DOCSLIB.ORG

Tõsistel Aegadel on Oluline Kokku Hoida Hea Memento Rahvas! Aasta Eluring on Täis Saamas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tõsistel Aegadel on Oluline Kokku Hoida Hea Memento Rahvas! Aasta Eluring on Täis Saamas NR 9 (93) Tõsistel aegadel on oluline kokku hoida Hea Memento rahvas! Aasta eluring on täis saamas. Möödunud kuude sündmusi meenutades võib öelda, et oli nii häid kui halbu üllatusi täis aasta. Meenuvad öölaulupidu, kaitseväe paraad, suvine kokkutulek Palamusel, olümpiamängude võiduhetked, vaba- dussõja võidusamba nurgakivi panek. Kuid samas: Venemaa agressiooni- sõda Gruusia vastu, ülemaailmse fi- nantskriisi jõudmine Eestisse, paljude heade inimeste lahkumine elavate seast. Kui eestlane vaatab aastavahetuse ajal peeglisse, vaatavad sealt vastu mu- relikud palgejooned. Ma ei hakka asju ilustama – eesseisev aasta tuleb raske nii Eesti riigi kui kodanike jaoks. Majandussurutise tagajärjed kas- IRL ja Memento Toompeal. Foto: Ainu Purje vatavad töö kaotanud inimeste hulka, Olgugi, et langetada tuleb paljusid lugeda represseerimise eest saadud paljud kodu ja sissetulekuga seotud valusaid otsuseid, on poliitikute jaoks staažiaastate määr tulumaksust vabas- unistused tuleb edasi lükata või neist esmaseks nõudeks mitte olla arg ja tatuks. Teisisõnu, kui aastakoefitsent sootuks loobuda. otsustamatu, vaid kindlameelne ja on näiteks 48 krooni ja inimesel on Muret tekitavad suundumused otsustav. Tähtis on rääkida inimestele Siberi-aastate eest saadud kümme Venemaal jätkuvad ning majandussu- asjade tegelikust seisust tõtt. staažiaastat, siis on tema tulumaksu- rutis naaberriigis võib tugevamat im- vaba määr 48 korda 10 ehk 480 krooni peeriumihoiakut ja jõupoliitikat esile Novembrikuus vaagisime Memen- kõrgem. Selle algatuse seadustamine ei kutsuda. to Liidu ning Isamaa ja Res Publica ole realistlik järgmisel aastal, kuid sel- Järgmisel aastal on ka kahed valimi- Liidu juhtidega seda, kuidas on edene- lekohast selgitustööd peame tegema sed: rahvas valib Euroopa Parlamenti ja nud koostöölepingu täitmine. pidevalt. kohalikke volikogusid. Ka see tekitab Hea meel oli tõdeda, et just lepin- Tähtis on toetada Euroopa Parla- kriisiolukorras pigem täiendavat sisepo- gu alusel suutsime saavutada seaduse- mendi üleskutset ja muuta 23. august liitilist stressi kui toob selgust. muudatuse, et järgmise aasta 1.jaanua- riiklikuks tähtpäevaks, et mälestada Mis annab noorematele põlvkon- rist on represseeritute aastatoetus täies inimsusevastaste režiimide ohvreid. dadele jõudu ja lootust? See on isade mahus, see on 2500 krooni ulatuses Ühesõnaga, lähiajal tuleb sõlmida ja emade, vanaisade ja vanaemade vabastatud kuludokumentide esitami- uus, täiendatud lepe IRL ja Memento põlvkondade ohvrimeel ja vaprus se kohustusest. Liidu vahel, mille eesmärgiks on teha süngetel aegadel, mille raskust ei saa Kohtumisel kerkisid üles ka muud rahvuslikes huvides koostööd. praeguste argimuredega sugugi võrrel- tõsised küsimused: kommunismiohvri- Järgmisel aastal seisab ees palju da. te ülemaalise mälestusmärgi rajamine, tõsist tööd. Soovin kõigile rahulikke Tõsistel aegadel on oluline kokku- vajadus suurendada taastusravi võima- jõule, tugevat tervist ja kõigi uusaasta- hoidmine, mitte vastandumine ja väik- lusi, tõsine mure, et okupatsiooniaega soovide täitumist. lus. Loodan, et raskused panevad meid puutuvalt on arhiivid hakanud kinni Ilusat jõuluaega ja uut aastat meile rohkem üksteist austama, hoolima ja minema. kõigile, kogu armsale eesti rahvale ja ligimest armastama. Raskel ajal peab Tõsine asi on represseeritute pen- Eestile! igaüks kahe eest väljas olema – see on sionide maksustamise probleem. Olen URMAS REINSALU väikese rahva püsimajäämise seadus. välja pakkunud järgneva lahenduse: Riigikogu liige, IRL fraktsiooni aseesimees 1 MEMENTO, detsember 2008 EESTI VABARIIK - 90 MEMENTO, detsember 2008 Ajalookonverents “Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis” 15. augustil korraldas Memento Penno, kes juhtis peaministri asetäit- Liit Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta jana Eesti Vabariigi Valitsust 20. juu- tähistamiseks ajalookonverentsi „Eesti nist 1990 kuni 16. juulini 1992, Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis”. Konverentsi taasiseseisvumiseni, ajaloolane Peep toimumispaigaks valisime Eesti Va- Pillak, kes rääkis Otto Tiefi valitsuse badusvõitluse Muuseumi Lagedil, et õiguskantslerist Richard Övelist, ning ühendada ühte üritusse juubeliaasta Riigiarhiivi teatmetalituse juhataja augustikuu mõlemad teemad – eksiilis Liivi Uuet, kes kõneles eksiilvalitsuse tegutsenud valitsuse ja vastupanu. välisministrist August Koernist ja tema Kokkutulnud avaldasid muuseumi pärandist Riigiarhiivis. Esineti lühi- pargis asuva Vabaduse risti juures aus- sõnavõttudega, neid oli ka päevakaja- tust ja tänu meie kodumaa vabaduse listel teemadel. eest nii teo ja kui relvaga võidelnuile. Keila Memento naisansambli ja Asetati pärg ja põlesid tõrvikud. muuseumi meesansambli isamaalisele Konverentsi juhatas ja avakõne pi- kontserdile järgnes ekskursioon muu- das Trivimi Velliste. seumis, kus selgitusi jagas Johannes Ettekannetega esinesid Enno Tõrs. Fotod: Rein Purje 2 3 MEMENTO, detsember 2008 EESTI VABARIIK - 90 MEMENTO, detsember 2008 Uluotsast Merini. Eesti Vabariigi järjepidevus 1940 -1992 ENNO PENNO esindused jätkasid mingil moel tegevust Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias. 1990-92 Konsulaaresindus oli Ameerika Ühendrii- “Õiguse vastu ei saa ükski” ütleb eesti kides. Londonis oli August Torma ja Wa- vanasõna, 1732. aastal esmakordselt trükis shingtonis Johannes Kaiv. Noorem gene- avaldatud. Selle pani Enn Sarv oma 1997 ratsioon Ameerikas töötas BATUNi kaudu aastal ilmunud raamatu pealkirjaks. Raa- (Baltic Appeal to United Nations). Täpselt mat, allpealkirjaga “Eesti taotlused ja rah- kui suur osa selles pildis oli Eesti Vabariigi vusvaheline õigus”1 käsitab ka Eesti riigi valitsusel eksiilis tuleb jätta tuleviku aja- taastamist ja järjepidevust. loolastele uurida arhiivide ja memuaaride 198 aastat tagasi valitses kogu Euroo- abil. Tõik jääb, et hoolimata poliitilistest ja pat, välja arvatud Venemaa, Rootsi ja osa juriidilistest raskustest oli tal korda läinud Hispaaniast, keiser Napoleon. Sel aastal jääda Eesti Vabariigi järjepidevuse, s. o. kirjutas üks Lundi ülikooli kreeka keele Eesti omariikluse kontinuiteedi edasikand- õpetaja, kes ei uskunud, et see olukord saab jaks enam kui poole sajandi kestel. püsida, luuletuse, mis tõlkes rootsi keelest Okupatsiooniga 1940. aasta juunis kõlab järgnevalt: kaasnes repressioon, mille jõhkramad, aga Enno Penno kõnelemas konverentsil. Mida vägivald võib luua on tühine ja kaduv mitte ainsad väljendid olid vangistamised, Foto: Rein Purje See kaob kui tormi-iil ja sadu. mahalaskmised ja küüditamised. Okupat- Selle luuletuse “Igavene” autor oli sioonivõim kontrollis juba paari päevaga, oli advokaat Otto Tief, teisteks ministriteks Esaias Tegnér, hilisem professor ja piiskop. et mitte ütelda paari tunniga riigiaparaati Eestis Arnold Susi, Johannes Klesment, Tema ennustus sai tõeks juba paari aasta kuni selle kaugemate harudeni. Kuna meie Kaarel Liidak, Hugo Pärtelpoeg, Voldemar pärast, mil Euroopa maad vabanesid ainu- poliitiline-ühiskondlik struktuur juhitava Sumberg, Johan Holberg, Johannes Pikkov valitseja okupatsioonist. Ma ei ütle Euroo- demokraatia perioodil oli ka tsentralistlik ja Juhan Kaarlimäe ning juba Rootsis asu- pa rahvad, sest riigid olid tihti autoritaar- ja riigiasutustega tihedalt seotud, tabas vad Rudolf Penno ja August Rei. Valitsuse sed ka peale Napoleoni aega. seda struktuuri šokk ja halvatus. Viimase esiülesanne organiseerida Eesti iseseisvuse Teise maailmasõja jälgedes lõi vägivald avaliku aktsioonina suutsid siiski Eesti de- kaitset pealetungiva Punaarmee vastu oli poolest Euroopast impeeriumi, mis suuru- mokraatlikud ringkonnad läbi viia vastas- määratud ebaõnnestumisele ja valitsus selt Napoleoni omast maha ei jäänud, aga kandidaatide ülesseadmise kommunistliku katsus pääseda neutraalsesse Rootsisse. mille kestvust tuli mõõta aastakümnetes. bloki kandidaatide vastu Riigivolikogu vali- See õnnestus üksnes Klesmendil, Uluotsal Meie enda kodumaa vabanes lõplikult mistel juulis 1940. Kuigi need kandidaadid ja riigisekretär Helmut Maandil. Uluots oli okupatsioonivägedest vähem kui 14 aas- ebaseaduslikult kõrvaldati, oli aktsioonil raskelt vähihaige ja suri jaanuaris 1945. tat tagasi. Jaan Kross ütles küll 1999: “Me suur tähtsus, et paljastada kommunistide August Rei andis siis käskkirja vaba- olime võitnud ja teist korda võitnud pea- valimislavastust. riigi presidendi eriõigusel, kuna Otto Tief võidu ajaloo suurloteriil”. Aga ka loteriil ei Šokist hakati toibuma Saksa oku- oli Eestis vangistatud, et ta astub valitsuse saa võita ilma panuseta. Mis oli siis Eesti- patsiooni ajal. Märtsis 1944 moodustati kõige vanema liikmena Vabariigi Presidendi poolne panus? poliitiste erakondade ja okupatsooniaegadel ülesandeisse. Jaanuaris 1945 koostasid Rii- Olen lubanud kirjeldada Eesti riigi- ellukutsutud vastupanuliikumise poolt givolikogu esimees Otto Pukk, Riigikohtu võimu kontinuiteeti läbi viie aastakümne. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Asutati esimehe kohusetäitja Timoteus Grünthal Ma ei kirjelda täna seda, mis oli panus see muide Tatari tänaval korteris, kus elas ja kohtuminister Johannes Klesment jurii- kodumaal. Tsiviilvastupanu aastakümnete Ernst Kull, Jaan Tõnissoni kaastööline. dilise analüüsi Vabariigi presidendi asetäit- kaupa on võimalik teha vaid vähestel eriti Osa Rahvuskomitee valitud liikmetest asu- mise küsimuses. Selles nenditakse, et kui tahtejõulistel inimestel. Tuli tuha all, mis sid Rootsis ja Soomes. Kuigi katsuti hoida rahvas on okupatsiooni tõttu vägivaldselt aga kunagi ei kustunud, oli rahvustunne, Rahvuskomiteed okupatsioonivõimude kõrvaldatud riigivõimu teostamisest, ei mida
Load more

Recommended publications
  • List of Prime Ministers of Estonia
    SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934
    [Show full text]
  • Remembering Guides Us Forward” – Imbi Paju
    “Remembering guides us forward” – Imbi Paju Remembering guides us forward Speech by Imbi Paju at the ceremony for the Heli and Arnold Susi Mission Award for the Courage to Speak Out on 4 January 2019. Esteemed Minister of Justice Urmas Reinsalu, honourable Heli Susi, representatives of the Memorial Union for the Estonian Fight for Liberation and Resistance Movement [Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit] and Estonian Memento Association, organisers of the event, dear guests. Firstly, I am grateful for the exceptional honour of being the first to receive the Heli and Arnold Susi Mission Award for the Courage to Speak Out. Behind the actions of every person is a story which is, on closer examination, related to our collective sub-consciousness, the life, life-stories, achievements and contradictions of society. In order to see this all more clearly and to perceive the impact that certain people have on us and our actions, we must keep these stories constantly in our minds, especially now that the world is wavering again. The examples that these people and their stories set, creates and reinforces the identity and understanding of oneself – on a country level as well – keeping our heads clear and helping us to stay on the democratic path at a time when populism, ideological stigmas, fake news and other noise cause uneasiness, to the point of people talking about a post-truth era. We need a compass right now. When preparing this speech, I talked to many people who have a deep interest in the actions and stories of Arnold Susi, Sworn Advocate, Minister of Education during the government of Otto Tief, and Arnold’s daughter Heli.
    [Show full text]
  • Otto Tief Ja Tema Valitsus
    Varia olukorras – aga olukord Eestis septembris 1944 on tänapäeva inimesele kujuteldamatu – viitab Otto Tief ja tema eesti rahva püüdlustele iseseisvusele ja omariik- lusele. See oli toonastele poliitilistele otsustaja- valitsus tele seesmiselt tunnetatud vajadus, mis näitas, et meil oli neid rahvuslikult mõtlevaid tegelasi, kes ei soovinud teha koostööd võõrvõimudega ja pühendusid võitlusele Eesti Vabariigi eest. Eriti ilmekalt tuli see esile meie toonases poliitilises 2004. aasta septembris toimus rida üritusi keskkogus – Eesti Vabariigi Rahvuskomitees. Ja meenutamaks Otto Tiefi valitsuse tegevust 60 sellest vajadusest osati teha korrektsed otsused, aasta eest. 17. septembril peeti Tartus korp! millele sai meie rahvas järgnenud ajal toetuda Rotalia korraldatud ajalookonverents “Otto Tief – niihästi juriidilises kui moraalses mõttes.” ja 1944. a. vahevalitsus”, mille avas Vabariigi Järgnevalt rääkis Otto Tiefi eluloo rohkem President Arnold Rüütel. Mõni päev hiljem, 19. või vähem tuntud faktidest Riigikogu liige Küllo septembril toimus Eesti Teaduste Akadeemias Arjakas. Otto Tiefi elulugu on oma aja kon- MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, Teaduste tekstis Eesti ühiskonnategelase kohta küllaltki Akadeemia ning Välisministeeriumi korraldusel tavapärane. Sündinud 14. augustil 1889. aastal esinduslik konverents “Otto Tief ja Eesti Vaba- Raplamaal talupoja peres, saatis teda edasipür- riigi taastamise katse 1944. aastal”. Konverentsi gimise vaim nagu paljusid põlvkonnakaaslasigi. avas peaminister Juhan Parts: Ta õppis Pihkva maamõõdukoolis koos Artur “Rõhutan kohe enda arusaama, et seda EV Adsoniga, seejärel Peterburi Ülikoolis, kus oli taastamise katset tuleb pidada õnnestunuks. koos Jüri Uluotsaga üks korp! Rotalia asuta- Hoolimata tõsiasjast, et Otto Tiefi valitsuse jatest. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti ametiaeg jäi üürikeseks ning tegelikku kontrolli Vene sõjaväkke, võttis osa Vabadussõjast. Oli valitsus riigi üle ei saanud ega võinudki tollases Riigikogu liige ja minister Jaan Teemanti va- sõjalis-poliitilises olukorras saavutada.
    [Show full text]
  • What You Need to Know If You Are Applying for Estonian Citizenship
    WHAT YOU NEED TO KNOW IF YOU ARE APPLYING FOR ESTONIAN CITIZENSHIP Published with the support of the Integration and Migration Foundation Our People and the Estonian Ministry of Culture Compiled by Andres Ääremaa, Anzelika Valdre, Toomas Hiio and Dmitri Rõbakov Edited by Kärt Jänes-Kapp Photographs by (p. 5) Office of the President; (p. 6) Koolibri archive; (p. 7) Koolibri archive; (p. 8) Estonian Literary Museum; (p. 9) Koolibri archive, Estonian National Museum; (p. 10) Koolibri archive; (p. 11) Koolibri archive, Estonian Film Archives; (p. 12) Koolibri archive, Wikipedia; (p. 13) Estonian Film Archives / E. Järve, Estonian National Museum; (p. 14) Estonian Film Archives / Verner Puhm, Estonian Film Archives / Harald Lepikson; (p. 15) Estonian Film Archives / Harald Lepikson; (p. 16) Koolibri archive; (p. 17) Koolibri archive; (p. 19) Office of the Minister for Population Affairs / Anastassia Raznotovskaja; (p. 21) Koolibri archive; (p. 22) PM / Scanpix / Ove Maidla; (p. 23) PM / Scanpix / Margus Ansu, Koolibri archive; (p. 24) PM / Scanpix / Mihkel Maripuu; (p. 25) Koolibri archive; (p. 26) PM / Scanpix / Raigo Pajula; (p. 29) Virumaa Teataja / Scanpix / Arvet Mägi; (p. 30) Koolibri archive; (p. 31) Koolibri archive; (p. 32) Koolibri archive; (p. 33) Sakala / Scanpix / Elmo Riig; (p. 24) PM / Scanpix / Mihkel Maripuu; (p. 35) Scanpix / Henn Soodla; (p. 36) PM / Scanpix / Peeter Langovits; (p. 38) PM / Scanpix / Liis Treimann, PM / Scanpix / Toomas Huik, Scanpix / Presshouse / Kalev Lilleorg; (p. 41) PM / Scanpix / Peeter Langovits; (p. 42) Koolibri archive; (p. 44) Sakala / Scanpix / Elmo Riig; (p. 45) Virumaa Teataja / Scanpix / Tairo Lutter; (p. 46) Koolibri archive; (p. 47) Scanpix / Presshouse / Ado Luud; (p.
    [Show full text]
  • Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998
    Universität Osnabrück Fachbereich Kultur- und Geowissenschaften Fach Geschichte Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998 Dissertation im Fach Geschichte zur Erlangung des Grades Dr. phil. vorgelegt von Andreas Demuth Graduiertenkolleg Migration im modernen Europa Institut für Migrationsforschung und Interkulturelle Studien (IMIS) Neuer Graben 19-21 49069 Osnabrück Betreuer: Prof. Dr. Klaus J. Bade, Osnabrück Prof. Dr. Gerhard Simon, Köln Juli 2000 ANDREAS DEMUTH ii POLITICS, MIGRATION AND MINORITIES IN ESTONIA, 1918-1998 iii Table of Contents Preface...............................................................................................................................................................vi Abbreviations...................................................................................................................................................vii ABBREVIATIONS ............................................................................................ VII 1 INTRODUCTION..........................................................................................3 1.1 CONCEPTUAL AND METHODOLOGICAL ISSUES ...............................................4 1.1.1 Conceptualising Migration ..................................................................5 1.1.1.1 Socio-Historical Migration Research....................................................................................5 1.1.1.2 A Model of Migration..........................................................................................................6
    [Show full text]
  • Jaan Teemant (1872-1941?) Prof. Peeter Järvelaid Eessõna Asemel
    Jaan Teemant (1872-1941?) prof. Peeter Järvelaid Eessõna asemel. Eesti Vabariigi Ajutise Valituse otsusel, kohtuministri käsul nimetati Eesti Vabariigi prokuröriks 11. novembrist 1918 a. vannutatud advokaat Jaan Teemant.[1][1] See on ajalooline päev Eesti Prokuratuurile, sest nimetatud kuupäeva loeb prokuratuur oma sünnikuupäevaks. Eesti Prokuratuur saab 2009.a. novembris tähistada oma ametkonna 91. aastapäeva. Jaan Teemanti teeneid Eesti prokuratuuri rajajana ja aatelise riigimehena on raske üle hinnata. Olgugi, et tulevane mitmekordne riigivanem oli prokuratuuri tippjuht napilt viis kuud[2][2], sest valituna Eesti Asutava Kogu liikmeks tuli tal asuda täitma uusi ülesandeid, jääb tema tegevus prokuratuuri algaegadel igavesti selle institutsiooni ajalukku. Jaan Teemantilt ei saa keegi ära võtta tema kohta ajaloos Eesti vabariigi esimese prokurörina. Ajaloo jaoks on ka teada Jaan Teemanti enda suhtumine prokuratuuri. Asutava Kogu protokollidest 21. maist 1919.a. võime lugeda, et võttes sõna kogenud juristina „Põllu- ja metsatööliste teenistuslepingute pikendamise seaduse” esimesel lugemisel heitsid vasakpoolsed saadikud Jaan Teemantile ette, et ta esinevat mitte poliitikuna vaid ikka veel „prokurörina”. Selle etteheite peale J.Teemant vastas oma oponentidele, et ta esineb Estonia teatri saalis rahvasaadikuna, aga..kui ma ka enne prokuröör olen olnud, siis võin ma uhke olla. Et ma Eesti Vabariigi prokuröör olin ”.[3][3] Jaan Teemanti biograafias on seoses prokuratuuriga ka üks traagilisem külg, sest 1940/41.aastal oli uute võimude poolt tema poliitilise süüdistuse kõige olulisemaks asjaoluks just ta tegevus, mis seotud tema ülesannetega, mida ta täitis kui Eesti Vabariigi prokurör. Eesti Vabariigi sünniloos ja riigi kujunemise aastatel tuli Jaan Teemantil täita oma elu jooksul mitmeid olulisi rolle. Jaan Teemant täitis temale saatuse poolt ettenähtud ülesandeid kohusetunde- ja huviga, kuid jäädes alati lihast ja luust inimeseks, kellele polnud võõrad ei väiksemad või suuremad inimlikud nõrkused ja jäädes alati kaasaegsete jaoks eredaks isiksuseks.
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • Thesis with Signature Marii Valjataga
    A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, June 30, 2016 European University Institute Department of History and Civilization A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board Professor Pavel Kolář (EUI) - Supervisor Professor Alexander Etkind (EUI) Professor Siobhan Kattago (University of Tartu) Prof. dr hab. Jörg Hackmann (University of Szczecin, University of Greifswald) © Marii Väljataga, 2016 No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Researcher declaration to accompany the submission of written work Department of History and Civilization - Doctoral Programme I, Marii Väljataga, certify that I am the author of the work A small nation in monuments. A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century I have presented for examination for the Ph.D. at the European University Institute. I also certify that this is solely my own original work, other than where I have clearly indicated, in this declaration and in the thesis, that it is the work of others. I warrant that I have obtained all the permissions required for using any material from other copyrighted publications. I certify that this work complies with the Code of Ethics in Academic Research issued by the European University Institute (IUE 332/2/10 (CA 297).
    [Show full text]
  • III RIIGIKOGU I
    III RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr. 1. 1926. a. III Riigikogu koosolek 22. juunil 1926. a. Vene rahva ühendatud Riigikogu kell 12. rühm: Vassili Grigorjev, MihailKurtschinsky, Peeter Baranin. Kokku on tulnud järgmised III Riigikogu Saksa-Balti erakonna nimekirjade liikmed: järgi: Verner Hasselblatt. Eesti sotsialistliku tööliste partei Üleriikliku majaomanikkude selt­ Riigikogu rühm: Karl Ast, Bernhard Ell­ side liidu ja teiste eraomanduse pool­ man, Hendrik Elisson, Karl Freiberg, Oskar dajate nimekirjade järgi: Johannes Mürk, Gustavson, Leopold Johanson, Erich Jonas, Johan Sepp. Aleksander Jõeäär, Johannes Klesment, Alek­ sander Kärner, Mihkel Martna, Aleksander Puuduvad järgmised III Riigikogu liikmed: Oinas, Alma Ostra-Oinas, Anton Palvadre, Põllumeeste kogude Riigikogu rühmast: Jaan Puskar, August Rei, Aksel Rüütli, Peeter Jaan Hünerson. Schütz, Nikita Semjonov, Jaan Tiks, Jaan Tööerakonna Riigikogu rühmast: Theodor Väin, Jüri Voiman, Karl Virma, August Vomm. Pool. Põllumeeste kogude Riigikogu rühm: Eesti tööliste partei Riigikogu rühmast: Hans Ainson, Karl Einbund, Johan Holberg, Paul Abramson, Eduard Pesur. Ado Johanson, Peeter Järve, August Jürman, Aleksander Kaal, August Kohver, Mats Laar- Saksa-Balti erakonna nimekirjade järgi: man, Johan Laidoner, Georg Ottas, Otto Eduard Krüger. Pärlin, Konstantin Päts, Hans Rebane, Jaan Soots, Karl Tamm, Jaan Teemant, Jaan Teet­ Valitsuse looshis: Riigivanem J. Teemant, sov, Kustas Tonkman, Aleksander-Rudolf siseminister K. Einbund, välisminister A. Toomel, Villem Vessart, Richard Vreeman. Piip, sõjaminister J. Soots, haridusminister J. Lattik, põllutööminister H. Laretei, töö- Asunikkude, riigirentnikkude ja hoolekandeminister Chr. Kaarna, teedemi­ väikepõllupidajate koonduse Riigikogu nister O. Amberg, kohtuminister T. Kalbus, rühm: Johannes Fuks, Heinrich Kiiver, kaubandus-tööstusminister E. Veberman, rii­ Oskar Köster, Heinrich Laretei, August Laur, gisekretär K. Terras. Johannes Lehtman, Jakob Loosalu, Villem Välisesitajate looshis: Soome saadik dr.
    [Show full text]
  • The Annexation of the Baltic States and Its Effect on the Development of Law Prohibiting Forcible Seizure of Territory William J.H
    NYLS Journal of International and Comparative Law Volume 6 Article 5 Number 2 Volume 6, No. 2, 1985 1985 The Annexation of the Baltic States and Its Effect on the Development of Law Prohibiting Forcible Seizure of Territory William J.H. Hough III Follow this and additional works at: https://digitalcommons.nyls.edu/ journal_of_international_and_comparative_law Part of the Law Commons Recommended Citation Hough, William J.H. III (1985) "The Annexation of the Baltic States and Its Effect on the Development of Law Prohibiting Forcible Seizure of Territory," NYLS Journal of International and Comparative Law: Vol. 6 : No. 2 , Article 5. Available at: https://digitalcommons.nyls.edu/journal_of_international_and_comparative_law/vol6/iss2/5 This Notes and Comments is brought to you for free and open access by DigitalCommons@NYLS. It has been accepted for inclusion in NYLS Journal of International and Comparative Law by an authorized editor of DigitalCommons@NYLS. THE ANNEXATION OF THE BALTIC STATES AND ITS EFFECT ON THE DEVELOPMENT OF LAW PROHIBITING FORCIBLE SEIZURE OF TERRITORY TABLE OF CONTENTS I. INTRODUCTION ....................................... 303 II. HISTORICAL DEVELOPMENT OF LAW PROHIBITING FORCIBLE SEIZURE OF TERRITORY ................................ 305 A. European Origins ............................... 305 B. Legal Development After the Peace of Westphalia 308 C. Title to Territory in the Colonial Era ............ 319 D. Post World War I Development .................. 321 E. Birth of the Stimson Doctrine of Nonrecognition of Forcible Seizure of Territory ..................... 326 III. THE ANNEXATION OF THE BALTIC STATES ................. 351 A. Origins of the Baltic States ...................... 351 B. Independence of the Baltic States ................ 355 C. Soviet Invasion and Incorporation of the Baltic S ta tes .......................................... 369 IV.
    [Show full text]
  • Networks of Resistance and Opposition During the Cold War Era
    Department of History and Civilization Bridging the Baltic Sea: Networks of Resistance and Opposition during the Cold War era Lars Fredrik Stöcker Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, July 2012 EUROPEAN UNIVERSITY INSTITUTE Department of History and Civilization Bridging the Baltic Sea: Networks of Resistance and Opposition during the Cold War era Lars Fredrik Stöcker Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board: Prof. Philipp Ther, University of Vienna (Supervisor) Dr. Juhana Aunesluoma, University of Helsinki Prof. Karsten Brüggemann, University of Tallinn Prof. Federico Romero, EUI © 2012, Lars Fredrik Stöcker No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Abstract .................................................................................................................................................. iii Acknowledgements ................................................................................................................................. v List of abbreviations .............................................................................................................................. vii I. Introduction: The Baltic Sea Region and the Cold War ....................................................................... 1 II. Entangling
    [Show full text]
  • Social Democracy & State Foundation: Estonia, Latvia, Lithuania
    Social Democracy & State Foundation Estonia Latvia Lithuania SOCIAL DEMOCRACY AND STATE FOUNDATION ESTONIA, LATVIA, LITHUANIA Table of content Foreword: Social Democracy and the Founding of Estonia, Latvia and Lithuania Tobias Mörschel . 2 Authors . .. 4 The Inception of Social Democracy and Statehood in Estonia Tõnu Ints / Kristjan Saharov . .5 1 | Social Democracy prior to Independence . 7 2 | The Road to Independence . 15 3 | Building the New State . 27 4 | The Subsequent Role of the Social Democrats . 39 5 | A Look Back at the Achievements of the Social Democrats . 48 Literature . 51 Latvian Statehood and Social Democracy Ivars Ījabs . 53 1 | The New Agenda: Socialism and Latvian National Movement . .. 57 2 | Social Democracy and Statehood . 73 3 | Social Democracy and 18 November . 85 4 | The LSDSP and the Independent State . .. 93 5 | The Demise and Legacy of the LSDSP . 107 6 | Conclusion . 113 Literature . 118 Social Democracy in the Formation of the Modern Lithuanian State Gintaras Mitrulevičius . 119 1 | Historical Context of Lithuanian Social Democracy and Ideological-Programmatic Assumptions and Political Aspirations . .. 121 2 | Role of the Social Democrats in the (Re)Construction of the Lithuanian State (1914–1919) . 139 3 | Social Democracy in the Consolidation of Lithuanian Statehood (1920–1922) . 153 Literature . 163 Summaries of the country studies . 165 1 SOCIAL DEMOCRACY AND STATE FOUNDATION Foreword Social Democracy and the Founding of Estonia, Latvia and Lithuania Nineteen eighteen was a pivotal year in the history of the Baltic states . Estonia and Latvia achieved statehood and independence for the first time and Lithuania regained them after a long interruption . The proclamation and founding of the three republics occurred at the end of the First World War when the map of Europe was being reshaped and democratisation was surging across the board .
    [Show full text]