ArvustusedArvustused le. Paralleelselt kutsetööga lõi ta innukalt kaasa Unustatud riigimees Tallinna eesti seltsides, osales eestlastest valijate koondamisel ja valiti 1904. aastal linnavolikokku. kõneleb Esimese Vene revolutsiooni päevil sukeldus Strandman poliitikasse. Tema paleuseks sai Otto Strandman. Raha rusikas. Koost. Eesti autonoomia Vene impeeriumi koosseisus. Mark Gortfelder. Toim. Leino Pahtma. Muu hulgas osales ta Peterburis peetud autono- Ilmamaa, Tartu, 2017. 320 lk. mistide-föderalistide kongressil, kus jäi kõlama mõte tulevasest Venemaa föderatsioonist. Olles karistussalkade eest Šveitsi pagenud, koostas ta Ago Pajur* koos Konstantin Pätsi, Jaan Teemanti ja Mihkel Pungaga Eesti autonoomiaseaduse projekti. Strandmanist sai omamoodi sild, mis ühendas 1905. aastal esile kerkinud autonoomiaidee 2017. aasta suve hakul ilmus kirjastuselt Ilma- toetajaid ilmasõja aastail Tallinnas kujunenud maa „Eesti mõtteloo“ sarja 136. raamat: Otto haritlaste rühmaga, kes tõstis vahepeal unarusse Strandman „Raha rusikas“. Pealkiri annab vajunud autonoomia taas rahvuslike eesmärkide end tõlgendada vähemalt kahel vastandlikul etteotsa. Enamasti on nende noorte meeste eest- moel ning sunnib küsima, kas Otto Strandman vedajana nimetatud Jüri Vilmsi, kuid nähtavasti oli isiklikku jõukust relvana kasutav rusikaga oli Strandmanil oluline roll Vilmsi kujundami- lajataja või ettenägelikult ja -vaatlikult kroone sel ja suunamisel. Seetõttu näib loogilisena, et mustadeks päevadeks pihku peitev kooner? Strandman läkitati 1917. aasta märtsis esialgu Vastuse leiab lugeja raamatust. Tartus peetud nõupidamisele autonoomia kü- Vastne üllitis vahendab 1920.–1930. aastate simuses ning seejärel Peterburi, kus autonoo- riigimehe Otto Strandmani ideid ja mõtteid. miaseaduse projekt anti üle Venemaa Ajutisele Raskuspunkt on seejuures Strandmani majan- Valitsusele. Tulemuseks oli 30. märtsi määrus duspoliitilistel seisukohtadel ning see on vägagi eestlaste asualade ühendamisest rahvuskuber- tervitatav, kuna majanduslik mõttelugu on jää- manguks ja uue kubermangu haldusasutuste nud seni vaeslapse ossa. Samas sarjas on varem (Maanõukogu, Maavalitsus, maakondlikud raamatuvääriliseks peetud vaid sotsialistist ma- omavalitsused) loomisest. Sisuliselt täitus selle jandusteadlast Nikolai Köstnerit ja esimesena määruse rakendumisel unistus autonoomiast. majanduse alal doktorikraadini jõudnud naist Strandmani mõjukusest annab tunnistust Johanna Sild-Rebast. Äsja ilmus Ragnar Nurkse seegi, et ta valiti 1917. aasta märtsi alguses moo- kogumik (Ragnar Nurkse. Meie mees Rahvaste dustatud Tallinna Eesti Seltside Liidu täidesaatva Liidus, Ilmamaa, 2017). komitee esimeheks, kusjuures esialgsete plaanide Kuigi Otto Strandman kuulus kümne Eesti kohaselt pidanuks liidust kujunema kõiki Eestis Vabariigi riigivanema hulka ning oli Tööera- tegutsenud rahvuslikke organisatsioone koondav konna üks loojaid ja juhte – seega vägagi silma- keskus. Nii võimsa ühenduse loomiseni siiski ei paistev poliitikamees maailmasõdade-vahelises jõutud, sest esialgne revolutsiooniline vaimus- Eestis –, tunnistas raamatu esitlusel ajaloolasest tus asendus kiiresti poliitiliste erimeelsustega. Tartu linnapea Urmas Klaas, et ta küll mäletab Strandman ja tema mõttekaaslased olid püüd- ülikoolis peetud loengutest Strandmani nime, nud juba 1905. aasta lõpus kujundada nn. radi- aga ei tea temast suurt enamat. Seega väärib kaal-sotsialistlikku erakonda, mis ühendaks sot- kogumiku nimitegelane siinkohalgi põgusat sialistlikud ja rahvuslikud eesmärgid. Toona said meenutust. üürikesed vabadusepäevad enne sihile jõudmist Rakvere lähedal Vandu külakoolmeistri otsa, kuid pärast Veebruarirevolutsiooni avanes perekonnas sündinud Otto August Strandman(n) võimalus jätkata ning 23. aprillil 1917 sündiski (18./30.11.1875–05.02.1941) omandas kõrghari- Tallinnas Eesti Radikaal-sotsialistlik Erakond duse Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas ning (hilisem Tööerakond). Erakonna liidriks tõusis tegutses seejärel advokaadina Tallinnas. Nagu küll karismaatiline miitingukõneleja Vilms, enamik toona alustanud eestlastest advokaate, kuid Strandman lõi tema varjus aktiivselt kaasa jõudis Strandmangi majanduslikult haljale oksa- partei ideoloogia ja taktika kujundajana. Pärast Vilmsi traagilist hukkumist 1918. aastal omandas * Ago Pajur (1962), PhD, dotsent, TÜ ajaloo ja arheo- Tööerakond aga veelgi rohkem Strandmani näo. loogia instituut, Jakobi 2, 50090, Tartu, ago.pajur@ Sel taustal näib koguni pisut kummaline, et ut.ee Strandman valiti Maanõukogu liikmeks alles 1. Tuna 4/2017 141 Arvustused septembril 1917 Tallinna linnavolikogu ühe esin- valitsuses esialgu välisminister, kuid peagi asus ta dajana. Sellele vaatamata tõusis ta 12. oktoobril pooleks aastaks rahaministri ametisse ning käi- Maanõukogu esimeheks, vahetades välja oma vitas nn. uue majanduspoliitika. Selle esmaseks erakonnakaaslase Artur Vallneri, kelle käitumi- väliseks tunnuseks sai range kokkuhoid riiklike ne oli tekitanud rahvasaadikute seas hulgaliselt kulutuste osas, kuid kaugemas perspektiivis oli paksu verd. Esimehena juhatas Strandman ka tulemiks tähelepanu kandumine tööstuselt põllu- Maanõukogu ajaloolist koosolekut 15. novemb- majandusele ja Eesti majanduse integreerimine ril 1917, mil Maanõukogu kuulutas end ainsaks Euroopasse. Seejuures väärib rõhutamist, et kõrgema võimu kandjaks Eestis, katkestades Strandman oli majandusmehena „isehakanu“. Ta seeläbi riiklikud sidemed Venemaaga ja, mit- oli küll enne ülikoolistuudiumit töötanud mõne mete juhtivate õigusteadlaste hinnangul, luues aasta ametnikuna Venemaa riigipanga Tallinna iseseisva Eesti riigi. osakonnas, kuid jäägu lugeja otsustada, kas sel- Eesti Vabariigi väljakuulutamisel veebruaris lest kogemusest ikka piisas Eesti riigi rahanduse 1918 jäi Strandman esialgu tagaplaanile, kuulu- suunamiseks. mata Päästekomiteesse ega Ajutisse Valitsusse. 1929. aastal kutsuti Strandman Eesti saadiku Tõsi, valitsusse kutsuti ta juba sama aasta suvel, kohalt Varssavist tagasi kodumaale, et moodus- Saksa okupatsiooni päevil, pärast seda, kui pea- tada uus valitsus. Riigivanemana suutis ta koa- minister Päts oli vangistatud ja asepeaminister litsioonipartnereid edukalt ohjata, mistõttu tema Vilms teadmata kaduma jäänud. Seoses sellega valitsus püsis ametis koguni 19 kuud (vaid Pätsi läks valitsusjuhi kohustuste täitmine ajutiselt I valitsus oli suutnud veel kauem vastu pidada). välisminister Jaan Poska kätte ning välisministri Ja seda vaatamata asjaolule, et Eestisse jõudsid portfell usaldati Strandmanile. 27. novembril samal ajal ülemaailmse majanduskriisi (suure 1918 sai temast aga põllutööminister. depressiooni) ilmingud. 1919. aasta kevadel kokku astunud Eesti Nähtavasti mõjus pikaajaline aktiivne polii- Asutav Kogu tegi Strandmanile ülesandeks tiline tegevus väsitavalt ja Strandmani jõuvarud moodustada vabariigi valitsus. 8. mail kinnitati hakkasid ammenduma. Pealegi puudusid tal ametisse sotsialistidest ning töö- ja rahvaera- edukale poliitikule hädavajalikud omadused – kondlastest koosnev koalitsioonikabinet, kus püsiv võimujanu ja eneseeksponeerimise vaim. Strandman oli pea- ja sõjaministriks. Tema Seetõttu leidis ta endale vaikse rahusadama valitsuse tegevuspäevil saavutati võit baltisaksa Eesti saadikuna Pariisis. Eestisse naasis ta Landeswehr´i üle, heideldi edukalt ränkade baaside ajal, millele järgnes peagi Nõukogu- majandusprobleemidega ja tehti ettevalmistusi de okupatsioon. Neil traagilistel kuudel elas tulevase radikaalse maareformi teostamiseks. Strandman tagasitõmbunult oma Kadrina talus Pärast valitsusjuhi kohalt taandumist (novembris ning kui temani jõudis kutse ilmuda NKVD- 1919) jätkas Strandman tööd Asutavas Kogus, sse, valis ta vabasurma. „Kõva käega mees,“ olles muu hulgas põhiseaduse komisjoni liige, on nentinud „Eesti mõtteloo“ peatoimetaja ning lõi Asutava Kogu lõpukuudel (oktoober Hando Runnel. 1920 – jaanuar 1921) kaasa Ants Piibu tööera- Seega, püüdes Otto Strandmani teeneid kondlikus vähemusvalitsuses, tegutsedes ühtaegu isamaa ees lühidalt kokku võtta, tuleb rõhuta- nii välis- kui ka kohtuministrina. da vähemalt nelja aspekti: Eesti autonoomia Olles kuulunud Maanõukogusse ja Asutavas- eestvõitleja, üks (paljudest!) Eesti Vabariigi se Kogusse, valiti Strandman järgnevail aastail rajajatest, valitsusjuht Vabadussõja päevil, uue Tööerakonna esindajana Riigikogu kõigi viie majanduspoliitika isa. Lisaks kahel korral parla- koosseisu liikmeks, Ta oli ka Riigikogu esimese mendi esimees, kahel korral valitsuse eesotsas, koosseisu esimees. Seevastu täitevvõimust hoidis korduvalt erinevaid ministeeriume juhtimas… ta võimalusel pigem eemale. Alati see siiski ei õn- Tulles Otto Strandmani isiku juurest tagasi nestunud. Nii sai Strandmanile 1923. aasta lõpus tema mõtteilma tutvustava kogumiku juurde, selgeks, et senine majanduspoliitika, mis orien- väärib kiidusõnu raamatu koostaja. Esiteks teerus Vene turule ja suurtööstuse arengule ning seetõttu, et tegemist on noore ajaloolasega. tugines paljuski inflatsioonile, on ummikusse 26-aastane saarlane Mark Gortfelder on jõud- jooksmas. Sellega seoses pidas ta Riigikogus mitu nud läbida Tartu ülikooli Ajaloo ja arheoloogia kõnet, milles analüüsis Eesti majanduse olukorda instituudis nii bakalaureuseõpingud (lõputöö ja ründas seniste valitsuste seisukohti ja tegemisi. „Eesti Sotsiaistliku Tööliste Partei mõjutatus Neist kõnedest sai alguse Pätsi II valitsuse langus, Sotsialistlikust Töölisinternatsionaalist“ valmis mis päädis 1924. aasta kevadel Friedrich Akeli 2013. aastal Jaak Valge juhendamisel) kui ka kabineti moodustamisega. Strandmanist