DOCSLIB.ORG

EESTI POLITSEI 90: ÜLEVAADE AJALOOST, TÄHTSÜNDMUSED JA JUUBELIPIDUSTUSED! Mööduva Aasta Tähtsamad Sündmused Politseis Persoonid: Priit Männik Ja Elmar Vaher JUHTKIRI

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
EESTI POLITSEI 90: ÜLEVAADE AJALOOST, TÄHTSÜNDMUSED JA JUUBELIPIDUSTUSED! Mööduva Aasta Tähtsamad Sündmused Politseis Persoonid: Priit Männik Ja Elmar Vaher JUHTKIRI | PRO FE SSIONAALS U S | A U SA MEE LS U S | INI M LIKK U S | KOOST Ö Ö | EESTI POLITSEI AJAKIRI NR 6 (35) 2008 EESTI POLITSEI 90: ÜLEVAADE AJALOOST, TÄHTSÜNDMUSED JA JUUBELIPIDUSTUSED! Mööduva aasta tähtsamad sündmused politseis Persoonid: Priit Männik ja Elmar Vaher JUHTKIRI JUHTKIRI SISUKORD | PROFESSIONAALSUS | AUSAMEELSUS | INIMLIKKUS | KOOSTÖÖ | EESTI POLITSEI AJAKIRI NR 6 (35) 2008 EESTI POLITSEI 90: ÜLEVAADE 4 Uudised AJALOOST, TÄHTSÜNDMUSED MööduvaJA aasta JUUBELIPIDUSTUSED! tähtsamad sündmused politseis Inimlikku hoolivust igasse päeva Persoonid: 6 Kaanelugu Priit Männik ja Elmar Vaher Tähtsündmused olitsei usaldusväärsus on 80%. See on tunnustus Eesti politsei 90- teie professionaalsele ja heale tööle. Seaduskuu- aastases ajaloos lekadP inimesed ei karda politseid, nad näevad teis 12 Kuritöö liitlast ja head teekaaslast turvalisema Eestini jõud- Kihnu kuninga misel. Nii ongi, kui mõelda näiteks Maardu juures kuulsusetu troonilt langemine kiirust mõõtnud politseinikele Toomas Lehterile ja 16 Politsei 2008 Roland Meriteele, kes viisid oma patrullautoga haig- Toomas Hendrik Ilves lasse sünnitama hakanud naise, kelle abikaasa küsis Eesti Vabariigi president Ülevaade mööduva aasta abi politseipatrullilt. Niisugust inimlikku hoolivust tähtsamatest sündmustest peaks jätkuma meie igasse päeva. 27 Pidulik ühispilt politsei Samavõrd ootame politseinikelt pühendumust, otsustavust ja leidlik- juubeliürituselt kust, mida näitas vanemkomissar Sergei Futkin, kes lahendas oktoobri alguses Viru vanglas tekkinud kriisiolukorra, kui kaks noormeest võtsid 28 Eesti politsei 90 pantvangi sotsiaalpedagoogi. Raivo Küüdi juubeliaktuse kõne Keeruline majandusolukord, suurenev töötus ja süvenev ebakindlus Juubelit väärt pidu – need on praegu ühiskonna ette kerkinud katsumused, mille mõjutusi tunnevad kahtlemata ka politseinikud oma töös. Need mõjutused ei tee 32 Eesti politsei 90 teie tööd kergemaks, vaid vastupidi, aga olen kindel, et te tulete toime. Juubelipidustused politsei Eesti huvid ei lõpe Eesti piiriga. Ka Eesti mured ei lõpe Eesti piiriga. allasutustes Meie politsei on korduvalt tõestanud oma rahvusvahelist haaret. 36 Persoon Mitte väga ammu paljastas Eesti-Soome ühine uurimisrühm mõne Sisekaitseakadeemia rektor Priit päevaga inimese, kes pressis Soome ettevõtjalt välja kaks miljonit eurot, Männik ähvardades tappa tema lähedasi. Meie keskkriminaalpolitsei näitas siin tõelist meistriklassi. 38 Persoon Eesti politsei on järjest tõhusamalt tõkestamas inimeste pangakonto- Põhja Politseiprefektuuri sid tühjendavat küberkuritegevust ning arvutikelmusi. Tavaliselt ületavad politseiprefekt Elmar Vaher need kuriteod riikide piire. Rahvusvahelisele kuritegevusele saab vastu 41 Mälestame panna üksnes rahvusvahelise politseikoostöö. Kuidas muidu oleks tabatud Eestis arvuti taga istuv mees, kes varastas Austriast ühe arsti pangakontolt Mälestustahvlid meenutavad 90 000 eurot, kandis selle Läti kaudu Venemaale, sealt Ukrainasse, kus raha hukkunud politseinikke pangakaartideks muudeti ja need bussiga Eestisse saadeti. Selle loo avas- Nimekiri tööülesannete täitmisel tas Eesti keskkriminaalpolitsei koostöös meie välispartneritega mitmest hukkunud politseinikest riigist. Arvutikelmid hoiatavad juba üksteist internetifoorumites – hoidke 44 Ajalugu Eestist eemale, seal saab politsei teid kätte. See on väga hea tunnustus. Eesti esimese iseseisvusaja (1918– Olen kindel, et koondate jõud ka netiavarustes tegutsevate ohtlike ahis- 1940) politsei tajate tabamiseks. Politseid ootavad ühendameti loomisega ees põhimõttelised muudatu- 48 Raamat ja lastekülg sed. Sellega hakkama saamise retsept on lihtne: alluvad ja ülemad usaldagu 50 Sisukokkuvõtted ja ristsõna üksteist ning info liikugu. Ent reformidest hoolimata on kõige tähtsam teie igapäevane töö, mis kaitseb Eestit sisemiselt ja annab meie inimestele turvatunde. Edu teile, lugupeetavad politseinikud! Teie lähedastele soovin aga suurt mõistmist ja kannatlikkust. POLITSEILEHT nr 6 (35) 2008 Politseileht on kuus korda aastas ilmuv Kolleegium: Raivo Küüt, politseipeadirektor; Eesti politsei soovib kõigile praegustele ja politseiajakiri. Raivo Aeg, KAPO peadirektor; Priit Suve, Väljaandja: Politseiamet Lääne PP; Aivar Otsalt, Lõuna PP; Elmar Pärnu mnt 139 Vaher, Põhja PP; Tarmo Kohv, Ida PP; Priit endistele politseipere liikmetele rahulikke 15060 Tallinn Männik, SKA rektor; Eerik Heldna, KKP di- E-post: [email protected] rektor; Ivar Prits, JUPO direktor; Anne Osvet, jõule, ilusat aasta lõppu ja Toimetus PA kommunikatsiooniosakonna juhataja; Toimetaja: Raimo Matvere Andres Kahar, KAPO komissar; Kristina Vastutav toimetaja: Priit Raju Leer, Siseministeeriumi avalike ja välissuhete head uut aastat. Keeletoimetaja: Ene Sepp osakonna juhataja; Toomas Sildam, Vabariigi Kujundaja: Veiko Veski Presidendi avalike suhete nõunik detsember 2008 POLITSEILEHT 3 UUDISED UUDISED Politsei – paikapidavate väärtuste kandja Mälestasime hukkunud politseinikku Udo Jantsust Konverents tõi ühise novembril peeti Tallinnas järjekorras juhtis tähelepanu, et iga politseinik peab alati detsember 1992. Pime vihmane Tartu- traktorirooli keera- laua taha viis endist kolmas politsei eetikakonverents. Sel- mõtlema, mis on konkreetse normi mõte ja mis Valga maantee. Tartu Politseiprefektuuri nud ning ikka korda siseministrit: (vasakult) le11. aasta konverents korraldati egiidi all „Politsei väärtust see norm kaitseb, ning alles siis otsus- välipolitsei3. kordnik Udo Jantsus on peatanud ja õigust pidanud ning Ain Seppik, Märt Rask, – paikapidavate väärtuste kandja“. tama, kuidas seda normi kohaldada. Norme heinakoormaga käru vedanud traktori, mida seda teisteltki nõud- Kalle Laanet, Margus Ettekannetega esinesid Riigikohtu esimees kohaldades on oluline arusaadavus ja mõiste- juhtinud mees on joobes. Kabiinist hüppab nud. Sestap olid lootu- Leivo ja Olari Taal. Foto: Priit Raju Märt Rask, õiguskantsler Indrek Teder ja pro- tavus. sõiduteele naine ja peatab kätega vehkides vas- sed poja politseiniku- fessor Marju Lauristin, töötubades käsitleti Professor Marju Lauristin rääkis kommuni- tassuunast lähenenud palgikoormaga veoki. karjääriga seoses isale katsioonist ja turvalisusest. Ta rõhutas, et ühis- Politseinik püüab naist rahustada ja autojuhile eriti olulised ja tema konna üldine turvalisuse seisund sõltub suurel selgeks teha, et too liikumist jätkaks ega teele hukkumine liiklus- määral politsei tegevusest. Suur osa politseile takistust ei tekitaks. Nõukogudeaegse liiklus- käpardluse segadikus antud usaldusest on usaldus politsei protseduu- kultuuri kohaselt ei vähenda mööduvad sõidu- korra loomisel ebaõig- ride vastu, mis tähendab, et selle kõrval, mida ja kid eriti kiirust ning sõidukite puntrast möödu- luse tippude tipp. Vii- kui palju me teeme, muutub üha olulisemaks mine on kui loterii. Lada juht ei saanud aru, mis mase detailini oli Ant- see, kuidas me teeme. teel toimub, ning rammis seisva sõiduki haagist. sul meeles surmateate Selgelt joonistus välja, et politseilt oodatakse Politseikordnik jäi auto ja haagise vahele ning saabumine ja eeluu- ühiskonnas igakülgset turvalisust. Politsei peab suri silmapilkselt. Udo Jantsus oli taasloodud rimise ning kohtupi- pakkuma nii füüsilist kaitset kui ka tunnet, et Eesti politseis esimene teenistusülesandeid täi- damise käigus kriipima jäänud segadused. Sel- Mälestustseremoonia Udo Jantsuse haual politsei tegevusega kaasneb ühiskonnas turva- tes hukkunud politseiametnik. lest hoolimata toimus kohtumine ikkagi pigem Foto: Lõuna PP arhiiv lisus ning turvatunne. 10. novembri sombusel hommikul avaldasi- positiivses meeleolus ja ehk areneb siit välja ka sisejulgeoleku, kommunikatsiooni, juhtimise ja Endiste siseministrite arutlusringis oli üks me talle austust pärja panekuga Rannu kalmis- traditsioon, mille järele politseinikud ise vaja- hariduse küsimusi. Arutlusringis, kus osalesid olulisi teemasid politsei ja poliitika seotus. tul. Lisaks meie asutuse viieliikmelisele esindu- dust tundma hakkavad, tulevad siis kohale kas ka endised siseministrid ja politseipeadirekto- Politsei on täidesaatva riigivõimu osa. Eesmärke sele oli kohal Udo isa Ants Jantsus, kes oli poja Udoga koos töötanud mehed või lihtsalt need, rid, kõneldi politseitöö tulemuslikkusest. politseile seavad rahva valitud poliitikud. Ees- meelespidamisest tuntavalt liigutatud. Rannu keda ühendab munder, töö ja väärtused. Riigikohtu esimees Märt Rask käsitles süü- märgid fikseeritakse arengukavades ning need vallavalitsuse infopunkti lahke töötaja abiga Indrek Koemets tuse presumptsiooni vs. avalikkuse huvi ning on selgelt mõõdetavad. Poliitikud eraldavad korraldas kaplan Valdo Lust hubases ruumis Tartu politseiosakonna ülemkomissar meedia rolli selles. Ta rõhutas, et kohtumõist- politseile eesmärkide elluviimiseks ressursid, väikese kohvilaua, nii et saime pisut juttu ajada. mine peab olema avalik, kuid toimuma kohtu- mis ongi politsei seos poliitikaga. Ants on terve oma töömeheelu auto- ja saalis ja olema avalik seal, mitte enne kohtusaali Eesmärkide elluviimiseks vajalikud meeto- jõudmist ajakirjanduses. Märt Rask tõi positiiv- did, taktikad ja meeskonna valib politsei ise. selt esile meediaga suhtlemise hiljuti Ida-Eestis Siin on politsei käed vabad niivõrd, kuivõrd sea- juhtunud nelikmõrva lahendamisel. dused ja väärtused seda lubavad. Mardipäeval tähistati taas suurejooneliselt isadepäeva Õiguskantsler Indrek Teder arutles teemal Anne Osvet „Väärtus normi ees või väärtus normi sees“. Ta Politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja ühapäeval, 9. novembril peeti Viljandi Spor- tuse ülemkomissar Raimond Träss, konstaabel
Load more

Recommended publications
  • Riigikogu Aastaraamat 2019/2020 Riigikogu Aastaraamat 2019/2020
    RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 AASTARAAMAT RIIGIKOGU RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Riigikogu Kantselei 2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 1 Riigikogu aastaraamat 2019/2020 Aastaraamat koondab perioodi 30. märts 2019 – 13. september 2020 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Pärgma ja Piret Viljamaa Keeleliselt toimetanud Gerli Randjärv Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei ISSN 1736-776X (trükis) ISSN 2733-2020 (võrguväljaanne) Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2020, Eesti Rahvusraamatukogu 2020 2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 SISUKORD SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Peep Jahilo 5 KONTROLL 46 Arupärimised 47 Kirjalikud küsimused 48 RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: Infotunniküsimused 49 VALIMISED, JUHATUS JA Umbusaldushääletused 51 FRAKTSIOONID 6 Muu kontrolltegevus 52 Valimised 7 Juhatus 11 Fraktsioonid 12 TEGEVUS MUUDES Koosseisu muudatused 16 VALDKONDADES 54 Fakte Riigikogu liikmete kohta 17 VÄLISSUHTLUS 60 RIIGIKOGU KOMISJONID: Riigikogu delegatsioonid 62 TEGEVUSE ÜLEVAADE 18 Riigikogu väliskülalised 63 Euroopa Liidu asjade komisjon 19 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 67 Keskkonnakomisjon 20 Parlamendirühmad 67 Kultuurikomisjon 22 Maaelukomisjon 23 Majanduskomisjon 25 RIIGIKOGU Põhiseaduskomisjon 27 JA AVALIKKUS 68 Rahanduskomisjon 29 Riigikaitsekomisjon 31 Sotsiaalkomisjon 33 Väliskomisjon 35 Õiguskomisjon 37 Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 39 Korruptsioonivastane
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021-June.Pdf
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 17, 2021 Tallinn 2021 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Estonian edition edited by Gerli Randjärv, English edition by Piret Pärgma / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 120 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 124 List of Riigikogus 148 Abbreviations and Select Glossary 149 CONTENTS CONTENTS 2 Members MEMBERS OF Merry Aart Uno Kaskpeit Kristen Michal Erki Savisaar THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Erkki Keldo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Yoko Alender Kert Kingo Madis Milling Andrus Seeme Tiiu Aro Signe Kivi Aadu Must Sven Sester Riho Breivel Toomas Kivimägi Eduard Odinets Priit Sibul Dmitri Dmitrijev Aivar Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Ivi Eenmaa Rene Kokk Ivari Padar Imre Sooäär Enn Eesmaa Mihhail Korb Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Peeter Ernits Andrei Korobeinik Heljo Pikhof Timo Suslov Hele Everaus Siret Kotka Õnne Pillak Margit Sutrop Kalle Grünthal Heiki Kranich Siim Pohlak Aivar Sõerd Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kristina Šmigun-Vähi Anti Poolamets Mart Helme Eerik-Niiles Kross
    [Show full text]
  • Riigikogu Aastaraamat 2015/2016 Riigikogu Aastaraamat 2015/2016
    RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 AASTARAAMAT RIIGIKOGU RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 Riigikogu Kantselei 2016 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 1 2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 3 Riigikogu aastaraamat 2015/2016 Aastaraamat koondab perioodi 24. märts 2015 – 11. september 2016 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Viljamaa ja Gerli Eero Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei ISSN 1736-776X AS Printon Trükikoda Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2016, Eesti Rahvusraamatukogu 2016 4 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2015/2016 SISUKORD SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Maria Alajõe 7 KONTROLL 46 Arupärimised 47 Kirjalikud küsimused 48 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: Infotunniküsimused 49 VALIMINE, JUHATUS JA Umbusaldushääletus 50 FRAKTSIOONID 8 Muu kontrolltegevus 51 Valimine 9 Juhatus 13 Fraktsioonid 14 TEGEVUS MUUDES Koosseisu muudatused 18 VALDKONDADES 54 Fakte Riigikogu liikmete kohta 19 Riigikogu liikmete ühendused 60 RIIGIKOGU KOMISJONID: VÄLISSUHTLUS 64 TEGEVUSE ÜLEVAADE 20 Riigikogu delegatsioonid 65 Euroopa Liidu asjade komisjon 21 Riigikogu väliskülalised 70 Keskkonnakomisjon 23 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 74 Kultuurikomisjon 25 Parlamendirühmad 75 Maaelukomisjon 26 Majanduskomisjon 28 Põhiseaduskomisjon 30 RIIGIKOGU Rahanduskomisjon 31 JA AVALIKKUS 78 Riigikaitsekomisjon 34 Sotsiaalkomisjon 35 Andres
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021 Juuni.Pdf
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIV koosseis seisuga 17. juuni 2021 Tallinn 2021 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Marge Allandi, Rita Hillermaa ja Piret Pärgma / Toimetanud Gerli Randjärv / Kaane kujundanud Tuuli Aule / Kujundanud Margit Plink / Pildistanud Erik Peinar ISSN 2674-3086 Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD Riigikogu XIV koosseis 3 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 108 Riigikogu fraktsioonid 111 Riigikogu komisjonid 114 XIV Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 118 Riigikogu koosseisud 141 Kasutatud lühendid 142 SISUKORD 2 koosseis RIIGIKOGU Merry Aart Jaanus Karilaid Natalia Malleus Üllar Saaremäe XIV KOOSSEIS Annely Akkermann Uno Kaskpeit Andres Metsoja Kersti Sarapuu Yoko Alender Erkki Keldo Kristen Michal Erki Savisaar Tiiu Aro Kert Kingo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Riho Breivel Signe Kivi Madis Milling Andrus Seeme Dmitri Dmitrijev Toomas Kivimägi Aadu Must Sven Sester Ivi Eenmaa Aivar Kokk Eduard Odinets Priit Sibul Enn Eesmaa Rene Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Peeter Ernits Mihhail Korb Ivari Padar Imre Sooäär Hele Everaus Andrei Korobeinik Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Kalle Grünthal Siret Kotka Heljo Pikhof Timo Suslov Helle-Moonika Helme Heiki Kranich Õnne Pillak Margit Sutrop Mart Helme Igor Kravtšenko Siim Pohlak Aivar Sõerd Martin Helme Eerik-Niiles Kross Anti Poolamets Kristina Šmigun-Vähi Heiki Hepner Tarmo Kruusimäe Heidy Purga Marko Šorin Kaido Höövelson Leo Kunnas Paul Puustusmaa Raivo
    [Show full text]
  • Download [Pdf]
    European Research Centre for Anti-Corruption and State-Building Working Paper No. 32 The Long Transition to Good s Governance: the Case of Estonia Looking at the changes in the governance regime and anti- corruption policy Aare Kasemets (Paper presented at the XXII World Congress of International Political Science Association, Madrid, July 8-12 2012) ERCAS WorkingPaper July 2012 www.againstcorruption.eu Abstract: This paper deals with the post-communist positive outlier Estonia, which made according to international comparisons perhaps the most spectacular progress in the world, from a totalitarian regime to a quality democracy in less than twenty years. The country has seen improvement in all four dimensions of control of corruption described in the equilibrium model of Alina Mungiu-Pippidi (2011) since the restoration of its independence in 1991. The changes in the different dimensions happened almost simultaneously. During the first government of Mart Laar (1992-1995), policies that reduced material resources and strengthened legal constraints were implemented. Estonia pioneered important liberal reforms, for instance the adoption of a flat tax which then became very trendy in Eastern Europe and a very advanced e-government inspired from the neighbouring Finland. It also had the most radical policy towards Soviet time judiciary, replacing most of it and restarting practically all over with new magistrates. Normative constraints are also high, with a public opinion intolerant of particularism, an active civil society and a free press. The paper tries to explain why Estonian elites succeeded in promoting good governance and anti-corruption measures more than most other Central and Eastern European countries.
    [Show full text]
  • 101 Lühielulugu
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 15. juuni 2018 Tallinn 2018 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 108 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 111 Riigikogu fraktsioonid 114 Riigikogu komisjonid 118 Riigikogu koosseisud 119 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 154 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Arto Aas Kalvi Kõva Marko Pomerants Jüri Adams Külliki Kübarsepp Heidy Purga XIII KOOSSEIS Raivo Aeg Helmen Kütt Raivo Põldaru Yoko Alender Ants Laaneots Henn Põlluaas seisuga 15. juuni 2018 Krista Aru Kalle Laanet Laine Randjärv Peep Aru Viktoria Ladõnskaja-Kubits Valdo Randpere Maire Aunaste Maris Lauri Martin Repinski Deniss Boroditš Heimar Lenk Taavi Rõivas Dmitri Dmitrijev Jürgen Ligi Kersti Sarapuu Enn Eesmaa Oudekki Loone Erki Savisaar Peeter Ernits Inara Luigas Helir-Valdor Seeder Igor Gräzin Lauri Luik Sven Sester Helmut Hallemaa Ain Lutsepp Priit Sibul Hannes Hanso Jaak Madison Arno Sild Monika Haukanõmm Jaanus Marrandi Mihhail Stalnuhhin Mart Helme Enn Meri Anne Sulling Martin Helme Andres Metsoja Märt Sults Andres Herkel Kristen Michal Aivar Sõerd Olga Ivanova Marko Mihkelson Tanel Talve Jüri Jaanson Marianne Mikko Artur Talvik Toomas Jürgenstein Madis Milling Karin
    [Show full text]
  • 101 BIOGRAPHIES the 13Th Riigikogu
    101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2019 Tallinn 2019 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Randjärv, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 113 Members of the Riigikogu by Constituency 116 Members of the Riigikogu by Faction 119 Members of the Riigikogu by Committee 123 List of Riigikogus 124 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 167 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Helmen Kütt Heidy Purga Jüri Adams Ants Laaneots Raivo Põldaru th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalle Laanet Henn Põlluaas Yoko Alender Viktoria Ladõnskaja-Kubits Mati Raidma January 1, 2019 Krista Aru Maris Lauri Laine Randjärv Peep Aru Heimar Lenk Valdo Randpere Maire Aunaste Jürgen Ligi Taavi Rõivas Dmitri Dmitrijev Oudekki Loone Kersti Sarapuu Enn Eesmaa Inara Luigas Erki Savisaar Peeter Ernits Lauri Luik Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Ain Lutsepp Sven Sester Hannes Hanso Jaak Madison Priit Sibul Monika Haukanõmm Jaanus Marrandi Arno Sild Mart Helme Enn Meri Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Andres Metsoja Anne Sulling Andres Herkel Kristen Michal Märt Sults Olga Ivanova Marko Mihkelson Aivar Surva Jüri Jaanson Marianne Mikko Aivar Sõerd Toomas Jürgenstein Madis Milling Tanel Talve
    [Show full text]
  • Stenogrammid
    XII RIIGIKOGU STENOGRAMMID 2012 III köide III istungjärk 2. aprill – 17. mai Tallinn 2012 © Riigikogu Kantselei dokumendi- ja asjaajamisosakond, 2012 S i s u k o r d Muudatused XII Riigikogu koosseisus IV Riigikogu fraktsioonid IV Riigikogu alatised komisjonid VIII Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid XII Ametivanne XIII Riigikogu juhatuse teated XIII Seadused XIII Otsused XV Menetluses olevad eelnõud XVI Menetlusest väljaarvatud eelnõud XVIII Arupärimised XIX Infotund XXVI Vaba mikrofon XXIX Õiguskantsleri ettepanekud XXIX Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu XXIX Istungite juhatajad XXX Kõnelejad XXX Riigikogu täiskogu korralise istungjärgu stenogrammid 1–532 Hääletustabelid (lõpphääletus) MUUDATUSED XII RIIGIKOGU KOOSSEISUS Mart Laar volitused taastunud seoses Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamisega 12.05.2012 Andrus Saare asendusliikme volitused lõppenud 11.05.2012 Urmas Reinsalu volitused peatunud tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks 11.05.2012 Mart Nutt asendusliige alates 12.05.2012 RIIGIKOGU FRAKTSIOONID 2012. aasta 17. mai seisuga Eesti Keskerakonna fraktsioon Registreeritud 04.04.2011 (RT III, 07.04.2011, 1) Koosseisu muutused: RT III, 11.04.2011, 12; RT III, 14.04.2011, 3; RT III, 29.03.2012, 1; RT III, 10.04.2012, 2 Esimees Kadri Simson Aseesimees Valeri Korb Aseesimees Mailis Reps Liikmed: Enn Eesmaa Eldar Efendijev Kalev Kallo Lauri Laasi Heimar Lenk Aadu Must Jüri Ratas Aivar Riisalu Mihhail Stalnuhhin Olga Sõtnik Tarmo Tamm Priit Toobal Yana Toom Ester Tuiksoo Marika Tuus-Laul
    [Show full text]
  • Year 2020 Ushered in a Slew of Novelties for All Balts Border Point, Where Estonia, Lat- Months the Maximum Duration of Via and Russia Meet, and Luhamaa
    January 28, 2020 – February 25, 2020 After a two-year journey that started1 in the fall of 2017 when the city council of Tartu voted to apply for being the European Capital of Culture for 2024, the official announcement they were awarded this prestigious distinction came on August 28 of 2019. Page 12 The Baltics’ independent news source since 1992 • www.baltictimes.com • January 28, 2020 – February 25, 2020 Vol. 22 #938 Lucas BALTIS Marina GENERALOVA OUR COMMENTARY Marcus HAGEKEIKEN Year 2020 ushered in a slew Look for The Baltic Times The New Year in the Baltics has Magazine 2020 ushered in dozens of novelties for all. The keenest observers counted Page 2 nearly a hundred changes in the of novelties for all Balts three Baltic state taxation, educa- LEGENDS OF POLITICS tion, health, salary and pension Meet Valdas Adamkus, systems and other fields. The Baltic ex-President of Lithuania Times reporters attempted to zero in on only those that will affect Pages 4–5 the daily lives of Estonians, Lithu- anians and Latvians the most. HOSPITALITY Smoke detectors offered Hotel industry expert on “Would you like to add a smoke the Baltic hotel market detector to your purchase?” Don’t be surprised to hear this question in Page 6 Latvian supermarkets in 2020. Start- ing January 1, every apartment in the country must be equipped with a CUISINE smoke alarm and every private home A new Italian bar/café must have a fire-extinguisher on top offers something new of that, as per the renewed Fire Safety Rules. These devices became one of Page 7 the best-selling products at the end of 2019, reports 220.lv, one of the larg- est online stores in Latvia.
    [Show full text]
  • 101 Biographies
    101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu June 16, 2016 Tallinn 2016 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 111 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 121 List of Riigikogus 122 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 134 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Jüri Adams Külliki Kübarsepp Valdo Randpere Raivo Aeg Helmen Kütt Jüri Ratas th THE 13 RIIGIKOGU Yoko Alender Ants Laaneots Rein Ratas Andres Ammas Kalle Laanet Martin Repinski June 16, 2016 Andres Anvelt Viktoria Ladõnskaja Mailis Reps Krista Aru Maris Lauri Kersti Sarapuu Maire Aunaste Heimar Lenk Erki Savisaar Deniss Boroditš Kerstin-Oudekki Loone Vilja Savisaar-Toomast Dmitri Dmitrijev Lauri Luik see Vilja Toomast Enn Eesmaa Ain Lutsepp Helir-Valdor Seeder Peeter Ernits Jaak Madison Andre Sepp Igor Gräzin Jaanus Marrandi Priit Sibul Monika Haukanõmm Andres Metsoja Arno Sild Mart Helme Marko Mihkelson Kadri Simson Martin Helme Marianne Mikko Mark Soosaar Andres Herkel Sven Mikser Imre Sooäär Remo Holsmer Madis Milling Mihhail Stalnuhhin Olga Ivanova Aadu Must Anne Sulling Jüri Jaanson Kalle Muuli
    [Show full text]
  • CPL32(2017)04Final 29 March 2017
    32nd SESSION CPL32(2017)04final 29 March 2017 Local democracy in Estonia Monitoring Committee Rapporteurs:1 Henrik HAMMAR, Sweden (L, EPP/CCE) Leendert VERBEEK, Netherlands (R, SOC) Recommendation 401 (2017) .................................................................................................................2 Explanatory memorandum ......................................................................................................................4 Summary This report is the outcome of the third monitoring visit to Estonia since it ratified the European Charter of Local Self-government in 1994. The situation of local democracy in Estonia is generally positive. The rapporteurs took note of the recent initiatives endorsed by the national authorities enhancing relations between central government and local authorities with regard to financial matters and the structure of local authorities as a result of the current local and regional government reform. The rapporteurs welcome the fact that in 2011 Estonia ratified the Additional Protocol on the right to participate in the affairs of a local authority. However, the report highlights the lack of clarity in the distribution of powers and responsibilities between local and national authorities, the fact that local authorities do not have sufficient funding to meet their responsibilities, and the absence of arrangements for consulting local authorities at regular intervals and within reasonable time-limits. The Congress therefore recommends that the Estonian authorities clarify their legislation on the distribution of powers between local and central authorities and ensure that a large number of such powers are delegated to local authorities. It also invites the government to ensure that local authorities have adequate and sufficient funding to enable them to perform their duties in an independent manner. In this connection, the rapporteurs also encourage the Estonian authorities to improve their financial equalisation system.
    [Show full text]
  • Political Data Yearbook 2013 Estonia Allan Sikk University College London, School of Slavonic and East European Studies
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by UCL Discovery Political Data Yearbook 2013 Estonia Allan Sikk University College London, School of Slavonic and East European Studies ___________________________________________________ Table 1. Cabinet composition of Andrus Ansip IV ___________________________________________________ A. The party composition of Ansip IV For the composition of Ansip IV on 1 January 2012, see Sikk (2012: 90). Changes in 2012: Minister of Justice / Justiitsminister: Kristen Michal (1975 male, RE) resigned and was replaced by Hanno Pevkur (1977 male, RE) on 10 December 2012. Minister of Defence / Kaitseminister: Mart Laar (1960 male, IRL) resigned and was replaced by Urmas Reinsalu (1975 male, IRL) on 11 May 2012. Minister of Social Affairs / Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (1977 male, RE) was replaced by Taavi Rõivas (1979 male, RE) on 11 December 2012. ___________________________________________________ Issues in national politics The year was marked by a significant rise in civic activism that happened partly in response to a number of high-profile political scandals. Even though large scale industrial action has been relatively uncommon in Estonia, in 2012 nationwide strikes were staged by teachers, doctors and transport workers, while power engineers and airline pilots threatened with strike action at the end of the year. Protesters took to the streets to demonstrate against Anti-Counterfeiting Trade Agreement (ACTA), higher education reform, low agricultural subsidies and political sleaze. Politically the most consequential wave of events was triggered by a party financing scandal surrounding the governing Reform Party (RE, see below). In November, Charter 12, a declaration signed by 17 prominent public figures, most of whom were not affiliated to political parties, deplored the state of democratic governance in Estonia.
    [Show full text]