DOCSLIB.ORG

Riigikogu Aastaraamat 2019/2020 Riigikogu Aastaraamat 2019/2020

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Riigikogu Aastaraamat 2019/2020 Riigikogu Aastaraamat 2019/2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 AASTARAAMAT RIIGIKOGU RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Riigikogu Kantselei 2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 1 Riigikogu aastaraamat 2019/2020 Aastaraamat koondab perioodi 30. märts 2019 – 13. september 2020 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Pärgma ja Piret Viljamaa Keeleliselt toimetanud Gerli Randjärv Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei ISSN 1736-776X (trükis) ISSN 2733-2020 (võrguväljaanne) Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2020, Eesti Rahvusraamatukogu 2020 2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 SISUKORD SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Peep Jahilo 5 KONTROLL 46 Arupärimised 47 Kirjalikud küsimused 48 RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: Infotunniküsimused 49 VALIMISED, JUHATUS JA Umbusaldushääletused 51 FRAKTSIOONID 6 Muu kontrolltegevus 52 Valimised 7 Juhatus 11 Fraktsioonid 12 TEGEVUS MUUDES Koosseisu muudatused 16 VALDKONDADES 54 Fakte Riigikogu liikmete kohta 17 VÄLISSUHTLUS 60 RIIGIKOGU KOMISJONID: Riigikogu delegatsioonid 62 TEGEVUSE ÜLEVAADE 18 Riigikogu väliskülalised 63 Euroopa Liidu asjade komisjon 19 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 67 Keskkonnakomisjon 20 Parlamendirühmad 67 Kultuurikomisjon 22 Maaelukomisjon 23 Majanduskomisjon 25 RIIGIKOGU Põhiseaduskomisjon 27 JA AVALIKKUS 68 Rahanduskomisjon 29 Riigikaitsekomisjon 31 Sotsiaalkomisjon 33 Väliskomisjon 35 Õiguskomisjon 37 Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 39 Korruptsioonivastane erikomisjon 40 Riigieelarve kontrolli erikomisjon 41 Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon 42 Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon 43 Õigusloome statistikat 44 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 3 4 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 HEA LUGEJA! Riigikogu käesoleva aastaraamatu eripära on, et esimest elukorralduse. Eriolukorra tingimustes pidi ka Riigikogu korda ilmub see ainult elektrooniliselt. Otsustasime leidma uusi mooduseid tegutsemiseks. Täiskogu istungi- vähendada meie ökoloogilist jalajälge paberväljaandele tel jäi saal mõneks ajaks tavapärasest hõredamaks, harju- kuluva ressursi võrra, tegemata seejuures hinnaalandust tati tegutsemist kaitsemaske kandes, distantsi hoides ja kogumiku sisule. Kui keegi soovib tingimata alles hoida hoolsalt käsi pestes. Sellistes tingimustes tuli läbi viia ka aastaraamatu paberversiooni, siis on võimalik ka välja- iga-aastased Riigikogu juhatuse valimised, mis ettevaatus- trükk. abinõusid kasutades ka igati korda läksid. Täiesti uudne Seekordne väljaanne keskendub ajavahemikule oli hääletamine autodest lossi sisehoovis – ikka selleks, 2019. aasta märtsist 2020. aasta septembrini. Nagu ikka et vähendada miinimumini võimalikku nakatumisriski. iga nelja aasta tagant, toimusid selles ajasahtlis 2019. aasta Oluliselt kiiremini kui tavaolukorras said nii Riigikogu märtsis Riigikogu valimised ning tööle asus uus, XIV koos- liikmed kui ametnikud selgeks kaugosalusega koosole- seis. Kuna nüüd on parlamendis esindatud viis erakonda, kute pidamise. Komisjonide videoistungid muutusid üsna vähenes fraktsioonide arv ühe võrra. Saja ühest valitud tavapärasteks ning kaugistungitele kogunesid ka juhatus rahvasaadikust asus tubli kolmandik Riigikogus tööle ja vanematekogu, samal moel viidi läbi muidki koosole- esimest korda. Riigikogu Kantselei andis oma panuse, kuid. Teine lugu oli täiskogu istungitega: põhiseadusko- et värskelt valitutele Riigikogu kodu- ja töökorda, misjon tegeles aktiivselt kaugtööd võimaldava seadusand- asjaajamist, välissuhtlust, infotehnoloogia teenuseid luse kohendamisega, millega paralleelselt püüdis kantse- jm tutvustada. lei koos majaväliste arendajatega ette valmistada sobivat Riigikogu uue koosseisu ametisse asumine langes e-keskkonda täiskogu istungite pidamiseks virtuaal- kokku Riigikogu 100. aastapäevaga. 23. aprillil 2019 ruumis. Nüüdsest on Riigikogul see võimekus tulevikku tähistasime sajandi möödumist tänase Riigikogu eelkäija silmas pidades olemas. Asutava Kogu kokkutulemisest. Selle ajaloolise teetähise Tehnika arenguga on vahetult seotud ka Riigikogu märkimiseks toimusid üritused nii Toompea lossis kui istungite jäädvustamine. Tänavune sügisistungjärk algas väljaspool. Peeti Riigikogu pidulik istung ning kontsert- sootuks murrangulisel moel, sest esimest korda Riigikogu aktus Estonia teatrimajas tõi kokku parlamendiliikmed ajaloos ei stenografeerinud istungitel kõneldavat enam eri koosseisudest. Valmis sai Jaak Valge koostatud põhjalik inimkäed, vaid tehisintellekt, mille koostatud steno- ja esinduslik ülevaade Riigikogu sõdadevahelisest perioo- gramm vajab vaid toimetamist ja korrektuuri. dist – väärikas üllitis asjatundjatele ja sobilik kingitus aja- Üksikasjalikumalt saate XIV Riigikogu esimese loohuvilistele. Riigikogu ajalugu peegeldava välinäitusega pooleteise tööaasta tegemistest teada juba aastaraamatut sai tutvuda Eestimaa kaheksa linna tänavatel ja väljakutel. sirvides. Head lugemist! Seniste numbrite asemel said nimed kolm Toompea lossi nõupidamissaali: Otto Strandman, August Rei ja Jaan Peep Jahilo Tõnisson olid mehed, kes lisaks parlamendi juhtimisele Riigikogu Kantselei direktor ka riigivanema ametit jõudsid pidada ja seetõttu saalidele nimeandjateks sobisid. Eesti Post andis välja Riigikogu sadat aastat tähistava margi ja ümbriku, mida koos sama- teemalise templiga tervikasjaks nimetatakse. Maikuus toimunud lahtiste uste päev oli samuti pühendatud sajandivanusele Riigikogule. Läinud aasta sügishooaeg kujunes Riigikogu uuele koosseisule igati tegusaks, kuid ootamatu koroonaviirus paiskas tänavu varakevadel segi kogu riigi igapäevase RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 5 RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: VALIMISED, JUHATUS JA FRAKTSIOONID Riigikogu on meie rahva esindus ja seega eeskujuks meie inimestele. Iga teie sõna Poliitika on vaidluste, läbi- ja arvamus on teravdatud rääkimiste ja kokkulepete tähelepanu all ning kujundab kunst. Just Riigikogu on koht, suhtumist mitte ainult teisse, kus rahva tahte alusel sõlmi- vaid kogu meie riiki. Niisamuti takse poliitilisi kokkuleppeid ja on ka otsustega, mis siin saalis tehakse otsuseid. See ei tohiks vastu võetakse. Saja-aastaseks olla konfliktide loomise või saanud riigi esinduskogult kultiveerimise koht. Parlamendil nõuavad meie kodanikud on roll, mida keegi teine täita suurt küpsust ja suuremat ei saa. Me esindame siin kõik vastutust, otsuste sügavamat, Eesti rahvast. Ka siis, kui põhjalikumat läbitöötamist. valimistulemused poliitilistele oponentidele ei meeldi. Vabariigi President Kersti Kaljulaid Riigikogu 100. aastapäeva pidulikul Riigikogu esimees Henn Põlluaas istungil, 23.04.2019 sügisistungjärgu avamisel, 09.09.2019 6 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 VALIMISED Riigikogu XIV koosseisu valimised toimusid 3. märtsil 2019. Hääletamisest võttis osa 63,7% valijaist. Elektroonilise hääletamise võimalust kasutas 247 232 valijat (43,7%). 2019. aasta alguses oli registreeritud 14 erakonda, valimistel osales neist 10. Üksikkandidaate oli 15. Ühele Riigikogu liikme kohale kandideeris 10,9 inimest. Jagati 13 isikumandaati, 68 ringkonnamandaati ja 20 kompensatsioonimandaati. Kõige rohkem hääli kogus Eesti Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Kaja Kallas (20 072). Rohkem infot valimiste kohta vt valimised.ee Riigikogu XIV koosseis, aprill 2019 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 7 ÜLERIIGILISED VALIMISTULEMUSED Valimisnimekiri Lühend Hääli % Kohtade arv Eesti Reformierakond RE 162 363 28,9 34 Eesti Keskerakond K 129 618 23,1 26 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EKRE 99 671 17,8 19 Isamaa Erakond I 64 219 11,4 12 Sotsiaaldemokraatlik Erakond SDE 55 175 9,8 10 Erakond Eesti 200 – 24 448 4,4 0 Erakond Eestimaa Rohelised EER 10 227 1,8 0 Elurikkuse Erakond ERE 6 858 1,2 0 Eesti Vabaerakond EVA 6 461 1,2 0 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei EÜV 511 0,1 0 Üksikkandidaadid – 1 590 0,3 0 KOKKU 561 141 100 101 VALIMISRINGKONNAD JA MANDAATIDE ARV Mandaate 16 Valituks osutunud kandidaate 14 12 10 8 6 4 2 0 10 11 13 13 8 8 15 13 6 6 5 2 7 6 7 7 7 7 8 8 8 10 7 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1. Tallinn: Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine; 2. Tallinn: Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita; 3. Tallinn: Mustamäe ja Nõmme; 4. Harju- ja Raplamaa; 5. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa; 6. Lääne-Virumaa; 7. Ida-Virumaa; 8. Järva- ja Viljandimaa; 9. Jõgeva- ja Tartumaa; 10. Tartu linn; 11. Võru-, Valga- ja Põlvamaa; 12. Pärnumaa VALIMISNIMEKIRJAD JA MANDAATIDE JAOTUS 25 Isikumandaadid Ringkonnamandaadid 20 Kompensatsioonimandaadid 15 10 5 0 0 6 21 7 4 18 4 3 12 4 0 10 2 7 3 RE K EKRE I SDE 8 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 XIV RIIGIKOGU LIIKMETE NIMEKIRI Vabariigi Valimiskomisjon registreeris XIV Riigikogu Valimisnimekiri Lühend Hääli % Kohtade arv liikmed Riigikogu valimise seaduse § 74 lõike 1 alusel Eesti Reformierakond RE 162 363 28,9 34 (otsus nr 94, vastu võetud 28.03.2019; RT III, 29.03.2019, 4). Eesti Keskerakond K 129 618 23,1 26 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EKRE 99 671 17,8 19 Eesti Reformierakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 1. Arto Aas 1*/2339**/rm*** Isamaa Erakond I 64 219 11,4 12 45. Merry Aart 11/1245/rm 2. Annely Akkermann 12/2397/rm 46. Riho Breivel 7/979/km Sotsiaaldemokraatlik Erakond SDE 55 175 9,8 10 3. Yoko Alender 8/997/rm 47. Peeter Ernits 9/3846/rm 4. Jüri Jaanson 12/1139/km Erakond Eesti 200 – 24 448 4,4 0 48. Helle-Moonika Helme 5/3202/rm 5. Kaja Kallas 4/20 072/im 49. Mart Helme 12/9170/im Erakond Eestimaa Rohelised EER 10 227 1,8 0 6. Siim Kallas 2/8733/im 50. Martin Helme 3/5967/rm 7. Liina Kersna 11/2343/rm Elurikkuse Erakond ERE 6 858 1,2 0 51. Ruuben Kaalep 10/566/km 8.
Load more

Recommended publications
  • Kersti KALJULAID Is a Global Leader Being 5Th President of the Republic of Estonia
    Kersti KALJULAID is a global leader being 5th President of the Republic of Estonia. As a firm believer in multilateralism she has spectacular experiences in the fields of economy and energy as well as in public sector, European institutions and international level. Since 2016 President of the Republic of Estonia 2004-2016 Member of the European Court of Auditors 2002-2004 CFO and CEO in Energy sector 1999-2002 Economic Advisor to Prime Minister mr Mart LAAR 1994-1999 different positions in Investment Banking and Telecom sectors INVOLVEMENT IN ORGANISATIONS Since 2018 co-chair of UN High-Level Steering Group „Every Woman Every Child“ 2016-2019 Leading Estonian campaign to UN Security Council 2020-2021 2012-2016 Chair of the Council of University of Tartu 2001-2004 Member of the Supervisory Board of the Estonian Genome Centre Kersti Kaljulaid is also a member of World Bank’s Advisory Panel for the World Development Report 2021 and member of the European Council on Foreign Relations Council. LANGUAGE SKILLS She is fluent in English and French and also speaks German, Finnish, Russian. EDUCATION She graduated from the University of Tartu in 1992 in the field of genetics in the Faculty of Natural Sciences and completed master's studies in the Faculty of Economics and Business Administration in 2001. „Estonia regained its independence in 1991. With 30 years we have gone through comprehensive, rapid and successful reforms, we have built the first truly digital society and developed one of the best education systems in the world according to OECD. These are the experiences I want to bring to the OECD in order to be prepared for the challenges we will face in the next decades.“ Kersti KALJULAID President of the Republic of Estonia .
    [Show full text]
  • 'Russia Is a Threat': Estonia Frets About Its Neighbor
    Opinions ‘Russia is a threat’: Estonia frets about its neighbor In an interview, President Kersti Kaljulaid says Trump must stand up to Moscow. By Lally Weymouth March 24 Lally Weymouth is a senior associate editor at The Washington Post. TALLINN, ESTONIA Estonian President Kersti Kaljulaid is treading carefully. Sitting in her office this past week, she said she believes Vice President Pence’s assurances that, despite President Trump’s skepticism, the United States is committed to NATO. A NATO battalion just arrived to make this small and vulnerable Baltic nation feel safer from Russia, a powerful neighbor historically ambivalent about its independence. Kaljulaid, chosen last year as a compromise candidate, spoke to The Washington Post’s Lally Weymouth about Vladimir Putin, NATO and a childhood spent under Soviet occupation. Edited excerpts follow. Q. Is Russia a threat? Are you worried? A. Yes, I am worried. Russia is a threat. Not a physical threat to any NATO country but [a threat] to the international security architecture. In 2008, they moved on Georgia. Q. When Russia occupied Abkhazia and South Ossetia? A. That was the first sign. It blew over very quickly — European countries went back to business and life continued. This, of course, taught President Putin a lesson: He could push a little more. Q. He got the message he could do whatever he wants? A. If he does it bit by bit, yes. When he went into Crimea, it stopped for a while because the European countries and America this time recognized that they needed to draw a red line.
    [Show full text]
  • Ettekande Fail
    Põhiseaduse tegijad Hannes Vallikivi ja nende päritolu 1919 1920 märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets jaan veebr märts aprill mai juuni MNK APSK VAK PSK I PSK II PSK III PS Uluotsa APS eelnõu Uluotsa II PS eelnõu Uluotsa I PS eelnõu Riigikohtu, kohtunike, riigikontrolöri, peastaabi, ministrite jt kommentaarid MNK APSK PSK § Palvadre § Asson, Jans, Kurs-Olesk, Oinas, Vain § Ast, Kartau, Kurs-Olesk, Neps, Vain jt § Ruubel § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Tomberg § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Ruubel, Strandman, Talts jt § Maim, Parts § Parts, Poska, Tõnisson, Westholm § Kuusner, Maim, Parts, Poska jt § Linnamägi § Kann § Kann, Leesment § Uluots § Uluots § Uluots § Pezold, Koch § Kruus § Loorits, Kruus § Sorokin MNK = Maanõukogu juristide komisjon; APSK = ajutise põhiseaduse komisjon; PSK = põhiseaduskomisjon; VAK = valitsemise ajutine kord; PS = põhiseadus © Hannes Vallikivi 2020 Erakondade aktiivsus (VAK) Erakondade aktiivsus (PS) kristlik rahvaerakond tööerakond rahvaerakond rahvaerakond 4% 21% 11% 34% kristlik rahvaerakond 4% maaliit 21% maaliit 12% sakslased 1% sakslased 4% venelased tööerakond 3% venelased 15% 1% sotsiaaldemokraadid esseerid 42% esseerid sotsiaaldemokraadid 0% 5% 22% Saadikute aktiivsus (VAK) Saadikute aktiivsus (PS) Tõnisson Uluots Einbund Päts Olesk Ast Vain Seljamaa Jans Sorokin Ast Jans Päts Tõnisson* Strandman Olesk Oinas Anderkopp Vain Kruus © Hannes Vallikivi 2020 MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. Anderkopp, Ado Olesk, Lui Asson, Emma Palvadre, Anton Ast, Karl Parts, Kaarel
    [Show full text]
  • Confronting Planetary Emergencies – Solving Human Problems
    NEW APPROACHES TO ECONOMIC CHALLENGES (NAEC) Confronting Planetary Emergencies – Solving Human Problems Biographies Opening Session Session 1: Economic Thinking and Acting after Covid-19 Session 2: Session 2: NAEC - Rejuvenating the Debate Session 3: Lessons from Covid-19 to Address Future Threats Session 4: Closing Session 9 October 2020 Virtual meeting at the OECD Conference Centre, Paris Further information: William Hynes – [email protected] NEW APPROACHES TO ECONOMIC CHALLENGES (NAEC) Angel Gurria Secretary General of the OECD As Secretary-General of the Organisation of Economic Co-operation and Development (OECD) since 2006, Angel Gurría has firmly established the Organisation as a pillar of the global economic governance architecture including the G7, G20 and APEC, and a reference point in the design and implementation of better policies for better lives. He has broadened OECD’s membership with the accession of Chile, Estonia, Israel, Latvia and Slovenia, and has made the Organisation more inclusive by strengthening its links with key emerging economies. Under his watch, the OECD is leading the effort to reform the international tax system, and to improve governance frameworks in anti-corruption and other fields. He has also heralded a new growth narrative that promotes the well-being of people, including women, gender and youth, and has scaled up the OECD contribution to the global agenda, including the Paris Agreement on Climate Change and the adoption of the Sustainable Development Goals Born in Mexico, Mr. Gurría came to the OECD following a distinguished career in public service in his country, including positions as Minister of Foreign Affairs and Minister of Finance and Public Credit in the 1990s.
    [Show full text]
  • 101 Lühielulugu
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 16. juuni 2016 Tallinn 2016 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 107 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 110 Riigikogu fraktsioonid 113 Riigikogu komisjonid 117 Riigikogu koosseisud 118 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 130 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Jüri Adams Külliki Kübarsepp Valdo Randpere Raivo Aeg Helmen Kütt Jüri Ratas XIII KOOSSEIS Yoko Alender Ants Laaneots Rein Ratas Andres Ammas Kalle Laanet Martin Repinski seisuga 16. juuni 2016 Andres Anvelt Viktoria Ladõnskaja Mailis Reps Krista Aru Maris Lauri Kersti Sarapuu Maire Aunaste Heimar Lenk Erki Savisaar Deniss Boroditš Kerstin-Oudekki Loone Vilja Savisaar-Toomast Dmitri Dmitrijev Lauri Luik vt Vilja Toomast Enn Eesmaa Ain Lutsepp Helir-Valdor Seeder Peeter Ernits Jaak Madison Andre Sepp Igor Gräzin Jaanus Marrandi Priit Sibul Monika Haukanõmm Andres Metsoja Arno Sild Mart Helme Marko Mihkelson Kadri Simson Martin Helme Marianne Mikko Mark Soosaar Andres Herkel Sven Mikser Imre Sooäär Remo Holsmer Madis Milling Mihhail Stalnuhhin Olga Ivanova Aadu Must Anne Sulling Jüri Jaanson Kalle Muuli Märt Sults Toomas Jürgenstein Meelis Mälberg Aivar Sõerd Jaanus Karilaid Eiki
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021-June.Pdf
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 17, 2021 Tallinn 2021 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Estonian edition edited by Gerli Randjärv, English edition by Piret Pärgma / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 120 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 124 List of Riigikogus 148 Abbreviations and Select Glossary 149 CONTENTS CONTENTS 2 Members MEMBERS OF Merry Aart Uno Kaskpeit Kristen Michal Erki Savisaar THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Erkki Keldo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Yoko Alender Kert Kingo Madis Milling Andrus Seeme Tiiu Aro Signe Kivi Aadu Must Sven Sester Riho Breivel Toomas Kivimägi Eduard Odinets Priit Sibul Dmitri Dmitrijev Aivar Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Ivi Eenmaa Rene Kokk Ivari Padar Imre Sooäär Enn Eesmaa Mihhail Korb Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Peeter Ernits Andrei Korobeinik Heljo Pikhof Timo Suslov Hele Everaus Siret Kotka Õnne Pillak Margit Sutrop Kalle Grünthal Heiki Kranich Siim Pohlak Aivar Sõerd Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kristina Šmigun-Vähi Anti Poolamets Mart Helme Eerik-Niiles Kross
    [Show full text]
  • The Executive Survey General Information and Guidelines
    The Executive Survey General Information and Guidelines Dear Country Expert, In this section, we distinguish between the head of state (HOS) and the head of government (HOG). • The Head of State (HOS) is an individual or collective body that serves as the chief public representative of the country; his or her function could be purely ceremonial. • The Head of Government (HOG) is the chief officer(s) of the executive branch of government; the HOG may also be HOS, in which case the executive survey only pertains to the HOS. • The executive survey applies to the person who effectively holds these positions in practice. • The HOS/HOG pair will always include the effective ruler of the country, even if for a period this is the commander of foreign occupying forces. • The HOS and/or HOG must rule over a significant part of the country’s territory. • The HOS and/or HOG must be a resident of the country — governments in exile are not listed. • By implication, if you are considering a semi-sovereign territory, such as a colony or an annexed territory, the HOS and/or HOG will be a person located in the territory in question, not in the capital of the colonizing/annexing country. • Only HOSs and/or HOGs who stay in power for 100 consecutive days or more will be included in the surveys. • A country may go without a HOG but there will be no period listed with only a HOG and no HOS. • If a HOG also becomes HOS (interim or full), s/he is moved to the HOS list and removed from the HOG list for the duration of their tenure.
    [Show full text]
  • The University of Chicago Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924
    THE UNIVERSITY OF CHICAGO SMUGGLER STATES: POLAND, LATVIA, ESTONIA, AND CONTRABAND TRADE ACROSS THE SOVIET FRONTIER, 1919-1924 A DISSERTATION SUBMITTED TO THE FACULTY OF THE DIVISION OF THE SOCIAL SCIENCES IN CANDIDACY FOR THE DEGREE OF DOCTOR OF PHILOSOPHY DEPARTMENT OF HISTORY BY ANDREY ALEXANDER SHLYAKHTER CHICAGO, ILLINOIS DECEMBER 2020 Илюше Abstract Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924 What happens to an imperial economy after empire? How do economics, security, power, and ideology interact at the new state frontiers? Does trade always break down ideological barriers? The eastern borders of Poland, Latvia, and Estonia comprised much of the interwar Soviet state’s western frontier – the focus of Moscow’s revolutionary aspirations and security concerns. These young nations paid for their independence with the loss of the Imperial Russian market. Łódź, the “Polish Manchester,” had fashioned its textiles for Russian and Ukrainian consumers; Riga had been the Empire’s busiest commercial port; Tallinn had been one of the busiest – and Russians drank nine-tenths of the potato vodka distilled on Estonian estates. Eager to reclaim their traditional market, but stymied by the Soviet state monopoly on foreign trade and impatient with the slow grind of trade talks, these countries’ businessmen turned to the porous Soviet frontier. The dissertation reveals how, despite considerable misgivings, their governments actively abetted this traffic. The Polish and Baltic struggles to balance the heady profits of the “border trade” against a host of security concerns shaped everyday lives and government decisions on both sides of the Soviet frontier.
    [Show full text]
  • What Explains the National Foreign Policy of EU Member States Towards
    What explains the national foreign policy of EU member states towards Russia in light of the EU sanction regime? A case study congruence analysis of ideational liberalism and commercial liberalism applied towards Estonia and Austria First reader: Dr. M. Onderco Second reader: Dr. A.T. Zhelyazkova Quirine Hoogeveen 485740 Thesis MSc International Public Management and Policy Erasmus University Rotterdam Word count: 24.807 05-10-2018 1 Abstract This thesis makes a contribution to the understanding of EU national foreign policy by analysing whether ideational liberalism or commercial liberalism better explain the national foreign policy outlook of Estonia and Austria towards Russia in light of the EU collective sanction regime. In answering this question, the thesis follows a case study research design in which it conducts a congruence analysis following a competing theoretical approach. Propositions focused on political ideology, as grounded in ideational liberalism, and trade linkages, as stemming from commercial liberalism, are being applied to the two ‘least-likely’ cases under analysis. This thesis argues that the national foreign policy of EU member states towards Russia in light of the imposed EU sanctions can better be explained via ideational liberalism, centred on political ideology. It hereby gives substances to the fundamental status of the IR liberalist paradigm when focused on ideational liberalism. In addition, this thesis’ central argument is in line with the apparent consideration that economic reasoning might not be the true underpinning of EU national foreign policy towards Russia. 2 Acknowledgements I would like dedicate a few words of thanks to the people that gave me valuable support during the process of writing this thesis at hand.
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices
    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices Specific Contract No. JUST/2016/RCIT/PP/RIGH/0094 Prepared by: Francisco Lupiáñez-Villanueva and Axelle Devaux (Editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (Authors) Directorate-General for Justice and Consumers 2018 6 Justice and Consumers Study on the benefits and drawbacks of remote voting European Commission Directorate-General for Justice and Consumers Directorate D: Equality and Union Citizenship Contact: Harry Panagopulos, Unit 03 E-mail: [email protected] European Commission B-1049 Brussels Authors Francisco Lupiáñez-Villanueva & Axelle Devaux (editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (authors) Lead contractor in consortium Legal notice This study has been commissioned by the European Commission, DG JUSTICE. The information and views set out in this study are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this study. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. Acknowledgements We would like to acknowledge the work of the following people on the country fiches: Marlene Altenhofer, Dimitra Anastasiadou, Laura Busquet, Milda Butkute, Márton Csirik, David Dueñas Cid, Cloé Gendronneau, Elżbieta Gral, Anna Knack, Ria Ivandic, Marta Kepe, Arya Sofia Meranto, Marian Oancea, Martina Petrova, Erik Silfversten, Christos P.
    [Show full text]
  • Riigikogu Aastaraamat 2015/2016 Riigikogu Aastaraamat 2015/2016
    RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 AASTARAAMAT RIIGIKOGU RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Riigikogu Kantselei 2016 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 1 2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 3 Riigikogu aastaraamat 2015/2016 Aastaraamat koondab perioodi 24. märts 2015 – 11. september 2016 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Viljamaa ja Gerli Eero Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei ISSN 1736-776X AS Printon Trükikoda Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2016, Eesti Rahvusraamatukogu 2016 4 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 SISUKORD SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Maria Alajõe 7 KONTROLL 46 Arupärimised 47 Kirjalikud küsimused 48 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: Infotunniküsimused 49 VALIMINE, JUHATUS JA Umbusaldushääletus 50 FRAKTSIOONID 8 Muu kontrolltegevus 51 Valimine 9 Juhatus 13 Fraktsioonid 14 TEGEVUS MUUDES Koosseisu muudatused 18 VALDKONDADES 54 Fakte Riigikogu liikmete kohta 19 Riigikogu liikmete ühendused 60 RIIGIKOGU KOMISJONID: VÄLISSUHTLUS 64 TEGEVUSE ÜLEVAADE 20 Riigikogu delegatsioonid 65 Euroopa Liidu asjade komisjon 21 Riigikogu väliskülalised 70 Keskkonnakomisjon 23 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 74 Kultuurikomisjon 25 Parlamendirühmad 75 Maaelukomisjon 26 Majanduskomisjon 28 Põhiseaduskomisjon 30 RIIGIKOGU Rahanduskomisjon 31 JA AVALIKKUS 78 Riigikaitsekomisjon 34 Sotsiaalkomisjon 35 Andres
    [Show full text]