Minutes of 1939 Estonian-Soviet Negotiations
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
List of Prime Ministers of Estonia
SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934 -
Ettekande Fail
Põhiseaduse tegijad Hannes Vallikivi ja nende päritolu 1919 1920 märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets jaan veebr märts aprill mai juuni MNK APSK VAK PSK I PSK II PSK III PS Uluotsa APS eelnõu Uluotsa II PS eelnõu Uluotsa I PS eelnõu Riigikohtu, kohtunike, riigikontrolöri, peastaabi, ministrite jt kommentaarid MNK APSK PSK § Palvadre § Asson, Jans, Kurs-Olesk, Oinas, Vain § Ast, Kartau, Kurs-Olesk, Neps, Vain jt § Ruubel § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Tomberg § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Ruubel, Strandman, Talts jt § Maim, Parts § Parts, Poska, Tõnisson, Westholm § Kuusner, Maim, Parts, Poska jt § Linnamägi § Kann § Kann, Leesment § Uluots § Uluots § Uluots § Pezold, Koch § Kruus § Loorits, Kruus § Sorokin MNK = Maanõukogu juristide komisjon; APSK = ajutise põhiseaduse komisjon; PSK = põhiseaduskomisjon; VAK = valitsemise ajutine kord; PS = põhiseadus © Hannes Vallikivi 2020 Erakondade aktiivsus (VAK) Erakondade aktiivsus (PS) kristlik rahvaerakond tööerakond rahvaerakond rahvaerakond 4% 21% 11% 34% kristlik rahvaerakond 4% maaliit 21% maaliit 12% sakslased 1% sakslased 4% venelased tööerakond 3% venelased 15% 1% sotsiaaldemokraadid esseerid 42% esseerid sotsiaaldemokraadid 0% 5% 22% Saadikute aktiivsus (VAK) Saadikute aktiivsus (PS) Tõnisson Uluots Einbund Päts Olesk Ast Vain Seljamaa Jans Sorokin Ast Jans Päts Tõnisson* Strandman Olesk Oinas Anderkopp Vain Kruus © Hannes Vallikivi 2020 MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. Anderkopp, Ado Olesk, Lui Asson, Emma Palvadre, Anton Ast, Karl Parts, Kaarel -
EESTI OMARIIKLUSE PÕHIDOKUMENDID Vabadusrist II/3 Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum EESTI OMARIIKLUSE PÕHIDOKUMENDID
EESTI OMARIIKLUSE PÕHIDOKUMENDID Vabadusrist II/3 Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum EESTI OMARIIKLUSE PÕHIDOKUMENDID EELKONSTITUTSIOONILISED AKTID JA PÕHISEADUSED LÜHIKOMMENTAARIDEGA EESTI TEADUSTE AKADEEMIA RIIGIÕIGUSE SIHTKAPITAL SISSEJUHATUS Iga riik rajaneb rahva püüdlusi toestavatel sündmustel ja otsustel. Viimased, vormistatuna õigusaktideks, saavad riigi vundamen diks ning ühte koondatult omakorda põhiseaduseks ehk konsti tutsiooniks. Põhiseadus on riigi telg, selgroog, millel põhineb kogu riigikorraldus ja ühiskondlik elu. Riikluse kujunemine on protsess – pikaajalise ja pingelise Koostanud ja kommenteerinud Rait Maruste kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise arengu ning Keeletoimetanud Killu Mei geopoliitiliste võimaluste tulem. Rahva saamine riigirahvaks on Kujundanud Endla Toots ainukordne. Maailmas on tuhandeid rahvaid, sh neid, kes Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital on eestlastest kümneid kordi suurema rahvaarvuga, kuid kel 1 Tallinn 2020 puudub oma riik . ISBN 9789949735419 Oma riigi saamislugu on rahva kultuuri, eneseteadvuse ja © Rait Maruste ja Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital identiteedi lahutamatu osa. Me peame seda teadma ja tundma ning selle eest hoolt kandma. Kui seda ei tee me ise, siis teevad Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omanike seda meie eest teised ning siis juba enda arusaamiste kohaselt. eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle teose osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Trükikoda Greif 1 2020. aasta seisuga on ÜROl 193 liikmesriiki. 7 Eesti omariikluse kujunemise kultuuriline, sotsiaalne ja tekstide valik on autoripoolne ja esitatud Eesti Teaduste poliitiline käekäik on praeguseks päris hästi uuritud ja doku Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali teadmisel. menteeritud, peamiselt on seda teinud ajaloolased ja sotsiaal Justiitsministeeriumi poolt loodud ja Teaduste Akadeemia teadlased. Omariikluse kujunemise uurimise mõne näitena võib egiidi all toimiv riigiõiguse sihtkapital peab üheks oma tuua 1937. -
Valmis Gradu, Maaliskuu 2010
Saila Leukumaa Kansa yhtenäiseksi ja kansallistunne korkealle Virolaisjohtajien historiapuheet ja niiden vaikutuspyrkimykset Pätsin aikakauden Virossa Yleisen historian Pro gradu -tutkielma Historian ja etnologian laitos Jyväskylän yliopisto Maaliskuu 2010 JYVÄSKYLÄN YLIOPISTO Tiedekunta – Faculty Laitos – Department Humanistinen tiedekunta Historian ja etnologian laitos Tekijä – Author Leukumaa Saila Työn nimi – Title Kansa yhtenäiseksi ja kansallistunne korkealle. Virolaisjohtajien historiapuheet ja niiden vaikutuspyrkimykset Pätsin aikakauden Virossa. Oppiaine – Subject Työn laji – Level Yleinen historia Pro gradu -tutkielma Aika – Month and year Sivumäärä – Number of pages Maaliskuu 2010 132 Tiivistelmä – Abstract Maaliskuussa 1934 Konstantin Päts ja Johan Laidoner kaappasivat Virossa vallan ja pe- lastivat omien sanojensa mukaan Viron Vapaussoturien liiton (vapsit) diktatuurilta, jo ka olisi voinut johtaa lopulta itsenäisyyden menetykseen. Päts hallitsi Viroa valtion itsenäi- syyden menetykseen kesäkuuhun 1940 asti apunaan sotaväen ylipäällikkö Laidoner ja si- sä- ja pääministerinä toiminut Karl Einbund (vuodesta 1935 Kaarel Eenpalu). Pätsin aikakauden Viro haki paikkaansa itsenäisenä valtiona. Valtio oli nuori, ja sisäpoli- tiikka oli ollut epävarmaa ja ailahtelevaa. Päts, Laidoner ja Eenpalu totesivat kansan ja- kautuneen oman edun tavoitteluun kannustaneen 1920-luvun ääriparlamentaarisen tasa- vallan ja vapsien äärioikeistolaisen propagandan seurauksena 1930-luvun alun aikana . Virolaisjohtajien mukaan virolaisten kansallinen -
Estonia Today
80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941. -
AUGUST REI VALITSUS (1928-1929): Moodustamine Ja Tegevuse Põhijooned
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT EESTI AJALOO OSAKOND MATI LIIM AUGUST REI VALITSUS (1928-1929): moodustamine ja tegevuse põhijooned BAKALAUREUSETÖÖ JUHENDAJA: AGO PAJUR TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Koalitsioonikõnelused ......................................................................................................... 5 1.1 Valitsuskriis ................................................................................................................... 5 1.2. August Rei riigivanema kandidaadina ......................................................................... 9 1.3. ESTP heakskiit Rei valitsusele ................................................................................... 16 2. August Rei valitsus võimul ............................................................................................... 18 2.1. Valitsuse tegevuse põhijooni ...................................................................................... 18 2.2. Valitsuse vahekord Riigikoguga ................................................................................ 22 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26 Kasutatud allikad ja kirjandus .................................................................................................. 29 Summary ................................................................................................................................. -
I Riigikogu Liikmed 1
I Riigikogu liikmed 1. Paul Abramson , 05.10.1889 Pala v., Tartumaa – 20.01.1976 – asendas 25.01.1921 Otto Müntherit, tagandatud 26.10.1921 EISTP poliitik 2. Peeter Adamson (Algma), 06.12.1885 Holstre v., Viljandimaa – 18.05.1951 Viljandi – asendas 12.06.1921 Johannes Orikut ESDTP pedagoog 3. Oskar Amberg , 29.12.1878 Meeri v., Tartumaa – 24.10.1963 Lübeck, Saksamaa KRE insener 4. Hermann-Leopold Ammende , 01.11.1855 Pärnu – 26.08.1934 Pärnu – astus tagasi 04.01.1921, teda asendas Walter von Pezold SBE kaupmees 5. Ado Anderkopp , 18.01.1894 Massu v., Läänemaa – 30.06.1941 Tallinn (hukati) ETE ajakirjanik, advokaat 6. Johann (Juhan) Anderson – asendas 16.10. 1921 Paul Abramsoni, astus tagasi 11.11.1921, teda asendas Voldemar Oras EISTP 7. Sergei Andrejev , 16.10.1897 Tallinn – 12.02.1930 Kirgiisia ANSV– asendas 15.03.1922 Johannes Soansi, langes välja 06.12.1922, teda asendas Alfred Maurer (TAK) KTR, EISTP tööline 8. Jüri Annusson , 11.07.1884 Enge v., Pärnumaa – 1965 Ameerika Ühendriigid ETE keemik, haridustegelane 9. Alma Anvelt-Ostra (Oinas) , 16.09.1886 Vastse-Kuuste v., Tartumaa – 02.11.1960 Inta, Arhangelski obl. ESDTP ajakirjanik, prosaist 10. Christian (Christjan) Arro , 25.01.1885 Polli v., Viljandimaa – 21.04.1942 Sverdlovsk (hukati) PK põllumajandustegelane 11. Emma Asson (Petersen) , 13.07.1889 Vaabina v., Võrumaa – 01.01.1965 Tallinn ESDTP pedagoog 12. Karl Ast (Rumor) , 19.02.1886 Orava v., Võrumaa – 09.07.1971 New York ESDTP kirjanik 13. Robert Astrem (Aström), 24.01.1887 Narva – 08.02.1941 Tallinn – asendas 29.09.1922 Märt Rauda ESDTP ajakirjanik 14. -
Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38 -
Detsember2011 Press.Indd
EESTI MEMENTO LIIDU TEATAJA Nr 15 (99) detsember 2011 Mu vanemad, tol ajal veel lapsed, põgene- Eesti Vabariigi president sid 1944. aastal Rootsi, soovides end pääs- ta kurjuse tagasituleku eest. Mu isapool- sed sugulased küüditati 1949. aastal. Kadrioru Roosiaias 14. juunil 2011 Seetõttu on see teema ja ka teie saatus mulle isiklikult vägagi lähedane. Kõik “Mu daamid ja härrad. Head sõbrad! seeriti, kelle lähedased, tuttavad või naab- need julmused pidid sünnitama hirmu. rid küüditati, kelle sugulasi arreteeriti, Julmus prõmmis kõikide Eesti kodude Ma olen palunud teid siia kurval päeval, piinati ja tapeti. Mu ema Eestisse aidanud ustele, kurjus hakkas murdma kõiki sü- mil mälestame küüditamise ohvreid. mehe lasksid punased maha. Mitte seepä- dameid. Kuid hirm ei suutnud hävitada Me meenutame täna ühiselt sündmuseid, rast, et ta mu ema päästis. Vaid põhjusel, mälu ja lootust. Teie usk vabadusse andis mis muutsid pöördumatult kõigi teie elu. et ta oli jõukas ja edukas. Eestile võimaluse taastada iseseisev riik. Me meenutame päeva, mis võttis teilt Kogu mu emapool- kodu, paljudelt vanemad ja mis röövis ne pere oli 1941. teilt lapse- ja noorepõlve. Või – õigemini aasta suvel küüdi- – mis muutis teie noorpõlve võrreldama- tatute nimekirjas. tult rängemaks, kui me iganes enestele Nad pääsesid, sest täna ette kujutada oskame. leidus hea inimene, Seitsekümmend aastat tagasi viis Nõu- vallasekretär, kes kogude võim tuhanded Eesti kodanikud neid hoiatas. Mu oma kodudest kaugesse Siberisse. Võõrast ema pere põgenes võimu ei huvitanud inimese saatus. Ees- metsa ja redutas märgiks oli külvata hirmu, murda vaim ja seal kuni punaste koos sellega hävitada meie iseolemise tahe lahkumiseni. Mu ja mälestus iseolemisest.Küüditamised ja diplomaadist vana- teised okupatsioonide käigus toime pan- onu Hans Rebane dud kuriteod puudutasid Eestis ühel või hüppas vangilaevalt teisel moel kõiki inimesi. -
Pidulik Mälestustalitus 22
National memorial service on 23 February 2016 at Tallinn Metsakalmistu Cemetery 11.00 At the resting place of the family of President Konstantin Päts (candles, flags, colour guard) Estonian National Anthem – orchestra and choir Requiem (3-5 minutes) Head Chaplain of the Defence Forces Laying of wreaths (joint wreath of the President of the Republic, the Riigikogu and the Government of the Republic “On behalf of the Estonian people”, the City of Tallinn, and non-profit organisations. orchestra and choir Procession to the grave of Tõnis Kint 11.15 At the grave of Tõnis Kint, Prime Minister fulfilling the duties of the President in exile (candles burning, colour guard) Laying of wreaths (joint wreath “On behalf of the Estonian people”, non-profit organisations). Procession to the grave of August Rei 11.20 At the grave of Head of State August Rei (candles burning, colour guard) choir and orchestra Laying of wreaths (joint wreath “On behalf of the Estonian people”, non-profit organisations). Procession to the grave of Lennart Meri 11.25 At the grave of President Lennart Meri (candles burning, colour guard) choir Laying of wreaths (joint wreath “On behalf of the Estonian people”, non-profit organisations). Procession to the grave of Konstantin Konik 11.35 At the grave of Dr Konstantin Konik (candles burning, colour guard) orchestra and choir Laying of wreaths (joint wreath “On behalf of the Estonian people”, non-profit organisations). Procession by bus to the grave of Aleksander Warma 11.55 At the grave of Aleksander Warma, Prime Minister fulfilling the duties of the President in exile (candles burning, colour guard) Laying of wreaths (joint wreath “On behalf of the Estonian people”, non-profit organisations). -
Parteideta Parlament - VI Riigikogu 1938-1940
Parteideta parlament - VI Riigikogu 1938-1940 Mati Graf (RiTo 4), Tallinna Pedagoogikaülikooli ajalooprofessor VI Riigikogu ajal oli erakondlik tegevus keelatud, siiski oli Eesti ühiskonnast seaduste ja dekreetidega lootusetu välja juurida ideoloogiaid, maailmavaatelisi erinevusi ning parteilisust. Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd. 1938. aasta põhiseaduse järgi sai Eesti kahekojalise, Riigivolikogust ja Riiginõukogust koosneva parlamendi. Selle volitused kestsid viis aastat. Riigivolikogu oli 80-liikmeline ühemeheringkondadest isikuvalimise põhimõttel suhtelise enamuse alusel valitud saadikutekoda, mis võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve ja kontrollis valitsust. Riiginõukogu kujutas endast parlamendi passiivset koda. Tal polnud seaduste algatamise õigust, kõiki seadusakte menetleti alles pärast nende läbivaatamist Riigivolikogus. Valitsuse tervikkoosseisu nimetas ja vabastas president. Peaministri lahkumisel pidi lahkuma kogu valitsus. Riigivolikogu-poolse umbusalduse korral moodustas president uue valitsuse (või vabastas peaministri esildisel üksikministri). Riigipea institutsiooni olemuse määranud paragrahv polnud enam nii presidentaalne kui 1932.-1934. aasta eelnõudes ja põhiseaduses. Kombineeritud valimisviisi järgi kuueks aastaks valitud president pidi olulisemate prerogatiivide kasutamisel jätma aktiivse rolli ja vastutuse valitsusele. Samas toimis ta kitsama võimkonna piires eriõigusel, sh valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. -
III RIIGIKOGU I
III RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr. 1. 1926. a. III Riigikogu koosolek 22. juunil 1926. a. Vene rahva ühendatud Riigikogu kell 12. rühm: Vassili Grigorjev, MihailKurtschinsky, Peeter Baranin. Kokku on tulnud järgmised III Riigikogu Saksa-Balti erakonna nimekirjade liikmed: järgi: Verner Hasselblatt. Eesti sotsialistliku tööliste partei Üleriikliku majaomanikkude selt Riigikogu rühm: Karl Ast, Bernhard Ell side liidu ja teiste eraomanduse pool man, Hendrik Elisson, Karl Freiberg, Oskar dajate nimekirjade järgi: Johannes Mürk, Gustavson, Leopold Johanson, Erich Jonas, Johan Sepp. Aleksander Jõeäär, Johannes Klesment, Alek sander Kärner, Mihkel Martna, Aleksander Puuduvad järgmised III Riigikogu liikmed: Oinas, Alma Ostra-Oinas, Anton Palvadre, Põllumeeste kogude Riigikogu rühmast: Jaan Puskar, August Rei, Aksel Rüütli, Peeter Jaan Hünerson. Schütz, Nikita Semjonov, Jaan Tiks, Jaan Tööerakonna Riigikogu rühmast: Theodor Väin, Jüri Voiman, Karl Virma, August Vomm. Pool. Põllumeeste kogude Riigikogu rühm: Eesti tööliste partei Riigikogu rühmast: Hans Ainson, Karl Einbund, Johan Holberg, Paul Abramson, Eduard Pesur. Ado Johanson, Peeter Järve, August Jürman, Aleksander Kaal, August Kohver, Mats Laar- Saksa-Balti erakonna nimekirjade järgi: man, Johan Laidoner, Georg Ottas, Otto Eduard Krüger. Pärlin, Konstantin Päts, Hans Rebane, Jaan Soots, Karl Tamm, Jaan Teemant, Jaan Teet Valitsuse looshis: Riigivanem J. Teemant, sov, Kustas Tonkman, Aleksander-Rudolf siseminister K. Einbund, välisminister A. Toomel, Villem Vessart, Richard Vreeman. Piip, sõjaminister J. Soots, haridusminister J. Lattik, põllutööminister H. Laretei, töö- Asunikkude, riigirentnikkude ja hoolekandeminister Chr. Kaarna, teedemi väikepõllupidajate koonduse Riigikogu nister O. Amberg, kohtuminister T. Kalbus, rühm: Johannes Fuks, Heinrich Kiiver, kaubandus-tööstusminister E. Veberman, rii Oskar Köster, Heinrich Laretei, August Laur, gisekretär K. Terras. Johannes Lehtman, Jakob Loosalu, Villem Välisesitajate looshis: Soome saadik dr.