DOCSLIB.ORG

III RIIGIKOGU I

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
III RIIGIKOGU I III RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr. 1. 1926. a. III Riigikogu koosolek 22. juunil 1926. a. Vene rahva ühendatud Riigikogu kell 12. rühm: Vassili Grigorjev, MihailKurtschinsky, Peeter Baranin. Kokku on tulnud järgmised III Riigikogu Saksa-Balti erakonna nimekirjade liikmed: järgi: Verner Hasselblatt. Eesti sotsialistliku tööliste partei Üleriikliku majaomanikkude selt­ Riigikogu rühm: Karl Ast, Bernhard Ell­ side liidu ja teiste eraomanduse pool­ man, Hendrik Elisson, Karl Freiberg, Oskar dajate nimekirjade järgi: Johannes Mürk, Gustavson, Leopold Johanson, Erich Jonas, Johan Sepp. Aleksander Jõeäär, Johannes Klesment, Alek­ sander Kärner, Mihkel Martna, Aleksander Puuduvad järgmised III Riigikogu liikmed: Oinas, Alma Ostra-Oinas, Anton Palvadre, Põllumeeste kogude Riigikogu rühmast: Jaan Puskar, August Rei, Aksel Rüütli, Peeter Jaan Hünerson. Schütz, Nikita Semjonov, Jaan Tiks, Jaan Tööerakonna Riigikogu rühmast: Theodor Väin, Jüri Voiman, Karl Virma, August Vomm. Pool. Põllumeeste kogude Riigikogu rühm: Eesti tööliste partei Riigikogu rühmast: Hans Ainson, Karl Einbund, Johan Holberg, Paul Abramson, Eduard Pesur. Ado Johanson, Peeter Järve, August Jürman, Aleksander Kaal, August Kohver, Mats Laar- Saksa-Balti erakonna nimekirjade järgi: man, Johan Laidoner, Georg Ottas, Otto Eduard Krüger. Pärlin, Konstantin Päts, Hans Rebane, Jaan Soots, Karl Tamm, Jaan Teemant, Jaan Teet­ Valitsuse looshis: Riigivanem J. Teemant, sov, Kustas Tonkman, Aleksander-Rudolf siseminister K. Einbund, välisminister A. Toomel, Villem Vessart, Richard Vreeman. Piip, sõjaminister J. Soots, haridusminister J. Lattik, põllutööminister H. Laretei, töö- Asunikkude, riigirentnikkude ja hoolekandeminister Chr. Kaarna, teedemi­ väikepõllupidajate koonduse Riigikogu nister O. Amberg, kohtuminister T. Kalbus, rühm: Johannes Fuks, Heinrich Kiiver, kaubandus-tööstusminister E. Veberman, rii­ Oskar Köster, Heinrich Laretei, August Laur, gisekretär K. Terras. Johannes Lehtman, Jakob Loosalu, Villem Välisesitajate looshis: Soome saadik dr. R. Maaker, Rudolf Penno, Jakob Saar, Johannes Holsti, Soome saatkonna sekretär N. Oras­ Sikkar, Karl-Johannes Soonberg, Otto Tief, maa, Saksa saadik W. Frank, Saksa saat­ Johannes Zimmerman. konna nõunik dr. Weyrauch, Prantsuse saadik Tööerakonna Riigikogu rühm: Ado Janez, Prantsuse saatkonna nõunik J. Dobler, Anderkopp, Kaarel Baars, Mihkel Juhkam, Poola saadik F. Charvat, Poola saatkonna Christjan Kaarna, Tõnis Kalbus, Oskar Kask, atashee M. Malinski, Vene saadik A. Pet- Alfred Mõttus, Benedikt Oja, Arnold Schul­ rovsky, Vene saatkonna sekretär Chaharev, bach, Otto Strandman, Theodor Tallmeister, Vene saatkonna kaub. esitaja J. Ossipov, Aleksander Veiler. Läti saatkonna charge d'affaires J. Räcens, Daani kindralkonsul I. C. Johansen, Rootsi Eesti rahvaerakonna Riigikogu konsul Johannson, välisministeeriumi admi- rühm: Jüri Jaakson, August Kerem, Karl nistratiiv osakonna juhataja H. Markus, Lon­ Kornel, Oskar Liigand, Peeter Põld, Edgar doni saatkonna sekretär E. Kirotar. Sulg, Jaan Tõnisson, Jakob Vestholm. Eesti tööliste partei Riigikogu rühm: Päevakord: Arnold Grimpel, August Luik, Hans Martin­ son, August Sprenk. 1. Riigikogu esimehe valimine. 2. Riigikogu juhatuse liikmete valimine. Kristliku rahvaerakonna Riigikogu rühm: Friedrich Akel, Hendrik Anniko, Koosolekut juhatab algul II Riigikogu esi­ Jaan Lattik, Leopold Raudkepp, Aleksander mees A. Rei, pärast III Riigikogu esimehe Sternfeldt. valimist esimees K. Einbund. i 3 PROTOKOLL NR. 1 4 Sekretäri kohal algul II Riigikogu sekretär Teiseks tuleb hääletamisele, valida Riigi­ J. Holberg, pärast III Riigikogu sekretäri kogu esimeheks rkl. Martna. (Hääleta­ valimist sekretär. M. Juhkam. takse.) Koosolek algab kell 12.40 min. Hääletamise tagajärjed on järgmised: rkl. Einbunda poolt on antud 48 häält, vastu 41 Juhataja A. Rei: Avan Riigikogu koos­ häält, erapooletuid — 6. oleku. Enne päevakorra juurde asumist on sõna sekretäril teadaande korras. Rkl. Martna poolt on antud 37 häält, vastu 40 häält, erapooletuid — 18. 1. Teädaana- Sekretär j. Holberg: Kumbki kandidaat ei ole saanud absoluut­ mine muuda- Juhatusel on teatada, et set enamust. Kodukorra järgi tulevad nad tuste kohta Rii- Riigikogust on tagasi astu- uuesti hääletamisele, kusjuures valituks loe­ gikogu koossei- nud 16. juunil 1926. a. takse see kandidaat, kes rohkem hääli poolt sus. Verner Liik — tööerakonna saanud. Hääletamisele tulevad kandidaadid Läänemaa valimisring­ pooltsaadud häälte arvu järgi endises järje­ konna nimekirja järgi. Riigikogu töödest on korras. osa võtma kutsutud Benedikt Oja. Tagasi on astunud Riigikogust 21. juunil Panen hääletamisele — valida Riigikogu 1926. a. Rosalie Verner — Eesti tööliste partei esimeheks rkl. Einbund. (Hääletatakse.) Tallinna linna valimisringkonna nimekirja järgi. Järgmine kandidaat sama nimekirja järgi Panen hääletamisele — valida Riigikogu Johannes Ehkmann on tagasi astunud. Riigi­ esimeheks rkl. Martna. (Hääletatakse.) kogu töödest osa võtma on kutsutud August Luik. Hääletamise tagajärjed on järgmised: rkl. Einbund'i poolt on antud 47 häält, vastu 43 2. Riigikogu esi- Juhataja A. Rei: häält, erapooletuid — 5. mehe valimine. Põhiseaduse järgi on minu peale pandud austav üles­ Rkl. Martna poolt on antud 41 häält, vastu anne, avada uue Riigikogu esimene koosolek 44 häält, erapooletuid — 10. ja juhatada seda koosolekut kunni uue esimehe valimiseni. Kodukorra § 2. põhjal sünnib Seega on valitud Riigikogu esi­ Riigikogu esimehe valimine kinnisel hääleta­ meheks rkl. Karl Einbund. (Kiiduaval­ misel. Palun ettepanekuid teha uue Riigikogu dused paremal tiival.) Seega on minu esimehe kandidaadi kohta. ülesanne täidetud. (II Riigikogu esimees A. Rei annab üle A. Jürman (põl), kohalt: Põllumeeste koosoleku juhatamise III Riigikogu esimehele kogude Riigikogu rühma nimel panen ette K. Einbundale ja lahkub juhataja kohalt. Riigikogu esimeheks valida põllumeeste rühma liige Einbund. II Riigikogu sekretär J. Holberg lahkub sekretäri kohalt.) L. Johanson (stp), kohalt: Eesti sotsia­ listliku tööliste partei Riigikogu rühma nimel panen ette Riigikogu esimeheks valida Mihkel Martna. Algkirjale alla kirjutanud: Juhataja A. Rei: On tehtud kaks ette­ panekut : põllumeeste kogude Riigikogu rühma II Riigikogu esimees A. Rei. poolt — valida esimeheks rkl. Einbund ja sot­ sialistliku tööliste partei Riigikogu rühma poolt — valida esimeheks rkl. Martna. Et hääleta­ Sekretär J. Holberg. misel segadust ei tuleks, siis panen kandidaadid hääletamisele ettepanekute esitamise järjekor­ ras. Selle korra vastu keegi ei vaidle. Esime­ sena tuleb hääletamisele, valida Riigikogu esi­ meheks rkl. Einbund. Palun sedelid välja jagada. (Hääletatakse.) 5 PROTOKOLL NR. 1 6 III Riigikogu 22. juuni 1926. a. koosoleku Järgneb Riigikogu II abiesimehe valimine. protokolli järg. Palun ettepanekuid teha. Koosolekut juhatab esimees K. Einbund. O. Köster (as): Riigikogu II abiesimehe kohale sean kandidaadiks üles rkl. Rudolf Juhataja K. Einbund: Austatud Riigi­ Penno. kogu liikmed! Ma tänan valiku eest Riigikogu esimehe kohale. Teie kõrge usaldus on minule Juhataja K. Einbund: Rkl. Köstri vankumatuks j ühteks, et oma ülesandeid, mis poolt on ettepanek, valida Riigikogu II abi­ teie minu peale pannud, täidan oma kõige esimeheks rkl. Penno. (Hääletatakse.) pühama tahtmise ja oma kõige pühama püü­ Hääletamise tagajärjed on järgmised: poolt dega. on antud 57 häält, vastu 28 häält, erapoole­ tuid 8, seega on rkl. Rudolf Penno vali­ Riigikogu läheb päevakorras edasi. tud Riigikogu II abiesimeheks. Sõna on korra kohta rkl. Virma'1. Järgneb Riigikogu sekretäri valimine. Palun ettepanekuid teha. K, Virma (stp): Teen ettepaneku, mää­ rata veerandtunniline vaheaeg, et selgusele A. Anderkopp (töer): Tööerakonna jõuda edaspidiste valimiste asjus. Riigikogu rühma poolt panen sekretäri kohale kandidaadiks ette rkl. Mihkel Juhkami. Juhataja K. Einbund: (Hääleta­ takse.) Nähtava enamusega on ette­ Juhataja K. Einbund: Tööerakonna panek vastu võetud. Riigikogu rühma poolt on sekretäri kohale ette pandud rkl. Mihkel Juhkam. (Hääleta­ Kuulutan veerandtunnilise vaheaja. takse.) Hääletamise tagajärjed on järgmised: poolt on antud 61 häält, vastu 25 häält, era­ Vaheaeg algab kell 13.10 min. pooletuid 6, seega on rkl. Mihkel Juhkam valitud Riigikogu sekretäriks. Palun Pärast vaheaega jätkub koosolek kell sekretäri kohale asuda. 13.35 min. (Sekretäri kohale asub sekretär M. Juh­ Koosolekut juhatab esimees K. Einbund. kam.) 3. Riigikogu Juhataja K. Ein- A. Kerem (rhv): Teen ettepaneku, I abi- juhatuse liik- burid: Riigikogu kodu- sekretäriks valida rkl. Kornel. mete valimine, korra § 1. järgi tulevad valimisele Riigikogu I ja Juhataja K. Einbund: Rkl. Kerem'i II abiesimees, sekretär ning I ja II abisekretär. poolt on ettepanek, valida rkl. Kornel I abi- Valimine sünnib üksikult kinnisel hääletami­ sekretäriks. (Hääletatakse.) Hääletamise sel Riigikogu kodukorra § 2. korras. Palun tagajärjed on järgmised: poolt on antud ettepanekuid teha Riigikogu I abiesimehe kan­ 69 häält, vastu 17 häält, erapooletuid 7, seega didaadi kohta. on rkl. Karl Kornel valitud Riigikogu I abisekretäriks. L. Johanson (stp): I abiesimehe kohale sean kandidaadiks rkl. Martna. Järgneb II abisekretäri valimine. Palun ettepanekuid teha. Juhataja K. Einbund: Eesti sotsia­ listliku tööliste partei Riigikogu rühma poolt L.Johanson (stp): II abisekretäri kohale on I abiesimehe kohale ette pandud rkl. Mihkel panen ette Eesti sotsialistliku tööliste partei Martna. (Hääletatakse.) Palun ettepane­ Riigikogu rühma poolt rkl. Jaan Piiskar'i. kuid teha häältelugejate kohta. (Hüüded: Endine juhatus!) Palun endise juhatuse H. Anniko (krst): Kristliku rahvaera­ liikmeid asuda häältelugemisele. (Loetakse konna Riigikogu rühma poolt panen ette, hääli.) Hääletamise tagajärjed on järgmised: II abisekretäri kohale valida rkl. Leopold poolt on antud 64 häält, vastu 24 häält, era­ Raudkepp. pooletuid 5, seega on rkl. Mihkel Martna saanud üle poole kõigi Riigikogu liik­ A. Grimpel (tp): Eesti tööliste partei mete häältest ja on valitud Riigikogu Riigikogu rühma poolt panen ette II abisek­ I abiesimeheks. retäri kohale rkl. Hans Martinsona. l* .
Load more

Recommended publications
  • List of Prime Ministers of Estonia
    SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934
    [Show full text]
  • Remembering Guides Us Forward” – Imbi Paju
    “Remembering guides us forward” – Imbi Paju Remembering guides us forward Speech by Imbi Paju at the ceremony for the Heli and Arnold Susi Mission Award for the Courage to Speak Out on 4 January 2019. Esteemed Minister of Justice Urmas Reinsalu, honourable Heli Susi, representatives of the Memorial Union for the Estonian Fight for Liberation and Resistance Movement [Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit] and Estonian Memento Association, organisers of the event, dear guests. Firstly, I am grateful for the exceptional honour of being the first to receive the Heli and Arnold Susi Mission Award for the Courage to Speak Out. Behind the actions of every person is a story which is, on closer examination, related to our collective sub-consciousness, the life, life-stories, achievements and contradictions of society. In order to see this all more clearly and to perceive the impact that certain people have on us and our actions, we must keep these stories constantly in our minds, especially now that the world is wavering again. The examples that these people and their stories set, creates and reinforces the identity and understanding of oneself – on a country level as well – keeping our heads clear and helping us to stay on the democratic path at a time when populism, ideological stigmas, fake news and other noise cause uneasiness, to the point of people talking about a post-truth era. We need a compass right now. When preparing this speech, I talked to many people who have a deep interest in the actions and stories of Arnold Susi, Sworn Advocate, Minister of Education during the government of Otto Tief, and Arnold’s daughter Heli.
    [Show full text]
  • Ettekande Fail
    Põhiseaduse tegijad Hannes Vallikivi ja nende päritolu 1919 1920 märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets jaan veebr märts aprill mai juuni MNK APSK VAK PSK I PSK II PSK III PS Uluotsa APS eelnõu Uluotsa II PS eelnõu Uluotsa I PS eelnõu Riigikohtu, kohtunike, riigikontrolöri, peastaabi, ministrite jt kommentaarid MNK APSK PSK § Palvadre § Asson, Jans, Kurs-Olesk, Oinas, Vain § Ast, Kartau, Kurs-Olesk, Neps, Vain jt § Ruubel § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Tomberg § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Ruubel, Strandman, Talts jt § Maim, Parts § Parts, Poska, Tõnisson, Westholm § Kuusner, Maim, Parts, Poska jt § Linnamägi § Kann § Kann, Leesment § Uluots § Uluots § Uluots § Pezold, Koch § Kruus § Loorits, Kruus § Sorokin MNK = Maanõukogu juristide komisjon; APSK = ajutise põhiseaduse komisjon; PSK = põhiseaduskomisjon; VAK = valitsemise ajutine kord; PS = põhiseadus © Hannes Vallikivi 2020 Erakondade aktiivsus (VAK) Erakondade aktiivsus (PS) kristlik rahvaerakond tööerakond rahvaerakond rahvaerakond 4% 21% 11% 34% kristlik rahvaerakond 4% maaliit 21% maaliit 12% sakslased 1% sakslased 4% venelased tööerakond 3% venelased 15% 1% sotsiaaldemokraadid esseerid 42% esseerid sotsiaaldemokraadid 0% 5% 22% Saadikute aktiivsus (VAK) Saadikute aktiivsus (PS) Tõnisson Uluots Einbund Päts Olesk Ast Vain Seljamaa Jans Sorokin Ast Jans Päts Tõnisson* Strandman Olesk Oinas Anderkopp Vain Kruus © Hannes Vallikivi 2020 MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. Anderkopp, Ado Olesk, Lui Asson, Emma Palvadre, Anton Ast, Karl Parts, Kaarel
    [Show full text]
  • Otto Tief Ja Tema Valitsus
    Varia olukorras – aga olukord Eestis septembris 1944 on tänapäeva inimesele kujuteldamatu – viitab Otto Tief ja tema eesti rahva püüdlustele iseseisvusele ja omariik- lusele. See oli toonastele poliitilistele otsustaja- valitsus tele seesmiselt tunnetatud vajadus, mis näitas, et meil oli neid rahvuslikult mõtlevaid tegelasi, kes ei soovinud teha koostööd võõrvõimudega ja pühendusid võitlusele Eesti Vabariigi eest. Eriti ilmekalt tuli see esile meie toonases poliitilises 2004. aasta septembris toimus rida üritusi keskkogus – Eesti Vabariigi Rahvuskomitees. Ja meenutamaks Otto Tiefi valitsuse tegevust 60 sellest vajadusest osati teha korrektsed otsused, aasta eest. 17. septembril peeti Tartus korp! millele sai meie rahvas järgnenud ajal toetuda Rotalia korraldatud ajalookonverents “Otto Tief – niihästi juriidilises kui moraalses mõttes.” ja 1944. a. vahevalitsus”, mille avas Vabariigi Järgnevalt rääkis Otto Tiefi eluloo rohkem President Arnold Rüütel. Mõni päev hiljem, 19. või vähem tuntud faktidest Riigikogu liige Küllo septembril toimus Eesti Teaduste Akadeemias Arjakas. Otto Tiefi elulugu on oma aja kon- MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, Teaduste tekstis Eesti ühiskonnategelase kohta küllaltki Akadeemia ning Välisministeeriumi korraldusel tavapärane. Sündinud 14. augustil 1889. aastal esinduslik konverents “Otto Tief ja Eesti Vaba- Raplamaal talupoja peres, saatis teda edasipür- riigi taastamise katse 1944. aastal”. Konverentsi gimise vaim nagu paljusid põlvkonnakaaslasigi. avas peaminister Juhan Parts: Ta õppis Pihkva maamõõdukoolis koos Artur “Rõhutan kohe enda arusaama, et seda EV Adsoniga, seejärel Peterburi Ülikoolis, kus oli taastamise katset tuleb pidada õnnestunuks. koos Jüri Uluotsaga üks korp! Rotalia asuta- Hoolimata tõsiasjast, et Otto Tiefi valitsuse jatest. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti ametiaeg jäi üürikeseks ning tegelikku kontrolli Vene sõjaväkke, võttis osa Vabadussõjast. Oli valitsus riigi üle ei saanud ega võinudki tollases Riigikogu liige ja minister Jaan Teemanti va- sõjalis-poliitilises olukorras saavutada.
    [Show full text]
  • What You Need to Know If You Are Applying for Estonian Citizenship
    WHAT YOU NEED TO KNOW IF YOU ARE APPLYING FOR ESTONIAN CITIZENSHIP Published with the support of the Integration and Migration Foundation Our People and the Estonian Ministry of Culture Compiled by Andres Ääremaa, Anzelika Valdre, Toomas Hiio and Dmitri Rõbakov Edited by Kärt Jänes-Kapp Photographs by (p. 5) Office of the President; (p. 6) Koolibri archive; (p. 7) Koolibri archive; (p. 8) Estonian Literary Museum; (p. 9) Koolibri archive, Estonian National Museum; (p. 10) Koolibri archive; (p. 11) Koolibri archive, Estonian Film Archives; (p. 12) Koolibri archive, Wikipedia; (p. 13) Estonian Film Archives / E. Järve, Estonian National Museum; (p. 14) Estonian Film Archives / Verner Puhm, Estonian Film Archives / Harald Lepikson; (p. 15) Estonian Film Archives / Harald Lepikson; (p. 16) Koolibri archive; (p. 17) Koolibri archive; (p. 19) Office of the Minister for Population Affairs / Anastassia Raznotovskaja; (p. 21) Koolibri archive; (p. 22) PM / Scanpix / Ove Maidla; (p. 23) PM / Scanpix / Margus Ansu, Koolibri archive; (p. 24) PM / Scanpix / Mihkel Maripuu; (p. 25) Koolibri archive; (p. 26) PM / Scanpix / Raigo Pajula; (p. 29) Virumaa Teataja / Scanpix / Arvet Mägi; (p. 30) Koolibri archive; (p. 31) Koolibri archive; (p. 32) Koolibri archive; (p. 33) Sakala / Scanpix / Elmo Riig; (p. 24) PM / Scanpix / Mihkel Maripuu; (p. 35) Scanpix / Henn Soodla; (p. 36) PM / Scanpix / Peeter Langovits; (p. 38) PM / Scanpix / Liis Treimann, PM / Scanpix / Toomas Huik, Scanpix / Presshouse / Kalev Lilleorg; (p. 41) PM / Scanpix / Peeter Langovits; (p. 42) Koolibri archive; (p. 44) Sakala / Scanpix / Elmo Riig; (p. 45) Virumaa Teataja / Scanpix / Tairo Lutter; (p. 46) Koolibri archive; (p. 47) Scanpix / Presshouse / Ado Luud; (p.
    [Show full text]
  • Tallinna Teadlaste Maja 2013
    TALLINNA TEADLASTE MAJA 48. tegevusaasta Juuni 2013 Maailmas tähistatakse 1950. aastast Rahvusvahelise Demokraatliku Naiste Föderatsiooni otsusega igal aastal 1.juunil LASTEKAITSEPÄEVA, lootuses, et see aitab teravdada tähelepanu vajadusele parandada laste tervishoidu, haridust, elutingimusi ning loob nendele rohkem hellust, hoolivust, armastust... * * * 1. Teisipäeval, 4. juunil kell 7 hommikul on meil suurepärane võimalus osa saada Eesti lipu päeva tähistamisest Toompeal lipuheiskamise pidulikul kombetalitusel. Olete oodatud! 2. Kolmapäeval, 5. juunil kell 17.15 meenutame „Strixis” (Rävala pst 10 kohvikus) meie Maja endist liiget, tunnustatud ja tuntud looduskaitsetegelast Jaan Eilartit (24.06.1933 – 18.05.2006); hindame tema panust eesti teaduses ja kultuuris, laiemalt kogu Euroopa kultuuris. Tulge koos sõpradega! Kõik meenutuskillud väga oodatud! Baarist saab osta suupoolist enne meenutusõhtu algust. * * * Esmaspäevast, 10. juunist on kohvik „Strix” avatud ainult kella viieni pärastlõunal. * * * 3. Esmaspäeval, 10. juunil kell 17 peame Teadlaste Maja nõukogu ja revisjonikomisjoni koosoleku nõukogu esimehe Sulev Mäeltsemehe juures . Kohtume kell 16.55 fuajees Akadeemia tee 3). Päevakorra kavas: maikuus tehtu hindamine, mõned üldistused Maja esimese poolaasta tööst, septembrikuu töökava kavandamine, uute liikmete vastuvõtmine, kohalalgatatud küsimused. See ongi kutse! 4. Laupäeval, 15. juunil oleme oodatud Koeru valda seminarile „Puhmu küla ja tuntud isikud” ; korraldajaid on ka meie koostööpartner Konstantin Pätsi Muuseum, seetõttu
    [Show full text]
  • Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998
    Universität Osnabrück Fachbereich Kultur- und Geowissenschaften Fach Geschichte Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998 Dissertation im Fach Geschichte zur Erlangung des Grades Dr. phil. vorgelegt von Andreas Demuth Graduiertenkolleg Migration im modernen Europa Institut für Migrationsforschung und Interkulturelle Studien (IMIS) Neuer Graben 19-21 49069 Osnabrück Betreuer: Prof. Dr. Klaus J. Bade, Osnabrück Prof. Dr. Gerhard Simon, Köln Juli 2000 ANDREAS DEMUTH ii POLITICS, MIGRATION AND MINORITIES IN ESTONIA, 1918-1998 iii Table of Contents Preface...............................................................................................................................................................vi Abbreviations...................................................................................................................................................vii ABBREVIATIONS ............................................................................................ VII 1 INTRODUCTION..........................................................................................3 1.1 CONCEPTUAL AND METHODOLOGICAL ISSUES ...............................................4 1.1.1 Conceptualising Migration ..................................................................5 1.1.1.1 Socio-Historical Migration Research....................................................................................5 1.1.1.2 A Model of Migration..........................................................................................................6
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • MARIA GROENEVELD of the State and the Role Society Relationship Policy Making Process in the Foreign
    DISSERTATIONES RERUM MARIA GROENEVELD POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 The role of the state and society relationship in the foreign policy making process in the foreign of the state and society relationship The role MARIA GROENEVELD The role of the state and society relationship in the foreign policy making process Tartu 2012 ISSN 1736–4205 ISBN 978–9949–32–174–2 DISSERTATIONES RERUM POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 DISSERTATIONES RERUM POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 MARIA GROENEVELD The role of the state and society relationship in the foreign policy making process Institute of Government and Politics, Faculty of Social Sciences and Education, University of Tartu, Estonia Dissertation was accepted for the commencement of the degree of Doctor of Philosophy (in Political Science) on 1 November 2012 by the Council of the Faculty of Social Sciences and Education, University of Tartu. Supervisors: Prof. Andres Kasekamp, University of Tartu, Estonia Dr. Alexander Astrov, Central European University, Hungary Opponent: Prof. Hiski Haukkala, University of Tampere, Finland Commencement: 3 December 2012 Publication of this thesis is granted by the Institute of Government and Politics, University of Tartu and by the Doctoral School of Behavioural, Social and Health Sciences created under the auspices of the European Union Social Fund. ISSN 1736–4205 ISBN 978–9949–32–174–2 (print) ISBN 978–9949–32–175–9 (pdf) Copyright: Maria Groeneveld, 2012 University of Tartu Press www.tyk.ee Order No 559 TABLE OF CONTENTS ACKNOWLEDGEMENTS .......................................................................... 8 INTRODUCTION .......................................................................................... 9 CHAPTER 1. STATE AND SOCIETY RELATIONSHIP IN CONSTRUCTIVISM ............................................................................... 16 1.1. Rationalist approaches of International Relations ............................. 16 1.2. Constructivist approach of International Relations ..........................
    [Show full text]
  • Minutes of 1939 Estonian-Soviet Negotiations
    MINUTES OF 1939 ESTONIAN-SOVIET NEGOTIATIONS Below is a translated transcript of the full negotiations leading up to the Soviet occupation of Estonia. Since they are so long, a few key comments have been excerpted. Negotiation Excerpts: Molotov: (into the telephone) Comrade Stalin, come here. Mr. Selter and the other Estonian gentlemen are here with me. He and his associates argue against our new proposal. They call it occupation and other dreadful names. Come and help me to persuade them of the necessity of our proposal. __________________ Stalin: The measures we provided in this pact are absolutely necessary. To these measures belong also the garrisons of our troops in Estonia totaling 25,000. Do not force us to look for other possibilities ‘for the security of the Soviet Union’. Do not be afraid of these garrisons. We assure you again as we did before, that the Soviet Union does not want in any way to harm either the Estonian sovereignty, government, economic system, or the internal life of Estonia, or her foreign policy. __________________ Stalin: The agreement has been achieved. I can tell you that the Estonian government acted well and wisely in the interests of the Estonian people by concluding the agreement with the Soviet Union. It could have happened to you what happened to Poland. Poland was a great country. Yet, where is Poland now? Where is Moscicki, Rydz-Smigly, Beck? Yes, I am telling you frankly—you acted well and in the interests of your people, Selter: This is also the opinion of my government, my colleagues and myself.
    [Show full text]
  • Tõsistel Aegadel on Oluline Kokku Hoida Hea Memento Rahvas! Aasta Eluring on Täis Saamas
    NR 9 (93) Tõsistel aegadel on oluline kokku hoida Hea Memento rahvas! Aasta eluring on täis saamas. Möödunud kuude sündmusi meenutades võib öelda, et oli nii häid kui halbu üllatusi täis aasta. Meenuvad öölaulupidu, kaitseväe paraad, suvine kokkutulek Palamusel, olümpiamängude võiduhetked, vaba- dussõja võidusamba nurgakivi panek. Kuid samas: Venemaa agressiooni- sõda Gruusia vastu, ülemaailmse fi- nantskriisi jõudmine Eestisse, paljude heade inimeste lahkumine elavate seast. Kui eestlane vaatab aastavahetuse ajal peeglisse, vaatavad sealt vastu mu- relikud palgejooned. Ma ei hakka asju ilustama – eesseisev aasta tuleb raske nii Eesti riigi kui kodanike jaoks. Majandussurutise tagajärjed kas- IRL ja Memento Toompeal. Foto: Ainu Purje vatavad töö kaotanud inimeste hulka, Olgugi, et langetada tuleb paljusid lugeda represseerimise eest saadud paljud kodu ja sissetulekuga seotud valusaid otsuseid, on poliitikute jaoks staažiaastate määr tulumaksust vabas- unistused tuleb edasi lükata või neist esmaseks nõudeks mitte olla arg ja tatuks. Teisisõnu, kui aastakoefitsent sootuks loobuda. otsustamatu, vaid kindlameelne ja on näiteks 48 krooni ja inimesel on Muret tekitavad suundumused otsustav. Tähtis on rääkida inimestele Siberi-aastate eest saadud kümme Venemaal jätkuvad ning majandussu- asjade tegelikust seisust tõtt. staažiaastat, siis on tema tulumaksu- rutis naaberriigis võib tugevamat im- vaba määr 48 korda 10 ehk 480 krooni peeriumihoiakut ja jõupoliitikat esile Novembrikuus vaagisime Memen- kõrgem. Selle algatuse seadustamine ei kutsuda. to Liidu ning Isamaa ja Res Publica ole realistlik järgmisel aastal, kuid sel- Järgmisel aastal on ka kahed valimi- Liidu juhtidega seda, kuidas on edene- lekohast selgitustööd peame tegema sed: rahvas valib Euroopa Parlamenti ja nud koostöölepingu täitmine. pidevalt. kohalikke volikogusid. Ka see tekitab Hea meel oli tõdeda, et just lepin- Tähtis on toetada Euroopa Parla- kriisiolukorras pigem täiendavat sisepo- gu alusel suutsime saavutada seaduse- mendi üleskutset ja muuta 23.
    [Show full text]
  • AUGUST REI VALITSUS (1928-1929): Moodustamine Ja Tegevuse Põhijooned
    TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT EESTI AJALOO OSAKOND MATI LIIM AUGUST REI VALITSUS (1928-1929): moodustamine ja tegevuse põhijooned BAKALAUREUSETÖÖ JUHENDAJA: AGO PAJUR TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Koalitsioonikõnelused ......................................................................................................... 5 1.1 Valitsuskriis ................................................................................................................... 5 1.2. August Rei riigivanema kandidaadina ......................................................................... 9 1.3. ESTP heakskiit Rei valitsusele ................................................................................... 16 2. August Rei valitsus võimul ............................................................................................... 18 2.1. Valitsuse tegevuse põhijooni ...................................................................................... 18 2.2. Valitsuse vahekord Riigikoguga ................................................................................ 22 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26 Kasutatud allikad ja kirjandus .................................................................................................. 29 Summary .................................................................................................................................
    [Show full text]