EESTI POLITSEI 90: ÜLEVAADE AJALOOST, TÄHTSÜNDMUSED JA JUUBELIPIDUSTUSED! Mööduva Aasta Tähtsamad Sündmused Politseis Persoonid: Priit Männik Ja Elmar Vaher JUHTKIRI

Eesti politsei ajakiri nr 6 (35) 2008 EESTI POLITSEI 90: ÜLEVAADE AJALOOST, TÄHTSÜNDMUSED JA JUUBELIPIDUSTUSED! Mööduva aasta tähtsamad sündmused politseis Persoonid: Priit Männik ja Elmar Vaher JUHTKIRI

EESTI POLITSEI AJAKIRI NR 6 (35) 2008 EESTI POLITSEI 90: ÜLEVAADE 4 Uudised AJALOOST, TÄHTSÜNDMUSED

MööduvaJA aasta JUUBELIPIDUSTUSED! tähtsamad sündmused politseis Inimlikku hoolivust igasse päeva Persoonid: 6 Kaanelugu Priit Männik ja Elmar Vaher Tähtsündmused olitsei usaldusväärsus on 80%. See on tunnustus Eesti politsei 90- teie professionaalsele ja heale tööle. Seaduskuu- aastases ajaloos lekadP inimesed ei karda politseid, nad näevad teis 12 Kuritöö liitlast ja head teekaaslast turvalisema Eestini jõud- Kihnu kuninga misel. Nii ongi, kui mõelda näiteks Maardu juures kuulsusetu troonilt langemine kiirust mõõtnud politseinikele Toomas Lehterile ja 16 Politsei 2008 Roland Meriteele, kes viisid oma patrullautoga haig- Toomas Hendrik Ilves lasse sünnitama hakanud naise, kelle abikaasa küsis Eesti Vabariigi president Ülevaade mööduva aasta abi politseipatrullilt. Niisugust inimlikku hoolivust tähtsamatest sündmustest peaks jätkuma meie igasse päeva. 27 Pidulik ühispilt politsei Samavõrd ootame politseinikelt pühendumust, otsustavust ja leidlik- juubeliürituselt kust, mida näitas vanemkomissar Sergei Futkin, kes lahendas oktoobri alguses Viru vanglas tekkinud kriisiolukorra, kui kaks noormeest võtsid 28 Eesti politsei 90 pantvangi sotsiaalpedagoogi. Raivo Küüdi juubeliaktuse kõne Keeruline majandusolukord, suurenev töötus ja süvenev ebakindlus Juubelit väärt pidu – need on praegu ühiskonna ette kerkinud katsumused, mille mõjutusi tunnevad kahtlemata ka politseinikud oma töös. Need mõjutused ei tee 32 Eesti politsei 90 teie tööd kergemaks, vaid vastupidi, aga olen kindel, et te tulete toime. Juubelipidustused politsei Eesti huvid ei lõpe Eesti piiriga. Ka Eesti mured ei lõpe Eesti piiriga. allasutustes Meie politsei on korduvalt tõestanud oma rahvusvahelist haaret. 36 Persoon Mitte väga ammu paljastas Eesti-Soome ühine uurimisrühm mõne Sisekaitseakadeemia rektor Priit päevaga inimese, kes pressis Soome ettevõtjalt välja kaks miljonit eurot, Männik ähvardades tappa tema lähedasi. Meie keskkriminaalpolitsei näitas siin tõelist meistriklassi. 38 Persoon Eesti politsei on järjest tõhusamalt tõkestamas inimeste pangakonto- Põhja Politseiprefektuuri sid tühjendavat küberkuritegevust ning arvutikelmusi. Tavaliselt ületavad politseiprefekt Elmar Vaher need kuriteod riikide piire. Rahvusvahelisele kuritegevusele saab vastu 41 Mälestame panna üksnes rahvusvahelise politseikoostöö. Kuidas muidu oleks tabatud Eestis arvuti taga istuv mees, kes varastas Austriast ühe arsti pangakontolt Mälestustahvlid meenutavad 90 000 eurot, kandis selle Läti kaudu Venemaale, sealt Ukrainasse, kus raha hukkunud politseinikke pangakaartideks muudeti ja need bussiga Eestisse saadeti. Selle loo avas- Nimekiri tööülesannete täitmisel tas Eesti keskkriminaalpolitsei koostöös meie välispartneritega mitmest hukkunud politseinikest riigist. Arvutikelmid hoiatavad juba üksteist internetifoorumites – hoidke 44 Ajalugu Eestist eemale, seal saab politsei teid kätte. See on väga hea tunnustus. Eesti esimese iseseisvusaja (1918– Olen kindel, et koondate jõud ka netiavarustes tegutsevate ohtlike ahis- 1940) politsei tajate tabamiseks. Politseid ootavad ühendameti loomisega ees põhimõttelised muudatu- 48 Raamat ja lastekülg sed. Sellega hakkama saamise retsept on lihtne: alluvad ja ülemad usaldagu 50 Sisukokkuvõtted ja ristsõna üksteist ning info liikugu. Ent reformidest hoolimata on kõige tähtsam teie igapäevane töö, mis kaitseb Eestit sisemiselt ja annab meie inimestele turvatunde. Edu teile, lugupeetavad politseinikud! Teie lähedastele soovin aga suurt mõistmist ja kannatlikkust. POLITSEILEHT nr 6 (35) 2008

Politseileht on kuus korda aastas ilmuv Kolleegium: Raivo Küüt, politseipeadirektor; Eesti politsei soovib kõigile praegustele ja politseiajakiri. Raivo Aeg, KAPO peadirektor; Priit Suve, Väljaandja: Politseiamet Lääne PP; Aivar Otsalt, Lõuna PP; Elmar Pärnu mnt 139 Vaher, Põhja PP; Tarmo Kohv, Ida PP; Priit endistele politseipere liikmetele rahulikke 15060 Tallinn Männik, SKA rektor; Eerik Heldna, KKP di- E-post: [email protected] rektor; Ivar Prits, JUPO direktor; Anne Osvet, jõule, ilusat aasta lõppu ja Toimetus PA kommunikatsiooniosakonna juhataja; Toimetaja: Raimo Matvere Andres Kahar, KAPO komissar; Kristina Vastutav toimetaja: Priit Raju Leer, Siseministeeriumi avalike ja välissuhete head uut aastat. Keeletoimetaja: Ene Sepp osakonna juhataja; Toomas Sildam, Vabariigi Kujundaja: Veiko Veski Presidendi avalike suhete nõunik

detsember 2008 POLITSEILEHT UUDISED UUDISED

Politsei – paikapidavate väärtuste kandja Mälestasime hukkunud politseinikku Udo Jantsust

Konverents tõi ühise novembril peeti Tallinnas järjekorras juhtis tähelepanu, et iga politseinik peab alati detsember 1992. Pime vihmane Tartu- traktorirooli keera- laua taha viis endist kolmas politsei eetikakonverents. Sel- mõtlema, mis on konkreetse normi mõte ja mis Valga maantee. Tartu Politseiprefektuuri nud ning ikka korda siseministrit: (vasakult) le11. aasta konverents korraldati egiidi all „Politsei väärtust see norm kaitseb, ning alles siis otsus- välipolitsei3. kordnik Udo Jantsus on peatanud ja õigust pidanud ning Ain Seppik, Märt Rask, – paikapidavate väärtuste kandja“. tama, kuidas seda normi kohaldada. Norme heinakoormaga käru vedanud traktori, mida seda teisteltki nõud- Kalle Laanet, Margus Ettekannetega esinesid Riigikohtu esimees kohaldades on oluline arusaadavus ja mõiste- juhtinud mees on joobes. Kabiinist hüppab nud. Sestap olid lootu- Leivo ja Olari Taal. Foto: Priit Raju Märt Rask, õiguskantsler Indrek Teder ja pro- tavus. sõiduteele naine ja peatab kätega vehkides vas- sed poja politseiniku- fessor Marju Lauristin, töötubades käsitleti Professor Marju Lauristin rääkis kommuni- tassuunast lähenenud palgikoormaga veoki. karjääriga seoses isale katsioonist ja turvalisusest. Ta rõhutas, et ühis- Politseinik püüab naist rahustada ja autojuhile eriti olulised ja tema konna üldine turvalisuse seisund sõltub suurel selgeks teha, et too liikumist jätkaks ega teele hukkumine liiklus- määral politsei tegevusest. Suur osa politseile takistust ei tekitaks. Nõukogudeaegse liiklus- käpardluse segadikus antud usaldusest on usaldus politsei protseduu- kultuuri kohaselt ei vähenda mööduvad sõidu- korra loomisel ebaõig- ride vastu, mis tähendab, et selle kõrval, mida ja kid eriti kiirust ning sõidukite puntrast möödu- luse tippude tipp. Vii- kui palju me teeme, muutub üha olulisemaks mine on kui loterii. Lada juht ei saanud aru, mis mase detailini oli Ant- see, kuidas me teeme. teel toimub, ning rammis seisva sõiduki haagist. sul meeles surmateate Selgelt joonistus välja, et politseilt oodatakse Politseikordnik jäi auto ja haagise vahele ning saabumine ja eeluu- ühiskonnas igakülgset turvalisust. Politsei peab suri silmapilkselt. Udo Jantsus oli taasloodud rimise ning kohtupi- pakkuma nii füüsilist kaitset kui ka tunnet, et Eesti politseis esimene teenistusülesandeid täi- damise käigus kriipima jäänud segadused. Sel- Mälestustseremoonia Udo Jantsuse haual politsei tegevusega kaasneb ühiskonnas turva- tes hukkunud politseiametnik. lest hoolimata toimus kohtumine ikkagi pigem Foto: Lõuna PP arhiiv lisus ning turvatunne. 10. novembri sombusel hommikul avaldasi- positiivses meeleolus ja ehk areneb siit välja ka sisejulgeoleku, kommunikatsiooni, juhtimise ja Endiste siseministrite arutlusringis oli üks me talle austust pärja panekuga Rannu kalmis- traditsioon, mille järele politseinikud ise vaja- hariduse küsimusi. Arutlusringis, kus osalesid olulisi teemasid politsei ja poliitika seotus. tul. Lisaks meie asutuse viieliikmelisele esindu- dust tundma hakkavad, tulevad siis kohale kas ka endised siseministrid ja politseipeadirekto- Politsei on täidesaatva riigivõimu osa. Eesmärke sele oli kohal Udo isa Ants Jantsus, kes oli poja Udoga koos töötanud mehed või lihtsalt need, rid, kõneldi politseitöö tulemuslikkusest. politseile seavad rahva valitud poliitikud. Ees- meelespidamisest tuntavalt liigutatud. Rannu keda ühendab munder, töö ja väärtused. Riigikohtu esimees Märt Rask käsitles süü- märgid fikseeritakse arengukavades ning need vallavalitsuse infopunkti lahke töötaja abiga Indrek Koemets tuse presumptsiooni vs. avalikkuse huvi ning on selgelt mõõdetavad. Poliitikud eraldavad korraldas kaplan Valdo Lust hubases ruumis Tartu politseiosakonna ülemkomissar meedia rolli selles. Ta rõhutas, et kohtumõist- politseile eesmärkide elluviimiseks ressursid, väikese kohvilaua, nii et saime pisut juttu ajada. mine peab olema avalik, kuid toimuma kohtu- mis ongi politsei seos poliitikaga. Ants on terve oma töömeheelu auto- ja saalis ja olema avalik seal, mitte enne kohtusaali Eesmärkide elluviimiseks vajalikud meeto- jõudmist ajakirjanduses. Märt Rask tõi positiiv- did, taktikad ja meeskonna valib politsei ise. selt esile meediaga suhtlemise hiljuti Ida-Eestis Siin on politsei käed vabad niivõrd, kuivõrd sea- juhtunud nelikmõrva lahendamisel. dused ja väärtused seda lubavad. Mardipäeval tähistati taas suurejooneliselt isadepäeva Õiguskantsler Indrek Teder arutles teemal Anne Osvet „Väärtus normi ees või väärtus normi sees“. Ta Politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja ühapäeval, 9. novembril peeti Viljandi Spor- tuse ülemkomissar Raimond Träss, konstaabel dihoones juba traditsiooniks kujunenud Maarja Aunap ja kriminalistikatalituse politsei- kõigiP Eesti jõustruktuuride ühine rahvapeona juhtivinspektor Harry Harkmann. Nemad said “Kelgukoerad” Saaremaal korraldatud üritus „Kõigi laste isadepäev“. Päe- tõsise mahvi, töötades nii spordihallis lastele va avas siseminister Jüri Pihl, kes rõhutas, et isa sõrmejälgede võtmist näidates kui ka muud kri- on nii kodu kui ka riigi kaitsja ning seda tunnet minalisti tööd tutvustades. Samuti vastasid nad –16.11.2008 fil- menukas sarjas nagu „Kelgukoerad“. Ilm oli tuleb kõigis lastes kujundada. Siseminister oli arvukatele küsimustele politseitöö kohta. miti Saaremaal halb ja aeg-ajalt sadas vihma, kuid töötada koos rõõmus, et Viljandisse kogunes end lastele ja Tartu politseiosakonna vanemkonstaablid kodumaise14. krimiseriaali nii heade näitlejatega oli suur au. Sellest ei saa- noortele tutvustama nii palju riigi sise- ja välis- Ottomar Virk ja Antti Tilling koos oma teenis- „Kelgukoerad” kolme osa, nud lihtsalt keelduda,” meenutas konstaabel kaitsega tegelevate organisatsioonide esinda- tuskoertega näitasid külastajatele politseikoer- kus koos tuntud näitleja- Kaisa Nurm. jaid. te tegevust. Suure-Jaani konstaablijaoskonna tega tegutsesid ka kohali- Komissar Meelis Juhandi jaoks on näitlejatöö Lavakavas osalesid politsei, kaitseväe, piiri- komissar Harry Andresson pakkus huvilistele kud inimesed. peaaegu igapäevaharrastus. „Olen erinevates valve ja Kaitseliidu orkester, ansamblid Zetod ja vaadata patrullbussi ja e-politsei võimalusi. Väga Laupäeval, 15. novemb- teatrites näitlejana kaasa teinud pea 16 aastat, HU?. Kontserdi lõpetasid menukad Tanel Padar efektne oli Viljandi politseiosakonna märulipo- ril filmiti näiteks stseeni, kuid selline seriaalikogemus oli mul esimene. ja Sun. litsei tugiüksuse näidisesinemine. Kuue mehe kus mees end uurijate sil- Hea oli töötada professionaalidega, nagu seda Isadepäeva üritusega tavapäraselt kaasnev rühma juhtis Suure-Jaani konstaablijaoskonna me all tulistab. Kohale tõt- on „Kelgukoerte“ tiim. Kokkumäng sujus ja oli tehnika tutvustus oli seekord Viljandi Vabadu- vanemkonstaabel Olev Kookla. tasid politseinikud, keda näha, et näitlejad teevad oma tööd naudinguga,” se väljakul, kus lisaks politsei-, pääste-, piiri- Üritus läks korda, kinnitasid ka paljud vil- kehastasid kohalikud vor- sõnas komissar. valve- ja kaitseväesõidukitele ning relvastusele jandlased, kes ütlesid, et nii suurt, sisukat ja rah- mikandjad Meelis Juhan- Saaremaal filmitud kolm osa seriaalist jõua- demonstreeriti politsei- ja päästekoeri. Välja- varohket ettevõtmist pole sealmail kaua olnud. Kelgukoerad Saa- di, Andres Mook, Kaisa vad tele-eetrisse novembri viimasel reedel ja kule püstitatud lavalt käisid läbi kõik eespool remaal. Seekord jäi Märt Kõrgmaa Nurm ja Grete Kull. detsembri esimestel reedetel Kanal 2s. nimetatud orkestrid. Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna piirkondliku politsei hiljaks. „See oli minu jaoks Politsei seekordse väljapaneku eest hoolitse- politseitöö talituse juhtivkonstaabel Foto: Raul Vinni ajalehest Oma Saar Kristi Mägi esmakordne kogemus Kuressaare politseijaoskonna vanemspetsialist-infojuht sid valdavalt Lõuna Politseiprefektuuri amet- mängida väikest osa nii nikud: korrakaitseosakonna preventsioonitali-

POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT KAANELUGU KAANELUGU

Politsei reservjaoskonna ( ratsapolitsei) soomusmasina meeskond 1939. aastal Tähtsündmused10 Eesti politsei 90-aastases ajaloos The team of the armoured vehicle of the police reserve station Artiklis refereeritakse 1929–1938 Politseivalitsuseks( mounted police) ning in 1938–1940 1939 mereväekortikut. Politseiametis Eesti politsei on tegutsenud keerulisematel ja lihtsamatel aegadel, kuid olnud ala- olitsei korraldasti pühendunud regulaarselt paraade. eestimaalaste Ilusas mundris rühi kaitsmisele.kad mehed pakkusid Järgnevalt ülevaadeuring peace time mõnigatest the police were equippedolulise with- necessary meansPolitseitalituseks. for protection. Mõõk oli iseseisvusajal rohkem piduli- politseivaatajaskonnale 90. suurt silmarõõmu. Tallinnas ja Tartus olid oma politseiorkestrid For a few years after the war police offi cers wore Russian navy dirks as cold aastapäevaksP matest sündmustest politsei senises ajaloos. D 1. jaanuarist 1926 nimetati Kaitsepolit- ku mundri juurde kuuluv iluasi. Kordnikud ja javalminud meeskoorid. Politseis oli au sees sport. weapons. During the years of independence a sword was more of a decorativesei poliitiliseks element politseiks. Politseiringkonda- vanemkordnikud kandsid aastail 1923–1933 meeneraamatut of a festive uniform. In the years 1923-1933 patrolmen and senior patrolmendest said wore prefektuurid, a mida juhtisid prefektid. külmrelvana tääki. 1933. aastal võeti kasutusele „Eesti politseiesti 90“ politseid24. kujundati veebruaril ja arendati 1918 põhi kuulutatimõttel “pigem välja vähem, Eesti aga parimad”.Vaba- 1920.Politseinikud bayonet Vabadussõjas as a cold weapon. Truncheons were introduced in 1933. Politsei kõrgem juht oli politseidirektor, tema kumminui. Eaastal teenisriik, välispolitseis kuid juba 1840, järgmisel kriminaalpolitseis päeval 299jõudsid ning kaitsepolitseis Tallinna 111 abi oli politsei abidirektor, Politsei Peavalitsuse Tulirelvadest oli Vabadussõja ajal ja pärast ametnikku, seegaSaksa oli politseinikke väed ning kokku Eestis 2250. kehtestati kaheksaks ja esti politseihere oli was 1918. a great aastal shortage saanud of fi rearms oma üles during- the War of Independence.osakonnajuhataja Th e oli politseiinspektor. Välis-, sõda suur puudus. Relvad olid eri tüüpi ja pad- pooleks kuuks Saksa okupatsioonivõim. Saks- EandeidT täitaweapons veidi were üle of kahe diff erent nädala, types and kui there algas were not enough cartridges.kriminaal- In time ja poliitili- 938. aastal olilased 1486 välispolitseinikku,ei tunnistanud 157 Eesti kriminaalpolitseinikku riiklikku iseseisvust ja 112 poliitilise uus sõda.the Nõukogude main fi rearm of Venemaa Estonian police alustas became maail Belgian- Browning FNse cal. politsei 7.65. Also jaoskondi Politsei ratsareservi võistlused ja Eesti Ajutine Valitsus oli sunnitud minema marevolutsiooni eksporti ja hakkas tagasi vallu- juhtisid komissarid politsei ametnikku. Politseivalitsuses töötas 31 ja Politseikoolis 5 ametnikku. Nagant revolvers and Mausers were used. Some police offi cers had a machine gun. In septembris 1926. aastal 1 põranda alla. Kui Esimene maailmasõda lõppes, tama iseseisvuse väljakuulutanud alasid. ning abikomissarid. Kokku teenis selsai aastal Eesti 1791 Ajutine politseinikku, Valitsus kellest võimuohjad 3 oli nai endassoost. kät Naisi- võetiVabadussõda 1936 gas pistols kestis were 1918. introduced. aasta Estonian 28. novemb police officers usually had Kriminaal-two weapons: aja poliitili- politseiteenistussete. üksnes 11. novembril erandkorras. asutati Välispolitseisse iseseisvuse neid tööle kaitsmiseks ei võetud. Politsei rist kunipersonal 3. jaanuarini and service 1920. weapon. Siis sõlmiti Nõuko- se politsei koosseisus Competitions of the mounted police tuumiku moodustasid Politseikooli lõpetanud ametnikud. rahva omakaitseorganisatsioon Kaitseliit. gude Venemaaga relvarahu ning 2. veebruaril olid veel vanemas- reserve in September 1926 Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti Tallinnas 1920 Tartu rahu.he police Eesti organised suutis regular kaitsta parades. oma Stately ise -men in beautiful uniformssistendid were ja a assisten- esti politseiasunud oli töökas politseijaoskonnad ja tõhus organisatsioon. sakslastelt Kriminaalpolitsei üle. Seda suutis jubaseisvust T vägapleasant ülekaaluka sight for vaenlase the spectators. vastu. In Tallinn and Tartu there were policedid, orchestrasvanemagendid ja E1923. aastalpäeva lahendada tähistatakse 61% kuritegudest Eestis ja politseipäevana. see arv ei kahanenud Aas ka edaspidi.- Vabadussõja and male choirs. võidu Sport sepistamises was a popular oli pastime oma among osa the police offi cers.agendid. Välispolitseis 1930. aastate lõpultail lahendati 1918–1919 98–99% tegutses tapmistest politsei. Eesti politsei Vene töönäitajad Ajutise polnudka politseil, kes töötas erakordselt rasketes olu- töötasid konstaablid teiste Euroopa riikideValitsuse omadest miilitsaseaduse kehvemad. Inimesed alusel, usaldasid allus ja kohaliku abistasid politseid.- des. Kesisestonian relvastusega, police organisation aga mõnikord was developed isegi under the principle “rather(endised fewer, but rajooniüle - Tallinna kriminaalpolitseinikud Tol ajal oli Eestisle turvaline omavalitsusele elada, kuid . ningiseseisvusaeg kandis jäi miilitsa kahjuks lühikeseks. nimetust. ilma relvadetaEthe best”. politseinikud In 1920 there abistasidwere 1840 offisõjaväe cers in fi- eld police, 299 offi mad),cers in criminal allkonstaablid, väljasõidu ootel 1920. aastate alguses 1920. aastast oli korrakaitseorganisatsiooni võime, hoidsidpolice and 111tagalas offi cers vaos in security kuritegevust police, altogether ning it made 2250 policevanemkordnikud offi cers. ja nimetuseks politsei. korraldasid koos Kaitseliiduga ühisoperatsioo- kordnikud. ne, et tabada väejooksikuid, salaviinatootjaid ja 1940. aastal oli Ees- Criminal police offi cers of Tallinn at the n 1938 there were 1486 fi eld police offi cers, 157 criminal police offi cers and 112 spekulante. Vabadussõja aastail langes tee- tis üheksa politseipre- beginning of the 1920s nistusülesandeidIoffi cers of political täites police. kolm 31 politseinikku. offi cers worked at Police Administrationfektuuri, and 5sh at Raudtee- Police School. Th ere were altogether 1791 police offi cers in Estonia depolitseithat year, three prefektuur. Politseiasutusteof them females. moodustamine Women were accepted ja to the police service only in exceptional arendamine Politseiharidus ja ressursid runeid ei jätkunud. Ajapikku kujunes Eesti polit- circumstances. Th ey were not employed as fi eld police offi cers. Th e core of police was sei põhiliseks tulirelvaks Belgia brauning FN kal formed byalitud offi cers who esindusorgan had fi nished Police Asutav School. detsembril 1924 üritasid nii Nõukogu- 7,65. Kasutusel oli ka nagaane ja mausreid. VKogu võttis 17. detsembril 1919 1.de Venemaalt tulnud kui ka kohapealsed Mõnel politseiüksusel oli kuulipilduja. 1936. vastustonian politseiseaduse. police was an industrious Loodi and riiklik effi cient organisation. Criminalenamlased police Eesti riiki kukutada. Riigipöörde ajal aastal võeti käibele gaasipüstolid. Eesti politsei- Evälispolitsei,offi cers were able kelle to solve ülesanne 61 per cent oli of hoida crimes already in 1923. Thtapsid at number enamlased did Tallinnas viis politseinikku. nikel oli tavaliselt kaks relva, millest üks oli tee- notühiskondlikku decrease later either. julgeolekut At the end of the ja 1930s korda, 98-99 per cent of killingsMässu were solved.mahasurumise järel tehti politseis suuri nistusrelv ja teine isiklik. kaitsta kõiki ja igaüht tooruse, vägi- ümberkorraldusi. Eesti politseid kujundati ja arendati põhi- Th e work indicators of Estonian police were not worse than those of other European valla ning omavoli eest. Politsei ülal- 1925. aasta kevadel asutati Tallinnas Politsei- mõttel “pigem vähem, aga parimad”. 1920. aas- countries.pidamise People kulud trusted kandis the police sestpeale and helped riik. them. It was safe to kool.live in PolitseikooliEstonia. kõrgema klassi lõpetas 598 tal teenis välispolitseis 1840, kriminaalpolitseis UnfortunatelyMaakondade the jatime linnade of independence baasil moodus was cut short.- politseiohvitseri, alamast klassist tuli reakoos- 299 ning kaitsepolitseis 111 ametnikku, seega tati politseiringkonnad, mis jagunesid seisule täiendust 717 isikut. Politseikooli kõr- oli politseinikke kokku 2250. jaoskondadeks, need omakorda rajoo- gema klassi lõpetas kolm naist. Esimene Eesti 1938. aastal oli 1486 välispolitseinikku, 157 nideks, mida juhtisid vastavad ülemad. naispolitseinik oli Lydia Kukk, kes astus polit- kriminaalpolitseinikku ja 112 poliitilise politsei 5. jaanuaril asutati kriminaalpolitsei, seiteenistusse 1929. aasta sügisel. ametnikku. Politseivalitsuses töötas 31 ja Polit- 12. aprillil kaitsepolitsei. 1920. aastal asutati Eestis politseireserv, mille seikoolis 5 ametnikku. Kõigil kolmel politseiharul oli oma üksused asusid Tallinnas ja Petseris. Kokku teenis sel aastal 1791 politseinikku, peavalitsus. Välis- ja kaitsepolitsei Politseireservis teenis nii jala- kui ka ratsa- kellest 3 oli naissoost. allusid siseministeeriumile, krimi- politseinikke. Ratsapolitsei üksused olid kõige Eesti politsei oli töökas ja tõhus organisat- naalpolitsei kohtuministee- mobiilsemad ja distsiplineeritumad politsei- sioon. Kriminaalpolitsei suutis juba 1923. aastal riumile. 1. mail 1924 ühen- üksused. Politsei ratsareserv andis 1. detsemb- lahendada 61% kuritegudest ja see arv ei kaha- dati kolm politseiharu ning ri 1924. aasta mässu ajal enamlastele otsustava nenud ka edaspidi. allutati siseministeeriumile. vastulöögi. 1930. aastate lõpul lahendati 98–99% tap- Aastail 1919–1929 nime- Rahu ajal suudeti politsei varustada vajali- mistest. Eesti politsei töönäitajad polnud teiste tati politseid juhtivat asu- ke kaitsevahenditega. Paar aastat pärast sõda Euroopa riikide omadest kehvemad. Inimesed tust Politsei Peavalitsuseks, kandsid politseiohvitserid külmrelvana Vene usaldasid ja abistasid politseid.

POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT Liikluspolitseinik kiirust mõõtmas 1990. aastate alguses

A trafﬁ c police ofﬁ cer measuring the speed at the beginning of the 1990s

KAANELUGU Pärnu Politseiprefektuuri KAANELUGU hoonele asutuse nimetahvli paigaldamine 1991. aastal

II maailmasõda viis politsei likvideerimiseni naavia maad. • 31. oktoobril 1990 määras valitsus ametisse kaitseagentuuride abi on olnud suur erika- SiiskiThe instalment oli ka palju of the erinevat.name Aastal 1918, mil politseipeadirektori. tegooria kriminaalpolitseiametnikke õpe- augustil 1939. aastal sõlmisid Saksamaa Eestiboard riik of ja the politsei agency onloodi, the olime seotud Tsaa- • 5. novembril 1990 nimetati ametisse 12 tades nii Eestis kui ka väljaspool. ja NSV Liit mittekallaletungilepingu. ri-Venemaaga.building of Pärnu Võib-olla Police oli sellest süsteemist politseiprefekti. • Suurbritannia on korraldanud meie juh- Eesti23. oli nende riikide seas, kes jäid NSV Liidu iseseisvasse riiki astumine selle võrra kergem, • 20. novembril 1990 loodi Eesti Vabarii- tivpolitseiametnike väljaõpet ning andnud mõjusfääri. Suur naaberriik surus et rohkemPrefecture olid inomased 1991 niisugused üldinimli- gi Riiklik Politseiamet ning 23. novembril nõu politseitöö korraldamisel. Eestile peale vastastikuse abistamise lepin- kud mõisted nagu peremehetunne, distsipliin politseiprefektuurid. Tänapäeva ühiskonnas globaliseerub ka gu. ja ausus. Tookord loodi enne iseseisev Eesti riik • E esti taasloodud politsei alustas tegevust kuritegevus. Seda saab tulemuslikult ohjeldada 1. märtsil 1991. aastal. ainult siis, kui suudetakse korrakaitseteenistu- • 20. augustil 1991 langetas Eesti Vabarii- sed integreerida rahvusvahelisse koostöövõrku. gi Ülemnõukogu otsuse Eesti iseseisvuse Selle aluseks on erinevate riikide politseiteenis- kohta. tuste, rahvusvaheliste ühenduste ning institut- Taasloomise järel nappis nii inimesi kui sioonide hästi toimiv koostöö, kuhu on üsna vahendeid kiiresti lülitunud ka Eesti politsei. • 4. novembril 1992 võeti Eesti Interpo- esti politsei taasloomisega ei vahetatud pel- li Peaassamblee istungil Senegalis vastu Miilitsaautogalt miilitsamundrit ülevärvimine ega nimetust, vaid loo- Interpoli täisliikmeks.13 diE vormilt ja sisult täiesti uus organisatsioon. • 1995. aastal alustas Eesti Vabariigi Peterbu- politseiautoksEsmaste raskustena 1991. aastal kerkisidki tollase politsei ri Peakonsulaadis tööd Eesti politsei esime- ette kaadriprobleemid. Politseikoolist tulnud ne atašee. Thenoored repainting ei olnud of a militia omandanud3. augustil car 1939. aastal veel sõlmisid praktilist Saksamaa jatöö NSV- Liit• mittekallaletungilepingu.1996. aastast alatesn on23 August meie 1939 politseiamet Germany and USSR- signed a non-aggression pact. Estonia kogemust, väga paljud senised miilitsaametni- nikud osalenud rahuvalve- ja politseimis- into a police car 2in Eesti1991 oli nende riikide seas, kes jäid NSV Liidu mõjusfääri. Suur naaberriik surus Owas among the countries that fell into the Soviet sphere of infl uence. Th e great kud lahkusid, Eestilekaugeltki peale vastastikuse väike abistamise ei olnud lepingu. nende 1939. aasta oktoobrissioonidel. Eestisse saabunud neighbouring country forced a pact of mutual assistance upon Estonia. 25, 000 Red arv, kes lihtsalt25 oma 000 punaväelast isiklike asusid omaduste neile määratud poolest sõjaväebaasidesse. • 17. 10. juuni oktoobril 1940. aasta 2001Army soldiers allkirjastati that arrived in TallinnasEstonia in October 1939 settled in the military bases ei sobinud politseisvarahommikul töötama. ületas Eesti Lahkus Vabariigi riigipiiri kaks veel kol 80 -000 – 90 000Eesti punaarmeelast Vabariigi ja established ja Euroopa for them. On Politseiameti the early morning of 17 June 1940 another 80, 000-90, 000 mandikku senistestvastupanul juhtidest. polnud enam mõtet. Eesti kaitseväes oli pelgalt 16 000(Europol) meest. 21. juunil koostööleping. Red Army soldiers crossed the border of the Republic of Estonia and there was no viidi Eestis asunud punaväe toetusel läbi riigipööre. 21. juulil kuulutati välja nõukogude point in resisting them anymore. Th ere were only 16, 000 men in Estonian defence Politseistruktuuridevõim ja 6. augustil juhtimise liideti Eesti Nõukogude kohustus Liidu koosseisu.jäi • Eesti2005. oli okupeeritud aastast ja onforces. Eesti On Europoli21 June a coup täisliige. was conducted in Estonia with the support of the Red paljuski noorte,annekteeritud. väheste kogemustega politsei- • 2007.–2008. aastalArmy. On on 21 July Eesti Soviet authorityLäänemere was proclaimed and on 6 August 1940 Estonia was nike õlgadele. Esimestel aastatel sattus polit- maade organiseeritudincorporated kuritegevuseinto the Soviet Union. vastaEstonia had- been occupied and annexed. seisse ka juhuslikke8. augustil inimesi, 1940 politsei kes likvideeritivõeti tööle ja asemele otse loodi tööliste-talupoegadese rakkerühma miilits. (Baltic Sea Task Force on tänavalt, sest kohe214. juuniloli vaja 1941 viiditäita Venemaa politseiametni vangilaagritesse ja -asumisele 10organized 000 inimest, kelle Crime) eesistuja.n 28 August 1940 police was abolished, instead of it the militia of workmen and ke töökohad. 1995.seas oli nii aastani mehi kui naisi. vahetus Enamik politseinikke igal aastal langes repressioonidePolitseiametnike ohvriks. Alates O ja teenistujatefarmers was created. kontaktideOn 14 June 1941 10, 000 people, both men and women, 1956. aastast hakkasid vähesed ellujäänud kodumaale saabuma. Tagasi tuli ka üksikuid were deported and sent to Russian prison camps. Th e majority of police offi cers became keskmiselt 20%politseinikke, politseiametnikest. enamasti invaliididena. arendamiseks on Eestivictims politsei of repressions. esindatud In 1956 the few järg survivo- rs started to return to their homeland. A 1939. aasta oktoobris Eestisse saabunud ning alles seejärel politsei. Algusaastad olid rasked nii Eesti Vabariigile mistes rahvusvahelistesfew police organisat offi cers also came- back, mostly as invalids. 25 000 punaväelast asusid neile määratud sõja- Politsei taasloomise ajal olime aga veel Nõu- kui ka politseile. Puudus oli kõigest – kirjutus- sioonides: Euroopa Polit- väebaasidesse. 17. juuni 1940. aasta varahom- kogude Liidu koosseisus. See liit oli meile vägi- masinatest, telefonidest, vormist, sidevahendi- seispordi Liit mikul ületas Eesti Vabariigi riigipiiri veel 80 000 valdselt peale surunud režiimi, kus inimeste test, autodest, isegi harilikust valgest kirjapabe- – 90 000 punaarmeelast ja vastupanul polnud eetilised arusaamad olid sügavalt väärastunud. rist. Haruldased olid arvutid ja paljundusmasi- enam mõtet. Eesti kaitseväes oli pelgalt 16 000 Tõsiasi, et politsei taasloodi ajal, mil iseseisvuse nad. Paljud riigid abistasid Eesti politseid kant- meest. 21. juunil viidi Eestis asunud punaväe taastamiseni jäi veel pool aastat, mõjutas kind- seleimööbli, autode, side- ja arvutustehnikaga. toetusel läbi riigipööre. 21. juulil kuulutati välja lasti selle algusaja tegemisi. Olulisel kohal oli teiste riikide pakutud kooli- nõukogude võim ja 6. augustil liideti Eesti Nõu- Politsei taasloomist alustati võõrvõimu all tusabi. Eriti tuleb rõhutada narkokoolitust ning kogude Liidu koosseisu. nüüdisaja majanduse ja pangandussüsteemi

28. augustil 1940 politsei likvideeriti ja ase- ttevalmistusi organisatsiooni taasloomiseks kontrolli võimaluste koolitust, mis olid tollasele 3 mele loodi tööliste-talupoegade miilits. Ealustati veel võõrvõimu tingimustes. politseile täiesti uued valdkonnad. 14. juunil 1941 viidi Venemaa vangilaagrites- • 8. mail 1990 tunnistas ENSV Ülemnõuko- Palju tuge välismaa kolleegidelt 2 se ja asumisele 10 000 inimest, kelle seas oli nii gu kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude mehi kui naisi. Enamik politseinikke langes rep- Sotsialistlik Vabariik. lljärgnev loetelu annab üksnes põgusa üle- PILDIL ressioonide ohvriks. • 5. juunil 1990 langetas Eesti Vabariigi Valit- vaate neist riikidest, kes esimeste seas mei- sus otsuse avada politseinike ettevalmista- leA abikäe ulatasid.1. Politseikomissar Rein Loosaare monogramm Politsei pärast iseseisvuse taastamist 2. Politseinikud spordivõistlustel 1930. aastail miseks Paikusel politseikool. • Soome Vabariigi abile toetudes alustas tööd 3. Spordiseltsi Kalev diplom aastast 1925 esti politsei taasloomise mõte sündis ajal, • 1. augustil 1990 väljus Eesti siseministee- politseikool Paikusel. mil organisatsiooni tegevuse vägivaldsest rium NSV Liidu siseministeeriumi alluvu- • Rootsi KuningriigiltIN THEsai politseikool PICTURE metoo- 1 peatamisestE oli möödunud ligi 50 aastat. Paljus- sest ning omandas iseseisvuse. Seega võt- dilist ja materiaalset abi. 1. The monogram of Police Superintendent Rein Loosaar ki võib tõmmata paralleele 1918. aastal politsei tis Eesti Vabariik endale täieliku vastutuse • Saksa Liitvabariik ja tema liidumaad Rhein- 2. Police ofﬁ cers at sports competitions in the 1930s loomise ja 1991. aastal taasloomise vahele. korrakaitse eest. land-Pfalz ning Schleswig-Holstein on and- 3. The diploma of Sports Society Kalev dating from 1925 Mõlemal korral võeti korrakaitsestruktuurid • 20. septembril 1990 võttis Eesti Vabariigi nud suuremahulist materiaalset abi ja kor- üle võõrvõimu käest, politseitöö põhimõtted ja Ülemnõukogu vastu politseiseaduse, mil- raldanud hulgaliselt koolituskursusi. arusaamad olid pärit teisest riigist ning politsei lega algas miilitsastruktuuri praktiline kao- • Ameerika Ühendriikide erinevate korra- kujundamisel võeti eeskujuks põhiliselt Skandi- tamine ja politsei taasloomine.

POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT KAANELUGU KAANELUGU

– USPE (ühineti seiametimärki kandsid nad erariiete revääri dele uued politseitööks sobivamad ja turvalise- võimalused paranema. Prefektid said oma käsu- 22 1994), Rahvusva- all. Taasloodud politsei mütsimärk on identne mad hooned ning ruumid. tusse sõiduautod, komissarid ja vahetevahel ka heline Politseias- omaaegse politseimärgiga. Maakohtades töötanud konstaablite kantse- konstaablid said mootorrattad. Bussi- ja rongi- 1 sotsiatsioon – IPA Taasloodud Eesti politsei korrakaitsjad kand- leiruumid paiknesid tavaliselt talumajades, kus liiklus oli kogu Eestis tihe ning ulatuslik, seetõt- (1995), Rahvusva- sid esimestel kuudel, kohati kauemgi, endiselt konstaablid ka ise elasid. tu kasutasid politseinikud sageli ühissõidukeid. heline Politseijuh- miilitsavormi, sest uut veel polnud. Eesti politsei taasloomisel 1991. aasta jaanuaänapäeva- ühiskonnasKriminaalpolitsei globaliseerub töö ka edukus kuritegevus. olenes Seda suures saab tulemuslikult- • Th e assistance of various law enforcement agencies of the United States of tide Assotsiatsioon Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esime- ris sai Politseiamet endale Tallinna PagariT tänaohjeldada- ti ainultsellest, siis, kui kui kiiresti suudetaks ametnikude korrakaitseteenistused kuriteokohale integreerida America has been signifi cant in training criminal police offi cers of diff erent – IACP (1997), ne kinnitatud politseiametnike vormiriietuse va hoone, kust äsja oli lahkunud KGB.rahvusvahelisse jõudsid, koostöövõrku. kuid Sellemingeid aluseks erilisi on erinevate soodsaid riikide tingimusi politseiteenistuste, categories both in Estonia and abroad. Euroopa Naispo- kirjeldus pärineb aastast 1992. Politseivorm oli Kui Eesti politsei 1. märtsil 1991 uuesti asu- riik neile luua siiski ei suutnud. Kriminaalpolit- litseinike Ühendus tumesinist värvi. tati, jäid tema käsutusse kõik senisedrahvusvaheliste hooned seinikudühenduste kasutasidning institutsioon enam-vähemide hästi toimiv samasuguseid koostöö, kuhu on üsna • Great Britain has organised the training of our leading police offi cers and – ENP (2001) ja Peas kanti kaheksanurkset vormimütsi või ja ruumid, kus oli asunud Nõukogudekiiresti miilits. lülitunud liikumisvahendeid ka Eesti politsei. kui kogu ülejäänud politsei. given advice on how to organise police work. Põhja-Balti Nais- olenevalt hooajast kas suve- või talvemütsi. Need vajasid kõigepealt hädapärast remon• 4. novembril- Vabariigi 1992 võetialgusaastail Eesti Interpoli sõitsid Peaassamblee nad küüthobus istungil Senegalis- vastu Naistel oli sama vormiriietus, mis mees- ti. Eesti politseile oli vaja ka tänapäevasemaidInterpoli tega, täisliikmeks. kuid paari aastaga suudeti jaoskondadele n today’s society crime is also globalising. It can only be combated by integrating tel, soovi korral oli lubatud kanda seelikut. hooneid. Esimeste hulgas ehitati välja Viljandi• 1995. aastaltagada alustas oma Eestihobused. Vabariigi 1920. Peterburi aastate Peakonsulaadis keskpaigast tööd Eesti the law enforcement services into an international cooperation network. Th e basis 3 I Vahepealsetel aastatel oli politseiametni- Politseiprefektuuri büroohoone koos logistikapolitsei- alates esimene sõitis atašee. kriminaalpolitseinik kuriteokohale of this is the well-functioning cooperation between the police services, international ke vormi värviks olnud ka hall ja väga lühi- kompleksiga. Renoveeriti Põhja Politseiprefek- juba kas jalg- või mootorrattaga, kaasas vaatlus- • 1996. aastast alates on meie politseiametnikud osalenud rahuvalve- ja associations, and institutions of diff erent countries, in the work of which Estonian kest tuuri lõuna politseiosakonna büroohoone koos tarvete kast või vastav nahkpaun. 1930. aasta- 2 aega kandsid kõrgemad politseiametni- arestimaja ja logistikahoonetega, Tartu arestipolitseimissioonidel.- te lõpul oli igas jaoskonnas auto ning vähemalt police have quite quickly become involved in. kud pidulikel üritustel bordoopunast pint- maja ning palju teisi hooneid. • 10. oktoobrilpaar külgkorviga 2001 allkirjastati mootorratast. Tallinnas Eesti Vabariigi ja Euroopa • On 4 November 1992 Estonia was accepted as a full member of Interpol at sakut ning lampassidega viigipükse. Riigi Kinnisvara ASi rajamisega 2001. aastalPolitseiameti Taasloodud (Europol) koostööleping Eesti politsei alustas tööd miilit- the General Assembly of Interpol in Senegal. Tänapäeval on Eesti politseinikel mugav ja võeti suund üleminekuks üüripindadele,• mis 2005. aastastsalt ülevõetud on Eesti Europoli autopargiga. täisliiige • In 1995 the fi rst Estonian police attaché started his work at the Head tööks igati praktiline tumesinine vorm. olid spetsiaalselt politsei tarbeks välja ehitatud• 2007.–2008. Sõidukid aastal on värviti Eesti Läänemere üle ja miilitsa maade organiseeritud asemele kir kuritegevuse- Consulate of the Estonian Republic in St Petersburg. Sõltuvalt aastaajast kantakse kas suvist või või renoveeritud. vastase jutatirakkerühma autodele (Baltic politsei. Sea Task ForcePõhilised on organized sõiduvahen Crime) -eesistuja. • Since 1996 our police offi cers have participated in peacekeeping and police talvist vormi. Iga politseiniku vormil on kind- Erasektorilt üüriti Politseiametile ja Põhja did olid Nõukogude Liidus toodetud Ladad ja missions. politsei- lad tunnused, nagu mütsimärk ja embleem Politseiprefektuurile Pärnu maantee hoone- UAZ-id. Uusi Ladasid soetati esimestel aastatel nike Ühendus – NBNP (ühineti ühenduse asu- varrukal. Mütsimärk kujutab endast emailitud kompleks ning Lõuna Politseiprefektuurileolitseiametnike Riia veel lisakski. ja teenistujate kontaktide arendamiseks on Eesti politsei • On 10 October 2001 cooperation agreement was signed between the Republic tamiskonverentsil 2001). politseivappi, mille sinisel kilbil on hõbedane tänava hooned Tartus. Pesindatud järgmistesEsimesed rahvusvahelistes mõnikümmend organisatsioonides: lääne sõidukit Euroopa sai Politseispordi of Estonia and European Police Offi ce (Europol). Lühikese ajaga loodud tõhus organisatsioon püstasendis lõvi, kes hoiab esikäppadega väikest 2008. aastal valmis Ida-VirumaalLiit Jõhvis – USPE politsei (ühineti kingituseks 1994), Rahvusvahe Soomest,line Rootsist Politseiassotsiatsioon ja Saksa- – IPA • Since 2005 Estonia is a full member of Europol. riigivappi. Seda ümbritseb kollasest metallist 150kohaline arestimaja koos vanglaga.(1995), Nüü Rahvusvaheline- maalt. Need Politseijuhtide olid vanad, Assotsiatsioon kasutusel –olnud IACP sõidu (1997),- Euroopa • From 2007 – 2008 Estonia is holding the presidency of the Baltic Sea Task luliseks politseiorganisatsiooni arengut tammepärg, vapi tipu all on kaks risti asetsevat disaegsed konstaablijaoskonna hoonedNaispolitseinike on ehi- kid, Ühendus mis hädapärast – ENP (2001) meie ja Põpolitseilehja-Balti Naispolitseinikeveel sobisid. Ühendus Force on Organized Crime. mõjutanud teguriks tuleb pidada politsei- tammelehte. Varrukaembleemil on kujutatud tatud Tapale, Märjamaale, Iisakule ja Kilingi- Esimesed uued autod soetati 1994. aastal 4 – NBNP (ühineti ühenduse asutamiskonverentsil 2001). teenistuseO seaduse vastuvõtmist 14. mail 1998 politseivapp. Nõmmele. Saksamaa abiraha eest. Aasta alguses saabusid 6 n order to develop the contacts of police offi cers and civil servants, Estonian police ja selle rakendamist. Kilbi kohal on sinise ääristusega valgel taustal Politseisõidukid 1918 – 1940 ja 1991 – 2008 uued politseivärvides Opel Astrad, sama aasta Teenistuse kohta kindlate reeglite kehtesta- siniste trükitähtedega kiri POLITSEI. luliseks lõpus politseiorganisa osteti ületsiooni saja Suzuki arengut Vitara. mõjutanud Hiljem teguriks lisan tuleb- pidada Iare represented in the following international organisations: European Police Sports mine, politseinikule esitatavate nõuete, ent ka Naispolitseinike vormiriietus on viimastel abadussõja ajal ja vahetutel sõjajärgsetelOpolitseiteenistuse dusid autoparki seaduse vastuvõtmist veel Mazdad, 14. mail Opel 1998 Vectrad, ja selle rakendamist. Association – USPE (joined in 1994), International Police Association – IPA (1995), garantiide fikseerimine seaduse tasemel pani aastatel teinud läbi põhjaliku muudatuse. Väl- aastatel politseil transpordivahendeidTeenistuseks ei kindlateVolkswagenid, reeglite kehtestamine, Renault`d, politseinikule Nissanid, esitatavate Citroėnid, nõuete, ent ka International Association of Chiefs of Police – IACP (1997), European Network of aluse kvalitatiivsetele muutustele ning tänapäe- ja on töötatud spetsiaalne vormiriietus: särgid, olnudV ja loota tuli üksnes oma jalgadele.garantiide Talvel fi kseerimineFordid, seaduse Fiatid tasemelja teised pani automargid. aluse kvalitatiivsetele muutustele ning Police Women – ENP (2001) and Nordic-Baltic Network of Policewomen – NBNP vase politseiorganisatsiooni arengule. lipsunõel, kübar, vormikuub ja viigipüksid, vest sõideti suuskadega, Peipsi järve äärsetetänapäevase alade politseioKuirganisatsiooni politsei arengule.taasloomise algusaastatel oli (joined at the founding conference of the association in 2001) Ka politseihariduse üleviimine kompetent- ning kaht tegumoodi kingad. Tööohutuse seisu- politseinikud kasutasid uiske. Vabadussõja järel autosid 1300 ringis, siis nüüd 17 aastat hiljem suspõhisele õppele ning politsei struktuuri kohalt on kasutusele võetud mitmeid eririietuse anti jaoskonnaülematele hobused ja nad sõitsid saab politsei edukalt hakkama 800 autoga, sest ja juhtimise reformimine 2004. aastal, mil 17 komplekte (tugiüksuste, jalgratta-, moto- ja vee- kas troska või saaniga. Kordnikud ja rajooniülea politseihariduse- nende kasutamine üleviimine kompetentsuspõhiseleon muutunud läbimõeldu õppele ning- politsei he passing of the Police Service Act on 14 May 1998 and its implementation politseiprefektuuri liideti neljaks prefektuuriks, politsei vormiriietus jne). mad (konstaablid) said jalgrattad, mõnelK struktuuripool maks. ja juhtimise reformimine 2004. aastal, mil 17 politseiprefektuuri Tshould be considered as an important factor that has aff ected the development liideti neljaks prefektuuriks, on olulised tähised politsei arengus. of the police organisation. Th e establishment of solid rules for service and the on olulised tähised politsei arengus. Politseihooned 1918–1940 ja 1991 – 2008 ka ratsahobused. Esimesed viis mootorratast osteti liiklusjä- Politseiorganisatsioon on arenenud pidevalt 1926. aastal hakkasid politseinike liikumis- relevalvele 1999. aastal. Praegu on neid politsei determination of both requirements for police offi cers and guarantees at the legislative muutudes. Vähem kui paarikümne aastaga on simese iseseisvusaja Politsei Peavalitsuse olitseiorganisatsioon on arenenud pidevalt muutudes. Vähem kui paarikümne level laid the foundation for qualitative changes and the development of a modern taas üles ehitatud hästi toimiv organisatsioon. E(Politseitalituse) ruumid asusid Toompea Paastaga on taas üles ehitatud hästi toimiv organisatsioon. Praegune politsei police organisation. Praegune politsei mõistab oma missiooni – olla lossis. Politseivalitsused (alates 1926. aastast mõistab oma missiooni – olla usaldusväärne partner turvalisema Eesti loomisel. usaldusväärne partner turvalisema Eesti loomi- prefektuurid) paiknesid üldjuhul suurtes kivi- sel. hoonetes, mida olid juba varem kasutanud tsaa- he transition of police education to competence-based study and the reformation of police structure and leadership in 2004, when 17 police Politseimunder 1918–1940 ja 1991–2008 ripolitsei ja Vene Ajutise Valitsuse miilits. Lin- T nades asusid prefektuuri ja politseijaoskonna prefectures were joined into four prefectures, are also essential landmarks in the simene politsei vormiriietuse kirjeldus päri- ruumid sageli ühes ja samas hoones. development of the police. Eneb 1919. aasta juunist. Vorm jäljendas Eesti Välispolitsei jaoskonnad paiknesid enamasti sõjaväe mundrit ja oli halli värvi, müts sarnanes riigile kuuluvates väiksemates majades või era- olice organisation has developed through constant changes. In less than twenty Prantsuse sõjaväemütsiga. mutes, mis ei olnud kohandatud politsei vaja- years a well-functioning organisation has been reconstructed again. Today’s 1922. aastast alates püsis mundri värvina dustele ning mida ei olnud võimalik piisavalt P sinakashall. 1936. aastast kandsid politseinikud turvata. 1. detsembri 1924. aasta riigipöörde- police understand their mission – to be a reliable partner in building up a safer rinnal politseiametimärki (reakoosseis numbri, katse ajal purustasid enamlastest mässajad Tal- Estonia. ohvitserid politseimärki). Kriminaal ja poliitili- linnas mitme jaoskonna ruumid. Paari lähema ne (kaitse-) politsei mundrit ei kandud ja polit- aasta jooksul otsiti pealinna politseijaoskonda-

10 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 11 KURITÖÖ KURITÖÖ

Altkäemaksu võtnud endine vallavanem Johannes Altkäemaksu andnud ettevõtja Taivo Luik Leas Foto: Lääne PP arhiiv Foto: Lääne PP arhiiv

hiljem kohtus mõjub kõigile osalistele videopilt dud menetlustoimingud andsid aluse kahtlus- Kihnu kuninga kuulsusetu kõige paremini. tatava kinnipidamiseks. Kinnipidamisel hakkas Johannes Leas vastu, Eeluurimist juhib Lääne Ringkonnaprokura- kuid kõik lõppes siiski valutult ja hästi, kui välja tuuri Pärnu osakond.“ arvata Johannes Lease katkine huul, mis rüselu- Seejärel võtsid sõna nii mõnedki kohalikud ses tahtmatult viga sai. Lease auto kindalaekast prominendid kui ka erinevad kommenteerijad troonilt langemine leidsime 85 000 krooni. Sularaha oli Taivo Luik ja „asjatundjad”. Politseid süüdistati liigse jõu välja võtnud Papiniidu tänaval asuvast panga- kasutamises ning ebainimlikus käitumises, aga kontorist. Samal õhtul tehti eks me ole ennegi kogenud, Mõni aasta tagasi kõneldi Kihnu vallavanemast Johannes mine raskendatud. Abivalmis ja meie tegevu- läbiotsimine. Politsei pidas et teatud tundlike teemade Leasest vähemalt Pärnumaa teatud ringkondades kui Kihnu si toetavad kolleegid Põhja Politseiprefektuu- Kõrvalepõikena võib öel- kahtlustatavana kinni puhul löövad emotsioonid kuningast. Avalikuks tulnud eksisammud tõukasid aga ku- rist fikseerisid meie jaoks Lease ja Luige koh- da, et meedia vahendusel lõkkele. Andsime avalikku- ninga troonilt ning kuulsusrikas ajastu leidis oma lõpu. tumise 7. juunil Pärnus kesklinna silla juures. tekkis palju kära ning aktiiv- Kihnu vallavanema sele teada asjade tegeliku Kohtumisel tuvastasime, et Luik andis Leasele semad Lease poolehoidjad seisu niivõrd, kuivõrd olu- raha. Hiljem selgitasime välja, et see summa oli kritiseerisid politsei ja riigi Johannes Lease. Teda kord seda menetluse huve Kriminaalasi sai alguse 31. mail 2005. aastal, 45 000 krooni. tegevust valjul häälel. 6. juuli on alust kahtlustada kahjustamata lubas. kui politseile laekus info, et Kihnu vallavanem 5. juulil 2005. aastal peeti J. Leas ja T. Luik hommikul saatsime eelmisel pistise võtmises. Nüüd aga tagasi asja- Johannes Leas nõuab Pärnumaa ettevõtjalt Tai- kinni Pärnu linnas Papiniidu tänava (nn uue) õhtul toimunu kohta pressi- de ametliku käigu ja meie vo Luigelt pistist; lugu pidi olema seotud ehitus- silla juures. See kohtumine oli mõnda aega ette teate, nimelt et politsei pidas tegevuste kirjeldamise ja remonditöödega Kihnu saarel. Säärasele tõsi- teada, sestap saime valmistuda mõistliku aja kahtlustatavana kinni Kih- juurde. Menetluse ajal lasi- sele teatele reageeris politsei kiiresti ning asus jooksul. Kinnipidamise juurde oli kutsutud kri- nu vallavanema Johannes Lease. Lühike teade me 07.06.2005 teadlikult läbi 45 000 krooni suu- tegutsema otsekohe. 1. juunil alustati jälitusme- minalist, kes filmiks kogu asja algusest lõpuni sisaldas olulisimat infot, mida avalikkusel oli ruse summa, et ei Leas ega keegi teine ei saaks netlust, et saada maksimaalselt head tõendid, (see oli teoorias teostatav), et kellelgi ei tekiks õigus teada: hakata hiljem rääkima provokatsioonist selle kuna kokkulepped ja raha üleandmised-vastu- hiljem pretensioone ning kogu tegevus oleks „Politsei pidas 05.07.2005 õhtupoolikul kaht- asja juures, sest juba 07.06.2005 oli teada, et see võtmised pidid alles toimuma hakkama. võimalikult põhjalikult jäädvustatud. Prakti- lustatavana kinni Kihnu vallavanema Johannes ei ole n-ö viimane makse Leasele. 3. juunil saadi prokurörilt luba hakata kõne- kas läks asi aga teisiti. Paraku ei saanud kinni- Lease. Teda on alust kahtlustada pistise võtmi- Kuna Taivo Luik tunnistas samal juulikuu aluseid isikuid varjatult jälgima, kuna oli teada, pidamist parimal moel filmida, sest tegevused ses. õhtul kõik üles, siis teda kinni ei peetud. Johan- et lähiajal annab T. Luik J. Leasele esimese sum- toimusid väga kiiresti. Ei olnud võimalik teha Politseile laekunud informatsiooni alusel nes Leas peeti aga kinni 48 tunniks ning kohtu Ülemkomissar ma. Arvestades seda, et täpset kuupäeva ega üldist pilti kogu olukorrast, st saata meest kaa- alustas Lääne Politseiprefektuuri kriminaalosa- loal vahistati 2 päeva hiljem kaheks nädalaks. Mehis Mets kellaaega ei olnud teada, oli konkreetse päeva meraga ette filmima. Jäädvustati nii palju, kui kond mais 2005. a kriminaalmenetlust Johan- Üks paljudest vaidlustest tekkis sellest, et Lease Lääne PP kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse määramine väga keeruline ning kaasatavatele selles situatsioonis võimalik oli. Soovitan või- nes Lease suhtes. Menetlust alustati KarSi § 293 poega ei olnud võimalik samal õhtul telefonit- juht üksustele info andmine ja nende töö plaani- maluse korral teha alati toimingust video, sest tunnustel, mis käsitleb pistise võtmist. Läbivii- si kätte saada ning ta jäi kinnipidamisest teavi-

12 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 13 KURITÖÖ KURITÖÖ

tamata. Teiste lähedastega kontakti ei otsitud, saanud kohtuküpseks. sest Leas soovis, et just pojale helistataks. Sellest vahejuhtumist puhuti ajakirjanduses suur mull Väljavõte ajakirjanduses ilmunust, mis kirjel- ning selgituste jagamine võttis üksjagu aega ja dab toimunut üsna põhjalikult: energiat. „Kohtueelne uurimine Kihnu endise vallavane- Kokkuvõtvalt võib öelda, et see oli hea prak- ma Johannes Lease pistisevõtmise kriminaalas- tika, sest hilisem kohtuvaidlus tõi esile mõnin- jas on lõppenud, prokurör on koostanud süüdis- gad pisivead, mis ei muutnud küll asja, kuid mil- tusakti ja selle kohtusse saatnud. lele võiks edaspidi tähelepanu pöörata, et koh- Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivpro- tualune ei saaks viidata mingitele ebamäärastele kurör Jüri Pikma tõdes, et iseenesest ei kestnud asjadele. uurimine teab mis kaua, sest kriminaalme- Kuna avalikkus netlust alustati mullu mai janunes pidevalt Politseid süüdistati lõpul. Leas ja talle pistist info järele n-ö Kihnu andnud Taivo Luik peeti kuninga kohta, kajas- liigse jõu kasutamises kinni 5. juulil pärast seda, tas Pärnu Postimees ja ebainimlikus kui Luik oli Leasele 85 000 Ester Vilgatsi vahen- krooni üle andnud. See oli dusel asja kohtusse käitumises, aga eks eeluurimise andmeil juba jõudmist, kasutades me ole ennegi kogenud, et teine pistisesumma. selleks prokuratuu- teatud tundlike teemade Esimesel korral sai Leas ri abi, sest teada on, Luigelt raha 7. juunil, siis et seaduse järgi võib puhul löövad emotsioonid vahetas omanikku 45 000 menetluse vältel lisa- lõkkele. krooni. Mõni aeg pärast sel- infot väljastada pro- le raha saamist pani Leas kuratuur. Kuna tege- pangakontoris oma panga- mist oli vähemalt meie regiooni piires tundli- arvele 43 475 krooni. ku teemaga, võttis sõna ja jagas selgitusi Lääne Pikma ütles, et kuriteo asjaolud on meedias Selline nägi välja altkäemaksu võtnud Johannes Lease kabinet. Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri juba kajastamist leidnud. Küll on vähem räägi- Foto: Lääne PP arhiiv Pikma. 29.04.2006 sai avalikkus teada, et asi on tud sellest, et süüdistatavana ei lähe kohtu alla

üksnes Leas kui pistise võtja ning Luik kui andja, Papiniidu silda, kus Leas Luigelt 85 000 krooni vaid ka osaühingu Globetrotten raamatupidaja sai. Kohe pärast seda pidas politsei mehed kuri- Merle Orav. Samuti on kohtu alla antud juriidi- teos kahtlustatavana kinni. line isik OÜ Globetrotten. Leas end eeluurimisel süüdi ei tunnistanud, Globetrotten, mille tegevjuht oli Luik, soovis Luik ja Orav võtsid tehtu omaks ja kahetsesid Kihnu saarel tööd. Leas pakkus firmale sada- seda.“ mahoonete taastamistöid, kuid küsis firma- 05.06.2008 jõustus Pärnu Maakohtu otsus, le valla tehtud 75 000kroonisest ettemaksust mille kohaselt karistas Pärnu Maakohus mullu 45 000 krooni endale. novembris Johannes Least tingimisi kahe aasta Teise juhtumi puhul, muuseumihoonete reno- ja kuue kuu pikkuse vangistusega ning määras veerimistöödeks, korraldati vähempakkumine. talle kolme aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja. Lease nõustamisel tõi Luik peale Globetrotteni Samuti võttis maakohus Leaselt õiguse töötada pakkumise kaks fiktiivset hinnapakkumist. Need kolme aasta jooksul avalikus teenistuses ning olid mõistagi kallimad kui Globetrotteni oma ja konfiskeeris 85 000 krooni, mis oli mehelt kin- töö sai Globetrotten. Valla 200 000 krooni suu- nipidamise ajal ära võetud. Kohus mõistis Lea- rusest ettemaksust nõudis Leas endale 85 000 selt välja riigituludesse 45 000 krooni süüteoga krooni. saadud raha ning kuni selle summa tasumiseni Kokku sai Leas pistisena 130 000 krooni. Glo- ei vabastata tema pangakontosid aresti alt. betrotteni juhatuse liige ja raamatupidaja Mer- Kohus karistas juriidilise isikuna OÜd Glo- le Orav aitas pistiseandmisele kaasa sellega, et betrotten Johannes Leasele korduva pistise and- võttis vajaliku raha firma arvelduskontolt. Ora- mise eest 100 000-kroonise trahviga ning firma val oli ainsana õigus kasutada firma pangakon- juhti Taivo Luike sama asja eest tingimisi ühe tot. 7. juunil võttis ta 45 000 krooni Ühispanga aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega kahe- rahaautomaadist Pärnu Härma kaubahoovis aastase katseajaga. ja andis raha Luigele, kes selle pool tundi hiljem Kohus lõpetas OÜ Globetrotten endise parklas omakorda Leasele loovutas. juhatuse liikme Merle Orava suhtes menetluse Teisel korral võttis Orav raha välja Kauba- oportuniteediga. Orav peab kuue kuu jooksul Hoiule võetud rahatä- majakas Ühispanga kontorist ja andis selle Lui- riigituludesse tasuma 12 000 krooni. hed menetleja töölaual Foto: Lääne PP arhiiv gele. Luik ütles Oravale, et sõidab kohtumisele Maakohtu otsuse jättis tänavu märtsis jõusse Leasega. Mehed kohtusid Ehitajate teel pärast ka Tallinna Ringkonnakohus.

14 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 15 AASTAKROONIKA AASTAKROONIKA

Jaanuar Detsember 2007 Lääne prefektuuris toimus esmatasandijuhtide Politsei alustas juhtunu uurimiseks krimi- tungil arutlusele 2008. Jaanuaris algas Kadrina Keskkoolis taas sisekoolitus naalmenetlust. 25. veebruari õhtul kuulasid aasta detsembris. Lääne Politseiprefek- politseinikud üle abipolitseinikule otsa sõitnud tuuri Pärnu politsei- Noored lähisuhtevägivallast politseiõpe 2007. aastal jõudsime arusaamisele, et esma- sõiduauto omaniku, kelleks osutus Lõuna Polit- 23. veebruaril peeti osakonna korrakaitse- Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakond Lääne-Virumaal Kadrina Keskkoolis on pä- tasandijuhid, eelkõige konstaablijaoskondade seiprefektuuri kriminaalpolitseinik Kalle Kolk. talitust asus juhtima tegi detsembrikuu jooksul paljudes koolides rast aastast vaheaega taas 10. klassi õpilaste juhid ja välijuhid, vajavad koolitust. Miks? Nad Pärnus Eesti Vabariigi Auto omanik tunnistas otsasõitu abipolitseini- aastapäeva paraad, komissar Tõnu Kivis. anonüümse küsitluse, mille eesmärk oli välja tunniplaanis valikainena politseiõpe. Õppe on tublid kolleegid, kes on karjääriredelil sam- kule. selgitada, milline on noorte teadlikkus ja kok- maht on 35 tundi ja see päädib hindega klas- me astunud, neile on lisandunud vastutust, aga sest just selles linnas Tartu Kaarsillale kupuude vägivallaga lähisuhetes. Täpsemalt situnnistusel. Politseiõppe eesmärk on anda kuidas uute ülesannetega toime tulla, on paha- Märts kuulutati 90 aastat tekkis 17. jaanuari soovisime teada saada, mida noored mõistavad õpilastele ülevaade politseitöö tahkudest ning tihti jäänud põhjalikuma selgituseta. tagasi välja Eesti Va- bariik. hommikul kella 5 ajal lähisuhtevägivalla all ning kuidas nad sellesse tutvustada korravalvurite tööd, nii selle häid Mees hüppas seksiv kummist paar, suhtuvad. kui ka halvemaid külgi. Ei tähenda ju politsei- meenutamaks justkui Küsitlus hõlmas Lääne Politseiprefektuuri töö ainult põnevat action’it, vaid selles on ka politseinike eest jõkke Märts mullu sügisel silla- territooriumil asuvate üldhariduskoolide 9.–12. näiteks igavat paberitööd. 11. märtsi hommikul 29. veebruaril Soo- kaarel seksinud noori. klasse. Lääne prefektuuri piirkonna igast maa- Politseiõpe koosneb teoreetilisest ja praktili- poole kaheksa ajal mest Vantaa vanglast Sündmus tekitas Tar- konnast valiti üks maakool ja üks linnakool, sest poolest. Viimase hulka kuuluvad laskmine, märkas Tapa polit- põgenenud Martini tus piisavalt elevust. kokku 12 üldhariduskooli; vastajaid oli umbes kriminalisti ehk eksperdi tunnid ja väljasõidud. seipatrull linnas üht (snd 1976) pidasid 6. Päästeametnikud 2000. meest, kes kandis kot- märtsil kella 17 paiku tõid paarikese kaarelt Keskkriminaalpolitsei hoidis ära pantvangikriisi ti. Näinud politseiau- Paide kesklinnas kinni maha ja panid kum- Jaanuar tot, viskas mees koti Lääne Politseiprefek- minaised silla äärde 2007. aasta detsembris laekus teave, et seni maha ja pistis jooksu. tuuri politseiametni- maha prügifirmat oo- teadmata isik plaanib Eesti ettevõtja tütart Politseinikud kont- kud. Vanglapõgeniku tama, kus rahvas neid Toimus teine kriminaalpolitsei konverents pantvangi võtta ning tema vabastamise eest rollisid kotti, milles asukoht õnnestus lõbusalt pildistas. 4. jaanuaril peeti teist korda kriminaalpolitsei lunaraha nõuda. Mehed peeti kinni pärast oli erinevaid metallist kindlaks teha tänu konverentsi, kus Eesti parimatele kriminaal- seda, kui neil oli alust arvata, et plaanitud kuri- esemeid: kraanid, Paide kriminaaltali- Veebruar politseinikele ja valdkonna arendajatele anti tegu on toime pandud. 5. jaanuaril võttis Harju vasktorud, õhutus- tuse politseiametnike Maakohus Ardo (21) ja Viljari (21) vahi alla. Veebruaris käis polit- kriminaalpolitsei teenetemedalid. Kriminaal- ventiilid jne. Kuna tublile tööle. politsei konverentsi eesmärk on väärtustada Keskkriminaalpolitsei kiire ja asjatundlik tegut- esemed olid uued, oli seiorkester kontserdi- semine hoidis ära halvima võimaliku tulemuse Uute teadmiste omandamisele keskendunud esmatasandijuhid kriminaalpolitseiniku ametit, sellega kaasne- Foto: Lääne PP arhiiv politseinikel põhjust Tallinnas pandi sel reisil Hispaanias, kus ning noormeestel isikut reaalselt pantvangi oli kokku 11 esinemist vaid põhimõtteid ning eelkõige inimesi, kes arvata, et need on kevadel, suvel ja sügi- seda ametit peavad. Seekordse konverentsi põ- võtta ei õnnestunud. varastatud. sel toime üle kümne (sh kolm kontserti, Sääraste kuritegude puhul on määrava täht- kaks suuremat pa- nevaimaks osaks kujunesid erinevad töötoad, Politseinikud asusid kasiinoröövi, mille mis toimusid Tartus mitmes paigas. susega kriminaalluure, et meil oleks info pla- Esimene omalaadne koolitus oli 19. ja 20. meest joostes jälitama. Lõpuks jõudis meeste- skeem oli alati sarna- raadrongkäiku ja kuus neeritava kuriteo kohta juba enne selle reaalset veebruaril. Esimene päev, mis kandis koond- esinemist-rongkäiku). rahvas Valgejõe äärde. Et tal enam kuhugi min- ne. Röövel, kes varjas Tartu kriminaalpolitseinikud avastasid ligi täideviimist. Konkreetsel juhul kontrollis Kesk- nimetust „Juhtimise põhimõisted ja juhtimise na polnud, hüppas ta vette. Jões hakkas mees oma nägu, sisenes Hispaania-reis oli kriminaalpolitsei olukorda ning ettevõtja ega osategevused”, sisaldas loenguid vaheldumisi suurim välisreis, mis miljon salasigaretti oma riideid seljast ja saapaid jalast kiskuma. varahommikul mõnda tema perekond ei sattunud kordagi reaalsesse kaasusülesannete lahendamise ja diskussioo- Politseinikud palusid teda veest välja tulla, aga väiksemasse kasiinos- politseiorkestril on Jaanuari teisel nädalavahetusel tegid politsei- ohtu. nidega. Teisel päeval kõneldi organisatsiooni seni olnud. isik keeldus. Algasid läbirääkimised, mis kest- se, ähvardas kasiino- nikud Lõuna-Eestis üle 30 läbiotsimise ning keskkonnast ja organisatsioonikultuurist. Koo- sid umbes 20 minutit, ning alles siis tuli mees töötajaid relvataolise avastasid ligi 890 000 salasigaretti ja üle 500 Veebruar litajad olid meie oma asutuse töötajad, erineva- Veebruari alguses veest välja. Tegemist oli 29aastase Dmitriga, esemega, nõudes neilt liitri salaalkoholi. Lisaks võeti ära kaks ebasea- te valdkondade juhid ja tippspetsialistid. kes oli politseinikele juba varasemast tuttav. sularaha, ja lahkus avaldati RABi aas- duslikku relva. taraamat 2007, mis Korraldati lõhkeaine loovutamise kampaania Dmitri juurest leitud esemed olid pärit ühest siis kiirelt kasiinost 11.–13. jaanuarini korraldas Lõuna Polit- Peeti kinni heategevusraha vargad Tapa ettevõtte töökoja ruumist, kuhu oli öösel mitukümmend tuhat kajastab RABi 2007. seiprefektuuri Tartu kriminaaltalitus Tartu-, Kaitsepolitsei, Päästeamet ja prokuratuur kor- aasta töötulemusi, raldasid 4.–17. veebruarini koostöös lõhkema- sisse murtud. Politseis selgitas Dmitri, kust krooni rikkamana. Võru- ja Põlvamaal kokku 34 läbiotsimist ning Jõhvi kriminaaltalituse politseinikud pidasid kotis olnud esemed pärit on. muudatusi büroo avastas 44 000 pakki salasigarette ja üle 500 terjalist teatamise ja loovutamise kampaania. kinni alaealised, keda kahtlustati heategevuseks Aprill struktuuris, iga tali- liitri käitlemiseks keelatud alkoholi. Kokku Kampaania oli suunatud isikutele, kes soovisid kogutud raha varguses. tuse funktsioone ning on ära võetud salasigarettide ja salaalkoholi teatada nende valduses olevast lõhkematerja- 18. veebruaril avastati Jõhvis Narva maanteel Konfiskeeriti ligikaudu kaks tonni safrooli 24. aprillil toimus töövõite. Ülevaade on väärtus hinnanguliselt ligi 500 000 krooni. Po- list, aga võib-olla kartsid seda kriminaalmenet- asuvas Selveri kaupluses, et infolaua juurest Ädala 4e kompleksis antud ka rahapesu tõ- luse alustamise hirmus teha. oli varastatud heategevuseks raha kogumise 12. märtsi õhtul pidasid Harjumaal patrulli- litseioperatsioonil osales 32 politseinikku ja viis nud Ida-Harju politseiosakonna töötajad kinni suur koristuspäev, kestamise süsteemist politseikadetti. Kampaania ajal vabatahtlikult nende valdu- karp, kus oli sees 7000 krooni sularaha. Kaup- millest võttis osa suur üldiselt ning tutvusta- ses olevast lõhkematerjalist teatanute suhtes lusetöötajad avastasid turvakaamera salvestisi sõiduauto, mille järelhaagises olev 200-liitrine metalltünn äratas politseinikes kahtlust. hulk pühendunud ju- tud rahapesutüpoloo- kriminaalmenetlust ei alustatud. Eesmärk oli vaadates, et kogumiskarp varastati 30. jaanuaril pokaid, kes koristasid giaid Eestis. ära hoida ohtu isikute elule ja tervisele, tõkes- kell 1.28. Operatiivtöö käigus tegid politseini- Kontrollimisel selgus, et suure tõenäosuse- ga on tegemist narkootilise aine lähteainega. garaaže, pesid aknaid, tada lõhkematerjali ebaseaduslikku käitlemist, kud kindlaks varguses kahtlustatavad, kelleks ladusid saunapuid, 4.–9. veebruaril kaitsta ühiskonda rünnakute eest, kus kasuta- osutusid kaks 13aastast poissi ja 15aastane Kohale kutsuti Keskkriminaalpolitsei ametnikud. Kohapeal tehtud narkootilise aine kiirtest kõrvaldasid parklas toimus Moneyvali 3. takse lõhkekehi või lõhkeainet, ning tõkestada poiss. olnud porimülka ning ringi hindamisvisiit lõhkematerjalidega seotud kuritegude toime- näitas, et tegemist on narkootilise aine ecstasy valmistamiseks kasutatava lähteaine safrooliga. tegid muud kasulikku. Eestisse. Visiidi ees- panemist. Tartus vigastas peatumismärguannet eiranud Prügimäele saadeti märk oli hinnata Eesti Kampaania vältel edastati 134 teadet lõh- Kahtlustatavana peeti kinni 1966. aastal sün- sõidukijuht raskelt abipolitseinikku dinud Enn ja 1966. aastal sündinud Priit. Ennu hunnik kasutult seis- rahapesu tõkestamise kematerjali asupaiga kohta ning Päästeamet nud asju. süsteemi efektiivsust, tegi ohutuks kokku 63,5 kg lõhkeainet, 83 22. veebruari hilisõhtul andis abipolitseinik elukohta läbi otsides avastati veel üheksa sar- selgitada välja (või- lõhkekeha, 1197 detonaatorit, 1150 m deto- Tartus Vahi tänaval peatumismärguande sõidu- nast tünni safrooliga. Kokku konfiskeeris Kesk- kriminaalpolitsei ligikaudu kaks tonni safrooli. Aprilli lõpus alus- malikud) kitsaskohad naatorinööri, 12,25 süütenööri, 5716 padrunit, kijuhile, kes seda aga eiras, sõitis abipolitseini- tasid Eestis tegevust ning anda konkreet- 2 lõhkepaketti, 376 pürotehnilist toodet, 300 kule otsa ja põgenes. Abipolitseinik sai õnnetu- Kui kahtlusalustel oleks lähteainest õnnes- tunud valmistada ecstasy-tablette, oleks sellest Leedust pärit pettu- seid soovitusi olukor- Igati viisakalt pakendatud konfiskeeritud salasi- liitrit napalmi ning õppelahingumoona ja 88 ses raskelt vigastada ning toimetati haiglasse. rid, kel õnnestus järg- ra parandamiseks tu- lõhkematerjali kesta. Sündmuskohal oli asfaltkattega sõidutee vih- kogusest saanud üle 4 miljoni tableti, mille garetid turuväärtus küündinuks 600 miljoni kroonini. nevate kuude jooksul levikus. Raport tuleb Foto: Lõuna PP arhiiv mamärg ja sõidukorras, tänav oli valgustatud. Tegemist oli vaieldamatult Eesti suurima lähte- end politseinikena Moneyvali plenaaris- Abipolitseinikul oli seljas helkurvest. esitledes petta inimes-

16 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 17 AASTAKROONIKA AASTAKROONIKA

telt välja sadu tuhan- ainekoguse avastamisega. asuvas pandimajas toime jõhker röövmõrv. politseiosakonna noorsoopolitseinikega kor- minema jooksnud vaimselt ebastabiilne naine et alkohol ega suits deid kroone. Pettuse Pandimajja röövima tulnud mees teipis pandi- raldas 15. aprillil liiklusteabepäeva Lääne-Viru (snd 1974), kes oli liikunud Lõunakeskuse lapse kätte ei satuks. skeem oli alati sar- Algas kriminaaltulu tuvastamise maja naistöötaja suu ja nina kinni, mille tõttu maakonna 3.–4. klassi õpilasvõistkondadele. poole. 18 minutit hiljem teatas üks isik, et nane: politseinikena mestimisprojekt ohver lämbus. Põhja prefektuuri isikuvastaste Liiklusviktoriin koosnes 20 küsimusest. Pä- haigla lähedalt Raja tänaval asuvast hoovist on 16. mail hoidsid esinedes helistati vene kuritegude talituse professionaalse töö tulemu- rast viktoriini moodustati õpilastest kaks rüh- varastatud sõiduk Kia Sorento. Juhtimiskeskus Põhja prefektuuri keelt kõnelevatele Märtsist algas aasta vältav mestimisprojekt sel vahistas kohus mõrvas kahtlustatava 48aas- ma. Ühele rühmale näidati esmaabi andmist edastas info kohe kõigile patrullidele ning peagi politseinikud ära vanematele inimestele „Support of the Creation of National Monito- tase Jüri Jaskelaineni juba 9 päeva hiljem. Harju õnnetusjuhtumi korral, st kuidas käituda, kui märkas politseipatrull Kiat Kabeli ja Võru tä- ebaseadusliku kiiren- ning öeldi, et nende ring Centre of the Criminal Proceeds”. Prog- maakohus mõistis 5. novembril röövmõrvari on sattutud nägema mõnda õnnetusjuhtumit. nava ristmikul, kust sõiduk võttis suuna linnast dusvõistluse, kuhu lähedane on sattunud rammi peamine eesmärk on suurendada Eestis 20 aastaks vangi. Teisele rühmale räägiti samal ajal liiklusõnne- välja. oli kogunenud üle pahandustesse, mil- kriminaalsel teel saadud varade tuvastamise tustest ning näidati fotosid. Näitena toodi juh- Politsei andis peatumismärguande, ent sõi- saja sõiduki. Politsei lest pääsemiseks oleks ning konfiskeerimisega tegelevate ametkonda- Eesti-Soome koostööna vahistati kaks tumid, kus olid kannatada saanud lapsed. duk ei peatunud, vaid pööras Aardla tänavasse, otsustava sekkumise vaja maksta kümneid de töötajate sellealast kompetentsust. Projekti väljapressimises kahtlustatavat Oma sõiduoskusi said õpilased proovida kus ühe kaupluse ees korraks sõitu aeglustas. tulemusel jäi Maardu tuhandeid kroone. raames korraldati koolitusi ja õppereise uurija- trikirattal, millega sõitmine oli kõigile parajalt Seejärel asus aga sõidukijuht põgenema. Jõud- lähedal Söeterminali Hoolimata ulatusli- tele, prokuröridele ning kohtunikele. Eesti-Soome koostööna vahistati kaks 23aastast raske. Kohapeal oli ka turvavööpink, kus iste nud lõpuks Salme tänavale, sõitis Kia juht juures ohtlik ette- kust teavituskampaa- Eesti kodanikku, keda kahtlustati Soome äri- langes 7 km/h vastu takistust. Nii said katse- maha seal asuva õppeasutuse aia. Kell 17.40 võtmine algusjärku niast meedias, kus Kahe prefektuuri koostöös paljastati narkoahel mehelt 2 miljoni euro väljapressimises. Nõutud alused aru turvavöö vajalikkusest. põhjustas sama sõiduk Riia ja Pepleri tänava ning omaalgatuslikele inimesi petturite eest Lääne ja Põhja Politseiprefektuuri tulemuslik rahasumma maksmata jätmise korral ähvardati ristmikul liiklusõnnetuse, kui sõitis punase kiirusejanulistele hoiatati, õnnestus li- koostöö viis narkoahela paljastamiseni, polit- kannatanu ja tema perekond tappa. Riigiproku- Joodikjuht jäi tunni jooksul kaks korda tulega ristmikule ja sõitis külje pealt sisse Opel vormistati 112 väär- bapolitseinikel ikkagi seinikud pidasid kinni kokku 21 inimest. ratuur ning Eesti ja Soome Keskkriminaalpolit- politseinikele vahele Calibrale. Avariis sai viga Opelit juhtinud nai- teoprotokolli. saada raha kümnetelt sei moodustasid 7. aprillil ühise uurimisrühma, ne. Linnas küündis põgeneva sõiduki kiirus inimestelt. et kontrollida, kas Soomes Turu linnas 25. 26. aprillil kell 20.35 fikseeris liikluspatrull 120–140 km/h. Ida Politseiprefek- märtsil alguse saanud väljapressimisega võivad Tartus Vaksali tänaval sõiduauto Nissan Pri- Kell 18.10 sõitis Kia Ringtee tänaval Lõu- tuuri kriminaalosa- 11. aprillil kell 5.45 olla seotud Eestist pärit isikud. mera kiiruseks 92 km/h. Politseinikud pidasid nakeskuse juures läbi Statoili teenindusjaama konna politseiametni- puhkes Peipsiääre Eesti ja Soome õiguskaitseasutused käsitlesid sõiduki kinni, seda juhtinud Jaanil (snd 1953) esiseina müügisaali, kus sai kannatada seal vii- kud tegid kindlaks ja vallas Kolkja alevikus väljapressimist reaalse ohuna kannatanule ning tuvastati indikaatorvahendiga kerge joove. Juht binud naisklient. pidasid kinni isikud, asuvas elamus tule- tema perekonnale. Väljapressimises kahtlusta- joobe tuvastamisega kohapeal nõus ei olnud keda kahtlustati raha kahju. Kalale läinud tavad isikud olid pildistanud ärimehe elamuid, ning nõudis arstlikku ekspertiisi, mida talle ka Toomas Helin anti välja Saksamaale võltsimises ning autosid ja tema pereliikmeid. Kannatanuga võimaldati. abipolitseinik märkas 8. mail anti Toomas Helin Saksamaale välja. võltsitud raha kasuta- elamu sauna katusest võeti korduvalt ühendust ning ähvardust kor- Kell 21.45 märkasid liikluspolitseinikud Riia mises ja käibele lask- rati, lisaks oli kannatanule edastatud asukoht, tänaval tuttavat Nissanit. Sõiduki peatamisel Keskkriminaalpolitsei ametnikud pidasid Too- välja ulatuvaid leeke ja mas Helina kinni 22. aprillil ning mees vahistati mises. sisenes kiiresti suitsu- kuhu ja millal nõutav rahasumma viia tuleb. selgus, et rooli taha oli taas istunud Jaan. Selgi Sääraste kuritegude puhul on aeg määrava korral näitas test mehel kerget joovet. Juht Riigiprokuratuuri taotlusel järgmisel päeval. ga täitunud elamusse, Aastatel 1999–2001 varastati Saksamaal Ba- „Nüüdseks on teh- kust tõi vooditest tähtsusega. Tegutseda tuleb kiirelt, otsuse- nõudis uuesti ekspertiisi, mida talle taas või- tud kindlaks kolm kindlalt ja delikaatselt ning seda ka tehti. Kõige maldati. Sõiduk teisaldati tasulisse parklasse. den-Württembergis ja teisteski piirkondades süles välja kolm last: vähemalt 64 luksussõidukit ligikaudses kogu- isikut, keda kahtlus- kolme-, kaheksa- ja tähtsam oli võtta kogu olukord politsei range tatakse 500krooniste kontrolli alla, et tagada perekonna turvalisus. Mai väärtuses 4 miljonit eurot. Sõidukid viidi pärast üheksaaastase. Ma- teo toimepanekut kohe Lõuna-Prantsusmaale võltsitud rahatähtede jas oli veel laste isa, 14. aprilli Harju Maakohtu otsusega võeti Vaimselt ebastabiilne naine põhjustas Tartus valmistamises ja mees, keda kahtlustati väljapressimises, vahi või Hispaaniasse, kus need seejärel kolmanda- kes ärkas samuti ja mitu avariid tele isikutele kasuga müüdi. Süüdistatu Toomas käibele laskmises Ida- pääses. Pärast laste alla. Soomes vahistati kriminaalasja uurimisju- Virumaal. Menetluse Osa operatsiooni kõigus kätte saadud narkootiku- hi taotlusel mees, keda kahtlustati väljapressi- 6. mail kell 16.30 teatas Tartu psühhiaatriahaig- Helin võis Saksamaa õiguskaitseasutuse uuri- väljatoomist aitas abi- misandmetel koos erinevate osavõtjatega seo- käigus on ära võetud politseinik saabunud midest misele kaasaaitamises. la arst politseile, et mõni aeg tagasi oli haiglast ka võltsitud raha Foto: Lääne PP arhiiv tud olla kokku üheksa tuletõrjujatel tuld tootmiseks kasutatud Liiklusteabepäev Lääne-Viru kooliõpilastele Mercedese ja Porsche kustutada. varguse või varguse tehnika,” ütles Ida Lääne-Viru Teedevalitsus koostöös Rakvere katsega. prefektuuri krimi- Mai 27. märtsil kell 1.15 pidasid Lääne Politsei- naalosakonna majanduskuritegude talituse Tallinna Rotary Klubi prefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegu- Ainukene naine de talituse töötajad Tallinnas Lasnamäel kinni Põhja- ja Baltimaade vanemkomissar Jev- tegi teatavaks politsei- geni Fedorenko. preemiate laureaadid 25aastase Olga, kelle taskust leiti 30 grammi motopolitseinike amfetamiini. Tema korteri läbiotsimisel andis aastal 2008. Preemiat hulgas Prokuröri abi An- anti välja neljas kate- Olga vabatahtlikult välja koti 190 grammi am- fetamiiniga, kuid tema elukohast leiti veel um- 11.–24. maini osales neli Pärdi sõnul on goorias: parim korra- tegemist mahuka kaitsepolitseinik, pa- bes 2 kg amfetamiini. Mirjam Männamaa Eeluurimisega tegid Lääne Politseiprefek- Julgestuspolitsei liik- kriminaalasjaga. Kas rim narkopolitseinik, aprillis–mais Ida- parim narkokoerajuht tuuri narkopolitseinikud koostöös Põhja Po- lusjärelevalve talitu- litseiprefektuuri narkopolitseinikega kindlaks sest Soomes politsei- Virumaalt avastatud ja narkokoer ning pa- valerahakupüürid olid rim naispolitseinik. alaealistest ja täisealistest nii Pärnumaa kui ka mootorrattakoolituse Tallinna elanikest koosneva narkoahela, mille II moodulil ning läbis pärit ühest kohast, üks varustajaid oli eespool nimetatud Olga. selle edukalt. Teadole- näitab võltsitud raha- 15. mail korraldati tähtede ekspertiis. Paide politseijaoskon- Kokku peeti kinni 21 isikut ning ära võeti 244 valt on tegu Põhja- ja nas kaubandustöö- ecstasy-tabletti ja üle 2,2 kg amfetamiini. Baltimaade esimeste Karistusseadustik näeb suures koguses nar- naismootorrattapo- 1. aprillist 19. maini tajatele õppepäev, et registreeris Ida Po- selgitada alkoholi- ja kootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest litseinikega. Kursusel karistuse kuni 15 aastat vangistust. oli koolitaja meie litseiprefektuur 45 tubakaseadusest tu- teadet võltsimistun- lenevaid kaubandus- oma mees Toomas Aprill Arutu kihutamine lõppes Statoili seina sõitmisega. Urva Julgestuspolitsei nustega rahatähtede töötajate õigusi ning Teabepäeval pidi oma liiklusalased oskused ja Foto: Remo Perli kasutamise kohta, kohustusi. Eeskätt Jõhker röövmõrv Tehnika tänava pandimajas liiklusjärelevalve tali- teadmised proovile panema. tusest. ära võeti 47 võltsitud räägiti sellest, mida Foto: Ida PP arhiiv 500kroonist kupüüri. saavad müüjad teha, 1. aprillil pandi Tallinnas Tehnika tänaval 18 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 19 AASTAKROONIKA AASTAKROONIKA

Põhja prefektuuri narkoüksus avastas Eesti Politseiprefektuuri. Narva kriminaaltalituse ülemkomissari Andres Omavalitsuste korruptsiooni uurimine ga. Eesti spetsialiste Juuni suurima kanepikasvatuse Jaggo sõnul avastati kuriteod tänu jälitustööle. kaitsepolitseile olid tulnud koolitama Juuni Kõigi sündmuse täpsete asjaolude väljaselgi- eksperdid Saksamaalt Elmar Vaheri asumi- Mais avastas Põhja prefektuuri narkoüksus Julgestuspolitsei käis Belgias märulit vaatlemas tamiseks algatati kriminaalmenetlus karistus- 19. juuli Vabariigi Valitsuse määrusega anti taas Rheinland-Pfalzist. sega Põhja Politsei- koostöös Piirivalveametiga Jõgevamaal asuvast seadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad kaitsepolitsei pädevusse kohalike omavalitsus- prefektuuri prefekti talust kanepikasvatuse, kust leiti ligi 800 ka- tapmist ja vägistamist. te tippkorruptsioonijuhtumite menetlemine. 1. juulil tähistas ametikohale nimetati nepitaime. „Tegemist oli põhjalikult läbi mõel- Juunis osales Julgestuspolitsei kiirreageerimistalituse vanemkomissar Marek Unt Belgia 2008. aastal saavutaski kaitsepolitsei arvesta- Keskkriminaalpolitsei Keskkriminaalpolitsei dud ja professionaalse kasvatusega. Tühjade, Põhja politseiosakonna uus hoone sai nurgakivi tavaid tulemusi: alustati mitut kriminaalasja oma 15. aastapäeva. direktori ametikohale ent juba kasutatud kanepitaimepottide hulga Kuningriigis Brüsselis ülemnõukogu istungil vaatlejana. Vaatluse eesmärk oli tutvuda selle- 25. juunil pandi Kolde puiestee 65 juures pidu- Ida-Virumaa ja Pärnu kohalike omavalitsuste Keskkriminaalpo- Eerik Heldna. põhjal otsustades oli kasvatus tegutsenud juba kõrgemate ametnike suhtes. litsei direktori Eerik pikemat aega,“ rääkis Põhja prefektuuri narko- ga, kuidas on Belgia politsei valmistunud ülem- likult nurgakivi Põhja politseiosakonna uuele nõukogu istungi ajal turvalisust tagama ning hoonele. Heldna sõnul on Lääne Politseipre- kuritegude talituse juht vanemkomissar Kaido Keskkriminaalpolitsei fektuuri korrakaitse- Kõplas. „Raske on öelda, kui suur hulk 400 juba millised on Belgia politsei tegevused. Eelinfo Rajatava kolmekorruselise politseimaja Valmis Keskkriminaalpolitseid tutvustav film oli, et tänavatele tulevad ebaseaduslikult meelt esimesel korrusel on välitööde osakond, kor- üle põhjust uhkust osakonna politseidi- valmis kasvatatud taimest narkoturule jõudis, Juuni esimestel päevadel tehtud Keskkriminaal- tunda nii riigis kui ka rektor Joosep Kaasik kuid konfiskeeritud 788 taimest oleks kurjate- avaldama kalamehed kalastuskvootide ja kõrge rapidajaruum, kinnipidamisruumid, klienditee- nindus ja personali riietusruumid koos spor- politseid tutvustav film sai valmis juulis. Film välispartnerite ees. siirdus politseimis- gijad võinud illegaalset tulu saada rohkem kui kajastab erinevaid juhtumeid ja nende lahendu- Keskkriminaalpolitsei sioonile Bosniasse 3,5 miljoni krooni.“ si, millega tegeleb Keskkriminaalpolitsei. Oma on auga oma rolli täit- ja Hertsegoviinasse. koha on filmis leidnud rahvusvahelised kurjate- nud ning teeb seda ka Lähetus algas 11. juu- Politseiametite juhid vahetusid gijad, narkolaborid ja pangaröövid. Kõige selle edaspidi. nil ning kestab esialgu kõrval ei puudu muidugi KKP ametnike opera- aasta. Mai lõpus nimetas Vabariigi Valitsus siseminis- tiivne ning asjatundlik tegutsemine, et keeru- 25. juulil pidas ter Jüri Pihli ettepanekul Kaitsepolitseiameti lised juhtumid saaksid positiivse lahenduse. Ja politsei kinni ja 27. 7. juunil kell 1.10 peadirektoriks Raivo Aegi. Samal valitsuse nagu ikka – head võidavad. juulil vahistas Pärnu sai politsei väljakutse istungil toetati Raivo Küüdi kandidatuuri po- kesklinnas kaks lee- Haaslava valda Kure- litseipeadirektori ametikohale. Juuni alguses dulasest noormeest, palu järve äärde, kus kooskõlastas siseminister ka Elmar Vaheri keda kahtlustati kel- pidi telkima seltskond kandidatuuri Põhja Politseiprefektuuri prefekti muses. Nimelt petsid joobes alaealisi. Sünd- ametikohale ning Eerik Heldna kandidatuuri nad libapolitseinikena muskohale jõudnud Keskkriminaalpolitsei direktori ametikohale. raha välja vanematelt politseinikud leidsid Politseipeadirektoriks nimetatud Raivo Küü- vene keelt kõneleva- eest maas lebava di töö politseis algas 1990. aastal Valgas siseas- telt isikutelt. Mehed keskmises joobes jade osakonna piirkonnainspektorina. Aastatel panid ajavahemikul 17aastase noormehe, 1991–1996 töötas ta Valga Politseiprefektuuris, 24.07–25.07.2008 toi- teine nooruk jooksis alustades konstaabli ametikohast ning saades me 20 episoodi, neist aga politseiautot nä- 1992. aastaks komissariks. 19 jäi lõpule viimata, hes minema. Nooru- 1996. aasta augustis jätkas Küüt teenistust kuna kannatanud ei kit hakati otsima tee- Tallinna Politseiprefektuuri Haabersti polit- Brüsselis on veekahurid toodud tänavatele… Foto: Julgestuspolitsei arhiiv usaldanud raha maks- nistuskoeraga. Koera ta, enne kui ei olnud märgates hüppas kontrollinud edasta- põgenev noormees tud teate õigsust. järve, kust ta siiski kütusehinna vastu. Kalameeste ebaseaduslik Politsei, linna- ja riigivõimu esindajad uuele hoo- meeleavaldus jäi ära ning kõik möödus polit- peagi välja ronis. Kor- nele nurgakivi panemas 27. juuli öösel käidi rakaitsjad tuvastasid seile rahulikult. Foto: Põhja PP arhiiv 18. juulil oli põllumeeste ja taksojuhtide Tallinnas Ülase tä- 17aastasel noormehel naval vargil Smilersi keskmise joobe ja kooskõlastatud meeleavaldus, kus protestiti kõrge kütusehinna vastu. Sel päeval oli Brüs- treileris, kust varastati toimetasid ta aresti- bändi laulja Hendrik majja. Turvakontrol- selis suur liiklusummik, kuna tänavatel liikus disaaliga. Teisele korrusele tulevad peamiselt aeglaselt kindlaksmääratud marsruudil suur bürooruumid ja kolmandale õppeklassid ning Sal-Salleri kitarr ning liga avastati nooruki bändi pillimehe kitar- endagi jaoks üllatuse- kolonn traktoreid ja taksosid. Õhtuks oli Brüs- juhtkonnaruumid. Politseimaja ehitustööd al- seli liiklus taastunud. gasid 2008. aasta kevadel, tellijale antakse tä- riplokid. Põhja pre- na tema dressipluusi fektuuri varavastaste taskust ahven, kes oli napäeva nõuetele vastav hoone üle 2009. aasta aprillis. kuritegude talitus tegi arestimajja toimeta- Sillamäel tabati arvatav sarivägistaja arvatava kahtlusaluse tud täiesti alusetult. kindlaks, leidis va- Politsei koostas mõ- 3. juunil pidasid Narva kriminaalpolitseinikud Juuli Hetke pärast peab K-komando kurjategijad kinni. kinni 19aastase noormehe, keda oli alust seos- Foto: Keskkriminaalpolitsei arhiiv rastatud esemed ning lemale noormehele tagastas need muu- väärteoprotokollid ja tada alates möödunud aasta septembrist toime Tartus tekitas elevust arestimajja sattunud pandud seitsme raske isikuvastase kuriteoga. paabulind Kas sajandi juveelirööv või labane sikutele vähem kui nad anti seejärel üle kahe nädalaga. „See vanematele. Viru ringkonnaprokurör Konstantin Rostovt- tänavakuritegu? sevi sõnul oli kohtueelse uurimise ajal kogutud 16. juulil kell 00.10 teatati politseile, et Tartus uudis tekitab tõeliselt Jaama ja Raatuse tänava nurgal on paabulind. Politseipeadirektor Raivo Küüt materjalidele tuginedes 19aastast noorukit 25. juulil rööviti Tallinnas kahelt Saksamaa hea tunde ja näitab, et Juuli Tubli teataja aitas politseinikel linnu kinni püü- Foto: Politseiameti arhiiv alust kahtlustada tapmises ning mitmes Silla- kodanikult väidetavalt 35 miljoni krooni väär- Eesti politsei on oma Juuli alguses korralda- mäel toime pandud vägistamises ja vägistamis- da ning arestimaja jalutushoovi toimetada. tuses vääriskive. Meedia tituleeris sündmuse ülesannete kõrgusel,“ sid sakslased Julges- katses. Kuna tegemist oli raskete kuritegudega 17. juulil kella 21 paiku teatati taas, et Tartus kiirelt sajandi juveelirööviks. Juba samal päeval tunnustas bändi mä- Roosi ja Puiestee tänava ristmiku lähedal on nedžer Aarne Valmis tuspolitsei julgestus- seijaoskonnas komissarina ning ajavahemikul ning vabaduses viibides võinuks nooruk jätkata pidas Põhja prefektuur kinni röövis kahtlusta- osakonna töötajatele uute kuritegude toimepanemist, taotles ring- ühe maja katusel paabulind. Sündmuskohale tava 31aastase Eesti meeskodaniku ning kätte meedias politseinike 1998–2003 oli ta sama prefektuuri Lõuna- läks politseipatrull, kes kutsus appi ka päästjad. tööd. koolituse, kus tutvus- politseiosakonna ülemkomissar. 2003. aasta konnaprokurör 5. juunil Viru Maakohtult luba saadi ka väidetavad juveelid. Ekspertiisi koha- tati erinevaid julges- võtta mees vahi alla. Kohus rahuldas prokuröri Päästjate abil toodi lind katuselt alla ning anti selt oli tegemist aga tavaliste lihvitud tsirkoo- jaanuaris sai Küüt Tallinna Politseiprefektuuri omaniku kätte. August tustaktikaid. Iga päev politseiaseprefektiks ning aasta hiljem pärast taotluse. nidega, mille väärtus küündis heal juhul paari lõppes praktilise osa- prefektuuride ühendamist asus juhtima Põhja Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna tuhande kroonini. 8. augustil peetud 20 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 21 AASTAKROONIKA AASTAKROONIKA

ülepolitseilise sõidu- August September maga tegelevate organisatsioonide esindajad. järel sündmuskohalt. meisterlikkuse võist- Noormees ostis varastatud jalgratta, et Osalejaid oli üle 200 enamikust Euroopa Liidu Sündmust nägi pealt luse võitis Rain Roots Politseinikud tabasid suurvarguses tagastada see omanikule liikmesriikidest, Ameerika Ühendriikidest, Ka- 14aastane poiss, kes Julgestuspolitseist. kahtlustatavad isikud nadast, Ukrainast, Moldovast ja mujalt. asus ründajat rolleril Paremuselt teise tule- 23. septembril kell 20.35 helistas politseisse jälitama ning andis muse sõitis välja To- 4. augustil kell 2.04 varastati Kohtla-Järvel 23aastane noormees, kes teatas, et tahab po- politseile infot peksja Järveküla teel asuva kaubanduskeskuse müügi- Vahistati Kundas salasuitsuäriga tegelenud mas Raudzius Leedust litseile üle anda varastatud ratta. Selgus, et naine asupaiga kohta. Polit- ning kolmanda koha boksist 206 672 krooni eest tehnikat. noormees oli Tartu kesklinnas 100 krooni eest sei pidas peksja (snd pälvis Janek-Steve „Kurjategijad olid kaubanduskeskuse pea- ostnud jalgratta Scott Timber. Noormees selgi- Politseinikud tabasid naise, kelle sõiduautost ja 1974) tänu noorele Annus Julgestuspolit- uksed lahti murdnud ning teise korruse tas, et kuna ratast müüs mees, kel on oma lin- elukohast leiti kokku suures koguses salasiga- rollerijuhile kinni ja seist. Meeskondlikult müügiboksi ukseklaasi ja vitriinikapi klaasid naosas varga kuulsus, otsustas ta ratta ära osta rette. toimetas ta kaine- oli parim Julgestus- purustanud,” ütles Ida Politseiprefektuuri Jõhvi ja selle omanikule tagastada. Noormees ütles 29. septembril pidasid politseinikud liiklusjä- nema. Kiirabi viis politsei I meeskond, kriminaaltalituse juht komissar Margus Kuus. politseinikele ratast müünud mehe aadressi, relevalve käigus Viru-Nigula vallas Selja külas kannatanu (snd 1942) kellele järgnesid kait- Esialgsetel andmetel olid sündmuskohalt põge- mille järgi tehti kindlaks mehe isik. Kiiresti leiti kinni sõiduauto Opel, mille läbivaatusel avasta- haiglasse. Sündmuse sepolitseinikud ja Läti nenud vargad kaasa viinud kümneid mobiilte- üles ka jalgratta õige omanik, kes oli kell 19 ti 135 pakki Vene Föderatsiooni maksumärki- asjaolusid selgitatak- võistkonnad. lefone ja kaks sülearvutit. kaubamaja juurest varastatud rattast politseile dega sigarette. se. Varguses kahtlustati Alekseid (snd 1979), juba teatanud. Omanik tundis ratta ära ja sai Samal päeval otsisid politseinikud Kundas Valitsusasutusi Olegi (snd 1966) ning Marki (snd 1973). Ühe selle tagasi. läbi naise elukoha ja kõrvalhoone, kust leiti eri September tabanud kokkuhoiu- isiku suhtes taotles prokuratuur vahistamist, kohtadesse ära peidetud 847 pakki Vene Fö- poliitika tõttu kutsus millest kohus keeldus. Kõigi kahtlustatavate Lõuna Politseiprefek- Toimus rahvusvaheline autovarguste seminar deratsiooni maksumärkidega sigarette. Ühest tuuri politseinikud Siseministeerium suhtes kohaldati tõkendina elukohast lahkumi- ruumist avastati aga puskariaparaat, mille po- Inimeste otsingu õppus Loodeoja 2008 Keskkriminaalpolitsei korraldas koostöös Pii- Foto: Lääne PP arhiiv võtsid septembri esi- tagasi politsei side- se keeldu. litseinikud hoiule võtsid. ohvitseri Peterburis. Politsei palub poeomanikel pöörata rohkem rivalveametiga 24.–26. septembril Tallinnas mesel nädalal kooli- rahvusvahelise varastatud sõidukite salakau- Naise suhtes alustati väärteomenetlust tuba- lastele ohutuma liikle- Aleksander Gutmann tähelepanu turvameetmetele: müügiboksides kaseaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb tuba- hommikul, et on vaja abi kutsuda, ning helistas asus Peterburis tööle peaks olema rohkem turvakaameraid, kasutada politsei lühinumbril 110. Kõne aga katkes ning mise tagamiseks appi katoote käitlemise korra rikkumist. Selle eest viled, mida kasutati 2007. aasta 9. aprillil. tuleks turvaklaase ning tugevdatud uksi ja kva- saab karistada kuni 18 000kroonise rahatrahvi- tagasi helistades abivajajaga ühendust ei saa- Tema ülesanne oli jät- liteetseid lukke. dud. Tehti positsioonimine ja kohale läks lähim eelkõige jalakäijate ja ga või arestiga. Puskariaparaadi hoidmise eest jalgratturite tähele- kata koostööd Vene- alustati samuti väärteomenetlust, karistusena politseipatrull. Eksinu õnnestus leida kell 7 maa õiguskaitseasu- ning temalt saadi infot tegeliku olukorra kohta. panu tõmbamiseks. Vahistati Ameerika pangakaartide võltsimises on ette nähtud kuni 12 000 krooni rahatrahvi Idee autori, Lõuna tustega ja tagada kahe kahtlustatav mees või arest. Alustati suuremahulisi otsinguid. riigi korrakaitsjate Sellise harjutuse vajadus on tingitud elust Politseiprefektuuri operatiivne koostöö. 16. augustil vahistati 25aastane Stanislav, keda enesest. Igal aastal eksib looduses inimesi, teenistusosakonna Tänavu juuli alguses kahtlustati Ameerika Ühendriikide panga- Lennujaamas tabati suure koguse kokaiini enamjaolt marja- ja seenehooajal. Isikuotsin- politseidirektori Riho kutsus Siseministee- kaartide suures ulatuses võltsimises ja nende neelanud narkomuul gud maastikul vajavad suuri ressursse ning Tamme sõnul on rium tagasi ka politsei kasutamises. Keskkriminaalpolitsei ametnikud vajadus võib suureneda hüppeliselt. Kui tegut- vilistamine lihtsaim Septembri lõpus tabasid Põhja prefektuuri ja efektiivseim viis, sideohvitseri Soomes pidasid Stanislavi kuriteos kahtlustatavana kin- narkokuritegude talituse töötajad koostöös setakse süsteemitult, tekitatakse otstarbetuid Martin Ilumetsa. ni 15. augustil. Tema elukohast leiti ja võeti ära lisakulutusi. Seetõttu otsustatigi korraldada millega juhtida liikleja Maksu- ja Tolliametiga Tallinna lennujaamas tähelepanu võimali- ligikaudu 700 000 krooni sularaha ning panga- noormehe, kelle kõhust leiti kokku ligi 700 ühisõppusi ja -koolitusi, et tagada olemasole- 21. ja 22. augus- kaartide võltsimiseks kasutatud seadeldis. vate ja võimalike ressursside plaanipärane ning kule liiklusohule või grammi väga puhast kokaiini. 20aastane Veiko parasjagu toimepan- til korraldas Põhja Kriminaalmenetluse vältel tuvastati, et Sta- oli alla neelanud 58 kapslit kokaiiniga, mille kvaliteetne koostöö. nislav võttis võltsitud pangakaartidega välja davale rikkumisele. prefektuur esimese hinnaks tänavamüügis oleks kujunenud umbes Julgestuspolitsei julgestusosakond külastas Läänemere maade enam kui 730 000 krooni. Kokku kasutas Sta- 2,5 miljonit krooni. pealinnade politseiük- nislav üle 700 pangakaardi, millest rohkem kui Soome kaitsepolitseinikke Paide politseinikud suste laskevõistluse. 90 korral õnnestus ka sularaha välja võtta. osalesid 16. septemb- Oktoober 1. ja 2. oktoobril külastas Soome Vabariigi kait- ril Paide Ühisgüm- Kahe päeva jooksul sepolitseinikke Julgestuspolitsei delegatsioon võtsid üksteiselt naasiumi traditsioo- Politsei pidas kinni prostitutsioonile kaasa nilisel ettevõtmisel, mõõtu politseinikud aidanud mehe Pärnumaal harjutati kadunud inimeste otsimist Tallinnast, Helsingist, aidates abiturientidel Stockholmist, Oslost, 27. augustil pidas Lääne Politseiprefektuuri Lääne Politseiprefektuuri eestvedamisel korral- värskeid gümna- Riiast, Vilniusest ja kriminaalosakonna organiseeritud kuritege- dati 1. oktoobril Pärnumaal ühisõppus, kuhu siste ristida. Paide Moskvast. Üldarves- vuse talitus kahtlustatavana kinni 1955. aastal olid kaasatud Lääne-Eesti Päästekeskus, Lääne politseijaoskonnas tuses tuli Stockholmi sündinud Arvedi. Meest oli alust kahtlustada Piirivalvepiirkonna Pärnu piirivalvekordon, võeti vastu 60 Paide ja Moskva ees võitjaks prostitutsioonile kaasaaitamises (KarS § 2681). Kaitseliidu Pärnumaa malev, Eesti Punase Risti Ühisgümnaasiumi Tallinna politsei. In- Kuigi Arvedi kohta oli 2007. aasta sügisel Pärnumaa selts, SKA politseikolledž ja Õhuväe rebast ehk sel sügisel gümnaasiumiosas dividuaalarvestuses jõustunud süüdimõistev kohtuotsus analoogse- Konverentsil said kokku Eesti ja välisriikide pari- Lennubaas. Ühisõppusel osales ühtekokku 120 võitis Vahur Tamuri, te kuritegude eest, jätkas mees prostitutsiooni inimest, sealhulgas nii otsijad, nn eksinud, kor- õpinguid alustanud mad antud valdkonna eksperdid. noort inimest ning kellele järgnes Steve vahendamist. Organiseeritud kuritegevuse tali- Foto: Keskkriminaalpolitsei arhiiv raldajad kui ka hindajad ja vaatlejad. Kümnik. tuse ametnike pikaajalise jälitustöö tulemusena Väliõppus Loodeoja 2008 toimus Eesti-Läti nende abiturientidest õnnestus mehele seekord esitada kahtlustus piiriäärsel maa-alal, kust otsiti kadunud isikuid. saatjaid. Sinepileiba 18. augustil kell 11 prostitutsiooni vahendamise faktis. Kohtus banduse vastu võitlemise konverentsi. Semina- Legendi järgi suundusid X kooli neli õpi- politseinikud noori 20.40 teatati politsei- süüdimõistmise korral võib teda oodata kuni ril käsitleti peamiselt sõidukite elektroonilist last koos loodusõpetuse õpetaja ja huvijuhiga sööma ei pannud, le, et Tartus Ravila 12 aastat vangistust. identimist, organiseeritud kuritegevuse mõju eelmise päeva ennelõunal metsa, et koguda küll tuli aga rebastel tänaval tungis üks 29. augustil pidas kohus esitatud taotluse selles valdkonnas ning selle vastu võitlemise sügisnäituse tarbeks metsaande. Õhtuks nad ja abiturientidel la- mees kallale mehele, põhjal vajalikuks Arved vahi alla võtta ning parimat praktikat. Lektorid olid nii Eesti kui koju tagasi ei jõudnud ning aktiivsetest lähi- hendada liiklusteste. Räägiti politseitööst, kes jalutas seal pa- arestida konfiskeerimise tagamiseks tema kasuka välisriikide kõnealuse valdkonna parimad kondsetest seitsmeliikmeline otsingurühm asus Julgestuspolitsei esindajad tutvumas Eduskunna rasjagu oma koeraga. tus olnud ligi 200 000 krooni maksev sõiduauto eksperdid. eksinuid otsima, kuid rühm lagunes laiali ja tutvustati politseimaja hoonega ning näidati kaines- Ründaja peksis mehe Mercedes Benz. Konverentsist võtsid osa politsei, piirivalve, eksis samuti. Foto: Julgestuspolitsei arhiiv läbi ja põgenes see- kindlustusseltside ja teiste autovarguste tee- Üks eksinuist otsustas kella nelja paiku vara- tuskambrit, kuhu gümnasistidest uudis- 22 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 23 AASTAKROONIKA AASTAKROONIKA

tajad oma sõnul iialgi koosseisus Ivar Prits, Andris Viltsin, Ravo Täiega pime – kuritöökeskkond imeline kus Teilt kui kannatanult lisaks vastu 7. juunit murti Pärnu maakonnas Kihnu Ida Politseiprefek- sattuda ei tahaks. Umal, Priit Altmäe, Aivar Ridamäe, Kalmer Ti- (mind hülgas riim). paluksime seletust, vallas Lina külas sisse kauplusesse, kust varas- tuuri kriminaalosa- kerpe, Kalev Prillop ja Allar Karu. Eesmärk oli mille abil täpsustada tati alkoholi ja tubakatooteid. Mandrilt kohale konna Narva krimi- Oktoober tutvuda lähemalt põhjanaabrite tööde-tegemis- Pauluse peatus, kuritöö veatus, võimalikult veel tõtanud politseiametnikud asusid sündmust naaltalituse ülemko- tega ning luua kolleegidega isiklikke kontakte. asjade loopärane seatus – saaks telefoni varastanud kontrollima ning üsna pea peeti kahtlustata- missari Andres Jaggo Oktoobri keskel avati Käidi Soome parlamendihoones, väliskülaliste jah, kui oled Spinoza. kurjade portreed. vana kinni kolm 1988. aastal sündinud noor- sõnul on sama meest Pirital Lillepi pargis residentsis, presidendilossis ja Helsingi mere- But I’m just a girl from countryside. meest. Veepolitsei kaater tõi õigusrikkujad üle alust kahtlustada ka uus 2,5 kilomeetri liikluse juhtimiskeskuses. Objektidel arutleti Ja kuigi kõva häälega vee, võideldes kohati tuulega, mis küündis 12 teiste kuritegude toi- pikkune kergliiklus- valve korraldamise aluste ja põhimõtete üle. Kui sa õigel ajal teele ei asu, ei lubadusi hüüa me, meetrini sekundis. mepanekus. tee, mis õnnistati Helsingis tutvustati patrullautode varustust ei ole jooksmisest kasu. siiski Teid neil murepäevil Koostöös Keskkonnainspektsiooni Lääne sisse rulluisu- ja ning töö organiseerimist. Arutelud toimusid ka abistada püüame. regiooni Pärnu osakonnaga kontrolliti maikuu November jalgrattavõistlustega. isikukaitse teemadel. Lühike, kuid sisutihe visiit Tänan tähelepanu eest, lõpus ning novembrikuu alguses Kihnu saare Julgestuspolitsei liik- oli talituse juhtidele kasulik ja õpetlik, sest sai see sündis Kuressaare-Tartu bussis ümbrust. 7. ja 8. novembri osa- lusjärelevalve talitus võrrelda enda tööd kolleegide omaga ning vaja kahju 3000 Eesti krooni. Veepolitsei igapäe- lesid Järvamaa messil oli võistlusel kohal hetada kogemusi. vatööde hulka kuulub ka politseinikud, kahe ATVga, tagades väikelaevajuhtide et saada elanikega võistlusraja ohutuse Väikelaps jäeti tühermaale kontrollimine ja eri- vahetut kontakti. sõidu ajal. 11. oktoobri hommikul leiti Tallinnast Tartu nevate veeürituste Messikülastajad said maantee 84d juurest tühermaalt väikelaps. Lap- alade turvamine, lahendada liiklusteste, 24. oktoobril kont- se võtsid oma hoole alla meedikud, Põhja pre- peale selle kutsutak- proovida erinevate rolliti ühisoperat- fektuuri kriminaalpolitseinikud alustasid aga se korrale hooletuid ainete mõju alko- siooni vältel Pärnu kohe tööd, et leida lapse vanemad. Politseinikel skuutrijuhte ning meetrile ning tutvuda kesklinnas paiknevat õnnestus lapse vanemate isikud ja tema tüher- abistatakse mootori- robotifoto tegemise- lõbustusasutust, kus maale jätmise põhjused välja selgitada mõne rikke tõttu hätta jää- ga. Politsei messiboks tabati rekordiliselt päevaga. Sündmust kajastati väga laialdast ka nud sõidukijuhte. Po- oli populaarne. suur hulk alkoholijoo- meedias ning selle kiire ja professionaalne la- litseikaater patrullib bes alaealisi. Paaritun- hendamine kinnistas politsei kui inimliku, hoo- Pärnu, Sauga ja Reiu 17. novembril kü- nine reid andis tule- liva ja inimesi kaitsva organisatsiooni kuvandit. jõel ning Pärnu lahel. lastas Politseiametit museks 41 alaealistele Veeliikluses aitavad Soome politseide- koostatud protokolli Tartus kirjutati avaldus luulevormis veepolitseinike kõrval legatsioon eesotsas alkoholi tarvitamise igal aastal järelevalvet politseipeadirektor kohta; asutuse oma- Tudengineiu jäi Kuressaare-Tartu bussis ilma teha keskkonna- ja Mikko Paateroga. De- nik rikkus aga karis- oma mobiiltelefonist ning kirjutas 20. oktoobril piirivalveametnikud. legatsiooni kuulusid tusseadustiku § 276, selle kohta Tartu politseis plangile luulevormis Kolme ametkonnaga veel politseidirektor mis käsitleb võimu- avalduse. üheskoos tehakse Kari Rantama, polit- esindaja seadusliku Lähtudes põhiväärtustest, otsustas Tartu kõik, et muuta vee- seipeanõunik Robin korralduse eiramist. politseijaoskonna vanemkonstaabel Kert Kot- liiklus turvalisemaks. Lardot, politseinõu- Seitsmele alaealisele kas, et lihtsalt kuiva kutse saatmisest Maris Selline on Politseiameti operatiivraadioside ja eritehnika hooldekeskus. Novembrikuu nik Reijo Hyytiäinen, koostati protokoll Mäele oleks vähe, ning kirjutas vastuse samuti Foto: Politseiameti arhiiv esimeses pooles kuu- Soome politsei side- tubakaseaduse alusel. luulevormis. lutati veepolitsei hoo- ohvitser, Eesti Soome aeg lõppenuks ning suursaatkonna nõunik Politsei leidis valuu- Maris Mäe avaldus käimas on tööst kokkuvõtete tegemine. Ari Lahtela ja tõlk tavahetuspunkti rün- November Ruta Rannat. nanud mehe. Narva Oh meelehärmi, Interpoli Eesti rahvuslik keskbüroo tähistas 16. Politsei sai uue side- ja hooldekeskuse Kohtumisel andsid valuutavahetuspunkti õhk nõrgub irriteerivat elementi, aastapäeva mõlemad pooled üle- rünnakus kahtlustatav otsin menti! Luuleandega vanemkonstaabel Kert Kotkas 3. novembril avati Tallinnas Rahumäe teel vaate siseturvalisuse oli juba augusti lõpust Kas või fragmenti Foto: Lõuna PP arhiiv 1992. aasta 4. novembril Dakaris toimunud Politseiameti operatiivraadioside ja eritehnika hetkeseisust ja orga- vahi all, kuid alles Herosest, kes sulgeks Shiva destruktiivse silma Interpoli peaassambleel võeti Eesti vastu In- hooldekeskus. nisatoorsetest muu- oktoobris said uurijad – ma jäin oma telefonist ilma! terpoli liikmeks. Interpoliga ühinemise aluseks Politseitöö areng liigub lähiaastatel välitöö tustest, käsitleti ühise lõpliku kinnituse tema oli 1991. aasta detsembris langetatud valitsuse suurema tähtsustamise poole. See suurendab koostöö tõhustamist vajadust sidevahendite ja politseisõidukitele osaluse kohta kuri- Nokia, liugklapiga muusikamobiil, Kert Kotkase vastus protokolliline otsus Eesti politsei astumise ja arendamist, sh ka teos. Tuginedes eel- kadunud kui tuuleiil. kohta Interpoli liikmeks, mille järel loodi Po- paigaldatud elektrooniliste eriseadmete töö- ametnike vahetamise uurimise materjalide- Mind ürab kahtluseuss, Te muret mõistame litseiametis töörühm seda tähtsat sammu ette kindluse järele. Et politsei jõuaks kiiremini vajadust. Nõupida- le, kahtlustab politsei et kurikaelad samast rahvusest, ja meelehärmi, valmistama. Kuna liikmesuse eeltingimus oli elanikele appi, peavad tugiteenused suutma misel räägiti ka Eesti 44aastast meest röövi mis Natalja Gontšarova, sest paraku kui seeni, vastava struktuuriüksuse olemasolu politseis, kiiresti ja tõrgeteta tagada välitööd tegevate politsei soovist liituda toimepanekus 22. au- võib-olla nendel nimeks Vladimir, Vova. mida pärmil loodi 1992. aasta 1. juulist Politseiameti koos- politseinike jaoks seadmete tehnilise korrasole- Põhjamaade politsei gustil kell 2.13 Narvas Ja veel kolm seltsimeest, võib soojas paljuneda rodus, seisu Interpoli Eesti rahvuslik keskbüroo ning ku. Mida kiiremini parandatakse politseisõidu- ja tolli sideohvitseride Tuleviku tänava va- kes irdund teest, nii kahjuks vargaid ilmuda selle juhiks määrati politseidirektor Arnold ki seadmete rikked ning mida lähemal on sel- võrgustikuga. Lepiti luutavahetuspunktis. kus kõnnib kõlbeline kodanik. võib võõrsil Tenusaar. Algne nimetus Interpoli rahvuslik lekohane hooldus ja remont, seda kärmemalt kokku, et koostatakse Kahtlustatav ründas ja ka kodus. keskbüroo muudeti 2001. aastal rahvusvahelise saavad politseiautod taas patrullima sõita. ühine tegevuskava valuutavahetuspunkti Ja tulid peale Pärnust, kriminaalteabe osakonnaks ning hiljem uute Tallinnas Rahumäe tee 6 paiknevas hoo- ning määratakse töötajat, põhjustas sellest areaalist, kus sagedane Et maailm siiski paremaks funktsioonide lisandumisel kriminaalteabe nes on ennekõike mõeldud töö ratsionaalsele konkreetsete tegevus- talle kehavigastusi nähtus lehemädanik, saaks kas või mõni sentki, osakonnaks. korraldamisele ja tööohutusele. Ühel ajal saab te juurde kontaktid. teenindada korraga viit operatiivautot. Samas ning röövis kogu raha, kuulasid muusadest hüljatud muusikat, Teil paluks tulla politseisse Pärnu veepolitsei tegi neljandast hooajast mis seal parajasti oli. nende maneerid olid luusivad või Teie keeli menti. on ka ruumid operatiivautodele paigaldatavate Kahjusumma oli ja nende pilgud aplalt peatumas kokkuvõtteid seadmete alase esmase koolituse tarvis. Samuti asub majas operatiivraadiosidekeskus, kust 196 296 krooni. mu õnnetul eelmainit’ telefonil. Et saaksime Juunikuus oli veepolitseinike abi vaja Kihnust seal viia läbi süüteomenetlust, hallatakse politsei raadiovõrke ja kontrollitakse kolme vargapoisi mandrile toimetamiseks. Ööl raadiosidet.

24 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 25 POLITSEI AASTAPÄEVAPIDU POLITSEI AASTAPÄEVAPIDU

Pidulik ühispilt teeneteristidega autasustatutega:

Esimene rida vasakult: Elmar Nurmela, Sisekaitseakadeemia politseikolledži direktori asetäitja; Allan Martin, Kaitsepolitseiameti ülemkomissar; Joosep Kaasik, Lääne Politseiprefektuuri koosseisuväline politseidirektor; Raivo Aeg, Kaitsepolitseiameti peadirektor; Raivo Küüt, politseipeadirektor; Chris- ter Ekberg, endine Rootsi Keskkriminaalpolitsei direktori asetäitja; Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president; Jörg Ziercke, Saksamaa Liitvabariigi Kriminaalameti president; Jüri Pihl, siseminister; Madis Melzar, Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel; Tiiu Karner, Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel; Jüri Härma, Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna komissar Teine rida vasakult: Kert Kotkas, Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna juhtivkonstaabel; Marek Unt, Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse vanemkomissar; Tõnu Janter, Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse komissar; Olari Valtin, Kaitsepo- litseiameti komissar; Urmas Umbleja, Kaitsepolitseiameti komissar; Aleksander Žegulov, Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna organiseeritud kuritegevuse talituse vanemkomissar; Toomas Paap, Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna ülemkomissar; Tanel Samuel, Politseiameti teabe-tur- be osakonna vanemkomissar; Juhan Ojasoo, Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse vanemkomissar; Mehis Mets, Lääne Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse ülemkomissar; Andres Ratassepp, Kaitsepolitseiameti juhtivassistent ; Tõnu Miilvee, Kaitsepolitseiameti ülemkomissar ; Marek Kuus, Kaitsepolitseiameti vanemassistent; Allar Sakkool, Kaitsepolitseiameti juhtivassistent Kolmas rida vasakult: Indrek Koemets, Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna ülemkomissar; Ain Muru, Julgestuspolitsei teenistusosakonna personalitalituse juhtivkonstaabel; Kristjan Toom, Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna operatiivtalituse komissar; Marek Tiirats, Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissar; Pascal Caretta, Prantsuse Vabariigi Siseministeeriumi politsei atašee; Andrei Taratuhin, Lääne Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Haapsalu kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor; Jörg Lehmann, Saksamaa Liitvabariigi Kriminaalameti sideohvitser; Martin Ilumets, Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe osakonna II talituse vanemkomissar; Olev Tammann, Lääne Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Pärnu kriminaaltalituse vanemkomissar; Harry Andresson, Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna Suure- Jaani konstaablijaoskonna komissar; Reigo Loginov, Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna komissar ; Reimo Raivet, Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talituse vanemkomissar; Endrik Mõistlik, Vabariigi Presidendi vanemkäsundusohvitser, major

26 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 27 POLITSEI AASTAPÄEVAPIDU POLITSEI AASTAPÄEVAPIDU

si. Seepärast lubatagu mul rääkida meie põhiväärtuste võt- väljendada. Edule ja saavutustele suunatud ühiskonna pin- mes, milleks on professionaalsus, ausameelsus, inimlikkus geline tempo annab ennast tunda kõigile. See väsitab ihu ja ja koostöö. Nelja põhiväärtuse esitähtede liitmisel tekib sõna hinge ning tekitab järjest kasvavat vaimset pinget. Juba vara- „PAIK“, millel on eesti keeles tähenduslik sisu. Ühelt poolt sest east peavad lapsedki olema valmis kõikide ja kõigega on see ala, kus asutakse, teiselt poolt võib see olla ka min- konkureerima. Meist keegi ei tea, millal Ilmar Raagi filmis gi tühimiku täitja. Meie elus on olukordi, kus õigete lahen- „Klass“ kajastatud traagilistest sündmustest võib saada Eesti duste leidmine on üsna keerukas. Just siis reaalsus. tulevad appi põhiväärtused ja aitavad meil Au, õiglustunde ja Vanematel on vähe aega oma lastele teatud lünki või tühimikke täita. Meie pühenduda, abikaasadel on vähe aega sihiks on järgida neid väärtusi nii, et võik- usaldusväärsuse teineteise ja kodu jaoks, töökaaslased ei sime öelda: Eesti politsei tahab ja suudab süvendamine peab märka enam üksteist, sest töökoorem olla PAIKapidavate väärtuste kandja. olema meie tööde ja on liiga suur. Mida saaksime teha, et tei- rofessionaalsusest rääkides võime sel inimesel meie kõrval oleks kergem Raivo Küüt: kindlalt väita, et oleme palju teinud ja tegemiste lahutamatuks elada ja töötada. Usun, et võtmesõna- saavutanud,P kuid mitu korda rohkem on osaks. deks on siin tähelepanu ja hoolivus. veel teha. Efektiivse korrakaitsesüsteemi Olgem hoolivamad meid ümbritsevate edu pant on olla üks samm teistest ees, st suhtes, olgu nendeks siis meie läheda- näha ette võimalikke arengusuundumusi, neid analüüsida ja sed ja kolleegid või abivajajad ja meist nõrgemad. “Ükski leida parimad lahendused. Seepärast on ülioluline korrakait- üüd aga peatugem koostööl, mis iseenesest on tõeline sestruktuuride pidev arendamine. Reformid politseis peavad rikkus, kui seda oskuslikult kasutatakse. Mida paremi- jätkuma, kuid nad ei tohi meie organisatsiooni lõhestada. niN suudame seda potentsiaali rakendada, seda edukamad ja Probleeme ja vastuolusid on alati, kuid lahenduste leidmine konkurentsivõimelisemad me oleme. Hiina vanasõna ütleb: on esmajoones meie endi kätes. Me vajame ühiseid arusaa- „Räägi mulle, ja ma unustan. Näita mulle, ja ma jätan meelde. politsei ei ole mu õigustest, kuid samas ka vastutusest. Meie ülesanne on Kaasa mind, ja ma mõistan.“ Kaasamine on osalemine, kon- neist lähtudes langetada otsuseid, mis oleksid mõistlikud ja sulteerimine ja informeerimine. Me vajame pidevat ja ausat vastuvõetavad. Kõik see saab aga toimuda vajalike oskuste, kahekõnet rahvaga. Ükski meie otsus ei tohi rahva jaoks teadmiste ja hoiakute järjepideva arendamise kaudu. jääda mitmeti mõistetavaks ega õhku rippuma. Me pea- Maailm kasvab kokku, ta muutub keerulisemaks. Turva- me mõistma politsei missiooni olla usaldusväärne partner maailmas tunde tähendus on tänapäeval kõigi jaoks muutunud. Veel turvalisema Eesti loomisel. Et seda missiooni täita, selleks kaks aastat tagasi arvasime, et elame rahulikus Eestis ning vajame liitlasi: ennekõike rahvast, ent ka partnerlust teiste suured rahutused ja konfliktid toimuvad kuskil kaugel, meist institutsioonidega ning tugevat meeskonnatööd omaenda eemal. Nüüd oleme kogenud massirahutusi siinsamas enda organisatsioonis. Taas kord on kõige selle aluseks üksteisest riigis, oleme tunnistajateks olnud sõjalisele konfliktile siinsa- hoolimine, abi osutamine ja teadmine, et töötatakse ühise lõplikult mas meie Euroopas. Kõik see paneb sisejulgeolekule veelgi eesmärgi nimel. suuremad nõudmised ja kohustused. Ei piisa vaid sellest, et 1922. aastal, vaid neli aastat pärast politsei loomist, andis oleme riigisiseselt hästi toimiv organisatsioon ja hea part- riigivanem politsei tegevusele järgmise hinnangu: „Tänu sel- ner inimestele, kes selles riigis viibivad. Järjest olulisemaks lele, et meil jõuti luua politsei, kes ennast ohverdades töö- saavad kontaktid rahvusvahelisel tasandil ja koostöö korrale asus, suudeti korralagedusele piir panna. Meil on ju ikka valmis.” kaitsestruktuuridega terves maailmas. Politsei peab oskama veel see vana vaade veres, et politsei on meie vaenlane. Lää- maailmas toimuvatele muutustele, sh majanduslikele, kiires- nes valitseb aga niisugune vaade, et kui politsei abi palub, ti reageerida ning seeläbi suutma oma tööd veelgi professio- siis terve uulits kokku jookseb ja püüab politseinikule abiks naalsemalt teha. olla. Seal saadakse aru, et politsei kaitseb kodanikke ja rii- äägime aususest ja ausameelsusest. Aga kas me iga päev ki. Politseinike püsiv töö, ennastsalgav jõupingutamine on anname endale aru, mida see sõnapaar tegelikult endas riigivanema tänu ja riigikogu kiiduavaldused ära teeninud. kätkeb?R Kas leiame alati kooskõla oma mõtete, sõnade ja Tohin arvata, et ka kodanikud, kes vahetevahel meie polit- tegude tasandil? Au, õiglustunde ja usaldusväärsuse süven- seid enam vana kombe kui südametunnistuse järele siuna- olitseipeadirektor Raivo Küüdi kõne Eesti politsei 90. tiksub ta palju kiiremini, väikeste riikide üks tunnus on see, damine peab olema meie tööde ja tegemiste lahutamatuks vad, tema edukat tööd oma südame põhjas õieti ning tänuga aastapäeval Estonia teatrisaalis 15. novembril 2008. et neile mitte kunagi ei ole antud nii palju aega nagu suurrii- osaks. Kui vahel läheb raskeks, mõelgem oma isadele, vana- hindavad.“ P kidele.“ isadele ja oma ametivendadele, kes selle riigi meie jaoks kätte Eks ole paikapidavad mõtted peaaegu 90 aastat hiljemgi. ärra Vabariigi President Öeldu kehtib ka politsei kohta. Eestis oleme üks suure- võitlesid ning ennastsalgava tööga kindlustasid. Neil oli jõu- ustatud politseiteenistujad, head politseisõbrad ja koos- Teie Ekstsellentsid maid organisatsioone, teiste riikide politseidega võrreldes du jääda ausameelseks ka siis, kui ees ootas vangilaager või tööpartnerid! Ma tänan teid südamest tehtu eest! HAustatud politseiametnikud ja teenistujad aga üsna väike. Seepärast peab meiegi kell tiksuma teises hukkamine. Nad ei salanud maha oma riiki ega ametit. AKuigi meie politsei on 90 aastat vana, oleme siiski pide- Daamid ja härrad tempos. Ja seda ongi ta teinud. Meile ei ole kunagi antud Oktoobrikuu viimasel päeval avasime Paide kirikus valt uuenev, aja kulgemisega ühte sammu astuv, nooruslik aega pikalt planeerida ja analüüsida. Meid on tagant kiirus- mälestustahvlid teenistuskohustuste täitmisel hukkunud ja elujõuline organisatsioon. Aastakümned annavad meile n loomulik, et koos riigiga sünnib ka tema politsei. Aas- tanud, aga samas on kannustanud soov muutuda ja areneda, politseiametnikele. Nemad suutsid jääda ausameelseks, seis- kogemusi, aga nad on samal ajal ka suunanäitajaks innovaa- ta alguses tähistas Eesti Vabariik oma juubelit, täna teeb olla võrdväärne partner teistega. Nii ongi kõigi meie ühise tes vastamisi õigluse nõudega ja kohustusega olla ustav. Neil tilisusesse. Ükski politsei ei ole maailmas lõplikult valmis. sedaO politsei. 90 aastat on auväärne vanus, riigi ja organisat- töö tulemuseks nüüdseks hästi toimiv organisatsioon, mil- oli julgus tegutseda, nad ei laskunud kartusel, valel ega üle- Ka meie tulevastele põlvedele jätkub küllaga tööd. Seepärast siooni jaoks aga küllaltki lühike aeg. le oleme suutnud taas üles ehitada vähem kui paarikümne kohtul endast võitu saada. soovin jõudu tööle! President Meri on öelnud: „On olemas riikide poliitili- aastaga. eie üks põhiväärtusi on inimlikkus. Sellest kõneldakse Head pidupäeva teile kõigile! ne kell ja see tiksub igas riigis erinevalt. Ja väikestes riikides Vaid mõni päev tagasi pidasime politsei eetikakonverent- Mpalju, kuid sootuks vähem suudetakse seda tegudes 28 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 29 POLITSEI AASTAPÄEVAPIDU

Juubeli vääriline pidu Ülal: elevust tekitas arvasid paljud aegadetagust kõnekatkendit kuu- üritusel ka peretoe- lanud inimesed. tusprogrammi loterii. Peavõidu, 10 000-kroo- Seejärel andsid president, siseminister ja nise kinkekaardi reisi- politseipeadirektor ning Kaitsepolitseiameti büroolt võitis sel aastal peadirektor tublidele politseiametnikele kätte Lõuna PP Viljandi PO politsei teeneteristid. vanemkonstaabel Alo-Aivo Takel. Meeleolukas kontsert eesti tippsolistidega Foto: Rene Velli Ja oligi aeg kuulata kontserti, mille juhatas sisse Vasakul: tantsuks politseiorkester. Pooletunnise kontserdi üldine mängis juubeliüritusel toon oli reibas, positiivne ja parajalt isamaaline. Rock Hotel, solistiks Ivo Nii Gerli Padar kui ka Tõnis Mägi laulsid võim- Tantsijatel tegi suu ma- Linna. salt ja väega. Kas andis neile jõudu politseior- Foto: Rene Velli gusaks juubelitort. Paremal: (vasakult) kester ja segakoor Sõpruskond, kuid Tõnis Mäe Foto: Rene Velli Kaitsepolitsei peadirek- legendaarne „Koit“ oli tor Raivo Aeg, Julges- uskumatult mõjuvõi- tuspolitsei komissar mas ja liigutav. Politsei juubelipidustuste jätkuna toimus 15. novembril Politsei on siseministri sõnul teinud oma tööd Tõnu Janter (esiplaanil), Kui politseipeadi- Oleviste kirikus pidulik jumalateenistus. Keskpäeval kirikus- hästi ning inimesed usaldavad politseid, kuid politseipeadirektor rektor keskendus oma meele järele olemine ei ole mitte kõige tähtsam. Raivo Küüt, siseminis- kõnes põhiväärtuste- se kogunenud inimesed mälestasid hukkunud politseinikke ter Jüri Pihl, president ning said osa kaunist muusikast politseiorkestri ja Oleviste Kõigepealt tuleb tegutseda professionaalselt ja Toomas Hendrik Ilves le, siis nooruke solist seadusi järgides ning teha seda iga päev rauge- Foto: Rene Velli Luisa Lõhmus, kes sai kiriku koori esituses. matu jõuga. lauluga publiku hoo- Politseipeadirektor Raivo Küüt keskendus bilt oma lummusesse, All: segakoor Sõprus- Sajune novembriõhtu ei heidutanud aga neid politsei põhiväärtustele. Turvatundest kõneldes kond ja solistid (vasa- oli otsekui põhiväär- sadu politseiametnikke ja külalisi, kes sammud rõhutas ta, et maailm meie ümber muutub väga kult) Tõnis Mägi, Luisa tuse kehastus. Nii- Estoniasse seadsid. Seal algas politsei aastapäe- kiiresti. See, mis alles eile tundus igati harilik Lõhmus, Gerli Padar ja sugust inimlikkust ja va pidulik kontsert ja aktus. Pidulikkust oli sel ja turvaline, on täna äkki hirmutav ja uus, olgu Jüri Aarma hoolivust, mida õhkus korral ehk rohkemgi, sest 90 aastat on väärikas need siis ehmatavad aprillisündmused kodu- Foto: Rene Velli Luisale mänguasja iga ja nõuab ka kaunilt väärikat üritust. Vihmast ulatanud politseiniku hoolimata olid piduriided ja soengud ikkagi vii- ja tütarlapse tinglikust mase lihvi saanud ning rõõmsalt astusid küla- kahekõnest, oli südant Anne Osvet lised teatrimaja uksest sisse. Pärast kätlemist soojendav vaadata. Politseiameti politseipeadirektoriga liikusid külalised saali. Jätkuks vaid politsei kommunikatsiooniosakonna igapäevatöösse sama- juhataja Õnnitlused politseile presidendilt ja siseministrilt suguseid olukordi ja meeldivat suhtlemist, President Toomas Hendrik Ilves ei olnud kii- ses Tallinnas või hirmutav relvakonflikt Gruu- mõtlesid küllap paljud. dusõnadega politseinike aadressil kitsi ja nime- sias. Et meil kõigil jätkuks kindlameelsust ja Kontsert lõppenud, asus saalist välja valgu- tas kadestamisväärseks inimeste suurt usaldust aatelisust, tuleb meelde tuletada, kuidas talita- nud publik maitsma suupisteid ning omavahel politsei vastu. Samas lisas ta, et loorberitele sid omal ajal meie isad ja vanaisad. Nemad jäid vestlema. Oli neid, kes tahtsid hetke jäädvus- puhkama jääda ei saa, sest ennekõike hindavad endale kindlaks ka siis, kui ees ootas vangilaager tada ja astusid Valges saalis päevapiltniku juur- inimesed keskkonda turvaliseks ikkagi politsei- või hukkamine. Samasugust eetilisust oma riigi, de. Rohkem või vähem lavastatud hetked saidki ametnike igapäevase töö järgi. organisatsiooni ja iseenda suhtes peab jätkuma piltidele püütud ning kui avavalsi helid kontser- Oma tervituses kohalolnuile pani siseminis- igal politseinikul, tõdes peadirektor. disaalist kõlama hakkasid, liikus raskuspunkt ter Jüri Pihl rõhu turvalisusele. On äärmiselt Ajalugu tuli lähemale ka Jüri Aarma ette tantsupõrandale. oluline, et inimesed tunneksid end riigis turvali- kantud omaaegse siseministri Kaarel Eenpalu Tujuküllane politseiball kestis politseiorkest- selt ja kindlalt. Iga politseinik vastutab Eestis nii kõnes. Nii mõnedki teemad ja seisukohad on ri, Rock Hoteli ja Ivo Linna eestvedamisel veel oma organisatsiooni kui ka kogu ühiskonna ees. üllatavalt muutumatuna läbi 90 aasta rännanud, mitu tundi.

30 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 31 KROONIKA KROONIKA

Politsei 90. aastapäev Pidupäev Lääne Politseiametis Politseiprefektuuris

olitseiametis tähistati politsei aastapäeva 12. novemb- Pidupäevakõnet peab ril Politseiameti I korruse saalis. Pidupäevakõne pidas politseiprefekt Priit politseipeadirektorP Raivo Küüt, muusikaliste vahepaladega ääne Politseiprefektuur tähistas Eesti politsei 90. aasta- Suve. esinesid politseiorkestri muusikud. päeva 12. novembril Pärnus teatris Endla. Alustasime Foto: Viktoria Reiman Politseipeadirektor andis hulgaliselt tänukirju ning tee- pidupäevaüritustL aktusega, kus temaatilise kõnega esines netemärke tublimatest tublimatele ameti töötajatele. Mee- politseiprefekt Priit Suve. les peeti ka koostööpartnereid. Koosviibimise lõpetas väga Aktusel tunnustasime parimaid endi seast ning meid enim liigutav ja lõbus esinemine Rapla Laulustuudio poiste triolt toetanud koostööpartnereid. Auhinnalaud sai üsna pikk, Tohoh ja Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasistide kvartetilt ühtekokku tõsteti esile 142 inimest ja asutust. Lisaks sellele Varuväljapääs Thea Paluoja juhendamisel. tunnustasime tulenevalt meie põhiväärtustest meie parimaid Priit Raju viies kategoorias. Tegemist on traditsioonilise ettevõtmisega, Esinejadki ei pidanud tühjade kätega lahkuma – kingitused Politseiameti kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist andis üle Raivo Küüt. mis leiab aset juba neljandat aastat. Parim korrakaitsepolit- Foto: Priit Raju seinik Üllar Kütt töötab Paide politseijaoskonnas ning parim kriminaalpolitseinik Aljona Lind Pärnu kriminaaltalituses. Parimaks koostööks tunnistati Lääne ja Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse koostöö. Parimaks teoks osutus Eesti politsei 90. aastapäeva Virumaa regiooni pidulik vastuvõtt Paide politseijaoskonna projekt „Turvaliselt siia-sinna”. Aasta uustulnuk on Juhan Malmberg Rapla politseijaoskonnast. Pärast aktust vaatasime teater Endla lavastust „Pisuhänd”, õhvi Kontserdimaja uksed avati pidulistele ja külalistele 12. mis üllatas oma vaatenurgaga klassikasse kuuluvale teosele novembril kell 17.00. Keegi peole soovijatest ukse taha ei ning tekitas üksjagu elevust. jäänudJ ja pidu nautis umbes 300 inimest. Nii nagu ühele korralikule juubeliüritusele kohane, lõpeta- Eesti kombe kohaselt juhatas piduliku aktuse kell 18.00 sime õhtu politseiprefekti vastuvõtuga teatri sammassaalis. sisse Eesti Vabariigi hümni ühislaulmine, millele järgnes Ida Vanemkomissar Kaja Kukk Politseiprefektuuri prefekt Tarmo Kohvi tervituskõne. Lääne Politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo juht Juubelikõnes, mida võiks ühtlasi tänukõneks nimetada, rõhutas prefekt: „Kõige aluseks on inimesed, asutuses töö- tavad suuremad ja väiksemad meeskonnad, nende teotahe ja võimekus. Uhkusega saan täna öelda, et me ei ole läinud libedale teele tulemuste tagaajamisel, vaid oleme suutnud teha asja mõistuse ning õiglusega, unustamata õigust.“ Ida Politseiprefektuuri tänukirja ja rahalise kingituse Lääne prefektuuri summas 5000 krooni sai prefektilt ka Virumaa regioonis elav parim korrakaitse- Politseiprefekti vas- politseinik Üllar Kütt ainus elus olev okupatsioonieelse Eesti politseiametnik Fer- Foto: Viktoria Reiman dinand Vilimäe. tuvõtt Endla teatri Kõnet peab Ida prefektuuri politseiprefekt Tarmo Kohv. sammassaalis Foto: Lääne PP arhiiv Foto: Ida PP arhiiv Keskkriminaalpolitsei Piduliku aktuse lõpetas Konguta segakoori lühike, ent emotsiooniderohke etteaste. Õhtu peaesineja oli ansambel tähistas Eesti politsei 90. Supernova oma äärmiselt kirju repertuaariga. Bändipauside ajal sai jälgida tantsugrupp Moduse lustakaid lindi-hop ette- aastapäeva asteid. Kuumaks üllatusesinejaks oli Tatjana Mihhailova (JZ Belle) koos hurmavate tantsutüdrukutega. Peo kulminat- siooniks oli saali kantud pidupäevatort. novembril tähistas Keskkriminaalpolitsei Tallin- nas Lillepaviljonis Eesti politsei 90. aastapäeva. Karis Niisuke 13. Ida Politseiprefektuuri sisekommunikatsiooni juht Kohal oli suurem osa Keskkriminaalpolitsei töötajatest ja koostööpartnerid, kellele anti teenetemedalid ning tänu- kirjad. See oli õhtu täis pidulikkust, meeldivat seltskonda ja parimaid õnnesoove. Ainus teadaolev elus Kadri Põldaru Eesti Vabariigi esimese Keskkriminaalpolitsei iseseisvusaja politseinik Keskkriminaalpolitsei kommunikatsioonibüroo juhataja Ferdinand Vilimäe, kes teenetemärgi saab Soome elab praegu Virumaal. sideohvitser Ari Lahtela. Foto: Ida PP arhiiv Foto: Vladimir Domaškin.

32 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 33 KROONIKA Lõuna prefektuur autasustas parimaid ja pidas meeles korrakaitseveterane

õuna Politseiprefektuur tähistas sel aastal Eesti politsei 90. aastapäeva 12. novembril piduliku koosolekuga Tartus DorpatiL konverentsikeskuses. Erinevalt varasematest aasta- test olid peale tublimate politseitöötajate ning koostööpart- nerite aktusele kutsutud ka korrakaitseveteranid. Autasustati silma paistnuid ja öeldi häid sõnu. Esines Tartu poistekoor. Samal päeval said endised kolleegid – politseiveteranid – kokku prefektuuri peamajas. Järgmise päeva õhtul toimus juubelile pühendatud pidulik koosviibimine Atlantise restoranis. Politseitöötajatele ning nende kaaslastele esines ansambel Rock Hotel. Samas autasustati Lõuna Politsei Fotoklubi korraldatud Eesti politsei aas- tapäevale pühendatud fotokonkursi võitjaid väärikate auhin- dadega. Eduard Vismann Lõuna Politseiprefektuuri teenistusosakonna juhtivspetsialist Julgestuspolitseinikud aktusel pidupäevakõnet kuulamas Ülal: Lõuna prefektuuri Foto: JUPO arhiiv aastapäevapeol täitus põrand kiiresti tantsi- jatega. Foto: Rein Pärtel Julgestuspolitsei pidupäevaaktus Vasakul: Lõuna PP aastapäevaaktus algas Toompeal traditsiooniliselt hüm- niga. Foto: Mati Tint ulgestuspolitsei aktus, mis oli pühendatud Eesti politsei 90. aas- Paremal: esineb Põhja Jtapäeva väärikale tähistamisele, toimus ajaloohõngulise Toom- prefektuuri töötaja pea lossi vast valminud konverentsikeskuses. Katrin Sommer-Go- Täpselt kell 14.00 tõid orkestrandid kuuldavale esimesed pasu- rohhovi tütar Reelika nahelid ning kõlama hakanud Eesti Vabariigi hümn märkis aktu- Sommer. se algust. Julgestuspolitsei direktor Ivar Prits pidas pidupäevakõ- Foto: Põhja PP arhiiv ne, milles ta kutsus politseinikke mõtlema igapäevaülesannetest kaugemale ja nägema ümbritsevat terviklikuna. Ning siis läks sil- mapaistvamate autasustamiseks. Esmalt anti kätte politseipeadirektori ergutused ning seejärel asuti Julgestuspolitsei tänukirjade, Põhja prefektuuri 90. märkide ja ristide juurde. 1997. aastast alates tunnustatakse Julgestuspolitsei töötajaid I, aastapäeva aktus II ja III astme märgiga, mis antakse välja vastavalt 3, 6 ja 10 aastat Julgestuspolitseis töötanud ametnikele. Kuldmärki antakse aastast 2006 ning selle saavad 15 aastat Julgestuspolitseis tööta- novembril tähistas Põhja Politseiprefektuur Eesti nud inimesed. Julgestuspolitsei märgid on hea võimalus pidada politsei 90. aastapäeva aktusega KUMU auditooriu- meeles staažikaid töötajaid ning näidata noortele eeskuju pikast mis,14. kus tänati Põhja prefektuuri töötajaid, koostööpartnereid karjäärist ühes asutuses. Tunnustamistseremoonia lõpetuseks ning väliskülalisi. Ürituse ametlik osa vaheldus prefektuuri anti Julgestuspolitsei teeneteristid, mille sel aastal said Andris töötajate laste meeleolukate muusikaliste vahepaladega. Viltsin, Aivar Ridamäe, Jaan Kivisild, Ago Estermaa, Rone Grahe ja Taavi Karp. Kaia Prillop Põhja Politseiprefektuuri sisekommuniatsioonijuht Peale teeneteristide kättejagamist oli aktuse ametlik osa läbi ning edasi sai nautida suupisteid ja vestelda kolleegidega. Oma osalemisega andsid aktusele väärikust ka pikalt Julgestuspolit- Politseiprefekt Elmar seis teeninud, kuid nüüdseks pensionile jäänud endised töötajad. Vaher autasustab Kõigil osalejatel oli võimalik vaadata viimase aasta jooksul töö- Põhja PP korrakaitse- tajate erakogudest saadud fotosid Julgestuspolitsei 18,5 tegevus- osakonna kiirreageeri- aastast. misteenistuse vanem- Priit Talv konstaablit Miko Oja. Julgestuspolitsei kommunikatsioonijuht Foto: Põhja PP arhiiv

34 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 35 PERSOON PERSOON

Sisekaitseakadeemia vastu. Priit ütleb, et hea, kui ta piirkonna voli- paberile nappis ka tid riigi ja inimeste heaks. rektor Priit Männik oma kabinetis nikkugi näinud oli. Ta oli maapoiss, sündinud trükiaparaate. Rektoritöös liiga palju administreerimist Foto: Raimo Matvere Mulgimaal ja üles kasvanud Kosel. Geneetiliselt Ei kahetse valikuid, on Priidul end arvates olemas hoopis pedagoo- mis teinud Männik tunnistab oma praegusest ametist rää- giline alge. kides, et rektori töö on suuresti administratiiv- Kui Priit lõpetas keskkooli, asus ta hoopis 1995. aastal sai ne töö. „Kui ma Sisekaitseakadeemiasse tulin, internaatkooli tööle õpetaja-kasvatajana. Ta Politseiameti pea- arvasin, et saan nüüd rahus tegeleda pedagoo- tegi seda tööd kolm aastat, kusjuures andis ka direktoriks Ain gilise tööga,” selgitab Männik. Paraku ei lase asendajana tunde. „No kõige hullem, kui pidin Seppik, kes kutsus administratiivsed kohustused kõigest kooli andma joonistamistundi. Mu joonistamisoskus Männiku enda ase- põhitegevusega seotust täit rõõmu tunda. on väga nõrk, kui ma kriipsujukut joonistan, täitjaks uurimise Lisaks rektoritööle annab Priit endisel ka pean ka kõrvale kirjutama, millega tegu,” nalja- valdkonnas. Pärast loenguid, kuid vähe. Valdkond, milles ta tuden- tab Priit Männik. kahte aastat lah- gitele tarkust jagab, on karistusõigus ja krimi- Internaatkoolis töötamisega paralleelselt kus Priit politseist naalmenetlus. tudeeris Priit Tallinna Pedagoogilises Instituu- ning töötas mõne Tudengid on tänapäeval liiga asjalikud dis kaugõppes eesti filoloogiat. See eriala jäi aja hoopis kohtuni- lõpetamata ja Priit lasi end üle viia Tartu Üli- kuna. 1999. aastal Üks asi, mille peale Priit lausa kabinetis püs- kooli õigusteaduskonda. „Ma tundsin, et tahan naasis ta politseis- ti tõuseb, on tänapäeva tudengielu. Nimelt on seda päris tudengielu nautida. See ka õnnestus, se, kus töötas eri probleem selles, et kõik kipuvad juba esimestel ilmselt ei oleks ülikooli ajast olnud võimalik veel ametikohtadel kuni kursustel tööle ja tudengite omavaheline suhtlus rohkem võtta,” muheleb Priit rahulolevalt. 2005. aastani. Edasi jääb hõredaks. „Ma räägin meie tudengiesindu- Juhuslikust erialavalikust tippasjatundjaks saigi Priidust Sise- sele kogu aeg – nautige tudengielu rohkem! See kaitseakadeemia osa, kus elatakse ja ollakse koos, tehakse ühis- Õigusteaduse eriala valik oli Priidu sõnul kül- Priit Männik sel suvel rektor. üritusi, on nii lühikeseks jäänud. Ometi minu laltki juhuslik, ent praegugi vaadates õnnestu- akadeemia suvepäeva- Uurisin Priidu käest ka seda, kas tema tege- hinnangul on tudengielu 2/3 sellest, mis ülikoo- nud. del vägesid juhatamas mised oleks võinud mingil eluhetkel minna ka list meelde jääb,” selgitab Priit õhinal. „Tuden- Männik lõpetas Tartu Ülikooli veendunult, Foto: Sisekaitseakadeemia arhiiv hoopis teises suunas. Pärin nii kohtunikutööle gielu on see, mis arendab, loob suhted ja baasi et temast saab uurija. Aluse pani selleks ülimalt pühendumise, advokaadi karjääri kui eraette- edasiseks eluks. Verbaalse väljendamise osku- positiivne praktika prokuratuuris, mille Män- võtluse kohta. sed ju niimoodi kahanevad, ka suuliste eksami- nik ülikooli ajal läbis. Pärast ülikooli ta proku- „90ndate lõpus oli mingi aeg üsna kindel, et te kadumine aitab sellele kaasa. Kui nüüd ühis- ratuuri uurijaks asuski. Eduka töö tulemusena jäängi tööpõlve lõpuni kohtunikuks, aga elu läks üritusi ka veel pole, kaotab tudeng palju.” Tudengisõbralik järgnesid uurija ametile prokuröri asetäitja ning teisiti. Kohtunikuks saada muide oli suur vaev, Sõnum akadeemia lõpetajatele rajooni prokuröri ametikohad. ainuüksi seadusandlik materjal kohtuniku eksa- Uue Eesti koidikul moodustati täiesti uus miks oli umbes 1 m 20 cm kõrge,” naerab Priit. Küsin Priidult, mis on „koolipapana” tema olu- amet – Kohtueelse Uurimise Amet. See oli ise- Advokaadiks saamist kaalus Priit umbes lisim mõte või sõnum, mida ta soovib, et tuden- rektor Priit Männik seisev organisatsioon, mis menetles üle-Eestili- Priit Männik on sportlik kolm aastat pärast ülikooli, aga vestlus ühe gid Sisekaitseakadeemiat lõpetades tööellu selt kõiki uuritavaid asju. Priit asus sinna ame- ja seltskondlik ning tegutseva advokaadiga pani teda meelt muut- kaasa võtaksid. Ennekõike soovib Priit, et noo- tisse peadirektori asetäitjana. Praegu vaadates võttis osa koos tu- ma. „Kui nii mõelda, siis õigussüsteemis on red kooli positiivselt mäletaks. „Kõige olulisem hindab Priit selle organisatsiooni peaaegu nul- dengitega akadeemia tõesti advokaaditöö pea ainus, mida ma teinud on, et tudeng lahkuks me juurest arenemisele list arendamist oma karjääri suurimaks õnnes- aastapäeva spordivõist- pole. Ilmselt jääbki tegemata,” selgitab ta. suunatud mõtteviisiga. Noored peavad olema tumiseks. Ta ütleb: „See oli uurimise hiilgeaeg lustest Eraettevõtlusse pole Priit kunagi minna plaa- valmis ise töötama, end arendama, uurima ja Selle artikli kirjutamise eel panen end potentsiaalse Sisekait- Foto: Sisekaitseakadeemia arhiiv seakadeemiasse sisseastuja positsiooni. Mida ma teeksin, kui – ametis olid väga tugevad spetsialistid, kellest ninud. Talle sobivad rohkem missiooniga ame- motiveerima. „Ise hakkama saamine” on kõige sooviksin koolist ja selle rektorist enam teada saada? Mui- üle 90% olid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tähtsam sõnum,” on Männik veendunud. dugi otsiksin infot internetist. Sisekaitseakadeemia rektorist lõpetanud. Kogu meeskond oli enneolematult Aga hobid? kõrge kvalifikatsiooniga. Meil tekkis väga ühtne Priit Männikust leiab infot hulganisti. Silma jäävad sajad meeskond, kes oli, nagu tänapäeval öeldakse, Muudkui töö ja töö, aga kuidas Priit puhkab? viited tema tööle ja silmapaistvatele kogemustele. Vaatame, tulemustele orienteeritud”. See osutub üheks keerulisemaks küsimuseks mida Priit oma tööst ja tegemistest ise arvab. Uurimisamet, kus nappis isegi paberit ning lõpuks peabki Priit tõdema, et ega tal konkreetset hobi või regulaarset ühistegevust Eriti hinnatavaks tegi Kohtueelse Uurimise ei olegi. „Päris kaua käisin sõpradega sulgpal- Priit Männik on kahtlemata mees, keda jääd Ameti töö see, millistes tingimustes tegutseti. li mängimas, aga akadeemia töörütm seda kuulama. Vestluse tulemusena võin öelda üht: Näiteks ei jätkunud tihtipeale isegi puhast A4 praegu hästi ei võimalda,” tõdeb ta. „Osalen kui jutt läheb Sisekaitseakadeemia arendami- paberit. Puudusid igasugused rahvusvaheli- võimalusel ikka tudengiüritustel, näiteks olen sele ja tudengitele, läheb Priit tõesti õhinasse. sed lepingud uurimisalaseks koostööks, ometi siin oma noortega käinud orienteerumas ja Positiivselt. õnnestus luua head töised suhted Soome kol- teatejooksudel.” Noorena juristiks saamisest ei unistanud leegidega. Esimeste koostöösammude üheks Loodan, et Priit leiab siiski piisavalt aega „tipphetkeks” oli see, et soomlased kinkisid ka puhkamiseks. Aga võib-olla ongi tuden- Lapsepõlvest ei mäleta Priit, et tal väga konk- Eesti politseile kolm nende juures maha kantud gite säravate silmade nägemine, nendega Raimo Matvere reetset unistuste ametit oleks olnud. Kohe mehhaanilist trükimasinat, mille Priit koos kol- koosolemine ja suhtlemine Priidule parimaks Politseilehe toimetaja kindlasti ei ole sealt pärit huvi juura ja uurimise leegidega käe otsas Soomest ära tõi. Niiet lisaks puhkuseks?

36 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 37 PERSOON PERSOON

ühine pingutus.“ Tööst võiks Elmariga rääkida lõputult. Aga Hea ninaga töö peab ükskord lõppema ja suutmaks niivõrd krimkamees Mees, kelle hobiks on vaba aeg vastutusrikast ametit edukalt pidada, tuleb pingeid kuidagi maha laadida. „Mu hobiks on vaba aeg,“ vastab ta küsimusele huvitegevuste kohta. allinnas Karu tänava üliõpi- Elmar Vaher on 33-aastane. Abikaasa ja isa. Mees, kes siku poolt pärast õpinguid Rakverre, valis Elmar Taastumiseks veedab ta aega koos inimestega, laskoduT ees seisev vaatamata oma noorele eale on juhtimas juba teist polit- töökohaks siiski Tallinna. „Kui kuulsin, et kesk- kellega ta tööalaselt ei suhtle. Siin mõtleb Elmar patrull ootab pa- seiasutust. Seda kõike on ühe Lääne-Virumaalt Mõedakult linnas vajatakse juurdlejat, läksin julgelt kohale,“ eeskätt oma pere. Aasta ja seitsmekuusest pojast rajasti sündmus- pärit spordilembese poisi kohta päris palju. Mis mees Elmar meenutab Elmar. „Teada-tuntud Jüri Vetela viis Martinist kõneledes mehe hääletoon muutub ja kohale „operit“. mu Kesklinna krimkapealiku juurde, kes mind silmad lähevad särama. „Väga vahva sell. Jäär on Samal ajal saabub täpselt on ja kuidas ta on jõudnud nii kiiresti nii kaugele, jalatallast pealaeni piidles ja küsis vene keele ja ongi jäärapäine,“ räägib noor isa. „Olla koos koju ühiselamus proovimegi nüüd koos teada saada. oskuse järele.“ Saanud jaatava vastuse, võetigi nende inimestega, keda hindad ja kes suudavad elav noor uurija noormees ametisse. sinu mõtteid mujale viia, on tõeline väärtus,“ Elmar Vaher, kel tekib sündmuse ütleb Elmar ning tõdeb, et pingeid aitab maa- vastu huvi. Selgub, ndada kõige paremini lihtsate asjade tegemine, et varastatud on olgu see siis kodu kallal nokitsemine, looduses tema naabrinaise müttamine või näiteks maakodus puude lõh- kasukas. Koridoris kumine ja õunamahla tegemine. „Pere on minu Elmar koos oma poja hakkab inspektor jaoks tagala, kui seal on kõik korras, jagub topelt Martiniga maakodus Vaherile ühe ukse jõudu töö jaoks. Mida kriminaalpolitseiniku või Mõedakul ees ninna spetsii- Foto: erakogu filine lõhn – sama politseijuhi pere peab üle elama, on raske sõna- parfüüm, mida desse panna. Loodan, et keegi ei pea läbi elama kasutab kasuka tuntud Eesti teleseriaalis „Ohtlik lend“ näida- omanik. Noor tud stseeni, kus elupõline kriminaalpolitseinik oleks patrullis kõva,“ muigab Elmar ise sellest uurija siseneb tulles koju järjekordselt kuriteo lahendamiselt rääkides. lõhna järgi tuppa, Harrys Puusepp, leiab oma spordikoti tilkuva räästa alt. Ja Elmar Elmarile vimkad meeldivad. Nii peaks näiteks kust leiab eest Põhja Politseiprefektuuri teab, millest ta räägib. Eerik Heldna hästi mäletama, kuidas ta mõnda kingadega teki alla kommunikatsioonibüroo juht Vastutada politseitöö eest Eesti suurimas aega tagasi enda koduukse tagant ikka ja jälle pugenud nooruki ja varastatud ka- politseiasutuses pole kahtlemata meelakkumi- suure kivimüraka leidis. Kõvasti vett pidi merre suka. Naabrinaise ne. Elmar on aga täis teotahet ja motivatsiooni voolama, enne kui Elmar moka otsast Eerikule pisarad asenduvad tal enda sõnul jätkub. „Mulle meeldib, kui ma ära rääkis, kuidas ta varahommikusel jooksu- südamliku tänu- saan midagi ära teha tööinimese jaoks – sel- ringil armastas sõbra ukse taha nii pullipärast tundega, inspektor leks et näiteks patrull või uurija saaks oma tööd tassida lähedal asunud kivikamaka. Usutavasti Vaheril silmad paremini teha,“ selgitab Elmar. „Lähen põlema, on Eerik Elmarile selle korduma kippunud nalja säravad. kui näen, et töömees peab tegelema millegagi, suutnud andestada. Usun, et nii kaua kui Elmar mis pole tema kohustus või kui tehniline vahend suudab muidu tõsise töö kõrvalt ka muhedat Elmar USAs New Yorgi takistab tulemuse saavutamist.“ nalja visata, on ta raudvaraks Eesti politseile, prefekti ja kriminaal- On tunda, kuidas juhina administreerimi- mõnusaks kamraadiks kellega õlg-õla kõrval juhiga Foto: New Yorgi politsei sega tegeleva mehe käed sügelevad „põllule“- endast parim anda. muuhulgas on Elmar liitunud läbirääkijate tii- miga. „Eks ta ole, et iga politseijuht arvab, et ta Elmari esimene kokkupuude politseiga päri- Huvitav palju on õiguskaitseorganites inime- neb 1994. aastast, kui Rakvere Kutsekeskkooli si, kes on olnud nii ohver, süüdistatav kui uuri- talupidamise erialal lõpetanud noormees asus ja? Saanud 1998. aastal nuga ning paar aastat Ega EROKis pole aega teenima Sisekaitse Operatiivrügementi. hiljem süüdistuse ebaseaduslikes läbiotsimis- meelakkumine. Lõpliku tõuke praegusele rajale andis aga hoo- tes ja kinnipidamisel peksmises, oskab Elmar Elmar kaasvõitlejaga pis hilisem autovarguse ohvriks langemine, kui hästi mõista, kui oluline on õigluse ja õiguse jõudu kogumas. Foto: erakogu. noormees jäi ilma oma punasest null-viiest. suhe. „Meie vastutusrikkas töös on oluline hoi- „Huvitavad ajad olid. Mäletan, kuidas oma tol- da radar tundlik, vastasel juhul muutume eba- laselt tööandjalt Mõedaku spordibaasist saadud inimlikeks masinateks.“ Nii eelistab Elmar ka avansi eest ostsin krimka uurijale paagitäie ben- igal võimalusel inimestega näost-näkku suhelda siini, kuna ta väitis, et ei saa muidu mu autovar- kui kõrvalkabinetti meile saata. gust uurida,“ kirjeldab Elmar aastat 95. „Omal Elmar on tänulik, et tal on olnud võimalik töö- initsiatiivil jõudsin null-viie jälgi ajades välja tada tõsiste professionaalidega, kes teavad, mida Narva bensiinijaama. Seal aga jooksid otsad tähendab hea meeskonnatöö. „Nii kesklinnas, vette.“ isikuvastaste kuritegude talituses kui krimi- Aasta kestnud õpingutel Paikuse politseikoo- naalosakonnas ja hiljem Keskkriminaalpolitseis lis tekkis Elmaril kiiresti sügavam huvi krimi- on see olnud üheks olulisemaks teguriks – ras- naalpolitsei töö vastu. Suunatud küll Enn Kuu- keid kuritegusid üksi ei lahenda, see on alati

38 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 39 PERSOON MÄLESTAME

Mälestustahvlid hukku- Kes on Elmar Vaher? nud politseinikele: ülal esimesel iseseisvusajal Mälestustahvlid Elmariga kohtusime esimest korda Lubja teenistusülesannete tänava politseimajas, kuhu olin just pressiesin- täitmisel hukkunud 29 meenutavad hukkunud dajana tööle asunud. Mäletan oma tookord- politseiniku nimed ja set esimest mõtet: see mees on justkui teisest plaadi alaosas mäles- tustekst neile sadadele politseinikke ajastust välja astunud, sest tema maneerid ja kes hukkusid Nõukogu- kombed viisid mõtetes aega, kus meeste puhul de Liidu vangilaagrites. olid au sees julgus, taktitundelisus ja väärikus. Alumisel plaadil on Mäletan ennast mõtlemas veel sellele, et ju on taasiseseisvunud Eestis Prefektuuri number üks Reedel, 31. oktoobril toimus Paide hukkunud 19 politsei- sel mehel olnud väga hea lastetuba. pere- ja spordipäeval Püha Risti kirikus jumalateenistus, kus Hiljem selgus, et Elmari vanemad on tõepoo- niku nimed. sikutamas täiest jõust Foto: Kaja Ventsel pühitseti teenistusülesandeid täites lest head inimesed, kes kannavad endas neid omade poole. hukkunud politseiametnike mälestus- vanu ja häid väärtusi ning põhimõtteid, mida Foto: Põhja PP arhiiv. tänapäeval nii väga otsitakse. Nad on töökad, tahvlid. Ühel graniittahvlil on esime- ausad ja lihtsad oma mõtetes ja soovides. sel iseseisvusajal teenistusülesandeid Nii ma julgengi väita, et paljuski sellest, kes selleks piisavalt ruumi, kaotamata seda nähta- täites hukkunud 29 politseiniku nimed on Elmar täna, võlgneb ta oma vanematele. Elu, matut sidet, mis meie vahel on. ning plaadi alaosas mälestustekst neile eriti lapsepõlv, ei ole olnud tema jaoks alati õig- Mul on hea meel, et ta teeb sellist tööd, mida sadadele, kes hukkusid Nõukogude lane. Seetõttu on ta õppinud armastama liht- ta armastab. Mul on kohutavalt hea meel, kui Liidu vangilaagrites. Teisel plaadil on sust, saanud tunda seda, et ka hea olles võib elus ta silmad säravad, sest ta on tulnud just mõnelt iseseisvuse taastanud Eestis hukkunud midagi saavutada ja et tööd ei tohi karta, üks- sündmuskohalt, kus ta on saanud olla kasulik kõik, milline see ka ei ole. oma ideede ja kogemustega. 19 politseiniku nimed. Olen Elmarilt palju õppinud ja saanud kin- Tean, et samamoodi toetab tema mind, sest „Hukkunud politseinike mälestustahvlid Pai- nitust sellele, mida ka ise olen elus õigeks pida- me oleme üks tiim. de Püha Risti kirikus jäävad alatiseks meenuta- Helin Vaher nud. Oleme teineteise kõige suuremad nõuand- Elmari abikaasa ma neid, kes on oma elu andnud töökohustusi jad, toetajad aga ka kritiseerijad. täites või kes oma ameti tõttu vangilaagritesse Oleme paljuski mõttekaaslased, kuigi naljakal viidi ja sealt tagasi ei tulnud,“ ütles politsei pea- kombel on meil väga palju erinevusi: kui mulle Jätka samas vaimus Elmar - oled kaplan Jaan Jaani. „Nüüd on meil koht, kus neid meeldib unistada ja filosofeerida, siis tema elab kõiki rahus mälestada ja neile viimast austust tänases päevas ja on kahe jalaga maa peal; mulle õigel teel! avaldada.“ meeldivad raamatud, talle filmid; mina armas- Kiriku seinale paigaldatud mälestustahvlite tan veini, tema eelistab õlut; mulle meeldib autor ja teostaja on Pärnumaa skulptor Ülo Kirt. jooga, Elmarile meeldib aktiivsem sport; mulle Elmarit tunnen juba ajast, mil ta koolipoi- Tahvlite maksumus on 30 000 krooni, millest meeldib süüa õhtul, talle hommikul. sina Rakvere Orienteerumisklubi tegemistes 12 000 maksis Politseiamet ning 18 000 anneta- Need on erinevused, mis tegelikult ei oma osalema hakkas. Oma sihikindluse ja eesmär- sid politseiorganisatsiooni töötajad. See näitab, Helin ja Elmar Vaher üldse mingit tähtsust, sest olulisem on hoo- gile pühendumisega eristus ta teistest omaea- kuivõrd oluliseks peavad töötajad oma hukku- koos vaba aega pis muu: meile mõlemale on oluline see, et me listest. Elmari politseinikuks hakkamisel män- nud kolleegide mälestuse jäädvustamist. nautimas oleksime õnnelikud, et me saaksime teha asju, gisid tõsist rolli vargad, kes ta autole tuule alla 31. oktoobril kell 13.30 peeti Mäo mälestus- Foto: Põhja PP arhiiv mis on meile olulised ja me anname üksteisele tegid. Kuigi tema tollane eesmärk on täitmata märgi juures mälestustseremoonia, kus meenu- ja auto senini leidmata, ei ole Elmar püssi põõ- tati teenistusülesandeid täites hukkunud polit- sasse visanud. Vastupidi- olen aru saanud, et kes seiametnikke. Sellele järgnes Paide Püha Risti kord tema haardesse on jäänud, sellel pääsemis- kirikus mälestustahvlite pühitsemise talitus, lootust ei ole. mida toimetas politsei peakaplan Jaan Jaani. Praegu oleme Elmariga naabrimehed Mõe- Kaasa teenisid Lõuna Politseiprefektuuri kaplan dakul, kus asub tema suvekodu. Sama põhjali- Valdo Lust ja Ida Politseiprefektuuri kaplan Ago kult kui politseitööd, võtab ta oma kodu, peret, Rand. Kaastegev oli ka politseiorkester. Pärast sõpru ja lõõgastumist. Selle kinnituseks on teenistuse lõppu võttis linnavalitsuse vast reno- olnud mitmed lustakad koosviibimised ning veeritud hoones külalisi vastu Paide linnapea jaaniööl minu koduukse taha ilmunud kivid, Kersti Sarapuu. Tiia Sirelpuu hingedelt tõstetud kempsuuks või jupp haihtu- Politseiameti pressiesindaja nud kiviaeda. Spordipisik ei ole teda maha jätnud ning talvel Mõedakule tulles paneb ta ikka alla suusad ja mõõdab kilomeetreid radadel, millede raja- misel temagi käsi mängus on olnud. Oleks selli- Jumalateenistuse Paide seid hetki vaid rohkem, ütleb ta kui sellel teemal kirikus juhatas sisse temaga juttu tuleb. politsei peakaplan Jaan Enn Kuusik Jaani Ida Politseiprefektuuri siseaudiitor: Foto: Priit Raju

40 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 41 MÄLESTAME MÄLESTAME

Esimesel Taasiseseisvunud iseseisvusajal Politseinike saatus pärast Eesti Vabariigis hukkunud hukkunud politseinikud esimest iseseisvusaega politseinikud seseisvuse taasta- esti esimesel Eesti esimese iseseisvusaja politseinike saa- Septembris 1944, kui sakslased Eestist lahku- Inud Eesti Vabariigis Eiseseisvusajal sai tuse kohta II maailmasõja keeristes ei ole siia- sid, aga punaarmee ei olnud veel kohale jõud- on tööülesandeid teenistusülesandeid maani päris täpseid andmeid. nud, kuulutati taas välja Eesti riiklik iseseisvus. täites hukkunud 19 täites surma 29 politseinikku. politseinikku, neist Politseinikke hakati arreteerima kohe pärast Toompeal Pika Hermanni tippu tõmmati sini- kolm olid krimi- seda, kui NSV Liit oli 1940. aasta juunis Eesti mustvalge lipp. 22. septembril jõudsid punaar- Taasiseseisvumise naalpolitseinikud ja okupeerinud ning punaarmee toetusel oli toi- mee üksused Tallinna, Eesti okupeeriti teist järel hukkunud po- 26 välispolitseini- me pandud riigipööre. Arreteerimised jätkusid korda. Saksa ajal politseis teeninud mehed olid litseinikud kud. 4 neist hukku- terve aasta. 14. juunil 1941 viis NKVD läbi mas- sunnitud kodumaa maha jätma. Pikal ja raskel sid õnnetusjuhtu- siküüditamise. Politseinikud, kes jäid tookord teekonnal Läände hukkus neist nii mõnigi. Üllar Meoma mis, kokkupõrgetes tabamata, liitusid enamasti metsavendadega. Endisi politseinikke arreteeriti Eestis veel Uudo Jantsus enamlastega, 6 sala- Arno Strandberg mõrtsukate käe läbi 22. juunil 1941 puhkes sõda Saksamaa ja NSV 1950. aastate alguseni. Kõike seda arvesse võt- Jaanus Mägi ning 11 kurjategija Liidu vahel. Metsavendade salgad avaldasid vas- tes on hukkunud ja hukatud politseinike lõp- Rein Tutenpal arreteerimisel või tupanu punaarmee ja hävituspataljonide võitle- likku arvu raske öelda, andmete täpsustamine Oleg Filippov kurjategijaga tuleva- jatele, langes mitu endist politseinikku. jätkub. Teadaolevalt represseeriti ainuüksi 14. Allar Kupp hetuses. Eesti noori mehi, sh politseinikke, mobilisee- juunil 1941 umbes 500 politseinikku. Venemaa Malev Uustal riti punaarmeesse. Kui hiljem sõjaväes selgus, et vangilaagreist pääsesid eluga üksikud. Kanadas Andrei Kopõtov Esimesel iseseis- isik oli olnud politseinik, jäid need mehed ena- elanud endise Märjamaa konstaabli A. Havi Aleksandr Jefre- vusajal kukkunud masti kadunuks, sest NKVD arreteeris nad sala- arvates mõrvati 1940/41 ja hiljem 634 politseis mov politseinikud Argo Kivi ja ning saatis vangilaagritesse. Mõned punaar- (sh kantseleis jm) töötanud isikut. Tema and- Marek Lemming Arved Koll mees teeninud endised politseinikud jõudsid metel lahkus 1944. aastal Läände 366 politseis Vaiko Jaksi Georg Türk kodumaale tagasi ja olid pärast sõda kõrgetel teeninud inimest. Aleksandr Krivo- August Kudi ametikohtadel. Osa endisi politseinikke mobi- rutšenko Mai Krikk Edgar Maring liseeriti Saksa armeesse. Oli neidki, kes teenisid Mart Laan Politseiameti teenistusosakonna dokumenditalituse Mälestusmärgi ees seisid kuni tseremoonia lõpuni auvalves Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiir- Paul Tosso Saksa okupatsiooni ajal politseis. juhtivspetsialist Sergei Pärna Johannes Tuc- reageerimistalituse konstaablid Viljar Vakk ja Raigo Raamat Maksim Karpov herm Foto: Priit Raju Karmo Tiivel Toomas Kaasik Julia Gorbatšjova Jaan Holts Johannes Kumel Herman Ubin Heinrich Loss- mann Mihkel Nutt Jaan Piirson Otto Kokk Robert Ivanovitš Jaan Vabbi Felix-Jaan Raek- soo Konstantin Truu- sa Peeter Vassil Hans Jaanimägi Gustav Tursman Mart Ojasson Mihkel Sabre Johannes Olesk Artur Lange Karl Kaasik Johannes Põvvat Jakob Viljak Johannes Tamme- mägi Hukkunud kolleege meenutati leinaseisakuga Esimesena asetas mälestusmärgile pärja ning avaldas hukkunud kolleegidele austust politseipeadirektor Foto: Priit Raju Raivo Küüt Foto: Priit Raju

42 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 43 AJALUGU AJALUGU

Tsaariaegsete politseinike töölevõtmisse suh- Iseseisvusaja lõpuks kujunes välja politsei- tuti ebalevalt, sest tsaariaeg ei olnud jätnud rah- organisatsiooni optimaalne suurus. Tsaariajal, Eesti esimese vale just meeldivaid mälestusi. Enamlaste juu- 1916. aastal, oli Eesti alal politseis teeninud res leiba teeninud meeste võtmisest Eesti Vaba- 2168 inimest. 1919. aastal, kui kogu Eesti terri- riigi politsei teenistusse ei saanud juttugi olla. toorium ei olnud veel enamlastest vabastatud, iseseisvusaja 1918. aastal Saksa okupatsiooni ajal politseis oli politseinikke 1460. Aasta hiljem töötas 2250 töötanuist võeti teenistusse üksikuid. Mis jäi politseinikku, sh 285 kriminaal- ja 111 kaitse- üle? Eesti politsei tuli luua uutest inimestest, kel politseiametnikku. Kriminaal- ja kaitsepolitsei polnud ei kogemusi ega oskusi, ei mundrit ega loodigi 1920. aastal. Suurim arv politseinikke, (1918–1940) relvi. Need mehed leiti, suurem osa neist jäigi nimelt 2460, oli teenistuses 1921. aastal. politseiteenistusse. Väiksem osa, kes kas oma 1920. aastate esimesel poolel puhkenud sobimatute iseloomuomaduste või teenistus- majanduskriis sundis riiki kokkuhoiule, ka politsei eeskirja rikkumiste tõttu osutusid kõlbmatuks, politseinike arvu vähendati. Tolleaegses Eestis lahkusid teenistusest. Politsei karastus sõjaras- toimiti põhimõttel, et politsei olgu väikesear- kusi trotsides, omandas kogemusi ning muutus tugevamaks. Politseinike arv Vabadussõja lõppemine tõi politseile kaua oodatud täienduse. Lahingukogemustega, Tallinna liikluspolitsei 1930. aastate alguses distsipliini- ja relvatundmisega mehed ei kao- Kas oleme kokku lugenud, mitu korda on viimase saja aas- Foto: Eesti Filmiarhiiv tanud pead, kui sattusid vastamisi relvastatud ta jooksul riigikord Eesti alal muutunud ning kes on Eestit kurjategijatega. 1921. aastal avatud politseikur- valitsenud? Kõigil neil aegadel oli mehi, kes teenisid kor- Politsei instruktorite kursus harjutustel Tallinnas sustel anti politseitööks vajalikke esmateadmi- 1936. a. si. Enamlaste mässukatsele 1. detsembril 1924 rakaitsestruktuurides. Eestlasi teenis tsaaripolitseis, 1917. Foto: Eesti Filmiarhiiv järgnes politseikooli asutamine. Politseikool aastal Vene Ajutise Valitsuse miilitsas, sügisest 1917 kuni avas uksed 1925. aasta kevadel. veebruarini 1918 enamlaste punakaardis, veebruari lõpust novembrini 1918 Saksa okupatsioonipolitseis, 12. novemb- rist 1918 kuni augusti lõpuni 1940 Eesti Vabariigi politseis, 1940–1941 Nõukogude miilitsas, 1941–1944 Saksa-aegses politseis ning 1944–1991 Nõukogude miilitsas. Kuigi Eesti riiklik iseseisvus oli kuulutatud välja 24. veebruaril 1918, jäi tookord politsei loomata. Saksa väed okupeerisid Eesti, Tallin- na jõudsid need 25. veebruari keskpäeval. 11. novembril 1918, kui I maailmasõda lõppes, sai Eesti Ajutine Valitsus hakata riiki juhtima. Veel samal päeval loodi Kaitseliit, ööl vastu 12. novembrit võeti politseijaoskonnad Saksa oku- patsioonivõimudelt üle. Loodi Eesti politsei, mis aastail 1918–1919 kandis miilitsa nimetust. Mai Krikk Kui Eesti politsei uuesti loodi, kuulus Ees- Politseiameti ti alles Nõukogude Liidu koosseisu. Igal pool teenistusosakonna Politseinik koostab liik- dokumenditalituse mujal Nõukogude Liidus oli miilits, aga Ees- vuline, kuid võimekas. See eeldas aga, et polit- lusõnnetuse protokolli juhtivspetsialist tis alates 1. märtsist 1991 politsei. Riikliku ise- seinikke oli vaja hästi välja õpetada. 15 aasta 1939. a. seisvuse taastamiseni jõudis Eesti 20. augustil jooksul (1925–1940) lõpetas Politseikooli kõi- Foto: Eesti Filmiarhiiv 1991. gis õppevormides kokku 1315 isikut. Konkurss Politsei Vabadussõja ajal kooli oli suur, mõnel aastal 10 inimest kohale. Paljud politseinikud õppisid Tartu ülikoolis. Politsei loomise järel, 28. novembril 1918, Kõrgharidusega konstaabel ei olnud 1930. aas- puhkes Nõukogude Venemaa ja Eesti Vaba- tate lõpul mingi ilmaime. Politseikooli lõpeta- riigi vahel sõda. Eestile oli see Vabadussõda. nud moodustasid politseinikest enamuse. Punaimpeerium ründas väikest naaberriiki, 1938. aastal oli Eestis 1791 politseinikku, kel- tahtes tagasi saada Venemaast lahkulöönud ala- lest välispolitseis teenis 1486, kriminaalpolitseis sid ning laiendada maailmarevolutsiooni. Seda 157 ja poliitilises (endise nimetusega kaitsepo- tehti vere ja surma hinnaga. Tervemad ja tuge- litseis) 112 inimest. Politseivalitsuses töötas 31, vamad mehed võitlesid Vabadussõjas, politsei- Politseikoolis 5 ametnikku. ridadesse oli raske täiendust saada.

44 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 45 AJALUGU AJALUGU

Politseinikud õppustel raskekuulipildujast võimulolijad nende võidu vilju kurjasti kasuta- ei olnud niisama kaunis sõnakõlks, vaid tõsine laskmas 1935. a. sid. Lokkas ahnus, küünilisus, täideti vaid oma ning sügavalt eetiline mõiste. Kui võrrelda oma- Foto: Eesti Filmiarhiiv taskuid. Pärast Konstantin Pätsi ja Johan Laido- aegse politsei põhiväärtusi tänapäevastega, siis neri 12. märtsi 1934. aasta riigipööret tagandati on need enam-vähem samad: ausus, kohuse- ametist või paigutati ümber kümneid politsei- tunne, ametioskus, distsipliin. ametnikke. 8. detsembril 1935 valmistusid vap- Esimesel iseseisvusajal hukkus teenistusüles- sid võimu jõuga haarama. See plaan ei saanud andeid täites 29 politseinikku, neist Vabadussõ- teoks. Kohtu alla antud vapside seas oli ka polit- ja aastail kolm ja Tallinnas 1. detsembri 1924. seinikke. aasta enamlaste riigipöördekatse ajal viis. Need Vabadussõjalaste liikumist analüüsivates mehed maeti 4. detsembril 1924 Rahumäe kal- uurimistöödes on kahjuks seniajani dominee- mistule. rinud ühekülgne, Konstantin Pätsi tegevust NSV Liit okupeeris 17. juunil 1940 iseseisva õigustav ja vapslust kui fašismi käepikendust Eesti Vabariigi. Politsei oli nende struktuuride

Politseinike kaitsevahendid seri-Võru, Viljandi-Pärnu, Narva, Lääne, Saare ja Raudteede prefektuur. Heale väljaõppele lisaks suudeti politsei kind- Politsei sisepoliitiliselt keeerukatel aegadel lustada kaasaegsete kaitsevahenditega, sealhulgas külm- ja tulirelvade ning kumminuiadega. Politseiorganisatsiooni arengut mõjutasid Löögirelv kumminui võeti kasutusele 1933. aas- mitmed sisepoliitilised sündmused. Enamlas- tal. Kumminuia kanti tavaliselt vasakus varru- te mässukatse ajal 1. detsembril 1924 ei olnud kas. Kui politseinik kumminuia välja võttis, oli politsei selle mahasurumiseks valmis. Riigi- tegemist selge ja otsese hoiatusega. Iseseisvusaja pöördekatsest tehti tõsised järeldused ja politsei lõpul olid politsei kasutuses Belgia brauningud töö korraldati ümber. Politseikoosseise korras- FN kal 7,65, parabellumid, püstolkuulipildujad, tati, suurendati politseireservi, laiendati side- isegi soomusmasin. Politsei kõige distsiplineeri- pidamise võimalusi, suurendati transpordiva- tum ja mobiilsem üksus oli 1920. aastal loodud hendite arvu ning kasutusse võeti moodsamaid ratsapolitsei, mille üksused asusid Tallinnas ja relvi. Politseikool muutus politseikoolituse ja Petseris. täiendusõppe keskuseks. 1940. aastal oli Eesti Politseipatrull liiklust Politsei struktuur politsei suuteline oma rahvast ja maad kaitsma, tõlgendav käsitlus. Tegelikud probleemid olid hulgas, kes ühena esimestest langes Nõukogu- kuid poliitiline olukord ei võimaldanud tal neid palju sügavamad ning nende mõtestamine de võimu massirepressioonide ohvriks. 14. juu- kontrollimas 1930. aastate teisel poolel 1924. aastal ühendati kolm politseiharu (st oskusi kasutada. aitaks paremini mõista vabadussõjalaste liiku- nil 1941 viidi Venemaa vangilaagritesse sadu ja Foto: Eesti Filmiarhiiv välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei) ühise juhti- Politseile oli väga hellaks küsimuseks vaba- mist ja selle eesmärke. sadu politseinikke, kellest tagasi tulid üksikud. mise alla. Politseistruktuure korrastati ka edas- dussõjalaste (vapside) liikumine. See algas Politsei teenis truult oma maad ja rahvast Nüüdseks on Tallinnas Rahumäe kalmistule pidi. 1926. aastal loodi seniste politseivalitsus- majandusnõudmistega, kuid arenes kiiresti kujundatud politseimemoriaal. Mälestustahvli- te asemele prefektuurid ning võeti kasutusele poliitiliseks liikumiseks. Vapsid hakkasid pür- Eelmise iseseisvusaja politseinikud teenisid rii- tele on kantud 242 Nõukogude koonduslaagreis mujal Euroopas levinud ametinimetused polit- gima võimule. Vapsidega liitus ka politseinikke, gis keskmist palka. Kaalu politseis töötamise- hukkunud Tallinna-Harju politseiniku nimed. seidirektor, prefekt, komissar jt. Nende ümber- kuid see toimus ajal, mil vapsid ei esitanud veel le andsid sotsiaalsed garantiid. Riigiteenistus Rahumäe kalmistul on mälestuskivi ka taasloo- korralduste tulemusena vähenesid juhtimis- poliitilisi nõudmisi. Politsei kui sisejulgeolekut oli usaldusväärne ja lugupeetud ning tähendas dud politseis langenud Tallinna politseinikele. kulutused ja dubleerimine ning omavaheline taganud jõud ei tohtinud kaasa minna poliitilis- ametnikele kindlusetunnet tuleviku ees. Üksi- Esimese iseseisvusaja politseinike mälestus on rivaalitsemine viidi miinimumini. 1940. aasta te liikumistega. Ent ometi … Vabadussõjas rin- kud politseinikud läksid mujalt otsima paremat jäädvustatud Rakveres ja Jõhvis. 31. oktoobril suvel, enne Eesti okupeerimist, oli 9 prefektuu- netel võidelnud ja iseseisvuse eest verd valanud palka ja kergemat elu. Politsei oli truu oma rii- 2008 õnnistati hukkunud politseinike mälestus- ri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viru-Järva, Pet- politseinikud nägid peagi pettumusega, kuidas gile, rahvale ja ametivandele. Sõna mundriau tahvlid Paide Püha Risti kirikus.

46 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 47 RAAMAT LASTEKÜLG

Mai Krikk Avaliku teenistuse aastaraamat 2007 öeldud, arvasid politseinikud, et neile on parim kingitus Tallinna ja Harjumaa politsei 1918–1940 Ole ka talvel liikluses ettevaatlik! see, kui lapsed ise hoolsad ja tähelepanelikud on, pahan- Tallinn: Riigikantselei, 2008 dusi ei tee ja õnnetustesse ei satu. Politseinikud kiitsid Tallinn: Olion, 2008 apsed ootasid juba ammu lumist talveilma. Jõuluvana Lõvi Leod ja tema sõpru, kes olid varemgi aidanud noore- valiku teenistuse aastaraamatu on matel õpilastel ohutult teed ületada ning neid ettevaatlik- esti politsei on veidi noorem kui avanud peaminister Andrus Ansip, kingikotti soetati kelkusid-suuski-uiske, sest nii olid A lapsedL soovinud. Tegelikult oleks rohkem küll kummipaate kusele manitsenud. Lõvi Leol oli selle kiituse üle väga hea Eesti riik. Eesti politsei asutati 12. kes on tänanud riigiametnikke ja rõõ- meel. Politseinikuks ta ju saada tahtiski. Ta lubas, et vaatab novembrilE 1918 Tallinnas ja seda päeva mustanud selle üle, et kiire majandus- ja -saapaid tarvis läinud, sest vesi kippus üle kallaste tõus- ma. Naljamehed arvasid, et kui nüüd külm tuleb, on kogu ka edaspidi korra järele ja aitab väiksemaid. tähistatakse politseipäevana. Aastal kasvu taustal ei ole ametnike arv suu- Pühad muudkui lähenesid. Ühel päeval asutas isa linna 2008 peab Eesti politsei oma 90. sünni- renenud samas tempos üldise tööhõive Eesti üks suur liuväli. Ja ega talv taeva ei jää … Päevad jäid üha lühemaks ning valget aega jätkus mõneks napiks tun- minema. Ema oli koostanud pika nimekirja, mida oleks päeva. See on soliidne iga ning nõuab kasvuga, pigem vastupidi. Samas on tarvis osta. Isa kutsus ka Leo kaasa. Nii linna sõidetigi. tõsist tagasivaadet politseiorganisat- ta väitnud, et vaja on töötada tõhusalt niks. Lõvi Leol oli kiire. Lähenes veerandilõpp ja peale selle tehti nii kodus kui ka koolis ettevalmistusi pühadeks. Koos tehti sisseostud ja vaadati uhkeid jõulukaunistusi, siooni ajalukku. ning vajaduse korral ka riigi kulutusi millest linna lausa säras. Siis asuti tagasiteele. Oli hakanud Omal ajal pooleli jäänut jätkatakse iseseisvuse taastanud kärpida, et hoida riigieelarvet tasakaa- Siis ühel hommikul oli lumi maas. See juhtus muidugi täiesti ootamatult, lumekoristusega jäädi jälle pisut jänni sadama lund. Isa kurtis, et väga libe on. Leo mõtles aga, et Eestis. Raamatusse ja kivisse on raiutud mälestus esimese lus. Peaminister on toonitanud, et koos suudetakse kõige sel- kui nad enne pimedat koju jõuavad, läheb ta veel suusata- iseseisvusaja politseinikest. 1. märtsil 1991 asutati Eesti po- lega paremini toime tulla. Kõik Eesti töökad inimesed, seal- ning teedel oli paras segadus. Lapsed teadsid aga, et nüüd tuleb kiirustada talverõõmude nautimisega, kasutada sel- ma. Mõtetes oligi Lõvi Leo juba suusarajal. Äkki keeras isa litsei taas. Ka see aeg peab jõudma raamatukaante vahele. hulgas avalikud teenistujad, muudavad Eestis elu paremaks. sõidurajalt kõrvale peaaegu teeäärsesse lumevalli ja pidur- Enne seda on oluline panna kirja Tallinna-Harju politsei Riigisekretär Heiki Loot on toonud esile kurva tõsiasja, leks iga vaba hetke ja sobivat kohta, sest heal juhul jätkub lund ja lusti paariks päevaks. das nii, et kui Leol ei oleks turvavöö kinnitatud olnud, siis lugu aastaist 1918–1940, mida selles raamatus on püütudki et usaldus ametnike vastu on kahe aastaga vähenenud kaks … Oh, kole kohe mõelda, mis siis oleks võinud juhtuda. teha. Käsitluse aluseks on arhiivimaterjalid, millest suurem korda. Samal ajal on jälle kasvanud ametnike tööalane pühen- Lõvi Leo kodus oli alati räägitud ning korrati selgi aastal, et talvine lustimine ei ole alati ohutu. Koolis olid talvistest Miski põrkas samal hetkel vastu auto esiratast. Isa väljus osa on avaldatud esimest korda. dumus. Seoses 2007. aasta aprillirahutustega on riigisekretär kahvatuna autost. Leo küünitas aknast vaatama ja nägi otse Ajal, mil Eesti rahvavägi võitles Vabadussõja rinnetel elu sedastanud, et politseinike professionaalne töö sisendab liiklusohtudest ja sellest, kus ja kuidas tohib suusatada ning kelgutada, rääkimas käinud liikluspolitseinikud. Muidugi auto kõrval ümberläinud kelku ning upakil väikest poissi. ja surma peale, pidas politsei, sh Tallinna ja Harju maakon- usku ja annab kindlustunnet, et meie riik toimib tõhusalt ka Leo isa tõstis nutuse väikemehe sülle, korjas kiiresti üles ka na välipolitsei, tagalas võitlust kuritegevuse ning seaduse- kriitilises olukorras. Schengeni õigusruumiga liitumise taga teadis Leo, kuidas ohtudest hoiduda, ja manitses vahel naabripoiss Kasparitki ettevaatlikum olema. Väike naaber kelgu ja astus sõidurajalt kõrvale. Isa auto taga oli veel kaks rikkumiste vastu. Politsei tegi läbi kasvuraskused. Rahuajal oli väga paljude ametiasutuste ning ametnike pikk ja põhjalik autot napilt pidurdada jõudnud, et mitte lapsele otsa sõita. kujunes ta professionaalsemaks, koosseis stabiliseerus. koostöö. Riigi jaoks tähendab see tunnustust sisejulgeolekule. tormas trepist sellise kiiruga alla, et kelk järel lausa lendas. Lapsed olid koos isade-emadega teinud majadevahelisse Lapse kelk oli alla libisenud vasakult teepeenralt, üle vasa- 1924. aasta 1. detsembri relvastatud väljaastumisest on Trükise esimeses peatükis on käsitletud avaliku halduse ku sõidurea paremasse ritta välja, enne kui auto ratta vastu varem ilmunud mitu käsitlust. Eesti riik, eriti aga politsei, arengut. Edasi tuleb teemana avaliku teenistuse arendamine hoovi väikese liuvälja ning leidnud lähedal metsa all sõi- duteest eemal ka kelgutamiseks sobiva koha. Seal nüüd põrgates pidama sai. Õnneks oli vasakpoolne sõidurada sel tegi kommunistlikust mässukatsest tõsised järeldused. Üm- siseturvalisuse, e-arenduste ja ametnike koolitamise kau- hetkel tühi olnud. Isa uuris nutva poisi käest, kus ta elab ja berkorraldused politseis viisid selle ametkonna lausa hüp- du. Riini Saluri on tutvustanud aga riigiametnike foorumit lustimas käidigi. Tegelikult tundis Lõvi Leo endal teatud vastutust, et ega ta kukkudes viga saanud. Üle tee kiirustas kohkunud pega uude kvaliteeti. „Valitsemise mõju – teateid tegelikkusest!“. Kolmas peatükk ilmega suurem poiss. See oli väikemehe vanem vend, kes 1930. aastate teisel poolel, kui majandus arenes tõusu- avab avaliku teenistuse arvude läbi. On antud ülevaade Eesti väiksematega õnnetusi ei juhtuks. Nimelt oli Lõvi Leo koos sõpradega käinud Eesti politsei aastapäeva eel tuttavatel eemal teiste poistega lumesõda pidas ja vennakese tähele- joones, vähenesid raskete isikuvastaste kuritegude arv, ametnikkonnast laiemalt ning töötajate värbamisest, valikust panuta oli jätnud. Leo isa oli õige kurja häälega, kui poiste- salapiirituse vedu ja müük. Asemele kerkisid aga uued ku- ja hindamisest avalikus teenistuses. Juttu tuleb ka palkadest politseinikel külas. Leo oli politseitädidele lilledki viinud tänuks selle eest, et nad koolis lapsi õpetamas käivad ja ga juhtunust rääkis. Veel autoski oli ta morn, isegi Leoga ei ritööliigid: valuutaga hangeldamine, prostitutsioon, vähesel avalikus teenistuses 2007. Aastaraamat on varustatud üle- tahtnud rääkida. Suur õnnetus oli ju nii lähedal olnud! määral ka narkootikumide levitamine. Politseitöös omandas vaatlike lisadega. tänavatel tublilt korda peavad. Politseil oli kohe päris juu- bel, 90. aastapäev. Vanaisa selgitas lõvipoisile, et 90 aastat järjest olulisema koha liikluse järelevalve ning tööpõlgurite Lõvi Leo mõtles sellele, et on neidki lapsi, kes unustavad väljaselgitamine. tagasi, 1918. aastal loodi Eesti oma politsei. See oli samal aastal, kui Eesti iseseisvus välja kuulutati ja Eesti Vabariik talvised liiklusohud. Mida peaksid kõik lapsed meeles pi- 1940. aastaks oli politsei piisavalt tugev, et kaitsta rahvast. dama? Seda võimalust talle kahjuks ei antud. tekkis. Muidugi peab igal riigil ka oma politsei olema. Seal politseimajas, kui lilled olid kätte antud ja õnnitlussõnad Rob Goffee Signe Vesso Miks peaksid just sina meid juhtima? Õnnelik meeskond Tallinn: Äripäev, 2007 Tallinn: Äripäev, 2008 avalise arusaama kohaselt pei- elle raamatu eesmärk on jaga- tuvad hea juhtimise eeldused da juhtidega praktikas saadud teatudT universaalsete iseloomujoonte kogemusi,S kuidas avada meeskon- kogumis, kuid tegelikult vajavad meie dade ressursid ja teha meeskondi organisatsioonid autentseid juhte. õnnelikumaks. Kõigil meeskonda- Need juhid teavad, kes nad on, kuhu del on võimalus edasi liikuda. Saa- on organisatsioonil vaja jõuda ning vutuste, edu ja õnnelikkuse võt- kuidas veenda järgijaid end sel teel aitama. Ilmselt ei usu enam ükski Kirjutage ja joonistage med on juhi käes. Ka meeskonna Lõvi Leole oma talvistest juhi emotsionaalsetel seisunditel on meeskonnaliikmetele liider, et inimesi saab tulemuslikult juhtida käsu ja keeluga. tegemistest ning sellest, suur mõju. Juht saab meeskonnast seda, mida ta meeskon- Koerad ja peremehed mida koolivaheajal teete. nale annab. Koosloomine tekitab meeskonnas õnnetunde, Raamatus „Miks peaksid just sina meid juhtima?“ on Rob Goffee ja Gareth Jones pakkunud enam kui kahekümne viie sest ühiselt loodud tulevikuunistus on üks võimsamaid mo- Leia koerte treeningkeskuses igale koerale õige Lõvi Leo postiaadress on tivaatoreid. aasta vältel tehtud uurimustele, konsultanditööle ja otsesest peremees. Number koera juures näitab, mitu ruutu allikast pärinevale juhtimiskogemusele toetudes autentse Raamat on kirjutatud niisiis meeskondade juhtidele, kes tuleks koeral peremehe juurde jõudmiseks läbida, Lõvi Leo on otsustanud suurendada oma positiivset mõju ja treenida juhtimise veenvaid tõendeid. Raamatus on näidatud, kuidas kusjuures ruutude vahel ei tohi liikuda diagonaalis. autentsed juhid hoolitsevad pidevalt oma suhete eest jär- Politseiamet meeskonda suurepäraste tulemuste saavutamiseks. Erinevate koerte liikumisteed ei tohi ristuda ega kok- Pärnu mnt 139 Programmi metoodika on selline, et iga osaleja seab enda- gijatega, tasakaalustades meisterlikult juhirolli kodeeritud ku puutuda. Ühtki ruutu ei läbita kaks korda ja ühtki pingeid. Nad rõhutavad inimlike nõrkuste paljastamise läbi 15060 Tallinn le arengueesmärgid eneseanalüüsi ja hea tagasiside põhjal. ei jäeta läbimata. VASTUSEKS on see tähekombinat- Kirjutada võid ka e-posti- Osalejad loovad oma meeskonnaga seotud julge unistuse oma tugevaid külgi, aga säilitavad oma individuaalsuse. Nad sioon, mille saad, kui kirjutad tabelisse iga koera alla kohanduvad piisavalt, et organisatsiooni koos hoida. ga: [email protected]. ning seavad vastavad eesmärgid. Meeskonnatreeneri välja- tema peremehe tähe. 10 tublimat vastajat saa- õpe koosneb rühmatreeningutest, individuaaljuhendami- Ilmekate näidete varal on raamatu autorid illustreerinud Eelmise Politseilehe mõistatuse vastuseks oli tegelikku autentset juhtimist ning jaganud praktilisi näpunäi- vad auhinnaks politseiva- sest ja vahekohtumistest ühe aasta jooksul. ACFEGDB piga helkurid. Niisugusest tõhusast koolitusest ongi raamatus räägitud. teid, millest on õppida nii vanadel ja kogenud kui ka algajatel juhtidel. 48 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 49 SISUKOKKUVÕTE RISTSÕNA

РЕЗЮМЕ

| PROFESSIONAALSUS | AUSAMEELSUS | INIMLIKKUS | KOOSTÖÖ | Дорогой читатель! На страницах рубрики «Хроника» можно EESTI POLITSEI AJAKIRI NR 6 (35) 2008 Вы держите в руках специальный номер будет узнать, как отмечали 90-летие эстонской EESTI POLITSEI 90: ÜLEVAADE Politseileht, посвящённый 90-ой годовщины полиции в префектурах и полицейских отделах AJALOOST, TÄHTSÜNDMUSED со времени основания эстонской полиции. В по всей Эстонии.

MööduvaJA aasta JUUBELIPIDUSTUSED! tähtsamad передовице этого номера Вы найдёте краткий В разделе «Персона» читайте целых две sündmused politseis Persoonid: обзор о важнейших событиях за эти 90 лет истории – о префекте Пыхьяской префектуры Priit Männik ja Elmar Vaher в развитии организации, о стражах порядка полиции Эльмаре Вахере и ректоре Академии и снаряжении, которым они пользовались в МВД Прийте Мяннике. разные времена. Рубрика «Раскрытие преступления» В этом номере вы также найдёте рассказывает о случае со взяткой, главным специальную рубрику, посвящённую героем которого стал бывший старейшина полицейским, погибшим во время волости Кихну Йоханнес Леас. выполнения служебных заданий. Читайте На 10 страницах номера Вы сможете узнать о состоявшейся в церкви Мяо церемонии о важных и интересных событиях, связанных с открытия мемориальной плиты, на которой Приятного работой полиции и произошедших в уходящем выгравированы имена всех полицейских, году. Это и раскрытые преступления, и погибших в период независимой Эстонии, чтения! развитие полицейской организации, новые исполняя служебные обязанности. Также вы постройки, и некоторые курьёзные истории. найдёте краткий обзор о судьбе полицейских в В специальной рубрике «Эстонская полиция эпоху первой республики в период оккупации. 90» читатели найдут обзор о празднике, Традиционная рубрика «История» посвящённом 90-ой годовщине эстонской повествует о работе в полиции в период с полиции, на котором присутствовал и 1918-го по 1940-ой года. президент Эстонской республики. Также И, как обычно, в номере вы сможете читатели смогут прочитать произнесённую ознакомиться с книжными новинками, найдёте на торжестве речь генерального директора новую историю про Львёнка Лео и кроссворд. полиции Райво Кюйта. Приятного чтения!

SUMMARY

| PROFESSIONAALSUS | AUSAMEELSUS | INIMLIKKUS | KOOSTÖÖ | Dear Reader, “Chronicle” pages tell you in words and pic- EESTI POLITSEI AJAKIRI NR 6 (35) 2008 The present Politseileht is a special edition tures how the sub-agencies of police all over EESTI POLITSEI 90: ÜLEVAADE dedicated to the 90th anniversary of Estonian Estonia celebrated the festive jubilee. AJALOOST, TÄHTSÜNDMUSED Police. The cover story is a short overview of There are also two persona features in the important events of our 90 years of history December’s edition, starring Priit Männik, the MööduvaJA aasta JUUBELIPIDUSTUSED! tähtsamad sündmused politseis Persoonid: focusing on the development of police organi- Rector of Public Service Academy, and Elmar Priit Männik ja Elmar Vaher sation, people and the equipment that has been Vaher, the Prefect of Northern Police Prefec- at the disposal of our law enforcement agents ture. in different times. “Crime Detection” section is about a solved A separate section has been dedicated to po- case of bribery, the central character of which lice officers who died in the line of duty. In Pai- was Johannes Leas, the former rural municipa- de Church memorial plaques were inaugurated lity mayor of Kihnu. to commemorate perished police officers, and There is a ten-page account of the more sig- there is a news report about that event. The ar- nificant and interesting events of police work ticle contains a list of all the police officers who Enjoy your of this year. It includes detected crimes, organi- have died in the line of duty during the two sational development, new buildings, and some independence periods of Estonia. It also gives reading! curious cases. insight into the kind of fate that former police The section “Estonian Police 90” gives a officers of the first Republic suffered during the thorough overview of the festive celebration of occupation of foreign powers. the 90th anniversary of Estonian Police, which “History” section describes what the work of was honoured by the presence of the President police was like in the years 1918-1940. of the Republic of Estonia. The article includes As usual, Politseileht includes reviews of new the speech of National Police Commissioner books, children’s page and a crossword. Raivo Küüt held at the anniversary ceremony. Enjoy your reading! Dear foreign partners if you require any further information on the articles published in this edition of Politsei- leht, please write at the following e-mail address: Eelmise ristsõna õige vastus oli „...vähem kui tund aega“. Õigesti vastanute hulgast võitis fortuuna tahtel Eesti politsei vapiga kruusi Heidi Heinsaar. Palju õnne ja jaksu edaspidi- [email protected] seks! Taas ootame ristsõna vastuseid jaanuari keskpaigani aadressil [email protected] või märgusõna „Ristsõna“ all aadressil Politseileht, Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn. Õigesti vastanute vahel loosime seekord välja Eesti politsei vappi kandva led-võtmehoidja!

50 POLITSEILEHT detsember 2008 detsember 2008 POLITSEILEHT 51