DOCSLIB.ORG

Mart Kuldkepp 1905

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mart Kuldkepp 1905 MART KULDKEPP 1905. AASTA REVOLUTSIOONIST EESTIS JA SOOMES: RAHVUSLAS- TE JA SOTSIALISTIDE ÜHISRINDED Eesti ajaloo „valgetest laikudest“ rääkides ikkagi oli seos Eesti iseseisvuse sünni ja on tavaline, et 1905. aasta revolutsioo- selle esimese „punase aasta“ vahel, ning nisündmusi ja nende järellugu tõstetakse kui hästi me 1905. aastas peitunud aren- esile näitena seni korralikult läbi uurima- guvõimalusi endale teadvustada oskame. ta valdkonnast.1 Kuigi sama võiks ju väita Eesti rahvuslikus ajaloonarratiivis kinnis- pea lõputu hulga teiste Eesti minevikku tunud harjumuspärane vaade on pidada puutuvate teemade kohta, pole eritä- 1905. aastat „laiemate rahvahulkade“ helepanu põhjust vaja kaugelt otsida. poliitiliseks3 või sotsiaalseks ärkamiseks,4 Teiste seas oli kindlasti õigus kadunud mille tulemusena kujunes eestlastest kui Indrek Paavlel, kes 2010. aastal välja tõi, rahvusest senisest selgepiirilisem polii- et 1905. aasta sündmused olid üliolulised tiline (mitte ainult enam kultuuriline) just Eesti omariikluse kujunemise seisu- subjekt. Olulisima murranguna rahva kohalt.2 Tõepoolest: kuna omariikluse mentaliteedis on Eduard Laaman välja teke on – ilma igasuguse irooniata – meie toonud, et „nüüd oodatakse vabastamist lähiajaloo suurim müsteerium, mida mitte enam Vene valitsusvõimudelt, vaid seetõttu igast võimalikust vaatenurgast nende vastasrinnalt“.5 uurida tuleb, on 1905. aasta puudulik Kes aga oli see vastasrind? Eestis tundmine ühtlasi oluline ajaloopoliitiline kuulusid sinna nii Jaan Tõnisson kui vajakajäämine. Arvestades aga revolut- Konstantin Päts, nii Eduard Vilde kui sioonisündmuste kaootilisust, allikate Marta Lepp: mõõdukad rahvuslased, suurt hulka (kuid tihti lünklikkust), suure radikaalsed rahvuslased, sotsiaaldemo- osa senise uurimistraditsiooni rõhutatud kraadid-föderalistid ja sotsiaaldemokraa- ideologiseeritust ja muid praktilisemat did-tsentralistid. Mingisuguses oposit- sorti hädasid on selge, et kerge vaevaga sioonis tsaarivalitsusega olid nad kõik, seda viga ei paranda. kuid isegi tagantjärele on raske öelda, Samas pole ka lõpuni selge, missugune kust täpselt avanes varjatud tuleviku- siht sündmusteahela poole, mis paljude 1 Viiteid sellistele arvamusavaldustele vt: T. Karjahärm, Vabariigid ja komiteed: massi- juhuste läbi lasi teostuda just iseseisval liikumine Eesti valdades 1905. aastal mik- roajaloolises mõõtkavas. Acta Historica Tal- 3 E. Laaman, Jaan Poska: Eesti riigitegelase Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR linnensia, 2012, kd 18, lk 3. elukäik. Tartu, 1998 [1935], lk 29. 2 Paavle arvamusavaldust vt: H. Tammela, 4 E. Laaman, Eesti iseseisvuse sünd. Stock- O. Liivik, Kas Eesti lähiajaloos on endiselt holm, 1964 [1936], lk 6. „valgeid laike“? Tuna, 2010, nr 4, lk 131. 5 Sealsamas. KULDKEPP 111 Eestil oma etnograafilistes piirides, mitte Tegemist on pigem uurimisprogrammi aga demokraatlikul Venemaal või mõnel visandamise kui valmis uurimistulemus- teisel riiklikul kombinatsioonil. Hilisema te tutvustamisega, ning need uitmõtted loogika 1905. aastale ülekandmine on ei ole veel valmis teadmine. Lähemalt tihti problemaatiline. Laaman kirjutas keskendun Eestile ja Soomele ning rah- juba 1925. aastal, et „kui praegu tagasi vuslaste ja sotsialistide ühisrinnetele. vaatame 1905. a. sündmuste peale, siis Mõlemad valikud võiksid vajada lühi- märkame seal imelikku nähtust. Me- kest selgitust. hed, kes praegu seisavad meie poliiti- Tõmmates rööbikjooni Soome ja Eesti liste voolude paremal tiival, asuvad siis vahel ei taha ma väita, nagu oleks selline pahempoolsete hulgas, kuna need, kes kõrvutus kuidagi asjakohasem kui näiteks siis parempoolsete osa etendasid, praegu võrdlus revolutsiooniaegse Eesti ja Läti seda mitte ei tee.“6 vahel, millel oli teineteisega kahtlemata Läbi selletaoliste paradokside haakub rohkem ühist. Küll aga võiks Soomest 1905. aasta revolutsiooni temaatika, isegi mõelda kui võimalikust eeskujust – eriti kui võtta seda vaid osana teleoloogilisest arvestades, et isiklikud kontaktid Eesti Eesti iseseisvuse sünni loost, paljude teis- ja Soome vahel olid sel ajal juba küllalt te seni (ja ilmselt igavesti) ebapiisavalt tihedad7 – ning samas kui omamoodi läbimõtestatud teemadega, nagu Eesti laboratooriumist, kus mõned protsessid, rahvusliku liikumise ajalugu, erinevate mis Eestis võib-olla vaid põgusalt ilmne- poliitiliste ideede ja voolude roll Eesti sid või mõtte tasandile jäid, selgemini ajaloos, keskvõimu ja venestamispoliitika teoks saada suutsid. vastased liikumised nii Eestis kui Vene rii- (Vähemus)rahvuslaste ja sotsialisti- gis tervikuna. Seni puudulikult mõistetud de (sh esseeride) näol oli tegemist kahe revolutsioonisündmuste uurimine laseks peamise keskvõimu vastu suunatud opo- kõigil neil valdkondadel aga loodetavasti sitsioonilise liikumisega. Minu üldisem esile tulla vähem harjumuspärases ja see- hüpotees on, et ühisrindeid nende vahel ga kõnekamas võtmes. Laiema kutsemo- oli tõenäoliselt rohkem kui vastuolusid raalina sõnastades: et mõista mineviku ning suunad olid üleüldse teineteisest erinevust tänapäevast, peaks ajaloolane raskestieraldatavad. See kehtib kindlasti keskenduma just neile nähtustele, mis Eesti kohta, kus poliitilised parteid olid tunduvad arusaamatud, kummalised ja alles embrüostaadiumis ning mitmed po- erandlikud, mitte aga kergestihoomata- liitikategelased juba seetõttu hiljem teise vad, tavapärased ja triviaalsed. suunda kaldusid, nagu Laamangi on osu- Sellest kaalutlusest lähtuvalt püüan tanud. Kuid ka sisepoliitilise arenguskaala järgnevas essees tutvustada mõningaid teisest otsast, Soomest, leiab näiteid väga minu jaoks intrigeerivaid tahke 1905. ambitsioonikast parteiülesest koostööst. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR aasta revolutsioonisündmuste juures. 7 Vt S. Zetterberg, Kultuurisillad ja revolut- 6 E. Laaman, Eesti vabadussõja poliitiline sioonituuled. Tlk K. Jaanits, S. Olesk. Tal- ajalugu. Tallinn, 1991 [1925], lk 13. linn, 2013. 112 KULDKEPP Pole põhjust arvata, et ka eestlastel oleks va kõrgekvaliteedilise ajalehe olemasolu neis initsiatiivides osalemata jäänud, kui tegi võimalikuks poliitilise mõttevahetus- neil vaid võimekust jätkunuks. ruumi ja teatava konkurentsi rahvusliku liikumise sees.9 Venestuspoliitika Olulisim veelahe läks ühelt poolt Postimehe ning teiselt poolt Teataja ja Vene riigi võõrrahvustega asustatud ääre- Uudiste vahelt. Enne 1905. aastat eesti aladel oli revolutsiooni oluliseks tõuke- rahvusluse peaideoloogiks kujunenud jõuks venestuspoliitika, mis oli suunatud Tõnisson eelistas jääda kindlaks Balti kohalike õiguslike ja administratiivsete isolatsionismile ning soovitas eestlastel eripärade tasalülitamisele, aga ka kul- hoiduda end Venemaa poliitilistesse ja tuurilisele ja keelelisele ühtlustamisele. sotsiaalsetesse liikumistesse segamast. Eestis langes venestamise kõrgaeg 1880.– Teataja ja Uudised moodustasid üheskoos 1890. aastatele ning tõi kaasa selle, et Tõnissonile ja Postimehele alternatiivi, 1860.–1870. aastate rahvusliku ärkamise rõhutades moraali asemel rohkem majan- poliitiline potentsiaal jäi esialgu reali- dusküsimuste tähtsust ning seda, et Eesti seerimata. Soomes sai venestus alguse tulevik on lahutamatult seotud Venemaa alles sajandivahetusel. Varem oli Balti tulevikuga.10 provintse ja Soomet koheldud keskvõimu Soome jõudis venestus koos Nikolai poolt erinevalt, lubades Soome autonoo- Bobrikovi nimetamisega Soome kindral- mial jõudsalt areneda ka ajal, kui üldiselt kuberneriks 1898. aastal ning tema 1899. kohalikele erikordadele vastu töötati.8 aasta nn veebruarimanifestiga,11 mis jättis Rahvuslik liikumine Eestis hakkas Soome Maapäeva ilma suuremast osast uuesti elavnema sajandivahetusel, kui seadusandlikust jõust. Juba märtsikuus opositsioonilise poliitilise mõtte kandjaks koguti manifesti vastu üle kogu Soome kujunes uus ajakirjandus uue põlvkonna pool miljonit allkirja ning määrati seda eestlastest poliitikute käe all: alates 1896. üle andma 500-liikmeline delegatsioon, aastast Tartus Jaan Tõnissoni toimetada keda tsaar aga keeldus vastu võtmast.12 olnud Postimees, 1901. aastast Tallinnas Konstantin Pätsi Teataja ja 1903. aas- 9 T. U. Raun, Russification and the Estonian National Movement. Rmt-s: Russification tast Tartus Peeter Speeki Uudised, mille in the Baltic Provinces and Finland, 1855– ümber koondusid vastavalt mõõdukad 1914. Toim. E. C. Thaden. Princeton, 1981, rahvuslased, radikaalsed rahvuslased ja lk 335. 10 (ettevaatlikud) sotsialistid. Kolme eri ra- Sealsamas, lk 338–339. Ilmekat kirjeldust Eesti ajakirjanduses toimunud renessansist dikaalsusastmega poliitilisi suundi esinda- ning Postimehe/Teataja/Uudiste vastuoludest vt: K. Ast, Aegade sadestus I-III. Tallinn, 8 Vt R. Schweitzer, Die „Baltische Paralle- 2010 [1963–1965], lk 255–265. le“: gemeinsame Konzeption oder zufällige 11 Vt O. Jussila, The Historical Background Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Koinzidenz in der russischen Finnland- und of the February Manifesto of 1899. Jour- Baltikumpolitik im 19. Jahrhundert? Zeit- nal of Baltic Studies, 1984, kd 15, nr 2/3, schrift für Ost-Forschung, 1984, kd 33, lk lk 141–147. 551–577. 12 T. Polvinen, Imperial Borderland. Bobri- KULDKEPP 113 Sellest peale hakkas Soome mõõtuand- seega kindlasti vaadelda lahus 1904. vate ringkondade meeleolu arenema jär- aasta veebruaris alanud Vene-Jaapani jest süveneva venevaenulikkuse suunas.13 sõjast. See muutis revolutsioonisündmu- 1904. aasta juunis sooritas üliõpilane sed võimalikuks juba seeläbi, et suur osa Eugen Schauman Bobrikovile atentaadi, Vene armeest oli hõivatud sõjategevusega tappes ka ennast.14 Kaug-Idas
Load more

Recommended publications
  • List of Prime Ministers of Estonia
    SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934
    [Show full text]
  • Ettekande Fail
    Põhiseaduse tegijad Hannes Vallikivi ja nende päritolu 1919 1920 märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets jaan veebr märts aprill mai juuni MNK APSK VAK PSK I PSK II PSK III PS Uluotsa APS eelnõu Uluotsa II PS eelnõu Uluotsa I PS eelnõu Riigikohtu, kohtunike, riigikontrolöri, peastaabi, ministrite jt kommentaarid MNK APSK PSK § Palvadre § Asson, Jans, Kurs-Olesk, Oinas, Vain § Ast, Kartau, Kurs-Olesk, Neps, Vain jt § Ruubel § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Tomberg § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Ruubel, Strandman, Talts jt § Maim, Parts § Parts, Poska, Tõnisson, Westholm § Kuusner, Maim, Parts, Poska jt § Linnamägi § Kann § Kann, Leesment § Uluots § Uluots § Uluots § Pezold, Koch § Kruus § Loorits, Kruus § Sorokin MNK = Maanõukogu juristide komisjon; APSK = ajutise põhiseaduse komisjon; PSK = põhiseaduskomisjon; VAK = valitsemise ajutine kord; PS = põhiseadus © Hannes Vallikivi 2020 Erakondade aktiivsus (VAK) Erakondade aktiivsus (PS) kristlik rahvaerakond tööerakond rahvaerakond rahvaerakond 4% 21% 11% 34% kristlik rahvaerakond 4% maaliit 21% maaliit 12% sakslased 1% sakslased 4% venelased tööerakond 3% venelased 15% 1% sotsiaaldemokraadid esseerid 42% esseerid sotsiaaldemokraadid 0% 5% 22% Saadikute aktiivsus (VAK) Saadikute aktiivsus (PS) Tõnisson Uluots Einbund Päts Olesk Ast Vain Seljamaa Jans Sorokin Ast Jans Päts Tõnisson* Strandman Olesk Oinas Anderkopp Vain Kruus © Hannes Vallikivi 2020 MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. Anderkopp, Ado Olesk, Lui Asson, Emma Palvadre, Anton Ast, Karl Parts, Kaarel
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • Minutes of 1939 Estonian-Soviet Negotiations
    MINUTES OF 1939 ESTONIAN-SOVIET NEGOTIATIONS Below is a translated transcript of the full negotiations leading up to the Soviet occupation of Estonia. Since they are so long, a few key comments have been excerpted. Negotiation Excerpts: Molotov: (into the telephone) Comrade Stalin, come here. Mr. Selter and the other Estonian gentlemen are here with me. He and his associates argue against our new proposal. They call it occupation and other dreadful names. Come and help me to persuade them of the necessity of our proposal. __________________ Stalin: The measures we provided in this pact are absolutely necessary. To these measures belong also the garrisons of our troops in Estonia totaling 25,000. Do not force us to look for other possibilities ‘for the security of the Soviet Union’. Do not be afraid of these garrisons. We assure you again as we did before, that the Soviet Union does not want in any way to harm either the Estonian sovereignty, government, economic system, or the internal life of Estonia, or her foreign policy. __________________ Stalin: The agreement has been achieved. I can tell you that the Estonian government acted well and wisely in the interests of the Estonian people by concluding the agreement with the Soviet Union. It could have happened to you what happened to Poland. Poland was a great country. Yet, where is Poland now? Where is Moscicki, Rydz-Smigly, Beck? Yes, I am telling you frankly—you acted well and in the interests of your people, Selter: This is also the opinion of my government, my colleagues and myself.
    [Show full text]
  • AUGUST REI VALITSUS (1928-1929): Moodustamine Ja Tegevuse Põhijooned
    TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT EESTI AJALOO OSAKOND MATI LIIM AUGUST REI VALITSUS (1928-1929): moodustamine ja tegevuse põhijooned BAKALAUREUSETÖÖ JUHENDAJA: AGO PAJUR TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Koalitsioonikõnelused ......................................................................................................... 5 1.1 Valitsuskriis ................................................................................................................... 5 1.2. August Rei riigivanema kandidaadina ......................................................................... 9 1.3. ESTP heakskiit Rei valitsusele ................................................................................... 16 2. August Rei valitsus võimul ............................................................................................... 18 2.1. Valitsuse tegevuse põhijooni ...................................................................................... 18 2.2. Valitsuse vahekord Riigikoguga ................................................................................ 22 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26 Kasutatud allikad ja kirjandus .................................................................................................. 29 Summary .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • I Riigikogu Liikmed 1
    I Riigikogu liikmed 1. Paul Abramson , 05.10.1889 Pala v., Tartumaa – 20.01.1976 – asendas 25.01.1921 Otto Müntherit, tagandatud 26.10.1921 EISTP poliitik 2. Peeter Adamson (Algma), 06.12.1885 Holstre v., Viljandimaa – 18.05.1951 Viljandi – asendas 12.06.1921 Johannes Orikut ESDTP pedagoog 3. Oskar Amberg , 29.12.1878 Meeri v., Tartumaa – 24.10.1963 Lübeck, Saksamaa KRE insener 4. Hermann-Leopold Ammende , 01.11.1855 Pärnu – 26.08.1934 Pärnu – astus tagasi 04.01.1921, teda asendas Walter von Pezold SBE kaupmees 5. Ado Anderkopp , 18.01.1894 Massu v., Läänemaa – 30.06.1941 Tallinn (hukati) ETE ajakirjanik, advokaat 6. Johann (Juhan) Anderson – asendas 16.10. 1921 Paul Abramsoni, astus tagasi 11.11.1921, teda asendas Voldemar Oras EISTP 7. Sergei Andrejev , 16.10.1897 Tallinn – 12.02.1930 Kirgiisia ANSV– asendas 15.03.1922 Johannes Soansi, langes välja 06.12.1922, teda asendas Alfred Maurer (TAK) KTR, EISTP tööline 8. Jüri Annusson , 11.07.1884 Enge v., Pärnumaa – 1965 Ameerika Ühendriigid ETE keemik, haridustegelane 9. Alma Anvelt-Ostra (Oinas) , 16.09.1886 Vastse-Kuuste v., Tartumaa – 02.11.1960 Inta, Arhangelski obl. ESDTP ajakirjanik, prosaist 10. Christian (Christjan) Arro , 25.01.1885 Polli v., Viljandimaa – 21.04.1942 Sverdlovsk (hukati) PK põllumajandustegelane 11. Emma Asson (Petersen) , 13.07.1889 Vaabina v., Võrumaa – 01.01.1965 Tallinn ESDTP pedagoog 12. Karl Ast (Rumor) , 19.02.1886 Orava v., Võrumaa – 09.07.1971 New York ESDTP kirjanik 13. Robert Astrem (Aström), 24.01.1887 Narva – 08.02.1941 Tallinn – asendas 29.09.1922 Märt Rauda ESDTP ajakirjanik 14.
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • Pidulik Mälestustalitus 22
    National memorial service on 23 February 2016 at Tallinn Metsakalmistu Cemetery 11.00 At the resting place of the family of President Konstantin Päts (candles, flags, colour guard) Estonian National Anthem – orchestra and choir Requiem (3-5 minutes) Head Chaplain of the Defence Forces Laying of wreaths (joint wreath of the President of the Republic, the Riigikogu and the Government of the Republic “On behalf of the Estonian people”, the City of Tallinn, and non-profit organisations. orchestra and choir Procession to the grave of Tõnis Kint 11.15 At the grave of Tõnis Kint, Prime Minister fulfilling the duties of the President in exile (candles burning, colour guard) Laying of wreaths (joint wreath “On behalf of the Estonian people”, non-profit organisations). Procession to the grave of August Rei 11.20 At the grave of Head of State August Rei (candles burning, colour guard) choir and orchestra Laying of wreaths (joint wreath “On behalf of the Estonian people”, non-profit organisations). Procession to the grave of Lennart Meri 11.25 At the grave of President Lennart Meri (candles burning, colour guard) choir Laying of wreaths (joint wreath “On behalf of the Estonian people”, non-profit organisations). Procession to the grave of Konstantin Konik 11.35 At the grave of Dr Konstantin Konik (candles burning, colour guard) orchestra and choir Laying of wreaths (joint wreath “On behalf of the Estonian people”, non-profit organisations). Procession by bus to the grave of Aleksander Warma 11.55 At the grave of Aleksander Warma, Prime Minister fulfilling the duties of the President in exile (candles burning, colour guard) Laying of wreaths (joint wreath “On behalf of the Estonian people”, non-profit organisations).
    [Show full text]
  • III RIIGIKOGU I
    III RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr. 1. 1926. a. III Riigikogu koosolek 22. juunil 1926. a. Vene rahva ühendatud Riigikogu kell 12. rühm: Vassili Grigorjev, MihailKurtschinsky, Peeter Baranin. Kokku on tulnud järgmised III Riigikogu Saksa-Balti erakonna nimekirjade liikmed: järgi: Verner Hasselblatt. Eesti sotsialistliku tööliste partei Üleriikliku majaomanikkude selt­ Riigikogu rühm: Karl Ast, Bernhard Ell­ side liidu ja teiste eraomanduse pool­ man, Hendrik Elisson, Karl Freiberg, Oskar dajate nimekirjade järgi: Johannes Mürk, Gustavson, Leopold Johanson, Erich Jonas, Johan Sepp. Aleksander Jõeäär, Johannes Klesment, Alek­ sander Kärner, Mihkel Martna, Aleksander Puuduvad järgmised III Riigikogu liikmed: Oinas, Alma Ostra-Oinas, Anton Palvadre, Põllumeeste kogude Riigikogu rühmast: Jaan Puskar, August Rei, Aksel Rüütli, Peeter Jaan Hünerson. Schütz, Nikita Semjonov, Jaan Tiks, Jaan Tööerakonna Riigikogu rühmast: Theodor Väin, Jüri Voiman, Karl Virma, August Vomm. Pool. Põllumeeste kogude Riigikogu rühm: Eesti tööliste partei Riigikogu rühmast: Hans Ainson, Karl Einbund, Johan Holberg, Paul Abramson, Eduard Pesur. Ado Johanson, Peeter Järve, August Jürman, Aleksander Kaal, August Kohver, Mats Laar- Saksa-Balti erakonna nimekirjade järgi: man, Johan Laidoner, Georg Ottas, Otto Eduard Krüger. Pärlin, Konstantin Päts, Hans Rebane, Jaan Soots, Karl Tamm, Jaan Teemant, Jaan Teet­ Valitsuse looshis: Riigivanem J. Teemant, sov, Kustas Tonkman, Aleksander-Rudolf siseminister K. Einbund, välisminister A. Toomel, Villem Vessart, Richard Vreeman. Piip, sõjaminister J. Soots, haridusminister J. Lattik, põllutööminister H. Laretei, töö- Asunikkude, riigirentnikkude ja hoolekandeminister Chr. Kaarna, teedemi­ väikepõllupidajate koonduse Riigikogu nister O. Amberg, kohtuminister T. Kalbus, rühm: Johannes Fuks, Heinrich Kiiver, kaubandus-tööstusminister E. Veberman, rii­ Oskar Köster, Heinrich Laretei, August Laur, gisekretär K. Terras. Johannes Lehtman, Jakob Loosalu, Villem Välisesitajate looshis: Soome saadik dr.
    [Show full text]
  • Baltic Tribunal Against the Soviet Union in Copenhagen, July 25 Ahd 26, 1985
    PUBLISHED BY THENWORLD FEDERATION OF FREE LATVLANS Rockville, Maryland 20850 Edited by Ingrida Kalnins Cover Design by Teodors Liliensteins Photographs by Liutas Grinius Library of Congress Catalog Card Number: 85 - 63678 TABLE OF CONTENTS * Preface .... ..... 1 by Olg'erts R. Pavlovskis, Ph.D. Chairman, Baltic World Conference * Introductory Remarks at the Baltic Tribunal . 2 by Olgerts R. Pavlovskis, Ph.D. Chairman, Baltic World Conference * The Indictment Against the Soviet Union . 3 Introduction .... 5 Indictment .... 6 -Conspiracy, aggression, and the illegal annexation of the Baltic States . 6 -Exploitation of the Baltic States . 7 -Deportation and systematic Russification of Estonians, Latvians, and Lithuanians with the purpose of eliminating their national identities, cultures, and languages . 8 -Violations of human rights . 9 Illegal actions of the Soviet Union . 9 -Soviet conspiracy against peace in Europe . 9 -Annexation of the Baltic States . 11 Intervention . 11 Occupation . 17 Annexation . 19 -Sovietization of the Baltic States . 24 Subjugation through terror . 25 Political subjugation . 27 Expropriation . 30 Colonization . 31 Economic exploitation . 38 TABLE OF CONTENTS Militarization . 45 Russification . 47 Genocide . 52 Violations of human rights 56 The Helsinki Agreement and the Baltic States 60 Summary . 62 References . .. 64 * The Panel of Judges Dr. Theodor Veiter, Chairman . 72 Per Ahlmark . 73 The Rev. Michael Bourdeaux . 74 Jean-Marie Daillet . 75 Sir James Fawcett . 76 * The Witnesses Kenneth Carter Benton Biography . 78 Testimony . .................................... 79 Rita Bruvere Biography . 83 Testimony . 84 Helena Celmina Biography . .. 92 Testimony . 94. Kestutis Jokubynas Biography . 100. Testimony . * . .. .. .. .. .. .. .. .. 102 Imants Lesinskis Biography . 108 Testimony . : .. : : : : : : '. '. ., '. .. '. '. .. 1 0 9 Leila Miller Biography . 120 Testimony . .: . .. .. ., 121 TABLE OF CONTENTS Valdo Randpere Biography .
    [Show full text]
  • Estonian Experience ] CONTENTS AUTHORS
    MEMORY OF NATIONS Democratic Transition Guide [ The Estonian Experience ] CONTENTS AUTHORS TRANSFORMATION OF THE POLITICAL SYSTEM . 3 TOOMAS HIIO Historian, Head of Research at the Estonian Institute of His- DISMANTLING THE STATE SECURITY torical Memory (since 2017) and Deputy Director of the Esto- APPARATUS ........................... 10 nian War Museum – General Laidoner Museum (since 2005). Member of the Board of the Estonian Foundation for the In- REGIME ARCHIVES ...................... 16 vestigation of Crimes Against Humanity (1998–2009) and of the Estonian Institute of Historical Memory (2008–2017). LUSTRATION .......................... 22 MEELIS MARIPUU INVESTIGATION AND PROSECUTION Member of the Board of the Estonian Institute of Historical OF THE CRIMES OF THE REGIME ........... 27 Memory (since 2009) and Managing Director of S-KESKUS, the non-governmental center for contemporary history (since REHABILITATION OF VICTIMS .............. 31 2005). Member of the Board of the Estonian Foundation for the Investigation of Crimes Against Humanity (1999–2009). EDUCATION AND PRESERVATION OF SITES OF CONSCIENCE ........................ 38 MEELIS SAUEAUK Senior Researcher at the Estonian Institute of Histori- TIMELINE OF THE MAJOR EVENTS .......... 43 cal Memory (since 2014). Research Fellow at the Estonian Foundation for the Investigation of Crimes against Humanity SOURCES USED AND FURTHER READING . 46 (2006–2009). This case study is a part of the publication “Memory of Nations: Democratic Transition Guide” (ISBN 978-80-86816-39-5). This publication is available to download at www.cevro.cz/guide. [ 2 ] MEMORY OF NATIONS: DEMOCRATIC TRANSITION GUIDE – ThE ESTONIAN EXPERIENCE TRANSFORMATION OF THE POLITICAL SYSTEM TOOMAS HIIO LOSS OF INDEPENDENCE DURING WORLD WAR II1 the USSR in Estonia Vladimir Bochkarev and his staff.
    [Show full text]
  • ESTONIA: CONTENT DESCRIPTION of OLD and UNKNOWN FILMS ABOUT ESTONIA Elementary Training in Making a Minimum Data List
    ESTONIA: CONTENT DESCRIPTION OF OLD AND UNKNOWN FILMS ABOUT ESTONIA Elementary training in making a minimum data list INTRODUCTION The aims of my presentation are to initiate talks with you about content description of three old films about Estonia and to set up a minimum data list for the films presented. Let us view the films and then we start to evaluate the products. The first film is about the life on a so-called ” Rudø-gård ” – ” A Rudø- farm” The title of the film is short: Estland. We are viewing an old and unknown film to must of you. The year of the production is 1920- made about 87 years ago. The site is Swedish islands close to Estonia. The film was produced for ducational reasons. We are viewing the life of the so-called Swedish Rudø- farm. For years the ajorety of the population was Swedish. It is important to view the film critically and you have to make up your mind about the information about the film stored later in your catalogue. Let us set up a list of facts about the content of the film. Key words are: Boat, sailing boat, old farm buildings made by timber. What about the roof of the house? What would you call the work done to make the roof? We get to know a lof of different animals too. Do you want to put that kind of information in your catalogue? What about the work done by the men and the ladies? Do you see any difference between men and women when it comes to work or are they all doing the same kind of work? It is also important the look after buildings like schoole, churches, official departments, offices, plants and historical buildings.
    [Show full text]