EESTI OMARIIKLUSE PÕHIDOKUMENDID Vabadusrist II/3 Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum EESTI OMARIIKLUSE PÕHIDOKUMENDID

EELKONSTITUTSIOONILISED AKTID JA PÕHISEADUSED LÜHIKOMMENTAARIDEGA

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA RIIGIÕIGUSE SIHTKAPITAL SISSEJUHATUS

Iga riik rajaneb rahva püüdlusi toestavatel sündmustel ja ­otsustel. Viimased, vormistatuna õigusaktideks, saavad riigi vundamen­ diks ning ühte koondatult omakorda põhiseaduseks ehk konsti­ tutsiooniks. Põhiseadus on riigi telg, selgroog, millel põhineb kogu riigikorraldus ja ühiskondlik elu. Riikluse kujunemine on protsess – pikaajalise ja pingelise Koostanud ja kommenteerinud Rait Maruste kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise arengu ning Keeletoimetanud Killu Mei geopoliitiliste võimaluste tulem. Rahva saamine riigirahvaks on Kujundanud Endla Toots ainukordne. Maailmas on tuhandeid rahvaid, sh neid, kes ­

Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital on eestlastest kümneid kordi suurema rahvaarvuga, kuid kel 1 Tallinn 2020 puudub oma riik . ISBN 978-9949-7354-1-9 Oma riigi saamislugu on rahva kultuuri, eneseteadvuse ja © Rait Maruste ja Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital identiteedi lahutamatu osa. Me peame seda teadma ja tundma ning selle eest hoolt kandma. Kui seda ei tee me ise, siis teevad Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omanike seda meie eest teised ning siis juba enda arusaamiste kohaselt. eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle teose osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.

Trükikoda Greif 1 2020. aasta seisuga on ÜRO-l 193 liikmesriiki. 7 Eesti omariikluse kujunemise kultuuriline, sotsiaalne ja tekstide valik on autoripoolne ja esitatud Eesti Teaduste ­poliitiline käekäik on praeguseks päris hästi uuritud ja doku­ ­Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali teadmisel. menteeritud, peamiselt on seda teinud ajaloolased ja sotsiaal­ Justiitsministeeriumi poolt loodud ja Teaduste Akadeemia teadlased. Omariikluse kujunemise uurimise mõne ­näitena võib egiidi all toimiv riigiõiguse sihtkapital peab üheks oma tuua 1937. aastal ilmunud teose „Põhiseadus ja ra­ hvuskogu“, kohuseks ja eesmärgiks edendada Eesti riigiõiguse uurimist, milles ilmus muuhulgas ka Jüri Uluotsa ajalooline ülevaade tundmist ja arendamist. Seda üldsuunda aitab teenida ka rahva- ­„Eesti Vabariigi konstitutsioonilised aktid“, ning R­ ahvusarhiivi hariduslik tegevus, mille tarvis on siinne kogumik peamiselt väljaandmisel Tõnu Tannbergi ja Ago Pajuri ­koostatud „Ise­ kokku seatud. Raamat ilmub Eesti esimese põhiseaduse vastu­ seisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja m­ älestusi“ (Tartu, 2014). võtmise ja jõustumise 100. aastapäeval ning on sihtkapitali Samuti olgu välja toodud Ago Pajuri koostatud ja Rahvus­arhiivis väljaanne.­ välja antud „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa Kuigi kogumiku ainevaldkond on riigiõigus, ei ole see ei vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid. Eesti riigiõ­­ iguse õpik ega riigiõiguse tüvitekstide kogumik. Viimased riikluse alusdokumendid 1917–1920“ (Tartu, 2008). Eesti Vaba­ ­hõlmavad küll konstitutsioonilisi akte, kuid on mahult laiemad, riigi kujunemise riigiõiguslikku arengut on dokumentide ja tutvustades näiteks ka riigiõigust suurel määral mõjustanud ­materjalide põhjal selgitanud Eerik-Juhan Truuväli teoses „Põhi­ ­poliitilise sisuga akte, sündmusi, deklaratsioone, kaalukaid seaduse teel“ (Ilo, 2008). ­uurimusi ja kirjutisi. Eeltoodud allikad on ilma kahtluseta heal tasemel tööd. Need Siinsesse kogumikku valitud riikluse tüvitekstid ning nende on materjalirohked, eeskujulikus vormistuses, suunatud lühikommentaarid aitavad selgitada aktide olulisemat sisu, mõju ­peamiselt asjahuvilistele, kuigi mitte ainult. Teiselt poolt on need ja ajaloolis-poliitilist k­ onteksti, milles need sündisid. See on aga e­ksklusiivsed väljaanded, mida tavaliste raamatupoodide kokkuvõttev teekond ­sellest, kuidas Eesti sai võimu objektist lettidelt ei leia. Samas peaksid Eesti Vabariigi riigiõiguslikud võimu subjektiks, võimu­riigist iseseisvaks õigusriigiks, valitseta­ tüvitekstid 2 olema laialdaselt kättesaadavad, neis oluline esile vast valitsejaks. toodud ning selgitused kergesti loetavad. Riikluse ajaloo põhja­ Eesti saamine riigiks on olnud raske tee, kus ühe p­ õlvkonna liku tundmise toel saab tugevam ka ühiskond ja riik. sees on riigiks saadud, siis kõik 50 aastaks kaotatud ning jälle Poliitiliste ja sotsiaalsete protsesside kulgu aitavad mõista uuesti alustatud. See on jätnud jälje meie riikluse a­ jalukku. kõik asjakohased (õigus)tekstid. Selle kogumiku eesmärk on Kommentaarid tekstide juurde on koostaja subjektiivsed tuua esi­ le neist kõige olulisemad. Peab tegema valiku ning ­valikud, hinnangud ja arvamused. Nende esitamisel on taotlus­ ­mõistagi on iga valik subjektiivne ja hinnanguline. Siin esitatud likult jäädud lakoonilises ja lihtsas keeles esitusviisi juurde, et esitatu oleks mõistetav ka erialase ettevalmistuseta a­ sjahuvilisele. Materjaliga tutvumisel on asjakohane jälgida ajatelge, k­ onteksti 2 Alus- ehk kõige olulisemad, määravamad tekstid. ning sündmuste kulgemist Eestis ja mujal Euroopas. 8 9 Väljaande eesmärk on koondada Eesti omariikluse ­tüvitekstid ühtede kaante vahele ning esitada ja seostada need laiemale ­lugejaskonnale mõeldud selgitustega. Õigusaktide puhul ­toetuti tekstide ametlikule esitusele Riigi Teatajas3. Tekstidele lisatud pildid on illustratiivse tähendusega ega pruugi olla tüvi­tekstidega vahetult seotud. Meie bioloogilist elu uurivad ja selgitavad loodusteadused: bioloogia, keemia, füüsika jm. Sotsiaalset elu uurivad ja s­ elgi­ta­vad SISUKORD õigus-, riigi- jt sotsiaalteadused. Mahu poolest kõrvutatuna on riigiõiguse, rahvusvaheliste lepingute ja õiguse teooria osakaal väike, kuigi just need kujundavad ja määravad meie ­ühiskondliku elu üldise raamistiku ning annavad võtme, kuidas ühiskond A I OS toimib ja kuidas seda mõista. RIIKLUSE TEKE 15 Selgituste ja kommentaaridega tekstid võiksid olla ­kasutatavad gümnaasiumite ühiskonna- ja riigiõpetuse abimaterjalina, EELKONSTITUTSIOONILISED AKTID 18 ­samuti keskastme avalike teenistujate, avaliku halduse ja riigi­ teaduste üliõpilaste ettevalmistuses ja töös ning mõistagi kõigile 01. Maanõukogu otsus kõrgemast võimust. 15. november 1917 24 asjahuvilistele, kellele Eesti riiklus huvi pakub ja korda läheb. 02. Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Iseseisvus­manifest). Kogumiku ettevalmistamisel olid abiks mitmed head 24. veebruar 1918 32 ­inimesed, kellele tahan siinjuures tänu avaldada. Teksti sisu 03. Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 4. juuni 1919 40 ­aitasid p­ arandada Priit Kama, Ago Pajur ja Hesi Siimets-Gross, 04. Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (Tartu rahu). illustratsioonide ja fotode leidmisel ­aitas Toomas Anepaio, keele­ 2. veebruar 1920 52 toimetamist tegi Killu Mei ja kogumiku kujundas Endla Toots. Suur tänu teile! PÕHISEADUSED 05. Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920 vastu võetud Rait Maruste (esimene) Eesti Vabariigi põhiseadus 66 06. Eesti Vabariigi (1920) põhiseaduse muutmise seadus ehk 3 Riigi Teatajas (RT) on avaldatud enamik, kuid siiski mitte kõik siinses nn 1934. aasta põhiseadus 86 kogumikus kasutatud aktid. Üleminekuaegade segaduste tõttu on mõned aktid 07. Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus 118 avaldatud Ülemnõukogu ja Valitsuse Teatajas (ÜVT). Ka Eesti Kongressi kõik dokumendid pole Riigi Teatajas avaldatud, need tuli leida teistest avalikest allikatest.

10 A II OS OMARIIKLUSE KAOTAMINE NING EESTI RIIKLIK 11. Eesti NSV Ülemnõukogu 8. mai 1990 seadus KORRALDUS NÕUKOGUDE VÕIMU AASTATEL 179 Eesti sümboolikast 216 12. Eesti Vabariigi 16. mai 1990 seadus Eesti valitsemise III OSA ajutise korra alustest 219 OMARIIKLUSE TAASTAMINE JA KEHTIV 13. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. augusti 1991 otsus PÕHISEADUSLIK KORD 189 Eesti riiklikust iseseisvusest 228

OMARIIKLUSE TAASTAMISE PÕHISEADUS

EELKONSTITUTSIOONILISED AKTID 14. Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseadus 246 08. ENSV Ülemnõukogu 16. novembri 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest 196 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA

09. Eesti Kongressi 11. märtsi 1990 deklaratsioon seadusliku 15. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus 290 riigivõimu taastamisest Eesti Vabariigi maa-alal 205 10. Eesti NSV Ülemnõukogu 30. märtsi 1990 otsus Eesti riiklikust staatusest 214 I OSA RIIKLUSE TEKE

Maailmas on sadu ja sadu rahvaid, kuid ainult mõnisada neist on saanud riigirahvaks. Riigi tekkeks on vaja mitu eeldust. ­Keskseim ja enim tunnustatud eelduste kogum on Georg ­Jellineki kolme elemendi õpetus. Jellineki õpetus sai aluseks ka ­1933. aa­ sta Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konvent­ sioonile 4. Jellineki järgi on riigile omased kolm tunnust: - rahvas, - territoorium, - riigivõim.

Arendatud kujul kuulub riigi juurde veel maa ja rahva ü­ hine majanduslik tegevus, ühine transpordivõrgustik ja muu taristu, oma raha ja maksusüsteem, rahvuslik sotsiaalkaitse ja haridus­ süsteem ning tegelik võim valitsusasutuste, kohtu ja politseiga. Hiljem on määrava tegurina lisandunud tunnustus teiste, eriti suurriikide poolt.

4 Uruguais Montevideos toimunud 7. Ameerika riikide rahvusvaheline konverents käsitles valdavalt kolooniate riikidena tunnustamist ning pani selle jaoks paika kriteeriumid. 15 Riikluse kujunemine on poliitiline protsess, mille keskne Iseenesest, formaalselt, on põhiseadus ainult sõnad paberil, ­sündmus on riigi põhikorra kujundamine (konstitutsionalisee­ deklaratsioon. Tema jõud tuleneb rahva heakskiidust ja omaks­ rimine). Riigi loob rahva poliitiline tahe, riigiks vormistatakse võtust ning põhiseaduse toeks loodud õigusraamistikust ja see põhiseaduse ning t­eiste (riigi)õiguslike aktide vastuvõtmise ­institutsioonide võrgustikust, aga ka ühiskondlikest tavadest ja kehtestamisega. ja praktikast. Riiklus on küsimus suveräänsest poliitilisest võimust. Suve­ Põhiseadust, nagu ka muid seadusi, on võim läbi aegade räänsus tähendab ülimat, kõrgeimat. Suverään on see, kellel on ­püüdnud oma huvides ära kasutada, õigust eirata ja väänata. Et tegelik võimekus end kehtestada, seda avaliku võimuna riigi võimu kuritarvitamist takistada, on demokraatlikus maailmas sees ja suhetes teiste riikidega. Suveräänsuse ­mõiste on ajas ja aegade jooksul välja kujundatud kolmikvõimu süsteem – oludes teisenenud, kuid selle põhiolemus on jäänud samaks. ­seadusandlik (parlament), täidesaatev (valitsus) ja kohtuvõim Põhiseaduses fikseeritakse riigile olulised tunnused, sh ­võimu ning nende vastastikuse tasakaalustamise ja kontrolli süsteem. organisatsioon, teostamise viisid ning riigi ja kodanike õigused Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve sai neutraalse ja ja vabadused. See on õiguslik skelett, mille toel ja piires riik ­iseseisva kohtuvõimu laiemalt levinud ülesandeks 20. sajandi ­toimib. Õnnestunud põhiseadus ja selle alusel loodud õiguskord esimeses pooles. Alguses seisnes see küll valdavalt seaduste põhi­ toimib igapäevaelus märkamatult. seaduslikkuse kontrollis. Suurem ja laiem konstitutsioonilise Konstitutsionalismi olemuslik mõte on, et avalik võim (riigi jurisdiktsiooni levik Euroopas toimus pärast II maailmasõja valitsus) on oma võimus õiguslikult põhiseadusega ja seadus­ kataklüsme. tega piiratud. Õigusriigis teostatakse võimu ainult põhiseaduse Et kaitsta inimesi ja ühiskondi võimude omavoli eest, võeti ja teiste seaduste alusel. Võimu autoriteet ja rahva usaldus riigi ÜRO-s ja Euroopas vastu hulk inimõigusi ja -vabadusi kaitsvaid ja avaliku võimu suhtes sõltub sellest, kuivõrd riigivõim neid lepinguid. Põhiõiguste ja -vabaduste ning demokraatlike ­kokku lepitud ja kirja pandud põhiseaduslikke piire järgib. ­põhiseaduslike printsiipide kaitse sai konstitutsioonikohtute ­Tavapäraseid õigusakte saab riigivõim muuta, kuid seda ainult ­üles­andeks. Sellel perioodil loodi arenenud ja tugevad põhi­ põhiseadusega­ kooskõla­ järgides. seaduslikkuse kohtuliku järelevalve süsteemid totalitarismi üle Põhiseadus on leping, millega rahvas loovutab võimule kas elanud riikides, nagu Saksamaal, Hispaanias jm. Teine ja ­viimane otse või kaude osa neile kuuluvatest võõrandamatutest õigustest 5 laine Euroopa konstitutsioonilise jurisdiktsiooni arengus toimus selleks, et võim kaitseks neid õiguste teostamisel ning austaks kommunistlike režiimide kokkuvarisemisel Ida-Euroopas, sh igaühe vabadust ja tagaks üldise sotsiaalse korra ning ühiste Eestis. ­rahvuslike huvide järgimise.

5 Tänapäeval on need õigused kokkuvõtlikult kirjas inimõiguste konventsioonides ja ka Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükis. 16 17 EELKONSTITUTSIOONILISED AKTID Kogu ühiskonna ja riigi elu toimub põhiseaduses m­ ääratletud eesmärkide, printsiipide ning riigiehituslike normide ja protse­ duuride alusel. Hästi koostatud ja toimiva põhiseaduse puhul Riigiks saamine ei ole ühekordne akt või sündmus. See on me seda tavaliselt ei märka ega peagi märkama. See ei tähenda sammsammuline areng, mis sõltub paljudest teguritest ja aga sugugi, et põhiseadus oleks ebaoluline. Vastupidi, põhi­seadus ­otsustest: oludest, võimalustest, liidritest, rahva meelsusest jmt. tagab, et inimeste ja ühiskonna igapäevaelu toimuks kindlate Nende o­ tsuste ja tegude kaudu luuakse eeldused riigiks s­ aamisel kokkulepitud reeglite järgi ning oleks ettearvatav ja annaks ning iga riigi puhul on see protsess ainukordne ja -omane6. ­seeläbi inimestele kindlustunde. Põhiseadus aitab mõista, miks Murrangulise tähendusega poliitilised sammud riigiks saa­ meie elu reguleerivad seadused on kirjutatud ja institutsioonid misel enne põhiseaduse vastuvõtmist vormis­ta­takse üldjuhul on k­ orraldatud just nii­ viisi, nagu need on. õigusaktidena, mida riigiõiguses tuntakse eel­konstitutsiooniliste Põhiseaduslik regulatsioon tõuseb nähtavaks, oluliseks ja aktidena. Millist akti või sündmust lugeda eelkonstitutsioonili­ ­määravaks eriti siis, kui riik või ühiskond satub ebatavalisse seks aktiks, on valiku, hindamise ja otsustamise küsimus. See olukorda, murdepunkti või on mingil põhjusel kriisis, v­ astakuti sõltub akadeemilisest eksperdihinnangust, poliitilisest praktikast uue olukorraga ja/või väljumas tavapärasest kokkulepitud ning ka avalikkuse arusaamadest ja h­ oiakutest. Ühe või teise ­riigiehituse ja toimimise rutiinist ja praktikast. sündmuse või akti tähendust ja staatust mõjutab ka nende Eesti Vabariigi loomise eelkonstitutsiooniliste aktide hulka ­kasutamine kohtupraktikas, erialakirjanduses ja õppetöös. peaks kuuluma vähemalt kolm akti: Rahva saamist riigirahvaks ei ole võimalik täielikult mõista, - Maanõukogu 15. novembri 1917 otsus kõrgemast tundmata selleni viinud kaalukamaid poliitilisi protsesse ja võimust, ­nende tulemina sündinud riigiõiguslikke akte. Riigiõigus ja riigi­ - 24. veebruari 1918 manifest kõigile Eestimaa rahvastele õiguslikud aktid, eriti põhiseadused, võivad esmapilgul ­vaadeldes (Iseseisvusmanifest), tunduda üldsõnalisena ning seeläbi otsese prakti­lise väärtuseta, - Asutava Kogu 4. juuni 1919 Eesti Vabariigi valitsemise erinevalt näiteks eraõigusest, perekonna- või haldusõigusest. ajutine kord. Seda siiski ainult pealiskaudsel vaatamisel. Selleks, et paremini mõista meid omariikluseni viinud prot­ Eri autorid on pakkunud ka teisi akte ja ­tekste, millel ­kindlasti sesse, ühis­kondlikku konteksti ja akti sisu, on tekstidele li­ satud on oma tähendus ja roll Eesti iseseisvumisel või taas­iseseisvumisel. lühikommentaarid.­ Need tekstid kuuluvad kahelda­matult meie üld- ja õigusajaloo juurde ning on akadeemilise analüüsi ning juristika ja polito­ loogia analüüside ja ­eriteadmise osaks. Siin­kohal on püütud

6 Eesti riikluses on ajaloosündmuste tõttu kaks riikluse kujundamise esitada riigiõiguslikult ainult kõige määravamad neist. perioodi: omariikluse loomine ja omariikluse taastamine. 18 19 Rahvusvahelisõiguslikuks taustaks omariikluse loomise ­arengutele Eestis ja Ida-Euroopas laiemalt oli I maailmasõja järgne olukord – Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni propageeritud rahvaste enesemääramise õiguse ­doktriin7, Brest-Litovski 3. märtsi 1918 rahuleping ning sellele järgnenud Versailles’ rahuleping, mis kohustasid Venemaad ja Saksamaad tunnustama Vene keisririigi varemetele loodud uusi riike ning nende piire. Lisaks Eesti ja Vene poole püüdlustele olid Eesti ja Liivi ­aladel arvestatavaks jõuks ka baltisakslased ja nende taotlused. Impeeriumite lagunemise aegadel püüti päästa oma sajandeid kestnud privileege, autonoomiat ja vara. Nii saatsid 12. aprillil 1918 ­Eestim­ aa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkonnad ühise palve­ kirja Saksa keisrile Wilhelm II-le Balti hertsogiriigi loomiseks. ­Hertsogiriigi meelt olid eriti need baltisakslased, keda tsaarivõim oli venestamise aegadel vaenanud ja taga kiusanud, sh ­Siberisse saatmisega. Saksa keiser tunnustas 22. septembril samal aastal Balti hertsogi­riigi iseseisvust ning 5. novembril moodustati ­hertsogiriigi valits­emiseks regentnõukogu. Enamikul Balti ­aadlist polnud usku iseseisva Eesti Vabariigi tekkimisse ja elu­ jõusse. Et Wilhelm II kukutati 9. novembril ja Saksa keisririik kadus, siis jäi ellu ra­ kendamata ka hertsogiriik.

Londoni Geograafiaseltsi 1920. aasta „Rahvuste atlas“ näitab Eesti ja Läti olukorda pärast Versailles’ ja Brest-Litovski rahulepingut. Vikipeedia

7 Toonastes riikluse käsitlustes uuenduslik rahvaste enesemääramise õiguse doktriin kujundati välja koloniaalimpeeriumite lagunemise järgse olukorra tarvis. 20 21 Punaarmee Põhja-Eestis 1918. aasta detsembris ja 1919. aasta jaanuari algul. Rahvusrahiiv.

22 23 1. Maanõukogu otsus kõrgemast võimust. KOMMENTAAR 15. november 19178,9 Omariikluse tekkeaegadel oli Eesti riigiõiguslikult Vene­maa 1906. aasta põhiseaduse toimeväljas. Eesti Maanõukogu otsustas 15/28. nowembril 1917: Ärkamis­aeg Eesti aladel ja 1905. aasta sündmused Tsaari-Venemaal, mille osaks Eesti oli, kujundasid 1) Eesti Maanõukogu tunnistab ennast Eestimaa ainsaks rahva meelsust autonoomiaks ehk osaliseks ise­­- kõrgema wõimu kandjaks, kelle määruste ja korralduste järele Eestimaal tuleb käia, kuni Maanõukogu poolt demokratilise seisvuseks.­ walimiseseaduse põhjal wiibimata kokku kutsutaw Eesti Asutaw Autonoomiapüüdlustele tuli vastu Vene Ajutise Kogu kokku astub, et Eestimaa riiklist korda kindlaks määrates ­Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu ajutise maal lõpulikku seadusandlist ja walitsuslist wõimu luua. ­valitsemise korra kohta, mis lõi Eesti ala valitsemiseks sisuliselt rahvuskubermangu ja sätestas kubermangu 2) Igasugused määrused, käsud ja dekredid, tulgu nemad maa­nõukogu ja maavalitsuse loomise10. See samm kelle poolt tahes, on Eestimaal kuni Eesti Asutawa Kogu kokku- tõstis eestlaste eneseteadvust ja -kindlust enesest kui astumiseni makswad ainuüksi siis, kui Eesti Maanõukogu nemad rahvast, kes on valmis iseenda valitsemiseks, ning wälja on kuulutanud, kuna wastasel korral neid mitte ei tule täita. andis võima­luse praktiseerida valitsemist asjakohaste oma­valitsusorganite kaudu. 3) Seks ajaks, kui Eesti Maanõukogu mitte koos ei ole, antakse Venemaa Ajutine Valitsus nimetas kubermangu Maanõukogu juhatusele ja Wanematekogule ühes Maawalitsus- tega, kui Eestimaa kõrgema wõimu esitajale, õigus rutulikka ­valitsejaks (komissariks) Jaan Poska, kelle juurde ­loodi määrusi ja käskusid Eestimaa elu korraldamiseks wälja k­ uulutada valimiste teel nõuandva pädevusega Ajutine Maa­ ja maksma panna, kuni Maanõukogu kokku astudes nende nõukogu. ­määruste kohta oma otsuse annab. Üldvalimistel said osaleda kõik vähemalt 21 aastat vanad Eesti mehed ja naised. Kuigi valimised olid mitme­astmelised – valiti valdade ja seejärel maa­ kondade valija­mehed –, ei vähendanud see asja demo­ kraatlikku olemust. Maanõukogu (rahvapäraselt ­Maapäev) oli Eestis esimene uusaegne demokraatliku

10 Praegune Eesti ala oli siis jagatud (poolitatud) administratiivselt kaheks: Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. Liivimaa hõlmas 8 RT 27.11.1918, 1. praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. 9 Tekstid on avaldatud muutmata kujul. 24 25 legitimatsiooniga11 rahvaesindus iseenda valitsemiseks. hilisem Tartu ­Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Maanõukogu ­esimene koosolek toimus 1./14. juulil ja Eesti V­ abariigi välismini­ ster Ants Piip (1884–1942) 191712. tõdesid põhjendatult, et tollel ajal valitsenud aru­ Maanõukogu koosolekust 15./28. novembril 1917 saamade kohaselt riikluse tunnustest oli Maapäeva Toompea lossi Valges saalis võtsid osa 48 valitud 15. novembri 1917 otsus Eesti riigi esimene (eel)konsti­ ­Maapäeva liiget. Koosolek kujunes lühikeseks ja tutsiooniline akt – Eesti riigi loomise akt14. ­konkreetseks, sest oli korralikult ette valmistatud. Maapäeva otsusega loodi legaalsel ja demokraat­ Koosoleku päevakorras oli kuus küsimust. likul viisil uus (riigi)õiguslik olukord – määratleti Esimesed neist olid Eesti omariiklusele teedrajava ­rahvas, territoorium ja demokraatlikul viisil loodud riigiõigusliku tähendusega – küsimus kõrgeimast kõrgem võim ning fikseeriti viis võimu teostamiseks. ­võimust ja otsustus võimukorraldusest kuni Asutava See otsus katkestas olulised riigiõiguslikud sidemed Kogu kokkukutsumiseni. laguneva impeeriumiga, mille osaks Eesti oli olnud. Vanematekogu ettevalmistamisel13 ja „rahvaste Sisuliselt oli see rahva riikliku enesemääramise akt. ­enesemääramise põhimõtet aluseks võttes“, otsustas Rahva esinduskogu võttis vastutuse maa ja rahva Maanõukogu „Riiklise korra äramääramiseks, demo­ eest hoolitsemiseks ning avaliku võimu riigisiseste ja kraatilise ja täieõiguslise võimu loomiseks Eestimaal ja teiste rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Tormilisele a­ jale küsimuste otsustamiseks Eesti Asutavat Kogu kokku kutsuda“. vaatamata määrasid need õigusotsustused ära raamis­ Maanõukogu käsitas Asutavat Kogu tulevase riikliku tiku, milles edasine Eesti elu toimuma hakkas. korra ja riigivormi kindlaksmäärajana, samuti võimu­ Riiklus on esmajoones küsimus võimust. M­ aapäeva aparaadi ja selle õigusliku baasi loojana. Eesti Maa­ otsus kõrgemast võimust tähendas üheselt selle nõukogu otsustas kuni Asutava Kogu ­kokkuastumiseni ­deklareerimist, kellele kuulub kõrgem võim Eesti ­rahva „tunnistada end Eestimaa ainsaks kõrgema võimu ja maa üle. Maapäev määratles end faktiliselt võimu kandjaks, kelle määruste ja korralduste järele kõikidel ainu­kandjaks rahvusliku autonoomiana Vene riigi Eestimaal tuleb käia…“. koos­seisus. Praktilist võimu pidi edasiselt teostama Protsessis osalenud toonased juhtivad juristid, asuma Asutav Kogu. ­Tartu Ülikooli eraõiguse professor ja hilisem Eesti Seega on nii omaaegsete kui ka tänapäevaste riigi­ Vaba­riigi pea­minister Jüri Uluots (1890–1945) ning õiguslike arusaamade vaatepunktist põhjendatud ­arvata, et Eesti riigi tegelikuks sünnikuupäevaks peaks

11 Demokraatlikul viisil valimiste teel ja õiguspärases korras loodud. 12 Kaldkriipsuga kuupäevad tähistavad ajaarvamist vana ja uue kalendri järgi. 14 Eesti riigi väljakuulutamine toimus hiljem, 23. veebruaril 1918 Pärnus 13 Ants Piibu ettekandel. ja 24. veebruaril 1918 Tallinnas. 26 27 olema 15. november 1917, kuigi sõnaselgelt jäi Eesti Vabariik iseseisva riigina siis välja kuulutamata ja ­riikluse vorm määratlemata. Eesti rahvas ja tema tollased juhid kasutasid oskus­ likult ja vastutustundlikult ära senise (tsaari)valitsuse ja üldise maailmakorra vankumise, impeeriumite ­lagunemise ning lõid eeldused omariikluseks15. ­Kummatigi ei võimaldanud ajastu segane poliitiline olustik, I maailmasõda Eesti aladel jmt riiklust kohe üles e­hitama asuda. Selleks tuli läbida veel hulk ­katsumusi, teha olulisi otsuseid ja saavutada kindlus riikluse välja­arendamiseks. I maailmasõja järgne geopoliitiline ümberkorraldus Euroopas tõi kaasa paljude uute riikide tekke. (Väike) rahvad said võimaluse otsustada ise oma saatuse üle, kuid uute riikide tunnustamise otsustasid ikkagi suur­ riigid, nii nagu see on enam-vähem tänini.

15 Teist korda avanes sarnane võimalus Kirjavahetus Riigiarhiivi ja isikutega Eesti Vabariigi loomise Nõukogude Liidu lagunemisel augustis 1991. daatumi selgitamise kohta. Rahvusarhiiv. 28 29 Maximilian Maksolly maal „Eesti Vabariigi väljakuulutamine“. 1925/1926. Tallinna Linnamuuseumi eksponaat.

Manifest Eestimaa rahvastele. Rahvusarhiiv.

30 31 2. Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Iseseisvusmanifest). 24. veebruar 191816 ühes Lääne mere saartega – Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja ­teistega, kus Eesti rahwas suures enamuses põliselt asumas. ­Wabariigi piiride lõplik kindlaksmääramine Lätimaa ja Wene r­ iigi Manifest kõigile Eestimaa rahwastele piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud. Eesti rahwas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi ­iseseiswuse järele. Põlwest põlwe on temas kestnud salajane Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja wõõrast rahwaste ­korraldawaks wõimuks Eesti Maapäewa poolt loodud rahwawõim ­wägiwallawalitsusest, weel kord Eestis aeg tuleb, mil „kõik ­piirud Eestimaa Päästmise Komitee näol. kahel otsal lausa lööwad lõkendama“ ja et „kord Kalew koju jõuab Kõigi naabririikide ja rahwaste wastu tahab Eesti wabariik oma lastel õnne tooma.” ­täielikku politilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi ­kindlasti, Nüüd on see aeg käes. et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapoole- tusega wastatakse. Ennekuulmata rahwaste heitlus on Wene tsaaririigi pehastanud Eesti sõjawägi wähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab alalhoidmiseks tarwilik. Eesti sõjamehed, kes Wene wägedes end hävitaw korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseritakse. rahwaid, kes endise Wene riigi piirides asuwad. Lääne poolt lähe­ newad Saksamaa wõidukad wäed, et Wenemaa pärandusest Kuni Eesti Asutaw Kogu, kes üleüldise, otsekohese, salajase ja omale osa nõuda ja kõige pealt just Balti mere rannamaid oma proportsionalse hääletamise põhjal kokku astub, maa walitse- alla wõtta. mise korra lõplikult kindlaks määrab, jääb kõik walitsemise ja seaduseandmise wõim Eesti Maapäewa ja selle poolt loodud Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäew kui maa ja rahwa Eesti Ajutise Walitsuse kätte, kes oma tegewuses järgmiste juht- seaduslik esitaja ühemeelsele otsusele jõudes rahwawolituse mõtete järele peab käima: alusel seiswate Eesti politiliste parteidega ja organisatsionidega, toetades rahwaste enesemääramise õiguse peale, tarwilikuks 1) Kõik Eesti wabariigi kodanikud, usu, rahwuse ja politilise tunnistanud, Eesti maa ja rahwa saatuse määramiseks järgmisi ilmawaate peale waatamata, leiavad ühtlast kaitset waba- otsustawaid samme astuda: riigi seaduste ja kohtute ees. Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides kuu­lu­ 2) Wabariigi piirides elawatele rahwuslistele wähemustele, tatakse tänasest peale iseseiswaks demokratliseks w­ abariigiks. wenelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahwuskulturilised autonomia Iseseiswa Eesti wabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, õigused. ­Läänemaa, Järwamaa, Wirumaa ühes Narwa linna ja tema ­ümbruskonnaga, Tartumaa, Wõrumaa, Wiljandimaa ja Pärnumaa 3) Kõik kodanikuwabadused, sõna-, trüki-, usu, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidewabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peawad kogu Eesti riigi piirides

16 RT 27.11.1918, 1.

32 33 KOMMENTAAR wääramata maksma seaduste alusel, mida walitsus wiibi-­ mata peab wälja töötama. Iseseisvusmanifest on riigiõiguslikust vaatepunktist 4) Ajutisele Walitsusele tehtakse ülesandeks wiibimata kohtu- deklaratiivne ja samal ajal väga tähtis dokument. asutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik ­Iseseisvusmanifestis deklareeriti see, mida Maapäev politilised wangid tulewad otsekohe wabastada. oli varem sisuliselt otsustanud, kuid mitte otsesõnu 5) Linna-, maakonna- ja wallaomavalitsuse asutused kutsu- ­deklareerinud – Eesti riiklik iseseisvus. Seda tehti takse wiibimata oma wägiwaldselt katkestatud tööd jatkama. ­„Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele“. 6) Omawalitsuse all seisew rahwamiilits tuleb awaliku korra Tegelikuks, oma võimu kehtestavaks riigiks s­ aamine alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka nõudis tõsist pingutamist, sh relvavõitlust Vabadus­ kodanikkude enesekaitse organisatsionid linnades ja maal. sõjas. Enamlaste väed vallutasid suure osa Eesti terri­ 7) Ajutisele Walitsusele tehtakse ülesandeks wiibimata tooriumist ja olid ainult mõnekümne kilomeetri seaduse-eelnõu wälja töötada maaküsimuse, tööliste- küsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste ­kaugusel Tallinnast. Eesti suutis end koguda ning lahendamiseks laialistel demokratlistel alustel. ­Inglise es­ kaadri, Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike ning Vene valgete abiga Vabadussõja võita ning saavu­ Eesti! Sa seisad lootusrikka tulewiku läwel, kus sa wabalt ja iseseiswalt oma saatust wõid määrata ja juhtida! Asu ehitama tada kontroll oma territooriumi üle. oma kodu, kus kord ja õigus walitseks, et olla wääriliseks liik­ Omariiklust deklareerima sundis üldine olukord meks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütr­ ed, Euroopas, sh I maailmasõja jõudmine Eesti aladele ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie ning Lääne-Eesti saarte langemine Saksa vägede kätte. esiwanemate higi ja weri, mis selle maa eest w­ alatud, nõuab Tuli kiiresti reageerida ning tegelik riiklik olukord seda, meie järeltulewad põlwed kohustavad meid selleks. fikseerida.­ Su üle Jumal walwaku Manifestis võib täheldada Prantsuse ja Ameerika Ja wõtku rohkest õnnista sarnaste deklaratsioonide jooni. Manifestile eelnes Mis iial ette wõtad sa, Mu kallis isamaa! ­kõikide Eesti erakondade, v.a enamlased (bolševikud), nõupidamine ja ühishinnang olukorrale. Erakonnad Elagu iseseisew demokratiline Eesti wabariik! kinnitasid, et Eesti rahvas on vastu Saksamaa vägede Elagu rahwaste rahu! Eesti Maapäewa Wanemate Nõukogu. poolt Eestimaa okupeerimisele, ning pidasid tarvili­ kuks asuda Eesti iseseisvuse kuulutamise võimalikult Tallinnas, 24. weebr. 1918. ­peatsele teostamisele ning kutsuda selleks üles kõiki Eesti rahva­kihte ja elanikke.

34 35 Nõupidamisel väljendati selget hoiakut Eesti Iseseisvusmanifest, vaatamata oma pateetilisele ja neutraalsuse suhtes. Neutraalsuse deklareerimises deklaratiivsele iseloomule, oli siiski oluline samm oma­ ­väljendus soov taotleda kiiresti rahvusvahelist tun­ riikluse konstitutsionaliseerumisel, sest sellega nustust, mis oli ja on üheks, kuigi mitte määravaks - kuulutati Eestimaa tema ajaloolistes ja etnilistes riikluse tun­nuseks17. piirides iseseisvaks, Olukorda analüüsides leidsid erakonnad, et Eesti - määratleti loodava riigi vormina vabariik on tingimata vaja iseseisvaks neutraalseks riigiks s­ aada, ja valitsemisviisina demokraatia, sest „siis ei ole Eesti sõjamehel Vene-Saksa heitlemises vaja - deklareeriti riigi kodanike võrdsust seaduse verd valada, et üle Narova kusagile minna, olgu see kas püha ja kohtu ees, sõda germanismi hävitamise või sotsialistilise utopismi nimel - deklareeriti kõik tol ajal tuntud kodaniku- välja kuulutatud“ 18. Manifestile eelnes Maa­nõukogu vabadused ehk sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ­vanematekogu mitu nõupidamist ja otsustused teksti ühisuste-, liitude- ja streikidevabadus, samuti koostamiseks. isiku ja kodu puutumatus. Erandlikult tolle ­ 19. veebruaril 1918 otsustas Maanõukogu vanemate­ aegsest riigiõiguslikust tavast kindlustati rahvus- kogu asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, vähemustele kultuuriautonoomia, kellele anti normaalsete olude loomiseni „kõik riiklik - asuti looma demokraatlikule vabariigile omast võim“ 19. Päästekomitee liikmeteks nimetati Konstantin kolmandat võimu ehk kohtuasutusi, kutsuti Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. taastama demokraatia juurde kuuluvate Valitsenud heitlikes oludes oli see poliitiliselt ette­ omavalitsuste katkenud tööd ning lahendama nägelik ja vajalik samm, kuid riikluse loomise seisu­ omandi- ehk maaküsimust. kohalt puudus sel oluline riigiõiguslik tähendus. See oli samm, et tagada riigivõimu järjepidevus ka kõige Iseseisva vabariigi deklareerimisele järgnes üheksa ­halvemate arengute puhuks. kuud kestnud osaline Saksa okupatsioon (nn landes­ veeri sõda), mis võimaldas alustada omariikluse tege­ likku ülesehitamist alles novembris 1918. Kohe see­järel 17 Neutraalsuse hoiak võib olla üks selgitusi, miks 1930ndate lõpus, (28. novembril 1918) puhkes Vabadussõda, mis seadis II maailmasõja lävel, kinnitasid Eesti toonased juhid kord juba väljendatud Eesti ­riikluse püsimajäämise taas tõsise kahtluse ja edu toonud teesi Eesti erapooletusest ja neutraalsusest. 18 Seletuskiri Eesti poliitilise seisukorra kohta. Tsiteeritud Maanõukogu alla. Vabadus­sõja lahingutele vaatamata korraldati vanematekogu seletuskiri avaldati esimest korda ajalehes Eesti Sõjamees 5.–7. aprillil 1919 Eesti Asutava Kogu valimised ning nr 1–2, mis ilmus 05./18.01.1918. 19 Ka see samm viitab, et oli olemas Eesti riiklus, mida päästma asuti. uus demokraatlikult valitud rahvaesindus alustas tööd Kui seda poleks olnud, siis poleks ka midagi päästa olnud. jüripäeval 1919. 36 37 Riigielu edasise korraldamisega tegeles Asutav reform, millega riigistati suurmaaomandus, esma­ Kogu, mis oli Eesti rahva esinduskogu, seadusandliku joones mõisad, mis moodustasid ca 60% kogu põllu­ võimu organ ehk parlament. Asutav Kogu toimis majanduslikust maast. Maareformi käigus loodi kümneid 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920 ning tuhandeid uusi talusid. Maad said teiste h­ ulgas ka kõik võttis selle aja jooksul vastu 88 seadust ja määrust, Vabadussõjas osalenud, kes seda ­soovisid. Reformid asudes nii looma Eesti oma õiguskeskkonda. lõid eelduse Eesti majanduselu kiireks igakülgseks 19. mail 1919 võttis Asutav Kogu vastu seletuse ­edenemiseks ja riikluse tugevnemiseks. ­Eesti riiklikust iseseisvusest ja rippumatusest20. Seletus oli esma­joones suunatud välisilmale. Seda levitati ­laialdaselt ka riigi sees, selgitati Eesti olukorda ja ­kinnitati Eesti lõplikku eraldumist Venemaast, toesta­ des seeläbi rahvuslikku eneseteadvust omariiklusest. Seletuse riigiõ­ iguslik tähendus seisnes asjaolus, et­ selles väljendati ja kirjeldati veel kord selgelt Eesti oma­riikluseni jõudmise protsessi demokraatlikku legitiimsust.­ Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis ­vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. Asutava Kogu aktidest olulisimad on lisaks eel­ mainitud seletusele 4. juunil 1919 vastu võetud Eesti Vaba­riigi valitsemise ajutine kord, 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus, 13. veebruaril 1920 Tartu rahu ­ratifitseerimine ning 15. juunil 1920 vastu võetud ­esimene Eesti Vabariigi põhiseadus. Eesti ühiskondliku iseolemise üldise aktiivsuse ja majandustegevuse vallandas 1919. aastal alanud maa­

20 RT 1919, 47, 97. 38 39 3. Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 4. juuni 191921 § 6. Ühegi Eesti vabariigi kodaniku isiku- ja korteripuutu- matust, kirjavahetuse saladust, südametunnistuse-, usu- tunnistamise-, sõna-, keeletarvitamise-, trüki-, koosoleku-, I. Üleüldised määrused. ühinemise- ja liikumisevabadust ei või kitsendada muidu, § 1. Eesti on iseseisev rippumata demokraatlik vabariik. kui tingimustel, mis seadustes määratakse. § 2. [Eesti maa-ala piiride kirjeldus…] § 7. Eesti vabariigis tuleb kindlustada igale kodanikule inim- § 3. Eesti vabariigi riigikeeleks on Eesti keel. väärilise ülespidamise õigus sellekohases seaduses määratud korras; selle õiguse teostamiseks tuleb Nendes kohtades, kus elanikkude enamus mitte Eesti, kindlustada kodanikkudele õigus maad saada harimiseks vaid kohalisel vähemus-rahvusel on, võib kohaliku oma ja eluasemeks ning võimalus tööd saada, samuti ema- ja valitsuseasutuste asjaajamise keeleks olla selle vähemus- tööjõukaitse ning nooruse, vanaduse, töövõimetuse ja rahvuse keel, kusjuures igaühel õigus on neis asutustes õnnetuste puhul tarviliku toetuse saamine riigilt. riigikeelt tarvitada. Kohalikud omavalitsusasutused, kus vähemus-rahvuse keel tarvitusel on, peavad riigikeelt § 8. Eesti kodanikkude vabadusi ja õigusi kitsendada ning tarvitama omas läbikäimises riikliste asutustega, kui ka iseäralisi kohustusi määrata võib ainult seaduslikus nende teiste omavalitsusasutustega, kus mitte sama korras väljakuulutatud sõjaseisukorra põhjal ja selle- vähemus-rahvuse keel tarvitusel ei ole. kohaste seaduste piirides.

Kohalikkudest vähemusrahvustest kodanikkudel on III. Võimudest. õigus riiklistesse keskasutustesse kirjalikult omas keeles § 9. Eesti vabariigi kõrgem võim kuulub Eesti vabariigi pöörata. Vähemus-rahvuste keelte tarvitamine kohtu ja rahvale. Rahva nimel ja tema valikul teostab kõrgemat kohalikkudes riiklistes asutustes määratakse ligemalt võimu Asutav Kogu. Vabariigi seaduslikuks esitajaks on eriseadustes. Asutava Kogu esimees; riigiesituse küsimustes on Märkus: Kohalikkudeks vähemus-rahvusteks peetakse Asutava Kogu esimehel õigus saada vabariigi valit- sakslasi, venelasi, rootslasi ja lätlasi. suselt vastavat informatsioni. Asutava Kogu volitusel ja valve all teostab ülemat II. Kodaniku õigustest ja kohustustest. valitsuslist võimu vabariigi valitsus. Asutava Kogu voli- § 4. Kõik Eesti vabariigi kodanikud on seaduse ees ühetao- tusel ja vabariigi nimel teostab ülemat kohtulist võimu lised. Seisuslisi eesõigusi ja tiitleid Eesti vabariigis ei ole. riigikohus. § 5. Eesti vabariigis on algharidus kõikidele kooliealistele Asutav Kogu, vabariigi valitsus ja riigikohus teostavad sunduslik ja maksuta. Iga vabariigi kodanik võib omas nendele antud võimu, alalõpmata hoides ja kaitstes emakeeles haridust saada. vabariigi välist rippumatust ja puutumatust, rahva õigusi ja head käekäiku, sisemist avalikku korda ja julge- olekut, ning kodanikkude õigusi ning vabadusi. 21 RT 1919, 44, 91 / RT 1919, 109, 199. 40 41 IV. Asutav Kogu. Kogu määrab tingimused ja tähtajad, mis rahvahääleta- misel täitmisele võtta. § 10. Asutav Kogu seab oma ülesandeks: Välja anda Eesti vabariigi põhiseadus ühes kodanikkude Eesti kodanikkudele kindlustatakse seaduste algatus- õiguste ja vabaduste aluste kindlaksmääramisega; õigus, kui sellekohane ettepanek tehtakse vähemalt ühtlasi kindlaks määrata maakorralduse ja tähtsamate 3000 hääleõigusliku kodaniku poolt, korras, mis ühiskondliste uuenduste alused. lähemalt määratakse sellekohases seaduses. § 11. Kuni jäädavas põhiseaduses ettenähtud seadusandline § 14. Asutava Kogu kutsub erakorraliselt kokku A. K. juhatus, asutus oma tegevust ei ole alganud, teostab Asutav Kogu kas enda algatusel, vabariigi valitsuse ehk 20 Asutava riigi seadusandlist ja juhtivat võimu; tema Kogu liikme nõudmisel. a) annab välja seadusi; Hädaseisukorras võib Asutava Kogu kokku kutsuda vabariigi valitsus. b) määrab vabariigi sissetulekute ja väljaminekute eelarve, kinnitab vabariigi kontrolöri aruanded, otsustab laenude ja raha tegemist; V. Vabariigi valitsus. d) valib vabariigi valitsuse liikmed ehk ministrid ja § 15. Eesti vabariigi ülemat korraldavat ja täidesaatvat võimu nende kohuste täitjad ja vabariigi valitsuse esimehe teostab vabariigi valitsus. Tema valitseb kõigi vabariigi ehk peaministri ja tema asemiku, riigikohtu liikmed sise- ja välisasjade üle, kokkukõlas seadustega ja ja esi­mehe ja riigikontrolöri ja kinnitab ametisse riigi määrustega, mis Eestis maksavad, samuti ka juht- kontrollnõukogu liikmed; nööridega ja ülesannetega, mis Asutava Kogu poolt e) arutab ja kinnitab võõraste riikidega tehtavad temale antakse: lepingud ja liidud, volitab sõda kuulutama ja rahu a) hoolitseb vabariigi sisemise ja välise julgeoleku ja tegema, kuulutab välja sõjaseisukorra; kaitse eest. Hädaseisukorras võib vabariigi valitsus g) teostab ülemvalvet vabariigi valitsuse tegevuse üle Asutava Kogu istangute vaheajal kogu riigi ehk tema ja võib temalt ja tema liikmetelt aru pärida ja neid üksikud osad sõjaseisukorda kuulutada. Niisugusel vastutusele võtta ning juhtnööre ja ülesandeid valit- korral kutsutakse Asutav Kogu viibimata kokku; susele anda. b) määrab sõjaministri ettepanekul vabariigi rahvaväe § 12. [---] ülemjuhataja; § 13. Asutava Kogu seadused, millel edasilükkamatuse iseloom d) hoolitseb vabariigi rahaasjade eest, paneb Asutavale puudub, peab ette pandama rahvale vastuvõtmiseks ehk Kogule ette riigi sissetulekute ja väljaminekute tagasilükkamiseks, kui 25.000 hääleõiguslist kodanikku eelarved ja aruanded; ehk 1/3 Asutava Kogu liikmetest seda nõuavad. Asutav e) paneb Asutavale Kogule ette seaduste eelnõud;

42 43 f) annab Asutavale Kogule aru omast tegevusest ja VI. Asutava Kogu ja vabariigi valitsuse kavatsustest. liikmete õigustest. § 16. Vabariigi Valitsus valitakse üheks aastaks ehk, kui jäädav põhiseadus varemalt välja töötatakse ja maksma § 19. Asutava Kogu ja vabariigi valitsuse liikmed vastutavad pannakse, selle põhjal moodustatud valitsuse tegevu- üleüldisel alusel niihästi harilikkude süütegude eest, mis sesse astumiseni. nende poolt korda saadetud Asutava Kogu ehk valitsuse liikmeks olemise ajal, kui ka süütegude eest, mis nende § 17. Vabariigi valitsuse tegevust ühtlustab ja valitsuse koos- poolt korda saadetud ametikohuste täitmisel ehk olekuid juhatab valitsuse esimees, ehk tema äraolekul täitmise puhul. tema asemik, kes mõlemad valitakse valitsuse ameti- kestvuse ajaks. Asutavas Kogus ehk tema komisjonides ettekantud mõtteavalduste ja seletuste eest ei või kedagi vastu- Valitsus on otsusevõimuline, kui vähemalt pool tema tusele võtta. liikmeid koos on. Valitsuse koosolekud on kinnised. § 20. Asutava Kogu ja vabariigi valitsuse liikmeid võib nende Vabariigi Valitsuse esimehe ja liikmete vahekorra ja poolt kordasaadetud süütegude pärast vastutusele Valitsuse tegevuse korraldamise kohta pannakse maksma võtta ehk aresteerida ja nende korterid läbi otsida ainult lähemad määrused eriseaduse väljaandmise teel. Asutava Kogu ehk, kui A. K. koos ei ole, § 12. ettenähtud § 18. Asjad, mis Vabariigi valitsusele alluvad, jagatakse seadusandlise delegatsioni otsuse põhjal. Eitav otsus on Asutava Kogu poolt ametkondade ehk ministeriumite lõpulik. Jaatava otsuse põhjal vastutusele võtmise asjus järele Valitsuse liikmete vahel ära. Ministeriumid on: lahkub kaebealune ametikohuste täitmiselt ning asja 1) haridus-, 2) kaubandus- ja tööstus-, 3) kohtu-, arutamine allub riigikohtule. 4) põllutöö-, 5) raha-, 6) sise-, 7) sõja-, 8) teede-, 9) toitlus-, § 21. Asutava Kogu ja valitsuse liikmed on vabastatud riigi- 10) töö- ja hoolekande- ja 11) välisministerium. kaitse teenistuse kohustest. Märkus 1.: Asutaval Kogul on õigus kaks ehk rohkem ametkonda ühe valitsusliikme juhatada anda. VII. Seaduste ja määruste jõud. Märkus 2.: Kohalikkude vähemusrahvuste kulturhuvide kaitseks luuakse haridusministeriumi juure kulturosa- § 22. Kõik senised seadused ja seaduslised määrused jäävad konnad, kelle juhatajad (rahvussekretärid) vähemus- maksma, kuni Asutav Kogu, vabariigi valitsus, ehk muud rahvuste organisatsionide ettepanekul vabariigi sellekohased seaduslikud võimud neid seaduslises valitsuse poolt ametisse määratakse. Küsimustes, milles korrras ei kaota, ei muuda, ega täienda, ehk kui see osakondade juhatajad (rahvussekretärid) haridus- valitsemise ajutine kord neid ei ole juba kaotanud, ministri otsusega nõus ei ole, on neil õigus esineda muutnud ehk täiendanud. referentidena vabariigi valitsuses.

44 45 KOMMENTAAR § 23. Vabariigi seadused omandavad seadusliku jõu nende vastuvõtmisega Asutava Kogu ehk vabariigi seadus­ Asutav Kogu oli põhiseaduse eelne, kuid legitiimne andluse asutuse poolt ja hakkavad maksma «Riigi rahva esinduskogu. Põhikorra mõttes (eel)parlament, Teatajas» avaldamise ja kohalejõudmise päevast, kui mitte teist tähtaega ja teistsugust avaldamise korda mis oli Eesti vastloodud omariikluse praktilise üles­ A. K. poolt ei ole ettenähtud. ehitamise ja korraldamise keskne organ. Riiklus tuli õiguspäraselt „käima saada“ ning valitsemise ajutine VIII. Valitsemise ajutise korra elusseviimine kord määras lühidalt ja kokkuvõtlikult kindlaks loodud ja muutmine. riigi korralduse ja toimimise põhiskeemi. § 24. Seda valitsemise ajutist korda võib muuta ainult siis, kui Valitsemise ajutise korra töötas välja Asutava Kogu vähemalt pool Asutava Kogu liikmete üleüldisest arvust teisel koosolekul loodud 15-liikmeline põhiseadus­ sellega nõus on. komisjon kuu aja jooksul ja seda Eestile väga keeru­ § 25. Vabariigi ajutine kord hakkab maksma tema avaldamise listel aegadel (I maailmasõda, im­ peeriumite kokku­ päevast «Riigi Teatajas» ja maksab kuni Eesti vabariigi varisemine ning käimasolev Vabadussõda). Kord põhiseaduse väljakuulutamiseni. võeti Asutava Kogu poolt vastu 4. mail 1919. Ajutine kord kuulutas kõrgeimaks võimuks ja r­ ahva Asutava Kogu esimees: A. Rei. Sekretär: H. Martna. nimel võimu teostajaks Asutava Kogu. Valitsemise ajutisse korda kirjutati sisse enamik seniseid riigi­ õiguslikke otsustusi ja akte, millest olulisi­mad olid järgmised: ­ Asutava Kogu pädevuse kindlaksmääramine, - Eesti territooriumi fikseerimine (kirjeldamine), - Eesti elanike põhiõiguste ja -kohustuste ning nende kaitse tagamise üldaluste sätestamine, - Vabariigi Valitsuse nimetamine täidesaatva võimu juhiks ning tema pädevuse kindlaksmääramine, - seniste õigusaktide kehtivuse määratlemine, - Riigikohtu määramine kõrgeimaks kohtuvõimu instantsiks, - eesti keele riigikeeleks tunnistamine ning vähemuskeelte kasutamise üle otsustamine. 46 47 Asutava Kogu avamine „Estonias“ 23. aprillil 1919 Tallinnas. Rahvusarhiiv. Foto: Parikas 48 49 Asutava Kogu kokkukutsumist korraldanud komitee. Vasakult haridus­ ministeeriumi kunstiosakonna juhataja Hanno Kompus, Maanõukogu liige Karl Johannes Virma, insener E. Haberman, Asutava Kogu valimiste peakomitee sekretär J. Teiman, Maapäeva esimees Kaarel Parts, sõjaministri adjutant leitnant Vildenau, Maanõukogu liige Ado Birk. Rahvusarhiiv. Foto: A. Vannas 50 51 4. Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (Tartu rahu). 2. veebruar 192022 Artikkel I Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb ­lepinguosaliste vahel sõja seisukord. EESTI ühelt poolt ning VENEMAA teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid Artikkel II rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude ja õiglase rahu teha ja määrasid selleks oma volinikkudeks: Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku EESTI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemäära- Asutava Kogu liikme Jaan Jaani poja POSKA, mise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi Asutava Kogu liikme Ants Jaani poja PIIP’i, ­rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning ­igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Asutava Kogu liikme Mait Aleksandri poja PÜÜMANN’i, Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, Asutava Kogu liikme Julius Jüri poja SELJAMAA ja kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähen- Kindral-Staabi kindralmajori Jaan Heinrichi poja SOOTS’i datud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad. ja Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE ­kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu. NÕUKOGUDE VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE [---] NÕUKOGU

Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväeliste ja Kasakate Saadikute Nõukogude Täidesaatva Kesk-Komitee liikme Adolf Abrami poja JOFFE ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikme Isidor Emmanueli poja GUKOVSKY. Nimetatud volinikud, kokku tulnud Tartus, leppisid, pärast vastastikust volituste ettenäitamist, mis tarvilikus vormis kokkuseatuteks ning täitsa korras olevateks tunnistati, järgnevas kokku:

22 RT 1920, 24/25. 52 53 Tartu rahu läbirääkimiste Eesti ja Vene delegatsioonid. Vasakul Eesti, paremal Vene delegatsioon. Rahvusarhiiv. Foto: A. Lomp 54 55 Eesti Vabariigi esindajad Tartu rahu sõlmimisel. Vasakult Ants Piip, Jaan Soots, Jaan Poska, Julius Seljamäe, Mait Püümann (Püümets). Rahvusarhiiv. Foto: Parikas 56 57 KOMMENTAAR Eesti rahvale ja riigile põhjapanevalt tähtsaks aktiks tuleb Tartu rahu pidada selle sõlmimise kontekstis – Tartu rahu eelduseks ja eduks lõi aluse võidukas see oli sajanditepikkuse suverääni (Venemaa) ja va­ salli Vabadussõda.­ (Eesti) vahe­line leping, millega esimene tunnistas Tartu rahu lepingut on nimetatud (nt Lennart Meri) expressis verbis ehk otsesõnaliselt ja ühemõtteliselt teise ka Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks23. Selles süm­ (Eesti) eraldumist iseseisva riigina ning loobus igavesti boolses võrdluses on mõistetav eluline tagapõhi – elu­ oma suverääni­võimust tema üle. Praktikas oli see Vene jõulisele sündinule kirjutatakse välja sünnitunnistus. poole jaoks ­päevapoliitiline, näiline ja ajutine samm, Siiski on selles ütluses rohkem sümbolismi ja rahvus­ mida näitasid Nõukogude Venemaa edasised sammud likku uhkust kui otsest riigiõiguslikku tähendust. Eesti Vaba­riigi suhtes. Iseenesest ei ole kahepoolne leping kahe riigi vahel Rahuleping oli esimene rahvusvaheline leping osa­ üldjuhul konstitutsioonilist tähendust omav akt. Lisaks poolte vahel. Huvitatud olid sellest mõlemad pooled, oli Eesti oma riik nii de facto kui de jure juba olemas. nii Eesti kui ka Venemaa. Tartu rahule järgnesid teised Tüvitekstide hulka on see valitud omariiklusele suure lepingud teiste riikidega, mis oli I maailmasõja järgse sümboolse tähenduse pärast, kuid mitte ainult. impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekkimise osa. Tartu rahu võimaldas saavutada riikluse sellist olu­ Rahuleping soodustas riikkondsete ehk Eesti kodanik­ list omadust nagu rahvusvaheline tunnustus teiste konna koondumist ning määratles täpselt Eesti Vaba­ riikide poolt. Nii tunnustas Soome valitsus Eesti riigi riigipiiri ehk territooriumi, kus kehtib vastloodud Vabariiki de jure 7. juulil 1920, Poola valitsus 31. det­ riigi suveräänne võim. sembril 1920 ja Entente’i Ülemnõukogu 26. jaanuaril Rahuleping oli tunduvalt mahukam kui eespool 1921. See ei läinud siiski kergelt, mida näitas ka esitatud tekstiosa. See sisaldas lisaks suure hulga Eesti R­ ahvasteliitu astumise palve tagasilükkamine ­tehnilisi-praktilisi norme, millel puudus otsene ja 1920. aasta detsembris. Tunnustus sõltus paljus lääne­ ­oluline riigiõiguslik tähendus. Näiteks oli selles palju riikide hoiakust enamliku Venemaa suhtes. korralduslikke norme sõjavägede, varade, repatriee­ rimise, piiri jmt kohta. 23 Vene Föderatsiooni välisministeeriumi ametliku seiskoha järgi, mis esitati Muu hulgas anti I ilmasõja järel impeeriumite lagu­ Tartu rahu 100. aastapäeva eelõhtul, on Tartu rahuleping kehtetu ja kuulub nemise käigus tekkinud riikidele sõjasegadustes laiali ajalukku. Venemaa seisukoha järgi kaotas Eesti kui riik subjektsuse Eesti 24 astumisel Nõukogude Liitu 1940. aastal ning on uus riik, mis tekkis NSV Liidu paisatud rahvaste opteerumise õigus . Ühe aasta lagunemisel. See tõlgendus on nn „kolmanda vabariigi“ tee, mida püüti teostada ­jooksul oli õigus Eestisse naasta Nõukogude Venemaal Eesti taasiseseisvumisel (vt taasiseseisvumise aegsete aktide kommentaare). Eesti Vabariik peab Tartu rahu endiselt kehtivaks ning üheks aluseks riikluse järjepidevusele. 24 Õigus teatud aja jooksul valida, millises riigis soovitakse elada. 58 59 elavatel Eesti elanikel, samamoodi said Eestis elavad Venemaa alamad tagasi pöörduda Venemaale. Kokkuvõtvalt oli Tartu rahulepingu olulisemad riigiõiguslikud tulemused sellised: - lõpetati kahe riigi vaheline sõjategevus, tunnistati rahvaste vaba tahet enesemääramiseks25, - Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti riigi rippumatust26 ja iseseisvust, loobudes vaba- tahtlikult ja igaveseks ajaks kõigist suverääni- õigustest Eesti rahva ja maa üle, - fikseeriti kahe riigi vaheline piir27, - määratleti mõlema riigi alamate (kodanike) opteerumise ehk kodakondsuse valimise kord.

Tartu rahulepingus olevad kokkulepped aitasid Eesti riigil kinnistada omariiklust. Rahuleping ratifit­ seeriti Asutavas Kogus 13. veebruaril 192028.

25 See oli üks esimesi rahva enesemääramise õiguse praktilisi teostamisi selle nüüdisaegses tähenduses. 26 Rippumatus tolleaegses kõnepruugis tähendas sõltumatust. 27 Nõukogude Venemaa (NSV Liit) loobus Tartu rahulepingus fikseeritud piirist ning muutis seda mitmel korral ühepoolselt. Viimane ehk nn ENSV administratiivpiir on saanud praeguse Eesti Vabariigi de facto riigipiiriks, mis ei ole aga senini kinnitatud praeguste riikide vahelise uue ratifitseeritud piirilepinguga. 28 Eesti annekteerimise ja okupeerimise aegadel viidi Tartu rahu originaaltekst 1940. aastal Rootsi Riigiarhiivi varjule ning toodi vabasse Eestisse tagasi Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Rahudelegatsiooni liikmete 2002. aastal. poolt allkirjastatud eksemplar. Riigiarhiiv. 60 61 62 63 Eesti delegatsiooni liikmed Tartu rahu sõlmimisel. Vasakult: delegatsiooni juht Jaan Poska, kindral Jaan Soots, kolonel Victor Mutt. Tagaplaanil allkirjastab lepingut Ants Piip. Eesti Ajaloomuuseum. Foto: A. Lomp

64 65 PÕHISEADUSED tunnustatud määrused maksavad Eestis tema õigus- liku korra lahutamatuina osadena. 5. Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920 vastu võetud Keegi ei või end vabandada seaduse mitteteadmisega. (esimene) Eesti Vabariigi põhiseadus § 5. Eesti Vabariigi riigikeeleks on Eesti keel.

Peatükk II. EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. Eesti kodanikkude põhiõigustest. Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920 a. vastuvõetud § 6. Kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Ei või Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua olla avalikõiguslikke eesõigusi ja paheõigusi, mis olene- riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks vad sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest. sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tule­- Seisusi ja seisuslikke tiitleid Eestis ei ole. vastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises § 7. Eesti Vabariik ei anna autähti ja aumärke oma kodanik- kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise kudele, väljaarvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei põhiseaduse: ole Eesti kodanikkudel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärke ja autähti. Peatükk I. Üleüldised määrused. § 8. Isikupuutumatus on Eestis kindlustatud. § 1. Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on Kedagi ei või jälgida muidu kui seadustes ettenähtud rahva käes. juhtumistel ja korras. § 2. Eesti maa-alasse kuuluvad Harjumaa, Läänemaa, Järva- Välja arvatud kuriteolt tabamisel, ei või kedagi vangis- maa, Virumaa ühes Narva linna ja ümbruskonnaga, tada või kitsendada isikulises vabaduses muidu kui Tartumaa, Viljandimaa, Pärnumaa, Valga linn, Võrumaa, kohtu-võimude otsusel, kus juures see otsus põhjenda- Petserimaa ja muud piiriäärsed mannermaa kohad, kus tuna peab olema kuulutatud vangistatule mitte hiljemalt Eesti rahvast asumas, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja kui 3 päeva peale vangistamise. Otsuse kuulutamist muud Eesti vetes olevad saared ja leetseljakud. vangistatule on õigus nõuda igal kodanikul, kui kuuluta- Eesti piiride kindlaksmääramine sünnib rahvusvaheliste mine mitte sündinud ei ole eelnimetatud tähtajal. lepingute läbi. Ühtki kodanikku ei või vastu tema tahtmist temale § 3. Eesti riigivõimu ei saa keegi teostada muidu, kui põhi- seaduse poolt määratud kohtu alt üle viia teise alla. seaduse või põhiseaduse alusel antud seaduste põhjal. § 9. Eestis ei või karistada kedagi tema teo pärast ilma, et see § 4. Eestis maksavad tema enese asutuste poolt antud või tegu karistusvääriliseks oleks tunnistatud seaduses, mis tunnustatud seadused. Rahvusvahelise õiguse üld- enne selle teo kordasaatmist maksma hakanud.

66 67 § 10. Kodu on puutumatu. Ei või olla tungimist eluasemesse Vastavad asutused on kohustatud asjale andma seadus- või selle läbiotsimist muidu kui juhtumistel ja nõuete liku käigu. täitmisel, mis on seaduses tähendatud. § 16. Ei ole tarvis mingisugust eelluba riigiametnikkude § 11. Eestis on usu ja südametunnistuse vabadus. Keegi ei ole kohtulikule vastutusele võtmiseks. kohustatud korda saatma usutunnistuslikke tegusid, § 17. Liikumine ja elukoha muutmine on Eestis vaba. Selles olema usutunnistusliku ühingu liige ega kandma selle vabaduses ei või kitsendada ega takistada kedagi kasuks avalikke kohustusi. muidu kui kohtuvõimude poolt. Usuliste talituste täitmine on takistamatu, kui see ei käi Tervishoidlikkel põhjustel võivad seda vabadust kitsen- avaliku korra ja kõlbluse vastu. dada või takistada ka teised võimud vastavais seadustes Usutunnistus ega ilmavaade ei või vabanduseks olla ettenähtud juhtumistel ja korras. kuriteo kordasaatmisele või kodaniku kohuste täitmisest § 18. Kõigil Eesti kodanikkudel on õigus avalikku rahu rikku- kõrvalehoidmisele. mata koosolekuid pidada sõjariistadeta. Riigiusku Eestis ei ole. Ühinguisse ja liitudesse koondumine on Eestis vaba. § 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides Streigi vabadus on Eestis kindlustatud. maksuta. Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeele­ Neid õigusi võib seadus piirata ainult avaliku julgeoleku õpetus. Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all. huvides. Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia § 19. Eestis on kindlustatud vabadus elukutset valida ja ette- neis piirides nagu seda ette näeb nende asutuste seadus- võtteid avada ning kasutada põllutöös, kaubanduses, andlikul teel kinnitatud põhikiri. tööstuses, samuti muil majandusaladel. Selles vabaduses § 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, ei või kedagi kitsendada või takistada muidu kui sea- kirjas, pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsen- duste põhjal ja piirides. dada ainult kõlbuse ja riigi kaitseks. § 20. Iga Eesti kodanik on vaba oma rahvuse määramises. Tsensuuri Eestis ei ole. Juhtumistel, mil isiklik määramine mitte võimalik ei ole, sünnib see seaduses ettenähtud korras. § 14. Eestis on kindlustatud sõnumite ja kirjade saladus, mis edasi antakse posti, telegrahvi ja telefoni või mõnel § 21. Eesti piirides elavate vähemusrahvuste liikmed võivad muul üldtarvitataval teel. Erandeid teha on õigus kohtu- ellu kutsuda oma rahvuskultuurilistes ja hoolekande võimudel seadustes ettenähtud juhtumistel. huvides sellekohaseid autonoomseid asutusi, nii palju § 15. Eestis on kindlustatud õigus pöörata kaebustega kui nad vastu ei käi riigihuvidele. ja palvetega vastavate avalikkude asutuste poole. § 22. Neis kohtades, kus elanikkude enamus ei ole Eesti, Pöördumiste kaasas ei tohi käia mingi surveabinõu. vaid kohalikul vähemusrahvusel, võib kohalikkude

68 69 omavalitsusasutuste asjaajamise keeleks olla selle Peatükk III. vähemusrahvuse keel, kus juures igal ühel õigus on Rahvast. tarvitada neis asutustes riigikeelt. Kohalikud oma- § 27. Riigivõimu kõrgemaks teostajaks Eestis on rahvas ise oma valitsusasutused, kus vähemusrahvuse keel tarvitusel, hääleõiguslikkude kodanikkude näol. Hääleõiguslik on peavad riigikeelt tarvitama läbikäimises riiklikkude iga kodanik, kes on saanud kakskümmend aasta vanaks asutustega, kui ka nende teiste omavalitsusasutustega, ja on olnud vahetpidamata vähemalt ühe aasta Eesti kus ei ole tarvitusel sama vähemusrahvuse keel. kodakondsuses. § 23. Saksa, Vene ja Rootsi rahvusest kodanikkudel on õigus § 28. Hääleõiguslikud ei ole kodanikud: 1) kes seadusandlikus pöörata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma korras on tunnistatud nõdra- või hullumeelseks ja 2) pime- keeli. Eriseaduses määratakse ligemalt nende rahvuste dad, kurttummad ja pillajad, kui nad on eestkostmise all. keelte tarvitamine kohtus ja kohalikkudes riiklikkudes Hääleõigusest jäetakse ilma mõned liigid kuritegijaid asutustes, kui ka omavalitsusasutustes. Riigikogu valimisseaduse põhjal. § 24. Eraomandus on Eestis igale kodanikule kindlustatud. § 29. Rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise, 2) rahva- Ilma omaniku nõusolekuta võib seda võõrandada ainult algatamise ja 3) Riigikogu valimise teel. üleüldistes huvides seaduste põhjal ja seadustes ette­ nähtud korras. § 30. Iga Riigikogu poolt vastuvõetud seadus jääb väljakuulu- tamata kahe kuu kestes tema vastuvõtmise päevast § 25. Majandusliku elu korraldamine Eestis peab vastama arvates, kui seda nõuab kolmas osa Riigikogu seaduslikust õigluse põhimõtteile, mille sihiks on inimeseväärilise koosseisust. Kui selle aja jooksul kakskümmendviis tuhat ülespidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi, hääleõiguslikku kodanikku nõuab, et nimetatud seadus mis käivad harimiseks maasaamise, eluaseme- ja töö- esitakse rahvale vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks, saamise, samuti emakaitse, tööjõukaitse ning nooruse, siis oleneb pärastine väljakuulutus rahvahääletuse taga- vanaduse, töövõimetuse või õnnetuste puhul tarviliku järgedest. toetuse saamise kohta. § 31. Rahvaalgatamise korras on kahelkümnelviiel tuhandel § 26. Kodanikkude õiguste ja vabaduste üleslugemine eel- hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus seisvais §§ (6-24) ei kõrvalda mitte teisi õigusi, mis antakse, muudetaks või tunnistatakse maksvusetuks. järgnevad selle põhiseaduse mõttest ehk on temaga Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seadus- kokkukõlas. eelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena Kodanikkude vabaduse ja põhiõiguste erakorralised välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pan- kitsendused astuvad jõusse seaduslikus korras kindla nakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasi- tähtajani väljakuulutatud kaitseseisukorra puhul vasta- lükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahva- vate seaduste põhjal ja piirides. hääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omandab ta seadusliku jõu.

70 71 § 32. Kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud § 39. Iga kolme aasta järele võetakse ette uued Riigikogu seaduse või võtab vastu Riigikogu poolt tagasilükatud valimised. Riigikogu liigete volituste algus arvatakse seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised, mis Riigikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamise päevast. võetakse ette hiljemalt seitsekümmendviis päeva pärast § 40. Juhtumisel, kui Riigikogu liige kaotab oma valimisõiguse, rahvahääletamist. on vangistatud Riigikogu loal, lahkub surma läbi või § 33. Rahvahääletused sünnivad Riigikogu juhatuse ülevalvel. volitusi maha pannes, astub tema asemele valimis- Rahvahääletamise alused ja kord määratakse eriseaduses. seaduse korras uus liige eelmises paragrahvis ettenähtud § 34. Rahvahääletamisele ei kuulu ega või rahvaalgatamise teel tähtajani. otsustamisele tulla eelarve ja laenude tegemine, maksu- § 41. Riigikogu astub kokku korraliseks istungjärguks igal aas- seadused, sõjakuulutamine ja rahutegemine, kaitseseisu- tal oktoobri esimesel esmaspäeval. korra väljakuulutamine ja lõpetamine, mobilisatsiooni ja § 42. Riigikogu Juhatus võib Riigikogu kokku kutsuda ka era- demobilisatsiooni väljakuulutamine, samuti ka lepingud korralisteks istungiteks, kui asjaolud seda nõuavad. Ta võõraste riikidega. peab seda tegema, kui seda nõuab Vabariigi Valitsus või 1/4 Riigikogu seaduslikust koosseisust. Peatükk IV. Riigikogu. § 43. Riigikogu valib oma esimesel peale valimist istungil esimehe ja teised juhatuse liikmed. Seda istungit juhatab § 35. Rahvaesitajana teostab riigi seadusandlikku võimu Riigi- kuni esimehe valimiseni eelmise Riigikogu esimees. kogu. § 44. Riigikogu annab välja oma kodukorra, mis avaldatakse § 36. Riigikogus on sada liiget, kes valitakse üleüldisel, ühe- seadusena. taolisel, otsekohesel ja salasel hääletamisel proportsio- naalsuse põhimõtete alusel. § 45. Riigikogu liikmed ei ole seotud mandaatide läbi. Riigikogul on õigus oma liigete arvu suurendada; selle- § 46. Riigikogu on otsustusvõimeline, kui on koos vähemalt kohane seadus hakkab maksma järgmistel Riigikogu pooled liikmed tema seaduslikust koosseisust. valimistel. § 47. Riigikogu koosolekud on avalikud. Ainult erakorralistel Riigikogu valimisseadus antakse välja eriseadusena. juhtumistel, kui sellega on nõus 2/3 koosolijaist liigetest võib kuulutada Riigikogu koosoleku kinniseks. § 37. Õigus Riigikogu liigete valimisest osa võtta või ennast Riigikogu liikmeks valida lasta on igal Eesti kodanikul, kes § 48. Riigikogu liige ei kanna mingisugust vastutust peale on hääleõiguslik. kodukorras ettenähtu poliitiliste avalduste eest, mis ta on teinud Riigikogus ja tema kommisjonides. § 38. Riigikogu liikmed, väljaarvatud Vabariigi Valitsuse liigete abid, ei või olla Vabariigi Valitsuse ega tema asutuste poolt § 49. Ilma Riigikogu nõusolekuta ei või tema liiget vangistada, nimetatud ametites. välja arvatud juhtumised, mil ta on tabatud kuriteolt.

72 73 Niisugusel juhtumisel antakse vangistusest teada ühes Peatükk V. selle põhjustega mitte hiljemini kui 48 tunni kestes Riigi- Valitsusest. kogu Juhatusele, kes paneb selle ette Riigikogule otsus- § 57. Valitsemise võimu teostab Eestis Vabariigi Valitsus. tamiseks järgmisel koosolekul. § 58. Valitsus seisab koos Riigivanemast ja ministritest. Riigikogul on õigus oma liigetele määratud vangistust Viimaste arv, tööjaotus nende vahel, kui ka lähem asja- või teist kitsendust edasi lükata kunni Riigikogu istung- ajamise kord määratakse kindlaks eriseaduses. järgu vaheajani või volituste lõpuni. § 59. Vabariigi Valitsuse kutsub ametisse ja vabastab sellest § 50. Riigikogu liikmed vabastatakse nende volituste kestusel Riigikogu. Üksiku ministri lahkumise puhul täidab tema riigikaitseteenistusest. kohuseid uue ametisse astumiseni üks Vabariigi Valitsuse § 51. Riigikogu liikmed saavad sõiduraha ja tasu, mille suurus liigetest Valitsuse määramisel. määratakse kindlaks seaduses ja mida Riigikogu võib § 60. Vabariigi Valitsus juhib riigi sise- ja välispoliitikat, hoolitseb muuta ainult järgnevate Riigikogu koosseisude kohta. riigi välise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja seaduste § 52. Riigikogu annab välja seadusi, määrab riigi sissetulekute täitmise eest. Tema ja väljaminekute eelarve, otsustab laenude tegemise ja 1) seab kokku riigi sissetulekute ja väljaminekute eelarve muid asju põhiseaduse alusel. ja esitab selle Riigikogule kinnitamiseks; § 53. Riigikogu poolt vastuvõetud seadused kuulutab välja 2) nimetab ametisse ja vabastab sellest kaitseväelisi ja Riigikogu Juhatus. kodanlisi ametnikke, kuivõrd see ülesanne ei ole § 54. Kui seaduses eneses muud korda ja tähtaega ei ole ette usaldatud seaduste järele teiste ametasutuste kätte; nähtud, hakkab ta maksma kümnendal päeval peale 3) teeb Eesti Vabariigi nimel lepinguid võõraste riikidega avaldamist “Riigi Teatajas”. ja esitab need Riigikogule kinnitamiseks; § 55. Riigikogu teostab riigi asutuste ja ettevõtete majandus- 4) kuulutab sõja ja teeb rahu Riigikogu vastava otsuse liku tegevuse ja riigi eelarve täitmise kontrolli tema poolt põhjal; ametisse seatavate vastavate asutuste kaudu. 5) kuulutab välja kaitseseisukorra nii üksikuis riigiosades, § 56. Igal Riigikogu liikmel on õigus Riigikogu koosolekul kui ka kogu riigis ja esitab selle Riigikogule kinnita- küsimustega Valitsuse poole pöörata. Ühel neljandikul miseks; Riigikogu seaduslikust koosseisust on õigus Valitsuselt aru pärida, mille peale tuleb seletus anda. 6) esitab seaduseelnõusid Riigikogule; 7) annab välja seadustega kokkukõlas määrusi ja korral- dusi ja 8) otsustab armuandmise palved.

74 75 § 61. Riigivanem esitab Eesti Vabariiki, juhib ja ühtlustab­ § 71. Kohtunikke võib tagandada ametist ainult kohtu teel. Vabariigi Valitsuse tegevust, juhatab Valitsuse istungeid Kohtunikke võib vastu nende tahtmist paigutada ühest ja võib aru pärida üksikuilt ministritelt nende tegevuse kohast teise ainult seaduse täitmisest tingitud juhtu­- kohta. mistel. § 62. Riigivanemale määrab Vabariigi Valitsus oma liigete § 72. Kohtunikud ei või pidada peale seadustes ettenähtud hulgast asetäitja. juhtumiste kõrvalist palgalist ametit. § 63. Valitsuse istungid on kinnised. Ainult iseäralistel pidulik- § 73. Sellekohaste seaduste alusel ja korras alluvad üksikud kel juhtumistel võib neid lahtisteks kuulutada. liigid kriminaalasju vandekohtule. Vandekohtunikke ei § 64. Vabariigi Valitsusel peab olema Riigikogu usaldus. Valitsus seo eelmise paragrahvi nõuded. või tema üksikud liikmed lahkuvad ametist, kui Riigikogu § 74. Erakorralised kohtud on lubatud sellekohase seaduse neile avaldab otsekohest umbusaldust. piirides ainult sõjaajal, kaitseseisukorras ja sõjalaevadel. § 65. Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei, mis seisab Riigivanema valve all. Riigikantseleid juhatab Riigi- Peatükk VII. sekretäär, kelle nimetab ametisse Vabariigi Valitsus. Omavalitsusest. § 66. Kõik valitsemise aktid, mis antakse Valitsuse poolt peavad § 75. Omavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohal riigivõim, kandma Riigivanema, vastava ministri ja Riigisekretääri kuivõrd seaduses selleks ei ole loodud eriasutusi. allkirja. § 76. Omavalitsusüksuste esituskogud valitakse üleüldisel, ­ § 67. Riigivanema ja ministrite kohtulikule vastutusele võtmine ühetaolisel, otsekohesel ja salasel hääletamisel proport- ametalaste süütegude eest võib sündida üksnes Riigi- sionaalsuse põhimõtete alusel. kogu sellekohase otsuse põhjal. Asja arutamine allub § 77. Omavalitsusüksustel on õigus oma ülesannete täitmiseks Riigikohtule. maksusid võtta ja koormatusi peale panna seaduses kindlaks määratud piirides ja korras. Peatükk VI. Kohtust. § 68. Õiguse mõistmist Eestis teostavad omas tegevuses Peatükk VIII. rippumatud kohtud. Riigikaitsest. § 69. Ülemat kohtuvõimu Eestis teostab Riigikogu poolt valitud § 78. Kõik Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma Vabariigi riigikohtunikkudest koosseisev Riigikohus. kaitsest seaduses ettenähtud alustel ja korras. § 70. Kohtunikke, kui nad seaduse järele ei ole valitavad, § 79. Vabariigi kaitseks moodustatakse kaitseväed, mille ­ nimetab ametisse Riigikohus. kor ­raldus määratakse kindlaks eriseaduses.

76 77 § 80. Mobilisatsiooni väljakuulutamise kui ka sõja alguse korral § 87. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on rahval läheb Vabariigi kaitsevägede juhatamine Vabariigi rahvaalgatuse korras, kui ka Riigikogul harilikus korras. Valitsuselt tema poolt määratud iseäralise kaitsevägede § 88. Rahvas otsustab rahvahääletusel põhiseaduse muutmise, Ülemjuhataja kätte, kelle võimupiirid on kindlaks määra- olgu see algatatud kas rahvaalgatuse korras või Riigikogu tud eriseaduses. poolt. § 81. Vabariigi Valitsusel on õigus välja anda eriseaduses ette- § 89. Põhiseaduse muutmise eelnõu peab rahvale teada nähtud alustel ja korras kaitsevägedesse puudutavaid antama vähemalt kolm kuud enne rahvahääletuse päeva. seadlusi ja määrusi.

§ 82. Vabariigi kaitsejõudude mobilisatsiooni väljakuulutamise Asutava Kogu esimees: A. REI otsustab Riigikogu. Sekretär: H. MARTNA Vabariigi Valitsusel on õigus ilma Riigikogu otsust oota- mata mobilisatsiooni välja kuulutada, kui võõras riik on kuulutanud Vabariigile sõja, alanud sõjalise tegevuse või välja kuulutanud Vabariigi vastu mobilisatsiooni.

Peatükk IX. Riigi maksudest ja eelarvest. § 83. Ühtegi avalikku maksu või koormatust ei või kellelegi peale panna muidu kui seaduse alusel. § 84. Ei tohi kellelegi riigi kulul paiukit, vaevatasu või muud tasu määrata muidu kui sellekohase seaduse põhjal. § 85. Iga aasta jaoks seatakse riigi sissetulekute ja välja- minekute üleüldine eelarve kokku. Seadusandlikul teel võib selle maksvust jaoliselt pikendada kunni uue eel- arve vastuvõtmiseni.

Peatükk X. Põhiseaduse jõust ja muutmisest. § 86. Põhiseadus on vankumatuks juhteks Riigikogu ning kohtu ja valitsuse asutuste tegevuses.

78 79 KOMMENTAAR Kasutatakse ka kaudset viisi ehk põhiseaduse ­kehtestamist rahva esinduskogu (parlamendi) poolt. Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus oli esimene 1920. aastal oli kaudse viisi kasutamine seletatav aja­ omariiklik põhiseadus. Põhiseaduse väljatöötamine surve ning omariikluse vähese praktiseerimise ja kor­ sai Asutava Kogu riigiõiguslikuks peaülesandeks. ­Selle ralduse kogemusega. Eesti järgmised põhiseadused ­tarvis moodustati 4. juunil 1919 alaline 15-liikmeline (1933 ja 1992) kiideti heaks rahva poolt, v.a 1938. aasta põhiseaduse komisjon. Keeruliste olude tõttu olid põhiseadus, mille võttis vastu Rahvuskogu ja millele ­komisjoni töö ja selle teemakäsitlused h­ üp­likud. rahva heakskiitu ei küsitud. Tegu oli Eesti ajaloos esmakordse oma iseseisva Eesti esimene põhiseadus kandis endas selgeid ­riigi põhikorra, selle struktuuri ja sisu kindlaks­ ­ajastu mõjustusi. Selles peegeldus Prantsuse valgustus­ määramisega. Polnud just palju riigiõigust sügavuti aja, ­eriti Jean-Jacques Rousseau (1712–1778) parla­ tundjaid, samuti puudus omariikluse kogemus. Ka mentarismi aade ja Weimari Vabariigi29 põhiseaduse ­tollane riigiõiguslik/poliitiline olustik mujal Euroopas ideed: vabariiklus, parlamentaarne riigikord, pro­ ei pakkunud palju sobivaid eeskujusid. Pinget lisasid portsionaalne valimissüsteem jmt. Riigi tegelikus tolle aja olud. ­korralduses avaldas tugevat mõju ka Vene impeeriumi Põhiseaduskomisjoni esitatud eelnõu esimene ­luge­- riigiõ­ iguslik doktriin ja praktika. Viimane oli juurdu­ mine Asutavas Kogus toimus 27. mail 1920. Lõpp­ nud nii avalikus elus kui ka tollaste juhtivate juristide hääletus toimus 15. juunil 1920. Asutava Kogu proto­ õigusettevalmistuses.­ kolli kohaselt 90 rahvaesindaja osalusel toimunud Põhiseaduse 10 peatükki ja 89 paragrahvi koos hääletamisel ja „3 hääle wastuseismisel on Eesti wabariigi ­Riigikogu valimiste, rahvahääletamise ja rahvaalgata­ põhiseadus III lugemisel vastu võetud“. Eestist sai põhi­ mise õiguse seaduse maksmapaneku seadusega andis seadusega riik. kõik vältimatult vajaliku riikluse korraldamiseks. Põhi­ Põhiseadus jõustus pool aastat hiljem ehk 21. det­ seadus ei olnud ülevoolavalt pateetiline või loosunglik, sembril 1920 ja see kehtis muudatusteta 13 aastat. pigem pragmaatiline ja asjalik. Põhiseadusele kõrgeima võimaliku autoriteedi ja Eesti ajaloo esimese omariikliku põhiseaduse legitimatsiooni andmiseks kasutatakse üldjuhul selle vaieldamatu saavutus oli kinnitus sellest, et kõrgeim vastuvõtmist vahetult rahva poolt ehk rahvahääletust. võim kuulub rahvale. Põhiseaduses sätestati kodanike Kui põhiseaduse on heaks kiitnud rahva enamus, siis on põhjust eeldada, et rahvas võtab selle põhiseaduse 29 Weimari Vabariigiks nimetatakse Saksa Riiki ajajärgul, mil Weimari linnas omaks. vastuvõetud põhiseaduse alusel kehtis selles 1919–1933 demokraatlik riigikorraldus ja vabariik, ühtlasi oli põhiseaduslik eesmärk kodanike sotsiaalse kindlustuse tagamine, sisuliselt heaoluriigi loomine. 80 81 põhiõigused ja -vabadused, võimude lahususe ja õigus­ pettumuse demokraatia toimimisest ning kahtluse riikluse printsiip ning selge kohtute sõltumatuse riigi juhtimise usaldusväärsuses. Oma osa selles oli ka põhimõte.­ praegu tuntud valimiskünnise (5%) puudumine, mis Valimissüsteemis nähti ette üldised, ühetaolised ja võimaldas Riigikokku pääseda ka ühe koha saanud proportsionaalsed valimised salajase hääletamise teel. nimekirjal. 1926. aastast pidi nimekiri saama küll kaks Valida võisid nii mehed kui ka naised, kes olid vähe­ kohta, kuid üldpilti see oluliselt ei muutnud. ­Poliitiline malt 20 aastat vanad. Nähti ette ka rahvaalgatus ja killustatus tõi kaasa seaduseandja poliitiliselt väga k­ irju rahvahääletus. Tolles ajas olid need väga uuendus­ ja seeläbi raskelt juhitava koosseisu. Rolli mängis ka meelsed põhimõtted. parlamenta­rismikultuuri üldine nõrkus. Põhiseaduse preambul määratles omariikluse lähte­ Riigihalduses avaldas mõju ka tolleaegne, vähemalt alused ja taotlused, mis on jäänud väikeste muudatus­ juristkonnas valitsev arusaamine seaduslikkusest ning tega kehtima ka praeguses põhiseaduses ning näitab inimese ja võimu vahekorrast. Tsaariajast oldi h­ arjunud, sõnastuse aegumatuse kaudu selle õigsust. vähemalt riigiaparaadis, et võim määrab reeglid ja 1920. aasta põhiseadust on õigusega nimetatud ­võimuga ei vaielda. Seadusest tuleb kinni pidada ning ­demokraatlikuks põhiseaduseks. Selle kokkuvõtvateks võimudelt ei nõuta, vaid võime palutakse. Samas vää­ rib väljendusteks on eespool viidatud ja tänapäevani tunnustust see, et võimude tegevusele püstitati selge tunnus­tatud demokraatliku riigimudeli põhimõtted. seaduslikkuse nõue30. Kindlasti väärib eraldi esiletõstmist omas ajas põhjalik Üldiselt demokraatliku riigivalitsemise varjukülg ja kaugeleulatuv põhiõiguste ja -vabaduste kataloog. oli paljude tsaariaegsete õigusaktide ja praktikate Sellega mindi kaasa Euroopa teiste riikide uuema ­kestmine pikki aastaid pärast iseseisvumist ja põhi­ ­trendiga. Samas, põhiõigused ja -vabadused küll dekla­ seaduse k­ ehtestamist. Nii näiteks kehtis pealinnas, reeriti, kuid nõrgaks jäi nende tegeliku teostamise piiriäärsetel aladel ja raudteel sõjaseisukord (kaitse­- mehhanism, täpsemalt puudus ametkondlik järele­ seisu­kord) ning siseministril olid kuni 1930. aastani valve nende kaitse üle ja kohtulik järelevalve oli piira­ veneaegse kindral­kuberneri õigused. tud. Seda ei seatud ühegi ametii­siku ega institutsiooni Kuigi Asutava Kogu põhiseaduskomisjon nägi ette otseseks ülesandeks. poolpresidentaalset riigikorraldust, jäi see lahendus Põhiseaduse nõrkuseks oli vähe läbimõeldud napilt põhiseadusest välja ja esimeses põhiseaduses ­võimude vastastikune kontroll ja tasakaal, mis andis puudus riigipea institutsioon. Üks põhjusi selleks oli laiad volitused seaduseandjale ning viis sellega täitev­

võimu (valitsuse) nõrkusele. See riigiõiguslik puudu­ 30 Tõe huvides tuleb märkida, et sarnased õigused ja vabadused jääk tõi kaasa sagedased valitsuskriisid ja avalikkuse olid kirjas ka Venemaa 1906. aasta põhiseaduses. 82 83 soov eitada monarhistlikku valitsemisvormi. Põhi­ kogemus pani neid edaspidi rahvahääletustest hoi­ seaduse koostamisel oli suuri vaidlusi nii parlamendi duma31. Samas ei muudetud ka sätet, millega t­oetuse kahekojalisuse kui ka parlamentaarse või ­presidentaalse mittesaamisel oleks Riigikogul kohustus laiali minna. valitsemismudeli suhtes. ­Vastavalt vaieldi ka ­presidendi Eesti piirides elavatele vähemusrahvustele nähti ette rolli ja võimupädevuse üle. Presidendi ­institutsioonile Euroopas uuenduslik ja edumeelne kultuurautonoomia esitasid teravat vastuseisu Asutavas Kogus dominee­ võimalus. Asjakohane seadus võeti vastu 1925. aastal rinud sotsid ning k­ omisjoni esimees, tolle aja suur ning seda kasutasid Eestis elavad sakslased ja juudid. autoriteet Jaan Poska andis sellele järele. Presidendi Põhiseaduse § 75 tähendas Eestis kogukondlikust institutsiooni ei peetud parlamentaarsele riigile koha­ omavalitsusmudelist üleminekut ühtsele riigihaldus­ seks ja sellest loobuti. likule mudelile, kus omavalitsust käsitati riigihalduse Tasakaalustava pädevusega riigipea puudumist võib osana. Sellises asjakorralduses, mis kehtib ka täna­ pidada ka riigiõiguslikuks nõrkuseks ja praktikas ette päeval, valitseb riigiõiguslik vastuolu, sest nii kõrgemat tulnud valitsuskriiside üheks põhjuseks. Riigipea esinduskogu (Riigikogu) kui ka kohaliku ­omavalitsuse funktsioonid olid ära jagatud parlamendi (Riigikogu) esinduskogusid valitakse (legitimeeritakse) samal v­ iisil ning täitevvõimu ehk valitsuse ja selle juhi (keda ja põhimõtetel toimuvatel valimistel. See eeldab koha­ ­nimetati riigivanemaks) vahel. Muu hulgas viis parla­ like omavalitsuste olemist autonoomsed ning nende mendi võimu­täius ja tasakaalustavate mehhanismide mittekäsitamist riigi käepikendusena kohtadel. puudulikkus mitmel puhul seaduseandja põhiseadus­ Riigi kiire areng, muutused Euroopas ja muus maa­ järgsete volituste ületamiseni. ilmas ning sisepoliitilised32, sh riigiõiguslikud ehk Esiletoomist väärivad riigivalitsemises rahva o­ saluse ­võimu ebastabiilsuse probleemid viisid 1920ndate ettenägemine, vähemusrahvustele keeleautonoomia ­lõpus ja 1930ndate alguses tõsistele diskussioonidele võimaldamine ja kohalike omavalitsuste m­ ääratlemine. uue põhiseaduse vajaduse üle. § 29 sätestas, et “rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääle­ tamise, 2) rahvaalgatamise ja 3) Riigikogu valimise teel“. Tavaseaduse rahvahääletust katsetati 1923. aastal koolides usuõpetuse asjus. Riigikogu lükkas rahva­ 31 algatuse korras esitatud eelnõu tagasi. Rahvaalgatuseks Sarnase probleemiga ollakse silmitsi ka praegu kehtivas põhiseaduses. Selgituseks: rahvahääletus ehk referendum võib olla kas õiguslikult siduv, oli vaja 25 000 inimese toetust. Järgnes rahvahääletus, mis võib kaasa tuua parlamendi laialimineku, või nõuandev, mis on mis kiitis eelnõu heaks. Riigikogu pidi seejärel enne- valitsusele juhiseks, kuid ei too kaasa parlamendi kohustuslikku laialiminekut. Viimane on sisuliselt rahvaküsitlus. tähtaegselt laiali minema, sest Riigikogu ettepanek 32 Poliitiliselt domineerivaim neist oli vabadussõjalaste ehk nn vapside ei saanud rahva toetust. Võimule valus rahvariikluse liikumine ja vastasseis ametliku riigivõimuga. 84 85 6. Eesti Vabariigi (1920) põhiseaduse muutmise seadus33 ehk nn 1934. aasta põhiseadus Riigikogu valimisseadus antakse välja eriseadusena. § 39. Iga nelja aasta järele võetakse ette uued Riigikogu valimised. Rahvaalgatamise korras algatatud ning rahva poolt rahva­hääletamisel 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 vastuvõetud Riigivanemal on õigus määrata enne nelja aasta möödu- mist uued Riigikogu valimised, kui seda nõuavad riiklikud EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE MUUTMISE SEADUS. kaalutlused. Sel juhul valimised peavad toimuma Eesti Vabariigi põhiseaduse §§ 87–89 alusel Eesti rahvas otsustas: hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates määruse väljakuulu- tamise päevast. I osa. Riigikogu liigete volitused algavad Riigikogu valimiste Eesti Vabariigi põhiseaduse sissejuhatav osa, §§ 29, 36, 39, 41, tagajärgede väljakuulutamise päevast. 42, 43, 44, 51, 53, 54, 55, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 69, 70, 75, 76, 80, 81, 82, 86 ja peatükk V pealkiri muuta ja ­panna § 41. Riigikogu korralised istungjärgud algavad igal aastal maksma järgmises redaktsioonis: oktoobri esimesel esmaspäeval ning kestavad mitte kauem kui kuus kuud. Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtes luua ja ­arendada riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vaba­ Riigivanemal on õigus lõpetada Riigikogu korralist istung- dusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks järku enne kuue kuu möödumist, kui seda nõuavad riik- praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus likud kaalutlused. ja üldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu ning hiljem § 42. Riigivanema või kahekümneviie Riigikogu liikme kirjalikul rahvahääletamise kaudu järgmise põhiseaduse: nõudel on Riigikogu juhatus kohustatud kutsuma kokku § 29. Rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise, 2) rahva- Riigikogu erakorralisteks istungjärkudeks. algatamise, 3) Riigikogu valimise ja 4) Riigivanema Vaheajal, Riigikogu nelja-aastase kestvuse möödumisest valimise teel. või Riigivanema poolt Riigikogu uute valimiste määrami- Rahvahääletamisest, Riigikogu valimisest ja Riigivanema sest, kuni Riigikogu valimiste tagajärgede väljakuuluta- valimisest osavõtt on vabatahtlik. miseni võidakse Riigikogu kutsuda kokku erakorraliseks istungjärguks ainult Riigivanema nõudel. § 36. Riigikogus on viiskümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsio- Riigikogu erakorralise istungjärgu kestvuse määrab Riigi- naalsuse põhimõtete alusel, kuid nõnda, et valijal oleks vanem. võimalus valida üksikuid isikuid. § 43. Riigikogu valib oma esimesel, peale valimisi, istungil esi- mehe ja teised juhatuse liikmed. Seda istungit juhatab seni, kuni valitud esimees, Riigikogu vanem liige.

33 RT 1933, 86, 628. 86 87 § 44. Riigikogu kodukord kuulutatakse välja seadusena. Peatükk V. Riigivanematest ja Vabariigi Valitsusest. § 51. Riigikogu liikmed saavad Riigikogu liikme kohuste täitmise eest tasu Riigikogu istungjärkude kestvusel. § 57. Rahva esindajana teostab riigi kõrgemat valitsemisvõimu Tasu alused ja suurus määratakse seadusega, mida Riigivanem. Riigivanema juures on riigi valitsemiseks võib muuta ainult järgnevate Riigikogu koosseisude Vabariigi Valitsus. kohta. § 58. Riigivanema valib rahvas üldise, ühetaolise, otsese ja salajase hääletamise kaudu viieks aastaks. § 53. Riigikogu poolt või rahvahääletamisel vastuvõetud seadused esitab Riigikogu juhatus Riigivanemale välja- Kui esimesel hääletamisel ükski kandidaat ei saa osa- kuulutamiseks. võtjate häälte enamust, siis toimetatakse teine hääleta- mine hiljemalt kolme kuu jooksul. Teiseks hääletamiseks Riigivanemal on õigus riiklikkudel kaalutlustel jätta välja võib seada üles uusi kandidaate. Teisel hääletamisel kuulutamata Riigikogu poolt vastuvõetud seadusi, andes loetakse valituks kandidaat, kes on saanud kõige rohkem nad uueks arutamiseks ja otsustamiseks Riigikogule. hääli. Kui mitu kandidaati on saanud ühepalju hääli, Põhiseaduse § 34 ettenähtud seadusi Riigivanem võib loetakse valituks see, kes on vanem. riiklikkudel kaalutlustel jätta väljakuulutamata seni, kuni Riigivanemaks on valitav iga hääleõiguslik kodanik, kes Riigikogu nad võtnud vastu Riigivanema poolt soovita- on vähemalt neljakümne aastane ja seatud üles kandidaa- tud muudatustega või kuni Riigikogu pärast järgmisi diks vähemalt kümnetuhande hääleõigusliku kodaniku valimisi võtab vastu sama seaduse. poolt. Riigivanema lähem valimiskord määratakse Oma otsuses seaduse väljakuulutamata jätmise kohta seadusega. ühes asjaomaste kaalutlustega Riigivanem teatab Riigi- § 59. Riigivanema volitused algavad Riigikogu ees antava kogu juhatusele hiljemalt kolmekümne päeva jooksul, pühaliku tõotusega, mis on järgmine: arvates seaduse kättesaamisest. “Mina, N. N, rahva tahtel asudes Riigivanema kohuste § 54. Ükski seadus ei hakka maksma väljakuulutamiseta. täitmisele, pühalikult tõotan ustavalt kaitsta Eesti Vaba- riigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teos- Kui seaduses eneses ei ole nähtud ette muud korda ja tada minule usaldatud volitusi ning nende volituste tähtaega, hakkab ta maksma kümnendal päeval pärast ulatuses kõigi oma võimistega ja parema arusaamisega avaldamist Riigi Teatajas. töötada Eesti riigi ja rahva kasuks.” § 55. Riigikogu teostab riigi asutuste ja ettevõtete majan- Riigivanema amet ei või olla seotud ühegi muu teenis- dusliku tegevuse ja riigi eelarve täitmise kontrolli tema tusega ega kutseülesannetega. Kui Riigivanemaks on poolt seaduse alusel ellukutsutavate vastavate asutuste valitud Riigikogu liige, siis loetakse ta Riigikogust lahku- kaudu. nuks pühaliku tõotuse andmisega.

88 89 Riigivanemale volituste kestel maksetav tasu määratakse 9) otsustab armuandmise palveid kohtulikult määra- seadusega, mida võib muuta ainult järgneval valimisel tud karistuse vähendamiseks või kustutamiseks, valitava Riigivanema kohta. 10) annab seadusega kooskõlas määrusi, Kui Riigivanema amet on vaba või Riigivanem ei saa 11) esitab seaduse-eelnõusid Riigikogule, täita oma ülesandeid haiguse või muude takistuste tõttu, 12) edasilükkamatu riikliku vajaduse korral kuulutab siis täidab tema ülesandeid peaminister. Kui Riigivanema seaduse-eelnõud välja dekreedina, millel on seaduse amet on vaba või takistused on vältavat laadi, siis ­asutakse jõud. Dekreet ei või muuta rahvahääletamise, võimalikult ruttu uue Riigivanema valimisele. rahvaalgatamise, Riigikogu valimise ega Riigivanema valimise seadust. Dekreet on maksev kuni selle ära- § 60. Riigivanem juhib riigi sise- ja välispoliitikat, hoolitseb muutmiseni Riigivanema või Riigikogu poolt. riigi välise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja seaduste täitmise eest. § 61. Riigivanema otsused, et olla maksvad, peavad olema kirjutatud alla Riigivanema poolt ning – arvatud välja Riigivanem peale muude põhiseaduses ettenähtud Vabariigi Valitsuse või selle üksiku liikme ametisse kutsu- ülesannete: mine ja ametist vabastamine, enne nelja aasta möödumist 1) esindab Eesti Vabariiki, määrab Eesti Vabariigi uute Riigikogu valimiste määramine, Riigikogu korraliste esindajad välisriikidesse ja võtab vastu välisriikide istungjärkude lõpetamine, Riigikogu erakorraliste istung- esindajad, järkude kestvuse kindlaksmääramine ja riigikohtunik- 2) valvab riigivõimu teostamise üle seadusega määra- kude ning kohtunikkude ametisse kinnitamine, – ka tud korras, peaministri või asjaomase ministri poolt, kes vastutab 3) esitab Riigikogule kinnitamiseks riigi sissetulekute otsuse eest Riigikogu ees. ja väljaminekute eelarve, Kui Riigivanema otsus on põhiseaduse või seaduse 4) nimetab ametisse ja samuti vabastab sellest kaitse- vastane, siis peaminister või asjaomane minister on väelasi ja kodanlisi ametnikke, kuivõrt see ülesanne kohustatud keelduma otsusele kaasallakirjutamast. seadustega ei ole usaldatud teistele ametiasutustele, § 62. Riigivanema otsused võetakse Vabariigi Valitsuses täit- 5) sõlmib Eesti Vabariigi nimel lepinguid välisriikidega miseks peaministri või asjaomase ministri ettekandel. ja esitab need kinnitamiseks Riigikogule, Kui ettekandja minister leiab, et Riigivanema otsus on 6) kuulutab sõja ja teeb rahu Riigikogu vastava otsuse põhiseaduse või seaduse vastane, siis ta teatab sellest põhjal, Vabariigi Valitsusele. Kui Vabariigi Valitsus pärast asja 7) kuulutab välja kaitseseisukorra nii üksikutes riigi- arutamist ühineb ettekandja ministri arvamusega, siis palub osades, kui ka kogu riigis ja esitab selle kinnita­miseks ta Riigivanemat oma otsuse võtta tagasi või muuta. Riigikogule, Kui Riigivanem jääb oma otsuse juurde, on Vabariigi Valitsus 8) on kaitsevägede kõrgem juht, kohustatud kuulutama temale, et otsus ei ole teostatav.

90 91 § 63. Vabariigi Valitsus või tema üksikud liikmed lahkuvad § 66. Riigivanema juures on temale ja Vabariigi Valitsusele ametist, kui Riigikogu avaldab neile otsest umbusaldust ühine riigikantselei. ja Riigivanem selle peale ei pea tarvilikuks määrata uusi Riigikantseleid juhatab riigisekretär, kelle nimetab Riigikogu valimisi. ametisse Riigivanem. § 64. Vabariigi Valitsuse kutsub ametisse Riigivanem. § 67. Riigivanemat, peaministrit ja ministreid võib võtta kohtu- Vabariigi Valitsuse vabastab ametist Riigivanem kas enda likule vastutusele üksnes Riigikogu sellekohase otsuse algatusel, peaministri esitisel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Asja arutamine allub Riigikohtule. Vastutusele avalduse põhjal. võtmise ja asja arutamise kord määratakse seadusega. Vabariigi Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. § 69. Ülemat kohtuvõimu Eestis teostab riigikohtunikkudest Peaministrile Riigivanem määrab ministrite seast ­asetäitja. koosnev Riigikohus. Riigikohtunikud kinnitab ametisse Peaminister ühtlustab Vabariigi Valitsuse tegevust, juha- Riigivanem Riigikohtu poolt esitatud kandidaatide hul- tab Vabariigi Valitsuse istungeid, kui seda ei pea tarvilikuks gast. teha Riigivanem, võib pärida aru üksikutelt ministritelt § 70. Kohtunikke, kui nad ei ole valitavad seaduse järele, kinni- nende tegevuse kohta ja esitada üksikuid ministreid kui tab Riigikohtu ettepanekul ametisse Riigivanem. ka kogu Vabariigi Valitsust ametist vabastamiseks. § 75. Linna, alevi ja valla omavalitsuste kaudu teostab valit- Iga minister on oma ministeeriumi juht. Ministrite arv, semist kohal riigivõim, kuivõrt seaduses selleks ei ole tööjaotus ministeeriumide vahel ja nende asjaajamise loodud eriasutusi. kord määratakse seadusega. § 76. Omavalitsusüksuste esitusekogud valitakse üldisel, ühe- Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised. Ainult erilistel taolisel, otsekohesel ja salajasel hääletamisel proportsio- pidulikel juhtudel võib Riigivanema korraldusel neid naalsuse põhimõtete alusel, kuid nõnda, et valijal oleks kuulutada lahtisteks. võimalus valida üksikuid isikuid. § 65. Vabariigi Valitsuse võimkonda kuulub: Riigivanema § 80. Mobilisatsiooni väljakuulutamise kui ka sõja alguse korral otsuste teostamine põhiseaduse alusel, asjade arutamine läheb kaitsevägede ülemjuhatamine Riigivanema poolt ja otsustamine, mis temale antud seaduste alusel, muud määratud kaitsevägede ülemjuhatajale, kelle võimupiirid küsimused riigi valitsemise alal, mis põhiseadusega või on määratud seadusega. seadustega ei ole jäetud Riigivanemale või mõnele ministrile ministeeriumi juhina või mõnele alluvale § 81. Riigivanemal on õigus anda eriseaduses ettenähtud asutusele. alustel ja korras kaitsevägedesse puutuvaid seadlusi ja määrusi. Kui Vabariigi Valitsus leiab, et tema õigus mingi küsimuse lõplikuks lahendamiseks on vaieldav, siis lahendab võim- § 82. Vabariigi kaitsejõudude mobilisatsiooni väljakuulutamise konna küsimuse Riigivanem. otsustab Riigikogu.

92 93 Riigivanemal on õigus Riigikogu otsust ootamata kuulu- § 4. Senise Riigikogu volitused lõpevad eelmises paragrahvis tada välja mobilisatsiooni, kui välisriik on kuulutanud tähendatud uue Riigikogu volituste algusega. Vabariigile sõja, alanud sõjalise tegevuse või kuulutanud Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatuste maksma- välja Vabariigi vastu mobilisatsiooni. hakkamisel ametisolev Riigivanem loetakse peaministriks, § 86. Põhiseadus on vankumatuks juhteks Riigikogu, Riigi- arvates põhiseaduse muudatuste maksmahakkamise vanema, valitsusasutuste ja kohtute tegevuses. päevast kuni käesoleva seaduse I osa § 58 põhjal valitsus Riigivanema volituste alguseni.

II osa. Algkirjale alla kirjutanud: Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse maksmapane- miseks määrata järgmist: Riigikogu Esimees K. Einbund. Sekretär J. Loosalu. § 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatused, mis väljendatud Asjadevalitseja E. Maddison. käesoleva seaduse I osas, hakkavad maksma sajandal päeval pärast selle seaduse vastuvõtmist rahvahääleta- misel. Ühes sellega kaotavad maksvuse Eesti Vabariigi põhiseaduse (RT 113/114 – 1920) sissejuhatav osa, §§ 29, 36, 39, 41, 42, 43, 44, 51, 53, 54, 55, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 69, 70, 75, 76, 80, 81, 82, 86 ja peatükk V pealkiri, mis asendatakse käesoleva seaduse I osas ettenähtud sissejuhatava osaga, paragrahvidega ja pea- tükk V pealkirjaga. § 2. Üheksakümneüheksa päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse vastuvõtmisest rahvahääletamisel, Riigikogu on kohustatud panema maksma seadused, mis on tarvilikud käesoleva seaduse I osas väljendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatuste teostamiseks pärast nende maksmahakkamist. § 3. Uued Riigikogu valimised ja Riigivanema valimised võe- takse ette hiljemalt saja päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse I osas väljendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatuste maksmahakkamise päevast (käesoleva seaduse II osa § 1).

94 95 Riigivanem Konstantin Päts Eesti Vabariigi uue põhiseaduse jõustumisotsusele alla kirjutamas (seisab riigisekretär Karl Terras) 23. jaanuaril 1934. Rahvusarhiiv. 96 97 Vabariigi Valitsuse pidulik koosolek Eesti Vabariigi uue põhiseaduse jõustumisel 24. jaanuaril 1934. Rahvusarhiiv. 98 99 KOMMENTAAR Ettepanekuid kehtiva riigiõigusliku olukorra (põhi­ seaduse) muutmiseks hakati tegema juba vähem kui Vormiliselt oli tegu kehtiva, s.o 1920. aasta p­ õhiseaduse viie aasta möödumisel esimese põhiseaduse kehtima paranduste ja täiendustega. Need olid aga sisus seda­ hakkamisest. Alates 1930ndatest aastatest tulid need võrd ulatuslikud34, et seda on hakatud nimet­ama ­Eesti valdavalt kahest leerist: ühelt poolt valitsuserakondadelt Vabariigi teiseks põhiseaduseks. ning teiselt poolt uue tõusva ja tugeva sisepoliitilise Põhiseaduse uues tekstis kajastusid reaktsioonid jõu, Vabadussõjalaste Liidu ehk nn vapside poolt. esimese põhiseaduse puudustele – aastatel 1920–1933 Esimene leer toimis üldjuhul läbi avaliku poliitilise vahetus valitsus 17 korral! Valitsusevahetustega kaas­ võimu ja Riigikogu, teine aga rahvaliikumise ja nesid sisepoliitilised heitlused eri leeride vahel ning -algatuse korras. Liikumised vastandusid üksteisele mõju avaldasid ka kahe ilmasõja vahelised arengud poliitiliselt, kuid mõlemale liinile ühine oli taotlus teistes Euroopa riikides. Kokkuvõtlikult väljendus see tugevdada riigipea institutsiooni ja vähendada üldise pöördena vabariiklikult, demokraatlikult parlamendi rolli. ­parlamentarismilt autokraatse valitsemisviisi poole. Vastavalt kehtivale põhiseadusele pandi valitsus­ Selles kontekstis väärib esiletoomist Eesti ja Saksa­ ringkondades valminud eelnõud Riigikogu poolt maa riigiõiguslike arengute suur sarnasus I maailma­ rahva­hääletusele, aga need kukkusid kahel korral läbi. sõjale järgnenud 15 aasta jooksul. Saksamaal vahetus Rahvaalgatuse korras esitatud Vabadussõjalaste Liidu 14 aasta jooksul 16 valitsust. Sisepoliitiline ebastabiil­ eelnõu sai aga rahva ülekaaluka toetuse ja 1920. aasta sus tõi kaasa ootuse korra ja stabiilsuse järele. Sellele põhiseaduse täiendused ehk Eesti teine põhiseadus reageeris riigipea Hindenburg võimu koondamisega jõustus 24. jaanuaril 1934. enda kätte ja parlamendi tasalülitamisega. Eestis Selleks, et vältida poliitiliste oponentide ehk ­toimetas sarnaselt Konstantin Päts. vapside võimuletulekut, panid valitsusjuht Konstantin Eesti ja Saksamaa arengud lahknesid natsionaal­ Päts ja endine, Vabadussõja-aegne sõjavägede ülem­ sotsialistide võimuletulekuga Saksamaal 1932. aastal. juhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 toime riigi­ Sisepoliitilise baasi riigiõiguslikeks muutusteks Eestis pöörde. Riigivanema dekreediga kehtestati üleriigiline lõi Riigikogu V koosseisus enamuse saanud paremtiib, kaitseseisukord. mille moodustasid Põllumeeste Kogude ja Asunike Kaitseseisukord kui riigi julgeolekut toetav eri­ ühisnimekiri. režiim tähendas kodanike põhiõiguste ja -vabaduste olulist piiramist, poliitiliselt tundlike õiguserikku­miste allutamist sõjakohtutele jmt. 34 Muudeti sissejuhatav osa ning kokku 30 olulist paragrahvi. 100 101 Vapsidelt äravõetud põhiseadusliku ja õigusliku korra maksmapaneku seaduse tekst. Rahvusarhiiv. Vapsidelt äravõetud pöördumine Eesti rahva poole. Rahvusarhiiv. 102 103 Ajaleht Kaja esileht 14. märtsist 1934.

104 105 1934–1940 said tuntuks kui vaikiva oleku aastad. 2. Kontroll rahva esinduskogu valimiste ja tegevuse Opositsioonilise vabadussõjalaste liikumise vastu üle. raken­dati karme repressioone, riigis kehtestati ­tsensuur, - Riigivanem sai õiguse määrata erakorralisi üld- ellu kutsuti Riiklik Propagandatalitus, poliitilised valimisi ehk Riigikogu uue koosseisu valimisi ­parteid keelustati, moodustati valitsust toetav organi­ enne nelja aasta möödumist ning lõpetada satsioon Isamaaliit jmt. parlamendi (Riigikogu) korralisi istungjärke Kaitseseisukorda pikendati korduvalt ja tegelikku­ enne tähtaega; sisuliselt oli see täielik kontroll ses jäi kaitseseisukord kehtima Eesti okupeerimiseni parlamendi üle. 1940. aastal. Riigi ainujuhtimine koondus Konstantin - Seaduse järgi ümbervalimisele kuuluv Riigikogu Pätsi kätte. Rahva esinduskogu – Riigikogu – ei saade­ kutsuti küll kokku, kuid istungjärk lõpetati ja tud küll laiali, kuid selle tegevus halvati aastateks. parlament jäi formaalselt, kuid samas sisulise töö Pööre presidentaalsuse poole väljendus kokkuvõtvalt ja võimuta ametisse kuni uue põhiseaduse jõus- järgmises.­ tumiseni 1. jaanuaril 1938. 1. Riigipea muutumine täitevvõimu tegevjuhiks. - Rahvaesinduse ehk Riigikogu liikmete arvu - Riigivanema (riigipea ehk presidendi) institut- vähendati sajalt viiekümnele ning valimisperioodi sioon lahutati Vabariigi Valitsuse juhist ning suurendati kolmelt aastalt neljale. valitsus eesotsas peaministriga muutus riigi- 3. Suurem kontroll kohtunikkonna koosseisu ja a­­ me- vanema juures olevaks, tema poolt ellu kutsu- tisse nimetamise üle. tavaks ja kontrollitavaks koguks; Vabariigi - Riigivanem nimetas ametisse kõik kohtunikud, Valitsuse võimkond määratleti riigivanema sh riigikohtunikud. otsuste elluviimisena. - Lisaks Riigikohtu poolt esitatud kohtunike - Edasilükkamatu riikliku vajaduse korral, mille kandidaatidele võis riigivanem esitada ka enda määras riigivanem ise, võis ta anda seaduse- valitud kandidaate. jõulisi dekreete ehk valitseda riigipea dekreetide - Riigivanem nimetas ametisse riigiprokuröri ja alusel; aastatel 1935–1936 toimus kogu seadus- teised prokurörid. andlus, sh riigieelarve vastuvõtmine, ainu- 4. Täitevvõimu sekkumine põhiõiguste ja vabaduste isikuliste dekreetide alusel. kasutamisse ning haridus- ja teadusellu. - Ainuisikuline otsustamine pädevusvaidluste üle35. - Autonoomia piiramine asutuste juhtide ametisse nimetamises.

35 Täielikum nimekiri riigivanema pädevustest on esitatud põhiseaduse §-s 60. 106 107 Eesti teist põhiseadust ei rakendatud kunagi täies ulatuses. Riigivanema ja Riigikogu järgmise, VI koos­ seisu valimised pidid uue põhiseaduse alusel toimuma 29. ja 30. aprillil 1934. Riigivanema 19. märtsi 1934 dekreediga lükati need kaitseseisukorra kehtivuse ­lõpuni siiski edasi. Põhiseaduses ette nähtud valimised jäid toimumata. Riigivanem otsustas ainuisikuliselt, küll valikuliselt ja formaalselt põhiseadusele ja seadustele toetudes, normaalse demokraatliku protsessi peatada. Riigipea ja parlament olid küll algselt demokraatlikult valitud, ent demokraatlikus ühiskonnas peaks mõlema legiti­ matsiooni uuendama, seda aga ei tehtud. Põhiseadus­ liku korra kohase legitimatsioonita riigipea juhtis­ riiki kolme ja poole aasta jooksul oma (ainui­sikuliste) dekreetidega.­ Aastatel 1934–1938 kehtinud põhiseaduslikku ­korda mõjustasid oluliselt kaks akti. Nendeks olid Riigikogu poolt 10. juulil 1930 vastu võetud kaitse­ seisukorra seadus36 ja 19. jaanuaril 1934 vastu võetud valitsemise korraldamise seadus37. Need ­avasid lähe­ malt ja detailides võimu koondumise täitevvõimu ja selle juhi kätte ning rahva, kodanikuühis­konna ja nende esindajate kõrvale­tõrjumise. Riigivanem Päts kasutas olukorra välti­matuse selgitamisel isegi ­väljendit „rahvas on haige“, sestap peab ta karmil käel ise asju otsustama.

36 RT 1930, 61, 423. 37 RT 1934, 5, 36. Kaitseseisukorra seadus. Riigi Teataja, 05.08.1930. 108 109 1934. aasta põhiseadus sai juba koostamise ja vastu­ ­parandused Eesti Vabariigi põhiseaduses või va­ jaduse võtmise ajal erialainimeste kriitika osaliseks38. See korral välja töötada ja vastu võtta uus põhiseadus. põhi­seadus peegeldas Eesti sisepoliitilisi arenguid, võimu- Rahvuskogu kavandati kahekojalisena. Esimesel võitlust ja piirkondlikke mõjustusi ning kaudselt trende kojal oli 80 liiget, kes pidi valitama rahva poolt üldisel, mujal Euroopas. Kuigi põhiseaduslikkuse ­kohtulik järele­ ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel isiku­ valve Euroopas (näiteks Austrias) oli juba osati tuntud, valimise põhimõtte alusel. Teisel kojal oli 40 liiget. See piirdus see siiski kelsenliku39 seaduslikkuse kontrolliga. pidi koosnema kohtute, omavalitsuste, majanduslike Seda peegeldab ka Eestis käibinud õiguskäsitlus. ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvuste kultuur­ Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve, võimude omavalitsuste, Tartu Ülikooli, kaitseliidu ja kirikute lahusus ja tasakaalustamine ning vastastikune kontroll, esindajaist riigivanema poolt määratavatel alustel ja nii nagu see toimis Ameerikas ja on laiemalt tuntud korras. Lisaks nähti teises kojas ette riigivanema poolt täna­päeval, ei olnud omaaegses Eestis ja Euroopaski valitud ja ­nimetatud kümme liiget, kellel oli põhi­ kuigi ulatusliku mõjuga. Võimalik, et riigiõiguslike seaduse väljatöötamiseks vajalikud teadmised ja põhitõdede parem avalik t­undmine ja printsiipide kogemused.­ austamine ning sisuline ja sõltumatu, mitte formaalne, Rahvuskogu esimene ja teine koda pidid töötama põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve olemasolu eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvus­ aidanuks ebademokraatlikke arenguid vältida. kogu üld­koosolek, kus küsimus otsustatakse häälte­ Demokraatia puudumist pidanuks tajuma lõpuks enamusega. P­ õhiseaduse väljatöötamiseks nähti ette ka Konstantin Päts, kuid selle asemel esitas ta oma ainu­ kuus kuud alates Rahvuskogu kokkutulekust. 23.–25. ­võimu tugevdamiseks ja legitimeerimiseks 8. jaanuaril veebruaril 1936 toimunud rahvahääletus kiitis heaks 1936 rahvale rahvahääletusel otsustamiseks Rahvus­ Rahvus­kogu moodustamise uue põhiseaduse välja­ kogu kokkukutsumise otsuse kava. Kava kohaselt oli töötamiseks. ­Rahvuskogu põhiseaduse väljatöötamise Rahvuskogu ülesanne välja töötada ja vastu võtta vaja­likud ülesandega oli teatud määral võrreldav 1992. aasta Põhiseaduse A­ ssambleega. 1937. aasta Rahvuskogu oli 38 Põllumeeste Kogude kongressil 18. veebruaril 1934 kritiseeris põhiseadust demokraatlik ainult osaliselt (esimeses kojas oli ainult ka Konstantin Päts, kuid arvas, et „eelnõu tuli siiski vastu võtta, kuna üks opositsiooni esin­ daja), kandes endas selgelt suu­ paremat polnud“. See ei takistanud teda vähimalgi määral põhiseadust kasutades edaspidi ainuvalitseda. Kummatigi tunnistas Riigikohus natud ja kontrollitud demokraatia jooni. 12. märtsi 1934 riigipöörde ja kaitseseisukorra kehtestamise oma Rahvuskogu alustas tööd 18. veebruaril 1937 ning 5. detsembri 1934 otsusega seadusele vastavaks. kiitis 28. juulil 1937 uue põhiseaduse teksti heaks. 39 Hans Kelsen – Austria õigusfilosoof ja teoreetik, Austria põhiseaduse autor, positiivse õiguse, seaduslikkuse ja õiguse range hierarhilisuse ­Põhiseaduse vastuvõtmine Rahvuskogu poolt toimus ja sellepõhise põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve edendaja. kehtivat põhiseadust rikkudes, sest see nägi ette muut­ mise rahvahääletusel. 110 111 Rahvuskogu avakoosolek, valitsuse loožis. Esiplaanil Kaarel Parts, Johan Laidoner ja Konstantin Päts. 112 113 Rahvuskogu juhatus. Esimene rida vasakult: Mihkel Pung (teise koja esi- mees), Jüri Uluots (esimese koja esimees), Jakob Kristelstein (esimese koja esimene abiesimees). Teine rida vasakult: Heinrich-Eduard Lauri (esimese koja teine abiesimees), Aleksander Tõnisson (teise koja esimene abiesimees), Anton Palvadre (teise koja teine abiesimees). Rahvusarhiiv. Foto: Parikas 114 115 Eesti Vabariigi uue põhiseaduse kava väljatöötamiseks moodustatud erikomisjon. Vasakult: riigivanema esindaja Rahvuskogus ja kohtuministeeriumi nõunik Johannes Klesment, Rahvuskogu teise koja liige ja üldaruandja vande­ advokaat Ado Anderkopp, riigisekretär Karl Terras, Rahvuskogu teise koja ­liige ja ajalehe Vaba Maa peatoimetaja Eduard Laaman, Rahvuskogu teise koja liige riigikohtunik Anton Palvadre, Rahvuskogu teise koja liige ja Riikliku Propagandatalituse juhataja Hugo Villi Kukke. Rahvusarhiiv. Foto: Parikas 116 117 7. Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus40 § 3. Riigivõimu ei saa keegi teostada muidu kui Põhiseaduse ja sellega kokkukõlas olevate seaduste alusel. EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. Põhiseadus on vankumatuks juhteks Vabariigi Presidendi, Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevuses. 23., 24. ja 25. veebruarist 1936 p. 1 põhjal on Rahvuskogu § 4. Eestis on jõus ainult tema oma asutiste poolt kehtima- vastu võtnud oma Esimese Koja poolt 19. juunil 1937, pandud seadused. 15. juulil 1937 ja 22. juulil 1937, oma Teise Koja poolt Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud eeskirjad kehtivad 8. juulil 1937 ja 22. juulil 1937 ja oma üldkoosoleku poolt Eestis õigusliku korra lahutamatute osadena. 28. juulil 1937 alljärgneva seaduse, Keegi ei või end vabandada seaduse mitteteadmisega. mille käesolevaga Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 53 § 5. Eesti riigikeeleks on eesti keel. esimese lõike alusel kuulutan välja. § 6. Eesti riigivärvideks on sinine, must ja valge. Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enda­ Riigilipu ja riigivapi kuju määrab seadus. määramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadu- sele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule 2. peatükk. ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende Eesti kodanikkude õigused ja kohused. ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, § 7. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema ja mida juhibvalitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava seadusliku toiminguga. valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koos- Kodakondsuse omandamise ja kaotamise lähemad tööl, volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu, kes tingimused määrab seadus. samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse: § 8. Iga kodaniku ülimaks kohuseks on olla ustav Eesti riigile ja ta põhiseaduslikule korrale. 1. peatükk. Kuulumusest riiklikku ühiskonda tulenevad kodaniku Üldeeskirjad. seaduslikud kohused ja koormatised. § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima Samast kuulumusest võrsuvad kodaniku seaduslikud riigivõimu kandja on rahvas. õigused ja vabadused. § 2. Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik. § 9. Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Ei või olla sündimisest, usust, soost ega rahvusest sõltuvaid avalik- õiguslikke eesõigusi ega õiguste kitsendusi.

40 RT 1937, 71, 590. 118 119 Seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Seaduses ettenähtud § 15. Mõtete avaldamine sõnas, trükis, kirjas, pildis ja kujutises aluseil ja korras võidakse määrata tiitleid ainult ameti, on vaba. Seda vabadust võib seadusega kitsendada riigi kutse ja teadusliku astme tähistamiseks. julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse ja kodaniku hea nime § 10. Isikupuutumatus on kindlustatud. kaitseks. Kedagi ei või jälitada muidu kui seaduses ettenähtud Trükitoodete tsensuuri ei ole. juhtudel ja korras. § 16. Posti, telegraafi, telefoni või mõnel muul üldtarvituslikul Kedagi ei või vahistada ega isikulises vabaduses kitsen- teel edasiantavate sõnumite ja kirjade saladus on kind- dada muidu kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. lustatud. Erandeid võidakse teha kuritegevuse vastu Vahi all ei või kedagi pidada üle seitsmekümne kahe võitlemiseks seaduses ettenähtud aluseil ja korras. tunni ilma kohtuvõimude sellekohase korralduseta. ­Vastav kohtuvõimude korraldus peab vahistatule aval­ § 17. Kodanikel on õigus seaduses ettenähtud aluseil ja korras datama järgneva kahekümne nelja tunni jooksul. pidada koosolekuid avaliku rahu ja julgeoleku nõudeid rikkumata. Ühtki kodanikku ei või vastu tema tahtmist üle viia temale seaduse poolt määratud kohtu alt teise alla. § 18. Kodanikel on õigus seaduses ettenähtud aluseil ja korras koonduda kultuurilistesse, teaduslikesse, üldkasulikesse, § 11. Kedagi ei või karistada tema teo pärast, kui see tegu ei kutselistesse, poliitilistesse ja muisse ühinguisse ning ole karistatavaks tunnustatud seaduses, mis jõustunud liitudesse. enne selle teo toimepanemist. § 12. Kodu on puutumatu. Seadusega võidakse seda õigust kitsendada riigi julge- oleku, avaliku korra ja kõlbluse huvides. Ei tohi tungida elamusse ega seda läbi otsida muidu kui juhtudel ja nõuete täitmisel, mis on ette nähtud seaduses. § 19. Iga kodanik on õigustatud säilitama oma rahvusse kuuluvuse. § 13. Liikumine ja elukoha muutmine on vaba. Seda vabadust võidakse kitsendada seaduses ettenähtud Rahvusse kuuluvuse lähemad alused määrab seadus. alusel ja korras. § 20. Vähemusrahvuste liikmed võivad seaduse alusel ja korras § 14. Südametunnistuse- ja usuvabadus on kindlustatud. ellu kutsuda kultuurilistes ja hoolekande huvides oma- Kuulumine kirikuisse ja usuühinguisse on vaba. valitsuslikke asutisi. Suuremaile kirikuile võidakse seadusega anda avalik- § 21. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning riigielu õiguslikke aluseid. Riigikirikut ei ole. alusena on riigi kaitse all. Usuliste talituste täitmine on vaba, kui see ei kahjusta Abielu korraldavad seadused tugenevad abikaasade ühe avalikku korda ega kõlblust. õigusluse põhimõttele, kuivõrd see on kokkukõlastatav Usutunnistus ei või olla süüteo toimepanemise ega perekonna ühise hüvega, järelkasvu huvidega ja vastas- kodaniku kohuste täitmisest keeldumise vabanduseks. tikuse toetamisega. Abikaasade varavahekorrad mää­ra-

120 121 takse seadusega, kusjuures seadusjärgne varavahekord § 25. Seaduses määratud aluseil on kodanikul vabadus elu- ei või kitsendada ühe abikaasa varaõiguslikku teovõimet. kutset valida, ettevõtteid avada, teotseda majandusaladel Seadusega korraldatakse emade ja laste kaitse. Laste- ja koonduda majanduslikesse ühinguisse ja liitudesse. rikaste perekondade eest hoolitsetakse eriti. § 26. Omandiõigus on kindlustatud. Selle õiguse kitsendused § 22. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud määratakse seadusega. ulatuses kohustuslik ja rahvakoolis maksuta. Omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta võib Riik ja omavalitsused peavad ülal vajalikul arvul rahva- toimuda ainult seaduse alusel ja korras üldistes huvides koole. Hariduse vahetuks jätkamiseks vastavalt riiklikele ja õiglase tasu eest. Vaidluse korral on pöördumine huvidele ja rahva elulistele vajadustele peetakse ülal ka kohtu poole kindlustatud. üld- ja kutsehariduslikke õppeasutisi. § 27. Töö on iga töövõimelise kodaniku au ja kohus. Seaduse alusel võidakse avada ja ülal pidada erakoole ja Iga kodaniku õigus ja kohus on ise soetada endale tööd. -õppeasutisi. Riik aitab töö võimaldamiseks kaasa. Õpetamine on riigikeelne. Vähemusrahvustele avatud Töö on riigi kaitse all. Töötülide lahendamine, ka streigi koolides ja õppeasutistes toimub õpetamine nende teel, korraldatakse seadusega. rahvuskeeles ja riigikeeles seaduses tähendatud aluseil § 28. Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonna ja piires. liikmeil. Õpetamine ja kasvatamine koolides ja õppeasutistes Seaduse alusel korraldatakse kodanikele vanuse, töö- peab toimuma Eesti riiklikus vaimus riiklikul korraldusel võimetuse või puuduse puhul abi sotsiaalkindlustuse ja järelevalvel. või hoolekande korras. Vabatahtlikku hoolekannet soo- Noorte kasvatamine vaimselt, kõlbeliselt ja kehaliselt dustatakse. tublideks ning väärikaiks Eesti kodanikeks on vanemate kui ka riigi ja omavalitsuste tähtsamaid ülesandeid. Tööpõlgajaid, perekonna liikmena hoolitsemiskohuse mittetäitjaid ja ühiskonnale kahjulikke abivajajaid § 23. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ja riigi ­võidakse seaduse alusel võtta sundhooldamisele. kaitse all. Nende levitamine on riigi ülevalvel. § 29. Ühtki avalikku maksu ega koormatist ei või kellelegi ­peale Riiklikele teadusasutistele ja kõrgemaile teaduslikele panna muidu kui seaduse alusel. õppeasutistele kindlustatakse seaduses ettenähtud piires autonoomia. Kellelegi ei või määrata riigi kulul tasu ega pensioni muidu kui seaduslikus korras. § 24. Majandusliku elu korraldamine peab toimuma õigluse põhimõttel, mille sihiks on loovate jõudude elustamine, § 30. Kodanikel on õigus pöörduda märgukirjadega ja avaldus- üldise jõukuse arendamine ja selle kaudu inimväärse ülal- tega asjaomaste riigi- ja muude avalikõiguslikkude pidamise kindlustamine. asutiste poole. Juriidilistel isikutel on see õigus nende

122 123 ülesannete ulatuses. Pöördumised ei või omada süüteo § 36. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kaks- tunnuseid. kümmend kaks aastat vanaks ja on olnud vahetpidama­ ta § 31. Võõrkeelte tarvitamise kord asjaajamisel kohtuis ja muis vähemalt kolm aastat Eesti kodakondsuses. riiklikes asutistes määratakse seadusega. § 37. Hääleõiguslikud ei ole: 1) kodanikud, kes on tunnustatud Vähemusrahvusse kuuluvad kodanikud neis kohtades, nõdra- või hullumeelseks, 2) kodanikud, kes pimedatena, kus elanikkude enamus on sel vähemusrahvusel, võivad kurttummadena või pillajatena on hooldamise all, tarvitada seaduses ettenähtud aluseil oma keelt asja- 3) valimisseaduste alusel mõned liigid avaliku hoole­ ajamisel kohalikes omavalitsusasutistes. kande korras alaliselt ülalpeetavaid kodanikke ja 4) sund­ hooldamisele võetud kodanikud. § 32. Ametikohtade täitmine riigi- ja omavalitsusasutistes ning -ettevõtteis toimub seaduse alusel ja korras kodanikega, Seadusega võidakse ära võtta hääleõigus mõnelt liigilt kellel on ametikohale vastavad võimed ja ettevalmistus. kohtulikult karistatud kodanikelt. Ainult seaduses tähendatud alustel võib neid ametikoh­ ti Hääletamisest ei võta osa: 1) kodanikud, kes hääletamise täita välismaalastega. ajal on vahistatud kohtu poolt määratud karistuse kand- Riigi- ja omavalitsusasutiste ja -ettevõtete teenistuses miseks või kohtuvõimude poolt määratud tõkkevahen- olevate isikute kohtulikule vastutusele võtmiseks ei ole dite teostamiseks, ja 2) kodanikud, kes nakkushaigetena vaja eelluba. seadusandlikus korras on eraldatud vastavaisse ravi- asutistesse. § 33. Kodanikkude õiguste ja kohuste loetelu käesolevas peatükis ei kõrvalda muid õigusi ega kohuseid, mis järel­ Hääletamisest ei võta osa sõjaväes ajateenistuses olevad duvad Põhiseaduse mõttest või on kokkukõlas Põhi­ kodanikud. seadusega. 4. peatükk. 3. peatükk. Vabariigi President. Rahvas. § 38. Vabariigi President on riigipea. § 34. Kõrgeimat riigivõimu teostab Eesti rahvas hääleõigus- likkude kodanikkude kaudu. Ta on riigivõimu ühtluse kandja ja riigi esindaja. Ta hoolitseb riigi välise puutumatuse ja sisemise julgeoleku § 35. Rahvas teostab riigivõimu: ning riigi ja rahva üldise heaolu ja õigusliku korra säilita- 1) Vabariigi Presidendi valimisega § 40 alusel; mise eest. 2) Riigivolikogu valimisega; § 39. Vabariigi President peale muude Põhiseaduses ette­ 3) kohalikkude omavalitsuste esinduskogude vali-­ nähtud ülesannete: misega § 123 alusel; 1) nimetab Eesti Vabariigi esindajad välisriikidesse ja 4) rahvahääletusega. võtab vastu välisriikide esindajad;

124 125

2) nimetab ametisse ja vabastab ametist kõrgemaid Kui on üles seatud ainult üks kandidaat, siis peetakse riigiametnikke; Riigivolikogu Esimehe kokkukutsel ja juhatusel kõigi 3) eriõigusel nimetab ametisse ja vabastab ametist kolme kandidaati ülesseadnud asutise ühine valimiskoos- Vabariigi Presidendi juures oleva ametkonna juhtivad olek. Kui ülesseatud kandidaat sellel valimiskoosolekul salajasel hääletamisel saab poolt vähemalt kolm viiendikku jõud: valimiskoosoleku seadusliku koosseisu häältest, siis see 4) annab kokkukõlas seadustega määrusi; kandidaat loetakse Vabariigi Presidendiks valituks ja rahva 5) eriõigusel teostab valvet riigi- ja muude avalik- hääletamine jääb ära. õiguslikkude asutiste tegevuse järele; Vabariigi Presidendi kandidaatide ülesseadmine ja 6) eriõigusel annetab riiklikke au- ja teenetemärke; valimise lähema korra määrab seadus. 7) otsustab küsimusi, mis seadusega tema otsustada § 41. Vabariigi President loetakse ametisse astunuks Riigikogu antud. üldkoosolekul Eesti rahvale järgmise pühaliku tõotuse § 40. Vabariigi President valitakse ametisse kuueks aastaks. andmisega: Kandidaadiks Vabariigi Presidendi kohale võidakse üles „Mina, N. N., astudes rahva tahtel Vabariigi Presidendi seada iga hääleõiguslikku kodanikku, kes on vähemalt ametisse, pühalikult tõotan vankumata kaitsta Eesti nelikümmend viis aastat vana. Vabariigi Põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult Kanditaate Vabariigi Presidendi kohale seavad üles teostada minule antud võimu ja ustavalt täita oma salajasel hääletamisel: kohuseid kõigi oma võimetega ja parima arusaamisega 1) ühe kandidaadi Riigivolikogu; Eesti Vabariigi ja rahva kasuks.” 2) ühe kandidaadi Riiginõukogu; Vabariigi Presidendi volitused lõpevad uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega. 3) ühe kandidaadi omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu, kes koosneb kaheksakümnest § 42. Vabariigi Presidendi otsused ja muud aktid on kehtivad, maa- ja neljakümnest linnaomavalitsuste ­ kui nad kannavad Vabariigi Presidendi allkirja ning esinduskogude poolt valitud esindajast. Peaministri ja asjaomase ministri kaasallkirja. Nende otsuste ja aktide eest vastutab Vabariigi Valitsus poliiti­ Ülesseatud kandidaatidest valib rahvas Vabariigi Presi­dendi liselt ja kaasallkirja andnud ministrid ka ametialaselt, üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel. eriti kandes vastutust selle eest, et ostus või akt oleks Hääletamisel loetakse Vabariigi Presidendiks valituks kokkukõlas Põhiseadusega ja seadustega. kandidaat, kes on saanud kõige rohkem hääli. Kui kandidaadid on saanud ühepalju hääli, loetakse valituks Kaasallkirja ei vaja otsused ja aktid, mis Vabariigi President kõige vanem kandidaat. Hääletamine peab toimuma teeb Põhiseaduse järgi eriõigusel. hiljemalt kahekümne päeva jooksul arvates kandidaatide § 43. Vabariigi Presidendi amet ei või olla seotud ühegi muu ülesseadmisest. teenistusega ega kutseülesandega.

126 127

Kui Vabariigi Presidendiks on valitud Riigikogu liige, siis Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu loetakse ta Riigikogust lahkunuks Vabariigi Presidendi uue koosseisu kujundamine. Kui kohus mõistab Vabar­ iigi ametisse astumisega. Presidendi süüdi, asutakse kohe uue Vabariigi Presidendi § 44. Vabariigi Presidendile ametiaja kestel makstav tasu valimisele. määratakse seadusega, mida võib muuta alles järgneval Vastutusele võtmise ja asja arutamise lähema korra valimisel valitava Vabariigi Presidendi kohta. määrab seadus. Ametist lahkunud Vabariigi Presidendile makstakse § 46. Kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi pensioni kolme neljandiku suuruses Vabariigi Presidendi President seaduses tähendatud juhtudel on takistatud palgast. oma ametikohuste täitmises, siis täidab Vabariigi Presi- § 45. Vabariigi Presidenti ei saa tema ametisoleku kestel dendi ülesandeid Peaminister, pannes Peaministri üles- kohtulikule vastutusele võtta muidu kui Riigikogu üld- anded Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks Peaministri asetäitjale. koosoleku otsusel süütegude eest kõrgeima riigivõimu vastu ja riigiäraandmise eest. Kohtulikule vastutusele Kui Vabariigi Presidendi ametikoht vabaneb enne täht- võtmine samade süütegude eest ning ka eraõiguse alal aega, siis asutakse kohe uue Vabariigi Presidendi valimi- toimepandud ametialaste süütegude eest võib toimuda sele. Kui takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste pärast ametist lahkumist samuti ainult Riigikogu üldkoos- täitmises on seaduses tähendatud juhtudel järjest kest- oleku otsusel. Vastutusele võtmist mõlemal juhul võib nud üle kuue kuu, siis võidakse Valimiskogu otsusel asu- algatada ainult Riigikogu seadusliku koosseisu enamus. da uue Vabariigi Presidendi valimisele. Vastutusele võtmine otsustatakse Riigikogu üldkoosolkul Kui sõja ajal Vabariigi Presidendi ametikoht vabaneb või Riigikogu seadusliku koosseisu kolmeneljandikulise takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmises häälteenamusega. Asja arutamine ja otsustamine allub on seaduses tähendatud juhtudel järjest kestnud üle Riigikohtule. kuue kuu, siis Valimiskogu asub kohe Vabariigi Presi- Vabariigi Presidendi vastutusele võtmise korral tema dendi ­Asetäitja valimisele. Kui takistused on järjest kest- ametisoleku kestel § 46 tähendatud Valimiskogu valib nud üle ühe kuu, siis võib Valimiskogu riiklikel kaalut- Vabariigi Presidendi Asetäitja, kes täidab Vabariigi lustel asuda Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele ka Presidendi ülesandeid kuni õigeksmõistva või kriminaal- enne kuut kuud. jälitamist lõpetava kohtuotsuse seadusjõusse astumiseni Valimiskogusse kuuluvad: Peaminister, Sõjavägede Ülem- või uue Vabariigi Presidendi ametisse astumiseni. Vaba- juhataja või Sõjavägede Juhataja, Riigivolikogu Esimees, riigi Presidendi Asetäitjal ei ole õigust määrata Riigi- Riiginõukogu Esimees ja Riigikohtu Esimees. Valimiskogu volikogu uue koosseisu valimisi ega Riiginõukogu uue kutsub kokku Peaminister kas omal algatusel või vähe- koosseisu kujundamist. malt kolme Valimiskogu liikme nõudmisel, nende hulgas Kui kohus mõistab Vabariigi Presidendi õigeks või lõpetab sõja korral Sõjavägede Ülemjuhataja. Valimiskogu tege- tema suhtes kriminaaljälitamise, võetakse kohe ette vuse lähem kord määratakse seadusega.

128 129

Vabariigi Presidendi Asetäitja volitused algavad pühaliku 3) teeb esitisi Vabariigi Presidendile tema võimkonda tõotuse andmisega Valimiskogu ees ja lõpevad uue kuuluvate küsimuste kohta, välja arvatud küsimused, Vabariigi Presidendi ametisse astumisega. mis Vabariigi President otsustab eriõigusel; Vabariigi Presidendi ülesandeid täitval Peaministril ei ole 4) teeb vajalikke korraldusi Vabariigi Presidendi otsuste õigust määrata Riigivolikogu uue koosseisu valimisi ega täitmiseks; Riiginõukogu uue koosseisu kujundamist. 5) otsustab küsimusi, mis seadusega tema otsustada Vabariigi Presidendi Asetäitja ametisse astumisega lõpe- antud. vad senise Vabariigi Presidendi volitused. § 49. Vabariigi Valitsus koosneb Peaministrist ja ministreist. § 47. Vabariigi Presidendi juures on Õiguskantsler, kelle nime- Üksikute valitsemisalade korraldamiseks asutatakse tab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President eri- seadusega sellekohased ministeeriumid. õigusel. Valitsemise lähem korraldus määratakse seadusega. Õiguskantsleri ülesandeks on valvamine riigi- ja muude avalikõiguslikkude asutiste tegevuse seaduspärasuse § 50. Vabariigi Valitsuse või tema üksiku liikme nimetab ame- järele. Ta annab aru oma tegevusest, leitud puudustest tisse ja vabastab ametist Vabariigi President eriõigusel. ja tehtud korraldustest Vabariigi Presidendile ning esitab Peaministri ametist vabastamisega lahkub ametist kogu ülevaateid oma tegevusest Riigivolikogule ja Riigi- Vabariigi Valitsus. nõukogule teadmiseks. Vabariigi Valitsuse üksiku liikme ametisse nimetamine ja Oma ametkonna juhtimise alal on Õiguskantsleril kõik ametist vabastamine toimub Peaministri ettepanekul. õigused, mis vastavate seadustega on ette nähtud § 51. Vabariigi Valitsuse liikmed annavad ametisse astumisel ministrite kohta. Tal on õigus osa võtta sõnaõigusega Vabariigi Presidendile pühaliku tõotuse, et nad vankuma- Vabariigi Valitsuse istungeist. tult hoiavad Põhiseadust ja seadusi ning ustavalt ja era- Õiguskantsleri lähemad ülesanded ja tegevuse alused pooletult täidavad oma kohuseid. määratakse seadusega. Vabariigi Valitsus või tema üksik liige loetakse ametisse astunuks pühaliku tõotuse andmisega. 5. peatükk. Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus vabaneb ametist uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumisega. Vabariigi Valitsuse üksik liige vaba- § 48. Vabariigi Valitsus teostab valitsemisvõimu. neb ametist Vabariigi Presidendi otsuse tegemisega. Vabariigi Valitsus peale muude Põhiseaduses ettenähtud § 52. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust, juhib ja ühtlustab ülesannete: Vabariigi Valitsuse tegevust, juhatab Vabariigi Valitsuse 1) teostab riigi poliitikat kõigil aladel; istungeid, võib pärida aru üksikuilt ministreilt nende 2) hoolitseb seaduste täitmise eest; tegevuse kohta ja anda neile juhtnööre nende tegevuses.

130 131

Peaministri ettepanekul nimetab Vabariigi President § 57. Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei Riigisekretäri ministrite seast Peaministrile asetäitja. Kui Peaminister juhtimisel. Riigisekretär teotseb Peaministri järelevalvel. ega ka tema asetäitja ei saa täita Peaministri ülesandeid, Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist siis täidab neid Vabariigi Valitsuse kõige vanem liige. Vabariigi President eriõigusel. § 53. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi Riigisekretäril on oma ametkonna juhtimise alal kõik tegevusalasse puutuvaid küsimusi ning täidab muid üles- õigused, mis vastavate seadustega on ette nähtud minist- andeid, mis talle pandud seadusega määratud alusel ja rite kohta. ulatuses. Riigisekretäri ja Riigikantselei lähemad ülesanded määrab Vabariigi President võib nimetada ametisse ministreid, seadus. ilma et nende juhtimisele kuuluks mõni ministeerium. § 58. Peaministri ja ministrite kohtulikult vastutusele võtmine võib toimuda ainult Riigikogu üldkoosoleku otsusel, mis Kui minister haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt tehtud Riigikogu seadusliku koosseisu kolmeviiendikulise­ oma ülesandeid täita ei saa, paneb Vabariigi President häälteenamusega. Vastutusele võtmist võib algatada Peaministri ettepanekul tema ülesanded mõnele teisele Vabariigi President eriõigusel kui ka Riigivolikogu või ministrile. Riiginõukogu seadusliku koosseisu enamus. Asja aruta- § 54. Vabariigi Valitsusel ja üksikuil ministreil on õigus anda mine ja otsustamine allub Riigikohtule. Vastutusele määrusi seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses. võtmise ja asja arutamise lähema korra määrab seadus. § 55. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised. Erilistel pidulikel Vastutusele võtmisega lahkub Peaminister või minister juhtudel võib neid kuulutada avalikuks Vabariigi ametist. Presidendi korraldusel. § 59. Riigivolikogu võib avaldada oma sellekohase otsusega Vabariigi Valitsus teeb oma otsused asjaomase ministri Vabariigi Valitsusele või tema üksikule liikmele otsest ettepanekul. Vabariigi Valitsuse otsused on kehtivad, kui umbusaldust. nad kannavad Peaministri, asjaomase ministri ja Riigi- Umbusaldusküsimust võidakse algatada Riigivolikogu sekretäri allkirja. istungjärgul, kusjuures vastava kirjaliku nõudmisega peab esinema vähemalt üks neljandik Riigivolikogu § 56. Kui Vabariigi President on Vabariigi Valitsuse istungil, siis seaduslikust koosseisust. Küsimus võib otsustamisele juhatab tema seda istungit. tulla kõige varemini järgmisel päeval pärast selle esita- Vabariigi President võib Vabariigi Valitsuselt ja igalt ta mist, kui Vabariigi Valitsus ei nõua küsimuse kiiremat liikmelt nõuda ettekandeid nende võimkonda kuulu- otsustamist. Umbusaldus loetakse avaldatuks, kui selle vais asjus. poolt on Riigivolikogu seadusliku koosseisu enamus. Vabariigi President võib kutsuda nõupidamisele Vaba­riigi Kolme päeva jooksul arvates umbusalduse avaldamisest Valitsust ja tema liikmeid. võib Vabariigi President, kui ta ei vabasta ametist Vabar­ iigi

132 133

Valitsust või tema üksikut liiget või ei määra Riigivolikogu Riigikogu on kahekojaline rahvaesindus. Ta koosneb uue koosseisu valimisi, anda umbusaldusküsimuse Riigivolikogust ja Riiginõukogust. otsustamiseks Riiginõukogule, kes teeb otsuse järgmisel § 61. Riigikogu teostab temale kuuluvat võimu Riigikogu koosolekul arvates Riigivolikogu otsuse saamisest. üldkoosolekul, Riigivolikogu koosolekul ja Riiginõukogu Kui Riiginõukogu oma seadusliku koosseisu enamusega koosolekul. ühineb Riigivolikogu otsusega, siis Vabariigi President § 62. Riigikogu, Riigivolikogu ja Riiginõukogu ning nende vabastab ametist Vabariigi Valitsuse või tema üksiku organite asjaajamise sisemine kord ja läbikäimine oma- ­liikme, kui ta ei pea tarvilikuks määrata Riigivolikogu uue vahel, samuti Riigikogu liikmete õigused ja kohused koosseisu valimisi ja Riiginõukogu uue koosseisu kujun- Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riiginõukogus damist. Ei ühine Riiginõukogu oma seadusliku koosseisu ning nende komisjonides määratakse Riigikogu kodu- enamusega Riigivolikogu otsusega, siis Vabariigi Presi- korraga, mis võetakse vastu Riigikogu üldkoosoleku dent kas vabastab ametist Vabariigi Valitsuse või tema otsusega. üksiku liikme või määrab Riigivolikogu uue koosseisu Riigikogu, Riigivolikogu ja Riiginõukogu ning nende valimised. organite vahekord ja läbikäimine kord muude asutistega, Kui Vabariigi President on eelmiste lõigete korras määra- samuti Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete nud Riigivolikogu uue koosseisu valimised või Riigi- õigused ja kohused Riigikogu üldkoosolekul, Riigi- nõukogu uue koosseisu kujundamise ning kui Riigi- volikogus ja Riiginõukogus ning nende komisjonides volikogu uus koosseis avaldab samale Vabariigi Valit- määratakse seadusega. susele või samale Vabariigi Valitsuse liikmele seitsme § 63. Riigikogul, Riigivolikogul ja Riiginõukogul on õigus nõuda­ päeva jooksul pärast kokkutulekut käesoleva paragrahvi Peaministri või üksikute ministrite ilmumist oma koos- teise lõike korras otsest umbusaldust, siis Vabariigi olekule seletuste andmiseks. President vabastab ametist Vabariigi Valitsuse või tema üksiku liikme, ja sel juhul, kui Riiginõukogu vabastatava Peaministril ja ministreil on õigus anda seletusi Riigikogu valitsuse suhtes Riigivolikogu otsusega eelmise lõike üldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riiginõukogus ning korras ei ühinenud, määrab ühtlasi ka Riiginõukogu uue nende komisjonides. koosseisu kujundamise. 2. jagu. Riigikogu üldkoosolek. 6. peatükk. Riigikogu. § 64. Riigikogu üldkoosolek koosneb Riigivolikogu ja Riigi- nõukogu liikmeist. Riigikogu üldkoosolek on otsuse- 1. jagu. võimeline, kui koos on vähemalt pool Riigikogu seadus- Üldeeskirjad. likust koosseisust. Oma otsused, peale juhtude, mis § 60. Riigikogu teostab seaduste vastuvõtmist ja muid üles- Põhiseaduses korraldatud teisiti, teeb Riigikogu üld- andeid Põhiseaduse alusel. koosolek koosolevate liikmete häälteenamusega.

134 135

§ 65. Riigikogu üldkoosoleku juhatus koosneb Riigivolikogu ja Riigivolikogu liikmeks võib valida iga hääleõiguslikku Riiginõukogu juhatusest. Eesti kodanikku, kes on vähemalt kakskümmend viis aastat vana ja kes on vähemalt ühe aasta kestel enne Riigikogu üldkoosoleku kutsub kokku Riigikogu ül­ d- valimisi omanud elukohta Eesti Vabariigi maa-alal. koosoleku juhatus omal algatusel või Vabariigi ­Presidendi nõudmisel. Riigivolikogu valimiste lähem kord määratakse ­seadusega. § 68. Iga viie aasta järel teostatakse Riigikoguvolikogu uue Üldkoosolekut juhatab Riigivolikogu Esimees, tema ära- koosseisu valimised. olekul või juhtudel, kui ta mõnesugustel põhjustel ei saa Vabariigi Presidendil on õigus määrata Riigivolikogu uue juhatada koosolekut, Riiginõukogu Esimees, nende koosseisu valimisi enne viie aasta möödumist, kui seda mõlemate puudumisel või juhtudel, kui nad ei saa nõuavad riiklikud kaalutlused. Sel juhul Riigivolikogu uue juhatada koosolekut, teised juhatuse liikmed. koosseisu valimised peavad toimuma hiljemalt nelja- § 66. Peale muude Põhiseaduses ettenähtud ülesannete kümne viie päeva kestel arvates päevast, mil Vabariigi võidakse Riigikogu üldkoosolekut kokku kutsuda piduli- President tegi otsuse Riigivolikogu uue koosseisu kel juhtudel, samuti ka Vabariigi Presidendi või Vabariigi valimiste määramiseks. Valitsuse seletuste ärakuulamiseks. Riigivolikogu liikmete volitused algavad Riigivolikogu Sõja ajal antakse Vabariigi Presidendi nõudmisel Riigi­kogu valimiste tagajärgede väljakuulutamise päevast ning üldkoosoleku otsustada kõik riigikaitse vajadusest tingi- samast päevast lõpevad Riigivolikogu eelmise koosseisu tud kiireiseloomulised Riigikogu võimkonda kuuluvad liikmete volitused. küsimused. § 69. Riigivolikogu liige oma kohuste täitmisele asudes annab pühaliku tõotuse, milles väljendatakse, et ta jääb ustavaks 3. jagu. Eesti Vabariigile ja ta põhiseaduslikule korrale. Pühaliku Riigivolikogu. tõotuse andmise kord ja tõotuse tekst määratakse § 62 § 67. Riigivolikogul on kaheksakümmend liiget, kes valitakse teises lõikes tähendatud seadusega. Kui Riigivolikogu üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning liige keeldub pühaliku tõotuse andmisest või annab selle­ isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel. tingimisi, siis lõpevad tema volitused. Õigus Riigivolikogu liikmete valimistest osa võtta on igal § 70. Riigivolikogu valib oma esimesel istungil pärast valimisi hääleõiguslikul Eesti kodanikul, kui ta on omanud vasta- esimehe ja teised juhatuse liikmed. Seda istungit juhatab vas valimisringkonnas või vastava omavalitsuse administ- esimehe valimiseni senine Riigivolikogu Esimees. ratiivpiirkonnas elukohta või töökohta vähemalt ühe § 71. Riigivolikogu astub kokku korraliseks istungjärguks igal aasta kestel enne valimisi, kusjuures elukutselisest tööst aastal jaanuari ja oktoobri teisel teisipäeval. Pärast uusi tingitud põhjustel uue elukoha või uue töökoha omajail valimisi kutsub Vabariigi President Riigivolikogu kokku või elukohast või töökohast eemalviibijail on valimis­õigus korraliseks istungjärguks hiljemalt kahe nädala kestel elukoha või töökoha ringkonnas. pärast valimiste tagajärgede väljakuulutamist.

136 137

Riigivolikogu juhatus võib kokku kutsuda Riigivolikogu § 72. Vaheajal, arvates Riigivolikogu koosseisu volituste viie- ka erakorralisteks istungjärkudeks. Riigivolikogu juhatus aastase kestuse möödumisest või Vabariigi Presidendi on kohustatud kokku kutsuma Riigivolikogu, kui seda poolt Riigivolikogu uue koosseisu valimiste määramisest nõuab Vabariigi President või üks neljandik Riigivolikogu kuni Riigivolikogu valimiste tagajärgede väljakuuluta- seaduslikust koosseisust. Riigivolikogu on kohustatud miseni, võib Riigivolikogu kokku kutsuda istungjärkudeks Vabariigi Presidendi nõudmisel kokkukutsutava erakorralise ainult Vabariigi Presidendi nõudmisel, kes määrab nende istungjärgu päevakorda võtma ja arutama ainult küsimusi,­ istungjärkude päevakorra ja lõpetamise. mida nõuab Vabariigi President. § 73. Sõja ajal on Vabariigi Presidendil õigus Riigivolikogu Riigivolikogu istungjärgud lõpetab Vabariigi President. istungjärke lõpetada § 71 ettenähtud tähtaegadest kinni Jaanuari teisel teisipäeval kokkuastuvat Riigivolikogu pidamata, ära kuulates Riigikogu üldkoosoleku juhatuse korralist istungjärku Vabariigi President ei või lõpetada ja Sõjavägede Ülemjuhataja arvamused. enne kolme kuu möödumist, oktoobri teisel teisipäeval Sõja ajal võib Riigivolikogu erakorralisi istungjärke kokku kokkuastuvat – mitte enne kahe kuu möödumist ja pärast kutsuda ainult Vabariigi Presidendi nõudel, samuti ka Riigivolikogu uue koosseisu valimisi kokkukutsutavat – Riigikogu üldkoosoleku juhatuse algatusel ja Vabariigi mitte enne kahe nädala möödumist, välja arvatud juhud, Presidendi nõusolekul Vabariigi Presidendi poolt määra- kui Vabariigi President on nende tähtaegade kestel tud päevakorraga. määranud Riigivolikogu uue koosseisu valimised või kui § 74. Riigivolikogu on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt Riigivolikogu ja Riiginõukogu pöörduvad Vabariigi pool tema seaduslikust koosseisust. ­Presidendi poole esitisega lõpetada istungjärk varemini. § 75. Riigivolikogu koosolekud on avalikud. Ainult erakorra­listel Nende tähtaegade hulka ei arvata seda aega, mil Riigivo- juhtudel, kui sellega nõustub vähemalt kaks kolmandik­ ku likogu istungjärk on katkestatud Vabariigi Presidendi koosolevaist liikmeist, võib Riigivolikogu oma koosoleku poolt või Riigivolikogu ja Riiginõukogu ühtlase otsuse kinniseks kuulutada. kohaselt. § 76. Riigivolikogu liikmed ei ole seotud mandaatidega. Vabariigi Presidendil on õigus katkestada Riigivolikogu § 77. Riigivolikogu liikmed ei või olla riigiteenistuses Vabariigi korralist ja erakorralist istungjärku üks kord istungjärgu Presidendi, Vabariigi Valitsuse, valitsus- või kohtuasutiste kestel kuni kahe nädalani. ega riigiettevõtete poolt ametisse nimetatuna või Riigivolikogu korralised istungjärgud ühes Riigivolikogu kinnitatuna. juhatuse enda algatusel või Riigivolikogu liikmete nõud- Eelmise lõike eeskiri ei käi Vabariigi Valitsuse liikmete misel kokkukutsutud erakorraliste istungjärkudega ei või kohta ega isikute kohta, kes nimetatakse või kinnitatakse kesta üle kuue kuu aastas. ametisse era-, omavalitsuslikkude või autonoomsete Vabariigi Presidendi sellekohasel nõudmisel kutsutakse asutiste ettepanekute korras. Riigivolikogu üksikud komisjonid kokku ka Riigivolikogu Riigivolikogu liige ei tohi võtta riigilt hankeid ega kont- istungjärkude vaheajal. sessioone riigi varade kasutamiseks.

138 139

Riigivolikogu liige ei või sellisena ajada võõraid asju t­ eiste § 81. Riigivolikogu liikmed saavad tasu ainult Riigivolikogu isikute nimel või huvides valitsusasutistes. istungjärkude aja eest. Peale selle saavad Riigivolikogu Üksikasjad käesoleva paragrahvi kohaldamiseks määra- liikmed tasuta sõidu või sõiduraha. takse § 62 teises lõikes tähendatud seadusega. Riigivolikogu liikmete tasu ja tasuta sõidu või sõiduraha alused määratakse seadusega, mida võib muuta ainult § 78. Riigivolikogu liige ei kanna peale kodukorras ettenähtu Riigivolikogu järgneva koosseisu kohta. mingit vastutust hääletamise ega poliitiliste avalduste eest, mis ta teinud Riigikogu üldkoosolekul või Riigi­ § 82. Igal Riigivolikogu liikmel on õigus pöörduda Riigivolikogu­ volikogus või nende komisjonides. koosolekul kirjalikult esitatud küsimustega Vabariigi Valitsuse või üksiku ministri poole. Ühel neljandikul Riigi- Riigivolikogul on aukohus, kelle kujundamise ja asja- volikogu seaduslikust koosseisust on õigus pöörduda ajamise kord ning võimupiirid, niivõrd kui need ei puuduta Riigivolikogu koosolekul kirjaliku arupärimisega Vaba­riigi Riigikogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid, määratakse Valitsuse poole. Arupärimisele tuleb vastata seletusega. Riigikogu kodukorras. Riigivolikogul on õigus kujundada ankeetkomisjone, keda Riigivolikogu juhatus võib anda aukohtu otsustada ka Riigivolikogu juhatus võib kokku kutsuda ka istung- Riigivolikogu liikme ja väljaspool Riigivolikogu koosseisu järkude vaheajal. oleva isiku vahelisi auasju, mis on põhjustanud Riigi- volikogu liige Riigikogu üldkoosolekul või Riigivolikogus § 83. Kui Riigivolikogu liige kaotab oma valimisõiguse, on või nende komisjonides. vangistatud Riigivolikogu loal, lahkub surma läbi või volitusi maha pannes, või keeldub andmast pühalikku Aukohtu lähem asjaajamiskord ja võimupiirid, niivõrd kui tõotust või annab selle tingimisi, toimuvad vastavas valimis- need puudutavad Riigikogu koosseisu mittekuuluvaid ringkonnas uued valimised juhul, kui Riigivolikogu selle isikuid, määratakse § 62 teises lõikes tähendatud sea­- koosseisu volituste lõpuni on jäänud aega mitte vähem dusega. kui kolm kuud. Uus liige astub lahkunud liikme asemele § 79. Ilma Riigivolikogu nõusolekuta ei või tema liiget vangis- kuni Riigivolikogu selle koosseisu volituste lõppemiseni. tada, välja arvatud juhud, kui ta on tabatud süüteolt. Vangistamisest ja selle põhjustest teatatakse mitte hilje- 4. jagu. mini kui neljakümne kaheksa tunni kestel Riigivolikogu Riiginõukogu. juhatusele, kes esitab selle Riigivolikogule otsustamiseks § 84. Riiginõukogu liikmeiks on: järgmisel koosolekul. 1) ameti poolest: Riigivolikogul on õigus oma liikmeile määratud vangistust a) Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja; või muid kitsendusi edasi lükata kuni Riigivolikogu b) kahe tähtsama ja suurema Eestis oleva kiriku pead; istung­järgu vaheajani või volituste lõpuni. c) kahe autonoomse kõrgema teadusliku § 80. Riigivolikogu liikmed vabastatakse nende volituste kestel õppeasutise rektorid; sõjaväeteenistusest. d) emissioonipanga juhataja;

140 141

2) valimise alusel: § 85. Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel on üldi- seks juhtnööriks vastavate kodanikkude 1) lugupeetud a) maaomavalitsuste poolt - kolm liiget; ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning b) linnaomavalitsuse poolt - üks liige; riiklik mõtlemisviis ja 2) teadmised ning elukogemused, c) kutsealaste omavalitsuste poolt kuusteist liiget; mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses. neist põllumajanduse alalt ühes kalandusega - viis, tööstuse, käsitöö, kaubanduse, laevanduse Riiginõukogu kujundamise seadusega määratakse tead- ja ühistegevuse alalt - viis, töövõtjaskonna poolt - miste ja elukogemuste alusena lähemalt kodanikkude kolm, linnakinnisomandi alalt - üks, vabakutsete tegevuse kestus nende elukutselises töös või avalikus alalt - üks, kodumajanduse alalt - üks; tegevuses, kuid nõnda, et selle töö või tegevuse nõutava d) kaitseliidu poolt - üks liige; kestuse alammäär ei oleks alla kahe aasta ja ülemmäär e) hariduse ja kultuuri alalt - üks liige; üle kümne aasta. f) vähemusrahvuste kultuuri alalt - üks liige; Riiginõukogu kujundamise seaduse eelmises lõikes g) rahvatervishoiu alalt - üks liige; tähendatud osa muutmise ja täiendamise seaduse vastu- võtmine võib toimuda ainult Riigivolikogu ja Riigi- 3) nimetamise alusel: nõukogu seadusliku koosseisu enamusega, kusjuures ei Vabariigi Presidendi eriõigusel nimetamisega kümme tule rakendamisele § 95 viimase lõike eeskiri. liiget. § 86. Iga viie aasta järel teostatakse Riiginõukogu uue koos- Isikliku õiguse alusel on õigus olla Riiginõukogu seisu kujundamine. liikmeiks endistel Vabariigi Presidentidel, kes k­ äesoleva Vabariigi Presidendil on õigus määrata Riiginõukogu uue Põhiseaduse alusel ametis olnud, ja endistel sõjaaegsetel koosseisu kujundamist enne viie aasta möödumist, Sõjavägede Ülemjuhatajatel. kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused. Sel juhul Riigi- Riiginõukogu liikmed peavad olema hääleõiguslikud nõukogu uue koosseisu kujundamine peab toimuma Eesti kodanikud, kes 1) on vähemalt nelikümmend aastat hiljemalt neljakümne viie päeva kestel arvates päevast, vanad, 2) vähemalt kolm aastat enne valimist või nime- mil Vabariigi President tegi otsuse Riiginõukogu uue tamist on omanud elukohta Eesti Vabariigi maa-ala ja koosseisu kujundamiseks. 3) valimise või nimetamise juhul vastavad § 85 ette­ Riiginõukogu liikmete volitused algavad Riiginõukogu nähtud nõuetele. üldise koosseisu kujundamise tagajärgede väljakuuluta- mise päevast arvates ning samast päevast lõpevad Riigi- Riiginõukogu liikmeiks valimiste põhjal kuuluvad nõukogu eelmise koosseisu liikmete volitused. Juhul aga, isikud peavad omama valimisõigust valimistel v­ asta-­ kui Riiginõukogu uue koosseisu kujundamine on Vaba- vates asutistes. riigi Presidendi poolt määratud ühes Riigivolikogu uue Riiginõukogu koosseisu kujundamise lähem kord mää- koosseisu valimiste määramisega, algavad ja lõpevad ratakse seadusega. Riiginõukogu koosseisu liikmete volitused ühel ajal

142 143

Riigivolikogu koosseisu liikmete volituste algamisega ja summade sissevõtmist või riigi tulude vähendamist lõppemisega. või kustutamist, tuleb algatajate poolt varustada vajalik- kude rahaliste arvestustega, ära näidates kulude § 87. Riiginõukogu istungjärgud algavad ja lõpevad ühel ajal katteks ­vasta­vad tuluallikad. Need eelnõud võivad tulla ­ Riigivolikogu istungjärkudega. Riigivolikogu ­istungjärkude Riigivolikogus arutlusele ainult Vabariigi Valitsuse nõus- kohta kehtivad eeskirjad kuuluvad rakendamisele ka olekul Vabariigi Presidendi teadmisel. Riiginõukogu istungjärkude kohta. § 88. Keegi ei saa ühel ajal olla Riigivolikogu ja Riiginõukogu Riigi relvastatud jõude ja kodanikkude kohuseid riigi­kaitse liige. alal puudutavate seaduste algatamise õigus on ainult Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendi teadmisel. § 89. Põhiseaduse § 69, 70, 74, 75, 76, § 77 kolmandat, neljan- dat ja viiendat lõiget, § 78, 79, 80 ja 81 kohaldatakse Riigivolikogul kui ka Riiginõukogul on õigus nende vastavalt ka Riiginõukogule ja tema liikmeile. seadusliku koosseisu enamuse otsusel pöörduda Vaba- riigi Valitsuse poole esitisega algatada nende poolt § 90. Igal Riiginõukogu liikmel on õigus Riiginõukogu koosole soovitavaks tunnustatud seadus. kul pöörduda kirjalikult esitatud küsimustega Vabariigi Valitsuse või üksiku ministri poole. § 93. Algatatud seaduseelnõud kuuluvad vastuvõtmisele § 91. Kui Riiginõukogu liige kaotab õiguse olla Riiginõukogu ­esmalt Riigivolikogus. liige, on vangistatud Riiginõukogu loal, lahkub surma läbi § 94. Riigivolikogu poolt vastuvõetud seaduseelnõu kohta või volitusi maha pannes, või keeldub andmast pühalik­ ku peab Riiginõukogu otsuse tegema hiljemalt kolme­kümne tõotust või annab selle tingimisi, siis valitakse või nimeta- päeva kestel arvates eelnõu saamisest Riigivolikogu juha- takse tema asemele sel juhul, kui Riiginõukogu selle koos- tuselt. Mõnede seaduseelnõude liikide kohta võidakse seisu volituste lõpuni on jäänud aega mitte vähem kui seda tähtaega § 62 teises lõikes tähendatud seadusega kolm kuud, uus liige samas korras, nagu oli valitud või pikendada või lühendada. Istungjärgu lõpetamise või nimetatud lahkunud liige. Uus liige astub lahkunud liikme katkestamise juhtudel ei loeta nende tähtaegade hulka asemele kuni Riiginõukogu selle koosseisu volituste aega, mil Riigikogu ei ole koos. lõppemiseni. § 95. Kui Riiginõukogu teatab Riigivolikogu juhatusele oma 7. peatükk. nõustumisest seaduseelnõuga, siis loetakse eelnõu Riigi- Seadusandlus. kogu poolt vastuvõetud seaduseks ja esitatakse välja- kuulutamiseks. Samuti loetakse eelnõu Riigikogu poolt § 92. Seaduste algatamise õigus on Vabariigi Valitsusel Vaba- vastuvõetud seaduseks, kui Riiginõukogu § 94 määratud riigi Presidendi teadmisel ja vähemalt ühel viiendikul tähtaja kestel ei teata oma seisukohta. Riigivolikogu seaduslikust koosseisust. Riigivolikogu liikmete poolt algatatud seaduseelnõud, Kui Riiginõukogu teeb eelnõus parandusi, tulevad need mis tingivad riigi tulude ja kulude eelarveis uute kulu- Riigivolikogus arutamisele.

144 145

Kui Riigivolikogu ühineb Riiginõukogu poolt vastuvõetud äralangenuiks, välja arvatud § 96 neljandas lõikes tähen- parandustega või kui Riigivolikogu ja Riiginõukogu pärast datud erand. § 62 teises lõikes tähendatud seaduses ettenähtud kokku- § 98. Kui Vabariigi President riigi huvides tähtsas küsimuses kõlastusmenetlust asuvad ühisele seisukohale, esitatakse peab tarvilikuks teada saada rahva seisukohta, on tal seadus väljakuulutamiseks. ­õigus Riigikogu üldkoosoleku juhatuse nõusolekul Kui Riigivolikogu hoolimata Riiginõukogu vastupidisest ­esitada küsimus rahvale otsustamiseks rahvahääletuse seisukohast või kokkukõlastusmenetluse nurjumisel korras. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute võtab vastu kas kogu seaduseelnõu või selle üksikud osad häälteenamusega. endisel tema poolt vastuvõetud kujul oma seadusliku Rahva otsus on riigiorganeile siduv ja nad peavad asuma koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega, siis viivitamatult sellest otsusest järelduvate korralduste esitatakse seadus väljakuulutamiseks. tegemisele. § 96. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Rahvahääletamisel käesoleva paragrahvi korras ei saa Vabariigi Presidendil on õigus riiklikel kaalutlustel jätta tulla otsustamisele Põhiseaduse muutmisesse, maksu- välja kuulutamata Riigikogu poolt vastuvõetud seadus, desse, riigikaitsesse, välislepinguisse ega riigi rahalist­ esse andes selle Riigikogule uueks arutamiseks ja otsusta- kohustustesse puutuvad küsimused. miseks. Sellekohase põhistatud otsuse teatab Vabariigi § 99. Vabariigi President võib Riigikogu istungjärkude vaheajal President hiljemalt kolmekümne päeva kestel arvates edasilükkamatu riikliku vajaduse korral anda seadusi seaduse kättesaamisest.Kui seadus uuel arutamisel ja dekreedina. Dekreedina kehtimapandud seadused otsustamisel võetakse vastu muutmatult Riigivolikogu ja saadetakse istungjärgu alguseks Riigikogule, kes võib Riiginõukogu seadusliku koosseisu häälteenamusega või vastu võtta nende muutmise või kehtivusetuks tunnus- kui Riigivolikogu võtab selle vastu § 95 viimases lõikes tamise seadusi. Riigikogu võib seda teha kinni pidamata tähendatud juhtudel seadusliku koosseisu kolmeviiendi- seaduseelnõude algatamiseks ettenähtud korrast, kui kulise häälteenamusega, siis Vabariigi President kuulutab Riigivolikogu kahe nädala kestel arvates korralise või era- seaduse välja. korralise istungjärgu algusest on otsustanud võtta Kui Vabariigi President välja kuulutamata jäetud seaduse arutlusele dekreedi muutmise või kehtivusetuks tunnus- otsustab anda Riigikogule uueks arutamiseks ja otsusta- tamise seaduse eelnõu. miseks ajal, kui tema poolt on määratud Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu Vabariigi President ei või dekreedina kehtima panna ega kujundamine § 68 ja 86 korras, siis arutab ja otsustab muuta: Riigikogu uus koosseis seda seadust eelmises lõikes 1) rahvahääletuse seadust; ettenähtud­ korras. 2) Riigivolikogu valimise ega Riiginõukogu kujunda- § 97. Riigikogus tema koosseisu volituste lõppemisel lõplikult mise seadust; vastu võtmata jäänud seaduseelnõud loetakse Riigikogus 3) Vabariigi Presidendi valimise seadust;

146 147

4) Põhiseaduse § 62 tähendatud kodukorda ja seadust; Enne ratifitseerimist Vabariigi Presidendi poolt kuuluvad 5) Põhiseaduse § 39 p. 7, § 101, § 134 teises lõikes ja välislepingud Riigikogu kinnitamisele. Välislepingud § 138 tähendatud seadusi; esitab Riigikogule kinnitamiseks Vabariigi Valitsus. 6) Vabariigi Presidendi ega Riigikogu liikmete tasu Seadusega määratakse välislepingute liigid, mis ei kuulu seadust; enne ratifitseerimist Riigikogu kinnitamisele või millede 7) Vabariigi Presidendi ega Vabariigi Valitsuse liikmete kinnitamine toimub erikorras. kohtulikule vastutusele võtmist käsitlevaid seadusi; § 102. Välislepingute kinnitamine toimub Riigikogu sellekohase 8) Riigikontrolli kohta käivaid seadusi; otsusega, mis tehtud vastavalt § 94 ja 95 eeskirjadele, 9) kohtute korraldamise seadust; kusjuures Vabariigi President võib nõuda üksikute välis- 10) riigi eelarve seadust; lepingute kinnitamise otsustamist Riigikogu üldkoos- 11) välis- ja siselaenudesse puutuvaid seadusi; olekul. 12) seadusi, millede alusel võidakse sõlmida lepinguid Riigi piire võib muuta ainult Põhiseaduse muutmiseks või riigile võtta kohustusi, mis tingivad sama eelarve- ettenähtud korras kinnitatud välislepingutega. aasta või eeltulevate eelarve-aastate riigi tulude ja kulude eelarveisse uute kulusummade sissevõtmist; 13) kontsessioonide, monopolide ja riigi fondide kohta 9. peatükk. käivaid seadusi. Riigi eelarve. Vabariigi President ei või dekreedina kehtima panna § 103. Iga aasta kohta võtab Riigikogu vastu riigi tulude ja ega muuta riigi tulude ja kulude eelarvet ega akte, kulude eelarve. mis Põhiseaduse alusel kuuluvad Riigikogu poolt Eelarve-ettepaneku esitab Vabariigi Valitsus Vabariigi vastuvõtmisele otsuste kujul. Presidendi teadmisel Riigikogule hiljemalt seitse- § 100. Ükski seadus ei hakka kehtima ilma Vabariigi Presidendi kümmend päeva enne eelarve-aasta algust. Riigikogu väljakuulutamise otsuseta. võib suurendada eelarve-ettepanekus ettenähtud kulusid ja eelarvesse võtta uusi kulusid ainult Vabariigi Kui seaduses eneses ei ole ette nähtud muud korda ega Valitsuse nõusolekul. Riigikogu ei või kustutada ega tähtaega, hakkab seadus kehtima kümnendal päeval vähendada eelarve-ettepanekus ettenähtud kulusid, mis pärast avaldamist Riigi Teatajas. on määratud seadusega. § 104. Riigi tulude ja kulude eelarve võtavad vastu Riigivoli- 8. peatükk. kogu ja Riiginõukogu. Riiginõukogu teeb oma otsuse Välislepingud. Riigivolikogu poolt vastuvõetud eelarve kohta hiljemalt § 101. Vabariigi President sõlmib ja ratifitseerib lepinguid välis- viieteistkümne päeva kestel arvates Riigivolikogu otsuse riikidega. saamisest.

148 149

Kui Riiginõukogu teatab oma nõustumisest Riigivolikogu § 106. Riigikogu poolt vastuvõetud eelarve esitatakse Vabariigi poolt vastuvõetud eelarvega, loetakse eelarve Riigikogu Presidendile väljakuulutamiseks ja see jõustub arvates poolt vastuvõetuks. Samuti loetakse eelarve Riigikogu eelarveaasta algusest. poolt vastuvõetuks, kui Riiginõukogu ei teata oma seisu- § 107. Riigi laenude tegemine toimub Riigikogu otsusel. Selle- kohta eelmises lõikes tähendatud tähtajal. kohase ettepaneku esitab Riigikogule Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi teadmisel. Riiginõukogu võib Riigivolikogus vastuvõetud eelarve- ettepanekus teha parandusi oma seadusliku koosseisu Otsuse tegemine toimub vastavalt § 94 ja 95 eeskirja- enamusega. dele. Vabariigi President võib nõuda laenude tegemise otsustamist Riigikogu üldkoosolekul. Kui Riigivolikogu ühineb Riiginõukogu parandustega või kui pärast § 62 teises lõikes tähendatud seaduses ette- nähtud kokkukõlastusmenetlust Riigivolikogu ja Riigi- 10. peatükk. nõukogu asuvad ühisele seisukohale, loetakse eelarve Riigikontroll. vastuvõetuks. § 108. Riigiasutiste ja riigiettevõtete majandusliku tegevuse kui Kui Riigivolikogu hoolimata Riiginõukogu vastupidisest ka riigi eelarve täitmise kontrolli teostab Riigikontroll. seisukohast või kokkukõlastusmenetluse nurjumisel­ Riigikontrolli korraldus ja tegevuse lähemad alused võtab oma seadusliku koosseisu enamusega vastu eel- määratakse seadusega. Samuti määratakse seadusega arve endisel tema poolt vastuvõetud kujul või osalt kontrolli teostamine sõjaväes sõja ajal. ühinedes Riiginõukogu parandustega, siis loetakse Seadusega võidakse määrata Riigikontrolli kaastöö oma- eelarve vastuvõetuks. valitsuste ja muude avalikõiguslikul alusel teotsevate asutiste majandusliku tegevuse kontrollimisel riigi- § 105. Paragrahvi 62 teises lõikes tähendatud seaduses määra- summade kasutamise ala. takse tähtajad, mille kestel Riigivolikogu ja Riiginõukogu Seadusega määratakse erialused ja kord nende eraette- peavad tegema eelmises (104) paragrahvis ettenähtud võtete majandusliku tegevuse kontrollimiseks, mille otsused. Kui Riigivolikogu või Riiginõukogu ei tee otsust aktsiate enamus kuulub riigile. neil tähtaegadel, loetakse eelarve vastuvõetuks sel kujul, nagu see on seatud tähtajaks Riigivolikogu või Riigi- § 109. Riigikontrolli juhib Riigikontrolör. Riigikontrolör nimeta nõukogu poolt vastu võetud. Kui Riigivolikogu ja Riigi- ametisse Vabariigi President eriõigusel Riigikogu üldkoos- nõukogu kumbki pole seatud tähtajaks eelarvet vastu oleku poolt esitatud kandidaatide hulgast. Riigikontrolöri võtnud, siis võidakse kuni eelarve vastuvõtmiseni teha vabastab ametist Vabariigi President eriõigusel kas omal iga kuu kulutusi kuni ühe kaheteistkümnendiku osani algatusel või Riigikogu üldkoosoleku ettepanekul, mis eelmise aasta eelarve summadest; lähema korra selle tehtud Riigikogu seadusliku koosseisu enamusega. kohta määrab riigi eelarve seadus. § 110. Riigikontroll on omas tegevuses seaduse alusel iseseisev.

150 151

Riigikontrolör esitab aruanded kontrolli teostamise ja ülemmäära üksikuis kohtuliikides võib seadusega tõsta selle tagajärgede kohta Vabariigi Presidendile ning kuni seitsmekümnenda eluaasta täitumiseni. Riigivolikogule ja Riiginõukogule. Erikohtuisse kuuluvate ametkohtunikkude vanuse ülem- § 111. Riigikontrolöril on õigus oma ülesandeisse puutuvais määra määrab seadus. asjus osa võtta sõnaõigusega Vabariigi Valitsuse Kestva töövõimetuse tagajärjel vabastatakse riigikohtuni­- istungeist. Oma ametkonna juhtimise alal on Riigi- kud ja kohtunikud ametist sellekohase seaduse alusel. kontrolöril kõik õigused, mis vastavate seadustega on § 116. Kohtunikke võib tagandada ametist või ilma nende nõus- ette nähtud ministrite kohta. Ta annab kaasallkirja Vaba- olekuta paigutada ühest kohast teise ainult kohtu riigi Presidendi otsuseile Riigikontrolli alal ja võtab otsusega. vastutuse nende otsuste eest endale. Seaduse alusel kohtute koosseisude muutmisest tingitud Riigikontrolöri kohtulikule vastutusele võtmine toimub juhtudel võib kohtunikke ilma nende nõusolekuta ühiseil aluseil ministrite vastutusele võtmisega. paigutada ühest kohast teise või vastavate vabade kohtade puudumisel ametist vabastada, kusjuures 11. peatükk. kohtunikuametist vabastatule makstakse tasu viimase Kohus. ametikoha järgi kahe aasta kestel. § 112. Õigusemõistmist teostavad oma tegevuses sõltumatud Kohtunikkude kohtulikule vastutusele võtmine teenistus- kohtud. alaste süütegude eest ning asjaarutamiskord määratakse § 113. Kõrgeimaks kohtuks on riigikohtunikest koosnev Riigi- seadusega. kohus. § 117. Kohtunikud ei või pidada peale seaduses ettenähtud Seadusega määratakse vastava ministri õigus korraldada juhtude kõrvalist palgalist ametit. kohtute toimetuste ja asjaajamise järelevaatust ja nõuda § 118. Seadusega võib luua erikohtuid mõnda liiki asjade või aruandeid kohtute tegevuse kohta. alade jaoks. Kohtuasutiste sisemine järelevalve määratakse seadusega. Erikohtute koosseisu määramine kas nimetamise või § 114. Riigikohtunikke ja muid kohtunikke, ära kuulanud valimise põhimõttel toimub seaduses ettenähtud aluseil vastava ministri arvamuse, nimetab ametisse eriõigusel ja korras. Samuti määrab seadus nende kohtunikkude Vabariigi President Riigikohtu poolt esitatud kandidaa- ametialase seisundi, kusjuures ametkohtunikkude nime- tide hulgast. Kandidaatide ülesseadmise ja esitamise tamise korral neile kohaldatakse § 114 - 117 eeskirju. alused ning lähem kord määratakse seadusega. § 119. Erakorralised kohtud on lubatud seaduse piires ainult § 115. Riigikohtunikud vabastatakse ametist seitsmekümnenda sõja ajal, kaitseseisukorra piirkonnas ja sõjalaevadel. eluaasta täitumisel ja muud kohtunikud kuuekümne § 120. Vabariigi President võib üksikuil isikuil kohtute poolt viienda eluaasta täitumisel, kusjuures viimaste vanuse määratud ja jõustunud karistusi armuandmise teel

152 153

eriõigusel kustutada või kergendada või neid karistuse § 125. Kohalikkude omavalitsuste lähem korraldus ja järele- tagajärgedest vabastada. valve nende üle määratakse seadusega. Vabariigi Valitsuse liikmeile ja Riigikontrolörile nende 2. jagu. ametialase tegevuse eest kohtu poolt määratud karistusi Kutsealased omavalitsused. võib Vabariigi President eriõigusel kustutada või kergen- dada või neid karistuse tagajärgedest vabastada ainult § 126. Kutsealade korraldamiseks ja arendamiseks kutsutakse Riigikogu üldkoosoleku esitusel. seaduse alusel ellu sellekohased omavalitsused. § 121. Seadusega määratakse menetluse algatamine ja kord Nende omavalitsuste organisatsioon, ülesanded, võimu- riigivõimu teostamise põhiseaduspärasuse üle otsusta- piirid, valimise alused ja järelevalve määratakse seadusega. misel kohtutes. Samuti määrab seadus koostöö korralduse nende endi vahel ning riigi- ja muude asutistega. 12. peatükk. § 127. Kutsealastel omavalitsustel on seaduse alusel ja piires Omavalitsused. õigus oma tegevusaladel kehtima panna kohuslikke 1. jagu. korraldusi vastavasse omavalitsusse kuuluvate isikute Kohalikud omavalitsused. kohta, samuti neilt makse võtta oma ülesannete § 122. Kohaliku valitsemisala korraldamine ja kohalikkude elu- täitmiseks. alade arendamine toimub seaduse alusel kohalikkude 13. peatükk. omavalitsuste kaudu. Riigikaitse. § 123. Kohaliku omavalitsuse korraldavaks organiks on esindus- § 128. Kõik Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigi- kogu, kes valitakse üldisel, otsesel, ühetaolisel ja salajasel kaitsest seaduses tähendatud aluseil ja korras. hääletamisel. Valijaiks on kohaliku omavalitsuse piir- § 129. Riigikaitse ja relvastatud jõudude kõrgeimaks juhiks on konda kuuluvad hääleõiguslikud kodanikud, kes oma­ Vabariigi President. Tema rakendab riigikaitseks seaduste valitsuse piirkonnas omavad püsivat elukohta või alusel kõik jõuallikad. töökohta. Relvastatud jõudude otseseks juhiks on rahu ajal Sõja- Teise astme omavalitsuste korraldus ja nende esindus- vägede Juhataja või Põhiseaduses tähendatud juhtudel kogude kujundamise alused määratakse seadusega. Sõjavägede Ülemjuhataja ja sõja ajal Sõjavägede Ülem- Seaduse alusel võidakse korraldada omavalitsuste liite ja juhataja. Sõjavägede Ülemjuhataja ja Sõjavägede omavalitsuste ühisasutisi. Juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi § 124. Kohalikel omavalitsustel on õigus oma piirkonna kohta President eriõigusel. seaduse alusel ja piires anda määrusi. § 130. Mobilisatsiooni väljakuulutamisest või sõja algusest kuni Neil on õigus seaduse alusel oma ülesannete täitmiseks demobilisatsiooni lõpu väljakuulutamiseni Vabariigi võtta makse ning peale panna koormatisi. President võib anda riigikaitse ja relvastatud jõudude

154 155

korraldamise ja juhtimise alal seadusi dekreedina ka Riigi- § 135. Mobilisatsiooni või sõja korraks nimetab Vabariigi kogu istungjärkude ajal. President ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja. Sõjavägede § 131. Vabariigi President annab seaduses tähendatud aluseil Ülemjuhataja allub vahetult Vabariigi Presidendile; ta on riigikaitsesse ja relvastatud jõududesse puutuvaid sead- kõigi relvastatud jõudude otsene juht ning ta juhib sõja- lusi ja määrusi. list tegevust oma äranägemisel. Sõjavägede Ülemjuhataja annab aru ja vastutab oma § 132. Vabariigi President kuulutab oma otsusega välja mobili- tegevuse eest ainult Vabariigi Presidendi ees. satsiooni ja demobilisatsiooni. § 136. Sõja ajal on Sõjavägede Ülemjuhatajal riigikaitse teosta- Vabariigi President kuulutab sõja Riigikogu üldkoosoleku mise alal sõjalise tegevuse huvides õigus anda juht- vastava otsuse alusel. nööre ja teha korraldusi ka temale mittealluvaile ameti- Riigikogu üldkoosoleku otsust ootamata Vabariigi isikuile ja -asutistele. President otsustab sõjategevuse alustamise Vabariigile § 137. Sõjavägede Ülemjuhataja ja Sõjavägede Juhataja lähe- kallatungi korral või vastastikuseks kaitseks sõlmitud mad võimupiirid määratakse seadusega. liidulepingu täitmisest tingitud juhtudel. § 138. Vabariigi Presidendil on õigus seaduses tähendatud Vabariigi President sõlmib rahulepingud, mis enne rati- juhtudel määrata Sõjavägede Juhataja asemele ametisse fitseerimist esitatakse Riigikogule kinnitamiseks. Sõjavägede Ülemjuhatajat ka rahu ajal. Neil juhtudel on § 133. Mobilisatsiooni väljakuulutamisest alates Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhatajal peale Sõjavägede Juhataja President otsustab sõjapidamiskulude eelarve ning sõja- võimupiiride õigus anda juhtnööre ja korraldusi ka temale pidamiskuludeks vajaduse korral sise- ja välislaenud mittealluvaile ametiisikuile ja -asutistele riigi sisemise ja tegemise. välise julgeoleku alal seaduses tähendatud aluseil. Sellekohane otsus saadetakse Riigikogule teadmiseks. § 139. Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja võtab Sõjapidamise rahaline aruanne esitatakse selle valmi- sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungeist. misel Riigikogule. § 140. Sõja ajal Vabariigi President, otsustades Vabariigi Valitsuse § 134. Riigikaitse ja relvastatud jõudude alal Vabariigi Presidendi või tema üksiku liikme ametist vabastamist või ametisse poolt antud seadused dekreedina, seadlused, määrused, kutsumist, kuulab ära Sõjavägede Ülemjuhataja arvamuse. otsused ja muud aktid kannavad peale Peaministri ja § 141. Sõjavägede Ülemjuhatajat ei saa tema ametisoleku asjaomase ministri kaasallkirja ka Sõjavägede Ülem- kestel kohtulikule vastutusele võtta muidu kui Vabariigi juhataja või Sõjavägede Juhataja allkirja. Presidendi eriõigusel tehtud otsusega süütegude eest Relvastatud jõududele Vabariigi Presidendi poolt antavate kõrgeima riigivõimu vastu ja riigiäraandmise eest. Sõja- käskude ja korralduste kaasallkirja andmise kohuslikkuse vägede Ülemjuhataja vastutusele võtmine samade juhud määrab seadus ja allkirjade andmise korra – süütegude eest ning ka ametialaste süütegude Vabariigi President. eest pärast ametist lahkumist ja Sõjavägede Juhataja

156 157

vastutusele võtmine võib toimuda samuti ainult Vaba­riigi Mobilisatsiooni väljakuulutamisega hakkab kaitseseisu- Presidendi eriõigusel tehtud otsusega. Asja arutamine­ ja kord kogu riigis kehtima ilma väljakuulutamiseta ning otsustamine allub Riigikohtule. kestab kuni demobilisatsiooni lõpu väljakuulutamiseni. § 142. Vabariigi Presidendi kui riigikaitse kõrgeima juhi juures Kaitseseisukorra ajal võib seaduse alusel ja piires kitsen- on rahu ajal nõuandvaks organiks Riigikaitse Nõukogu, dada kodanikkude õigusi, mis tähendatud Põhiseaduse kelle koosseis ja võimupiirid määratakse seadusega. teises peatükis. Riigikaitse Nõukogu koosseisu kuuluvad Peaminister, viis § 145. Sõja ajal pikenduvad Vabariigi Presidendi, Riigikogu koos- Vabariigi Valitsuse liiget Vabariigi Presidendi nimetamisel, seisu ja omavalitsuste esinduskogude koosseisude volitu- Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja ja sed. Volituste pikendumise korral kuulutatakse valimised sõjavägede staabi ülem. Peale nende kuuluvad Riigikaitse välja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel arvates Nõukogu koosseisu Riigivolikogu Esimees ja Riiginõukogu ­demobilisatsiooni lõpu väljakuulutamistest. Esimees. Kui kaitseseisukord on kuulutatud välja kogu riigis, võib § 143. Sõjaväeteenistuses olevail kodanikel on kõik kodanikkude Vabariigi President Riigikogu nõusolekul valimised edasi õigused ja kohused, mis kindlustatud Põhiseadusega ja lükata kuni kaitseseisukorra lõppemiseni kogu riigis või seadusega, niivõrd kui neist õigustest ja kohustest sõja- riigi mõnes osas. Riigikogu teeb sellekohase otsuse oma vägede distsipliini ja teenistuse erilaadi huvides seadu- seadusliku koosseisu enamusega. sega ei ole tehtud erandeid.

§ 144. Riikliku vajaduse korral Vabariigi President kuulutab 14. peatükk. välja sellekohase seaduse alusel kogu riigis või selle Põhiseaduse muutmine. üksikuis osades kaitseseisukorra tähtajaga mitte üle ühe aasta. Kaitsesseisukord hakkab kehtima väljakuulutami- § 146. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on Vabariigi sega, kusjuures Vabariigi Presidendi otsusega võidakse ­Presidendil kui ka Riigivolikogu või Riiginõukogu seadus- määrata, et mõned liigid süütegusid, mis toime pandud liku koosseisu enamusel. mitte rohkem kui kolm päeva enne kaitseseisukorra § 147. Eelmise (146) paragrahvi korras algatatud Põhiseaduse väljakuulutamist, kuuluvad jälitamisele kaitseseisukorra muutmise eelnõu võtab vastu Riigikogu seaduste vastu- kohta kehtimapandud eeskirjade kohaselt. võtmiseks ettenähtud korras, selle erinevusega, et eelnõu Vabariigi Presidendi otsus kaitseseisukorra väljakuuluta- võetakse vastu mõlemas kojas vastava koja seadusliku mise kohta esitatakse Riigikogule hiljemalt seitsme päeva koosseisu enamusega ja § 95 viimases lõikes tähendatud kestel arvates väljakuulutamisest. Riigikogu otsustab juhtudel võetakse vastu Riigivolikogus seadusliku küsimuse üldkoosolekul. Kui Riigikogu oma seadusliku koosseisu kahekolmandikulise enamusega. Pärast koosseisu enamusega otsustab Vabariigi Presidendi eelnõu vastuvõtmist Riigikogus Vabariigi President­ otsuse jätta kinnitamata, kaotab kaitseseisukord kehti- määr­ab Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riigi- vuse Riigikogu otsuse väljakuulutamisega. nõukogu uue koosseisu kujundamise, mis peavad

158 159

toimuma mitte hiljem kui kolme kuu kestel arvates kohta kohaldatakse eelmise (148) paragrahvi esimese Põhiseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmise päevast lõike eeskirja. Riigikogus. § 150. Põhiseaduse muutmise seadus loetakse rahva poolt Kui Riigikogu uus koosseis eelmises lõikes ettenähtud vastuvõetuks, kui selle poolt antud häälte arv ületab korras võtab muutmatult vastu Riigikogu eelmise koos- vastu antud häälte arvu. seisu poolt vastuvõetud eelnõu, loetakse Põhiseaduse Rahvahääletuse korras vastuvõetud Põhiseaduse muut- muutmise seadus vastuvõetuks ja esitatakse Vabariigi mise seaduse kuulutab Vabariigi President välja viivi- Presidendile väljakuulutamiseks. tamatult. § 148. Riigikogu poolt eelmise (147) paragrahvi teise lõike Lähema korra rahvahääletuse kohta määrab seadus. korras vastuvõetud Põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi President kuulutab välja kolme kuu möödumi- Tallinnas, 17. augustil 1937. sel arvates selle vastuvõtmisest, kui sama aja kestel Vabariigi President ei ole nõudnud selle seaduse rahvale K. Päts otsustamiseks andmist rahvahääletuse korras. Peaminister Riigivanema ülesannetes Joh. Müller Vabariigi President võib anda rahvale rahvahääletuse Kohtuminister korras otsustamiseks enda poolt algatatud eelnõu, kui Riigikogu uus koosseis pole seda § 147 teise lõike korras vastu võtnud kolme kuu möödumisel arvates Riigikogu selle uue koosseisu kokkutulekust. § 149. Kui Riigikogu see koosseis, kellele on antud Vabariigi Presidendi poolt algatatud Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, ei ole seda eelnõu vastu võtnud kolme kuu möödumisel, arvates eelnõu Riigikogule otsustami- seks andmisest, või on selle eelnõu lükanud tagasi, võib Vabariigi President rahvahääletuse korras pöörduda rahva poole põhimõttelise küsimusega sama eelnõu kohta. Kui rahvas otsustab hääletamisest osavõtnute häälteenamusega küsimuse jaatavalt, kuulutatakse välja Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamine. Riigikogu uus koosseis võtab hiljemalt kuue kuu kestel arvates tema kokkutulemisest harilikus seadusandlikus korras vastavalt rahva otsusele vastu Põhiseaduse muutmise seaduse. Selle eelnõu

160 161 Eesti Vabariigi riigivanem Konstantin Päts koos Rahvuskogu delegatsiooniga Oru lossi terrassil. Esireas vasakult: Rahvuskogu liige Aleksander Tõnisson, Heinrich Lauri, Jakob Kristelstein, teise koja esimees Jüri Uluots, riigivanem Konstantin Päts, teise koja esimees Mihkel Pung, Rahvuskogu liikmed August Jürima ja Anton Palvadre, kindralmajor Nikolai Reek, Rahvuskogu liikmed Ado Anderkopp ja Jüri Jaakson. Teises reas: riigisekretär Karl Terras, riigivanema esindaja Rahvuskogu juures Johannes Klesment, Rahvuskogu peasekretär Artur Mägi, Rahvuskogu liige ja Riikliku Propagandatalituse juhataja Hugo Kukke. 29.07.1937. Rahvusarhiiv. Foto: A. Kalm 162 163 Eesti Vabariigi riigivanem Konstantin Päts kirjutab Kadrioru lossis alla Rahvuskogu poolt vastuvõetud põhiseadusele ja selle elluviimise seadustele. Seisavad vasakult: riigivanema vanem käskudetäitja ohvitser kolonelleitnant Herbert Grabbi, sõjavägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner, haridus­ minister kolonel Aleksander Jaakson, Rahvuskogu teise koja abiesimees kindralmajor Aleksander Tõnisson, riigikontrolör Karl-Johannes Soonberg, riigi majandusnõukogu president August Jürima, sotsiaalminister Oskar Kask, Riikliku Propagandatalituse juhataja kohusetäitja Juhan Kaarlimäe, peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu. 17.08.1937. Rahvusarhiiv. Foto: A. Kalm 164 165 Riigivanem Konstantin Päts alla kirjutamas Rahvuskogu poolt vastu võetud põhiseaduse jõustumise käskkirjale. Riigivanema juures seisab riigisekretär Karl Terras. Laua taga istuvad (paremalt): sõjavägede ülem- juhataja kindral Johan Laidoner, sõjaminister Paul Lill, teedeminister Nikolai Viitak, seljaga peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu. Seisavad (vasakult): riigi majandusnõukogu esimees August Jürima, Rahvuskogu abiesimees Heinrich-Eduard Lauri, Rahvuskogu esimees professor Jüri Uluots, kohtuministeeriumi nõunik Johannes Klesment, Rahvuskogu peasekretär Artur Mägi, Riigikohtu esimees Kaarel Parts. Rahvusarhiiv. Foto: A. Kalm 166 167 Riigivanem Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Eesti Vabariigi 20. aastapäeva auks korraldatud paraadil. Rahvusarhiiv. Foto: A. Kalm 168 169 KOMMENTAAR

Riigi kasvades muutus mahukamaks ja det­ ailirohkemaks ka põhiseaduse tekst. Kas see ka p­ aremaks sai, on ise­ küsimus. Riigiõiguslikult olid aastad 1934–1938 küsitava ­õiguspärasusega. Konstantin Päts katkestas Riigikogu erakorralise istungjärgu kaitseseisukorra tõttu 2. oktoobril 1934, esinduskogu juriidilised volitused lõpetati aga alles 1937. aastal. Üleminekuajal, s.o uuele, 1938. aasta põhiseadusele ülem­ inekul seadusi vastu võttes toimis Rahvus­kogu kui kahekojaline Riigikogu, mida kehtiv, s.o 1934. aasta põhiseadus ette ei näinud. Kui 1920. aasta põhiseaduse puuduseks oli tasa­ kaalu puudumine parlamendi ja täitevvõimu vahel esimese kasuks ja teise kahjuks, siis järgmise, 1934. aasta põhiseaduse muudatustega läks tasakaalupendel üle t­eisele poole ning võimaldas koondada kogu v­ õimu riigipea (riigivanema kui täitevvõimu juhi) kätte. Sel ­põhjusel räägiti avalikkuses aastatest 1934–1938 kui põhiseaduse kriisi ja ülemineku ajast, mis peaks ­lõppema tasakaalustatud demokraatliku riigi­korralduse sisseseadmisega. Uue põhiseaduse eelnõu esitas Rahvuskogule riigi ­vanem Konstantin Päts. Eelnõu ettevalmistamine ­toimus paari aasta vältel Pätsi moodustatud komis­ jonide ja ka tema antud juhiste põhjal. Kuigi Rahvus­ kogus toimus põhiseaduse eelnõu üle tõsiseid ­ arutelusid ja vaidlusi, sai uus põhiseadus ü­ ldise võimu­ struktuuri kujundamises ja riigiorganite p­ ädevustes Uue põhiseaduse mälestusmärk. I klass. Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum 170 171 riigivanema soovi kohane ning sar­na­nes 1934. aasta ning õigusriikluse ja demokraatia põhinorme, tuleb põhiseadusega. kogu teksti ja selle rakendamist hinnata läbi edasi Presidentaalsuse (autoritaarsuse) säilimisele uues ­kehtiva kaitseseisukorra prisma42. See andis riigipeale põhiseaduses viitavad paljud asjaolud. Kuigi põhi­ ja valitsusele suure suvamäära selles, kuidas põhi­ seadus algab preambuli, üldeeskirjade ning seejärel seadust tegelikkuses rakendada. Eesti kodanike õiguste ja kohustuste ning seejärel ra­ hva Riigipea, kes uue põhiseaduse järgi ei kandnud peatükiga, nagu demokraatlikule riigikorraldusele enam riigivanema, vaid presidendi nimetust, kasutas omane ja kohane, siis selge nihe autoritaarsuse suunas talle ainult „edasilükkamatu riikliku vajaduse“ jaoks ilmneb kõrgemate riigiorganite esitluse järjekorrast – Riigikogu istungjärkude vaheajaks antud õigust dek­ president kui riigipea, siis valitsus ja seejärel Riigikogu. reetide vastuvõtmiseks peaaegu piiramatult. Samuti Riigipeaks olev president oli riigivõimu ühtluse oli tal võimalus eriõiguse alusel suunata ametisse nime­ ­kandja 41, kes esindas riiki, tal oli õigus rahvaesindus tamiste kaudu talle lojaalse riigiametkonna kujunda­ ehk Riigikogu istungjärk katkestada, erakorralisi mist ja eel­kõige seda, kes määrati kõrgematele ameti­ ­istungjärke kokku kutsuda, Riigikogu laiali saata ja kohtadele. Riigipeal oli õigus anda oma võimkonnas uusi valimisi määrata, Riigikogus vastuvõetud s­ eadusi õigusakte, lähtudes „riiklikest vajadustest või kaalut­ välja kuulutama jätta jne. Riigikogul aga puudusid lustest“. M­ illised need on, oli presidendi enda otsus­ võrreldavad võimalused, et presidendi tegevust tada. Vaba­riigi President oli ka riigikaitse ja relvastatud ­mõjustada. Ka nägi uus põhiseadus ette valitsuse jõudude kõrgeim juht. ­faktilise sõltumatuse rahvaesindusest ning selle staa­ Lisaks üldisele võimustruktuuri ja pädevuste tuse presidendi juhtimise all oleva tööorganina. ­määratlemisele nägi uus põhiseadus ette mitu riigi­ Põhiseadus piiras ka mõnda Eestis varem tuntud õiguslikku uuendust. Neist olulisematena võib esile ja praktiseeritud demokraatiavormi. Kaotati ära rahva­ tuua järgmisi: algatus ja rahvahääletuse korraldamise otsustamine anti presidendi ainupädevusse. Kuigi retoorikas ja 42 Algselt kehtestati sõjaseisukord veneaegsete/tsaariaegsete sõjaseisukorda formaalselt taotleti rahva huve paremini teenivat reguleerivate normide alusel, hiljem kehtis kaitseseisukord juba kaitse- võimu­korraldust, säilis riigiõiguslikult seni kehtinud seisukorra seaduse alusel sisuliselt kogu iseseisvuse esimese perioodi. autokraatne võimustruktuur ja -jaotus. 12. märtsil 1934 (riigipöördel) kuulutas riigivanem Päts oma otsusega selle kehtivaks kogu riigis. Ohu olemasolu ja selle suurust hindas ainuisikuliselt Kuigi põhiseaduse tekst oli üldilmelt demokraatlik, riigipea ning sellel puudus Riigikogu heakskiit, nagu seadus ette nägi. sh nägi ette kõiki ajastu olulisi põhiõigusi ja vabadusi 11. aprillil 1938 andis riigipea dekreediga uue kaitseseisukorra seaduse, mida pikendati iseseisvusaja lõpuni. Pärast 1940. aasta juunipööret kasutasid sedasama seadust Johannes Varese valitsuse siseministrid võimule 41 Selline määratlus on üldiselt omane monarhiatele. ebasobivate isikute ja organisatsioonide jälitamisel ja represseerimisel. 172 173 - kahekojaline rahva esinduskogu (Riigikogu), Esimene koda (alamkoda) ehk Riigivolikogu n­ ähti mis koosnes valitavast Riigivolikogust ja ette 80-liikmelisena ning see valiti viieaastase tsükliga moodustatavast Riiginõukogust, üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning - Vabariigi Presidendi asetäitja ametikoha sisse- isikuvalimise teel enamusvalimise põhimõttel. Riigi­ seadmine, volikokku kandideerimise (passiivse valimisõiguse) - Vabariigi Presidendi õigus osaleda ja juhtida eaks oli 25 eluaastat. valitsuse istungeid, nõuda valitsuselt ja igalt selle Teine koda (ülemkoda) ehk Riiginõukogu liikmelt ettekandeid nende võimkonda kuuluvais koosnes vähemal 40-aastastest Eesti kodanikest, asjus, kes45 leiti - loodi õiguskantsleri ametikoht Vabariigi - ameti alusel – sõjavägede ülemjuhataja, kahe Presidendi juures43, suurema kiriku pead, kahe juhtiva ülikooli - nähti ette korra loomine riigivõimu teostamise rektorid, Eesti Panga president, põhiseaduspärasuse üle otsustamiseks44, - valimise alusel – maaomavalitsustest 3 liiget, - omavalitsused jaotusid 1) kohalikeks linnaomavalitsustest 1 liige, kutsealaste oma- ja 2) kutsealasteks omavalitsusteks. valitsuste poolt 16 liiget, kaitseliidust 1 liige; hariduse ja kultuuri alalt 1 liige; vähemus- Riigiõiguslikult oli uues põhiseaduses ehk kõige rahvustelt 1 esindaja; rahvatervise alalt 1 liige, suurem uuendus kahekojalise parlamendi kasutusele­ - Vabariigi Presidendi eriõigusel nimetatud võtt. See samm järgis mitme teise riigi praktikat ning 10 liiget, taotles valitud rahvaesinduse (alamkoja) stabiliseeri­ - isikliku õiguse alusel – endised vabariigi mist ning riigivõimu kontrollitavust ja järjepidevust. presidendid ja sõjavägede ülemjuhatajad. Ühest küljest oli see süsteem mõeldud (rahva) demokraatiaga sageli kaasneva populismi tasanda­ Riiginõukogul oli õigus mitte nõustuda Riigi- miseks, teisalt aga taotles süsteem selgelt senise volikogu poolt vastu võetud seaduseelnõudega ja ­(presidentaalse) võimu toestamist. Kahekojalisus oli saata need uuesti arutamiseks Riigivolikokku. uus ja Eesti riigiõiguslikus praktikas seni ainukordne, Seadusi kuulutas välja Vabariigi President. Temale kuigi printsiipi kasutati juba Rahvuskogu puhul. kuulus ka õigus saata seaduseelnõu tagasi uueks

45 § 85 kohaselt pidid Riiginõukogu liikmed olema lugupeetavad ja väärikad 43 Sisuliselt oli see riigipea juriskonsuldi ametikoht. isiksused ja tuntud oma kodanikutubliduses ja riiklikus mõtteviisis ja kelle 44 Kord nähti küll ette, aga seda ei hakatud rakendama. teadmised ja kogemused olid kasulikud Riiginõukogu tegevuses. 174 175 arutamiseks­ Riigivolikokku46, algatada rahvahääletus Oluliseks uuenduseks võib pidada seni Eestis kehti­ ning anda Riigikogu istungjärkude vahelisel ajal edasi­ nud omavalitsussüsteemi muutmist. Kuni 1934. ­aastani lükkamatu riikliku vajaduse korral seaduse jõuga kehtis kahetasandiline süsteem: I astmena valla ja linn­ a ­dekreete. Riigipea oli siiski piiratud §-s 99 loetletud omavalitsused ning II astmena maakonna oma­valit­ konstitutsiooniliste seaduste muutmises dekreedi­ su­sed. 1938. aasta põhiseaduse § 122 määratles koha­ õiguse alusel. Vabariigi Presidendile kuulus ka välis­ liku o­ mavalitsuse sisuliselt riigi täitevvõimu k­ oha­liku lepingute sõlmimise ja ratifitseerimise õigus. ­organina. S­ elles peegeldus eemaldumine 1920. aasta Riigivõimu järkjärguline koondamine ja konsoli­ kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttest. deerimine riigipea Konstantin Pätsi ja tema lähikonna Omavalitsuste süsteem muudeti taas kahetasandi­ kätte lõi ühe ja olulise eelduse vaikivaks alistumiseks liseks ning uuenduslikult viidi põhiseadusesse juba ja omariikluse kaotamiseks. Tõenäoliselt oleks varasematel aastatel ellu kutsutud kutsekojad, kellest ­Euroopas rulluv suurvõimude konflikt toonud nii või said kutsealased omavalitsused. Nii üks kui ka teine pidi teisiti kaasa väikeriikide allutamise, kuid vaba demo­ toimuma sellekohase seaduse alusel, kuid jäi segaste kraatlik poliitiline protsess oleks andnud ­lisavõimaluse aegade saabumisel täielikult ellu rakendamata. selleks, et vaikiv alistumine ei oleks olnud sedavõrd Riigiõiguslikus mõttes oli tähtis uuendus Vabariigi kitsa ringi otsus. Ka väiksemat mõõtu vastupanu oleks Presidendi juures asuva õiguskantsleri ametkonna olnud suure sümboolse väärtusega ning vähendanuks sisse­viimine. Uus, seaduslikkuse järelevalveks mõeldud oluliselt alistaja hilisema Eesti vabatahtliku ­Nõukogude institutsioon ei olnud sõltumatu, vaid Vabariigi Presi­ Liitu astumise argumendi kaalu ja usutavust47. dendi juures asuv ja teda nõustav. Lühikese tegevusaja Vabariigi Presidendi asetäitja ametikoha sisse­ jooksul toimis õiguskantsler valdavalt kui presidendi viimine pole iseenesest märkimisväärne riigiõiguslik ja valitsuse nõustaja ning õigusaktidele eelotsustuse uuendus. Esiletoomist õigustab ainult see, et võimu­ andja49. Samuti oli tema kohus lahendada kodanike ahelat kasutati omariikluse kaotamisel riigi de jure avaldusi ja kaebusi ning suunata sellealast tegevust. järjepidevuse­ tagamiseks48. Tolleaegsel õiguskantsleril puudus Skandinaavias ja tänapäevases Eestis tuntud ombudsmani ehk „rahva advokaadi“ funktsioon. 46 Nn edasilükkav veto, mis on kasutusel ka praeguses põhiseaduslikkuse järelevalves. 49 Praeguse õiguskantsleri pädevuseks õigusaktide suhtes on hinnata õigust- 47 Vt lk 58 Vene Föderatsiooni seisukohta Tartu rahu kehtivuse suhtes. loovate ehk jõustunud aktide põhiseaduspärasust ning algatada vajaduse korral 48 Põhiseaduse koostamise aegadel vaevalt et osati seda ette näha. põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve menetlus Riigikohtus.

176 177 Kolmanda ehk kohtuvõimu puhul nägi põhiseadus esimest korda sõnaselgelt ette valitsuse liikme ­(ministri) II OSA järelevalveõiguse kohtute tegevuse üle ehk „­ korraldada OMARIIKLUSE KAOTAMINE kohtute toimetuste ja asjaajamise järelevaatust ja n­ õuda aruandeid kohtute tegevuse kohta“. Ka selles pädevu­ NING EESTI RIIKLIK KORRALDUS ses peegeldub autoritaarsuse suundumus ja võimu NÕUKOGUDE VÕIMU AASTATEL koondumine täitevvõimu kätte ning eemaldumine võimude lahususe, sõltumatuse ja tasakaalustatuse põhimõttest. Samas nägi põhiseaduse § 121 ette asjakohase ­seaduse vastuvõtmise, et algatada menetlus ja näha ette kord riigivõimu teostamise põhiseaduspärasuse Kui 1940. aasta juunis omariiklus kaotati, siis sellele järgnenud üle otsustamiseks kohtutes. Selles sättes võib näha täna­ poole sajandi jooksul kehtis Eestit annekteerinud ja okupeerinud päeval tuntud ja demokraatiates laialt kasutatud põhi­ võõrriigi põhiseadus ja õiguskord. See oli eestlastele, nagu ka seaduslikkuse kohtuliku järelevalve sisseseadmist. teistele allutatud rahvastele raske aeg, kus tuli üle elada räiged Paraku jäi sätte praktiline sisustamine ja teostamine stalinlikud repressioonid, järgnenud režiimi lõdvenemine algusjärku. Uue põhiseadusega ette nähtud riigiõigus­ Hruštšovi sula aegadel, aeglane stagneerumine Brežnevi ajal like muudatuste ja uuenduste detailsema teostamise ning 1990ndate lõpus Nõukogude Liidu kokkuvarisemine, mida tarvis võeti vastu üleminekuaja seadus, mis hakkas Gorbatšov edutult päästa püüdis. kehtima koos põhiseadusega. Kogu Nõukogude Liidu riigiõigust iseloomustas sõnade Konstantin Päts, kelle ametinimetus sel ajal oli riigi­ ­(alustades põhiseadusest) ja tegude ning tegelikkuse järsk lahk­ hoidja, kehtestas oma 11. aprilli 1938 dekreediga uue nemine, mida püüti ületada Kommunistliku Partei propaganda kaitseseisukorra seaduse50, mis andis riigipeale, sõja­ ja julgeolekujõudude range järelevalvega. vägede ülemjuhatajale ja sisekaitse ülemale suured Omariikluse kaotamine algas järk-järgult tükk aega enne, õigused riigiametnike üle, „kitsendades vajaduse ­korral kui see tegelikkuses formaalse vormistuse sai. Iseseisvuse kaota­ kodanike põhiseaduslikke õigusi“51. Kaitseseisukorra misele aitas kaasa sise- ja geopoliitiliste tegurite kogum, millest seadus toob ilmekalt esile lõhe põhiseaduse (demo­ võib esile tuua järgmised: kraatliku) t­eksti ja selle praktilise teostamise vahel. - Euroopa suurvõimude ehk Nõukogude Liidu ja Saksamaa ning nende liitlaste liikumine sõjalise kokkupõrke suunas 50 RT 1938, 40, 365. 51 Üksikasjalikum loend sisekaitse ülema pädevustest põhiõiguste ja vabaduste ning sellega kaasnev mõjusfääride jagamine, ning tsiviilühiskonna piiramise võimaluste kohta on toodud seaduse §-s 20. 178 179 - Eesti riigisisene demokraatiast eemaldumine, 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eesti Vabariigile autoritaarsus riigi juhtimises, võimuotsustuste ahendamine ­ultimaatumi valitsuse vahetuseks ja Nõukogude vägede kitsa ringi kätte, ­takista­matuks sisenemiseks. 17. juunil 1940 Eesti Vabariik oku­ - riigi üksijäämine ning poliitilise eliidi kinnistumine peeriti ning Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord kaotas de facto iseseisvuse algusaegadel edu toonud neutraalsuse k­ ehtivuse.­ ja rahumeelsuse dogmasse, Poliitilise võimu näivalt legaalseks ülevõtmiseks korraldati - riigi tippjuhtkonna majanduslik seotus ja seeläbi kehtivat põhiseadust rikkudes Riigivolikogu uue koosseisu ka poliitiline mõjustatavus Nõukogude Venemaast, ­valimi­ sed, mille eesmärk oli „tagada ühtse poliitilise m­ eelsusega - Nõukogude (stalinliku) Venemaa sihipärase Riigivolikogu koosseis“. See ka saavutati. kommunistliku propagandaga kaasa läinud 14.–15. juulil 1940 toimunud Riigivolikogu valimiste järel vasakpoolsete intellektuaalide ja töölisliikumise juhtide võttis uus Riigivolikogu 21. juulil vastu deklaratsiooni riigi­ lihtsameelsus, kohanemine ja kollaboratsionism. võimust Eestis ning kuulutas Eestis kehtivaks Nõukogude ­võimu ja Eesti nimetati Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks53. See Kõik see viis hääletule (ilma vastuhakuta) alistumisele ja nn otsus oli riigiõiguslikult ultra vires 54 ja kehtiva põhiseaduse „vabatahtlikule“ astumisele Nõukogude Liitu. Hilisem Nõu­ vastane.­ kogude Liit ja praegune Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene- 22. juulil 1940 võttis Riigivolikogu, omamata selleks rahva maa Föderatsioon on kasutanud seda ära oma propagandas Eesti volitust, nagu põhiseadus eeldanuks, vastu deklaratsiooni Eesti vabatahtlikust astumisest Nõukogude Liitu ja iseseisva riigi NSV astumisest Nõukogude Liitu. 6. augustil samal aastal ­subjektsuse kaotamisest 1940. aastal. ­vormistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti inkorporeerimise Iseseisvuse kaotamisele rajasid teed 23. augustil 1939 nn NSV Liitu. Molotovi-Ribbentropi pakt ja selle salajased lisaprotokollid. Kuna Eesti Vabariigi seni kehtinud riigiõiguslik kord kuku­ Selle Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise lepinguga jagati tati ebaseaduslikult ja sõjalise vägivalla ähvardusel, siis kaotas Euroopa mõjusfäärideks ning otsustati Eesti ja teiste Balti Eesti Vabariik kehtivuse tegelikkuses, de facto, kuid eksisteeris riikide edasine kuulumine NSV Liidu huvisfääri. edasi õiguslikult, de jure. Õiguslik järjepidevus ehk riigiõiguslik Tegeliku suveräänsuse otsustava kaotuse tõi kaasa 28. sep­ kontinuiteet sai Eesti (oma)riikluse ideoloogiliseks teljeks. Seda tembri 1939 nn baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt kanti, küll mõningate objektiivsete raskustega, läbi kogu oku­ Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel52. Sellega sai Eesti Vabariigist patsioonide perioodi Eesti kodanikkonna ja eksiilvalitsuste sisuliselt NSV Liidu sõjaline protektoraat. kaudu ning riigiõiguslik järjepidevus sai aluseks Eesti i­seseisvuse

52 Seejuures kinnitasid pooled lähtumist 2. veebruaril 1920 sõlmitud 53 RT 1940, 74, 733. Tartu rahulepingust. 54 Ld k ’väljaspool pädevust, võimu ületav’. 180 181 taastamisel 1990ndatel 55. Õiguslikku järjepidevust toetasid ka Otto Tiefiga. 22. septembril lahkus valitsus pealetungivate mõjukate lääneriikide, eelkõige USA mittetunnustamispoliitika ­Nõukogude vägede eest pealinnast. Eksiili Rootsis õnnestus eri ning Eesti Vabariigi välisesinduste töö osaline jätkumine. teid pidi jõuda presidendi kohusetäitjal Jüri Uluotsal, välismi­ Õigusliku järjepidevuse kandmisel oli oluline osa emigratsioo­ nister August Reil, kohtuminister Johannes Klesmentil. Rootsi nis olnud eestlaskonnal. jõudis ka riigisekretär Helmut Maandi. Nende kaudu kandus 25. augustil 1940 kinnitas ENSV Riigivolikogu Eesti edasi Eesti riigi õiguslik järjepidevus. Rahvuskomitee, Tiefi ­Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsiooni, mis oli loo­ ­valitsus ja järgnevad eksiilvalitsused olid reljeefseks näiteks ­Eesti dud stalinliku NSV Liidu 1936. aasta konstitutsiooni eeskujul omariikluse kestlusest ja taastamispüüdest. kiirkorras (19 päeva pärast NSVL-i vastuvõtmist!). NSV Liidu Aastatel 1944–1991 oli Eesti uuesti annekteeritud ja okupee­ 1977. aasta konstitutsiooni alusel töötati välja liiduvabariikide, ritud ning inkorporeeritud NSV Liidu koosseisu. sh Eesti NSV konstitutsioonid ning 13. aprillil 1978 kinnitas Nõukogude Liidu ühiskondlik ja õiguskord oli Eestile Eesti NSV Ülemnõukogu ühehäälselt Eesti NSV teise ja ­viimase ­okupeeriva võimu poolt peale sunnitud. Sel põhjusel ei esitata konstitutsiooni. siinkohal võõrvõimu riigiõiguslikke akte. 1941. aasta suvel puhkes sõjategevus seniste liitlaste Nõu­ kogude Liidu ja Saksamaa vahel ning selle tulemusena järgnes Eestis Nõukogude okupatsioonile (1940–1941) Saksa okupat­ sioon (1941–1944). Saksa okupatsiooni aegne omavalitsus ­Hjalmar Mäe juhtimisel ei olnud sisuliselt autonoomne, vaid oli Saksa okupatsioonivõimu abiorgan. Saksamaa taandumisel 1944. aastal tehti katse taastada ­Eesti omariiklus. Nende püüdluste koordineerimiseks loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mille vahendusel anti rahvale teada, et Eestis toimunu oli alates 21. juunist 1940 põhiseaduse v­ astane ja õigustühine. 18. septembril 1944 nimetas peaminister Vabariigi ­Presidendi ülesannetes Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse eesotsas

55 Oma 2. jaanuari 1990 kirjas kirjutas eksiilvalitsuse peaminister Heinrich Mark, et „Vabariigi Valitsus eksiilis /…/ hoiab alles Eesti Vabariigi juriidilist kontinuiteeti, et seda edasi anda eesti rahvale siis, kui see saab oma asju vabalt otsustada.“ 182 183 Postimees. 23.07.1940, nr 196. Postimees. 23.07.1940, nr 196.

184 185 Riigivolikogu II koosseisu I istungjärgu 7. koosolek. Punaarmee ja -laevastiku delegatsioon Riigikogus. Rahvusarhiiv. Foto: V. Termin 186 187 III OSA OMARIIKLUSE TAASTAMINE JA KEHTIV PÕHISEADUSLIK KORD

Nagu iseseisvuse loomine, oli ka selle taastamine järkjärguline ning poliitiliselt pingeline protsess. Omariikluse taastamise ­sammud tuli teha olusid ja võimalusi ning plahvatusohtlikku sisepoliitilist olukorda arvestades. Ühiskondlikud olud omariikluse taastamisel olid ehk keeru­ kamadki kui iseseisvuse loomise aegadel. Tuli leida koostöö ühiskonna eri rühmade, sh Välis-Eesti kodanikkonna vahel, organiseerida Eestis elavad sünnijärgsed Eesti kodanikud, ­arvestada Eestis viibivate võõrvägede ja julgeolekujõududega ning kohapealsete Kommunistliku Partei ja Nõukogude juhti­ dega. Arvestada tuli ka Eesti lähinaabrite ja ülejäänud maailma, eriti suurriikide reaktsioonide ja toetuse või vastuseisudega. Sel põhjusel tuli riigiõiguslikke otsuseid teha sammhaaval ning see seletab osati, miks iseseisvust ettevalmistavate aktide arv on suurem ja need on vastuolulisemad kui riikluse loomise aegadel. Poliitilised ja riigiõiguslikud otsused aastatel 1988–1992 sün­ 1941. aasta 14. juuni öösel alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti disid teravas poliitilises pingeväljas, majanduslikus viletsuses ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja ning okupeeriva riigi arvukate julgeolekujõudude kohaloleku saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju. Foto: Rein Pae tingimustes. Oma arusaamu ellu viia ja huvide eest seista ­püüdsid 188 189 nii rahvuslik õigusliku järjepidevuse liikumine, Nõukogude Eesti-välistest teguritest rajas selleks teed Molotovi-Ribben­ esindus­organid ning lisaks, nii otse kui ka varjatult, NSV Liidu tropi pakt 23. augustil 1939 ja selle salaprotokollid, mis jagasid keskvõim ja selle julgeolekujõud. Ida-Euroopa natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Nõukogude Aastaid 1988–1992 iseloomustasid ägedad poliitilised vaid­ Liidu vahel mõjusfäärideks. lused ja vastasseisud, kus üks keskseid riigiõiguslikke küsimusi Õigusliku järjepidevuse suunda esindas kodanike komiteede oli see, kas nimetada Eesti NSV ümber Eesti Vabariigiks ja see­ liikumine ja Eesti Kongress, mis valiti Eesti kodanike poolt. läbi aktsepteerida Nõukogude perioodi kui legitiimset riiklust Kongressile eelnes enneolematu omaalgatuslik massiliikumine ja minna nn „kolmanda vabariigi“ teed. Teine vaatenurk oli Eesti kodanikkonna registreerimiseks ja organiseerimiseks. taastada Eesti Vabariik annekteerimise ja okupeerimise õigus­ 24. veebruaril 1990 valis 557 613 regist­reeritud Eesti kodanikku vastasuse ja riikluse de jure kestlikkuse ning Eesti k­ odanikkonna Eesti Kongressi 499 liiget. põhiselt õigusliku järjepidevuse alusel. Tegelik (administratiivne) riigivõim murdeaegade Eestis oli Üldistatult oli kolmanda vabariigi idee taga Rahvarinde Eesti NSV esindus- ja täitevorganite käes. Nende tegevus ja ­liikumine, parandatud ja demokraatliku „inimnäolise“ s­ otsialismi koosseis oli Kommunistliku Partei poolt suunatud ja julge­ pooldajad ja valdav osa Nõukogude võimuorganite esindajaid. olekujõudude poolt järele valvatud. Eesti NSV Ülemnõukogu Suuna esindajaid ajendas pragmaatiline arusaamine sellest, et XII koosseisu valimised, mis toimusid 18. märtsil 1990, olid nõukogulik sotsialism ja kommunistlik ideoloogia on majan­ esimesed nõukogude aja valimised, mis olid enam-vähem vabad, duslikult ja ideoloogiliselt läbi kukkunud ning on sellisena ning neil osales 78,2% valimisõiguslikest Eesti elanikest56. ­saanud ohuks nii majanduslikule heaolule, rahvusele kui ka Kokkuvõtvalt – mõlema tiiva esindusorganid moodustusid kultuurile. Laiema tausta sellelaadseks arusaamiseks andis Nõu­ aega ja olusid arvestades rahva huve ja ootusi peegeldavalt ning kogude Liidu uue põlvkonna juhi Mihhail Gorbatšovi algatatud enam-vähem demokraatlikult-legitiimselt. nõukogude sotsialismi reformimise ehk nn uutmise poliitika. Kokkuvõtvalt taotleti senise nõukogude sotsialistliku süsteemi uuendamist ja paremaks muutmist, mitte aga selle hülgamist. Õigusliku järjepidevuse liikumine esindas tugevat rahvus­ likku ja omariikluse aadet ning see rajanes riigi- ja rahvus­ vahelise õiguse tugeval alusel. Selle fundamentaalne lähtekoht oli arusaamine, et kui rahvas on end kord riigina määratlenud ja kehtestanud, siis ei pea ta seda tegema mitu korda. Lisaks toimus omariikluse kaotamine 1940. aastal kehtivat põhiseadust rikkudes, välissurve ja ähvarduse ning riigi sõjalise jõuga üle­ 56 Valimistel osalesid lisaks õigusjärgsetele Eesti kodanikele võtmise teel. ka teised Eesti elanikud, sh Nõukogude armee esindajad. 190 191 ESTO päevad Stockholmis. 1980. Rahvusarhiiv.

192 193 MRP-48. Miiting Hirvepargis. 1987. Rahvusarhiiv. Foto: E. Norman

194 195 OMARIIKLUSE TAASTAMISE Eesti NSV Ülemnõukogu ei ole nõus NSV Liidu Ülemnõukogu EELKONSTITUTSIOONILISED AKTID Presiidiumi poolt arutusele pandud nende NSV Liidu konstitut- siooni muudatuste ja täiendustega, mis välistavad Eesti NSV konstitutsioonilise õiguse enesemääramisele. Toetudes rahvus- 8. ENSV Ülemnõukogu 16. novembri 1988 deklaratsioon vahelistele paktidele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste 57 Eesti NSV suveräänsusest õiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta 16. detsemb- rist 1966, mis on ratifitseeritud NSV Liidu poolt, ja teistele rahvus­ vahelise õiguse normidele, deklareerib Eesti NSV kõrgeim rahva EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI võimu esindav organ, Eesti NSV Ülemnõukogu, oma seaduste ÜLEMNÕUKOGU DEKLARATSIOON ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. EESTI NSV SUVERÄÄNSUSEST. Muudatused ja täiendused NSV Liidu konstitutsioonis jõustuvad Eesti rahvas on Läänemere kallastel oma maad harinud ja ­kultuuri edaspidi Eesti NSV territooriumil nende heakskiitmisel Eesti NSV arendanud enam kui viis tuhat aastat. 1940. aastal sai rahvuslikult Ülemnõukogu poolt ning vastavate muudatuste ja täienduste homogeensest, suveräänsest Eesti Vabariigist Nõukogude Liidu tegemisel Eesti NSV konstitutsioonis. koostisosa, seejuures nähti ette suveräänsusgarantiide säilimine Eesti NSV Ülemnõukogu kutsub üles kõiki, kes on sidunud oma ja rahvuse õitseng. Stalinismi- ja stagnatsiooniaja sisepoliitika saatuse Eestimaaga, konsolideeruma demokraatliku ja sotsia- ignoreeris neid garantiisid ja seisukohti. listliku Eesti ühiskonna ülesehitamiseks. Selle tulemusena on Eestimaal kujunenud eestlastele kui põhi- Suveräänsuse juriidiline ja faktiline realiseerimine tähendab rahvusele ebasoodus demograafiline situatsioon, looduskesk- ­ühtlasi seda, et Eestimaa rahvas ei nõustu tulevikus ühegi kond on paljudes vabariigi piirkondades katastroofiolukorras, ­seadusega, mis oleks diskrimineeriv mistahes teise Eesti NSV-s majanduse jätkuv destabiliseerimine mõjub negatiivselt kogu elava rahvuse esindajaile. vabariigi elanikkonna elatustasemele. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL Eesti NSV Ülemnõukogu näeb raskest olukorrast vaid ühte välja­ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V. VAHT pääsu: Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes. Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub Tallinn, 16. novembril 1988. tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol ­kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on ­terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine ­staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga.

57 Deklaratsioon avaldati Rahva Hääles. Kasutatud on ERR-i arhiivi dokumenti. 196 197 Balti kett Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23. augustil 1989. Rahvusarhiiv. Foto: H. Leppikson

198 199 KOMMENTAAR

Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembri 1988 suve­ räänsusdeklaratsioon koos seda rakendava seadusega „Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)“58 tähendas eesti ra­ hva taasvabanemise juriidilist algust. Deklaratsiooni vastu­ võtmise päeva tähistatakse taassünni päevana59. Olemuselt on see akt võrreldav omaaegse Maa­päeva otsusega kõrgemast võimust. Mõlemal juhul oldi tol aja­ hetkel faktiliselt küll laguneva, kuid ikkagi impeeriumi osaks. Mõlema otsusega kuulutati end maa kõrgeimaks (suveräänseks) võimuks. Samas, Maapäev ei ­otsustanud eraldumist Vene impeeriumist ja Ülemnõukogu välja­ astumist Nõukogude Liidust. Mõlemad organid nägid suveräänsust kui võimalust otsustada rahvale olulisi asju ise ja nad ka de­ klareerisid seda. Samas sisustati suveräänsus pigem ­autonoomiana kui riikliku iseseisvusena. Sellele viitab otseselt dekla­ ratsioonis väljendatud soov liidulepinguks. Vormiliselt olid Nõukogude vabariigid, sh Eesti NSV, suveräänsed riigid ja Nõukogude põhiseaduse kohaselt oli neil isegi õigus NSV Liidust lahkuda. S­ iiski oli see õigus vaid deklaratiivne ega olnud kunagi

58 Seadust ei ole siinkohal esitatud, sest see ei oma Eesti omariiklusele tähendust, pealegi jäi see rakenduseta. 59 Päeva tähistatakse riikliku tähtpäevana. Terminoloogilisest ja jäigast vaatepunktist võib küsida, kas saab mitu korda sündida ja kuivõrd Ülemnõukogu deklaratsiooni kajastamine Välis-Eesti ajalehes. 15.12.1988. see on kooskõlas õigusliku järjepidevuse ideega. Mõistelisest täpsusest Eesti Rahvusraamatukogu olulisem on sündmuse sümboolne kujundlikkus. 200 201 ­mõeldud kasutamiseks ning Nõukogude juhtkond oli Suveräänsusdeklaratsiooni aegsete poliitiliste olude ­sügavalt häiritud, kui mõiste „suveräänsus“ võeti ja deklaratsiooni juriidilise mõju kontekstis oli suve­ ­kasutusele selle tegeliku sisu tähenduses. Pahameel räänsusdeklaratsioon oma sisult eelkonstitutsiooniline järgnes vaatamata sellele, et deklaratsioonis välditi akt. Deklaratsiooni ja pakutud (Nõukogude-aegse) ­annekteerimise ja okupeerimise teemat. põhiseaduse (konstitutsiooni) täienduste ja parandus­ 26. novembril 1988 võttis NSV Liidu ­Ülemnõukogu tega kuulutati E­ esti NSV seadused ülimuslikuks NSV vastu seadluse „16. novembril 1988 vastu võetud ­Eesti Liidu seaduste ­suhtes, integreeriti rahvusvaheline õigus NSV seaduse „Muudatuste ja täienduste tegemise Eesti õigussüsteemi, põhiseaduslikele õigustele ja ­kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)“ ja ­vabadustele, sh eraomandile kehtestati kohtulik kaitse, Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni „Eesti NSV Eesti territooriumil olevad varad, sh maavarad, kuulu­ suveräänsusest“ mittevastavuse kohta NSV Liidu tati Eesti NSV omandiks ning seadustati kodaniku­ ­konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega“. algatused, -liikumised ja -organisatsioonid. Maanõukogu ja Ülemnõukogu staatuses oli ka Tähelepanuvääriv riigiõiguslik uuendus Eesti NSV ­märkimisväärseid erinevusi. Maanõukogu eelselt konstitutsiooni oli selle §-s 2 pakutu: „… tagada ­polnud Eesti riiki. Ülemnõukogu eelselt oli Eesti riik ­kodanikele ja juriidilistele isikutele konstitutsiooniliste õiguste olemas, alguses tegelikkuses, hiljem faktiliselt okupee­ kohtulik kaitse“. Tegelikkuses jäi see küll realiseerimata, ritult ja de jure eksiilis. kuid peegeldas hästi ajastu püüdlusi. Põhimõte leidis Ülemnõukogu oli õigusliku järjepidevuse seisu­ hiljem kinnituse 1992. aasta põhiseaduse §-s 15. kohalt riikluse kaotuse ja okupeerimise järgne võõr­ Suveräänsusdeklaratsiooniga pakuti välja ka liidu­ võimu omavalitsusorgan. Kuna Nõukogude võim lepingut61 NSV Liidu keskvõimuga ning seda sammu tervikuna, sh Eesti NSV Ülemnõukogu, oli formaalselt on käsitatud ka kui vastse suveräänsuse vabatahtlikku osaline omariikluse kaotuseni ja repressioonideni loovutamist Nõukogude Liidule. Formaalselt ja tagant­ ­viinud süsteemis, oli õigustatud nii usaldamatus kui järele vaadates on see vaade põhjendatud. Ei tohi aga ka küsimus Ülemnõukogu legitiimsusest s­ uveräänsuse kõrvale jätta 1988. aasta olusid ja võimalust räigeteks ja omariikluse taastamises60. repressioonideks. Neid õnneks ei järgnenud, asi piirdus nn „seaduste sõjaga“, kuid see sai selgeks alles hiljem.

60 Samas ei saa mööda vaadata Ülemnõukogu poolt aastatel 1990–1992 Reaalsed sõjajõud Nõukogude armee näol lahkusid tehtud suuremahulisest organisatoorsest ja õiguslikust tööst omariiklusele Eestist lõplikult alles 31. augustil 1994. üleminekuks. Ammendav loend sel perioodil vastu võetud deklarat- sioonidest, otsustest ja seadustest on esitatud kogumikus „Dokumente, materjale ja meenutusi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusest 61 Liiduleping oli algselt akt, millega vormistati 1924. aasta detsembris aastatel 1990–1992“ (Tartu, 2012). Nõukogude Liidu loomine. 202 203 De facto võimu ehk Nõukogude võimu esindus­ 9. Eesti Kongressi63 11. märtsi 1990 deklaratsioon organi – Eesti NSV Ülemnõukogu – poliitilist valmis­ seadusliku riigivõimu taastamisest Eesti Vabariigi olekut liikuda põhiseadusliku riigivõimu taastamisele maa-alal näitas Eesti NSV Ülemnõukogu otsus „Ajaloolis-­ õiguslikust hinnangust Eesti 1940. aastal toimunud sündmuste suhtes“ aasta hiljem ehk 12. novembril Eesti Kongress, väljendades Eesti Vabariigi kodanikkonna kindlat 198962. Sama näitas ka Eesti NSV kõigi tasandite rahva­ tahet, toetudes Eesti Vabariigi kui rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisva ja sõltumatu riigi vägivaldse annekteerimise jätkuvale saadikute täiskogu 2. veebruari 1990 deklaratsioon mittetunnustamisele maailma demokraatlike riikide poolt ning Eesti riikliku iseseisvuse küsimusest. lähtudes sellest, et Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelised riigiõiguslikud suhted põhinevad endiselt 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingule, deklareerib: • 17. juunil 1940. aastal alustas Nõukogude Liit sõjalise kallaletungi ähvardusel tänaseni kestvat agressiooni Eesti Vabariigi vastu ning okupeeris ja annekteeris Eesti Vaba- riigi, rikkudes sellega kehtivate lepingutega võetud kohus- tusi. • Okupatsioonivõimu kontrolli all ebaseaduslikult valitud Riigivolikogu otsused Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra muutmisest, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamisest ja viimase astumisest NSV Liidu koos- seisu on õigusvastased ja seega kehtetud. • Eesti Vabariik on tänaseni NSV Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud riik, kus puudub seaduslik riigivõim. Eesti NSV võimuorganid on okupatsioonivõimu haldusasutused, kusjuures tegelik kõrgeim riigivõim Eestis kuulub okupee- rivale riigile – NSV Liidule.

63 Eesti Kongress oli Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu, mis moodustati rahvaalgatuse alusel 24. veebruaril 1990 toimunud üle-­ riigilistel valimistel. Eesti Kongressi dokumendid ei ole kantud Eesti Vabariigi ametlike dokumentide kogusse. Eesti Kongressi 11. märtsi 1990 62 ENSV ÜVT 1989, 34, 519. deklaratsioon sisaldub väljaandes „Eesti Kongressi materjalid“ (1990). 204 205 • Iseseisev ja sõltumatu Eesti Vabariik tuleb taastada anneksiooni tühistamise, okupatsioonivägede väljaviimise ja kõrgeima riigivõimu üleandmise teel Eesti Vabariigi põhiseaduslikule rahvaesindusele. Eesti Vabariigi taastamine peab põhinema Eesti Vabariigi kodakondsuse järjepidevusel ning kehtival Eesti Vabariigi Põhiseadusel. • Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel tuleb taastada hea- naaberlikud suhted võrdõiguslikkuse, huvide vastastikuse austamise ja mõlemale poolele kasuliku koostöö alusel, vastavalt Tartu Rahulepingu vaimule ning kirjatähele.

Tallinnas, 11. märtsil 1990

Eesti Kongressi I istungjärgu kava 11.–12. märtsil 1990. Võrumaa Muuseum.

206 207 Vaade Estonia kontserdisaali, kus toimub Eesti Kongress. Laval presiidium, kõneleja puldis, osavõtjad saalis. Tallinna Linnamuuseum. Foto: H. Leppikson 208 209 Eesti Kodanike Peakomitee valimiskoosolek. Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste. Rahvusarhiiv. Foto: T. Volmer 210 211 KOMMENTAAR Tol ajaperioodil Eesti territooriumi ja rahva üle tegelikku administratiivset võimu omav Eesti NSV Omariikluse taastamine Eestis toimus suhteliselt Ülemnõukogu ja ühiskonda kontrolliva Kommunist­ ­ainulaadsel viisil – Nõukogude ehk tegelikku riigi liku Partei edumeelsem osa tajus Nõukogude Liidu ­(administratiivset) võimu esindava Ülemnõukogu allakäiku ja oli valmis muudatusteks ning otsis teid ning õiguspärase, Eesti kodanikkonda esindava Eesti olukorra parandamiseks või ka oma kontrolli alla Kongressi ja Eesti Komitee ning eksiilvalitsuse koos­ ­saamiseks. toimes. Eesti Kongressi töös osalesid ka edumeelsed Vabanemisliikumise osapoolte vahel oli nii ­isikulisi ENSV tegelased ja Rahvarinde liidrid. Omas ajas olid kui ka ideelisi vastuolusid ja pingeid. Samas oli ka need kaks liikumist – s.o kodanike komiteed ja ENSV ­selgelt tajutav ühine vastutus ja soov kasutada võima­ uuendusmeelsed – selgelt konstitutsioonilised jõud. lust ning väljuda riigiõiguslikust määramatusest. Nagu Eesti Kongress selgelt esile tõi, rajanes Eesti ­Õigusliku järjepidevuse liikumine avaldas tugevat Komitee ja kodanike komiteede liikumine oma püüd­ ideelist survet, nõukogude tagapõhjaga liikumine aga lustes ja ideelises baasis Eesti Vabariigi ja selle kodanik­ organisatsioonilis-korraldavat tuge ühise eesmärgi konna riigiõiguslikul järjepidevusel ning Nõukogude saavutamiseks. Mõlema tiiva lähenemist kinnitas E­ esti korra ja selle sammude ebaseaduslikkusel ja kehte­tusel Komitee initsiatiivil tehtud Eesti NSV Ülemnõukogu algusest peale (ex tunc 64). Taotleti anneksiooni 30. märtsi 1990 deklaratsioon Eesti NSV Ülem­ ­tühistamist, okupatsioonivägede väljaviimist ja võimu nõukogu ja Eesti Kongressi koostööst65. See oli kahe üleandmist põhiseaduslikule rahvaesindusele. Tehti konstitutsioonilise jõu selge koostegutsemise otsus otseviide Tartu rahule kui Eesti Vabariigi ja NSV L­ iidu ühise eesmärgi nimel. suhete alusele. Nõukogude korra ebaseaduslikkus algusest peale tähendas muu hulgas ka seda, et riigiõiguslikult (formaalselt) ning loogiliselt õigustatult peeti kehtivaks 1938. aasta põhiseadust. Seni kehtiva põhiseaduse järgset riigivõimu kandev eksiilvalitsus nägi oma funktsiooni hoida alles Eesti Vabariigi kontinuiteeti, et anda see üle Eesti rahvale siis, kui rahvas saab oma asju vabalt otsustada.

64 Ld k ’tagasiulatuvalt, algusest peale’. 65 ENSV ÜVT 1990, 12, 179. 212 213 10. Eesti NSV Ülemnõukogu 30. märtsi 1990* otsus KOMMENTAAR Eesti riiklikust staatusest66 30. märtsil 1990 tunnistas Eesti NSV elanike esindus­ kogu ja tegelikku riigivõimu omav Eesti NSV Ülem­ Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab, et Eesti Vabariigi okupeeri­ nõukogu selgelt ja üheselt mõistetavalt Eesti kestvat mine NSV Liidu poolt 17. juunil 1940. a. ei ole katkestanud ­Eesti okupeeritust, NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust ­Vabariigi olemasolu de jure. Eesti Vabariigi territoorium on ­okupeeritud tänaseni. ja omariikluse de jure jätkuvust. Nõukogude süsteemil ja selle esinduskogul võttis Eesti NSV Ülemnõukogu, arvestades eesti rahva selgesti väljen- ligi poolteist aastat poliitilist küpsemist suveräänsus­ datud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseadus- deklaratsiooni vastuvõtmisest 16. novembril 1988, et likkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutab välja jõuda järeldusteni, mille esitas Eesti Kongress 11. ­märt­- Eesti Vabariigi taastamise (restitutio ad integrum); kuulutab ­välja sil 1990. See aga ei vähenda otsustuse riigiõ­ iguslikku üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike kaalukust, sest ilma selleta oleks ise­seisvuse ­taastamine riigivõimuorganite moodustamisega. Üleminekuperioodiks olnud raskendatud, kui mitte võimatu. töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise korra koos õiguslike garantiidega kõigile elanikele, rahvusest Olgu rõhutatud, et Ülemnõukogu oli vahetult enne sõltumata.­ otsuse vastuvõtmist (18. märtsil 1990) ümber valitud, kusjuures uude koosseisu pääses ka Eesti Kongressi Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest. saadikuid, muinsuskaitseliikumise eestvedajaid jt ­ Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Eesti Vabariigi taastamise eest seisvaid inimesi. Tallinn, 30. märtsil 1990. Otsusega võeti suund Eesti riikluse taastamisele täies mahus (ld k restitutio ad integrum) ning kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi põhi­seaduslike * Originaalis on akti vastuvõtmise kuupäevaks märgitud 29. märts. Ilmselt on tegu tehnilise veaga ja edaspidi on akti vastuvõtja ehk Ülemnõukogu riigivõimuorganite moodustamiseks. Ettepaneku ise viidanud sellele kui 30. märtsi aktile ning nii on see ka laiemasse levikusse Ülemnõukogule Eesti Vabariigi taastamiseks tegi kinnistunud. ­Eesti Komitee 28. märtsil 1990. Riigiõiguslikult ei olnud see otsus veel iseseisvuse väljakuulutamine, vaid iseseisvuse taastamise kavatsuse üheselt mõistetav väljakuulutamine.­

66 ENSV ÜVT 1990, 12, 180. 214 215 11. Eesti NSV Ülemnõukogu 8. mai 1990 seadus KOMMENTAAR Eesti sümboolikast67 Seadusega astuti üleminekuaja esimesed praktilised riigiõiguslikud sammud põhiseadusliku korra taasta­ Eesti NSV Ülemnõukogu, lähtudes eesmärgist taastada iseseisev Eesti riik ja juhindudes Eesti NSV Ülemnõukogu 1990. aasta miseks. Aktiga reguleeriti rohkem, kui selle nimetus 30. märtsi otsusest „Eesti riiklikust staatusest“ otsustab: viitab. Lisaks sümboolika muutmisele – õigemini 1. Tunnistada kehtetuks nimetus „Eesti Nõukogude Sotsialistlik ­taastamisele – jõustati ka Eesti Vabariigi 1938. aasta Vabariik“ ja võtta kasutusele ametliku nimetusena „Eesti põhiseaduse esimesed paragrahvid. Vabariik“. Seadusega öeldakse lahti seni kasutusel olnud 2. Lõpetada Eesti NSV vapi, lipu ja hümni kasutamine riiklike ­Nõukogude-aegsetest riiklikest sümbolitest, nagu vapp, sümbolitena. lipp ja hümn. 3. Rakendada Eesti Vabariigi 1938. a. põhiseaduse järgmised Riigiõiguslikult küsitav on Eesti NSV Ü­ lemnõukogu paragrahvid: poolt Eesti NSV ümbernimetamine Eesti Vabariigiks. § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima Õigusjärgne Eesti Vabariik de jure eksisteeris eksiilis riigivõimu kandja on rahvas. ning polnud oma pädevust põhiseadusjärgsele riigi­ § 2. Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik. võimule (veel) üle andnud. Ka oli Ülemnõukogu oma § 4. Eestis on jõus ainult tema oma asutiste poolt kehtima pandud seadused. Rahvusvahelise õiguse üldtunnus- varasemates otsustes tunnustanud õigusliku järje­ tatud eeskirjad kehtivad Eestis õigusliku korra lahuta- pidevuse printsiipi. matute osadena. Keegi ei või end vabandada seaduse Samavõrd on riigiõiguslikult küsitav ENSV Ülem­ mitteteadmisega. nõukogu poolt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 1, 2, § 5. Eesti riigikeeleks on eesti keel. 4, 5 ja 6 jõustamine68. § 6. Eesti riigivärvideks on sinine, must ja valge. Riigilipu ja Seadusega millegi rakendamine on õigusliku jõu riigivapi kuju määrab seadus. andmine. ENSV Ülemnõukogul sellekohane riigi­ 4. Üleminekuperioodil on lubatud kasutada ka Eesti NSV õiguslik pädevus ja legitiimsus puudus. Otsus lõi vapiga pitsateid ja planke. ­tarbetu segaduse ka Ülemnõukogu enda poolt juba 5. Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise hetkest. varem, s.o 30. märtsil 1990 heaks kiidetud õigusliku Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL järjepidevuse doktriini. Tallinn, 8. mail 1990.

68 Seaduse p 3 kasutab küll sõna rakendada. Rakendamine on kasutusele võtmine. Sel viisil püüti ilmselt vältida sõna jõustamine, mis olnuks 67 EV ÜVT 1990, 14, 239. riigiõiguslikult ebakorrektne. 216 217 Kas selle taga oli varjatud soov „kanaliseerida prot­ 12. Eesti Vabariigi 16. mai 1990 seadus sessid struktuuridesse“69 või siiras, kuid riigiõiguslikult Eesti valitsemise ajutise korra alustest70 küsitav tahe taastada Eesti omariiklus, dogmaatiline diletantlus segatud populismiga või lihtsalt kiirusta­ Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, toetudes 30. märtsi 1990. aasta misest tekkinud järelemõtlematus, pole selge ja see ei otsusele „Eesti riiklikust staatusest“ otsustab: ole tagantjärele ka tähtis. Seadust tuleb hinnata kui toonastes oludes ja ajas 1. Lõpetada Eesti Vabariigi riigivõimu-, valitsemis-, kohtu- ja prokuratuuriorganite allutatus NSV Liidu vastavatele suurt sümboolset tähendust ja avalikku mõju omava organitele ja lahutada nad NSV Liidu vastavast süsteemist. ning rahvast omariiklusele mobiliseerivat akti. 2. Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhted rajada Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahel 2. veebruaril 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu kehtivusele. 3. Üleminekuperioodil teostavad Eestis kõrgemat seadusand- likku võimu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja täitev-korralda- vat võimu Eesti Vabariigi Valitsus. Omavalitsusüksuste võimuorganiteks on vastavad volikogud. Eesti Vabariigi Ülem- nõukogul on õigus kehtestada vajaduse korral vabariigis eriolukord. 4. Kõik seni Eesti territooriumil toimivad normatiivaktid kehtivad kuni Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või Eesti Vabariigi Valitsus neid ei tühista, ei muuda või kui nad ei ole vastuolus käes- oleva seadusega või järgnevate Eesti Vabariigi normatiiv- aktidega. 5. Õigusemõistmist Eestis teostavad NSV Liidu kohtuvõimust lahutatud ja sõltumatud Eesti kohtud, kes juhinduvad õiguse- mõistmisel käesoleva seaduse 4. paragrahvist. Eesti kohtute poolt süüdimõistetud Eesti alalised elanikud kannavad karistust üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. 6. Majandusvaidlusi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vahel lahendab Eesti Vabariigi Riiklik Arbitraaž. 69 Väljend viitab mõne omaaegse võimulolija püüdele suunata kontrolli alt väljunud poliitilised protsessid ametlikesse partei ja Nõukogude organite poolt loodud või toetatud liikumistesse, nagu töökollektiivid, ametiühingud, Rahvarinne jmt. 70 EV ÜVT 1990, 15, 247. 218 219 KOMMENTAAR 7. Eesti Vabariigi prokuröri kinnitab ametisse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Ülemnõukogu esimehe ettepanekul. Kuigi seadus seda sõnaselgelt ei postuleerinud, lõpetas Maakondade ja linnade prokurörid nimetab ametisse see sisuliselt Eesti NSV riigiõigusliku korra ja 1978. aasta Eesti Vabariigi prokurör ja kinnitab Eesti Vabariigi Ülem- konstitutsiooni kehtivuse, sest nägi ette uue võimu­ nõukogu. struktuuri loomise. 8. Eesti Vabariik tagab Eesti Vabariigi kõigi elanike rahvus- Samal kuupäeval, s.o 16. mail 1990 võttis Eesti Vaba- vahelistest üldtunnustatud normidest tulenevad sotsiaal- ­riigi Ülemnõukogu vastu ka otsuse „Eesti NSV Ülem- sed, majanduslikud ja kultuurialased õigused ja poliitilised vabadused. Eesti Vabariigi elanike poliitilised õigused ja nõukogu tegevusprogrammist üleminekuperioodil vabadused määratakse eraldi aktiga kooskõlas rahvus- Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise vahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. ajutisest korrast“71. NSV Liidu sõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete Nii seadusest kui ka Ülemnõukogu otsusest nähtub seisund Eestis määratakse Eesti Vabariigi ja NSV Liiduga selge ja otsene soov eralduda Nõukogude Liidust ning sõlmitavate kokkulepetega. selle ühiskondlikust ja õiguskorrast. Pärast 30. märtsi Eestist ümber asuda soovivate NSV Liidu kodanike 1990 otsust Eesti Vabariigi taastamisest (restitutio ad ümberasumise tagatised määratakse Eesti Vabariigi ja integrum) polnuks muu lähenemine olnud enam ka NSV Liidu või vastava liiduvabariigiga või iseseisva riigiga mõeldav. Küsida võib, miks oli sama kuupäevaga vaja sõlmitavate kokkulepetega. kahte eraldi, kuid kattuva sisuga akti ehk seadust ja 9. Eesti Vabariik tagab kõigile elanikele usuvabaduse, seal- otsust. Ilmselt seletub see sündmuste kiiruse, vähese juures vabaduse tunnistada oma usku, saada ja anda koordineerimise ja olude pingelisusega. usuõpetust, kuuluda kirikusse või usuorganisatsiooni ja täita selle tavasid. Seaduses ei mainita Eesti Kongressi ja koostööd sellega. Seda tehakse otsuse alapunktis VI („Eesti Vaba­ 10. Kõik Eesti Vabariigis tegutsevad riigiorganid, ettevõtted, riigi Ülemnõukogu suhted Eesti Kongressiga“), kus asutused, organisatsioonid ning üksikisikud on kohustatud täitma Eestis käesoleva seaduse alusel kehtivaid seadusi sedastatakse, et üleminekuperioodil tegutsevad nii ja teisi normatiivakte. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kui ka Eesti Kongress 11. Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise hetkest. iseseisvate esinduskogudena.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 16. mail 1990. 71 Otsust ei ole selle korraldusliku iseloomu tõttu eelkonstitutsiooniliseks aktiks peetud ja siinkohal seda ei esitata. 220 221 Sellega tunnistas formaalselt okupatsiooniorgan Ülemnõukogu Eesti Kongressi kui ­õigusjärgsete E­ esti kodanike esindus- ja võimuorganit. Riiklusega seotud põhiküsimustes (riiklik staatus, riikidevaheli­sed suh­ ted, põhiseadus, kodakondsus) peab E­ esti Vabariigi Ülemnõukogu vajalikuks Eesti Vabariigi de facto taas­ tamise nimel kooskõlastatud tegevust Eesti Kongressi ja tema poolt moodustatud Eesti Komiteega. See on selgesõnaline ja oluline riigiõiguslik tunnus­ tus kahe esinduskogu üheaegsest olemasolust ja võrd­ väärsest rollist Eesti omariikluse taastamisel. Eel­ osundatud põhimõtet tunnustati ja arvestati edaspidi Põhiseaduse Assamblee loomisel ja selle t­öötamisel.

Eesti NSV Ülemnõukogu saadikutele mandaatide kätteandmine. Mandaadi saab EKP Keskkomitee esimene sekretär Vaino Väljas. 28. märtsil 1990. Rahvusarhiiv. Foto: E.Tarkpea 222 223 Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu I istungjärk 1990. aasta märtsis. Rahvusarhiiv. Foto: E. Norman, E. Tarkpea 224 225 Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu I istungjärk. Ülemnõukogu juhatus. Vasakult: Viktor Andrejev, Ülo Nugis, Marju Lauristin. Rahvusarhiiv. Foto: E. Norman 226 227 13. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. augusti 1991 KOMMENTAAR otsus Eesti riiklikust iseseisvusest72 Eesti omariikluse taastamine toimus veel Nõukogude

Lähtudes Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise õiguse Liidu osaks olemise ajal. subjektina, Laguneval Nõukogude Liidul oli endiselt suur toetudes 1991. aasta 3. märtsi rahvahääletusel Eesti elanikkonna ­administratiivne ja sõjaline jõud, et režiimivastased selgesti väljendatud tahteavaldusele taastada Eesti Vabariigi väljaastumised vägivallaga maha suruda. Seda oli riiklik iseseisvus, ­tehtud varem, sh „välisriikides“, nagu 1956. aastal arvestades 1990. aasta 30. märtsi Eesti NSV Ülemnõukogu otsust ­Ungaris ja 1968. aastal Tšehhoslovakkias. Eesti vabadus- «Eesti riiklikust staatusest» ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklarat- ­liikumises tuli seda võimalust alati arvestada. siooni «Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst», Kuigi Nõukogude Liidu allakäik ja lagunemine oli võttes arvesse, et NSV Liidus toimunud riigipööre seab tõsisesse tuntav ja nähtav pikemat aega, avas võimaluse Nõu­ ohtu Eestis toimuvad demokraatlikud protsessid ning on teinud kogude Liit ise Moskvas toimunud (sõjalise) ­riigipöörde võimatuks Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise NSV ­Liiduga kahepoolsete läbirääkimiste teel ehk nn augustiputšiga ja selle järel tekkinud võimu­ 73 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab: vaakumiga . Nagu impeeriumite lagunemisel oma­ 1. Kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda riikluse tekkeaegadelgi, kasutati võimalus 20. augustil Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. 1991 ära. 2. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahva- Nõukogude tagapõhjaga jõududele andis legitimat­ hääletusele esitamiseks moodustada Põhiseaduslik siooni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele 3. märt­ Assamblee, mille koosseis kujundatakse delegeerimise teel sil 1991 korraldatud referendum, kus küsimusele „Kas Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanik- ­sõltumatuse taastamist“ vastas jaatavalt 737 964 ehk konna esinduskogu Eesti Kongressi poolt. 77,8% vastanuist74. See oli selge rahva ehk konstitut­ 3. Viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul. sioonilise jõu enamuse tahe.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL 73 Võimuvaakum (ld k interregnum ’võimude vahepeal’) on olukord, kus Tallinn, 20. augustil 1991. endine võim on kaotanud efektiivse kontrolli ning uus võim ei ole seda veel üle võtnud ega kehtestanud. Eesti rahvas ja tema liidrid on seda olukorda edukalt kasutanud kahel korral. 74 Referendumil oli õigus osaleda Eesti alalistel elanikel, sh mitteõigusjärgsetel (NSVL) kodanikel. NSV Liidu relvajõudude tegevteenistujatel seda õigust 72 RT 1991, 25, 312. ei olnud. 228 229 Kuivõrd Eesti NSV viimase Ülemnõukogu v­ alimisi - uue põhiseaduse väljatöötamiseks kahe tiiva ehk võis pidada enam-vähem vabadeks valimisteks, siis oli Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi esinduskogude tegelikku võimu omava nõukogude tagapõhjaga E­ esti põhjal Põhiseaduse Assamblee loomine, elanikke esindava tiiva esinduskogu ehk Ü­ lemnõukogu - uue põhiseaduse kehtestamiseks rahvahääletuse legitiimsus valdavalt olemas. korraldamine, Tagantjärele näib riigiõiguslikult problemaatiline - uue põhiseadusliku parlamendi (Riigikogu) vali- Ülemnõukogu otsuse resolutiivosa esimese punkti miste korraldamine. alguse otsustus „kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust“. Võib küsida, kas õigusliku järjepidevuse Iseseisvuse taastamisel kahe olulise rahvaliikumise ja 1938. aasta põhiseaduse kehtivuse olukorras oli senise koostöö otsustavale realiseerimisele avas tee Ülemnõukogu pädev „kinnitama“ Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee moodustamine, kokkutule­ ­riiklikku iseseisvust. Ilmselt tuleb seda mõista kui mine ja töö. Rahvusvahelise tunnustuse tagas riigi­ Ülemnõukogu otsustavuse ülekinnitamist. õiguslikult korrektne ja rahumeelne riikluse ­taastamise Sisuliselt oli poliitilise taseme otsus riikluse täie­ käik. mahuliseks taastamiseks restitutio ad integrum tehtud juba varem, 30. märtsil 1990 ja ülekinnitamisel oli pigem poliitilise deklaratsiooni kui riigiõiguslik ­tähendus. 20. augustil 1991 kuulutati ettevalmistatud iseseisvus välja. Tollast sõnastust ja riigiõiguslikku ­loogikat tuleb hinnata varem tehtud otsustuste ja sise­ poliitiliste hetkeolude kontekstis. Ajalooliselt ja ka riigiõiguslikult tähtis on see, et tehtud otsustus andis rahva poolt oodatud ja soovitud tulemuse. Otsusega kaasnes veel mitu asja juurde kuuluvat olulist riigiõiguslikku otsustust, nagu - taasiseseisvumisele rahvusvahelise tunnustuse ja diplomaatiliste suhete taastamise taotlemine75,

75 22.08.1991 tunnustas (esimese riigina) Eesti Vabariiki Islandi Vabariik; mille nad kaotasid 1940. aastal, taastamist“. 6.09.1991 tunnustas 24.08.1991 Vene NFSV; 27.08.1991 võttis Euroopa Ühendus vastu Eesti Vabariiki NSV Liidu Riiginõukogu. 17.09.1991 võeti deklaratsiooni, milles „tervitati Balti riikide iseseisvuse ja sõltumatuse, Eesti Vabariik vastu ÜRO-sse. 230 231 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungjärk Toompeal 20.–21. augustil 1991. Rahvusarhiiv. Foto: T. Veermäe 232 233 Põhiseaduse Assamblee I istung. Assamblee juhatus. Paremalt: Ülo Uluots, Tõnu Anton, Lauri Vahtre. 13. septembril 1991. Rahvusarhiiv. Foto: T. Veermäe 234 235 Põhiseaduse Assamblee alustas tööd Toompeal 13. septembril 1991. Rahvusarhiiv. Foto: T. Veermäe 236 237 Rühm Põhiseaduse Assamblee liikmeid Toompeal 1992. aasta juulis. Rahvusarhiiv. Foto: T. Veermäe 238 239 Rahvahääletus kastide juures Tallinnas 28. juunil 1992. Rahvusarhiiv. Foto: A. Truuväärt

240 241 Eesti Vabariigi põhiseaduse rahvahääletus. Ajateenijad hääletamas. Eesti Rahva Muuseum. Foto: J. Eelmets 242 243 Põhiseaduse rahvahääletuse Tallinna pressikeskuses. Vasakult: Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, ajakirjanik Tarmu Tammerk, Eesti Vabariigi valimiskomisjoni esimees Eerik-Juhan Truuväli. 28. juunil 1992. Rahvusarhiiv. Foto: T. Veermäe 244 245 PÕHISEADUS Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille t­erritooriumi haldus­jaotuse sätestab seadus. 14. Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseadus76 § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise ­õiguse Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigus- riiki,mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustu- süsteemi lahuta­matu osa. matul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,mis on kaitseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevas- tele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse­ tasakaalustatuse põhimõttel. § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, põhiseaduse. mida tuleb kasutada säästlikult. I. peatükk § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. ÜLDSÄTTED § 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigi- § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus vapi kuju sätestab seadus. kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõran- II. peatükk damatu. PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahuta- § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on matu ja jagamatu tervik. õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti ­kodakondsuse, 76 Esitatud on põhiseaduse kehtiv tekst. Vastu võetud 28.06.1992, RT 1992, 26, 349. on õigus selle taastamisele. Jõustus 03.07.1992. Tekst vastab 28.05.1992 rahvahääletusele pandud ja ajalehes Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti koda- Rahva Hääl avaldatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu tekstile. Kehtivat põhi-­ kondsust. seadust on muudetud viiel korral. Esimese muudatusega 2003. aastal pikendati kohalike omavalitsuste volikogude valimisperiood kolmelt aastalt neljale aastale. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti koda- Teine muudatus tehti 2004. aastal rahvahääletusega Euroopa Liiduga ühinemise kondsust. kohta (Eesti Vabariik ühines Euroopa Liiduga 01.05.2004). Kolmanda muuda- tusega 2007. aastal täiendati põhiseaduse preambulit eesti keele läbi aegade Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise säilitamise kohustusega. Neljas muudatus 2011. aastal korrigeeris riigikaitset tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus. ja selle korraldust. Viienda muudatusega 2015. aastal alandati valimisiga kohalike esinduskogude valimisel 16 eluaastale. 246 247 § 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadu- § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste sed ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka ­rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbi ­ Eestis ­viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta vaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu isikutel. õigus akti­ või toimingu põhiseadusevastaseks tunnista- Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused­ mist. ­laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on koos- Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse- kõlas ­juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, õiguste, ­vabaduste ja kohustuste olemusega. mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja ­ on muul viisil põhiseadusega vastuolus. kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohus- § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. M­ eele- ­ tusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega valdselt ei tohi kelleltki elu võtta. kooskõlas ja ­vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt ­ § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhi- kohelda ega karistada. ­seadusega. Need piirangud peavad olema demokraat­ Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada medit- likus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piirata- siini- ega teaduskatsetele. vate õiguste ja vabaduste olemust. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskriminee- rida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usu- Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning tunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste ­inimeste varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägi- § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. valla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega ­keela- Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel tud ja ­karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karis- ja korras:­ tatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist 1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud ühiskonnakihtide vahel. aresti täitmiseks; § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb 2) kohtu korralduse täitmata jätmise korral või ­seadusega oma kodanikku ka välisriikides. sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks; 3) kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. sellises ­õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täide- t oimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakku- saatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. mineku vältimiseks;

248 249 4) alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. otsustada sellise järele­valve sisseseadmine; Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepane- 5) nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või ­narkomaani mist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik; Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada 6) ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. lõplikult süüdi või õigeks. § 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia s­ eadusega Kelleltki ei tohi võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitama- tult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätesta- põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada tud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest ­kuulutada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlusta- kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste tavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad ala- kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust ealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piir­ ata Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgita- teisiti. mise huvides. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseis- tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teata- vale kohtule. takse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt viisil. tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ameti- isikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda ­ Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, tõendama. kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vaba- Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähe- duste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija taba- daste vastu. miseks. § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tun­ § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna nista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. alusena on riigi kaitse all.

250 251 Abikaasad on võrdõiguslikud. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulu- Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja mine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud hoolitseda nende eest. võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahendi ­tega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasuta- Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. mise tingimused ja korra sätestab seadus. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. liikmete eest. § 30. Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõime- Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras tuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega. ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui Seadus võib piirata mõne kategooria riigiteenistujate seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti õigust tegelda ettevõtlusega ja koonduda tulundus- kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja koda- ühendustesse (§ 31) ning õigust kuuluda erakondadesse kondsuseta isikul. ja mõnda liiki mittetulundusühendustesse (§ 48). Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoole­ § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koon- kannet. duda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja koha- sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. like omavalitsuste erilise hoole all. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt E­ esti § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elu- kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kodakondsuseta isikutel. kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Oman- teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka ­Eestis dit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seadu- viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. ses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõus- ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või ­selle olekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestami- vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. sel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö kasutada üldiste huvide vastaselt. leidmisel. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida Töötingimused on riigi kontrolli all. tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda

252 253 liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel riik. lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning r­ iigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppe- Pärimisõigus on tagatud. maksuta. § 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arva- omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse tud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku kor­ ra, alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, seal- tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, hulgas erakoole. kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib sea- duses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste Hariduse andmine on riigi järelevalve all. õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodus- § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. õnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud pii- vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaal- res autonoomsed. asja menetluse tagamiseks. § 39. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seadu- ses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. ­kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmi- Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigi- seks. kirikut ei ole. § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takis- Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, ava- tada Eestisse asumast. likult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta Ühtki Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda muidu, avalikku korda, tervist ega kõlblust. kui välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veen- lepingus ja seaduses sätestatud korras. Väljaandmise dumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. otsustab Vabariigi Valitsus. Igal väljaantaval on õigus vaid- Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. lustada väljaandmine Eesti kohtus. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse. vastu­tusele.

254 255 § 42. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ameti­ ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata isikud ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile a­ meti ega talletada andmeid tema veendumuste kohta. tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfident- § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, siaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnu- perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise mite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo huvides. tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgita- Tsensuuri ei ole. miseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. § 46. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks le- riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ameti­ vitatavat informatsiooni. isikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt ­koguneda ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätes- andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille v­ äljaandmine korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkesta- ­kasutamiseks mõeldud andmed. miseks. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras § 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ­tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes oma­ ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti valitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides kodanikud. hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõja­ piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse lisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo t­õkestamise, on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja kor­ ra kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe välja- sätestab seadus. selgitamise huvides. Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmär­ gid Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti ­vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja koda- ­kriminaalvastutust sätestava seadusega. kondsuseta isikul. § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veen- Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või dumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, trahvida. kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au § 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.

256 257 § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides III. peatükk omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia RAHVAS seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike § 51. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike oma- ­kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääle- valitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saa- tusega. da eestikeelseid vastuseid. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksa- Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on teist aastat vanaks. vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt tunnistatud teovõimetuks. vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu § 52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja eesti keel. kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud IV. peatükk ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena RIIGIKOGU selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. § 59. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasuta- mise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses § 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse sätestab seadus. vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. ­Hääletamine § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda on salajane. ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule ­korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esi- Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus mesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele eelmiste valimiste aastale. omaalgatuslikku vastupanu. Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta­ §-des 89, 97, 105 ja 119 ettenähtud juhtudel varemalt isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku ­ kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast korda. valimiste väljakuulutamist.

258 259 Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise § 65. Riigikogu: ­seadus. 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; § 61. Riigikogu liikmete volitused algavad valimistulemuste 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad Riigi- §-le 79; kogu eelmise koosseisu liikmete volitused. 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele põhiseaduse §-le 121; asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi tema põhiseaduslikule korrale. Valitsuse moodustamiseks; § 62. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õigus­ 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise likku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest aruande; Riigikogus või selle organites. 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, § 63. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. riigikontrolöri ja õiguskantsleri; Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitse- 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse väeteenistuse kohustusest. Riigikohtu liikmed; § 64. Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastami- 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigi- sel valitsuse liikme kohustustest. laenude tegemise ja riigile muude varaliste kohus­- tuste võtmise; Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöör- 1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse; dumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvus- 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; vaheliste organisatsioonide poole; 3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja 4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt diplomaatilised auastmed; võimetu oma ülesandeid täitma; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi 5) tema surma korral. Valitsusele, peaministrile või ministrile; Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema ase- põhiseaduse §-le 129; mele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liik- 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja me õigused ja kohustused. sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendus- 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhi- liikme volitused. seadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi

260 261 Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste duses ettenähtud juhtudel ainult ametiisikute valimisel otsustada. või nimetamisel.

§ 66. Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne § 73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, päeva jooksul arvates Riigikogu valimise tulemuste väl- kui põhiseadus ei näe ette teisiti. jakuulutamisest. Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu § 74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vaba­ kokku Vabariigi President. riigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu § 67. Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õigus- teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani kantsleri poole. Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu istungil kahekümne istungipäeva jooksul. kolmanda neljapäevani. § 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu § 68. Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigi- saa­misel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu kogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või järgmise koosseisu kohta. vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul. § 76. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastu- § 69. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe tusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vas- koosseisu enamuse nõusolekul. tavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökor- ra seadusele. V. peatükk § 70. Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodu- VABARIIGI PRESIDENT korra seadus. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu ot- sustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koos- § 77. Vabariigi President on Eesti riigipea. seisust. § 78. Vabariigi President: § 71. Riigikogu moodustab komisjone. 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; 2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ette Riigikogu liikmetel on õigus ühineda fraktsioonidesse. panekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad Komisjonide ja fraktsioonide moodustamise korra ning ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaa- õigused sätestab Riigikogu kodukorra seadus. tiliste esindajate volikirjad; 3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja § 72. Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti. Riigikogu erakorralised valimised; Hääletamine Riigikogus on avalik. Salajast hääletamist 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu kodukorra sea- põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi;

262 263 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 145. vastavalt põhiseaduse §-le 68; § 79. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. §-dele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimis- kirjadele; Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. 110; Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt 8) algatab põhiseaduse muutmist; Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. 9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt põhi- Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal seaduse §-le 89; Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahe- liikmed vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 90 ja 92; kolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks; uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus 12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis ametisse Eesti Panga presidendi; korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui 14) kehtetu Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi diplomaatilisi auastmeid; Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike oma- 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, valitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku oma- mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt valitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra välja- esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. kuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendi- põhiseaduse §-le 128; kandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahe- kümne ühel valimiskogu liikmel. 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armu- andmise korras karistuse kandmisest või kergendab Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa- karistust; võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui

264 265 esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu kandidaadi vahel teine hääletusvoor. erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulu­ta- mast. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita Vabariigi Presidendi valimise seadus. üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne täht- § 80. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. aega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse kaheks ametiajaks järjestikku. §-le 79. Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad § 84. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitu- varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne sed ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist. ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakond- liku kuuluvuse. § 81. Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees: “Astudes Vabariigi § 85. Vabariigi Presidenti saab kriminaalvastutusele võtta ainult Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhi nõusolekul. seadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada VI. peatükk minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid VABARIIGI VALITSUS kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.” § 86. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. § 82. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: § 87. Vabariigi Valitsus: 1) ametist tagasiastumisega; 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) tema surma korral; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Presidendi aktide täitmist; § 83. Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseeri- võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid miseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigi- volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema üles- kogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab anded ajutiselt üle Riigikogu esimehele. Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ja korraldusi; ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena. 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;

266 267 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile. Kui neljateist- riigis või selle osas; kümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valit- seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. suse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab § 88. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. § 89. Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva § 90. Muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koos- jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri- seisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul. kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse § 91. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu moodustamise. ees. Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jook- sul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, § 92. Vabariigi Valitsus astub tagasi: Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimis- 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; teta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või andmise valitsuse moodustamiseks. peaministrile umbusaldust. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valit- uue valitsuse ametisseastumisel. suse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme § 93. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle päeva jooksul valitsuse ametisse. tegevust. Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asen- moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vaba- dada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra riigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine määrab peaminister. peaministrikandidaat. § 94. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist alusel vastavad ministeeriumid. peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat käesoleva paragrahvi lõigete kaks ja kolm Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi tingimustel ja tähtaegadel ei saa Riigikogult volitusi või valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alu- ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodus- sel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid tamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud ­õigus üle Riigikogule. alustel ja korras.

268 269 Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu Ministrile umbusalduse avaldamise korral teatab Riigi­ ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema kogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile. ministri ametist. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimeta- Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti alga- da ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. tada kõige varem kolme kuu möödumisel eelmisest § 95. Vabariigi Valitsuse juures on riigikantselei, mida juhib umbusaldushääletamisest. riigisekretär. § 98. Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esi- Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist pea- tatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. minister. Hääletamine ei saa toimuda varem kui ülejärgmisel päe- Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. val pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Kui Riigi- Riigisekretäril on riigikantselei juhina samad õigused, mis kogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi. on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. § 99. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigi- § 96. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või otsusta teisiti. nõukogusse. Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase § 100. Vabariigi Valitsuse liikmed võivad sõnaõigusega osaleda ­ministri ettepanekul. Riigikogu ja tema komisjonide istungitel. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad pea- ministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. § 101. Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu § 97. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaminist- enamuse nõusolekul. rile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt ­hääletab Riigikogu koosseisu enamus. Valitsuse liiget süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viien- lõpevad tema volitused. dik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil. VII. peatükk Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige SEADUSANDLUS varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui § 102. Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. valitsus ei nõua kiiremat otsustamist. § 103. Seaduste algatamise õigus on: Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise 1) Riigikogu liikmel; korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valit- 2) Riigikogu fraktsioonil; suse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised 3) Riigikogu komisjonil; valimised. 4) Vabariigi Valitsusel;

270 271 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälte- Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud enamusega. otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ette‑ Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vaba- panekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. riigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus § 104. Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodu- on riigiorganitele kohustuslik. korra seadus. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolt- Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab häälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigi- vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: kogu erakorralised valimised. 1) kodakondsuse seadus; § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi 2) Riigikogu valimise seadus; rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus. seadus; § 107. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud 8) Vabariigi Valitsuse seadus; seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeri- 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete tud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates kohtulikule vastutusele võtmise seadus; saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsus- 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; tamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt 11) riigieelarve seadus; tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, 12) Eesti Panga seadus; kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub 13) riigikontrolli seadus; Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhi- 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seadused; seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse Vabariigi President seaduse välja. kohustustesse puutuvad seadused; § 108. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas 16) erakorralise seisukorra seadus; avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist täht- 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse aega. seadus. § 109. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President § 105. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse riigielu küsimus rahvahääletusele.

272 273

jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja pea- suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb alga- ministri kaasallkirja. tajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President katteks vajalikud tuluallikad. seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigi- nende kinnitamise või tühistamise seaduse. eelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid, mis on ette § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, nähtud muude seadustega. muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse § 117. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadus. seadusi ega riigieelarvet. § 118. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eel- arveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet VIII. peatükk eelarveaasta alguseks vastu, võib iga kuu teha kulutusi RAHANDUS JA RIIGIEELARVE ühe kaheteistkümnendikuni eelmise eelarveaasta § 111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank kulutustest. korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiil- § 119. Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe suse eest. kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vaba- § 112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigi- riigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. kogule. IX. peatükk § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sund- VÄLISSUHTED JA VÄLISLEPINGUD kindlustuse maksed sätestab seadus. § 120. Eesti Vabariigi suhtlemise korra teiste riikide ja rahvus- § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra vaheliste organisatsioonidega sätestab seadus. sätestab seadus. § 121. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi § 115. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi lepingud: kõigi tulude ja kulude eelarve. 1) mis muudavad riigipiire; Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastu hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. võtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel organisatsioonide või liitudega; vastu võtta lisaeelarve. 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või § 116. Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis varalisi kohustusi; tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud.

274 275 § 122. Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari § 126. Riigikaitse korralduse sätestavad rahuaja riigikaitse sea- Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piiri- dus ja sõjaaja riigikaitse seadus. lepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvus- Eesti kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide korraldu- vaheliste konventsioonide alusel. se sätestab seadus. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on § 127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälte- enamus. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigi- kaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesandeid sätestab § 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus seadus. põhiseadusega. § 128. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul ­välja Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigi- sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning kogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohalda­ otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste takse välislepingu sätteid. kohustuste täitmisel. Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab X. peatükk Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisat- RIIGIKAITSE siooni, ootamata ära Riigikogu otsust. § 124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest § 129. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul võib seaduse sätestatud alustel ja korras. Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuu- keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse lutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige seaduses ettenähtud korras. kauem kolmeks kuuks. Kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, Erakorralise seisukorra korralduse sätestab seadus. on kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik § 130. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. Pii- ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel rata ei tohi põhiseaduse §-des 8 lõiked 3 ja 4, 11-18, 20 ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna lõige 3, 21-28, 32, 33, 36-43, 44 lõiked 1 ja 2 ning 49-51 neile kohustusi. Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on ettenähtud õigusi ja vabadusi. Kaitseväes ja asendus- sätestatud põhiseaduse §-des 8, 11–18, 20 lõige 3, 22, teenistuses olevate isikute õigusliku seisundi sätestab 23, 24 lõiked 2 ja 4, 25, 27, 28, 36 lõige 2, 40, 41, 49 ja 51 seadus. lõige 1. § 125. Tegevteenistuses olev isik ei tohi olla muus valitavas ega § 131. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei valita Riigikogu,­ nimetatavas ametis ega osa võtta ühegi erakonna tege- Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esindus- vusest. kogusid ega lõpetata ka nende volitusi.

276 277 riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastu- sätestab seadus. võtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva § 148. Kohtusüsteem koosneb: jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla. 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; Kui akt ei ole kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või 2) ringkonnakohtutest; seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigi­ 3) Riigikohtust. kohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. § 143. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhi­ § 149. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese seaduse ja seadustega. astme kohtud. § 144. Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töö- Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad korralduse sätestab seadus. vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. § 145. Õiguskantslerit saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtu ­ enamuse nõusolekul. lahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab XIII. peatükk seadus. KOHUS § 150. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabar­ iigi § 146. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses Presidendi ettepanekul. sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigi ­ seadustega. kohtu esimehe ettepanekul. § 147. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtu- Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President nike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Riigikohtu ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtu ­ § 151. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse otsusega. järele­valve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude § 152. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega.

278 279 Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle oma- muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja valitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt mõttega. kuusteist aastat vanad. § 153. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujun- võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi damise alused ja korra sätestab seadus. nõusolekul. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtes- Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastu ­ tada ja koguda makse ning panna peale koormisi. tusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu § 158. Kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vasta- koosseisu enamuse nõusolekul. vate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. § 159. Kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada teiste ko- XIV. peatükk halike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. KOHALIK OMAVALITSUS § 160. Kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad tegevuse üle sätestab seadus. kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President iseseisvalt. Riigikohtu ettepanekul. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult § 151. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järele­ seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. valve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike ko- § 152. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis hustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus § 155. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja seaduses sätestatud alustel ja korras. mõttega. § 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes § 153. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses koha- nõusolekul. liku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutu­sele või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldi- võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koos- sed, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. seisu enamuse nõusolekul. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses

280 281 XIV. peatükk § 160. Kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende KOHALIK OMAVALITSUS tegevuse üle sätestab seadus. § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel XV. peatükk iseseisvalt. PÕHISEADUSE MUUTMINE Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult § 161. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viien- seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. dikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike ko- Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust hustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. § 155. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. § 162. Põhiseaduse I peatükki “Üldsätted” ja XV peatükki “Põhi- seaduse muutmine” saab muuta ainult rahvahääletusega. Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. § 163. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: § 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega 1) rahvahääletusel; võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses koha- 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; liku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldi- Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigi- sed, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. kogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise luge- Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses mise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kol­ ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalit- manda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse suse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. kuusteist aastat vanad. § 164. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele­ § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujun- panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendi- damise alused ja korra sätestab seadus. kuline häälteenamus. Rahvahääletus toimub kõige varem kolme kuu pärast, arvates sellekohase otsuse vastu­ Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtes- võtmisest Riigikogus. tada ja koguda makse ning panna peale koormisi. § 165. Põhiseaduse muutmiseks Riigikogu kahe järjestikuse § 158. Kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vasta- koosseisu poolt peab põhiseaduse muutmise seaduse vate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. eelnõu saama Riigikogu koosseisu enamuse toetuse. § 159. Kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada teiste ko- Kui Riigikogu järgmine koosseis võtab esimesel lugemisel halike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. oma koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega

282 283 KOMMENTAAR muutmatult vastu põhiseaduse muutmise seaduse eel- nõu, mis sai eelmise koosseisu enamuse toetuse, siis on Põhiseaduse eelnõu koostas Põhiseaduse Assamblee. põhiseaduse muutmise seadus vastu võetud. Assamblee moodustamise otsustas Ülemnõukogu § 166. Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemi- 20. augustil 1991 pariteetsel alusel Eesti Vaba­riigi seks kiireloomulisena võetakse vastu Riigikogu neljavii- endikulise häälteenamusega. Põhiseaduse muutmise Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi esindajatest, mõle­ seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu ka- mast kogust 30 liiget. hekolmandikulise häälteenamusega. Assambleele esitati kokku viie eelnõu projektid, § 167. Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja Vabariigi millest töö aluseks võeti Jüri Adamsi eelnõu. Assamb­ President ja see jõustub seaduses eneses määratud täht- lees valminud eelnõu mõjutas oluliselt ka Jüri Raidla ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulu- esitatud eelnõu. tamist. Assamblee töötas 7 kuud ja pidas 30 istungit ning § 168. Põhiseaduse muutmist ei saa samas küsimuses alga- lõpetas töö Eesti Vabariigi põhiseaduse ja p­ õhiseaduse tada ühe aasta jooksul, arvates vastava eelnõu tagasi­ rakendusseaduse eelnõu esitamisega77. Assamblee töö lükkamisest rahvahääletusel või Riigikogus. tulemuse kinnitas Eesti Vabariigi hääleõiguslike ­kodanike rahvahääletus 28. juunil 1992. Iseseisvuse taastamise järgne põhiseadus peegeldab varasemate põhiseaduste kogemust ning eelmisest põhiseadusest möödunud aegade arenguid. Riigi­ ehituslikult saavutati võimuharude suhteliselt õnnestu­ nud tasakaal ja vastastikuse kontrolli korraldus78. Eesti pöördus tagasi tasakaalustatud parlamen­ taarse riigikorralduse juurde. Riigipeale ehk Vabariigi

77 Põhiseaduse saamise algmaterjalid, stenogrammid jmt on esitatud kogumikus „Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee“ (Juura, 1997). 78 Õnnestumist näitab muu hulgas ka asjaolu, et väikeste täienduste ja parandustega on see põhiseadus kestnud kogu taasiseseisvumise aja. Ajaliselt on see periood pikem kui esimene iseseisvuse aeg, mille vältel koostati ja kehtestati sisuliselt kolm põhiseadust. See näitab, et Eesti riigiõiguslik korraldus on stabiliseerunud ning põhiseaduses on üldjoontes leitud võimude hea tasakaal ja vastastikune kontroll. Et põhiseadus on kohtutes otsekohaldatav õigus, siis peab selle tekst olema täpne, selge ja vastuolude vaba. 284 285 Presidendile jäi parlamentaarsele riigile kohaselt - riigivõimu tulenemine rahvast, ­esindus- ja riigiõiguslike protseduuride teostamise - riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel, funktsioon. Olulisemate riigiõiguslike muudatustena - riikluse järjepidevus, loobuti kahekojalisest parlamendist ja presidentaalsest - Eesti suveräänsus ja riikluse igikestvus, riigikorraldusest. rahu taotlus, Kuna uue põhiseaduse jõustumiseni oli formaalselt - rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. kehtiv okupatsioonieelne põhiseadus79, siis oli arutlus­ aineks ka selle rakendamine ja uuesti kasutusele­ Lisaks iseloomustavad 1992. aasta põhiseadust ­ võtmine. Kui üldse, siis oleks see olnud võimalik ainult selgelt esile tooduna sellised põhimõtted: osaliselt, valikuliselt, sest kaduvikku olid läinud - demokraatia, ­mitmed institutsioonid, näiteks kutsekojad, ning - parlamentaarne vabariiklus, ­polnuks võimalik moodustada Riigikogu teist koda. - unitaarsus ehk riigi ühtsus, Problemaatiline olnuks ka riigipea institutsiooni taas­ õigusriikluse põhimõte ja avaliku võimu tamine senistes pädevustes ja sobitumine uude olu­ teostamise seaduslikkus, korda jmt. Lisaks olid ühiskonnas toimunud suured - rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud muutused, mida tulnuks arvestada. põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi Neid asjaolusid võeti arvesse ning anti endale aru, integreeritus 81, et pole mõistlik teha poole sajandi pikkune tagasi­pööre - võimude lahusus ja tasakaalustatus, ning hakata sealt uuesti tänapäeva tulema, kui ajalugu - sotsiaalriikluse taotlus, on andnud ainulaadse võimaluse uueks riigiõigus­ - inimväärikuse austamine, likuks alguseks80. - inimõiguste ja vabaduste austamine Iga põhiseadus sisaldab ideid, väärtusi ja eesmärke, ja nende ülimuslikkus. mille nimel ja mille taotlemiseks on riik loodud ja põhiseadus kehtestatud. Põhiseaduse preambuli ja Üldtunnustatud põhiõigused ja -vabadused olid üldsätete põhjal võib tuletada järgmised aluspõhi­ deklareeritud ka varasemates põhiseadustes. Need jäid mõtted, millest Eesti uus riigikorraldus lähtub. Need siiski pigem poliitiliseks deklaratsiooniks kui sidu­ on järgmised: vateks, kohtulikult kaitstavateks õigusteks, sest puudus

81 26.09.1991 ühines Eesti Vabariik 28 rahvusvahelise lepinguga, mille 79 1938. aasta põhiseaduse kehtivust ei olnud keegi kunagi lõpetanud. depositaariks on ÜRO peasekretär. Praeguseks on lepingute arv 80 Oli ka riike, näiteks Läti, kes läksid vana põhiseaduse jõustamise teed. mitu korda suurem. 286 287 asjakohane, demokraatlikes riikides tuntud täna­ ­nõude järgmises sõnastuses: „Kuni 2000. aasta 31. det­ päevane põhi­seaduslikkuse kohtulik järelevalve. See sembrini peab Vabariigi Presidendi ameti­kohale, ­Riigikogusse viidi Eesti ­õiguskorda sisse alles 1992. aasta põhiseadu­ või kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerija, samuti sega, et tagada põhiseadusliku riigikorralduse, õigus­ isik, kes taotleb pea­ministri, ministri, Riigikohtu esimehe, Rii­ riikluse ja riigivõimu teostamise põhiseaduspärasus gikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, E­ esti ning igaühe põhiseaduslike õiguste ja vabaduste ­kaitse. Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis Kuigi Riigi­kohus on hilisemalt laiendanud põhi­ tahes muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ameti­ seaduslikkuse kohtulikku kontrolli, puudub Eestis kohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis, andma kirja­ üksikisikul põhiseaduskohtule (Riigikohtule) otse liku süümevande selle kohta, et ta ei ole olnud Eestit okupee­ põhi­seaduslikkuse kaebuse esitamise võimalus. rinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või Põhiseaduse § 15 lg-s 1 on sätestatud: „Igaühel on vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või ­toimingu kaitseteenistuses olemise eest. Kui kohus tuvastab, et süüme­ põhiseadusevastaseks­ tunnistamist.“ Põhiseaduslikkuse vandega kinnitatu ei vasta tõele, kõrvaldatakse kandidaat järele­valve kohustus lasub igal kohtul ning seaduse valimisnimekirjast või tühistatakse tema mandaat või isikut alusel ka õiguskantsleril ja Vabariigi Presidendil. Kuna ei nimetata käesoleva para­grahvi 1. lõigus märgitud ameti­ põhiseadus on kohtutes otsekohalduv õigus, peab s­ elle kohale või v­ abastatakse isik vastavalt ametikohalt.“ tekst, nagu iga juriidiline tekst, olema selge, t­äpne ja Valdavalt avaldas see psühholoogilise tõrje toimet. vastuolude vaba82. Eesti väiksuse tõttu oli inimeste taust ja tegevus ­üldiselt Uue riigiõigusliku korra kehtestamisel nähti ette teada. Oli ka üksikuid kohtuprotsesse, kuid tõendus-/ menetlus riigiaparaadi puhastamiseks endise võimu arhiivimaterjali puudulikkus84 raskendas süüdimõist­ repressiivorganite esindajatest, et tagada uue riigivõimu mist kohtutes. Süümevanne asendus alates 2001. aas­ suurem usaldusväärsus. Selle tarvis nägi põhiseaduse tast ametivandega. rakendamise seaduse § 6 ette leebe lustratsiooni83

82 Kehtiva põhiseaduse lähemaks tundmaõppimiseks saab huviline kasutada põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, millest viimane, neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne ilmus 2017. aastal. 83 Lustratsioon – ’puhastumine, selginemine’. Kasutati aastatel 1989–1992 Ida-Euroopas endise kommunistliku nomenklatuuri ja repressiivorganite 84 Repressiivorganite (KGB jt) arhiiv viidi enne iseseisvuse taastamist ametnike massiliseks eemaldamiseks avalikust võimust. Eestist ära. 288 289 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA KOMMENTAAR

15. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus85 Iseseisvuse taastamise järgset õiguskorda on enim muutnud Eesti astumine Euroopa Liitu. See otsustati referendumiga. 14. septembri 2003 rahvahääletusel Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus „Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhi­ Vastu võetud 14.09.2003 seaduse täiendamise küsimuses“ osales 64% hääle­ Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahva­ õiguslikest kodanikest. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletusel põhiseaduse § 162 alusel Eesti Vabariigi põhi- hääletas 66,8% ja vastu 33,2%. seaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse: Eesti kui väikeriigi jaoks oli ühinemisel Euroopa § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi Liiduga nii majanduslik kui ka ideoloogiline tähendus, põhiseaduse aluspõhimõtetest. kuid esmajoones andis see omariiklusele julgeoleku­ § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vaba- poliitilise kaitse. Ühinemine Euroopa Liiduga oli riigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid ­kehtiva põhiseaduse vastuvõtmise ja kehtestamise ­järel õigusi ja kohustusi. suurim riigiõiguslik muudatus Eesti õiguskorras. § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. Euroopa Liiduga ühinemise järel sai Eesti õigusruumi § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulu­ osaks suur hulk Euroopa Liidu õigust. Kokkuvõtvalt tuli tamist. põhiseaduse, aga ka muude seaduste norme ­hakata tõl­ gen­dama, arvestades Euroopa Liidu asjakohast õ­ igust. Kehtiva põhiseaduse avaparagrahvi 1 lõige 2 sätes­ tab, et „Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu“. Kategooriliselt selges sõnastuses ja ilma klausliteta norm sai põhiprobleemiks Eesti ühinemise ettevalmistamisel ning Euroopa Liidu õiguse ning ­Eesti riigiõiguse ja õiguskorra sobitumisel. Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu riigiõigusliku s­ uhes- tumise mõistmiseks tuleb silmas pidada, et ­Euroopa Liit on loodud liikmesriikide poolt, mitte vastu- pidi. Euroopa Liit ja tema õigus on enneolem­ atu86.

85 RT I, 2003, 64, 429. 86 Ld k sui generis ’nähtus iseeneses’. 290 291 Sestap tõi tema toimeväljas olemine kaasa liikmes­ Seisukoha selles küsimuses on kujundanud ka pal­ riikidele nende põhiseaduste jm õiguse tõlgendami­ jude liikmesriikide konstitutsioonikohtud87. Riigi­kohtu sele ja kohaldamisele uudse ja enneolematu olukorra. põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium sedastas oma Oli selge, et ilma ühtse õigusruumita ning õiguse 11. mai 2006 arvamuses88 järgmist: „Kohaldada saab ­hierarhilise süsteemi olemasoluta, sh Euroopa Liidu seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa L­ iidu ­õiguse esmasuse põhimõtteta poleks liidu efektiivne õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa ­Liidu toimimine võimalik. õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Liikmesriikide vahel sõlmitud lepingutega loodi Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohal­ jagatud suveräänsuse ala, mida juhivad üldistes huvi­ dada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et des Euroopa Liidu valitud juhtorganid koostöös ­Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud liikmesr­ iikidega. See on vajalik selleks, et Euroopa Liit pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti ­seaduste, toimiks efektiivselt ja saavutaks ühiselt seatud e­ esmärke, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigu­ sh kaitseks demokraatiat, inimõigusi ja vabadusi, sega Euroopa Liidu õigust.“ Teisisõnu tunnistatakse ­samuti Euroopa Liidu põhivabadusi. ­Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust põhiseaduse ees. Liikmesriikide kui suveräänide ja nende poolt Kuigi tegu on arvamuse, mitte otsusega, väljendab ­loodud ühenduse ehk Euroopa Liidu vaheline pädevus­ see riigi põhiseaduskohtu arusaamist, mis on juhiseks suhe on põhjustanud nii akadeemilisi, poliitilisi kui ka ka alamatele kohtutele ja teistele Euroopa Liidu õ­ iguse riigiõiguslikke vaidlusi. Riigiõiguslikult on need kohaldajatele. Paraku rajaneb see arvamus Euroopa ­keskendunud riikide suveräänsuse ja Euroopa Liidu Liidu vääriti mõistetud olemuslikul algideel ja tema õiguse omavahelisele suhtele. Teisisõnu sellele, kuidas õiguse ülimuslikkuse ebatäpsel tõlgendamisel. mõista Euroopa Liidu õiguse suhet riikide põhi­ seadustesse – kas see on ülimuslikkuse (supremacy) või esmasuse (primacy) suhe. Kui see oleks ülimuslikkuse suhe, siis kaotaks tähenduse riikide suveräänsus. Sel­ lega riigid nõus ei ole ning lähtuvad jagatud suverään­ suse põhimõttest. Euroopa Liit on konstitutsiooniliselt piiratud liikmesr­iikide põhiseadustega, esmajoones nende ­põhiseaduste aluspõhimõtetega, ning vastuolu korral 87 Milleks need loodud ongi. kasutatakse Euroopa Liidu õiguse esmasuse, mitte 88 Vt 3-4-1-3-06 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ülimuslikkuse põhimõtet. 11. mai 2006 arvamus põhiseaduse § 111 tõlgendamise kohta. 292 293 KASUTATUD KIRJANDUS KASUTATUD FOTOD

Anderkopp, Ado. Põhiseaduse muutmise eelnõud. Tartu, 1933. lk 3 II.3.KLMET86_5NT 186-187 ERAF.2.1.3113.1. 21 https://commons.wikimedia.org 188 https://www.eesti.ca/ Davies, Norman. Europe. A History. UK, Oxford University Press, 1997. 22 ERA.T-6.1.21.1. 192-193 ERA.4944.1.20.24. Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma 29 ERA.31.6.58.7. 194-195 EFA.204.0.253198. saatust määrata ja juhtida võid. Eesti riikluse alusdokumendid 1917–1920. 30 ERA.31.6.58.8. 198-199 EFA.250.0.139849. Koostanud Ago Pajur. Tartu, Eesti Ajalooarhiiv, 2008. 31 TLM F 23692. 200 RR. Digar 48-49 EAA.3825.1.138.34. 209 VK 3715 4 Ar1246. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2017. 50-51 EFA.8.4.2074. 208-209 TLM F 10112:76. Iganenud või igavene. Tekste kaasaegsest suveräänsusest. Toimetanud 54-55 ERA.1583.1.4.15.1. 210-211 EFA.204.0.170881. Hent Kalmo ja Marju Luts-Sootak. Tartu, TÜ Kirjastus, 2010. 56-57 EAA.2113.1.15.45. 223 EFA.204.0.169141. 61-63 ERA.957.18.4. 224-225 EFA.204.0.254454. Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja mälestusi. Tartu, Rahvusarhiiv, 64-65 AM F 23531:3 226-227 EFA.204.0.254428. 2014. 96-97 EAA.2073.2.389.1. 232-233 EFA.204.0.259488. Maruste, Rait. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. 98-99 EAA.2073.2.391.1. 234-235 EFA.204.0.170049. Tallinn, Juura, 2004. 102 EFA.123.A.250.84a. 236-237 EFA.204.0.259860. 103 EFA.123.A.250.84. 238-239 EFA.204.0.256047 Must, Aadu. Muutugu või kadugu. Baltisakslased ja esimene maailmasõda. 104-105 https://commons.wikimedia.org 240-241 EFA.204.0.263089. TÜ Kirjastus, 2016. 109 EFA.123.A.250a. 242-243 ERM Fk 2971:3176 Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos, Tallinn, Juura, 1997. 112 -113 EAA.2111.1.13228.16. 244-245 EFA.204.0.176428. 114 -115 EFA.3.0.40606. Põhiseaduse teel. Dokumente ja materjale kogunud ja selgitanud 116 -117 EFA.3.5.97. Eerik-Juhan Truuväli. Tallinn, Ilo, 2008. 162-163 EFA.2.0.27595. Rousseau, Jean-Jacques. Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse 164-165 EFA.2.0.27600. põhiprintsiibid. Tallinn, Varrak, 1998. 166-167 EFA.2.0.27768. 168 -169 EFA.2.0.27795. Vundamendi taastamine iseseisvale riigile. Dokumente, materjale 170 KLMET549_14NT ja meenutusi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusest aastatel 1990–1992. 184 RR. Digar Täiendatud väljaanne. Tartu, 2012. 185 RR. Digar

294 295