ kunstisaalis. MUU 22. aprill rändnäitus „Riigikogu 100“ Kuberneri aias. 2019 5. juuni parlamendiajakirja Riigikogu 3.–4. juuli XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli oli Toimetised (RiTo) 39. numbri esitlus, traditsiooniliselt hoiul Pika Hermanni fookusteemaks riigireform. tornis. 7. juuni rändnäitus „Riigikogu 100“ Paides. 11. november Vanalinna Hariduskolleegiumi, Püha 9. juuli rändnäitus „Riigikogu 100“ Tartus. Miikaeli Kooli ja Toomkooli väikesed 15. august rändnäitus „Riigikogu 100“ Narvas. mardisandid käisid Riigikogule 2. september rändnäitus „Riigikogu 100“ Rakveres. mardiõnne soovimas. 9. september näitus „Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks 5. detsember Kaitseliidu Toompea malevkonna miljonit lugu“ III korruse galeriis. aastapäevaaktus Valges saalis. 17. september Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku 13. detsember ilmus XIII Riigikogu tegevust tutvustav käsitöö osakonna näitus „Pärandiluup“ statistikakogumik. Riigikogu hoone II korrusel. 18. september Margus Tõnnovi maalinäitus „Maitsed“ 2020 kunstisaalis. 8. aprill ilmus Arenguseire Keskuse aastaraamat. 10. oktoober maareformi käsitlev näitus „Maaseadus 7. mai koostöös Riigikogu liikmetest aja- ja priius“ Riigikogu hoone vestibüülis. loolaste Jaak Juske ja Jaak Valgega 14. oktoober hõimupäevade näitus „Kellele valmisid Riigikogu ajalugu tutvustavad iseseisvus, kellele autonoomia. videofilmid. 100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist“ III korruse galeriis. 5. november Len Girini nahkkollaažid Vene Muuseumi kollektsioonist III korruse galeriis. 12. november Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäitus „Liginull“ Riigikogu hoone vestibüülis. 13. november Tarrvi Laamanni maalinäitus „Uptop“ kunstisaalis. 2. detsember Võrumaa meistrite käsitöönäitus Riigikogu hoone vestibüülis. 5. detsember fotonäitus „Rail Balticu radadel“ III korruse galeriis.

11. detsember RiTo 40. numbri esitlus, fookusteemaks Laulu- ja tantsupeo tuli viiakse traditsiooniliselt ööseks Eesti teadus. Pika Hermanni torni, juuli 2019

72 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Näitused Riigikogus kajastavad riigi ajalugu, eesti kunstnike loomingut ja käsitöömeistrite töid: fotodel Margus Tõnnovi, Mall Nukke, Võrumaa käsitöömeistrite, Studio 22 ja põhiseaduse 100. aastapäeva näitus

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 73 Riigikogu lahtiste uste päevadel jätkub nii esinejaid kui ka uudistajaid, aprill 2019

74 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020