Varia Mälestustahvel Oslo valitsusele

esti Vabariigi valitsust eksiilis ei tunnustanud kond Stockholmis pidi 16. augustil 1940 tege- Ekogu tema tegevuse vältel ametlikult ükski vuse lõpetama. Enne seda oli saadik Heinrich riik, lääneriikides oma tegevust jätkanud Eesti Laretei avaldanud Rootsi välisministeeriumile Vabariigi diplomaatilised esindajad hoidsid protesti Eesti okupeerimise ja annekteerimise sellega väga selget distantsi ja pagulaskonnastki vastu, samuti keeldus ta saatkonda Nõukogude ei toetanud eksiilvalitsust kaugeltki mitte kõik. diplomaatidele loovutamast ja andis saatkonna Siiski võib tänase päeva ajaliselt distantsilt hin- võtmed üle Rootsi välisministeeriumi esin- nata valitsuse eksiilis tegevust Eesti Vabariigi dajale. Samas jäid saadik Laretei ja teisedki järjepidevuse kandjana oluliseks. Seda silmas diplomaadid Rootsi riiki. Heinrich Laretei, pidades otsustasidki Eesti Vabariigi riigikant- endine Eesti Vabariigi saadik Helsingis Alek- selei, välisministeerium, Eesti suursaatkond sander Warma ja endine Eesti Vabariigi saadik Oslos ja Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Moskvas moodustasid 1940. aasta Norra suursaatkonnaga Tallinnas, Norra-Eesti 2. septembril Stockholmis välisdelegatsiooni, Ühingu (Norsk-Estisk forening) ja Comfort mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi okupee- Hotel Xpress Youngstorget´iga tähistada Oslos rimise ja Nõukogude Liitu inkorporeerimise Møllergata 26 asuv hoone, kus 12. jaanuaril mittetunnustamise saavutamine lääneriikide 1953 nimetati ametisse Eesti Vabariigi valitsus poolt. eksiilis. Kui suvel 1941 okupeeris Saksamaa Eesti, Nõukogude võimud arreteerisid okupeeritud siis keeldus Hitleri juhitav natsiriik Eesti ise- Eestis suure osa poliitilisest eliidist, nad lasti kas seisvust tunnustamast. Vastava ettepanekuga maha või saadeti Siberi vangilaagritesse surema. oli esinenud Eesti Vabariigi viimane seadusliku Ka president Konstantin Päts küüditati koos valitsuse peaminister Jüri Uluots. Tal oli õnnes- perekonnaga Venemaale, kus ta vangistati, ja tunud end NSVL okupatsiooni ajal varjata ja nii oli kinnipeetav kuni oma surmani 18. jaanuaril pääseda arreteerimisest. Saksa okupatsiooni ajal 1956. Iseseisvas Eestis olnud üheteistkümnest põranda all tegutsedes alustas Jüri Uluots vasta- riigipeast hukkasid Nõukogude okupatsioonivõi- valt Eesti Vabariigi põhiseaduse §46 toimimist mud neli: Jaan Tõnisson, Friedrich Karl Akel, peaministrina vabariigi presidendi ülesandeis, Jüri Jaakson ja ; vangistuses suri kuna Nõukogude Liidus vangistuses viibival viis: Konstantin Päts, , , presidendil ei olnud võimalik oma ametikohus- ja , neist viimane oli tusi täita. Ta nimetas vahetult enne uut NSVL enne surma mõistetud; soori- okupatsiooni, 18. septembril 1944 ametisse tas arreteerimist ennetades enesetapu ja vaid Eesti Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister üks riigipeadest – August Rei – pääses eluga, Otto Tiefiga. Kümnest ametisse nimetatud põgenedes Rootsi.1 valitsuse liikmest viibisid kaks – August Rei ja Rootsi valitsus, erinevalt mitmetest teistest Rudolf Penno – Rootsis. Ka Uluotsal, kes oli lääneriikidest, tunnustas Eesti inkorporeeri- raskelt haige, õnnestus enne Nõukogude vägede mist Nõukogude Liitu ja Eesti Vabariigi saat- Tallinnasse jõudmist koos pere ja Tiefi valitsuse

1 Vt. lähemalt nende saatuse kohta näituse kataloogist „Eesti riigipead 1918–1992“. Eesti Muinsuskaitse Selts, 2015.

Tuna 1/2016 143 Varia

kohtuministri Johannes Klesmentiga põgeneda misjonihotellis Ansgar (Ansgar Misjonhotell). mootorpaadil Rootsi, kus ta aga 9. jaanuaril 1945 Sealset kokkutulekut aitas ette valmistada Stockholmis haiglas maksavähki suri. Uluotsa kauaaegne Eesti Vabariigi aupeakonsul Oslos poolt ametisse nimetatud ja Eestisse jäänud Richard Bjercke.4 valitsuse liikmed eesotsas peaminister Otto Tie- Peaminister vabariigi presidendi ülesandeis figa langesid Nõukogude okupatsioonivõimude August Rei nimetas eriõiguse alusel Oslos ame- kätte ja nad kas hukati või siis viibisid pikemat tisse viieliikmelise valitsuse,5 kus iga minister aega vangistuses.2 täitis kaht ametikohta: Sõja käigus, eriti aga enne Eesti vallutamist Johannes Sikkar – peaministri asetäitja ja sise- Punaarmee poolt septembris 1944 põgenes minister; Eestist Rootsi ligikaudu 25 000 inimest. Järg- nevail aastail organiseerusid Eesti pagulased Gustav Suits – haridusminister ja sotsiaalministri 6 Rootsis, et oma kodumaal sunnitult katkesta- kohusetäitja; tud tegevusi siin jätkata. Kui Jüri Uluots suri, Mihkel Truusööt – majandusminister ja teede- siis oleks pidanud peaministriks presidendi ministri kohusetäitja; ülesannetes saama peaministri asetäitja Otto Tõnis Kint – põllutööminister ja sõjaministri Tief, kes oli aga nüüd, nagu president Pätski, kohusetäitja; Venemaal vangistuses. Sellisel juhul pidi vasta- – välisminister ja kohtumi- valt põhiseaduse §52 ametisse astuma valitsuse nistri kohusetäitja.7 vanim liige. Selleks oli August Rei, senine vä- lisminister. August Rei tegi järgnevalt ka uusi Riigisekretäriks nimetati peaministri ase- ametissenimetamisi, kuid üritas enne teada täitja Johannes Sikkari ettepaneku alusel saada Tiefi valitsuse liikmete saatust. Rootsis 12.01.1953 Heinrich Mark.8 Johannes Sikkar viibivate eesti pagulaste hulgas ilmnesid valitsu- ja Aleksander Warma andsid pühaliku tõotuse se loomisel lõhestavad juriidilised ja poliitilised 12. jaanuaril kell 10.15, Tõnis Kint ja Mihkel erimeelsused, samuti isiklikud vastuolud.3 Et Truusööt 14. jaanuaril kell 9.00.9 Eesti Vabariigi tekkinud poliitilisest kriisist välja tulla, otsustas valitsuse eksiilis ametisse astumise koha järgi August Rei pärast mitmeid ebaõnnestunud hakati seda nimetama ka Oslo valitsuseks. läbirääkimisi oponentidega nimetada ametisse August Rei suri 1963. aastal ja seejärel teovõimelise valitsuse. Kuna Rootsis oli pagu- jätkas peaministrina vabariigi presidendi laste poliitiline tegevus keelatud, siis tehti seda ülesandeis Aleksander Warma, kes nimetas 12. jaanuaril 1953 Oslos Møllergata 26 asuvas ametisse uue kaheksaliikmelise valitsuse.

2 Vt. lähemalt: ja 1944. a. vahevalitsus. Toimetaja A. Parmas. , 2006. 3 Vt. selle kohta lähemalt: Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992. Koostanud ja toimetanud M. Orav ja E. Nõu. , 2004, lk. 103 jj. Valimiskogu liini pooldajad tulid kokku veel sama aasta 1.–4. märtsini Saksamaal Detmoldi lähedal Augustdorfis. Seal valisid valimiskogu liikmed Johan Holberg, Johannes Soodla ja Timotheus Grünthal 3. märtsil vabariigi presidendi asetäitjaks Alfred Maureri, kes aga suri 20.09.1954. Seejärel nn. Augustdorfi valitsuse tegevus mõne aja möödudes vaibus (vt. Tõotan ustavaks jääda... lk. 1380–1389. Sel- lega ei kadunud aga kaugeltki pagulaste hulgas erimeelsused nn. Oslo valitsuse toetamise või mittetoetamise küsimuses. 4 Aupeakonsul Richard Bjerke (06.06.1885 Oslo – 24.02.1966 Oslo) esindas Eesti Vabariiki juba 1920. aastatest alates. Talle oli annetatud 19.12.1927 Punase Risti II järgu I astme mälestusmärk (Eesti tänab 1919–2001. Tallinn, 2001, lk. 236), 22.02.1932 III kl. (samas, lk. 152) ja 21.02.1933 II klassi (samas, lk. 156) Kotkaristi teenetemärk. Nüüd anti talle Oslos üle peaministri Vabariigi presidendi ülesandeis 1. jaanuaril 1950 välja antud käskkirjaga nr. 1 Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete eest Valgetähe II klassi teenetemärk (ERA, f. 4969, n. 1, s. 55). 1. juulil 1960 annetas Norra kuningas peakonsul Bjerckele Kuningliku Kuldteenetemedali / Kongens Fortjenstmedalje i guld (Vt. http://www.royalcourt.no/tildelinger.html?tid=28028&sek=27995&q=b- jercke&type=&aarstall=). 5 ERA, f. 4969, n. 1, s. 3, l. 19. 6 Gustav Suits ei olnud Oslos kohal, ei saanud ka pühalikku tõotust anda ning seetõttu pandi haridus- ja sotsiaal- ministri kohused 14.01.1953 Aleksander Warmale. Gustav Suits suri 23.05.1956, osalemata vabariigi valitsuse eksiilis tegevuses. 7 Aleksander Warmale jäid ka haridus- ja sotsiaalministri kohused, vt. eelmist viidet (ERA, f. 4969. n. 1, s. 5, l. 2). 8 ERA, f. 4969, n. 1, s. 5, l. 1. 9 ERA, f. 4969, n. 1, s. 6, l. 4.

144 Tuna 1/2016 Varia

Vabariigi Valitsuse ministrite ametisse nimetamine. ERA, f. 4969, n. 1, s. 3, l. 19

Oslo valitsuse liikmete vandetõotus. ERA, f. 4969, n. 1, s. 6, l. 6

Tuna 1/2016 145 Varia

Eesti Vabariigi Valitsuse liikmed Oslos hotellis Ansgar, 13. või 14. jaan. 1953. Ees vaskult: Johannes Sikkar, August Rei, Aleksander Warma. Taga: Mihkel Truusööt, Tõnis Kint, Heinrich Mark. ERA, f. 4962, n. 1, s. 48, l. 80

Voldemar Kures annab eksiilvalitsusele karmi pärast tema surma on tema mõtteosalised hinnangu: „Kümme või rohkem aastaid tagasi jätkanud liivakastimängu. Mingi kahtlase kon- moodustati meil korraga kaks eksiilvalitsust, tinuiteedi-leiutise põhjal on A. Rei järeltulijaks kuid varsti selgus, et need moodustised süven- hakanud Aleksander Varma ja moodustanud davad vabas maailmas asuva eesti ühiskonna uue eksiilvalitsuse. See on sündinud häbelikult sisemist lõhestust ja et väljapoole, meie kodu- kuskil nurga taga, ilma, et siinne eesti avalikkus maa õiguste taastamise tegevuse seisukohalt sellest midagi teaks.“10 eksiilvalitsustel ei ole mingit tähendust. Meie Aleksander Warma surma järel 1970. aastal naabrid lätlased ei ole sama asjaga eksperimen- võttis peaministri vabariigi presidendi ülesan- teerinud, sest maailma suurvõimud, kes meie deis ameti üle Tõnis Kint. 1970. aastate alguses probleemile sümpatiseerivad, ei ole tänaseni muutus Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis tegevus avaldanud kalduvust selliseid pagulasvalitsusi aktiivsemaks.11 Nimetati uusi riigiametnikke, tunnistada. Teine asi, kui neid eksiilkabinette osaleti nagu varemgi Ida-Euroopa pagulaste oleks nö. moepärast, oma lõbuks või mingiks korraldatud ja kommunismivastastel üritustel, sisemise propaganda abinõuks tehtud, kuid koostati memorandumeid, mis saadeti läänerii- nn. Oslo-valitsus on algusest peale seganud kide valitsustele ja rahvusvahelistele organisat- Eesti diplomaatilise esinduse tegevust USA-s. sioonidele. Valitsuse eksiilis tegevust veerand Oslo-valitsuse isa, kadunud A. Rei ristis sellise sajandi vältel hindas siseminister Aksel Mark viljatu poliitilise tegevuse liivakastimänguks, 1978. aasta jaanuaris: „Kahjatsetavalt on ka kuid ei loobunud kuni surmani ise sellest. Ka teostunud Valitsuse ja ERN-i12 vahekorras olu-

10 V. Kures. Eksiilvalitsus ja reaalsus. – Rahvuslik kontakt 1 (31), 1965, lk. 15. 11 Mõnedki Tõnis Kinti algatatud tegevused või tegevuskavad tekitasid vastakaid arvamusi ja teravat kriitikat nii Eesti pagulaste hulgas kui ka tema juhitud valitsuse siseselt. 12 Eesti Rahvusnõukogu (ERN) asutati Rootsis 1947. aastal ja see toetas Eesti Vabariigi valitsust eksiilis. August Rei, Aleksander Warma olid ERN esimeesteks kuni oma surmani, Tõnis Kint 1975. aastani.

146 Tuna 1/2016 Varia line eraldumine, mille asjaolu on tulnud kahjuks lõpetas oma tegevuse 7. oktoobril 1992 pärast mõlemale poolele. ERN on muutunud üheks seaduslikult valitud esimest istungit paljudest poliitikaga tegelevatest organisatsioo- Tallinnas Toompeal. 8. oktoobril andis vabariigi nidest, kus erakondlik koalitsiooniiseloom on valitsuse eksiilis peaminister presidendi ülesan- rohkem ja rohkem asendunud isiklikul alusel deis Heinrich Mark Toompeal Riigikogus oma poliitikaga tegelevate liikmetega. Valitsusel ameti üle vastavalt uuele põhiseadusele Eestis omakorda on hõrenenud kontakt poliitiliste valitud president Lennart Merile.18 erakondadega ja eestlaste organisatsioonidega Mitmed viimase vabariigi valitsuse eksiilis ning seega ka eesti rahva poliitilise tahtega oku- liikmed ja peaministri presidendi ülesandeis peeritud kodumaal. Valitsuse personaaluniooni poolt ametisse nimetatud riigiametnikud katkemine ERN-ga13 võiks olla soodustav kon- osalesid või osalevad tänaseni aktiivselt Eesti taktide leidmisel teiste eesti poliitiliste organi- poliitikas, riigiametites ja avalikus elus, samuti satsioonidega ja asutustega nii USA-s, Kanadas eestlaskonna tegevuses Rootsis ning teistes kui mujal. Koostöö saamine eesti pagulaskonna riikides. organisatsioonidega on hädavajalik, kui valitsus Oslosse 2. oktoobri keskpäeval tahvli ava- tahab säilitada demokraatlikku rahva tahte esin- mise tseremooniale kogunenud ligikaudu damise põhimõtet, ja peaks olema tegevuskavas pooltsadat inimest tervitas Møllergata 26 hoo- esimesel kohal.“14 nes praegu tegutseva Comfort Hotel Xpress 1970. aastate lõpus vaibunud tegevus aktivi- Youngstorget`i esindaja. Kõnedega esinesid seerus taas 1980. aastatel,15 eriti aga aastakümne Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot ja Norra teisel poolel, mil Eesti ühiskonnas hakkasid toi- Euroopa-minister Vidar Helgesen.19 Seejärel muma suured muudatused ja käivitus iseseisvuse võttis sõna Eesti suursaadik Oslos Simmu taastamise protsess. 1990. aastal astus kõrges Tiik, kes luges ka ette viimase valitsuse eksiilis eas Tõnis Kint tervislikel põhjustel oma kohalt välisministri Olev Oleski tervituse USA-st. tagasi ja peaministriks presidendi ülesandeis sai Sõna said Eesti välisministeeriumi Euroopa ja Heinrich Mark, kes nimetas eriõiguse alusel 20. Atlandi-ülese koostöö osakonna peadirektor juunil 1990 ametisse uue valitsuse: Enno Penno Aino Lepik von Wirén, kes kuulus Eesti Vaba- – peaministri asetäitja; Peeter Luksep – finants- riigi valitsuse eksiilis viimasesse koosseisu jus- minister; Johan Ungerson – haridusminister; tiitsministrina, ning Rootsis elav eksiilvalitsuse Aino Lepik von Wirén – kohtuminister; Mihkel sotsiaalminister Ivar Paljak. Samuti kõneles Mathiesen – majandusminister; Helmut Talts – Hege Boman Grundekjøn Norra-Eesti ühin- põllutööminister; Aksel Mark – siseminister; gust, tänu kelle sihikindlale tegevusele tahvli Ivar Paljak – sotsiaalminister; Jüri Toomepuu – ülespaneku mõte suuresti üldse teoks sai. Kohal sõjaminister; Jaan Timusk – teedeminister; Olev viibisid kaks endist Norra suursaadikut Eestis Olesk – välisminister; Arvo Horm – portfellita ja teisi Tallinnas Norra saatkonnas töötanud minister; Ants Pallop – portfellita minister.16 inimesi, Norra-Eesti Ühingu ja Eesti Seltsi Katrin Nyman-Metcalf nimetati riigisekretäriks. Norras juhatuse ja teised liikmed, aupeakonsul Kui 20. augustil 1991 taastati iseseisev Eesti Richard Bjercke pojapoeg jt. Pärast mälestus- Vabariik ja rahvahääletusel võeti vastu uus tahvli avamist mindi Vår Frelsers kalmistule, et põhiseadus, siis tunnustas seda ka Eesti Vaba- asetada tänu märgiks lilled ja süüdata küünlad riigi valitsus eksiilis.17 Vabariigi valitsus eksiilis aupeakonsul Richard Bjercke haual.20 Kalmistul

13 Aastatel 1976–1979 oli ERN-i esimees Johannes Mihkelson, 1979. aastal valiti ERN-i esimeheks Aksel Mark. 14 Aksel Mark. 25 aastat Oslost. Käsikiri: ERA, f. 4969. n. 1, s. 61,l. 72–73. 15 16. juulist 1978 kuni 5. juunini 1985 ei toimunud ühtegi Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis koosolekut. 16 ERA, f. 4969, n. 1, s. 3, l. 89. 17 Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis deklaratsioon tegevuse lõpetamise kohta 16. juulist 1992 (ERA, f. 4969, n. 1, s. 2, l. 93). 18 Vabariigi valitsuse eksiilis tegevuse lõpetamist ei pidanud aga mitte kõik õigustatuks olukorras, kus Eesti territooriumil olid veel okupatsiooniväed, samuti 1938. aasta põhiseaduse jätkuvad toetajad, ja 15. septembril 1992 nimetas Vabariigi Valitsuses eksiilis majandusministrina tegutsenud Mihkel Mathiesen ametisse 1938. aasta konstitutsioonile tugineva Eesti Vabariigi valitsuse ehk nn. Nõmme valitsuse. Üritades kümmekonna aasta vältel edutult toetajaskonda leida, hääbus Nõmme valitsuse tegevus. 19 Vt. tema kõne teksti: https://www.regjeringen.no/en/aktuelt/avduking-minneplakett/id2456481/. 20 Haua nr. Oslo Vår Frelsers kalmistul 01.022.04.017.

Tuna 1/2016 147 Varia

Riigisekretär Heiki Loot ja Norra Euroopa-minister Vidar Helgesen eemaldavad tahvlilt katte. Paremal viimase valitsuse eksiilis ministrid Aino Lepik von Wirén ja Ivar Paljak. Foto P. Pillak

pidas tänukõne aupeakonsuli pojapoeg Leif Bjercke. Mälestusplaadi avamise puhul toimus õhtul Eesti suursaadiku Simmu Tiigi, Hege ja Peep Pillak Arvid Grundekjøni21 poolt Villa Grundebos korraldatud vastuvõtt ja kontsert. (1957), MA, vanem raamatukoguhoidja, Hoiuraamatukogu, Autor tänab Katrin Nyman-Metcalfi ja Enn Nõud Suur-Sõjamäe 44 A, 11415 Tallinn, tehtud tähelepanekute ja täpsustuste eest. [email protected]

Peep Pillak

21 Arvid Grundekjøn on ärimees ja konservatiivne poliitik, aastast 2014 Kristiansandi linnapea, Läti aukonsul Norras.

148 Tuna 1/2016