EESTI OMARIIKLUSE PÕHIDOKUMENDID Vabadusrist II/3 Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum EESTI OMARIIKLUSE PÕHIDOKUMENDID EELKONSTITUTSIOONILISED AKTID JA PÕHISEADUSED LÜHIKOMMENTAARIDEGA EESTI TEADUSTE AKADEEMIA RIIGIÕIGUSE SIHTKAPITAL SISSEJUHATUS Iga riik rajaneb rahva püüdlusi toestavatel sündmustel ja otsustel. Viimased, vormistatuna õigusaktideks, saavad riigi vundamen­ diks ning ühte koondatult omakorda põhiseaduseks ehk konsti­ tutsiooniks. Põhiseadus on riigi telg, selgroog, millel põhineb kogu riigikorraldus ja ühiskondlik elu. Riikluse kujunemine on protsess – pikaajalise ja pingelise Koostanud ja kommenteerinud Rait Maruste kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise arengu ning Keeletoimetanud Killu Mei geopoliitiliste võimaluste tulem. Rahva saamine riigirahvaks on Kujundanud Endla Toots ainukordne. Maailmas on tuhandeid rahvaid, sh neid, kes Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital on eestlastest kümneid kordi suurema rahvaarvuga, kuid kel 1 Tallinn 2020 puudub oma riik . ISBN 978­9949­7354­1­9 Oma riigi saamislugu on rahva kultuuri, eneseteadvuse ja © Rait Maruste ja Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital identiteedi lahutamatu osa. Me peame seda teadma ja tundma ning selle eest hoolt kandma. Kui seda ei tee me ise, siis teevad Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omanike seda meie eest teised ning siis juba enda arusaamiste kohaselt. eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle teose osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Trükikoda Greif 1 2020. aasta seisuga on ÜRO­l 193 liikmesriiki. 7 Eesti omariikluse kujunemise kultuuriline, sotsiaalne ja tekstide valik on autoripoolne ja esitatud Eesti Teaduste poliitiline käekäik on praeguseks päris hästi uuritud ja doku­ Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali teadmisel. menteeritud, peamiselt on seda teinud ajaloolased ja sotsiaal­ Justiitsministeeriumi poolt loodud ja Teaduste Akadeemia teadlased. Omariikluse kujunemise uurimise mõne näitena võib egiidi all toimiv riigiõiguse sihtkapital peab üheks oma tuua 1937. aastal ilmunud teose „Põhiseadus ja ra hvuskogu“, kohuseks ja eesmärgiks edendada Eesti riigiõiguse uurimist, milles ilmus muuhulgas ka Jüri Uluotsa ajalooline ülevaade tundmist ja arendamist. Seda üldsuunda aitab teenida ka rahva­ „Eesti Vabariigi konstitutsioonilised aktid“, ning R ahvusarhiivi hariduslik tegevus, mille tarvis on siinne kogumik peamiselt väljaandmisel Tõnu Tannbergi ja Ago Pajuri koostatud „Ise­ kokku seatud. Raamat ilmub Eesti esimese põhiseaduse vastu­ seisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja m älestusi“ (Tartu, 2014). võtmise ja jõustumise 100. aastapäeval ning on sihtkapitali Samuti olgu välja toodud Ago Pajuri koostatud ja Rahvus arhiivis väljaanne. välja antud „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa Kuigi kogumiku ainevaldkond on riigiõigus, ei ole see ei vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid. Eesti riigiõ­­ iguse õpik ega riigiõiguse tüvitekstide kogumik. Viimased riikluse alusdokumendid 1917–1920“ (Tartu, 2008). Eesti Vaba­ hõlmavad küll konstitutsioonilisi akte, kuid on mahult laiemad, riigi kujunemise riigiõiguslikku arengut on dokumentide ja tutvustades näiteks ka riigiõigust suurel määral mõjustanud materjalide põhjal selgitanud Eerik­Juhan Truuväli teoses „Põhi­ poliitilise sisuga akte, sündmusi, deklaratsioone, kaalukaid seaduse teel“ (Ilo, 2008). uurimusi ja kirjutisi. Eeltoodud allikad on ilma kahtluseta heal tasemel tööd. Need Siinsesse kogumikku valitud riikluse tüvitekstid ning nende on materjalirohked, eeskujulikus vormistuses, suunatud lühikommentaarid aitavad selgitada aktide olulisemat sisu, mõju peamiselt asjahuvilistele, kuigi mitte ainult. Teiselt poolt on need ja ajaloolis­poliitilist k onteksti, milles need sündisid. See on aga e ksklusiivsed väljaanded, mida tavaliste raamatupoodide kokkuvõttev teekond sellest, kuidas Eesti sai võimu objektist lettidelt ei leia. Samas peaksid Eesti Vabariigi riigiõiguslikud võimu subjektiks, võimu riigist iseseisvaks õigusriigiks, valitseta­ tüvitekstid 2 olema laialdaselt kättesaadavad, neis oluline esile vast valitsejaks. toodud ning selgitused kergesti loetavad. Riikluse ajaloo põhja­ Eesti saamine riigiks on olnud raske tee, kus ühe p õlvkonna liku tundmise toel saab tugevam ka ühiskond ja riik. sees on riigiks saadud, siis kõik 50 aastaks kaotatud ning jälle Poliitiliste ja sotsiaalsete protsesside kulgu aitavad mõista uuesti alustatud. See on jätnud jälje meie riikluse a jalukku. kõik asjakohased (õigus)tekstid. Selle kogumiku eesmärk on Kommentaarid tekstide juurde on koostaja subjektiivsed tuua esi le neist kõige olulisemad. Peab tegema valiku ning valikud, hinnangud ja arvamused. Nende esitamisel on taotlus­ mõistagi on iga valik subjektiivne ja hinnanguline. Siin esitatud likult jäädud lakoonilises ja lihtsas keeles esitusviisi juurde, et esitatu oleks mõistetav ka erialase ettevalmistuseta a sjahuvilisele. Materjaliga tutvumisel on asjakohane jälgida ajatelge, k onteksti 2 Alus­ ehk kõige olulisemad, määravamad tekstid. ning sündmuste kulgemist Eestis ja mujal Euroopas. 8 9 Väljaande eesmärk on koondada Eesti omariikluse tüvitekstid ühtede kaante vahele ning esitada ja seostada need laiemale lugejaskonnale mõeldud selgitustega. Õigusaktide puhul toetuti tekstide ametlikule esitusele Riigi Teatajas3. Tekstidele lisatud pildid on illustratiivse tähendusega ega pruugi olla tüvi tekstidega vahetult seotud. Meie bioloogilist elu uurivad ja selgitavad loodusteadused: bioloogia, keemia, füüsika jm. Sotsiaalset elu uurivad ja s elgi ta vad SISUKORD õigus­, riigi­ jt sotsiaalteadused. Mahu poolest kõrvutatuna on riigiõiguse, rahvusvaheliste lepingute ja õiguse teooria osakaal väike, kuigi just need kujundavad ja määravad meie ühiskondliku elu üldise raamistiku ning annavad võtme, kuidas ühiskond A I OS toimib ja kuidas seda mõista. RIIKLUSE TEKE 15 Selgituste ja kommentaaridega tekstid võiksid olla kasutatavad gümnaasiumite ühiskonna­ ja riigiõpetuse abimaterjalina, EELKONSTITUTSIOONILISED AKTID 18 samuti keskastme avalike teenistujate, avaliku halduse ja riigi­ teaduste üliõpilaste ettevalmistuses ja töös ning mõistagi kõigile 01. Maanõukogu otsus kõrgemast võimust. 15. november 1917 24 asjahuvilistele, kellele Eesti riiklus huvi pakub ja korda läheb. 02. Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Iseseisvus manifest). Kogumiku ettevalmistamisel olid abiks mitmed head 24. veebruar 1918 32 inimesed, kellele tahan siinjuures tänu avaldada. Teksti sisu 03. Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 4. juuni 1919 40 aitasid p arandada Priit Kama, Ago Pajur ja Hesi Siimets­Gross, 04. Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (Tartu rahu). illustratsioonide ja fotode leidmisel aitas Toomas Anepaio, keele­ 2. veebruar 1920 52 toimetamist tegi Killu Mei ja kogumiku kujundas Endla Toots. Suur tänu teile! PÕHISEADUSED 05. Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920 vastu võetud Rait Maruste (esimene) Eesti Vabariigi põhiseadus 66 06. Eesti Vabariigi (1920) põhiseaduse muutmise seadus ehk 3 Riigi Teatajas (RT) on avaldatud enamik, kuid siiski mitte kõik siinses nn 1934. aasta põhiseadus 86 kogumikus kasutatud aktid. Üleminekuaegade segaduste tõttu on mõned aktid 07. Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus 118 avaldatud Ülemnõukogu ja Valitsuse Teatajas (ÜVT). Ka Eesti Kongressi kõik dokumendid pole Riigi Teatajas avaldatud, need tuli leida teistest avalikest allikatest. 10 A II OS OMARIIKLUSE KAOTAMINE NING EESTI RIIKLIK 11. Eesti NSV Ülemnõukogu 8. mai 1990 seadus KORRALDUS NÕUKOGUDE VÕIMU AASTATEL 179 Eesti sümboolikast 216 12. Eesti Vabariigi 16. mai 1990 seadus Eesti valitsemise III OSA ajutise korra alustest 219 OMARIIKLUSE TAASTAMINE JA KEHTIV 13. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. augusti 1991 otsus PÕHISEADUSLIK KORD 189 Eesti riiklikust iseseisvusest 228 OMARIIKLUSE TAASTAMISE PÕHISEADUS EELKONSTITUTSIOONILISED AKTID 14. Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseadus 246 08. ENSV Ülemnõukogu 16. novembri 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest 196 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA 09. Eesti Kongressi 11. märtsi 1990 deklaratsioon seadusliku 15. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus 290 riigivõimu taastamisest Eesti Vabariigi maa-alal 205 10. Eesti NSV Ülemnõukogu 30. märtsi 1990 otsus Eesti riiklikust staatusest 214 I OSA RIIKLUSE TEKE Maailmas on sadu ja sadu rahvaid, kuid ainult mõnisada neist on saanud riigirahvaks. Riigi tekkeks on vaja mitu eeldust. Keskseim ja enim tunnustatud eelduste kogum on Georg Jellineki kolme elemendi õpetus. Jellineki õpetus sai aluseks ka 1933. aa sta Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konvent­ sioonile 4. Jellineki järgi on riigile omased kolm tunnust: ­ rahvas, ­ territoorium, ­ riigivõim. Arendatud kujul kuulub riigi juurde veel maa ja rahva ü hine majanduslik tegevus, ühine transpordivõrgustik ja muu taristu, oma raha ja maksusüsteem, rahvuslik sotsiaalkaitse ja haridus­ süsteem ning tegelik võim valitsusasutuste, kohtu ja politseiga. Hiljem on määrava tegurina lisandunud tunnustus teiste, eriti suurriikide poolt. 4 Uruguais Montevideos toimunud 7. Ameerika riikide rahvusvaheline konverents käsitles valdavalt kolooniate riikidena tunnustamist ning pani selle jaoks paika kriteeriumid. 15 Riikluse kujunemine on poliitiline protsess, mille keskne Iseenesest, formaalselt, on põhiseadus ainult sõnad paberil, sündmus on riigi põhikorra kujundamine (konstitutsionalisee­ deklaratsioon. Tema jõud tuleneb rahva heakskiidust ja omaks­ rimine). Riigi loob rahva poliitiline tahe, riigiks vormistatakse võtust ning põhiseaduse toeks loodud õigusraamistikust ja see põhiseaduse