DOCSLIB.ORG

Unustatud Riigimees Kõneleb

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Unustatud Riigimees Kõneleb ArvustusedArvustused le. Paralleelselt kutsetööga lõi ta innukalt kaasa Unustatud riigimees Tallinna eesti seltsides, osales eestlastest valijate koondamisel ja valiti 1904. aastal linnavolikokku. kõneleb Esimese Vene revolutsiooni päevil sukeldus Strandman poliitikasse. Tema paleuseks sai Otto Strandman. Raha rusikas. Koost. Eesti autonoomia Vene impeeriumi koosseisus. Mark Gortfelder. Toim. Leino Pahtma. Muu hulgas osales ta Peterburis peetud autono- Ilmamaa, Tartu, 2017. 320 lk. mistide-föderalistide kongressil, kus jäi kõlama mõte tulevasest Venemaa föderatsioonist. Olles karistussalkade eest Šveitsi pagenud, koostas ta Ago Pajur* koos Konstantin Pätsi, Jaan Teemanti ja Mihkel Pungaga Eesti autonoomiaseaduse projekti. Strandmanist sai omamoodi sild, mis ühendas 1905. aastal esile kerkinud autonoomiaidee 2017. aasta suve hakul ilmus kirjastuselt Ilma- toetajaid ilmasõja aastail Tallinnas kujunenud maa „Eesti mõtteloo“ sarja 136. raamat: Otto haritlaste rühmaga, kes tõstis vahepeal unarusse Strandman „Raha rusikas“. Pealkiri annab vajunud autonoomia taas rahvuslike eesmärkide end tõlgendada vähemalt kahel vastandlikul etteotsa. Enamasti on nende noorte meeste eest- moel ning sunnib küsima, kas Otto Strandman vedajana nimetatud Jüri Vilmsi, kuid nähtavasti oli isiklikku jõukust relvana kasutav rusikaga oli Strandmanil oluline roll Vilmsi kujundami- lajataja või ettenägelikult ja -vaatlikult kroone sel ja suunamisel. Seetõttu näib loogilisena, et mustadeks päevadeks pihku peitev kooner? Strandman läkitati 1917. aasta märtsis esialgu Vastuse leiab lugeja raamatust. Tartus peetud nõupidamisele autonoomia kü- Vastne üllitis vahendab 1920.–1930. aastate simuses ning seejärel Peterburi, kus autonoo- riigimehe Otto Strandmani ideid ja mõtteid. miaseaduse projekt anti üle Venemaa Ajutisele Raskuspunkt on seejuures Strandmani majan- Valitsusele. Tulemuseks oli 30. märtsi määrus duspoliitilistel seisukohtadel ning see on vägagi eestlaste asualade ühendamisest rahvuskuber- tervitatav, kuna majanduslik mõttelugu on jää- manguks ja uue kubermangu haldusasutuste nud seni vaeslapse ossa. Samas sarjas on varem (Maanõukogu, Maavalitsus, maakondlikud raamatuvääriliseks peetud vaid sotsialistist ma- omavalitsused) loomisest. Sisuliselt täitus selle jandusteadlast Nikolai Köstnerit ja esimesena määruse rakendumisel unistus autonoomiast. majanduse alal doktorikraadini jõudnud naist Strandmani mõjukusest annab tunnistust Johanna Sild-Rebast. Äsja ilmus Ragnar Nurkse seegi, et ta valiti 1917. aasta märtsi alguses moo- kogumik (Ragnar Nurkse. Meie mees Rahvaste dustatud Tallinna Eesti Seltside Liidu täidesaatva Liidus, Ilmamaa, 2017). komitee esimeheks, kusjuures esialgsete plaanide Kuigi Otto Strandman kuulus kümne Eesti kohaselt pidanuks liidust kujunema kõiki Eestis Vabariigi riigivanema hulka ning oli Tööera- tegutsenud rahvuslikke organisatsioone koondav konna üks loojaid ja juhte – seega vägagi silma- keskus. Nii võimsa ühenduse loomiseni siiski ei paistev poliitikamees maailmasõdade-vahelises jõutud, sest esialgne revolutsiooniline vaimus- Eestis –, tunnistas raamatu esitlusel ajaloolasest tus asendus kiiresti poliitiliste erimeelsustega. Tartu linnapea Urmas Klaas, et ta küll mäletab Strandman ja tema mõttekaaslased olid püüd- ülikoolis peetud loengutest Strandmani nime, nud juba 1905. aasta lõpus kujundada nn. radi- aga ei tea temast suurt enamat. Seega väärib kaal-sotsialistlikku erakonda, mis ühendaks sot- kogumiku nimitegelane siinkohalgi põgusat sialistlikud ja rahvuslikud eesmärgid. Toona said meenutust. üürikesed vabadusepäevad enne sihile jõudmist Rakvere lähedal Vandu külakoolmeistri otsa, kuid pärast Veebruarirevolutsiooni avanes perekonnas sündinud Otto August Strandman(n) võimalus jätkata ning 23. aprillil 1917 sündiski (18./30.11.1875–05.02.1941) omandas kõrghari- Tallinnas Eesti Radikaal-sotsialistlik Erakond duse Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas ning (hilisem Tööerakond). Erakonna liidriks tõusis tegutses seejärel advokaadina Tallinnas. Nagu küll karismaatiline miitingukõneleja Vilms, enamik toona alustanud eestlastest advokaate, kuid Strandman lõi tema varjus aktiivselt kaasa jõudis Strandmangi majanduslikult haljale oksa- partei ideoloogia ja taktika kujundajana. Pärast Vilmsi traagilist hukkumist 1918. aastal omandas * Ago Pajur (1962), PhD, dotsent, TÜ ajaloo ja arheo- Tööerakond aga veelgi rohkem Strandmani näo. loogia instituut, Jakobi 2, 50090, Tartu, ago.pajur@ Sel taustal näib koguni pisut kummaline, et ut.ee Strandman valiti Maanõukogu liikmeks alles 1. Tuna 4/2017 141 Arvustused septembril 1917 Tallinna linnavolikogu ühe esin- valitsuses esialgu välisminister, kuid peagi asus ta dajana. Sellele vaatamata tõusis ta 12. oktoobril pooleks aastaks rahaministri ametisse ning käi- Maanõukogu esimeheks, vahetades välja oma vitas nn. uue majanduspoliitika. Selle esmaseks erakonnakaaslase Artur Vallneri, kelle käitumi- väliseks tunnuseks sai range kokkuhoid riiklike ne oli tekitanud rahvasaadikute seas hulgaliselt kulutuste osas, kuid kaugemas perspektiivis oli paksu verd. Esimehena juhatas Strandman ka tulemiks tähelepanu kandumine tööstuselt põllu- Maanõukogu ajaloolist koosolekut 15. novemb- majandusele ja Eesti majanduse integreerimine ril 1917, mil Maanõukogu kuulutas end ainsaks Euroopasse. Seejuures väärib rõhutamist, et kõrgema võimu kandjaks Eestis, katkestades Strandman oli majandusmehena „isehakanu“. Ta seeläbi riiklikud sidemed Venemaaga ja, mit- oli küll enne ülikoolistuudiumit töötanud mõne mete juhtivate õigusteadlaste hinnangul, luues aasta ametnikuna Venemaa riigipanga Tallinna iseseisva Eesti riigi. osakonnas, kuid jäägu lugeja otsustada, kas sel- Eesti Vabariigi väljakuulutamisel veebruaris lest kogemusest ikka piisas Eesti riigi rahanduse 1918 jäi Strandman esialgu tagaplaanile, kuulu- suunamiseks. mata Päästekomiteesse ega Ajutisse Valitsusse. 1929. aastal kutsuti Strandman Eesti saadiku Tõsi, valitsusse kutsuti ta juba sama aasta suvel, kohalt Varssavist tagasi kodumaale, et moodus- Saksa okupatsiooni päevil, pärast seda, kui pea- tada uus valitsus. Riigivanemana suutis ta koa- minister Päts oli vangistatud ja asepeaminister litsioonipartnereid edukalt ohjata, mistõttu tema Vilms teadmata kaduma jäänud. Seoses sellega valitsus püsis ametis koguni 19 kuud (vaid Pätsi läks valitsusjuhi kohustuste täitmine ajutiselt I valitsus oli suutnud veel kauem vastu pidada). välisminister Jaan Poska kätte ning välisministri Ja seda vaatamata asjaolule, et Eestisse jõudsid portfell usaldati Strandmanile. 27. novembril samal ajal ülemaailmse majanduskriisi (suure 1918 sai temast aga põllutööminister. depressiooni) ilmingud. 1919. aasta kevadel kokku astunud Eesti Nähtavasti mõjus pikaajaline aktiivne polii- Asutav Kogu tegi Strandmanile ülesandeks tiline tegevus väsitavalt ja Strandmani jõuvarud moodustada vabariigi valitsus. 8. mail kinnitati hakkasid ammenduma. Pealegi puudusid tal ametisse sotsialistidest ning töö- ja rahvaera- edukale poliitikule hädavajalikud omadused – kondlastest koosnev koalitsioonikabinet, kus püsiv võimujanu ja eneseeksponeerimise vaim. Strandman oli pea- ja sõjaministriks. Tema Seetõttu leidis ta endale vaikse rahusadama valitsuse tegevuspäevil saavutati võit baltisaksa Eesti saadikuna Pariisis. Eestisse naasis ta Landeswehr´i üle, heideldi edukalt ränkade baaside ajal, millele järgnes peagi Nõukogu- majandusprobleemidega ja tehti ettevalmistusi de okupatsioon. Neil traagilistel kuudel elas tulevase radikaalse maareformi teostamiseks. Strandman tagasitõmbunult oma Kadrina talus Pärast valitsusjuhi kohalt taandumist (novembris ning kui temani jõudis kutse ilmuda NKVD- 1919) jätkas Strandman tööd Asutavas Kogus, sse, valis ta vabasurma. „Kõva käega mees,“ olles muu hulgas põhiseaduse komisjoni liige, on nentinud „Eesti mõtteloo“ peatoimetaja ning lõi Asutava Kogu lõpukuudel (oktoober Hando Runnel. 1920 – jaanuar 1921) kaasa Ants Piibu tööera- Seega, püüdes Otto Strandmani teeneid kondlikus vähemusvalitsuses, tegutsedes ühtaegu isamaa ees lühidalt kokku võtta, tuleb rõhuta- nii välis- kui ka kohtuministrina. da vähemalt nelja aspekti: Eesti autonoomia Olles kuulunud Maanõukogusse ja Asutavas- eestvõitleja, üks (paljudest!) Eesti Vabariigi se Kogusse, valiti Strandman järgnevail aastail rajajatest, valitsusjuht Vabadussõja päevil, uue Tööerakonna esindajana Riigikogu kõigi viie majanduspoliitika isa. Lisaks kahel korral parla- koosseisu liikmeks, Ta oli ka Riigikogu esimese mendi esimees, kahel korral valitsuse eesotsas, koosseisu esimees. Seevastu täitevvõimust hoidis korduvalt erinevaid ministeeriume juhtimas… ta võimalusel pigem eemale. Alati see siiski ei õn- Tulles Otto Strandmani isiku juurest tagasi nestunud. Nii sai Strandmanile 1923. aasta lõpus tema mõtteilma tutvustava kogumiku juurde, selgeks, et senine majanduspoliitika, mis orien- väärib kiidusõnu raamatu koostaja. Esiteks teerus Vene turule ja suurtööstuse arengule ning seetõttu, et tegemist on noore ajaloolasega. tugines paljuski inflatsioonile, on ummikusse 26-aastane saarlane Mark Gortfelder on jõud- jooksmas. Sellega seoses pidas ta Riigikogus mitu nud läbida Tartu ülikooli Ajaloo ja arheoloogia kõnet, milles analüüsis Eesti majanduse olukorda instituudis nii bakalaureuseõpingud (lõputöö ja ründas seniste valitsuste seisukohti ja tegemisi. „Eesti Sotsiaistliku Tööliste Partei mõjutatus Neist kõnedest sai alguse Pätsi II valitsuse langus, Sotsialistlikust Töölisinternatsionaalist“ valmis mis päädis 1924. aasta kevadel Friedrich Akeli 2013. aastal Jaak Valge juhendamisel) kui ka kabineti moodustamisega. Strandmanist
Load more

Recommended publications
  • Riigikogu Aastaraamat 2019/2020 Riigikogu Aastaraamat 2019/2020
    RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 AASTARAAMAT RIIGIKOGU RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Riigikogu Kantselei 2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 1 Riigikogu aastaraamat 2019/2020 Aastaraamat koondab perioodi 30. märts 2019 – 13. september 2020 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Pärgma ja Piret Viljamaa Keeleliselt toimetanud Gerli Randjärv Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei ISSN 1736-776X (trükis) ISSN 2733-2020 (võrguväljaanne) Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2020, Eesti Rahvusraamatukogu 2020 2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 SISUKORD SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Peep Jahilo 5 KONTROLL 46 Arupärimised 47 Kirjalikud küsimused 48 RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: Infotunniküsimused 49 VALIMISED, JUHATUS JA Umbusaldushääletused 51 FRAKTSIOONID 6 Muu kontrolltegevus 52 Valimised 7 Juhatus 11 Fraktsioonid 12 TEGEVUS MUUDES Koosseisu muudatused 16 VALDKONDADES 54 Fakte Riigikogu liikmete kohta 17 VÄLISSUHTLUS 60 RIIGIKOGU KOMISJONID: Riigikogu delegatsioonid 62 TEGEVUSE ÜLEVAADE 18 Riigikogu väliskülalised 63 Euroopa Liidu asjade komisjon 19 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 67 Keskkonnakomisjon 20 Parlamendirühmad 67 Kultuurikomisjon 22 Maaelukomisjon 23 Majanduskomisjon 25 RIIGIKOGU Põhiseaduskomisjon 27 JA AVALIKKUS 68 Rahanduskomisjon 29 Riigikaitsekomisjon 31 Sotsiaalkomisjon 33 Väliskomisjon 35 Õiguskomisjon 37 Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 39 Korruptsioonivastane
    [Show full text]
  • Ettekande Fail
    Põhiseaduse tegijad Hannes Vallikivi ja nende päritolu 1919 1920 märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets jaan veebr märts aprill mai juuni MNK APSK VAK PSK I PSK II PSK III PS Uluotsa APS eelnõu Uluotsa II PS eelnõu Uluotsa I PS eelnõu Riigikohtu, kohtunike, riigikontrolöri, peastaabi, ministrite jt kommentaarid MNK APSK PSK § Palvadre § Asson, Jans, Kurs-Olesk, Oinas, Vain § Ast, Kartau, Kurs-Olesk, Neps, Vain jt § Ruubel § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Tomberg § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Ruubel, Strandman, Talts jt § Maim, Parts § Parts, Poska, Tõnisson, Westholm § Kuusner, Maim, Parts, Poska jt § Linnamägi § Kann § Kann, Leesment § Uluots § Uluots § Uluots § Pezold, Koch § Kruus § Loorits, Kruus § Sorokin MNK = Maanõukogu juristide komisjon; APSK = ajutise põhiseaduse komisjon; PSK = põhiseaduskomisjon; VAK = valitsemise ajutine kord; PS = põhiseadus © Hannes Vallikivi 2020 Erakondade aktiivsus (VAK) Erakondade aktiivsus (PS) kristlik rahvaerakond tööerakond rahvaerakond rahvaerakond 4% 21% 11% 34% kristlik rahvaerakond 4% maaliit 21% maaliit 12% sakslased 1% sakslased 4% venelased tööerakond 3% venelased 15% 1% sotsiaaldemokraadid esseerid 42% esseerid sotsiaaldemokraadid 0% 5% 22% Saadikute aktiivsus (VAK) Saadikute aktiivsus (PS) Tõnisson Uluots Einbund Päts Olesk Ast Vain Seljamaa Jans Sorokin Ast Jans Päts Tõnisson* Strandman Olesk Oinas Anderkopp Vain Kruus © Hannes Vallikivi 2020 MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. Anderkopp, Ado Olesk, Lui Asson, Emma Palvadre, Anton Ast, Karl Parts, Kaarel
    [Show full text]
  • The University of Chicago Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924
    THE UNIVERSITY OF CHICAGO SMUGGLER STATES: POLAND, LATVIA, ESTONIA, AND CONTRABAND TRADE ACROSS THE SOVIET FRONTIER, 1919-1924 A DISSERTATION SUBMITTED TO THE FACULTY OF THE DIVISION OF THE SOCIAL SCIENCES IN CANDIDACY FOR THE DEGREE OF DOCTOR OF PHILOSOPHY DEPARTMENT OF HISTORY BY ANDREY ALEXANDER SHLYAKHTER CHICAGO, ILLINOIS DECEMBER 2020 Илюше Abstract Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924 What happens to an imperial economy after empire? How do economics, security, power, and ideology interact at the new state frontiers? Does trade always break down ideological barriers? The eastern borders of Poland, Latvia, and Estonia comprised much of the interwar Soviet state’s western frontier – the focus of Moscow’s revolutionary aspirations and security concerns. These young nations paid for their independence with the loss of the Imperial Russian market. Łódź, the “Polish Manchester,” had fashioned its textiles for Russian and Ukrainian consumers; Riga had been the Empire’s busiest commercial port; Tallinn had been one of the busiest – and Russians drank nine-tenths of the potato vodka distilled on Estonian estates. Eager to reclaim their traditional market, but stymied by the Soviet state monopoly on foreign trade and impatient with the slow grind of trade talks, these countries’ businessmen turned to the porous Soviet frontier. The dissertation reveals how, despite considerable misgivings, their governments actively abetted this traffic. The Polish and Baltic struggles to balance the heady profits of the “border trade” against a host of security concerns shaped everyday lives and government decisions on both sides of the Soviet frontier.
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • The League of Nations: Legal, Political and Social Impact on Estonia
    sjps.fsvucm.sk I ISSN 1335-9096 (online) © 2019 The Faculty of Social Sciences University of Ss. Cyril and Methodius, Trnava. DOI: https://doi.org/10.34135/sjps.190204 THE LEAGUE OF NATIONS: LEGAL, POLITICAL AND SOCIAL IMPACT ON ESTONIA David Ramiro Troitiño1 - Tanel Kerikmäe2 - Ondrej Hamuľák3 Abstract The League of Nations, predecessor of the current United Nations, was the first world organization with a real impact on its members. The organization was created after the WWI in an attempt to establish a stable peace system among its members. Estonia, a country formed after the end of the war, was in a need of international recognition and protection. Hence, the membership was welcome as an anchor to liberty and freedom. This research analyses how the organization influenced Estonia and what were the major contributions of the country in the development of the League of Nations. The aim of the paper is to analyse the concrete impact of the membership on the position and recognition of Estonia as well as the influence of Estonia on the development of key activities of the League of Nations, in particular the questions of refugee protection and return of prisoners of war; protection of minorities (including the support to protection of rights of native American tribes) and attempts to establish the uniform global legal order. A special focus is given also to personal impact represented by the authority of Ragnar Nurkse. KEY WORDS: League of Nations, Estonia, Legal International Organizations, World Peace. INTRODUCTION Estonia, located in the Baltic Sea, is a country with strong connections to the Scandinavian world and the Germanic world.
    [Show full text]
  • Eesti Ajaloo Pöördepunktid Lisamaterjale Õpetajale Üleriigiline Ajaloo Ainenõukogu Soovitab Kasutada Ajaloo Õpetamisel Lisamaterjalina
    Eesti ajaloo pöördepunktid Lisamaterjale õpetajale Üleriigiline ajaloo ainenõukogu soovitab kasutada ajaloo õpetamisel lisamaterjalina. Retsenseerinud Anatoli Grigorjev, Aivar Koks, Väino Sirk ja Tõnu Tannberg Koostajad Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Keeletoimetajad Ene Sepp ja Silvi Sirk Tõlge Einar Värä, Marike Võime ja Aila Tomingas Kujundus ja küljendus Marge Pent ISBN 978-9949-438-28-0 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Sisukord Saateks . 5 Andres Adamson 1. Eesti ajaloo õpetamise üldisi probleeme vene õppekeelega koolis . 7 Toomas Karjahärm 2. Valik ajalooallikaid vene õppekeelega koolidele. Koostamise põhimõtted . 16 Toomas Karjahärm 3. Kirjalike allikate kasutamine lähiajaloo õpetamisel . 19 Robert Stradling 4. Eesti ei kirjuta oma ajalugu ümber . 37 Toomas Hendrik Ilves 5. Eesti ja Vene kodusõja Petrogradi rinne aastail 1918–1920 . 42 Karsten Brüggemann 6. Kaks tõde viimasest ilmasõjast . 63 Jean-Pierre Minaudier 7. Meie vältimatud vastasseisud . 67 Jaan Kaplinski 8. Rahvusvaheline kriis aastail 1939–1941: kontseptuaalsed seisukohad, probleemid, interpretatsioonid . 70 Aleksandr Tšubarjan 9. Nõukogude projekti lootusetus Baltimaades . 78 Jelena Zubkova 10. Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni raportid . 86 11. Eesti lähiajaloo dokumendid ja materjalid. Valikbibliograafia . 112 Toomas Karjahärm 3 Saateks Hea õpetaja! Trükis, mida te käes hoiate, aitab teid vene õppekeelega gümnaasiumidele koos- tatud kogumikku “Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumidele“
    [Show full text]
  • Evolution of Parliamentary Institutions in the Baltic States Emergence and Development of Parliaments in Estonia, Latvia and Lithuania
    MANAS Sosyal Araştırmalar Dergisi 2017 Cilt: 6 Sayı: 4 MANAS Journal of Social Studies 2017 Vol.: 6 No: 4 EVOLUTION OF PARLIAMENTARY INSTITUTIONS IN THE BALTIC STATES EMERGENCE AND DEVELOPMENT OF PARLIAMENTS IN ESTONIA, LATVIA AND LITHUANIA Dr. Saltanat KYDYRALIEVA Istanbul University, Institute of Social Sciences PhD Alumna [email protected] Abstract This article is a work of comparative parliamentary study which focuses on legislatures of the Baltic States. It looks at parliamentary institutions of Estonia, Riigikogu; Latvia, Saeima and Lithuania, Seimas using historical approach of analysis and comparative method. The paper analyses historical evolution and development of parliaments of Baltic nations dividing it to two parts. The first part of this paper considers the period from 1917 to 1940 and gives precise information about emergence and activities of Riigikogu, Saeima and Seimas. The last part of the paper will look at the parliamentary experience of respective countries after 1990. In addition to comparative analysis of parliaments and parliamentary experience in the Baltic States, the paper gives an analysis of historical processes and political developments of these countries. This paper is an original comparative case study and it aims to expose workings of legislative and parliamentary mechanisms in the Baltic States. Other aim of this paper is to show regional cooperation and collaboration through parliamentary institutions. Keywords: Baltic States, Parliament, Riigikogu, Saeima, Seimas Introduction The Baltic States are a group of countries on the eastern shores of the Baltic Sea, in Northern Europe. It consists of Estonia, Latvia and Lithuania, which have become independent republics with the disintegration of the Soviet Union in 1991.
    [Show full text]
  • Eesti Välispoliitika Algusaegadest: Jaan Tõnissoni Esimene Raport Stockholmist 18.02.1918
    DOKUMENT JA KOMMENTAAR Eesti välispoliitika algusaegadest: Jaan Tõnissoni esimene raport Stockholmist 18.02.1918 Mart Kuldkepp iin avaldatavate dokumentide autor on selle kaaskirjast.1 Kui Laamani teoseid mitte S Eesti Ajutise Maapäeva esimene välise- arvestada,2 siis pole see pikk ja üksikasjalik sindaja Jaan Tõnisson ning need on kirjuta- ülevaade õieti üldse teaduskäibesse jõudnud tud 1918. aasta 18. veebruaril Stockholmis. ning Tõnissoni varaseimatest sammudest Rootsi pealinna saabus Tõnisson 25. jaanua- Rootsi pealinnas on kirjutatud peamiselt eri- ril, et seal välja selgitada välisriikide seisu- nevate asjaosaliste mälestuste ja Stockholmi kohti Eesti võimaliku iseseisvuse küsimuses. saatkondade materjalide põhjal.3 Tõnissoni Käesolev raport koos kaaskirjaga on esimene omakäeline raport pakub tema eesmärkide pikem kirjutis, mille ta saatis oma sammude ja taktika kohta aga üksikasjalikumat infot, kohta kodumaale, kus Saksa vägede peatse kui seda muul viisil on võimalik saada, ning saabumise pinevuses oodati kannatamatult heidab seega uut valgust ka hiljem vastuolu- teateid, kas ja kellelt oleks võimalik Eesti listeks osutunud sammudele, mh. Tõnissoni iseseisvuse mõttele rahvusvahelist toetust n.-ö. saksasõbralikkusele, mida talle veel leida. Tõnissoni enda manitsused, nagu ka 1930. aastal ette heideti.4 Entente’i maade ja osade Saksa ringkondade Põhjused, miks Tõnisson end 1918. aasta heasoovlik suhtumine, millest raportis juttu veebruaris Stockholmist leidis, olid paljuski on, andsid kahtlemata lisakaalu 19. veebruaril juhuslikku laadi, kuid eestlaste rahvusliku Maanõukogu vanematekogu poolt vastu võe- saatuse seisukohalt ometi määratu tähtsusega. tud otsusele Eesti Vabariik kiiremas korras Eesti välispoliitika ja diplomaatia olid sel välja kuulutada. ajal alles vaevu tekkimas ning ka Eesti polii- Saatuslikul hetkel sündinud kirjutist pole tilise autonoomia (s. t. autonoomia Vene riigi varem täielikul kujul avaldatud.
    [Show full text]
  • Algimantas Kasparavičius
    Algimantas Kasparavičius 48 SHARED DESTINY: THE LITHUANIAN STATE AND DIPLOMACY BETWEEN THE TWO WORLD WARS Algimantas Kasparavičius I. If we accept the premise that the aim of the science of history is to propel the national collective consciousness and provide opportunities for individuals and societies to learn from their past, then, seemingly, we will be able to arrive at the conclusion that various historical anniversaries may be doubly useful. On the one side – socially, because the remarks or criticisms made by historians with regard to historical past achieve a wider resonance in the society in the context of commemoration of “significant dates”, and thus the social function of history acquires more space for expression. On the other side – historiographically, because the discourse of a particular historical celebration provides a fair chance to test the durability of the already existing historiographic concepts and myths or to unearth from the labyrinths of collective memory to the public not only the noble feats and wise actions but also the much darker pages of history. II. The political development of Europe between the two world wars was essentially conditioned by several key factors. First – the political system, which formed as the result of the decisions of the Versailles Peace Treaty, with the League of Nations at the front. Second – the geopolitical-economic interests and the cultural-ideological priorities of the large states. Third – the ability or inability of the medium or small European states to assist the League of Nations and the large states in maintaining stability and peace. It seems that, looking at the political history of inter-war Europe retrospectively, all three factors of international development mentioned above were far from unambiguously positive and oriented towards the preservation of the status quo in the old continent.
    [Show full text]
  • Tallinn EESTI KÕRGEM KOMMERTSKOOL ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Pubiications of Estonian Business School Eesti Kõrgema Kommertskooli Publikatsioonid
    Eesti E stonian Kõrgem Business Kommertskool School EESTI KÕRGEMA KOMMERTSKOOLI PUBLIKATSIOONID PUBLICATIONS OF ESTONIAN BUSINESS SCHOOL No. 4 (1998) Vahur Made, M.A. in History ESTONIAN BANKING AND CURRENCY REFORM LOAN OF 1927: A CASE STUDY OF THE ESTONIAN ECONOMIC COOPERATION WITH THE LEAGUE OF NATIONS Tallinn EESTI KÕRGEM KOMMERTSKOOL ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Pubiications of Estonian Business School Eesti Kõrgema Kommertskooli publikatsioonid No. 4 (1998) Vahur Made, M.A. in History ESTONIAN BANKING AND CURRENCY REFORM LOAN OF 1927: A CASE STUDY OF THE ESTONIAN ECONOMIC COOPERATION WITH THE LEAGUE OF NATIONS E E S T } ^ K Õ R G E ^ ^ KOMMERTSKOOL C G H Q O RAAMATUKOGU -5 AT3 Tallinn 1998 1. Introduction 3 2. Prologue to the receipt of the loan 5 3. Receipt of the loan 9 4. Further status of the loan 14 5. Conclusion 20 6. Bibliography 21 Copyright @ Vahur Made Copyright O Estonian Business Schoo! Lauteri 3, EE0001 Tallinn, Estonia tel.(372)6466 421 fax. (372) 6 313 959 E-mail: [email protected] Translated by Maimu Nõmmik. ISSN 1406-1260 The publishers assume no responsibility for statements of fact or opinion made by contributors, and reserve the right to edit and revise all articles submitted. Estonia became a member of the League of Nations in 1921. In 1927, Estonia was able to arrange for a loan from Great Britain with the support of the League of Nations. The loan was used to implement economic and banking reforms. The procurement of the loan was an instrumentai episode in the relations between Estonia and the League of Nations, as it was the iargest foreign aid package received by Estonia in the period between the two World Wars.
    [Show full text]
  • Social Democracy & State Foundation: Estonia, Latvia, Lithuania
    Social Democracy & State Foundation Estonia Latvia Lithuania SOCIAL DEMOCRACY AND STATE FOUNDATION ESTONIA, LATVIA, LITHUANIA Table of content Foreword: Social Democracy and the Founding of Estonia, Latvia and Lithuania Tobias Mörschel . 2 Authors . .. 4 The Inception of Social Democracy and Statehood in Estonia Tõnu Ints / Kristjan Saharov . .5 1 | Social Democracy prior to Independence . 7 2 | The Road to Independence . 15 3 | Building the New State . 27 4 | The Subsequent Role of the Social Democrats . 39 5 | A Look Back at the Achievements of the Social Democrats . 48 Literature . 51 Latvian Statehood and Social Democracy Ivars Ījabs . 53 1 | The New Agenda: Socialism and Latvian National Movement . .. 57 2 | Social Democracy and Statehood . 73 3 | Social Democracy and 18 November . 85 4 | The LSDSP and the Independent State . .. 93 5 | The Demise and Legacy of the LSDSP . 107 6 | Conclusion . 113 Literature . 118 Social Democracy in the Formation of the Modern Lithuanian State Gintaras Mitrulevičius . 119 1 | Historical Context of Lithuanian Social Democracy and Ideological-Programmatic Assumptions and Political Aspirations . .. 121 2 | Role of the Social Democrats in the (Re)Construction of the Lithuanian State (1914–1919) . 139 3 | Social Democracy in the Consolidation of Lithuanian Statehood (1920–1922) . 153 Literature . 163 Summaries of the country studies . 165 1 SOCIAL DEMOCRACY AND STATE FOUNDATION Foreword Social Democracy and the Founding of Estonia, Latvia and Lithuania Nineteen eighteen was a pivotal year in the history of the Baltic states . Estonia and Latvia achieved statehood and independence for the first time and Lithuania regained them after a long interruption . The proclamation and founding of the three republics occurred at the end of the First World War when the map of Europe was being reshaped and democratisation was surging across the board .
    [Show full text]