Mart Kuldkepp 1905
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
MART KULDKEPP 1905. AASTA REVOLUTSIOONIST EESTIS JA SOOMES: RAHVUSLAS- TE JA SOTSIALISTIDE ÜHISRINDED Eesti ajaloo „valgetest laikudest“ rääkides ikkagi oli seos Eesti iseseisvuse sünni ja on tavaline, et 1905. aasta revolutsioo- selle esimese „punase aasta“ vahel, ning nisündmusi ja nende järellugu tõstetakse kui hästi me 1905. aastas peitunud aren- esile näitena seni korralikult läbi uurima- guvõimalusi endale teadvustada oskame. ta valdkonnast.1 Kuigi sama võiks ju väita Eesti rahvuslikus ajaloonarratiivis kinnis- pea lõputu hulga teiste Eesti minevikku tunud harjumuspärane vaade on pidada puutuvate teemade kohta, pole eritä- 1905. aastat „laiemate rahvahulkade“ helepanu põhjust vaja kaugelt otsida. poliitiliseks3 või sotsiaalseks ärkamiseks,4 Teiste seas oli kindlasti õigus kadunud mille tulemusena kujunes eestlastest kui Indrek Paavlel, kes 2010. aastal välja tõi, rahvusest senisest selgepiirilisem polii- et 1905. aasta sündmused olid üliolulised tiline (mitte ainult enam kultuuriline) just Eesti omariikluse kujunemise seisu- subjekt. Olulisima murranguna rahva kohalt.2 Tõepoolest: kuna omariikluse mentaliteedis on Eduard Laaman välja teke on – ilma igasuguse irooniata – meie toonud, et „nüüd oodatakse vabastamist lähiajaloo suurim müsteerium, mida mitte enam Vene valitsusvõimudelt, vaid seetõttu igast võimalikust vaatenurgast nende vastasrinnalt“.5 uurida tuleb, on 1905. aasta puudulik Kes aga oli see vastasrind? Eestis tundmine ühtlasi oluline ajaloopoliitiline kuulusid sinna nii Jaan Tõnisson kui vajakajäämine. Arvestades aga revolut- Konstantin Päts, nii Eduard Vilde kui sioonisündmuste kaootilisust, allikate Marta Lepp: mõõdukad rahvuslased, suurt hulka (kuid tihti lünklikkust), suure radikaalsed rahvuslased, sotsiaaldemo- osa senise uurimistraditsiooni rõhutatud kraadid-föderalistid ja sotsiaaldemokraa- ideologiseeritust ja muid praktilisemat did-tsentralistid. Mingisuguses oposit- sorti hädasid on selge, et kerge vaevaga sioonis tsaarivalitsusega olid nad kõik, seda viga ei paranda. kuid isegi tagantjärele on raske öelda, Samas pole ka lõpuni selge, missugune kust täpselt avanes varjatud tuleviku- siht sündmusteahela poole, mis paljude 1 Viiteid sellistele arvamusavaldustele vt: T. Karjahärm, Vabariigid ja komiteed: massi- juhuste läbi lasi teostuda just iseseisval liikumine Eesti valdades 1905. aastal mik- roajaloolises mõõtkavas. Acta Historica Tal- 3 E. Laaman, Jaan Poska: Eesti riigitegelase Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR linnensia, 2012, kd 18, lk 3. elukäik. Tartu, 1998 [1935], lk 29. 2 Paavle arvamusavaldust vt: H. Tammela, 4 E. Laaman, Eesti iseseisvuse sünd. Stock- O. Liivik, Kas Eesti lähiajaloos on endiselt holm, 1964 [1936], lk 6. „valgeid laike“? Tuna, 2010, nr 4, lk 131. 5 Sealsamas. KULDKEPP 111 Eestil oma etnograafilistes piirides, mitte Tegemist on pigem uurimisprogrammi aga demokraatlikul Venemaal või mõnel visandamise kui valmis uurimistulemus- teisel riiklikul kombinatsioonil. Hilisema te tutvustamisega, ning need uitmõtted loogika 1905. aastale ülekandmine on ei ole veel valmis teadmine. Lähemalt tihti problemaatiline. Laaman kirjutas keskendun Eestile ja Soomele ning rah- juba 1925. aastal, et „kui praegu tagasi vuslaste ja sotsialistide ühisrinnetele. vaatame 1905. a. sündmuste peale, siis Mõlemad valikud võiksid vajada lühi- märkame seal imelikku nähtust. Me- kest selgitust. hed, kes praegu seisavad meie poliiti- Tõmmates rööbikjooni Soome ja Eesti liste voolude paremal tiival, asuvad siis vahel ei taha ma väita, nagu oleks selline pahempoolsete hulgas, kuna need, kes kõrvutus kuidagi asjakohasem kui näiteks siis parempoolsete osa etendasid, praegu võrdlus revolutsiooniaegse Eesti ja Läti seda mitte ei tee.“6 vahel, millel oli teineteisega kahtlemata Läbi selletaoliste paradokside haakub rohkem ühist. Küll aga võiks Soomest 1905. aasta revolutsiooni temaatika, isegi mõelda kui võimalikust eeskujust – eriti kui võtta seda vaid osana teleoloogilisest arvestades, et isiklikud kontaktid Eesti Eesti iseseisvuse sünni loost, paljude teis- ja Soome vahel olid sel ajal juba küllalt te seni (ja ilmselt igavesti) ebapiisavalt tihedad7 – ning samas kui omamoodi läbimõtestatud teemadega, nagu Eesti laboratooriumist, kus mõned protsessid, rahvusliku liikumise ajalugu, erinevate mis Eestis võib-olla vaid põgusalt ilmne- poliitiliste ideede ja voolude roll Eesti sid või mõtte tasandile jäid, selgemini ajaloos, keskvõimu ja venestamispoliitika teoks saada suutsid. vastased liikumised nii Eestis kui Vene rii- (Vähemus)rahvuslaste ja sotsialisti- gis tervikuna. Seni puudulikult mõistetud de (sh esseeride) näol oli tegemist kahe revolutsioonisündmuste uurimine laseks peamise keskvõimu vastu suunatud opo- kõigil neil valdkondadel aga loodetavasti sitsioonilise liikumisega. Minu üldisem esile tulla vähem harjumuspärases ja see- hüpotees on, et ühisrindeid nende vahel ga kõnekamas võtmes. Laiema kutsemo- oli tõenäoliselt rohkem kui vastuolusid raalina sõnastades: et mõista mineviku ning suunad olid üleüldse teineteisest erinevust tänapäevast, peaks ajaloolane raskestieraldatavad. See kehtib kindlasti keskenduma just neile nähtustele, mis Eesti kohta, kus poliitilised parteid olid tunduvad arusaamatud, kummalised ja alles embrüostaadiumis ning mitmed po- erandlikud, mitte aga kergestihoomata- liitikategelased juba seetõttu hiljem teise vad, tavapärased ja triviaalsed. suunda kaldusid, nagu Laamangi on osu- Sellest kaalutlusest lähtuvalt püüan tanud. Kuid ka sisepoliitilise arenguskaala järgnevas essees tutvustada mõningaid teisest otsast, Soomest, leiab näiteid väga minu jaoks intrigeerivaid tahke 1905. ambitsioonikast parteiülesest koostööst. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR aasta revolutsioonisündmuste juures. 7 Vt S. Zetterberg, Kultuurisillad ja revolut- 6 E. Laaman, Eesti vabadussõja poliitiline sioonituuled. Tlk K. Jaanits, S. Olesk. Tal- ajalugu. Tallinn, 1991 [1925], lk 13. linn, 2013. 112 KULDKEPP Pole põhjust arvata, et ka eestlastel oleks va kõrgekvaliteedilise ajalehe olemasolu neis initsiatiivides osalemata jäänud, kui tegi võimalikuks poliitilise mõttevahetus- neil vaid võimekust jätkunuks. ruumi ja teatava konkurentsi rahvusliku liikumise sees.9 Venestuspoliitika Olulisim veelahe läks ühelt poolt Postimehe ning teiselt poolt Teataja ja Vene riigi võõrrahvustega asustatud ääre- Uudiste vahelt. Enne 1905. aastat eesti aladel oli revolutsiooni oluliseks tõuke- rahvusluse peaideoloogiks kujunenud jõuks venestuspoliitika, mis oli suunatud Tõnisson eelistas jääda kindlaks Balti kohalike õiguslike ja administratiivsete isolatsionismile ning soovitas eestlastel eripärade tasalülitamisele, aga ka kul- hoiduda end Venemaa poliitilistesse ja tuurilisele ja keelelisele ühtlustamisele. sotsiaalsetesse liikumistesse segamast. Eestis langes venestamise kõrgaeg 1880.– Teataja ja Uudised moodustasid üheskoos 1890. aastatele ning tõi kaasa selle, et Tõnissonile ja Postimehele alternatiivi, 1860.–1870. aastate rahvusliku ärkamise rõhutades moraali asemel rohkem majan- poliitiline potentsiaal jäi esialgu reali- dusküsimuste tähtsust ning seda, et Eesti seerimata. Soomes sai venestus alguse tulevik on lahutamatult seotud Venemaa alles sajandivahetusel. Varem oli Balti tulevikuga.10 provintse ja Soomet koheldud keskvõimu Soome jõudis venestus koos Nikolai poolt erinevalt, lubades Soome autonoo- Bobrikovi nimetamisega Soome kindral- mial jõudsalt areneda ka ajal, kui üldiselt kuberneriks 1898. aastal ning tema 1899. kohalikele erikordadele vastu töötati.8 aasta nn veebruarimanifestiga,11 mis jättis Rahvuslik liikumine Eestis hakkas Soome Maapäeva ilma suuremast osast uuesti elavnema sajandivahetusel, kui seadusandlikust jõust. Juba märtsikuus opositsioonilise poliitilise mõtte kandjaks koguti manifesti vastu üle kogu Soome kujunes uus ajakirjandus uue põlvkonna pool miljonit allkirja ning määrati seda eestlastest poliitikute käe all: alates 1896. üle andma 500-liikmeline delegatsioon, aastast Tartus Jaan Tõnissoni toimetada keda tsaar aga keeldus vastu võtmast.12 olnud Postimees, 1901. aastast Tallinnas Konstantin Pätsi Teataja ja 1903. aas- 9 T. U. Raun, Russification and the Estonian National Movement. Rmt-s: Russification tast Tartus Peeter Speeki Uudised, mille in the Baltic Provinces and Finland, 1855– ümber koondusid vastavalt mõõdukad 1914. Toim. E. C. Thaden. Princeton, 1981, rahvuslased, radikaalsed rahvuslased ja lk 335. 10 (ettevaatlikud) sotsialistid. Kolme eri ra- Sealsamas, lk 338–339. Ilmekat kirjeldust Eesti ajakirjanduses toimunud renessansist dikaalsusastmega poliitilisi suundi esinda- ning Postimehe/Teataja/Uudiste vastuoludest vt: K. Ast, Aegade sadestus I-III. Tallinn, 8 Vt R. Schweitzer, Die „Baltische Paralle- 2010 [1963–1965], lk 255–265. le“: gemeinsame Konzeption oder zufällige 11 Vt O. Jussila, The Historical Background Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Koinzidenz in der russischen Finnland- und of the February Manifesto of 1899. Jour- Baltikumpolitik im 19. Jahrhundert? Zeit- nal of Baltic Studies, 1984, kd 15, nr 2/3, schrift für Ost-Forschung, 1984, kd 33, lk lk 141–147. 551–577. 12 T. Polvinen, Imperial Borderland. Bobri- KULDKEPP 113 Sellest peale hakkas Soome mõõtuand- seega kindlasti vaadelda lahus 1904. vate ringkondade meeleolu arenema jär- aasta veebruaris alanud Vene-Jaapani jest süveneva venevaenulikkuse suunas.13 sõjast. See muutis revolutsioonisündmu- 1904. aasta juunis sooritas üliõpilane sed võimalikuks juba seeläbi, et suur osa Eugen Schauman Bobrikovile atentaadi, Vene armeest oli hõivatud sõjategevusega tappes ka ennast.14 Kaug-Idas