Tõsistel Aegadel on Oluline Kokku Hoida Hea Memento Rahvas! Aasta Eluring on Täis Saamas

NR 9 (93) Tõsistel aegadel on oluline kokku hoida Hea Memento rahvas! Aasta eluring on täis saamas. Möödunud kuude sündmusi meenutades võib öelda, et oli nii häid kui halbu üllatusi täis aasta. Meenuvad öölaulupidu, kaitseväe paraad, suvine kokkutulek Palamusel, olümpiamängude võiduhetked, vaba- dussõja võidusamba nurgakivi panek. Kuid samas: Venemaa agressiooni- sõda Gruusia vastu, ülemaailmse fi- nantskriisi jõudmine Eestisse, paljude heade inimeste lahkumine elavate seast. Kui eestlane vaatab aastavahetuse ajal peeglisse, vaatavad sealt vastu mu- relikud palgejooned. Ma ei hakka asju ilustama – eesseisev aasta tuleb raske nii Eesti riigi kui kodanike jaoks. Majandussurutise tagajärjed kas- IRL ja Memento Toompeal. Foto: Ainu Purje vatavad töö kaotanud inimeste hulka, Olgugi, et langetada tuleb paljusid lugeda represseerimise eest saadud paljud kodu ja sissetulekuga seotud valusaid otsuseid, on poliitikute jaoks staažiaastate määr tulumaksust vabas- unistused tuleb edasi lükata või neist esmaseks nõudeks mitte olla arg ja tatuks. Teisisõnu, kui aastakoefitsent sootuks loobuda. otsustamatu, vaid kindlameelne ja on näiteks 48 krooni ja inimesel on Muret tekitavad suundumused otsustav. Tähtis on rääkida inimestele Siberi-aastate eest saadud kümme Venemaal jätkuvad ning majandussu- asjade tegelikust seisust tõtt. staažiaastat, siis on tema tulumaksu- rutis naaberriigis võib tugevamat im- vaba määr 48 korda 10 ehk 480 krooni peeriumihoiakut ja jõupoliitikat esile Novembrikuus vaagisime Memen- kõrgem. Selle algatuse seadustamine ei kutsuda. to Liidu ning Isamaa ja Res Publica ole realistlik järgmisel aastal, kuid sel- Järgmisel aastal on ka kahed valimi- Liidu juhtidega seda, kuidas on edene- lekohast selgitustööd peame tegema sed: rahvas valib Euroopa Parlamenti ja nud koostöölepingu täitmine. pidevalt. kohalikke volikogusid. Ka see tekitab Hea meel oli tõdeda, et just lepin- Tähtis on toetada Euroopa Parla- kriisiolukorras pigem täiendavat sisepo- gu alusel suutsime saavutada seaduse- mendi üleskutset ja muuta 23. august liitilist stressi kui toob selgust. muudatuse, et järgmise aasta 1.jaanua- riiklikuks tähtpäevaks, et mälestada Mis annab noorematele põlvkon- rist on represseeritute aastatoetus täies inimsusevastaste režiimide ohvreid. dadele jõudu ja lootust? See on isade mahus, see on 2500 krooni ulatuses Ühesõnaga, lähiajal tuleb sõlmida ja emade, vanaisade ja vanaemade vabastatud kuludokumentide esitami- uus, täiendatud lepe IRL ja Memento põlvkondade ohvrimeel ja vaprus se kohustusest. Liidu vahel, mille eesmärgiks on teha süngetel aegadel, mille raskust ei saa Kohtumisel kerkisid üles ka muud rahvuslikes huvides koostööd. praeguste argimuredega sugugi võrrel- tõsised küsimused: kommunismiohvri- Järgmisel aastal seisab ees palju da. te ülemaalise mälestusmärgi rajamine, tõsist tööd. Soovin kõigile rahulikke Tõsistel aegadel on oluline kokku- vajadus suurendada taastusravi võima- jõule, tugevat tervist ja kõigi uusaasta- hoidmine, mitte vastandumine ja väik- lusi, tõsine mure, et okupatsiooniaega soovide täitumist. lus. Loodan, et raskused panevad meid puutuvalt on arhiivid hakanud kinni Ilusat jõuluaega ja uut aastat meile rohkem üksteist austama, hoolima ja minema. kõigile, kogu armsale eesti rahvale ja ligimest armastama. Raskel ajal peab Tõsine asi on represseeritute pen- Eestile! igaüks kahe eest väljas olema – see on sionide maksustamise probleem. Olen URMAS REINSALU väikese rahva püsimajäämise seadus. välja pakkunud järgneva lahenduse: Riigikogu liige, IRL fraktsiooni aseesimees

1 MEMENTO, detsember 2008 EESTI VABARIIK - 90 MEMENTO, detsember 2008

Ajalookonverents “Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis”

15. augustil korraldas Memento Penno, kes juhtis peaministri asetäit- Liit Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta jana Eesti Vabariigi Valitsust 20. juu- tähistamiseks ajalookonverentsi „Eesti nist 1990 kuni 16. juulini 1992, Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis”. Konverentsi taasiseseisvumiseni, ajaloolane Peep toimumispaigaks valisime Eesti Va- Pillak, kes rääkis Otto Tiefi valitsuse badusvõitluse Muuseumi Lagedil, et õiguskantslerist Richard Övelist, ning ühendada ühte üritusse juubeliaasta Riigiarhiivi teatmetalituse juhataja augustikuu mõlemad teemad – eksiilis Liivi Uuet, kes kõneles eksiilvalitsuse tegutsenud valitsuse ja vastupanu. välisministrist August Koernist ja tema Kokkutulnud avaldasid muuseumi pärandist Riigiarhiivis. Esineti lühi- pargis asuva Vabaduse risti juures aus- sõnavõttudega, neid oli ka päevakaja- tust ja tänu meie kodumaa vabaduse listel teemadel. eest nii teo ja kui relvaga võidelnuile. Keila Memento naisansambli ja Asetati pärg ja põlesid tõrvikud. muuseumi meesansambli isamaalisele Konverentsi juhatas ja avakõne pi- kontserdile järgnes ekskursioon muu- das Trivimi Velliste. seumis, kus selgitusi jagas Johannes Ettekannetega esinesid Enno Tõrs.

Fotod: Rein Purje 2 3 MEMENTO, detsember 2008 EESTI VABARIIK - 90 MEMENTO, detsember 2008 Uluotsast Merini. Eesti Vabariigi järjepidevus 1940 -1992

ENNO PENNO esindused jätkasid mingil moel tegevust Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias. 1990-92 Konsulaaresindus oli Ameerika Ühendrii- “Õiguse vastu ei saa ükski” ütleb eesti kides. Londonis oli August Torma ja Wa- vanasõna, 1732. aastal esmakordselt trükis shingtonis Johannes Kaiv. Noorem gene- avaldatud. Selle pani Enn Sarv oma 1997 ratsioon Ameerikas töötas BATUNi kaudu aastal ilmunud raamatu pealkirjaks. Raa- (Baltic Appeal to United Nations). Täpselt mat, allpealkirjaga “Eesti taotlused ja rah- kui suur osa selles pildis oli Eesti Vabariigi vusvaheline õigus”1 käsitab ka Eesti riigi valitsusel eksiilis tuleb jätta tuleviku aja- taastamist ja järjepidevust. loolastele uurida arhiivide ja memuaaride 198 aastat tagasi valitses kogu Euroo- abil. Tõik jääb, et hoolimata poliitilistest ja pat, välja arvatud Venemaa, Rootsi ja osa juriidilistest raskustest oli tal korda läinud Hispaaniast, keiser Napoleon. Sel aastal jääda Eesti Vabariigi järjepidevuse, s. o. kirjutas üks Lundi ülikooli kreeka keele Eesti omariikluse kontinuiteedi edasikand- õpetaja, kes ei uskunud, et see olukord saab jaks enam kui poole sajandi kestel. püsida, luuletuse, mis tõlkes rootsi keelest Okupatsiooniga 1940. aasta juunis kõlab järgnevalt: kaasnes repressioon, mille jõhkramad, aga Enno Penno kõnelemas konverentsil. Mida vägivald võib luua on tühine ja kaduv mitte ainsad väljendid olid vangistamised, Foto: Rein Purje See kaob kui tormi-iil ja sadu. mahalaskmised ja küüditamised. Okupat- Selle luuletuse “Igavene” autor oli sioonivõim kontrollis juba paari päevaga, oli advokaat Otto Tief, teisteks ministriteks Esaias Tegnér, hilisem professor ja piiskop. et mitte ütelda paari tunniga riigiaparaati Eestis Arnold Susi, Johannes Klesment, Tema ennustus sai tõeks juba paari aasta kuni selle kaugemate harudeni. Kuna meie Kaarel Liidak, Hugo Pärtelpoeg, Voldemar pärast, mil Euroopa maad vabanesid ainu- poliitiline-ühiskondlik struktuur juhitava Sumberg, Johan Holberg, Johannes Pikkov valitseja okupatsioonist. Ma ei ütle Euroo- demokraatia perioodil oli ka tsentralistlik ja Juhan Kaarlimäe ning juba Rootsis asu- pa rahvad, sest riigid olid tihti autoritaar- ja riigiasutustega tihedalt seotud, tabas vad Rudolf Penno ja August Rei. Valitsuse sed ka peale Napoleoni aega. seda struktuuri šokk ja halvatus. Viimase esiülesanne organiseerida Eesti iseseisvuse Teise maailmasõja jälgedes lõi vägivald avaliku aktsioonina suutsid siiski Eesti de- kaitset pealetungiva Punaarmee vastu oli poolest Euroopast impeeriumi, mis suuru- mokraatlikud ringkonnad läbi viia vastas- määratud ebaõnnestumisele ja valitsus selt Napoleoni omast maha ei jäänud, aga kandidaatide ülesseadmise kommunistliku katsus pääseda neutraalsesse Rootsisse. mille kestvust tuli mõõta aastakümnetes. bloki kandidaatide vastu Riigivolikogu vali- See õnnestus üksnes Klesmendil, Uluotsal Meie enda kodumaa vabanes lõplikult mistel juulis 1940. Kuigi need kandidaadid ja riigisekretär Helmut Maandil. Uluots oli okupatsioonivägedest vähem kui 14 aas- ebaseaduslikult kõrvaldati, oli aktsioonil raskelt vähihaige ja suri jaanuaris 1945. tat tagasi. Jaan Kross ütles küll 1999: “Me suur tähtsus, et paljastada kommunistide August Rei andis siis käskkirja vaba- olime võitnud ja teist korda võitnud pea- valimislavastust. riigi presidendi eriõigusel, kuna Otto Tief võidu ajaloo suurloteriil”. Aga ka loteriil ei Šokist hakati toibuma Saksa oku- oli Eestis vangistatud, et ta astub valitsuse saa võita ilma panuseta. Mis oli siis Eesti- patsiooni ajal. Märtsis 1944 moodustati kõige vanema liikmena Vabariigi Presidendi poolne panus? poliitiste erakondade ja okupatsooniaegadel ülesandeisse. Jaanuaris 1945 koostasid Rii- Olen lubanud kirjeldada Eesti riigi- ellukutsutud vastupanuliikumise poolt givolikogu esimees Otto Pukk, Riigikohtu võimu kontinuiteeti läbi viie aastakümne. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Asutati esimehe kohusetäitja Timoteus Grünthal Ma ei kirjelda täna seda, mis oli panus see muide Tatari tänaval korteris, kus elas ja kohtuminister Johannes Klesment jurii- kodumaal. Tsiviilvastupanu aastakümnete Ernst Kull, Jaan Tõnissoni kaastööline. dilise analüüsi Vabariigi presidendi asetäit- kaupa on võimalik teha vaid vähestel eriti Osa Rahvuskomitee valitud liikmetest asu- mise küsimuses. Selles nenditakse, et kui tahtejõulistel inimestel. Tuli tuha all, mis sid Rootsis ja Soomes. Kuigi katsuti hoida rahvas on okupatsiooni tõttu vägivaldselt aga kunagi ei kustunud, oli rahvustunne, Rahvuskomiteed okupatsioonivõimude kõrvaldatud riigivõimu teostamisest, ei mida suudeti alal hoida peamiselt pere- eest saladuses, ei õnnestunud see ja Rah- lakka ta sellega olemast riigivõimu kõrgeim kondlikus keskkonnas. Poliitiline tegevus vuskomitee liikmed olid sunnitud põranda kandja. Kuni rahval pole uuesti avanenud kitsamas mõttes oli mõeldav ainult väljas- alla minema. Viimane Vabariigi peaminis- võimalust oma tahte avaldamiseks, kesta- pool, Läänes. Aga ka selle tegevuse juured ter prof. Jüri Uluots nimetas presidendi vad edasi nende riigiorganite volitused, mis olid kodumaal. ülesandeisse asudes 18. septembril 1944 enne okupatsiooni olid põhiseaduse alusel ametisse Rahvuskomitee liikmetest koos- Mis oli välja pääsenud eestlaste osa 2 rahva poolt ametisse seatud. August Rei jäi selles, et 1991. aastal ei olnud küsimus, neva põrandaaluse Vabariigi Valitsuse . tükk aega arvamisele, et okupatsioon võib kas Lääneriigid tunnustavad ühe uue Varem kaalus Valimiskogu presiden- mööduda, ning katsus Otto Tiefi valitsust riigi - Eesti – iseseisvust, vaid kui ruttu di, st Konstantin Pätsi, asetäitja valimist täiendamise teel säilitada. Tema väljapoole võetakse üles diplomaatilised sidemed ja Põhiseaduses §46 ettenähtud korras. suunatud poliitiline tegevus toimus eeskätt muudetakse tunnustamine de iure tunnus- Valimiskokku kuulusid Peaminister, Sõja- Eesti Rahvusnõukogu baasil. Ja see oli in- tamiseks de facto? Eesti kui iseseisva riigi vägede Ülemjuhataja, Riigivolikogu Esi- tensiivne tegevus, aastatel 1948–1962 osa- mõiste alalhoidmiseks aitas määravalt kaa- mees, Riiginõukogu Esimees ja Riigikohtu les Rei 35 konverentsil ja välisaktsioonil. sa märgukirjade ja ajakirjanduse veergudel Esimees. Valimiskogu leidis, et see valimine Pagulasringkondades mitmel maal aga kirjutamine, avalikud manifestatsioonid ja polnud kestva okupatsiooni ajal põhisea- avaldati arvamust, et Vabariigi valitsus lobitegevus isiklikel kohtumistel poliitiku- duslikult nõutav ega otstarbekohane. asuks aktiivselt tegutsema ja toetuma ka te ja administratsioonides võtmepositsioo- 20. septembril otsustati valitsuse koos- pagulas organisatsioonidele. nil olevate isikutega. Eesti diplomaatilised seis välja kuulutada. Peaministri asetäitjaks

2 3 MEMENTO, detsember 2008 EESTI VABARIIK - 90 MEMENTO, detsember 2008

Viidati ka teisele võimalusele asendada meid saadeti näiteks 1980. a. olümpia- lahti löönud osa. Esimesel juhul oleme Vabariigi presidenti, kes oli takistatud oma mängude puhul ja Madridi julgeolekukon- vabad kõikidest hiigelvõlgadest, mille NL kohuseid täitmast, nimelt varem nimetatud verentsile, tegevus toimus ka pagulaskonna omale koormaks oli muretsenud, muuseas Valimiskogu abil. Valitsuse küsimus tõmma- sektoris. ka nn keskkonnavõlgadest. ti nn kahe rinde sisetülidesse, mis kaua 1985 täiendati veel kord valitsust, tulid 1990. a. veebruaris taasloodud Kaitseliit mürgitasid pagulaskonda. (Vahemärkusena juurde Johan Ungerson, Mihkel Mathiesen avaldas soovi alluda Vabariigi Valitsusele võib nimetada, et see pole ainult eesti ek- ja Ivar Paljak. 1990. a. 1. märtsil teatas eksiilis. Sõjaminister Jüri Toomepuu siili mure olnud, vaid sama esines ka teistel Tõnis Kint, et on tervislikel põhjustel ta- organiseeris toetusi USAst. Kaitseliidus põgenikegruppidel.) Ühel pool olid oma- kistatud täitma oma ülesandeid, mis peale tekkisid nii suured vastuolud, et juhataja aegsete erakondade tegelased, teisel pool Heinrich Mark vastavalt Põhiseaduse ees- Kalle Eller oli sunnitud lahkuma. Ta viimase aastakümne jooksul Isamaaliitlikku kirjadele astus tema asemele. Mark tegi mi- hakkas 1991.a. augustis organiseerima Ühtlusparteisse koondunud ringkondade nule Peaministri asetäitjana ülesandeks uue Eesti sõjaväge ja ütles, et allub ainult esindajad, kes taotlesid väliseestlaste organi- Vabariigi Valitsuse moodustamise. Enamik Vabariigi Valitsusele eksiilis. Ülemnõukogu seerimist ühe mütsi alla rahvustervikuna. jäid alles eelmisest koosseisust. Välismi- esimees Arnold Rüütel leidis, et asi on Neid vastuolusid katsuti lahendada nistriks sai Olev Olesk New Yorgist3. ennatlik, ja palus, et keegi sõidaks Tallinna, kõige vanema keskorganisatsiooni Eesti See jäi ka VV eksiilis viimaseks et küsimust lahendada. Nõupidamisest Komitee piires, millest aga teisena nime- koosseisuks. Meie, ja kõigi eelnevate siht Rüütliga võtsid osa Valitsusest Toomepuu tatud ringkond eemale jäi. Sama juhtus oli just olnud aidata kaasa, et kodumaal ja Peeter Luksep. Veidi hiljem taheti hiljem asutatud Eesti Rahvusfondiga. tekiks olukord, milles jälle seal seaduslik valitsust kaasa tõmmata võimu relvastatud Eesti Rahvusnõukogu asutamisega suude- valitsus saaks tekkida ja tegutseda. ülevõtmise kavas Kaitseliidu abil, mida ti luua seinast seinani koalitsioon. ERN Muide, väljendus eksiilvalitsus pole sepitses Uno Ruus Kanadast. presiidium koosnes pagulusse pääsenud juriidiliselt õige, sest Jüri Uluots moodustas Valitsus esitas paaril korral ettepanekuid, Tiefi valitsuse liikmetest (Rei, Penno ja Tiefi valitsuse Eestis ja selle valitsuse kuidas ja kuivõrd rakendada 1938. a. Klesment). Koalitsioon lõhenes varsti, küll vabadusse jäänud liikmed tulid välismaale. Põhiseadust, kuni seda oleks saanud aga mitte täpselt vana piirjoone kohalt. Õige on Vabariigi Valitsus, mida võib seaduslikul viisil muuta. Lõpuks selgus, Kuna valitsuse vanem liige August Rei täpsustada Vabariigi Valitsus eksiilis. et nii Ülemnõukogu kui Eesti Komitee Rahvusnõukogusse jäädes nö teise leeri Nüüd tihenesid kontaktid Eestiga. enamus ei olnud sellega päri. Eelduseks sai sattus, tekkis vastaspoolel suurem poole- Valdo Rumessen tuli esimese kirjaliku olla ainult poliitiline kokkulepe. 20. aprillil hoid Valimiskogu liinile. Valimiskogu abil volitusega Heinrich Marga juurde juba 1992 võttis VV eksiilis vastu väliseestlaste loodeti, et Rei ei jääks enam presidendi 1989. aastal ühenduses Eesti Kodanike hääleõiguse küsimuses deklaratsiooni, et ülesannete täitjaks. Tekkis lühemat aega Komiteede eeltöödega Eesti Kongressi EV Ülemnõukogul pole õigust piirata EV isegi olukord, kus eksisteeris kaks valitsust. kokkukutsumiseks ja sai ka kirjalikult kodanike hääleõigust, nagu seda tegi 6. Nn Valimiskogu valitsus ei näidanud min- positiivse vastuse. Mitmed poliitilised aprillil vastu võetud valimisseadus. Lõpuks git aktiivsust ja lakkas mitme liikme surma erakonnad otsisid samuti ühendust jäi väliseestlastele hääleõigus Riigikogu ja tõttu ka varsti olemast. arutamaks poliitilisi ja juriidilisi probleeme. Presidendi valimistel. Nende sündmuste mõjul oli vahepeal Mida varem ei ole avaldatud, et ka Indrek Kui need mõlemad valimised olid Rei jaanuaris 1953 nimetanud ametis- Toome valitsus soovis ja sai kokku meie toimunud, oli käes aeg meie Valitsusel se uue valitsuse. See toimus Oslos, kuna esindajatega Helsingis. oma volitused maha panna. Seda tehti Rootsi valitsus oli poliitilistel põgenikel Iseseisvumisprotsessis oli Eesti deklaratsiooniga 16. juulil 1992 ja V keelanud poliitilise tegevuse, meie “võõra- Kongressil tähtis osa. Kongress pöördus Presidendi käskkirjadega 7. ja 8. oktoobrist maalase passi” oli see tingimus sisse ka Heinrich Marga poole ettepanekuga 1992 ning Heinrich Marki kõnega tembeldatud. Seetõttu ka nimetus “Oslo kehtestada Põhiseaduse § 99 dekreediga Riigikogus ja tseremooniaga Kadriorus valitsus”, mille peaministri asetäitjaks oli täiendused ja parandused 1938. a. samadel kuupäevadel. Johannes Sikkar. Selle koosseisu kuulu- kodakondsuse seadusse. Lõpetaksin hinnanguga, mille on andsid veel teiste seas Aleksander Warma ja 25.–27. jaanuaril 1991 toimus nud Enn Sarv: “Eesti Vabariigi valitsusel Gustav Suits. Uue valitsuse koosseis tehti nõupidamine Vabariigi Valitsuse, eksiilis oli korda läinud jääda Eesti Vabarii- teatavaks välisriikidele ja Eesti diplomaati- Ülemnõukogu õiguskomisjoni ja riigi- gi järjepidavuse, s.t. Eesti omariikluse kon- listele esindajatele. kaitsekomisjoni liikmete ning Eesti Komitee tinuiteedi hoidjaks ja edasikandjaks enam Gustav Suits suri juba 1956. aastal. (Tallinnas) esindajate vahel. kui poole sajandi kestel. Presidendiamet Sikkari surmaga lahkus valitsus ametist Lõppkommünikees jõuti ühistele oli Konstantin Pätsilt Jüri Uluotsa, August ja 1962 sai tema järeltulijaks Warma. Rei/ arvamistele mitmes punktis, mis puudutasid Rei, Aleksander Warma, Tõnis Kinti ja Warma valitsusse kuulusin ka mina. üleminekuaja juriidilisi ja poliitilisi Heinrich Marga kaudu katkematult kest- 1963. a. suri August Rei. Warma, astu- küsimusi. Vabariigi Valitsus avaldas ka oma vana lõpuks Eestisse tagasi jõudnud.” des presidendi ülesannetesse, nimetas Tõnis arvamuse Eesti Kongressi Komitee soovil Seda kinnitas ka Lennart Meri sõna- Kindi peaministri asetäitjaks. Valitsusse isikutunnistuste ja kodakondsuse suhtes. võtt ESTO (Ülemaailmsete eesti päevade) kuulus teiste hulgas Juhan Käis Torontost. Pean tunnistama, et mina isiklikult avamisel Stockholmi Linnamaja õuel, kus 1971. aastal asus Tõnis Kint pärast Warma kuuekümnendatel aastatel Valitsusse ta nimetas, mitmes Eesti riigipea ta oli, surma peaministriks Vabariigi presidendi kuuludes nägin Valitsuse väärtust rohkem mitte ära unustades neid, keda Sarv just ülesandeis. Heinrich Mark oli peaministri sümboolsena. Alles üleminekuajal nimetas. selgus mulle ja ma arvan ka mu asetäitja ja valitsusse kuulusid ka Heino 1 põlvkonnakaaslastele, et tal oli ka otsustav Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik ko- Valvur USAst ning riigisekretäriks oli Arved misjon 11, Tartu 1997 Ruusa. Kaks aastat hiljem täiendati valitsust juriidiline ja poliitiline tähtsus. 2 Enn Nõu “Eesti pagulasvalitsus 1944-1988, Akadee- teiste seas Jaan Timuskiga Kanadast ja Ants Ma ei ole peatunud selle juures, mia 2. aastak. 1990 Nr. 2 3 Pallopiga USAst. kui suurt vahet tähendab, et Eesti Heinrich Mark “Vabariigi President ja Valitsus 1988- Kint/Marki valitsus näitas eelnevatest on taastatud, vahepeal okupeeritud 1992” Akadeemia 9. 1997 Nr. 7 enam tegevust väljapoole, memorandu- suveräänne riik, ja mitte üks N Liidust

4 5 MEMENTO, detsember 2008 EESTI VABARIIK - 90 MEMENTO, detsember 2008 Richard Övel — Otto Tiefi valitsuse õiguskantsler Kokkuvõte ettekandest konverentsil PEEP PILLAK silma paistnud R. Övel vabastati omal Riigiarhiivi nõunik soovil ametist 1. oktoobril 1936. Tun- dub, et R. Övel leidis enda jaoks õige Richard Övel sündis Narvas 21. väljakutse äritegevuses — juba 1931. septembril 1894. Lõpetanud 1914 aastast oli ta olnud keemiatehase “Ees- Narva gümnaasiumi, astus ta Peterbu- ti Destilaat” nõukogu liige, nüüd asus ri Ülikooli matemaatika-loodusteadus- ta seda juhtima ja sai 1938 tehase ai- konna täheteaduse osakonda. I maail- nuomanikuks. 1940, kui tehas natsio- masõja ajal mobiliseeriti sõjaväkke ja naliseeriti, töötas R. Övel vene keele lõpetas 1916 lipnikuna Pavlovi sõja- tõlgina. Saksa okupatsiooni ajal asus kooli Peterburis. 1917 ülendati rindel ta aga jälle “Eesti Destilaati” juhtima. luurajate komandos tegutsenud R. 1944. aastal sidus R. Övel end Eesti Övel leitnandiks. 1918. aasta alguses Vabariigi Rahvuskomitee tegevusega: määrati R. Övel III Eesti jalaväepolgu ta valiti juhataja asetäitjaks finants- 10. roodu komandöriks. Pärast Saksa küsimustes, samuti redaktsioonikol- okupatsiooni, novembris 1918 nime- leegiumi liikmeks. Otto Tief nimetas tati ta Narva politsei komandandiks 20. septembril 1944 R. Öveli oma ja seejärel Narva linna komandandiks. valitsuse õiguskantsleriks. Pealetungivate punaste eest Tallinna 21. septembril lahkusid R. Övel ja evakueerudes sai R. Övelist Sõjami- teised valitsuse liikmed Tallinnast, sest nisteeriumi sekretäri vanem abi, 30. oli oodata punavägede sissetungi. Sõi- mail 1919 nimetati ta sõjaministri deti Lääne-Eestisse, kuhu Puise randa sekretäriks. pidid tulema kiirpaat ja Tiefi valitsuse Septembris 1919 komandeeriti liikmed Rootsi toimetama. Kui 24. Peep Pillak kõnelemas konverentsil. R. Övel rahudelegatsiooni käsutusse septembril selgus, et paati ei ole tul- Foto: Rein Purje ja märtsis 1920 saadeti ratifikatsioo- nud ja Punaarmee oli lähenemas, ot- nikomisjoni sekretärina Venemaale. sustati laiali minna, et mitte kõik koos küsimusele, kas ta hindab oma tege- Seejärel oli R. Övel Moskva kontroll- vangi langeda. R. Övelil õnnestus 12. vust kodumaa reetmisena, oli vastus: opteerimise komisjoni kantselei juha- oktoobril koos mõne kaaslasega sõita “Oma tegevust, mis oli suunatud taja. 1920. aasta lõpus vabastati alam- Hiiumaale. Nõukogude võimu vastu ma kodumaa kapteni auastmes R. Övel tegevteenis- Seal asus R. Övel ühte mahajäetud reetmiseks ei tunnista, sest nõukogude tusest. Juba 1919. aastal oli R. Övel majja Külakülas Emmaste vallas, lootu- võimu kehtestamisega Eestis ja Eesti alustanud õpinguid Tartu Ülikoolis ses kuidagi Rootsi pääseda. 4. veebrua- NSV astumisega NSV Liidu koosseisu matemaatikateaduskonnas, 1920 läks ril 1945 võeti ta nõukogude piirivalvu- ei ole ma nõus. Minu tegevus Rahvus- ta üle õigusteaduskonda, mille lõpetas rite poolt kinni ja viidi Kuressaarde, komitees oli suunatud sellise riigikorra 1925 teise järgu diplomiga. Kuulus sealt Tallinnasse, kus alustati põhja- taastamisele Eestis nagu see oli enne üliõpilasseltsi “Põhjala”. 1925. aastal likku ülekuulamist. Algul R. Övel eitas 1940. aastat ja Eesti lahtikiskumisele töötas R. Övel ajutise tööjõuna Riigi- oma kuulumist Rahvuskomiteesse ja NSV Liidust. Jään ka praegu nende raamatukogus ja seejärel Riigikantse- Uluotsa–Tiefi valitsusse ning väitis, veendumuste juurde.” Süüdistuskok- leis. 1. juunil 1925 nimetati ta riigisek- et Hiiumaale sõitis ta vaid teadusliku kuvõttes nõuti küll R. Övelile surma- retäri abiks, ühtlasi Riigiraamatukogu uurimistöö tegemiseks. 17. veebruaril nuhtlust, kuid ta “pääses” 10 aastaga ja Riigiarhiivi juhatajaks. öösel kell 00.50 alanud ja kell 04.00 nn. töö- ja paranduslaagris koos kogu R. Övel oli aastast 1926 Arhiivi- lõppenud ülekuulamisel võttis R. Övel vara konfiskeerimisega. nõukogu esimees, 1928 Eesti Lauljate omaks, et oli varem andnud valetun- R. Övel vabastati Minlagist Vor- Liidu nõukogu ja juhatuse liige, samuti nistusi ja tegelikult kuulus Rahvusko- kutas 16. oktoobril 1954, kuid viibis kuulus ta Kunstimuuseumi hooleko- miteesse, samuti Otto Tiefi valitsusse kuni septembrini 1956 Komi ANSV gusse ja oli Poliitilise Klubi asutaja ning ning soovis põgeneda Rootsi. Uhta rajoonis sundasumisel. Kodu- juhatuse liige. 1. aprillil 1935 nimetati 27. aprillil uurimine lõpetati. 7. maale tulles töötas ta Tallinna kino- R. Övel seoses Riigikantselei koosseisu mail esitatud süüdistuskokkuvõttes stuudios tõlgina. Nii asumisel kui ka ümberkorraldamisega Riigiarhiivi ja süüdistati R. Övelit Vene NFSV Kri- kodumaal oli R. Övel pideva KGB Riigiraamatukogu direktoriks. Arhi- minaalkoodeksi paragraf 58-I”a” ja valve all. Richard Övel suri 3. jaanuaril vaarina ja bibliotekaarina mitte eriti 58-II järgi kodumaa reetmises. Uurija 1958. a. südameinfarkti tagajärjel.

4 5 MEMENTO, detsember 2008 MÄLESTAME

Tartu vangla massimõrva ohvrite mälestustalitus

8. juulil 2008. a. toimus Tartus Tartu vanglas 619 vangi. Siis algas mis kaevatud kaks suurt 2,5 meetri Pauluse kalmistul leinatalitus, vangla tühjendamine – vange veeti sügavust kaevist ohvrite matmi- millel mälestati 193 inimest, autobussidega raudteejaama. Kuna seks. Õuel olnud kaevu oli heide- kelle kommunistid 8. ja 9. juunil arreteerimised jätkusid, siis hoiti tud 18 mehe ja ühe naise laip. Õue 1941 Tartu vanglas mõrvasid. Tartu vanglas 8. juuli õhtul ikkagi vanglapoolse värava juures paikne- veel 233 kinnipeetavat. vas kaevises oli 74 mehe ja 19 naise Leinaürituse üldkorraldaja oli Lõunast lähenesid Tartule üles- laibad, õue keskele kaevatud augus EELK Tartu-Maarja kogudus, kal- tõusnud Eesti partisanid ja Saksa olid 80 mehe laibad. Pealt olid mistul juhatas ürituse läbiviimist väed. EK(b)P Tartumaa Komitees matmiskohad kaetud mullakihiga, Enn Tarto. Lippudega olid auvalves toimunud nõupidamisel võeti kuhu oli veel kuhjatud puuhalgu- Tartu Memento liikmed. Tartu NKVD osakonna ülema P. sid, plekitükke, laudu, latte. Leinaüritust alustas palvega Afanasjevi ja Eestimaa Kommu- Hukatud maeti ümber 25. EELK Tartu Peetri Koguduse õpe- nistliku (bolševike) Partei Keskko- märtsist 1942 kuni maikuu algu- taja Kalle Mesila. mitee sekretäri Abronovi nõudmi- seni Pauluse kalmistul paiknevasse Tartu Linnavalitsuse nimel sel vastu otsus vangid hukata. ühishauda. võttis sõna ja asetas leinalintitega Enamik vange tapeti vangla Hukatute hulgas oli töölisi, pärja abilinnapea Vladimir saunas, mille uks avanes vang- käsitöölisi, õpilasi, ametnikke, ha- Šokman. Tartu Memento poolt esi- la saunaõue, tänapäeval seal on ritlasi ja talupoegi Tartust, Tartu nes sõnavõtuga Enn Tarto ning lei- Antoniuse õu. Ohvrid olid tapetud ümbrusest ja kaugemaltki. Tuntu- nalintidega pärja asetas Tartu Me- lähilaskudega, tavaliselt oli lastud mad ohvrid olid Tartu Õpetajate mento juhatuse liige Elju Andre. pähe, enamasti otsaette, mõnel ju- Seminari direktor kirjanik Jüri Pari- Sõna võttis veel mementolane hul ka selja tagant. Osa vange tape- jõgi ja Aksel-Erich Vooremaa,Tartu- Hando Kruuv. Kohal olid kommunis- ti vangla peakorpuse keldrites. Maarja koguduse õpetaja, Tartu miohvri Tartu-Maarja koguduse õpe- Aga kõik ohvrid, kas siis elu- praostkonna abipraost ning EELK taja Aksel–Erich Vooremaa lapsed. salt või surnult, läbisid ukse, mis haldusnõukogu liige. Leinaürituse lõpetas pastor Kal- asus Tartu vangla põhikorpuse ja Tartu vangla massimõrv on üks le Mesila. saunaõue vahelises müüris. Selle osa üle kogu Eesti veerenud mas- Kuuskümmend seitse aastat tänini originaalkujul säilinud ukse silistest vangistamistest, mõrva- tagasi Tartu vanglas toimunust kõrvale paigaldati 9. juulil 2005 mistest, küüditamistest ja röövi- koostas järgneva ülevaate EML eesti- ja ingliskeelne mälestustahvel. mistest, mis kommunistid 1941. juhatuse esimees, vabadusvõitleja Mõrvaohvrid olid maetud vang- aasta sõjasuvel okupeeritud Eestis Enn Tarto. la saunaõuele – see tähendab prae- toime panid. Need on aegumatud 1941. aasta juuni viimastel gusele Antoniuse õuele. Sinna oli kuriteod, mida me ei tohi kunagi päevadel hoidsid punaokupandid varem, juba mitme päeva eest, val- unustada.

6 7 MEMENTO, detsember 2008 MÄLESTAME MEMENTO, detsember 2008

14. juunil mälestati Linda kuju juures suurküüditamise ohvreid

Aastad lähevad, aga 14. juunil ei jää tunduda, et midagi sellist võis üldse 14. JUUNI rahvast Toompea nõlval Linda kuju sündida, et ligikaudu kümme tuhat juures vähemaks. Ikka lehvivad li- inimest laaditi 14. juunil 1941 loo- Enn Uibo pud ja seisab auvalve, ikka kattub mavagunitesse ja veeti Siberisse ning Linda kuju jalam lilledega, põlevad paljude aastate pärast jõudis neist ko- Hardalt loorita lipud, küünlad, kõlab harras jumalasõna ja dumaale tagasi vähem kui pool. Me ei vana ja paljukannatand maa! kaunis koorilaul, riigimehed ja linna- tohi väsida vastamast küsimustele, ei Ent Sinu sitkus, mil lõppu ei näe, eal otsa ei saa, – isad ütlevad mälestussõnu kõigi nimel, tohi loobuda jutustamast neist aega- Kord taas päästku leinamast lipud! küüditamiselt tagasi koju jõudnud ja dest. Mälestuspäeva sõnavõtust sõna- küüditatute lähedased räägivad endi ja võttu kõlab: “Me ei saa seda unus- … Ilmsi veel silmis, kuis veeti perekondade nimel. tada”. Jah, ei saa ega ei tohi. Ja me sadu ja sadu seks, et –

Mida aasta edasi, seda vähem usu- peame tegema meist oleneva, et mitte keda siin paremaks peeti, enam ei kanda võiks maa, tav võib õigusriigis kasvanud noortele keegi seda ei unustaks. enam ei nimeta’ omaks … Nägemus silmi toob vett, kõrvus kõik nutud ja karjed. Rusikaks krampuvat tunned taas kätt Ja kõik sinus tapab punaseid varje … Kus käib nüüd teie rada, kus teie ase ja kus teie laud, või kus nii mõnegi kallima sõbra – jäljetu haud? … Ah, kõikjal seal vastas vaid – tina ja raud, kogu see maa üksainus haudade haud … … Kuid teie kodumaa kodud taas tõusevad varemeist, tuhast uue Euroopa Põhjala rajal. Läkitab kiiri siiagi järgnev aastatuhat. Läkitab kiiri ja elu puhast ka taigade-maile uus aastatuhat, kui murrangu lainetest verine bolševism uhut. (1942) Foto: Ainu Purje

6 7 MEMENTO, detsember 2008 KOKKUSAAMISED

Poliitvangid ja küüditatud said kokku Palamusel

5. juulil toimus kaks kokkutulekut kaitse ja Kaitseliit olid kõigi rahvuslike bulata on see leping kindlasti Eesti – endised poliitvangid (ürituse ürituste vedajad. Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 122 korraldajad) ja küüditatud pidasid Vabariigi täieliku iseseisvuse taastami- vastane. Vastavalt meie arusaamisele, oma iga-aastast kokkutulekut seda- ne õigusliku järjepidevuse alusel. Kõigi ja see on fikseeritud ka Eesti Vabariigi puhku Palamusel, vabadusvõitlejad arvestatavate rahvuslike jõudude ühis- Põhiseaduses, on Eesti Vabariik õigus- aga kogunesid Märjamaal. Üritus- pingutuste tulemusel see eesmärk teos- liku järjepidevuse alusel taastatud riik. test osa võtvad poliitikud edastasid tati augustis 1991.aastal. Venemaa võimumehed käsitlevad Ees- ühelt ja teiselt kogunemiselt tervi- Eesti Memento Liit on ka tänapäe- tit kui Nõukogude Liidu lagunemisel tusläkitusi. val poliitiliselt aktiivne. Kuigi kostab tekkinud uut riiki. Venemaa kontsept- Palamusel esines Eesti Memento üksikuid hääli, et aitab meile poliiti- siooni järgi peaks Eestis olema kaks Liidu nimel sõnavõtuga liidu esimees kast. Kuid poliitikast loobumine on riigikeelt, kõigil elanikel kodakondsus Enn Tarto. ka poliitika. Juba 2003. aastal tõstatas või topeltkodakondsus ning Eestis ela- “Austatud Riigikogu liige Urmas Tartu Memento kommunismiohvrite vad umbes 110000 Vene Föderatsiooni Reinsalu, Jõgeva maavanem Aivar mälestuspäeva vajalikuse küsimuse Eu- kodanikku saaksid täielikult osaleda Kokk, lugupeetud endised poliitvangid roopa Liidus. Tartu Memento avaldusel Eesti valimistel. Aga me teame, et um- ja küüditatud, kõik kohalolijad! Euroopa Rahvapartei poolt koostatud bes 50000 Eestis elavatest Vene Föde- Tervitan teid kõiki Eesti Memento eelnõu on siiani Europarlamendi päeva- ratsiooni kodanikest osalevad Venemaa Liidu poolt! Tänavu on eriline aasta korras. Eelnõu pole vastu võetud, kuid valimistel ning on vägagi suurriiklikult – Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuu- pole ka tagasi lükatud. Europarlamendi meelestatud. lutamisest möödus 90 aastat. Kõike, hoone seinale on paigutatud mälestus- Nii et vaidlustel ajaloo üle on elu- kõike head tänavuseks aastaks! tahvel kommunismiohvritele. Eesti saa- liselt tähtis praktiline tagajärg võitluses Minul ja ma usun, et meil kõigil dikutest toetab kõnesolevat liini Tunne Eesti Vabariigi püsimajäämise eest. Ei on hea meel jälle olla Palamusel, meie Kelam. Suur, suur tänu temale ja kõigile mingit Venemaa pilli järgi tantsimist! ”Kevade” kangelaste maal. Minul on Eestist valitud saadikutele. Kord ei meeldi “Naši kisakõri- veel isiklikult hea meel, sest Palamuse 2. mail 2007 avaldas Tartu Me- dele” Eesti Vabariigi Valitsus, nüüd koolis õppisid omal ajal minu vana- mento avalikult toetust Eesti Vabariigi muutku Riigikogu oma valmis tööd. ema, ema ja onu. Just käisime nende valitsusele – Pronksmehe äraviimine Ei, ei ja veel kord ei!(aplaus).Võitlus ja teiste meie sugulaste haudadel Pala- oli õige ja paratamatu samm. Eesti riigi ja rahva püsimajäämise eest muse koguduse uuel surnuaial. Nägi- Eesti Memento Liit soovib, et Tal- kestab. me, et seal asuv Vabadussõja monu- linnas Pagari tänav 1 keldritesse tuleks TänanTänan auväärtauväärt kuu-kuu- ment on korda tehtud. Suur, suur tänu muuseum. Me ei ole ka nõus, et Patarei lajaid!” maa- ja vallavalitsusele! vangla hoonetest lihtsalt loobutakse. Järgmisel aastal 25. märtsil saab Eesti Sooviksin veel lisada mõtteid ja Memento Liit 20-aastaseks. Repressee- arvamusi kui Eesti Vabariigi kodanik. ritute organisatsioonide algatusgruppe, Eesti Vabariigi presidendi Toomas kohalikke Memento struktuure oli juba Hendrik Ilvese väljamarss äsja lõppe- enne 25 märtsi 1989 üle Eesti olemas. nud soome-ugri rahvaste viiendalt Mementolased osalesid aktiivselt mõte- kongressilt oli õige ja paratamatu te, sõnade, laulude ja tegudega Eesti samm. See oli ainuõige samm pärast Vabariigi taastamisprotsessis. Taastati Vene Riigiduuma väliskomisjoni esime- Vabadussõja mälestusmärke, paigaldati he Konstantin Kassatšovi Eestit mõni- mälestustahvleid, korrastati haudu, osa- tavat ja solvavat sõnavõttu. Suur, suur leti aktiivselt Kodanike Komiteede töös, tänu, härra President!(aplaus). Mis aga seisti Balti ketis, võeti osa mälestus- ja puutub Eesti-Vene piirilepingu pream- leinaüritustest jne. bula muutmisse, siis olen selle vastu Mäletan konkreetsemalt neid aegu kategooriliselt. Kõigepealt ei toeta ma Enn Tarto Tartust, Tartu Memento, Muinsus- üldse seda kinkelepingut. Ilma pream- kõnelemas Fotod: Rein Purje

8 9 MEMENTO, detsember 2008 KOKKUSAAMISED MEMENTO, detsember 2008

Memento suurüritus Pilistveres oli rahvarohke

16. augustil toimus traditsiooniks saanud üle-Eestiline mementolaste kokkutulek Pilistvere memoriaal- kompleksi juures.

Tänavu osalesid selles Memen- to kõigi 17 liikmesorganisatsiooni juhatuse liikmed, bussidega saabus mementolasi, nende pereliikmeid ja teisi huvilisi mitmest linnast ja maakonnast. Kohale olid tulnud ka kodutütred ja noorkotkad embleemi- de ja lippudega. Üritusest võttis osa Läti vennasorganisatsiooni Latvijas Politiski Represeto Apvienibas delegat- sioon. Kaasatud olid meie eksiilvalit- susega seotud väliskülalised, eelmisel päeval toimunud konverentsil osale- jad. Kokku oli osavõtjaid üle kuuesaja. Asjalikul kõnekoosolekul, mis peeti Pilistvere rehehoones, meenutati ol- nut, mälestati repressioonide ohvreid Kodutütred ja noorkotkad jäid ühele pildile Rein Purje ja Heino Lätiga. ning avaldati oma seisukohti ja näge- musi tänapäevast. Pikema sõnavõtuga esinesid Riigikogu liige Andres Herkel, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Enn Tarto, Võrumaa Memento juhatuse esimees Hans Sissas, Tallinna Me- mento juhatuse esimees Leo Õispuu ja Pilistvere emeriitõpetaja Vello Salum. Mälestusjumalateenistuse pidas Pi- listvere koguduse diakon Hermann Kalmus. Osavõtjatele pakuti lõunat pasto- raadi aias. Nagu alati moodustusid elavad vestlusringid, sest on ju Pilistvere see paik, kus paljud saatusekaaslased kord aastas kohtuvad. Enn Tarto Kõnekoosolekul võttis sõna Riigikogu liige Andres Herkel. kõnelemas Fotod: Bernhard Nukka ja EML fotokogu Fotod: Rein Purje

8 9 MEMENTO, detsember 2008 ARVAMUS MEMENTO, detsember 2008 Vastupanuvõitlus isamaalise kasvatuse saanud noortele oli vendade vägi, eriti Pärnu-, Valga-, Võru-, VALEV KASKA nüüd vaenlaseks number üks venelane, Petserimaal. Paljudes paikades võtsid Eesti Endiste Poliit- kes võttis isade poolt kättevõideldud ise- metsavennad võimu oma kätte mitmeid vangide Liidu seisvuse. Ja selle vabadusevõtja vastu tuli päevi enne esimeste saksa väeosade saa- juhatuse esimees võidelda. bumist. Ei võetud võimu venelastelt üle, Saabus aasta 1941. Rahvas tervitas et anda see Saksa riigile, vaid otseste kõikjal sõja algust venelaste ja sakslaste vaenlaste venelaste väljatõrjumiseks ja Pealesõjaaegne, vahel. Hingati kergemalt, loodeti kiiret oma riigi taastamiseks. Mitte ainult ta- aastatel 1945– pääsemist punase ikke alt. Uskusid kõik vakodanik ei lootnud nüüd taastada Ees- 1950, Võrumaa kooliõpilaste vastu- sakslase võitu venelase üle, mitte Saksa rii- ti Vabariiki, vaid meie allesjäänud riigite- panuvõitlus tihedas koostöös metsa- gi hüvanguks, vaid meie pääsemiseks kind- gelased esitasid samuti Saksa sõjavägede vendadega on üks Eesti vastupanu- last surmast siin või Siberis, mida näitas kohalikule esindajale kirjaliku pöördu- võitluse eredaim lehekülg. esimene üleelatud aasta venelaste all. Siia mise Eesti Vabariigi taastamiseks. Võrumaa kooliõpilaste ja metsaven- tulnud saksa sõdur ei olnud rahvale oku- Metsavendade arvu loetakse 15 000 dade võitlus vaba Eesti eest venelastest pant, ta oli vabastaja, ta oli relvavend met- mehele 1941.aasta sõjasuvel. Sama aas- okupantide ja nende käsilaste vastu savennale, relvavend Tartu, Tallinna ja pal- ta sügiseks oli eestlastest vabatahtlike oli suurim vabariigis. Võitluses leiame jude Eesti asulate vabastamisel venelastest. arv saksa sõjaväes, esialgselt tagalatee- osavõtjaid üle kogu Võrumaa, et mitte Tavakodanikule, ei siis ega tänapäeval, ei nistuses, juba üle 10 000 mehe. Ja need öelda igast külast. Õpilasvastupanuvõit- lähe korda maailmapolii- ei võitlenud Saksa riigi lejate ridadest, kas organiseeritult või or- tika. Tavakodanik hindab Ei võetud võimu eest, vaid nende eesmärk ganiseerimata omaalgatuslikult, leiame hetke olukorda oma mätta venelastelt üle, et oli hävitada punavõim, samuti õpilasi kõikidest tollastest val- otsast ja selle mätta otsast anda see Saksa riigile, tasuda kätte tehtud ku- dadest. Üldine meelsus nii kodudes kui vaadatuna taastus vabarii- vaid otseste vaenlaste ritegude eest ja kiiren- koolis oli võõrvõimu ja selle ideoloogia giaegne, vene okupatsioni dada Siberisse saadetute eelne ennesõjaaegsete venelaste väljatõrju- tagasipöördumist. Aga ning nende käsilaste vastane. miseks ja oma riigi Mäletame, kuidas enne saatuslikku kohalikkude ametite ja relvavennaks tuli selleks juunipööret laste sõjamängudes oli kaks meestega elu ja peamine taastamiseks. valida sakslane, sest vaenupoolt, sakslased ja eestlased. Mäng – oma sini-must-valgega. inglane ja „ameerika käis Lembitu ja Ümera vaimus muistse- Seda, et sakslaste tulekuga algas uus onu“ olid meile selja pööranud. Et meid te eestlaste ja saksa ordurüütlite vahel. okupatsioon, tavakodanik ei tajunud ega juba venelastele maha müüdud oldi, Sügisel 1940 käis võitlus aga tiblade, – nii tundnud. Raskusi, mis tekkisid igapäeva seda me ei teadnud ega ka uskunud. Al- neid tollal rahvas nimetas – punavägede- elus koos müügi- ja muude kohustustega, les neljakümneneljandal, Sinimägedel ja venelaste ja Vabadussõja vaimus võitlejate võeti kui sõjaaja paratamatust, milles on Tartu all, hakkas meile koitma, et suu- vahel. Öeldakse, et emapiimaga antakse süüdi venelased, kelle vastu võitlevad saks- red sõnad demokraatiast ja õiglusest on edasi kõik, mida on talletanud eelnevad lased ja nendega koos eestlased. tühipaljad sõnakõlksud. Seisame üksi- põlvkonnad. Et sel ütlemisel on tõetera Ei saa vaikides mööda minna orga- päini ilma mingi abilootuseta verise vene sees, seda näitab tollane noorsoo käitu- nisatsioonist Eesti Rahva Ühisabi. Selle terrorirežiimi ja kõikehävitava punaväe mine. Ei olnud ju tollal, neljakümnenda organisatsiooni kaudu andsid eestlased vastas. sügissuvel mingit propagandat ega selgi- neljakümne esimese aasta talve hakul Oma isiklike suurriiklike huvide tust laiadele rahvahulkadele kujunenud tuhandeid kasukaid, kampsuneid, villa- teostamiseks ja maailmavalitsejaks saa- olukorrast ja võimalikust eesootavast. seid sokke ja kindaid saksa sõjameestele miseks-jäämiseks, mida ohustas peale Paljud pered suhtusid esimestel oku- rindele – kingina. Ei tuntud, et antakse Esimese maailmasõja lüüasaamist kii- patsioonikuudel suhteliselt neutraalselt sundkorras midagi okupandile. resti tõusma hakkav Saksamaa, hülgas Vabariigi lõppu. Olid ju algul lubadused Tuhandeid kingituspakke saatsid Inglismaa Rahvasteliidu põhimõtted õi- head ja nii nagu ikka, on ka alati neid, kes eesti naised idarindel võitlevatele eesti gusest ja pöördus abi saamiseks oma am- ei ole kehtiva korraga rahul. poistele. Midagi sarnast ei juhtunud aga bitsioonide täitmiseks maailma suurima Linnades ja suuremates asulates korpuslastega. Nii nagu nad olid tollal mõrtsuka Stalini poole. Läbirääkimised hakkasid sõjamängud venelane-eestla- võõrad rahvale, olid seda kogu okupat- Moskva ja Londoni-Pariisi vahel alga- ne kohe pihta, maakoolides algas see siooni vältel ja on seda tänaseni – võõr- sid juba kevadel 1939 ja lõppesid 15. sügisel koolitöö algusega. Kui eelmisel keha rahva küljes. Seda ei tule võtta oktoobril 1939.a. salajase koostööpakti aastal olid mängud sakslane-eestlane üksiku korpuslase kohta, vaid korpuse sõlmimisega, kus muuhulgas lubati Sta- muistse vabadusvõitluse taustaga, mitte kui väeosa kohta, mis aitas okupeerida linil liita Venemaaga Baltimaad, Põhja- Landeswehriga, siis nüüdsed venelane- Eesti, kelle esindajad olid pealesõjajärgse Rootsi, Põhja-Norra ja Soome. eestlane toimusid antud hetke puna- verise okupatsioonirežiimi kohapealsed Stalin aga tahtis kahe maailmaval- väe venelaste vastu. Sakslane oli meile teostajad ja juhid. lutaja abil ise maailmavalitsejaks saada vaenlane mõisnikuna, meie orjastajana, Juba enne sõja algust küüditamise ja sõlmis 23. augustil 1939. aastal nn meie valitsejana, käega katsutavaks ajal tekkisid esimesed põranda alla läi- Molotov-Ribbentropi pakti, kus samuti vaenlaseks läbi aastasadade, emapiima- nud inimesed, et mitte öelda metsaven- Baltimaad loovutati Venemaale. Süüdis- ga sissejoodult, oli saksa parun meie nad. Kuid sõja alguspäevast sai alguse ka tame Saksamaad rahvusvaheliste lepete vaenlaseks, mitte sakslane. Vabadussõja metsavendlus Eestimaal. rikkumises, aga kogu selle taustal on eriti vaimus vaba eestlasena vabas oma riigis Esimese kümne sõjapäevaga oli tekki- küünilised Churchilli hilisemad esinemi- nud Eestimaal mitmetuhandeline metsa- sed ja Atlandi Harta, lubadused taastada

10 11 MEMENTO, detsember 2008 ARVAMUS MEMENTO, detsember 2008

sõjaeelsed piirid, kui oma allkiri seisis Aastaid püüavad meie inimesed saa- Noored! Ärgem püüdkem tormakalt, vägi- salaleppe all riikide ja rahvaste surma da Euroopa parlamendilt hukkamõistvat valdselt meie õigeid ja õiglasi sihte saavutada! saatmises. Nimetatud salapakt 15. ok- otsust kommunismi, loe venelaste, kurite- Olgem tasakaalukad, käituge nii nagu olu- toobrist 1939 on Inglismaa arhiivides gudele. Ei, mitte kuidagi ei taha see tulla. kord seda nõuab! Kasutagem vaimu-relva salastatud. Tänu saksa luurele sai see sa- Kordub uuesti möödunud sajandi - oma vaimset üleolekut! mas allakirjutamisel Hitlerile teatavaks, kolmekümnendate-neljakümnendate Teadke, midagi pole siin maailmas kes informeeris sellest Soome sõjavägede aastate stsenaarium. Kui tollal loode- püsivat! Ka ajad muutuvad! Siis edasi...! ülemjuhatajat Mannerheimi, kelle arhii- ti oma passiivsusega ohjeldada saksa - Tões ja õiguses maailma demokraatia eest vi avamise kaudu on see leping nüüd ka natsionaalsotsialismi, siis nüüd tehak- kõige vägevama abiga meie saavutame oma päevavalgust näinud. se sama venelaste eesmärgi! Selleks jõudu! Selle kõige taustal on „Jedinnaja Rossiaga“, lausa kuritegelik praegune Nii nagu inglaste kes avalikult seisab Sellised sõnad on mehelt, kes ise huk- Venemaa igakülgne toeta- intelligents püstitas vene ülemvõimu eest. kus Kolõmal augustis 1947.a. mine ja vaikimine vene- auoreooli vene mõrva- Kui Hitler tahtis ai- Esimene ehmatus kommaritel ja nen- laste poolt sooritatavast ritele, nii on asunud nult Euroopat, siis de kaasajooksikuil on möödas. Nähes, et rahvusvaheliste õiguste osa eesti intelligent- Jedinnaja tahab juba nendega midagi ei tehta, isegi näpuga eiramisest ja avalikult tervet maailma. enam ei näidata, irvitavad kümned ja sist maha vaikima ja teiste riikide siseasjadesse Mille nimel ja kui- sajad küüditajad, miilitsad ja julgeoleku- sekkumisest. Resoluutselt maha tegema eestlust das võitlesid kooliõpi- mehed avalikel esinemistel ja teleriekraa- peaksid läänemaailma ja eesti vaimu. lased, aga ka mehed nil jultunult rahvale näkku – á la Meri, esindajad vastu astuma idarindel venelaste vas- Riis jt. Nendele vaikides sekundeerivad venelaste väljenduste- tu, sellest annab täpse uurijad, kohtunikud, on ju nemad koh- le „ajaloo ümberkirjutamisest“. Mitte arusaama Võru Keskkooli tollase õpetaja tualuste otsesed kasvandikud ja kaas- ümber ei tule ajalugu kirjutada, vaid aja- Olev Pehka pöördumine kooliõpilaste töölised veneaegsetes võimuorganites, lugu tuleb uuesti tegelikkusele toetudes poole. Kirjutatud on see otseselt tollal kus koos mõisteti kohut Tarto, Nikluse, kirja panna. loodava kooliõpilaste vastupanuorgani- Kuke, Pareki jt. üle, kes julgesid teisiti Nii idanaaber kui ka idanaabri võitlus- satsiooni „Skautlus“ liikmetele. Kuid sa- mõelda ja öelda. Vähe sellest. Nad on kaaslased, et mitte öelda aatekaaslased, made sihtide ja põhimõtete järgi võitles hõivanud juhtivad kohad ka riigijuhtimi- seostavad aga meie tolleaegset võitlust kogu õpilaskond üle kogu maa, mitte ai- ses enda ja oma soosijate kätte. vene okupantide vastu jätkuvalt nii rin- nult Võrumaal, samad põhimõtted olid Nii nagu inglaste intelligents püsti- del, aastatel 1941-1945 ja metsavendluses ka sõjameestel saksa mundris. tas auoreooli vene mõrvaritele, nii on 1941 kuni viimse teadaoleva metsavenna asunud osa eesti intelligentsist maha August Sabe surmani Põlva eestlasest Skautluse organisatsioon ei ole terrorist- vaikima ja maha tegema eestlust ja eesti miilitsaülema käe läbi 1978 kui natsio- likke akte korraldavaks organiks, vaid eest- vaimu, unustades, et tänu Vabadussõja naalsotsialistliku Saksa riigi toetamist, kui luse huvide eest võitlevaks rakukeseks. Meie sangareile saavad nad praegu irvitada võitlust demokraatia vastu, juhtides sel- organisatsiooni liikmeteks on inimesed, kes ei eesti vaimu, Vabadussõja vaimu üle. lega tähelepanu kõrvale oma ebamoraal- häbene kandmast eestlase nime ega sini-must- Punaideoloog Rein Veidemann kutsub setest, hüljates õigluse, tehingutest, sest valget rahvuslikku sümbolit ja kes sisimas on üles mitte meenutama vene vanglate-van- ainult tehinguteks, mitte poliitikaks, saab tundnud end kutsutud olevat tegutsema oma gilaagrite, küüditatute kannatusi – olevat nimetada lääneriikide tegutsemist venelas- isamaa ja rahva kasuks ning hüvanguks. minevik, mida ei ole enam vaja meenuta- te liitlasena. Kui tavakodanikule Läänes on Eesti rahvuslikud noored, teie olete tund- da. Kui Venemaal oleks püütud natuke- venelane võitluskaaslane sakslaste, natside nud kutsumust möödunud aegade ja käes- negi tunnistada oma kuritegusid, võiks ju vastu, on see arusaadav. Et poliitiline juht- olevas sumbunud ühiskonnas töötada vaba, tõesti mõelda vaikimisele. Kuid sealtpoolt kond teadlikult ei teadvustanud rahvale suveräänse, demokraatliku Eesti Vabariigi ei tule ühtki viidet oma süü tunnistami- venelaste 20. sajandi hirmsamat-õudsemat hüvanguks. Te olete suutnud end puhtana hoi- seks, ainult meilt nõutakse vaikimist. Aga terrorismi, on kuritegu, et mitte öelda kur- da möödunud aastate ja käesoleva aja „mus- tänane vaikimine tähendab eesti rahvale jategijate otsene toetamine. Ei saa ju see tast“ ümbrusest. Teid ei ole suutnud eestlaste ja igavest vaikimist. Aastasadade pärast, kui kildkond inimesi öelda, et nad ei teadnud, eestluse „vabastajate“ valeapostlite (sakslaste praegu vaikime, loevad selleaegsed inime- mis toimub Venemaal, -- milleks siis võim- resp. venelaste) „mustad“ ideed ega aated sed kirillitsas mingitest alaarenenud kius- sad luureorganid? Kas selle tulemusel või mürgitada. „Nad“ on püüdnud kõik teha, et likest hõimudest, kes elutsesid „na beregu oma mõistusega nagu Mogri Märt, terve noorust ümber kasvatada rahvussotsialistliku Baltiiskovo morja“. inglaste intellektuaalide põlvkond peale resp. kommunismi vaimus, et sellega eestlaste Ei tohi unustada, et 800 aastat tagasi sõda pidas venelasi ja sealset riigikorda rahvuslikku vaimu igaveseks hävitada. Ent see oli Vene riigi piir Peipsi järvest läänes ja vaat et maailma paremaks – õiglasemaks. pole neil õnnestunud! Miks? Tänu sellele, et ca 400 kilomeetrit Moskvast idas, ulatu- Kinkis ju Inglise kuningannagi kuld- eesti noortes, eriti koolinoortes - tulihingelistes des isegi mitte Volgani, mida tänapäeva mõõga, mille õnnistas sisse Inglismaa pea- isamaa lastes - põleb rahvuslik vaim, mida ei venelased hüüavad „matj reka“, Mordva, piiskop peade maharaiumiseks Joosepile. kustuta ükski võim ega vägi pääle vägivalla või Mari, Tatari võib öelda „emake Volga“. Tõe huvides ei saa ju lõpuks maha vaikida ajaliku surma. Nad iialgi ei alistu võõrale või- Tänaseks on venelane tule ja mõõgaga ka inglise lendurite osavõttu 9. märtsi tsi- mule ega reeda oma maad ja rahvast. Võõras jõudnud Vaikse ookeanini. Seda teed viilisikute tapatalgutest. Ei saa unustada, võim on seda korduvalt proovinud - pole seda tähistavad kohalike hõimude massihauad, et mõrvari jalg tallas õiglust Ameerika saavutanud. “Nad“ võivad küll eesti rahva sajad tänaseks füüsiliselt ja vaimselt vene- saapas, et mõrvar sõi kõhu täis Ameerika hävitada, aga eesti rahvuslust - eestlust - mitte laste poolt hävitatud väikerahvad. Läänes toidust, et mõrvar sõitis Ameerika autode- iialgi, sest niikaua, kui elab veel eestlane, püsib on piir aga ikka Peipsil - ja seda ei unusta ga, et Siberi viidi „studedega“ ja et mõrvati tema vaimne ideoloogia - eestlus! Need kaks on ega andesta ükski venelane, olgu ta puna- Ameerika padrunitega. lahutamatud! ne, sinine, roheline või valge.

10 11 MEMENTO, detsember 2008 ARVAMUS MEMENTO, detsember 2008 Mittevabaduse mineku teed MARJU TOOM van Tallinna sadamast ja reidilt. Viima- ne kogupauk raskeristlejalt Kirov anti Mis siis ikka on Eesti Vabariigi, Eesti Pika Hermanni suunas, kus sellel hetkel rahva, iga inimese vabaduse, priiuse lehvis juba Eesti trikoloor”... mõõt? Pärast Naissaart algas pea kolm päeva Sellel teemal on küll palju räägitud, kestnud laevade miinidel ja taevast lange- targutatud, kuid keegi pole põhjaliku ja vatest pommidest pihtasaamise tagajärjel lõpliku määratluseni veel jõudnud. uppumine... Põhja mindi kahekaupa, Pakun omalt poolt, et selleks mõõdu- viiekaupa, kümnekaupa... Kroonlinna puuks võiks olla üks ja ainus ajamärk jõudsid allveelaev Lembitu, raskelt pihta- – minek, võõrväe minek Eestist. saanud Kirov ja veel mõned. Osal laeva- Lähiminevikus on selliseid minekuid dest õnnestus Soome lahe saarte juures olnud kolm: olevatele karidele ja madalikele jõuda, paaril – põgeneda Soome. Enamus läks I põhja piki lahekeset kulgevat laevateed. Ja on seal tänaseni koos oma täislasti- Maarjamäel seisab 35 m kõrgu- ga: sõjamoonaga, kütusega, eluslastiga ne obelisk (Mart Port, 1960) 20- – meeskondade, sõjaväelaste, värskelt 25.02.1918 punaste Jääretke meenuta- mobiliseeritud Eesti noormeeste ja palju- miseks, ülistamiseks. Mis obelisk see aga de isikutega ENSV valitsuse koosseisust. tegelikult on? Mis oli too Jääretk? N. Liidu ajal püüti sellest teemast Selle Jääretke kohta kirjutas Valdeko mitte rääkida ja rahvale on praktiliselt Foto: EML fotokogu Potisep 2004 aastal ajakirjas “Kultuur ja teadmata tolle kolme päeva traagika. Ka hadega endale Venemaale elamispinna, Elu” nii: Georg Ots oli mobiliseerituna ühel neist neile pea 100 000 Vene sõjaväega seo- “Tegelikult oli see “kangelaslik” jää- laevadest, kuid sportlasena suutis ujuda tud isikule, keda EV Migratsiooniamet retk lihtsalt suure Vene laevastiku ja kuhugi (saare) kaldale ja ellu jääda. abistas saamaks tagasi oma kodumaale. kommunistliku hirmuvalitsuse kabu- Hukkunuil aga on õigus hauarahu- Tegelikult aga on 1994 aasta juu- hirmus põgenemine Keila poolt lähene- le. Kuidas suhtuda sellesse praegu, kui lilepped see III kord, kui punased vate väikeste saksa jalaväeüksuste eest nad on jäänud jalgu Vene-Saksa gaasi- võõrväed (laevadel) Tallinnast, Ees- 1918. aasta veebruaris. Selles valguses trassile? (vt. Andres Tarandi viimase tist lahkuvad. See on Kolmas Minek on Maarjamäe obelisk vist kogu maa- aja väljaütlemisi Eesti pressis ja Euroo- – Kolmas Eesti Priiuse tulek. ilmas unikaalne nähtus kui ausammas pas ning raamatut “Võitlused Lääne- Loodan, et 3 on kohtuseadus ja tu- argpüksidele. Kes teab, kuidas niisugune merel. Suvi 1941” Mati Õun 1996) levikus saame vastu igale agressorile, idee üldse ENSV-aegsete eesti asjameeste Tegelikult aga on juuli-august 1941 kust kandist ta ka ei tuleks. Me ei ole ju pähe tekkis? Võibolla nõudis Moskva, et see II kord, kui punased võõrväed enam üksi! okupatsiooni põlistamiseks tuleb Tallin- (laevadel) Tallinnast, Eestist lahku- Seega 3 obeliski Minekutele!!! = 3 na mingi sammas püsti panna, aga siin- vad. See on Teine Minek – Teine obeliski Priiusele, Vabadusele!!! Kas või sed vasallid arvasid heaks peremehe arvel Eesti Priiuse tulek. sümboolseid mõttelisi obeliske... veidi nalja visata? ...Nii või teisiti – püsti Kahjuks haihtus see II Priius 1941 ta on ja kes teda ikka lõhkuma hakkab. aasta sügisel jälle tolle teise okupandi IV Las ta seisab...” üsna kohesesse tulemisse. Olen seda Tegelikult on see Jääretk I kord, meelt, et võiks pöörduda Medvedjevi- NB! kui punased võõrväed (laevadel) Putini Venemaa poole, et nad avalikus- A) Tahan meelde tuletada, et on Tallinnast, Eestist lahkuvad. See on taksid nimekirjad, kes just 1941 aasta veel üks meie ajaloolise aja piires olev Esimene Minek – Esimene Eesti juulis-augustis koos N.Liidu Balti Lae- Minek: 0-Minek oli 1914-1916, kui Priiuse tulek. vastiku laevadega Balti mere ja Soome Tsaari-Venemaa viis Tallinnast ära oma Ja mis sest, et I Priius lükkus teise lahe põhja läksid. sõjatehaste sisseseaded, aga ka vene- okupandi tulemisega reaalselt alles 1918 Võiks kaaluda teist obeliski Jääretke lastest töölised koos perekondadega, aasta sügisesse. oma kõrvale pealdisega II Minek ja Ju- nt üks tuntumatest nimedest – Kali- minda poolsaarele – nimedega seina. nin, kes mõnda aega siin elas ja töötas. II B) Merepõhjas on ka Tsaari-Venemaa III laevu. Näiteks 07.09.1893 uppunud N.Liit on püüdnud täiesti maha soomuslaev “Russalka”, mille asukoht vaikida II suurt laevaretke Tallinnast III obelisk sealsamas Maarjamäel merepõhjas tuvastati 2003. aastal (177 Kroonlinna, sest ka see oli kuulsusetu, võiks olla püstitatud 1994 Tallinnast uppunut, neist 4 eestlast). Ja just pea alandav – suur osa laevu ei jõudnud ju ja muudest Eesti sadamatest lahkunud samal laevateel. sihtkohta. laevadele, lennuväljadelt äralennanud C) Merepõhjas puhkavate – ka Vene sõjakirjanik Vsevolod Višnevs- lennukitele, Eesti jaamadest itta sõitnud väga paljude eestlaste – hauarahu on ki „Mälestustest”: sõjaväeešelonidele, 1800 endise sõjaväe- samuti Austusemärk Eesti Vabadusele! ... „26.08.1941 lahkus laevade kara- lase perekonnale, kes said USA abi ja ra-

12 13 MEMENTO, detsember 2008 KOKKUHOIDMINE MEMENTO, detsember 2008 Esindamata Rahvaste Organisatsiooni konverentsil Tallinnas räägiti ka vägivaldsest ümberasustamisest Eestis

19. septembril 2008. aastal toimus Tallinnas Teaduste Akadeemia ruumes Esindamata Rahvaste Organisat- siooni (mille algatusrühm tuli kokku 1990.a. Tartus Eesti Kongressi Tartu Büroo ruumes, asutamiskoos- olek toimus aga 11. veebruaril 1991 Hollandis Haagi Rahupalees) konverents teemal “Rahvaste vägivaldne ümberasustamine – Balti riikide ja Tiibeti kogemus”. Konverentsist võtsid osa ja esinesid ERO peasekretär Marino Busdachin, riigikogu liikmed Aleksei Lotman ja Kalvi Kõva ning ajaloolased Linnart Mäll, Mart Laar, Lau- ri Mälksoo ning Olaf Mertelsmann Eestist, hr Ngawang Drakmargyapon Šveitsist, senaator Marco Perduca Itaaliast, professor Robert McCorquodale Suurbritanniast. Konve- rentsil näidati hiljuti salaja tehtud filmi Tiibetist. Konverentsi kurb sõnum oli – tiibetlased on muudetud vähemusrahvaks oma ajaloolisel kodumaal Tiibetis!

EML juhatuse esimees Enn Tarto tõi oma ettekandes ”Rahvastiku muutused Balti riikides.Väljavaated” taas Ees- tis toimunu laiema üldsuse ette: “Toetudes 45 allkirjaga Eesti, Leedu ja Läti ühisdek- laratsioonile 1979. aastast (Balti Apellile), tegi Euroopa Enn Tarto Gruusia toetuseks korraldatud meeleavaldusel Parlament 13. jaanuaril 1983 resolutsiooni olukorra kohta Toompea lossi ees 12. augustil 2008. Foto: Rein Purje Eestis, Lätis ja Leedus. Baltimaade iseseisvuse taastamist sõjaväelasi, piirivalvureid, vangivalvureid, NKVD-lasi- toetavas resolutsioonis rõhutatakse, et Nõukogude juhid KGB-lasi, meremehi ja muidugi nende perekonnaliikmeid. alates 1940.aastast asustasid ümber või saatsid Siberi töö- Isegi 10 aastat pärast II maailmasõja lõppu tööliste immig- laagritesse umbes 665 000 eestlast, leedulast ja lätlast. ratsioon Vene NFSV-st jätkus. Seda saab seletada vaid si- Selgitaksin veidi lähemalt olukorda Eestis. 1939. aasta hikindla imperialistliku venestamispoliitikaga. Sotsialistlik alguses elas Eestis 1 134 000 inimest. Okupatsioonide rep- plaanimajandus võimaldas paisata raha tööstusettevõtete ressiivpoliitika tõttu ja selle tõttu, et okupantriik Nõukogude loomisesse, kus tooraine toodi idast, valmistoodang läks Liit kiskus Eesti Vabariigi kodanikud II maailmasõtta, huk- itta, töölised toodi samuti idast, aga nemad jäid ikkagi Bal- kus umbes 180 000 inimest. Üle 270 000 inimese langes timaadesse. mitmesuguste repressioonide ohvriks, mille tulemusena jäi 1991. aasta augustis Eesti Vabariigi iseseisvus taastati NSVL okupatsiooni ajal sündimata 170 000 last. Üle 70 õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti Vabariigi kodakondsuse 000 inimese oli sunnitud Eestist põgenema. Eestlastest kom- said kõik endised EV kodanikud ja nende järeltulijad ning munismiohvrite protsendile vastaks tänapäeva Prantsusmaal juba üleminekuajal kodakondsuse taotlejad rahvusest ole- umbes 5,8 miljonit inimest, USAs 30 miljonit inimest. nemata. Eestlasi, lätlasi ja leedulasi saadeti itta küüditamiste teel. Okupantriigi NSVL Eestisse meelitatud/toodud isikud Suurküüditamised toimusid juunis 1940 ja märtsis 1949. peavad aga kodakondsust taotlema. EV kodanike arv kas- Toimusid pidevad arreteerimised, vangid saadeti jällegi itta vab pidevalt. Ometi on nii Eestis kui Lätis palju alalisi ela- NSVL sunnitöölaagritesse. Idast toodi või meelitati Balti- nikke, kel pole kodakondsust. Osa Eesti alalisi elanikke on maadesse uusi inimesi, eelkõige venelasi. Selle tulemusena võtnud endale Vene Föderatsiooni kodakondsuse. Baltimaade, eelkõige Läti ja Eesti rahvastiku koosseis muu- Mis saab edasi? Minu arvates peame selgitama Eestis tus pidevalt põliselanike kahjuks. See on aegumatu inim- elavatele muulastele, et nii nagu nemad on inimesed ning susevastane kuritegu. Rahvusvahelise õiguse alusel ei tohi nendel on inimõigused, on ka eestlased inimesed ning ka okupantriik muuta okupeeritud alal etnilist koosseisu. neil on inimõigused. Soov rahvana püsima jääda oma aja- Kui 1945. aastal elas vähendatud Eesti territooriumil loolisel kodumaal on eestlaste kollektiivne inimõigus. 97% eestlasi, siis 1991. aastal ainult 61%. Vastavalt oma- Ei kujunenud rasketel okupatsiooniaegadel mingit nõu- aegsetele rahvaloenduse andmetele oli Läti NSV elanikest kogude inimest ega nõukogude rahvast. Eesti elanikud pea- 53,7% lätlasi, Eesti NSV elanikest 64,7% eestlasi ja Leedu vad olema lojaalsed Eesti riigile. Eesti riik peab toetama NSV elanikest 80,0% leedulasi. kultuurautonoomiat erinevatele Eestis elavatele rahvastele. Okupantriik NSVL represseeris oma esimese okupat- Noorematele elanikele on vajalik eesti keele oskus. siooni aastatel eelkõige okupeeritud riikide eliiti, pärast II Eesti riik ja eestlased peavad tegema kõik omalt poolt maaailmasõda vastupanuliikujaid, nende perekonnaliik- nendest oleneva, et takistada Moskva võimuritel venelaste meid ning töökamaid ja veidi rikkamaid inimesi. ülesässitamist Eesti riigi ja rahva vastu. Meie sõnum ida- Sisse toodi Baltimaadesse kompartei (NLKP) liikmeid, naabrile on: elage ise ja laske teistel elada!”

12 13 MEMENTO, detsember 2008 VABADUSVÕITLUS MEMENTO, detsember 2008 Tallinna vabadusvõitlejate kalmistu pidulikult avatud

KUNO RAUDE arhitekt, EVTÜ juhatuse esimees aastatel 2003-2006

Mulle teadaolevalt sai Tallinna va- badusvõitlejate matmispaiga rajamine kunagi Birgitiini ordule kuulunud Pirita kloostri maa-alal, tänasel Tallinna Met- sakalmistul, alguse 20. Eesti Relvagre- naderide Diviisi 45. rügemendi I pataljoni 4. kompanii I rühma ülema, oma- aegse Eesti Maaehitusprojekti Pärnu osakonna projektijuhi Kalju Ruubeli muldasängitamisest möödunud sajandi viimase kümnendi alguses. Sellest ajast möödunud aastate jooksul on tema hauale Metsakalmis- tul lisandunud paljude Eestit 1944. aastal vallutajate eest kaitsnud relva- Foto: Kuno Raude vendade puhkepaigad. Siin on leidnud rahu 26. juunil 1999.a. kodumaa mul- jatele, mustast graniidist hauatähiste juhatuse esimees Gunnar Laev ja Eesti da sängitatud Eesti kuulsaima sõjame- sirged read, ühesuguselt kujundatud Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse he, Tammelehtedega Rüütliristi kava- hauaplaadid, erkroheliselt särav kau- juhatuse esimees ltn. Toivo Lipstok leri kolonel Alfons Rebase põrm, siin nis murukate, mille hooldamise on annetasid Tallinna vabadusvõitlejate puhkab 20. Relvagrenaderide Diviisi enda kanda võtnud Eesti Vabadus- matmispaiga rekonstrueerimisel osu- 46. rügemendi II pataljoni ülem, Riigi- võitlejate Tallinna Ühendus (EVTÜ), tatud abi eest asjaomastele institut- küla kangelane kolonelleitnant Rudolf armastusega istutatud lilled ühtselt sioonidele ja konkreetsetele isikutele Bruus. Siia on paigaldatud II maail- kujundatud ja paigaldatud vaasides. hinnalised mälestusplaadid. Ülima masõja esimesel rahupäeval 10. mail Piduliku tseremoonia avas EVTÜ huviga kuulasid eakad sõjamehed 1945. aastal punatšehhide poolt Tšeh- juhatuse esimees leitnant Toivo Lips- kaunis kloostri kabelis Eesti Entsük- himaal Nymburki linnas alatult tape- tok. Kaitseliidu orkestri esituses kõlas lopeediakirjastuse peatoimetaja Hardo tud Sinimägede kangelase, Rüütliristi Eesti Vabariigi hümn. Päevakohase Aasmäe ettekannet meie kõikide sil- kavaleri, Eesti kaadriohvitseri major kõne esitas Eesti Vabadusvõitlejate made all hargnevatel rahvusvahelistel Paul Maitla hauakivi, mille all puh- Liidu juhatuse esimees Gunnar Laev, teemadel. Hardas vaikuses püüdsid kab majori abikaasa. Siin, pühamaist kes meenutas matmispaiga saamise eesti sõjameeste esindajad süüvida pühas paigas, puhkavad kõigile tuntud lugu ning avaldas tänu tehtud töö eest Hortus Musicuse esitatud Euroopa sõjameeste kõrval kõige tavalisemad mõtte algatajatele, töö teostajatele varasest keskajast pärit muusika tõe- eesti mehed, kelle kanda oli Eesti ning rahastajatele. Järgnes 20. Eesti liselt imelistesse helidesse. Suur tänu kaitselahingute, Venemaa laagrite ja Relvagrenaderide Diviisi 46. rügemen- Hardo Aasmäele. Suur tänu Andres nõukogude okupatsiooniaja kogu ras- di rühmaülemana Eesti kaitselahin- Mustonenile, Jaan Arderile jt. muusi- kus. Mehed, kes jäid veriseimates la- gutest osa võtnud erukolonelleitnant kutele kauni elamuse eest! hingutes Eestimaa pinnal ja Venemaa Harri Renti emotsionaalne sõnavõtt. Avaldades täit tunnustust Eesti orjalaagrites imekombel ellu. Koos Tallinna Linnavalitsuse nimel kõneles Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse, rindel langenud võitluskaaslastega tu- toimunud tseremoonial nooruke Pirita Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, Eesti lid kangest soost eesti mehed nooruse linnaosa vanem Tiit Terik. Kaitseministeeriumi ja Eesti Repres- röövinud võitlusest lõppkokkuvõttes Tallinna vabadusvõitlejate matmis- seeritute Abistamise Fondi tegevuse- välja võitjatena! Võit saabus 17 aastat paiga pühitsesid sisse Pirita kloostri le Tallinna vabadusvõitlejate viimse tagasi! Meie kõigi jaoks. vaimulik, Toronto Ülikooli emeriitpro- puhkepaiga korrastamisel loodan, et Kolmapäeval 8. oktoobril 2008 fessor, paavstlik auprelaat, soomepoiss kavandatud tööd projekti lõplikul el- pühitseti pidulikus õhkkonnas, kuna- Vello Salo ja Eesti Kaitseväe kaplan luviimisel jätkuvad. Ma tahan väga giste relvavendade, nende järeltulijate Raivo Nikiforov. Mälestusmärgi jala- uskuda, et peagi leiab iga Metsakal- ja sugulaste juuresolekul Tallinna va- mile asetati Eesti Kaitseväe ning Eesti mistu külastaja kõikide Tallinna va- badusvõitlejate matmispaik Tallinna Vabadusvõitlejate Liidu pärjad ja koha- badusvõitlejate nimed raiutuna musta Metsakalmistul. Auväärsete sõjamees- letulnute lilled. Sündmust jäädvustasid graniiti sõltumata sellest, kus paikneb te rahula oli saanud sõjaväekalmistule paljud video- ja fotokaamerad. Orkest- vapra sõjamehe viimane puhkepaik. kohase ilme: kõrgel platool seismas ri esituses kõlas „Eesti lipp”. Seejärel Eesti kaitselahingutest osa võtnud me- 22. juunil 2003.a. pühitsetud keskne suundusid pidulikust tseremooniast hed on seda väärt terves Eestis. mälestusmärk Tallinna vabadusvõitle- osavõtjad Pirita kloostrisse, kus EVL

14 15 VABADUSVÕITLUS MEMENTO, detsember 2008

Mälestuskivi Vabadussõja kangelasele Jaan Ristojale Eesti ajaloo olulisi sündmusi

23. augustil 2008 avati Vihula val- aasta teises pooles las Lääne-Virumaal Esku kalmistul Vabadusristi kavaleri leitnant Jaan 14. juuni 1941 Balti riikide elanikkonna massiküüditamine. Ristoja (kuni 1935. a. Jürgensoni) haual mälestuskivi. Eestist viidi Siberisse juunis-juulis 1941 Leitnant Jaan Ristoja sündis 6. au- 10882 inimest gustil 1891 Kastre-Võnnu vallas Tartu- 23. juuni 1919 Eesti Rahvavägi vallutas Landeswehrilt maal. Vabadussõjas oli ta laiarööpalise Võnnu linna soomusrongi nr. 3 kuulipildurite ko- mando ülem. Ta tegi kaasa lahingud 8.-22. juuli 1972 Torontos toimusid esimesed ülemaailmsed Voldi, Tapa, Aegviidu, Maramaa, Tartu Eesti päevad (ESTO) ja Stakelni all. Võitluses ülesnäidatud 21.-23. juuli 1940 Kommunismimeelne Riigikogu kuulutas välja kangelaslikkuse eest autasustati teda Vabadusristiga (II liigi 3. järk). Eesti NSV ja otsustas paluda selle võtmist Mälestuskivi avamisel kõnelesid NSV Liidu koosseisu Vihula vallavanem Priit Pramann, Vil- 6. august 1940 NSV Liidu Ülemnõukogu võttis Eesti NSV vastu jandi Muuseumi direktor Jaak Pihlau ja EML esimees Enn Tarto, mälestus- NSV Liidu koosseisu. Sellega teostus Eesti kivi õnnistas EELK Haljala koguduse Vabariigi annekteerimine õpetaja Margit Nirgi. 23. august 1939 Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi- Ribbentropi pakti (MRP) salajase lisaproto- kolliga anti Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri J. Aavik 23. august 1987 MRP-AEG korraldas Hirvepargis meeleavalduse, mis oli esimene suurem protestiaktsioon Eesti Puhake, okupeerimise vastu 23. august 1989 MRP 50. aastapäeval moodustati Balti riikide paremad pojad iseseisvuse taastamise nimel katkematu inimkett, nn Balti kett Tallinn-Riia-Vilnius Puhake, paremad pojad, 11. september 1988 Rahvarinde eestvedamisel toimus Tallinna pärjatud olgu te kalm. Lauluväljakul üks suuremaid massiüritusi Kodule olite kaitseks, iseseisvuse taastamisel – ligi 300 000 osa- võtjaga “Eestimaa laul” vallina teras ja malm. 28. september 1939 Eesti ja NSV Liit kirjutasid Moskvas alla Puhake, julgemad kotkad, vastastikuse abistamise paktile, millega Eesti lahingus lõppes te lend. kohustus lubama oma territooriumile NSV Liidu Mälestus jäädav on teile, sõjaväebaasid venda ei unusta vend. 5. oktoober 1992 Pärast taasiseseisvumist alustas uuesti tegevust Riigikogu 6. oktoober 1992 President Lennart Meri andis Riigikogu ees Puhake, ustavad hinged ametivande haavadest valgunud urm 11. november 1918 Ajutine Valitsus andis välja läkituse aluse andis, et tärkaks “Eesti Ajutine Valitsus Eestimaa rahvastele”, taastades valitsuse tegevuse. õitesse vabadusnurm. Tegevust alustas Eesti Kaitseliit Võitluses ägedas tuli 28. november 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale algas Eestile lunastustund. Eesti Vabadussõda Haudade põhja teil tänu, 18. detsember 1926 Ringhäälingu ametlik avasaade kangelasvennad, head und! 28. detsember 1922 Toimus esimene üleriiklik rahvaloendus

14 15 MEMENTO, detsember 2008 SÕJAHAUAD MEMENTO, detsember 2008 Tähistamata hauad KALJU JALAKAS

Eestimaal on tänapäeval veel hulga- liselt tähistamata haudu, mis pärine- vad Teise maailmasõja viimastest la- hingutest 1944. aastal, kui sakslased kiirustades Eestist lahkusid ja Puna- armee sisse marssis. Sakslased kasutasid eestlastest koos- nevaid väeosi oma taanduvate vägede kaitseks, eestlastele anti käsk rindelt lah- kumiseks viimasena, vajadusel tuli neil asuda võitlusse Punaarmee ja koguni Venemaal moodustatud Eesti Laskurkor- puse üksustega. Seega olid kaks sõdivat suurriiki pannud väikese Eesti mehed omavahel erinevates mundrites sõdima. Sõdurisäilmete väljakaevamise meeskond (paremalt) Kalev Pärn, Taavo Pillesaar Vennatapulahingud koos pojaga, Kalju Jalakas, Ain Kalaus. Autori fotod Avinurmes ühtlasi andsid külaelanikele käsu Saksa viidi ka lilli. Avinurmes tuntud aktiivsed mundris langenute matmiseks. Surnu- punarežiimi pooldajad kiskusid need Viimastes mandriosa lahingutes Avi- aiale ei lubatud neid matta, matmispaik tähised üles ja pildusid lilled minema. nurmes ja Porkuni lähistel peeti eestlaste tuli kaevata sinna lähedale, kus nad olid See kordus veel aastaid pärast sõda. omavahelised vennatapulahingud. Puna- surma saanud. Kõveriku külas maeti osa Pika nõukogude okupatsiooni jook- armee kui lahingute võitja koristas oma langenuid, kes olid osaliselt purustatud sul ununesid need märgistamata hauad. surnud ja haavatud kiiresti ära. Saksa ja põlenud, lähedale maanteekraavi. Avi- Maastik muutus, puud kasvasid suureks. mundris haavatud jäid oma kurba saa- nurme alevikus, Maetsma ja Änniksaare Inimesed, kes matmiskohti teadsid, olid tust ootama, surnud aga mitmeks päe- külas tekkisid hauad, kuhu oli maetud 1- vanaks saanud või siit ilmast lahkunud. vaks lamama sinna, kus nende maine 2 inimest või rohkem. Nõukogude oku- Eesti taasiseseisvumisel ei pööratud teekond lõppes. Saksa poolel Avinurme patsiooni algaastatel oli suur kuritegu, samuti erilist tähelepanu Saksa poolel lahingust osa võtnud kahurväeohvitser kui mõni lähedane oli teeninud Saksa hukkunute haudade tähistamisele. Valdo Kallion kirjeldab seda taplust oma sõjaväes, olnud Omakaitses või tegutse- 2004. a. septembris, 60 aasta möödu- mälestustevihikus “Avinurme lahing”. Ta nud muul moel nõukogude võimu vas- misel sõjasündmustest saime püstitada jutustab, et kuigi operatsiooni üldjuht tu. Arvatavasti selle tõttu ei julgenudki Avinurme lahingus 20.09.1944 langenud puudus, otsustati 20. septembri hom- lähedased oma langenud poegi ja isasid sõduritele mälestusmärgi ja kiriku seinale mikul rünnakule minna. Sakslased olid otsima tulla. Saksa riik oli sõja kaotanud kinnitada kirikus mahalastud sõduritele vastase tankide eest põgenenud ja jätnud ja tema eeskujulikult korras olevad sõdu- mälestusplaadi ning otsustasime tõsi- oma rindelõigu lahti. Punaarmeel jõud- rite matmiskohad tehti nii Eestis kui semalt käsile võtta lahingus langenute sid kohale suured abijõud ja see otsustas mujal maatasa. matmiskohad. Matmiskohtade täpsus- kogu lahingu käigu. Algas järkjärguline Teatavasti olid Saksa sõjaväelastel, tamiseks otsisime vanemaid inimesi, kes tagasitõmbumine. Kallion läks oma samuti eestlastest koosnevate väeosade mäletasid sõjaaegseid sündmusi ja olid meestega kirikusse, kuhu olid paiguta- sõduritel kaelas žetoonid, mille järgi oli nõus meile näitama nende asukohti. tud haavatud, kes olid seal omapead ja võimalik kindlaks määrata väeosa, kus Kõveriku külas kohtusime endise arstiabita. Ta mõistis, et on viimane aeg sõdur oli teeninud, ja saada teada tema Hansura talu peretütre Else Vahelaidiga, ära viia need, kes on vähegi transpordi- nimi. Eestlastest sõjaväelaste mundril oli Avinurme alevikus endise Kruusaaugu tavad. Kirikusse jäi veel kümme- viisteist sini-must-valge tähis varrukal ja raudse talu perenaise Anella Jalakaga, Maetsma raskelt haavatut. Punaarmeelased tun- käe sümbol kraenurgal. Kahjuks olid külas Väljaotsa talu perenaise Ella Too- gisid kirikusse. Heideti käsigranaat, mis matmise ajaks mitmel langenul juba mingaga, Enniksaare külas Jaagapra talus lõhkes haavatute keskel. Seejärel tapeti mundrikuued seljast ära võetud. Riide- Ilse Rummeliga jne. Käisime ka kruusa- vintpüssidest ja püstolkuulipildujatest puudus oli väga suur ja ei peetud paljuks augu kaldal Harri Tamme krundil võima- tulistades kõik, kes veel olid ellu jäänud. langenu riided ja jalanõud endale võtta. likku suuremat matmiskohta vaatamas. “Et Jumal altarimaali Jeesus Kristuse Hiljem selgus, et sellest matmiskohast oli silmade läbi seda aegumatut kuritegu Märgistamata hauad mingi Narva kandi meeskond 7 skeletti ei näeks, tulistati mõned lasud ka maali ununesid välja kaevanud ja ära viinud. Kelle loal pihta,” kirjutab Kallion. seda tehti, pole teada. Samuti pole teada

Punaarmee ja Eesti Laskurkorpuse la- nende nimesid ega matmiskohta. 2005. Kohalikud elanikud püüdsid mitmel hinguväeosade lahkumise järel saabusid aastal suri mu vend Heino. Heaks kaas- moel matmiskohti tähistada. Änniksaare kohale NKVD väeosad, kes koos koha- laseks ja matmiskohtade väljaselgitami- külas valmistati isegi lihtsaid puuristike- like kommunistidega asusid nõukogude sel abistajaks sai mulle seejärel Avinurme si haudadele. Avinurme alevikus istutati korda “kindlustama”, kogusid kokku EELK õpetaja Rene Alberi. Koostasime matmispaika hõbekuuski. Haudadele mahajäetud relvad ja muu varustuse, matmiskohtade nimekirja. Oma tegevu- 16 17 MEMENTO, detsember 2008 SÕJAHAUAD MEMENTO, detsember 2008

sest teavitasime Avinurme vallavanemat Indrek Kullamit ja palusime vastu võtta volikogu otsus eesti sõdurite säilmete väljakaevamiseks ja kalmistule ümber- matmiseks. 10. jaanuaril 2007 võeti lõpuks vastu sõjahaudade kaitse seadus, mille alusel määrati kindlaks Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik kaitse, avalik ligi- pääs sõjahaudadele, tähistamise kord, samuti sõjahaudadest säilmete kalmistule ümbermatmise kord. Kaitseministri käskkirjaga on koostatud nimistu Eesti sõjahaudade kohta. Selles nimekirjas Avinurme sõjahaudu ei ole. 19. juulil 2007. a. esitasime Rene Alberiga pöördumise Eesti Kaitse- ministeeriumi Sõjahaudade komisjonile, milles teatasime, et meie valduses on tea- vet 20. septembril 1944 Avinurme lahingus langenud, samuti Punaarmee kätte haavatuna sattunud ja maha lastud Eesti piirikaitserügementide ja teiste väeosade sõdurite matmispaikade kohta. Tegi- Ain Kalaus skelettide 6,7,8 juures 18.juunil 2008. me ka omapoolsed ettepanekud, kuid kahjuks pole sellele kirjale seni vastust leiti mõned inimluud, mis olid kellegi sutasime siin Kalev Pärna metalliotsija saabunud. Tänavu märtsis käisin sama poolt juba eelmisel aastal välja kaevatud. abi. Väljakaevatu oli noore mehe skelett, probleemiga Kaitseministeeriumis vasta- Siinne matmispaik (ühishaud) on läbi mitme tunnuse järgi võis oletada, et ta va ametniku jutul. Lepiti kokku, et kui teinud suured muutused seoses maan- lahingus ei langenud, automaadi valang maa taheneb, tullakse kohale Avinurme tee sirgeks viimise ja uue maanteekraavi oli rinnust läbi lastud (abaluu purune- matmiskohtasid üle vaatama. Tõenäoli- kaevamisega. Järgmisena alustati säilme- nud), et surm ikka täiesti kindel oleks, selt ei leitud selleks võimalusi, aeg läks te otsingut Avijõe kaldalt sinna istutatud oli löödud terava esemega (püssitäägiga) omasoodu edasi. hõbekuuse alt. Mõne prooviaugu järgi pähe auk, mis oli lõhestanud pealuu. 14. 07. 2008. a. saabus Avinurme õnnestus siit langenu säilmed kätte saa- Suuremat tähelepanu pöörasime Langenute Sõjakalmude Otsimise ja da. Inimeste mälus on säilinud ka selle kirikus maha lastud haavatud sõdu- Hooldamise ühingu peavanem Ville eestlasest langenu nimi, kuid enne ava- rite matmiskoha leidmisele. Inimeste Dreving, kaasas Muinsuskaitseameti likustamist on tarvis selle õigsust täpse- mälestuse järgi oli teada, et nende laibad poolt välja antud uurimisluba, mis või- malt kontrollida. maeti kirikust põhja suunas üle maantee maldas alustada säilmete väljakaevamisi. paiknevasse kruusaauku. Samas oli meil Vallavanem Indrek Kullami juures- Tulemused ei tulnud kergelt teada, et üle tee asuva maja krundil oli olekul lepiti kokku, et väljakaevamise- aiaposti aukude kaevamisel välja tulnud ga hakkavad tegelema Avinurme omad Järgmisena jätkati väljakaevamist inimluid. Saime krundiomanikult kaeva- mehed: Kaitseliidu malevkonna pealik Maetsma külas Väljaotsa talu aias. Esial- misloa. 14. augustil kaevasime välja esi- Taavo Pillesaar ja maleva liikmed Kalev gu tundus siin säilmete asukoha leidmine mesed viis skeletti, kokku olid ühishauas Pärn, Heiki Välimets ja Ain Kalaus. Ville lihtne olevat, kuid pärast kümnekonna kaheksa sõduri säilmed. Kaheksast kuuel Dreving andis juhiseid, kuidas kindlaks prooviaugu võtmist, ilma et midagi oleks olid olemas žetoonid, kahe žetooni tekst määrata matmiskoha täpsemat asukohta leidnud, muutusid meeste näod tõsiseks. polnud loetav. Seega on nelja sõduri säil- ja millised on reeglid säilmete matmis- Otsustati kaugemalt veel mõned proovi- med täielikult kindlaks määratavad. Oli kohast väljavõtmisel. Otsustati, et eesti kaevamised teha ja siit õnnestus kahe märgata, et mitmete sõdurite vigastused sõdurite säilmed maetakse pärast isikute sõjaväelase säilmed välja kaevata. Teine polnud saadud lahingus, vaid tekitati kindlakstegemist Avinurme kalmistule, skelett, meditsiinitöötaja (võimalik, et ilmselt hilisemal “töötlemisel”. Ühel kui sugulased ei soovi säilmeid kodu- sõjaväearst) oli ilmsete mahalaskmise oli purunenud pealuu, teisel lõualuu, koha kalmistule viia. Need, kelle isikuid tunnustega, isegi kaelas olnud žetoon oli oli katkisi reie- ja sääreluid, murdunud kindlaks ei suudeta teha, maetakse tund- kuulist tabamuse saanud. Järgmisi proo- küljeluid. Kuulide ja miinikildude poolt matute sõdurite hauda Avinurme. Kui vikaevamisi tegime Maetsma küla vana tekitatud vigastused on teistsugused. matmiskohtades tulevad ilmsiks Saksa maantee ja magistraalkraavi ristumise Leidsime ka mõned 7,62 mm kuulid, mis sõdurite säilmed, siis need antakse üle kohal, kuid tagajärjetult. olid luustikku pidama jäänud, samuti Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu Ka Änniksaare külas üksikult lange- mõned isiklikud esemed, mis ligemale 64 esindajale Eestis. Esemed, mis väljakae- nud sõdurite matmiskohti ei õnnestu- aastat hauas olnud: taskunoad, käärid, vamistel leitakse ja mis omavad ajaloolist nud leida. Sälliksaare külas oli matmis- rihmakinnitused, alumiiniumnööbid. väärtust, antakse üle Avinurme Koduloo- koht kuuse all Kõre majapidamise lähe- Nüüdseks oleme teada saanud, et kiriku muuseumile. duses. Keegi oli matmiskoha tähiseks siia lähedal on veel teinegi ühishaud, kuhu Esimene katseline säilmete ot- asetanud murdunud malmristi. Proovi- on maetud viie kirikus tapetud mehe sing viidi läbi Kõveriku külas Hansura kaevamisel avastasime peagi inimluude põrmud. Tööd jätkuvad. talu juures, kuid see ei andnud tulemusi, olemasolu. Metallesemete otsimiseks ka-

16 17 MEMENTO, detsember 2008 RAKVERE MEMENTO MEMENTO, detsember 2008 Rakveres toimus õpilaste ajalookonverents

Ida- ja Lääne-Virumaa Memento ühingute koostööna toimus 17. oktoobril Rakvere Rahvamajas õpi- lastele mõeldud ajalookonverents teemal “Nemad ja meie üheskoos”. Üritus oli vabariigi 90. juubeliaasta vähemusrahvuste kuu raames korraldatud koolinoorte kokkusaamine, kus tutvuti õpilaste ettekannete kaudu vähemusrahvuste problee- midega, noorte ja vanade erinevate maailmavaateliste seisukohtadega, heideti tagasivaade minevikku, käsitleti tänase päeva sõlmpunkte ning vaadati julgelt tulevikku. Konverentsi peakõnelejaks oli lubanud tulla Mart Laar, kes kahjuks kohale ei jõudnud. See-eest oli ko- haletulnuid tervitamas Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm ja Rakvere linnapea Andres Jaadla. Kohal oli ka Eesti Rahva Muuseumi võttegrupp, et sündmus jäädvustatud saaks ja arhiivi tallele pandaks. Konverentsil osalesid Alutagu- se Memento esimees, ühtlasi ka Mälestuslehe toimetaja Uno Säästla, Lääne-Virumaa Poliitvangide Ühingu esimees Ruuben Lambur, Tööpataljon- laste Ühingu esimees August Kondoja ja õpilased-õpetajad Haljala, Vinni- Pajusti, Väike-Maarja Gümnaasiumist, Rakvere Vene Gümnaasiumist, Rakve- re Reaalgümnaasiumist ja Kunda Ühis- gümnaasiumist. Üllatusosalejaks oli Narva koolitüdruk Regina Pihlakkas, kes oma ettekande luges ette vene keeles. Sõna said veel paljud soovijad. Üles oli seatud ka näitus Eesti Rep- resseeritute Registri Büroo koostatud raamatutest ja tööpataljonlaste akva- rellidest. Ettekannetega esinenud õpilasi ja neid abistanud õpetajaid tunnustati raamatutega, korraldustoimkonna liikmeid aga tänukirjaga. Pärastlõuna veetsid noored Aqua veekeskuses, kus veemõnusid nautides lõõgastuti ja puhati raskest mõttetööst. Konverentsi põhirahastaja oli Fotod: Bernhard Nukka Lääne-Viru Maavalitsuse Kohaliku Omaalgatuse Programm, kaasrahas- integratsiooniprojekte ei rahasta. aitamise eest tahame edasi anda AS tajad Narva ja Alutaguse Memento, Rakvere Memento Ühingu ees- Rebbelis trükikojale ja Eesti Memento Tööpataljonlaste Ühing ja Lääne-Viru- märgiks on isamaalise kasvatuse Liidule, kust saime raamatuid õpilaste- maa Poliitvangide Ühing. Väga suu- süvendamine. Et oleme õigel teel, näi- le kinkimiseks. reks jäi Rakvere Memento osalus, sest tas kas või see, et konverentsist võttis SA Eesti Represseeritute Abistamise osa üle 100 inimese, vanad ja noored AINO KIIVER Fond teatas 16. oktoobril, et nemad koos. Tänusõnad üritusele kaasa- Rakvere Memento Ühing

18 19 MEMENTO, detsember 2008 RAKVERE MEMENTO MEMENTO, detsember 2008

Lääne-Virumaa Poliitvangide Ühingu Rakvere Reaalgümnaasiumi esimehe Ruuben Lamburi sõnavõtt abituriendi Olga Loitšenko sõnavõtt

Me räägime täna üksteise mõistmisest, põlvkondade va- Tere, mina olen Olga Loitšenko. Ma olen kaheksa- helistest suhetest, rahvuste vahelistest probleemidest ning teistkümneaastane Rakvere Reaalgümnaasiumi abi- ajaloost ja sellega kaasnenud meie rahvale nii traagilis- turient. Minu vanemad on mõlemad vene rahvusest test aegadest ja sündmustest, mil üle meie väikese kodu- ning kodukeeleks on meil samuti vene keel. maa laius punane vari. Õppisin eesti keele ära tänu oma emale. Tema oli see ini- Mina tahaksin rääkida esmalt vabadusest ja vabadusear- mene, kes otsustas minu ja minu õe panna eestikeelsesse mastusest. On ju vabadus aluseks nii üksteise mõistmisel, uute lasteaeda. Alguses lasteaia kasvatajad kartsid, et ma olen eluväärtuste loomisel kui ka sellelgi, et me täna võime siin koos tumm, kuna ma ei rääkinud ühtegi sõna eesti keeles ja nutsin olla ja vabalt omi mõtteid ja arusaami välja öelda. pidevalt, aga mul võttis umbes kuu aega, et hakata suhtle- Vabadusearmastus on igati loomulik ja selle armastuse leek ma teiste lastega. Eesti keele õppisin ära laule lauldes. Kui põleb iga inimese hinges, kes armastab oma kodu, oma lähedasi, ma hakkasin koos teiste lastega sõimerühmas laulma, siis oma kodumaad ja oma rahvast. Seda õilsat tuld saab lämma- õppisingi eesti keele ära. Tegelikult ma ei mäletagi, kuidas tada siis, kui inimhinges loomuvastaselt ja kuritahtlikult kasva- ma eesti keele selgeks sain, sest olin alles kaheaastane. Meile tada kahjulikke eelarvamusi ja kõige madalamaid kirgi, nõnda nagu püüdis seda teha nõukogude võim eelmise poole sajandi õega oli abiks veel see, et meie naabrilapsed olid enamuses vältel väikerahvaste kallal. eestlased. Nõukogude kommunistliku režiimi ülesehitusel ja selle keh- Pärast lasteaeda tuli eestikeelne kool. Ei tekkinudki kaht- testamisel olid põhilised vahendid repressioon, terror, arreteeri- lust, kas valida venekeelne kool. Koolis sain täitsa hästi mised, hukkamised, inimeste kodudest väljaajamine ja rahva hakkama. Kui ma tulin esimesse klassi, oskasin juba lugeda hirmu all hoidmine. Seda kõike ikka selleks, et sundida rahvast mitte ainult eestikeelset trükikirja, vaid ka kirjatähti. Esime- vaikides kuuletuma. sest klassist kuni kaheksanda klassini sain kiituskirju, kuid Ma ei räägi siinkohal mitte kusagilt kuuldu või loetu põhjal, pärast muutusin laisaks. Esimeses klassis sain kiituskirja vaid sellest, mis ma olen ise näinud, läbi elanud ja kogenud. tänu õele, kuna ta aitas mul koduseid töid teha. Praeguseks Kui olin saanud osa kõikvõimalikest piinamistest Tartu olen ma õppimistulemustelt keskmine, peamiselt, kuna olen Halli maja KGB keldrites, määras tribunal mulle kõrgeima ka- laisk. Ma pole kunagi koolis tundnud ennast teistsugusena ristusmäära, kuna ma olevat mingit suurt kodumaad reetnud. või erakuna. Ainus probleem on koolis see, et klassikaaslased Seejärel paisati mind Gulagi Arhipelaagi, kus mind kaheksateist tahavad abi vene keeles ning mõnikord on see väsitav. aastat järjepanu veeti ühest surmalaagrist teise. Sääl nägin ma Kuuendas või viiendas klassis käisin Koidulauliku võist- seda kohutavat võimu tema alastiolekus. Ma nägin, kuidas huk- lusel, kus pidi Lydia Koidula luuletust lugema. Mulle tuli kusid miljonid ilmsüütud inimesed. Kui siia juurde lisada veel üllatusena, et emakeele õpetaja saatis meie kooli esindama minu kaks venda, kes tribunali otsusega maha lasti, ning isa, minu kui teise rahvuse esindaja. Sain seal teise koha, kao- ema ja kaks õde, keda Siberisse küüditati, kus isa ka suri, siis tasin esimesele kohale poole punktiga. Kaotuskibedust ma ei peaksime saama üsna selge ettekujutuse rohkem kui saja tuhande tundnud, tore oli esineda. eestlase analoogilisest saatusest sel punasel poolsajandil. Aga ma ei ole ainult vene rahvusest. Teadaolevalt oli Miks ma sellest kõigest teile siin täna räägin? Usun, et siin- minu vanavanavanavanavanaema mustlanna ning minu öeldu taustal on ehk võimalik sügavamalt mõista ja hinnata va- isapoolsed esivanemad olid ukrainlased, seega ma olen kui baduse väärtust ning seekaudu ka üksteise mõistmise vajadust. üks suur kompott. Ma ei saa öelda, et olen päris venelane, Kui te nüüd minult küsite – kas ma kannan veel endas seda kuna olen integreerunud siinsesse kultuuri, olen sündinud mineviku tragöödia valu ja võib-olla ka viha, siis vastus on EI. siin riigis ja saanud selle riigi kodakondsuse, see on minu Sellel ei oleks mõtet. See ei laseks mul elada. See ei laseks mul olla kodumaa, samas ei saa ennast ka nimetada eestlaseks. vaba. Niigi on mu vabadusest olude sunnil palju kaotsi läinud. Mulle teeb muret, et kõiki venelasi peetakse kui suureks Iseasi on unustamisega. Unustada ma ei saa ega ei tohigi. Kas või nende hukkunute pärast, kes vajavad mäletamist. katkuks, kurjuse kehastajaks. Mina arvan, et sellise arvamu- Mineviku valudest võtan kaasa vaid kogemused, et edasi se on loonud need venelased, kes elavad Tallinnas, sest just minna. Meie põlvkonna noorus ja traagika jäi eelmisesse sajan- seal on vene noorte seas levinud arvamus, et nad on maail- disse. Uus sajand on toonud endaga uued mured ja rõõmud. manabad. Samas ei saa kõiki Tallinna venelasi süüdistada. Uued elukorraldused, ohud ja probleemid nii meil kui mujal Minu arvamus on selline, et sel pole mingit tähtsust, mis maailmas, millega teil, tänased noored, tuleb varem või hiljem rahvusest inimene on, peaasi on see, milline inimene ta üldse rinda pista. on. Soovin selle kõigega toimetulekuks teie põlvkonnale jõudu, edu ja arukust ning mis peamine – ärgu kustugu vabaduseleek teie Tänan tähelepanu eest. hinges kunagi.

18 19 MEMENTO, detsember 2008 KOOSTÖÖ MEMENTO, detsember 2008 Arutati koostööleppe täitmist 28. oktoobril toimus Toompeal Isa- maa ja Res Publica Liidu ning Me- mento esindajate nõupidamine, kus arutati 15. 02. 2007 sõlmitud koos- tööleppe täitmist ning leppe täienda- mist uute punktidega. Vaagimiseks jagati kokkutulnutele eelmisel aastal sõlmitud leppe kava, milles olid järgnevad punktid: • Toetada Vabadussõja Võidusamba püstitamist • Toetada kasvavas mahus represseeritute abistamise fondi tegevust • Toetada rahvusvahelise kommunismi kuritegude konverentsi korralda- mist • Muuta represseeritute seadust viisil, mis tagab inimestele toetuse ra- has maksmise ilma kuludokumente esitamata • Toetada Tallinna kommunismiohvrite memoriaali rajamist Foto: Ainu Purje • Toetada Eesti Represseeritute Re- gistri Büroo tegevust • Laiendada taastusravi võimalusi tel aastatel suutnud tõsta represseeritu- päevad inimväärikalt. represseeritutele tel pensionimäära, loonud soodustusi Ettepanek: luua olemasolevates pan- • Toetada rahvuslikku kasvatust koo- retseptiravimite saamisel, taastusravil ja sionaatides kohad represseerituile, kus lides sõidukulude hüvitamisel. riik finantseerib pensionist puuduoleva • Edendada Eesti lähiajaloo uuri- Eestis ei ole tänaseks välja arendatud summa. mist ja selgitamist rahvusvahelisele ühtset hooldekodude ja rehabilitatsioo- Hetkel vajab Harjumaa Memento 5 üldsusele nikeskuste võrku. kohta.” Osa kavandatust on juba realiseeru- Kõik represseeritud on jõudnud ea- Pikem arutlus oli ka rahvusliku nud, mitmes asjas esinesid kohalolijad kasse ikka, paljud on läinud manala tee- kasvatuse ja ajaloofaktide selgitamise täpsustavate ettepanekute ja soovidega. le. Sageli on eakas inimene aga probleemi küsimuses. Räägiti kahetsusväärsest as- Senine lepinguline koostöö tunnistati ees, kuidas jõuda arsti juurde, taastus- jaolust, kuidas Memento esindajad ei edukaks. Konstruktiivses ja üksmeelses ravile, toidupoodi. Kallitesse erapansio- olnud teretulnud ajalooõpetajate kon- õhkkonnas käsitleti mitmeid repressee- naatidesse elama asumine käib paljudele verentsil, ja selgitati juhtunu tagamaid. ritute elu valusaid punkte, millest olgu seda teenust vajajaile üle jõu. Pansionaadi Rõhutati noortele edasi antava tõese siin toodud näitena ettepanek, mille rajamise küsimus on olnud arutusel juba info tähtsust. EÕRL Memento Harjumaa Ühendu- alates 1991. a., kuid tulemusteta. Lähemal ajal kirjutavad erakonna ja se nimel esitas juhatuse esimees Heidi Eesti Vabariigi kohus on aidata neil, Memento juhid alla täiendatud koos- Ivask. kes on võõrvõimu repressioonide läbi tööleppele. “Oleme tänulikud, et riik on viimas- rängalt kannatanud, lõpetada oma elu-

Rahvusvaheline konverents “Poliitilised repressioonid 1940ndatel ja 1950ndatel aastatel” 21. augustil toimus Tallinnas Rahvus- gilaagrid 1941-1955 (Narva näide)” (Venemaa) ettekande teema oli “Nõu- raamatukogus Eesti Muinsuskaitse Jaan Tammelt, “Saksa okupatsiooni kogude Liidu repressioonid Balti riiki- Seltsi korraldusel kõrgetasemeline aegsed sõjavangilaagrid Eestis” Meelis des 1940-1950ndatel aastatel kajasta- ajalookonverents, kus ettekannetega Maripuult, “Admiral Pitka plaanidest ja tuna kaasaegses Vene historiograafias”. esinesid poliitikud ja ajaloolased Ees- nende täideviijatest” Mati Mandelilt ja Trivimi Velliste kõneles poliitilisest tist, Lätist, Poolast, Ungarist ja Vene “Küüditamised Eestis 1941-1951” Aigi repressioonist kui mõistest ja Tunne Föderatsioonist ning osalesid minis- Rahi-Tammelt, aga ka “1940. aastate Kelam sellest, et kommunismi kuri- teeriumide, välissaatkondade ja palju- küüditamised ning pagulus-eestlase tegude teadvustamine Lääne-Euroo- de organisatsioonide esindajad. saatuse käsitlemine Rootsi kooliõpiku- pas on ehtsa integratsiooni vältimatu Ettekannetest olgu märgitud Eesti- tes” Olev Otilt Rootsist. komponent. teemalised “Väljapaistvate Eesti kul- Poola ja Ungari teadlased rääkisid 22. augustil avasid konverentsist tuuri- ja ühiskonnategelaste matmis- neis riikides toime pandud kuritegu- osavõtjad infotahvli Narva vangilaagri paikade andmebaasi tutvustus” Peep dest, Läti esindaja Sandra Kalniete Eu- kalmistul Siivertsis ning mälestustahv- Pillakult ja Mati Straussilt, “Eesti van- roopa jagatud ajaloost, Boris Sokolovi li endise vangilaagri hoonel.

20 21 MEMENTO, detsember 2008 EESTI MEMENTO LIIT MEMENTO, detsember 2008 Memento Liidu juhatuse koosolek toimus Rakveres

Eesti Memento Liidu juhatus pidas 26. septembril oma väljasõidukoos- oleku Rakveres, kus külalistena osalesid ka Rakvere Memento juhatuse liikmed. Koosoleku esimene tund pühendati mittetulundusühingu seaduse sätete süvendatud tundmaõppimisele. See- järel arutati kõiki liidu liikmesorgani- satsioone murelikuks tegevaid rahasta- misprobleeme SA Eesti Represseeritu- te Abistamise Fondis. Selles küsimuses võeti vastu vastav pöördumine fondi juhatuse poole tekkinud olukorrast selguse saamiseks. Arutati veel teisigi päevaprobleeme, millele järgnes vabaduse eest võidelnud legendaarse Enn Tarto 70. sünnipäeva tähistamine. Rakvere ühing pidas juubilari meeles Sallivuse salli raamitud Foto: Ainu Purje minikoopiaga. Kohal oli ka salli ku- duja Tea Somina. Juubilari jäi ehtima Vinni meeste meisterdatud tähtpäe- vavääriline juubelimedal. Muidugi ei saanud läbi sünnipäevatordita firmalt OG Elektra ning muusikaliste tervitus- teta Mart Eelmäelt. Kõige rohkem tegi rõõmu argitööga hõivatud linnapea Andres Jaadla õnnitlustseremoonial osalemine, mis oli paljudele maakond- likele esimeestele suur üllatus. Oli tore kokkusaamine, kus jagus tarkuste omandamist, teeneka mehe meelespidamist ja lõõgastavat vaba aja veetmist. Aino Kiiver Fotod: Bernhard Nukka

UUED RAAMATUD

Jüri Kindel. matuks muuta, maa kooliõpilaste VANA MESIPUU SALADUS. kuid võime muuta vastupanuvõitlus iseennast, et meie- 1945-1950”, Valev Jüri Kindeli mälestusteraamat “Vana gi ei saadaks kor- Kaska “SMV ja mesipuu saladus” toob meieni neli aas- da midagi, mille Ugandi KGB haar- tat – 1939-41, 1944 ja 1949 – Lääne- pärast järeltulijad des” ja Ülo Adam- maalt pärit mehe keerulisest elust. kord häbenema soni “Salajane Ajaloolane Mati Mandel kirjutab ees- peaksid. Hotpress Kuperjanovlaste sõnas, et just need aastad kujunesid Kirjastus. 224 lk. Organisatsioon”. paljudele eestlastele määravaks ning Saame teada, sageli traagiliseks. Kui 1939-41 kohta kuidas koolinoored, isamaa tõelised kirjapandu põhineb meenutustel, siis Võrumaa kooliõpilaste patrioodid, kasutasid iga võimalust 1944. ja 1949. aastat kajastavad ka VASTUPANUVÕITLUS 1944—1950 näitamaks, et eesti rahvas pole alistu- tolleaegsed märkmed, mis olid peidus Koostanud Valev Kaska. nud. Lugeja ees avanevad ka ülekuula- vanaonu mesila tarus. 1949. aasta avas misprotokollid, saame aimu KGB mee- paljude inimeste tegeliku olemuse. Jüri Mahukas illustratsioonidega kogu- toditest ja vangilaagrite õhustikust. Kindeli värvikad mälestused võivad mik annab põhjaliku ülevaate Võru- Järgneb üle saja lehekülje mälestusi, tekitada nii mõneski nüüdseks surnud maa kooliõpilaste pärastsõjaaegsest eraldi peatükk on pühendatud vastu- inimese sugulases häbi. Kuid kindlasti vabadusvõitlusest. Teos sisaldab kolm panuvõitluse jäädvustamisele vabane- pole õige vaikida – tegusid ei saa ole- pikemat uurimust: Kalju Aaropi “Võru- nud Eestis. 20 21 MEMENTO, detsember 2008 TEATED

TOIMETAJA VEERG UUED RAAMATUD

Aino Lepp. VABADUSE HINNAKS ON ELU REIN PURJE Hotpress Kirjastusel on ilmunud Memento Teataja Aino Lepa ajalooteemaline teos ”Va- toimetaja baduse hinnaks on elu”. Nõukogude võimuorganite kuritegusid ja metsavendade vabadusvõitlust Pärnumaal asus meie teenekamaid ajaloohuvilisi Kallid lugejad! Aino Lepp uurima enam kui 20 aastat tagasi. Raamatu haardest annab Aasta läheneb lõpule ja aeg on kokkuvõtteid aimu fakt, et ainuüksi isikunimede teha. Nagu näete, saime sedapuhku poolaas- register sisaldab ligi 1500 nime, kel- ta peale ainult ühe lehe välja antud, küll aga lest paljud ka avalikkusele tuntud. pisut paksema. Aitäh kaasaaitajaile! Autor on välja selgitanud nii toona- seid kangelasi, represseerituid ja ohv- Selle eest, et liidul juubeliaasta konverentsi ja reid kui ka nende jälitajaid, äraand- Pilistvere mälestuspäeva korraldamine õnnes- jaid ja mõrvareid. Raamatu lisas on registri ning on illustreeritud uni- tus, võlgneme südamliku tänu meid lahkelt avaldatud KGB Pärnumaa agentide kaalsete fotodega. Kogu materjali on toetanud kultuuriministeeriumile. Rahadega nimekiri. Autor on tuginenud esma- autor vorminud emotsionaalselt haa- pole meil hõlpus olnud. Kuigi ERAF-ile eral- joones arhiividokumentidele, trükis ravaks lugemisvaraks. 496 lehekülge, dati tänavu eelmise aastaga võrreldes miljon sisaldab põhjaliku allikate ja säilikute resümee inglise ja vene keeles. krooni rohkem, said EML liikmesühendused oma tegemisteks hoopis vähem raha kui mullu. Nii jäi korraldamata tavaks saanud 1944 okupatsiooni eest meritsi põgenemisel hukkunute mälestusüritus Tallinna lahel. Loodame, et see õnnestub tuleval sügisel, ligi ViljandiViljandi MementoMemento 6000 hukkunut väärivad meelespidamist. Ühendus õnnitleb Püüame pälvida sponsorite tähelepanu – ker- lugupeetud ge see pole, meieealised ju jalgpalli ei mängi ja isegi õilsa idee nimel mõne rikka erakonna juubilarejuubilare kaissu pugeda tundub patt.

Tulevase aasta plaanidest veel sedagi, et Aita Akel 90 EML püüab kaasa aidata selleks, et ülimalt Õnnitleme Johannes Koik 85 tänuväärset tööd teinud Eesti Represseeri- Eesti Memento Liidu tute Registri Büroo raamatute nimekirja Ants Salum 85 ilmuks ka 1950-1990 poliitilistel põhjustel juhatuse liikmeid Ruth Roosiorg 80 (tihti küll kriminaalkoodeksi muude parag- Silja Käärik 80 rahvide alla varjatult) süüdimõistetute ni- 85 Leida Piir 80 mekirjaraamat. Siis ei pea kommunistlikule Ille Sooväli 80 võimule vastupanu avaldanute järeltulijad Ants Salum häbenema kriminaalkurjategijate pärast su- 4. detsember August Rõõm 75 guvõsas, vaid saavad viidata nende julgusele Elvi Kõresaar 75 veendumuste kohaselt tegutseda. 75 Hans Sissas Tahaksin ka korrata palvet, et saadaksite meie Interneti koduleheküljele oma mälestusi, 28. august selles rubriigis on meil praegu ainult A. Olli mälestused Eesti Memento Liidu alguspäe- 70 Eesti Memento Liit mälestab vist. Mälestusi ootame elektroonilisel kujul. Enn Tarto kauaaegset Jõgeva Maakonna Endiste Ja juhin veel tähelepanu, et koduleheküljel Poliitvangide ja Represseeritute saab lugeda Memento nimekirjaraamatuid 25. september Ühingu juhatuse esimeest ning nende täies mahus, võite soovitada noortele Eesti Memento Liidu juhatuse liiget suguvõsauurijatele seda allikat. 65 Rein Väli HEINO LÄTT’i Armsad mementolased ja meie sõbrad! Soo- 1.01.1924 – 1.12.2008 vin jõuluajal rahu ja rõõmu teie kodusse ning 13. august uusi lootusi ja õnnestumisi uuel aastal!

22 23 MEMENTO, detsember 2008 MEMENTOLASTE TEGEMISED

Möödunud aasta sündmusi

Foto: Rein Purje

5. juulil õnnitlesime koos teistega Pilistve- Fotod: Jõgeva Memento kogust re emeriitõpetajat, Memento head sõpra Vello Salumit tema 75. sünnipäeval. Jõgeva mementolased Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamas. Esireas keskel “Elu mõte peab olema suurem kui elu ise!” meie hulgast lahkunud Heino Lätt. V. Salum

Fotod: Valga Memento kogust

Vasakpoolsel fotol on Valga mementolased 25. märtsil Keeni raudteejaamas mälestuskivi juures, parempoolsel asetavad oma kimbu samasse ka Viljandi esindajad.

Foto: Jüri Kuusk Foto: H. Sissase erakogust

Koht Rõuges, kuhu paigaldatakse monument Eesti Ema. Valmiv monument septembrikuus 2008.

22 23 MEMENTO, detsember 2008

Henrik Visnapuu JÕULUKS Astu juure, jumalamees: ilmad on hukkunud, kustunud valgus, põgenend armastus, hingedes kalgus. Seisa kui karjane jälle me ees!

Säras sõimest õiglusekuld. Tuhandeid aastaid nii korrakski hüüab üles meid süda ja süüdata püüab jahtunud kolletes uuesti tuld.

Lausu täna lunastustööst, millega avati kõigile taevad. Räägi, et merele eksinud laevad valgust otsivad randade vööst.

Näita sinna, kuhu viib tee. Juhata Pojaga lugema palvet salaja kambris ja pidama valvet enda mõtetes; ununend see!

Päästa lahti kiusaja ling! Saada meid minema õndsuseks ohtu, vaenlase haavule valama rohtu; lase heldusest täituda hing!

Ütle sina, juhtija suu: südamerikkus vaid üksinda püsib, elule tõuseb, kes seda meist küsib, aga jäljeta kaduv on muu.

Ära luba, et vagadus viib kustunud ihu kord kõrguste linna. Kasude püüdmine kiusab siis sinna, murdub kristliku tahtmise tiib.

Saatku sõna säravaim meid: rõõmu teeb maapäälne rahu ja häädus! Palveteks lausu suur jumala säädus, tundma õpeta hingega neid!

Võta kinni kättpidi siis, Taluta kaduva keskelt meid välja, Rõõmsaid jõulupühi ja Avasta kõigile Issanda häll ja Pane kajama valguse viis!

õnnerikast uut aastat! Astu juure, jumalamees! Betlema täht olgu näitamas sihti. Läheme! Mitte kui minejad pihti, – Eesti Memento Liit südant ristima elavas vees.

EESTI MEMENTO LIIDU TEATAJA. Tatari 56, Tallinn 10134, toimetaja Rein Purje, tel 641 1200, 672 5769, e-post: [email protected] SEB nr 10220007347015 www.memento.ee