Riigikogu Aastaraamat 2015/2016 Riigikogu Aastaraamat 2015/2016

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016

Riigikogu Kantselei 2016

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 1 2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 3 Riigikogu aastaraamat 2015/2016

Aastaraamat koondab perioodi 24. märts 2015 – 11. september 2016 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös

Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Viljamaa ja Gerli Eero Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

ISSN 1736-776X AS Printon Trükikoda Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2016, Eesti Rahvusraamatukogu 2016

4 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 SISUKORD

SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Maria Alajõe 7 KONTROLL 46 Arupärimised 47 Kirjalikud küsimused 48 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: Infotunniküsimused 49 VALIMINE, JUHATUS JA Umbusaldushääletus 50 FRAKTSIOONID 8 Muu kontrolltegevus 51 Valimine 9 Juhatus 13 Fraktsioonid 14 TEGEVUS MUUDES Koosseisu muudatused 18 VALDKONDADES 54 Fakte Riigikogu liikmete kohta 19 Riigikogu liikmete ühendused 60

RIIGIKOGU KOMISJONID: VÄLISSUHTLUS 64 TEGEVUSE ÜLEVAADE 20 Riigikogu delegatsioonid 65 Euroopa Liidu asjade komisjon 21 Riigikogu väliskülalised 70 Keskkonnakomisjon 23 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 74 Kultuurikomisjon 25 Parlamendirühmad 75 Maaelukomisjon 26 Majanduskomisjon 28 Põhiseaduskomisjon 30 RIIGIKOGU Rahanduskomisjon 31 JA AVALIKKUS 78 Riigikaitsekomisjon 34 Sotsiaalkomisjon 35 Andres Ammas Väliskomisjon 37 25 aastat hiljem: Ülemnõukogu Õiguskomisjon 38 versus Riigikogu 85 Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 40 Kalle Laanet Korruptsioonivastane Riigivalitsemise reform – erikomisjon 41 raamist välja 87 Riigieelarve kontrolli erikomisjon 42 Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam 43 Statistikat 44 Subsidiaarsuse järelevalve 45

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 5 6 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 HEA LUGEJA!

Läinud aasta kevadised parlamendivalimised tõid mille ülesandeks on koostada ühiskonna pikaajalisi Riigikokku palju uusi liikmeid, laienes poliitiliste suundu- arengustsenaariume ning jälgida nende elluviimist. muste kandepind. See tähendab omakorda arvamuste Aastaraamat annab hea ülevaate kõigi komisjonide paljusust, suuremat vajadust ühisosa leidmiseks, et tööst, kuid juhime tähelepanu sellele, et kõige põhjaliku- õigustada valijate usaldust. ma ja operatiivsema pildi parlamendi tegemistest leiate Teie ees on Riigikogu XIII koosseisu esimene aasta- Riigikogu uuelt veebilehelt. Uuendati nii välis- kui ka raamat, mis võtab vaatluse alla ajavahemiku 2015. a siseveebi, loodi uus kontseptsioon, tehniline lahendus aprillist 2016. a septembrini ehk teisisõnu Riigikogu ja kujundus, muutusid tekstiline ja visuaalne sisu ning praeguse koosseisu kolm esimest istungjärku. Need on infograafika. Uuenenud kontseptsiooni ja kujunduse sai olnud töökad päevad, nädalad ja kuud. Tänapäeva kiire ka parlamendiajakiri Riigikogu Toimetised ning tähele- elutempo juures ei anta enam aega atra seada, tuleb panelik lugeja kindlasti märkab, et sama võib öelda Teie kohe tööga pihta hakata. käes oleva aastaraamatu kohta. Kogu maailmas toimuvat silmas pidades on selle Aja märk on seegi, et jõudsalt kasvab sotsiaalmeedia perioodi olulisteks märksõnadeks julgeolekupoliitika ja osatähtsus parlamenditöö kajastamisel. Ometi ei asenda Euroopa tulevik. Olulise tähtsusega riiklike küsimustena see vajadust ega võimalust tulla oma silmaga Toompeale arutas parlamendi täiskogu NATO heidutust Läänemere kaema, kuidas meie parlamentaarne demokraatia tegelik- piirkonnas ja Eesti migratsioonipoliitikat seoses rände- kuses toimib. Sihtrühmade ja laiema avalikkuse kaasami- survega. Ühendkuningriigi rahvahääletus Euroopa Liidust seks on parlamendi komisjonid, fraktsioonid, ühendused lahkumise üle sunnib meid kiirendama ettevalmistusi ja delegatsioonid korraldanud arvukalt arutelusid ja Eesti ELi eesistumiseks. avalikke istungeid. Lisaks on igapäevased ekskursioonid, Samas ei tohi unustada siseriiklikke sihte. Käesoleva lahtiste uste päevad ja rahvarohked riiklikud täht- aasta 7. juunil võttis Riigikogu vastu kauaoodatud haldus- päevad, mis kõik kokku tõid läinud aastal Toompeale ligi reformi seaduse, mille eesmärk on seniste väikevaldade 30 000 inimest. Tänavustest suurüritustest jääb kindlasti ja -linnade ühendamine, moodustamaks elujõulisemaid meelde 20. august, mil tähistasime üheskoos 25 aasta omavalitsusüksusi. Paralleelselt haldusreformiga kavan- möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. datakse riigireformi, mis muudaks riigivalitsemise Kõigist neist ettevõtmistest püüabki käesolev aasta- ühtsemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. Riigireformi raamat talletada tuleviku tarvis olulisima ja meelde- käivitamiseks moodustas põhiseaduskomisjon juhtrühma, jäävaima. Vaadakem pilte ja meenutagem olnut, et selle mille koosseisu kuuluvad kõigi fraktsioonide esindajad, põhjal seada sihte tulevikuks. Teravat pilku! kes peavad aasta lõpuks välja töötama riigireformi kontseptsiooni. Maria Alajõe Suurte reformide kõrval ei saa seadusandja unustada Riigikogu Kantselei direktor argisemaid muresid. Sotsiaalkomisjoni tähelepanu oli muuhulgas suunatud töövõimereformi rakendamisele, samuti sotsiaalhoolekande- ja elatisabisüsteemi täienda- misele. Kultuurikomisjoni menetluses leidis kõige suuremat kõlapinda erakoolide rahastamist ümber- korraldava seaduse eelnõu, samas võeti laiema vaatluse alla rahastamisküsimused üldhariduse valdkonnas tervi- kuna. Majanduskomisjon otsustas lõpetada Arengufondi tegevuse ning luua Riigikogu juurde Arenguseire Keskuse,

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 7 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: VALIMINE, JUHATUS JA FRAKTSIOONID

Eesti rahvas valis Riigikogu seitsmendat korda pärast iseseisvuse taastamist. Iga Eesti on ja jääb vabaks Riigikogu koosseis on seisnud riigiks. Meie taastatud silmitsi küll erinevate, ent iseseisvus seisab oluliselt alati suurte ülesannetega... tugevamal alusel kui varasem. Meenutan siin Eesti eelmisi Maailmas elavad demo- rahvaesindusi ka põhjusel, kraatlikud ja vabad rahvad et tähistame praegu üht järje- on targemad ja teevad koos- kordset ületatud ekvaatorit. tööd, et oma vabadust kaitsta. Enne okupatsiooni jõuti valida Ja meie teeme sedasama kuus Riigikogu koosseisu. tööd koos oma sõprade ja liitlastega. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves RK XIII koosseisu I istungjärgu avakõnes, Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõnest, 30.03.2015 20.08.2016

8 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Riigikogu XIII koosseisu valimised toimusid VALIMINE 1. märtsil 2015. Hääletamisest võttis osa 64,2% valijaist. Elektroonilise hääletamise võimalust kasutas 176 491 valijat (30,5%). 2015. a oli registris 11 erakonda, valimistel osales neist 10. Üksikkandidaate oli 11. Ühele Riigikogu liikme kohale kandideeris 8,6 inimest. Jagati 13 isikumandaati, 66 ringkonnamandaati ja 22 kompensatsioonimandaati. Kõige rohkem hääli kogus Eesti Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Edgar Savisaar (25 057).

XIII Riigikogu, märts 2015

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 9 Ringkonna number ja nimetus Mandaate Valijaid Osavõtu % Valituks osutunud kandidaate

1. Tallinn: Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine 9 82 205 68,9 10

2. Tallinn: Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita 12 110 233 67,7 10

3. Tallinn: Mustamäe ja Nõmme 8 72 276 72,6 9

4. Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa 14 129 068 68,4 14

5. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa 6 56 033 60,4 7

6. Lääne-Virumaa 5 45 899 59,2 3

7. Ida-Virumaa 7 63 380 55,0 6

8. Järva- ja Viljandimaa 7 65 256 59,7 9

9. Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn) 8 66 106 62,3 8

10. Tartu linn 8 68 149 66,3 9

11. Võru-, Valga- ja Põlvamaa 9 75 542 59,5 10

12. Pärnumaa 8 65 646 60,6 6

KOGU EESTI 101 899 793 64,2 101

ÜLERIIGILISED VALIMISTULEMUSED

Valimisnimekiri Lühend Hääli % Kohtade arv

Eesti Reformierakond RE 158 971 27,7 30

Eesti Keskerakond K 142 460 24,8 27

Sotsiaaldemokraatlik Erakond SDE 87 190 15,2 15

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit IRL 78 697 13,7 14

Eesti Vabaerakond EVA 49 883 8,7 8

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EKRE 46 772 8,1 7

Erakond Eestimaa Rohelised EER 5 193 0,9 0

Rahva Ühtsuse Erakond RÜE 2 289 0,4 0

Eesti Iseseisvuspartei EIP 1 047 0,2 0

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei EÜV 764 0,1 0

Üksikkandidaadid – 887 0,2 0

KOKKU 574 153 100,0 101

10 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Ringkonna number ja nimetus Mandaate Valijaid Osavõtu % Valituks osutunud kandidaate VALIMISRINGKONNAD JA MANDAATIDE JAOTUS 1. Tallinn: Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine 9 82 205 68,9 10

2. Tallinn: Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita 12 110 233 67,7 10 14 14 Mandaate

Valituks osutunud kandidaate 3. Tallinn: Mustamäe ja Nõmme 8 72 276 72,6 9

12 4. Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa 14 129 068 68,4 14

5. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa 6 56 033 60,4 7 10 10 10 6. Lääne-Virumaa 5 45 899 59,2 3 9 9 9 9 9

7. Ida-Virumaa 7 63 380 55,0 6 8 8 8 8 8

8. Järva- ja Viljandimaa 7 65 256 59,7 9 7 7 7

6 6 6 9. Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn) 8 66 106 62,3 8

5 10. Tartu linn 8 68 149 66,3 9

11. Võru-, Valga- ja Põlvamaa 9 75 542 59,5 10 3

12. Pärnumaa 8 65 646 60,6 6

KOGU EESTI 101 899 793 64,2 101

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Ringkonna number ÜLERIIGILISED VALIMISTULEMUSED

VALIMISTEST OSAVÕTT ISIKUMANDAATE Valimisnimekiri Lühend Hääli % Kohtade arv VALIMISRINGKONDADE KAUPA (%) NIMEKIRJADE KAUPA Eesti Reformierakond RE 158 971 27,7 30

Eesti Keskerakond K 142 460 24,8 27 80

72,6 Sotsiaaldemokraatlik Erakond SDE 87 190 15,2 15 68,9 70 67, 7 68,4 66,3 Erakond Isamaa ja Res Publica Liit IRL 78 697 13,7 14 62,3 60,4 60,6 59, 2 59,7 59,5 Eesti Vabaerakond EVA 49 883 8,7 8 60 6 55 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EKRE 46 772 8,1 7

50 5 Erakond Eestimaa Rohelised EER 5 193 0,9 0

Rahva Ühtsuse Erakond RÜE 2 289 0,4 0 40

Eesti Iseseisvuspartei EIP 1 047 0,2 0 % Osavõtu

30 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei EÜV 764 0,1 0

Üksikkandidaadid – 887 0,2 0 20

1 1 KOKKU 574 153 100,0 101 10

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 RE K EKRE EVA

Ringkonna number

Ringkonna number ja nimetus: 1. Tallinn: Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine; 2. Tallinn: Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita; 3. Tallinn: Mustamäe ja Nõmme; 4. Harju- ja Raplamaa; 5. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa; 6. Lääne-Virumaa; 7. Ida-Virumaa; 8. Järva- ja Viljandimaa; 9. Jõgeva- ja Tartumaa; 10. Tartu linn; 11. Võru-, Valga- ja Põlvamaa; 12. Pärnumaa.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 11 XIII RIIGIKOGU Vabariigi Valimiskomisjon registreeris XIII Riigikogu LIIKMETE NIMEKIRI liikmed Riigikogu valimise seaduse § 74 lõike 1 alusel (otsus nr 97, vastu võetud 23.03.2015; RT III, 23.03.2015,1)

Eesti Konservatiivne Erakond Isamaa 74. Kersti Sarapuu 8/1164/km Rahvaerakond ja Res Publica Liit 75. Edgar Savisaar 2/25 057/im 1. Mart Helme 12*/6714**/im*** 38. Jaak Aaviksoo 9/1405/km 76. Erki Savisaar 3/1826/rm 2. Martin Helme 3/4296/km 39. Raivo Aeg 5/2001/rm 77. Kadri Simson 12/5726/im 3. Uno Kaskpeit 11/1807/rm 40. Maire Aunaste 11/679/km 78. Mihhail Stalnuhhin 7/3648/rm 4. Jaak Madison 8/1883/km 41. Aivar Kokk 9/1725/rm 79. Märt Sults 1/1285/rm 5. Raivo Põldaru 9/919/km 42. Viktoria Ladõnskaja 2/1393/rm 80. Tarmo Tamm 11/1721/rm 6. Henn Põlluaas 4/4309/rm 43. Andres Metsoja 12/2207/rm 81. Priit Toobal 8/1045/km 7. Arno Sild 11/523/km 44. Marko Mihkelson 4/2842/rm 82. Yana Toom 7/11 574/im 45. Juhan Parts 4/4208/rm 83. Marika Tuus-Laul 9/2904/rm Eesti Reformierakond 46. Marko Pomerants 6/2681/rm 84. Viktor Vassiljev 1/1862/rm 8. Arto Aas 2/2517/rm 47. Urmas Reinsalu 3/2949/rm 85. Vladimir Velman 4/1294/rm 9. Yoko Alender 4/2715/rm 48. Helir-Valdor Seeder 8/2908/rm 86. Toomas Vitsut 2/503/km 10. Deniss Boroditš 7/769/rm 49. Priit Sibul 11/1491/rm 11. Igor Gräzin 9/1973/rm 50. Margus Tsahkna 10/2267/rm Sotsiaaldemokraatlik 12. Jüri Jaanson 12/1328/rm 51. Ken-Marti Vaher 1/2313/rm Erakond 13. Liina Kersna 11/2387/rm 87. Andres Anvelt 2/3558/rm 14. Johannes Kert 8/752/rm Eesti Vabaerakond 88. Hannes Hanso 5/2038/rm 15. Toomas Kivimägi 12/7603/im 52. Jüri Adams 10/720/km 89. Kalvi Kõva 11/2081/rm 16. Urmas Klaas 10/1501/km 53. Andres Ammas 5/1859/rm 90. Helmen Kütt 8/3817/rm 17. Urmas Kruuse 9/5960/im 54. Krista Aru 10/2529/rm 91. Jaanus Marrandi 8/1050/km 18. Martin Kukk 3/456/km 55. Monika Haukanõmm 2/450/km 92. Sven Mikser 4/4969/rm 19. Ants Laaneots 10/5920/im 56. Andres Herkel 2/4227/rm 93. Eiki Nestor 1/3744/rm 20. Kalle Laanet 5/2388/rm 57. Külliki Kübarsepp 1/1032/km 94. Jevgeni Ossinovski 7/2784/rm 21. Maris Lauri 3/4019/rm 58. Ain Lutsepp 3/4109/rm 95. Ivari Padar 11/3992/rm 22. Jürgen Ligi 8/6757/im 59. Artur Talvik 4/7308/im 96. Urve Palo 4/2028/km 23. Lauri Luik 5/855/km 97. Heljo Pikhof 10/2042/km 24. Kristen Michal 1/4766/rm Eesti Keskerakond 98. Mihkel Raud 10/3229/rm 25. Madis Milling 4/2580/rm 60. Enn Eesmaa 5/2219/rm 99. Indrek Saar 12/1944/rm 26. Urmas Paet 3/7868/im 61. Olga Ivanova 2/1948/rm 100. Tanel Talve 9/2294/rm 27. Kalle Palling 4/1917/rm 62. Kalev Kallo 1/575/km 101. Rainer Vakra 3/4132/rm 28. Keit Pentus-Rosimannus 63. Mihhail Korb 2/1904/rm 2/5716/rm 64. Valeri Korb 7/1046/rm 29. Hanno Pevkur 11/3816/rm 65. Siret Kotka 6/2558/rm 30. Heidy Purga 1/3283/rm 66. Mihhail Kõlvart 1/10 996/im 31. Laine Randjärv 4/1698/km 67. Lauri Laasi 1/407/km 32. Valdo Randpere 6/3170/rm 68. Heimar Lenk 11/3398/rm 33. Taavi Rõivas 4/15 881/im 69. Aadu Must 10/2139/rm 34. Anne Sulling 10/4197/rm 70. Jüri Ratas 4/7932/im 35. Aivar Sõerd 4/2047/rm 71. Rein Ratas 3/3449/rm 36. Urve Tiidus 5/4117/rm 72. Martin Repinski 7/1556/rm 37. Terje Trei 9/557/km 73. Mailis Reps 8/2981/rm

* valimisringkonna number ** häälte arv *** mandaadi liik: im - isikumandaat, rm - ringkonnamandaat, km - kompensatsioonimandaat

12 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 JUHATUS See oli nii hea vastus, et keegi ei küsi rohkem midagi. Esimees Eiki Nestor, 16.03.2016

Riigikogu liikmel on õigus küsida ühe minuti jooksul nii palju, kui ta ühte küsimusse küsimusi sisse põimida oskab. Aseesimees Helir-Valdor Seeder, 05.04.2016

74. Kersti Sarapuu 8/1164/km Liigume edasi siin, ühes Põhjamaa parlamendis, 75. Edgar Savisaar 2/25 057/im Riigikogus. 76. Erki Savisaar 3/1826/rm Aseesimees Jüri Ratas, 30.05.2016 77. Kadri Simson 12/5726/im 78. Mihhail Stalnuhhin 7/3648/rm 79. Märt Sults 1/1285/rm 80. Tarmo Tamm 11/1721/rm 81. Priit Toobal 8/1045/km 82. Yana Toom 7/11 574/im 83. Marika Tuus-Laul 9/2904/rm 84. Viktor Vassiljev 1/1862/rm 85. Vladimir Velman 4/1294/rm 86. Toomas Vitsut 2/503/km

Sotsiaaldemokraatlik Erakond 87. Andres Anvelt 2/3558/rm 88. Hannes Hanso 5/2038/rm 89. Kalvi Kõva 11/2081/rm 90. Helmen Kütt 8/3817/rm 91. Jaanus Marrandi 8/1050/km 92. Sven Mikser 4/4969/rm 93. Eiki Nestor 1/3744/rm 94. Jevgeni Ossinovski 7/2784/rm 95. Ivari Padar 11/3992/rm 96. Urve Palo 4/2028/km 97. Heljo Pikhof 10/2042/km 98. Mihkel Raud 10/3229/rm 99. Indrek Saar 12/1944/rm JUHATUSE VALIMISED 30. MÄRTS 2015 JUHATUSE VALIMISED 24. MÄRTS 2016 100. Tanel Talve 9/2294/rm Esimees Eiki Nestor Esimees Eiki Nestor 101. Rainer Vakra 3/4132/rm Esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder Esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder Teine aseesimees Jüri Ratas Teine aseesimees Jüri Ratas

JUHATUSE VALIMISTE JUHATUSE VALIMISTE HÄÄLETUSTULEMUSED HÄÄLETUSTULEMUSED

Esimehe valimised Esimehe valimised Eiki Nestor: 58 häält; Eiki Nestor: 53 häält; Andres Herkel: 41 häält. Krista Aru: 38 häält. Kehtetuid sedeleid 1. Kehtetuid sedeleid 4. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 100. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 95.

Aseesimeeste valimised Aseesimeeste valimised Helir-Valdor Seeder: 58 häält; Helir-Valdor Seeder: 49 häält; Jüri Ratas: 42 häält. Jüri Ratas: 36 häält. Kehtetuid sedeleid 0. Kehtetuid sedeleid 11. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 100. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 96.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 13 Fraktsioonid registreeriti Riigikogu juhatuse otsustega FRAKTSIOONID 30.03.2015, v.a Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (registreeriti 02.04.2015)

EESTI KESKERAKONNA FRAKTSIOON (K)

Esimees Aseesimees Aseesimees

Kadri Valeri Mailis Dmitri Enn Peeter Olga Simson Korb Reps Dmitrijev Eesmaa Ernits* Ivanova

Kalev Jaanus Mihhail Siret Lauri Heimar Oudekki Kallo* Karilaid* Korb Kotka Laasi* Lenk Loone*

Aadu Andrei Anneli Jüri Rein Martin Kersti Must Novikov Ott* Ratas Ratas Repinski Sarapuu

Erki Mihhail Märt Tarmo Priit Marika Viktor Savisaar Stalnuhhin Sults Tamm Toobal* Tuus-Laul Vassiljev

Vladimir Toomas Velman Vitsut

EESTI KONSERVATIIVSE RAHVAERAKONNA FRAKTSIOON (EKRE)

Esimees Aseesimees

Martin Henn Mart Uno Jaak Raivo Arno Helme Põlluaas Helme Kaskpeit Madison Põldaru Sild

* Peeter Ernits (alates 18.08.2015, asendusliige); Kalev Kallo (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 26.04.2015); Jaanus Karilaid (alates 27.04.2015, asendusliige); Lauri Laasi (volitused lõppenud 20.11.2015); Oudekki Loone (alates 26.11.2015, asendusliige); Anneli Ott (alates 19.11.2015, asendusliige); Priit Toobal (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 18.11.2015)

14 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 EESTI REFORMIERAKONNA FRAKTSIOON (RE)

Esimees Aseesimees Aseesimees

Urve Martin Valdo Arto Yoko Peep Deniss Tiidus* Kukk* Randpere* Aas* Alender Aru* Boroditš

Ivi Igor Remo Jüri Liina Johannes Toomas Eenmaa* Gräzin Holsmer* Jaanson Kersna Kert Kivimägi

Eerik-Niiles Urmas Kristjan Ants Kalle Maris Jürgen Kross Kruuse* Kõljalg* Laaneots Laanet Lauri Ligi*

Lauri Kristen Madis Meelis Kalle Keit Pentus- Hanno Luik Michal* Milling Mälberg* Palling Rosimannus* Pevkur*

Heidy Mati Laine Taavi Andre Imre Anne Purga Raidma* Randjärv Rõivas* Sepp* Sooäär* Sulling

Aivar Vilja Terje Sõerd Toomast* Trei

* Arto Aas (volitused peatunud 08.04.2015, riigihalduse minister); Peep Aru (alates 29.08.2016, asendusliige); Ivi Eenmaa (asendusliige 09.04.–15.07.2015, volitused lõppenud); Remo Holsmer (aseesimees kuni 09.04.2015); Urmas Kruuse (volitused peatunud 08.04.2015, maaeluminister); Martin Kukk (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 06.07.2016; aseesimees 09.04.2015–06.07.2016); Kristjan Kõljalg (alates 09.04.2015, asendusliige); Jürgen Ligi (volitused peatunud 08.04.2015, haridus- ja teadusminister); Kristen Michal (volitused peatunud 08.04.2015, majandus- ja taristuminister; esimees kuni 08.04.2015); Meelis Mälberg (alates 09.04.2015, asendusliige); Keit Pentus-Rosimannus (volitused peatunud 08.04.2015, välisminister; alates 16.07.2015, volitused taastunud); Hanno Pevkur (volitused peatunud 08.04.2015, siseminister); Mati Raidma (alates 09.04.2015, asendusliige); Valdo Randpere (aseesimees alates 09.04.2015); Taavi Rõivas (volitused peatunud 08.04.2015, peaminister); Andre Sepp (alates 09.04.2015, asendusliige) Imre Sooäär (alates 09.04.2015, asendusliige); Urve Tiidus (esimees alates 09.04.2015); Vilja Toomast (alates 09.04.2015, asendusliige)

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 15 EESTI VABAERAKONNA FRAKTSIOON (EVA)

Esimees Aseesimees

Andres Andres Jüri Krista Monika Külliki Ain Herkel Ammas Adams Aru Haukanõmm Kübarsepp Lutsepp

Artur Talvik

SOTSIAALDEMOKRAATLIKU ERAKONNA FRAKTSIOON (SDE)

Esimees Aseesimees Aseesimees

Andres Kalvi Helmen Hannes Toomas Kalev Jaanus Anvelt* Kõva* Kütt* Hanso* Jürgenstein* Kotkas* Marrandi

Marianne Sven Eiki Jevgeni Ivari Urve Heljo Mikko* Mikser* Nestor Ossinovski* Padar Palo* Pikhof*

Mihkel Indrek Mark Tanel Rainer Hardi Raud* Saar* Soosaar* Talve Vakra Volmer*

* Andres Anvelt (esimees alates 09.04.2015); Hannes Hanso (volitused peatunud 14.09.2015, kaitseminister); Toomas Jürgenstein (alates 16.06.2016, asendusliige); Kalev Kotkas (alates 16.09.2015, asendusliige); Kalvi Kõva (aseesimees alates 09.04.2015); Helmen Kütt (aseesimees alates 09.04.2015); Marianne Mikko (asendusliige 09.04.–14.09.2015, alates 16.09.2015); Sven Mikser (volitused peatunud 08.04.2015, kaitseminister; alates 15.09.2015, volitused taastunud; esimees kuni 08.04.2015); Jevgeni Ossinovski (volitused peatunud 14.09.2015, tervise- ja tööminister); Urve Palo (volitused peatunud 08.04.2015, ettevõtlusminister; alates 15.09.2015, volitused taastunud); Heljo Pikhof (aseesimees kuni 09.04.2015); Mihkel Raud (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 15.06.2016); Indrek Saar (volitused peatunud 08.04.2015, kultuuriminister; aseesimees kuni 08.04.2015); Mark Soosaar (alates 09.04.2015, asendusliige); Hardi Volmer (asendusliige 09.04.–14.09.2015, volitused lõppenud)

16 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 ISAMAA JA RES PUBLICA LIIDU FRAKTSIOON (IRL)

Esimees Aseesimees Aseesimees

Priit Viktoria Juhan Jaak Raivo Maire Siim Valmar Sibul* Ladõnskaja* Parts* Aaviksoo* Aeg Aunaste Kiisler*

Aivar Andres Marko Kalle Mart Marko Urmas Kokk Metsoja* Mihkelson Muuli* Nutt* Pomerants* Reinsalu*

Helir-Valdor Margus Ken-Marti Einar Seeder Tsahkna* Vaher Vallbaum*

FRAKTSIOONI MITTEKUULUVAD RIIGIKOGU LIIKMED

Edgar Savisaar*

* Jaak Aaviksoo (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 31.08.2015, Tallinna Tehnikaülikooli rektor); Siim Valmar Kiisler (alates 14.09.2015, asendusliige); Viktoria Ladõnskaja (aseesimees alates 14.09.2015); Andres Metsoja (aseesimees 07.04.–14.09.2015); Kalle Muuli (alates 09.04.2015, asendusliige); Mart Nutt (alates 09.04.2015, asendusliige); Juhan Parts (aseesimees alates 07.04.2015); Marko Pomerants (volitused peatunud 08.04.2015, keskkonnaminister); Urmas Reinsalu (volitused peatunud 08.04.2015, justiitsminister; esimees kuni 07.04.2015); Priit Sibul (aseesimees kuni 07.04.2015, esimees alates 07.04.2015); Margus Tsahkna (volitused peatunud 08.04.2015, sotsiaalkaitseminister); Einar Vallbaum (alates 09.04.2015, asendusliige); Edgar Savisaar (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 05.08.2015)

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 17 KOOSSEISU MUUDATUSED

RIIGIKOGUST LAHKUNUD ASEMELE TULNUD (VÕI VOLITUSED PEATUNUD) (VÕI VOLITUSED TAASTUNUD)

Urmas Klaas (RE) volitused lõppenud 27.03.2015 Remo Holsmer (RE) asendusliige 28.03.2015 Mihhail Kõlvart (K) volitused lõppenud 27.03.2015 Andrei Novikov (K) asendusliige 28.03.2015 Urmas Paet (RE) volitused lõppenud 27.03.2015 Eerik-Niiles Kross (RE) asendusliige 28.03.2015 Yana Toom (K) volitused lõppenud 27.03.2015 Dmitri Dmitrijev (K) asendusliige 28.03.2015 Arto Aas (RE) volitused peatunud 08.04.2015 Ivi Eenmaa (RE) asendusliige 09.04.2015 Urmas Kruuse (RE) volitused peatunud 08.04.2015 Mati Raidma (RE) asendusliige 09.04.2015 Jürgen Ligi (RE) volitused peatunud 08.04.2015 Kristjan Kõljalg (RE) asendusliige 09.04.2015 Kristen Michal (RE) volitused peatunud 08.04.2015 Vilja Toomast (RE) asendusliige 09.04.2015 Sven Mikser (SDE) volitused peatunud 08.04.2015 Hardi Volmer (SDE) asendusliige 09.04.2015 Urve Palo (SDE) volitused peatunud 08.04.2015 Marianne Mikko (SDE) asendusliige 09.04.2015 Keit Pentus-Rosimannus (RE) volitused peatunud Imre Sooäär (RE) asendusliige 09.04.2015 08.04.2015 Hanno Pevkur (RE) volitused peatunud 08.04.2015 Meelis Mälberg (RE) asendusliige 09.04.2015 Marko Pomerants (IRL) volitused peatunud 08.04.2015 Einar Vallbaum (IRL) asendusliige 09.04.2015 Urmas Reinsalu (IRL) volitused peatunud 08.04.2015 Mart Nutt (IRL) asendusliige 09.04.2015 Taavi Rõivas (RE) volitused peatunud 08.04.2015 Andre Sepp (RE) asendusliige 09.04.2015 Indrek Saar (SDE) volitused peatunud 08.04.2015 Mark Soosaar (SDE) asendusliige 09.04.2015 Margus Tsahkna (IRL) volitused peatunud 08.04.2015 Kalle Muuli (IRL) asendusliige 09.04.2015 Kalev Kallo (K) volitused lõppenud 26.04.2015 Jaanus Karilaid (K) asendusliige 27.04.2015 Ivi Eenmaa (RE) volitused lõppenud 15.07.2015 Keit Pentus-Rosimannus (RE) volitused taastunud 16.07.2015 Edgar Savisaar (K) volitused lõppenud 05.08.2015 Peeter Ernits (K) asendusliige 06.08.2015 Jaak Aaviksoo (IRL) volitused lõppenud 31.08.2015 Sven Sester (IRL) asendusliige 01.09.2015 Sven Sester (IRL) volitused peatunud 01.09.2015 Siim Valmar Kiisler (IRL) asendusliige 01.09.2015 Hannes Hanso (SDE) volitused peatunud 14.09.2015 Etti Kagarov (SDE) asendusliige 15.09.2015 Marianne Mikko (SDE) volitused lõppenud 14.09.2015 Urve Palo (SDE) volitused taastunud 15.09.2015 Jevgeni Ossinovski (SDE) volitused peatunud 14.09.2015 Neeme Suur (SDE) asendusliige 15.09.2015 Hardi Volmer (SDE) volitused lõppenud 14.09.2015 Sven Mikser (SDE) volitused taastunud 15.09.2015 Etti Kagarov (SDE) volitused lõppenud 15.09.2015 Kalev Kotkas (SDE) asendusliige 16.09.2015 Neeme Suur (SDE) volitused lõppenud 15.09.2015 Marianne Mikko (SDE) asendusliige 16.09.2015 Priit Toobal (K) volitused lõppenud 18.11.2015 Anneli Ott (K) asendusliige 19.11.2015 Lauri Laasi (K) volitused lõppenud 20.11.2015 Oudekki Loone (K) asendusliige 21.11.2015 Mihkel Raud (SDE) volitused lõppenud 15.06.2016 Toomas Jürgenstein (SDE) asendusliige 16.06.2016 Martin Kukk (RE) volitused lõppenud 06.07.2016 Peep Aru (RE) asendusliige 07.07.2016

18 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 FAKTE RIIGIKOGU LIIKMETE KOHTA (seisuga 11. september 2016)

Riigikogus on 27 naist ja 74 meest. Vanim Riigikogu 55 XIII Riigikogu liiget olid valitud ka eelmisse liige on 78 ja noorim 25 aastat vana. Keskmine vanus koosseisu, 39 on olnud XI, 26 X, 10 IX, 5 VIII on 49,9 aastat. ja 3 VII koosseisu liikmed.

Riigikogus töötab 11 alatist komisjoni ja 3 erikomisjoni. 42 Riigikogu liiget on parlamendis esmakordselt, Registreeritud on 6 fraktsiooni, tegutseb 19 liikmele on XIII koosseis teine, 15-le kolmas, 6 delegatsiooni, 53 parlamendirühma ja 65 muud 16-le neljas, 6-le viies, ühele kuues ning kahele ühendust. seitsmes (Eiki Nestor ja Mart Nutt).

FRAKTSIOONIDE LIIKMETE ARV

7 15 8

14 EKRE

EVA

IRL 30 K

SDE 27

NAISTE-MEESTE OSAKAAL FRAKTSIOONITI

100%

90%

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10% Naisi

Mehi 0%

EKRE EVA IRL K RE SDE

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 19 RIIGIKOGU KOMISJONID: TEGEVUSE ÜLEVAADE

Seadused ei ole lihtsalt paberid, vaid nende taga Kas te olete tähele pannud, on elavad inimesed. et mõnikord kiputakse ütlema, Viktoria Ladõnskaja, 25.11.2015 et seadus on vastu võetud, kui valitsus on selle omavahel kokku leppinud? See, et Hollandi juust on hea, kui seal tegelikult on seadusel ees on palju auke, aga seadusega veel kolm lugemist Riigikogus, on asjad teistmoodi – kui ei paista kedagi huvitavat. seal on liiga palju auke, siis Päris nii see ei ole, Riigikogu on kehvasti. ei ole kummitempel.

Mark Soosaar, 16.12.2015 Kadri Simson, 11.02.2016

20 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Välissuhtlemises toimusid vaadeldaval perioodil EUROOPA LIIDU ELAKi esimehe või delegatsiooni töövisiidid Poola, Lätti, ASJADE KOMISJON Leetu, Soome, Rootsi, Ühendkuningriiki, Saksamaale, Austriasse, Itaaliasse, Prantsusmaale, Küprosele, Rumeeniasse, Bulgaariasse, Slovakkiasse ja Ungarisse. Esimees: Kalle Palling (RE) Lisaks osaleti COSACi (ELi asjade komisjonide konverentsi) Aseesimees: Jaak Madison (EKRE) raames Läti, Luksemburgi, Hollandi ja Slovakkia Liikmed: Monika Haukanõmm (EVA) parlamendis toimuvatel kohtumistel. Toomas Jürgenstein (SDE) Olulisematest väliskülalistest võõrustati ELi volinikke, (alates 16.06.2016) sh Frans Timmermansi, Maroš Šefčoviči, Elzbieta Johannes Kert (RE) Bienkowskat, Cecilia Malmströmi ning Poola, Läti, Maris Lauri (RE) Leedu, Hollandi, Küprose, Ühendkuningriigi ja Euroopa Oudekki Loone (K) (alates 28.01.2016) Parlamendi delegatsioone. Marko Mihkelson (IRL) Käsitletud teemadest võib kesksematena välja tuua Marianne Mikko (SDE) ELi rändesurvest tingitud algatused ja Ühendkuningriigi Andrei Novikov (K) ELi referendumiga seotud arengud. Algasid ka sisulised Juhan Parts (IRL) ettevalmistused Eesti ELi eesistumise juhtimiseks. Rein Ratas (K) Mihkel Raud (SDE) (kuni 15.06.2016) RÄNDESURVE Martin Repinski (K) Rände arutelud ELAKis algasid Euroopa Komisjoni rände Andre Sepp (RE) tegevuskava esitamise järel 2015. a mais. Euroopa Komis- Aivar Sõerd (RE) joni eesmärk oli rändesurve leevendamiseks käivitada Toomas Vitsut (K) (kuni 28.01.2016) kaitset vajavate põgenike ümberpaigutamine ELis ja ümberasustamine kolmandatest riikidest, abistamaks Komisjon pidas 88 istungit, sh 15 ühis- ja 6 avalikku Kreekat, Itaaliat ja Ungarit. Nii ümberpaigutamisel kui ka istungit. ümberasustamisel paluti arvestada vastuvõtva liikmesriigi SKPd, rahvaarvu, töötuse määra ning varasemate varju- paigataotlejate ja ümberasustatud pagulaste arvu. ELi asjade komisjon (ELAK) oli juhtivkomisjon 69 ELi Rände aruteludel pidas ELAK oluliseks rõhutada algatuse puhul, millest 48 olid õigusaktide eelnõud (või vajadust käsitleda probleemi kompleksselt, hõlmates eelnõude paketid), 7 poliitikadokumendid ja 14 Euroopa meetmeid kriiside lahendamiseks Põhja-Aafrikas ja Lähis- Komisjoni avalikud konsultatsioonid. ELi algatuste puhul Idas ning võitlust inimkaubitsejate võrgustikuga. ELAK toetas komisjon 88% juhtudest valitsuse ettevalmistatud oli seisukohal, et ELi ümberasustamise ja -paigutamise läbirääkimiste seisukohti. 84% juhtudel otsustas ELAK mehhanismid peavad jääma liikmesriikidele vaba- konsensuslikult. Otsustes tugines ELAK valdkondlike tahtlikuks. komisjonide 102 arvamusele. 2015. a oktoobris algatas ELAK rände arutelu Riigi- ELAK algatas ühe otsuse eelnõu seoses põhjendatud kogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena. arvamusega ELi algatuse mittevastavuse kohta subsidiaar- Täiskogus jäi kõlama vajadus luua usaldusfond rände- suse põhimõttele (nn kollase kaardi menetlus) ning halduse parandamiseks ja oluliselt panustada ELi välis- kujundas seisukoha kahe pöördumise kohta, et taotleda piiride tugevdamisse. Põgenike ELi-sisesel ümberpaiguta- Euroopa Komisjonilt ELi algatuse esitamist (nn rohelise misel sai Eesti kohustuseks kahe aasta jooksul võtta vastu kaardi menetlus). Vastuolu subsidiaarsusega tuvastati 550 inimest. direktiivi eelnõu puhul, mis käsitles töötajate lähetamist 2016. a alguses liikus rändeteema fookus Türgile. teenuste osutamiseks. Rohelise kaardi algatused olid Lepiti kokku ELi ja Türgi tagasivõtu- ja ümberasustamis- seotud sotsiaalse korporatiivse vastutuse ja audio- skeemis. ELAK toetas kokkulepet. 2016. a mai keskel visuaalteenuste temaatikaga. võttis ELAK rände valdkonnas toimunu kokku Valge saali Komisjonis kuulati ära ministrid enne nende mõttehommiku arutelul „Aasta rändekriisist“. osalemist Euroopa Ülemkogu või ELi ministrite nõu- Varjupaigasüsteemi reformi ning ELi sisejulgeoleku ja kogu ametlikel ja mitteametlikel kohtumistel, kokku piirihalduse süsteemi moderniseerimise-alaste õigusaktide 156 päevakorrapunkti raames. ettepanekute kohta kujundas ELAK Riigikogu nimel seisu- Lisaks kujundas ELAK seisukohad Küprose ja Kreeka koha 2016. a juunis. finantsabi programmide ülevaatuste ning nendega seotud vastastikuse mõistmise memorandumite suhtes. Komisjon ÜHENDKUNINGRIIGI ELi REFERENDUM arutas ka Rahva Ühtsuse Erakonna algatatud kollektiivset 2015. a novembris saatis Ühendkuningriigi peaminister pöördumist pagulaste sundkvootide alusel vastuvõtmisest Euroopa Ülemkogule kirja tingimustest, mis oleks vaja keeldumisest. üle vaadata, et ELi referendumil saaks anda signaali Briti

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 21 ELAKi esimees Kalle Palling võõrustamas kolleege Lätist, Leedust ja Poolast, september 2016

avalikkusele, kas jääda ELi või sealt lahkuda. Ühend- ELAKi OTSUSTE ALUSEKS OLEVAD kuningriigi taotlused ELi reformida keskendusid neljale VALDKONDLIKE KOMISJONIDE ARVAMUSED teemale: majanduse juhtimine, konkurentsivõime, suveräänsus ning sotsiaaltoetused. ARVAMUSE ANDJA ARVAMUSTE ARV 2016. a veebruaris saavutati Euroopa Ülemkogus kokkulepe, mis arvestas suuresti Ühendkuningriigi valit- Majanduskomisjon 26 suse soove. Majanduse juhtimise osas loodi pangandusliitu Õiguskomisjon 14 mittekuuluvatele riikidele võimalus nn hädapiduri tõmbamiseks. Konkurentsivõime osas seati eesmärk Keskkonnakomisjon 10 vähendada halduskoormust ning pandi paika kaubandus- Põhiseaduskomisjon 10 lepingute ja -suhete edasise edendamise raamistik. Isikute vaba liikumist ja sotsiaaltoetusi puudutavates küsimustes Rahanduskomisjon 10 loodi kaitsemehhanismi võimalus liikmesriikidele, kes Sotsiaalkomisjon 9 kogevad suurt ja pikaajalist töötajate sissevoolu teistest liikmesriikidest. Väliskomisjon 9

Üheks osaks Ühendkuningriigi ettepanekutest oli Kultuurikomisjon 7 idee nn punasest kaardist, millega ELi Nõukogu kohustuks peatama ELi seadusandliku menetluse, kui ELi algatuse Maaelukomisjon 5 vastu on 55% liikmesriikide parlamentidest. ELAK avaldas Riigikaitsekomisjon 2 nn punase kaardi ettepanekule toetust ja saavutas ELi liikmesriikide parlamentide toetuse ühisele kirjale, mis saadeti ülemkogu eesistujale Donald Tuskile. KOKKU 102 23. juunil 2016. a toetas rahvahääletusel ELi jäämist 48% britte ja liidust lahkumist 52%. Rahvahääletusel osales 70% valimisealistest kodanikest. Tegemist on esimese korraga, kui üks liikmesriik otsustab EList lahkuda. ELAK koos väliskomisjoniga korraldas referendumi- järgse perioodi arutelu avaliku istungina. Riigikogus jäi kõlama arusaam, et Ühendkuningriigile peab andma aega lahkumisläbirääkimiste alustamiseks.

Külli Kapper ELi asjade komisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

22 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 KESKKONNAKOMISJON ja kohalike elanike arvamused kuulatakse küll ära, kuid enamasti nendega ei arvestata. Komisjon leidis, et looduskaitse ei tohi olla ainult maaomaniku kohustus, vaid tuleb Esimees: Rainer Vakra (SDE) leida mõistlik tasakaal inimese ja riiklike looduskaitseliste Aseesimees: Rein Ratas (K) eesmärkide vahel; riik peab iga kaitseala moodustamisel Liikmed: Deniss Boroditš (RE) tegema sotsiaalmajandusliku analüüsi ning kehtestatavate Ivi Eenmaa (RE) piirangutega seotud kulutused omanikule hüvitama. Lisaks (kuni 15.07.2015, volitused lõppenud) arutati mitmel istungil Eesti Rail Balticu trassi rajamisega Valeri Korb (K) seotud küsimusi ning leiti, et kompromisse peaksid siin Andres Metsoja (IRL) tegema kõik osapooled – maaomanikud, omavalitsused Meelis Mälberg (RE) ja looduskaitsjad. 7. juunil 2016 toimus komisjonis üle (alates 28.07.2015, maaelukomisjonist) 2000 toetusallkirja saanud lendorava ja metsade kaitse tee- Raivo Põldaru (EKRE) malise kollektiivse pöördumise avalik arutelu. Eesmärk oli (kuni 09.02.2016, sotsiaalkomisjoni) jõuda ühistele seisukohtadele, kuidas tagada lendoravate Mati Raidma (RE) püsielupaikades liigile kohane kaitse, millega on võimalik pidurdada nende elupaikade hävimist ja arvukuse langust. Komisjon pidas 71 istungit, sh 7 väljasõidu-, Looduskaitsealaste regulatsioonide leevendamise 3 avalikku ja 2 ühisistungit. eesmärgil sätestati komisjoni ettepanekul looduskaitsesea- duses (155 SE) kaalutlusnorm, mis leevendab isendikaitse reegleid II kaitsekategooria liikide mitteesinduslikes ja Keskkonnakomisjon menetles vaadeldaval perioodil ebatüüpilistes populatsioonides. Leevendus tulenes asja- 19 eelnõu, millest 16 võeti vastu seadusena ja 3 otsusena. olust, et mitme II kategooria liigi puhul on asukohti, mis Komisjon algatas 1 seaduseelnõu ja 2 otsuse eelnõu ning ei ole liigi säilimise seisukohast olulised (üksikisendid, andis ELAKile 10 korral arvamuse ELi õigusakti eelnõu juhuleiud, ebatüüpiline kasvukoht/elupaik, kasvukoht kohta. Lisaks andis keskkonnakomisjon ühel korral arva- tiheasustusalal) ning sellistes kohtades võiks teatud ajal muse väliskomisjonile Euroopa Komisjoni teatise kohta. ja tingimustel lubada tegutseda (teatud tüüpi metsaraie Vaadeldaval perioodil on keskkonnakomisjon kesken- jne). Kuni selle muudatuseni oli Keskkonnaamet sunnitud dunud kolmele suunale: looduskaitse, keskkonnakaitse sellistes kohtades igasuguse tegevuse täielikult keelama, ja loodusressursside kasutamine. muudatusega antav kaalutlusõigus võimaldab mitte enam kehtestada maaomanikele põhjendamatuid ja eba- LOODUSKAITSE proportsionaalseid piiranguid. Looduse kaitse ja hoiuga seotud küsimused leidsid käsit- lemist nii väljasõiduistungitel toimunud aruteludel kui KESKKONNAKAITSE ka asjakohaste eelnõude menetlemisel. Nii näiteks arutati Keskkonnakaitse valdkonnas käsitleti jäätmete, koos Pärnu ja Valga maakonna omavalitsusjuhtidega pakendite, atmosfääriõhu jm kõrval süvendatult veekesk- loodusobjektide kaitse alla võtmisel ja kaitse planeerimi- konna kaitsmisega seonduvaid probleeme. Põhja- ja pinna- sel esile kerkivaid küsimusi ning tõdeti, et huvigruppide vee kaitsmise eesmärgil ning põllumajandustootmisest

Keskkonnakomisjon Paljassaare reoveepuhastusjaamas, mai 2016

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 23 pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks täpsustati Põlevkivi kaevandamise osas kinnitas Riigikogu veeseaduses väetiste laotamise ja sõnniku hoidmise nõu- keskkonnakomisjoni ettepanekul „Põlevkivi kasutamise deid (82 SE) ning sätestati nõuded loomade karjatamisele riikliku arengukava 2016–2030“ ning tegi Vabariigi ranna- ja kaldakarjamaa veekaitsevööndis (243 SE). Valitsusele ülesandeks analüüsida energiaturu arengut Veekeskkonna kaitse probleemid on olnud arutelu ja pöörata suuremat tähelepanu põlevkivikeemia teadus- objektiks ka mitmel komisjoni istungil, kus käsitleti ja arendustegevusele (166 OE). Maapõueseaduses tehtud Väikese väina avamise küsimusi tulenevalt selle öko- muudatusega (43 SE) võimaldati ettevõtetel kaevandada süsteemi halvenemisest. Komisjoni ettepanekul on moo- alates 2009. aastast aastamäärast vähem kaevandatud dustatud ministeeriumide ja Saare Maavalitsuse vaheline põlevkivi varu tagantjärele. töögrupp, et otsida võimalusi tammi asjakohaste avade Komisjonis olid tähelepanu all ka kalanduse, mesin- rajamiseks. Komisjoni väljasõiduistungil Paljassaare duse ja puidu kasutamisega seotud teemad. Nii arutati reoveepuhastusjaama jälgiti reovee puhastamist ning istungitel räimepüüki Liivi lahe piirkonnas eesmärgiga kohtuti Eesti Vee-ettevõtjate Liidu esindajatega. Istungi tagada kontroll Kihnu saare räimepüügi kvoodi õiglase eesmärk oli leida keskkonnakaitselised lahendused jagamise ja selle alusel teostatava väljapüügi üle, samuti reovee, õhu ja kiirguse teemadel üles kerkinud prob- käsitleti pestitsiidide kasutamise tagajärjel mesilaste leemidele. Istungitel käsitleti ka kilekottide kasutamise ülemäärase suremusega seonduvaid probleeme. Ava- vähendamist ja tasuta jagatavate kilekottide keelustamist, likul istungil arutleti koos huvigruppidega, kas puidu vanade rehvide taaskasutussüsteemi kitsaskohti, radio- põletamine on 21. sajandi taastuvenergeetika. Komisjon aktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga rajamist jm. pidas oluliseks, et Eestis ei raiutaks rohkem kui on metsa juurdekasv. Istungil märgiti, et põlevkivi kui taastumatut LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE energiaallikat vastandatakse sageli põhjendamatult taastu- Komisjon täiendas mitut loodusressursside kasutamise vatele energiaallikatele, sest fossiilkütused ja taastuv- regulatsiooni. Nii näiteks algatas komisjon veeseaduse energia allikad täiendavad Eesti energiatootmises üksteist. täiendamise sättega (226 SE), millega antakse Keskkonna- Keskkonnakomisjoni ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse ametile kaalutlusruum eri huvide vastandumisel. Liidu koostöös toimuvatel iga-aastastel konverentsidel Veeseaduse seni kehtinud redaktsiooni järgi pidi paisu juunis 2015 ja 2016 tõdeti, et Eesti metsa- ja puidutööstuse omanik lähtuvalt looduskaitseseadusest rajama kalade sektori kestlikkus ja keskkonna jalajälje vähendamine läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu, kui paisutatud loovad puidule uusi kasutusvõimalusi ning võimaldavad veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meri- riigil metsa olulise loodusvarana rohkem väärtustada ja forelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuli kas tulemuslikumalt kasutada. rajada paisule spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammu- tada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus Elle Kaur ei võimaldanud. Muudatusega on võimalik seada eel- keskkonnakomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja nimetatud kohustusele leevendusmeetmeid või vabastada paisu omanik kalade läbipääsu rajamise kohustusest.

24 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 ERAKOOLIDE RAHASTAMINE KULTUURIKOMISJON Seadusloomes leidis vaadeldaval perioodil kultuurikomisjoni menetluses kõige suuremat kõlapinda erakoolide Esimees: Laine Randjärv (RE) rahastamist ümberkorraldav eelnõu (142 SE). Muudatuse Aseesimees: Aadu Must (K) tingis Riigikohtu otsus, mille kohaselt on erakooliseadus Liikmed: Yoko Alender (RE) põhiseadusega vastuolus sätetes, mis kohustavad oma- Krista Aru (EVA) valitsusi osalema erakoolide tegevuskulude katmises, Toomas Jürgenstein (SDE) kuivõrd olemuslikult on tegemist riigi vabatahtliku (alates 16.06.2016) ülesandega. Erakooliseaduse muutmise eelnõu menetluse Viktoria Ladõnskaja (IRL) käigus kohtus kultuurikomisjon kaheksal istungil era- Jaak Madison (EKRE) koolide ja omavalitsuste, waldorfkoolide, erivajaduslikku (kuni 10.03.2016, põhiseaduskomisjoni) õpet pakkuvate koolide ja Eesti Puuetega Inimeste Koja, Kalle Muuli (IRL) kristlike erakoolide, eraüldhariduskoolide ühenduse ning (kuni 16.06.2016, põhiseaduskomisjoni) kodanikuliikumise Avalikult Haridusest esindajatega. Jevgeni Ossinovski (SDE) Komisjon kogus täiendavat teavet omavalitsuste valmis- (kuni 14.09.2015, volitused peatunud) olekust erakoole vabatahtlikult toetada, erakoolide Heidy Purga (RE) asutamise põhjustest ja jätkusuutlikkusest, vanemate Mihkel Raud (SDE) valmisolekust tasuda kõrgemat õppemaksu ja erakooli (alates 15.09.2015, majanduskomisjonist; valimise põhjustest ning sai ülevaate hariduslike eri- kuni 15.06.2016, volitused lõppenud) vajadustega õpilaste rahastamisega seotud asjaoludest. Mailis Reps (K) Erakoolide ühendustega arutati erakoolide rolli haridus- Märt Sults (K) süsteemis. Menetluse tulemusel muudeti seadust ning sätestati, et erakooli tegevuskulude katmises osalemine Komisjon pidas 85 istungit, sh 2 avalikku ja 1 ühisistungi. on omavalitsusele vabatahtlik. Uuele regulatsioonile üle- minekuks kehtestati kolmeaastane periood, mille jooksul toetab riik erakoolide tegevuskulude katmist seadusega Kultuurikomisjon oli vaadeldaval perioodil 20 eelnõu juh- kehtestatud mahus. Linn või vald võib erakoole toetada, tivkomisjoniks. 7 eelnõu võeti vastu seadusena, 6 otsuse- kui kohalik omavalitsus leiab, et kool on kogukonnale na, 2 lükati tagasi ning 5 eelnõu menetlus jätkub. Seitsmel vajalik. Selgemini sõnastati, et üldhariduskoolide võrgu korral andis kultuurikomisjon ELi asjade komisjonile moodustavad kõik koolid, kellele on väljastatud koolitus- arvamuse ELi õigusaktide kohta. Ühine istung toimus riigi- luba, sõltumata omandivormist. kaitse-, sotsiaal-, õigus-, põhiseadus- ja väliskomisjoniga.

Kultuurikomisjon Tartus hariduskorralduse küsimusi arutamas, september 2015

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 25 ÜLDHARIDUSE RAHASTAMINE Üldhariduse valdkonnas võttis kultuurikomisjon MAAELUKOMISJON laiema vaatluse alla rahastamisküsimused lasteaedadest gümnaasiumide ning kutsekoolideni. Kümnekonnal Esimees: Ivari Padar (SDE) istungil analüüsiti põhjalikult rahastamise hetkeolukorda, Aseesimees: Siret Kotka (K) kaardistati muudatused, mis oluliselt hakkavad mõjutama Liikmed: Peep Aru (RE) (alates 29.08.2016) hariduse olukorda tulevikus (omavalitsuste ühinemine Igor Gräzin (RE) haldusreformi käigus, riigigümnaasiumide võrgu välja- (alates 28.07.2015, õiguskomisjonist) ehitamine, uus alushariduse kontseptsioon jm) ning Heimar Lenk (K) kujundati komisjoni seisukohad rahastamise võtme- Lauri Luik (RE) küsimustes. Kohtuti õiguskantsleriga, kes oli oma ette- (kuni 26.07.2016, põhiseaduskomisjoni) panekus Riigikogule analüüsinud põhihariduse korralduse Meelis Mälberg (RE) põhiseaduspärasust. Toimus ka asjakohane väljasõit Tar- (kuni 28.07.2015, keskkonnakomisjoni) tusse. Arutelud päädisid 7. aprillil 2016 Riigikogu täiskogus Martin Repinski (K) oluliselt tähtsa riikliku küsimuse aruteluga, kus ette- Arno Sild (EKRE) kannetega esinesid kultuurikomisjoni esimees, haridus- ja Tanel Talve (SDE) teadusminister, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Artur Talvik (EVA) Liidu ja Riigikontrolli esindajad. Komisjon on kavandanud Terje Trei (RE) teemakäsitluse jätkamist oma järgmistel istungitel. Einar Vallbaum (IRL)

ARVAMUS TEADUS- JA Komisjon pidas 75 istungit, sh 4 ühis-, 3 erakorralist, ARENDUSNÕUKOGU RAPORTI KOHTA 2 avalikku ja 2 väljasõiduistungit. Teaduse ja kõrghariduse valdkonnas kujunes töö- mahukaks arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse juures tegutseva Teadus- ja Arendusnõukogu raportile Eesti üli- Komisjon menetles vaadeldaval perioodil juhtiv- koolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu komisjonina 5 seaduseelnõu, neist 3 võeti vastu, 1 lükati ja tegevussuundade kohta. Raport sisaldab ettepanekuid esimesel lugemisel tagasi ja 1 jäi menetlusse. Kõik kolm haridus- ja teadusasutuste võrgu ümberkorraldamiseks, vastuvõetud seadust olid seotud ELi seadusandlusega. kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning kõrgharidus- Komisjon andis ELi asjade komisjonile 5 arvamust, õppe korralduse muudatusteks, sealhulgas õppekavade menetluses oli ka 2 kollektiivset pöördumist. dubleerimise vähendamiseks. Kultuurikomisjon kohtus 2015. aasta oli Riigikogu XIII koosseisu töö käivitamis- avalik-õiguslike ülikoolide rektoritega, et arutada vastutus- aasta, seetõttu alustas komisjon kohtumistest valdkonna valdkondi kõrghariduses, teadusasutuste direktoritega, asutuste ja esindusorganisatsioonide esindajatega. Tutvuti et kaaluda teadusasutuste ning ülikoolide koostööd, ning ELi ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika põhimõtete rakenduskõrgkoolide rektoritega, et määratleda rakendus- ja raamdokumentidega, viidi end kurssi regionaalse aren- kõrgkoolide roll ja vastutus kõrgharidusmaastikul. gu toetamise programmide ja meetmetega. Kohtumiste tulemusena asus kultuurikomisjon seisukohale, et nii sisulised kui ka struktuursed ümberkorral- PÕLLUMAJANDUS: dused peavad algama ühiskonnale vajalike võtmevaldkon- KONKURENTS, TÖÖJÕUD, KESKKOND dade ja ülikoolide vastutusvaldkondade määratlemisest Aastad 2015 ja 2016 on olnud mitme põllumajandussektori, ning põhinema Eesti teaduse ja kõrghariduse taseme eelkõige piima- ja sealihatootmise jaoks keerulised: toor- hindamise rahvusvahelistel tulemustel. Komisjon rõhu- piima madal hind, piiratud pääs Venemaa turule ja sea- tas, et ümberkorralduste kavandamisel tuleb arvestada farme laastav sigade Aafrika katk. Komisjon on neid tee- Euroopa teadusruumiga, mistõttu peavad muudatused masid korduvalt arutanud, seakatkuga seonduvalt toimus olema suunatud tihedamale üle-euroopalisele lõimumi- 2015. aasta suvel ka kaks erakorralist istungit. Koos sele. Samas tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata Maaeluministeeriumi ja tootjate esindajatega on otsitud rahvusteadustele, kuna selle valdkonna uurimist ja õpet lahendusi olukorra leevendamiseks. Eesti põllumeeste saab arendada ainult Eestis. Põhjendatud otsuseid on konkurentsivõimest ja selle suurendamise võimalustest võimalik teha vaid mitmekülgselt analüüsitud tervikpildi parema ülevaate saamiseks tellis komisjon uuringu „Eesti najal. Oma arvamuses Teadus- ja Arendusnõukogule esitas piima- ja sealihatootjate konkurentsivõime lähiturgude kultuurikomisjon üksikasjalikud seisukohad raporti kõigi võrdluses“, mis valmib Maaülikoolis 2016. aasta oktoobriks. soovituste osas ning on järgnevatel istungitel nõutanud Põllumajanduses, eriti aiandussektoris, on probleeme valitsuselt ülevaadet jätkutegevuse kohta. hooajalise tööjõu värbamisega. Maaelukomisjon arutas teemat ja leidis, et alaealiste ja välismaalaste töölevõtmise Angelika Berg tingimused peaksid olema paindlikumad ning üle tuleks kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja vaadata alaealistele keelatud tööde nimekiri. Laste ja noorte

26 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Maaelukomisjon Nopri talus, juuni 2016

hooajatöödel rakendamine on oluline tööharjumuse Karusloomakasvatuse teemal korraldas komisjon tekkimiseks ja kogemuste saamiseks, samas peab olema juunis 2015 avaliku istungi, kus said sõna nii pöördumise tagatud alaealiste ohutus. Komisjon edastas Sotsiaalminis- algatajate kui ka karusloomakasvatajate esindajad. teeriumile ettepanekud töölepingu seaduse muutmiseks. Järgmisel selleteemalisel istungil analüüsiti karuslooma- Mitu maaelukomisjoni teemat haakub keskkonna- kasvatuse uuringu lõpparuannet ning otsustati küsida teemadega: loomade ja lindude tekitatud kahjude hüvita- uuringu kohta arvamust ka asjaga seotud osapooltelt. mine ning veeseadusega põllumajandusele sätestatud 2016. aasta juulis anti komisjonile üle karusloomade nõuded ja kitsendused. Neid arutati korduvalt koos kesk- kasvatamist toetav petitsioon, millele on alla kirjutanud konnakomisjoni, keskkonnaministri ja tootjate esindajate- põllumajandusega seotud organisatsioonide esindajad. ga. Ühiste jõupingutuste tulemusena leevendati veeseadu- Glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutami- ses väetiste laotamise ja loomade karjatamise nõudeid. se lubamise pikendamist arutas komisjon kolmel korral, Korduvalt olid arutluse all ebaausad kaubandustavad. sh kaks korda juba enne kollektiivse pöördumise saamist. Komisjon jätkab selle teemaga tegelemist, et leida Pöördumiste menetlemine jätkub sügisistungjärgul. võimalusi turu õiglasemaks reguleerimiseks ning tootja ja töötleja positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas. KOHTUMISED 2016. aasta kevadel kohtus maaelukomisjon kahe Euroopa MAAPIIRKONNA KESTLIKKUS Komisjoni volinikuga. Veebruaris võõrustati tervishoiu- ja Maaelukomisjoni üheks prioriteediks on maapiirkonna toiduohutuse volinikku Vytenis Andriukaitist. Arutelu kestlikkus, milleks peab maal olema töökohti ja kättesaa- peamisteks teemadeks olid toiduohutus ja sigade Aafrika davad teenused. Komisjon on arutanud taastuvenergeetika katk. Aprillis toimunud kohtumisel põllumajandus- võimalusi maaelu arengu aspektist ning elektriga varusta- voliniku Phil Hoganiga olid tähelepanu keskmes Eesti tust ja interneti kättesaadavust. Tõdeti, et elektri- ja inter- põllumeestele antavad erakorralised toetused ja büro- netivõrguga liitumine on kallis ning see pärsib ettevõtlust kraatia vähendamine ELi ühise põllumajanduspoliitika ja töökohtade loomist. Tuleb leida hoovad, mis muudaksid elluviimisel. 2016. aasta juunis kohtuti veel Kõrgõzstani maapiirkonda investeerimise atraktiivsemaks. Komisjon parlamendi delegatsiooni, Leedu Seimi maaelukomisjoni, peab tähtsaks, et avaliku sektori töökohad ja teenused Leedu Põllumajandusministeeriumi ja põllumajandus- maalt ei kaoks. Riigiasutuste paiknemise ja sealsete töö- ametite esindajatega. kohtade kavandamisel on oluline vaadata kõiki valdkondi Maaelukomisjon peab tähtsaks koostööd. Komisjoni hõlmavat tervikpilti. 2017. aasta esimeses kvartalis plaanib aruteludesse kaasatakse põllumeeste katusorganisat- komisjon korraldada olulise tähtsusega riikliku küsimuse sioonide nagu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti „Regionaalne tööhõive“ arutelu Riigikogu täiskogus. Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu jt esindajaid. Istungitel on oma tegevust ja muresid tutvus- KOLLEKTIIVSED PÖÖRDUMISED tanud maaelu- ja põllumajandussektori esindusorganisat- Maaelukomisjoni menetluses oli kollektiivne pöördumine sioonid. „Glüfosaadi kasutamine tuleb Eestis keelata“ ja märgukiri „Karusloomakasvanduste keelustamine Eestis“, mida Ülle Särgava menetleti kollektiivse pöördumisena. maaelukomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 27 Komisjon andis 27 korral arvamuse ELi asjade MAJANDUSKOMISJON komisjonile ja kahel korral väliskomisjonile.

Esimees: Toomas Kivimägi (RE) VÄLJASÕIDUISTUNGID Aseesimees: Mihhail Korb (K) 2015. aasta mais käis komisjon koos Riigikogu säästva Liikmed: Andres Herkel (EVA) energia toetusrühma liikmetega väljasõiduistungil Tallinna (kuni 15.10.2015, väliskomisjoni) Elektrijaamas. Lisaks elektrijaama ja selle teise ploki Kalev Kallo (K) ehitusega tutvumisele kohtuti taastuvenergia tootjate (kuni 26.04.2015, volitused lõppenud) esindajatega, et arutada Eesti energiamajanduse olukorda Siim Kiisler (IRL) ja tulevikuväljavaateid. (alates 16.06.2016, põhiseadus- Septembris külastas komisjon Arengufondi, kus komisjonist) tutvus investeerimisstrateegiaga SmartCap ning sai üle- Maris Lauri (RE) vaate Startup Estonia programmist ja fondi arenguseirest. Jaanus Marrandi (SDE) Novembris toimus majanduskomisjoni väljasõit Andrei Novikov (K) Lääne-Virumaale, kus tutvuti Targa Maja Kompetentsi- (alates 27.04.2015, väliskomisjonist; keskusega Rakveres, kohtuti haavapuitmassi tehase kuni 28.01.2016, õiguskomisjoni) ASi Estonian Cell juhtidega Kundas ja külastati Kalle Palling (RE) OÜ Freezedry külmkuivatustehast Simunas. Urve Palo (SDE) (alates 15.09.2015) 2016. aasta veebruaris toimus väljasõiduistung Ette- Mihkel Raud (SDE) võtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS), kus aruteluteema- (kuni 15.09.2015, kultuurikomisjoni) deks olid EASi rakendatavad ettevõtlusmeetmed aastatel Erki Savisaar (K) 2014–2020, regionaalarengu meetmed 2014–2020 ja ette- Ken-Marti Vaher (IRL) võtluse tugistruktuuride võimaliku ühendamise kava. Komisjon tutvus ka EASi loodud e-Estonia Showroomiga, Komisjon pidas 81 istungit, sh 6 väljasõidu-, 4 ühis-, kus väliskülalistele tutvustatakse e-Eesti edulugu, 2 avalikku ja 2 erakorralist istungit. e-lahendusi, IKT sektorit, innovatsiooni, saavutusi ja koos- töövõimalusi. Aprillis toimus komisjoni väljasõiduistung Kaubandus-Tööstuskojas, kus käsitleti päevakajalisi teema- Vaadeldaval perioodil oli komisjoni menetluses 30 eelnõu, sid, sealhulgas kõneldi infrastruktuuride investeeringute millest 16 võeti vastu seadusena ja 2 Riigikogu otsusena. kiirendamisest, suurinvestorite elamislubadest, ette- 2 eelnõu lükati täiskogus tagasi, 1 võttis algataja tagasi ja võtluse tugistruktuuridest, riigiettevõtete börsile viimisest 9 menetlemine jätkub. ja riigihangete seaduse eelnõust. Valdkonna tähtsamatest seadustest võib esile tuua Juunis külastas majanduskomisjon Rae vallas metalli- energiamajanduse korralduse seaduse, arenguseire seaduse tööstusettevõtet Hyrles OÜ, kus efektiivsuse tõstmisse ja tarbijakaitseseaduse. Menetluses olevatest eelnõudest investeeritakse tööprotsessi digitaliseerimise ja automati- on suure tähelepanu all sõidujagamisteenust ehk kokku- seerimisega. Kohtumisel räägiti tootmisest, investeeringu- leppevedusid puudutav ühistranspordiseaduse muutmine test tööstusse, kutseharidusest ja praktikasüsteemist ning (188 SE) ja uus riigihangete seaduse eelnõu (204 SE). töötajate koolitamisest. Komisjon algatas 3 seadus- ja 2 otsuse eelnõu: arenguseire seaduse (239 SE), ehitusvaldkonnas kutsesüsteemile AVALIKUD ISTUNGID JA ÜHISISTUNGID ülemineku edasilükkamise (238 SE) ja seadmete auditeerija 2015. aasta oktoobris toimus majandus- ja maaelukomisjo- akrediteerimise tasu regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla ni ühisistung vabatahtlike toidumärgiste teemal. Arutati, viimise seaduse eelnõu (247 SE) ning Arengufondi nõukogu kas aktsepteerida märgiste paljusust või püüda nende liikmete nimetamise otsuse eelnõud (46 OE, 109 OE). kasutamist reguleerida. Lisaks arutas komisjon õiguskantsleri ettepanekut 2016. aasta märtsis toimunud avalikul ühisistungil viia toote nõuetele vastavuse seaduse akrediteerimist ELi asjade ja rahanduskomisjoni ning riigieelarve kontrolli reguleeriv 4. peatükk kooskõlla põhiseadusega. erikomisjoniga arutati, kuidas e-residentsuse konkurentsi- Korraldati 3 koostöökonverentsi: 2015. aasta septemb- positsiooni parandada. ris „Omamaiste energiaallikate määravast osakaalust Majandus- ja rahanduskomisjoni ühisistungil aprillis Eesti ja teiste Euroopa riikide jaoks“ Euroopa Turba- ja kohtuti Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmiga; Kasvualuste Liiduga (EPAGMA); 2016. aasta mais „Energia- arutati ühistranspordiseaduse muudatusi ning seisukohti tarbimise kasv, kas majandusarengu eeldus?“ Maailma ja lahendusi seoses jagamismajanduse teenusepakkujate Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomiteega (WEC maksude deklareerimise ja tasumisega. Estonia) ja juunis „Betoonteede ehitamise väliskogemuse Mais toimus majanduskomisjoni avalik istung riigi- tutvustamine Eestis” Eesti Asfaldiliidu, Betooniühingu ja hangete seaduse eelnõu teemal, kus arutati huvigruppide Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga. seisukohti ja küsimusi, mis uues riigihangete seaduse

28 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Majanduskomisjoni delegatsioon EXPO 2015 maailmanäitusel Milanos, september 2015 eelnõus hankijatele ja pakkujatele kõige enam probleeme leidis, et arenguseire on Eesti tuleviku jaoks oluline. tekitavad. Samas leiti, et EAFi jätkamine iseseisva juriidilise isikuna Augustis toimus majandus-, ELi asjade ja kultuuri- ei ole mõistlik, eelkõige arvestades organisatsiooni väik- komisjoni ühisistung Eesti seisukohtade kujundamiseks sust. Lahendusena nähti arenguseire korraldamist Riigi- audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eelnõu kohta. kogu Kantselei alluvuses, tagades samas seire sõltumatuse. Töögrupp leidis, et Riigikogu juurde koonduv arenguseire ARENGUFONDI TEGEVUSE LÕPETAMINE loob Riigikogule võimaluse paremini lähtuda pikaajalis- JA ARENGUSEIRE KESKUSE LOOMINE test protsessidest ühiskonnas, majanduses, teaduses ja Majanduskomisjon arutas sel perioodil korduvalt Eesti tehnoloogias ning tagab Riigikogus esindatud erakondade- Arengufondi (EAF) tegevust ning komisjoni enamus jõudis le võrdse ligipääsu seire tulemustele. arusaamisele, et senisel kujul peab fond tegevuse lõpeta- Majanduskomisjon otsustas EAFi tegevuse lõpetada ma. Kümne aasta jooksul on EAF olnud edukas mitmes ning luua Riigikogu juurde arenguseirega tegeleva ise- valdkonnas, eelkõige riskiinvesteeringute ja iduettevõtete seisva üksuse – Arenguseire Keskuse. Keskuse ülesandeks keskkonna arendamisel. Samas on olnud ka etteheiteid on koostada ühiskonna pikaajaliste arengute analüüse, EAFi seire kvaliteedile ja rahakasutusele. Majanduskomis- arengustsenaariume ning jälgida nende elluviimist. joni esimees Toomas Kivimägi kommenteeris: viimastel Arenguseire sõltumatuse tagamiseks moodustatakse kes- aastatel liikus EAFi tähelepanu liialt kitsastele valdkon- kuse juurde viieliikmeline arenguseire nõukoda, kelle pea- dadele ja fond muutus paljus ministeeriumide tellimuste misteks ülesanneteks on arenguseire tegevuskava kinnita- täitjaks. mine ning selle täitmise üle järelevalve teostamine. EAFi Arutelu tulemusel leidis majanduskomisjon, et riigi- ja arenguseiretegevuse ümberkorraldamiseks valmistas ettevõtlust toetavad meetmed peaksid paiknema ühel majanduskomisjon koostöös ministeeriumiga ette arengu- juhtimistasandil Majandus- ja Kommunikatsiooni- seire seaduse eelnõu, mille majanduskomisjon algatas ja ministeeriumi haldusalas. See tähendab, et kui toetuste Riigikogu 14. juunil vastu võttis. Seadus jõustus 29. juunil, jagamine toimub Ettevõtluse Arendamise SAs ja garantiid Arenguseire Keskus luuakse ja hakkab reaalselt tegutsema antakse ettevõtetele SAs KredEx, siis peaks ka riigi inves- sügisel. EAFi tegevus lõpetatakse ja Eesti Arengufondi sea- teerimistegevus liikuma KredExisse. dus tunnistatakse lõplikult kehtetuks 2017. aasta 1. juulil. EAFi arenguseire tuleviku osas otsuse langetamiseks küsis majanduskomisjon Riigikogu fraktsioonide arva- Kaido Rosin must ning moodustas seejärel fraktsioonide esindajatest majanduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja töörühma, mille ülesandeks sai sobivaid lahendusi välja pakkuda. Töögruppi juhtis Maris Lauri, osalesid Krista Aru, Mihhail Korb, Urve Palo ja Ken-Marti Vaher. Töögrupp

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 29 HALDUSREFORM PÕHISEADUSKOMISJON Vaadeldaval perioodil menetluses olnud eelnõudest olulisimaks võib pidada haldusreformi seaduse eelnõu Esimees: Kalle Laanet (RE) (200 SE). Aastaid räägiti, et Eesti praegune kohaliku Aseesimees: Jüri Adams (EVA) omavalitsuse süsteem ei ole jätkusuutlik, kuna on liigselt Liikmed: Andres Anvelt (SDE) killustunud ning vaja oleks riigipoolse sekkumisega jõu- Peeter Ernits (K) (alates 18.08.2015) list reformi. 2015. aastal moodustatud valitsuskoalitsioon Siim Kiisler (IRL) nimetas ametisse riigihalduse ministri, kelle juhtimisel (alates 10.03.2016, rahanduskomisjonist; töötati välja haldusreformi seaduse eelnõu, mis jõudis k.a kuni 16.06.2016, majanduskomisjoni) märtsis Riigikokku. Põhiseaduskomisjon töötas istungitel Martin Kukk (RE) läbi eelnõule esitatud 121 muudatusettepanekut ning (kuni 06.07.2016, volitused lõppenud) 7. juunil võttis Riigikogu kauaoodatud haldusreformi Lauri Luik (RE) seaduse vastu. Haldusreformi eesmärk on seniste väike- (alates 26.07.2016, maaelukomisjonist) valdade ja -linnade ühendamine, et moodustada oma- Jaak Madison (EKRE) valitsusüksused, mis suudavad end ise ja oma vahenditest (alates 10.03.2016, kultuurikomisjonist) majandada, planeerida terviklikku arengut, pakkuda Kalle Muuli (IRL) elanikele kvaliteetsemalt avalikke teenuseid ning pidur- (alates 16.06.2016, kultuurikomisjonist) dada sellega maapiirkondade ääremaastumist. Seadusega Mart Nutt (IRL) planeeritud eesmärkide täitumine sõltub eelkõige inimes- Anneli Ott (K) (alates 19.11.2015) test, kes asuvad seadust rakendama, aga loodame, et Andre Sepp (RE) Eesti inimeste elu muutub paremaks! Mihhail Stalnuhhin (K) Priit Toobal (K) RIIGIREFORM (kuni 18.11.2015, volitused lõppenud) Paralleelselt haldusreformi seaduse eelnõu menetlemisega korraldas põhiseaduskomisjon Riigikogu täiskogus Komisjon pidas 71 istungit, sh 1 erakorralise ja 1 ühise 14. aprillil oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutelu avaliku istungi. riigireformist. Ettekandega esinesid põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, peaminister Taavi Rõivas, riigireformi eestkõneleja kodanikuühiskonna poolt Jüri Raidla Riigikogu juhatus määras põhiseaduskomisjoni 64 eelnõu ning Riigikogu riigireformi toetusrühma liige Tanel Talve. juhtivkomisjoniks. Menetluses olnud eelnõudest võeti Arutelul konstateeriti, et kuigi üldjoontes toimib Eesti 15 vastu seadusena, 12 otsusena, 1 avaldusena ning riik hästi, ootavad elanikud, et edaspidi paraneks nende 13 lükati täiskogus tagasi. Lõpphääletusel jäi vastu võtma- elujärg, suureneks riigi osutatavate teenuste hulk ning ta 1 seaduseelnõu. Komisjoni menetlusse jäi selle perioodi paraneks nende kvaliteet ja kättesaadavus. Samuti lõpuks 22 eelnõu. ootavad inimesed, et neid kaasataks rohkem neid endid Ühisel avalikul istungil kultuuri-, riigikaitse-, sotsiaal-, puudutavate oluliste otsuste langetamisse. Leiti, et riigi- välis- ja õiguskomisjoniga arutati Eesti seisukohti Euroopa reform on vajalik ning selle eesmärk kõige üldisemalt on rände tegevuskava ja Euroopa julgeoleku tegevuskava osas. viia Eesti riigivalitsemise süsteem kooskõlla muutunud

Põhiseaduskomisjon haldusreformi arutamas, märts 2016

30 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 olude ja rahva ootustega, muuta riigivalitsemine ühtsemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. Lisaks haldus- RAHANDUSKOMISJON reformile tuleb ette valmistada keskvalitsuse tasandi ehk riigivalitsemise reform ja võtta ette parlamentaarse Esimees: Remo Holsmer (RE) demokraatia remont. Aseesimees: Tarmo Tamm (K) Riigireformi käivitamiseks moodustas põhiseadus- Liikmed: Jaak Aaviksoo (IRL) komisjon mai lõpus juhtrühma, mille koosseisu kuuluvad (kuni 31.08.2015, volitused lõppenud) kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajad. Juhtrühma üles- Andres Ammas (EVA) anne on töötada 2016. aasta detsembriks välja riigireformi Martin Helme (EKRE) kontseptsioon. Siim Kiisler (IRL) (alates 14.09.2015; kuni 10.03.2016, RAHVUSVAHELINE KAITSE põhiseaduskomisjoni) Kolmandaks suureks teemaks oli välismaalasele rahvus- Kalev Kotkas (SDE) (alates 16.09.2015) vahelise kaitse andmise seaduse kooskõlla viimine ELi direk- Kalvi Kõva (SDE) tiividega (81 SE). Muudatuste vajadus tulenes pagulaskriisist Kersti Sarapuu (K) Euroopas. Direktiiviga, mille Eesti üle võttis, kehtestati Priit Sibul (IRL) kogu Euroopa Liidus kehtivad rahvusvahelise kaitse and- Kadri Simson (K) mise ja selle äravõtmise miinimumreeglid ning suurendati Aivar Sõerd (RE) rahvusvahelise kaitse taotlejatele antavaid tagatisi. Urve Tiidus (RE) Seadusemuudatustega pandi rahvusvahelise kaitse Hardi Volmer (SDE) saajatele kohustus osaleda eesti keele õppes. Kõigi eeldus- (kuni 14.09.2015, volitused lõppenud) te kohaselt parandab see kohustus rahvusvahelise kaitse saajate võimalusi tööturul ning seeläbi paraneb ka nende Komisjon pidas 75 istungit, sh 5 väljasõidu-, 4 ühis- majanduslik toimetulek. ja 2 erakorralist istungit.

KOHTUNIKUKS SAAMISE KORD Põhiseaduskomisjon menetles vaadeldaval perioodil veel Vaadeldaval perioodil oli rahanduskomisjoni menetluses Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise 43 õigusakti (15 otsuse ja 28 seaduseelnõu), neist võeti seaduse eelnõu (203 SE), millega muudeti kohtunikuks vastu 26, menetlusest arvati välja 13 ja menetlusse jäi saamise kord paindlikumaks. Muudatuste kohaselt ei pea 4. Väliskomisjonile anti 1 ja ELi asjade komisjonile kohtunikuks pürgija enam läbima pikka kandidaaditee- 10 arvamust. nistust, vaid saab kohtunikueksami sooritamise järel kohe Lisaks tegutses rahanduskomisjon parlamentaarse kohtunikuks kandideerida. Väljaõpe toimub töö käigus, kontrolli teostajana ning täitis muid seaduste või Riigi- noor kohtunik saab endale vanema kolleegi juhendajaks kogu otsustega komisjonile pandud ülesandeid. ning läbib vähendatud koormusega töö kõrvalt vajaliku koolituse. Kõrgelt kvalifitseeritud juristide kohtusüsteemi- KOHTUMISED JA ARUTELUD ga liitumise hõlbustamiseks tunnustatakse edaspidi regu- Rahanduskomisjonil on tava kohtuda vähemalt kord leeritud elukutsete (advokatuur, prokuratuur) eksameid. aastas, võimalusel ka sagedamini, Eesti Panga, Finants- See tähendab, et kohtunikueksami sooritamist ei nõuta inspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti, Eelarvenõukogu ning vandeadvokaatidelt ega prokuröridelt (v.a abiprokuröri- Euroopa Komisjoni Eesti esinduse esindajatega. Arutelude delt), kes on teadmiste kontrolli läbinud juba prokuratuu- keskmes on aktuaalsed majandusküsimused, seisukohad ri või advokatuuri astudes. Muudatused võimaldavad täita riigieelarve kohta, ülevaated finantsolukorrast euroalal ja kohtunike ametikohti kiiremini ja paindlikumalt. Eestis, maksude laekumine ja maksupettuste tõkestami- ne, ELi rahanduspoliitika ja ülevaated Euroopa Komisjoni VÄLISSUHTLUS majanduspoliitilistest soovitustest ning Euroopa semestri- Põhiseaduskomisjon võõrustas 2015. aasta juunis Tšehhi ga seotud dokumentidest. Sellised avatud ja vahetu ning novembris Leedu parlamendi esindust, kellele tutvus- aruteluna toimuvad kohtumised on komisjonile väga tas Eesti valimissüsteemi, sh e-hääletamise süsteemi. Käes- väärtuslikud. oleva aasta mais külastas põhiseaduskomisjoni esindus Rahandusministeeriumi esindajatega toimunud Leedu parlamendi riigi- ja kohaliku omavalitsuse halduse kohtumiste ja arutelude olulisemateks teemadeks kujune- komisjoni, kus tutvuti Leedu haldussüsteemiga. sid 2015. aasta majandusprognoosid, ülevaated ette- valmistatavatest eelnõudest, riigi reservidest ja võlakoor- Erle Enneveer musest, Eesti ELi poliitika aastateks 2015–2019, riigieel- põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja arve strateegia, stabiilsusprogramm, valitsuse prioriteedid aastani 2020, Eesti Vabariigi osalemine Euroopa stabiilsus- mehhanismis, perioodi 2014–2020 struktuurivahendite

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 31 Rahanduskomisjon riigieelarvet vaagimas, detsember 2015

kasutamine, majandusülevaade ja riigieelarve täitmine RAHANDUSKOMISJONI 2015. ALGATATUD EELNÕUD Parlamentaarse kuulamise ja kaasamise käigus kohtuti Seaduse järgi on rahanduskomisjonil kohustus vajadusel Kaubandus-Tööstuskoja, Pangaliidu, Teenusmajanduse algatada otsuse eelnõu ametiisikute ametisse nimetami- Koja, SA KredEx, Haigekassa, Riigi Kinnisvara ASi, Töötu- seks. Komisjon algatas eelnõud Eesti esindaja nimetami- kassa, Tööandjate Keskliidu, Riigi Tugiteenuste Keskuse, seks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Maaelu Edendamise SA, Ettevõtluse Arendamise SA, (13 OE ja 174 OE), Hasartmängumaksu Nõukogu moodus- Statistikaameti, ASi Tallinna Lennujaam ning teiste tamiseks (19 OE), Tagatisfondi nõukogu liikmete nimeta- organisatsioonide esindajatega. miseks (20 OE) ja audiitori nimetamiseks Riigikontrolli Välissuhtluses toimus oluline kohtumine IMFi 2016.–2018. aasta tegevuse kontrollimiseks (223 OE). delegatsiooniga, kus keskenduti päevakajalistele rahan- duspoliitilistele küsimustele. Esile toomist väärivad veel MAKSUD kohtumised Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seadus- peadirektoraadi esindajatega ning Ukraina parlamendi te muutmise seadusega (41 SE) langetati sotsiaalmaksu liikmetega. Komisjoni esindajad osalesid ka Euroopa määra ühe protsendipunkti võrra eesmärgiga vähendada Komisjoni ja Euroopa Parlamendi korraldatavatel tööjõu maksukoormust, suurendati maksuvaba tulu majandus- ja rahandusteemalistel konverentsidel. 205 euroni kuus aastaks 2019, vähendati füüsilise isiku tulust tehtavate mahaarvamiste üldist piirmäära ÕIGUSKANTSLERI ETTEPANEKUD 1920 eurolt 1200 euroni kalendriaastas, korrastati renditu- Ajendatuna õiguskantsleri 16. oktoobril 2015 esitatud ette- lu maksustamise reegleid ja suurendati välislähetuse päeva- panekust käibemaksuseaduse põhiseadusega kooskõlla raha maksuvaba piirmäära 32 eurolt 50 euroni päevas. viimiseks algatas rahanduskomisjon käibemaksuseaduse Aktsiisimäära alkoholile, tubakale ja kütusele tõsteti § 30 muutmise eelnõu (148 SE), mille eesmärk on tagada järk-järgult, eesmärgiga suurendada riigi maksutulu ja tasu eest reisijateveoteenuse osutajate võrdne kohtlemine vähendada tarbimist. Majutusteenuste käibemaksumäära käibemaksuga maksustamisel. Muudatuse tulemusena tõsteti 9%-lt 14%-le, eesmärgiga suurendada riigi maksu- saavad sarnaselt taksoveoloa alusel tegutsevatele ette- tulu ja vähendada käibemaksuerisusi. 10. juunil 2015, võtjatele sõiduautolt sisendkäibemaksu maha arvata ka enne teist lugemist, otsustas Vabariigi Valitsus siduda ühenduse tegevusloa alusel tegutsevad ettevõtjad. Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimu- Õiguskantsler pöördus rahanduskomisjoni poole ka sega. Hiljem muudeti kõnealust seadust (eelnõuga 99 SE) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse üleminekusätteid ja lükati 1. jaanuariks 2016 planeeritud kütuseaktsiisi tõus puudutavates küsimustes. Neid analüüsides jõuti koos- ühe kuu võrra edasi. töös Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga Justiitsministeeriumiga järelduseni, et krediidiandjate ja (192 SE) nähti ette NATO relvajõududele ja ELi Eestis -vahendajate seaduse § 105 vajab täpsustamist. Seaduse asuvatele institutsioonidele käibemaksu tagastamise muudatusega võimaldati uusi laene mitteväljastavatele asemel käibemaksuvabastuse regulatsioon (0%ne määr). krediidiandjatele täiendav üleminekutähtaeg. Muudatus See vähendab halduskoormust ja muudab investeeringute kajastub võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste tegemise paindlikumaks. Samuti täpsustati kauba impordi seaduste muutmise seaduses (152 SE). käibemaksu deklareerimise korda.

32 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Tulumaksuseaduse muudatusega (184 SE) võeti ELi võimaliku maksejõuetuse tagajärgede eest, sh tagatakse õigusest üle ema- ja tütarühingu vahelise kasumijaotamise füüsilisele isikule (lisaks kehtivale hoiuse tagamisele kuritarvitamise vastane üldreegel ning hübriidlaenude 100 000 eurot ühes pangas) ka kinnisvara müügist saadud topelt-mittemaksustamist välistav regulatsioon, samuti raha 50 000 euro ulatuses 6 kuu jooksul pärast müüki. võimaldati mitteresidendist füüsilistel isikutel sarnaselt re- 12. aprillil 2016 vastu võetud otsusega (183 OE) sidentidega maksustamisel arvesse võtta väärtpaberikahju. võimaldatakse Eesti Pangal jätkata reservkapitali suuren- Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksu- damist seniselt 100 miljonilt eurolt 300 miljoni euroni, et korralduse seaduse muudatus (145 SE) võimaldab alustada tagada euroala keskpankade süsteemis osalemiseks piisa- automaatset finantskontode alast teabevahetust lisaks vad, riskidele vastavad kapitalipuhvrid ning liikuda lähe- juba toimivale infovahetusele USAga ka teiste riikide male teiste keskpankade suhtelisele keskmisele tasemele. maksuametitega, vähendades võimalusi varjata maksu- Isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidi- halduri eest tulusid välisriigis asuvas finantsasutuses. asutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatus (232 SE) lihtsustab ELi KRIISIFONDID e-residendiks saamist, muudab e-teenused neile kasutaja- Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja sõbralikumaks ning pakub nii Eesti elanikele kui ka ühiskasutusse võtmise lepingu ratifitseerimise seadusega e-residentidele võimaluse kindlaid protseduure järgides (68 SE) ratifitseeriti 2014. aasta 21. mail Brüsselis alla- avada pangakonto kontorisse minemata. kirjutamiseks avatud leping, mille kohaselt Eesti nagu teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid võtab kohustuse kanda pankadelt kogutud maksed üle ELi ühtsesse kriisilahendus- RIIGIEELARVE JA fondi (Single Resolution Fund). SELLEGA SEOTUD ÕIGUSAKTID Erakorralisel istungil 18. augustil 2015 kiitis Riigikogu Riigieelarve menetlemise käigus osalesid rahandus- heaks (69 OE) eeltingimused Kreeka toetamiseks Euroopa komisjoni istungitel kõik ministrid ja tegid detailse stabiilsusmehhanismi (ESM) vahenditest kolme aasta ettekande oma valdkonna eelarve kohta. jooksul 86 miljardi euro ulatuses, millest 54 miljardit on varasemate laenude intressi- ja tagasimaksed, suurem osa 2016. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS toetusest läheb seejuures avalikule sektorile ja 25 miljar- (103 SE; algatatud 29.09. ja vastu võetud 09.12.2015). dit eurot finantssektorile. ESMist antakse riikidele toetust 2016. aasta riigieelarve tulude maht on 8,84 miljardit oluliste finantsprobleemide korral, mis mõjutavad nii eurot, kulude maht 8,9 miljardit eurot ning valitsus- euroala kui ka liikmesriigi finantsstabiilsust. sektori eelarve on struktuurses ülejäägis 0,6%-ga SKPst. Riigikogu otsus 11. maist 2016 (197 OE) näeb ette 2016. aasta riigieelarve aluseks on riigi eelarvestrateegia võimaldada Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule 2016–2019 ning peaeesmärkideks Eesti julgeoleku tugev- laenu, mis teenib finantsstabiilsuse tagamise ning maksu- damine, inimeste toimetuleku parandamine ja vastutus- maksjale võimalikust panganduskriisist tekkiva otsese tundliku riigirahanduse jätkumise kindlustamine, nagu kulu minimeerimise eesmärki. ka majanduskasvu edendamine, riigi- ja kohaliku halduse reform, ääremaastumise leevendamine ja ettevalmistumi- MUUD TEEMAD ne Euroopa Liidu eesistumiseks. Kindlustustegevuse seaduse (8 SE) eelnõu on ajendatud Olulisemad tegevused ja muudatused: inimeste Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reformist ja sellega heaolu kasvab ja riik suurendab tervishoiu rahastamist, harmoneeritakse kaks kindlustusvaldkonna direktiivi. pensionid kasvavad 5,7%, madalapalgalistele rakendub Kapitalinõuete arvutamise ning riskijuhtimise ja sise- tulumaksu tagasimakse, õpetajate, kultuuritöötajate, kontrolli reeglistiku täpsustatud põhimõtted aitavad taga- sotsiaaltöötajate, politseinike ja teiste siseturvalisuse töö- da, et Eestis asutatud kindlustusandja on maksujõuline, tajate palgafond kasvab 4%, tervishoiutöötajate palgatõus tema tegevus läbipaistev ja hästi juhitud ning klientide on planeeritud 10–11%. Kaitsekulud ületavad järgmisel huvid kaitstud parimal viisil. Uuendati ka kindlustus- aastal 2% SKPst, tagades sõjalise riigikaitse tasakaalustatud vahenduse regulatsiooni ning täiendati kliendile enne ja kestliku arengu. Avaliku korra ja julgeoleku tugevdami- lepingu sõlmimist avaldatava kohustusliku teabe kataloogi. seks eraldatakse 445 miljonit eurot. Valitsussektori inves- Investeerimisfondide seaduse muutmise seadus (15 SE) teeringud on 2016. aastal jätkuvalt suured, 4,8% SKPst. võimaldab mitmekesistada pensionifondi vara ja avar- Käivitub töövõimereform. Teede ehitusse ja rekonstrueeri- duvad võimalused senisest enam ka Eestisse investeerida. misse ning hooldesse suunab riik 307 miljonit eurot. Fondi vara saab senisest suuremas mahus paigutada notee- Menetleti ka Riigikogu otsust riigi majandusaasta rimata väärtpaberitesse, kinnisvarasse ja väärismetallides- koondaruande kinnitamise kohta (85 OE) ning jooksva se, samuti võib omandada kontrollosalusi äriühingutes. aasta riigieelarve muutmise seadust (120 SE). Tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (119 SE) tehti Tiina Licht muudatusi, suurendamaks hoiuste kaitse ulatust pankade rahanduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 33 Vaadeldaval ajavahemikul oli komisjoni menetluses RIIGIKAITSEKOMISJON 15 eelnõu, neist 5 võeti vastu seadusena, 9 otsusena, 1 otsuse eelnõu lükati täiskogu istungil tagasi. Riigi- Esimees: Marko Mihkelson (IRL) kaitsekomisjon algatas 2 seaduseelnõu – riigikaitseseaduse Aseesimees: Mart Helme (EKRE) § 34 muutmise eelnõu (182 SE) ja riigikaitseseaduse § 13 Liikmed: Jaanus Karilaid (K) (alates 27.04.2015) muutmise eelnõu (209 SE). Johannes Kert (RE) 19. aprillil 2016 toimus riigikaitsekomisjoni avalik Ants Laaneots (RE) istung Rahvusvaheliselt Kaitseuuringute Keskuselt tellitud Lauri Laasi (K) raporti „NATO tegevus strateegilise tasakaalu tugevdami- (kuni 20.11.2015, volitused lõppenud) sel Balti mere piirkonnas“ tutvustamiseks. 21. aprillil Oudekki Loone (K) (alates 26.11.2015) toimus komisjoni avalik istung „Kaitseväe ja Kaitseliidu Ain Lutsepp (EVA) veteranipoliitika elluviimine“. Ühisistungeid peeti põhi- Marianne Mikko (SDE) seadus-, kultuuri-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjoniga; Madis Milling (RE) välis-, põhiseadus- ja õiguskomisjoniga; Euroopa Liidu Vladimir Velman (K) asjade ja väliskomisjoniga; väliskomisjoni ning õigus- (kuni 27.04.2015, väliskomisjoni) komisjoniga. Riigikaitsekomisjon andis eelnõudele 6 arvamust, Komisjon pidas 100 istungit, sh 23 väljasõidu-, neist 2 ELi asjade, 2 välis- ja 1 põhiseaduskomisjonile ning 6 ühis- ja 2 avalikku istungit. 1 korruptsioonivastasele erikomisjonile.

KOHTUMISED JA VÄLISSUHTLUS Riigikaitsekomisjoni esimees ja liikmed osalesid 96 kohtumisel ja üritusel, nt komisjoni esimees kohtus välisriikide suursaadikute, kaitseministrite ja kaitsevägede juhatajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, osaleti Eestis toimunud rahvusvaheliste suurõppuste külalis- päevadel ja teistel üritustel. Kohtuti kolleegidega Ungarist, Bulgaariast, Ühendkuningriigi parlamendi alamkojast, Rootsi parlamendist, Belgia Esindajatekoja ja Soome parlamendi kaitsekomisjonist. Kohtuti Gruusia kaitse- ja asevälisministri, Soome välis- ja kaitseministri, Belgia kaitseministri, USA õhu- väeministri, Bosnia ja Hertsegoviina välisministriga. Komisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus Ühend- kuningriigi, Austria, Vene Föderatsiooni, Ameerika Ühendriikide, Türgi, Austraalia, Soome, Taani, Jaapani ja Tšehhi suursaadikuga. Kohtuti ka Belgia, Luksemburgi ja Prantsusmaa kaitseväe juhataja ning Eestisse akrediteeri- tud kaitseatašeedega, NATO mereväe laevastiku ja USA 6. laevastiku ülema ning NATO arenduse kõrgema ülem- juhatajaga. 26. mail 2015 korraldas riigikaitsekomisjon Riigikogu konverentsisaalis Põhjamaade, Balti riikide ja Poola parlamendi riigikaitsekomisjonide iga-aastase julgeoleku- ja riigikaitsealase foorumi. Käidi visiitidel Ukrainas, Poolas, Saksamaal, Rootsis, Prantsusmaal ja Belgias. Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ja väliskomisjoni esimees Sven Mikser olid visiidil Ameerika Ühendriikides. Osaleti Taanis Bornholmi saarel Põhjamaade, Balti riikide ja Poola parlamendi riigikaitsekomisjonide iga-aastasel julgeoleku- ja riigikaitsealasel foorumil. Marko Mihkelson pidas Helsingis Paasikivi Seltsis kõne teemal „Balti mere regiooni julgeolekualased väljakutsed“ ning diskuteeris Casimir Pulaski sihtasutuse korraldatud kõrgetasemelisel julge- Riigikaitsekomisjoni kohtumine riigikaitse kõrgeima juhi Vabariigi Presidendiga, aprill 2016 olekualasel konverentsil Varssavis Läänemere regiooni

34 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 turvalisust käsitlevas paneelis. Ta osales ka Luksemburgis ja Bratislavas toimunud Euroopa Liidu parlamentide- SOTSIAALKOMISJON vahelisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika konverentsidel ning Jalta Euroopa Strateegia 13. aastakohtumisel. Riigi- Esimees: Aivar Kokk (IRL) kaitsekomisjoni välislähetused kajastusid ka komisjoni Aseesimees: Monika Haukanõmm (EVA) raportis. Liikmed: Maire Aunaste (IRL) Dmitri Dmitrijev (K) RIIGIKAITSEKOMISJONI RAPORT Jüri Jaanson (RE) 17. mail 2016 kiitis komisjon heaks raporti „NATO hei- Liina Kersna (RE) dutus Läänemere piirkonnas: hetkeseis ja perspektiivid“. Helmen Kütt (SDE) Riigikogu 8. juuni istungil toimus raporti arutelu olulise Raivo Põldaru (EKRE) tähtsusega riikliku küsimusena. Raport keskendus NATO (alates 09.02.2016, keskkonnakomisjonist) kaitseseisundi hindamisele Läänemere piirkonnas ning on Vilja Toomast (RE) poliitiline dokument, milles sisalduvad konsensusel põhi- Marika Tuus-Laul (K) nevad soovitused valitsusele edasiste otsuste tegemiseks Viktor Vassiljev (K) kaitsevaldkonnas. Raport sisaldab 19 järeldust ja soovitust, muu hulgas soovitab komisjon valitsusel pöörata kaitse- Komisjon pidas 83 istungit, sh 6 avalikku ja kulutuste planeerimisel senisest suuremat tähelepanu 5 väljasõiduistungit. iseseisva kaitsevõime tugevdamisele ning kaaluda Eesti kaitsekulutuste suurendamist vastavalt vajadusele. Rapor- tis juhitakse tähelepanu viimastel aastatel pingestunud Vaadeldaval perioodil oli sotsiaalkomisjoni menetluses julgeolekukeskkonnale NATO idanaabruses ja seda arves- 30 eelnõu, millest 20 võeti vastu, 6 lükati tagasi ja 4 jäi tades peab NATO kollektiivkaitse tõhustamiseks panus- menetlusse. Väljasõitudel Pärnusse, Tartusse, Ida-Viru- tama pikaajalistesse lahendustesse. NATO kaitseplaneeri- maale ja Jõgevamaale külastas komisjon lastekodusid, mine, mille praeguseks aluseks on lisajõudude siirmine ja haiglaid, sotsiaalhoolekandeasutusi, Eesti Geenivaramut, karistusheidutus, peab rohkem keskenduma tõkestus- naiste varjupaiku ning teisi sotsiaalasutusi ja -keskusi ning heidutusele ja adekvaatsele ettenihutatud kohalolekule arutas nende tegevuse probleeme. Balti riikides, Poolas ja kogu Läänemere piirkonnas. Koostöös liitlastega tuleb saavutada NATO liitlasjõudude TÖÖVÕIMEREFORM senisest nähtavam ja püsivam kohalolek Läänemerel ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni tähelepanu oli nimetatud Balti regioonis. Raport on kättesaadav Riigikogu kodu- perioodil suunatud töövõimereformi rakendamisele. lehel. 2014. aasta 19. novembril vastu võetud töövõimereformi seadustega kehtestati uus töövõime hindamise, töö- MUUD TEEMAD võimetoetuse maksmise, tervisekahjustusega inimestele 4. aprillil 2016 kohtuti riigikaitse kõrgeima juhi, Vabariigi abi ja tööturuteenuste pakkumise ning tööturul osalemise Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Koos väliskomisjoni- kord. Töövõimetoetuse seadus pidi jõustuma 2016. aasta ga käsitleti korduvalt valitsuses ettevalmistamisel olevate 1. jaanuaril. Sotsiaalkomisjon arutas mitmel istungil, seal- Eesti julgeolekupoliitika uute aluste koostamise põhi- hulgas ka avalikul istungil, valmisolekut töövõimereformi mõtteid. Riigikaitsekomisjon saab Kaitseministeeriumi rakendamiseks ja tervisekahjustusega inimestele abi- valitsemisala esindajatelt regulaarselt ülevaateid julgeole- vahendite pakkumisteenuse korraldamist. Töövõimetoetu- kuolukorra arengutest ning Kaitseväega seotud aktuaalse- se seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise test teemadest. Käsitleti riigikaitseseaduse rakendamist, seaduse eelnõuga (84 SE) lükati töövõimetoetuse seaduse küberkaitset, elanikkonna kaitset, riigikaitseõpetust, jõustumine poole aasta võrra edasi. Põhjuseks oli asjaolu, reserv- ja ajateenistusega seonduvat, naiste osakaalu Eesti et reformi rakendamiseks oli vaja muuta seadusi ning ja teiste NATO liikmesriikide kaitsevägedes. tagada lisaaeg muudatuste realiseerimiseks, sealhulgas rakendusaktide vastuvõtmiseks ja infotehnoloogia aren- Aivar Engel duseks. Täiendavat aega oli vaja ka töövõime kvaliteetse riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja hindamisteenuse ostmiseks. Lisaaeg võimaldas analüüsida töövõime hindamise metoodika katsetulemusi ja teha täiendusi enne teenuse hankeid.

SOTSIAALHOOLEKANNE Suurt tähelepanu pööras komisjon sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE) menetlemisele. Seadusega kodifitseeriti riigi ja kohalike omavalitsuste abistamiskohustust reguleerivad õigusnormid, mis muudavad avaliku võimu

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 35 Sotsiaalkomisjon Pärnu Haiglat külastamas, august 2015

abistamiskohustuse regulatsiooni arusaadavamaks ning MUUD TEEMAD täpsustati riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Olulistest teemadest tuleb veel märkida pensionisüsteemi Sotsiaalhoolekande seadus on eriosaks sotsiaalseadustiku kestlikku edendamist, riigi tegevust õendusabi korralda- üldosa seadusele, mille eelnõu (93 SE) komisjon menetles. misel, eriarstiabi kättesaadavust ja erihoolekandesüsteemi Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on kohalikul omava- parandamist Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite litsusel kohustus välja selgitada inimese abivajadus aktiiv- abil. Kolmel istungil arutati HIVi ennetamist ja narkomaa- seks osalemiseks ühiskonnaelus. Omavalitsus osutab ini- nia ravi. Kaks olid avalikud istungid, kus osalesid ka nende mesele abi, sealhulgas korraldab vajaliku puudest tingitud probleemidega tegelevad ühingud ja organisatsioonid. tugi- või tõlketeenuse. Tugiteenusteks võivad olla tugiisiku-, isikliku abistaja, sotsiaaltransporditeenus jne. ELi DIREKTIIVIDE ÜLEVÕTMINE Kahe tubakaseaduse muutmise seadusega (118 SE ja ELATISABI 206 SE) võeti üle Euroopa Liidu uus tubakadirektiiv, mille- Oluliseks teemaks oli elatisabi maksmise süsteemi ga ühtlustatakse liikmesriikides tubakatoodete ja nendega täiendamine. Perehüvitiste seadus, mille eelnõu (217 SE) seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi õigus- komisjon menetles, sätestab uued elatisabi maksmise normid. Tubakaseadust täiendati elektroonilise sigareti ja põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga selle nikotiini sisaldava täitevedeliku turustamise nõue- elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida tega. Elektrooniline sigaret ei tohi sisaldada nikotiini ülalpidamiskohustust. Ühe lapse kohta hakkab riik maks- rohkem kui 20 mg/ml ja see peab jagunema ühtlaselt. ma elatisabi kuni 100 eurot kuus. Seadus koondab senised Vedelik ei tohi sisaldada lisaaineid nagu vitamiinid või peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Seadu- ained, mis loovad mulje, et toode on tervisele kasulik või sega muudeti 19 eriseadust, et ühtlustada elektroonilised ohutu. Karmistati tubakatoodete pakendamise ja märgista- menetlused sotsiaalvaldkonnas ja vähendada dubleerimise nõudeid. Sigarettide ja suitsetamistubaka müügi- mist. Muudatused on seotud sotsiaalkindlustusameti uue pakendid tuleb alates 20. maist 2016 märgistada uute infosüsteemi SKAIS 2 arendamisega, mis suurendab ava- pilt- ja teksthoiatustega. Pakendil peab olema viide like teenuste osutamise efektiivsust ja muudab teenuste www.tubakainfo.ee, kust leiab abi suitsetamisest loobumi- kasutamise mugavamaks. seks. Seaduse kohaselt keelatakse alates 2017. aastast hoo- netes asuvad seinteta suitsetamisalad. Meditsiiniseadme TAGASIMAKSE MADALAPALGALISTELE seaduse muutmise seadusega (63 SE) viidi seadus kooskõlla Oluliseks teemaks oli madalapalgaliste toetamine ja Euroopa Liidu õigusega ja täpsustati meditsiiniseadme motiveerimine võtma vastu tööd ja püsima tööturul vastavusmärgise paigaldamise ning järelevalveasutuse ka siis, kui töötamise eest saadav tasu on väike. Tööturu- teavitamise nõudeid. teenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (40 SE) kehtestati madala sissetulekuga tööta- Aimi Kaldre va isiku iga-aastane tagasimakse. Tagasimakse ülempiiriks sotsiaalkomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja on isiku tasutud tulumaks, mida ei tagastata muudel alustel. Tagasimakse ei asenda toimetulekutoetuse süsteemi, vaid täiendab seda töötavate isikute puhul.

36 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 julgeolekupoliitika teemad esikohal nii parlamentaarsetel VÄLISKOMISJON kuulamistel, visiitidel kui ka kohtumistel. Veebruaris 2016 algatas väliskomisjon olulise tähtsu- Esimees: Hannes Hanso (SDE) sega riikliku küsimusena iga-aastase välispoliitika arutelu, (kuni 14.09.2015, volitused peatunud) kus fookuses oli Euroopa Liidu ja NATO ühtsus eri teemade Sven Mikser (SDE) käsitlemisel ja probleemide lahendamisel. Samal kuul (komisjonis ja esimees alates 15.09.2015) alustas väliskomisjon koos riigikaitsekomisjoniga kuula- Aseesimees: Enn Eesmaa (K) misi Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamiseks. Kehtiv Liikmed: Andres Herkel (EVA) dokument kinnitati Riigikogus 2010. aastal. (alates 15.10.2015, majanduskomisjonist) Vaadeldavasse perioodi jäi ka Ühendkuningriigi rahva- Eerik-Niiles Kross (RE) hääletus Euroopa Liidust lahkumise üle. Koos ELi asjade Andrei Novikov (K) komisjoniga jälgiti rahvahääletusele eelnenud perioodi (kuni 27.04.2015, majanduskomisjoni) ning käsitleti tulemust, mis mõjutab kahepoolseid suhteid Juhan Parts (IRL) ja kogu Euroopa tulevikku, aga ka julgeolekupoliitikat Keit Pentus-Rosimannus (RE) laiemalt. (alates 28.07.2015) Tuleb tõdeda, et kuigi julgeolekupoliitiline olukord Henn Põlluaas (EKRE) ei näi rahunevat, siis ressursid, mida riik saab kasutada, Valdo Randpere (RE) pigem vähenevad. Väliskomisjon käsitles mitu korda Välis- (kuni 28.07.2015, õiguskomisjoni) ministeeriumi tegevust kärpetingimustes, et riigi välis- Anne Sulling (RE) poliitilisi eesmärke veelgi fokuseeritumalt suunata. Vladimir Velman (K) (alates 27.04.2015, riigikaitsekomisjonist) VISIIDID JA KOHTUMISED Arvestades 2015. a kevadel järsult suurenenud rändekriisi, Komisjon pidas 111 istungit, sh 14 ühis-, 7 ühist otsustas väliskomisjon korraldada septembri alguses väljasõidu-, 2 erakorralist, 2 väljasõidu- ja 1 avaliku visiidi Jordaaniasse, et olukorraga tutvuda ja arutada, mida ühisistungi. saaks teha lahenduste leidmiseks. Delegatsioon külastas Ammani, Irbidi linna Süüria piiri lähistel, kus kohalik kogukond peab hakkama saama suure arvu põgenikega, Vaadeldaval perioodil oli menetluses 12 eelnõu, millest ning Zaatari põgenikelaagrit, mis annab peavarju küm- seadusena võeti vastu 1, otsusena 7 ja avaldusena 1. Riigi- netele tuhandetele Süüria pagulastele. Laagri elanikud kogu XIII koosseisu menetlusse anti uuesti Eesti-Vene piiri- ja sealset tööd korraldavad inimesed pöörasid väga suurt lepete ratifitseerimise eelnõu. Menetluses on välisteenistu- rõhku hariduse andmisele, sest põgenikud elavad pagu- se seaduse muutmine seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu lasstaatuses aastaid ja hariduseta oleks nende väljavaated eesistumisega 2017. aasta teisel poolel ning Eesti ja Gruusia tulevikus hakkama saada rasked. vaheline investeeringute kaitse leping. Lisaks menetles Komisjoni välisvisiidil ÜRO peakorterisse New väliskomisjon vaadeldaval perioodil ELi eelnõusid, millest Yorgis olid kohtumiste keskmes humanitaar- ja arengu- 6 kohta kujundas Riigikogu seisukoha ja 10 kohta andis koostöö, rände ja rahuvalve küsimused ning Eesti tegevus arvamuse. Väliskomisjon algatas ka väljasõidukohustuse selles suurimas riikidevahelises organisatsioonis, mille ja sissesõidukeelu seaduse muutmise. Traditsiooniliselt toimusid ühisistungid ELi asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoniga. Riigikogu iga uue koosseisu töö alguses moodustatakse välisdelegatsioonid, mille koostamist juhib väliskomis- jon ja mille liikmed esitavad fraktsioonid. XIII Riigikogu otsustega on moodustatud viis välisdelegatsiooni, lisaks Parlamentidevahelise Liidu (IPU) rühm, kuhu kuuluvad kõik Riigikogu liikmed, kes valivad rühmale juhatuse. Riigikogu kodukorra kohaselt annavad delegatsioonid kord aastas väliskomisjonile ülevaate oma tegevusest.

OLULISED TEEMAD Maailmas toimuvat arvestades on selle perioodi keskne märksõna julgeolekupoliitika kõige laiemas tähenduses. Kuigi NATO Varssavi tippkohtumise otsused suurendavad siinse piirkonna julgeolekut, siis jätkuvad konfliktid ja Väliskomisjoni ja ELAKi traditsiooniline kohumine Eesti välisesinduste kriisid nii lähemal kui ka kaugemal hoiavad välis- ja juhtidega, august 2016

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 37 Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks soovib Eesti kandideerida aastateks 2020–2021. Kohtumistel Prantsuse ÕIGUSKOMISJON Rahvusassamblee ja täidesaatva võimu esindajatega Pariisis tutvustati Eesti seisukohti NATO Varssavi tipp- Esimees: Heljo Pikhof (SDE) kohtumise eel. Sama eesmärki kandis ka väliskomisjoni Aseesimees: Uno Kaskpeit (EKRE) esimehe Sven Mikseri ja riigikaitsekomisjoni esimehe Liikmed: Raivo Aeg (IRL) Marko Mihkelsoni ühisvisiit Washingtoni 2015. aasta Igor Gräzin (RE) kevadel. (kuni 28.07.2015, maaelukomisjoni) Alates 2003. aastast kohtuvad kaks korda aastas Balti Olga Ivanova (K) riikide ja Põhjamaade (NB8) parlamentide väliskomisjo- Kristjan Kõljalg (RE) nide esimehed. 2016. aasta kevadel oli Eesti kord seda Külliki Kübarsepp (EVA) sündmust võõrustada. Kohtumise peateemadeks olid taas Andrei Novikov (K) julgeolekuolukord Läänemere piirkonnas ja Euroopa (alates 28.01.2016, majanduskomisjonist) ühtsuse hoidmine. Valdo Randpere (RE) Väliskomisjoni liikmetega kohtunud parlamentaarsed (alates 28.07.2015, väliskomisjonist) delegatsioonid lähiriikidest ja mujalt on samuti hoidnud Mark Soosaar (SDE) keskmes julgeolekuteemasid. Novembris 2015 külastasid Imre Sooäär (RE) Eestit Soome parlamendi väliskomisjoni liikmed, augustis Toomas Vitsut (K) 2016 kohtuti aga Ameerika Ühendriikide Senati ja Esindajatekoja liikmetega. Komisjon pidas 70 istungit, sh 2 ühisistungit.

EELNÕUD Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepingute ratifitseerimise Komisjoni tegevuses olid esiplaanil ühiskonnas aktuaalsed seaduse eelnõu esitas valitsus uuesti Riigikogule, kuna teemad. 11. juunil 2015 pidasid kultuuri-, põhiseadus-, eelmise koosseisu tööaja lõppemisega langes eelnõu riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon ühisistungi, menetlusest välja. Piirilepete esimene lugemine toimus kus käsitleti Eesti seisukohti Euroopa rände tegevuskava 25. novembril 2015. Poliitilise kokkuleppe kohaselt võiks ja Euroopa julgeoleku tegevuskava suhtes. 14. märtsil ratifitseerimisprotsess toimuda sünkroonis mõlema riigi 2016 toimus õiguskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühis- parlamendis. Riigiduuma valimised toimuvad septembris istung elanikkonna kaitse teemal ja 10. mail avalik arutelu 2016. Vahepealsel ajal hoiab väliskomisjon ennast kursis Istanbuli konventsiooniga ühinemisest. 29. septembril ELi välispiiri väljaehitamisega, eelduste kohaselt saavad 2015 korraldati koos MTÜga Oma Pere Riigikogu konve- tehnilised rajatised valmis Eesti Vabariigi 100. sünni- rentsisaalis seminar „Lapsendamine on lapse parimates päevaks. Setodega räägitakse praktilistest küsimustest huvides“. nagu piiriülese liikumise korraldamine ja viisaküsimused. ELi asjade komisjonile anti arvamus 14 korral, seisu- 15. märtsil 2016 võttis Riigikogu vastu 66 Riigi- koht Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjades kogu liikme esitatud avalduse, millega kutsuti Venemaad kujundati 10 korral, õiguskantsleri ettepanekuid arutas üles vabastama ebaseaduslikult vangis hoitavat Ukraina komisjon 2 ja märgukirja 1 korral. Ülemraada liiget Nadia Savtšenkot ning rakendama Kollektiivseid pöördumisi menetles komisjon kahel Savtšenko kinnivõtmise, vangistamise ja ebaseadusliku korral. 27. aprillil ja 5. mail 2015 arutati pöördumist ise- kohtumõistmise eest vastutavate Vene Föderatsiooni seisva piirivalve taastamise asjus ning 9. septembril 2016 ametnike suhtes sissesõidukeeldu Euroopa Liitu. Nadia kollektiivset pöördumist „Laske elada“ narkopoliitika Savtšenko vabastati vangistusest 25. mail. muutmiseks. Menetletud eelnõusid oli 27, neist 9 võeti vastu ja Birgit Keerd-Leppik 10 lükati tagasi, menetlusse jäi 8 eelnõu. ELi seadusand- väliskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja lusega seondus 6 eelnõu (80 SE, 113 SE, 152 SE, 164 SE, 191 SE ja 220 SE). Eelnõudega 126 SE ja 127 SE ühineti ILO konventsioonidega ning eelnõuga 112 SE tagati Rooma III määruse sujuv rakendamine. Õiguskomisjon algatas 2 eelnõu.

OLULISED TEEMAD 2015. aasta kevadel tutvus komisjon uue Häirekeskuse tööga, külastas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, Riigiprokuratuuri ja tutvus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tööga.

38 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Õiguskomisjoni liikmed Istanbuli konventsiooniga ühinemise avalikul arutelul, mai 2016

25. mail 2015 käsitleti Eesti ELi poliitikat aastail 9. mail toetas õiguskomisjon üksmeelselt õiguskants- 2015–2019. leri ettepanekut viia põhiseadusega kooskõlla karistusega Augustis 2015 külastas komisjon Narva piiripunkti seotud eluaegsed piirangud, mis praegu tegevusala ja elu- ning Narva, Vasknarva, Saatse ja Värska kordonit. kutse valikul kehtivad. Piirangute ja keeldude mõjualas on 2015. aasta sügisistungjärgul arutas komisjon kokku kohtunikud, prokurörid, politsei- ja piirivalveametnikud, kümnel istungil kooseluseaduse rakendamisega seotud vanglateenistujad, kohtueksperdid, päästeametnikud ja küsimusi (114 SE). Töö selle teemaga jätkub. avalikud teenistujad. Komisjon leidis, et praegusel kujul ei Novembris 2015 toimunud töövisiidil Berliinis arvesta piirangud üleastumise raskuse, karistuse asjaolude kohtus õiguskomisjoni delegatsioon Bundestagi siseasjade ega tõsiasjaga, et kuriteo kunagine toimepanek ei pruugi komisjoni ning õigus- ja tarbijakaitsekomisjoniga. tähendada riigile mingit reaalset ohtu. Komisjoni hinnan- Kahel korral käsitles komisjon Eesti Juristide Liidu gul peaksid piirangud olema seadustes ajaliselt selgelt pöördumist, milles puudutati esmatasandi õigusabi piiritletud karistuse kehtivuse ajaga ehk karistatusega. kättesaadavust ja kvaliteeti. Juristide Liidu, Advokatuuri, Mai lõpus arutas komisjon Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ning Maaomavalitsuste Liidu esinda- Justiitsministeeriumi esindajatega õiguskantsleri märgu- jate osalusel peetud istungil leiti, et kvaliteetse õigusabi kirja õiguste tutvustamisest joobe tuvastamisel. Juunis kättesaadavust Eestis tuleks parandada. algatas õiguskomisjon õiguskantsleri märgukirjast ja 19. jaanuaril, 22. märtsil ja 3. mail 2016 toimusid ettepanekust tulenevalt kaks eelnõu. arutelud kadunud inimeste otsimisega seotud õigusliku regulatsiooni teemal. Keskenduti küsimusele, kas prae- ISTANBULI KONVENTSIOON gune regulatsioon võimaldab politseil kadunud inimeste 10. mail 2016 toimus avalik arutelu Istanbuli konvent- otsimisel maksimaalse efektiivsusega tegutseda. siooniga ühinemise teemal. Konventsioon allkirjastati 2014. aasta detsembris, Vabariigi Valitsus valmistab ette TRAHVI- JA KARISTUSPOLIITIKA konventsiooni ratifitseerimise eelnõu. Konventsiooniga Aprillis 2016 toimus trahvipoliitika arutelu. Kaaluti, kuidas võtab riik kohustuse tagada vajalikud muudatused seadus- muuta väärtegude eest karistamise regulatsioon paindli- andluses ning kõik tugiteenused naistevastase ja pere- kumaks, võimalust raskemate väärtegude puhul siduda vägivalla ohvritele. Arutelul kuulati ära ministeeriumide trahvi suurus süüdlase sissetulekuga ning kergemate esindajate ülevaated konventsiooniga ühinemise hetke- väärtegude korral piirduda hoiatusega. Leiti, et lihtsamaks seisust ning praktikute seisukohad naistevastase ja pere- võiks muuta võimaluse rahatrahvi asemel ühiskondlikult vägivalla probleemide võimalike lahenduste kohta. kasulikku tööd teha. Arutelus osalenud justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kavatseb Justiitsministeerium Linnar Liivamägi põhjalikumalt analüüsida trahvipoliitika aspekte. õiguskomisjoni nõunik Mais toimus arutelu karistusseadustiku § 151 (vaenu õhutamine) praktika ning sätte võimalike muudatuste üle. Arutati vaenumotiivi kui raskendava asjaolu arvestamist karistusõiguses, kuulati ära praktikute seisukohad selle paragrahvi rakendamisel.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 39 jõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud JULGEOLEKUASUTUSTE või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja JÄRELEVALVE avalikustamise korra seaduse §-s 11, elektroonilise side seaduse § 113 lõikes 8 sätestatud ning muid seadustest ERIKOMISJON tulenevaid ülesandeid. Tööülesannetest ja funktsioonidest lähtuvalt oli põhirõhk järgmistel teemadel: Esimees: Ken-Marti Vaher (IRL), asendusliige Mart Nutt PARLAMENTAARNE KONTROLL Aseesimees: Erki Savisaar (K), Komisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri ettepanekul otsustas asendusliige Aadu Must komisjon jälitus- ja julgeolekuasutuste järelevalve tõhus- Liikmed: Krista Aru (EVA), tamiseks hakata korraldama regulaarseid kontrollkäike, asendusliige Andres Herkel st kaks korda aastas kontrollitakse jälitus- ja teabetoimi- Uno Kaskpeit (EKRE), kute põhjal jälitustoimingute teostamise seaduslikkust asendusliige Henn Põlluaas (JAS §-d 25 ja 26 ning KrMS § 12613). Nimetatud tegevus Kalev Kotkas (SDE) (alates 02.10.2015), on osa komisjoni laiemast ja regulaarsest kavast teostada asendusliige Andres Anvelt parlamentaarset tsiviilkontrolli julgeolekuasutuste üle ja Martin Kukk (RE) anda vastuseid avalikkuse õigustatud huvist tõusetunud (kuni 06.07.2016, volitused lõppenud), küsimustele. asendusliige Kalle Laanet Hardi Volmer (SDE) JULGEOLEKUASUTUSTE EELARVEARUTELUD (kuni 14.09.2015, volitused lõppenud), Kohtumised toimusid kaitse- ja siseministriga ning asendusliige Andres Anvelt Teabeameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektoriga. Eelarve- aruteludel lähtuti julgeolekuasutuste arengu ja võimekuse Komisjon pidas 34 istungit, sh 2 väljasõidu- ja kasvust ning tööülesannete täitmise võimaldamisest 1 erakorralise istungi. etteantud eelarve ulatuses. Eelarveküsimusi arutati julgeolekuasutuste lõikes kahel korral, esmalt ametite taotluste läbivaatamisel ja teistkordselt, kui valitsus oli eelarve Riigikogu XIII koosseisu julgeolekuasutuste järelevalve kinnitanud. Komisjon veendus, et julgeolekuasutuste erikomisjon moodustati Riigikogu 7. mai 2015. aasta otsu- eelarved võimaldavad täita ametitele pandud ülesandeid. sega, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 19 ning julgeolekuasutuste seaduse § 36 alusel. MINISTRITE ARUANNETE ARUTELU Komisjon täidab julgeolekuasutuste seaduse (JAS) §-s JA PARLAMENTAARSED KUULAMISED 36, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12615 lõikes 2, Julgeolekuasutuste seaduse § 36 lõike 2 kohaselt teavita- Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relva- vad peaminister ja asjaomane minister komisjoni julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusest ning järele- valvest nende tegevuse üle, sealhulgas esitavad vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate nimetatud teemal. Möödunud perioodil toimusid kuulamised ja kohtumised Justiitsministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Teabeameti, Kaitseväe luurekeskuse, Riigiprokuratuuri, Politsei- ja Piirivalveameti, õiguskantsleri, Justiitsminis- teeriumi vanglate osakonna ning Maksu- ja Tolliameti esindajatega. Kohtumiste eesmärk oli ülevaate saamine ametkondade tegevusest ja järelevalve tõhususest ülesannete täitmisel.

Jüri Nurme julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni nõunik

Komisjoni liikmed septembris 2016

40 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 KORRUPTSIOONIVASTANE ERIKOMISJON

Esimees: Artur Talvik (EVA), asendusliige Jüri Adams Aseesimees: Raivo Aeg (IRL), asendusliige Kalle Muuli Liikmed: Jaanus Karilaid (K), asendusliige Kersti Sarapuu Ants Laaneots (RE), asendusliige Johannes Kert Jaanus Marrandi (SDE), Esimees on valitud, mai 2015 asendusliige Helmen Kütt Raivo Põldaru (EKRE), asendusliige Arno Sild lobitöö tegemise hea tava väljatöötamiseks. Komisjon pidas mõistlikuks valida Riigikogu liikmete eneseregulee- Komisjon pidas 34 istungit. rimise tee ja sätestada sisemised reeglid, mida Riigikogu liikmed peaksid huvigruppidega suhtlemisel järgima. Parima praktika ja asjaomase informatsiooni kogumiseks Riigikogu XIII koosseisu korruptsioonivastane erikomisjon korraldati hulk kohtumisi. Mais 2016 esitas komisjon moodustati Riigikogu 7. mai 2015. aasta otsusega Riigi- „Riigikogu liikme hea tava“ täiendamise ja „Lobitöö kogu kodu- ja töökorra seaduse ning korruptsioonivastase tegemise hea tava Riigikogus“ projektid vanematekogule seaduse (KVS) alusel nendes õigusaktides nimetatud üles- heakskiitmiseks (eelnevalt olid projektid kooskõlastatud annete täitmiseks. Komisjoni ülesanded ja õigused tulene- kõigi fraktsioonidega). Vanematekogu käsitles materjale vad korruptsioonivastase seaduse §-st 9. 8. juuni nõupidamisel, kuid komisjoni ettepanekud ei Komisjon teostab parlamentaarset järelevalvet kor- leidnud toetust. Komisjoni esimehe sõnul jätkub nimeta- ruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, arutab tud teema käsitlemine komisjonis 2016. aasta sügis- omal algatusel KVSi § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute istungjärgul. võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tege- HUVIDE DEKLARATSIOONIDE vuspiirangutest kinnipidamise üle ning teavitab Riigikogu KONTROLLIMINE ja avalikkust oma korruptsioonivastase tegevuse tulemus- Komisjoni üks olulisi töölõike on seaduses loetletud test. kõrgemate ametiisikute esitatud huvide deklaratsioonide kontrollimine. Täpsemalt, KVSi § 15 lõike 1 punkti 1 alusel PARLAMENTAARNE JÄRELEVALVE on erikomisjonil või tema volitatud ametiisikul ainuõigus Kohtuti Keskkriminaalpolitsei, Riigiprokuratuuri, Kaitse- kontrollida seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud politsei, Justiitsministeeriumi, Riigikontrolli, Rahandusmi- ametiisikute huvide deklaratsioone ning punkti 2 kohaselt nisteeriumi ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti esindajatega, õigus kontrollida kõiki huvide deklaratsioonide registrile samuti riigi osalusega või riigi asutatud eraõiguslike jurii- esitatud deklaratsioone. diliste isikute ja valitsusasutuste esindajatega. Kohtumis- Vaadeldaval perioodil valiti kontrollgruppi Riigi- tel saadi ülevaade, kuidas ühes või teises organisatsioonis kogu liikmed ja riigikohtunikud ning kontrolliti huvide on püütud ametiisikute korruptsioonialast teadlikkust deklaratsioonide registrist nende 2014. ja 2015. aasta suurendada ja korruptsiooni ära hoida, samuti sellest, deklaratsioone. Teravdatud tähelepanu alla võeti varaliste kuidas on kontrollitud kohustuste täitmist, rakendatud kohustuste ja kõrvaltegevuste deklareerimine. sisekontrolli ja muid korruptsiooniriskide vältimise meetodeid. Suurt tähelepanu pöörati korruptsiooni enne- Erika Luks tamisele riigihangetel. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni nõunik

LOBITÖÖ TEGEMISE HEA TAVA Komisjon on võtnud teravdatud tähelepanu alla GRECO (Group of States Against Corruption) IV hindamisvoorus Riigikogule antud soovituste täitmise ning jätkab Riigi- kogu XII koosseisu komisjoni algatatud jõupingutusi õigusloome läbipaistvuse suurendamiseks ja Riigikogus

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 41 ISIKUT TÕENDAVATE RIIGIEELARVE KONTROLLI DOKUMENTIDE KEHTIVUSAEG ERIKOMISJON 11. juunil 2015 algatasid komisjoni kõik liikmed isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eel- nõu (55 SE). Sisend saadi Eesti Vabariigi peakonsulaadist Esimees: Mihhail Stalnuhhin (K), Peterburis. Seaduse muutmise eesmärk oli vähendada asendusliige Tarmo Tamm passide menetlemisega tegelevates ametkondades Aseesimees: Jaak Aaviksoo (IRL) ressursikulu ja seeläbi ka riigi kulutusi. Sellest lähtuvalt (kuni 31.08.2015, volitused lõppenud); pikendatakse eelnõu kohaselt Eesti kodaniku passi ning Andres Metsoja (IRL) välismaalase passi maksimaalset kehtivusaega viielt (aseesimees alates 24.09.2015, aastalt kümnele aastale. Seadus võeti Riigikogus vastu varem asendusliige), 23. veebruaril 2016 ja hakkab kehtima 2017. aastast. asendusliige Viktoria Ladõnskaja (alates 24.09.2015) KIIRE INTERNETI VÄLJAEHITAMISE ARENDAMINE Liikmed: Andres Ammas (EVA), Riigikontrolli aruande „Lairiba ehk kiire interneti välja- asendusliige Külliki Kübarsepp ehitamine“ teemaga tegelemiseks korraldati viis istungit, Kristjan Kõljalg (RE), millest kaks olid avalikud. Lisaks toimus kolm töörühma asendusliige Meelis Mälberg arutelu ning teisi kohtumisi. Henn Põlluaas (EKRE), Internetiühendus on saanud sama vajalikuks kui asendusliige Martin Helme elektriühendus. Eestile on infotehnoloogia areng mitte Tanel Talve (SDE), võimalus, vaid hädavajadus, sest e-riik on meie konkurent- asendusliige Kalvi Kõva sieeliseks maailmas. Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumil tuleks töötada välja edasine tegevuskava, Komisjon pidas 61 istungit, sh 4 väljasõidu- ja et aastaks 2020 oleks kiire internet kättesaadav kõigile 2 ühisistungit. Eesti elanikele. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik muuta ka seadusi. 5. mail 2016 korraldati olulise tähtsusega riikliku Riigikogu XIII koosseisu riigieelarve kontrolli erikomisjon küsimuse „Lairiba ehk kiire interneti väljaehitamise moodustati Riigikogu 7. mai 2015. aasta otsusega Riigi- arendamine“ arutelu Riigikogu täiskogul. 16. juunil 2016 kogu kodu- ja töökorra seaduse § 19 alusel ning lähtudes algatasid komisjoni kõik liikmed elektrituruseaduse, asja- Riigikontrolli seaduse §-st 52. õigusseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduseelnõu Aruandeperioodil võttis komisjon menetlusse (270 SE). Eelnõu eesmärk on olemasolevat taristut kasuta- 37 uut kontrolliaruannet ja 4 ülevaadet. Hea tava kohaselt des vähendada lairibavõrgu rajamise kulusid. kutsuti komisjoni istungitele Riigikontrolli esindajaid, auditi valdkonnaga seotud ministreid, vajadusel ministee- FISKAALPOLIITIKA RAPORT riumide kantslereid, asekantslereid ja teisi ametiisikuid. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 231 otsus- Lisaks kontrolliaruannete arutamisele tegeles komis- tas komisjon koostada raporti „Fiskaalpoliitika paradigma jon teemade ja küsimustega, mis on aruannetega otseselt võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis“, või kaudselt seotud. Komisjon võtab otsuseid vastu eesmärgiga selgitada välja, kuidas suurendada parlamendi konsensuslikult. rolli riigi fiskaalpoliitika kujundamisel. Raportööriks määrati Kristjan Kõljalg ja kaasraportööriks Mihhail Stalnuhhin. Raportile sisendi saamiseks küsitleti 18 Riigi- kogu liiget, seejärel koostati vastuste põhjal analüüs. Järg- nesid kohtumised Riigikontrolli, Rahandusministeeriumi, Eelarvenõukogu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindajatega, lisaks kaasati eksperte Tallinna Tehnikaülikoolist ning Londoni Majanduse ja Poliitika- teaduste Koolist. Raport kinnitati 1. juunil 2016 ning 14. juunil korraldati samateemaline olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus.

Ly Oper Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni nõunik

Komisjon tööhoos, september 2015

42 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 timise ja järelevalve korraldus oli tõhus ning pettuste ja RIIGIKOGU UURIMIS- korruptsiooni ennetamisele pöörati piisavat tähelepanu. KOMISJON VÕIMALIKE Puuduste tuvastamisel tuli komisjoni lõpparuandes Riigi- kogule ja valitsusele esitada asjakohased ettepanekud. KORRUPTSIOONIRISKIDE Hinnangute andmisel tugines uurimiskomisjon peamiselt kolmele allikale: riigivaraseadusele, Majandus- TUVASTAMISEKS koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitustele riigiosalusega äriühingute valitsemise ja juhtimise kohta AKTSIASELTSIS TALLINNA ning ühingujuhtimise heale tavale. Uurimiskomisjoni SADAM põhitöövorm oli isikute seletuste kuulamine. JÄRELDUSED Esimees: Artur Talvik (EVA), Uurimiskomisjon leidis, et riigi kui ainuaktsionäri asendusliige Jüri Adams järelevalve ASi Tallinna Sadam üle oli nõrk ning seetõttu Aseesimees: Andres Anvelt (SDE), tekkis äriühingus korruptsiooniks soodne pinnas. Tallinna asendusliige Rainer Vakra Sadama juhtimist ja tegevust mõjutasid oluliselt võimu- Liikmed: Jaanus Karilaid (K), erakondade kokkulepped ja erimeelsused, avalikkuse ja asendusliige Peeter Ernits äriühingu huvid olid poliitiliste eesmärkide kõrval teise- Siim Kiisler (IRL), järgulised. Äriühingu nõukogu ei tegutsenud omaniku asendusliige Priit Sibul ega äriühingu huvide ühtse elluviijana. Tallinna Sadama Henn Põlluaas (EKRE), varaga ümberkäimisel oli olulisi vajakajäämisi. Seadusi asendusliige Uno Kaskpeit ega sisekorda vara haldamisel alati ei järgitud. Seejuures Valdo Randpere (RE), olid reeglite eirajateks juhatuse liikmed ise. asendusliige Deniss Boroditš Riigi äriühingute tegevus Eestis ei vasta ühingu- juhtimise rahvusvaheliselt tunnustatud heale tavale. Komisjon pidas 26 istungit. Olulisemateks kitsaskohtadeks on äriühingute nõukogude liikmete läbipaistmatu ja ebaselge valik, nõukogude politiseeritus ning asjaolu, et riik ei käitu aktiivse ega Uurimiskomisjon moodustati Riigikogu otsusega informeeritud omanikuna. 27. oktoobril 2015 (88 OE). Komisjoni tegevus lõppes Uurimiskomisjon tegi olukorra parandamiseks lõpparuande esitamisega 14. juunil 2016. mitu ettepanekut. Komisjoni kaks liiget (Jaanus Karilaid ja Valdo ÜLESANDED Randpere) jäid lõpparuande suhtes eriarvamusele. Komisjoni moodustamise ajend oli korruptsioonikahtlus- Uurimiskomisjoni lõpparuandes esitatud asjaolude tus ASi Tallinna Sadam juhtkonnas. Parlamentaarse kont- tuvastus ja selle põhjal tehtud järeldused ei ole õiguslikult rolli organina oli uurimiskomisjoni põhiülesanne vastata siduvad. Parlamentaarse kontrolli organina ei täida küsimusele, kas Tallinna Sadama aktsiate omanikku – uurimiskomisjon kohtu funktsiooni. riiki – esindanud ning riigi osaluspoliitika eest vastutanud ministrid olid täitnud oma ülesandeid seadusandja tahet Tiina Ojasalu ning avalikke huve järgides, s.o kas Tallinna Sadama juh- uurimiskomisjoni nõunik

Komisjoni lõpparuande esitlus, juuni 2016

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 43 ÕIGUSLOOME STATISTIKAT

I istungjärgul 30.03.−15.06.2015 toimus 38 (sh 2 11.01.−16.06.2016 toimus 71 istungit ja lisaks kutsus täiendavat) istungit ja lisaks kutsus Riigikogu esimees Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ettepanekul Vabariigi Valitsuse ettepanekul kokku kaks erakorralist kokku kolm erakorralist istungjärku (29.08., 30.08. ja istungjärku (16.07. ja 18.08.2015). II istungjärgul 30.08.2016). 14.09.−17.12.2015 toimus 44 istungit. III istungjärgul

ALGATATUD, VASTU VÕETUD JA MENETLUSEST VÄLJA LANGENUD SEADUSEELNÕUD JA VÄLISLEPINGUD (I−III ISTUNGJÄRK*) Algatatud/vastu võetud/välja langenud

Põhiseaduse Muutmis- Algataja muutmisseadused Riigieelarved Terviktekstid seadused Välislepingud Kokku

Vabariigi Valitsus – 2/2/– 15/12/– 86/68/1 11/9/– 114/91/1

Fraktsioonid – – 1/–/1 51/–/34 – 52/–/35

Komisjonid – – 1/1/– 17/12/1 – 18/13/1

RK liikmed 2/1**/1 – 1/–/– 14/3/3 – 17/4/4

KOKKU 2/1/1 2/2/– 18/13/1 168/83/39 11/9/– 201/108/41

* Siin ja edaspidi: koos järgnenud erakorraliste istungjärkudega. ** Riigikogu eelmise koosseisu poolt 11.02.2015 vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks, mille Riigikogu otsustas vastu võtta kahe järjestikuse koosseisu poolt.

ELi ÕIGUSEST TULENEVATE SEADUSTE OTSUSTE EELNÕUD ISTUNGJÄRKUDE KAUPA OSAKAAL VASTUVÕETUD SEADUSTEST (I/II/III ISTUNGJÄRK)

Vastu Menetlusest Esitaja Esitatud võetud välja langenud

Vabariigi Valitsus 1/9/3 1/8/4 – 39%

Fraktsioonid 4/6/8 –/2/– –/5/5

Komisjonid 19/4/6 19/4/6 – sh erikomisjon –/–/1 –/–/1 –

61% Riigikogu liikmed –/3/1 –/1/– –

Riigikohtu esimees 2/2/1 2/2/1 –

Vabariigi President 1/–/– 1/–/– –

KOKKU 27/24/19 23/17/11 –/5/5 ELi õigusega seotud

Ülejäänud

44 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 ALGATATUD, VASTU VÕETUD JA MENETLUSEST VÄLJA LANGENUD SEADUSEELNÕUD ISTUNGJÄRKUDE KAUPA

I 51 11 2

Algatatud II 58 41 13 Vastu võetud

III 92 56 26 Välja langenud

0 20 40 60 80 100 120 140 160 180

ALGATATUD, VASTU VÕETUD JA MENETLUSEST VÄLJA LANGENUD SEADUSEELNÕUD JA VÄLISLEPINGUD (I−III ISTUNGJÄRK*) Algatatud/vastu võetud/välja langenud OTSUSTE EELNÕUD ESITAJATE KAUPA (%)

Põhiseaduse Muutmis- 1% Algataja muutmisseadused Riigieelarved Terviktekstid seadused Välislepingud Kokku 7%

6% 19% Vabariigi Valitsus – 2/2/– 15/12/– 86/68/1 11/9/– 114/91/1

Fraktsioonid – – 1/–/1 51/–/34 – 52/–/35

Komisjonid – – 1/1/– 17/12/1 – 18/13/1 Vabariigi Valitsus RK liikmed 2/1**/1 – 1/–/– 14/3/3 – 17/4/4 Fraktsioonid Komisjonid KOKKU 2/1/1 2/2/– 18/13/1 168/83/39 11/9/– 201/108/41 41% 26% Riigikogu liikmed Riigikohtu esimees

Vabariigi President

SUBSIDIAARSUSE JÄRELEVALVE

Vastu Menetlusest Esitaja Esitatud võetud välja langenud Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Esitaja: Euroopa Liidu asjade komisjon, 20.04.2016

Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu (225 OE). Vabariigi Valitsus 1/9/3 1/8/4 – eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi Fraktsioonid 4/6/8 –/2/– –/5/5 ettepaneku, millega muudetakse Euroopa Parlamendi Lugemine ja hääletamistulemus: I: 10.05.2016.

ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ H: 55-28-2. Komisjonid 19/4/6 19/4/6 – töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, sh erikomisjon –/–/1 –/–/1 – mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele Riigikogu liikmed –/3/1 –/1/– – (RT III, 13.05.2016, 1).

Riigikohtu esimees 2/2/1 2/2/1 –

Vabariigi President 1/–/– 1/–/– –

KOKKU 27/24/19 23/17/11 –/5/5

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 45 PARLAMENTAARNE KONTROLL

Peaministrile Ettevõtlusministrile Haridus- ja teadusministrile Justiitsministrile Kaitseministrile Keskkonnaministrile Kultuuriministrile Maaeluministrile Majandus- ja taristuministrile Rahandusministrile Riigihalduse ministrile Siseministrile Sotsiaalkaitseministrile Tervise- ja tööministrile Välisministrile Eesti Panga presidendile Riigikontrolörile Õiguskantslerile

Sotsiaalministeeriumi ametnikud kohtusid Narvas nädala pärast valmis ja kõik linnavalitsusega, et kõiki neid on korras. Ma pole siin saalis probleeme lahendada. See- kunagi sellist asja näinud ja ma juures mainiti ministri nime, ise ka pole seda enne teinud, minu nime ja seda arupärimist. aga ma tahan tänada sotsiaal- Mul on tohutult hea meel, et kaitseminister Margus ma näen selles sotsiaalkaitse- Tsahknat. ministri panust, et nad tõesti Mihhail Stalnuhhin lastekodu probleeme hakkasid tööle ning see väga käsitlevat arupärimist tagasi võttes, vajalik objekt saab paari 08.06.2015

46 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 ARUPÄRIMISED

ARUPÄRIMISED I–III ISTUNGJÄRGUL ESITAJATE KAUPA

Peaministrile 8 1 1 9 15 34 Ettevõtlusministrile 3 5 8 Haridus- ja teadusministrile 5 19 24 Justiitsministrile 1 3 8 12 Kaitseministrile 3 1 4 8 Keskkonnaministrile 3 6 9 EKRE Kultuuriministrile 3 1 4 EKRE/EVA/K Maaeluministrile 2 2 9 1 14 EKRE/K

Majandus- ja taristuministrile 1 1 1 5 12 20 EVA Rahandusministrile 3 5 10 18 EVA/K Riigihalduse ministrile 1 3 5 9 K Siseministrile 9 4 1 6 20 Sotsiaalkaitseministrile 3 8 11 SDE Tervise- ja tööministrile 2 2 13 17 Välisministrile 4 3 7 Eesti Panga presidendile 2 2 Riigikontrolörile 2 1 1 4 Õiguskantslerile 1 1

0 5 10 15 20 25 30 35

Kuuele arupärimisele jäi vastamata (esitajad võtsid need tagasi, ühel juhul lahendas minister probleemid enne arupärimisele vastamist). Arvestatud pole 17 esitajatele tagastatud arupärimist.

VASTATUD/VASTAMATA JÄÄNUD ARUPÄRIMISED ARUPÄRIMISED ISTUNGJÄRKUDE KAUPA FRAKTSIOONITI

1 38 120 3

100

60 2 1 40 57 134 20

0 60 46 110 I II III

EKRE

EVA

Vastatud K

Vastamata jäänud SDE

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 47

KIRJALIKUD KÜSIMUSED

KIRJALIKUD KÜSIMUSED I–III ISTUNGJÄRGUL ESITAJATE KAUPA

EKRE

Peaministrile 1 3 3 7 EKRE/K Ettevõtlusministrile 4 5 9 EVA Haridus- ja teadusministrile 1 2 5 8 IRL Justiitsministrile 1 3 6 10 K Kaitseministrile 2 2 4 RE Keskkonnaministrile 5 8 1 14 Kultuuriministrile 2 4 6 SDE Maaeluministrile 4 1 9 14 Majandus- ja taristuministrile 1 1 8 4 14 Rahandusministrile 2 9 1 1 13 Riigihalduse ministrile 1 1 Siseministrile 11 4 7 22 Sotsiaalkaitseministrile 2 2 4 Tervise- ja tööministrile 2 4 1 7 Välisministrile 1 2 1 4 Õiguskantslerile 1 1 2

0 5 10 15 20 25

Ühe kirjaliku küsimuse võtsid esitajad tagasi.

KIRJALIKUD KÜSIMUSED KIRJALIKUD KÜSIMUSED ISTUNGJÄRKUDE KAUPA FRAKTSIOONITI

3 1 19 120

100 92 80

40 34 63 20 13 53 0 I II III EKRE EVA

1 IRL

SDE

48 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 INFOTUNNIKÜSIMUSED

INFOTUNNIKÜSIMUSED I–III ISTUNGJÄRGUL ESITAJATE KAUPA

Peaministrile 44 28 26 98 Ettevõtlusministrile 5 2 2 9 Haridus- ja teadusministrile 2 6 6 14 Justiitsministrile 7 5 3 15 Kaitseministrile 9 5 4 18 EKRE Keskkonnaministrile 2 6 6 14 EVA Kultuuriministrile 3 10 2 15 K Maaeluministrile 5 3 8 16 Majandus- ja taristuministrile 5 4 3 12 RE Rahandusministrile 3 4 6 1 14 SDE Riigihalduse ministrile 5 5 2 1 13 Siseministrile 13 7 3 1 24 Sotsiaalkaitseministrile 5 8 3 1 17 Tervise- ja tööministrile 15 16 15 46 Välisministrile 5 2 7

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Infotunniküsimus kajastub vastaja all, peaministri ülesannetes on vastanud küsimustele justiitsminister Urmas Reinsalu (15.04. ja 27.05.2015), kaitseminister Sven Mikser (03.06. ja 10.06.2015), tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (23.09., 21.10., 28.10., 11.11., 25.11.2015 ja 20.01., 06.04., 04.05., 01.06., 15.06.2016) ning sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (23.03.2016).

VASTATUD/VASTAMATA JÄÄNUD INFOTUNNIKÜSIMUSED INFOTUNNIKÜSIMUSED ISTUNGJÄRKUDE KAUPA FRAKTSIOONITI

2 2 160 19

140 89

120 128

100 10

80 17

20 EKRE

0 60 89 137 EVA I II III 111 K

Vastatud SDE

Vastamata jäänud

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 49 Adressaat: Peaminister Taavi Rõivas. UMBUSALDUSHÄÄLETUS Põhjus: Vabariigi Valitsuse algatatud maksumuudatuste kobareelnõu, mille sisuks on kütuseaktsiisi ning majutusasutuste käibemaksu määra tõstmine. Algatamise kuupäev: 15.06.2015. Algatajad: 33 Riigikogu liiget Eesti Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Arutamine ja hääletamistulemus: 15.06.2015. Umbusaldust ei avaldatud. H: 41-59-0.

Solidaarsus ja humaansus on eurooplastele MUU KONTROLLTEGEVUS olulised väärtused, aga sellegipoolest ei tohi me teha allahindlust oma inimeste turvalisuse arvel. Kalle Pallingu ettekandest, 17.11.2015

Meie ise peame oma noortele meelde tuletama hoopis seda, et jäägem eestlasteks, sest meie tunnetus on, et eurooplased on nad vist niikuinii. Andres Herkel, 17.11.2015

Peaminister Taavi Rõivas XIII Riigikogu avaistungil, märts 2015

50 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Siseminister Hanno Pevkur turvalisuspoliitikast aru andmas, Justiitsminister Urmas Reinsalu poliitilise avaldusega esinemas, veebruar 2016 juuni 2016

PEAMINISTER TAAVI RÕIVASE Rahandusminister Sven Sester POLIITILISED AVALDUSED JA ETTEKANDED 1. Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti 1. Poliitiline avaldus olukorrast Kreekas ja Ida-Ukrainas, Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanis- Vahemere pagulaskriisi lahendamisest, riigi julge- mis, 20.01.2016. oleku tagamisest ning valitsuse tegevusest, 16.07.2015. Riigihalduse minister Arto Aas 2. 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, 29.09.2015. 1. Ülevaade avaliku teenistuse 2014. aasta aruandest, 3. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu 09.12.2015. poliitika teostamisel, 17.11.2015. 2. Ülevaade avaliku teenistuse 2015. aasta aruandest, 4. Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning 15.06.2016. valitsuse poliitikast selles valdkonnas, 15.12.2015. 5. Haldusreformi seaduse eelnõu, 14.03.2016. Siseminister Hanno Pevkur 1. „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015” täitmise aruanne, 18.02.2016. MINISTRITE POLIITILISED AVALDUSED JA ETTEKANDED OLULISE TÄHTSUSEGA Õppigem Euroopa Liidult, aga mitte teda korrates, KÜSIMUSTE ARUTELUD vaid tema vigu vältides. Igor Gräzin, 01.06.2016 Olgu öeldud, et kokkuhoid või kärbe ei ole automaatselt reform. Just niimoodi, iga päev turvalisuse tagamise nimel tööd Peaminister Taavi Rõivas riigivalitsemise reformi arutelul, tehes olemegi jõudnud olukorrani, kus 91% elanikest 14.04.2016 arvab, et Eesti riik on parim paik elamiseks ja Eestis on turvaline elada. Kõigepealt tuleb probleeme tunnistada, alles siis saab Siseminister Hanno Pevkur, 18.02.2016 asuda neid lahendama. Samuti tuleb leppida teadmisega, et lahendused külvavad uusi probleeme. Justiitsminister Urmas Reinsalu Urve Palo riigivalitsemise reformi arutelul, 14.04.2016 1. Ettekanne „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018” elluviimise kohta, 29.10.2015. 1. Eesti migratsioonipoliitika, 13.10.2015. 2. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018” 2. Eesti Vabariigi suveräänsus, 19.11.2015. 2015. aasta täitmise aruanne, 09.03.2016. 3. Eesti teadus- ja arendustegevuse valikud, 3. Poliitiline avaldus õigusloome mahu vähendamise võimalused ja ristteed, 15.12.2015. kava rakendamisest, 01.06.2016. 4. Välispoliitika, 11.02.2016. 5. Alus-, huvi-, üld- ja kutsehariduse rahastamise Kultuuriminister Indrek Saar võtmekohad, 07.04.2016. 1. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” 6. Riigivalitsemise reform, 14.04.2016. 2014. aasta täitmise aruanne, 10.06.2015. 7. Lairiba ehk kiire interneti väljaehitamise 2. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” arendamine, 05.05.2016. 2015. aasta täitmise aruanne, 17.02.2016.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 51 8. Raport „NATO heidutus Läänemere piirkonnas: VABA MIKROFONI SÕNAVÕTUD hetkeseis ja perspektiivid“, 08.06.2016. ISTUNGJÄRKUDE KAUPA 9. Raport „Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis“, 30 14.06.2016. 25

STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDE 15 HEAKSKIITMINE 10 „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ kinnitamine (RT III, 18.03.2016, 2). 5 17 7 Esitaja: Vabariigi Valitsus 11.01.2016 (166 OE). 0 26 Lugemised: I: 10.02.2016, II: 16.03.2016. H: 55-11-1. I II III

Arengukava arutelu „Heaolu arengukava 2016–2023”, 31.05.2016. KOMISJONIDE RAPORTID Esitaja: Vabariigi Valitsus, 07.04.2016. 1. Riigikaitsekomisjoni raport „NATO heidutus Läänemere piirkonnas: hetkeseis ja perspektiivid“, komisjonis heaks kiidetud 17.05.2016. VABA MIKROFONI SÕNAVÕTUD 2. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni raport „Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Kõigepealt sellest, mis mõtet on pidada vaba Eesti parlamentaarses süsteemis“, komisjonis heaks mikrofoni kõnesid. Kuulajaid on vähe ja see tundub kiidetud 01.06.2016. ülekohtune nii istungi juhataja kui ka tema asjalike abiliste vastu, kelle tööaega ma mingisuguse erilise tuju tõttu pikendan. Tekib teatud süütunne. Arvan aga, KOLLEKTIIVSED PÖÖRDUMISED et põhiline vaba mikrofoni kõnede eesmärk on see, et siin saab välja öelda mõtteid, mille ütlemiseks päeva- Riigikogu XIII koosseisus menetlusse võetud korrapunkte arutades võimalust pole. 1. 1000 eurot miinimumpalgaks (Eesti Keskerakond). Jüri Adams, 25.05.2015 Menetlusse võetud 14.04.2015, menetleb sotsiaalkomisjon. Kokku võeti vabas mikrofonis sõna 50 korral. Kõige 2. Kütuseaktsiisi järsk tõus tuleb ära jätta! (Eesti Vaba- rohkem kasutas seda võimalust Jüri Adams (11 sõnavõttu), erakond). Menetlusse võetud 28.05.2015, menetleb kes peamiselt arutles Riigikogu kodu- ja töökorra rahanduskomisjon. teemadel. Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed võtsid 3. Esimeste haiguspäevade hüvitamise taastamiseks 36 korral sõna, kõige aktiivsemad olid Mihhail Stalnuhhin (Eesti Ametiühingute Keskliit). Menetlusse võetud ja Märt Sults (mõlemal 6 sõnavõttu). 11.06.2015, menetleb sotsiaalkomisjon. 4. Kütuseaktsiisi tõstmata jätmiseks (Eesti Kesk- erakond). Menetlusse võetud 01.07.2015, menetleb rahanduskomisjon.

Arutelu toimub nii istungisaalis kui ka koridorides

52 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Kodanikeühendus „Avalikult haridusest“ annab Riigikogule üle erakooliseaduse muutmisega seotud pöördumise, detsember 2015

5. Kõigile alushariduse pedagoogidele ühtse riikliku 10. Lendorava ja metsade kaitseks (Aleksei Lotman, õpetaja töötasu alammäära kehtestamiseks Henry Laks, Indrek Sell, Rainer Kuuba, Liis Kuresoo, (Eesti Lasteaednike Liit). Menetlusse võetud Rainar Kurbel, MTÜ Noored Rohelised, Erakond 09.07.2015, menetleb kultuurikomisjon. Eestimaa Rohelised, Eesti Loomakaitse Liit, 6. „Laske elada” narkopoliitika muutmiseks Eesti Taastuvenergia Koda, Estonian Nature Tours, (Kaur Kender). Menetlusse võetud 10.11.2015, Natourest OÜ). Menetlusse võetud 03.05.2016, menetleb õiguskomisjon. menetleb keskkonnakomisjon. 7. Lasteaedade õpetajate töö väärtustamisest 11. Glüfosaadi kasutamine tuleb Eestis keelata (Erakond (Märt Sults). Menetlusse võetud 04.02.2016, menetleb Eestimaa Rohelised, MTÜ Noored Rohelised, Eesti kultuurikomisjon. Roheline Liikumine). Menetlusse võetud 19.05.2016, 8. Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt! menetleb maaelukomisjon. (Kodanikuliikumine „Avalikult haridusest“). 12. Väikese väina elukeskkonna tervendamise eest! Menetlusse võetud 01.03.2016, menetleb kultuuri- (Pöide vallavanem Andres Hanso, Orissaare komisjon. vallavanem Vello Runthal, Muhu vallavanem Raido 9. Pagulaste sundkvootide alusel vastuvõtmisest Liitmäe, muhulane Ivo Linna, MTÜ Väikese Väina keeldumisest (Rahva Ühtsuse Erakond). Menetlusse Selts eestvedaja Heiki Hanso). Menetlusse võetud võetud 01.03.2016, menetleb Euroopa Liidu asjade 08.08.2016, menetleb keskkonnakomisjon. komisjon.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 53 RIIGIKOGUTEGEVUS MUUDES KOMISJONIDVALDKONDADES JA ÕIGUSLOOME

Me jõudsime majandus- komisjonis üsna üksmeelsele seisukohale, et valitsused tule- Õige riigitarkus ei lase vad ja lähevad, aga Riigikogu end kunagi segada väikestest jääb. Ja ideed, mida valitsus asjadest, vaid tal on visioon. peab ellu viima, on ikkagi lõpp- Seda suurt visiooni viiaksegi kokkuvõttes pärit poliitikutelt, ellu riigitarkusega. ka meilt.

Krista Aru haldusreformi seaduse Jaanus Marrandi arenguseire seaduse teisel lugemisel, 11.05.2016 teisel lugemisel, 09.06.2016

54 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 RIIGIKOGU JA VABARIIGI PRESIDENT

Vabariigi Presidendi valimine

Valimine Riigikogus

29.08.2016 30.08.2016 30.08.2016 I voor II voor III voor

Nimekirja kantud valijate arv 101 101 101

Hääletamissedeli saanute arv 99 99 99

Hääletamisel osalenute arv 99 99 98

Kehtetute sedelite arv 0 0 0

Märgistamata sedelite arv 8 1 30

Kandidaatidele antud häälte arv

Allar Jõks 25 21 –

Siim Kallas – 45 42

Eiki Nestor 40 – –

Mailis Reps 26 32 26

Kuna ükski kandidaat ei saanud Vabariigi Presidendi valimisel Riigikogus nõutavat häälteenamust ega osutunud valituks, kutsus Riigikogu esimees 24. septembril kokku valimiskogu, kuid ka seal jäi president valimata. 3. oktoobril valiti Riigikogus Vabariigi Presidendiks Kersti Kaljulaid.

Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese RIIGIKOGU JA poliitilised avaldused Riigikogus VABARIIGI VALITSUS 1. Kõne Riigikogu XIII koosseisu avaistungil, 30.03.2015. 2. Kõne teise istungjärgu avamisel, 14.09.2015. Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine: peaministrikandidaadi Taavi Rõivase ettekanne Riigikogule 08.04.2015. H: 58-40-0. Vabariigi Presidendi otsus nr 645, 08.04.2015 (RT III, 10.04.2015, 3).

Valitsuse koosseis Vabariigi President nimetas Vabariigi Valitsuse ametisse 08.04.2015 (otsus nr 645, RT III, 10.04.2015, 3). Ametivanne Riigikogu ees 09.04.2015. Muudatus: 15.07.2015 (otsus nr 667, RT III, 17.07.2015, 1). Muudatus: 14.09.2015 (otsus nr 676, RT III, 15.09.2015, 3).

Peaminister – Taavi Rõivas (RE) Ettevõtlusminister Urve Palo (SDE) (kuni 14.09.2015) Liisa Oviir (SDE) (alates 14.09.2015, ametisse nimetamine ja ametivanne) Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (RE)

Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Vabariigi President Toomas Hendrik Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) Ilves Riigikogu teise istungjärgu avamise eel, september 2015 Kaitseminister Sven Mikser (SDE) (kuni 14.09.2015)

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 55 Vabariigi Valitsus Riigikogu teise istungjärgu avaistungil, september 2015

Hannes Hanso (SDE) (alates 14.09.2015, MUU AMETISSE NIMETAMINE ametisse nimetamine ja ametivanne) Keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL) Remo Holsmer Põhjamaade Investeerimispanga Kultuuriminister Indrek Saar (SDE) kontrollkomiteesse Eesti esindajaks (RK otsus 12.05.2015 Maaeluminister Urmas Kruuse (RE) ja RK otsus 17.02.2016). Majandus- ja taristuminister Kristen Michal (RE) Rahandusminister Sven Sester (IRL) Riigihalduse minister Arto Aas (RE) NÕUKOGUDE MOODUSTAMINE / Siseminister Hanno Pevkur (RE) LIIKMETE NIMETAMINE Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev (SDE) 1. Eesti Arengufondi nõukogu liikmeteks: (kuni 14.09.2015) – RK liikmed Maris Lauri ja Jevgeni Ossinovski Jevgeni Ossinovski (SDE) (alates 14.09.2015, [Valdo Randpere ja Indrek Saare asemele] ning ametisse nimetamine ja ametivanne) ettevõtluse ja üldsuse esindajad Mart Einasto ja Välisminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) Sven Papp (RK otsus 09.06.2015). (kuni 15.07.2015) – RK liige Urve Palo [Jevgeni Ossinovski asemele] Marina Kaljurand (erakondliku kuuluvuseta) (RK otsus 22.10.2015). (ametisse nimetamine 15.07.2015, ametivanne 2. Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks RK liige 16.07.2015) Viktor Vassiljev (RK otsus 12.05.2015). 3. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks RK liikmed Igor Gräzin, Aadu Must ja Mark Soosaar AMETIISIKU NIMETAMINE ning valdkonna tunnustatud asjatundjad Jüri Järs JA VABASTAMINE PÕHISEADUSE ALUSEL ja Priit Pirsko (RK otsus 26.05.2015). 4. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks: Riigikohtu liikmed – RK liikmed Krista Aru, Martin Helme, Kalle Muuli, Vabastati ametist: Heidy Purga, Mihkel Raud ja Priit Toobal (RK otsus 1. Jüri Ilvest (RK otsus 09.06.2015). 26.05.2015). 2. Tõnu Anton (RK otsus 22.10.2015). – tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja Pille Pruulmann-Vengerfeldt [Krista Aru asemele] Nimetati ametisse: (RK otsus 26.05.2015). 1. Paavo Randma (RK otsus 09.06.2015). – RK liige Enn Eesmaa [Priit Toobali asemele] 2. Peeter Roosma (RK otsus 17.11.2015). (RK otsus 08.12.2015). 3. Nele Parrest (RK otsus 23.02.2016). – RK liige Andres Anvelt [Mihkel Raua asemele] (RK otsus 16.06.2016). 5. Hasartmängumaksu Nõukogu liikmeteks RK liikmed Andres Ammas, Helmen Kütt, Lauri Luik, Andres Metsoja, Meelis Mälberg ja Mailis Reps ning tegevust

56 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 jätkavad ministeeriumide esindajad Janar Holm, 16.10.2015. Õiguskantsler esines, arutelu Riigikogus Rait Kuuse ja Paavo Nõgene (RK otsus 26.05.2015). 12.11.2015. H: 79-0-0. Õiguskantsleri ettepanek leidis 6. Rahvusooperi nõukogu liikmeteks RK liikmed toetust. Rahanduskomisjonile tehti ülesandeks Maire Aunaste, Mart Helme ja Laine Randjärv algatada eelnõu käibemaksuseaduse § 30 lõike 3 (RK otsus 26.05.2015). ja lõike 4 punkti 3 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi 7. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeteks põhiseadusega. Käibemaksuseaduse § 30 muutmise RK liikmed Jaanus Marrandi ja Andres Metsoja seadus (148 SE) võeti vastu 17.12.2015. (RK otsus 09.06.2015). 2. Ettepanek nr 2 veeseaduse § 17 lg 4 Eesti Vabariigi 8. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus põhiseadusega kooskõlla viimiseks, 01.12.2015. nõukogu liikmeteks RK liikmed Aivar Kokk, Õiguskantsler esines, arutelu Riigikogus 21.01.2016. Valeri Korb, Kalvi Kõva ja Mati Raidma [Aivar Koka, H: 76-0-6. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust. Kalev Kotkase, Tõnis Kõivu ja Rein Randveri asemele] Keskkonnakomisjonile tehti ülesandeks algatada (RK otsus 09.06.2015). eelnõu veeseaduse § 17 lõike 4 kooskõlla viimiseks 9. Tagatisfondi nõukogu liikmeteks RK liikmed Eesti Vabariigi põhiseadusega. Veeseaduse § 17 Martin Helme ja Aivar Sõerd (RK otsus 26.05.2015). täiendamise seadus (226 SE) võeti vastu 15.06.2016. 3. Ettepanek nr 3 viia toote nõuetele vastavuse seadus [akrediteerimist reguleeriv 4. ptk] Eesti RIIGIKOGU JA RIIGIKONTROLL Vabariigi põhiseadusega kooskõlla, 01.12.2015. Õiguskantsler esines, arutelu Riigikogus 21.01.2016. Riigikontrolöri Alar Karise ülevaade riigi vara kasutamisest H: 78-0-1. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust. ja säilimisest 2014. aastal, 25.11.2015 (RT III, 02.12.2015, 1). Majanduskomisjonile tehti ülesandeks algatada eelnõu toote nõuetele vastavuse seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Toote RIIGIKOGU nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus (247 SE) JA ÕIGUSKANTSLER võeti vastu 16.06.2016. 4. Ettepanek nr 4 välismaalaste seaduse [§ 118 täht- Käesolevas analüüsis sõnastatud probleemide valguses ajalise elamisloa andmise alused] Eesti Vabariigi võiks seadusandja kaaluda, kas praegune ülesannete põhiseadusega kooskõlla viimiseks, 09.12.2015. jaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel võimaldab Õiguskantsler esines, arutelu Riigikogus 05.04.2016. saavutada eesmärke, mis tulenevad põhiseadusest H: 42-19-3. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust. ning mis on sõnastatud seadustes. Põhiseaduskomisjonile tehti ülesandeks algatada Õiguskantsler Ülle Madise ettekandest, 26.08.2015 eelnõu välismaalaste seaduse § 118 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Õiguskantsleri Ülle Madise ettepanekud õigustloovate 5. Ettepanek nr 5 tööturuteenuste ja -toetuste seaduse aktide põhiseadusega kooskõlla viimiseks ning töötuskindlustuse seaduse [TTTS § 6 lg 5 p 4 1. Ettepanek nr 1 käibemaksuseaduse § 30 lg 3 ja lg 4 koostoimes TKindlS § 6 lg 1 p 1] Eesti Vabariigi p 3 Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks, põhiseadusega kooskõlla viimiseks, 17.12.2015.

Riigikontrolör Alar Karis Riigikogus, jaanuar 2016

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 57 Õiguskantsler Ülle Madise oma ettekande põhiseisukohti Riigikohtu esimees Priit Pikamäe koos kolleegidega tõttamas tutvustamas, august 2015 kohtumisele Riigikogu juhatusega, juuni 2015

Õiguskantsler esines, arutelu Riigikogus põhiseaduspärasusest. Õiguskantsleri kirjalik ettekanne 09.02.2016. H: 69-0-3. Õiguskantsleri ettepanek Riigikogule. leidis toetust. Sotsiaalkomisjonile tehti ülesandeks algatada eelnõu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse kooskõlla viimiseks RIIGIKOGU JA RIIGIKOHUS Eesti Vabariigi põhiseadusega. 18.01.2016 algatas Eesti Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ülevaated Vabaerakonna fraktsioon tööturuteenuste ja -toetuste kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise kohaldamise kohta: seaduse eelnõu (172 SE). 04.06.2015 ja 09.06.2016. 6. Ettepanek nr 6 vanemahüvitise seaduse (§ 3 lõige 7 koostoimes § 3 lõike 7¹ punktiga 4) põhiseadusega kooskõlla viimiseks, 29.04.2016. Õiguskantsler RIIGIKOGU NING EESTI PANK JA esines, arutelu Riigikogus 31.05.2016. H: 64-0-0. FINANTSINSPEKTSIOON Ettepanek leidis toetust. Sotsiaalkomisjonile tehti ülesandeks algatada eelnõu vanemahüvitise seaduse Ettekanded Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ettekanded: Perehüvitiste seadus (217 SE) võeti vastu 15.06.2016. 2014. aasta aruanne, 26.05.2015; 7. Ettepanek nr 7 viia tegevusala ja elukutse valikule 2015. aasta aruanne, 03.05.2016. kehtestatud eluaegsed piirangud põhiseadusega kooskõlla, 29.04.2016. Õiguskantsler esines, arutelu Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri Riigikogus 31.05.2016. H: 63-0-0. Ettepanek leidis ettekanded: toetust. Õiguskomisjonile tehti ülesandeks algatada 2014. aasta aruanne, 26.05.2015; eelnõu tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud 2015. aasta aruanne, 03.05.2016. eluaegsete piirangute Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. 15.06.2016 algatati avaliku Riigikogu otsus teenistuse seaduse, kohtute seaduse, politsei ja Eesti Panga reservkapitali suurendamine (RT III, piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise 15.04.2016, 1). seadus (268 SE). Vastavalt Eesti Panga seaduse § 27 lg 2, mis sätestab, et reservkapitali võrdsustumisel põhikapitaliga otsustab Õiguskantsleri ülevaade Riigikogu, kas selle suurendamist jätkata või mitte, Õiguskantsler Ülle Madise, 22.09.2015. Õiguskantsleri otsustati võimaldada Eesti Pangal jätkata reservkapitali 2014.–2015. aasta tegevuse ülevaade (RT III, 08.10.2015, 1). suurendamist 200 miljoni euro võrra, st 300 miljoni euroni. Õiguskantsleri ettekanne Esitatud: 17.02.2016 (183 OE). Lugemised: I: 08.03.2016, Ettekanne nr 1. 26.08.2015. Põhihariduse korralduse II: 12.04.2016. H: 68-6-0.

58 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Eesti Panga president Ardo Hansson Riigikogus aastaruannet Leinapäeval meenutati Vabaduse väljakul juuniküüditamise ohvreid esitamas, mai 2016 mälestustseremoonia ja „Pisarate mere“ installatsiooniga, juuni 2016

RIIGIKOGU JA EESTI ARENGUFOND RIIGIKOGU AVALDUSED

Eesti Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa ülevaade Ebaseaduslikult vangistatud Nadia Savtšenko Eesti Arengufondi tegevusest aastatel 2014–2015, vabastamise toetuseks (RT III, 17.03.2016, 1). 22.10.2015. Esitajad: 66 RK liiget 09.03.2016 (195 AE). Lugemine: 15.03.2016. H: 72-3-1.

RIIGILE VARALISTE KOHUSTUSTE 75 aastat juuniküüditamisest (RT III, 15.06.2016, 1). VÕTMISE OTSUSTAMINE Esitajad: 27 RK liiget 02.06.2016 (255 AE). Lugemine: 14.06.2016. H: 83-0-0. Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine (RT III, 21.08.2015, 1). Kooskõlas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse § 5 lg-ga 1 on memorandumi kavandi küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks Eesti Vabariigi esindajal vaja Riigikogu otsust. Kreekale ESM-ist antav laen Eesti kohustusi ei suurenda. Esitatud: 15.08.2015 (69 OE). Lugemine: 18.08.2015. H: 50-37-0

Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule laenu andmine (RT III, 17.05.2016, 6). Vastavalt riigieelarve seaduse § 61 lg 1 punktidele 2 ja 5 soovib Eesti Vabariik võimaldada laenu Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule. Laen teenib finantsstabiilsuse tagamise ning maksumaksjale võimalikust panganduskriisist tekkiva otsese kulu minimeerimise eesmärki. Esitatud: 14.03.2016 (197 OE). Lugemised: I: 13.04.2016, II: 11.05.2016. H: 58-6-7.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 59 Harju- ja Raplamaa toetusrühm RIIGIKOGU LIIKMETE Moodustatud aprillis 2015. ÜHENDUSED Esimees Andre Sepp, aseesimehed Kalle Palling ja Artur Talvik.

Olles päris pikka aega olnud ka parlamendiliige, HIV-ennetuse toetusrühm mäletan, et just Pärnumaa saadikute ühendus oli ajal, Moodustatud septembris 2015. kui Tori Eesti sõjameeste mälestuskirikut alles taastati Esimees Vilja Toomast. ja taas üles ehitati, Riigikogus väga jõuline survegrupp, Eesmärk: teadvustada HIV epideemilist levikut Eestis tänu kellele seda teemat mitme riigieelarve menetlemisel ning elavdada sellesisulist debatti ja koostööd nii riigi kui tõsiselt arvestati. ka kodanikuühiskonna tasandil. Kaitseminister Sven Mikser, 01.06.2015 Huvialakoolide toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Eesti filmi toetusrühm „Meie oma Oscar” Esimees Laine Randjärv, aseesimees Tarmo Tamm. Moodustatud mais 2015. Esimees Artur Talvik. Ida-Virumaa toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Eesti jalgpalli toetusrühm Esimees Dmitri Dmitrijev, aseesimees Valeri Korb. Moodustatud juunis 2015. Eesmärk: selgitada Ida-Virumaa probleeme riigi tasandil, Esimees Dmitri Dmitrijev, aseesimees Deniss Boroditš. arutada neid vajaduse korral kohapeal, vahetada infot ning otsida koos probleemidele lahendusi. Eesti käsipalli toetusrühm Moodustatud juunis 2015. Inimõiguste rühm Esimees Märt Sults. Moodustatud mais 2015. Esimees Mart Nutt, aseesimees Mailis Reps. Eesti laiapõhjalise riigikaitse toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Jahinduse toetusrühm Esimees Ants Laaneots. Moodustatud oktoobris 2015. Esimees Raivo Aeg, aseesimees Uno Kaskpeit. Eesti põllumeeste toetusrühm Eesmärk: olla siduvaks lüliks jahindusorganisatsioonide, Moodustatud aprillis 2015. maa- ja metsaomanike ning teiste puutumuses olevate Esimees Siret Kotka, aseesimees Tarmo Tamm. huvigruppide vahel ning toetada kogukondliku jahinduse kestlikkust, aidata kaasa jahinduspoliitika kujundamisele Eesti rahvastiku toetusrühm ja selgitada jahinduse rolli ühiskonnas laiemalt. Moodustatud septembris 2015. Esimees Rein Ratas. Jalgrattaga liiklemise ning linnaratturite toetusrühm Eesmärk: kaasa aidata Eesti demograafilise olukorra Moodustatud mais 2016. paranemisele ning toetada arenguid, mis tagavad piisava Esimees Heidy Purga. majandustegevuse ja töökohad ning nüüdisaja nõuetele Eesmärk: toetada linnaratturite kogukonda ning ja rahva võimalustele vastavate haridus-, kultuuri-, muuta inimeste liikumisharjumusi tervislikumaks. tervishoiu- ja hooldeasutuste olemasolu. Järva- ja Viljandimaa toetusrühm Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Moodustatud aprillis 2015. Esimees Kersti Sarapuu, aseesimees Kristjan Kõljalg. Esimees Imre Sooäär, aseesimehed Ivari Padar, Kadri Simson ja Aivar Sõerd. Kasakate toetusrühm Eesmärk: sildade loomine kodaniku- ja ettevõtjate Moodustatud aprillis 2015. ühenduste ning riiklike programmide vahel, tehes tihedat Esimees Viktor Vassiljev. koostööd EASi ja maaeluministeeriumiga. Kataloonia toetusrühm Haapsalu raudtee toetusrühm Moodustatud aprillis 2016. Moodustatud aprillis 2015. Esimees Aadu Must, aseesimees Mark Soosaar. Esimees Lauri Luik. Eesmärk: toetada Riisipere-Haapsalu raudtee taastamise Kodanikuühiskonna toetusrühm ideed ka seadusandlikul tasandil. Moodustatud aprillis 2015. Esimees Yoko Alender.

60 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Kodukandi toetusrühm LEADER toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Moodustatud juunis 2016. Esimees Tanel Talve, aseesimees Aivar Kokk. Esimees Anneli Ott, aseesimees Tanel Talve. Eesmärk: pöörata Leader-programmile parlamendi Kohalike omavalitsuste ja tähelepanu ja toetada Leader-programmi liidu veelgi regionaalpoliitika toetusrühm suuremat koostööd teiste maaelu edendamisega Moodustatud aprillis 2015. tegelevate organisatsioonidega. Esimees Aivar Kokk. Looduslike pühapaikade toetusrühm Kommunismi ja muude inimsusevastaste Moodustatud juunis 2015. režiimide repressiooniohvrite ning esindamata Esimees Lauri Luik, aseesimees Artur Talvik. rahvaste toetusrühm Eesmärk: tagada meie hiite ja muude pühapaikade Moodustatud augustis 2015. säilimine. Esimees Andres Herkel. Loomakasvatuse toetusrühm Korteriühistute toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Moodustatud aprillis 2015. Esimees Martin Repinski, aseesimees Jaanus Marrandi. Esimees Olga Ivanova, aseesimees Dmitri Dmitrijev. Lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühm Kosmose valdkonna toetusrühm Moodustatud oktoobris 2015. Moodustatud oktoobris 2015. Esimees Liina Kersna, aseesimees Andres Anvelt. Esimees Anne Sulling. Eesmärk: teadvustada ühiskonnas perevägivalla Eesmärk: tõsta Riigikogu liikmete teadlikkust mõjusid ning toetada vägivalla ennetust ja ohvreid. kosmosevaldkonna võimalustest ja olulisusest Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks. Mesilaste toetusrühm Moodustatud jaanuaris 2016. Kultuuripärandi ühendus Esimees Peeter Ernits, aseesimees Mark Soosaar. Moodustatud mais 2015. Toetusrühm on loodud nii mesilaste kui ka teiste Esimees Mark Soosaar, aseesimehed Krista Aru tolmeldajate toetuseks ning uurib temaatikat ja Eerik-Niiles Kross. kompleksselt. Ühendus jätkab parlamendi varasemates koosseisudes tegutsenud muinsuskaitseühenduse Mulgimaa toetusrühm tööd. Nimemuutusega laieneb ühenduse tähelepanu Moodustatud aprillis 2015. ehitusmälestistelt ka vaimsele pärandile, samuti Esimees Helir-Valdor Seeder, aseesimees Helmen Kütt. väärtuslikele looduskooslustele. Seadusloomes peame Eesmärk: otsida koos Mulgi Kultuuri Instituudiga ideid ja liikuma uude mõttemaailma, kus piirangud ning lahendusi Mulgimaa kestliku arengu tagamiseks, et hoida keelud asenduvad motivatsiooniga. ja säilitada Mulgimaa kultuuri ja keelelist identiteeti.

Kurdistani toetusrühm Neljarealise Tallinna-Tartu maantee toetusrühm Moodustatud juunis 2015. Moodustatud jaanuaris 2016. Esimees Eerik-Niiles Kross Esimees Kristjan Kõljalg, aseesimees Aivar Kokk. Eesmärk: toetada neljarealise maantee ehituse Lairibavõrgu toetusrühm jätkamist Koselt Tartuni. Moodustatud mais 2016. Esimees Andres Metsoja, aseesimees Erki Savisaar. Noortalunike toetusrühm Eesmärk: suunata lairibavõrgu arengut ja töötada Moodustatud aprillis 2015. välja seadus, et lihtsustada lairibavõrgu ehitamist ja Esimees Martin Repinski, aseesimees Jaanus Marrandi. vähendada selle maksumust. Noorte toetusrühm Laulupeoliikumise toetusrühm Moodustatud mais 2015. Moodustatud aprillis 2016. Esimees Lauri Luik, aseesimees Kalle Palling. Esimees Laine Randjärv. Eesmärk: koostöö noorte esindusorganisatsioonidega, Eesmärk: leida toetust laulupeoliikumisega seotud et arvestada noorte arvamusega seadusandlikul tasandil. sündmustele, ettevõtmistele ja taristule. Omastehooldajate ja hooldajate toetusrühm Moodustatud aprillis 2016.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 61 Esimees Helmen Kütt, aseesimees Mailis Reps. Setomaa toetusrühm Eesmärk: aidata kaasa lahenduste leidmisele, mis Moodustatud mais 2015. leevendaksid hooldajate olukorda ja parandaksid Esimees Priit Sibul. tugiteenuste kättesaadavust. Siseturvalisuse vabatahtlike toetusrühm Paljassaare kultuurilaidude toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Moodustatud aprillis 2015. Esimees Artur Talvik. Esimees Märt Sults. Eesmärk: hasartmängude Tallinnast välja viimine Soome-ugri toetusrühm ja nendega teenitava raha investeerimine Tallinna Moodustatud aprillis 2015. koolidesse. Esimees Laine Randjärv.

Peipsiveere toetusrühm Spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Moodustatud aprillis 2015. Esimees Terje Trei, aseesimees Tanel Talve. Esimees Jüri Jaanson, aseesimees Lauri Luik.

Pensionäride toetusrühm Säästva energia toetusrühm Moodustatud juunis 2015. Moodustatud aprillis 2015. Esimees Raivo Põldaru, aseesimehed Aivar Kokk Esimees Jaanus Marrandi, aseesimees Kersti Sarapuu. ja Marika Tuus-Laul. Eesmärk: toetada ühiskonnale vastuvõetavaid lahendusi Eesmärk: ühendada Riigikogu liikmeid, kes toetavad taastuvenergeetikas ning stimuleerida kõrgtehnoloogia pensionäre kaitsvat seadusloomet ning kelle poole kasutamist energiamajanduses ja majanduses üldse ning saavad inimesed oma probleemidega pöörduda. öelda oma sõna sekka taastuvenergeetikat puudutavas seadusandlikus tegevuses. Piiriäärse koostöö toetusrühm Moodustatud juunis 2015. Taiwani toetusrühm Esimees Mihhail Stalnuhhin, aseesimees Dmitri Dmitrijev. Moodustatud aprillis 2015. Esimees Kalle Laanet. Puuetega inimeste toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Teaduse ja innovatsiooni toetusrühm Esimees Monika Haukanõmm. Moodustatud septembris 2015. Esimees Laine Randjärv, aseesimees Krista Aru. Pärnumaa toetusrühm Eesmärk: teha tihedat koostööd teadusasutuste ja Moodustatud mais 2015. ülikoolidega, et olla kursis teadusmaailma arengutega Esimees Mark Soosaar. ja aidata valdkonna võimekusele kaasa teaduspoliitiliste Eesmärk: edendada ja toetada Pärnu maakonda otsustega. puudutavaid otsuseid Riigikogus. Tiibeti toetusrühm Rail Balticu toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Moodustatud aprillis 2015. Esimees Yoko Alender, aseesimees Artur Talvik. Esimees Kalle Palling, aseesimees Toomas Kivimägi. Toetusrühm „Eesti Vabariik 100“ Riigireformi toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Moodustatud augustis 2015. Esimees Krista Aru. Esimees Tanel Talve, aseesimees Külliki Kübarsepp. Eesmärk: olla valitsusele abiks tähtsate otsuste Toidupanga toetusrühm langetamisel ning aidata kaasa Eesti arengu jaoks nii Moodustatud septembris 2015. vajalike reformide käimalükkamisele ning sihipärasele Esimees Lauri Luik. ja jõulisele elluviimisele. Eesmärk: nõustada ja aidata Toidupanka nende tegevuses (nt suhtluses riigiasutustega, kontaktide Saarte regiooni ja merekultuuri toetusrühm loomisel partneritega erasektorist) ning analüüsida, Moodustatud aprillis 2015. kas seadusandliku poole pealt on võimalusi nende Esimees Urve Tiidus. tegevust soodustada. Eesmärk: hoida saarte regiooni ja Läänemere teemasid seadusandluses suurema tähelepanu all, ka üldiselt Traditsioonilise pere kaitse toetusrühm väärtustada merekultuuri ja saarelist elulaadi. Moodustatud mais 2015. Esimees Martin Helme.

62 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Transiidi ja logistika toetusrühm Moodustatud aprillis 2015. Esimees Deniss Boroditš, aseesimees Mihhail Stalnuhhin.

Vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusrühm Moodustatud mais 2015. Esimees Jaanus Karilaid. Eesmärk: vabandada Riigikogus Eesti Vabariigi nimel kõigi vabadussõjalaste järeltulijate ees, samuti anda hukkamõistev hinnang 1934. aasta riigipöördele.

Vastupanu mälestusmärgi toetusrühm Moodustatud märtsis 2016. Esimees Eerik-Niiles Kross. Eesmärk: Tallinnas Islandi väljakule vastupanu mälestusmärgi rajamise toetamine. Mälestusmärgiga avaldatakse tunnustust riikliku järjepidevuse kandjatele ja kõigile nii kodu- kui ka välismaal, kes võitlesid Eesti iseseisvuse taastamise eest võõrriikide okupatsioonide ajal. Mälestusmärgi idee algatajad on Eesti reservohvitserid, Riigikogu rolliks jääks rahaliste vahendite leidmine.

Võrdse kohtlemise toetusrühm Moodustatud mais 2015. Esimees Yoko Alender. Eesmärk: seista avatuma ning sallivama Eesti eest, pakkuda enam kaitset diskrimineerimise vastu ja edendada võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Väikeettevõtjate toetusrühm Moodustatud oktoobris 2015. Esimees Maris Lauri. Eesmärk: toetada ja kaitsta väikeettevõtjate huve ning seista ettevõtlust soosiva majanduskeskkonna eest.

Väikese väina elukeskkonna tervendamise toetusrühm Moodustatud juulis 2015. Esimees Hannes Hanso (kuni september 2015), aseesimees Raivo Aeg. Eesmärk: Väikese väina tammi läbivooluavade rajamise toetamine.

Õigeusuliste saadikurühm Moodustatud aprillis 2015. Esimees Vladimir Velman, aseesimees Valeri Korb. Eesmärk: hoida kontakti õigeusulistega nii Eestis kui ka Eestist väljaspool. Peamised teemad on üldfilosoofilised ja psühholoogilised.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 63 RIIGIKOGUVÄLISSUHTLUS KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika senise edukuse on suuresti taganud erakondade konsensusel põhinev ühtne arusaam strateegiliselt oluliste valikute tegemisel. On ilmne, et mida lõhestatum oleks see debatt ning mida konfliktse- mad erakondade hoiakud, seda haavatavam oleks ka meie riigi julgeolek.

Marko Mihkelsoni ettekandest, Kogu aeg on ju olemas 08.06.2016 Eestis ka see seltskond, kes räägib, kuidas meie lääne Eestil on võimalus ja lausa sõbrad ei mõista meid. Meie kohustus anda oma panus asi on seda neile selgitada. Euroopa Liidu uue välis- ja Meie asi on selgitada meie julgeolekupoliitika globaal- keerulist, mitmekihilist ja strateegia väljatöötamisse. väga traagilist ajalugu, et nad mõistaksid meid. Enn Eesmaa sõnavõtust välispoliitika arutelul, 11.02.2016 Martin Helme, 11.05.2016

64 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 toidu küsimusi. Keskkonnakomisjon töötas lisaks kala- RIIGIKOGU varude ja kalamajanduse teemaga, samuti olid päeva- DELEGATSIOONID korras taaskasutus ja prügikäitlemine ning Läänemere keskkonnakaitse küsimused. Kultuurikomisjon arutas kõrg- ja kutsehariduse probleeme ja haridussektori rasku- BALTI ASSAMBLEE (EESTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI si tööturu vajadustega kohanemisel. Koos heaolukomisjo- JA LÄTI VABARIIGI PARLAMENTIDEVAHELISE niga võeti jutuks Balti riikide tööjõuturu väljavaated, ASSAMBLEE) EESTI DELEGATSIOON suhted haridusasutuste ja ettevõtete vahel. Heaolukomis- jon tegeles koostöös ministeeriumidega ühiste ravimi- Moodustatud 02.06.2015 hankeprojektide ja tööjõu probleemidega, päevakorras Delegatsiooni juht: Helir-Valdor Seeder, olid ka terviseturismi küsimused. Julgeoleku- ja õigus- asejuht: Aadu Must komisjoni kohtumisel kõneldi koostööst välis- ja julge- Liikmed: Krista Aru, Monika Haukanõmm, Olga Ivanova, olekupoliitika valdkonnas, militaarvarustuse ühishangete Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Mihhail Korb, Valeri Korb, ja ühisõppuste läbiviimise vajalikkusest, samuti küber- Viktoria Ladõnskaja, Heljo Pikhof, Rainer Vakra julgeolekust, turvameetmetest ning koostööst seadus- loome vallas. 2015. a novembri lõpus osales Eesti delegatsioon Balti Assamblee (BA) on kolme Balti riigi parlamentide Vilniuses aastaistungjärgul, kus tehti kokkuvõtteid konsultatiivne ja nõuandev rahvusvaheline koostöö- tööst ning esitati teemasid järgmiseks aastaks, kinnitati organisatsioon vastastikust huvi pakkuvate küsimuste BA tööplaan ja eelarve Läti eesistumiseks 2016. aastal. arutamiseks. BA seisukohad esitatakse Balti riikide parla- Istungjärgu raames kohtusid ja vahetasid mõtteid ka mentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regio- Balti riikide parlamentide esimehed. naalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute 2016. aastal otsekoostöö parlamendikomisjonide ja soovituste näol. Balti riikide koostöös on esmatähtis vahel jätkus ning Eesti esindajad osutusid märksa keskenduda regionaalsetele, kõiki kolme Balti riiki aktiivsemateks kui varasematel aastatel. Sel aastal arutas hõlmavatele projektidele. Organisatsioon on asutatud julgeoleku- ja õiguskomisjon põgenike ja migrantidega 8. novembril 1991 Tallinnas ja tähistab 2016. aastal seonduvaid probleeme ning koos kultuurikomisjoniga tegevuse 25. aastapäeva. piirivalveteenistuste omavahelise koostöö ja väljaõppe Eesti hinnangul on Balti riikide koostöös ajalooliselt tõhustamist, samuti õppurite vahetusprogramme. Hea- välja kujunenud, hästi toimiv institutsionaalne võrgustik, olukomisjoni päevakorras olid demograafiaküsimused: mille peamine eesmärk on edendada regiooni arengut. elanikkonna vananemine, tööhõive, tööjõu liikumine, Koostöö edasist arengupotentsiaali näeb Eesti tihedamas peretoetused, laste õiguste kaitse kodu- ja välismaal ning lävimises Põhjamaadega. riigiüleste meditsiinihangete teostamine; jätkus piiriülese koostöö ja piirialade elanike meditsiiniabi kättesaadavuse KOMISJONIDE TÖÖ arutelu. Keskkonna- ja majanduskomisjon arutasid koos BA Eesti delegatsioon moodustati 2015. aastal uutel konkurentsivõimelise majanduse arenguvõimalusi ja Lääne- alustel, lähtuvalt Riigikogu komisjonidesse kuulumisest. mere puhtuse teemat. Majanduskomisjon arutas digituru Tegu on katseprojektiga, mille õnnestumisel muutub see küsimusi, majanduse digiteerumist ja taristuküsimusi; püsivaks ka Lätis ja Leedus. Seni olid tihtilugu BA komis- koos julgeoleku- ja õiguskomisjoniga käsitleti maksu- jonides Eestit esindamas rahvasaadikud, kes Riigikogus pettusi, majanduskeskkonna parandamise võimalusi, sala- töötasid hoopis teises komisjonis ega pruukinud teemaga kaubanduse ja ebaseadusliku tööjõu kasutamise küsimusi. kursis olla. Puudus ka tagasiside parlamendikomisjonile. Kultuurikomisjonis olid kõne all kõrgkooli lõputunnistus- Samas on eeskätt parlamendikomisjonidel olemas te vastastikune tunnustamine, ühiste teadusprojektide kompetents, sidemed ja tugistruktuuride toetus. BA värs- teostamine, hariduse vastavus tööjõuturu vajadustele kendamise idee eesmärgiks on, et kokku saaksid ja asju ning üliõpilasvahetus. arutaksid vastavate rahvusparlamentide alaliste komisjonide esindajad, kelle seisukohtadel ja väljaütlemistel KOOSTÖÖ BALTI MINISTRITE NÕUKOGU (BMN) on kahtlemata ka enam kaalu. JA PÕHJAMAADE NÕUKOGUGA (PN) Komisjonidel on aastas 1–3 kohtumist. Juhul, kui BA ja BMNi ühiskonverents Vilniuses 2015. a märtsis teema hõlmab mitme komisjoni valdkonda, peetakse käsitles idapartnerlust, perspektiive ja regionaalseid prob- võimalusel ühisistungeid. leeme. Koostöö eelisteemadeks on regionaalsete julge- Majanduskomisjon arutas 2015. aastal Balti riikide olekumeetmete tõhustamine, ELi naabruspoliitika, Balti pikaajalist turismistrateegiat, koos hariduskomisjoniga riikide kaasamine Euroopa energiavõrgustikku, info- ka turismihariduse arendamist, samuti Balti riikide turvalisus ning Põhja–Balti koostöö tõhustamine. majandusprobleeme Venemaa embargo tingimustes ja Septembris osaleti Põhjamõõtme 4. parlamentaarsel koos keskkonnakomisjoniga geneetiliselt muundatud foorumil ja Barentsi Nõukogu 7. istungjärgul Helsingis.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 65 Balti Assamblee komisjonide ühisistung, mai 2016

Oktoobris toimus Helsingis Põhjamaade ja Balti riikide Kord aastas antakse välja Balti Assamblee auhinnad ühine konverents riikliku alkoholipoliitika, alkoholi- kirjanduse, kunsti ja teaduse vallas silma paistnud tööde reklaami ja aktsiisi tõstmise teemal. BA ja PNi tippkohtu- eest. 2011. aastal lisandus neile innovatsiooniauhind. mine peeti 2015. a detsembris Vilniuses, kus lepiti kokku BA kirjandusauhinna sai 2015. a Māris Bērziņš Lätist koostöökava järgmiseks aastaks. Sellele järgnes kohtumi- romaani “Tina maitse” eest, kunstiauhinna dirigent ne Valgevene parlamendi opositsiooni esindajatega. BA ja Modestas Pitrėnas Leedust ja teadusauhinna Tartu Ülikooli PNi presiidiumiliikmed kohtusid kolm korda, et arutada teadlased Eva-Clarita Pettai ja Vello Pettai. Innovatsiooni olukorda Valgevenes ja Ukrainas ning meie toetust nende vallas tunnustati ELINTA Companies Groupi (Leedu), riikide parlamentidele. DPA Groupi (Läti) ja Bike-ID (Eesti) tegevust. Koostöö jätkus ka Beneluxi parlamendi, GUAMi ja BA medali said 2015. aastal Ilze Zagorska Tartu Kagu-Euroopa Parlamentaarse Assambleega (SEECP PA). Ülikoolist läti keele tutvustamise ja õpetamise eest Eestis Eesti on BA delegatsiooni kaudu esindatud Läänemere- ning prof Valter Lang arheoloogiliste uurimustööde eest maade parlamentaarsel konverentsil, kus moodustati Baltikumis. Läänemeremaade jätkusuutliku turismi töörühm, mille aseesimeheks valiti Andre Sepp. KOKKUVÕTE Idapartnerluse programmi raames osales BA Euronesti Iga organisatsiooni tugevust näitab võime areneda ja 5. istungjärgul. Koostöös Beneluxiga arutati sotsiaalset uueneda. Seda teeb ka veerandsajandat aastapäeva tõrjutust ja tööjõurännet ning allkirjastati ühispöördumi- tähistav BA. Uuenenud BA peab kindlustama tõhusama ne ja üleskutse olukorra parandamiseks. Toimus BA, PNi parlamentaarse koostöö ning edendama võimaluste piires ja Beneluxi kolmepoolne konverents, kuhu olid kutsutud ühiskonna heaolu ja konkurentsivõimet regioonis. Esma- ka GUAMi parlamentaarse assamblee ja Visegradi grupi kordselt uutel alustel töötanud BA Eesti delegatsioon tagas esindajad, et arutleda naabruspoliitika üle. parema infovahetuse ja otsekontakti täitevorganitega. 2016. aasta algul kohtusid BA ja PNi presiidium Positiivne tagasiside Läti ja Leedu kolleegidelt tõestab Brüsselis Balti- ja Põhjamaadest valitud Euroopa Parlamen- meie valitud tee õigsust. di saadikutega, et mõtteid vahetada ja koostöö paranda- 2016. aastal on BA eesistuja Läti, 2017. aastal Eesti, mist vaagida. eesmärkide seadmine ja tööplaanide koostamine juba käib. MUUD Traditsiooniks on saanud 1996. aastast toimuv parlamentide vaheline turniir korvpallis. 10. korvpalliturniir toimus 2015. a septembris Palangas. Riigikogu meeskond võitis ja tõi koju juba kolmanda rändkarika, mis jääb Riigikogule.

66 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖ- Eesti delegatsiooni seisukohad, mida delegatsiooni ORGANISATSIOONI PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE liikmed oma sõnavõttudes järjepidevalt esitavad: (OSCE PA) EESTI DELEGATSIOON konkreetsete edusammude ja tulemuste saavutamise vajadus inimõiguste ja põhivabaduste edendamise osas, Moodustatud 02.06.2015 nn külmutatud konfliktide lahendamisele kaasa aitamine, Delegatsiooni juht: Mart Nutt OSCE läbimõeldud tegevus riikideüleste ohtude vastu Liikmed: Külliki Kübarsepp ja Mati Raidma, astumisel, meedia- ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine, asendusliikmed: Uno Kaskpeit, Jaanus Marrandi, vaba juurdepääs informatsioonile, sh elektroonilisele Toomas Vitsut meediale, suurem tähelepanu küberohtudele jmt. 2016. a sügisistungil Skopjes (Makedoonias) on peateemaks regionaalse koostöö tugevdamine Lõuna- OSCE PA töövormid on iga-aastased talve- ja sügisistungid Euroopas, Balkanil ja Kagu-Euroopas. ning suvised istungjärgud liikmesriikide parlamentide Eesti delegatsiooni liikmed osalevad aktiivselt ka kutsel ning samaaegselt toimuvad komiteede istungid. valimiste vaatlusmissioonidel, iseäranis Euroopa Liidu 2015. a juulis toimus Helsingi istungjärk, mis oli pühen- vahetus naabruses. 2015. aasta septembris osaleti vaatleja- datud Helsingi lõppakti 40. aastapäevale. Delegatsiooni na Valgevene parlamendivalimistel, oktoobris Kõrgõzstani juht Mart Nutt viitas sõnavõtus väikerahvaste keerulisele ja Türgi parlamendivalimistel. OSCE PA otsustas mitte olukorrale mitmes liikmesriigis, kaasa arvatud Venemaa. osaleda Aserbaidžaani parlamendivalimiste vaatlemisel, 2015. a sügisistung toimus OSCE 57. liikmesriigis Mongoo- sest eelmiste valimiste järgselt tehtud soovitusi polnud lias, kus keskenduti regionaalsele majanduskoostööle kui arvestatud. 2016. a sügisel on plaanis osaleda septembris olulisele julgeolekugarantiile. Mart Nutt ei jätnud siiski Venemaa ja Valgevene parlamendivalimiste vaatlemisel mainimata, et meedia- ja sõnavabaduse valdkonnas on ning oktoobris Gruusias, Moldovas, Montenegros, Mongoolias veel palju tööd teha. Mongoolias ning Bosnias ja Hertsegoviinas. Oluline on jätkuvalt tõhustada Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) koostööd. 2013. a alanud tihedam töösuhe kasvas välja ühistest töölõunatest. Nüüdseks toimuvad EUROOPA NÕUKOGU PARLAMENTAARSE delegatsioonijuhtide regulaarsed NB8 formaadis kohtu- ASSAMBLEE (ENPA) EESTI DELEGATSIOON mised aktuaalsetes küsimustes, seisukohtade koordinee- rimised enne suuri istungeid, samuti ühise strateegia, Moodustatud 02.06.2015 dokumendieelnõude ja valitavatele ametikohtadele Delegatsiooni juht: Hannes Hanso (kuni 14.09.2015), kandidaatide esitamise arutelud. 2015. aastal toimus kolm Marianne Mikko (alates 29.09.2015) kohtumist, 2016. a esimene töökohtumine oli Tallinnas, Liikmed: Eerik-Niiles Kross ja Mailis Reps; asendus- kus keskenduti regiooni julgeoleku- ja küberturvalisuse liikmed: Raivo Aeg, Mart Helme (kuni 29.09.2015), küsimustele. Andres Herkel, Jaak Madison (alates 29.09.2015) 2015. a määrati ametisse Läänemere regiooni eri- volinik Jürgen Klimke (Taani), kes on huviorbiiti võtnud terve rea küsimusi, sealhulgas Läti vähemusrahvuste Vaadeldaval perioodil on täiskogu istungitel Strasbourgis probleemid, mis tema mandaadi alla tegelikult ei kuulu. peateemadeks olnud Venemaa delegatsiooni hääleõigus, 2016. a Tbilisi istungjärgul võeti erivoliniku aastase töö Ukraina kriis, rahvusvaheline terrorism, rändekriis ja tulemusena vastu lisadokument, milles kutsutakse üles Mägi-Karabahhi konflikt. Võeti vastu ka resolutsioon tihendama koostööd regiooni organisatsioonide vahel Ukraina lenduri Nadia Savtšenko vabastamiseks, juuni ning moodustama eraldi integreeritud mereseire järele- täiskogul osales ta juba Ukraina ENPA delegatsioonis. valveorganit nii laevaliikluse ohutuse kui ka sõjalise Eesti delegatsiooni liikmed panustasid aktiivselt assamb- tegevuse jälgimiseks. Eesti ja teised regiooni riigid viimast lee raportite ettevalmistamisse. Mailis Reps oli õigusasjade ettepanekut ei toetanud, kuid suurriikide häältega jäi ja inimõiguste komitee raportöör teemal „Inimõiguste see sisse. Olulise saavutusena võib esile tõsta, et suuresti kaitsjate kaitse ja rolli tugevdamine Euroopa Nõukogu tänu Põhja- ja Baltimaade ning meie sõprade aktiivsele liikmesriikides“. Andres Herkel valiti kultuuri-, teadus-, sekkumisele hääletati päevakorrast välja Venemaa esita- haridus- ja meediakomitee raportööriks teemal „Efektiivse tud natsismiteemaline lisadokument. interneti haldamise koordineerimine“. Delegatsiooni Eesti delegatsiooni tööst rääkides on väikeriigi endine juht Hannes Hanso võttis osa poliitikaasjade ja esindajatena meie juhtpõhimõte olla ise aktiivne, otsida demokraatiakomitee raporti „Ukraina kriisi poliitilised ta- mõttekaaslaste toetust ja osaleda poliitilistes otsustus- gajärjed“ koostamisest, andes ülevaate kriisi mõjust Eestis. protsessides. 2016. a Tbilisi istungjärgul olid muu hulgas Riigikogu delegatsiooni liikmed komiteedes: poliitika- päevakorras Ukraina–Venemaa konflikt, olukord Taga- asjade ja demokraatia komitee – Marianne Mikko; õigus- Kaukaasias ning pagulaskriis Euroopas. asjade ja inimõiguste komitee – Mailis Reps; kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee – Andres Herkel;

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 67 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee alalise komitee istung Riigikogus, mai 2016

migratsiooni, pagulaste ja ümberasustatud isikute komi- Riigikogu delegatsioon osales 2015. a märtsis Hanois tee – Eerik-Niiles Kross; sotsiaal-, tervishoiu- ja säästliku IPU 132. assambleel, kus teemaks oli „Jätkusuutliku arengu komitee – Jaak Madison; võrdsete võimaluste ja arengu eesmärgid – sõnadelt tegudele“. Assambleel võeti diskrimineerimisevastane komitee – Raivo Aeg; alaline vastu Hanoi deklaratsioon, millega kutsutakse riike komitee – Marianne Mikko. Marianne Mikko on ENPA SDG (Sustainable Development Goals, kestlik areng) ees- sotsialistide grupi aseesimees ning Mailis Reps liberaal- märkide elluviimisele kaasa aitama. Septembris toimus demokraatliku poliitilise grupi peasekretär. New Yorgis ÜRO peakorteris IPU 4. maailma spiikrite Delegatsiooni liikmed on aktiivselt osalenud valimiste kongress, mille peateemaks oli „Demokraatia kasutamine vaatlusmissioonidel ENPA delegatsiooni koosseisus rahu ja säästva arengu hüvanguks“. Riigikogu esimees Kõrgõzstani, Türgi ja Kasahstani parlamendivalimistel. Eiki Nestor juhtis sõnavõtus parlamendijuhtide tähele- 18. mail 2016 algas Eesti teine eesistumine Euroopa panu Ukrainas jätkuvale sõjale, sest rahvusvahelise õiguse Nõukogus, mis kestab kuus kuud. Eesti prioriteetideks on rikkumine Venemaa poolt tekitab Ukraina rahvale inimõiguste ja õigusriigi kaitse internetis, sooline võrd- kannatusi ning õõnestab kogu piirkonna stabiilsust ja õiguslikkus ja laste õigused. Riigikogu ENPA delegatsioon julgeolekut. panustab koos valitsusega Eesti prioriteetide nähtavusse Eesti delegatsioon osales oktoobris ka IPU 133. as- ning eesmärkide täitmisse. Eesistumise raames toimusid sambleel Genfis, kus peateemaks oli kõiki riike puudutav 26.-27. mail Tallinnas Riigikogus ENPA alalise komitee migratsioonitemaatika, kuid arutelud toimusid ka teistel istung ning juhtkomitee ja büroo kohtumised. aktuaalsetel teemadel nagu kliimamuutused, tervis ja terrorism. IPU mõlemal assambleel toimus parlamentide peasekretäride kohtumine, Eestit esindas Riigikogu RIIGIKOGU DELEGATSIOON Kantselei direktor Maria Alajõe. PARLAMENTIDEVAHELISES LIIDUS (IPU) 2016. a veebruaris New Yorgis toimunud IPU ja ÜRO ühisistungil „Ülemaailmne probleem narkootiliste IPU Eesti rühma kuuluvad kõik Riigikogu liikmed. ainetega: kogemusest õppimine ja globaalsete lahenduste Juhatuse liikmed on Helmen Kütt (president), otsimine“ osales Marika Tuus-Laul. Toomas Kivimägi, Aivar Kokk ja Marika Tuus-Laul. IPU 134. assamblee toimus Sambias, Lusakas 2016. aasta märtsis, teemaks oli „Noorte hääl demokraa- tias“. Osalesid kõik IPU Eesti rühma juhatuse liikmed. IPU asutati 1889. aastal, liikmeskonna moodustavad Sõnavõtuga esines Eesti delegatsiooni juht Helmen Kütt, 170 riigi parlamendid ja 11 assotsieerunud liiget. kes rõhutas, et tänapäeva maailm ja tehnoloogilised Organisatsiooni peakorter asub Genfis ja alaline esindus võimalused on muutnud noorte arusaama demokraatli- New Yorgis ÜRO juures. IPU tööorganid on assamblee ja kus protsessis osalemisest ning poliitikud peavad sellega alalised komiteed. Assamblee koguneb kaks korda aastas. kaasas käima, näiteks võimaldama e-valimisi ja riiklikku Liikmed võivad moodustada geopoliitilisi rühmi, kus aru- asjaajamist interneti teel. Kütt tõi positiivsena välja, et tatakse IPU tegevusega seotud päevakohaseid küsimusi. Eesti parlament langetas kohalike omavalitsuste valimisel Eesti on koos teiste Euroopa riikide, Kanada, Austraalia valimisea 18 aastalt 16 aastani, et noortes juba varakult ja Uus-Meremaaga 12+ rühma liige. valimisharjumust juurutada.

68 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Samaaegselt toimunud Parlamentide Peasekretäride Delegatsiooni tööaasta lõppes osalemisega NATO PA tradit- Assotsiatsiooni (ASGP) kohtumisel valiti Maria Alajõe sioonilisel foorumil Washingtonis. Arutati transatlantiliste ASGP täitevkomitee liikmeks. suhete olukorda ning Venemaa tegevust ja motiive IPU 135. assamblee toimub 23.–27. oktoobril 2016 Ukrainas ja Süürias. Suurt tähelepanu pälvis teemaplokk, Genfis ja 136. assamblee 1.-5. aprillil 2017 Bangladeshis milles käsitleti võimalikku strateegiat võitluses ISISe Dhakas. vastu Pariisis ja Californias toimunud terrorirünnakute IPU kehtiva strateegia ajalised raamid on 2012–2017. valguses. Samuti räägiti Iraani tuumaleppest ning selle Uue strateegia koostamist on alustatud, rõhk on mõjudest regionaalsele ja rahvusvahelisele julgeolekule. demokraatia edendamisel (parlamentide suutlikkuse ja NATO PA poliitilised prioriteedid 2016. a on valitud standardite arendamine, naiste ja noorte kaasamine) maailmas aktuaalseid teemasid ja julgeolekuprobleeme ning inimõigustel. silmas pidades: – ülemaailmne pagulaskriis poliitilise, majandusliku ja julgeolekumõõtme seisukohast; PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOONI – Venemaa ja Ukraina suhted; PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE (NATO PA) – relvastuskontroll ja relvade leviku takistamine, EESTI DELEGATSIOON Iraani tuumalepingu rakendamine; – võitlus terrorismiga; Moodustatud 02.06.2015 – NATO partnerlus ja avatud uste poliitika; Delegatsiooni juht: Ants Laaneots – julgeolekuolukord Balkanil; Liikmed: Marko Mihkelson ja Kadri Simson, asendusliige – transatlantilised suhted ja NATO Varssavi Marianne Mikko (kuni 29.09.2015), Sven Mikser tippkohtumine. (alates 29.09.2015) Mai alguses külastas NATO kaitse- ja julgeolekukomitee delegatsioon Leedut, Lätit ja Eestit. Delegatsioon osales Eesti delegatsiooni uus juht Ants Laaneots osales assamb- Kevadtormi külastuspäeval ning kohtus kaitseministri lee tööd tutvustavas programmis, mille raames külastati Hannes Hanso ning Teabeameti juhi Mikk Marraniga. ka NATO ja NATO Euroopa vägede kõrgemat peakorterit 2016. aasta kevadistung toimus Tiranas (Albaanias), kus SHAPEi. 2015. a septembris viibis Eestis NATO PA teadus- paljude teiste hulgas arutati ka NATO heidutuspoliitika- ja tehnoloogiakomitee delegatsioon, kes arutas visiidi käi- teemalist raportit, mis võetakse vastu aastaistungil gus julgeolekuküsimusi Läänemere regioonis ja energia- Istanbulis. Ukrainas toimuvast täpsema ning ajakohase julgeolekuga seonduvat. Samuti tutvuti Eesti küber- ülevaate saamiseks korraldas NATO PA juunis Kiievis kaitsestrateegia ja NATO küberkaitsekeskuse tööga. Rose-Rothi seminari, kus osales ka Eesti delegatsiooni Aastaistungil Stavangeris (Norras) oli jätkuvalt tee- juht Ants Laaneots. maks Venemaa tegevus Ukrainas ning aktiviseerunud propaganda. Delegatsioonid toetasid Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkumist, kuni viimane järgib endale võe- VAHEMERE LIIDU PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE tud rahvusvahelisi kohustusi. Komiteede istungitel arutati (VLPA) EESTI DELEGATSIOON tähtsamate küsimustena Vene vägede moderniseerumist, NATO liikmesriikide suhteid Venemaaga, olukorda Moodustatud 02.06.2015 Süürias. Enim tähelepanu pälvis üha süvenev kriis Lähis- Delegatsiooni juht: Imre Sooäär Idas, suurenenud terrorioht ning eskaleerunud põgenike- Liige: Henn Põlluaas vool Euroopasse. Eesti delegatsiooni asendusliige Sven Mikser valiti teadus- ja tehnoloogiakomitee alakomitee aseesimeheks. VLPA missiooniks on Vahemere lõuna- ja põhjakaldal 2015. aasta oli ka NATO PA 60. tegevusaasta. Paljud asuvate riikide suhtlemise ja koostöö igakülgne parenda- delegatsioonid, sh Eesti delegatsioon korraldasid kevadel mine. Süüria kodusõda, migratsioon ja põgenike olukord esseevõistluse teemal „Julgeolekumaastiku uued ohud“. on assamblees arutlusel olnud juba enam kui neli aastat, Eesti võistluse võitja Hain Hoppe osales koos teiste riikide kuid kunagi varem ei ole need teemad esile kerkinud nii esikohaomanikega NATO PA kevadistungil Budapestis, kus teravalt kui tänavu. Riigid tunduvad olevat üksmeelel, et noortele tutvustati assamblee tööd ja ülesandeid. Juulis peatähelepanu peab suunama pagulaskriisi algete likvi- toimus Pariisis pidulik juubeliistung, kus peamiselt arut- deerimisele, kuid ettekujutus konkreetsetest lahendustest leti julgeolekupoliitika parlamentaarse mõõtme üle ning on väga erinev. ELi ja NATO ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimusi. 2015. aastal ja 2016. aasta esimeses pooles oli Juubeliaastal esines delegatsiooni liige Marko Mihkelson komiteedest aktiivseim Itaalia parlamendisaadiku ettekandega novembris Taani parlamendi delegatsiooni Khalid Chaouki juhitud elukvaliteedi parandamise ja korraldatud seminaril „Julgeolekust Läänemere regioonis“. kultuuridevahelise dialoogi komitee, kus arutati

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 69 teemasid alates füüsilise kultuuripärandi kaitsmisest sõjapiirkondades kuni radikalismi leviku tõkestamise RIIGIKOGU ja kodanikuühiskonna rollini. Kaks istungit pidas ka VÄLISKÜLALISED energia-, keskkonna- ja veemajanduskomitee, kus Eesti delegatsioon on jätkuvalt tuntud seoses oma rolliga „Teeme ära!“ koristusaktsiooni Vahemere riikidesse jõud- 2015 misel. Vahemere piirkond on mõjutatud linnastumisest, Aprill veetaseme tõusust ning eelkõige suurenevast reostusest 14.04 Riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederi tingitud keskkonnaprobleemidest, olukorra parandamine kohtumine Ukraina põllumajandusministri nõuab eelkõige rohelise energia laiemat kasutuselevõttu Oleksiy Pavlenkoga; ning prügi sorteerimist. 14.04 sotsiaalkomisjoni kohtumine Kõrgõzstani 2015. aasta mais võttis Portugalilt eesistumise ametnike delegatsiooniga; üle Maroko. 29. mail 2016 toimusid Tangieris VLPA 1 7.04 väliskomisjoni esimehe Hannes Hanso 12. plenaaristung ning komiteede istungid, kus muu kohtumine USA abivälisministriga hulgas kerkisid esile küsimused inimõigustest, demo- relvastuskontrolli küsimustes Rose kraatia olukorrast, naiste õigustest ning poliitilistest Goettemoelleriga; vabadustest Vahemere riikides. Sõnavõttudes ilmnes selge 22.04 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko erinevus Euroopa ja Vahemere lõunakalda riikide aru- Mihkelsoni ja komisjoni liikmete kohtumine saamades inimõigustest ja demokraatiast. Samuti tekitab NATO mereväe laevastiku ülema ja USA pingeid ja kordub vestlustes aastakümneid väldanud, 6. laevastiku ülema viitseadmiral James kuid senini lahenduseta Lähis-Ida rahuprotsess. G. Foggo III-ga; Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär rõhutas 24.–25.04 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee mitmes sõnavõtus asjaolu, et kuigi Eesti on geograafiliselt presidendi Anne Brasseuri töövisiit; Vahemere pingekolletest ja pagulaskriisi keskmest kau- 25.04 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine gel, mõjutavad need arengud meid otseselt ning Eesti on Riksdagi esimehe Urban Ahliniga; valmis kriisi lahendamisse panustama. Sooääre sõnul peab 25.04 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine Euroopa riikide vastus pagulaskriisile olema ühtne, kuid Poola Seimi marssali Radosław Sikorskiga. proportsionaalne, võttes arvesse kohalikke tingimusi ja eripära. Sooäär käsitles veel Venemaa temaatikat ja Mai organiseeritud kuritegevuse tõkestamist ning avaldas 07.–08.05 Hollandi parlamendi ELi asjade komisjoni toetust VLPA organisatsioonilise võimekuse tõstmisele ja visiit. töökorralduse efektiivsemaks muutmisele – viimane on äsja eesistumise üle võtnud Itaalia üheks põhieesmärgiks. Juuni 29.06 São Tomé ja Principe peaministri Patrice Emery Trovoada ja teda saatva delegatsiooni visiit; 30.06 ELi asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu, õiguskomisjoni liikme Raivo Aegi ja põhiseaduskomisjoni liikme Martin Kuke kohtumine Hesseni liidumaa parlamendi peakomisjoni delegatsiooniga.

Kohtumine Läti presidendi Raimonds Vējonisega, juuli 2015

70 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Kohtumine Poola presidendi Andrzej Dudaga, august 2015 Kohtumine Luksemburgi Esindajatekoja esimehe Mars di Bartolomeoga, september 2015

Juuli Oktoober 09.07 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine 19.10 Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja Riigikogu Läti presidendi Raimonds Vējonisega; liikmete Kadri Simsoni, Sven Mikseri ja 29.07 ELi asjade komisjoni ja Eesti-Soome Kalle Pallingu kohtumine Slovakkia Vabariigi parlamendirühma esimehe Kalle Pallingu presidendi Andrej Kiskaga; ning ELi asjade komisjoni liikmete Maris Lauri 21.–22.10 Leedu parlamendi riigihalduse ja kohaliku ja Marianne Mikko kohtumine Eesti omavalitsuse komisjoni visiit; aukonsulitega Soomes. 22.10 majanduskomisjoni kohtumine Bundestagi digitaalagenda komisjoniga. August 0 7.0 8 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko November Mihkelsoni ja liikmete Marianne Mikko, 03.11 Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja Riigikogu Ants Laaneotsa, Johannes Kerdi ja Ain Lutsepa liikmete Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Krossi ja kohtumine Ameerika Ühendriikide Kongressi Dmitri Dmitrijevi kohtumine Gruusia Esindajatekoja liikmete ning neid saatva peaministri Irakli Garibašvili ja teda saatva delegatsiooniga; delegatsiooniga; 23.08 Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja välis- 12.11 kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve komisjoni esimehe Hannes Hanso kohtumine kohtumine Gruusia kultuuriministri Mihheil Poola presidendi Andrzej Dudaga. Giorgadzega; 18.11 Riigikogu aseesimeeste Helir-Valdor Seederi ja September Jüri Ratase kohtumine Tšehhi Saadikutekoja 11.09 väliskomisjoni esimehe Hannes Hanso, aseesimehe Petr Gazdíkiga. riigikaitsekomisjoni aseesimehe Mart Helme ja komisjoni liikmete ning Eesti-Georgia Detsember parlamendirühma esimehe Eerik-Niiles Krossi 10.12 väliskomisjoni ja ELi asjade komisjoni kohtu- kohtumine Gruusia kaitseministri Tinatin mine Ungari välisministri Péter Szijjártóga. Khidašeliga; 14.09 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko 2016 Mihkelsoni kohtumine Saksamaa relvajõudude Jaanuar ombudsmani Hans-Peter Bartelsiga; 11.–12.01 Armeenia parlamendi aseesimehe Eduard 14.–18.09 Prantsuse Rahvusassamblee Prantsuse-Eesti Šarmazanovi ja teda saatva delegatsiooni visiit; parlamendirühma visiit; 15.01 OSCE Parlamentaarse Assamblee Põhja- ja 15.09 Austria parlamendi Baltikumi sõprusrühma Baltimaade delegatsioonide juhtide kohtumine visiit; Tallinnas; 16.09 kultuurikomisjoni kohtumine Soome 15.01 Eesti-Läti parlamendirühma kohtumine parlamendi haridus- ja kultuurikomisjoniga; Läti Kandava omavalitsusjuhtidega. 17.–18.09 Balti Assamblee õigus- ja julgeolekukomitee istung; 24.–25.09 Luksemburgi Esindajatekoja esimehe Mars di Bartolomeo visiit.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 71 Veebruar 04.04 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko 11.02 Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja välis- Mihkelsoni kohtumine Ameerika Ühendriikide komisjoni kohtumine Gruusia välisministri Marylandi osariigi Rahvuskaardi ülema Mihheil Džanelidzega; kindralmajor Linda L. Singhi ja teda saatva 15.02 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko delegatsiooniga; Mihkelsoni ja liikme Johannes Kerdi 06.04 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko kohtumine Belgia kaitseväe juhataja kindral Mihkelsoni ja väliskomisjoni aseesimehe Gerard Van Caelenbergega; Enn Eesmaa kohtumine Bosnia ja 1 7.02 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Hertsegoviina välisministri Igor Crnadaki Mihkelsoni ja liikmete Ants Laaneotsa ja ja teda saatva delegatsiooniga; Johannes Kerdi kohtumine Ameerika 0 7.0 4 ELi asjade komisjoni liikmete kohtumine Ühendriikide Riigikaitse Ülikooli brigaadi- Hesseni liidumaa Euroopa asjade ministri kindrali auastmes kursuslastega; Lucia Puttrichiga; 25.02 maaelukomisjoni kohtumine Euroopa 13.04 Riigikogu esimehe Eiki Nestori, väliskomisjoni Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku ja Eesti-Moldova parlamendirühma kohtumine Vytenis Andriukaitisega. Moldova välisministri Andrei Galburiga; 18.–22.04 Ukraina parlamendi Eesti sõprusrühma visiit; Märts 24.–25.04 Põhja- ja Baltimaade (NB8) parlamentide 04.03 Balti Assamblee loodusvarade ja keskkonna- väliskomisjonide esimeeste kohtumine; komisjoni ning majandus-, kommunikatsiooni- 26.04 Riigikogu esimehe Eiki Nestori, väliskomisjoni ja informaatikakomisjoni ühisistung; esimehe Sven Mikseri, Euroopa Nõukogu 0 7.0 3 Indoneesia parlamendi ülemkoja delegatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni kohtumine Eesti - Kagu-Aasia parlamendi- juhi Marianne Mikko ja delegatsiooni liikme rühma esimehe Valdo Randpere ja Riigikogu Mailis Repsi kohtumine Euroopa Nõukogu Kantselei ametnikega; peasekretäri Thorbjørn Jaglandiga; 21.03 riigieelarve kontrolli erikomisjoni kohtumine 26.04 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Armeenia delegatsiooniga; Mihkelsoni ning liikmete Marianne Mikko ja 31.03 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine Madis Millingu kohtumine Belgia Esindajate- Norra Euroopa majanduspiirkonna ja koja kaitsekomisjoniga; ELi asjade ministri Elisabeth Aspakeriga. 26.04 riigikaitsekomisjoni liikmete kohtumine Belgia kaitseministri Steven Vandeputi ja teda Aprill saatva delegatsiooniga. 01.04 ELi asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu kohtumine Norra Euroopa majanduspiirkonna Mai ja ELi asjade ministri Elisabeth Aspakeriga; 06.05 Riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederi ja 01.04 maaelukomisjoni kohtumine Euroopa riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Komisjoni voliniku Phil Hoganiga; Mihkelsoni kohtumine Baieri liidumaa 02.–08.04 Jordaania parlamendi väliskomisjoni visiit; parlamendi esimehe Barbara Stammi ja teda saatva delegatsiooniga; 10.05 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine Vatikani riigisekretäri kardinal Pietro Paroliniga; 10.–11.05 Briti parlamendi liikmete visiit; 11.05 riigikaitsekomisjoni aseesimehe Mart Helme ja liikmete Johannes Kerdi ja Ants Laaneotsa kohtumine Luksemburgi kaitseväe juhataja kindral Romain Mancinelli ja teda saatva delegatsiooniga; 12.–13.05 NATO Parlamentaarse Assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee delegatsiooni visiit; 13.05 ELi asjade komisjoni kohtumine Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansiga; 1 7.05 Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja Riigikogu liikmete Marko Mihkelsoni, Sven Mikseri,

Kohtumine Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandiga, Kalle Pallingu ja Kadri Simsoni kohtumine aprill 2016 Soome presidendi Sauli Niinistöga;

72 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Kohtumine Soome presidendi Sauli Niinistöga, mai 2016 Kohtumine Euroopa Parlamendi asepresidendi Ulrike Lunacekiga, august 2016

19.05 ELi asjade komisjoni kohtumine Euroopa Juuli Komisjoni siseturu voliniku Elżbieta 18.07 riigikaitsekomisjoni kohtumine USA õhuväe- Bieńkowskaga; ministri Deborah Leega. 20.05 Balti Assamblee majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjoni ning õigus- ja julge- August olekukomisjoni ühisistung; 10.08 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõne e-riigi 21.05 jalgpalliturniir Riigikogu, Soome Eduskunta, arengust USA International Republican Tallinna ja Hyvinkää meeskonna vahel; Institute̕i (IRI) korraldatud konverentsil 25.05 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Gruusia, Kõrgõzstani, Mongoolia ja Ukraina Mihkelsoni kohtumine Ungari parlamendi parlamendi- ning USA kongressiliikmetele; väliskomisjoni esimehe Zsolt Némethiga; 1 7.08 väliskomisjoni, riigikaitsekomisjoni ja Eesti- 26.05 väliskomisjoni kohtumine Ungari parlamendi USA parlamendirühma ühiskohtumine USA väliskomisjoni esimehe Zsolt Némethiga; Senati ja Esindajatekoja liikmetega; 26.05 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko 19.–20.08 Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide Mihkelsoni ja liikme Johannes Kerdi esimeeste osalemine taasiseseisvumispäeva kohtumine NATO arenduse kõrgema tähistamisel; ülemjuhataja kindral Denis Mercieriga; 26.08 Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja ELi asjade 26.–27.05 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee komisjoni esimehe Kalle Pallingu kohtumine alalise komitee istung Riigikogus. Euroopa Parlamendi aseesimehe Ulrike Lunacekiga; Juuni 26.08 ELi asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu 01.06 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine kohtumine Gruusia Euroopa ja Euro-Atlandi Moldova ja Tuneesia parlamendiliikmetega; integratsiooniministri David Bakradzega. 03.06 Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istung; September 0 7.0 6 Eesti-Soome parlamendirühma kohtumine 05.09 Eesti-Itaalia parlamendirühma aseesimehe Soome parlamendi Eesti sõprusrühmaga; Oudekki Loone kohtumine Itaalia senaatori ja 09.06 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine Itaalia Kesk-Euroopa Initsiatiivi delegatsiooni Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga; juhi Lodovico Sonegoga; 12.–14.06 Bulgaaria parlamendi esimehe Tsetska 06.09 Riigikogu esimehe Eiki Nestori, põhi- Tsacheva ja teda saatva delegatsiooni ametlik seaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti ja visiit; rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri 15.06 Saksamaa parlamendi Balti sõprusrühma kohtumine Euroopa Nõukogu kohalike ja delegatsiooni visiit; regionaalsete omavalitsuste kongressi 16.06 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine delegatsiooniga; Kõrgõzstani parlamendi delegatsiooniga; 09.09 Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide ELi 22.06 riigikaitsekomisjoni esimehe Marko asjade komisjonide esimeeste kohtumine, Mihkelsoni kohtumine Prantsusmaa kaitseväe delegatsioonide kohtumine Euroopa Komisjoni juhataja kindral Pierre de Villiers’ga. kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmiga.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 73 2016 RIIGIKOGU JUHATUSE 31.01.–02.02 Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide VÄLISVISIIDID esimeeste kohtumine Kiievis; 22.–24.05 Euroopa Liidu riikide parlamentide esimeeste kohtumine Luksemburgis; RIIGIKOGU ESIMEES EIKI NESTOR 21.–22.08 Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide esimeeste konverents Riias. 2015 19.–22.04 Euroopa Liidu riikide parlamentide esimeeste kohtumine Roomas; RIIGIKOGU I ASEESIMEES 04.05 Läti iseseisvuse taastamise 25. aastapäev HELIR-VALDOR SEEDER Riias; 10.–12.05 Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee 2015 spiikrite tippkohtumine Lissabonis; 27.–29.05 Läänemeremaade parlamentaarse 26.–29.05 8. Kiievi julgeolekufoorum „No Security konverentsi alalise komitee istung Berliinis Beyond the Values“ ja kohtumised Ukraina ja Stralsundis; parlamendis; 08.06 Balti Assamblee presiidiumi istung Riias; 20.–21.08 Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide 06.–07.07 heategevusüritus Jūrmalas Ukraina orbude esimeeste konverents Stockholmis; toetuseks; 30.08.–05.09 IPU 4. ülemaailmne parlamentide 29.08.–01.09 Läänemeremaade 24. parlamentaarne esimeeste konverents New Yorgis, konverents Rostockis; kohtumised Eesti aukonsuli ja eestlaste 24.–25.09 Balti Assamblee presiidiumi istung, kogukonnaga Bostonis; Balti Assamblee eelarvekomisjoni istung, 05.–06.10 ametlik visiit Ungari Vabariiki; Balti riikide parlamentide vaheline 19.–20.11 Balti Assamblee 34. ja Balti Nõukogu 10. korvpalliturniir Balti Assamblee 21. istungjärk Vilniuses. karikale Palangas; 28.–30.09 Barentsi 7. parlamentaarne konverents Helsingis; 13.10 kohtumine Läti põllumajandusministri Jānis Dūklavsiga Riias; 26.–29.10 Balti Assamblee presiidiumi istung ja Põhjamaade Nõukogu 67. istungjärk Reykjavíkis.

2016 09.03 Balti Assamblee presiidiumi istung Riias; 12.–13.05 Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu ühiskonverents „Julgeolek Läänemere regioonis: hiljutised arengud ja uued plaanid“ Riias; 30.05–02.06 kohtumine Baieri liidumaa parlamendi esimehe Barbara Stammi ja põllumajandus- ministri Helmut Brunneriga Münchenis ning Tšehhi Saadikutekoja aseesimehe Petr Gazdíkiga Prahas; 09.–10.06 Balti Assamblee presiidiumi istung Riias.

RIIGIKOGU II ASEESIMEES JÜRI RATAS

2015 24.–25.09 Balti riikide parlamentide vaheline 10. korvpalliturniir Balti Assamblee

Kohtumine Läti põllumajandusministri Jānis Dūklavsiga Riias, karikale Palangas. oktoober 2015

74 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Eesti–Iisraeli parlamendirühm PARLAMENDIRÜHMAD Moodustatud: 16.04.2015 Esimees: Igor Gräzin

Eesti–Aafrika parlamendirühm Eesti–India parlamendirühm Moodustatud: 14.04.2015 Moodustatud: 14.04.2015 Esimees: Mart Nutt Esimees: Marianne Mikko Aseesimees: Mati Raidma Aseesimees: Martin Repinski

Eesti–Armeenia parlamendirühm Eesti–Iraani parlamendirühm Moodustatud: 13.04.2015 Moodustatud: 18.08.2015 Esimees: Mati Raidma Esimees: Keit Pentus-Rosimannus Aseesimees: Lauri Laasi (kuni 20.11.2015)

Eesti–Islandi parlamendirühm Eesti–Aserbaidžaani parlamendirühm Moodustatud: 06.04.2015 Moodustatud: 02.04.2015 Esimees: Artur Talvik Esimees: Mihhail Korb Aseesimees: Deniss Boroditš Eesti–Itaalia parlamendirühm Moodustatud: 07.04.2015 Eesti–Austraalia ja Uus-Meremaa Esimees: Laine Randjärv (kuni 12.04.2016), parlamendirühm Imre Sooäär (alates 12.04.2016) Moodustatud: 06.04.2015 Aseesimehed: Oudekki Loone (alates 12.04.2016), Esimees: Kalle Laanet Heljo Pikhof (alates 12.04.2016)

Eesti–Austria parlamendirühm Eesti–Jaapani parlamendirühm Moodustatud: 07.04.2015 Moodustatud: 01.04.2015 Esimees: Laine Randjärv Esimees: Anne Sulling

Eesti–Bulgaaria parlamendirühm Eesti–Jordaania parlamendirühm Moodustatud: 02.06.2016 Moodustatud: 09.06.2015 Esimees: Mailis Reps Esimees: Eerik-Niiles Kross Aseesimehed: Jaanus Marrandi, Mihhail Stalnuhhin Eesti–Kagu-Aasia (Myanmar, Tai, Laos, Kambodža, Vietnam) parlamendirühm Eesti–Georgia parlamendirühm Moodustatud: 02.04.2015 Moodustatud: 02.04.2015 Esimees: Valdo Randpere Esimees: Eerik-Niiles Kross Aseesimees: Hannes Hanso (kuni 14.09.2015)

Eesti–Hiina parlamendirühm Eesti–Kanada parlamendirühm Moodustatud: 01.04.2015 Moodustatud: 08.12.2015 Esimees: Kalev Kallo (kuni 26.04.2015), Esimees: Eerik-Niiles Kross Mailis Reps (alates 29.04.2015) Aseesimees: Helmen Kütt Eesti–Kasahstani parlamendirühm Moodustatud: 07.04.2015 Eesti–Hispaania parlamendirühm Esimees: Deniss Boroditš Moodustatud: 19.04.2016 Aseesimees: Valeri Korb Esimees: Imre Sooäär Aseesimees: Oudekki Loone Eesti–Kosovo parlamendirühm Moodustatud: 17.05.2016 Eesti–Hollandi parlamendirühm Esimees: Mart Nutt Moodustatud: 06.04.2015 Aseesimees: Aadu Must Esimees: Martin Repinski Aseesimehed: Aadu Must, Imre Sooäär Eesti–Kreeka parlamendirühm (alates 08.02.2016) Moodustatud: 16.06.2016 Esimees: Deniss Boroditš Aseesimees: Mihhail Stalnuhhin

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 75 Parlamendirühmade moodustamine, aprill 2015

Eesti–Kuuba parlamendirühm Eesti–Moldova parlamendirühm Moodustatud: 08.12.2015 Moodustatud: 02.04.2015 Esimees: Eerik-Niiles Kross Esimees: Deniss Boroditš Aseesimees: Mihhail Korb Eesti–Kõrgõzstani parlamendirühm Moodustatud: 02.04.2015 Eesti–Mongoolia parlamendirühm Esimees: Mihhail Korb Moodustatud: 07.04.2015 Aseesimees: Deniss Boroditš Esimees: Hannes Hanso (kuni 14.09.2015) Aseesimees: Mart Nutt Eesti–Ladina-Ameerika parlamendirühm Moodustatud: 15.04.2015 Eesti–Montenegro parlamendirühm Esimees: Imre Sooäär Moodustatud: 07.06.2016 Aseesimehed: Maris Lauri, Mart Nutt Esimees: Heljo Pikhof Aseesimehed: Mart Nutt, Marika Tuus-Laul Eesti–Leedu parlamendirühm Moodustatud: 02.04.2015 Eesti–Norra parlamendirühm Esimees: Aivar Sõerd Moodustatud: 02.04.2015 Aseesimees: Mailis Reps Esimees: Mailis Reps

Eesti–Lõuna-Korea parlamendirühm Eesti–Poola parlamendirühm Moodustatud: 02.04.2015 Moodustatud: 06.04.2015 Esimees: Mailis Reps Esimees: Aadu Must Aseesimees: Kalev Kallo (kuni 26.04.2015) Eesti–Läti parlamendirühm Moodustatud: 02.04.2015 Eesti–Portugali parlamendirühm Esimees: Mailis Reps Moodustatud: 02.04.2015 Esimees: Aivar Sõerd Eesti–Makedoonia parlamendirühm Aseesimees: Igor Gräzin Moodustatud: 08.06.2016 Esimees: Eerik-Niiles Kross Eesti–Prantsusmaa parlamendirühm Moodustatud: 01.04.2015 Eesti–Maroko parlamendirühm Esimees: Andres Herkel Moodustatud: 26.05.2015 Aseesimees: Heljo Pikhof Esimees: Andre Sepp Aseesimees: Mailis Reps

76 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Parlamendirühmade moodustamine, Eesti–Pärsia lahe riikide (Saudi Araabia, Kuveit, Eesti–Türgi parlamendirühm aprill 2015 Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Omaan) Moodustatud: 06.04.2015 parlamendirühm Esimees: Kadri Simson Moodustatud: 29.04.2015 Aseesimees: Ivari Padar Esimees: Hannes Hanso (kuni 14.09.2015), Mart Nutt (alates 22.09.2015) Eesti–Ukraina parlamendirühm Aseesimees: Eerik-Niiles Kross Moodustatud: 01.04.2015 Esimees: Johannes Kert Eesti–Rootsi parlamendirühm Aseesimees: Mailis Reps Moodustatud: 02.04.2015 Esimees: Valdo Randpere Eesti–Ungari parlamendirühm Aseesimees: Yoko Alender Moodustatud: 13.04.2015 Esimees: Mailis Reps Eesti–Saksamaa parlamendirühm Moodustatud: 01.04.2015 Eesti–USA parlamendirühm Esimees: Kalle Palling Moodustatud: 01.04.2015 Aseesimees: Mailis Reps Esimees: Kadri Simson Aseesimehed: Mihkel Raud (kuni 15.06.2016), Eesti–Singapuri parlamendirühm Anne Sulling Moodustatud: 29.04.2015 Esimees: Hannes Hanso (kuni 14.09.2015), Eesti–Valgevene parlamendirühm Mihkel Raud (30.11.2015–15.06.2016) Moodustatud: 02.04.2015 Aseesimees: Anne Sulling Esimees: Valeri Korb Aseesimees: Deniss Boroditš Eesti–Slovakkia parlamendirühm Moodustatud: 09.04.2015 Eesti–Venemaa parlamendirühm Esimees: Kalle Palling Moodustatud: 02.04.2015 Aseesimees: Toomas Kivimägi Esimees: Igor Gräzin Aseesimees: Olga Ivanova Eesti–Soome parlamendirühm Moodustatud: 01.04.2015 Esimees: Kalle Palling Aseesimees: Helmen Kütt

Eesti–Suurbritannia parlamendirühm Moodustatud: 01.04.2015 Esimees: Mailis Reps Aseesimees: Yoko Alender

Eesti–Taani parlamendirühm Moodustatud: 02.04.2015 Esimees: Laine Randjärv (kuni 06.04.2015), Yoko Alender (alates 07.04.2015) Aseesimees: Indrek Saar (kuni 08.04.2015)

Eesti–Tadžikistani parlamendirühm Moodustatud: 20.05.2016 Esimees: Aadu Must Aseesimees: Vilja Toomast

Eesti–Tšehhi parlamendirühm Moodustatud: 27.05.2015 Esimees: Mailis Reps

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 77 RIIGIKOGU KOMISJONIDJA AVALIKKUS JA ÕIGUSLOOME

Maailma viivad siiski edasi headest mõtetest sündivad teod. Kes ei teaks tarkusetera, et maailma ei hukuta kurjade inimeste tehtud hullused, vaid see, kui head inimesed ei tee midagi.

Urve Tiidus, 17.11.2015

78 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 23. november avalik arutelu Riigikogu konverentsisaalis „Kuidas vastab Euroopa terrorismile?“

2016 10. veebruar konverents „Eesti parlamendi valikud fiskaalpoliitika kujundamisel“. 25. veebruar konverents jagamismajanduse teemal. 9. märts konverents „Haldusreformi piirid, reformi õiguslikud alused ja valikud“. 18. mai seminar „Innovatsioon transpordilahen- dustes: jagamismajandusest isejuhtivate autodeni“ . 27. mai Euroopa Nõukogu Parlamentaarse XIII Riigikogu avaistung, märts 2015 Assamblee (ENPA) alalise komitee avaistung Riigikogus Eesti Euroopa TÄHTPÄEVAD Nõukogu eesistumise ajal.

2015 30. märts Riigikogu XIII koosseisu avaistung. RIIGIKOGU JA NOORED 23. aprill Eesti parlamendi 96. sünnipäevale pühendatud lahtiste uste päev Riigikogus. 2015 4. juuni Eesti lipu pidulik heiskamine lipu 8. mai noorteparlamendi istung. 131. aastapäeva puhul. 26. november noorteühingu Avatud Vabariik 20. august 20. Augusti Klubi aastakoosolek kodanikupäeva foorum. Toompea lossis. 22. september vastupanuvõitluse päev: Pika Hermanni 2016 torni heiskasid Eesti lipu Tallinna 21. Kooli 28. märts Mudel-Euroopa Parlamendi simulatsiooni- õpilased. istung. 1. aprill tudengiparlamendi istung. 2016 3. august kodutütarde suvelaagri Riigikogu-külastus. 24. veebruar riigilipu pidulik heiskamine Eesti Vabariigi aastapäeval. 23. aprill Eesti parlamendi 97. sünnipäevale pühendatud lahtiste uste päev Riigikogus. 4. juuni Eesti lipu pidulik heiskamine lipu 132. aastapäeva puhul. 20. august Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva tähistamine: riigilipu pidulik heiskamine Kuberneri aias; aastapäevale pühendatud mündivoldiku ja tervikasja esitlus Toompea lossi kunstisaalis; 20. Augusti Klubi ja Riigikogu pidulik istung; kontsert „Ei ole üksi ükski maa“ Lossi platsil.

KONVERENTSID, SEMINARID, FOORUMID

2015 26. mai Põhjamaade, Balti riikide ja Poola parlamentide kaitsekomisjonide julgeoleku- ja riigikaitsealane foorum. 29. september seminar „Lapsendamine on lapse parimates huvides“. 29. oktoober konverents RUBYCON 2015 „Valgevene kui regionaalse julgeoleku ja stabiilsuse tegur“. Kodutütred Riigikogu külastamas, august 2016

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 79 Helen Meleski fotonäitus „Sina ja mina isiklikus ruumis“, jaanuar 2016

NÄITUSED JA ESITLUSED 5. oktoober Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitus „Eesti vapp“ Riigikogu hoone II korrusel. 2015 21. oktoober Anu Hindi moefotode näitus „Olen 8. aprill Henno Arraku graafikanäitus kunstisaalis. eestlane“ kunstisaalis. 16. aprill Norra ajakirjaniku Jan Granlie džässi- 5. november MTÜ Mondo fotonäitus „Väärikas elu“ fotonäitus „my favourite things“ Riigikogu III korruse galeriis. hoone II korrusel. 9. november Okupatsioonide Muuseumi näitus 14. mai Ukraina kunstniku Andrei Kovalenko „Ründed ja ränded“ Riigikogu hoone maalinäitus „Värvide muusika“ III korruse vestibüülis ja II korrusel. galeriis. 25. november nahakunstnike näitus „Nahaalused lood“ 25. mai Priit Kapsta fotonäitus „Hetked Ruhnus“ kunstisaalis. Riigikogu hoone II korrusel. 7. detsember XV Võrumaa käsitöömeistrite tööde 27. mai vaibakunstinäitus „SADA. Eesti vaibakunst näitus Riigikogu hoone vestibüülis. täna“ kunstisaalis. 14. detsember RiTo 32. numbri esitlus, fookusteemaks 10. juuni parlamendiajakirja „Riigikogu Toimetised“ eestlase identiteet. (RiTo) uuenenud kujunduse ja sisukontseptsiooniga 31. numbri esitlus, 2016 fookusteemaks Eesti haridussüsteem. 13. jaanuar Leedu fotokunstniku Vytautas 14. september Konstantin Türnpu 150. sünniaasta- Daraškevičiuse näitus „Vabadusse 1988– päevale pühendatud näitus Riigikogu 1991” III korruse galeriis. hoone II korrusel. 18. jaanuar rändnäitus „Maaturismi edulood“ 16. september Rein Mägari akvarellinäitus „Kohtumine Riigikogu hoone vestibüülis. valijatega“ kunstisaalis. 27. jaanuar Helen Meleski fotonäitus „Sina ja mina 18. september Robin Nõgisto maalinäitus konverentsi- isiklikus ruumis“ kunstisaalis. saalis. 7. märts rändnäitus „Ruhnu – kaotatud maailm” 22. september fotonäitus „Imelised naised“ III korruse Riigikogu hoone vestibüülis. galeriis.

80 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Uuenenud kujunduse ja sisukontseptsiooniga Riigikogu Toimetised, ERSO kontsert Toompea lossi Valges saalis, oktoober 2015 juuni 2015

16. märts Kirke Kangro skulptuurinäitus 10. november Vanalinna Hariduskolleegiumi, Kohila „Diskreetne elevant“ kunstisaalis. Mõisakooli, Püha Miikaeli Kooli ja 22. märts Toompea lossi Valges saalis esitleti Johannese Kooli mardisandid käisid postmargiseeria „Eesti Vabariigi riigipead Riigikogule mardiõnne soovimas. 1918−2018“ August Reile pühendatud 18. november Kihnu kultuuripäev Riigikogu hoone postmarki. vestibüülis. 4. aprill Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Eesti Ühingu näitus „Kunst ilma käteta” 2016 III korruse galeriis. 28. jaanuar Toompea lossi Valges saalis tunnustati 2. mai Vene Muuseumi näitus 85 aastat tagasi kodanikuühiskonna aasta tegijaid. toimunud esimese „Vene näituse“ 7. aprill Eesti Mõisate Ühenduse tunnustamisüritus eksponaatidest III korruse galeriis. Toompea lossi Valges saalis. 4. mai Liisa Jugapuu maalinäitus „Peaaegu aus“ 2.–5. juuni 10. rahvusvahelise visuaalteatrifestivali kunstisaalis. TREFF etendused Toompeal Lossi platsil, 25. mai Aafrika päeva teemaline näitus Kuberneri aias ja Komandandi maja konverentsisaalis. hoovis. 8. juuni fotonäitus „Väärtustame metsa – 3.–4. juuni tornide ja Toompea päev vanalinna kasvatame majandust“ III korruse galeriis. päevade raames. 8. juuni RiTo 33. numbri esitlus, fookusteemaks Eesti visioon. Tutvustati ka RiTo uut veebikeskkonda, mis pakub lugejatele mitmekesisemaid kasutamisvõimalusi. 20. august Anu Raua vaibanäitus „Vabadus“ kunstisaalis ja Riigikogu hoone II korrusel.

MUU

2015 22. aprill valmis Riigikogu uus veebileht. 1. juuni kodakondsustunnistuste pidulik üleandmine Toompea lossi Valges saalis. 25. september Riigikogu korvpallimeeskond võitis Palangas üheksandat korda järjest Balti Assamblee turniiri. 1. oktoober ERSO rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kontsert Toompea lossi Valges saalis. Kodakondsustunnistuste pidulik üleandmine, juuni 2015

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 81 Sinimustvalget heiskamas, veebruar ja juuni 2015, 2016

82 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Riigikogu lahtiste uste päev, aprill 2015 ja 2016

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 83 Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva tähistamine Toompeal, august 2016

1 20. augustil 1991 sündinud noored Pika Hermanni tornis 2 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme koos kolleegidega Lätist ja Leedust mälestuskivile lilli asetamas 3 20. Augusti Klubi ja XIII Riigikogu liikmed ühisel pidulikul istungil 4 Rein Veidemann ja Heinz Valk vestlushoos 5 Pidupäevakontsert Lossi platsil

1 2

84 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 25 AASTAT HILJEM: ÜLEMNÕUKOGU VERSUS RIIGIKOGU

Lääne-Eesti valijad on mulle andnud unikaalse võimaluse ratsionaalseks faasiks, kus on mitmekesised vaatepunktid, esindada neid Toompeal 25aastase vahega teist korda. vastase sildistamist asendab väitlus, arutelu tulemusena Aastatel 1990–1992 olin ENSV viimase ja ühtlasi Eesti jõutakse arusaamani huvide ühisosast, poliitika on Vabariigi esimese Ülemnõukogu liige. 2015. aastal valiti stabiilne ja arusaadav. Samas möönsid nad, et pessimist- mind Riigikokku ja olen XIII koosseisu ainus liige, kel on liku stsenaariumi puhul võib ideoloogiline faas jääda Eesti iseseisvuse taastanud Ülemnõukogu kogemus (teine aastateks venima. Nii ongi kahjuks läinud. 2013. aastal olnuks Edgar Savisaar, kui ta otsustanuks linnapea ameti kommenteeris Marju Lauristin: „Olime liiga optimistlikud asemel Riigikogu töö kasuks). – tänases Eestis on endiselt valitsemas mütoloogiate ja Lisandunud 25 aastat elukogemust, sealhulgas mit- ideoloogiliste retoorikate segu, millest kriitilise mõttega mesuguse poliitikatöö praktikat, on allakirjutanust tollase läbi tungimine on sageli isegi arukatele inimestele üle ara, oskamatu ja naiivse noormehe asemel vorminud jõu käiv.“ (Artikkel ja kommentaar on kättesaadavad urba- hoopis enesekindlama ja küpsema tegelase. Sestap söan- nistide väljaandes U, nr 15, www.urban.ee) dan võrrelda nende kahe rahvaesinduse tööd, eeskätt küll Võrreldes arutelukultuuri tollases Ülemnõukogus ja subjektiivsest ja emotsionaalsest aspektist. Töö tulemuste praeguses Riigikogus, kaldub allakirjutanu silmis vaekauss hindamine ja võrdlemine jäägu kõrvalseisjatele, kelle pilk Ülemnõukogu kasuks. Kui jätta kõrvale erimeelsused on objektiivsem. venemeelsete jõududega eksistentsiaalsetes küsimustes, Poliitilisest kultuurist räägitakse tänapäeval oluliselt siis muude teemade puhul puudus tänapäevale omane rohkem kui 25 aastat tagasi. Suuresti just nelja suurpartei müür eriarvamusi esindavate fraktsioonide vahel. Tagant- kujundatud poliitilise kultuuri nõrkustele viitamine aitas järele võib tollast olukorda nimetada ka kaootiliseks, sest 2015. aastal kaks uut erakonda parlamenti. Ent on’s selles fraktsioonid kord sündisid, siis lakkasid eksisteerimast valdkonnas tegelikke muutusi toimunud ja kui on, siis (algul võis saadik kuuluda ka mitmesse saadikurühma), millises suunas? iidolites pettuti kiiresti, parteisid kord tõrjuti, siis jälle Aastal 1997 Sirbis ilmunud Marju Lauristini, Peeter rivistuti neisse suuresti lääne eeskujude najal. Vihalemma ja Ivar Tallo põhjapanev artikkel „Poliitilise Praegu öeldakse selle kohta, et parlament ei olnud kultuuri areng Eestis“ väidab: tegelik demokraatia sõltub stabiilne. Valitsusel oli keeruline, sest iga eelnõu jaoks poliitilise kultuuri arengust. Autorid eristavad 1988. aas- tuli uuesti toetajaid otsida. Aga Riigikogu liige (vähemalt tast alates arengu kolme faasi: mütoloogiline, ideoloogili- enamik neist) ei elanud fraktsiooni orjuses, ei olnud tuim ne ja kriitilis-ratsionaalne. hääletusmasin, vaid õppiv ja arenev isiksus. Nagu on Mütoloogilist faasi iseloomustas autorite kirjeldust kirjutanud Jüri Rätsep: „Sundkorras hääletamise kombed mööda ühtsus, rahva koondumine massiliikumistesse mit- polnud veel pühakirja tasemele välja arendatud“ (Mitme te mõistuse käsul, vaid n-ö südame sunnil. Inimesi ühen- tule vahel. Tartu, 2011, lk. 74). dasid emotsionaalne kõrgepinge, mitmesugused rituaalid, Jüri Adams on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Riigi- sümbolid ja müüdid. Argumente asendasid loosungid kogu liikmelt on nüüdseks töö- ja kodukorra seadusega „Ükskord me võidame niikuinii“ või „Tartu rahu kehtib“. teatud juhtudel põhjendamatult võetud küsimuste esita- Mütoloogiline oli ju ka Nõukogude impeeriumi elu ja päris mise ja kõnepidamise õigus. Ülemnõukogu juhataja Ülo ootuspärane, et „uus sisu valati vanadesse astjatesse“. Nugis oli algul pigem hädas, sest „iga valituks osutunud Ülemnõukogu kokkutulemise ajaks oli selle faasi inimene tundis ennast täieliku suveräänina, kellel on õigus haripunkt möödas. Rahvusliku vabanemisliikumise sees rääkida, mida tahab ja kaua tahab“ (samas, lk. 46). Aga olid tekkinud eriarvamused, ideoloogiline dialoog. Nõnda tähtis on, et kõneldi, kuulati, tehti muudatusettepanekuid algas koos uute erakondade kujunemisega ideoloogiline lausa istungi käigus ja suvalises vormis, püüti ühiselt faas uute võtmesõnadega „vasakpoolsus“, „parem- parimat ja otsused sündisid parlamendis. Nugise tehase- poolsus“, „sotsiaalne turumajandus“, „avatud ühiskond“, juhi kombed polnud alati kõige kenamad, aga tagantjärele „tugev keskklass“. Argumentideks kasutati pigem läänest tarkusena eelistan paukuvat spiikrit tukkuvale. üle võetud malle stiilis „parempoolsusel ei ole alterna- Ülemnõukogu ajal oli täiesti tavaline, et „oma minist- tiivi“. Suurenes vastandumine ja sallimatus erinevate ritele“ esitati suures saalis teravaid küsimusi. Praeguse seisukohtade suhtes. Poliitiline ja majanduslik eliit õppis Riigikogu komme, et koalitsioonilepingule allakirjuta- kiiremini ja liikus rahval eest ära, ootused olid kõrged – misega loobub saadik küsimise, arupärimise ja iseseisva paratamatult järgnes pettumus ja poliitikahuvi langus. otsustamise õigusest, on vähikäik. Tänu uutele erakonda- 1997. aastal ootasid viidatud artikli autorid lootus- dele on Riigikogu XIII koosseisu 2016. aasta esimese poole rikkalt ideoloogilise faasi peatset ülekasvamist kriitilis- statistika näidanud küll elavnemist ja aruteludes on olnud

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 85 rohkem vürtsi kui mõnes varasemas koosseisus, väidavad tekkides auto (teised ju ka, ja kuniks elu!), hääletatakse vanad olijad. Aga see ei ole kaasa toonud olulist muutust nagu kästud (teised ju ka, mis see üks hääl ikka muudab) parlamenditöös: rindejoon koalitsiooni ja opositsiooni jne. Demokraatia kipubki olevikku ja argist soosima“ vahel pole kadunud, Riigikogu ei toimi kollektiivse (Sirp, 04.02.2010). ajuna, kompromissipuudus on totaalne, kogu seadus- Mida ette võtta? Ehk tasub kuulata üht Marju andlik initsiatiiv on loovutatud valitsusele. Lauristini soovitust „mahedas iroonias ja avatud meelega Ülemnõukogus harjutasid eestimeelsed jõud debatti analüüsida /…/ tänast poliitmaastikku ning mõtiskleda, interliikumise sõjakate juhtidega. 2016. aastal norivad millest arengupeetus on tingitud“ (U, nr 15). Siis ehk Riigikogus sama jõhkrate väidetega asja eest, teist taga jõuame kunagi olukorrani, kus poliitikat mitte ainult teineteisega tüli konservatiivid ja koalitsioonisaadikud kehtestatakse (kuigi see on haldussuutlikkuse seisu- eesotsas ministritega. Valitseb endiselt arusaam, et see kohalt ahvatlev), vaid selleni jõutakse läbirääkimiste ja ongi demokraatia, kui kord nelja aasta tagant on valimi- mõttevahetuse kaudu, kus Eesti riik paistab probleemide sed, võitjad moodustavad koalitsiooni, sõlmivad lepingu lahendamisel silma uuenduslikkuse ja ettevaatamisvõime ja viivad seda jõudumööda ellu. Enamusel on arvuline poolest. Võib-olla leiame endis üles ka 25 aasta taguse ülekaal ja sellega kaasneb tõe ja õiguse monopol. idealismi? Nüüdisaegne demokraatia aga eeldaks päevast päeva toimuvat sisulist dialoogi, üldrahvalikku ümarlauda, olgu Andres Ammas rahvakoguna või kodanikeühenduste kaudu. Arusaam, XII Ülemnõukogu ja XIII Riigikogu liige et väitluse muudavad sisukaks opositsioon, vähemused, eriarvamused, ei ole 25 aastaga pärale jõudnud. Ülem- nõukoguga võrreldes on pigem astutud samm tagasi. Võib-olla on asi selles, et arutlus, analüüs, teiste huvidega arvestamine on Eesti ühiskonnas pigem nõrkuse märk, esikohal on ainelised väärtused, nagu 2010. aastal sõnastas praegune õiguskantsler Ülle Madise. „Ise võimu ja hüvede juurde sattudes liisitakse võimaluse

86 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 RIIGIVALITSEMISE REFORM – RAAMIST VÄLJA

Eesti riigivalitsemise süsteem pandi üldjoontes paika juba seaduse, mis on esimene osa riigireformist. Järgmisena 1992. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseadusega. on aeg pöörata pilgud riigivalitsemise muudele olulistele Olulist osa täidesaatva riigivõimu toimimisest reguleerib aspektidele. Lisaks kohaliku halduse reformile on koalit- 1996. aasta algul jõustunud Vabariigi Valitsuse seadus. sioonilepingus käsitletud parlamentaarse ja e-demokraatia Kuigi nii põhiseadust kui ka valitsuse seadust on kordu- tugevdamist, e-riigi arendamist, digitaalse lõhe tekke valt muudetud, on riigi valitsemise korraldus püsinud vältimist, ümberkorraldusi ministeeriumite vastutus- seni üsna stabiilsel alusel. Elu muutub ning muutub ka valdkondades ja muid olulisi riigielu küsimusi. Eelöeldu ei riigivalitsemise keskkond. Liigne enesega rahulolu ei ole tähenda muidugi, et arutelu peaks piirduma koalitsiooni- voorus ja aeg-ajalt on mõistlik üle vaadata, kuidas meie lepinguga, pigem võiks see olla laiem. Laiem arutelu riik toimib – teha kindlaks, mis toimib hästi ja mida on loob selgema pildi, mis võimaldab luua eeldused Eesti otstarbekas muuta või parendada. Nüüd, taasiseseisvumise konkurentsivõime tõusuks eelseisvatel kümnenditel. 25. aastal, ongi õige aeg värske pilguga üle vaadata riigi- Et midagi tõhusalt muuta, on vaja määratleda piiran- valitsemise korralduse olulised aspektid. gud, millega tuleb reformi puhul paratamatult arvestada. OECD 2013. aasta ülevaates „Government at a Glance“ Eesti tõsisemad probleemid on seotud rahvastiku vähene- („Vaade valitsusele“) on Eesti kohta välja toodud, et kuigi misega. Kui paar aastat tagasi oli Eestis ligikaudu 800 000 paljud poliitikavaldkonnad toimivad suures plaanis hästi, tööealist inimest, siis juba veidi enam kui paarikümne iseloomustab Eesti avalikku haldust siiski killustatus ja aasta pärast on see arv ligikaudu viiendiku (160 000 inime- jäikus. Avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on eba- se) võrra väiksem. Samaks ajaks suureneb pensioniealiste ühtlased ning riigil on raske toime tulla elanike kasvavate inimeste hulk ligikaudu kümnendiku (70 000 inimese) ootustega. Kodanikud ja ettevõtjad tunnetavad riigist võrra. Kindlasti ei soovi keegi neist elada halvemini kui ning otsustamisest võõrandumist. tänased pensionärid või saada kehvemaid sotsiaalhoole- Poliitikauuringute Keskuse Praxis eelmise aasta kande- ja tervishoiuteenuseid. Eesti ühiskond on tugeva algul avaldatud teemapaberis „Usaldusväärne, võimekas surve all ning riigivalitsemist tuleb asuda reformima ja jõukohane riik“ on avaldatud arvamust, et Eesti riigi- oludele vastavaks. valitsemise reformi vajadus tuleneb eelkõige neljast Paari aasta eest oli valitsussektori kogukulude peamisest allikast: osakaal Euroopa Liidu 28 liikmesriigis keskmiselt 1) Eestis on käimas demograafiline kokkutõmbumine 48,5% sisemajanduse kogutoodangust, Eestis aga vaid ja riigisiseselt erinevad regioonide arengukiirused 38,9%. Samas oli valitsussektori tööjõu osakaal kogu töö- oluliselt; ealisest elanikkonnast OECD riikides 2011. aastal keskmi- 2) elanike mobiilsuse kasv soodustab linnaregioonide selt 15,5%, Eestis aga 19,4% ehk ligi neljandik keskmisest arengut ja valglinnastumist; suurem. Üldistatult saab öelda, et Eesti riigi pidamise 3) üleilmastumine, majanduskriis ja ka muutunud kulud on kontrolli all ja oluliselt alla Euroopa keskmise, julgeolekuolukord on oluliselt muutnud riigi- kuid valitsussektori tööjõu osakaalu aspektist ei toimi valitsemise keskkonda; Eesti teiste arenenud riikidega võrreldes kuigi tõhusalt. 4) vaatamata riigivalitsemise keskkonna muutumisele Tööealise rahvastiku kahanemist arvestades tuleks püüda ei ole Eesti avaliku halduse süsteemi viimastel olukorda muuta ja asuda varem või hiljem tõhustama riigi aastatel oluliselt muudetud. toimimist. Samal ajal on vaja tegelda ka avalike teenuste Eelöeldud mõtted võiks kokku võtta nii: kuigi Eesti riik arendamise ja mitmekesistamisega ning rakendada toimib üldjoontes hästi, ootavad elanikud, et nende selleks tänapäeva infotehnoloogilisi võimalusi ja muid elujärg edaspidi paraneks, riigi osutatavate teenuste hulk arengueeldusi. suureneks ning nende kvaliteet ja kättesaadavus paranek- Varem viidatud Praxise teemapaberis on välja paku- sid. Samuti ootavad inimesed, et neid kaasataks rohkem tud reformi üldised eesmärgid. Selle kohaselt peaks Eesti neid endid puudutavate oluliste otsuste langetamisse. riigivalitsemine olema võimekas, jõukohane ja usaldus- Seega võiks riigipidamise reformi eesmärk olla kõige üldi- väärne. Võimeka valitsemise all mõeldakse ergast, mõjusat semalt soov viia Eesti riigivalitsemise süsteem kooskõlla ning kvaliteetset juhtimist. Oluliseks peetakse avatust muutunud oludega, muuta see ühtsemaks, paindlikumaks uutele ideedele, innovatsiooni soodustamist ning teadmis- ja tõhusamaks. tepõhiseid otsustusi. Usaldusväärse valitsemise puhul Koalitsioon ei ole istunud käed rüpes. Eelmisel aastal tähtsustatakse eelkõige hästi toimivat esindusdemokraa- sõlmitud koalitsioonileping näeb ette riigivalitsemise tiat ja kaasavat valitsemist. Soovitatakse püüelda läbi- reformi. 7. juunil 2016 võttis Riigikogu vastu haldusreformi paistvama poliitikakujundamise ja elluviimise poole ning

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 87 viia otsuste langetamine võimalikult madalale otstarbe- hoida kohalike ettevõtete ja administratiivstruktuuride kale tasandile. Jõukohase valitsemise puhul peetakse olu- piisavat massi, mis tagaks hädavajaliku professionaalsuse liseks tõhusat haldussüsteemi. Riigil soovitatakse jälgida, ja haldussuutlikkuse, regioonidesse on suunatud avaliku et avalikest eelarvetest palka saavate inimeste arv järgiks infrastruktuuri investeeringuid. Selleks soodustatakse tööjõuturu trende. Riik peaks investeerima avalikus uute ettevõtete loomist või sissetoomist ning edendatakse sektoris hõivatud inimeste arendamisse. koostööd teadus- ja õppeasutuste ning ettevõtete ja täitev- Toetan neid seisukohti ning märgin, et valitsusel võimu vahel. Püütakse toetada regioonide sisemist arengu- peavad olema tõhusad hoovad poliitikate kujundamiseks võimet ning tugevdada kohalikke omavalitsusi. ning nende mõjusaks ja kiireks elluviimiseks. Selleks Leian, et ka Eestis on vaja hoolitseda selle eest, et siin tuleb arendada vajalikku kompetentsi. Avalike teenuste oleks mitu arenevat keskust ning ettevõtlus ja majandus- kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks tuleb tihenda- tegevus ei koonduks liigselt pealinna ümbrusse. Riik saab da koostööd erasektoriga. Eelkõige tuleb aga kokku leppi- luua piirkondade arenguks vaid eeldused, mitte aga neid da, milliseid avalikke teenuseid, millises mahus ja millisel käsukorras arendada. Ülevalt alla arendamine ei saa olla valitsemistasandil on vaja pakkuda ja kuidas vajalik koos- kestlik, sest selline tegevus ei pruugi lähtuda kohalikest töö paremini toimima saada. Riigi olulised otsused peavad arengueeldustest ja elanike huvidest. Riigil on mõistlik olema põhjendatud ning osapooltega läbi räägitud. toetada häid ideid nõu ja jõuga seal, kus erasektori insti- Riigivalitsemise reform seondub ka ääremaastumise tutsioonid kõhklevad. Kui on piisavalt aktiivseid haritud küsimusega. Arenenud riikides on tihti probleemiks inimesi ja otsustusõigust, on lootust, et head ideed ellu regionaalne polariseerumine ehk rahvastiku vähenemine viiakse. ääremaadel. Selle tagajärjel koonduvad kõrgema palgaga töökohad suurematesse keskustesse ning keskuste infra- Kalle Laanet struktuurile langeb uute inimeste näol täiendav koormus. põhiseaduskomisjoni esimees Kõrgharidust nõudvate töökohtade puudus maapiirkonda- des põhjustab noorte lahkumist ja muudab maaregioonide arenguväljavaated ebasoodsaks. Tööealise elanikkonna vähenedes ja pensioniealiste inimeste arvu kasvades ei suudeta nendes piirkondades tihti tagada varasemat töö- jõudlust. Rahvastiku vähenemine ei soodusta investeeringuid infrastruktuuri ning piirkonna võime ise oma majandust suunata väheneb. Muutuvate oludega kohanemiseks ja arengueelduste säilitamiseks vajavad nii linnaregioonid kui ka maapiirkonnad kohaliku majanduse restruktureeri- mist ja tihti riigi tuge. Artikkel põhineb 14. aprillil 2016 Riigikogus toimunud olulise Vähendamaks elanike lahkumist hõreda asustusega tähtsusega riikliku küsimuse „Riigivalitsemise reformist“ arutelul piirkondadest, on mõnes Põhja-Euroopa riigis püütud peetud ettekandel.

88 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016