Varia olukorras – aga olukord Eestis septembris 1944 on tänapäeva inimesele kujuteldamatu – viitab Otto Tief ja tema eesti rahva püüdlustele iseseisvusele ja omariik- lusele. See oli toonastele poliitilistele otsustaja- valitsus tele seesmiselt tunnetatud vajadus, mis näitas, et meil oli neid rahvuslikult mõtlevaid tegelasi, kes ei soovinud teha koostööd võõrvõimudega ja pühendusid võitlusele Eesti Vabariigi eest. Eriti ilmekalt tuli see esile meie toonases poliitilises 2004. aasta septembris toimus rida üritusi keskkogus – Eesti Vabariigi Rahvuskomitees. Ja meenutamaks Otto Tiefi valitsuse tegevust 60 sellest vajadusest osati teha korrektsed otsused, aasta eest. 17. septembril peeti Tartus korp! millele sai meie rahvas järgnenud ajal toetuda Rotalia korraldatud ajalookonverents “Otto Tief – niihästi juriidilises kui moraalses mõttes.” ja 1944. a. vahevalitsus”, mille avas Vabariigi Järgnevalt rääkis Otto Tiefi eluloo rohkem President Arnold Rüütel. Mõni päev hiljem, 19. või vähem tuntud faktidest Riigikogu liige Küllo septembril toimus Eesti Teaduste Akadeemias Arjakas. Otto Tiefi elulugu on oma aja kon- MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, Teaduste tekstis Eesti ühiskonnategelase kohta küllaltki Akadeemia ning Välisministeeriumi korraldusel tavapärane. Sündinud 14. augustil 1889. aastal esinduslik konverents “Otto Tief ja Eesti Vaba- Raplamaal talupoja peres, saatis teda edasipür- riigi taastamise katse 1944. aastal”. Konverentsi gimise vaim nagu paljusid põlvkonnakaaslasigi. avas peaminister Juhan Parts: Ta õppis Pihkva maamõõdukoolis koos Artur “Rõhutan kohe enda arusaama, et seda EV Adsoniga, seejärel Peterburi Ülikoolis, kus oli taastamise katset tuleb pidada õnnestunuks. koos Jüri Uluotsaga üks korp! Rotalia asuta- Hoolimata tõsiasjast, et Otto Tiefi valitsuse jatest. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti ametiaeg jäi üürikeseks ning tegelikku kontrolli Vene sõjaväkke, võttis osa Vabadussõjast. Oli valitsus riigi üle ei saanud ega võinudki tollases Riigikogu liige ja minister Jaan Teemanti va- sõjalis-poliitilises olukorras saavutada. Õnnes- litsuskabinettides, töötas vandeadvokaadina.1 tunuks tuleb selle katse tulemust pidada eeskätt Pärast 1940. aasta juunipööret, kui oli selge, et juriidilises mõttes. Otto Tiefi valitsuse ametis- tema talumaad lähevad natsionaliseerimisele, semääramisega tollase presidendi kt. prof. Jüri asutasid Tiefid eesotsas abikaasa Emiliaga kol- Uluotsa poolt oli Nõukogude vägede sissetungi hoosi “Jaanika”, millel oli ligi 200 hektarit maad. ajal septembris 1944 Eesti pealinnas võim Eesti See oli üks kolmest esimesest sõja eel asutatud seadusliku valitsuse käes. Pika Hermanni tornis kolhoosist Eestis. Tõsi küll, õige pea heideti lehvis sinimustvalge lipp, ning sissetungijad Tiefid kolhoosist välja kui reaktsionäärid ja nad tõid Eesti Vabariiki uue okupatsiooni. Niisiis olid sunnitud kodutalust lahkuma, kuid ilmselt saab hinnang Otto Tiefi nn. vahevalitsusele olla tänu sellele jäid küüditamisest puutumata. ühene: tegemist oli Eesti Vabariigi seadusliku Miks keskhaiglas vähihaigena lebav Uluots valitsusega, mille tegevuse lõpetas Nõukogude valis peaministriks just Tiefi? Ilmselt seetõttu, Liidu relvastatud sissetung. Tiefi ja ta valitsuse et ta tundis Tiefi pikka aega ja teadis teda kui liikmete saatus oli karm: kõik valitsuse liikmed kohusetundlikku inimest. Valitsuse eesotsas võeti nõukogude võimu poolt kinni järgneva olnud Otto Tiefil, nagu ka paljudel teistel tema nelja kuu jooksul ja represseeriti. Kuid Eesti valitsuse liikmetest, ei õnnestunud Rootsi pää- Vabariigi juriidilise järjepidevuse teatepulk oli seda ja ta arreteeriti 1944. aasta 10. oktoobril edasi antud, sellele järgnesid Eesti pagulasvalit- oma kodutalu põllul. Oli laagrites Siberis ja sused läänes läbi aastakümnete ning lõpuks ka Kasahstanis ning pääses Eestisse tagasi 1956. omariikluse taastamise õigusliku järjepidevuse aastal. 1958. aastast elas Ukrainas ja 1965. aas- alusel vabas Eestis, kui viimane pagulasvalitsuse tast Heinastes (Läti Ainažis), sest Eestis ei olnud juht Heinrich Mark oma volitused Riigikogu tal lubatud elada. Suviti viibis siiski Eestis, sageli ees üle andis. Kuid sellele juriidilisele aspektile isegi mitu kuud järjest. Otto Tief suri 5. märtsil sekundeerib niisama oluliselt moraalne külg: 1976. aastal Ahja haiglas.2 Otto Tiefi valitsuse ametissenimetamine ja Laidoneri muuseumi teadusdirektor Leho tegutsemine kahe rinde vahelises hullumeelses Lõhmus tutvustas Otto Tiefi sõjaväelist karjääri. 1 Vt. ka Eesti avalikud tegelased, Tartu, 1932, lk. 340. 2 Vt. ka Otto Tief. Mälestusi aastaist 1944–1954, – Akadeemia 1990, nr. 2, lk. 231–250. 150 Tuna 1/2005 Varia Tema ohvitseritee algas, nagu paljudel kõrgha- ridust omandavatel eesti meestel, kes Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti, kuuekuuliste lip- nikukursustega, mille lõpetas 1. jaanuaril 1917. Seejärel sai rindekogemused pontoonpataljoni koosseisus Riia all. Detsembris 1917 tuli Tief Eestisse. Oli 12. armee Eesti täidesaatva ko- mitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. 1918. aasta sügisel oli ta lühikest aega piirivalve kohtujaoskonna juhataja Tallinnas, kuid otsustas Kalevlaste Maleva koosseisus vabatahtlikuna ja reamehena rindele võitlema minna. Tõusis rühma-, roodu ja pataljoniülemaks. Mais 1919 ülendati alamkapteniks ja oli lõpuks kalevlaste polguülemaks. Vabadusristi II/3 sai Otto Tief alles 1925. aastal, enne oli ta saanud Vabadus- sõja mälestusmedali ja tasuta maad. Otto Tief oli ka Läti Karutapja ordeni kavaler, kuna ta oli osa võtnud Landeswehri-vastasest sõjast ja silma paistnud lahingutes Lohde mõisa all.3 1925. aastal oli Otto Tief Kaitseliidu Toompea malev- konna pealik, edasi sama malevkonna liige. Sündmuste kaasaegne ja osavõtja Enn Sarv lükkas oma ettekannet “Eesti Vabariigi Rahvus- komitee ja Tiefi valitsus” sisse juhatades ümber sid, oli ligikaudu 70 000, neist vaid ¼ 20. SS-diviisi väite, nagu oleks Eesti alistumine olnud hääletu. koosseisus ja nendegi mundril olid rahvustun- Seda tõestavad faktid, et pärast okupatsiooni nused, eraldamaks neid teistest. Ülejäänud olid korraldatud valimistel esitati Jaan Tõnissoni kas Wehrmachti, piirikaitserügemendi, lennuväe, eestvedamisel vastaskandidaadid, samuti näitab lennuväeabiteenistuse, Eesti Kaitseväe, Kaitselii- seda 1941. aasta suvesõda, kus suur osa Eestist du, Soome ja isegi Läti mundris. Siin ei omanud puhastati punavägedest enne sakslaste kohale- munder põhimõttelist tähtsust, tähtis oli kodumaa jõudmist. 1942. aastaks oli selge, et Nõukogude kaitsmine põlisvaenlase vastu. Vastupanu Eestis okupatsioon oli asendunud Saksa okupatsiooniga, võimaldas lääneriikidel tegutseda Lääne-Euroo- kus Eesti iseseisvusele ei nähtud kohta. Varem pas, sest sakslased hoidsid oma vägesid Eestis. nimeta rahvuslaste põrandaalune kogu formee- 1983. aastal, kui möödus 61 aastat Baltimaade rus Eestis Rahvuskomiteeks 1943. aastal. Selleks tunnustamisest, president Ronald Reagan mitte ajaks oldi veendunud, et Saksamaa kaotab sõja. ainult ei avaldanud täielikku toetust Baltimaade Kõige olulisemaks vaenlaseks peeti aga Nõukogu- iseseisvusele, vaid ka tunnustas eestlaste võitlust de Liitu ja alles seejärel Saksamaad. Loodeti At- oma iseseisvuse eest Nõukogude Liidu vastu 1944. landi hartale ja lääneriikide toetusele, et taastada aastal. SS-väeossa sattusid eestlased mobiliseeri- Eesti iseseisvus. Selleks pidi Eesti aga otsustavaks mise teel ja oma heade füüsiliste näitajate tõttu. hetkeks jõudusid hoidma. Sakslaste Leningradi Ka Nürnbergis ei kuulutatud kuritegelikeks SS-i rinde kokku varisedes ja Punavägede jõudmisel mobiliseeritute väeosasid. Ettekannet lõpetades Eesti piirile kohtus Rahvuskomitee tegevjuht rõhutas Enn Sarv, et riigi poliitikat tehes tuleb Ernst Kull Jüri Uluotsaga ja mõlemad leidsid, et tugineda ikka teadmistele.4 kodumaad tuleb kaitsta. Veebruaris raadiokõnega Professor Peeter Järvelaid rääkis vastupanu- esinedes kutsuski Uluots sakslaste mobilisatsioo- kultuurist. Ta leidis, et vastupanus ei ole teisejär- niga kaasa minema, varasem sakslaste poolt välja gulisi tegelasi. Me peame ikka ja jälle oma ajaloo kuulutatud mobilisatsioon ei olnud õnnestunud, juurde tagasi tulema, et ajalooliste isikute kaudu nüüd aga otsustati kodumaad vaenlase vastu näha valikuvõimalusi ja tehtud valikuid. Tief oli kaitsta. Eestlasi, kes Nõukogude Liidu vastu sõdi- 1913. aastal Peterburis õppides koos Uluotsaga 3 Lāčplēša kara ordeņa kavalieri. Biogrāfiska vārdnīca, Jāņa sēta 1995, lk. 521. 4 Vt. ka E. Sarv. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee: tegevuse lühiülevaade. – Akadeemia 1998, nr. 8, lk. 1612–1619; K. Niidassoo. (Väitlus). – Akadeemia 1999, nr. 2, lk. 405–409; J. Pihlau. (Väitlus). – Akadeemia 1999, nr. 7, lk 1518–1528. Tuna 1/2005 151 Varia olnud üks “Rotalia” asutajaid. “Rotalia”, samuti ümber tekkinud suur tähelepanu ja laupäeval advokatuuri kaudu olid tal laialdased sidemed, ta matustest osavõtjate arv ootamatult suur, mida oli olnud parlamendi ja valitsuse liige ning seda just KGB kartis, kuigi ise oli sellele igati kaasa kõike silmas pidades on Uluotsa valik mõistetav. aidanud. Loomulikult olid Metsakalmistu kabelis Juristina oli Tief jõudnud palju ära teha Eesti varakult kohal ka kagebistid, kes Otto Tiefi kirstu seadusandluse korrastamisel. Siinkohal tuleb möödumisel ei saanud teisiti, kui pidid samuti meeles pidada, et 1940. aastaks ei olnud veel pea paljastama. Pärnamäel, kus matmine toimus, kõik Eestis kehtivad seadused eestikeelsed, tema ja muidugi ka KGB oli lindistamas-pildistamas, koostatud on ka “Riigi Teataja” sisujuht. Kuigi de kujunes hüvastijätt Otto Tiefiga rahvuslikuks iure oli Eesti Vabariik