Varia

olukorras – aga olukord Eestis septembris 1944 on tänapäeva inimesele kujuteldamatu – viitab Otto Tief ja tema eesti rahva püüdlustele iseseisvusele ja omariik- lusele. See oli toonastele poliitilistele otsustaja- valitsus tele seesmiselt tunnetatud vajadus, mis näitas, et meil oli neid rahvuslikult mõtlevaid tegelasi, kes ei soovinud teha koostööd võõrvõimudega ja pühendusid võitlusele Eesti Vabariigi eest. Eriti ilmekalt tuli see esile meie toonases poliitilises

 2004. aasta septembris toimus rida üritusi keskkogus – Eesti Vabariigi Rahvuskomitees. Ja meenutamaks Otto Tiefi valitsuse tegevust 60 sellest vajadusest osati teha korrektsed otsused, aasta eest. 17. septembril peeti Tartus korp! millele sai meie rahvas järgnenud ajal toetuda Rotalia korraldatud ajalookonverents “Otto Tief – niihästi juriidilises kui moraalses mõttes.” ja 1944. a. vahevalitsus”, mille avas Vabariigi Järgnevalt rääkis Otto Tiefi eluloo rohkem President Arnold Rüütel. Mõni päev hiljem, 19. või vähem tuntud faktidest liige Küllo septembril toimus Eesti Teaduste Akadeemias Arjakas. Otto Tiefi elulugu on oma aja kon- MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, Teaduste tekstis Eesti ühiskonnategelase kohta küllaltki Akadeemia ning Välisministeeriumi korraldusel tavapärane. Sündinud 14. augustil 1889. aastal esinduslik konverents “Otto Tief ja Eesti Vaba- Raplamaal talupoja peres, saatis teda edasipür- riigi taastamise katse 1944. aastal”. Konverentsi gimise vaim nagu paljusid põlvkonnakaaslasigi. avas peaminister : Ta õppis Pihkva maamõõdukoolis koos Artur “Rõhutan kohe enda arusaama, et seda EV Adsoniga, seejärel Peterburi Ülikoolis, kus oli taastamise katset tuleb pidada õnnestunuks. koos Jüri Uluotsaga üks korp! Rotalia asuta- Hoolimata tõsiasjast, et Otto Tiefi valitsuse jatest. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti ametiaeg jäi üürikeseks ning tegelikku kontrolli Vene sõjaväkke, võttis osa Vabadussõjast. Oli valitsus riigi üle ei saanud ega võinudki tollases Riigikogu liige ja minister Jaan Teemanti va- sõjalis-poliitilises olukorras saavutada. Õnnes- litsuskabinettides, töötas vandeadvokaadina.1 tunuks tuleb selle katse tulemust pidada eeskätt Pärast 1940. aasta juunipööret, kui oli selge, et juriidilises mõttes. Otto Tiefi valitsuse ametis- tema talumaad lähevad natsionaliseerimisele, semääramisega tollase presidendi kt. prof. Jüri asutasid Tiefid eesotsas abikaasa Emiliaga kol- Uluotsa poolt oli Nõukogude vägede sissetungi hoosi “Jaanika”, millel oli ligi 200 hektarit maad. ajal septembris 1944 Eesti pealinnas võim Eesti See oli üks kolmest esimesest sõja eel asutatud seadusliku valitsuse käes. Pika Hermanni tornis kolhoosist Eestis. Tõsi küll, õige pea heideti lehvis sinimustvalge lipp, ning sissetungijad Tiefid kolhoosist välja kui reaktsionäärid ja nad tõid Eesti Vabariiki uue okupatsiooni. Niisiis olid sunnitud kodutalust lahkuma, kuid ilmselt saab hinnang Otto Tiefi nn. vahevalitsusele olla tänu sellele jäid küüditamisest puutumata. ühene: tegemist oli Eesti Vabariigi seadusliku Miks keskhaiglas vähihaigena lebav Uluots valitsusega, mille tegevuse lõpetas Nõukogude valis peaministriks just Tiefi? Ilmselt seetõttu, Liidu relvastatud sissetung. Tiefi ja ta valitsuse et ta tundis Tiefi pikka aega ja teadis teda kui liikmete saatus oli karm: kõik valitsuse liikmed kohusetundlikku inimest. Valitsuse eesotsas võeti nõukogude võimu poolt kinni järgneva olnud Otto Tiefil, nagu ka paljudel teistel tema nelja kuu jooksul ja represseeriti. Kuid Eesti valitsuse liikmetest, ei õnnestunud Rootsi pää- Vabariigi juriidilise järjepidevuse teatepulk oli seda ja ta arreteeriti 1944. aasta 10. oktoobril edasi antud, sellele järgnesid Eesti pagulasvalit- oma kodutalu põllul. Oli laagrites Siberis ja sused läänes läbi aastakümnete ning lõpuks ka Kasahstanis ning pääses Eestisse tagasi 1956. omariikluse taastamise õigusliku järjepidevuse aastal. 1958. aastast elas Ukrainas ja 1965. aas- alusel vabas Eestis, kui viimane pagulasvalitsuse tast Heinastes (Läti Ainažis), sest Eestis ei olnud juht Heinrich Mark oma volitused Riigikogu tal lubatud elada. Suviti viibis siiski Eestis, sageli ees üle andis. Kuid sellele juriidilisele aspektile isegi mitu kuud järjest. Otto Tief suri 5. märtsil sekundeerib niisama oluliselt moraalne külg: 1976. aastal Ahja haiglas.2 Otto Tiefi valitsuse ametissenimetamine ja Laidoneri muuseumi teadusdirektor Leho tegutsemine kahe rinde vahelises hullumeelses Lõhmus tutvustas Otto Tiefi sõjaväelist karjääri.

1 Vt. ka Eesti avalikud tegelased, Tartu, 1932, lk. 340. 2 Vt. ka Otto Tief. Mälestusi aastaist 1944–1954, – Akadeemia 1990, nr. 2, lk. 231–250.

150 Tuna 1/2005 Varia

Tema ohvitseritee algas, nagu paljudel kõrgha- ridust omandavatel eesti meestel, kes Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti, kuuekuuliste lip- nikukursustega, mille lõpetas 1. jaanuaril 1917. Seejärel sai rindekogemused pontoonpataljoni koosseisus Riia all. Detsembris 1917 tuli Tief Eestisse. Oli 12. armee Eesti täidesaatva ko- mitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. 1918. aasta sügisel oli ta lühikest aega piirivalve kohtujaoskonna juhataja Tallinnas, kuid otsustas Kalevlaste Maleva koosseisus vabatahtlikuna ja reamehena rindele võitlema minna. Tõusis rühma-, roodu ja pataljoniülemaks. Mais 1919 ülendati alamkapteniks ja oli lõpuks kalevlaste polguülemaks. Vabadusristi II/3 sai Otto Tief alles 1925. aastal, enne oli ta saanud Vabadus- sõja mälestusmedali ja tasuta maad. Otto Tief oli ka Läti Karutapja ordeni kavaler, kuna ta oli osa võtnud Landeswehri-vastasest sõjast ja silma paistnud lahingutes Lohde mõisa all.3 1925. aastal oli Otto Tief Kaitseliidu malev- konna pealik, edasi sama malevkonna liige. Sündmuste kaasaegne ja osavõtja Enn Sarv lükkas oma ettekannet “Eesti Vabariigi Rahvus- komitee ja Tiefi valitsus” sisse juhatades ümber sid, oli ligikaudu 70 000, neist vaid ¼ 20. SS-diviisi väite, nagu oleks Eesti alistumine olnud hääletu. koosseisus ja nendegi mundril olid rahvustun- Seda tõestavad faktid, et pärast okupatsiooni nused, eraldamaks neid teistest. Ülejäänud olid korraldatud valimistel esitati Jaan Tõnissoni kas Wehrmachti, piirikaitserügemendi, lennuväe, eestvedamisel vastaskandidaadid, samuti näitab lennuväeabiteenistuse, Eesti Kaitseväe, Kaitselii- seda 1941. aasta suvesõda, kus suur osa Eestist du, Soome ja isegi Läti mundris. Siin ei omanud puhastati punavägedest enne sakslaste kohale- munder põhimõttelist tähtsust, tähtis oli kodumaa jõudmist. 1942. aastaks oli selge, et Nõukogude kaitsmine põlisvaenlase vastu. Vastupanu Eestis okupatsioon oli asendunud Saksa okupatsiooniga, võimaldas lääneriikidel tegutseda Lääne-Euroo- kus Eesti iseseisvusele ei nähtud kohta. Varem pas, sest sakslased hoidsid oma vägesid Eestis. nimeta rahvuslaste põrandaalune kogu formee- 1983. aastal, kui möödus 61 aastat Baltimaade rus Eestis Rahvuskomiteeks 1943. aastal. Selleks tunnustamisest, president Ronald Reagan mitte ajaks oldi veendunud, et Saksamaa kaotab sõja. ainult ei avaldanud täielikku toetust Baltimaade Kõige olulisemaks vaenlaseks peeti aga Nõukogu- iseseisvusele, vaid ka tunnustas eestlaste võitlust de Liitu ja alles seejärel Saksamaad. Loodeti At- oma iseseisvuse eest Nõukogude Liidu vastu 1944. landi hartale ja lääneriikide toetusele, et taastada aastal. SS-väeossa sattusid eestlased mobiliseeri- Eesti iseseisvus. Selleks pidi Eesti aga otsustavaks mise teel ja oma heade füüsiliste näitajate tõttu. hetkeks jõudusid hoidma. Sakslaste Leningradi Ka Nürnbergis ei kuulutatud kuritegelikeks SS-i rinde kokku varisedes ja Punavägede jõudmisel mobiliseeritute väeosasid. Ettekannet lõpetades Eesti piirile kohtus Rahvuskomitee tegevjuht rõhutas Enn Sarv, et riigi poliitikat tehes tuleb Ernst Kull Jüri Uluotsaga ja mõlemad leidsid, et tugineda ikka teadmistele.4 kodumaad tuleb kaitsta. Veebruaris raadiokõnega Professor Peeter Järvelaid rääkis vastupanu- esinedes kutsuski Uluots sakslaste mobilisatsioo- kultuurist. Ta leidis, et vastupanus ei ole teisejär- niga kaasa minema, varasem sakslaste poolt välja gulisi tegelasi. Me peame ikka ja jälle oma ajaloo kuulutatud mobilisatsioon ei olnud õnnestunud, juurde tagasi tulema, et ajalooliste isikute kaudu nüüd aga otsustati kodumaad vaenlase vastu näha valikuvõimalusi ja tehtud valikuid. Tief oli kaitsta. Eestlasi, kes Nõukogude Liidu vastu sõdi- 1913. aastal Peterburis õppides koos Uluotsaga

3 Lāčplēša kara ordeņa kavalieri. Biogrāfiska vārdnīca, Jāņa sēta 1995, lk. 521. 4 Vt. ka E. Sarv. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee: tegevuse lühiülevaade. – Akadeemia 1998, nr. 8, lk. 1612–1619; K. Niidassoo. (Väitlus). – Akadeemia 1999, nr. 2, lk. 405–409; J. Pihlau. (Väitlus). – Akadeemia 1999, nr. 7, lk 1518–1528.

Tuna 1/2005 151 Varia

olnud üks “Rotalia” asutajaid. “Rotalia”, samuti ümber tekkinud suur tähelepanu ja laupäeval advokatuuri kaudu olid tal laialdased sidemed, ta matustest osavõtjate arv ootamatult suur, mida oli olnud parlamendi ja valitsuse liige ning seda just KGB kartis, kuigi ise oli sellele igati kaasa kõike silmas pidades on Uluotsa valik mõistetav. aidanud. Loomulikult olid kabelis Juristina oli Tief jõudnud palju ära teha Eesti varakult kohal ka kagebistid, kes Otto Tiefi kirstu seadusandluse korrastamisel. Siinkohal tuleb möödumisel ei saanud teisiti, kui pidid samuti meeles pidada, et 1940. aastaks ei olnud veel pea paljastama. Pärnamäel, kus matmine toimus, kõik Eestis kehtivad seadused eestikeelsed, tema ja muidugi ka KGB oli lindistamas-pildistamas, koostatud on ka “Riigi Teataja” sisujuht. Kuigi de kujunes hüvastijätt Otto Tiefiga rahvuslikuks iure oli Eesti Vabariik ka 1944. aastal olemas, on meeleavalduseks. 4. aprillil 1993. aastal maeti Tiefi vaieldamatu teene, et septembris eksisteeris Otto Tief tema soovi kohaselt ümber Arno Susi Eesti Vabariik viis päeva ka de facto. 1918. aasta hauaplatsi kõrvale.5 veebruaris oli väljakuulutatud Eesti Vabariik Loodetavasti leiavad ülalrefereeritud ette- kestnud vaid ühe päeva, siis järgnes Saksa oku- kanded õige pea ka täies mahus eraldi kogumi- patsioon. Sõltumata sellest, kui lootusetu olu- kuna publitseerimist, sest Otto Tiefist ja tema kord ka tunduks, tuleb iseseisvuse eest seista ja valitsusest teab laiem üldsus siiski kahjuks suhte- vastu panna. Ilma Tiefi ja tema mõttekaaslasteta liselt vähe. Samas aga väärib Otto Tief kindlasti ei oleks olnud ka 1991. aasta augusti. kohta selliste meeste kõrval nagu Jüri Vilms, Jaan oma ettekandes “Otto Tiefi viis hau- Tõnisson, Konstantin Päts, Jüri Uluots… da” meenutas peaministri matust, millest kujunes 23. septembril toimus valitsuse väljasõiduis- KGB kaasabil poliitiline aktsioon. Otto Tief suri tung Läänemaale, Ridala valda Põgari külla, kus Ahja külahaiglas 1976. aasta 5. märtsil reedesel Mäevalla baptistide palvemajas oli kuuekümne päeval. Nädalalõpule järgnes esmaspäeval peetav aasta eest toimunud Tiefi valitsuse viimane istung. rahvusvaheline naistepäev, mis Nõukogude ajal oli Praeguse valitsuse istungil arutati tavapäraseid suur pidu- ja joomapäev, kui muidugi mingit asja küsimusi, mis seotud rahade eraldamise, põllu- ei olnud võimalik ajada. Otto Tiefi soov oli saada majanduse, kaitseväe, Euroopa parlamendiga jm. maetud oma sõbra ja võitluskaaslase Arnold Susi Sellele järgnes mälestustseremoonia palvemaja lähedale ning seda tahet hakkasid täitma Heli ees, millega tähistati 60 aasta möödumist Otto Susi ja Elfriede Einseln, Otto Tiefi endine kol- Tiefi valitsuse tegevusest ning meenutati 1944. leeg Maapangast. Kirstu ei olnud võimalik saada aasta suurpõgenemist paatidel üle Läänemere. aga enne kolmapäeva, sest lisaks naistepäevale Kohaliku koguduse õpetaja järel sai sõna peami- oli maad tabanud ka gripilaine. Heinastest, kus nister Juhan Parts, kes ütles: “Ajalugu on keeru- Tief elas ja oli sisse kirjutatud, tuli saada surma- line. Miks me täna siia tulime? Muidugi tahame tunnistus. Juba laupäeval leiti Arnold Susi haua mälestada oma eelkäijaid, aga me tahame saata päitsis Otto Tiefile matmisplats Metsakalmistul siit ka eesti rahvale sõnumi oluliste ajalooliste ja matused plaaniti korraldada neljapäeval. Siis faktide suhtes. Et me mõistaks oma ajalugu. Minu aga toimus Pihkvas raudteeõnnetus 150 ohvriga, arvates Tiefi valitsuse puhul on kaks asjaolu: me kuhu tuli korralduse kohaselt saata kõik kirstud saime üle anda teatepulga, et Eesti riik loodi ka Lõuna-Eestist. Nii tuli matused lükata edasi 1918. aastal; teiseks – ühemõtteliselt kuulutas see laupäevale. Otto Tiefile sõideti Tallinnast koos seaduslik valitsus Eesti selles sõjas neutraalseks. kirstuga järele kolmapäeval ja tema puusärk jõudis Need on väga olulised asjad.” Metsakalmistu kabelisse neljapäeva hommikul. Eksiilvalitsuse nimel kõneles Peeter Luksep. Naistepäeva pohmelusest oli ärganud ka KGB, Seejärel sai sõna riigisekretär Heiki Loot, kes kes kolmapäeval, õnneks küll hilinemisega, oli andis kõnejärje Otto Tiefi valitsuse riigisekretäri tulnud Otto Tiefi surnukehale järele, et viia see Helmut Maandi pojale Jaak Maandile. Viimane sissekirjutuse järgi (!?) matmisele Heinastesse. luges ette isa mälestustest leheküljed, mis käsit- Kuna see plaan ei õnnestunud, siis otsustati lesid olukorda 60 aasta eest samal kohal: keelata Metsakalmistul krundi eraldamine Tiefi “22. septembri õhtul pidasid vabariigi valitsu- matmiseks. Selle peale otsustasid matuse korral- se liikmed baptistide palvemaja köögis koosoleku. dajad sängitada Tief perekonnaplatsile, mis oli Kohal olid kõik Eestis olevad valitsuse liikmed. samuti Metsakalmistul. Aga ka see keelati ära, Koosolekul arutati peamiselt põgenemisega sest Metsakalmistu olevat kinnine kalmistu, kuhu saab matta vaid täitevkomitee eriloal, Tiefi jaoks 5 Vt. H. Susi. … ikkagi kodumaa mulda. Otto Tiefi olevat plats eraldatud Pärnamäele. Kõige selle matused Metsakalmistul ja Pärnamäel, Marm 1990, tulemusel oli esialgu vaikselt kavatsetud matuste nr. 5/6, lk. 39–49.

152 Tuna 1/2005 Varia seotud küsimusi ning öövalve korraldamist kü- las. 23. septembri hommikul selgus, et oodatud kiirpaat Rootsist polnud ikka veel ilmunud. Suur põgenemine [– – –] Pühapäeva õhtupoolikul kuulsime, et venelased on jõudnud Martnasse, mis ei olnud 1944 meie asupaigast enam kuigi kaugel. Oli selge, et suuremas grupis me enam ei tohi olla. Inimesed hajusid väiksemates gruppides kaugematesse Eestlaste lahkumine taludesse ja heinaküünidesse. Mõned meie käes läände ning selle olevad dokumendid ja ühe paki “Riigi Teatajat” nr. 1 peitsime koos Tiefiga kohta, kus nad võisid mõjud säilida pikemat aega.6 “Riigi Teatajast” jätsime kumbki omale ühe eksemplari. Tiefi kätte jäi ka korrektuuriäratõmme vabariigi valitsuse deklaratsioonist, mida kavatsesime trükkida 21.  22. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Raama- septembril ja Tallinnas seintele üles kleepida. See tukogus ülikooli Välis-Eesti uuringute keskuse jäi aga tegemata, sest sama päeva õhtupoolikul ja Rootsi Eesti saatkonna korraldatud ning pommirünnaku ajal oli üks pomm langenud ETK Tartu Ülikooli, Rootsi Instituudi, Eesti Arhiivi hoovile, kus asus trükikoda. Elektriseadmete Ühendriikides ja Eesti Kultuurkapitali poolt purunemise tõttu jäi trükkimine seisma. Rannas toetatud teaduskonverents, kus oli arutluse all paati oodates sai Tief kokku ühe oma kliendiga, suur põgenemine läände 1944. aastal ja selle kellel oli kusagil eemal käsil kauplemine väiksema mõjud, mis ulatuvad tänasesse päeva. paadi ostmiseks. Nad läksid koos seda selgitama. Kohaletulnuid tervitas Rootsi suursaadik Siis kadus mul kontakt Tiefiga.”7 Tag Hartelius, kusjuures heas eesti keeles. Ta Kõneleja lõpetas iseenda mälestustega ütles, et 1944. aastal ei olnud Rootsi valmistunud samast paigast augustis 1944, mil ta oli emaga, põgenike vastuvõtuks Eestist. Alles sajandi al- nagu ka Tiefi naine oma perega, randa jõud- guses oli Rootsi olnud maa, kust mitmele poole, nud, et siit üle mere Rootsi jõuda. Teel oli ta peamiselt USA-sse välja rännati. Rootsi jõudnud aga ühe seljakoti külge seotud saapa kaotanud eestlased lootsid esialgu, et pääsevad varsti ta- ja pidi nüüd paati jõudes ema korraldusel ka gasi kodumaale. Alles mõne aja pärast selgus, teise, kasutuks muutunud saapa merre viskama. et Rootsi tuleb jäädagi. Ühel hiljutisel Ida-Vi- Need olid kaheksa-aastase poisi mälestused rumaal toimunud integratsioonikonverentsil kodumaalt lahkumisel. tuli Eesti muulastele suure üllatusena, et ka Kõnede vahel laulis kohaliku kooli pois- eestlased on pidanud paguluses integreeruma. tekoor. Lõpuks asetati palvemaja seinal oleva Neid pagulaste integratsioonikogemusi võiks mälestustahvli ette lilled ja tehti koosviibinutest tänases Eestiski kasutada. Tänu rootsieestlastele ühisfoto. Järgnes valitsuse pressikonverents, kus teatakse Rootsis vahest Eestit rohkem kui mujal ei saanud mööda ka juba pikemat aega üldsuse Euroopas. Sellele tundmisele on kindlasti kaasa ja ajakirjanduse meeli ärevil hoidnud Lihula aidanud ka Maarja Talgre ja teiste autorite Eesti samba mahavõtmise küsimusest. lähiajalugu käsitlevad rootsi keeles ilmunud Jah, ajalugu tuleb tunda, sellega ei saa raamatud. Kui Eesti taasiseseisvus, siis osutusid võidelda. vahel suhted kodumaal ja paguluses elanud eestlaste vahel keeruliseks. Tegemist oli kultuu- Peep Pillak rikonfliktiga, mis tekkinud poole sajandi vältel raudse eesriidega eraldatusest. Nüüd mõistetak- se kindlasti üksteist paremini ja sellele on kaasa 6 Kuigi Helmut Maandi viis ühe eksemplari “Riigi aidanud säärased asjakohased kokkusaamised Teatajast” nr. 1, 1944 Rootsi kaasa, ilmselt ainsa, nagu ka nüüd peetav teadusekonverents suurest mis vabasse maailma jõudis, ja sellest on tehtud foto- põgenemisest 60 aastat tagasi ja selle mõjudest koopiaid (vt. Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas tänasele päevale. VIII, Stockholm, 1959, lk. 31), ei ole tänaseks teada Seejärel tervitas kohaletulnuid Ülemaailmse ühtegi säilinud originaaleksemplari. 7 H. Maandi. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ja Otto Eesti Kesknõukogu esimees Ylo Anson, kes Tief. – Looming 1988, nr. 10, lk. 1399. Vt. ka P. Erelt. soovis konverentsile edukat tööd. Ta arvas, et Otto Tiefi valitsuse päästmise katse 1944. aasta sep- oluline on Vello Salo juhitud komisjoni poolt tembris. – Ajalooline Ajakiri 1998, nr. 1, lk. 71–77. koostatud “Valge raamatu” trükkiandmine.

Tuna 1/2005 153